Valgamaa noorteleht nr 26
Heade mõtete ja ideede jagaja
mai 2017
MINA jään
Tantsupeole edasisaajad: • Keeni põhikooli 7.-9. klassi segarühm • Otepää gümnaasiumi 1-4, 6, 8 ab • Otepää gümnaasiumi noorterühm • Otepää gümnaasiumi noorterühm Nuustaku Noored • Puka keskkooli 3.-4.kl. tantsurühm • Pühajärve põhikooli rahvatantsurühm • Pühajärve põhikooli rahvatantsurühm Linavästrik • Tantsustuudio Lys vanem rühm • Tõrva gümnaasiumi 6.-7. klasside ja noorte rahvatantsurühmad • Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse neiduderühm Piiripealsed ja võimlemisrühm • Valga põhikooli 2.-3. klassi rahvatantsurühm Pääsusilmad • Valga põhikooli tantsurühmad Kurekell ja Kurekell II
Valgamaalt kandideerijaid XII noorte laulu- ja tantsupeole on 25 õpetaja juhendamisel 40 kollektiivi 787 inimesega. Autor: MARELI NIELSON Foto: EGLE KÕVASK
Ettevalmistused laulu- ja tantsupeoks algasid juba 2016. aasta kevadel. Rahvamuusikud, lauljad ja tantsijad läbivad kaks eelvooru. Võimlejatel on üks eelvoor. Pingutada tuleb päris kõvasti, sest üle vabariigi on peole soovijaid palju. Pääs suurele peole on kindlasti igale noorele suur emotsionaalne kogemus ja võimalus tunda ühtekuuluvustunnet teiste noortega. Samuti on peonädalal palju põnevaid ettevõtmisi – tantsijad on ju pealinnas terve nädala. Valgamaa kollektiivid on alati silma paistnud hea tasemega. Protsessis osalenud kollektiividest on pidanud koju jääma üksikud. Eha Mandel, Valgamaa laulu- ja tantsupeo kuraator: «Kogu repertuaar on huvitav ja noortele jõukohane. Kollektiivid saavad tagasiside lau-
Laulupeole kandideerinud: Neiduderühm tantsib tavapärast tanstu ümber piiriposti.
lupeole pääsemise kohta XII noorte laulu- ja tantsupeol hiljemalt maikuu teisel nädalal, tantsupeolised juba teavad oma edasisaamisest ning samuti on edukalt oma eelvoorud läbinud Hardo Adamson, kes on noorte tantsupeo üks peategelasi.» Valdeko Kalamees, rahvatantsu juhendaja Tõrvast (Tõrva gümnaasiumi 6.-7. klasside tantsurühm ja Tõrva gümnaasiumi noorte rahvatantsurühm): «Laulu- ja tantsupeole soovitakse minna, kuna reeglina tahavad inimesed ikka omasugustega kokku saada. Olla osaline nii suures lavastuses - see on kogemus, mida on väga raske sõnades edasi anda. Tihti juhtub, et just tantsumurul sün-
M i n i f i r m at
tulge, lähme TAntsupeole! nib sõprus, mis kestab aastaid.» Mõlemast minu juhendatavast tantsurühmast pääses peole kaks. «Arvan, et kõik rühmad üle vabariigi pingutasid kõvasti selle nimel, et peole pääseda. Sinna pääsemise nimel on tehtud lisatööd ka nädalavahetustel. Pean kiitma tantsijaid, sest ilma nende soovita Tallinnasse pääseda poleks me ka seda suutnud.» Valdeko lemmiktants repertuaaridest on C-rühmade «Tulitilgad».
t e h e s EDukaks
Maria Sikk, rahvatantsu juhendaja Valgast (Valga kultuuri- ja huvialakeskuse neiduderühm Piiripealsed): «Laulu-ja tantsupeole soovitkse minna, kuna see on perepidu. Tehakse, mida nauditakse ning sellest tuleneb mõnus emotsioon. Kindlasti tähendab see paljudele ka traditsioonide hoidmist ja väärtustamist. Arvan, et tantsijad on vaeva näinud ja trenni on tehtud küll. Kahjuks läks palju aega järeleaitamisele ja põhisammude ning tantsujooniste õppimisele, seega korralikult ei saanud viimistlust teha ja tehnikat parandada, kuigi potentsiaali on.» Mariale meeldivad neidude ja segarühma tantsud, lisaks ka 5.-6. klasside «Näljamihkel». Tema lemmikud on oma ilu ja sügavuse, kuid samas armsa lihtsuse tõttu «Tulitilgad», rõõmus ja hoogne noorte lugu tantsus «Suvetuules» ja mõnusat vaikset su-
• Tõrva gümnaasiumi mudilaskoor ja lastekoor • Otepää gümnaasiumi poistekoor, segakoor ja lastekoor • Tsirguliina keskkooli mudilaskoor • Lüllemäe põhikooli laulu- ja mängukoor I ja II rühm • Liivimaa Noorteorkester • Rahvamuusikaorkester Karupojad ja Mõmmid • Valga põhikooli mudilaskoor Sära • Valga põhikooli lastekoor Kiire ja poistekoor Maru • Valga gümnaasiumi noortekoor Ehe • Valga muusikakooli rahvamuusikaansambel Kirekind
vehommikut meenutav «Päikesetervitus». Sõnumi poolest meeldib talle ka «Kullakera kandjad», mis läheb südamesse ning tantsu «Külapõli» koreograafia tundub talle väga huvitav.
Rasmus (paremalt esimene) koos Le Woodi ja Taheva vallavanemaga.
Mina olen Kevin Pisartšik, minifirma Seemik üks liikmetest. Seemik toodab tervislikke snäkke seemnetest ja juurviljadest. Firmas on veel kolm liiget: Andra-Liis Põder, Anete-Eliise Kangur ja Aliise-Helena Pisartšik. Autor: KEVIN PISARTŠIK Foto: TRIINU ELVET Meie minifirma sai alguse Valgamaa noorte ettevõtluskonkursilt «Nupp Nokib», mille raames käisid erinevad inimesed rääkimas ja nõu andmas, kuidas firmat alustada ja seda edukalt toimimas hoida. Mõtlesime kaua ja ideid oli palju, aga lõplikuks valikuks sai siiski seemik ja see mõte tuli ühe meeskonnaliikme vanaemalt, kes ise tootis sarnast snäkki. Otsustasime hakata seda toodet arendama ja uusi maitseid looma. Alustades oli meil ainult kaks maitset - magus ja soolane. Hiljem arendasime kõiki maitseid edasi. Esimeseks õpilasfirmade laadaks oli
Pärnu laat, mille jaoks oli vaja valmistada seemikut, teha plakat ja ennast reklaamida. Laadapäev algas varakult ning laadale oli kaasa võetud natuke üle kahekümne paki Seemiku tooteid. Päev oli väga huvitav ja tore, kuna see oli meie esimene laadamüügi kogemus. Saime palju elamusi ja meie emotsioonid olid laes, sest müüsime maha kogu kaasa tehtud seemiku. Lisaks heale müügile saime ka parima müügistrateegia auhinna. Järgmiseks laadaks oli Tartu laat, mille jaoks arendasime magusa seemiku maitset ja tegime juurde uue maitsega toote, milleks oli vürtsikas. Laadal suutsime taaskord kõik tooted maha müüa. Suureks finaaliks oli Tallinna laat. Kuigi laat oli kõige suurem, läks müük
MF Seemik müümas oma kaupa laadal.
eriliselt kiiresti, sest kliente oli palju. Sellelt laadalt sain ma ise «Särava talendi» auhinna, mis oli minu jaoks väga suur tunnustus, sest laadal oli ikka päris palju konkurente. Kui laadad seljatatud, oligi kord lõppvõistluse käes. Võistluseks pidime valmistama kohtunikele esitluse, mis läks suurepäraselt. Enne võistlust müüsime veel tooteid ja nii saavutasimegi teise koha Valgamaa «Nupp Nokib» minija õpilasfirmade konkursil. See kogemus oli väga arendav, katsumusrikas ja tore.
riputa võtmed varna Allikas: JA EESTI Foto: ÜLLA TAMM
JA Eesti 2017 aasta mentoriks kuulutati Rasmus Onkel, kes juhendas Hargla kooli minifirmat Le Wood, mis saavutas võistlusel «Eesti parim minifirma 2017» III koha.
