Esimene meretuulepark võib valmida aastaks 2028 Jane Hõimoja
A
rendajatel on kogu aeg olnud huvi Eesti mereala kasutamise vastu. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Kati Tamtiku sõnul oli amet enne tänavust maikuud algatanud 4 meretuulepargi ja 1 üksiku tuuliku hoonestusloa menetlused – Saaremaa Wind Energy, Eesti Energia ASi (Pärnu merealal), Tuuletraal OÜ ja Five Wind Energy OÜ omad. „Pärnu merealal oli hoonestusluba algatatud ka Utilitas Wind OÜ taotlusel, kuid seal oli selleks ajaks Pärnumaa merealaplaneeringu teemaplaneering kehtestatud ning planeeringus on tuuleenergia alad ette nähtud.”
Varajane startija Saaremaa Wind Energy Saaremaa Wind Energy (SWE) esitas hoonestusloa taotluse juba 2015. a ehk paar aastat enne mereplaneeringu algatamist, mistõttu ei rakendunud ettevõttele planeeringust tulenev nõue, et enne ei võeta hoonestusloa taotlust menetlusse, kui planeering on valmis. „Valitsus tegi SWE kohta otsuse hoonestusloa menetluse ja KMH (keskkonnamõjude hindamise – Toim) algatamiseks 28. mail 2020. Samal valitsuse istungil otsustati, et enne mereplaneeringu valmissaamist teisi hoonestusloa taotlusi ei otsustata,” ütles SWE juhatuse liige Kuido Kartau ning möönis, et KMH uuringutes ollakse tõepoolest u 2 aastat teistest arendajatest ees, aga see võib ju igal hetkel muutuda. „Kui näiteks saamegi merel ehitamise load kenasti ja kiiresti korda, aga maismaal takerdub õhuliini teema aastateks, siis takerdub ju kogu projekt.” Viimased arengud on Kartau sõnul siiski plaanipärased ja uuritava 197 km² suuruse maa-ala keskkonna-
MEREMEES NR 2 2022 (316)
mõjude hindamisel on peamised eeldused paika pidanud. „Looduskeskkonna väärtuste poolest ei ole tegu rikka ja esindusliku alaga, mistõttu võiks Eestis ühe meretuulepargi rajada just uuritavasse piirkonda,” lisas ta. Aasta lõpuks loodab ettevõte kaante vahele saada kogu KMH aruande, millele järgneb ametlik menetlusprotsess. „Jätkuvalt eeldame kõige olulisemate lubade positiivseid lõpptulemusi 2023. a lõpuks. Seejärel saab edasi liikuda reaalsesse detailsesse projekteerimis- ja ehitusetappi,” kirjeldab ta.
Teadus ja arendus
mine, milles samuti uuriti rahvusvahelist kirjandust. Sellest ilmnes, et tuulikuil 11 km kaugusel rannikust ei ole negatiivseid mõjusid ja müra sel viisil edasi ikkagi ei kandu. Teiseks on mere looduslik foon ehk merekohin ja lained juba ise üsna tugevad. Kuuled lainetust, mitte tuulikut. Küll aga tuleb ettevaatuspõhimõttest tulenevalt siiski hoonestusloa etapis müra mõju samuti hinnata, et veenduda ka selles etapis, et negatiivseid mõjusid ei esine. Kas ja kuidas kirjutati mereplaneeringusse vesinikutehnoloogia kasutamine? Vesinikutehnoloogia on meil planeeringusse kirjutatud väga üldisel tasandil. Praegu me spetsiifilisi tingimusi vesinikule ei anna, sest meil pole teadmist, milline täpselt see tehnoloogia on. Ehk siis, kui on selle tehnoloogia kohta rohkem teada, tuleb kaaluda, milline on selle ruumiline väljund ja kas on vaja planeerimist või mitte. Iga viie aasta tagant tuleb mereplaneering üle vaadata, et näha, kas on tekkinud mingid uued potentsiaalsed kasutusviisid. On võimalus, et ei pea tegema kogu Eesti mereplaneeringut uuesti, vaid teeme näiteks riigi eriplaneeringu mingile osale, kui riigil on huvi ja arendushuvi. Kui räägime uuesti sinistest aladest, siis kellele laekub sealne tulu? Kas riigile või saab midagi ka omavalitsus? Meri kuulub riigile ja sealt saadav hoonestustasu laekub riigile. Ent Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium töötab parasjagu välja kohaliku kasu instrumenti, et riigile tulevast hoonestustasust saaks mingi osa jagada ka kohalikele omavalitsustele. Kaudselt võidab omavalitsus nagunii, sest piirkonda lisanduvad töökohad, turismisektor võidab, sest kui hakatakse ehitama, peab inimesi ju kuskil majutama. Räägime tulevikust ka – mis saab edasi? Tõenäoliselt tuleb suur hoonestuslubade taotlemise buum, neid on vaja nii tuulikute kui ka vesiviljeluse jaoks.
Puudu on meretuuleparkide insenere Keskkond pole muidugi ainuke väljakutse, meretuulepark on ka keerukas insenertehniline lahendus. „Projekteerimise ja spetsiifilise ehituse oskusteavet Eestis pigem eriti ei ole,” möönab Kartau. Lisaks on ühiskonnas arusaadavalt „mitte minu tagaaeda“-suhtumisega inimesi, kelle veenmine võtab aega. „Muidu on üldine ühiskonna suhtumine meretuuleenergeetikasse ülekaalukalt soosiv, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis hiljaaegu vastava uuringu. Ka kohapeal, Saaremaal, toetatakse meretuuleparki. Toetuse ja poolt olemise jaoks on vaja teha meretuulepark niiviisi, et see oleks võimalikult kasulik ka saarlastele ja Saaremaale,” ütleb ta. „Tuulepargi hoolduskeskus peaks tulema Saaremaale. Kuressaare ametikoolis koostöös TalTechi Kuressaare kolledžiga võiks toimuda tuulikute hooldustehnikute väljaõpe. Paraneb elektrivarustus Saaremaal, kohalikel elanikel tekib võimalus osaleda investorina ja elektritarbijaile võib võimaldada hinnalae. Suur potentsiaal on ka ärilt-ärile-koostööks ettevõtete vahel.” Kartau hindab, et Saaremaa jaoks oleks kõige olulisem opereerimisaegne teeninduskeskus Saaremaal. 25
