8 minute read

Julgeolekulaevastike ühendamisest

Politsei- ja Piirivalveameti mereseiresüsteemi radaripositsioon Osmussaarel. Ümberkorralduse jõustudes antakse seiresüsteem üle Kaitseväele ning vajadusel tuleb Kaitseväel täita nii Osmusaarel kui ka teistel väikesaartel korrakaitseülesandeid.

Fotod: Tauri Roosipuu Merejulgeolek

Advertisement

Tauri Roosipuu

Eesti merejulgeoleku probleeme, sh laevastike ühendamise vajadust, on arutatud ja neist kirjutatud üheksakümnendatest alates. Olulisemaid teemasid on varem tutvustatud ka Meremehes. Paraku ei toonud need probleemipüstitused eri põhjustel aastakümneid kaasa sisulisi muudatusi ega lahendusi. Paljudelegi üllatusena saabus reformiks soodne ajaaken, kui valitsuse moodustasid Reformierakond ja Keskerakond – eelnenud valitsusse kuulunud EKRE on olnud ümberkorralduse kindel vastane.

Koalitsioonileppesse pandi kirja järgmine punkt: „Parandame Eesti merekaitsevõimekust ja merepiiri seiret suurendades erinevate ministeeriumide haldusalades olevate seiresüsteemide ühtlustatud juhtimist ja infovahetust.“ Valitsuse tegevusprogrammi jõudis see alapunktiga „Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üleandmiseks vajalike seaduste muudatuste eelnõud“. Valitsuskabineti nõupidamisel 3. juunil 2021 tehti otsus alustada merejulgeoleku tervikliku ja jätkusuutliku lahenduse väljatöötamist. Riigikantselei kutsus Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo juhtimisel kokku riiklike laevastike eksperdirühma, mis koostas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) laevade Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üleandmise õigus-, fi nants- ja mõjuanalüüsi, üleandmisjärgse juhtimismudeli ja teekaardi. Analüüside alusel otsustas valitsus 25. novembril 2021 kabinetiistungil PPA laevad üle anda Kaitseministeeriumi valitsemisalasse ja käsitleda valdkonna kohta koostatud analüüse väljatöötamiskavatsusena.

Valitsus algatas ja saatis kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse – 572 SE) Riigikokku 31. märtsil 2022. Eelnõu läbis riigikogus kaks lugemist. Kuna EKRE esitas eelnõule kolm sisulist ja 264 obstruktsioonilist muudatusettepanekut, mis ei olnud seotud eelnõu eesmärgiga (nt Peeter Ernits pakkus, et „Teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe üle teostab kitseminister“), seoti eelnõu vastuvõtmine valitsuse usaldusküsimusega. See võeti vastu 30. mail ja saadeti järgmisel päeval presidendile. Eelnõuga muudetakse kümmet seadust.

Muudatuste vajadus

Eelnõu on Riigikogu menetluse läbinud, mistõttu peaksid kavandatavad muudatused olema saanud üsna selge kuju, et neid Meremehe lugejale üksikasjalikumalt kirjeldada. Alustuseks meenutame Eesti merejulgeoleku põhilisi probleeme ja kitsaskohti, mida reformiga lahendatakse või mille lahendamiseks eeldused luuakse (vt lisainfot).

Esmalt seadusandlik ehk korralduslik pool. Näiteks on praeguse seadusandluse järgi kohmakas ja üsna ebaselge PPA merepiiri valvamise funktsiooni muutumine mereväe merekaitse funktsiooniks erinevates eskalatsiooniastmetes (PPA ei või peatada sõjalaeva, vaid üksnes fi kseerib rikkumise ja nõuab rikkuja viivitamatut lahkumist territoriaalmerest). Selline korraldus on ohtlik, eriti hübriidoperatsioonide korral.

Teiseks pole ühelegi riigiasutusele määratud mereolukorrateadlikkuse loomise ülesannet, kesksest vastutajast rääkimata. PPA mereseire peamine fookus on riigipiiril, kuid loodav merepilt ei vasta mereväe ja laiemalt ka sõjaaja nõuetele (näiteks ei tuvasta PPA kõiki radaril olevaid sihtmärke visuaalselt, vaid võib seda infot küsida ka teistelt läheduses olevailt laevadelt raadio teel) ning Kaitsevägi vajab eelhoiatuse mõttes palju kaugeleulatuvamat pilti. Lisaks on PPA radarisüsteem oma eluea lõpus ning vajab uuendamist ehk olulist investeeringut.