Juhendaja Rasmus Onkel on hoidnud minifirmat alati toimiva ja aktiivsena, aidanud noortel leida kontakte ja palju oma abiga toetanud. Le Wood toodab puidust nagisid spetsiaalsetele võtmehoidjatele.
Õpilasesindused hakkasid koos tegutsema
1. aprillil Valga gümnaasiumis toimuva motivatsioonija meeskonnatöö koolituse põhieesmärk oli Valgamaa gümnaasiumite õpilasesinduste omavaheline tutvumine nii õpilaste kui ka huvijuhtidega ning arendada edasist koostööd. Autor: MARELI NIELSON Foto: EGLE KÕVASK Üritusele olid oodatud Valga, Tõrva ja Otepää õpilasesinduste 10 liiget ja huvijuhid. Korraldaja Valga gümnaasium valis Tõrva ja Otepää, kuna esmalt mõeldi saada tuttavaks oma eakaaslastega ning siis, järgnevate aastatega, püütakse tasapisi haaret laiendada. Kõige algsemale ideele tuldi Pühajärvel Valgamaa noorteorganisatsioonide, noorte ja noortemeelsetega, kus saadi aru, et koostöö maakonna ÕE-de vahel on nõrk ja seda peaks parandama. Sündmuse vaja-
likkusest saadi kinnitust Valga gümnaasiumi ja Otepää gümnaasiumi õpilasesinduste omavahelisel kohtumisel. Peamiseks suureks ettevalmistuseks nimetati Valga linnavalitsuse noorte omaalgatuslike projektide fondi kirjutamist ja sealt rahastuse saamist. Neil tuli läbi mõelda, mida täpselt, kuna ja mis eesmärgiga teha. Leida tuli koolitaja ja toitlustaja, pidada läbirääkimisi Tõrva ja Otepää gümnaasiumitega ning jagada tegevused: iga kool sai ette valmistada enda õpilasesindust tutvustava esitluse ning mõelda valmis mõned seltskonnamängud. Külalisteks olid Eesti õpilasesin-
Koostöö on kõige alus ning seda rakendasid ka õpilasesinduse liikmed.
duste liit, kes viis läbi meeskonnatöö- ja motivatsioonikoolitust ning Valgamaa noortekogu, kes vedas eest õpilasesinduste hetkeseisu kaardistust ja edasise koostöö ajurünnakut. Kohtumise lõpus tõdeti, et kui õpilasesinduses panustamist arvestataks õppetöös hindega, oleksid palju rohkemad koolinoored motiveeritud koolielu arendamisse ja põnevustamisse. Teiseks, koolinoortele on õppetöö kõrvalt vaja rohkem väljasõite ja motivatsiooni tõstvaid tegevusi, mis tugevdaks koostööd,
Ta l e n d i d
Koju
lõunast kuni õhtuni ning seetõttu hommikud veetsin koolis ja peale seda täitsin oma töökohustusi. Tõrva gümnaasiumiga seob mind see, et olen antud koolis õppinud 12 aastat ning töötades noorsootöö valdkonnas, teen koostööd sealsete pedagoogide ning spetsialistidega. Ühtpidi oli Tõrva kerge ja loogiline valik, sest tunnen tervet koolimaja ning töötajaid, kuid samas oli põnev, sest viimati aastaid tagasi viibisin seal koolis igapäevaselt olles õpilase rollis.» Sigrid: «Kuna tervishoiu kõrgkool otsib kõikidele tudengitele praktikakohad, siis ma ise konkreetset lasteaeda välja ei valinud. Siiski näitasin ma üles soovi teha praktika Tõrvas ning kool tegi ülejäänu ära ja seetõttu lähengi «Lapse tervise» praktikale Tõrva Tõrvalille lasteaeda.»
Praktika – kus ma selle sooritan? Iga õppiva noore peas on arvatavasti selline mõte läbi käinud. Kas minna suurde linna või minna hoopis kuskile kodu lähedale? Autor: MERILIN SAKSNIIT Illustratsioon: KERTU REVA Käesoleva aasta kolm esimest kuud olid minu (Merilin Saksniit - toim) jaoks väga vahvad. Põhjus mu üüratus rõõmus peitub selles, et käisin praktikal oma kodukandi koolis Tõrva gümnaasiumis, mille lõpetasin juba neli aastat tagasi. Sooritasin klassiõpetaja eriala teise põhipraktika ning andsin kuus nädalat kuuendale klassile kirjandust, eesti keelt, matemaatikat ning loodusõpetust. Olen õppinud Tallinna ülikoolis klassiõpetaja erialal juba kolm aastat, hetkel lõpetamas neljandat ning ees ootab viies ja viimane. Peamine põhjus, miks tulin Tõrva gümnaasiumisse praktikale, oli soov eemalduda linnakärast ning olla tuttavas koduses paigas, mis pakub hingele head. Eliise Suija, on 24aastane neiu, kes töötab AS Tõrva Kodus ning lisaks on ta abikasvataja Valga lastekodus Kurepesa. Tema suureks hobiks on sportimine,
eelkõige rattasport ning ta tantsib rahvatantsu naisrühmas Liisud. Eliise sooritas Tõrva gümnaasiumis sotsiaalpedagoogi praktika. Sotsiaaltööd on ta õppinud juba pea aasta aega Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis. Sigrid Kutsar (20) on tütarlaps, kellele samuti meeldib väga sport. Talle meeldib rulluisutada, joosta ja lisaks käib ta breiktantsu trennis. Sigrid õpib Tartu tervishoiu kõrgkoolis õeks ning hetkel on tal käsil esimene aasta. Kooli kõrvalt käib ta enda arendamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumis neuroloogia osakonnas tööl. Sigridi praktika kestab mai ja juuni vältel ning ta veedab selle toreda aja Tõrvalille lasteaias. Tõrva gümnaasiumis oli praktikandiks ka Ülla Tamm (25), kelle hobideks on fotograafia, sport, meedia, reisimine ning vaba aja veetmine looduses. Ülla õpib viimasel ehk neljandal kursusel Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias huvijuht-loovtegevuse õpetaja erialal. Tõrva gümnaasiumis tegi ta pedagoogilist praktikat, mis koosnes erinevatest valdkondadest.
