Allveelaevad „Kalev“ ja „Lembit“ olid Läänemerel moodsamaid sõjalaevu enne Teise maailmasõja algust.
milise sõjatehnika arenguga maailmas. Selles kontekstis suutsid näiteks suurriikide mereväed teoks teha küll uusi, kuid siiski piiratud sõjalaevade ehitusprogramme, ning väikeriigid pidid hoolikalt analüüsides välja töötama neile kõige sobilikumad merekaitsekontseptsioonid. Seetõttu kujunes sõjalaevastike moderniseerimine paljudele väikeriikidele äärmiselt vaevarikkaks. Samas aga tõi selline olukord paratamatult esile mitmesuguseid ainulaadseid lahendusi merekaitse organiseerimises.
Merendusuudised
vikku ja tulevikku
Läti allveelaevad „Ronis“ ja „Spīdola“ Liepājas. Fotod: Eesti Meremuuseum
Riikidevahelise koostöö algus Kahjuks pole tänaseni Läänemere piirkonna maailmasõdade vahelise perioodi merevägede kohta ilmunud ühtegi rahvusvahelisel tasandil arvestatavat akadeemilist uurimust. Peamiseks probleemiks on seni olnud keelebarjäär, sest enamik uurimusi on kirjutatud päritoluriikide keeltes. Näiteks Eesti, Läti ja Leedu ning vähemal määral isegi Soome, Rootsi, Taani ja Poola 1920.-1930. aastate merevägede ajalood pole rahvusvahelistes ajalooringkondades üldiselt teada.
Mõistmaks Läänemere-äärsete merevägede tekkimislugu ühes erinevate arenguetappidega sõdadevahelisel ajal, on õigustatult vaja asjatundjate omavahelist koostööd. Siinkohal on Eesti Meremuuseumi korraldatud konverents andnud selle valdkonna edasiarendamiseks rahvusvahelisel tasemel märkimisväärse panuse. Potentsiaalne huviline saab nende teemadega põhjalikumalt tutvuda järgmisel aastal ilmuvas ja eelretsenseeritud Eesti Meremuuseumi artiklikogumikus.
Noorem ja kiirem Aegna-laev Madli Vitismann
Vegtind“ Patareisadamas. Foto: Madli Vitismann
P
atareisadamast Aegnale hakkas 1. maist sõitma Norrast ostetud kiirkatamaraan „Vegtind“. 1994. aastal Norras Rosendali laevatehases Põhja-Norra saarestikulaevaks ehitatud laev on pea poole noorem kui seni sel liinil sõitnud Kihnu Veeteede 1971. aastal valminud reisilaev „Vesta“. Tallinna linnavalitsuse korraldatud hanke võitis tänavu OÜ Spinnaker. Reeder alustas liiniliiklust mullu „Carolinega“ Narvast Narva-Jõesuusse. Sealne omavalitsuse toeta liin osutus üllatavalt edukaks. Alumiiniumkerega „Vegtind“ sõitis kuni oma viimase tööpäevani Norras ühistranspordireederi Torghatten Trafikkselskap liinidel. Laev on 29 m pikk ja 8 m lai, süvis on 1,5 m. „Vegtindil“
on 100 reisijakohta ning laev mahutab ka 20 jalgratast ja 3 t lasti. Laeva tavakiirus on 24 sõlme, nii et senise tunni asemel kulub sõiduks vaid pool tundi. Laevaliikluse alguseks oli laevakompanii loonud vajaliku teabe ja MEREMEES NR 2 2022 (316)
piletiostuvõimalusega kodulehe ning Patareisadamas oli nii teeviit kui ka liinireklaam. 1. mail alustatud liiklus lõpeb 31. oktoobril. Lisaks Aegna-liinile rakendab OÜ Spinnaker „Vegtindi“ ka Naissaare-liinil. 31