Kolmandaks saab käesoleval kümnendil läbi kõigi nelja mereväelaeva ja neljast PPA laevast kahe eluiga. Olemasolevatel laevastikel on seejuures ka olulised võimelüngad. Uute laeva-

de hankimine on väga kallis ja seepärast ei ole otstarbekas ehitada uusi julgeolekuülesannetega laevu (PPAle), mis ei ole võimelised tegutsema sõjaolukorras.

Muudatuste sisu

Väga lihtsustatult ja üldistatult viiakse ümberkorraldusega PPA neli laeva koos seotud personali ja nende ülesannetega mereväe koosseisu. Lisaks pannakse mereväele mereolukorrateadlikkuse loomise ülesanne ning sellega seoses antakse mereväele üle ka PPA mereseire radarisüsteem koos personaliga (vt Tabel 1).

Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuarist 2023, osa personali puudutavaid sätteid seoses tervisekontrolli ja töösuhte ümbervormistamisega sujuva ülemineku tagamiseks 1. oktoobrist 2022.

Järgnevalt on ümberkorraldusi kirjeldatud detailsemalt ülesannete kaupa, millele lisanduvad vajadusel personali, tehnika ja taristu komponendid.

Mereolukorrateadlikkus, merepiiri valve ja kaitse

Merel toimuvast tervikliku arusaama ehk mereolukorrateadlikkuse (mille üks komponent on ka mereseire) loomise ja tagamise ülesannet ei olnud riik seni ühelegi oma institutsioonile sõnaselgelt määranud. Mereseire radarisüsteem, mis tugineb 20 radaripositsioonile Eesti rannikul Narva-Jõesuust Kihnuni, kuulub PPA-le, kuid selle abil loodud merepilt ei vasta Kaitseväe ja sõjaaja nõuetele.

Ümberkorraldusega pannakse Kaitseväele mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesanne ning antakse Kaitseväele üle PPA-le kuulunud merepiiri valvamise ülesanne koos PPA mereseire radarisüsteemiga, Kaitsevägi tagab muuhulgas teenuse kättesaadavuse ka riigisisestele partneritele (nt PPA ja Transpordiamet). Mereseire radarid vajavad 2025. aastaks väljavahetamist, hinnanguliselt maksab see rohkem kui 20 miljonit eurot.

Kaitsevägi hakkab vastutama nii mere- kui ka õhuruumi valvamise ja kaitse eest, kuid Kaitsevägi ei hakka teostama piirikontrolli kitsamas tähenduses, s.t Kaitsevägi ei kontrolli isikuid ega tuvasta, kas isikule võib anda loa riigipiiri ületamiseks. Nagu seni on Eesti õhuruumi valvanud ja kaitsnud Kaitsevägi ning piiriformaalsused lennujaamas viinud vajadusel läbi PPA, hakkab see toimuma ka merel – merevägi jälgib ja kaitseb mereala, piiriformaalsused viib PPA läbi sadamate piiripunktides nagu senigi. PPA-le jääb siiski ülesanne osaleda merepiiri valvamisel ja kaitsel, näiteks patrulllendudel õhusõidukitega, vajadusel laeval piirikontrolli tehes, aga ka patrull- ja vaatlustegevuses väiksemate veesõidukitega.

Kõik senised juhtimiskeskused – mereväe mereoperatsioonide keskus (MOK) Miinisadamas, PPA merevalvekeskus (MVK, JRCC Tallinn) Häirekeskuse hoones Osmussaare tn 2 ja Transpordiameti veeliikluse juhtimise üksus (Tallinn VTS) Valge tn 3 – jäävad alles. Kuid MVK kolitakse tulevikus Miinisadamasse MOK-iga füüsiliselt ühele pinnale. Kolimise korraldab ja taristuga seotud kulu kannab Kaitseministeerium.

Reostuse avastamine ja tõrje merel

PPA laevade ja nende laevaperedega antakse Kaitseväele üle ka kõik ülesanded, mida need laevad koos laevaperedega seni on teinud, sealhulgas liiguvad laevade käitamisega seotud ametikohad Kaitseväe koosseisu. Paljuski on üleantavad ülesanded seotudki konkreetselt nende laevade võimetega. Seetõttu antakse ka merereostustõrje ülesanne PPA-lt mereväele, sest vastav võime ja kompetents on seotud kahe üleantava laevaga (ka Transpordiametil on kaks reostustõrjevõimega laeva). Näiteks on ka Lätis reostustõrje mereväe ülesanne.

