Heade mõtete ja ideede jagaja
Valgamaa noorteleht nr 3(12)
Oktoober 2013
WWW.TANKLA.NET
«E-sigaret pole ametlikult Eestis keelatud, nii et otseselt kedagi keelata ei saa. Kooli territooriumil aga kehtivad kooli reeglid, mida saab kool ise sätestada, nii et seda teadmist peaks iga kool reegleid tehes meeles pidama,» tegi ettepaneku tervisteadlane Anu Kasmel haridusasutustele.
Kunstiandega noormees Gruusiast:
«Kasvasin ajal, mil käis sõda..» Irakli Toklikishvili on 23aastane Gruusiast pärit mees, kes tuli kümneks kuuks Eestisse vabatahtlikuks. Enamus sellest ajast veedab ta Lüllemäel, kus on koolis kohalikele noortele toeks nii õpetaja kui ka sõbrana. Kuna ta on tohutult andekas, siis selle aja jooksul saavad tema käe läbi kaunistatud mitmed klassid ning lapsed on juba soovi avaldanud ka kunstiringiks. ESTER KAASIK ester@tankla.net
Enne, kui Irakliga kokkusaamisele läksin, tundsin end kui esimese klassi juntsu. Usun, et isegi oma esimest lugu tehes ei olnud mul sees nii suurt närvi kui tol õhtupoolikul. Autosse istudes üritasin kõike, et mõtteid eesootavast eemale saada. Ma ei kujuta ette, kas asi oli selles, et teadsin, et suhelda tuleb inglise keeles, kuigi ma ei saa öelda, et selles keeles suheldes end tavaliselt ebakindlana tunneksin... või uskusin, et see tõsiselt meeldiv grusiinlane on kuidagi eemalolev ning mitte just kõige sõbralikum. Tegelikkus oli aga mu halvast eelaimdusest kilomeetrite kaugusel. Kui Irakli oma sõbra Miruga lõpuks kohale jõudis, kadus see tunne esimese viie minutiga. Uksest sisse astudes kõlasid esimesed naljad ning muidugi ka esimesed naerupahvakud. Õhkkond oli vaba ning inimesed omad. Suurepärane õhtu kellegi intervjueerimiseks. Armastab põhja ja kargust Erilisi põhjuseid, miks valis maaks, kuhu tulla, justnimelt Eesti, tal pole. Kuid küsimusele vastama hakates kõigepealt naeratas omaette ja seejärel sõnas, et talle meeldib selline põhjalik kargus, melanhoolsed ilmad, mida oma joonistustes inspiratsioonina kasutada ning muidugi ka vaikus ja sõbralikud inimesed. Alguses, otsides maad, kuhu tulla, jäid sõelale Balti riigid. Talle on alati siinne kliima meeldinud, ehkki kui pärast jutuajamist õue pildistama läksime värises külmast ja tõmbas jopeluku rohkem kinni, sest siin pidavat isegi liiga külm olema. Selle peale soovitasin tal vaid talve oodata. Selleks, et Irakli siia jõuaks, oli vaja korda ajada mitmeid asju. Projekti kirjutamisega alustati juba kaks aastat tagasi, kuid see, et justnimelt Irakli siia tuli, sai kindlaks mõni aeg hiljem. Kui projekt kirjutatud ja vabatahtlik leitud, oli aeg hakata elamispinda otsima ning dokumente korda ajama. Eks seegi võttis oma aja, kuid kuna lõpptulemus on nõnda meeldiv, siis kulutatud aeg on seda kuhjaga väärt! Kindlasti ei oleks see kõik võimalik olnud ilma SA Archimedes Euroopa Noorte Euroopa Komisjonita, kes mängib selles loos rahastaja rolli.
Padrunikestadega keeglit Olles eestlane, ei saa ma öelda, et pere minu jaoks tähtis poleks. On. Aga seda kuidagi teisti, kui näiteks Iraklile. Intervjuu käigus mainis ta korduvalt oma peret, iseäranis oma ema. Muidugi on talgi tekkinud koduigatsus, sest kümme kuud võõrsil olla pole kerge, kuid kuna tal on siin oma teine «pere», kes on talle igati toeks, saab ta hakkama kõigega, mis ette võtab. Lisaks perele on sellele mehele üllatavalt tähtsal kohal ka kodukoht. Pärit on ta Lüllemäele üsna sarnasest väikesest kohast, mis asub suurema linna Borjomi lähedal. Kuna Borjomi on ka selline tüüpiline väikelinn nagu Valga, siis siinne elu on talle tuttav ja mingil määral meenutab isegi kodu.
”
Iraklile meeldib selline põhjalik kargus, melanhoolsed ilmad, mida oma joonistustes inspiratsioonina kasutada. Tema enese sõnul oli tal suurepärane lapsepõlv. Suurepärane mitte just nii, nagu on praeguse põlvkonna lastel, vaid suurepärane selle tõttu, et ta sai sõpradega mängida ja lasta fantaasial lennata. Samuti oli tal olemas kõik, mida üks pisike poiss eluks vajab. See kõik võib ju ilus tunduda, kuid meile võib olla seda väga raske ette kujutada. «Kasvasin üles siis, kui Gruusias oli sõda. Mäletan, et sel ajal vedeles igal pool tohutult padrunikestu.
Juba nooremana märgati, et Irakli joonistab omaealistest paremini. Kogusime sõpradega need kokku ja mängisime «piljardit», kestad olid kurikateks ning pisikesed kivid kuulideks. Me olime siis umbes viie aastased,» jutustas Irakli naerulsui. Hoolimata sellest, et siis oli nende jaoks kohutav aeg, ei jäänud keegi millestki
FOTOD: TIMO ARBEITER
ilma. Tõsi, neil puudusid nüüdisaegsed nutifonid, kuid minu enda arvates peakski lapsepõlv koosnema mängimisest õues, mitte arvuti või mobiili taga. Loe edasi lk 4.
2
Arvamus
Tunne end hästi! MERLIKA HÜDSI noortelehe peatoimetaja merlika@tankla.net Külmakraadid kõditavad meie salli alt paistvat nina, päike tõuseb härmas heinte vahelt. On alanud aeg, kus meis ja mujal toimuvad muutused – olgu need suured või väikesed. Õhtud on taas muutunud pimedamateks, ööd jahedamateks ning ka päike ei soojenda enam nii palju. Meeltes on veel soojad suveõhtud, veedetud aeg rannas ning lõkke ääres. Aeg on liikunud linnutiivul ning sellega kaasnevad omad tagajärjed. Me ei tea iial, mis meid ees ootab – iga hetk võib juhtuda midagi, millega me pole arvestanud. Kõike halba trotsides peaksime nautima elu ilu. Peaksime tundma rõõmu mõnest vihmasopsust ning igast päikesekiirest. Minge õue, hingake karget sügishõngu ning sabistage sügislehtedes, nautige igat hetke oma elus. Nagu Jane oma arvamusloos kirjutab, siis kätte on tõesti jõudnud aeg, mil toimuvad üleminekud ja tekivad uued väljakutsed – kelle elus suuremad, kellel väiksemad. Oleme vahetanud koole, harjume uue elukeskkonnaga, astume uute organisatsioonide liikmeteks. Kõik on uus. Uued näod, arvamused, plaanid, ideed. Tee kõike särasilmi ning ära unusta end motiveerida ja piisavalt puhata. Uued algused on alati rasked aga kui sa usud iseendasse, siis saad hakkama kasvõi maailma liigutamisega. Planeeri oma aega, mõtle läbi, palju sa jõuad – ära üle pinguta. Anna endast kõik, kuid tunneta enda piire. Kõike seda tehes ära unusta oma tervist. Kodust välju vaid sooja mantli või jopega. Kindlasti pane kaela sall ning käte otsa isegi kindad. Kuna sügisõhtud on juba pimedad, siis kinnita enda külge ka helkur – see on pimedatel öödel hädavajalik. See pisike valgust peegeldav asi on sõna otseses mõttes elupäästja. Minu soovitus Sulle – kanna alati endaga kaasas mitut helkurit, nii saad anda selle üleliigse kellelegi, kellel see puudub. Just see võib päästa elu! Ja ära unusta, et sind oodatakse õhtuti koju, nii et ole alati ettevaatlik ja kaalutlev, vaid nii tagad enda ja teiste ohutuse.