kuid sisaldaks ka mõnda õpimomenti. Kõikide osalejate poolt oli tagasiside positiivne ja soe, sündmuse ülesehitust kiideti ning kõik noored said juhtimisega hakkama. Laupäev veedeti toredalt ning juba oodatakse järgmist kohtumist, rohkem läbirääkimisi, koos mõtlemist ja tegutsemist. Valga gümnaasiumi huvijuht Egle Kõvask: «Oleme ühe maakonna koolinoored ning kui tahame, et noored meie koolidesse jääksid, peame tegema koostööd nüüd rohkem
Mille järgi valisid oma praktikakoha? Eliise: «Praktikaks valisin ma koha just selle järgi, et mul oleks võimalust kergemini seda täita enda töö ja muu elu kõrvalt, mul ei ole praegu sellist aega, et sõita autoga kümneid kilomeetreid kodukohast eemale mitu nädalat järjest. Minu eesmärk on jääda kodukohale ligidale ka siis, kui mul on käes kõrgkoolist saadud diplom. Naudin seda asukohta, kus ma elan ja sealseid inimesi, ma ei näe ennast kusagil suurlinnas töötamas ja elu rajamas.» Ülla: «Üheks esmasemaks kriteeriumiks oli piirkond. Kuna töötan Helme vallas, siis ei olnud võimalik töö kõrvalt kaugele praktikale minna, sest praktika kestis 8 nädalat. Samuti oli võimalik panustada täisväärtuslikult nii praktikal kui ka tööl, kuna mu põhiline tööaeg ongi alates
Kas toetad ideed tulla tagasi oma kodupaika tööle/elama/ praktikale? Miks? Sigrid: «Kindlasti toetan, kuna kodupaik on väga südameligidane ning seal on pere ja lähedased. Need on juba kaks väga head põhjust, miks naasta.» Ülla: «Ikka. Ma ise olen õppinud ja elanud mõned aastad ka mujal, kuid senine tee on mind toonud koju tagasi ja hetkel ei ole plaanis siit veel niipea lahkuda. Eks ikka ole oma plussid ja miinused, kuid minu jaoks on postiivsed tegurid Tõrva puhul ülekaalus. Siin on kaunis loodus, mitmekülgsed võimalused spordiga tegelemiseks, põnevad vaba aja veetmise võimalused ning suuremad linnad ei ole tegelikkuses üldse kaugel. Suures linnas oled sa üks väike massi osa, kuid väiksemas kohas osatakse rohkem väärtustada inimeste panust ning märgatakse seda enam.»
kui varem. Sellised kokkusaamised, ühisüritused, väljasõidud jms võiks toimuda sagedamini ja seda just koolidevahelises koostöös. Meie kooli direktor tegi väga hea märkuse antud koolituse osas, mainides, et kui tõepoolest soovime, et noored jäävad meie maakonna gümnaasiumitesse, peame koostööd tegema suuremal määral hoopiski põhikooli astmega, sest nemad on meie järelkasv. Võibolla võikski nüüd vahelduseks mingit koostööd noorematega korraldada.»
Kas soovitaksid oma tuttavatele, kes pärit väiksematest asulatest (väikelinn, alev, küla) minna praktikale just oma kodupaika, selle asemel, et minna suuremasse linna, nt Tallinn? Põhjenda lühidalt. Eliise: «Soovitan teistel tudengitel valida praktikakoht enda tunnete järgi, eelkõige peavad olema paigas tulevikueesmärgid. Suurlinnas praktika läbiviimine võib oluliselt avardada silmaringi, aga usun, et seda saab ka väiksemas kohas, nagu näiteks Tõrva.» Sigrid: «Ikka soovitaksin. Juba seepärast, et enamus praktikante lähevad suurtesse linnadesse praktikale ning seetõttu on väiksematel asulatel vähem sellist huvitavat kogemust, et praktikante juhendada. Samuti on kodupaigas praktika tegemise juures positiivseks see, et on võimalus tasuta oma kodus ööbida ning rohkem aega veeta koos oma perega, kuna kooli kõrvalt pole aega iga nädal Tartust koju tulla.» Ülla: «Praktika valik peab lähtuma isikust – tema võimalustest, huvidest, eesmärkidest jms. Selleks, et leida endale sobivaim amet ning organisatsioon, peabki maailma nägema ning kõiki võimalusi ära kasutama. Kui me ei proovi, siis ei saagi teada kas see üldse sobib või mitte.» Mina, Merilin, soovitan soojalt igale noorele minna praktikale oma väiksesse kodukohta, sest inimesed on seal kokkuhoidlikud ning kodukoha tuttavlik hõng lisab kindlust. Soovitan jääda truuks oma kodupaigale ja selle tuleviku kujundamisele, ka väike panus on abiks. Saab julgelt väita, et leidub selliseid Valgamaa noori, kes on alati valmis tulema tagasi oma juurte juurde. Ei tasu karta, et tulles tagasi oma kodupaika, ei ole sul võimalust edasi areneda. Areng toimub alati ning juured on paindlikud ja suudavad sinuga igale poole kaasa rännata, aga ainult siis, kui sa seda tahad.
s u n a p u t a m a d Hin s u l e e s e m i n i noore Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituseja tööväliselt tegutseda. Eestis on selle korraldamise aluseks noorsootöö seadus.
Autor: KARL KIRT Foto: MERIT MÄEKALLE Selline mõiste seletus annab omakorda aimdust, kui lai noorsootöö kui selline on ja kui paljudesse eluvaldkondadesse see tegelikult võiks jõuda. Tänases Eestis seostub noorsootöö kohalike omavalitsuste jaoks peamiselt noortekeskustega. Tegelikult ei tähenda ainuüksi noortekeskuse olemasolu veel, et kogu noorsootöö on konkreetses omavalitsuses korraldatud. Tuleb tõdeda, et Valgamaal on noortekeskuste poolest väga vedanud, sest kõigis 13 omavalitsuses on olemas noortekeskus ning tublid noorsootöötajad. Omaette küsimus on noortekeskuse taristuga seonduv. Tegelikult võib öelda, et noorsootööga te-
Noortemeelsus ei küsi vanust.
gelevad kõik asutused ja inimesed, kes tegelevad noortega. Jättes välja formaalhariduse (kuigi on olemas mõiste koolinoorsootöö, mis puudutab koolis tegutsevaid õpilasesindusi ja huvijuhti või noorsootöötajat), perekonna ja töö, siis võimalusi noorsootööd märgata on mitmeid. Näiteks huvikoolid ja trennid, kus juhendajad ja treenerid on tegelikult noorsootöötajad. Noored käivad seal oma vaba tahte alusel, huvikoolid ja treeningud on üldjuhul avatud kõikidele soovijatele ja huviringe ning sporti tehakse noorte jaoks ja noorte-
B A A S S I M Selle suve alguses saavad ligi kümme tuhat noort keskhariduse tunnistuse.
Edasi?
ga koos. Kui huvikoolidesse ja spordivaldkondadesse jõuaks tõdemus, et ka see on noorsootöö, astuksime suure positiivse sammu edasi. Aga eks kõik toimub omal ajal. Noorsootööd tehakse kõigis noorteühingutes, mida tegutseb Eestis väga erinevaid. Eesti Noorsootöö Keskuse hinnangul toimetab noorteühingutes 11% kõikidest Eesti noortest. Siia hulka loeks ma lisaks veel Kaitseliidu, mis on küll riiklik struktuur, aga läbi oma noorte liikmete tegeleb noorsootööga väga edukalt. Eestis tegutsevad veel mitmed noorte püsi- ja projektlaagrid, mille eesmärgiks on pakkuda noortele aktiivset ja tervistavat puhkust. Noorte püsi- ja projektlaagrites eeldatakse, et tegutsevad noorsootöötajad (kasvatajad), kes on läbinud spetsiaalse koolituse ja omandanud osakutse. Laagritele sarnased on töömalevad, mida viiakse läbi ka Valgamaal. Eestis tegutsevad osaluskogud, mis on samuti üks noorsootöö osa. Sinna hulka kuuluvad omavalitsuste põhised noortevolikogud ja maakondlikud noortekogud, lisaks sellele tegutsevad üle Eesti mitmed teavitamis- ja nõustamiskeskused toetamaks noorte karjäärivalikuid ja hakkamasaamist ühiskonnas. Siinhulgas on tähtis nende noorte nõustamine ja abistamine, kes on sattunud erinevate probleemide tõttu kinnipidamisasutusse. Sellistel juhtudel tulebki appi noorsootöö, mis aitab noortel tavaellu tagasi integreeruda. Kõik need erinevad institutsioonid, ühingud, inimesed ja asutused tegelevad sellega, et noortel oleks rohkem võimalusi enese arendamiseks ja omaalgatuseks, väheneks ebavõrdsus, noortest saaks aktiivne osaleja oma kogukonnas ning nad oleksid edukad tööturul. Tuleb mõista, et noorsootöö ja sellega tegelevate inimeste panus ühe noore inimese ellu on hindamatu. Üldjuhul võtab noorsootöö tulemuste nägemine aega ja selle positiivsed mõjud võivad avalduda alles aastate pärast.
