Sivubela Intuthuko Newspaper

Page 1

SIVUBELA Intuthuko

ADVERTISING: (031) 8222 602 AGASTI 2020

FACEBOOK: SIVUBELA INTUTHUKO

SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

LIMAHHALA USHICILELO 50

Hlalani emakhaya, kusho uMkhandlu

SIVUBELA INTUTHUKO CELEBRATES 50TH EDITION

udaba ekhasini 3.

th

EDITION USHICILELO

o k u h t u t n I SibePkahambili� •

Abe-AFASA bafukula umnotho wabamnyama ngezindali zezinkomo zabo Ikhasi 2

Basenkingeni abe-Bucs abaphule imigomo Ikhasi 8 IMEYA yeTheku, uKhansela uMxolisi Kaunda oxwayisa ngokusabalala kweCorona mawala. Isithombe: Xanderleigh Dookey/EWN.

“We are proud to announce that Hyundai Port Shepstone has been awarded the Dealer of the Year 2019”

Osiza intsha ihlukane nezidakamizwa ukhala ngoxhaso

iKhasi 3

Halfway Hyundai Port Shepstone

1 Mbango Commercial Centre, Main Harding Road, Port Shepstone PO Box 1620, Port Shepstone, 4240

uMbhishobhi Vusi Dube iyilungu leSishayamthetho KwaZulu-Natal.

iKhasi 7

T 039 312 0222

HYPERLINK “mailto:sicelo@halfwayhyundaips.co.za” \t “_blank” sicelo@halfwayhyundaips.co.za HYPERLINK “http://www.halfwayhyundaiportshepstone.co.za/” \t “_blank” www.halfwayhyundaiportshepstone.co.za T’s & C’s Apply.

T’s & C’s Apply.

T’s & C’s Apply.


IKHASI 2

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

Abe-AFASA bafukula umnotho wabamnyama ngezindali zezinkomo zabo

UMNU Sihle Zikalala onguNdunankulu waKwaZulu-Natal ephahlwe nguNkk Bongi Sithole-Moloi onguNgqongqoshe wezoLimo nezeMvelo KwaZulu-Natal noMnu AJ Mthembu wesigqoko onguSihlalo we-AFASA KwaZulu-Natal. ISITHOMBE: TSEPO MOLEFE TSEPO MOLEFE IGCAGCELE esokeni kwabe-African Farmers Association in South Africa (AFASA) KwaZulu-Natal kufezeka iphupho labo lokuqala izindali zemfuyo lapho abalimi abamnyama ikakhulukazi abasakhasa benikezwe ithuba lokuhweba esidlangaleni ngemfuyo yabo. Abe-AFASA basanda kuzwa amanzi ngobhoko ngokwenza indali yokuqala ngqa e-Ottos Bluff eMgungundlovu belekelelwa ngabe-Riley Auctioneers abebeqaphe ukuthi konke kuhamba kahle.UMnu Mbongeni Sikhakhane oyiPhini likaNobhala we-AFASA KwaZulu-Natal utuse iqhaza loMnyango WezoLimo ngokuhlinzeka abalimi

abamnyama ithuba lokungena kwezolimo. “Singabalimi abamnyama besishiywe ngaphandle kwezolimo. Namhlanje sibonga umnyango wezolimo ngokusibheka nathi wasinikeza ithuba lokuhweba ngemfuyo lokho obekwenziwa yizinhlanga ezithile zodwa. Ukuhweba ezindalini eziqondene nathi kuyasithobisa futhi sibheke ukuhamba ibanga elide nokuzimbandakanya ezindalini ezisungulwe ngabantu abamnyama,” kusho uMnu Sikhakhane. UMnu AJ Mthembu onguSihlalo we-AFASA KwaZulu-Natal uthi beyinhlangano bafunde lukhulu ngeCOVID-19 njengoba nabo bengabalimi abamnyama bezibophezele ekuphakamiseni umnotho waseNin-

gizimu Afrika. Uthe i-corona ishaye kwezwela endimeni yezolimo yingakho nabo behlele ukuthi le mfuyo abanayo ezibayeni bayifake endalini yabo ukuze umnotho wezwe nowabantu abamnyama ufukuleke. “Abantu abaningi abamnyama yibona abaphakamise umnotho wezwe ikakhulukazi kwezolimo. Siqaphelile ukuthi uma kunezindali zezinkomo ezenziwe ngezinye izinhlangano abantu abasuke bezohweba lapho ngezinkomo ngabantu abamnyama. Siyajabula ngoba uhulumeni wethu KwaZulu-Natal usisekile ngohlelo lwethu esiza nalo. Siyathemba ukuthi abantu bakithi nabo bazozuza lukhulu kuloluhlelo esiza nalo lokubafaka endimeni yokuhweba ngemfuyo yabo,” usho kanje. Izindali zabe-AFASA zilandela umcimbi omkhulu owawungasekuqaleni kukaNhlangulana (June) nonyaka eCedara eMgungundlovu lapho babenikela kuhulumeni waKwaZulu-Natal ngezinkomo ezingu-25 okwakuhloswe ngazo ukulekelela abantu abakhahlamezwe yiCOVID-19 okwakulele ikati eziko emizini yabo ngesikhathi sokumiswa kokusebenza kwezwe. Lezi nkomo zamukelwa nguNdunankulu wesifundazwe uMnu Sihle Zikalala noNkk Bongi Sithole-Moloi ophathiswe uMnyango WezoLimo KwaZulu-Natal.

Ithemba ngokuhweba ezitaladini zedolobha laseMgungundlovu

UMNU James Martin we-UMEDA, uNdlunkulu Thobekile Maphumulo iMeya yaseMgungundlovu noNkk Melanie Veness abebechaza ngentuthuko yaseMgungundlovu. ISITHOMBE: TSEPO MOLEFE TSEPO MOLEFE KULOKOZA inhlansi yethemba kosomabhizinisi abafufusayo baseMgungundlovu abebelobizela ukuhweba emigaqweni yaleli dolobha njengoba izikhulu zo-Umgungundlovu Economic Development Agency (UMEDA) zinezingxoxo nobuholi bakuMasipala waseMsunduzi ngokuhlela kabusha izindawo zokudayisela emigaqweni yaleli dolobha. Lezi zindaba zidluliswe nguMnu James Martin oyi-CEO ye-UMEDA obehambisana noNkk Melanie Veness yena oyi-CEO

yasePietermaritzburg and Midlands Chamber of Business noNdlunkulu Thobekile Maphumulo oyiMeya kuMasipala wesiFunda saseMgungundlovu ezindlini zalo masipala esigcawini nabezindaba lapho obekubukwa khona indima asebeyihambile ekugcineni inhlalakahle esifundeni saseMgungundlovu. UMnu Martin obonge abalimi abamnyama basemakhaya ngokufaka isandla ngokudla abazitshalela khona okusize kade kuhanjiswa izijumbana kubantu ngesikhathi kuvalwe thaqa izwe ngenxa yeCOVID-19. “Sinezinhlelo ezintsha

ezizohlomulisa osomabhizinisi abancane njengoba sizobukeza indlela yokuhweba emigaqweni yedolobha. Sizohlangana nabaseMsunduzi sibheke ukuthi singabambisana kanjani ngoba baningi abantu abafisayo ukuhweba edolobha abangakwazi ngenxa yokushoda kwezindawo zokudayisela. Siyafisa ukubona umnotho wabantu abamnyama usimama njengoba nezwe lethu lidunguzela kwezomnotho kulezi nsuku,” ubeke kanje. UNkk Veness ukhale ngokubheduka kwe-Corona ethi iphazamise izinhlelo zabo zokugxila kwezamabhizinisi. “Sinezinhlelo ezintsha esizozisebenzisa ngobuchwepheshe besimanje njengoba sifuna idolobha lethu lihlale lisebalazweni elihle kwezokuvakasha okuyizona eziwumgogodla kwezomnotho. Siyacela ukubambisana nabantu ukuze umnotho wethu uhlale uzinzile,” usho kanje. UNdlunkulu Maphumulo uhlabe ikhwele kubantu abakhele omasipala abawu-7 abangaphansi kowesifunda asengamele ukuba mabafingqe imikhono kuliwe nempi ehlasele emuva kwezibalo ezikhomba ukukhula ngesivinini sabantu abane-corona kulesifunda. Labo masipala ngowaseMsunduzi, owaseMkhambathini, owaseMshwathi, owaseRichmond, owaseMpendle, owaseMngeni nowaseMooi-Mpofana.

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

AGASTI 2020

Intaka ibekelwe amazolo emacikweni eK Cap

UNompumelelo Sithole womkhandlu weTheku MAGAYE CELE ISIKHUNGO esaziwa izwe lonke ngamagalelo aso asobala okuthuthukisa amaCiko, iK Cap isembhidlangweni omkhulu wokufukula amaCiko esifazane. Lezi zindaba ziqinisekiswe ngumsunguli walesi sikhungo, uMnu Edmund Mhlongo osefana nenqolobane endala efukamele ulwazi olumqoka lwezobuciko. Njengoba kuyinyanga kaNcwaba okuyinyanga yembokodo iK Cap izoba nezigcawu ezihlabahlosile ehlose kakhulu ngazo ukuqikikela impumelelo yamaCiko esifazane anentshisekelo enkulu yokudlondlobala emikhakheni yamaCiko. Lezi zigcawu zethiwe elokuthi yi “Shashalazi Women Theathre Festival 2020. UMnu Mhlongo uthe inhlosongqangi yalezi zigcawu wukuqinisekisa ukuthi abesifazane nabo babonakala bedlondlobala kwezobuciko. Yingakho ke lesi sikhungo sizoba nalezi zigcawu ezizothatha izinsuku ezine ezigcwele. Zizobe ziqhubeka khona esizindeni seK Cap esiKwaMashu enyakatho yeTheku. Zizoqala ngomhlaka-27 zize ziphothulwe ngomhlaka-31 kuyona inyanga yembokodo. UMnu Mhlongo uphinde waqinisekisa izindaba zobudlelwano osebuqalile phakathi kweK Cap noMkhandlu weTheku . Uthe akangabazi ukuthi lobu budlelwano buzothela izithelo ezinhle kungekudala. UMnu Mhlongo osemnkantshubovu kwezokufukulwa kwamaCiko nosekuphele iminyaka engu-35 ekhona kule ndima uthe okuseqhulwini ukucathuliswa kwamaCiko ngendlela efanele. Uncome uMkhandlu weTheku ngokuzibandakanya nokwenziwa yiK Cap. Uthe: “Akukho ukungabaza ukuthi kukhulu esizokwenza ngokubambisana noMasipala weTheku njengoba sesinobudlelwano sokusebenzisana.”NgoNtulikazi lesi sikhungo besikade sinezigcawu zokukhulisa amaCiko abesilisa abentshisekelo yokukhula kwezobuCiko. UNompumelelo Sithole woMkhandlu weTheku uncome uhlelo oluhlabahlosile lweK Cap lokukhulisa intsha kwezobuCiko. Esephetha ube esethembisa ukuthi nakanjani bazoqhubeka nokusebenzisana neK Cap ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi amaCiko aseThekwini namaphethelo athola ithuba eliyingqayizivele lokuzibonakalisa.