Aeg restardiks mis iganes. Püüe kuuma aurava teetassi taga suhelda rohkem päris inimestega, mitte istuda ihuüksinda ja kirjutada sapiseid kommentaare teiste inimeste Facebooki seinale. Või arusaama, et tuleb minna lasta inimestel, kes imevad meist energiat välja - olgu selleks siis mõni ihne sõber või pidevalt probleemides siplev eksarmastus. Ehk hoopis julgus otsida uuendusi. Osaleda keelekursusel, spordiklubi proovitreeningul, vaadata komöödiafilmi asemel märulit või laiendada oma ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKI silmaringi mõne raamatu lugemisega. Jah, uus algus võib tähenda ka lihtsalt sügisese garderoobi täiendamist või oma aja fokusseerimist olulisetele asjadele. Aga võib-olla piisab aegselt vastatud, järeltöid tegema ei pea ja ka kokkuleppest, et terve järgneva aja peale hinded on korras. Samuti on sügise alguseks hommikust sirgumist kulutame selleks, et olnud tööinimesel piisavalt palju aega järele- aasta pärast olla sammuke kaugemal tänasest mõtlemaks, kas töökohal, mis peale stressi ja väsitavast ja rutiinsest elust ning kaks sammu pingete muid võlusid ei sisalda, on mõtet jät- lähemal oma unistustele. kata. Võib-olla on just nüüd aeg, et alustada Mõttetu on istuda masendunud näo ja touues ametis, mis tõepoolest toob näole naera- riseva ilmega ning mõelda jubedaid mõtteid tuse ja silmadesse sära ning kus arvestatakse sellest, kui nõme saab olema järjekordne koinimese, tema arvamuse ja lennukate ideede- hustusi täis aeg. Sellisel moel ei saagi kunaga. gi rahulolu leida. Me peaksime olema hoopis Uued tuuled ja suunamuutused ei pruugi nutikad, kasutades ära soodsaid hetki ja alusaga olla seotud ainult töö või kooliga. Res- tama kohe praegu oma uue lehekülje kirjutatardi saab teha ka inimene iseendale. See ei mist. Ja et see saaks olema sama kuldkollane, pea tähendama lubadusi stiilis «nüüd-söön- ilus ja pisikestest armsatest imedest koosnev vähem-ja-liigun-rohkem», vaid pisikesi kok- nagu seda on Eestimaa sügis. kuleppeid iseendaga. Kokkuleppeks võib olla
JANE SALUORG jane@tankla.net
Septembrikuus valitsev värviküllane loodus ja oktoobrikuu poris plärtsuvad kummikutallad on tihtipeale finišijooneks, kus protokollime sekundi täpsusega seikluseid ja päikest täis puhkuse. Stardipaugu saab üheksa kuud kestev töö- ja koolielu, mis paljusid meist muserdab juba enne, kui tramburai uuesti alata jõuab. Nõustun, et aina lühemaks muutuvad päevad ja üha madalam temperatuur ei motiveeri igal ajahetkel olema krapsakas ja tahtmist täis, kuid pimenev ja kohati vihmane sügis loob minu arvates siiski võimalusi uuteks algusteks. Aeg, mis kahe sügise vahele jääb, on kustutanud eelmise töö- ja kooliaasta probleemid või leevendanud negatiivseid kokkupõrkeid. Nii ongi sügis nagu aastavahetus, mil vaatame värske pilguga enda ümber ja mõtleme, et just tärkavate seenemütsikeste ja äralendavate kureparvede keskel on õige aeg muutusteks uuteks eesmärkideks ja uueks julguseks. Koolijütsi jaoks võib see tähendada püüdlust olla tublim ja paremini õppida, sest vanad võlad ja laiskus on jäänud minevikku. Kusjuures paremini ei pea tähendama, et hinded on ainult viied. Ei, hästi tähendab nii, et tööd on õige-
MIINUS
PLUSS
FACEBOOK:
www.facebook.com/tankla TWITTER:
www.twitter.com/tanklanet TOIMETUS
Väljaandaja: MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Võru 67, Valga, 68205 Telefon: 5692 9769 (Merlika Hüdsi) E-post: toimetus@tankla.net Veeb: www.tankla.net Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Merlika Hüdsi. Tegevtoimetaja: Ester Kaasik. Levitoimetaja: Margo Metsoja. Sotsiaaljuht: Egle Kõvask. Turundusjuht: Kaari Kaasik. Keeletoimetajad: Egle Kõvask, Elen Liigus, Marian Orav. Fotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm. Küljendajad: Timo Arbeiter, Keidy Säinas. Illustraator: Sandra Veski. Online-toimetaja: Keidy Säinas
REPORTERID
Kaari Kaasik, Katre Kikkas, Egle Kõvask, Liis Lahesoo, Elen Liigus, Birgit Maranik, Margo Metsoja, Marian Orav, Valdek Ott, Romet Piller, Catlin Saar, Jane Saluorg, Tuuliki Stogov, Keidy Säinas, Erki Vessin, Merily Viks Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 2000 Rahastajad: Valgamaa Omavalitsuste Liit Partnerid: Sebra Sõbrad, Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK Loe noortelehte internetis: issuu.com/tanklaleht Valgamaa noorteleht Tankla ilmub 2013. aastal neli korda: 4. märtsil, 13. mail, 7. oktoobril, 9. detsembril. © 2013
sebra sõbrad
FOTO: ER AKOGU
rda Valgamaal
imest ko 101 last Toompeale es
KAARI KAASIK kaari@tankla.net
Küsitlusele vastas kokku 88 noort, kellest 65 olid neiud ja 23 noormehed. 38% vastanuist olid alaealised, kellel pole tänavu hääleõigust. Enamik nendest sooviks minna valima eelkõige seetõttu, et nad saaksid kindlad olla, et keegi volikogus esindab justnimelt nende huve. Populaarsemaks põhjuseks, miks mitte valima minna, toodi välja see, et neid ei huvita poliitika ja noored ei ole eriti sellega kursis. Täisealised lähevad valima erinevatel põhjustel: kohusetundest, soovist midagi muuta või siis tundmusest, et igaühe häälel on jõud. «Eesti kodanikuna ja valimisealisena leian, et mul on õigus öelda ja kaasa rääkida omavalitsuste uute koosseisude moo-
eksamite tasemel
diselt riigi Koole võrreldakse en
et rsside abil haridustas olemasolevate ressu ks või l me id ks ase ole ise d em ise dm Võrdl i emaades saadavad tea võrdsustada nii, et äär tes koolides omandatavaga. Niiviisi ei tek e ma ka ine tu suurtess ma tõt e us rid ha võrreldavad st de da d kodumaakon ka olukorda, mil noore . ad liv ko se tes us kesk 32
rum on sel last Toompeale eelfoo Iga-aastase ürituse 101 Tõrvas. Noori oodatakse Tõrva ka vu on teemaks laste aastal esimest korda oktoobril kell 11. Täna noortekeskusesse 12. haliku elu korraldamisel. ko ja noorte kaasamine
Noorte arvamus kujundab Eesti tulevikuühiskonna
R FOTO: TIMO ARBEITE
Kas lähed/läheksid valima?
29%
71%
16 13 9 3
Alaealised noormehed
Jah
Ei
dustamisel. Andes praegu hääle, saan ma rahulolematuse korral seda ka väljendada. Jättes valimata, võtan endalt ära ka õiguse häirivate asjade suhtes häält tõsta,» kirjutas üks vastanuist. 20. oktoobril on kohaliku omavalitsuse valimis-
8
5 2 Alaealised neiud
Jah
Täisealised noormehed
Täisealised neiud
Ei
päev, hääletada saab kella 9.00-20.00. Iga noor, kes soovib, et keegi esindaks noorte huve volikogus, peaks kindlasti valima minema, sest just nii saab olla tõeliselt kindel, et otsustajate hulgas on keegi, kes esindab ka noori.
Selleks, et koolisüsteem töötaks, on vaja vastu võtta uuendusi. Kes aga saakski olla paremad uuenduste elluviijad kui õpetajad ise. EGLE KÕVASK egle@tankla.net
Igalühel on oma teadmistepagas ja õppetöö rakendusmeetod, kuidas materjal õpilasteni toimetada. «Toimub pidev üksteiselt õppimine ja töö- ning elukogemuste vahetamine, mis rikastab inimesi,» sõnas Palupera põhikooli direktor Svetlana Variku. Tänavu asus Valgamaa koolidesse tööle 18 uut õpetajat. Mis toob õpetajad Valgamaale? Otepää gümnaasiumis alustas tööd neli uut õpetajat – keemia ja loodusõpetuse õpetaja Mariana Naaber, bioloogiaõpetaja Celia Hirmo, klassiõpetaja Triin Kaur ja saksa keele õpetaja Meril Lilleleht. «Minu valikus Otepää kasuks mängis rolli ka asjaolu, et minu vanemad alustasid oma õpetaja teekonda selles samas koolis,» tunnistas Lilleleht. «Esimene aasta koolis on ikka kõige raskem, sest pole eelnevaid kogemusi ja kõike tuleb teha algusest peale. Ei ole võimalik kasutada eelmiste aastate materjale. Vahest veel tundub natuke võõras klassi ees seista, kuna on tunne, et alles istusin ise teiselpool lauda,» lisas ta. Igast koolist on lahkujaid – kes pensionile, kel uued väljakutsed. Nõnda juhtus ka Lüllemäel, kuid kõik viis lahkujat on nüüdseks asendatud uute õpetajatega. Asusid tööle loodusainete õpetaja Rolf Saarna, eesti keele ja kirjanduse õpetajad Põim Kama ja Rebeka Vähi, kes mõlemad õpivad ülikoolis, eripedagoog-logopeed Katrin Mändla ja muusikaõpetaja Celia Roose. «Oluline pole see, miks minnakse, vaid see, et tegelikult pole probleem leida uusi inimesi. Jah, osad neist veel õpivad ülikoolis, aga ma ei näe, et see oleks takistuseks,» nentis Lüllemäe põhikooli direktor Tiit Lepp. «Otsime veel tehnoloogiaõpetuse õpetajat, kes oleks valmis mõtlema kaasa ja suudaks pakkuda midagi ka täiskasvanute täiendkoolituseks. Olulised on mõtted, küll leiame ka vahendid,» lisas ta. Celia tõi välja ka põhjuse, miks ta just Lüllemäe kasuks otsustas. «Elan selles piirkonnas ja soovin panustada oma kogukonna elusse ja tegemistesse. Muusika – see on ainuke, mida oskan.» «Olen hästi sisse elanud – paljud lapsed on varasemalt tuttavad, paljud tunduvad kuidagi tuttavlikud. Nüüdseks hakkavad ka nimed meelde jääma. Maakoolil on mitmeid plusse: siirad lapsed, väike armas sõbralik koolipere, laste laiem arusaamine elust (paljud elavad taludes, puutuvad kokku loomakasvatuse, põllundusega), väikesearvulistes klassides saab lapsed kergemini n-ö viisi peale, iga lapse jaoks saan rohkem aega pühendada,» sõnas ta jutu jätkuks.
Tänane kool vajab muutusi
Kool 3 Kutseõppekeskuses on võimalik õppida inglise keeles
LIIS LAHESOO
FOTO: TIMO ARBEITER
liis@tankla.net
Ka Tsirguliina Keskkoolis toimus vahetus. Kohe, kui eelmine geograafia õpetaja lahkus, leiti uus kelleks on nüüdsest Merje Saarniit. FOTO: TIMO ARBEITER Lisaks sai endale uue kehalise kasvatuse õpetaja ka Pühajärve põhikool. Valga vene gümnaasiumis asus samuti tööle viis keskealist õpetajat. Kaks neist on asendusõpetajad-lapsehoolduspuhkusel olevate õpetajate asemel, uus inglise keele, eesti keele ja poiste tööõpetuse õpetaja. Valga Vene gümnaasiumi õpilased asuvad eesti keeles õppima Valga linnas muutus sel aastal koolireform ning seoses sellega toimusid mõningad muudatused. Õpetajate osas jäi Valga gümnaasiumi ajaloos esimest korda 2013/14 õppeaastal õpetajate nimekiri samaks, muutusi toimus õpilaste osas. «Meie kooli 10. klassidesse tuli Valga vene gümnaasiumist 11 õpilast. Neist neli soovib õppida vähemalt 60% õppeainetest eesti keeles ja kuni 40% õppeainetest vene keeles. Vene keeles hakkame õpetama matemaatikat, füüsikat ja keemiat. Selle õpetuse läbiviimiseks palume abi Valga vene güm-
naasiumi õpetajatelt, kes hakkavad töötama osalise koormusega,» sõnas Valga gümnaasiumi direktor Raimond Luts. «Põhikoolis võiks olla rohkem nooremaid, gümnaasiumis aga elukogemustega õpetajad. Arvan, et suurte kogemustega õpetajad on gümnaasiumi õpilaste õpetamisel igati õigustatud,» lisas Luts. «Noorema meeskonnaga on kergem uuendusi ellu viia. Ja tänane kool vajab muutusi,» lisas Lüllemäe põhikooli direktor. Uusi õpetajaid tuli ka Hargla kooli. Uus inglise keele õpetaja on Merili Madissoo ning tehnoloogiaõpetuse õpetaja on Peeter Torop. Teistesse Valgamaa koolidesse uusi õpetajaid ei lisandunud ning puudus ka märkimisväärne lahkumine õpetajatöö ametikohalt. Keskmine õpetajate vanus Valgamaa koolides jääb 45 eluaastani. «Õpetaja vanus ei mängi mingit rolli. Kui inimene on sündinud õpetajaks, siis vanusest olenemata läheb tal kõik kenasti,» tõdes Valga vene gümnaasiumi direktor Jelena Laul.