Ra
us Koroljo m s
21) v(
Ma
it Saal (20 rg )
Vä ken hi (2 i a
2)
Üks eluetapp saab läbi ning tuleb valida uus suund, kus oma rada jätkata. Valikuid on seinast seina ning tegelikult ei pea otsused piirduma kõigest ühe valikuga. Igaüks peab ikkagi leidma enda südamehäält kuulates selle «õige» tee.
M
Autor: KAROLIINA KRUUSMAA
KÕRgKOOLID
õppida kindlat valdkonda + Võimalus süvitsi, eelkõige just teoreetiliselt. - Koormus on suur ning õppeaeg pikk.
KUtsekool
õppida selgeks mõni prak+ Võimalus tiline oskus. õppeaja tõttu ei jõua õppi- Lühema da valitud valdkonda väga süvitsi.
töö
+ on raskem konkureerida - Tööturul headele töökohtadele, kui puudub Võimalus teenida raha ning omandada oskused töö käigus.
spetsiifilisem haridus.
Vaba Aasta
võtta n-ö aja maha ning mõel+Saab da järele, mida soovitakse teha tulevikus.
vaba aastat võib olla raskem - Pärast hakata uuesti koolis käima, sest õppimisharjumust enam pole.
Koolis viieline õpilane olemine ei garanteeri edukat karjääri, samuti ka ülikooli paber, mis on hambad ristis kätte võideldud. Minult küsiti palju, miks ma ei läinud pärast gümnaasiumit ülikooli õppima. Olen kõigile vastanud, et ma polnud erialade valikus enda jaoks midagi nii sobivat leidnud, kuid minu tulevikuplaanides ja huviorbiidis on psühholoogia ja/ või ettevõtluse õppimine. Kandideerisin Tartu kutsehariduskeskuse rekreatsioonikorralduse ja Tartu ülikooli kehakultuuri erialadele. Tänaseks olen lõpetanud rekreatsioonikorralduse ning jätkan õppimist kutsehariduskeskuses spaateenindaja erialal. Olen oma valiku üle väga õnnelik, kuna saavutasin selle, millest gümnaasiumiõpilasena unistasin – et saaksin õppida ja töötada erialal, mis toidab ka mu hinge ja paneb silmad särama. Soovin kõikidele abiturientidele teadlikke valikuid ning soovitan kuulata sisetunnet, mis otsustamisel abiks on. Sina ise oled oma tee rajaja!
Pärast gümnaasiumi otsustasin välismaale õppima minna ning nüüd lõpetan esimest bakalaureuse-aastat Rootsis Göteborgi ülikoolis tarkvaraarenduse ja selle haldamise erialal. Rootsi ülikooli kandideerimise protsessist õppisin, et tuleb inimesi korduvalt tüüdata, kuna muidu sellega ei tegeleta ning alati tuleb kasuks teiste samas riigis või linnas õppijate kogemuste kohta uurida. Näiteks Rootsis on suur probleem korteri üürimisega. Samuti tuleb hakata asjadega varakult tegelema, kuna ülikoolide rahvusvaheliste taotluste tähtajad on tavaliselt jaanuaris või isegi varem. Kindlasti peab uurima, kas valitud ülikoolis on üldse soovitud erialasid keeles, mida osatakse. Teiseks tuleb selgeks teha, mida nõutakse kandideerimiseks. Abi leiab kindlasti erinevatest organisatsioonidest, näiteks Dream Foundationist. Alguses võivad välismaale minek, uus keskkond ja keel tunduda hirmutavad, kuid võin kinnitada, et sellega harjub ruttu. Kindlasti arendab see ka silmaringi ning annab uusi võimalusi ja suundi, kuhu edasi minna.
Pärast 12. klassi lõpetamist astusin töömaailma, taskus keskhariduse ja müüja kutsetunnistus. Plaan oli suvel raha teenida ning sügisest minna ajateenistusse, kuna see on ikkagi au asi! Pärast kaitseväge töötasin restoranis kelnerina. Seejärel käisin Viljandi kultuuriakadeemia näitleja eriala sisseastumiskatsetel, neli aastat õpet tundus aga liialt pikk aeg. Lõpuks leidsin ajutise töö autopesulas ja pärast seda jõudsin taas kelneriametini, kellena töötasin üheksa kuud. Lõpuks otsustasin võtta uue suuna ning leidsin tööd Tartumaal ühes puiduettevõttes, kus töötan tänaseni. Siiani olen elanud rutiinset «töö-pood-kodu» stiilis elu, kuid see ei ole see, millest unistan. Unistada tuleb suurelt ning järgmise sammuna näen end juba ettevõtjana. Hetkel jätkan aga õpinguid n-ö eluülikoolis.
Tuleb olla
rahulik ja positiivne
Hummulis alustas aprillis tööd valla kultuuri- ja noorsootööspetsialisti ametikohal Meriliin Lend, kes on kodukohas varasemalt kaasa löönud mitmetes tegevustes ja sündmustes. Autor: KERTU REVA Foto: ERAKOGU Meriliin leiab värske ametikoha olevat heaks väljakutseks, et oma mugavustsoonist välja astuda. Nimelt on ta õppinud hoopis keskkonnakaitse eriala ja kui talle tehti pakkumine kandideerida praegusele ametikohale, siis oli ta pikemalt mõtlemata nõus. Meriliin leiab Valgamaa siinse eluolu olevat rahuliku ja vaiksena, ent värskes ametis tundub esialgu kõik võõras ja keeruline. Saanud natuke aega oma tööd teha, kiidab ta Hummuli noori, kes on tublid ja aktiivsed: «Hummuli põhikooli õpilastel on oma minifirma ja kaks koolibändi. Lisaks on meil palju tublisid laululapsi ja sportlasi.» Ametikohal alustades tutvus Meriliin esimestel nädalatel kõigepealt kohalike noortega, kes noortekeskust külastavad. Ta on võtnud eesmärgiks oma piirkonna noortele leida rohkem tegevusi, mis pakuksid huvi ja oleksid arendavad: «Olen otsinud noortele erinevaid õpitubasid, mis võiksid neile huvi pakkuda. Kindlasti on plaanis noortega osaleda erinevatel maakondlikel üritustel, mis on just neile mõeldud. Oodatud on ka noorte enda ideed, mida vahvat võiks korraldada või teha.» Meriliini jaoks on noorte arvamus väga oluline. «Kuidas muidu saan ma teada, mida nad teha soovivad. Igasugused ettepanekud ja ideed on alati teretulnud» ütleb noorsootööspetsialist ja julgeb väita, et noortega töötaval inimesel peaks kindlasti olema kannatlikkust ja energiat. «Tuleb olla rahulik ja positiivne.» Oma «patareide laadimiseks» kasutab Meriliin vaba aega peamiselt looduses liikumiseks ja lugemiseks, sest käib veel koolis ja teisteks hobideks tal praegu palju aega ei jää. Rõõmu valmistab Meriliinile teiste rõõm tema tehtud töö üle: «Näiteks, kui korraldatud üritus on hästi läinud ning inimestele huvi pakkunud.» Murekohti ta hetkel välja ei oska tuua ja arvab, et need selguvad siis, kui ta on juba rohkem töö sees.
k at k e m at u
Suvekool! Juba kaheksas suvekool leiab sel aastal aset 17.-19. juulini Lutsu turismitalus, mis asub Arula külas, Otepää vallas. Kokku saavad sel aastal osaleda umbes 180 inimest: 140 noort, rühmajuhid, noorsootöötajad, õpitubade läbiviijad ja noorte sõbrad.