AGASTI 2020

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

IKHASI 3

Hlalani emakhaya, kusho uMkhandlu

MAGAYE CELE

IMEYA yoMkhandlu weTheku, uKhansela Mxolisi Kaunda inxusa abahlali baseThekwini namaphethelo ukuba benze konke okusemandleni abo ngenhloso yokuqinisekisa ukuba kokusabalala mawala kokhuvethe iCorona olubonakala ludla lubi silaza ezindaweni ezakhelene naleli dolobha. IMeya uKaunda yenze lesi sinxuso esimqoka kakhulu nje zibonakala zikhula mawala izibalo zabahaqekile esiFundazweni IKwaZulu Natal. Ngokusho kukaMeya uKaunda lesi yisikhathi sokuba bonke abantu basebenze ngokubambisana ngenhloso yokunqoba ubhubhane lweCorona olubonakala selugadla kakhulu kunakuqala eThekwini. Ukhulume kakhulu ngokubaluleka kokuba kugcinwe yonke imiyalelo emqoka okuhloswe ngayo ukugwema ukubhebhetheka kwegciwane. Uthe ukholwa wukuthi uma kungasetshenziswana kahle namalunga omphakathi kungalula kakhulu ukuba kuliwe nalo-

lu khuvethe eseligadle kwaze kwazika umnotho ezweni lonke kanjalo nasemhlabeni jikelele. Ngokusho kwakhe uma umphakathi ungagcina imiyalelo konke kungabonakala kuhamba kahle kakhulu. Echaza uthe: “Sinxusa umphakathi ukuba uqaphele kakhulu manje kunakuqala. Okuyikhona okumqoka manje ukugcinwa kwemiyalelo ebekwe nguhulumeni. Lokho kuzosisiza thina sonke. Ukugcinwa kwemiyalelo kusho ukulwa ngempumelelo kule mpi esibhekene nayo.” Ubalule nezindlela ezigunyazwe ngabeZempilo ezimqoka kakhulu zokubhekana nokhuvethe. Echaza uthe: “Ukuzivocavoca kanye nokudla ukudla okunempilo nsuku zonke ngezinye zezinto ezimqoka nesizigqugquzelayo kakhulu kulesi sikhathi esibucayi kangaka lapho khona igciwane elibonakala ligadla kakhulu. Nokuphuza amanzi anolamula afudumele nakho kuyanconywa kakhulu. Ngoba okuyikhona okumqoka kakhulu kulesi sikhathi samanje ukuba namasosha omzimba akwaziyo ukulwa nesifo ngempumelelo.” IMeya uKaunda iphinde yakhuluma

IMEYA yeTheku, uKhansela uMxolisi Kaunda oxwayisa ngokusabalala kweCorona mawala. ISITHOMBE: Xanderleigh Dookey/EWN. ngoskhwini phambana nobhoko abayihlaba inhlali imiyalelo yomvalelandlini. Uthe labo bantu kumele kubhekwane nabo ngqo. Iziphulamthetho uthe yizona ezizoholela ekutheni kubonakale sen-

gathi iyaphunza imizamo yesiFundazwe neyeDolobha yokulwa nokhuvethe. Ube esebafisela ukuba bawuphonse umbalane abantu baseThekwini okuyimanje basemitholampilo bahaqwe yiCorona.

Kube ngamagama enkehli iMeya ifeza isethembiso

IMEYA yoMkhandlu weLembe, uKhansela Sduduzo Gumede ngesikhathi benikezela ngezidingongqangi kumalunga omphakathi MAGAYE CELE UMASIPALA weLembe unikezele ngezidingongqangi ezimqoka kakhulu kumalunga omphakathi waseNdleleni, kuWard 1 no-25 KwaDukuza oGwini olusenyakatho yeKwaZulu Natal. Lo Mkhandlu oholwa nguKhansela Sduduzo Gumede unikezele ngezimumathi manzi ezimbili wangagcina lapho waphinda wamukelisa umphakathi ngesiphehli sikagesi. UKhansela Gumede uchaze amanzi njengesidingo esimqoka kunazo zonke nokumele kuqinisekiswe ukuthi sifinyelela ngokukhulu ukushesha kumalunga omphakathi waseLembeni. Lezi zimumathi manzi uthe zizolekelela indima enkulu kulezi ndawo ezilandelayo. YikwaSakhamkhanya,eSadloko, eSokosimbone, eMdlebeni kanye naseKamu. Usuwonke lo msebenzi iMeya ithe udle izigidi ezingu-24 zamaRandi. Uthe ingu-2000 imizi engaphansi kweLembe esizokwazi manje ukuthola amanzi kalula ngaphandle kokuhamba ibanga elide kakhulu. Lokhu uthe nabo

njengoMkhandlu kubethule umthwalo omkhulu obusemahlombe abo wokuqinisekisa impilonhle kumalunga omphakathi weLembe namaphethelo. Echaza uthe: “NjengoMkhandlu okumqoka kakhulu kithina ukwenza isiqiniseko esikhulu sokuthi abantu bayawathola amanzi. Ikakhulukazi kulesi sikhathi sobhubhane lweCorona amanzi ayisidingo esimqoka.”Eqhuba uMeya uGumede uthe njengoba kubhoke kakhulu ukhuvethe lweCorona kumqoka kakhulu ukuba abahlali abangaphansi kweLembe bathole amanzi ngendlela efanele. Uthe: “Njengoba kubhoke isifo iCorona. Kugqugquzelwa kakhulu inhlanzeko. Ngakho amanzi bekumqoka kakhulu ukuba njengoMasipala siqinisekise ukuthi abantu bayawathola kumnyama kubovu.” Mayelana neziphehli zikagesi uthe ugesi nawo uyisidingo esimqoka kakhulu emphakathini. Uthe imizamo yabo yokufinyelelisa ugesi ezindaweni eziningi ezingaphansi kweLembe ibonakala ithela izithelo. Uveze ukuthi banohlelo olujulile oluzoqinisekisa ukuthi bonke abantu beLembe bayawuthola ugesi. Uthembise ukuthi nakanjani basazoqhubeka balwele ukunikezela umphakathi ngazo zonke izinsiza eziwumgogodla wokuphila. Echaza uthe: “Ugesi siyakuqonda ukuthi uyisidingo esimqoka kakhulu. Yingakho nje sithe noma sibanikeza amanzi abantu kodwa mawahambisane nogesi ngoba nawo uyisidingo esikhulu sabantu beLembe.”

IMeya yeTheku

NGOKUBAMBISANA SINGAYINQOBA

I-CORONAVIRUS ISIFUNDA ITHEKU SINEZIBALO EZIPHEZULU ZESIFO ICOVID-19 KWISIFUNDAZWE KANTI NEZIBALO ZIKHULA NSUKU ZONKE. BAMBA IQHAZA EMKHANKASWENI WEZWE WOKUGWEMA UKUBHEBHETHEKA KWALOLU BHUBHANE, NGOKULANDELA LEMIGOMO:

GQOKA ISIFONYO NGASOSONKE ISIKHATHI

GCINA IBANGA ELINGANGO 1.5 LOKUNGASONDELANI

GEZA IZANDLA NGASOSONKE ISIKHATHI

MASIHLANGANYELE UKULWA IMPI YE COVID-19

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI


http://www.kwadukuza.gov.za/index.php/policies

UMASIPALA WAKWADUKUZA

AGASTI 2020 IKHASI 4 SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI A. UHLELO LOKUQANJWA KABUSHA OKUMELE LULANDELWE: ISAZISO NGOKUFAKWA KWEZIPHAKAMISO NEMIBWonke umuntu owakhele uMasipala wakwaDukuza/ongaphansi kwenhlangano ekwa Dukuza unelungelo ONO NGOKUQANJWA KABUSHA KWEPAKI ESANDA lokufaka isiphakamisoKULUNGISWA, esihambisana nemigomo nemibandela yoMkhandlu. ERF 892 KWADUKUZA, THEUNISSEN ROAD, KUWADI-19 ISAZISO Ngemumva kokucubungula iziphakamiso ezifakiwe, isiGungu soMkhandlu wakwaDukuza sizobe sesithatha izinqumo

