Sivubela Intuthuko Newspaper

Page 1

SIVUBELA Intuthuko

ADVERTISING: 067 920 8446 1-15 SEPTHEMBA 2021

FACEBOOK: SIVUBELA INTUTHUKO

LIMAHHALA

SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

USHICILELO 66

Baphonselwe inselelo abesifazane besifunda iLembe

UMkhandlu waKwaDukuza nohlelo lwegrant in aid

Iyakhula iKasi 2 Kasi School Tour eThekwini

UMdlali weqembu laseThekwini nesibophezelo samagoli amaningi

iKhasi 2

iKhasi 5

iKhasi 7

iKhasi 8

ITheku nohlelo lokuqapha ingqalasizinda udaba ekhasini 3.

IMeya yoMkhandlu weTheku, uKhansela uMxolisi Kaunda ofuna kuqinisekiswe ukuphepha kwengqalasizinda yoMkhandlu weTheku.

REGISTER TO VOTE 18-19 SEPT • 8AM-5PM

OR REGISTER ONLINE NOW AT ELECTIONS.ORG.ZA

SCAN THE QR CODE TO REGISTER ONLINE @IECSouthAfrica

0800 11 8000

SMS ID to 32810 (R1/SMS)


IKHASI 2

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

1-15 SEPTHEMBA 2021

Baphonselwe inselelo abesifazane besifunda iLembe MAGAYE CELE ABESIFAZANE abangaphansi kwesiFunda, iLembe bahlanganyele ndawonye babhunga ngezinto ezimqoka ezimayelana nekusasa labo. Abesifazane ebebehlangene lapho abavela emikhakheni ehlukene phakathi kwabo kubalwa abangamaKhansela,oSomlomo, abesifazane abangamalunga asePhalamende kanye neziMeya. Bebekade behlanganyele eBandla Hotel okuyindawo yomtakabani. Isiqubulo salokhu kuhlangana kwabo kulo nyaka besithi: “2021 The Year of Chrolte Manye Maxeke, Mother of Black Freedom in South Africa.’’ Beziningi izikhulumi ezihloniphekile lapha ebezishintshana ngezinkulumo. Omunye wezikhulumi kube nguNkk Thembeka Mchunu ngaphambilini owake waba yiMeya yasoThungulu. Enkulumeni yakhe enohlonze uthe abesifazane kumele baqhakanjiswe nyanga zonke hhayi nje kuphela uma kungu-August. Uthe likhulu kakhulu iqhaza labantu besifazane kwisiFunda, iLembe kanjalo nasesiFundazweni sonke saKwaZulu Natal. Ngenxa yaleso sizathu uthe kumqoka kakhulu ukuba bahlonishwe ngakho

UNkk Thembekile Mchunu ophonsela abesifazne besiFunda inselelo. konke okuhle abakwenzela indawo abakuyona. Ubaphonsele inselelo abesifazane besiFunda iLembe uthe mababhukule bangazitheli ngabandayo baqinisekise ukuthi basebenza ngokuzikhandla ngaso

UMnyango nokutakula amapulazi aKwaZulu Natali

UNgqongqoshe weZolimo KwaZulu Natal, uNkk Bongi Sithole-Moloi uMnyango wakhe wethule uhlelo lokubhekelelwa kwezidingo zamapulazi. MAGAYE CELE UMNYANGO wezoLimo KwaZulu Natal usunikele ngemali engu-R58 million kumapulazi akulesi siFundazwe ngenhloso yokuwafukula. Lolu xhaso olubonakala luzothela izithelo ezinhle kakhulu luqininisekiswe nguNgqongqoshe wezoLimo KwaZulu Natal, uNkk Bongiwe Sithole Moloi. UMoloi udalule ukuthi angu-57 esewonke amapulazi aKwaZulu Natal agixabezwe ngale mali. UNgqongqoshe uMoloi uthe lolu xhaso belubheka kakhulu lawo mapulazi abonakala edinga kakhulu ukwesekwa ikakhulukazi ngakwezezimali. “Kuyinto emqoka kakhulu ukulekelelwa kwamapulazi ikakhulukazi ngezezimali.Angingabazi nje nakancane ukuthi le mali izoba usizo olukhulu

kuwona wonke amapulazi azothola le mali,’’kugcizelela uNgqongqoshe. UNgqongqoshe udalule ukuthi uMnyango wakhe awuholayo weZolimo kulo nyaka nje uwodwa uhlose ukuthi ulekelele amapulazi angu-157. Uthe akangabazi ukuthi lokhu kuyothi kusongwa unyaka kuyobe sekwenzekile. Abasebenzi bepulazi laseMooi River, iGugulethu Farm elingelinye elibalwa nahlomulile bazwakalise ukubonga kakhulu kuMnyango weZolimo ngalolu sizo. UNksz Sebenzile Dladla ongomunye oyilungu laleli pulazi ubonge wanconcoza kakhulu kulo Mnyango ngalolu xhaso. “Siyawubonga kakhulu uMnyango weZolimo waKwaZulu Natal ngokusigixabeza ngemali ezosilekela kakhulu ekutheni sikwazi ukuqhuba umsebenzi wethu omkhulu lapha epulazini,’’usho kanjena. Leli lunga lithe leli pulazi labo ligxile kakhulu ekutshaleni imifino, amaklabishi nokunye okuningi okuwukudla okunempilo. Leli pulazi lona linyelwe yinyoni esandleni njengoba ligixabezwe ngengxenye ka-R57 million okungu-R3million. “Ngale mali angifuni ukuqamba amanga kuningi kakhulu esikwazile ukuthi sikwenze ngempumelelo kuleli pulazi lethu. Okunye esikwenzile kube ukuthenga isiqandisi esisha sokugcinwa kokudla kwethu esikudayisayo,’’usho kanjena. Elinye ipulazi elithole uxhaso lwemali yokufukulwa yiGugulethu Farm uMoloi uthe ufuna ukubona leli pulazi lidlondlobala futhi lisungula namathuba emisebenzi.

sonke isikhathi. Uthe kumele baqinisekise ukuthi bahamba ezinyathelweni zabesifazane bangonyaka ka-1976 ababhikisha belwa nobandlululo bekhala ngengcindezelo. “Kumele

abantu besifazane baqinisekise ukuthi basebenza ngokuzikhandla ngaso sonke isikhathi. Kumele babukele kubantu besifazane bango-1976 bona abanyathela kwezwakala futhi bakwazi nokuthi bashiye umaka,’’usho kanjena. UNkk Mchunu akazanga ayishalazele indaba yokuhlukunyezwa kwabantu besifazane. Uthe iphutha elenziwayo ngelokuthi kwenziwe kube sengathi le ndaba yokuhlukunyezwa kwabesifazane yinto okumele kube ngeyamaphoyisa kanye nohulumeni nje kuphela. Uthe empeleni kakunjalo njengoba ethena lena yingwadla ebhekene nawo wonke umphakathi wabantu abaMnyama. “Lena yinkinga enkulu sonke esibhekene nayo futhi okumele sonke siqinisekise ukuthi senza konke okusemandleni ukulwa nayo. Uma singalwi nale nkinga izobonakala iqhubeka iba khona,’’usho kanjena. Phakathi kwabanye besifazane ebebekhona lapha kubalwa nePhini leMeya kwisiFunda iLembe, uKhansela Dolly Shandu kanye noKhansela Phindile Sishi oyiSekelela likaMeya kuMkhandlu waseMandeni.

Imbiza izozwiwa ngothi kwi-IATF2021 eThekwini

TSEPO MOTLOKOA

ISIFUNDAZWE saKwaZulu-Natal silungisela umcimbi omkhulukazi we-Intra African Trade Fair (IATF2021) okulindeleke ukuba kube nemiviliyelo emigaqweni yaseThekwini ngesikhathi kuzocikicwa isivumelwano salo mcimbi. Kuyimanje sewuyezwakala umoya ovunguzayo walo mcimbi okulindeleke ukuthi wenzelwe e-Inkosi Albert Luthuli International Convention Centre mhlaka 15 kuya kumhlaka 21 kuNovember nonyaka. Izithunywa zalo mcimbi ezizoba ziholwa ngowayenguMengameli waseNigeria uMnu Olusegun Obasanjo kulindeleke ukuba ngoLwesine zitheleke eThekwini zizoba ngofakazi ekucikicweni kwalesi sivumelwano okwenziwa yiKwaZulu-Natal. Lo mbuki ozokuba eThekwini, wandulelwe yimiviliyelo ebisedolobheni laseCape Town naseGoli. Iphephandaba lithole ukuthi owaseGoli umviliyelo bewungoLwesibili mhlaka 14 September eFour Season Hotel eWestcliffe welanywa ngowaseCape Town wona obungoLwesithathu mhlaka 15 e-The Radisson Waterfront kanti omkhulu uzoba eThekwini okuzoqala ngokucikicwa kwesivumelwano bese kube nemiviliyelo yokubungaza ngoLwesine ngo-2 kuya ku 4 ntambama. UMnu Obasanjo yena uwuSihlalo we-Intra-Africa Trade Fair (IATF2021) . Lapha uzobe ehlanganyele noNdunan-

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

kulu waKwaZulu-Natal uMnu Sihle Zikalala, uSolwazi Benedict Oramah owuMengameli we-Afreximbank, kube uMnu Albert Muchanga we-African Union Commissioner for Economic Development, Trade, Industry and Mining, uMnu Wamkele Mene owuNobhala-jikelele we-AfCFTA, uMnu Ravi Pillay ophathiswe wezokuThuthukiswa koMnotho, Ezokuvakasha nokoNgiwa kweMvelo KwaZulu-Natal noMnu Mxolisi Kaunda oyiMeya kuMasipala waseThekwini. Ithimba labeluleki lizobe lizibambe zaqina njengoba konke kumele kube semgqeni kungaphanjanwa nomthetho kahulumeni. Kubikwa ukuthi ukubheduka kweCOVID 19 yikhona okuzoba wumkhombandlela wokuthi lo mcimbi uzoqhutshwa kanjani njengoba iKwaZulu-Natal kungokwesibili isingethe lo mcimbi. Umongo walonyaka kuthiwa ngowokwakha amabhuloho empumelelo ye-AfCFTA ngenhloso yokuxhumanisa amazwe awu-55 ukwenza umnotho wawo usimame. Nokho iKwaZulu-Natal kubhekele ukuba ihlomule ngo$40 billion emnothweni njengoba lo mcimbi uzohanjelwa ngabantu abawu-5 000 bese kuba izimenywa eziwu-10 000 nemibukiso ewu-1 1000. Lo mcimbi uhlelwe ngabe-African Export-Import Bank (Afrximbank) ibambisene ne-African Union (AU) ne-African Continental Free Trade Agreement (AfCFTA).