Autor: RASMUS ONKEL Foto: ÜLLA TAMM Suvekooli ülesehitus on jäänud võrreldes viimaste aastatega peaaegu samaks. Esimesel kahel päeval saavad noored osaleda seitsmes erinevas töötoas, õhtud sisustatakse erinevate ühistegevustega ning kolmandal päeval selgitatakse läbi võistlusmängude välja uus osavaim noortekeskus, kes saab aasta aega olla Suvekooli rändkarika valdajaks. Suuremaks muudatuseks on see, et sel aastal osaleb lisaks 13-le Valgamaa omavalitsusele ka Rõngu vald Tartumaalt. Palupera vallal on väga head koostöösuhted Rõngu piirkonnaga ning lisaks kuulub Rõngu ka ENTK koostöögruppi, kus kõik teised partnerid on pärit Valgamaalt. Töötubades on noori ootamas sushi valmistamine, kaasaskantava kõlari ehitamine, parkuur ja slackline (tasakaaluliin - toim), meediamaailm, orienteerumine, numeroloogia ja tuleskulptuuride valmistamine. Teine Suvekooli õhtu lõpeb õhtuse orienteerumise ja tuleskulptuuride süütamisega. Töötubasid läbivad noored seitsmes erinevas kuni 20liikmelises grupis, mis loositakse esimese päeva alguses. Registreerimine Suvekooli algab 10. mai paiku, täpne päevakava on veel selgumisel. Täpsem info Suvekooli ja registreerimise kohta avaldatakse Tankla portaalis www.tankla.net. Osalejaks saab end registreerida pärast info avaldamist oma piirkonna noorsootöötaja juures. Igast vallast ja linnast saab osaleda kokku 10 noort. Kohtume juuli kolmanda nädala alguses kaheksandas Valgamaa Noorte Suvekoolis!
See suvi tuleb paljude Valga ja Valgamaa noorte jaoks taas teistsugune, sest 2.-14. juulil toimub Tankla õpilasmalev umbes 80-le Valgamaa noorele. Autor: MAREK MEKK Illustratsioon: TIMO ARBEITER Õpilasmalevas saavad osaleda noored vanuses 15-19 aastat. Põnevaks teevad maleva sinna tulevad noored, tööandjad ning ka see, et tegemist on ööbimisega malevaga. Samuti toimub maleva kahe töönädala vahel kokkutulek, kus võetakse mõõtu teiste rühmadega. Kavas on avada 7 rühma, igas
10 noort. Tööd saab teha põnevates kohtades, näiteks lossis, mõisas, vesiveskis ja talus, ning see muudab töötegemise huvitavamaks. Ettenähtud tööd on kerged ja konti ei murra, samuti püüame omalt poolt teha kõik selleks, et tööd ei muutuks rutiinseks. Praegu oleme arvestanud sellega, et noored, kellel on veel põhikool lõpetamata, teevad 4-tunniseid tööpäevi ja põhikooli lõpetanud töötavad 6 tundi päevas. Töötasuna garanteerime miinimumtasu tunnihinnaga 2,78€ (bruto). Malevas osalemine on noortele põhimõtteliselt tasuta, küsime vaid nn «särgitasu» 7€, et noored, kes end kirja on pannud, tuleksid ikka kohale ja saaksid ka malevasärgi. Kõik muu: söök, majutus, koolitused, kokkutulek, kohapealne transport ja rühma meelelahutus on tasuta. Kogu info maleva kohta on kättesaadav
oma L A p s e d s a ava d
Tankla noorteportaalist www.tankla.net. Heliisa Mets, Valga linna malevlane: «Olen käinud malevas kaks suve järjest ning põhiliselt aitasin hooldada Valga linna ja selle ümbrust. Malevas meeldis mulle väga, enim on meelde jäänud Pedeli-äärsete pinkide värvimine ja sellega kaasnenud nii-öelda väike värvisõda. Seal veedetud aeg andis arusaama sellest, kui raske on tegelikult raha teenida. Malevasse läheksin hea meelega tagasi. Seda näitab ka fakt, et olen ennast registeerinud 2017. aasta malevasse.»
Rohkem infot:
• Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, Marek Mekk, marek@tankla.net, tel. 523 7793 • Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, Maarja Mägi, maarja@tankla.net, tel. 506 8250
Noored on parim investeering tulevikku! Laste Vabariik on kõigile mõistagi tasuta! Kõik Laste Vabariigis osalevad lapsed saavad Laste Vabariiki sisenemisel passi – neist saavad Laste Vabariigi kodanikud. Pass annab tasuta või soodustingimustel sissepääsu muuseumitesse ja elamuskeskusestesse üle Eesti – nende partnerite juurde, kes on osalenud Laste Vabariigi mänguala loomisel.
Vabariigi
Laste ja noorte kultuuriaasta elamustuur Laste Vabariik sõidab suvel mööda Eestit ning tähistab koos laste ja nende peredega peagi saabuvat Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. See on meie kõigi ühine suvine sünnipäevapidu!
Toimumisajad:
20. juuni Otepää 21. juuni Tõrva 22. juuni Valga
Allikas: WWW.MINAKA.EE Laste Vabariik liigub ringi ratastel ning ühendab endas teatrit, mängu ja töötubasid. Igas peatuspaigas saab näha uut lasteetendust Eesti Vabariigi sünnipäevaks valmistumisest, avastada Eestit omanäolisel labürint-mängualal ning proovida oma käte osavust ja mõtte erksust töötubades. Laste Vabariigi ainulaadsel autolaval astuvad oma etteastetega üles kohalikud lapsed ja noored!
Igav suvi? Tahaks midagi teha? Siit võib saada mõne idee. Autor: MAILEEN PILLAROO
Välismaale? Jah! Seiklejate Vennaskond www.seiklejad.org
Võimalus avastada Euroopat minimaalsete kuludega. Kandideeri sobivasse noortevahetusse ja sinu suvi võib saada hoopis teise varjundi.
Workaway
Võimalused Eestis Facebook´i grupp Lahedad Vabatahtlikud
Grupis on palju vabatahtliku töö kuulutusi ning neid lisatakse pea iga päev. Vabatahtlikke otsivad Seto Folk, Seto Jaanituli, Haapsalu Joogafestival ja paljud spordiüritused.
www.workaway.info
Vabatahtlike Värav www.vabatahtlikud.ee
Võimalus osa võtta kultuuriprojektidest, spordiürituste korraldamisest ja heategevuslikest sündmustest.
Estyes
www.estyes.ee Noortevahetused ja vabatahtlik töö üle maailma. Vabatahtlikke otsivad näiteks erinevad muusikafestivalid ja looduskaitseorganisatsioonid.
Workaway pakub võimalust minna välismaad avastama üle 18-aastastele ning programmide pikkus on varieeruv. Võimalusena on välja toodud töötamine Portugalis ökotalupidamises või lapsehoidmine Islandil. Ahvatlev, kas pole?