Otsingu- ja päästetööd

Otsingu- ja päästetööde (SAR) juhtimine jääb PPA ülesandeks (suur osa otsingu- ja päästesündmustest on seotud väikelaevadega sisemeres), kuid merevägi hakkab osalema vajadusel merel SAR töödes. PPA-le jääb õigus anda sisendit mereväe laevade paigutuseks, lähtudes merepääste riskianalüüsist. PPA jätkab otsingu- ja päästetöid ning merereostuse seiret õhusõidukitega sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis. PPA säilitab õhusõidukitele vähemalt senise mehitatuse ja valmisoleku reageerida mereala sündmustele.

Korrakaitse

Kuna PPA-le jäävad SAR- ja korrakaitseülesannete täitmiseks üksnes väikelaevad, siis täiendava ülesandena hakkab Kaitsevägi teostama riiklikku järelevalvet territoriaalmeres väikelaevade, alla 12-meetrise pikkusega laevade ja jettide varustuse nõuetekohasuse üle, osutama mereabi teenust, lahendama hädaolukordi merel ning osutama ametiabi teistele asutustele, viimast eelkõige navigatsioonivälisel ajal.

Merepiiri valvamiseks ja meresõiduohutuse tagamiseks antakse Kaitseväele korrakaitselised volitused ja vahetu sunni kasutamise õigus. Korrakaitselised volitused esmaste toimingute tegemiseks antakse Kaitseväele ka inimese elu ja tervist ähvardava ohu korral sekkumiseks väikesaartel ja merel. Kaitsevägi osutab vajadusel PPA-le ametiabi ametnike transpordiks väikelaevade navigatsioonivälisel ajal, mida on vaja PPA ülesannete täitmiseks (sh üldkorrakaitseorgani ülesannete täitmiseks merel ja väikesaartel).

Avaliku korra tagamine Eesti merealal ja väikesaartel jääb jätkuvalt PPA pädevuseks ning PPA täidab sellel alal ka üldkorrakaitseorgani volitusi. Kaitseväele antav edasilükkamatu pädevus ei muuda PPA eri- ega üldpädevust, kuid võimaldab kiiret sekkumist ja abi juhul ja nii kaua, kui PPA ei saa ise või ei saa õigeaegselt tegutseda. PPA on kohustatud esimesel võimalusel võtma Kaitseväelt üle ohuolukorra lahendamise ja sellega Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõpeb.

Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse volitusi võib rakendada üksnes vajaliku väljaõppe läbinud kaitseväelane. Seega ei hakka merevägi näiteks Pärnu jõel väikelaevajuhtide joovet kontrollima, kuna PPA-le jäävad väikelaevad ja nende personal alles, kuid näiteks veebruaris uduga, kui PPA väikelaevad on kaldale tõstetud ja õhusõidukitega maanduda ei saa, võib mereväe alus olla lähim üksus, mis Ruhnul korrakaitseülesandeid

Kaitsevägi (merevägi) Muudatus Politsei- ja Piirivalveamet ÜLESANDED MEREL

mereolukorrateadlikkuse loomine merepiiri kaitse

SAR töödes osalemine

korrakaitse eritingimustel merepiiri valvamine piirikontroll merereostuse avastamine ja likvideerimine SAR tööde juhtimine ja neis osalemine

korrakaitse

RESSURSID

laevastik

2 teisaldatavat kaldaradarit

MOK

personal laevastik lennusalk (koos seniste ülesannetega) mereseire radarisüsteem ühine asukoht MVK (JRCC) üleantavate ülesannetega seotud personal

Tabel 1. Merejulgeoleku ümberkorralduse lihtsustatud ülevaade, millel on kujutatud hetkeseisu ja rakendatavaid muudatusi ( üleandmine; jagunemine; + uue lisandumine).

täita saab. Luuakse ka tsiviilkontrolli mehhanism, mille järgi Siseministeerium esitab Riigikogu riigikaitsekomisjonile iga kahe aasta järel ülevaate Kaitseväe osalemisest riikliku järelevalve teostamisel Kaitseväele antud edasilükkamatu pädevuse raames.

