Merendusuudised
Eriti suur koge Madli Vitismann
T
allinna lahe äärsetelt ehitusplatsidelt on leitud juba mitu ajaloolist laevavrakki. 29. märtsil Vanasadama lähedal Lootsi tänaval leitu on nii suur, et ulatub platsi servast servani. See on ka vana, Eesti Meremuuseumi teaduri Priit Lätti sõnul võib-olla 14. sajandist. Kas tegu on kogega, võib ta kindlalt väita siis, kui laeva välisplangutus välja tuleb. Ehitusgeoloogiauuringud lubasid oletada leide. Seetõttu oli juba hoone ehitusloas kohustus kaevetööde arheoloogiliseks järelevalveks, nii et Muinasprojekt OÜ arheoloog Mihkel Tammet oli ehitusplatsil varem kohal. Esialgu ei leitud midagi, kuid niipea, kui hoone seina poolt kaevamist alustati, satutigi esimesele puutükile. Peatselt selgus, et see on vraki ahtritääv. Algul arvati, et laev on väiksem, ning Mihkel Tammetit üllataski vraki suurus ja et see on üsna hästi säilinud. Võiks arvata, et see on maailma suurim koge. Palju hästi säilinud leiumaterjali ja selle kogumeid viib ta arvamusele, et laev on uppunud kiiresti. Vraki unikaalsus räägib säilitamise ja eksponeerimise poolt. Lootsi tänavale nelja maapealse ja ühe keldrikorrusega büroohoone arendaja EHC Lootsi OÜ arendusjuht Tarmo Mill varjab hästi muret viivituse pärast, mida väärtuslik leid ehitamisel kaasa toob. Esmalt tellitud georada-
Leitud vrakk on müüride ja tugede vahel ning ahtrini (vasakul) on veel hulk meetreid.
ri uuring vrakki siiski ei näidanud ja päris esimeseks leiuks osutus hoopis vana vundamendikast. Ent kui ekskavaatorijuht vrakini jõudis, tuli edasi kaevata suuremalt jaolt käsitsi. Võib karta, et enne jaanipäeva vrakiga seotud töid valmis ei saa. Kuid Tarmo Milli sõnul on neil väärtusliku leiu üle siiski hea meel ja mõeldakse see hoones ka mingi mälestusmärgiga tähistada.
Meremuuseum tegi otsuse Lootsi tänavalt leitud vraki väljakaevamisel on töö keerulisemaks läinud, kui algul oletati. Priit Lätti hinnangul on leitud vrakk nii oma vanuselt kui ka säilivusastmelt märgiline ning ka leiumaterjali on välja tulnud palju. Tervikesemeid on rohkem kui oli muuseumis näidataval kogel, mis võib viidata kiirele uppumisele. Kaarte vahelt puhastades tuleb rohkem välja esemete fragmente, nt savinõukilde, aga muudki põnevat kraami. Vanusele viitasid selles järgus, kui alles osa laeva sisemust oli välja puhastatud, laeva siseplangutuse lauad: 10-sentimeetriste märkidega mõõdulati abil saab siseplangutuse esialgsed mõõtmed.
Fotod: Madli Vitismann
34
MEREMEES NR 2 2022 (316)
need on 60 cm laiad ja kuni 6 cm paksud. Masti koht oli juba leitud, aga see on olnud ebaharilikult kaugel laeva vööri pool. Kui algul leitud täävi juures tuli välja roolikinnitus, oli selge, et seal on ahter. Üllatus oli, kui vööris hakkasid ilmnema sisemised konstruktsioonid ja piirid ning selgus vraki laius. Kuu pärast vraki leidmist polnud põhjadetailideni veel jõutud, aga võis arvata, et Eesti Meremuuseum otsib võimalusi, kuidas seda haruldast laeva välja tõsta ja edaspidi eksponeerida. Terviku väljatõstmine tõenäoliselt ei õnnestu, aga Priit Lätti sõnul oleks kõige parem lahendus vrakk kahes tükis välja tõsta. 10. mail teataski meremuuseum, et on teinud otsuse vrakk säilitada. Selleks ehitatakse ligi 25 m pikkuse ja 9 m laiuse vraki jaoks suuremaks laevahall, mis oli 2015. a ehitatud Kadriorust leitud koge jaoks. Priit Lätti sõnul on laev nii suur, et on sügaval pinnases: kui vrakk välja tõsta, jääb laevakujuline auk, mis tuleb esmalt täita, et saaks keldrikorrust ehitama hakata. Järgmine vrakk ootab uurijaid läheduses, kui hakatakse parkimisplatsi asemele maja ehitama.