K R u t s k e i d tä i s
Õpetaja
Hargla kooli õpetaja Silva Ranniku on inimene, kes viitsib oma tegevusi teisiti teha ning veab eest lahedat kokandusringi. Autor: KRISTIINA SAAG Fotod: RASMUS ONKEL Ta läheb noortele hästi peale ja temaga käib kaasas lakkamatu naerukihin. Silva läks kooli natuke nooremana kui teised. See ei takistanud teda olemast tubli sporditüdruk ja kui küsida tema endistelt õpetajatelt, milline oli ta õpilasena, vastavad nad justkui ühest suust: aktiivne. Ta oli lapsepõlves oktoobrilaste juht ning on juba maast madalast korraldanud üritusi. Ta tunnistas, et noorena sai ikka krutskeid ka tehtud, kuid nendest ajalugu nüüdseks vaikib. Väiksena ei uskunud, et ta kaks nädalatki õpetajana vastu peaks. Nüüd on ta sellega juba üle 20 aasta toime tulnud, millest 3 aastat kooli direktorina. Lisaks tööle tegeleb ta käsitööga, käib rahvatantsuringis ja lööb kaasa erinevatel üritusel ja projektidel. Silva lõpetas 1986. aastal Hargla 8-klassilise kooli. Peale seda käis aasta aega Valga keskkoolis, aga siis Pärnu IV keskkoolis ning 1992. aastal lõpetas ta Pärnu kodumajanduskooli. Ta on käinud Tallinna ülikoolis pedagoogika kursustel, saanud samas ülikoolis 2005. aastal käsitöö- ja kodunduse õpetaja paberid, 2008. aastal läks ta huvist aianduse vastu Räpina aianduskooli ning käib ennast pidevalt täiendamas erinevatel koolitustel. Lisaks annab ta koolis veel kuns-
Silva Ranniku kokkamistunnid toimuvad alati mütsides.
tiõpetust, loodusõpetust, bioloogiat ning keemiat. Hoolimata sellest, et ta hoiab Hargla koolis 1984. aastast tüdrukute D klassi kõrgushüppes I kohta ja 1983. aastast 30 meetri jooksus II kohta, temast kehalise kasvatuse õpetajat ei saanud.
Kui te saaksite kohe praegu oma unistusteametile tööle minna, siis mis see oleks? Ma ei teagi. Kuigi soovi õpetajaks saada mul varem polnud, siis nüüd mulle meeldib see amet. Ma lähen alati hea meelega tööle ja tööd võiks isegi rohkem olla. Ma arvan, et ma ikka vist...oleksin õpetaja edasi. Jah!
Olete õpetajaks hakkamist kahetsenud? Vahepeal veidi. Ühe klassiga tekkis mul kahtlus, kas ma ikka pean vastu, kuid pidasin ja mul on selle üle väga hea meel. Kui raskused ära võidad, siis on hea tunne.
Millised on tulevikuplaanid kokandusringiga? Mina seda ei tea, aga need, kes siit sellel aastal välja jäid, käivad küll uurimas, kas kokandusring järgmisel aasta ka toimub. See näitab, et huvi on.
Nkouoirepdi i r k o n n a
oriteet p r iMiks teile noored niivõrd
Küsimustele vastavad Taheva vallavanem Monika Rogenbaum ja Palupera vallavanem Terje Korss. Autor: ELERI MARGUS Fotod: RASMUS ONKEL, ERAKOGU
Kuidas toetate teie noori oma vallas? Monika: «Olen püüdnud noori toetada nagu saan ja suudan. Nt erinevate vahendite ja võimaluste hankimiga, korraldus- ja meeskonnatöös oma panuse andmisega, noorte ideede projektideks vormimisega. Usun, et igale pöördumisele ja küsimusele leiame vastused ja lahendused.»
Terje Korss
Terje: «Püüan jagada nendega oma kogemusi, kuidas leida võimalusi ja ressursse oma ideede elluviimiseks. Oleme koos ellu viinud hulgaliselt projekte, püüdnud läbi aastate luua noortele koos käimise kohti ja noorte elu huvitavamaks muuta.»
Mida on noored teile õpetanud?
Vabal ajal meeldib Monikale kala püüda
Millise saavutuse üle olete Hargla koolis kõige uhkem? Siin on nii palju uhkeid asju. Vau-efekt oli siis, kui meie kool sai haljastusprojekti toetuseks 10 000 krooni, pärast seda on meie kooli ümbrus väga ilusasti haljastatud. Õpetajaskond on ka väga tugev ja toetav ning kollektiiv on püsiv. Me oleme nagu üks pere ja minu arvates hästi töökad. Minu arvates on praegu kõik ilus. Maja on korras ja maja ümbrus on ka ilus. Urve Naha- «Silva tegeles kooliajal palju spordiga ja käis võistlustel. Nüüd, töökaaslasena, on ta abivalmis, tore ja tema huumorisoon on väga õige koha peal.» Evi Oherjus- «Töökaaslasena on ta super inimene, kellega käia reisimas ja kultuuriüritustel. Me oleme koos korda saatnud mitmeid tempe ja ta lööb alati kõiges kaasa. Loodetavasti töötab ta koolis veel pikka aega.» Ene Teemägi- «Õpilasena oli ta tragi ja väga hea käitumisega. Kaastöötajana on ta ülimalt usaldusväärne ning läheksin temaga meeleldi luurele. Ta on hea ütlemisega ja tõeline leid meie koolile. Võib öelda, et ta on lausa õpetajaks loodud.»
Monika: «Noored on enamasti digiasjades väga pädevad, selles osas ma arvatavasti järele ei jõua ja vajadusel küsin ka noortelt abi. Noored on enesekindlad, vahetud, riskialdid, julgevad suurelt mõelda ja unistada. Mina kipun olema ehk liialt ettevaatlik, jääma reaalsusesse ja praktikasse kinni. Noored on mindki õpetanud suuremalt mõtlema.» Terje: «Mõnusat, veel lapselikku mõtlemist, sest alati polegi vaja kõike teada ega üle mõelda.»
korda lähevad? Monika: «Mina olen saanud noorena oma võimalused, mind on usaldatud ja minusse on usutud. Sama peaks osaks saama kõigile. Muuseas, mind valiti Taheva vallavanemaks 24aastaselt. Minu ametikohustused ja isiklikud väärtused näevad ette, et noortesse tuleb panustada ning seda joont olen ma ka hoidnud. Minu tütar Agnes oleks olnud praegu juba 17aastane (ta sai surma 8 aastat tagasi) ja eks ma ikka mõtlen, kuidas maailm tema silmade läbi võiks paista, mis tema vanuses inimesele võiks olla tähtis ja määrav.» Terje: «Kuna see on tulevik, siis läheb ka mulle korda, mis toimub minu ümber 20 aasta pärast, ajal, mil noored on saanud nt ettevõtjateks, arstideks, teenindajateks, ametnikeks. Me kõik peame oma võimaluste kohaselt püüdma iga Eestimaa piirkonda paremaks muuta ning just tulevasest põlvkonnast tulevad peagi uued tegijad.» Kas noored on pigem kui ressurss või kui probleem? Kuidas? Monika: «Probleeme on alati. Ei ole neid noortega rohkem kui kellegi teisega. Noored on kindlasti ressurss ning seejuures veel kahtlemata väga väärtuslik ressurss, probleeme ei ole vaja üle tähtsustada.» Terje: «Kindlasti käib inimese arenguga kaasas ka probleemide hulk, ühega vähem, teisega rohkem. Kuid arvan, et enamus on ikka ressursiks ühiskonnale ja kaaslastele. Mida tervemad, targemad, asjalikumad on noored, seda parem on kogu elu Eestimaal.»
Mitmekülgne Loore All Loore All (8) pole niisama tavaline noor. Peale selle, et ta tegeleb suusatamise, laulmise, näitlemise, klaveri ja viiuli mängimisega, jõuab ta ka televisioonis figureerida. Vaatamata oma noorele eale teeb ta oma saavutustega silmad ette nii mõnelegi suuremale. Autor: BERYT PAIDRA Foto: ÜLLA TAMM Kohtusime Loorega Valga kultuurikeskuses Valgamaa Laululapse finaalis, kus neiu võitis teise koha. Tema jaoks pole aga oluline võit, vaid hoopis kogemused, mis ta iga hobiga endale kogub. Kuigi Loore on alles päris noor, kõlab ta väga täiskasvanulikult.