ISENDLALELO

ISENDLALELO

b.kabusha kwemigwaqo Imigomo okumele uma kufakwa iziphakamiso: Ukuqanjwa nezinye izindawo ilandelwe zomphakathi kuthathwa njengengxenye ebalulekile ekwakhiweni kwaleyo ndawo. Amagama ezindawo adlala indima ebalulekile ekubekeni indawo ebalazweni, ngakho-ke kusemqoka ukuthi amagama ezindawo nemigwaqo ahambisane namasiko ehlukahlukene Ukuqanjwa kabusha kwemigwaqo nezinye izindawo zomphakathi kuthathwa njengengxenye ebalulekile emiphakathini kubala, ukwenziwa kwezindawo ezizokwenza izakhamuzi ziziqhenye ngazo futhi zazi umlando ngazo. Ukuqanjwa kabusha kwez• yethu. Lokhu Ukuhlonipha nokuqhakambisa igalelo lomuntu ofanele ekwakhiweni kwaleyo ndawo. Amagama ezindawo adlala indima ebalulekile ekubekeni indawo indawo kuphinda kuqinisekise ukuhanjiswa kwezidingo okusezingeni emiphakathini, kuqinisekisa ukuthi konke kwenziwa ngendlela esemthethweni kuphinde ebalazweni, ukuthi amagama ezindawo nemigwaqo ahambisane namasiko kudlale indima ebalulekilengakho-ke ekuhanjiswenikusemqoka kwezinsiza ezifana nosizo oluphuthumayo, ukushaywa komthetho kanye nohlelo lokukhokhwa kwezikweletu eziqon• Ukuqhakambisa umlando wendawo, izehlo ezithile kanye nosiko izakhamuzi ehlukahlukene emiphakathini yethu. Lokhu kubala, ukwenziwa kwezindawo ezizokwenza dene nezinsiza ezilethwa umaspala. ziziqhenye ngazo futhi zazi umlando ngazo. Ukuqanjwa kabusha kwezindawo kuphinda kuqinisekise

Ukuqanjwa nezindawo zomphakathi eziqopha umlando indlela yokugcina onothile okumele utholwe izakhamuzi ukuhanjiswa kwezidingo okusezingeni emiphakathini, kuqinisekisa ukuthiumlando konke kwenziwa ngendlela • kabusha kwemigwaqo Ukuqhakambisa impilo ngezehlo yasendle, izitshalo nemfuyo kanye nemvelo ehlobene zethu. Ukuqokwa kwamagama abantu abathile indlela yokubahlonipha ngeqhaza abalibamba ukuthuthukisa ilizwe kanye nomphakathi esemthethweni kuphinde kudlale indima ebalulekile wakw ekuhanjisweni kwezinsiza ezifana nosizo wakwaDukuza, ngaknomphakathi owakhele umasipala Dukuza. ho uhlelooluphuthumayo, lokuqamba kabusha izindawo kumele lwenziwe ngokucophelela okusezingeni. Njengendlela yokwenza lokhu eziqondene ngendlela okuyiyo, uMasipala wakwa ukushaywa komthetho kanye nohlelo lokukhokhwa kwezikweletu nezinsiza Dukuza ubeke inqubo-mgomo ebizwa nge-Street Naming and Other Public Places Policy ngoNovemba ka-2017.

ezilethwa umaspala. • Igama eliphakanyisiwe kuvumeleke ukuba lisetshenziswe kanye kuphela

Ukuqanjwa kabusha kwemigwaqo nezindawo zomphakathi ngezehlo eziqopha indlela yokugcina 1. KABUSHA KWEPAKI ESANDA KUVUSELELWA Ekwezinye ERF 892 KWADUKUZA, KU THEUNISSEN ROAD • UKUQANJWA Amagama asesetshenziswe ukuqanjwa izindawoumlando kumele agwenywe umlando onothile okumele utholwe izakhamuzi zethu. Ukuqokwa kwamagama abantu abathile indlela

UMkhandlu wakwaDukuza umema bonke abantu kanye nezinhlangano ezinesifiso sokufaka iziphakamiso zokuqanjwa kabusha kwepaki esanda kuvuselelwa yokubahlonipha ngeqhaza abalibamba ukuthuthukisa ilizwe kanye nomphakathi wakwaDukuza, ngakho •892 KwaDukuza, Amagama abantu abaphilayo angasetshenziswa ngemuva kokucutshungulwa ese ERFuhlelo ku Theunissen Road, ngaphansi kuka wadi-19. Umphakathi uyacelwa ukuba ufake iziphakamiso zamagama. Lesi sakhiwo silapho lokuqamba kabusha izindawo kumele lwenziwe ngokucophelela okusezingeni. Njengendlela kuhlangana khona imigwaqo kanye no-Chief Albert Luthuli,Dukuza ku wadi-19. Bonke inqubo-mgomo abanesifiso bangathumela iziphakamiso zabo yokwenza lokhuu-Theunissen, ngendlela Haysom okuyiyo, uMasipala wakwa ubeke ebizwa nge-Street ezisekelwe woMkhandlu otholakalazime ku http://www.kwadukuza.gov.za/index.php/policies c. ngokomgomo Indlela okumele ngayo iziphakamiso:

Naming and Other Public Places Policy ngoNovemba ka-2017.

a. Uhlelo lokuqanjwa kabusha okumele lulandelwe: Bonke abantu nezinhlangano ezifisa ukuthumela ziyanxuswa zenze ROAD Wonke umuntu owakhele uMasipala wakwaDukuza/ongaphansi kwenhlangano ekwa Dukuza lokufaka isiphakamiso esihambisana 1. UKUQANJWA KABUSHA KWEPAKI ESANDA KUVUSELELWA Eiziphakamiso ERF unelungelo 892 KWADUKUZA, KUukuba THEUNISSEN isiqiniseko sokuthi zifaka lokhu okulandelayo: nemigomo nemibandela yoMkhandlu. Ngemumva kokucubungula iziphakamiso ezifakiwe, isiGungu soMkhandlu wakwaDukuza sizobe sesithatha izinqumo b. • • • • • •

UMkhandlu wakwaDukuza umema bonke abantu kanye nezinhlangano ezinesifiso sokufaka iziphakamiso • Igama lenhlangano noma lomuntu othumele encwadini ku ebizwa ngeephelezela zokuqanjwa kabusha esanda kuvuselelwa eseisiphakamiso ERF 892 KwaDukuza, Theunissen Road, Imigomo okumele ilandelwekwepaki uma kufakwa iziphakamiso: isiphakamiso. ngaphansi kuka wadi-19. Umphakathi uyacelwa ukuba ufake iziphakamiso zamagama. Lesi sakhiwo Ukuhlonipha nokuqhakambisa igalelo lomuntu ofanele silapho kuhlangana khona imigwaqo Haysom kanye no-Chief Albert Luthuli, ku wadi-19. Ukuqhakambisa umlando wendawo, izehlo ezithileu-Theunissen, kanye nosiko Ukuqhakambisa impilo yasendle, i zitshalo nemfuyo kanye nemvelo ehlobene nomphakathi owakhele umasipala wakw Dukuza. • Umbhalo oshoyo ukuthi kungani kumele isiphakamiso sakho kube isona esitonyulwayo, incazeku Bonke abanesifiso bangathumela iziphakamiso zabo ezisekelwe ngokomgomo woMkhandlu otholakala Igama eliphakanyisiwe kuvumeleke ukuba lisetshenziswe kanye nokuthi kuphela lizoba usizo kangakanani emphakathini, epaki, njl. lo yegama, ukuthi kungani libalulekile http://www.kwadukuza.gov.za/index.php/policies Amagama asesetshenziswe ukuqanjwa kwezinye izindawo kumele agwenywe Amagama abantu abaphilayo angasetshenziswa ngemuva kokucutshungulwa

• UHLELO Ulwazi olujulile mayelana nesiphakamiso esifakiwe ukuze isigungu sizokwazi ukuthatha A. LOKUQANJWA KABUSHA OKUMELE LULANDELWE: isinqumo esiyiso. c. Indlela okumele zime ngayo iziphakamiso: Bonke abantu nezinhlangano ezifisa ukuthumela iziphakamiso ziyanxuswa ukuba zenze isiqiniseko sokuthi zifaka lokhu okulandelayo: Wonke umuntu owakhele uMasipala wakwaDukuza/ongaphansi kwenhlangano ekwa Dukuza unelungelo 2. IMIBONO NGESIPHAKAMISO SEGAMA LOMGWAQO OYA E LAZULI COASTAL ESTATE lokufaka isiphakamiso esihambisana nemigomo nemibandela yoMkhandlu. • • •

Igama lenhlangano noma lomuntu othumele isiphakamiso encwadini ebizwa ngeephelezela isiphakamiso. Umbhalo oshoyo ukuthi kungani kumele isiphakamiso sakho kube isona esitonyulwayo, incazelo yegama, ukuthi kungani libalulekile nokuthi lizoba UMasipala uthole iziphakamiso kabusha umgwaqo womphakathi ose Port Zimbali Ngemumva kokucubungula iziphakamiso ezifakiwe, isiGungu soMkhandlu wakwaDukuza sizobe usizo kangakanani emphakathini, epaki, njl.zokuthi kuqanjwe 29°33’01.2”S 31°11’10.8”E (-29.550333, 31.186333) okubekwe njenge Portion 327 ka Erf 1 Zimbali Lakes, sesithatha izinqumo Ulwazi olujulile mayelana nesiphakamiso esifakiwe ukuze isigungu sizokwazi ukuthatha isinqumo esiyiso.

Portion 313 ka Erf 1 Zimbali Lakes kanye no- Erf 663 Port Zimbali. Igama eliqokwe yisigungu soMkhandlu waKhansela sibheka umthetho yomphakathi i-Blue Heron Avenue. b. Imigomo okumeleowengamele ilandelwe imibono uma kufakwa iziphakamiso:

2.