Valgamaa kutseõppekeskuses on võimalik mõningaid erialasid õppida inglise keeles. Milliseid erialasid, kuidas see süsteem toimib ja mis kasu see toob, uurisime ingliskeelse eriala õpetajalt Veiko Ardelilt. «Valgamaa kutseõppekeskuses on avatud transpordi ja logistika valdkonna eriala inglise keeles, kus õpivad noored nii Eestist kui ka Lätist (50% – 50%). Tegemist on kutseõppega keskhariduse baasil ja kestvusega 1,5 aastat,» sõnas ta. Õppekavad on sisu kui ka kestvuse osas muutmisel ja tulevikus saavad noored õppida selles valdkonnas erinevaid erialasid. Loodavate ühisõppekavade kinnitamisel tekib noortel võimalus omandatud teadmistega edasi liikuda kõrgkooli koos ainepunktidega. «Miinuseid selles olukorras ei ole, sest lisaks inglise keele taseme tõstmisele omandatakse ka eriala, millel on tööturul nõudlus, võimaldatakse parimatele välispraktikad ja võimalused edasiõppimiseks,» arvas õpetaja Ardel. Veokorraldust õppiv Anneli Poltruki sõnul kestab õppetöö 1,5 aastat ning on põhimõtteliselt nagu logistika. «Selle erialaga saab peaaegu igasse firmasse tööle, tulevikus saab valida ka töökohtade vahel. Kui teha ära viienda astme eksam, on võimalik edasi õppima minna ülikooli. Põnev on, algul oli raske, aga nüüd olen juba ära harjunud,» muljetas Anneli. Mis võiks olla aga plussiks sellesse majja õppima tulemisel, tõi välja kooli huvi- ja avalike suhete juht Lauri Drubinš: «Valgamaa kutseõppekeskus pakub väga häid õppimiseja enesearendamise võimalusi. Meil on uus maja, väga hea ja kvaliteetne õpikeskkond, kus on olemas peamised asjad, mis antud erialal vaja. Meie eesmärk on anda head haridust, koolitada välja oma ala spetsialistid, kes saavad aidata kaasa heale Eesti riigi ja maailma arengule. Kutseõppekeskuses õpivad nii eesti, vene kui ka läti rahvusest noored vanuses 16-20 ja samuti õpib meil palju täiskasvanuid. Õppekeelteks on eesti, läti, inglise keel.»
Noortevolikogu jätkab heategijate tunnustamist VALDEK OTT
valdek@tankla.net
Lisaks traditsioonilistele spikritele on lisandunud ka kaaseagsemad variandid.
FOTOD: ESTER KAASIK
Spikker – kas laisa lapse abivahend? KEIDY SÄINAS keidy@tankla.net
Kuna alanud on sügis, siis taaskord tuleb õpilastel asuda usinalt õppima. Üha enam ja enam kuulub koolis käimise ja õppimise juurde ka spikerdamine. See on midagi sellist, mille juured ulatuvad kaugele ajalukku ning on pinnuks silmas paljudele õpetajatele. Seda just seetõttu, kuna õpilased muutuvad kavalamateks ja tehnoloogia uueneb. Maha kirjutamise põhjustest Paljud kasutavad spikerdamist selleks, et lihtsamalt kätte saada ilus hinne «5». Kuid tihtipeale on põhjus hoopis selles, et õpilastel on ühel päeval mitu suuremat kontrolltööd. Seetõttu üritatakse õppimise ajakulu vähendada spikri abil. «Iga aine materjali ei jõua alati selgeks õppida. Eriti siis, kui tahetakse pärast kooli veel muid tegevusi ka teha,» sõnas Valga gümnaasiumi õpilane,
kellega samal arvamusel oli ka Tõrva gümnaasiumis õppiv noor (nimed toimetusele teada). Noortelehega jagas oma väikest apsu Tsirguliina keskkooli õpilane, kes otsustas lihtsamat teed kasutada. «Panin spikri vihiku vahele ja kui tööd hakkasime tegema, sain kõik ilusti maha kirjutada. Apsakas seisnes aga selles, et pärast andes vihiku õpetajale, unustasin ma selle sealt vahelt ära võtta. Kui järgmine tund vihikud tagasi saime, ilutses hinde kolm kõrval märkus, et järgmine kord vähemalt spikri vihiku vahelt ära võtaksin.» Uus abimees – nutitelefon Spikrite tegemine kodus väiksele paberile on üsna vanamoodne, kuid seda tehakse tänapäevani. Õpilastele on muutunud spikerdamine veelgi lihtsamaks – enam ei pea spikrite valmistamisega niivõrd vaeva nägema. Piisab vaid nutitelefoni olemasolust. Lisaks annab see hea võimaluse kodus vajalik materjal üles pildistada. Samuti on kõnetraati lihtne
peita. Kuid see ei ole veel kõik. Nutitelefoniga on lihtne ja kiire vajalikud vastused internetist üles leida ja seejärel maha kirjutada. Ootamatu tunnikontroll saab tavaliselt tehtud vihikust või õpikust maha piilumisega, kuid suurem töö vajab põhjalikumat varustust. «Viimasel ajal on hästi populaarseks muutunud see, et teed materjalist telefoniga pilti ja olemas. Minu meelest on see laisa lapse spikker. Hoopis parema mulje jätab see, kui õpilane on spikri kodus ise valmis teinud,» arvas Tsirguliina keskkooli õpetaja Ene-Eha Susi. Kodus tehtud spikker pole aga tema arvates alati halb. Sellel olevat ka oma pluss – kui õpilane teeb selle ise käsitsi kodus valmis, käsitleb ta spikri valmistamisel teema natukenegi läbi. «Tegelikult näevad õpetajad alati spikerdajad ära. Mina hindan abivahendiga tehtud tööd lihtsalt mõnevõrra karmimalt,» lisas õpetaja Susi. Meeles tuleb siiski pidada, et õppima peab iseenda jaoks. Hea hinne ei anna aga mitte midagi, kui pole sellele vastavaid teadmiseid.
Juba kolmandat aastat järjest jagab Tõrva Noortevolikogu välja auhindu, et tunnustada inimesi, kes on panustanud Tõrva linna kodanike ja eriti noorte heaolu tagamiseks märkimisväärselt rohkem kui teised elanikud. «Idee tuli 2011. aastal, kui mõtlesime noortevolikoguga, et tahame tunnustada selliseid inimesi, keda pole just kõige rohkem esile tõstetud, kuid kes on meie linna ja selle piirkonna heaks teinud väga palju tööd. Tahtsime tänada just neid, kes teevad seda vabatahtlikult,» sõnas noortevolikogu endine esimees Karl Kirt. Varasematel aastatel on auhinna saanud Hilma Karu oma töö eest Helme koduloomuuseumis ja Liia Ortus panuse lastega väljasõitudel käimise ning märkimisväärsete projektide kirjutamise eest. Auhind antakse välja ka sel aastal. Auhinna tulevane omanik on teada ja võib öelda, et auhinna pälvija on selle tõesti ära teeninud. Inimene, keda suure töö eest tunnustatakse valitakse hääletuse teel. Kõigepealt kogutakse esitatud kanditaatide kohta infot ja siis alles hääletatakse. Tõrva Noortevolikogu esimees Romet Piller kinnitas, et kindlasti jätkub auhindade jagamine ka tulevatel aastatel, sest neid, kes head teevad, on tohutult. Tunnustagem neid, kes on tunnustamist väärt!