1-15 SEPTHEMBA 2021

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

IKHASI 3

ITheku nohlelo lokuqapha ingqalasizinda MAGAYE CELE

UMKHANDLU weTheku oholwa nguKhansela uMxolisi Kaunda unohlelo lokubeka eceleni izindodla zemali ezizosetshenziselwa ukuthi kuvikelwe ingqalasizinda yaleli dolobha. Lokhu lo Mkhandlu uzobe ukwenza ukuze ugweme kukhahlamezeka okubonakale ngesikhathi kuhlasela izibhelu ngenyanga kaJuly. Imali lo Mkhandlu okuhlaluke ukuthi uzoyidinga ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi lolu hlelo lokuqashwa kwengqalasizinda luyaphumelela ingu-R300 million okuyimali eningi kakhulu. Ngokwalolu hlelo kuvela ukuthi uMkhandlu weTheku uzogcina sewudinga imali engu-R77, 8 million ukuze uqashe ngokugcwele abantu abazoba yizicishamlilo. Lapha kukhulunywa ngabantu abangu-96 okumele baqashelwe ukwenza lo msebenzi ochazwa njengobalulekile kakhulu ikakhulukazi ngezikhathi zobunzima. Lo Mkhandlu uzophinde futhi udinge izizumbulu

zemali yona ezosetshenziselwa ukuthi kuthengwe izibhamu ezincane. Kanye nenye imali eningi ezosetshenziselwa ukuthi kuthengwe izimoto ezizohamba ziqaphe idolobha iTheku zibe zihlomile zigade noma yini. Kudingeka namaveni okuthutha iziboshwa alinganiselwa kwayishumi. Zonke lezi zinhlelo zibonakala zimqoka kakhulu kulo Mkhandlu obalwa neminye yeMikhandlu emikhulu eNingizimu Afrika yonkana. UKhansela uKaunda ukuchaze njengento omqoka kakhulu ukuvikelwa kwaleli dolobha. Uthe kodwa lonke lolu hlelo luzodinga ukuthi luxhaswe ngezimali ezishisiwe kakhulu. “Ngikholwa ukuthi kuyinto emqoka kakhulu ukuthi kube khona okwenziwayo ukuze siqinisekise ukuthi iDolobha lethu esilithandayo iTheku liba yilento esiyifunayo thina sonke. Konke lokho kodwa kumele kuqale ekutheni kwenziwani ukuze lizophepha,’’kuchaza uKhansela uKaunda. UKhansela uKaunda uthe njengamanje iDolobha iTheku lifuna ukuqinisekisa ukuthi konke kubuyela esimweni kuleli

IMeya yoMkhandlu weTheku, uKhansela uMxolisi Kaunda ofuna kuqinisekiswe ukuphepha kwengqalasizinda yoMkhandlu weTheku. Dolobha. Wathi ngenxa yaleso sizathu ke ayikho nencane nje edingekayo engaze iholele ekutheni lo Mkhandlu uzithole futhi sewubhekana nesimo esifanayo nalesi ozithole ubhekana naso

ngemuva kokutatshwa kwezitolo kanye nokushiswa kwazo.Ugcizelele kakhulu ukubaluleka kokuba iDolobha iTheku libonakale linomnotho ozinzile zikhathi zonke.

UMkhandlu udlulisele amatayitela kumalunga omphakathi

Injabulo ibibhalwe emehlweni kubantu baseMandeni abahlomule ohlelweli lokunikezelwa kwamatayitela. MAGAYE CELE BAJABULISE okwezingane ezincane abahlali baseMandeni enyakatho yeKwaZulu Natal ngesikhathi benikezelwa ngokusemthethweni amatayitela abo. Lokhu kudluliselewa kwamatayitela ngokusemthethweni kubanikazi bawo ngenye yezinto lo Mkhandlu oholwa nguKhansela Thabani Mdlalose owathembisa ukuthi uzozibeka eqhulwini. Njengamanje kubonakala konke kuya ngokwamagama enkehli. Kuzokhumbuleka ukuthi lolu hlelo njengoba selubonakala manje seluze lwafinyelela kuMkhandlu waseMandeni lusaqhubeka nokubonakala luqhubeka nakwezinye izindawo ezahlukene ezikhona esiFundazweni sonke saKwaZulu Natal. Lo Mkhandlu waseMandeni lolu hlelo uluqhuba ngoba uthi ufuna ukwenza

isiqiniseko esiphelele sokuthi bonke abantu abangabahlali bakule ndawo bayalithola ilungelo labo eligcwele lokuthi babe ngabanikazi bamatayitela okuyinto lo Mkhandlu othi ibalulekile kakhulu. Lo Mkhandlu uthembise ukuthi lolu hlelo lokunikezelwa ngokusemthethweni kwamatayitela kubantu baseMandeni lusazoqhubeka lubonakale. Labo abangakawatholi amatayitela lo Mkhandlu uthe nabo bangatatazeli ngoba nabo basazoluthola usizo abaludingayo. Lolu hlelo lonke lubizwa ngokuthi yiHlomendlini Tittle Deeds Handover nolubonakala luthakaselwa kakhulu ngabantu bakule ndawo. Phakathi kwabantu bakule ndawo yaseMandeni abahlomule ngamatayitela kubalwa nabantu abadala kakhulu asebengabahlali abadala kakhulu baseMandeni. Bonke injabulo beyikade ibonakala ibhalwe ebusweni kubona. Kubonakala nje ukuthi lolu hlelo balujabulele kakhulu. Kuzokhumbuleka ukuthi ngaphambilini uKhansela Mdlalose wakuchaza njengento emqoka kakhulu ukubaluleka kokuthi abantu baseMandeni namaphethelo banikezelwe ngamatayitela. Wathi lokhu kumqoka kakhulu ukuthi kwenzeke ukuze abantu abangabahlali baseMandeni bezohlala ezindaweni zabo ngokukhululeka. UMnyango wezokuHlaliswa kwabantu esiFundazweni, iKwaZulu Natal oholwa nguKhansela Jomo Sibiya kuyimanje nawo uvele umatasa kakhulu nalo lolu hlelo lokunikezelwa kwamatayitela kubantu abehlukene.

VISIT YOUR NEAREST NEARESTVOTING VOTINGSTATION STATION VISIT YOUR

18-19 SEP SEP2021 2021 18-19

SISHO NGAZWILINYE EVERY VOICE TOGETHER NGABE UNEMINYAKA ENGU-18 ARE YOU 18KUYA YEARSPHEZULU? OR ABOVE?

08H00 - 17H00

REGISTER TO VOTE IN THE 2021 LOCAL GOVERNMENT ELECTIONS BHALISELA UKUVOTA OKHETHWENI LOHULUMENI BASEKHAYA KUNYAKA KA-2021

OR AT AT ORREGISTER REGISTERONLINE ONLINE

https:/ / registertovote.elections.org.za https://registertovote.elections.org.za

Isikhathi sesigungu esihlezi sesifike ekugcineni. Mhla lulunye ku Lwezi 2021, sizokhetha ubuholi obusha obuzosimela iminyaka emihlanu by the mayor of KwaDukuza, Cllr. Dolly Govender the occassion of the Voter Registration weekend. ezayo.Message Noma kunjalo, ezinye izakhamuzi zethu azisiboni isidingo sokuvota.on Kubalulekile ukuthi siphendule umbuzo othi KUNGANI KUMELE NGIVOTE? The term of the current Council is coming to an end. On the 1st of November 2021, we will going to the polls to elect

a new administration forkethe next fiveMhla years. Some our 2021, residents still do not see the need to vote. It is important Isikhathi sesigungu esihlezi sesifi ekugcineni. lulunye ku of Lwezi sizokhetha ubuholi obusha obuzosimela iminyaka emihlanu wekunjalo, answer the question WHY SHOULD VOTE? sokuvota. Kubalulekile ukuthi siphendule umbuzo othi KUNGANI KUMELE ezayo.that Noma ezinye izakhamuzi zethu azisiboniI isidingo NGIVOTE?

1. Because you can!

1. Ngoba Youungakwazi! may take your right to vote and all other rights in our constitution for granted, but 25 years ago most of Ungabuka kanye namanye akuMthethosisekelo uweye, eminyakeni engama-25 eyedlule abaningi this the ilungelo people lokuvota in our country were not allowed to vote. Manykodwa of them were arrested and jailedabantu for demanding bebengavumelekile ukusebenzisa ilungelo labo lokuvota. Iningi labo baboshwa bagcinwa ezitokisini ngenxa yokufuna ngo dli most basic human right. Others were tortured and killed. Because of their sacrifice, today you can vote simply by ukusebenzisa leli lungelo labo eliyisisekelo. Abanye bahlukunyezwa babulawa. Ngenxa yokunikela ngezimpilo zabo, namhlanje ungakwazi presenting yourself at a voting station with your ID during ukungena a registration that puts you on the voters’ roll for ukuvota ngokuya nje esikhumgweni sokuvota ngesikhathi sokubhalisela ohlwinievent lwabazovota uphethe umazisi wakho. Kulolu life, kanye, and lets you vote in every future and by-election in your area. hlu ungena ukwazi ukubamba iqhaza njalogeneral uma kunokhetho.

2. Elections have consequences

2. Ukhetho lunemiphumela Unamandla okukhetha izinga lempilo ofuna wenaofnomphakathi owakhele, nesizukulwane esizayo. Ukuvota and kwakho kuyithuba You have the power to decide onukuyiphila the quality life you want for yourself and your community, even future lakho lokuthi usukumeleVoting izinkinga yakho isikhathi ukuze kube emihle. Kunokubeka imibono generations. is ezikuthintayo. your chance Impilo to stand up le: forthatha the issues youukusiza care about. This nemiphumela is your life: take the time to help ezinkundleni zokuxhumana nokubamba imibhikisho, ukuvota indlela engcono yokuveza ilaka lakho nokubeka uvo ekuxazululeni izinkinga decide what’s best. Voting - rather than just venting on social media or protesting – is the best way to make your ezibhekene nabantu.

voice heard and make a positive input on the issues that concern you.

