Head teed, „Sea Wind“

Eesti lipu alt lahkus ainus rongilaev „Sea Wind“, kuid ega see Muuga-Vuosaari liinil vaguneid vedanudki. Üle poole oma elueast Turu-Stockholmi liinil sõitnud laev oli ebaharilik alumise teki raudteerööbaste tõttu.

1972. aastal valminud parvlaev ehitati Taanis Helsingøri laevatehases Stockholmi laevafi rma Rederi AB Svea tellimusel ja sai nime „Svealand“. Laev hakkas sõitma Helsingborgi-Travemünde liinil, hiljem liinil Trelleborg-Travemünde. Mitu omanikuvahetust üle elanud laev jäi samale liinile ligi 15 aastaks. 1984. aastal ehitati 118 m pikkune laev ümber 154 m pikkuseks ja välja vahetati peamasinad. 36 reisija asemel mahutas laev 77 ning mõistagi pikenes ka autotekk. Viis aastat hiljem oli järgmine ümberehitus, siis lisati reisijakajuteid ja ehitati alumisele autotekile rööpad. Reisijakohti sai 220 ja autotekkidele mahtus 1270 rajameetrit veeremlasti.

Veerand sajandit samal liinil

1989. a sai laeva omanikuks Silja Line’i tütarfi rma SeaWind Line. Laev sai nime „Sea Wind“ ja hakkas sõitma Turu-Stockholmi liinil ning püsis seal tervelt veerand sajandit. Ka pärast 2006. aastat, kui Tallink Silja Line’i ning sellega koos ka SeaWind Line’i ära ostis. 2015. aastal sai „Sea Wind“ Eesti lipu ja laevapere ning hakkas sõitma Vanasadamast Vuosaarisse, kaks aastat hiljem koliti Vanasadamast Muugale. Möödus veel kaks aastat ja algul kaubalaevana kasutatud laevale hakkas Tallink võtma ka sõiduautoga reisijaid.

Turu-Stockholmi liini aastakümneil tegi „Sea Wind“ iga päev edasi-tagasi reisi: kaks korda ööpäevas 11 tundi sõitu läbi kolme – Turu, Ahvenamaa ja Stockholmi – saarestiku, sh vaid poolteist tundi avamerel ja kõigest tund kummaski sadamas lossimiseks-laadimiseks. Tüürimehe kõrval oli alati vahis lootstüürimees.

Sadamas tuli 50 minutiga lossida ja lastida kahel tekil korraga. Manöövrivedurid vedasid alumisele tekile 420 m vaguneid, mis kinnitati hüdraulikaseadmetega. Kui tuul oli üle 10 m/s, kinnitati vagunid sõna otseses mõttes kruvidega teki külge, et need ei kalduks ega nihkuks paigalt. Valdavalt olid need hallid, küljel kiri Sea Rail. Samal ajal sõitis kaldrampi mööda keskmisele tekile 30 veoautot, vahel ka mõni buss, ja sealt ülatekile kuni 55 sõiduautot. Sõitjail oli samal tekil vaid paar sammu kajutikoridorini.

Rongiga reisilaev

Rong reisilaevas sundis laevajuhte topeltettevaatusele. Mänguraudtee puust piilupardirongiga laevasilla esiaknal näis esialgu mänguasjana, kuid oli mõeldud selleks, et kui laev kaldub pöördel üle 3°, veeresid magnetitega kokkuhaagitud vagunid kõrinal mänguraudtee ühte otsa. Nii õppisid tüürimehed laeva sujuvamalt pöörama.

Meil on ikkagi reisilaev, toonitati 1990. aastate „Sea Windil“ alailma. Ülemistel tekkidel oligi tollal kõik, mis reisilaevas peab olema: pikad kajutiread, infolett, kohvik, baar, lastetuba, saunad, pood. Kuigi pood oli lahti kahe tunni kaupa paar korda päevas, parfümeerialett oli kõigest meetripikkune ning kommiriiul mitte laiem, oli liiniembleemiga tax-free-kataloog ukse ees ning kassalähedasel riiulil fi rmasümboolikaga meened ja tarbeesemed. SeaWind Line’i maskott oli soome keeles Kippari Kalle ja rootsi keeles Karl Alfred.

 26. aprillil andis Tallink teeneka laeva üle uuele omanikule – see on Rudniki Shipping – ja „Sea Wind“ lahkus Eestist. Muuga-Vuosaari liinil järgib sestpeale „Sea Windi“ sõiduplaani seni aastaid Paldiski-Kapellskäri liinil sõitnud „Regal Star“.

Mängurong laevajuhi ees aknal andis märku

kreenist. Foto: Madli Vitismann

Lastimine Turus 1991. a: alumisele tekile veetakse vagunid, veoautod sõidavad keskmisele autotekile.

Foto: Pär-Henrik Sjöström