4
Persoon
Õpetaja, keda seostatakse telenäitlejaga Möödunud õppeaastal alustas Tõrva gümnaasiumis tööd uus bioloogiaõpetaja – Marge Kaiv. Bioloogia õppimise tase tõusis sellest märgatavalt ja õpilased valisid õpetaja Kaivi populaarseimaks õpetajaks. Uurisime, mida arvab aastast Marge ise ning millised on tema mõtted ja muljed peale üht kooliaastat. ROMET PILLER romet@tankla.net
Kuidas sattusite teisele poole Valgamaad? Tegelikkus on nii, et olen sündinud ja kasvanud Otepääl, olen puhas Otepää inimene. Tõrva olen sisserändaja, sest pärisin siin maja ja siia tuli mu teine kodu! Suvevaheajad olen olnud Tõrvas ja töötanud ka lasteaias. Suvitamine Otepääl tüütas ära. Miks otsustasite Tõrva bioloogiaõpetaja kohale kandideerida? See mõte, et ma kandideerin, oli üllatav, sest Otepääl mul midagi viga ei olnud: olin seal ju elutöö ära teinud, tervelt 25 või 26 aastat. Kõik oli seotud elukoha hoidmisega Tõrvas, sest siin on minu enda kodu. Oli juhus, et Tõrva sai kandideerida ja tuli see sõitmine
”
«Õpetasin neile [õpilastele] oma õppemeetodeid ja sain aru, et ajud on, aga bioloogias magatakse.» Otepää ja Tõrva vahel ära lõpetada. Aga sealpool oli see šokk, osati küll kahtlustada aga nad arvasid, et see elustiil jätkub. Millest tunnete enim puudust, mis oli Otepääl parem kui Tõrvas? Iga koht on oma näoga ja igal pool on kihvtid inimesed! Kui millestki puudust tunnen, siis võib-olla mõnest kolleegist. Kindlasti ka oma klassist, kes maha jäi. Nad
tulid 7. klassi ja mõlemal klassil oli klassijuhataja läinud. Puudust tunnen ka mõnest üritusest. Mida annab õpilastele bioloogia, kas see on sama tähtis kui eesti keel ja matemaatika? Jah, see on väga tähtis. Bioloogia on igapäevane. Kõik sinu ümber ning ka sees areneb minutite ja sekunditega. Teadmised bioloogiast on väga tähtsad. Näiteks on sul ju vaja teada, kas oled mees või naine ja kuidas lapsi saada. Ma arvan, et haritud inimesele on see vajalik. Igale inimesele tegelikult, igal elualal läheb seda vaja. Bioloogia on eelkõige selleks, et ellu jääda. Kuidas õnnestus saada populaarseimaks õpetajaks ja kohe esimesel aastal? Ma kaklesin ühe klassiga ja tekkis
Tõrva gümnaasiumi uusim õpetaja suutis noorte ajud äratada juba esimestel nädalatel. FOTO: ERAKOGU tunne, miks ma siia tulin, mul oli ju Otepääl kõik korras. Aga minu jaoks oli see suur üllatus, et osutusin populaarseimaks õpetajaks. Ma tahtsin õpilasi tundma õppida, mul on selle üle hea meel. Ka õpilastel oli vaja uut nägu avastada. Õpetasin neile oma õppemeetodeid ja sain aru, et ajud on, aga bioloogias magatakse. Peate õpilasi «kollegideks», kas olete midagi neilt õppinud? Jah, ma jään selle juurde, et vähemalt gümnaasiumis on nii, et õpilased on kolleegid, sest meil on ühine eesmärk. Ühe õpilase soovitus mulle oli, et ärge laske õpilastel endaga manipuleerida. Kindlasti ka seda, et peab olema
aus ja ei tohi anda katteta lubadusi. Millega tegelete pärast kooli? Kui on aega, hoian aju soojas ja lahendan ristsõnu. Mulle õudselt meeldib kalal käia. Kui on võimalus, siis reisisiks põhja ja matkaks mägedes. Aga ma arvan, et see võimalus peagi tuleb. Kunagi vaatasin «Kättemaksukontorit», kuna minu klassi lapsed ütlesid, et ma olen Frida moodi. Ja seda ma siis vaatasin kuni Frida ära läks. Enam ei paku see pinget. Vaatan History Channelit! Kuidas on seis õpilastega, kas «helgeid päid» jagub? Jah, seda kindlasti. Tegelikult on helgeid päid palju. Ma näen, et
need ajud on maganud ja potentsiaali on. Aga miks te magate? Eks endal peab ka sära ja sädet olema! Kui midagi annab teha, teeks midagi teistmoodi! Aga väga vahvad lapsed on. Õpilastel on vaimne vabadus – lasete vaimu liikuma ja teete! Kas Te olete Tõrvas oldud aastaga rahul? Jah, mul oli üks eesmärk – õppida lapsi tundma ja jõuda selleni, et lapsed mind omaks võtaksid sellisena nagu ma olen. Ma arvan, et selle eesmärgi ma täitsin. Vahepeal mõtlesin, et mul on tagasitee olemas, Otepää, kui Tõrvas põruksin. Kooliellu sisseelamine oli esimese aasta missioon, millega enam-vähem hakkama sain.
Külaline Borjomi maalt imestab eestlaste käitumise üle Algus lk 1. Uurides Irakli Facebooki kontot, on näha, et ta on postitanud mitmeid pilte oma joonistustest ning gravüüridest (graafiline tehnika, mille puhul kujutis graveeritakse metall-, puit- või muusse plaati ning trükitakse värvi vahendusel - toim). Uurisingi temalt, et kuidas ta kunstini jõudis ja mida ta täpsemalt teeb.
Esimene pilt, mille Irakli Eestis olles joonistas, kujutab kuuske, mida oma uue kodu aknast näeb. Selle joonistamiseks kulus tal umbes poolteist tundi. FOTO: TIMO ARBEITER
Andekas nii pintsli, pliiatsi kui ka nõelaga Juba nooremana oli näha, et ta joonistab omaealistest hulga paremini. Tema tädi oli esimene, kes sellele suuremat tähelepanu pööras, suunates poisi kunstikooli. Mingil eluperioodil tuli aga selline tüüpiline trots peale ja ta tuli sealt ära, kuni lõpuks selle huvi enda jaoks taasleidis. Siis palgati talle kunstiõpetaja, kes teda mitu aastat enda käe all koolitas. Õpetamiste tulemusel arenes Irakli jõudsasti ning vanemaks saades astus sisse kunstiakadeemiasse vabade kunstide erialale, kus õppiski gravüürimist ning ka klassikalist maalimist ja joonistamist. Hetkel, kui grusiinlane oma tahvelarvuti kotist välja võttis ja ütles, et näitab meile nüüd paari pilti ka, haaras mind suur ootusärevus. Selleks hetkeks olin varasemalt näinud paari tema
Kommentaar Marek Mekk Irakli sõber Eestis «Irakli on mulle justkui vene keele mentor, tänu temale olen selliseid vene keelseid sõnu ja väljendeid, mis on juba ammu unustuste hõlma vajunud, taas meelde tuletama pidanud. Ta on ka veidi omapärane inimene. Temas pulbitseb kuum lõunamaa veri, kuid samas on ta kohati vaikne ja isegi tagasihoidlik. Eriti kummaline on see, et ta on kunstnik ja omasõnu meeldib talle loodus ja vaikus, kuid viimasel ajal kurdab, et vaikus ajab teda hulluks – võta sa nüüd siis kinni, et kes või mis ta siis täpselt on. Aga tema maalid ja gravüürid on muljetavaldavad, eriti arvestades seda, et tema peres pole ühtegi kunstniku, kellelt oma annet pärida oleks võinud.»
teost, mis juba siis mind hämmastasid. Enamus ajast, mil ta oma töid meile tutvustas, kõlasid toas tunnustavad sõnad, mis olid täis imestust ja kiitust. Mees oli sellest muidugi meelitatud, kuid tagasihoidlikuna tänas vaid vii-
sakalt ja jätkas kirjeldamisega, mis meeleolus ning tundega midagi lõi. Minu arvates on Irakli üks andekamaid inimesi, keda olen kohanud. Tema tööd on detailsed ning realistlikud. Kahjuks on ta Eestis oldud ajaga joonistanud vaid ühe pildi, kuid seda nähes sain kinnitust, et sellele mehele on annet antud kuhjade viisi. Seetõttu usun, et tulevikus võime temalt suuri tegusid oodata. Alati valmis appi tõttama Mehe hoolivusest annavad märku mitmed juhtumid. Ühte neist kirjeldab tema mentor Merili Madissoo: «Ühel hommikul saabus koolimajja ülimorn Irakli. Noormehe näost oli näha, et tal on suur mure. Küsides mis lahti, vastas Irakli, et oli eelmisel päeval näinud, kuidas naisterahvad kortermaja katlaruumi suuri puuhalge tassivad. Täisjõus mehed olid tol korral lihtsalt neidudest mööda kõndinud ja ei olevat keegi oma abistavat kätt ulatanud. Iraklile aga käis see au pihta, et kuidas ta niimoodi lihtsalt pealt vaatab. Nii ta siis küsiski mu käest, et kuidas meil eestlastel see üksteise abistamine õigupoolest käib. Juhul kui ta peaks kunagi veel kedagi abistada tahtma, kas ta saadetakse pikalt, on see väga kõlvatu või võetakse
abikäsi tänutunde ja tugeva käepigistusega vastu.» Gruusia rahvus on äärmiselt kokkuhoidev ning abivalmis. Iialgi ei tule ette olukorda, mil näiteks naaber abi vajab ja mitte kedagi teda aitamas pole. Kogukond on tähtis kõigile. Oled sa siis noor, keskealine või vana, abivalmis igal juhul. Viisakas ning lahke Kõik, kes Irakliga kokku on puutunud, kirjeldavad teda, kui äärmiselt viisakat ning lahket noormeest, kellega on ülimalt lihtne ühist keelt leida, sest ta on avatud ja rõõmsameelne. Intervjuu käiguski ei kuulnud tema suust ühtki halba sõna ega saanud ühegi tõreda pilgu osaliseks. Kõigele vastas ta alati viisakalt ning isegi naljatlevalt. Tõeline džentelmen, kes jääb meeldivaks ka kõige halvemas olukorras. Vot selline on see Gruusiast pärit vabatahtlik! Kui pärast intervjuud Irakli ja Miru koju viisime, tänasid mõlemad meid südamlikult. Ka häid kombeid ei jätnud nad paljastamata. Enne autost väljumist kutsuti meid sisse kohvi jooma ja kinnitati, et selle vaikse ning tagasihoidliku kodu uksed on meile igas olukorras avatud. Tulgu me siis muret või rõõmu jagama, teretulnud oleme alati.
Tervis
5
10 nippi tervemaks eluks
E-sigaret ehk moodne viis tervise rikkumiseks
JANE SALUORG jane@tankla.net
Joo iga päev klaasitäis sidrunivett. Sidrun parandab ainevahetust ja puhastab maksa. Hommikusöögiks söö kaerahelbeputru. See aitab alandada vererõhku, normaliseerida kolesterooli taset ja ainevahetust. Samuti sisaldab puder foolhapet, kaaliumi ja omega-3 rasvhappeid. Ära mine poodi näljasena. Nii väldid mõttetute toiduainete ja suhkrute ostmist ning tarbimist.
Kuna e-sigaret pole veel seadustega sätestatud, pahvitakse seda tihtipeale ka siseruumides.
Viimasel ajal on kõvasti populaarsust kogunud e-sigaret kui kiire abimees suitsetamisest loobumiseks. Probleem seisneb aga selles, et tegelikkus on reklaamitavast erinev. ESTER KAASIK ester@tankla.net
Antud toode pole sugugi nii ohutu, kui tootjad või maaletoojad näidata üritavad. Nii nagu tavasuitsulgi on ka e-sigaretil pahesi rohkem kui voorusi.
Tervislik alternatiiv või salajane mürgitaja «E-sigaret - just see, mida vajad, et suitsetamisest loobuda!» sarnaseid reklaamlauseid on igaüks meist ajalehest, plakatilt või internetist lugenud. On see vaid tootjate tekitatud õhumull või peitub selle taga ka tõde? Elektroonilise sigareti mõju tervisele on uuritud vaid mõnel üksikul korral. Tulemuseks on alati siiski saadud, et ka e-sigaret kahjustab tervist. Hetkel on teada, et tavalise suitsu moodsam versioon ahendab hingamisteid ja tekitab põletikku. Üllatav, kuid samas ka kohutav on see, et need tulemused saadi elektroonilise sigareti viie minutilisel kasutamisel. E-vedelikus sisalduv propüleenglükool (80%–92%) on sedavõrd
ohtlik, et suures koguses võib see tekitada aju-, maksa- ja neeruhälbeid, närvisüsteemi häireid ning esineda võib iiveldust, peapööritust, nahaärritust ja muud sellist. Nikotiin (sisaldus e-vedelikus 0%–5,4%) on aine, mida leidub ka tavalises sigaretis ja mis on kergesti sõltuvust tekitav. Teatavasti on nikotiin organismile väga laiaulatuslikult mõjuv mürk. Ainuüksi 50 mg’i nikotiini süstimine verre tapaks inimese! «E-sigaret on hetkel väga ohtlik trend meie elus. Kuna kasutajal pole võimalik vedelikusse neid ained vastavalt enda vajadusetele doseerida, siis on olnud juba ka mitmeid mürgistusjuhtumeid,» sõnas Valgamaalt pärit terviseteadlane Anu Kasmel. Auk, mis tuleks täita Seadused ei käsitle e-sigaretti päris õigesti, või mis õigesti... seda ei käsitleta peaaegu üldse. Hetkel ongi seadustikus suur haigutav auk, mis tuleks kiiremas korras kinni lükata. Ainus, kuhu alla e-sigaretti liigitada saab on: «Alaealisele ei tohi müüa ega pakkuda tooteid, mille kuju sarnaneb tubakatoote omaga.» Kas see on tõesti piisav? Enamus sarnaseid tooteid on seadustes rangelt piiritletud, miks siis on e-sigaret veel unarus-
FOTO: ÜLLA TAMM se jäetud? Sellel teemal ollakse liialt leebed. Avalikult on teada, et õitseb must turg, väga lihtsalt saab kätte vedelikke, mis sisaldavad nikotiini kõvasti rohkem, kui lubatud. Kõik see ja enamgi veel annab märku sellest, et midagi tuleks muuta. Kui inimesed ise heal ja halval vahet ei tee, tuleb neid aidata seaduste abil. Noored e-sigaretiga sina peal? Üsna tihti on tänavapildis näha inimesi, kes kõnnivad ja pahvivad elektroonilist sigaretti samal ajal. Mõningaid vaadates tekib paratamatult kahtlus, kas ollakse ikka vastavas vanuses, et seda teha? Koolideski on olnud mitmeid olukordi, mil õpilased koridoris või isegi klassiruumis häbematult suitsetavad. Ühegi intelligentse ja hästi kasvatatud inimese jaoks ei ole see päris õige. See kõik on muidugi viisakuse küsimus. Ja seda, kas kellelgi neid omadusi on, on taaskord juba kasvatuse küsimus. Igatahes vale on väita, et Valgamaa noored ei tea, mis on e-sigaret. Iga teine on kindlasti seda isegi teinud. Pole üldsegi mitte imeks pandav, kui neljanda-viienda klassi õpilane taskust ühe sarnase välja tõmbab ning seda suitsetama hakkab. Vot selline ongi tänapäeva noorus, midagi teha ei ole.
E-sigareti võib ära tunda meeldivama ja magusama lõhna järgi. FOTO: TIMO ARBEITER
Hoia tervist koduste vahenditega KATRE KIKKAS katre@tankla.net
Eestlaste ning eriti noorte elukvaliteet kannatab terviseprobleemide tõttu. Liikumine, puhkus ja õige toitumine omavad meie elus aina suuremat rolli. Meie, noored, oleme kiire ja äärmiselt liikuva ja mitmekülgse elustiiliga, seega annan siinkohal mitu praktilist nõuannet selle kohta, kuidas koduste vahenditega sügisest külmetust endast eemal hoida ning kuidas seda hõlpsasti ravida. Usun, et kellelegi ei tule üllatusena, et tõhusaimad vahendid on sibul ja küüslauk. Sibula söömine ajab keha „nutma“, mis aitab organismist mürke väljutada. Samuti aitab sibul kinnise köha puhul röga lahtistada, ravib põletikku ning ennetab selle teket, on soojendava toimega, tugevdab kopse ja puhastab soolestikku. Küüslauk puhastab verd, aitab alandada palavikku, toniseerib südant ja vereringet, turgutab
immuunsüsteemi, aitab vältida südamehaigusi ning teeb lahti kinnise nina. Kasulikud on meile ka porgandid, milles leidub ohtralt nii A-, B-, C- ja E-vitamiine ning fosforit, kaaliumi ja kaltsiumi. Porgand on elujõudu andev, puhastab organismi jääkainetest, soodustab naha uuenemist, juuste ja küünte kasvu, on põletikuvastane ja antiseptiline, aitab leevendada stressinähtusi ning turgutab keha pärast haigust. Sidrun aitab meil verd puhastada, parandab keha võimet väljutada mürkaineid, tugevdab meie immuunsüsteemi, aitab leevendada külmetuse ja gripi sümptomeid, on kasulik nahaprobleemide korral ning soodustab ka seedimist. Sidrunil on antibakteriaalne ja viirusevastane toime ning sidrunite söömine aitab peatada nakkuste levikut. Võib tunduda uskumatu, aga õunad puhastavad hambaid ja tugevdavad igemeid, on viiru-
Väikeste portsjonite sage söömine aitab veresuhkru tasemel püsida ühtlasena ja hoiab kõhu täis. Magusate kookide ja šokolaadi asemel tarbi puuvilju. Nad on suurepärased kiudainete allikad, vitamiinirohked ja sisaldavad mineraale.
Ole iga päev aktiivne.
Igapäevane liikumine on kuldaväärt ning neid võimalusi tuleks maksimaalselt kasutada: rattasõit, jalutuskäik, tööl liikumine, väikesed venituspausid, treppide eelistamine, hüppenööriga hüppamine jne. Joo karastusjookide asemel vett. Need karastusjoogid on täis kemikaale ja neis puudub igasugune toiteväärtus. Lühikeste vahemaade läbimiseks kasuta kondimootorit või jalgratast. Nii saab organism hingata värsket õhku ja lihased koormust. Luba endale öösel seitsmetunnilist uneaaega. Nii puhkab organism korralikult välja. Söö liha. Punane liha on väga hea raua- ja valguallikas.
Mida «head» võiks teada alkoholist, et tervist säästa Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 12–13 ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdruku. Enamik lapsi ja noori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Uuringud näitavad, et paljud lapsed ei peagi neid jooke alkoholiks! Veerand 15aastastest on juba iganädalased alkoholijoojad ning pooled on elu jooksul olnud kaks või enam korda purjus. Samuti on rohkem kui pooltel noorukitel palju sõpru ja lähikondlasi, kes tarvitavad alkoholi, kolmandikul ka purjutajaid. Alkoholtsirroos (maksa rakkude kärbumine - toim) kujuneb välja igal kümnendal kuni igal viiendal alkoholi liigtarvitajal. Alkoholismi väljakujunemine võib võtta kümme aastat, naiste puhul vähemgi. Alkoholtsirroosi tekkeks piisab kui juua elu jooksul 100 l puhast alkoholi. See teeb umbes 30 ml puhast alkoholi ehk umbes 1,5 pooleliitrist lahjat õlut iga päev kümne aasta jooksul. Iga nädal napsutab umbes 13% eestlannadest
Alkohol vähendab heaolu jaoks oluliste hormoonide taset organismis. Mille tõttu võid tunda ennast pidevalt väsinuna. Enamik inimesi arvavad, et alkoholi joomine tõstab kehatemperatuuri. Tegelikkuses on hoopis vastupidi - alkohol alandab seda.
”
Uuringud näitavad, et veerand 15aastastest on juba iganädalased alkoholijoojad ning pooled kaks või kolm korda purjus olnud. Alkoholism on päritav. Kui sul on alkoholismi käes kannatanud sugulasi, oled sa riskigrupis. Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest, neist 2/3 on mehed. Maks peab suuremate alkoholikoguste kahjutuks tegemiseks intensiivsemalt töötama. See tähendab maksarakkudele suuremat kahjustavat toimet. Allikas: internet
Noorkotkad ja kodutütred on oodatud sügislaagrisse Tänu sibula antibakteriaalsele toimele ravitakse temaga tavaliselt grippi, külmetushaigusi, nohu ja köha. FOTO: TIMO ARBEITER sevastase toimega, hoiavad ära kõhukinnisust, on rahustavad ja antiseptilised. Selleks, et vältida viiruste tungimist keharakkudesse ja vähendada nende eluiga, tuleks kolm korda päevas süüa üks õun või juua klaas õunamahla. Oluline on, et eelpool maini-
tud sibulad, küüslauk, porgandid, sidrunid ja õunad oleksid võimalikult vähe töödeldud, sest muidu nende ravitoime väheneb. Uskuge minu nõuandeid või mitte, aga soovitan järele proovida. Info pärineb „Maailma loodusravi entsüklopeediast“.
18.-20. oktoobril 2013 toimub Tõlliste vallas Metsnikul, NK Valgamaa maleva ja KT Valgamaa ringkonna sügislaager. Ürituse eesmärk on õpetada lastele metsas toimetamist sügisel ajal. Laagris osalejatel peab olema kindel kohustuslik varustus. Kindlasti peab lapsel kaasas olema KT või NK jätkamisavaldus (juhul, kui seda veel esitatud ei ole) ning kes ei ole
organisatsiooni liige, siis KT või NK sooviavaldus koos ühe õpilaspileti pildiga. Teie osalemise tõendamiseks palutakse toimetada kooskõlastusleht kas maleva korrapidaja või noorteinstruktori kätte, hiljemalt 14. oktoobriks 2013 või saata digiallkirjastatul kujul kontaktmeilile. (tankla.net)
e v l u e r i K 6 Uued tuuled värskendavad noorsootööd KAARI KAASIK kaari@tankla.net
Valgamaa erinevatesse noortekeskustesse on 2013. aastal asunud tööle seitse uut noorsootöötajat. Lisa on endale saanud Otepää, Sangaste, Tõlliste, Põdrala, Hummuli ja Valga noortekeskused. Noortelehe toimetus uuris inimestelt, kuidas ja miks nad selle erialani jõudsid. Valga noortekeskuse uus noorsootöötaja Liis Hulkko lausus, et see kõik on olnud alati osa tema elust. Ta kasvas selle keskel üles. Alguses tegeleti temaga, aga vanemaks saades tekkis tal võimalus hoopis teisi aidata. Ametit omandama minek oli justkui loomulik asjade käik. «Peagi libises nõndanimetatud teatepulk ka minu kätte ja nüüdseks tegelen juba ise noortega,» sõnas neiu. Tema arvates on selle eriala suurim pluss see, et kunagi ei tea, mis võib järgmisena juhtuda. Mitmeid kordi on tüdruk imestanud, kui põnev ja mitmekülgne noorsootöö ikkagi on. «Sel erialal peab olema korraga õpetaja, sõber, remondimees, arst, politseinik, kriminaal, kuulaja, rääkija, vaikija, erapooletu ja mis kõik veel,» naeris Liis. Alati tuleb olukorda näha 360 kraadi ulatuses. Otepää noortekeskuses asus sellel sügisel tööle Merit Nigula. Varasemalt töötas ta Sangastes, samal erialal. Suve alguses kolis noortekeskus uutesse ruumidesse, mis asuvad vallamaja nullkorrusel. Sangaste noortekeskuses töötav Marju Karavin jõudis selle tööni juhuslikult. Eelmise töötaja lahkudes oli vald naise sõnul dilemma ees – kas keskus sulgeda või leida kiirelt uus töötaja. Eelnevad kogemused noortega Marjul puuduvad. Selle aasta sügisel asus naine õppima Tartu ülikooli sotsiaaltöö korralduse erialale, mille üks osa koosneb noorsootööst. Uus töö võimaldab Marjule saada nii praktikat kui uusi teadmisi. Naise arvates on noorte juures kõige lahedam see, et üldiselt on nad väga siirad ja avatud.
”
«Sel erialal peab olema korraga õpetaja, sõber, remondimees, arst, politseinik, kriminaal, kuulaja, rääkija, vaikija, erapooletu ja mis kõik veel,» Hummuli valla kultuuri- ja noorsootööspetsialistina asus sellel aastal tööle Anne Pai. Enamiku oma elust on naine olnud seotud noortega. Kolm aastat tegeles Anne Valgamaa kutseõppekeskuse õpilasesinduse aktiviseerimisega ning lõi koostöö kuue kutseõppeasutuse noorte vahel. Ta on olnud õpetaja nii Riidaja põhikoolis kui ka Valgamaa kutseõppekeskuses. Annele meeldivad arukad, rõõmsad, algatusvõimelised ja tolerantsed noored. Enne kandideerimist sellele ametikohale konsulteeris ta noortega, kellega tal oli olnud varasem kokkupuude. Nende soovitused julgustasid ja andsid indu juurde. Hummulis on Anne eelkõige seotud põhikooliealiste noortega. Ta loodab, et nendest noortest kujuneb välja meeskond, kes armastab koduvalda ja on aktiivsed osalema maakonnas toimuvatel üritustel. Põdrala noortekeskuses töötab Anne Jaakson. Noorsootööni jõudis ta tänu Riidaja kultuurimajas avatud avaliku internetipunktile, kus tuli tal samuti kokku puutuda noortega. Igapäevaselt tegeleb Anne kultuurimajas kultuuritööga, selle töö käigus on ta kaasanud üritustele erinevates vanustes noori. «Noortega on alati tore koos aega veeta ja nende mõtetest saab lõpuks nii mõnegi vahva idee,» ütles Anne. Tõlliste noortekeskuse värske noorsootöötaja on Ülla Tamm. Neiu jõudis sinna tänu valdkonnaga tegelevatele inimestele, kes kaasasid teda erinevatele sündmustele ja koolitustele. Sealt huvi muudkui kasvas ja arenes. Tema elus mängib suurt rolli lõpetatud rekreatsioonikorralduse eriala. Õppima läks ta seda spordihuvi pärast, aga lõpetas noorsootöötajana. Kogu elu on noor neiu katsunud teha seda, mis talle meeldib. Ülla sõnul on Valgamaal kokkuhoidvad noorsootöötajad, kes aitavad uusi tulijaid nii nõu kui jõuga. Ka Tõrva noortekeskuse uus juhataja selgub peagi.
Toompeale kutsutakse nüüd ka Valgamaalt Lõuna-Eestist sirgub üha enam poliitikahuvilisi noori.
«101 last Toompeale» noortefoorumiga tähistatakse ÜRO lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 1989. aasta novembris ning noortefoorum toob tähelepanu just lastele ja noortele – mida nemad arvavad, mida teeksid teistmoodi, kuidas nemad asju näevad. Lapse õiguste konventsiooni üheks peamiseks printsiibiks on lastele osalusõiguse tagamine. MARGO METSOJA margo@tankla.net
Käesoleval aastal keskendub «101 last Toompeale» laste ja noorte kaasamisele kohaliku elu korraldamisel. Teema võetakse luubi alla kaheksal erineval eelfoorumil üle Eesti. Eelfoorumid toimuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Paides, Viljandis, Kuressaares ning esimest korda ka Tõrvas. Kõigil eelfoorumitel avatakse teema, mis on noorte endi poolt üleriigilisel hääletusel valitud ning proovitakse leida lahendusi nii riiklikul kui ühiskondlikul tasandil. Selle aasta teemaks valisid noored «Laste ja noorte kaasamine kohaliku elu korraldamisel» ning esimest korda võtavad eelfoorumitest osa ka praegused otsustajad kohalikest omavalitsustest. Seega tuuakse kokku nii lapsed ja
Registreeru eelfoorumile Eelfoorumil osalemiseks tuleb eelregistreeruda, mida saab teha järgneval lingil: http://goo.gl/vtxQZL. Küsimuste korral võib julgelt pööruda Tõrva eelfoorumi grupijuhtide Triin Jaansalu (5649 3203, triinjaansalu@gmail.com) või Margo Metsoja (5632 3049, margo.metsoja@gmail.com) poole. noored kui ka otsuste tegijad, et ka meie ühiskonna nooremate liikmete arvamused ja seisukohad jõuak-
FOTO: ERAKOGU sid poliitikute ja ametnikeni. «101 last Toompeale» lõppfoorumil arutlevad 101 noort Riigikogu istungisaalis eelfoorumite põhjal kokku pandud dokumendi üle. Noorte parlamendisaadikute poolt vastuvõetud dokument, mis käsitleb konkreetseid ettepanekuid seaduse muudatusteks, antakse üle Riigikogule. «Käesolev projekt on ellu viidud Euroopa Ühenduse programmi Euroopa Noored toetuse abil ning projekti elluviimist abistab ka Eesti Noorteühenduste Liit,» tänas noortefoorumi peakorraldaja Gertha Teidla-Kunitsõn. «Eelfoorumeid korraldavad aga tublid noored üle Eesti ise ning teevad seda vabast tahtest,» lisas peakorraldaja. «Sel aastal toimub eelfoorum Valgamaal tegelikult väga armsal põhjusel: nimelt võttis minuga möödunud aastal ühendust üks kohalik Tõrva noor, kes kirjutas, kui väga Tõrva noored tahaksid ka oma «101 last Toompeale» eelfoorumi. Ma ei näinud põhjust, miks nad ei peaks saama korraldada oma eelfoorumi ning seetõttu otsustasimegi ühe eelfoorumi korraldada Tõrvas,» ütles Teidla-Kunitsõn. Tõrva eelfoorum toimub 12. oktoobril kell 11 Tõrva Avatud Noortekeskuses ning oodatud on kõik noored igas vanuses! Eelfoorumi põhjal valitakse välja need tublid noored, kes saavad edasi 22. novembril Riigikogus toimuvale lõppfoorumile.
Televisioon pürgib maakonnast väljapoole MARIAN ORAV
marian@tankla.net
Arvatavasti on iga Valgamaa noor kuulnud midagi Tankla TV-st. See on kohalik internetipõhine televisioonikanal, mille eesmärgiks on kajastada maakonnas toimuvaid sündmusi läbi videode. Tänaseks on Tankla TV nime all valminud üle 30 erineva saate. Sealhulgas on tehtud koostööd Kanal 2 saatega «Suvereporter» ning suursündmusega Tõrva Loits. «Tankla TV sellisel kujul läks käima eelmise aasta detsembris. Mõttetalgud algasid aga juba ligi kaks aastat tagasi. Tekkis idee, et lisaks ajalehele võiks Valgamaa noortele olla veel üks kanal, kust võimalik infot saada. Tollal toimis aktiivselt ka Otepää TV, võtsin selle eestvedaja Gertu Võsu kampa ning leidsime, et noortetelevisiooni oleks tõesti vaja,» rääkis Tankla TV tekkeloo üks eestvedajaid Timo Arbeiter. «Kuigi mõtlesime ka, et tulevikus võiks koostööd teha Eesti telekanalitega, ei osanud oodata, et ligi pool aastat pärast TV käivitamist pöördutakse meie poole abipalvega,» lisas ta veel. Nimelt Tankla TVga võttis ühendust Kanal 2 saate «Suvereporter» produtsent ja palus, et nad rahvusvahelise Valga militaarajaloo festivalil toimunud näidislahingut filmiksid ja teeksid intervjuu filmi tegijatega. Samal õhtul pidi tulema kaheminutiline uudislõik saates Elmo Nüganeni varsti ilmuvas sõjafilmis. Tankla TV toimetuses on hetkel umbes 10 aktiivset noort, kes tegelevad teiste huvialade kõrvalt TV
Tankla TV toimetuses on võimalik saada kogemusi erinevaid inimesi intervjueerides. Fotol intervjueerivad reporter Valdek Ott ja operaator Margo Metsoja Elmo Nüganeni «Suvereporteri» tarvis. FOTO: ÜLLA TAMM arendamisega, sündmuspaikadel filmimisega, intervjueerimisega ning hiljem monteerimisega. Tankla TV liige Margo Metsoja toob TV-ga tegelemise juures välja mitmeid plusse. «Kõige suuremat kasu saan Tankla TV-st just tehniliste teadmiste poolest. Olen alati tehnika- ja filmihuviline olnud, aga kuna varustus on üsna kallis, polnud varem kaameratega väga kokku puutunud. TV toimetusse astumine andis väga hea võimaluse erineva tehnikaga tutvumiseks ja tundma õppimiseks. Lisaks tehnikateadmistele olen palju targemaks saanud ka üldise meedia koha pealt: kuidas käib telesaadete filmimine, millised on reeglid ja nõudmised,» lei-
dis Metsoja. Kõige raskem on tema arvates saadete tegemise juures heade küsimuste välja mõtlemine, et intervjueeritav avaneks ja hakkaks vabamalt rääkima. «Saadete tegemine on alati üksjagu lõbus. Kõrvalt võib tunduda, et sissejuhatava kolme lause ütlemine on imelihtne ja ei taipa, miks mõnel kulub selleks üle kahekümne võtte, kuid ise kaamera ette astudes tuleb see mõistmine,» meenutab ta huvitavaid seiku võtetest. Margo soovitab kõigil, kes vähegi huvituvad filmimisest, ajakirjandusest või meediast üldiselt, liituda Tankla TV-ga. «Siit saadud teadmised tulevad kasuks ka muudes eluvaldkondades,» lisas ta.
Välismaa 7
Meryt Salme meeleolukas algus au-pair ’ina Saksamaal
Ecuador – riik, kus tervitatakse põsemusidega
Kui keskkoolis on tunne, et vaatamata täisealisusele pole meil veel täielikku vabadust, siis pärast seda on maailm justkui kõigele valla. Me saame ise otsustada, mida oma tulevikuga ette võtame, valida, kas meie edasine elu kulgeb kodumaal või hoopiski välisriigis.
Ivonne (paremal esiplaanil) koos oma vahetusperega lõunatamas. FOTO: ERAKOGU
EGLE KÕVASK egle@tankla.net
Just selle teise valiku kasuks otsustas Tsirguliina keskkooli värske vilistlane Meryt Salme, kes asus aastaks Saksamaale Güterslohi au-pair’iks (ingl. k lapsehoidja, koduabiline – toim). Plaan tagasi Eestisse tulla on neiul alles 2014. aasta juunis. Au-pair’iks saavad minna kõik 18-27aastased. Au-pair ei tööta üle 25 tunni nädalas või üle 5 tunni päevas. Vaatamata sellele, et Salme sai sisse ka Tallinna ülikooli geoökoloogia erialale kindlustamaks tulevik juhul, kui plaanid peaksid muutuma. Sellest hoolimata otsustas ta siiski välismaa kasuks. «Õppima minna jõuab terve elu,» kostis neiu selle peale. Ootusärevus uue linna, kultuuri ja inimeste suhtes «Alustasin otsingutega juba varakult, paar kuud enne suve. Kuna mul polnud kindlat riiki, kuhu oleksin tahtnud au-pair’iks minna (va Uus-Meremaa, aga sealt ma ei leidnud sobivat peret), siis üks favoriit oli Saksamaa. Leidsin sellise veebilehe nagu aupair-world.net. Seal otsivad üle kogu maailma au-pair’iks soovijad peret ja vastupidi. Leides sobiva pere, suhtlesime edasi Facebooki ja Skype’i teel. Juulis broneerisin ka lennupiletid. Edasi kulges kõik sujuvalt. Olin muidugi väga excited (ingl. k põnevil – toim) – pidin minema tundmatusse kohta täiesti üksinda, uus riik ja teine kultuur,» meenutas
ELEN LIIGUS
elen@tankla.net
Salme ärevalt oma otsinguetappi. Kodus toetasid Meryti minekut välismaale kõik pereliikmed. «Enne lahkumist ema küsis ja muretses tihti, kas ikka tahan minna ja kas kardan. Pabistamise asemel mõtlesin, et mis seal ikka – lähen, olen ja kogen kõike seda, mida saan,» on neiu langetatud otsusega rahul. Leidis väga laheda pere Öeldakse küll, et eurooplased on kinnised inimesed, aga Saksamaal võeti Valgamaalt pärit neiu kenasti vastu. «Uus pere võttis mind kohe omaks ning nad on ülimalt sõbralikud. Kartsin võõrasse keskkonda sulandumist, aga mulle öeldi kohe, et minust saab pereliige. Nii pereema kui ka humoorika pereisa ja nende kolme tütrega saan juba praegu väga hästi läbi. Võin öelda, et leidsin väga laheda pere,» oli Salme leitud pere üle rõõmus. «Minu ülesanne Saksamaa peres on enamjaolt olla koduabiline. Pesen nõusid nõudepesumasinaga, kogun riideid kokku, mis vaja ära pesta, viin prügi välja, ülepäeviti tõmban tolmuimejaga köögi, elutoa ja koridori üle. Argipäeviti teen lastele kerge eine valmis, kui nad koolist koju tulevad. Nädalavahetused on täiesti minu teha ning üldiselt on ka vaba aega palju. Varsti tuuakse mulle pere vana auto, millega võin igal pool sõitmas käia.» Tähelepanekuid Saksamaa elust Mõnda aega Saksamaal olles on Meryt üht-teist tähele pannud.
Turvavööd, turvapadjad ega helkurid pole ainukesed, mis ohu eest kaitsevad – samasuguse kindluse tagab ka kaitsevahend, mida Saksamaal on võimalik saada tänaval asetsevatest automaatidest. FOTO: ERAKOGU
”
«Kui Eesti kodus võtad jalanõud juba koridoris ära, siis sakslastel on kombeks nendega toas ringi käia.» «Sakslastele meeldib väga gaseeritud vesi, tavalist vett nad eriti ei joogi. Kui Eesti kodus võtad jalanõud juba koridoris ära, siis sakslastel on kombeks nendega toas ringi käia. Siin on majad väga suured,
enamus elamutel 3-4 korrust. Hommikud on väga lärmakad, kuid õhtud seevastu vaiksed, sest minnakse vara magama. Suurt tähelepanu pööratakse prügi sorteerimisele. Sakslastele on prügikotid (prügikotirullid) tasuta.» Elu võõrsil paneb mingil määral siiski igatsema ka kodumaad. «Puudust tunnen ma Talleggi kanaviineritest ja oma kass Miitsast, keda juba kaisutada tahaks,» ütles Salme lõpetuseks.
Vahetusõpilane olla pole lihtne, kuid kogemused on seda väärt MERILY VIKS
merily@tankla.net
Olen kodus. Siin, kus asub minu süda. Vahetusaasta möödus justkui linnutiivul. Vaadates mälestusi Hollandist, kipuvad pisarad vägisi silma. Alguses imelikuna tundunud riigist on saanud nüüd minu teine kodumaa. Veidruste maa, mis jääb alatiseks minu mälestustesse, südamesse ja mõtetesse. Nüüd olen aga tagasi tavalise ja igapäevase elu juures. Ausalt öeldes ei ole ma kolme kuuga suutnud veel koduga kohaneda, kõik tundub lihtsalt nii veider, nii teistsugune, kohati isegi vale. Esimene märk Eestist oli tasuta Wifi leidmine piiripunktist. Sellele järgnes muidugi ootusärev kohtumine perega. Suutsin ennast vaos hoida kuni viimase kahe minutini. Kui bussiaknast emmet nägin ei suutnud mitte ükski jõud minus pisaraid tagasi hoida. Koduteel oli segadus minu sees suur. Esimese kahe tagasi oldud tunni jooksul jõudsin Hollandit igatsema hakata ja siis sai muidugi ka pisaraid raisatud, sest ma ei olnud suuteline mõistma,
et olen lõpuks tagasi. Juuli möödus väga segaselt. Tihti tundus nagu oleksin endiselt Hollandis ja siis sain aru, et ei, ikkagi Eestis. Sattus ette ka olukordi, mil kippusin harjumusest mõtlema hollandi või inglise keeles. Esimestel nädalatel sai eesti keelega korralikult pange pandud. Üht võin ma teile öelda – see viimane aasta oli meeletult raske ja ületasin iseend mitmeid kordi, aga see oli siiski parim aasta minu elust! Tunnistan, et ei ole üldse lihtne olla vahetusõpilane, kuid see kogemus on kirjeldamatu. Meile, vahetusõpilastele on ikka kombeks öelda, et see ei olnud meie parim aasta elust – see oli elu ühes aastas. Soovitan kõigil minna ja näha elu mujal. Uskuge mind, minna on hea, aga tagasi tulla on veel parem. Nüüd olen kindel, et minu kodu on ühes väikeses külakeses siin Valgamaa metsade vahel – Nõunis. Usun, et see ei jää minu viimaseks pööraseks seikluseks välismaal, kuid kodu rajan ikka sinna, kuhu süda kuulub. Soovitan kõigil järgida oma südant ja teha seda, mis õnnelikuks teeb! Ma ei saa tänamata jätta oma suurepäraseid abi-
Tõrva neiu Ivonne Tomson on elanud praeguseks juba pea kaks kuud vahetusõpilase elu Ecuadoris ja naaseb koju alles 19. juulil. «Vahetusmaad valides välistasin kohe Euroopa ja Põhja-Ameerika riigid. Valikusse jäi lõpuks kaks riiki: Ghana ja Ecuador. Ecuador sai valituks tänu hispaania keelele,» räägib Ivonne. Ivonne elab ema, isa, 7aastase õe ja aastase vennaga umbes Tartu suuruses linnas nimega Ambato. «Perekond on ecuadorlaste jaoks väga tähtis ja kõik sugulased kutsutakse tihti kokku. Tervitatakse põsemusiga, mis on tüütu, kui pead järjest kõik 20 inimest läbi musitama,» muljetab neiu. Ivonne vahetusperes ei räägita sõnagi inglise keelt. «Kuna keegi väga inglise keelt siin ei oska, siis valikut pole ja pean suhtlema hispaania keeles. Oma jutud saan räägitud ja enam-vähem saan ka kõigest aru, mis räägitakse.» Kõigis koolides on koolivorm. Kool hakkab kell seitse ja enne kella ühte saab ära. Koolis pole raamatukogu ega sööklat ning on ainult üks vahetund, mis kestab 30 minutit, mille ajal saab osta endale lõunat. «Söömisega on siin nii, et lõunal on ainuke korralik toidukord: iga päev supp ja siis praad. Söögid on vahepeal liiga soolased ja vahel magedad. Kohvi juuakse siin ka teistmoodi – lahustuv pulber segatakse kuuma piimaga,» kirjeldab Tomson. «Õpikuid on ainult paar tükki, üldiselt õpetajad teevad koopiaid materjalidest ja iga lehe eest peab maksma 4 senti. Telefonid on rangelt keelatud ja kui sul peaks olema telefon, mis juhtumisi õpetajale silma torkab, võetakse see ära ja tagastatakse alles õppeaasta lõpus. Iga päev kontrollitakse ega küüned pole värvitud ning liiga suured ehted korjatakse ära. Kui oled meikinud, peab ka selle maha pesema,» jagab neiu muljeid koolist. «Minu kodu lähedal on üks jõusaal ja seal toimuvad iga argipäev rumba trennid, kus olen paar korda käinud. Kõik vaba aeg, mis on, veedetakse siin koos perega. Peale kooli kohe koju, harva käiakse sõpradega kinos või väljas ja seda ka ainult nädalavahetustel. Selliseid noortekeskusi nagu meil on, siin pole,» kirjeldab Ivonne sealseid ajaveetmise võimalusi. «Igatsen kasvõi natukene rahu ja vaikust. Koju tulles võtaksin kaasa vahetuspere ja mõned vulkaanid,» ütleb Ivonne lõpetuseks. Et Ivonne vahetusõpilase eluga kursis olla, hoidke silma peal tema blogil http://ivonneecuadoris.blogspot.com
Koolimood tuleb taas
Amsterdamis paadiga linna avastamas. FOTO: ERAKOGU lisi, kes tegid võimatust võimaliku. SUUR aitäh Margus Timmo, Eesti Meetootjate Ühendus, Tiit Raud, UPM, Kymmene Otepää AS, OÜ Taagepera Loss, Bacula AS, Rein Uibo, Palupera Vallavalitsus, Splitter OÜ, Valga Puu OÜ, OÜ RST Valga, Tiina Ivask, Evicon OÜ, Nõuni Noorteklubi, Nelly Oinus, Otepää Metall AS. Aitäh ka organisatsioonile YFU, kes korraldab vahetusaastaid (mine uuri lähemalt, kuidas saada vahetusõpilaseks www.yfu.ee) ning ka Otepää gümnaasiumile, kes aitas mul teha koduõpet! Ilma teieta poleks see kõik olnud see, mis ta oli!