IMIBONO NGESIPHAKAMISO SEGAMA LOMGWAQO OYA E LAZULI COASTAL ESTATE

USUKU LOKUGCINA NEMIBONO UMasipala iziphakamiso zokuthiLOKUTHUMELA kuqanjwe kabushaIZIPHAKAMISO umgwaqo womphakathi ose Port Zimbali. •3.uthole Ukuhlonipha nokuqhakambisa igalelo lomuntu ofanele 29°33’01.2”S 31°11’10.8”E (-29.550333, 31.186333) okubekwe njenge Portion 327 ka Erf 1 Zimbali Lakes, Portion 313 ka Erf 1 Zimbali Lakes kanye no- Erf 663 Port Bonke Zimbali. abantu kanye nezinhlangano zomphakathi ezinesifiso sokufaka iziphakamiso kanye nemibono • Ukuqhakambisa umlando wendawo, izehlo nosiko Igama eliqokwe yisigungu soMkhandlu waKhansela sibheka umthetho owengamele imibono ezithile yomphakathikanye i-Blue Heron Avenue. mayelana nokuqanjwa kabusha kwepaki esanda kulungiswa e ERF 892

Ukuqhakambisa impilo yasendle, izitshalo nemfuyo kanye nemvelo ehlobene nomphakathi owakhele umasipala wakw Dukuza. iziphakamiso/imibono ngehora lesi-15h00 ngomhla ka-11 Septhemba 2020. Konke lokhu kumele kuthunyelwe kuMenenja kaMasipala

KwaDukuza, TheunissenLOKUTHUMELA Road ku wadi-19 bayacelwa ukuba bathumele 3. USUKU LOKUGCINA IZIPHAKAMISO NEMIBONO

Bonke abantu kanye nezinhlangano ezinesifiso sokufaka iziphakamiso kanye nemibono mayelana nokuqanjwa kabusha kwepaki esanda kuwakwa Dukuza, P.O. zomphakathi BOX 72, KwaDukuza, 4450 noma ngemeyili ku municipalm@kwadukuza.gov.za lungiswa•e ERF 892 Igama eliphakanyisiwe kuvumeleke ukuba lisetshenziswe kanye kuphela KwaDukuza, Theunissen Road ku wadi-19 bayacelwa ukuba bathumele iziphakamiso/imibono ngehora lesi-15h00 ngomhla ka-11 Septhemba 2020. Konke Ukuthola ulwazi oluthekaMasipala thuthu mayelana nokungenhla ngabe kabusha lokhu kumele kuthunyelwe kuMenenja wakwa Dukuza, P.O. BOX 72, noma KwaDukuza, 4450iluphi noma ulwazi ngemeyilingokuqanjwa ku municipalm@kwadukuza.gov.za • Amagama asesetshenziswe ukuqanjwa kwezinye izindawo kumele agwenywe kwemigwaqo nezindawo zomphakathi ungaxhumana no Mnuz. M Ntanta ku mavan@kwadukuza.gov.za Ukuthola ulwazi oluthe thuthu mayelana nokungenhla noma ngabe iluphi ulwazi ngokuqanjwa kabusha kwemigwaqo nezindawo zomphakathi ungaxhumana no u mavan@kwadukuza.gov.za Nkk. D Sewdular ku DheviaG@kwadukuza.gov.za Mnuz. M noma Ntanta ku noma u Nkk. D Sewdular ku DheviaG@kwadukuza.gov.za Isigungu •soMkhandlu wakwa Dukuza sinelungelo noma lokuchitha iziphakamiso ezifakiwe. Kuyilungelo lesigungu sika Masipala ukuqoka igama Amagama abantulokwamukela abaphilayo angasetshenziswa ngemuva kokucutshungulwa lepaki.

Isigungu soMkhandlu wakwa Dukuza sinelungelo lokwamukela noma lokuchitha iziphakamiso ezifakiwe.

Kuyilungelo lesigungu sika Masipala ukuqokaiziphakamiso: igama lepaki. c. Indlela okumele zime ngayo Lesi saziso sikhishwe iMenenja kaMasipala u Mnu. N.J Mdakane

Lesi saziso sikhishwe iMenenja kaMasipala u Mnu. N.J Mdakane Bonke abantu nezinhlangano ezifisa ukuthumela iziphakamiso ziyanxuswa ukuba zenze isiqiniseko sokuthi zifaka lokhu okulandelayo:

P

WA S

DS

KEE

N

E NC A

Igama lenhlangano noma lomuntu othumele isiphakamiso encwadini ebizwa ngeephelezela UR DIS YOUR HA T isiphakamiso. YO H

K AS

R

A FACE

M

WEA

Umbhalo oshoyo ukuthi kungani kumele isiphakamiso sakho kube isona esitonyulwayo, incaze lo yegama, ukuthi kungani libalulekile nokuthi lizoba usizo kangakanani emphakathini, epaki, njl. Ulwazi olujulile mayelana nesiphakamiso esifakiwe ukuze isigungu sizokwazi ukuthatha isinqumo esiyiso. SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

MN86/2020

COVID-19 Hotline: 0800 029 999


AGASTI 2020

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

IKHASI 5

BY 2030 ETHEKWINI WILL BE AFRICA’S MOST CARING AND LIVEABLE CITY

UMasipala uqgqugquzela ukuhlola kwezintombi

Amanye amantombazane angaphansi kwenhlangano i Thathakahle youth club NOKULUNGA MAJOLA UNksz Dipou Elizabeth Ngobese ungomunye wabesifazane abaziwayo endaweni yase Newlands eThekwini ikakhulukazi njengoba esebenzisana nentsha yamantombazane. Lomholi wenhlangano engenzi nzuzo i Thathakahle Youth Club (TYC) uthi kubalulekile ukuthi intsha yamantombazane esakhula izigcine ize ifike emshadweni. Njengoba lamantombazane ehamba lomkhosi woMhlanga kuba nezinto abazidingayo okubalwa izinto zokulala nokunye okuningi kanti

uthi uMasipala weTheku udlala indima enkulu kuleyondawo. Uthi ubuxhasa ngokudla, amabhasi okuhanjwa ngawo okuya eMhlangeni. Ngokusho kuka Nksz Ngobese uthando lokusebenza namantombazanyana asakhula lwaqala ngonyaka ka 1978 lapho abona khona ukubaluleka kokukhuluma namantombazane ngokuziphatha emva kokuba ayebuka izingane eziningi ezazikhala ngokuhlukunyezwa zincane kodwa zingazi zingakhuluma nobani. “Abantu abaningi uma bekhuluma

Esithombeni: Ongumsunguli we Thathakahle Youth Club uNksz Dipou Elizabeth Ngobese ngokuhlukunyezwa bakutshela ukuthi kwenzeka ngesikhathi besakhula bebancane. Ingoba ngalesosikhathi basuke bengazi ukuthi kwenzakalani kubona kokunye basuke besaba ukusho ikakhulukazi uma besatshisiwe abahlukumezi babo,” kusho uNksz Ngobese. Inyanga kaSeptember inyanga ebalulekile kuNksz Ngobese nalabo asebenzisana nabo njengoba bethola ithuba lokuthi lamantombazane aziqhakambise ngobuntombi babo kanye nemfundiso abayitholayo uma sebeya emkhosini woMhlanga obanjelwa esigodlweni

sesilo minyakayonke. “Uthi inhloso enkulu yalomcimbi ukugujwa kobumsulwa phakathi kwabesifazane abasebasha. Ezinsukwini ngaphambi kokufika esigodlweni sasebukhosini, amantombazane ayahlangana lapho afundiswa khona ngesiko nangobuciko bokwenza ikhaya nokuba ngumuntu wesifazane,” kubeka uNksz Ngobese. Uthi babuye bawakhuthaze amantombazane futhi babafundise nangokubaluleka kokugcina ubuntombi babo, kuxoxiswana nezindaba zomphakathi ezinjengokukhulelwa kwentsha ne-HIV. “Yileso sizathu esenza ukuthi ngisungule lenhlangano ngonyaka wezi -1998. Ngisebenza njengeCommunity Care Giver (CCG), ngabona okwenziwa yiHIV / AIDS kubantu bakithi. Bengingafuni ukuthi lamantombazane amancane ahlushwe yisiphetho esifanayo. Sibakhuthaze ukuthi bahlale bemsulwa futhi bangahlali ekulingweni kanye nasebunzimeni obuhlukumeza intsha yanamuhla. Lokhu kuyasiza ukuthi bangahaqwa yigciwane lengculazi kanye nokukhulelwa kwentsha esencane,”kusho uNksz Ngobese. Ugqugquzela ukuba intsha ifunde ukuzithiba ikakhulukazi esikhathini samanje njengoba izwe lilwa nesihlava sokuhlukunyezwa kwabantu besifazane nezingane.

Osiza intsha ihlukane nezidakamizwa ukhala ngoxhaso NOKULUNGA MAJOLA

Ongumsunguli wenhlangano engenzinzuzo Injabulo Rehab Centre uNksz Zodwa Memela

Ubonga uxhaso lukaMasipala weTheku owenhlangano engenzinzuzo emva kokumfakela amakhabethe ekhishini alisebenzisa esikhungweni asiza kuso intsha. UNksz Zodwa memela wenhlangano injabulo rehab centre esesigcemeni sakwa N kwamashu uthi ngonyaka ka 2017 uMasipala wangenelela ekumfakeleni amakhabethe nasawasebenzisa namanje kanye nokubasiza ngezijumbana zokudla uma bekudinga. Lenhlangano yasungulwa ngenhloso yokusiza intsha ekulweni nezidakamizwa. Ngokusho kuka Nksz Mememela sebesize abantu abaningi selokhu lenhlangano yasungulwa ngonyaka ka 2015. “Sisize abantu abasha abavela emiphakathini ehlukahlukene lapha eThekwini. Abanye babo sebengaba-

fundisi abahlonishwayo futhi babambe izikhundla eziphezulu emphakathini kulandela uhlelo lwethu lokuhlumelelisa izimilo,”kusho uNksz Memela. UNksz Memela uthe osomabhizinisi nabo bayasifaka isandla. Lokho uma sithola uxhaso kuyasigqugquzela nathi ukuthi siqhubeke nomsebenzi wethu wokusiza intsha kusho uNksz Memela. Lomsebenzi wokusiza intsha ehaqwe izidakamizwa uthi uwenza ngoba enentshisekelo yokubona abantu bephumelela nokuyikona okwenza ukuthi aze asungule lenhlangono futhi anikele ngomuzi wakhe ukusetshenziswa njengesikhungo esigcina intsha ize ihlukane nezidakamizwa. “Ngiyakuthokozela ukusebenza nezingane yingakho ngithathe isinqumo sokuthi ngibakhombise indlela eyiyo njengoba bekhula beba ngabantu abadala emphakathini. Ngiyaziqhenya ukusho ukuthi muva nje ngisize uSphesihle Memela noSthembiso Dada Mbele ukuthi bathole Impilo engcono, bobabili babesejele. Ngikholwa ukuthi wonke umuntu ufanelwe ukuba nekusasa eliqhakazile,” kusho uNksz Memela. Ngaphandle kokubayala nokubasiza