3. Ukungavoti umlomo 3. Not ukuzivala voting is giving up your voice Imiphumela yokhetho venziwa abantu abaphumayo bayovota. Uma ungavoti, unika omunye umuntu igunya lokukuthathela izinqumo. Uma ungavoti uba nenkinga yokuthi uyaphoqeleka uhlale abantu, wena ongakuthandi - awukwazi Elections are decided by the peopleukuthi who go outnokuthandwa and vote. If abanye you don’t vote, someone else will make thenokuzwakalisa decision for ukunganeliseki ngoba ubevote nomthelela kwenzeke! you. If you don’t you getekutheni stuck with other people’s choices – and you can’t even complain about it because you Ukubamba okhethweni njengomvoti, uthola ithuba lokubeka ngokwenzeka iminyaka emihlanu. Amandla let itiqhaza happen! By participating in the electoral processumbono as a voter, you get akwezinto say in how things are done for theakho next asevotini lakho.

five years. Your power is in your vote.

4. Ivoti4. lakho It’sliyimali your yakho. money Ukhokha intela (noma ngabe uthenga ulofu wesinkwa), kodwa ngabe unalo ulwazi lokuthi leyo mali isetshenziswa kanjani? Abantu Youabazi. pay taxes (even when you just buy a loaf of bread), but do you know how that money is being spent? Most people abaningi Ukuvota kwakho ithubaislakho ukuthi how ufunayour intelataxes yakhoare isetshenziswe kanjani - njengokuhlinzeka don’t. Voting your lokuzikhethela chance to choose spent – such as funding for socialngezimali services,ezinhlelweni healthcare zokusizwa and komphakathi, schooling. kwezempilo kanye nakwezemfundo.

5. Democracy needs you! 5. Intando yeningi iyakudinga! Intando yeningi isebenza kuphela uma abantu bebamba iqhaza. Lokhu kuzwakala kucacile, kodwa uma abantu bengayidlali indima yabo, Democracy only works if people That sounds obvious, but unless people participate in umuntu. the intando yeningi ayisebenzi. Kudingeka ukuthiparticipate. ivuselelwe njalo intando yeningi kwizakhamuzi ukuze izohlalaactively njalo isebenzela wonke process, democracy doesn’t work. It takes constant renewal among citizens to make democracy flourish.

6. Ukuvota ithuba lokuletha ushintsho 6. Voting is an opportunity for change Uma ucabanga ukuthi unezinto ezingcono ongazenza ngesikhathi sakho uzovota ngesikhathi esilandelayo, phinda ucabange futhi! Iminyaka emihlanu isikhathi eside kakhulu uhlezi nento ongayifuni futhi engakusebenzeli. Ake ucabange nje you’ll ukuthi kunganjani ukusebenzisa If you’re thinking that right now you’ve got better things to do with your time and vote next time, think again! umakhalekhukhwini kuzeto kuphele iminyaka emihlanu, kakhulukazi laba abasadla ngoludala. Cabanga kungaki Five years is owodwa a long time be stuck with something that you don’t want or doesn’t work. Just ukuthi imagine whatukuthuthukisa it would omakhalekhukhwini ongakwenza ngaphambi kokuba ushintshe uHulumeni!

be like to be stuck with the same cellphone for five years, especially one with limited features. Just think how many

cellphonesethu upgrades you are going to get before you get the chance to upgrade your government! 7. Isizukulwane sazi okukhulu Ubuxhakaxhaka bezokuxhumanaknows (technology) 7. Our generation bestnezokuxhumana kuchaza ukuthi isizukulwane sethu sazi lukhulu futhi sihlome kakhulu ukuvota emlandweni wase Ningizimu Afrika. Izinkundla zokuxhumana ne internet kusinika ithuba lokuthola ulwazi obelungekho phambilini. Isizukulwane sethu and siphenduka ongqondongqondo kwabazaliiskanye nabadala baso.informed Sebenzisaand lobuequipped bunyoninco isiqiniseko Technology connectivity means thatphambi our generation probably the best toukwenza vote in South sokuthiAfrica’s izwe lethu liphokophelele ezingeni history. Social media andeliphezulu! the internet is giving us access to information which previous generations of voters didn’t have. You are becoming the experts ahead of your parents and grandparents. Use that expertise to make sure

NjengoSodolobha ka Masipala waKwaDukuza, ngifisa ukudlulisa lo myalezo kubantu abasha ukuba our country heads in the right direction! abasebenzisa ithuba babhalisele ukuvota ukuze bezovota. Ngifisa ukukhumbuza nabantu abadala ukuba babheke imininingwane yokubhalisela kwabo ukuvota, bayilungise uma kukhona isidingo. As Mayor of KwaDukuza Local Municipality, I to appeal to our younger generations to take this opportunity to register Singakwazi ukubhalisela ngokuvakashela i website http://registertovote.elections.org.za ngokuya akwa so they can vote.ukuvota I also call upon the elderly to ethi check their registration details and noma correct them emahhovisi should there beIEC a ngezikhathi zokusebenza.

need. We can register on line at http://registertovote.elections.org.za or by visiting the IEC offices during working

hours. This coming weekend of 18-19 September 2021 08h00 - 17h00ukubhalisa is specially set aside as the Voter Le mpelasonto ezayo yomhlaka 18-19 September 2021 kusukela ngo between 08h00 - 17h00 kubekelwe kwalabo ababengakabhalisi. Weekend. Pleaseesevale note that the Minister the dateukuvota for elections Voterskumemezela Roll will then Sicela Registration nazi ukuthi uma uNgqongqoshe uhluonce lwabazovota ngeke proclaims ukwazi ukubhalisela ngemvathe kwalokho close. This means you will not be able to register after midnight of the date of the Proclamation.

Source: https://www.elections.org.za/pw/Voter/Why-Vote MN: 161/2021

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI


June 2022.

IKHASI 4

1-15form. SEPTHEMBA SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKAa INTUTHUKO • To participate in the scheme, debtors are required to complete Covid-19 Debt PHAMBILI Relief Scheme application This 2021 application form can be obtained from the Municipality’s Finance Departments in Kwa Dukuza and Ballito, or by written request via email to C19debtreliefscheme@kwadukuza.gov.za . The duly completed and signed application form must be returned to the said Finance Department offices. No participation in the scheme will be permitted and / or be valid without a duly completed and signed application form.

UHLELO LWE COVID-19 LOKUSIZA NGEZIKWELETU

• Only the registered owner(s) of the property can participate in the scheme and sign the application form and the resultant quotation. Where the property is owned by: more than one person, a close corporation, a company, a trust, or a deceased estate, appropriate documents authorizing one person to sign the application form and quotation must Uhlelo lukaMasipala waKwaDukuza i-Covid-19 Debt Relief Scheme [“uhlelo”] luyisikhuthazo kulabo abakweletayo. Uma imigomo ilandelwa accompany the application form. These documents can be obtained from the Municipality’s Finance Departments in Kwa ngokugcwele, kuzoholela ekutheni zonke izinhlawulo zenzalo nezokuphatha zesulwe, okuzoholela ekongeni okukhulu kwabakweletayo. Dukuza and Ballito, or by written request via email to C19debtreliefscheme@kwadukuza.gov.za . • If a debtor owns more than one property, separate applications must be completed and submitted for each property.

UKUBAMBA IQHAZA KULOLUHLELO KUNCIKE KULEZIMISO NEMIBANDELA ELANDELAYO:

• Within 72 hours of receipt of a duly completed and signed application form, the Municipality will provide a written quotation to the debtor. If the debtor does not receive such quotation within the said 72-hour period, the onus is on the okweletayo, odinga ukuyekelwa kanye / noma • Uhlelo lusebenza kuphela debtor toezikweletini follow upezingakakhokhwa in writing on this. ngomhlaka-17 Juni 2022, kanye nalowo okweletayo

