Pandeemia tõi Tallinkile tulusad prahtimislepingud

Pandeemia tõi Tallinkile tul prahtimislepingud

Jane Hõimoja

Pandeemia mõjus turismile ning seetõttu ka laevandusele raskelt, ent paljudel reederitel õnnestus taasleida prahilepingud, mis aitasid raskel ajal ettevõtteile suuremat kindlust tagada.

Tallinki kommunikatsioonidirektori Katri Linki sõnul on viimaseil aastail pandeemia tõttu olnud pakkumist ja vabu laevu kindlasti rohkem kui nõudlust ning Tallink on ise endale ka aktiivselt neid lepinguid otsinud. „Seetõttu on eriti positiivne, et paljude oluliste projektide puhul usaldati möödunud aastal just Tallinkit ning telliti Tallinki laevu majutuslaevadeks ja eri liinidele.”

Ainuüksi mullu 6 prahilepingut

Kuna tellijate vajadused on erinevad, siis reederid taotluslikult ühtki laeva ainult prahtimiseks ei hoia. Tallinkile pole prahtimine võõras, ent koroona-eelseil aastail tehti seda ikkagi oluliselt väiksemas mahus. „Teatavasti on üks Tallinki „Superfast“-laevu juba pikemat aega prahitud Kanadasse ning aastaid tagasi veetis meie laev „Silja Europa“ aastakese prahituna majutuslaevaks Austraaliasse. Lisaks on meie laevad varemgi olnud lühiajaliselt prahitud ka Vahemerele. Seega, kogemusi meil selles vallas on,” ütleb Link ning lisab, et pandeemia suurendas ettevõtte laevaprahtimiste arvu. „Silja Europa“ valiti majutuslaevaks G7 tippkohtumisele Cornwalli Ühendkuningriigis juunis 2021, „Victoria I“ ja „Romantika“ kumbki sajaks päevaks Vahemerele Prantsusmaa ja Maroko vahelisele liinile juuni lõpust oktoobri alguseni, „Silja Europa“ ja „Romantika“ majutuslaevaks COP26 oktoobris-novembris kliimakonverentsile Ühindkuningriigis Glasgow’s, ja leping sõlmiti ka „Romantika“ prahtimiseks 3 aastaks Hollandi ja Norra vahelisele liinile alates tänavu aprillist.”

Viimane prahileping sõlmiti tänavu märtsis Sotsiaalkindlustusametiga „Isabelle“ prahtimiseks Ukraina sõjapõgenike majutamiseks Vanasadamas. „Esialgu 4 kuuks aprillist augustini, kuid võimalusega pikendada lepingut 2+2 kuu võrra.”

Kriisiajal pakkusid prahilepingud reedereile kindlust

Link nendib, et tavaolukorras, kui reisimine pole viiruspiirangute tõttu piiratud ja reisijate arv märkimisväärselt vähenenud, ei pruugi prahtimine olla kasumlikum kui tavaliini käitamine. „Covid-19 piirangute ajal, kui iga nädal tõi uusi piiranguid ja muudatusi ning oli täiesti võimatu ka lähitulevikku ennustada ja reisijate arvu prognoosida, pakkusid prahtimislepingud kindlasti suuremat kindlust ning aitasid ettevõttel keerulisel ajal oma inimestele jätkuvalt töö tagada, garanteerisid teatava tulu ja aitasid riske maandada.” Tallinkis on eraldi töötajad, kelle ülesanne on laevadele tööd otsida ning jällegi on prahtimise olulisus viirusajastul märkimisväärselt suurenenud.

Prahtimise mõju laevaperele

On olemas kaht liiki prahilepinguid – laevaperega või ilma. „Näiteks G7 ja COP26 – mõlemad eeldasid meie poolt täit tehnilist ja teenindavat laevaperet, kuid „Romantika“ leping Hollandi ja Norra vahelisele liinile eeldas meilt vaid minimaalse tehnilise laevapere kaasamist,” ütleb Link.

Tallinkiga kokku viis prahtimist korraldanud Marje Metsa sõnul on prahtimised oluliselt põnevamad kui regulaarliinid, sest rutiini on vähem. „Mõni kolleeg on öelnud, et muidu on saarestikes sõites majade katusedki kõik teada ja märkad, kui kellelgi on uued aknad ette pandud, aga prahtimise puhul rutiini ei teki. Kõige