ngokwezempilo uphinde abasize ngezwi lomphefumulo. UNksz Memela uthi izikhathi zomkhuleko, izifundo zebhayibhelini kanye nemidlalo ehlukahlukene ingezinye zezindlela zokuvuselela intsha ekutheni ingacabangi ngezidakamizwa. “Uma sebephuma emva kokuba sebephothulile uhlelo futhi sebelaphekile siyalandelela ukubona ukuthi baqhuba kahle yini. Njengamanje sinabafana abangu 9 abakhona abasohlelweni. Inselelo esibhekana nayo ukusweleka kwemali yokusiza ekuqhubeni izinsiza zethu zansuku zonke. Singathanda ukuthatha abantu abaningi ukuze basizakale kodwa ngenxa yesikhala esilinganiselwe, sithatha abambalwa kuphela,” kusho uNksz Memela. Uthi basanda ukuthola umhlaba lapho bezokwakha khona isikhungo esizokwazi ukuthatha abantu abaningi kodwa ukuthola imali yokwakha kusuka ekuqaleni kuyinselele enkulu. “Ngicele amalungu omphakathi nosomabhizinisi ngokukhulu ukuzithoba ukuba bangenelele ekususweni kwalezingane emigwaqweni ngenxa yezidakamizwa, ”kusho uNksz Memela

Sicela uxhumane noMasipala weTheku ngalezi zindlela uma unenkinga ephathelene namanzi okanye ukuthuthwa kwendle:

WhatsApp - 073 148 3477, Noma ushayele le nombolo 080 311 1111 kanti futhi ungathumela ne-Email ku-eservices@durban.gov.za

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI


(lockdown) kusenze sabona zinyuka izibalo zabantu besifazane abahlukunyezwayo nezibeka izimpilo zabantu besifazane engcupheni. UMASIPALA WAKWADUKUZA AGASTI 2020 IKHASI 6 SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI Lolu bhubhane lungabuyisela emuva izinhlelo ezenziwe ukuthuthukisa abantu besifazane, nokuxosha ikati eziko. Ezinye izingqinamba ezifike nokuvalwa kwezwe wukuthi abantu abaningi besifazane abazisebenzayo balahlekelwe inzuzo nemisebenzi. Izehlo zodlame olubhekiswe kwabesifazane ziqhubekile zaba khona, nokwenze ukuthi abanye abantu besifazane bagcine sebesuswa emakhaya abo beyobekwa ezindaweni eziphephile. Abantu besifazane ababambe iqhaza ekulweni negciwane i Covid-19 baphinde balahlekelwa izimpilo zabo. Leli gciwane lithathe izinsika zamakhaya amaningi. Ukuphela kwemisebenzi kuzwelonke kwenze ukuthi amakhaya abhekwe omama abangabodwana kanye nogogo alahlekelwe okokubeka isinkwa etafuleni. Abantu besifazane abasebancane ezikoleni abakwazi ukuthola izinsiza zabo zokuya endaweni yabo (sanitary pads) ngenxa yokuthi izikole zivaliwe.

UMYALEZO KA MEYA YAKWADUKUZA, UKHANSELA

Lokhu kwenza sibone ukubaluleka kwe Sanitary Dignity Programme ezoqinisekisa ukuthi abantu besifazane abasokoli uma DOLLYezisemqoka GOVENDER NGENYANGA YABESIFAZANE besendaweni yabo. Siyizwe sesenze izinguquko zokuthuthukisa abantu besifazane kusukela ngo 1994, kwezepolitiki kanye nokumeleleka ezinhlakeni zomphakathi ezibalulekile, kwizishayamthetho, ukuthola izinsiza, ezemfundo, ezempilo, amathuba emabhizinisini njl. Noma kunjalo isivinini nezinga lokushintsha akwanele ukuqinisekisa ukulingana ngokobulili. nokuqinisekisa ukulingana ngokobulili ngonyaka ka-2030.