ukwehluka kwalesi simo, kufanele athumele incwadi ukunikeza ubufakazi bokukhokha eMnyangweni nezisalele emuva zentela yempahla nezindleko mayelana nalokhu. Akunasibopho ku-CFO Umphathi Omkhulu Wezezimali kuphela zezinsiza (izindleko kukadoti nezindleko • Anzokuqoqwa initial payment of fifteen percentWezezimali. (15%) of the outstanding debt (“the capital”) mustebhaliwe be made within 72 hours of kwiMenenja kaMasipala (“CFO”)with nomathe iMenenja kaMasipala, omunye acceptance of the quotation by the debtor, balance of thenoma capital to be paid on noma or before 17 June 2022,noma and kunoma iyiphi into zikagesi). Alusebenzi ezindlekweni zokufakwa kwezinsiza, theizindleko debtorezifunwa to provide proof of payment toogunyazwe the Finance Department. Only the Chief Financial Offiegunyazwe cer (“CFO”) esemthethweni yibo or ukuxegisa kanye / noma umsebenzi ngokufanele ngencwadi imali yokuxhumawith izinsiza, the Municipal Manager of namanye the Municipality, anyiMenenja other offi cial dulyngokuthanda authorised in writingukuguqula by the CFO or the Municipal lo mbandela, noma ukunikeza izizathu zesinyi-CFOornoma kaMasipala, kwabo, ngokusekelwe ezimweni ezithile, ukuphazamisa Manager, can, at their discretion, waive or vary noma compliance with the condition that an initial of fifteen percent qumo payment sabo. ukuyekelela ukuguqula ukuhambisana nombandela amacala okwephula umthetho ngokwemithetho (15%) of the outstanding made.inkokhelo Any debtor whoyamaphesenti requires waiver yokuqala ayishumiand / or variation of such condition, must kaMasipala kanye nezinqubomgomo, izindleko debt must bewokuthi a written motivation in this regard. There no obligation on theikhokhwe. CFO or the Municipal Managerngokugcwele or any offinangokufanelekile cial • Ukuhambisana nanhlanu (15%)is esikweletu esisele kumele zokunqanyulwa submit kokuhlinzekelwa kwezinsiza, duly authorised by them to waive and Noma / or vary the requirement the initial payment, or to provide engenhla reasons kanye for their ngokwemigomo nekhotheshini enikeziwe yimuphi umuntu okweletayoof odinga ukuyekelwa nezindleko zokuxhuma kabusha. decision. kuzoholela ekusulweni kwephesenti eliyikhulu (100%) kanye / noma ukuguqulwa kwalesi simo, kufanele lenzalo kanye nezindleko zokuphatha eziqukethwe athumele incwadi ebhaliwe mayelana nalokhu. • Lolu hlelo alukubandakanyi ukubamba iqhaza • In addition to the capital payable, which relatesku-CFO only tonoma thekwiMenenja outstanding debt as at datekokubili of quotation, thekanye debtor is also kwikhotheshini nenzalo kwi-akhawunti Akunasibopho kaMasipala kwabasebenza kwizinhlaka zikaHulumeni neMinyango account / monthly billings, which accrue on kusukela the duengosuku dates thereof. lwekhotheshini kuze kube usuku noma yimuphi umsebenzi ogunyazwe yibo ukuyekelela Kahulumeni. liable to pay on a monthly basis the current lokukhokha ngokuphelele. kanye / noma ukushintsha imfuneko yenkokhelo yokuqala, • Debtors Septhemba handed over the Municipality’s attorneys for collection must settle all the items in the quotation noma ukunikeza izizathu zesinqumo sabo. • Uhlelo luqale ngomhlaka-1 2021to luyoze provided, including the Municipality’s legal costs on an attorney and client scale. This does not affect such debtor’s rights luphele ngomhla ka-17 Juni 2022 lapho ukukhokhelwa to query the legal costs: such debtors •can request taxation of the legal costs only after the final payment in terms of • Ukungalandelwa kwanoma yimiphi imigomo yalolu hlelo Ngaphezu kwemali ekhokhwayo, ephathelene kuphela kokugcina kufanele kuvele kwi-akhawunti yebhange the quotation have been made. Should the taxed legal costs be less than the amount of costs raised in the quotation, kuzovumela uMasipala ukuthi aqhubeke nokulandela nesikweletu esisasele kusukela ngosuku lwekhotheshini, likamasipala ngomhla ka-17 Juni 2022. Ngenhloso the debtor’s account will be credited accordingly. In the event that the taxed legal costs exceed the legal costs in the umuntu okweletayo ngemali ephelele esasele ngaleso sokukhokha njalo ngenyanga/ yokucacelwa: esimweni sabakweletayo abaqale quotation, the debtor’s account will beokweletayo debitedunesibopho for such additional legal costs. All payments are to be made directly to sikhathi (okungukuthi, ngaphandle kokucishwa kwanoma imali ekhokhwa nyangazonke, etholakala ngezinsuku ukubamba iqhaza kulolu hlelo ngaphambi komhla ziyi-17 the Municipality. iyiphi inzalo nokuphathwa kwemali), ngaphandle okumele zikhokhwe ngayo. kuJune 2022, labo bantu abakweletayo kuzodingeka kwesaziso. ukuthi bakhokhe•kungakadluli umhla ziyi-17 kuJune A debtor who is defending / opposing an action / application instituted by the Municipality or a debtor who has • Abakweleti abanikezelwaand kubameli ukuze in the scheme must deliver a wezi-2022. Ngokunjalo, labo abakweletayo instituted an action / abaqale application against the Municipality who bakaMasipala wishes to partake • Uhlelo alulona nje icebo kuqoqwe izikweletu kumele bakhokhele zonkeinstituted izinto ukubamba iqhaza kuloluhlelo ngo-17 Juni 2022 kumele (where notice of withdrawal of defence an action or application has been by the Municipality) or a elenziwe notice nguMasipala of kanye / noma nanoma yisiphi isahlulelo esithathwe ezikwikhotheshini enikeziwe, kufaka phakathi nezindleko bakhokhe inani lesilinganiso semali ekhokhwayo kanye withdrawal of the action / application (where the debtor has instituted an action or application against the Municipality) nguMasipala okweletayo. zabameli legal costs on an nanoma yiyiphi imali ekhokhwayo ngaphambi embodying a consent tokomhla judgment andzezomthetho a consent zikaMasipala to pay the ezikalini Municipality’s attorneykulowo and client scale Lokhu akuwaphazamisi ka-17 Juni 2022.(“the Azikhonotice izicelo ezizobhekwa ngemuva of withdrawal”) together nezamakhasimende. with the signed quotation. The Municipality may, at its sole discretion, further akabophezelekile kunoma yiliphi iphutha amalungelo alowo okweletayo okubuza izindleko komhla ziyi-17 Juni 2022. a written agreement to be require concluded. Only the Municipality’s standard notice• UMasipala of withdrawal may be utilized elenziwe yinoma yimuphi umsebenzi zezomthetho: labo of bantu abakweletayo bangacela without any amendments or alterations. If no notice withdrawal accompanies the signed quotation, such debtor willwawo isicelo lapho leso sicelo bekungafanele ukukhokhiswa intelaofyezindleko zezomthetho • Ukuze ubambenot iqhaza abakweletayo be kulolu able hlelo, to participate in the scheme. The notice withdrawal may bekuphela obtained fromekwamukeleni the Municipality’s Finance samukelwe kanye / noma ekunikezeni ngemuva kokugcina kudingeka ukuthiDepartments bagcwalise ifomu sohlelo and Ballito, in lesicelo Kwa Dukuza or by kokukhokhwa written request via ngokuya email to C19debtreliefscheme@kwadukuza.gov.za . ikhotheshini kulowo okweletayo ongafanele. Ezimweni ezinjalo, uMasipala, ngekhotheshini. Uma izindleko zomthetho ezikhokhiswa lwe-Covid-19 Debt Relief Scheme. Leli fomu isikhathi lapho kutholakala lelo phutha, intela zingaphansi kwenani lezindleko lesicelo lingatholakala eMinyangweni Yezimali kaMasipala • Debtors who participated in the previous Debtors Incentive Schemeeziphakanyiswe but failed to meet noma their ngasiphi obligations are excluded angasenqaba futhi / noma ahoxise noma iyiphi from participation in this scheme. Onlykwikhotheshini, the Chief Financial cer (“CFO”) or the Municipal Managerisicelo of the Municipality, i-akhawuntiOffi yokweletayo izogcwaliswa waKwaDukuza naseBallito, noma ngesicelo esibhaliwe or any other official duly authorized inngokufanele. writing byUma thekwenzeka CFO or the Municipal Manager, can,ikhotheshini at their discretion, waive or lalowo okweletayo enikeziwe, lapho iqhaza ukuthi izindleko zomthetho nge-imeyili ku-C19debtreliefscheme@kwadukuza.gov.za. vary compliance with condition. Any debtor, who waiver and / or variation of such condition, submit lizomiswa. Uma iphuthamust litholwa ngemuva kokuphela ezikhokhiswa intela requires zeqe izindleko zomthetho Ifomu lesicelo eligcwaliswe ngokufanele futhithis elisayiniwe a written motivation in thisoshiwo. regard. There is no obligation the CFO or the Municipal Manager or any offi cial duly kohlelo, okweletayo usazobophezeleka ukukhokha kwikhotheshini, i-akhawuntion yomuntu okweletwayo kufanele libuyiselwe kulowo Mnyango Wezezimali authorized by them to waive futhi and / or izodonswa vary this ngezindleko condition,ezinjalo or to ezingeziwe provide reasons for their nanoma decision. yiliphi inani ekumele likhokhwe kuMasipala zomthetho. Akukho kubamba iqhaza kuloluhlelo okuzovunyelwa ngenxa yalelo phutha. Zonke izinkokhelo kufanele zenziwe ngqo kuMasipala. / noma kube semthethweni ngaphandle kwefomu lesicelo • Full and proper compliance with the above terms and the quotation provided will result in a one hundred percent eligcwaliswe ngokusemthethweni nelisayiniwe. (100%) writing-off of the interest and administration charges both in/ the quotation as well as interest raised • UMasipala akabophezelekile kunomaon yimaphi • Umuntu okweletayo ovikela contained / ophikisana nesenzo the account from the date of the quotation until the date of fi nal payment. amaphutha noma ukushiywa okwenziwe kunoma iyiphi isicelo esifakwe nguMasipala noma okweletayo ofake ikhotheshini enikezwe yinoma yimuphi umsebenzi wawo. isenzo / isicelo kuMasipala futhi ofisa ukuhlanganyela • Ngumnikazi (abanikazi) bendawo ababhalisiwe kuphela • Non-compliance any of the terms of hlelo the scheme willisaziso entitle the Municipality to proceed furtheramaphutha against noma the debtor Lapho kukhona okushiyiwe, kulolu kumele afake sokuhoxiswa abangabamba iqhaza kulolu hlelo bese with esayina ifomu for the full amount outstanding at the time (that is, without any write-off of any interest and administration charges), uMasipala unelungelo lokulungisa lawo maphutha noma, kwesivikelo (lapho isenzo noma isicelo sifakwe lesicelo kanye nekhotheshini. Lapho impahla without notice. futhi abakweletayo baphoqelekile ukuthi bahambisane nguMasipala) noma isaziso sokuhoxiswa kwesenzo / kungeyabantu abangaphezu koyedwa, i-close corporation, nanoma iyiphi ikhotheshini echitshiyelwe enikeziwe. kwesicelo (lapho okweletayo enze isenzo noma isicelo inkampani, i-trust, noma ifa lomuntu oshonile, izincwadi • The scheme is not a novation of any kuMasipala) action instituted by the Municipality and / or of any esifaka imvume yesinqumo kanye nemvume ezifanele ezigunyaza umuntu oyedwa ukuthi asayine judgment obtained by the Municipality against the debtor. • UMasipala, ngokwentando yakhe, angenqaba ukuthi yokukhokha izindleko zikaMasipala zezomthetho kummeli ifomu lesicelo kanye ne-quotation kumele zihambisane noma ubani okweletayo ukuthi abambe iqhaza kulolu hlelo futhi isikali sekhasimende (“isaziso sokuhoxa”) kanye nefomu lesicelo. Lezincwadi zingatholakala • The Municipality is not bound by any mistake made by any of its officials in accepting an application when such futhi anganqamula ukubamba iqhaza kwalowo okweletanekhotheshini esayiniwe. UMasipala, ngokubona kwakhe, eMnyangweni Wezezimali kaMasipala application should not have been accepted and / or in providing a quotation to a non-qualifying debtor. In such instances, yo kulolu hlelo kunoma yisiphi isigaba ngenkathi uhlelo angaqhubeka nokufuna ukuthi isivumelwano siphothulwe. waKwaDukuza naseBallito, noma ngesicelo esibhaliwe the Municipality can, at any stage when such mistake is discovered, reject the application and / or revoke any quotation Isaziso esijwayelekile sokuhoxiswa kwemali nge-imeyili ku-C19debtreliefscheme@kwadukuza.gov.za. provided, with the debtor’s participation in the schemesikaMasipala to be terminated. If the mistake lusaqhubeka. is discovered after the scheme esingasetshenziswa ngaphandle kwezichibiyelo noma has ended, the debtor will still be liable for any amounts due to the Municipality as a result of such mistake. • Akukho ukwehluka kanye / noma ukuchibiyelwa izinguquko. Uma kungekho saziso sokuhoxa • Uma umuntu okweletayo enempahla engaphezu kwanoma imigomo nemibandela engenhla, nekhotheshini esayiniwe, kweyodwa, kumele kugcwaliswe izicelo ezihlukile bese by anyesihambisana • The Municipality is not bound errors or omissions made in anyloyo quotation provided by anyyimiphi official. Where any okufaka phakathi noma yikuphi ukwehluka kanye / okweletayo ngeke akwazi ukubamba iqhaza kulolu hlelo. zithunyelwa impahla ngayinye. errors or omissions have been made, the Municipality reserves its right to correct such errors or omissions, and debtors noma ukuchitshiyelwa kwalesi sigaba somthetho, kufaka Isaziso sokuhoxaprovided. singatholakala eMinyangweni are obliged to comply with any amended quotation phakathi imigomo nemibandela equkethwe kwifomu Yezezimali kaMasipala waKwa Dukuza naseBallito, lesicelo ezoba semthethweni noma ngesicelo esibhaliwe nge-imeyili • Kungakapheli amahora angama-72 etholile • The Municipality may,ifomu at its discretion, refuse participation in the scheme by any debtor and nakukhotheshini, can also terminate any ngaphandle kwalapho ukwehluka kanye / noma lesicelo eligcwaliswe ngokusemthethweni lasayinwa, debtor’s participation in the scheme atku-C19debtreliefscheme@kwadukuza.gov.za. any stage whilst the scheme is in force. ukuchitshiyelwa kubhalwe phansi futhi kwasayinwa yibo uMasipala uzonikeza ikhotheshini ebhaliwe kulowo bobabili abakweletayo abamelwe Abakweletayo ababamba iqhaza okweletayo. Uma engayitholi khotheshini • okweletayo No variation and /leyo or amendment of •any of the above terms andohlelweni conditions, including any variation and /noMasipala, or ngokufanele yi-CFO iMenenja kaMasipala noma lwangaphambilini lweSikhuthazo Sabakweletisi esikhathini esishiwo samahora angama-72, umthwalo amendment of this clause, and including the terms and conditions containedkodwa in the application form andnoma in the quotation, shall be valid unless such variation and / or amendment is reduced and signed by both the debtor umsebenzo ogunyazwe ngokubhaliwe yi-CFO bahluleka ukufeza izibopho zabo ababekelwa zona to writing yimuphi ukokweletayo ukulandelela ngokubhaliwe ngalokhu. and the Municipality, duly representedabavumelekile by the CFOekuhlanganyeleni or the Municipal Manager or any official duly authorised in writing by noma iMenenja kaMasipala. kulolu hlelo. the CFO or the Municipal Manager. Ngumphathizimali kuphela (“CFO”) noma iMenenja • Inkokhelo yokuqala yamaphesenti ayishumi nanhlanu • Bonke abakweletayo kumele baveze izinombolo zabo kaMasipala, noma omunye umsebenzi ogunyazwe (15%) esikweletu esisele (“isamba”) kufanele yenziwe • All debtors shall produce their electricity meter numbers allnoma municipal accounts in zamamitha their names, apply ama-akhawunti kagesiwhen kanye they nawo wonke ngokufanelekile ngencwadiand yi-CFO iMenenja kungakapheli amahora angama-72 ekwamukelweni for the incentive scheme. kamasipala asemagameni abo, lapho befaka izicelo kaMasipala, ngokuthanda kwabo, ongavumela noma kwesilinganiso semali ekhokhwayo ngumuntu okweletayo, zokuba yingxenye yohlelo lokukhuthaza. aguqule ukuhambisana nalo mbandela. Noma ngubani ngemali esele eyisamba izokhokhwa ngaphambi noma

