Saaremaa Merispordi Seltsil möödus 30 aastat taasasutamisest

Saaremaa Merispordi Seltsil mö

Merilin Piirsalu

Ei ole vist ühtki saarlast, kelle elu ei oleks vähemalt ühest otsast merega ühendatud. Nii on üsna loogiline, et üks Saaremaa väärikamaid spordiseltse on samuti seotud merega. Kui minna päris algusse, jõuame kuupäevani 31. detsember 1926, kui asutati Saaremaa Merispordi Selts. Tänavu oli aga põhjust suuremaks tähistamiseks, sest 24. märtsil möödus 30 aastat seltsi taasasutamisest.

„Seltsi tegevuse taastamine oli väga oluline samm saare purjetamise arengus, sest Teine maailmasõda tekitas võistluspurjetamisse väga pika pausi,“ räägib eelmise aasta juulis seltsi tegevjuhiks saanud Airi Raamat. 1980. aastate teises pooles tegeles purjetamise edendamisega võimaluste piires Saare Kalur, korraldades muuhulgas purjeregati ning soetades avamerejahte ja laste võistluspaate. „Just avamerejahtide hankimine mõjus positiivselt täiskasvanute purjetamise arengule. Paljud paatidest olid vee peal ja seilasid ka siis, kui selts taastati. See muutis purjetamise taas atraktiivsemaks. Taastati sümboolika, lipp ja logo. Regatte hakati korraldama seltsi nime all. Meie jahid hakkasid käima ka piiri taga, peamiselt Gotlandil ja Rojas. Löödi kaasa paljude Saaremaa mereliste ürituste, nagu Kuressaare Merepäevade ja Saaremaa merenädala korraldamisel.“

Kolm põhisuunda

Praegu on seltsil 153 liiget ning tegevus laieneb peamiselt kolme suunda. Esiteks noorte purjetamistreeningud, mis toimuvad aasta ringi Kuressaares ja Roomassaares koostöös Saaremaa Spordikooliga. Selts hoolitseb paatide ja muu materiaalse eest, korraldab võistlustes osalemist ja tagab head treenerid.

Teine suund on avamerepurjetamine. „Korraldame avamerepurjetamise karikasarja, mis koosneb kuuest etapist ja kestab maist septembrini. Hooaja lõpetamisel autasustatakse parimaid karikate ja medalitega. Lisaks toimuvad Saaremaa meistrivõistlused avamerepurjetamises, mille raames külastatakse ka eri naabersadamaid,“ ütleb Airi.

Kolmas tegevusala on jääpurjetamine. „Sõidetakse kolmes eriklassis. Ka sel alal korjasime hooajal mitu väärikat tiitlit – Ice-Optimisti MM hõbe, Monotype-XV MM hõbe ja Euroopa karikavõistluste hõbe,“ võib Airi uhke olla.

Lisaks korraldatakse mitmesuguseid koolitusi – väikelaevajuhikoolitusi, SRC koolitusi, suvel ka täiskasvanutele purjetamisõpet, samuti lastele päevaseid laagreid ja suviseid purjetamisringe.

2017. a viimati lainetel olnud õppejahtlaev “Maris” tehti liikmete toel korralikult korda.

Foto: Airi Raamat

Suvi toob uusi tuuli

Plaanid aga ulatuvad veelgi kaugemale. „Suvel alustame projektiga, mille raames käime Saaremaa väikesadamais ja teeme purjetamist tutvustavaid treeninguid. Kui projekt õnnestub, on ehk järgmisel aastal oodata ka püsivaid treeninguid üle terve saare,“ sõnab Airi. „Tänavune aasta on märkimisväärne, sest pikkade aastate järel saime vette õppejahtlaeva „Maris“. 2017. a viimati lainetel olnud jahtlaev tehti liikmete toel korralikult korda. Kä e pani kü lge ka tulevane meeskond. Tänavu jääb küll Muhu Väina regatt neil vähese kogemuse tõttu sõitmata, aga seltsisiseseid regatte ikka proovitakse. Oluline, et saaks meeskonnatöö kogemuse,“ lisab ta.

Ta kutsub seltsiga liituma kõiki, kes soovivad. „Väga ootame jahi- ja kaatriomanikke, kes võtaksid osa nii meie avamerepurjetamise võistlustest kui ka matkapurjetajate üritustest. Kui meri ja purjetamine vähegi huvitab, olete oodatud liituma. Ka talvel toimub aktiivne seltsielu. Korraldame regulaarselt seltsiõhtuid. Uued mõtted ja aktiivsed inimesed aitavad unistusi ellu viia. Austame traditsioone, aga jätkusuutlikuks tegevuseks peame leidma ka uusi väljundeid,“ ütleb Airi.