Vallutanud nii ETV kui ka TV3 Loore peab oma suurimaks saavutuseks ETV «Laulukarusselli» jõudmist, kus ta võistles Eestimaa parimate noorte lauljatega. Samuti on Loore osalenud ka TV3 saates «Kättemaksukontor», kus tema roll oli olla Karl/Karla. Kui kuulutati välja casting, leidmaks rikka vanaisa lapselapse rolli tütarlaps, soovitas Loore ema sõbranna neil kandideerida. Ema panigi lapse kirja, kiirusest tulenevalt jäi Loore emal, Reesil lugemata failid, kus oli kirjas stsenaarium. Noor neiu ei sobinud enda välimuselt antud rolli, kuid jättis sarja režissöörile Ain Prosale nii hea mulje, et talle kirjutati oma osa, palju kandvama rolliga. Loore jaoks osade filmimise juures midagi keerulist ei olnud, kuna kõik olid temaga väga sõbralikud. Võtetel sai Loore kõige paremini läbi näitlejatar Kadri Rämmeldiga.
Lavale sündinud Laulmisega alustas noor tüdruk 2aastaselt, samal aastal pani tema lasteaiaõpetaja neiu ka Otepää Laululapse vooru kirja ning tüdruk pääses edasi maakondlikule. Laulmine hakkas Loorele meeldima kohe, see
tekitab temas väga hea tunde. Samuti meeldib talle esitada endale südamelähedaste tekstidega lugusid. Loore jaoks ongi laulude esitamise juures kõige olulisem sõnum enda jaoks lahti mõtestada. Laulusõnadega tüdrukul probleeme ei teki, need jäävad talle kiiresti meelde ning pole kordagi sõnu laval segamini ajanud, kui lavahirm tekibki, siis kaob see esinedes ära. Enne lavale minemist mõtleb neidis alati positiivselt: «Kui läheb hästi või kui läheb ka halvasti, ma saan ikkagi väga suure kogemuse sellest.»
Kool ei jää suiku Koolis läheb Loorel väga hästi. Tema lemmikõppeaine on eesti keel. Kuna tüdrukule jäävad hästi tekstid meelde, siis näiteks muusika koduste töödega ei pea ta vaeva nägema. Kuigi Loore tegeleb paljude erinevate hobidega, on tal siiski ka vaba aega, mille sisustab televiisorit vaadates või õues sõpradega mängides. Loorel on palju erinevaid lemmiktegevusi, mis tema tulevikuplaanideski väljenduvad, näiteks laulmine ja näitlemine, südamelähedane on veel ka loomaarsti ja advokaadi tegemised.
Ema toetab kõiges Loore ema Reesi jaoks on eriline tunne näha oma tütart televiisorist. Suunanud ta oma last ei ole, kuigi kui Loore ema alles mõtles laste saamisele, siis tema unistuseks oli tütre sünni puhul, et ta hakkaks tegelema tantsimisega. Otseselt tantsiminega neiu tegelenud pole, kuid on käinud 5 aastat iluvõimlemises, millega ta sai samuti väga hästi hakkama. Loore iluvõimlemisõpetaja meelest peaks tüdruk kindlasti lavale jääma. Vahel võib Loore treeningul ka lihtsalt harjutuse ära teha sellepärast, et peab, pingutamata, kuid lavale minnes annab ta aga endast alati kõik. Reesi arvab, et laps peab tegema seda, mis talle endale meeldib ning elus tuleb kõik see, mis tulema peab. Järgmisel hooajal hakkab Loore mängima Vanemuise muusikalis «Hüljatud» tegelast väike Cosette-i.
Aktiivsus viib sihile Tänapäeval on inimesed endale võetud kohustustes ja seal tekkivate probleemidega väga järeleandlikud.
PEATOIMETAJA VEERG MARELI NIELSON / peatoimetaja Oma esmakordses peatoimetaja veerus ei hakka ma rääkima ajapuudusest, mida on abiturientidel vähe, vaid inimlikkusest ja ligimese aitamisest. Peale eesti keele eksamit läksin poodi, et premeerida ennast hambapastaga. Kõndisin kassade poole ning üks neist oli teistest veidike tühjem, kauba letile asetades nägin, et minu ees seisis vanatädi taaratšekiga, lähemalt uurides avastasin, et summaks oli ainult 10 senti. Mind nähes saatis ta põgusa naeratuse ja hoolitses selle eest, et minu kaupa enne läbi ei löödaks. Raha kätte saades naeratas ta ning kassa juurest minnes hakkas lugema oma üksikuid sente. Seal seisin mina, rahakott, autovõtmed, telefon ja hambapasta letil ning tundsin ennast veidikene halvasti, et mida ma enda rahaga peale hakkasin. Tagasisaadud rahaga, 51 sendiga, läksin rahalugeva tädi juurde ning panin need talle peopesa peale. Viie taarapudeliraha nähes täitusid tal silmad pisaratega ning tänas mind veel kaua. Suvel poes töötades tabas mind aga veel hullem olukord, nimelt nägin väga viisakalt riides vanatädi ning ta tahtis osta ainult piima, kaugelt vaadates nägin, et kassapidaja naeratas ning viis toote tagasi poodi. Memmeke lahkus kurvalt ning teenindaja tagasi tulles küsisin, et mis juhtus. Teada saades, et tädike oli tulnud poodi ainult piima järele, aga oli rahakoti unustanud koju, kirusin ennast, et miks ma varem ei läinud küsima. Mul ei oleks olnud kahju maksta ainult 35 senti, kogu järgneva päeva olin tööl nukker, siiamaani tunnen ennast veidikene süüdi. Niisiis, kutsun Teid reageerima kiiresti ja targalt ning kus näete abivajajat, siis aidake teda. Samuti annetuskastides möödudes poetage kasvõi paar senti sellesse, ma ise ka luban seda teha. Hooligem üksteisest, kõik elame samal planeedil ja muudame selle veel paremaks.
MEESKOND MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Jaama pst 12, Valga, 68205 | tel 56674990 | toimetus@tankla.net Peatoimetaja: Mareli Nielson. Toimetus: Kertu Reva, Pamela Paul, Eric Engelbrecht, Ülla tamm. Küljendus: Paul Poderat. Kaasautorid: Kaari Kaasik, Karl Kirt, Karoliina Kruusmaa, Egle Kõvask, Laura-Maria Kiiser, Eleri Margus, Marek Mekk, Tuuli Mekk, Rasmus Onkel, Beryt Paidra, Maileen Pillaroo, Krislin Pirs, Kevin Pisartšik, Kristiina Saag, Merilin Saksniit, Marge Tamm. Trükk: AS Kroonpress.Tiraaž: 1500. Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit. Aitäh Tõrva Avatud Noortekeskus!