#LetsBuildSA

MN: 143/2021

FIND US ON SOCIAL MEDIA

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI


1-15 SEPTHEMBA 2021

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

IKHASI 5

UMasipala nohlelo lokuhlinzeka umphakathi ngogesi MAGAYE CELE UMKHANDLU waKwaMaphumulo enyakatho yeKwaZulu Natal oholwa nguKhansela Zibuyisile Khuzwayo-Dlamini sewusungule uhlelo oluhlabahlosile kakhulu lokunikezela ngosizo lukagesi kanye namagilosa okudla emindenini yakule ndawo ebonakala idinga usizo. Lolu hlelo uKhansela Dlamini uluchaze njengolumqoka kakhulu nokufanele lubonakale lusabalala kuyona yonke indawo yaKwaMaphumulo. Lolu hlelo luzobonakala luqhubeka kule ndawo kuze kusongwe uSeptember wakulo nyaka. UKhansela uDlamini uthe bazibophezele ekutheni basebenze ngokukhulu ukuzikhandla lokhu ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi lolu hlelo lwabo aluhambi ngonyawo lonwabu kodwa kunalokho lubonakala lushesha kakhulu. Ziningi izindawo uKhansela Dlamini nethimba asebenzisana nalo abazihambelayo. Muva nje bebekade besendaweni yakwaMzulwini, kwaMaqumbi khona KwaMaphumulo. Lolu hlelo uKhansela Dlamini uluchaze njengengqophamlan-

do uqobo lwayo. Uthe kuyena kusho lukhulu ukubona amalunga omphakathi ethola izidingo ezimqoka zempilo. “Lokhu okwenzekayo lapha kuyefana nje nokuqopheka komlando kulo Mkhandlu wethu waKwaMaphumulo. Kanjalo nasezimpilweni zabantu baKwaMaphumulo nginesiqiniseko esikhulu sokuthi impela lokhu kusho lukhulu ezimpilweni zabo,’’usho kanjena. Eqhuba uKhansela uDlamini uchaze ukufakelwa kukagesi njengento emqoka kakhulu kubantu bonke. Uthe uma umphakathi unogesi impilo iyaguquka nawo ugcine sewuphila impilo engcono kakhulu okuyinto athe yiyona vele eseqhulwini kubona njengoMkhandlu waKwaMaphumulo. Uthe ukuba khona kukagesi emphakathini kuyakwazi nokuthi kusize ekutheni bunciphe kakhulu ubugebengu.Uthe abanye abantu basebenzisa ukungabibikho kukagesi emphakathini ukuthi bagile imikhuba okuyinto athe kabayigqugquzeli nje nhlobo. UKhansela uDlamini uthe uthanda ukudlulisa ukubonga kwakhe

UMkhandlu waKwaDukuza nohlelo lwegrant in aid

Umkhandlu waKwaDukuza oholwa nguKhansela Dolly Govender unohlelo olumqoka lokwesekwa kwezihlangano namabhizinisi amancane. MAGAYE CELE UMKHANDLU waKwaDukuza oGwini olusenyakatho yeKwaZulu Natal oholwa nguKhansela Dolly Govender sewusungule uhlelo lokulekelela izinhlangano ezingenzi nzuzo zakuyona le ndawo ngoxhaso lwemali. Ngokujwayelekile lolu xhaso lalo Mkhandlu lubizwa ngokuthi yiGrant in Aid. Lena yimali ebonelela amabhizinisi amancane okanye ke izinhlangano ezingenzi nzuzo ezisuke zibonakala ukuthi ziyakudinga nakanjani ukulekelwa ukuze zibonakale ziba nenqubekela phambili. Minyaka yonke lo Mkhandlu usukujwayele ukufukula osomabhizinisi kanye nazo izinhlangano ezingenzi nzuzo.Njengamanje izinhlangano kanye mamabhizinisi akhona KwaDukuza afuna ukubonelelwa ngalolu xhaso anxuswa ukuthi afake izicelo ukuze kuzohlungwa ebese kukhethwa lezo zinhlangano ezibonakala ziludinga kakhulu uxhaso.

Lolu hlelo lubonakala luzokwenza umehluko omkhulu kwazise maningi amabhizinisi amancane akhona KwaDukuza abonakale ekhahlamezeka kakhulu ngesikhathi kuhlasela izibhelu ngoJuly. Kuzokhumbuleka ukuthi uKhansela Govender uhlezi ekuchaza njengento emqoka kakhulu ukubaluleka kokwesekwa kwamabhizinisi amancane kanjalo nazo izinhlangano ezingenzi nzuzo. Ocwaningweni olenziwe yilo Mkhandlu kuyavela ukutho umonakalo owenzekile emabhizinisini amancane ngezikhathi zezibhelu ucishe ufinyelele kumaphesenti angu-60 okuyinto ebonakala ingenyinhle. Eminye yemibandela emqoka kakhulu kulolu hlelo ngowokuthi lolu hlelo lubekelwa abantu baKwaDukuza kuphela futhi abafaka izicelo kumele nakanjani kube ngabantu abanamabhzinisi amancane kumbe ke kube ngabantu abanezinhlangano ezingenzi nzuzo. Kodwa nazo lezo zinhlangano kumele kuqinisekiwe ukuthi yilezo ezibonakala zigxile kakhulu ekubhekelelweni kwezidingo ezimqoka kakhulu zamalunga omphakathi. Nabantu besifazane nabo lo Mkhandlu uyabagqugquzela kakhulu ukuthi bangazitheli ngabandayo kodwa nabo bazifake izicelo ukuze bathole ukwesekwa ngale mali. UKhansela Govender muva nje usanda kugcizelela ukubaluleka kokuba abantu besimame babonakale bephumelela emikhakheni ehlukene yezempilo okubandakanya nomkhakha wezamabhizinisi. “Sesiphelile manje isikhathi sokuthi abantu besifazane bazibukele phansi kodwa manje sekuyisikhathi sokuthi balwe bazuze konke okuhle okubafanele,’’kugcizelela uKhansela Govender.