Bahlali abahloniphekile bakwaDukuza,

Inhloso yethusiqede enkulu kule nyanga, ukuqinisekisa lokhu okulandelayo ukuze Bahlali abahloniphekile bakwaDukuza, Ukuze sikwazi ukuqhubeka nokuhle esesikwenze kusuka ngo 1994, kumele ukucwaswana ngokobulili, ukuhlukunyezwa sizosimamisa abesifazane namantombazane kule minyaka emihlanu ezayo: Ngosuku oluyingqophamlando lokugubha iminyaka engu- 64 kwabakhona umbhikisho okubhekiswe kwabesifazane, siqinisekise ukubandakanyeka kwabesifazane kwezepolitiki, ezomnotho, iqhaza abalibambe wabesifazane, ngizizwa ngijabule ukwethula izilokotho ezinhle ngabesifazane egameni Ngosuku oluyingqophamlando lokugubha iminyaka engu64 kwabakhona umbhikisho wabesifazane, ngizizwa ngijabule emiphakathini. Kumele sinxenxe abesifazane siphinde seseke izihlaka abakuzo ukuze siqinisekise ukusimama kwe-Action • Ukulingana nokungabandlululwa ngaphansi komthetho likaMasipala oMkhandlu wakwaDukuza. ukwethula izilokotho ezinhle ngabesifazane egameni likaMasipala oMkhandlu wakwaDukuza. Coalitions. Kumele sizinikele ekukhuliseni ukuvumelana ezingeni lika zwelonke ngokubheka ukulingana ngobulili ukuze • Imfundo esezingeni eliphezulu, ukuqeqeshwa kanye nokutholakala sithuthukise i-Gender Agenda ngesikhathi esizibekele sona okungu 2020-2025 nokuqinisekisa ukulingana ngokobulili ngonyaka kwamathuba ayingqayizivele Ngalonyaka ka-2020 sigubha iminyaka engu-75 kwasungulwa iNhlangano yeziZwe, Ngalonyaka ka-2020 sigubha iminyaka engu-75 kwasungulwa iNhlangano yeziZwe, inhlangano emele ukuqikelela nokuhlela • Ukulwisana nendlala, ezolimo kanye nokudla okunomsoco inhlangano emele ukuqikelela nokuhlela inhlalakahle yamazwe ngamazwe. Ngokunka-2030. inhlalakahle yamazwe ngamazwe. sigubha inyanga yabantu besifazaneizinga ngaphansi kwesiqubulo esithi: “Generation • Ukunciphisa lokuhlukunyezwa kwabantu besifazane namantombazane jalo, sigubha inyanga yabantu besifazane ngaphansiNgokunjalo, kwesiqubulo esithi: “Generation • Ukuthola usizo lwezempilo olusezingeni Equality: Equality: Realising women’s rights for an equal future”, okungukuthi kumele sakhe Realising women’s rights for an equal future”, okungukuthi kumele sakhe isizukulwane sabantu abanamalungelo Inhloso yethu enkulu kule nyanga, ukuqinisekisa lokhu okulandelayo ukuze sizosimamisa abesifazane namantombazane kule • Ukuqinisekisa ukuzibandakanya isizukulwane sabantu abanamalungelo alinganayo ngenhloso yokufeza iphupho alinganayo ngenhloso yokufeza iphupho lokuhlonishwa kwamalungello abesifazane ukuze sakhe kwabesifazane ingomuso lakwezemvelo ukucwaswa minyaka emihlanu ezayo: • i-Gender Responsive Planning, ezezimali kanye nokucutshungulwa lokuhlonishwa kwamalungello abesifazane ukuze sakhe ingomuso la ukucwaskwabesifazane kuyobe kungasekho. Sigubha ngaphansi kwalesi siqubulo ukugcizelela ukuthi ngeke kube khona ukulingana kwam abhuku kumele kwenziwe kuyo yonke iminyango wa kwabesifazane kuyobe kungasekho. Sigubha ngaphansi kwalesi siqubulo emhlabeni ngaphandle kokuqinisekisa ukulingana kwabesilisa nabesifazane. •nozinzo Ukulingana nokungabandlululwa ngaphansi komthetho • Abesifazane kumele bazibandakanye kwezobuchwepheshe nezezimali, ukugcizelela ukuthi ngeke kube khona ukulingana nozinzo emhlabeni ngaphandle • Imfundo esezingeni eliphezulu, ukuqeqeshwa kanye nokutholakala kwamathuba ayingqayizivele kulwiswane nokungameleki kahle kwabesifazane kwezezimali, ukungakhokhelwa kokuqinisekisa ukulingana kwabesilisa nabesifazane. Lona kubuye kube unyaka wokugubha: ngendlela efanele emisebenzini kanye nokunikwa izikhundla ezibalulekile ezindaweni • Ukulwisana nendlala, ezolimo kanye nokudla okunomsoco zokusebenza, njl. Uhulumeni kazwelonke uqinisekisile ukuthi kube khona ukulingana Lona kubuye kube unyaka wokugubha: • Ukunciphisa izinga lokuhlukunyezwa kwabantu besifazane namantombazane ngokobulili nokuthuthukiswa • Iminyaka engu25 kwasayinwa i-Beijing Declaration and Platform for Action kwabantu besifazane njengendlela yokulwa nobubha Ukuthola usizo lwezempilo olusezingeni kube khona intuthuko enozinzo. • 25 kwasayinwa i-Beijing Declaration and ngama-Sustainable Platform for Action •Iminyaka enguIminyaka emihlanu kwavunyelwana Development Goals (SDG) Ukuqinisekisa ukuzibandakanya kwabesifazane kwezemvelo • Iminyaka emihlanu kwavunyelwana ngama-Sustainable Development Goals Unyaka wokugcina weAfrican Union Decade of nokucutshungulwa African Women (2010-2020) •(SDG) i-Gender Responsive Planning, ezezimali kanye kwamabhuku kumele kwenziwe kuyo yonke Kumele sidlulise umyalezo othi ukuthuthukiswa kwabantu besifazane umsebenzi • Unyaka wokuqala la iNingizimu Afrika ithathe isikhundla sokuba uSihlalo we-AU nonyaka wokuqala weShumi minyaka iminyango kawonke wonke, futhi uyaludinga uxhaso luka Hulumeni, amabhizinisi, nomphakathi. • Unyaka wokugcina we- African Union Decade of African Women (2010-2020) we-AU Wokuqikelela Ukuthi abacwaswa abesifazane kwezezimali nezomnotho (SA’s chairship of the AUbesifazane and new African • Abesifazane kumele bazibandakanye kwezobuchwepheshe nezezimali, kulwiswane nokungameleki kahle Kumele ithemba lethu silibeke kosomabhizinisi ukuze sizokhulisa umnotho • Unyaka wokuqala la iNingizimu Afrika ithathe isikhundla sokuba uSihlalo weDecade of Women’s Financial and Economic Inclusion (2020-2030) kwabesifazane kwezezimali, ukungakhokhelwa ngendlela efanele emisebenzini kanye nokunikwa izikhundla ezibalulekile wezwe lethu AU nonyaka wokuqala weShumi minyaka we-AU Wokuqikelela Ukuthi abacwaswa abesifazane ezindaweni zokusebenza, njl. onakekelayo, osebenza ngokuzikhandla, sisungule i 2020 MTEF kwezezimali nezomnotho (SA’s chairship of the AU and new khona African Decade Lena imizamo yokuqinisekisa ukuthi kube umkhuba ukuhlonishwa kobulili obehlukene kuphele nokugcindezelwa kwabantu Uhulumeni kazwelonke uqinisekisile ukuthi kube ukulinganaNjengohulumeni ngokobulili nokuthuthukiswa kwabantu besifazane Guideline ezokwenza iminyango iveze ukuthi ingakanani imali eye kulezi zinhlaka of Women’s Financial and Economic Inclusion (2020-2030) besifazane. Lemi zamo yenzelwe ukusigqugquzela ukuthi sisabalalise indlela esicabanga ngayo bese siyisebenzise njengendlela yokulwa nobubha kube khona intuthuko enozinzo. ezilandelayo: ukuzithuthukisa ezindaweni esizakhele, siphinde sisungule izinhlelo ezizophakamisa abantu besifazane. Abesifazane, Intsha (nezingane), abantu abaphila nokukhubazeka kanye nabantu Lena imizamo yokuqinisekisa ukuthi kube umkhuba ukuhlonishwa kobulili obehlukene Kumele sidlulise umyalezo othi ukuthuthukiswa kwabantu besifazane umsebenzi kawonke wonke,ukubandakanyeka futhi uyaludinga uxhaso luka basemakhaya abahlwempu. Sikulwele kwabesifazane kwezezimali kuphele nokugcindezelwa kwabantu besifazane. Njengoba sigubha iNyanga Yabesifazane ka-2020, sikwenza lokho sihlome phansi amakhanda ngenxa yokungenami ngezimo Hulumeni, amabhizinisi, nomphakathi. Kumele ithemba lethu silibeke kosomabhizinisi besifazane ukuze sizokhulisa umnotho kuzo zonke izinhlaka zomnotho. Lemi zamo yenzelwe ukusigqugquzela ukuthi sisabalalise indlela esicabanga ngayo zempilolethu eziphilwa abantu besifazane, ikakhulukazi ngaphansi kwemithelela ye Covid-19. Ukuvalwa kokusebenza kwezwe wezwe bese siyisebenzise ukuzithuthukisa ezindaweni esizakhele, siphinde sisungule izinhlelo (lockdown) sabona zinyuka izibalo zabantu besifazane abahlukunyezwayo nezibeka izimpilo zabantu besifazane UHulumeni uyakweseka ukukhuliswa kwabesifazane ezinhlakeni zokuphatha ezikhunezizophakamisa abantukusenze besifazane. dleni futhi babe abanikazi bamabhizinisi Njengobaengcupheni. sigubha iNyanga Yabesifazane ka-2020, sikwenza lokho sihlome phansi Njengohulumeni onakekelayo, osebenza ngokuzikhandla, sisungule i 2020 MTEF Guideline ezokwenza iminyango iveze ukuthi Uhulumeni uzibophezele ekulweni nokuhlukumeza kwezomnotho, umkhuba wabesiliza amakhanda ngenxa yokungenami ngezimozinhlaka zempilo eziphilwa abantu besifazane, ingakanani imali eye kulezi ezilandelayo: abadala abangomathanda ezincane (ama-blesser) izindlelaEzinye zokuqashwa nokusebenikakhulukazi kwemithelela ye Covid-19. Ukuvalwa kokusebenza kwezwe Lolungaphansi bhubhane lungabuyisela emuva izinhlelo ezenziwe ukuthuthukisa abantu besifazane, nokuxosha ikati eziko. za ezingekho emthethweni, ukuhlukunyezwa emoyeni, ukushaywa, ukuhlukunyezwa (lockdown) kusenze sabona zinyuka izibalo zabantu besifazane abahlukunyezwayo izingqinamba Intsha ezifike (nezingane), nokuvalwa kwezwe wukuthi abantu abaningi besifazane abazisebenzayo balahlekelwe inzuzo nemisebenzi. kanye nabantu basemakhaya abahlwempu. Sikulwele ezindaweni zokukhonza kanye nasezikhungweni zemfundo ephakeme nezibekaAbesifazane, izimpilo zabantu besifazane engcupheni. abantu abaphila nokukhubazekaemsebenzini, Izehlo zodlame olubhekiswe kwabesifazane ziqhubekile zaba khona, nokwenze ukuthi abanye abantu besifazane bagcine ukubandakanyeka kwabesifazane kwezezimali kuzo zonke izinhlaka zomnotho. okubonakala kubhebhetheka ngesivinini esethusayo. Ukuqinisekisa ukuthi izinsiza Lolu bhubhane lungabuyisela emuva izinhlelo ezenziwe ukuthuthukisa abantu besisebesuswa beyobekwa eziphephile. fazane, nokuxosha ikatiemakhaya eziko. Ezinyeabo izingqinamba ezifikeezindaweni nokuvalwa kwezwe wukuthi ziyasondezwa kubantu uhulumeni usekhande ama-Thusong Service Centre njengezizinda la kudidiyelwe khona izinsiza ezahlukahlukene okubalwa kuzo nokusiza abesiabantu abaningi besifazane abazisebenzayo balahlekelwe inzuzo nemisebenzi. Izehlo UHulumeni uyakweseka ukukhuliswa kwabesifazane ezinhlakeni zokuphatha ezikhundleni futhi babe abanikazi bamabhizinisi fazane abadinga ukubika amacala okuhlukunyezwa ngokubaxhumanisa namaphoyisa zodlame Abantu olubhekiswe kwabesifazane ziqhubekile zaba khona, nokwenze ukuthi besifazane ababambe iqhaza ekulweni negciwane i Covid-19 baphinde balahlekelwa izimpilo zabo. Leli gciwane lithathe Uhulumeni uzibophezele ekulweni nokuhlukumeza kwezomnotho, umkhuba wabesiliza abadala abangomathanda ezincane noSonhlalakahle. Uhulumeni uphinde wakhanda izikhungo ezaziwa ngokuthi ama-Khuabanye abantu besifazane bagcine sebesuswa emakhaya abo beyobekwa ezindaweni izinsika zamakhaya amaningi. Ukuphela kwemisebenzi kuzwelonke kwenze ukuthi amakhaya abhekwe omama abangabodwana (ama-blesser) izindlela zokuqashwa nokusebenza ezingekho emthethweni, ukuhlukunyezwa emoyeni, ukushaywa, seleka Centre anikeza uhlobo olwahlukene lwezinsiza kulabo abayisisulu sobugebeneziphephile. kanye nogogo alahlekelwe okokubeka isinkwa etafuleni. Abantu besifazane abasebancane ezikoleni abakwazi ukuthola izinsiza ukuhlukunyezwa emsebenzini, ezindaweni zokukhonza kanye nasezikhungweni zemfundo ephakeme okubonakala gu nodlame. Ukwakhiwa kwe-National Strategic Plan nokubunjwa kwe-National GBV zabo zokuya endaweni yabo (sanitary pads) ngenxa yokuthi izikole zivaliwe. kubhebhetheka ngesivinini esethusayo. Ukuqinisekisa ukuthi izinsiza ziyasondezwa kubantu uhulumeni usekhande amaCouncil kukhombisa imizamo kahulumeni yokulwa nodlame olubhekiswe kwabesiAbantu besifazane ababambe iqhaza ekulweni negciwane i Covid-19 baphinde balThusong Service Centre njengezizinda la kudidiyelwe khona izinsiza ezahlukahlukene okubalwa kuzo nokusiza abesifazane fazane nezingane kanye nokubulawa kwabo. ahlekelwa izimpilo zabo. Leli gciwane lithathe izinsika zamakhaya amaningi. Lokhu kwenza sibone ukubaluleka Sanitary Dignity Programme ezoqinisekisa ukuthi abantu besifazane uma ukubika amacala okuhlukunyezwa ngokubaxhumanisa namaphoyisa noSonhlalakahle. Uhulumeni abasokoli uphinde wakhanda Ukuphelaabadinga kwemisebenzi kuzwelonke kwenze ukuthi kwe amakhaya abhekwe omama besendaweni yabo.alahlekelwe Siyizwe ama-Khuseleka sesenze ezisemqoka zokuthuthukisa abantu besifazane kusukela ngo sihlava. 1994, kwezepolitiki Uhulumeni eyedwa angeke akwazi ukubhekana nalesi Ngakho-ke uhlaba abangabodwana kanye nogogo okokubekaizinguquko isinkwa Centre etafuleni. Abantu uhlobo izikhungo ezaziwa ngokuthi anikeza olwahlukene lwezinsiza kulabo abayisisulu sobugebengu ikhwelo kuzo zonke izinhlaka ukuba zibambisane naye ekwakheni imibesifazane abasebancane ezikoleniezinhlakeni abakwazi ukuthola izinsiza zabo zokuya endaweni kanye nokumeleleka zomphakathi ezibalulekile, kwizishayamthetho, izinsiza, ezemfundo, ezempilo, nodlame. Ukwakhiwa kwe-National Strategic Plan nokubunjwa kwe-National GBVukuthola Councilzomphakathi kukhombisa imizamo kahulumeni phakathi ephephile. Lokhu kudinga ukubambisana. Kumele kuphele ukuhlukunyezwa yabo (sanitary pads) amathuba emabhizinisini njl. Noma kunjalo isivinini nezinga lokushintsha akwanele ukuqinisekisa ukulingana ngokobulili. yokulwa nodlame olubhekiswe kwabesifazane nezingane kanye nokubulawa kwabo. kwabantwana ngoba bezikhethele ubulili obuthize ezikoleni nakuzo zonke izindawo zokufunda nasemphakathini ngokuba kubikwe kubaphathi bezikole nasemaphoyiseni. Ukuze sikwazi ukuqhubeka nokuhle esesikwenzenalesi kusuka ngo 1994, kumele siqedeikhwelo ukucwaswana ngokobulili, ukuhlukunyezwa Uhulumeni eyedwa angeke akwazi ukubhekana sihlava. Ngakho-ke kuzo zonke izinhlaka zomphakathi Masibambeuhlaba iqhaza sonke ekuqedeni ukuhlukumeza siphinde silwe nezinkolelo eziLokhu kwenza sibone ukubaluleka kwe Sanitary Dignity Programme ezoqinisekisa okubhekiswe kwabesifazane, siqinisekise ukubandakanyeka kwabesifazane kwezepolitiki, ezomnotho, iqhaza abalibambe ukuba zibambisane naye ekwakheni imiphakathi ephephile. Lokhu kudinga ukubambisana. Kumele kuphele ukuhlukunyezwa bangela lokhu siphinde sikhulume ngokuvuleleka ngalesi sihlava. ukuthi abantu besifazane abasokoli uma besendaweni yabo. emiphakathini. Kumele sinxenxe abesifazane siphinde seseke izihlaka abakuzo siqinisekise ukusimama kwe-Action kwabantwana ngoba bezikhethele ubulili obuthize ezikoleni nakuzo zonke izindawo zokufunda nasemphakathini ngokuba Akungabi lula nje ukuze ukuthi umuntu ahlukunyezwe siwuhlabe inhlali. Imindeni nemiSiyizwe sesenze izinguquko ezisemqoka zokuthuthukisa abantu besifazane kusukela Coalitions. Kumele sizinikele ukuvumelana ezingeni lika zwelonke ngokubheka ukulingana ngobulili ukuze phakathi kumele babambisane ekulweni nabahlukumezi ngokubabika kwabomthetho ngo 1994, kwezepolitiki kanye nokumeleleka ezinhlakeni zomphakathi ezibalulekile, kubikwe kubaphathi bezikole ekukhuliseni nasemaphoyiseni. Masibambe iqhaza sonke ekuqedeni ukuhlukumeza siphinde silwe nezinkolelo sithuthukise i-Gender Agenda ngesikhathi esizibekele sona okungu 2020-2025 nokuqinisekisa ukulingana ngokobulili ngonyaka neziphathimandla kuphinde kwesekwe nezisulu zalokhu kuhlukunyezwa. kwizishayamthetho, ukuthola izinsiza, ezemfundo, ezempilo, amathuba emabhizinisini ezibangela lokhu siphinde sikhulume ngokuvuleleka ngalesi sihlava. njl. Nomaka-2030. kunjalo isivinini lokushintsha akwanele ukuqinisekisa ukulingana Akungabi lulanezinga nje ukuthi umuntu ahlukunyezwe siwuhlabe inhlali. Imindeni nemiphakathi kumele babambisane ekulweni Izisulu zodlame olubhekiswe kwabesifazane bangathola usizo ngokushayela le ngokobulili. Ukuze sikwazi ukuqhubeka nokuhle esesikwenze kusuka ngo 1994, kunabahlukumezi ngokubabika kwabomthetho neziphathimandla kuphinde kwesekwe nezisulu zalokhu kuhlukunyezwa. nombolo yamahhala – 0800 428 428. mele siqede ukucwaswana ngokobulili, ukuhlukunyezwa okubhekiswe kwabesifazane, Inhloso yethu enkulu kule nyanga, ukuqinisekisa lokhu okulandelayo ukuze sizosimamisa abesifazane namantombazane kule siqinisekise ukubandakanyeka kwabesifazane kwezepolitiki, ezomnotho, iqhaza minyaka emihlanu ezayo: Izisulu zodlame bangathola ngokushayela le nombolo yamahhala – 0800 428nokuguqulwa 428 nomoya wobuqhawe wembokodo yango-1956! Phambili kobudabalibambe emiphakathini, njl.olubhekiswe Kumele sinxenxekwabesifazane abesifazane siphinde seseke izihla-usizoPhambili lelwano kwezobulili! ka abakuzo ukuze siqinisekise ukusimama kwe-Action Coalitions. Kumele sizinikele • ukuvumelana Ukulingana nokungabandlululwa komthetho ekukhuliseni ezingeni lika zwelonke ngokubhekangaphansi ukulingana ngobulili Phambili nomoya wobuqhawe wembokodo yango-1956! Phambili nokuguqulwa kobudlelwano kwezobulili! Wathint’abafazi, • Imfundo esezingeni eliphezulu, kanye nokutholakala kwamathuba ayingqayizivele Wathint’abafazi, Wathint’imbokodo! ukuze sithuthukise i-Gender Agenda ngesikhathi esizibekele ukuqeqeshwa sona okungu 2020-2025 Wathint’imbokodo!

WA S

P

KEE

DS

WEA

N

K AS

E NC A

M

• Ukulwisana nendlala, ezolimo kanye nokudla okunomsoco 0800 029 999 izinga lokuhlukunyezwa kwabantu besifazane namantombazane •COVID-19 Hotline: Ukunciphisa • Ukuthola usizo lwezempilo olusezingeni UR DIS YOUR HA T • R A FACE Ukuqinisekisa ukuzibandakanya kwabesifazane kwezemvelo YO H • i-Gender Responsive Planning, ezezimali kanye nokucutshungulwa kwamabhuku kumele kwenziwe kuyo yonke iminyango • Abesifazane kumele bazibandakanye kwezobuchwepheshe nezezimali, kulwiswane nokungameleki kahle kwabesifazane kwezezimali, ukungakhokhelwa ngendlela efanele emisebenzini kanye nokunikwa izikhundla ezibalulekile ezindaweni zokusebenza, njl. Uhulumeni kazwelonke uqinisekisile ukuthi kube khona ukulingana ngokobulili nokuthuthukiswa kwabantu besifazane njengendlela yokulwa nobubha kube khona intuthuko enozinzo.

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

MN87/2020

ngenxa yokuthi izikole zivaliwe.


AGASTI 2020

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

Abefundisi bakhathazwa ngeyokushona kozakwabo ngenxa ye-coronavirus

IKHASI 7

Ubonge Amandla ephaphandaba TSEPO MOLEFE

UMBHISHOBHI Vusi Dube iyilungu leSishayamthetho KwaZulu-Natal. TSEPO MOLEFE KUPHAKANYISWA izindlela ezintsha ezizosetshenziswa ngabefundisi baseMgungundlovu njengoba lesi sifunda sikhushukelwa ngamandla yisibalo sabagcotshwa ababulawa yicoronavirus kuhlanganisa namakhosikazi abo njengoba kukhona abasemgonqweni emakhaya nasezibhedlela belwela impilo yabo. UDkt Lucas Ngoetjana onguMqondisi weKwaZulu-Natal Christian Council (KZNCC) uthi iCOVID-19 ishaye kwezelwa kubagcotshwa ikakhulukazi eMgungundlovu. Uthe sebephume umkhankaso wokufundisa abagcotshwa ngezindlela okumele bazisebenzise uma beqhuba izinkonzo emabandleni nasemingcwabeni. “Abefundisi babhekene nengozi enkulu ngoba bangabantu abasebenza ngabantu abaningi. Siyi-KZNCC sesiphume

UDKT Lucas Ngoetjana onguMqondisi weKZNCC.

umkhankaso wokufundisa emabandleni ngayo qobo icorona. Umkhankaso wethu uhambe kahle esifundeni saseMgungundlovu okuyisona ebesihlaseleke kakhulu njengoba sesizodlulela nakwezinye izifunda,” kusho uDkt Ngoetjana. UMbhishobhi Vusi Dube we-Ethekwini Community Church abuye abe yilungu lephalamende laKwaZulu-Natal okunguyena odalulele abezindaba ngokushona kwabefundisi baseMgungundlovu uwubhekisa kubona umunwe bengabagcotshwa ngesibalo esiphezulu sabagcotshwa abashonayo eMgungundlovu ngezifo ezihlobene neCorona njengoba ethi abanye kabakunaki ukulandela imithetho ebekiwe okumele igcinwe uma kwenziwa izinkonzo. “Lokhu kusgula kwabefundisi kwakumele sikunqande ngoJune kwakungcwatshwa uMfu Trevor Phoswa waseMgungundlovu njengoba isibalo sabefundisi nesabazalwane ababe-

hambele leya nkonzo seqa. Siphakamise ukuthi umfundisi makahambele inkonzo yomngcwabo ngoba ethole isimemo. Masivume ukuthi isikhathi esiphila kusona okwamanje sehlukile kwesijwayelekile,” kusho uMbhishobhi Dube. UMbhishobhi Chris Thenjwayo we-Interdenominational African Ministers Association in South Africa (Idamasa) uthe enhlanganweni yabo bakhona abangamalungu asebehlabekile ngakho bakhethe ukuza nezindlela ezintsha zokukhonza nokungcwaba. “Akusekho nkonzo esizokwenziwa manje ibhokisi selizofika liqonde ngqo emgodini umuntu eseyokhwezwa. Sikhuza nabefundisi ukugijimela ukuyoba yizicukuthwane emingcwabeni bayohlala ematafuleni bafune ukutendwa, mabafane nabantu bonke badlele kuma-takeaways,” usho kanje.

TSEPO MOLEFE BANYELWE yinyoni esandleni abantu abasha baseMgungundlovu abanothando lokungena kwezokusakaza njengoba insizwa yasemkhaya isungule isiteshi somsakazo esi-online esinikeza ithuba abantu abasha bokuveza ikhono labo lokuba emuva kombhobho bengenazo izicucu zokusakaza. UThembinkosi Vidima waseSnathing ongumsunguli weSAMBULO Radio uncoma ukukhula kwezibalo zabalaleli bomsakazo wakhe oqale nyakenye ukusakaza online njengoba ethi usanda kuthola izibalo ezintsha aziswa ngokwenza kahle komsakazo

wakhe athi ukholwa ngukuthi kuzozuza abantu abaningi ngawo. Ekhuma naleli phephandaba esezindlini zeSAMBULO Radio e-Edendale Crossing Shopping Centre uthi akazisoli nakancane ngokuba nomsakazo osakaza online njengoba elalelwa umhlaba wonke. Uthi agabe ngakho ngukuthi lo msakazo usakaza ngesiZulu athe kakujwayelekile emisakazweni e-online ukuba isakaze ngesiNguni. “Ngafunda izifundo zeSound Technology eDamelin College eThekwini ezithathe iminyaka emithathu. Ekubuyeni kwami eThekwini ngisebenzele uMgungundlovu 107.6FM ngiyi-Technician ngibuye ngisakaze. Kuningi engikufundile ngalezi

IThala leseka osomabhizinisi besifazane

MAGAYE CELE

OwaseMgungundlovu akazisoli ngokuba nomsakazo osakaza-online emakhaya

UThembinkosi Vidima ongumsunguli weSAMBULO Radio esakaza online. ISITHOMBE: TSEPO MOLEFE

UPHUMELE obala ngakwenzele ileliphephandaba lomphakathi (Sivubela Intuthuko)UMnu Zakhele Mthethwa wakwaWoza ku-ward 3 ngaphansi kukaMasipala waKwaMaphumulo ube nenkulumo ekhethekile naleliphephanda Ekhuluma naleli phephandaba uMnu Mthethwa uthe namhlanje akanamahloni okusho kugcwale umlomo ukuthi ungowokuzalwa KwaMaphumulo ngenxa yokuqhakaza kwendawo adabuka kuyona. “. Namhlanje siphuza amanzi ahlanzekile esiwakha ebaleni njengoba phambilini besiwalanda emimfuleni sihamba namabanga amade.”Sesinompompi njengoba amanzi siwakha emangcekeni, uphinde waveza nokuthi ugesi sebanawo. Eqhubeka uMnu Mthethwa uthe akanasikhundla endaweni futhi akafuni ukubukwa njengomuntu ozifunela udumo ngokuncoma leli iphephandaba. “.Uma siqhakambisa iqhaza labantu besifazane make singabheki iminxa eyodwa kodwa masehle sibheke nasemakhaya ethu lapho sihlala khona ukuthi njengoba sinethezekile ngobani ngempela abebesekhaleni se mpilo engcono esiyiphilayo.Uvale ngokuthi Le yinyanga yabantu besifazane ngakho kumele siyeke ukubahlukumeza .

ziqu zami njengoba ngikwazi ukuxhuma konke okudingwa umsakazo kuze kube uzwakala emoyeni. Bengikulambele ukuba nomsakazo ngibe sengilandela yonke imigudu yokuba nomsakazo ozoba online sashesha ukuphumelela isicelo sami. Njengoba ngiqale nyakenye ukusakaza sengithole izincomo ezinhle emhlabani ngalo msakazo oshaya ngesigqi sezenkolo kakhulu,” usho kanje. Uthe naye uhlangabezanile nezingqinamba ezitholwa yibona bonke abantu abasungula imisakazo. “Ngenxa yothando lomsakazo ngigcine ngiphoqeleka ukushaya kwelami iphakethe ukuze isifiso sami siphumelele. Engikuhlosile ngalo msakazo ngukunikeza ulwazi lokusakaza lezi zingane zaseMgungundlovu ezingama-graduate njengoba iningi lazo bezifunda eThekwini kodwa ezibuye zahlala emakhaya uma seziphuma esikoleni eThekwini ngenxa yokungabi nemisakazo eMgungundlovu. Kuyimanje nginezingane ezingu-25 ezisakazayo neziyizintatheli. Noma zivolontiya lezi ngane kodwa ngiyafisa ukuzinikeza okungenani imali ezizokwazi ukugibela ngayo zithenge nesinkwa emakhaya. Engikujabulelayo ngukuthi eMgungundlovu sinabalaleli abangu-40%,” ubeke kanje.

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

IBHANGE iThala lizolekelela ngosizo lwemali amabhizinisi amancane akhahlamezekile kulesi sikhathi esibucayi sokuzika komnotho mawala. Iphephaphandaba likhulumisane noyiSikhulu esiphezulu kwiThala Development Finance Corpooration, uNkz Pearl Bhengu. Ngokusho kukaNkz Bhengu ukuhlasela kweCorona kudale umonakalo omkhulu kosomabhizinisi. Uthe yilapho ke bona njengebhange abangena khona njengoba bezimisele ngokufaka igxalaba ngenhloso yokwenza ngcono isimo. Uthe njengeBhange labantu bakubeka eqhulwini zikhathi zonke ukubaluleka kokwesekwa kwamabhizinisi abantu abansundu ikakhulukazi abantu besifazane. Uthe: “Sinezezinhlelo esinazo zokusiza abesifazane abangosomabhizinisi njengoba izwe libhekene nalesi simo esinzima. IThala liyohlezi likhona njalo nje ikakhulukazi uma kukhulunywa ngokulekelelwa kwamabhizinisi abantu besifazane.” Eqhuba uthe: “Phela kumqoka kakhulu ukwesekwa kwabantu besifazane kulokho abakufisayo. Ngokweseka amabhizinisi abesifazane kusho ukuphumelela kwemindeni eminingi yaseNingizimu Afrika ebhekwe yilabo bantu besifazane.” Ukulekelwa kwabantu besifazane abangosomabhizinisi uthe bakhethe ukuthi bakuqondanise nje ngqo noNcwaba (August) okuyinyanga yembokodo ekhalendeni laseNingizimu Afrika.


IKHASI 8

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI

AGASTI 2020

Sivubela Intuthuko

EZEMIDLALO

Basenkingeni abe-Bucs abaphule imigomo THABANI MAPHUMULO EMVA kokuba iqembu i-Orlando Pirates liveze ukusala ngaphandle kwabadlali ababili baleli qembu kwikhempu yokuqedela imidlalo ngenxa yokuphula imigomo ebekiwe yokulwisana nokhovethe. Laba badlali okungoJustin Shonga Kanye noThembinkosi Lorch bazovela kwikomiti ukuqondiswa izigwegwe ngesenzo Sabo. Laba badlali basale ngaphandle kwiqembu elibhekane neMamelodi Sundowns eDobsonville nogcine uphele zibambene ngo 0-0. Kwimanje Laba badlali abekho enkambini okukhempe kuyo abadlali , Kanti kwisitatimende esikhishwe yileli qembu kuvele ukuthi kusukela ngeSonto laba badlali abavunyelwanga ukuhamba neqembu emva kokuphula imigomo yeqembu. “ Bonke abadlali bafundisiwe kabanzi ngendlela yokuziphatha emphakathini njengoba kunalolu khovethe. Konke kusezandleni zethu ukuqinisekisa ukuthi abadlali bayayilandela imigomo ebekiwe ukuzivikela . Bazobuya ukuzodlala Uma sekulandelwe konke mayelana nokuqondiswa izigwegwe,” kusho isitatimende saleli qembu. Laba badlali bazophoqeleka ukuthi bahlole kabili ngaphambi kokuba bayojoyina ozakwabo ekhempini.

UThembinkosi Lorch ongomunye wabadlali abazoqondiswa izigwegwe ngenxa yokuphula imigomo ebekiwe Umgadli weBucs uJustin Shonga omisiwe kuleli qembu emva kokuphula imigomo

USuthu lufuna ukusayinisa owe-Bucs THABANI MAPHUMULO IQEMBE AmaZulu FC lifuna ukusayinisa umdlali wasemuva we-Orlando Pirates uThembela Sikhakhane. Lo mdlali oneminyaka engama-27 utshelekiswe kuleli qembu Kanti sekuphele iminyaka emibili egijima kulona. USuthu lulule inkontileka yakhe ngezinyanga ezimbili ukuqedela isizini ka-2019/20. Omqeqeshi osabambile kuleli qembu u-Ayanda Dlamini uveze ukuthi bangajabula ukusayinisa lomdlali kube ngowabo

ngokusemthethweni.“Simgcine uSikhakhane ukuqedela lemidlalo esele yeligi. Siyazi ukuthi usemabhukwini ePirates kumele siqale izingxoxo ukuze sikwazi ukumgcina unomphela. Ungumdlali osezingeni singajabula uma engaba yinxenye yeqembu kodwa konke kuzoncika ekutheni zohamba kanjani izingxoxo neBucs,” kusho Dlamini. UDlamini uphinde waqinisekisa ukuthi babili abadlali abazobakhulula eqenjini okungoMichael Morton Kanye noNhlanhla Vilakazi.

Umdlali wasemuva uThembela Sikhakhane osemabhukwini eBucs kanti uSuthu lumbolekile

031 828 0433 / 082 597 6669

SIVUBELA INTUTHUKO - SIBEKA INTUTHUKO PHAMBILI


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.