Juhuse tahtel Saaremaale tagasi

Ka tegevjuht ise on uustulnuk, sest asus ametisse alles mullu juulis. Paaril eelneval aastal oli ta seotud kohalike regattide korraldamisega. Airi sõnul tõi teda praegusele ametikoha-

ödus 30 aastat taasasutamisest

Saaremaa Merispordi Seltsi taastamisse 30 aastat tagasi panustasid (loetuna vasakult): Andres Toom, Margus Hiet, Jaanis Prii, Rain Riim, Kalle Koov, Jaanus Hiie, Meelis Saarlaid, Fred Seerd, Tiit Sarapuu, Priit Riim ja Priit Kuusk. Foto: Airi Raamat

le suur juhus. „Mõni aasta tagasi õppisin Hiiumaa ametikoolis väikesadamate spetsialistiks ja seal oli võimalus minna Erasmus+ programmi kaudu välismaale praktikale. Esimesel aastal olin Itaalias ja teisel korral Soome saarestikus Kasnäsi sadamas,“ jutustab Airi. Just Kasnäsis sillutas saatus talle teed Saaremaa poole. „Ühel hommikul ütles sadamakapten, et sisse tuleb suur purjekas Eestist. Jahi nime ta ei teadnud, oskas vaid öelda, et kapteni nimi on Priit. Küsisin, kas Kuusk, ning kui ta kinnitas, siis teadsin kohe, et see on „Admiral Bellingshausen“.“

Sadamakapten ütles, et laev jõuab kella 13 paiku, aga MarineTraffi cus oli saabumisajaks märgitud 15.00. Airil oli lõunaaeg kätte jõudmas, aga ta loobus, et mitte riskida, et magab laeva saabumise maha. „Ja õigesti tegin, sest „Admiral Bellingshausen“ jõudis kella 13 paiku. Sain nad kenasti vastu võetud. Õhtul kutsuti mind purjelaevale külla ja juttu jätkus kauemaks,“ meenutab ta. Nii ristuski tema soov Saaremaale tagasi kolida seltsi ootustega leida juht, sest just Priit Kuusk kutsus Airi seltsi tegemistes kaasa lööma.

Väljakutseid on jagunud

Tegemist ja õppimist on uues ametis olnud küllaga. „Et noorte purjetamist arendada, varustust uuendada, rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osaleda, on vaja väga palju toetajaid. Ilma nendeta ei suuda me pakkuda sellisel tasemel purjetamist, nagu teeme. Uute toetajate leidmine keerulisel ajal on paras väljakutse. Praegu ei ole nii, nagu mõni aasta tagasi, et astud suurettevõttesse sisse, käsi välja sirutatud, ja ootad, et antakse toetust. Tuleb välja mõelda, mida meie suudame vastu pakkuda,“ selgitab ta.

Senitehtust toob Airi välja, et pani kohe käima täiskasvanute purjetamistreeningud. „Need osutusid ülipopulaarseks. Tahtjaid oli rohkem, kui saime vastu võtta. Olen kirjutanud hulga projekte ja neile ka rahastust saanud. Iga töövõit, positiivne tagasiside, projektivõit on suur rõõm. Samuti see, et meid rohkem märgatakse ja oleme teistele nähtavad,“ rõõmustab ta.

Kõik koos merele

Tegevjuhi sõnul ei ole tal soovi midagi otseselt muuta, sest Saaremaa Merispordi Selts on pikaajaliste traditsioonidega organisatsioon. Ta leiab, et tuleb otsida pigem lisandväärtust ja uusi suundi. Praegu on näiteks üheks suuremaks sihiks võetud liikuda liigapurjetamise poole. „Soovime leida võimalusi liigapaatide soetamiseks ja hakata kodusaarel korraldama nii Eesti meistrivõistlusi kui ka rahvusvahelisi võistlusi,“ ütleb Airi.

Liigapurjetamine on formaat, milles on ühes võistlussõidus korraga kuni kuus identset paati ning kuna võistlusrada asub kalda lähedal, on see ka pealtvaatajaile väga vaatemänguline. „Seltsi liikmeid purjetab selles formaadis täiesti tipptasemel kogu maailmas. Nad on loonud mitmeid häid kontakte ja väga suur on võimalus selliseid tipptasemel võistlusi siia tuua,“ lausub Airi. „Samuti soovime rohkem oma võistlustesse kaasata matkapurjetajaid ja kaatriomanikke. Tahame ka neile pakkuda veidi võistlusmomenti ja erinevaid tegevusi. Soovime, et me oleksime kõik koos merel, olenemata veesõiduki parameetritest, ning et kõigil leiduks seal tegevust.“

Saaremaa Merispordi Selts peab merespordi ja merenduse edendamist Saaremaal oluliseks ja endastmõistetavaks. „Oleme mereriik ja iga saarlane on mingis mõttes merega kokku puutunud. Meil on väga head tingimused merel käimiseks ja kuna meile kõigile meeldib nii väga merel olla, siis tahame kandepinda võimalikult palju laiendada,“ põhjendab Airi. Ta toob välja, et Aldur Pitk, Saare Kaluri juhatuse esimees, on 1984. a öelnud ilusad sõnad: „Kohates ookeanipüügilaeva kaptenisillal noort laevajuhti, kelles tunned ära kunagi Nasva sadamakail seisnud ja esmakordselt svertpaati uudistanud poisipõngerja, süveneb veendumus, et Saaremaa kalandus on õigetes kätes. Karm meri õpetab tegutsema oskuslikult, valitsema nii jahti kui ennast, mis muudab poisid murdmatuks ka eluraskuste ees.“ „Sellega ongi öeldud, miks merenduse ja merespordi edendamine meile oluline on,“ võtab Airi kokku.

Seltsi tegevjuht Airi Raamat. Foto: Mihkel Šesterikov