Ukufakelwa kukagesi kanye nokunikezelwa kosizo emindenini yaKwaMaphumulo kusaqhubeka namanje. okukhulu kumalunga omphakathi wakule ndawo akhombise ukubabekezelela okukhulu kusona sonke lesi sikhathi ugesi bengenawo. “Siyanibonga kakhulu bantu baKwaMaphumulo ngokusibekezelela kwenu. Lokhu kithina kusho lukhulu nje

impela. Siyazi ukuthi bekungelula ukuphila ngaphandle kukagesi,’’usho kanjena.Kulo lonke lolu hlelo uKhansela Dlamini usebenzisana nePhini lakhe uKhansela Zama Ncalane-Mhlongo.

OwezokuThuthukiswa koMphakathi unxusa kubhaliswe izinkulisa

UNkk Nonhlanhla Khoza ofuna zibhaliswe izinkulisa KwaZulu-Natal. TSEPO MOTLOKOA UMNYANGO wezokuThuthukiswa koMphakathi KwaZulu-Natal oholwa wuMphathiswa uNkk Nonhlanhla Khoza unxusa abazali ukuqikelela ukubhalisa izingane zabo ezinkulisa ezisemthethweni lapho benesiqiniseko sokuthi izingane zabo ziphephile ukuzishiya khona. UNkk Khoza ukusho lokhu ekhuza okwenzeke eLittle Flower Creche eThornwood ku-ward 15 ngaphansi kukaMasipala waseThekwini lapho kuphonseke khona ingane yatholakala seyishonile emuva kokubikwa ukuthi ilahlekile kade iye endlini yangasese makhathaleni etholakale ikhalakathele ngaphakathi emgodini. Emuva kokuzwakala kwalezi zindaba uNkk Khoza ube esethumela ithimba losonhlakalahle ukuhambela le nkulisa kwatholakala ukuthi isebenza ngokungekho emthethweni njengoba kungekho lapho ibhaliswe khona njengesemtethweni. Ube esedlulisa amazwi enduduzo emndenini olahlekelwe yingane yawo. “Lesi yisikhathi esinzima emndenini obusalindele okuhle enganeni yawo ekukhuleni kwayo. Ithimba lethu losonhlalakahle eliqeqeshiwe lizohlanangana nomndeni ukuthola izeluleko zengqondo. Umbiko esiwutholile wukuthi lesi sikhungo sisebenza ngaphandle kwamaphepha kanti nezisebenzi zak-

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

hona kazikuqeqeshelwe ukusebenza ngezingane. Ukungabhaliswa kwalesi sikhungo yikhona osekufake umndeni enkingeni yokulahlekelwa yingane yawo,” usho kanje. UNkk Khoza uthe lesi simo siyadumaza ngoba umnyango wabo unemikhankaso oyiqhubayo yokubhaliswa kwazo zonke izinkulisa eziKwaZulu-Natal ngenhloso yokuphephisa impilo yezingane. “Sixwayisa abantu ukuba mabayeke ukuqhuba izinkulisa zabo ezingabhalisiwe ngoba ozotholakala enza lokho uzobhekana nokushushiswa. Sisezweni elilawulwa wumuthetho ngakho ongahambisani nomthetho wezwe kumele abhekane nokuqondiswa izigwegwe,” kusho yena. Eqhubeka uNgqongqoshe uKhoza uthe lokhu kuyishwa ukuthi kuzokwenzeka esakhiweni lapho okulindeleke khona ukuthi izingane ziphephe uma zingaphakathi. “Lokhu kuyishwa elikhulu sizimisele ukuthumela abeluleki bezengqondo abazoseka izisebenzi zesikhungo nomndeni ukubhekana nesimo esibehlele. Sithole ukuthi isikhungo sibhalise izingane eziwu-46 iminyaka yazo ephakathi kwemibili nemihlanu. Singeze sazibekezelela izinzo zokuqhuba izinkulisa ezingabhalisiwe emphakathini,” kwengeza uNkk Khoza.


IKHASI 6

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

1-15 SEPTHEMBA 2021

IKwaZulu Natali nesibophezelo sokwesekwa kwabaphila negciwane

UNdunankulu waKwaZulu Natal, uMnuz Sihle Zikalala ogcizelela ukubaluleka kokwesekwa kwabantu abaphila negciwane lengculazi. MAGAYE CELE UNDUNANKULU waKwaZulu Natal,

uMnuz Sihle Zikalala usedalule ukuthi lesi siFundazwe sisazimisele ukwenza konke okusemandleni aso ngenhloso

yokweseka abantu abaphila negciwane lengculazi. UMnuz Zikalala ukusho lokhu ngemuva kokuba edalule ukuthi ingqungquthela enkulu yomhlaba wonke emayelana nokuqwashisa ngaleli gciwane izobe isingethwe yiKwaZulu Natal. Le ngqungquthela uveze ukuthi izoqala ngomhlaka-06 kuDecember ize isongwe ngomhlaka-11 ngenyanga efanayo. Izobe ibanjelwe kwisikhungo saseThekwini esihlonishwayo kakhulu iNkosi Albert Luthuli International Convention Centre (ICC). “Lesi siFundazwe namanje sisazibophezele kakhulu ekutheni siqhubeke sibaseke bonke abantu abaphila naleli gciwane. Lokho sizimisele ngokuthi sikwenze ngazo zonke izindlela,’’usho kanje. Eqhuba uthe akangabazi ukuthi ukubanjelwa kwale ngqungquthela KwaZulu Natal kuzofukula nomnotho wesiFundazwe. Uveze nokuthi ukubanjelwa kwale ngqungquthela esiFundazweni kube ukuvunyelwana okwenzeke ngokusayinwa kwesivumelwano phakathi kweKwaZulu Natal kanjalo noMnyango weZempilo eNingizimu Afrika yonkana okuyinto ayichaze njengenhle kakhulu. Uthe njengamanje amalungiselelo ale ngqophamlando engqungquthela sebevele sebewaqalile. “Konke okumayelana nokulungiselela le ngqungquthela sesiqalile

manje ukuthi sikulungiselele. Inhloso ukuthi sifuna ukuqinisekisa ukuthi le ngqungquthela iba yilento esifisa ukuyibona iba iyona,’’egcizelela. Uthe kumqoka ukuthi abahlali baKwaZulu Natal bazi ukuthi namanje lesi siFundazwe sisachazwe njengesinesibalo esikhulu sabantu abaphila naleli gciwane. Wathi ngaleyo ndlela izingqungquthela zalolu hlobo zizokwenza umehluko omkhulu kubantu abaphila naleli gciwane. Uzwakalise nokuthakasa kwakhe okukhulu ngokuzibandakanya kwenhlangano iSociety on Aids (SAA) kukhona konke abakwenzayo njengesiFundazwe. Uthe selokhu le nhlangano yasungulwa ngonyaka ka-1989 ibonakala isebenza ngokukhulu ukuzikhandla. Uthe okuyikhona okuseqhulwini kwisiFundazwe iKwaZulu Natal kanye nakuyona le nhlangano ukubona abantu basezwenikazi i-Afrika bephila kahle ngaphandle kokukhahlanyezwa kakhulu ubhubhane lwengculazi, iTb kanye nesifo seMalaria.“Iqiniso lithi zontathu lezi zifo zibonakala zidala umonakalo omkhulu kubantu bakithi,’’kugcizelela uNdunankulu uZikalala.

UPillay ungenelela kolwase-UPL Agro Chemical eMhlanga UKWAKHIWA ECONOMICKABUSHA RELIEFKWEZAKHIWO AND EZONAKALE NGENXA YEZINXUSHUNXUSHU RECOVERY FOR BUSINESSES RECONSTRUCTION OF BUILDINGS DAMAGED DUE TO UNREST

Izakhiwo ezilimale ngesikhathi sezibhelu: Izakhiwo ezilimele kancane noma 1. Buildings damaged during unrest: Buildings that ngenxa are partially damaged with okunomonakalo ongatheni noma ezonakaliswe ngokuphelele yezinxushunxushu, njll. minor orakudingeki no major ukuthi structural damage or yiluphi completely ruined by the unrest, etc., . Abanikazi bahambise noma uhlelo lweplani yokwakha kuMkhandlu the Owners are not requiredkuMthetho to submit any building plan application to the Lokhu Local Wasekhaya njengoba kudingeka Kazwelonke Wemithethonqubo Yokwakha. Authority aswokuthi required in the National Regulations Act. This is on condition kunombandela ukwakhiwa kabusha Building kungashintshi noma kuphambuke kulokho that the rebuild does not alter or deviate from the currentolwavunywa footprint and is in okwenzeka manje futhi kuhambisana ngokuqinile nohlelo lokwakha phambilini.

strict accordance with the previously approved building plan.

Isikhathi somusa sokuhanjiswa kweplani yokwakha: Ukwakhiwa kabusha okuzoholela 2. Building Plan Submission grace period: Reconstruction that will result in ekuguqulweni okuncane kumapulani avunyiwe kudinga ukuhanjiswa kuMasipala ukuze minor alterations to approved plans need to be submitted to the Municipality abhekwe futhi avunywe. Abanini bazo kuzodingeka ukuthi baxhumane noMasipala ukuthola for consideration and approval. Buildings that will undergo major alterations, umhlahlandlela. Mayelana nalesi sigaba, unjiniyela ngumfakisicelo ukuthi the Owners will be required to contact the oqokwe Municipality to obtainkudingeka guidance. In aqondise aqinisekise ukuthi isakhiwo sisesimeni Abafakizicelo respectinqubo of thisukuze category, an Engineer appointed by theesifanele. Applicant is required to abathintekile bazoba nesikhathi somusa sezinyanga eziyi-12 ukuze bahambise amaplani guide the process in order to ensure structural integrity. The Applicants affected okwakha shall have a 12 months grace period in order to submit buildings. Ukwakhiwa kabusha kwesakhiwo: bazokwazisa, UMkhandlu 3. Reconstruction of Building:Abanikazi The Owners shall, in ngokubhalela writing, inform the wasekhaya ngezinhloso zabointentions futhi kufanele kuMasipala from the Local Authority of their andbathole must ukugunyazwa obtain an authorization ngaphambi kokuqala yimuphi umsebenzi futhi lapho sekuqediwe umsebenzi Municipality priornoma to commencement with any work and uponwonke completion of all the work on site. owenziwa endaweni.

4. Requests forZokuhlala: Occupation Certificates: Requests for occupationngesikhathi certificates Izicelo Zezitifiketi Izicelo zezitifiketi zokuhlala zizocutshungulwa will be processed withinngaphezu the shortest possible time, not more than(isikhathi 10 working esifushane kakhulu, kungabi kwezinsuku eziyishumi zokusebenza days (maximum period), on condition allimibhalo the required and applicable esinqunyiwe), ngaphansi kombandela wokuthithat yonke edingekayo nefanele supporting documents are submitted. iyathunyelwa. 5. Others Related Functions/ submissions: in respectnemisebenzi of related ehambisanayo functions which Eminye Imisebenzi / Izethulo Ezihambisanayo: Maqondana include business licenses for some of the zezikhungo, establishments, the uzozibeka Municipality will ebandakanya amalayisense ebhizinisi kwezinye uMasipala phambili prioritize these and ensure that these are processes within the shortest period of lezi zinhlelo futhi aqinisekise ukuthi lokhu kuyaphunyeleliswa esikhathini esifushane kakhulu time for buildings that fall within the category which are subject of this advert. sezakhiwo ezingaphansi kwalo mkhakha walesi sikhangiso.

UMnuz Ravi Pillay wezoMnotho KwaZulu-Natal

6. Tariff of Charges: The Municipality will waive the relevant tariff of charges

Imali ekhokhwayo: UMasipala intela efanele yamacala athinta ukulethwa kwemali, relating to submission fess,uzokhipha occupation certificates, business license applications izitifiketi zokuhlala, izicelofrom zamalayisense ebhizinisi isikhathi ngo-Agasti 2021tariffs - ngemuva for a period starting August 2021 – after whichesiqala relevant prevailing kwalokho kuzosebenza amanani afanele akhona. shall apply. Ngeminye imininingwane, imibuzo nezeluleko - thinta:- UNks Zakithi Ucingo: inombolo For further information, enquiries and advice contact: Ms.Cele, Zakithi Cele, Tel. 032 437 5592 noma uMnuor Wiseman Vilakazi, ucingo: No. 032 437| I-imeyili: 5592 | ZakithiC@kwadukuza.gov.za Email: ZakithiC@kwadukuza.gov.za Mr. Wiseman Vilakazi, Inombolo 5065 | thumela Wisemanv@kwadukuza.gov.za. Tel. No.032 032437 437 5065 | Emaili-imeyili wisemanv@kwadukuza.gov.za

#LetsBuildSA FIND US ON SOCIAL MEDIA

TSEPO MOTLOKOA IZIKHULU zoMnyango wezokuThuthukiswa koMnotho, ezokuVakasha nokoNgiwa kweMvelo KwaZulu-Natal ziholwa nguNgqongqoshe wawo lo

MN:146/2021

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

mnyango uMnu Ravi Pillay neNhloko yomnyango uMnu Nhlakanipho Nkontwana nethimba lezemvelo bahlangane nabe UPL Cornubia Fire Civil Society Action Group kuzobhungwa ngezemvelo ndawonye. Lokhu kuhlangana obekuse Raddam House eMhlanga kulandela isigameko sangoJuly lapho kwaqubuka umlilo e-UPL Agro Chemical Warehouse khona eMhlanga kwagcina kunukubezeke imvelo. Kubikwa ukuthi amanzi angamathani amathathu okwakuzanywa ngawo ukucisha lo mlilo ageleza aze angena emfuleni uMngeni kwagcina kufa izinhlanzi. Ngaleso sigameko kwaphoqeleka ukuba kuvalwe amanye amabhishi kuhlanganisa angakhona eMngeni kuze kufike eSalt Rock KwaDukuza ngenhloso yokugcina imvelo nabantu bephephile. UMnu Pillay ubike ngemizamo kahulumeni waKwaZulu-Natal osuyenzile ukubhekana nesimo ukuze sibuyele kwesijwayelekile eveza ukuthi kukhulu osekuhlangatshezenwe nakho. Unikeze isiqiniseko sokuthi kukhulu osekwenziwe ukubhekana nesimo enkathini ezayo uma kuphinda kwenzeka. Uthe okunye okumqoka okumele kuqondwe ngenxa yokubaluleka kwakho ukuvikela impilo yomphakathi nemvelo. Uveze ukuthi ukuvulwa kwamabhishi kuzokwenziwa ngokusemthethweni ngabasemagunyeni uma sekufike isikhathi.


1-15 SEPTHEMBA 2021

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

Iyakhula iKasi 2 Kasi School Tour eThekwini

IKHASI 7

SIVUBELA Intuthuko ITHIMBA LEPHEPHA >> UMHLELI MAKHOSI MNGOMA makhosi@sivubelaintuthuko.co.za 083 618 4252

NOKULUNGA MAJOLA Info@sivubelaintuthuko.co.za 072 1792 255

UDKT Lwazi Nqetho weKasi 2 Kasi Projects onxusa abazali ukukhulisa izingane zabo ngendlela eyiyona. TSEPO MOTLOKOA UMQONDISI weKasi 2 Kasi Projects okuyi Kasi 2 Kasi Tour, Kasi 2 Kasi School Tour neKasi 2 Kasi Social Relief Programme uDkt Lwazi Nqetho waseClermont eThekwini weluleka abantu abasha ukuba bangazenyezi ngemuva labo noma ngabe bakhulele emikhukhwini kodwa mabalangazelele ukuzibona nabo behlala kulezi ndawo ezibizwa ngezomtakabani abadla izambane likapondo. UDkt Nqetho ubekhuluma nabafundi bezikole ezingama-high school zasePinetown District ngokoMnyango wezeMfundo KwaZulu-Natal lapho ebethula khona uhlelo lweKasi 2 Kasi School Tour okuhloswe ngalo ukulekelela abafundi abawu 144 basePinetown District abenze kahle kwa Grade 12. Nokho uDkt Nqetho uthe uhlelo lwakhe lunemibandela eqinile ngoba kakusilona lwamabhungu namatshitshi asesezikoleni kodwa ngolwabafundi abayaziyo inhloso yokuba sesikoleni. Ucele abazali ukungancengi ukukhulisa izingane zabo ngokuthi batshelwe yizona kunokuba kube yibona ezibalalelayo njengabazali bazo. “Angisebenzisi kakhulu i-democracy ngoba ngibona ingazisebenzeli ngokulinganayo izingane zethu ezikoleni ezifunda kuzona. Ngeke uqhathanise ingane efunda ezikoleni zabamhlophe nefunda kwezethu zabamnyama bese uthi zithola imfundo elinganayo. Ngiqonde ukuthi ngeke uzisole uma ulondoloza ezemfundo enganeni ngoba ngeke ziyenze into ephuma eceleni. Lezingane njengoba ziwu 144 ziphuma kwiPinetown District sifuna ukuzenza zibe qotho zingatholakali zingene zavela ngomkhono ezidakamizweni ngoba lokho kuzobe kubulala isithombe nesithunzi seKasi 2 Kasi School Tour. Lapha kwiKasi 2 Kasi School Tour kasilindele ukubona ingane eyenze i-tattoo. Uma leyo

ngane eqokelwe kwiKasi 2 Kasi School Tour iyobe seyikhishwa ohlwini lwezingane eziqokelwe kulelo hlelo lwethu,” usho kanje. UDkt Nqetho ukhuthaze abazali ngokuba mehlo made ekukhuleni kwezingane bangakubeki emahlombe

abanye abantu ukukhula kwezingane zabo. Uthe umzali oqotho akazibalekeli izinselelo zokukhulisa ingane yakhe aze ashiyele kothisha ezikoleni ukuthi kube yibona abamkhulisela ingane yakhe.

>> GRAPHIC DESIGNER AND LAYOUT LINDA MAZIBUKO trusouth1@gmail.com 076 4847 269

SANELISIWE NGEMA Info@sivubelaintuthuko.co.za 067 920 8446

ISAZISO SOMPHAKATHI UMkhandlu kaMasipala wesiFunda iLembe oholwa umhlonishwa uMeya u Sduduzo Gumede uthathe isinqumo sokuzwelana namakhasimende kanye nosomabhizinisi ngokubukela ubunzima kwezomnotho kulandela izibhelu zenyanga ka Ntulikazi. UMkhandlu ube usunquma ukunikezela ngoshwele ngaphansi kwalezigaba ezilandelayo:

1. Ukusulwa kwenzalo kwabakweletayo okuzoqala ngenyanga ka Mandulo kuphele ngenyanga ka Mfumfu 2021. 2. Ukwengezwa ngohlelo lwabahlwempu (Indigent) ngezinyanga eziyishumi nambili okuzophela ngo Ntulikazi 2022. 3. Ukuselelwa kwemikhankaso okuzothatha izinyanga eziyishumi nambili lapho okuzonikwa khona amakhasimende ithuba lokukhokha izikweletu ezisalele emumva. Amakhasimende azonikwa izinyanga eziyisithupha kuloluhlelo, uma isikweletu sesikhokhiwe kuyobe sekusulwa yonke inzalo.Ayanxuswa amakhasimende ukuba akhokhele izikweletu zanyanga zonke. 4. Ithuba kosomabhizinisi Kanye namakhasimende ukufaka isicelo ngabodwana sokubuyekezwa kwezikweletu okuhambisana nesigaba 14.12 esiphathelene namakhasimende,isigaba 14.14 esiphathelene nokhuvethe( Covid 19) kanye nesigaba 22 esiphathelene nokuphathelene nokwamukela izikweletu. Zonke lezigaba zicashunwe kusomqulu wokuqoqwa kwezikweletu. Imibuzo nezincaciso singathinta lezinombolo: 032 437 9332, 032 437 9372 or 032 437 9346 noma sisaphothe ikhasi lika Facebook page ‘ILembe District Municipality’.