Laevad

Mereväel on neli laeva: kolm „Sandown“-klassi miinijahtijat „Admiral Cowan“ (ehitatud 1989), „Sakala“ (1990) ja „Ugandi“ (1992) ning toetuslaev „Wambola“ (1977), lisaks kaks väekaitsekaatrit „Roland“ ja „Risto“ (mõlemad 2020). PPA-l on samuti neli laeva: mitmeotstarbelised reostustõrjelaevad „Kindral Kurvits“ (2012) ja „Raju“ (2018) ning patrull-laevad „Pikker“ (1995) ja „Valve“ (2008), lisaks arvukalt kaatreid ja mootorpaate üle Eesti. Mereväele antakse üle üksnes neli PPA laeva, mitte kõik veesõidukid, nagu vahel ekslikult arvatud.

Käesoleva kümnendi jooksul saabub kasutusea lõpp või on vaja teha otsus eluea pikendamise kohta poolel PPA laevadest ning kõigil Kaitseväe laevadel. Laevade üheaegne asendusvajadus võimaldab märkimisväärselt ümber korraldada merejulgeoleku jätkusuutlikuks tagamiseks kasutatavate laevade arvu, tüüpi ja võimeid. PPA laevadega seotud ülesannete täitmise senise taseme säilitamiseks on hiljemalt 2025. a vaja patrull-laev „Pikker“ välja vahetada, mis PPA 2019. a hinnangu järgi on maksumusega ligikaudu 24 miljonit eurot.

Personal

Ümberkorraldus puudutab umbes 250 PPA ja Kaitseväe struktuuriüksuste töötajat, kelle ülesanded ja pädevus muutuvad. Tegevteenistusse võetud politseiametnikule säilitatakse senine palk, kui palk rahuaja ametikohal on väiksem tema senisest palgast.

Arvestades asjaoluga, et seni laevadel teeninud politseiametnikel ei ole olnud vajadust ega võimalust ennast sõjaväeliselt harida, antakse neile tegevteenistuses ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks pikem aeg (ühe aasta asemel viis aastat), mis võimaldaks läbida kõik vajalikud kursused ning omandada tegevteenistuses ettenähtud teadmised ja oskused.

Selleks, et politseiteenistuses olemise lõpuga ei lõpeks isiku õigus saada politseipensioni saamiseks vajalikku politseiteenistuse staaži, sätestatakse eelnõus, et isikul, kelle politseiametniku ametikoht muutub üleviimisega Kaitseväkke tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohaks, on õigus saada politseiteenistuse staaži aja eest, mil ta on katkematult tegevteenistuses.

Finants

Muudatuse eesmärk ei ole saavutada rahalist kokkuhoidu, vaid täita olemasoleva ressursiga paremini riigi ülesandeid. Eelnõu dokumentidest selgub, et PPA merejulgeoleku olemasolev komponent on sisejulgeoleku eelarvest alarahastatud: Senise rahastustasemega ei ole võimalik seatud eesmärke saavutada, mistõttu ei kaasne ümberkorraldustega rahalist kokkuhoidu, vaid eelarves tekib lisavajadus. Näiteks puudub osal püsikuludest (nt ületunnid ja kütus) püsiv rahastus või on see ebapiisav (nt mereseiresüsteemi hooldus).

PPA laevade üleandmise ja lisanduvate ülesannetega seotud püsikulude katteks esitab Kaitseministeerium aastate 2023–2026 riigi eelarvestrateegia ja 2023. a riigieelarve koostamise käigus valitsusele otsustamiseks ettepaneku, et nimetatud kulude katteks eraldataks sarnaselt liitlaste vastuvõtmisega seotud kulude põhimõttele Kaitseministeeriumi valitsemisalale täiendavad vahendid lisaks kaitsekulule 2% SKP-st.

Ümberkorralduse iga-aastased püsikulud kaetakse PPA-st üle tulevast eelarverahast, mida on aastaiks 2023-2026 umbes 18 miljonit eurot. Muudatustega kaasnevad ka ühekordsed kulud, nt laevade ülevärvimine ja Kaitseväe sidesüsteemide paigaldus, ületuleva personali vormiriietuse hankimine, taristu (hoonete ja kaide) ehitamine, mereseiresüsteemi uuendamine ja Kaitseväe nõuetele vastavaks seadmine, koondamistasud jms.

Lisalugemist Murumets, J. 2016. Eesti merejulgeolek. Uuringu raport. – ENDC Occasional Papers, nr 5. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus. Roosipuu, T. 2021. Eesti merekaitse tulevikustsenaariumid. – Sõjateadlane, nr 16. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, lk 34−45.

This article is from: