Teadus ja arendus
Eesti mereplaneering on Jane Hõimoja
U
mbes 8 aastat tagasi arutas toimetus esimest korda, et Eesti merealade planeerimise protsessil tuleks silma peal hoida. Alles nüüd on see planeering valmis ja valitsus kehtestas selle maikuus. Rääkisime Eesti mereplaneeringu projektijuhi Triin Leplandiga, mis ja miks sai planeeringusse kirja ning mida see kõik meile tähendab. Miks on see kõik nii kaua aega võtnud? Ametlik planeerimisprotsess algatati mais 2017 ja planeeringu kehtestamiseni kulus tegelikult ainult viis aastat. See on väga optimaalne aeg sellise üleriigilise planeeringu tegemiseks. Eriti arvestades, et merealal pole sellise tasandi planeeringut Eestis varem üldse tehtud. Kui võtta võrdluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringud, siis neid tehakse tavaliselt 6-7 aastat. Mis siis kaheksa aastat tagasi toimus? Siis hakati alles mõtlema, mis on planeeringuala, mida üldse hakatakse planeerima, mis on teemad, mida tuleks käsitleda. See eeltöö võtab aega. Meil on olemas näiteks Pärnu mereala planeeringu pilootprojekt aastast 2012 ning Hiiu mereala planeeringu projekt aastast 2013. Üleriigilise tasandi mereala planeeringu koost a m ise võima lus lood i planeerimisseaduse muudatusega, mis jõustus alles 1. juulil 2015. Seejärel läks veel tükk aega, et valitsus üldse planeeringu algataks, see teema tuli vajaduspõhiselt. Miks see vajadus tuli? Ühelt poolt nõuab Euroopa direktiiv kõigilt merealaga liikmesriikidelt mereplaneeringu olemasolu.
22
Teisalt on meil traditsioonilised merekasutused – kalandus, laevandus, kaablikoridorid –, millel on selge seadusandlus ja regulatsioonid. Nägime, et merele tulevad uued merekasutused, nt vesiviljelus, tuuleenergeetika, merekultuur, ja meil on vaja ühtset platvormi, et tagada nii uute kui ka vanade merekasutuste kooseksisteerimine. Pidime välja mõtlema, kuidas kõik need asjad merele koos ära mahutada.
Tuuleenergia Planeeringus on kirjas, et Eesti mereala planeering käsitleb kogu Eesti mereruumi: nii sisemerd, territoriaalmerd kui ka majandusvööndit. Ühtlasi määrab planeering tuuleenergeetikaks sobivad alad – kokku 1783 km². Kuidas jõudsite selleni, et just sinna tohib meretuuleparke ehitada? Kasutasime selleks samm-sammulist välistusmeetodit. Esimene samm oli välja selgitada, kuhu üldse oleks Eestis tehnoloogiast tulenevalt mõistlik tuulikuid ehitada. Järgmisena kandsime kaardile looduskaitsealad. Sealt edasi välistasime sotsiaalse puhvri, vaatasime rahvusvahelist kogemust. Kõige mõistlikum kaugus rannikust oli 6 meremiili, s.t rannikule lähemale ei tohiks tuulikuid rajada. Rääkisime kaitseministeeriumiga ja selle tulemusena läksid võimalused alade näol veelgi kitsamaks. Soome laht välistati täielikult, Liivi lahel läks ka ala oluliselt väiksemaks. Lisaks vaatasime kumulatiivseid mõjusid, linnustiku ja nahkhiirte lennukoridore. Laevandusest-lennundusest tulenevad piirangud ja ka need avaldasid mõju. Kui kõik uuringud lubavad, kas siis võib kogu märgistatud ala tuulikuid täis
MEREMEES NR 2 2022 (316)
ehitada? Ei, maksimaalne hõivatus saab olla 70%. Sinna peab mahtuma veel laevatee ja ilmselt tekivad puhvrid eri tuuleparkide vahele, sest muidu hakkavad tuulikud üksteiselt toodangut ära võtma. Sellised meediast läbi käinud fotod, millel laht on tuulikuid triiki täis, ei juhtu kunagi, see pole lihtsalt võimalik. Triibutatud ala on see ala, kuhu tuuleenergeetika arendajad saavad oma hoonestusloa taotlusi esitada, kus järgmises etapis tulevad täpsemad uuringud, mille tulemusel selgub, kuhu on mõistlik konkreetne tuulik paigaldada. Kui vaadata lillasid koridore, siis need on praegu kõige tihedama laevaliiklusega alad. Kuna sügavust on piisavalt, siis laevad sõidavad- ki seal, kus parasjagu soovivad, kõik on vaba. Nüüd on aga nii, et kui alale tuleb statsionaarne tuulikupark, siis tuleb tuulikupargi vahele rajada ka märgistatud laevatee, mis oleks tuulikutest ohutus kauguses. See tähendab, et kõik muud alad peale märgistatud ala on välistatud. Just. Hiiumaa ligidal ühtegi märgistatud ala ei olegi… Ei ole, sest Hiiumaa mereplaneeringu on Riigikohus tühista-