Mr NG KUMALO – UMASIPALA WESIFUNDA ILEMBE

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

MAGAYE CELE info@sivubelaintuthuko.co.za 067 920 8446 TSEPO MOTLOKOA info@sivubelaintuthuko.co.za 067 920 8446 IWEBSITE YETHU www.sivubelaintuthuko.co.za sivubela intuthuko @sivubela intuthuko sivubelaintuthuko B 33 Ten Acre Thembeni Groutville, P.O Box 4473, Stanger 4450, 270 Stamford Hill Road Unit 1 Morningside, Durban, 4000 UMA UFUNA UKUKHANGISA KULELIPHEPHANDABA , SHAYELA 067 920 8446 / 083 618 4252


IKHASI 8

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

1-15 SEPTHEMBA 2021

Sivubela Intuthuko

EZEMIDLALO Inkakha yeBafana Bafana kwesokulolonga iNyuvesi yaKwaZulu Natal

Inkakha yeBafana Bafana, uDelron Buckley usemenyezelwe njengomqeqeshi omusha weNyuvesi yaKwaZulu Natal. MAGAYE CELE INKAKHA yeqembu lesizwe laseNingizimu Afrika, iBafana Bafana, uDelron Buckley ngaphambilini obekade eyiPhini leMartzburg United egijima kwiDstv Premiership usegixabezwe ngesikhundla sokuqeqesha iqembu lebhola lezinyawo laseNyuvesi yaKwaZulu Natal (UKZN). Kuzokhumbuleka phela ukuthi leli nxele lakwabo lazakhela igama elikhulu ngesikhathi liqhulula amagoli kwiBafana Bafana ngaphambi kokuba liwaphanyeke emgibeni amakhokho. Leli nxele like ladlala naphesheya kwezilwandle njengoba laqopha umlando ngesikhathi lisayiniswa yiBorusia Dortmund okungelinye iqembu elibalwa namakhulu agijima kwiBundelsga

league yaseJalimane. UBuckley ubonge wanconcoza kule nyuvesi ngokumnikeza leli thuba alichaze njengeliyingqayizivele kakhulu. Uthembise ukuthi uzosebenza ngokuzikhandla ngokuphindiwe ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi iqembu likanobhutshuzwayo lalesi sikhungo ligcina lihlonishwa futhi libalwa namanye enza kahle kakhulu. “Ukukhuluma iqiniso nje ngiyalithakasela kakhulu leli thuba engilinikezwe yile Nyuvesi. Ngiyathembisa ukuthi ngizosebenza ngokuzimisela ngaso sonke isikhathi. Eqinisweni nje ngibona sengathi lesi yisahluko esisha esiqalayo empilweni yami,’’usho kanje kuzwakala nje ujabulile. Isikhulu esiphezulu kwezemidlalo eNyuvesi yaKwaZulu Natal, uMnuz Mark Bashe uthe uBuckley bamsayinise inkontileka yeminyaka emithathu. Uthe akangabazi nje nakancane ukuthi leli nxele elinesipiloyni sebhola lomhlaba lizoletha ulwazi olunzulu kubona bonke abadlali bale nyuvesi ikakhulukazi labo abasanentshisekelo yokuba nekusasa eliqhakazile ebholeni lezinyawo. Echaza uMarck ngokuqokwa kukaBuckley uthe: “UDelron sikhethe ukuthi simane simsayinise inkontileka yeminyaka emithathu egcwele. Siyathemba ukuthi kuyona yonke le minyaka kuningi kakhulu okuhle okuzobonakala kwenzeka kahle eqenjini lethu lebhola lezinyawo.” UBuckley kuhlalukile ukuthi umsebenzi wakhe wokulolonga ngokugcwele le nyuvesi uyoze awuqale ngoDesemba uma le nyuvesi seyigijima emqhudelwaneni obizwa ngokuthi yi-Univesrty Sports South Africa (USsa). Njengamanje le Nyuvesi isazoqhubeka ibe ngaphansi kwehlo likaThabo Dladla kanye nabanye abasizi bakhe.

UHulumeni unxuswe aseke abasubathi

Abasubathi baseNingizimu Afrika ongowesibili kusuka kwesokunxele nguDambile naye ongomunye wabenze kahle kakhulu. MAGAYE CELE INHLANGANO yabasubathi yaseNingizimu Afrika ebizwa ngokuthi yi-Athletics South Africa (ASA), inxenxa uhulumeni ukuba abhukule weseke iqembu labasubathi baseNingizimu Afrika abasebancane kodwa abagile izimanga emidlalweni yama-Olympics ebikade iseJapan ngenyanga eyedlule. Lezi zindaba zokunxenxwa kukahulumeni ukuthi weseke leli qembu labasubathi zidalulwe yiloyo oyengamele le nhlangano, uMnuz James Moloi okuchaze njengento emqoka kakhulu ukuba leli qembu lithole ukwesekwa okuvela ezingeni likahulumeni kazwelonke. “Iqiniso lihle nje laba basubathi benze kahle kakhulu. Eqinisweni nje bangichaze kakhulu yingakho nje manje ngifuna ukwenza isiqiniseko sokuthi bonke baba nekusasa eliqhakazile. Lokho ngiyazi ukuthi kulula kakhulu ukuthi kwenzeke ikakhulukazi uma nohulumeni wethu uzongenelela,’’usho kanje. Iqembu okukhulunywa ngalo lapha ngelika-4x100m elenza ezibukwayo kwirelay. Leli qembu lihlanganisa abasubathi baseNingizimu Afrika abasebancane kakhulu ngokweminyaka.Phakathi kwabo kubalwa laba abalandelayo. USinesipho Dambile, Mihlali Xhotyeni, Lethlogonolo Molenyane, kanye noBenjamini

Richardson. Bonke baphule irekhodi elalikade libekwe yiqembu lase-United States of America (USA) elalikade lilibeke eminyakeni emithathu eyedlule. Konke lokhu uMoloi uthe kusho lukhulu ngethalente lalaba basubathi athe akangabazi nje nakancane ukuthi eminyakeni emihlanu ezayo kuyobe sekukhulunywa kakhulu ngekhono labo athi liyamangalisa kakhulu. “Okuyikhona okudala ukuthi ngifune ukubona leli qembu lithola ukwesekwa kuseyimanje ukuthi banethuba elihle kakhulu lokuthi lenze kahle njengoba libunjwe ngabasubathi abasebancane nje impela ngokweminyaka,’’usho kanje, UMoloi uveze ukuthi kulaba basubathi kukhona oneminyaka engu-16, kukhona onengu-17, nona-18. Bese kuthi omdala yena abe neminyaka engu-19. “Uyabona ke ukuthi lokho kukutshela ukuthi kumqoka impela ukuthi siqinisekise leli khono alifadabali kodwa libonakala liba nenqubekela phambili,’’usho kanje. Esephetha uthe usenxenxe ungqongqoshe wezeMidlalo, uMnuz Nathi Mthethwa ukuthi angenelele abone ukuthi yini engenziwa ngeqembu lalaba basubathi.

UMdlali weqembu laseThekwini nesibophezelo samagoli amaningi MAGAYE CELE

OMUNYE wabadlali beqembu laseThekwini, iLamontville Golden Arrows uthi ufuna ukwenza isiqiniseko sokuthi ukubhakuzisa inethi ukwenza kube umthwalo wakhe kule sizini ka-2021/2022. Loyo ngumdlali osamncane kodwa osezakhele igama, uSphamandla “Energy” Sabelo obonakala edlala kahle kakhulu kubona abafana besithende abaphethwe nguManto Madlala. Lokhu kuza ngemuva kokuba lo mdlali othembisayo esephumele obala wazithwe-

sa ijoka lokuthi ufuna iqamba iyasongwa le sizini useshaye amagoli evile eshumini kumbe ke ayishumi. Uthi lokhu ukholwa ukuthi uzokwazi ukuthi akwenze ngempumelelo inqobo nje uma ezoqhubeka nokuthi adlale ngokuzikhandla uma iqembu lakhe libhekene namanye. “Mina angisiyena umuntu othanda ingcindezi kodwa ngikholwa ukuthi kwesinye isikhathi ingcindezi iyasiza kakhulu ekutheni umuntu alangazelele ukuthi enze kahle kakhulu ngaso sonke isikhathi. Yingakho ke nami ngizibophezela ekutheni ngizowasha-

ya lawa magoli adingekayo ekilabhini engiyidlalelayo,’’usho kanjena ekhuluma ngokukhulu ukuzethemba lokhu. Kuzokhumbuleka phela ukuthi lo mdlali wayekade eseSchool of Excellence ikhono lakhe lahlonzwa ngumqeqeshi wakhe omdala, uMandla Ncikazi njengamanje osemabhukwini e-Orlando Pirates. UNcikazi wabona ikhono kuyena wangapholisa maseko wamane wakhetha ukumsayinisa kwiGoldeni Arrows. Nangempela akazange aphoxe njengoba namanje esaqhubeka nokwenza kahle kakhulu kuyona le kilabhu.

Njengoba uNcikazi eseyifulathele iGolden Arrows sekukhona uLehlonono Seema ongumqeqeshi omusha waleli qembu laseThekwini lokho akumkhathazi nje nakancane uSabelo. Kunalokho uthe lokho yikhona impela okumgqugquzelayo kakhulu. “Lokho kungenza ukuthi ngisebenze kakhulu ngokuphindiwe. Okudala lokho ukuthi sengibonile ukuthi umqeqeshi wethu omusha uSeema uyakholelelwa kakhulu kimina. Futhi uyayithanda kakhulu indlela engidlala ngayo enkundleni,’’usho kanje.

031 828 0433 / 082 597 6669

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.