Valgamaa koolinoorte moekonkurss Koolimood 2013 toimub 22. novembril, algusega kell 17.00 Valga kultuurikeskuses. Konkurss toimub sellel aastal juba seitsmeteistkümnendat korda. Selleaastane teema on „WithWhiteWings – kuidas sina näed neid valgete tiibadega nähtamatuid olendeid?“. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kollektsiooni nimele ja lühitutvustusele ning kindlasti modellide lavalisele liikumisele. Kava pikkuseks võib olla kuni viis minutit. Taustamuusika on enda vabal valikul. Hinnatakse kogu kollektsiooni terviklikkust, originaalsust, lavalist liikumist, muusika valikut ja sobivust kavaga. Osalejate viimane registreerimistähtaeg on 12. novembril kell 20.00. (tankla.net)
8
Meelelahutus KOGUS: MERLIKA HÜDSI
Rebastel tuleb ennast tihti alandada Valga gümnaasiumi rebaste hommik algas rõõmsalt «Gangnam Style’i» tantsimisega.
Rebaste ristimine on kindlasti üks sündmus, mille poole ühest küljest vaadatakse ootusärevuse, teisest hirmuga. Pole just meeldiv päev, kui pead sööma marineeritud tigusid ning käima ringi kritseldusi täis näoga.
Top5 jõledamad jälkused, mida on ristimistel söödud: • Kalapasteet luudega leiva peal • Piprakauna söömine • Marineeritud küüslauk ja Nussa kreem • Piima-kohvi-kurgiveepurustatud pähklitekurgijuppide segu • Heeringas vahukoore ning oliividega
BIRGIT MARANIK birgit@tankla.net
Tegemist on iga sügisese üritusega, millega võetakse vastu uusi õpilasi gümnaasiumis. Usutakse, et peale kadalipu läbimist on saanud uutest rebastest ausad ning kohusetundlikud gümnasistid. Otepää gümnaasiumis on traditsiooniks saanud hoopis otude ristimine. See kestis kolm päeva ning algas juba hommikul kell 7.45. Võimeldi keha soojaks ehk tehti parasjagu kätekõverdusi. Hilinejad seevastu pidid sööma sibulat. Söögivahetunnil toimusid erinevad teatevõistlused, milleks olid kas margariin suus jooksmine või pandi paaridesse, anti porgand ja paariline pidi minema selili maha ning selle endale suhu panema ja teine paariline pidi tema peal kätekõverdusi tegema ja samal ajal sööma seda. Tunnid möödusid otudel tänu
sellele üritusele kiiremini ning oli lõbusam koolis käia. Otud pidid ka raha koguma. Kolmanda päeva lõpuks toimus ka välirets, mis oli ristimisele viimase puntki panemine. Koguneti kooli ette, et sealt liikuda rongkäiguga linna ning samal ajal ülistada abituriente. Kannatuste rada ootas ristitavavaid metsas ning see koosnes nii jahu seest kommi otsimise kui ka liumäest muda sisse laskmisega. Õhtu lõpuks toimus otude pidu, kus saadi diplom, mis näitas, et oled saanud tõeliseks gümnasistiks. Värske otu Anna-Liisa Kärson kommenteerib seda kui tõsiselt vinget üritust, kiidab abiturientide häid mõtteid ning välirada. Samas tema klassivend Ats Erm peab miinuseks seda, et ta ei näinud mitte mida-
gi, kuna kilekott oli peas. Valga gümnaasiumis toimus rebaste ristimine. See kestis küll lühemalt, ainult ühe päeva ning kella kaheksast kaheni. Korraldajaks oli üheteistkümnes klass, kuid sellegipoolest oldi läbiviimisega väga rahul. Värske gümnasisti Egert Ojamäe sõnul ostusus kõige meeldejäävamaks
”
Kel esimest tundi ei olnud, pidi hambaharjaga mõne abituriendi autot pesema. katsumuseks toore kala suust suhu edasi andmine ning samas osutus see ka tegevuseks, mille oleks ta meelsamini vahele jätnud. Riietus pidi olema musta värvi ning puudu olla ei tohtinud ei kõrvad ega saba. Reeglite eiramisel sai klass miinuspunkte. Tõrva gümnaasiumis kestis hommiku kella poole kaheksast kuni viienda tunnini välja. Kel esimest ainetundi polnud, oli sunnitud hambaharjaga mõne abituriendi autot pesema. Riietuseks oli neil valge lina, vanad riided ning koolitarbed mahutati kilekotti. Ristitud rebase Kadriann Kalamehe sõnul jääb tema-
Kas oleksid arvanud, et ...
FOTO: KERMO KÜÜN le sellespäevast kõige eredamalt meelde «rosinaamps», mäest paarikaupa allarullumine ning kausitäie nuudlite seast suuga kirsstomati otsimine. Lisaks kiusamisele olid lõpuklass ka sõbralik, nimelt toodi retsitavatele keemia tundi jäätist. Kadrianni sõnul on nende koolis see tore traditsioon ning juhtkonnal pole sellevastu miskit. Siiski jääb õpilastega vesteldes tunne, et uued kümnendikud pannakse eelkõige proovile nende maitsetaluvuse poolest. Süües nii salakavalt rosinaampsu kui ka marineeritud tigusi. Nii toobki Kadriann välja selle, et näiteks mõne jubeduse söömise asemel, oleks võinud õppida mõne vene keelse luuletuse või siis aidata koristajal põrandat pesta. Ka Otepää gümnaasiumi otudelt jääb kölama mõte, et söömist oli liialt ning asi on viidud juba enesealandamise piirile. Vahelduseks toovad nemad välja mõne teatemängu mängimise. Erinevalt teistest Valgamaa koolidest on sellisel arvamusel ka Tsirguliina keskkooli huvijuht Silva Stepanova, kelle arvates pole koolijuhtkonnal ristimise vastu midagi, senikaua kuni osatakse hinnata kaasõpilasi ning kuni osatakse ristida. Kindlasti tuleks teha seda teist väärtustada ning hinnata. Ristimist pole Tsirguliinas toimunud juba mitu aastat. Puka keskkooli õpilastega kontakti saada ei õnnestunud.
•
•
•
Kuulsamad enneaegsed beebid: Albert Einstein, Charles Darwin, Isaac Newton, Mark Twain, Pablo Picasso, Johann Goethe. Paistab, et kui laps sünnib enneaegselt, saab temast geenius. Vastsündinu haare on nii tugev, et ta on võimeline vaid ühe käega kinni hoides õhus rippuma. Ärge oma lapsega seda siiski proovige. Inimene kes Einsteini keha lahkas, varastas tema aju ning hoidis seda 20 aastat purgis. Ringluses olevad 5-eurosed rahatähed kaaluvad kokku sama palju kui kaks täislaaditud A380 lennukit (900 tonni).
•
• •
•
•
•
Inimene toodab oma elu jooksul nii palju sülge, et selle jooksul võiks täita lausa 2 tavalises suuruses ujumisbasseini. Ükski inglise keelne sõna ei riimu sõnaga «Month» Aastaks 2025 elab ligikaudu 2 miljardit inimest absoluutse veepuudusega piirkondades. 20. sajandil kasvas vee kasutamine 6 korda, seega 2 korda kiiremini kui rahvastik. Viis maailmas kõige veerikkamat riiki on Soome, Kanada, Island, Norra, Guyana. Kõigi sipelgate kogukaal on peaaegu võrdne kõigi inimeste kogukaaluga.
ETV stuudios avastasin midagi kodulähedast @karlkirt
Õige fotograaf
@kkkristiiine
Kogus: Erki Vessin
KOGUS: BIRGIT MARANIK @PaulaH6be
•
Isegi veel oktoobris saab maasusid @khristik
• •
•
• • •
•
Elukutselised baleriinid kulutavad 12 paari balletikingi nädalas. Donald Ducki koomiksid keelati kunagi Soomes ära, sest pardil polnud pükse jalas. Lennuki „Jumbo Jet” paagitäie kütusega saab keskmine auto sõita neli korda ümber maailma. Võimatu on puudutada keelega omaenese küünarnukki. Aevastamise hetkel seiskub inimese süda millisekundiks. Pandadel pole tavalist magamiskohta, nad lihtsalt jäävad magama, kus iganes nad parasjagu on. Elevant on ainuke loom, kes ei oska hüpata.
miks feigid, kui tegelikult heidid?
@sikuuu3 Niikuumkuum. Keegi muna ei taha mu peal praadida??.. @gretemadi
@siirilinde Hetke vaid mõni mälestus kestab... #snapcaht
Ei saaks küll ühegi sõbraga sinna «mis sul viga on» saatesse minna, päris hull oleks kui meie vestlust filmitaks :D:D
@HannaLiisKiho Aga vot 10 kraadi on mõne inimese jaoks niivõrd hot, et tuleb lausa topi väel võistelda. #tõrva #teatejooks #tibid @tanelofficial vend tuleb mu juurde ja sosistab mulle «ma armastan sind» ja siis küsib, mängime nüüd lego mängu? xD
@KristaKutsar @laurasoot: «ma olen üleni mustas, et leinata poisse, kes meist ilma jäävad» #õige :DDDDD @KarelJou suve parimad päevad said läbi #suvekool2013