Autor: LAURA-MARIA KIISER Foto: PAUL PODERAT Ma ei ütle, et pole olemas neid, kes vastu peavad, aga enamasti võetakse lihtsam tee ette ja antakse järgi, kuna siis ei ole enam miski kohustus. Ma loen iga päev aforisme, kuna need on väga toredad ning aitavad alati raskustest üle olla. «Naudi elu just täna, sest eilne on juba möödas ja homset ei pruugi kunagi tulla.» Ela iga päeva nii nagu homset poleks ja probleemid oleksid ajutised. Loomulikult on minu ideaaliks, et igal inimesel on olemas oma unistus, mille poole pürgida ning seda saavutades püstitatakse koheselt uus. Eesmärkide saavutamine võib näida raskena, aga need ei ole mitte kunagi võimatud, sest kõike saab, kui ainult südamest tahta. «Arvad, et oled asenda-
matu? Pista näpp vette ja vaata kas jääb auk järgi.» Tea, et kui sa annadki järele ja lahkud, siis sa ei ole asendamatu nagu me kõik. Alati leiab kellegi asemele, aga sina ise jääd lihtsalt paljudest kogemustest ja tuttavatest ilma, kellest võivad saada sulle lausa eluaegsed suunajad ja tulihingelised toetajad. «Tugevaks muutud sa siis, kui mõistad, et oled üksi. Keegi ei aita. Ja sellel hetkel taipad, et ainult sina ise saad ennast aidata.» See mõttetera võtab kokku selle, et kui sina ise ei muuda midagi, aga ootad, et juhtuks midagi imelist. Kõik muutub ja juhtub läbi selle, mida me ise enda eluga ette võtame, keegi teine ei saa seda muuta. «Üksinda saab kiiremini, aga koos jõuab kaugemale!» Me kõik peame elus tegema tööd üksi või meeskonnana. Minu kogemus on näidanud, et kui on ka midagi, mille kallal pead üksi tööd tegema, siis seda saab alati teha ka teistega koos. Näiteks
Küsitlus:
Millisena näevad noored enda unistuste kodu? Autor: KAARI KAASIK Andra-Liis Põder (15) Tahaksin, et minu unistuste kodu oleks ruumikas ja hea atmosfääriga. Soovin elada majas, mis on metsa sees ning mis oleks võimalikult kaugel linnakärast. Majal peaks olema hoov, kus saaks mõnusalt aega veeta. Kodu võiks olla suur, kuid mitte liiga suur. Sandra Unt (15) Tahaksin elada eramajas. Oluline on, et sinna mahuks ära kõik mu asjad ja ruumi ei jääks puudu. Soovin, et minu unistuste kodu oleks modernne ja ilus. Majas võiks olla palju tube, mullivann ja saun. Kõik toad võiks olla ühevärvilised. Krista Zõhtsõk (16) Tahaksin, et minu unistuste kodus oleks suured avarad ruumid, palju valgust ning kodu ümber head naabrid ja ilus loodus. Elaksin pigem eramajas, sest siis on sul oma isiklik hoov ja rohkem ruumi. Kodu peaks olema erksavärviline, avar ja hubane.
Laura-Maria uurimas, kuidas tehtud pildid välja tulid.
meeskonna juhtimine, näitab et sa oled juht ja sa teed seda üksi, kuigi tegelikult saab kaasata ka enda häid sõpru, tuttavaid, kolleege, lihtsalt nende olemasoluks rasketel aegadel.
KES Teeb, SEE jõuab! Pidevalt küsitakse aktiivsetelt inimestelt, et kuidas sa küll jõuad nii palju teha, ma ei jõua enda asjadega kuhugi. Peamiseks on luua enda
jaoks põhiprioriteedid, mille tegelemist armastad. «Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks!» Alati saab kõik tehtud, kui sa vaid tahad ja järgi ei anna. Elu koosnebki teele ettetulevatest takistustest ja nende ületamisest, mille abil sirgud aina tugevamaks. Mina olen tegelenud juba üle kolme aasta vabatahtliku tööga ja tean, kus leidub mulle sobiv töö, kuhu tahan ja ei taha minna. Kui Sul tulebki mõte loobuda, siis võta paber, pane kirja kõik plussid ja miinused ning kui leiad rohkem plusse, siis tea, et suudad raske olukorra ületada. Kui aga tuli negatiivseid rohkem, siis ongi mõttekas lahkuda, sest järelikult ei tule see südamest ning mitte hingega asja juures olek ei too kaasa midagi head.
Noored osalesid rootsis
talilaagris
VP õaglegnaesm iasvt au tb ai Autor ja foto: MARELI NIELSON
Palju teie ettevõtmine maksma läks? Novembris kirjutasime projekti, jaanuarist hakkasime tegutsema ehk koristati kõik ruumid. Ettevõtmine läks maksma 150 eurot, samuti leidsime sponsorid, kes aitavad meid auhindadega.
Valgamaa noored Rootsis sõpruskohtumisel.
1. märtsist kuni 12. märtsini osalesid Valgamaa 7 kodutütart ja 8 noorkotkast koos Rootsi Lennuväe vabatahtlike organisatsiooni noortega Rootsis talilaagris, kus pandi proovile osalejate rahvusvaheline meeskonnatöö ja hakkamasaamine talvises metsas. Autor: MARGE TAMM Fotod: ERAKOGU
Tegevusi täis päevad
tele väga huvitav ja uudne kogemus. Pooled osalejatest olid laagris esimest korda koguti palju teadmisi talviseks üleelamiseks metsas. Kodutütar Andra-Liis Põder meenutab: «Kõik osalejad olid väga toredad ja positiivsed ning meeskonnatöö sujus väga hästi. Alati aidati ja toetati üksteist. Minu jaoks oli üheks väljakutsuvamaks ülesandeks Bandwagen-i taga sõitmine, sest see oli minu jaoks täiesti uus kogemus. Nimelt oli vaja hoida hästi tasakaalu ja arvestama sellega, et kui ees peaks keegi kukkuma, kuidas vältida eesolevale otsa sõitmast. Kuigi kukkumisi tuli ette palju, püsisid kõik siiski rõõmsatena ning alati tõusti uuesti püsti ja mindi koos edasi. Sellest laagrist sain enda jaoks juurde palju uusi ja olulisi teadmisi ning sõprugi.» Kuigi alguses oli eestlaste ja rootslaste suhtlus veidi konarlik, siis laagri vältel omavaheline suhtlus paranes ja tänu sellele muutus ka meeskonnatöö paremaks. Laagri lõppedes valdas osalejaid
Kõik laagris veedetud päevad olid sisustatud erinevate tegevustega, mis olid suurel osal seotud suusatamisega, sest Põhja-Rootsis, kus on vähemalt meetri jagu lund, on suusatamine üks ainukesi liikumisviise. Enne praktilisi tegevusi eelnes teooriatund, kus näpunäidete järgi sätiti oma suusad korda ning õpetati kuidas mägisel maastikul suusatama peaks. Lisaks suusatamisele on üheks oluliseks osaks metsas hakkamasaamisel ka hügieen ja oma tervise eest hoolitsemine – nagu öeldakse terves kehas terve vaim ning seetõttu said osalejad kuulata loengut talvisest hügieenist ja riietumisest. Kõiki teooriatunnis saadud teadmisi tuli rakendada metsas, sest praktilisteks tundideks väljas olid 5-punkti pesu ja õppuse kuuendal päeval said soovijad hüpata jääauku. Kõigi lemmiktegevuseks kogu laagri vältel oli Bandwageni (roomikutega sõiduvahend - toim) taga suusatamine ja suusamatk, mille vältel said osalejad praktiseerida nii mäest laskumist kui ka mäkke tõusu. Alguses kukuti küll palju, aga tõusti jällegi püsti ja prooviti aina uuesti kõigega hakkama saada. Lõbusamateks tegevusteks korraldati erinevaid meeskondlikke mänge ja grilliõhtuid. Näiteks said osalejad oma kiiruse ja osavuse panna proovile tasakaaluliikuriga sõitmises Talvine suplus koos riietega. ning meeskonnatöö pandi proovile tandemsuuskadega sõites. kahetised tunded – oldi rõõmus, et Uus seltskond ja uued saab koju lähedaste juurde, kuid saväljakutsed mas ka kurbus, et tore laager läbi sai Võimalus end uues seltskonnas ja ja uute sõpradega tuli hüvasti jätta. keskkonnas proovile panna oli noor-
peal oleme olnud all ja kuuleme, et keegi nagu kõnnib üleval, kuid kõik inimesed on samas kohas, kuid las ta kõnnib, ongi tore. Exit the house-il on kaks etappi ning meie arvates on teine etapp õudsam, kuid loomulikult peab igaüks selle enda jaoks ise avastama.
Kuidas ja miks tulite sellisele ideele? Igal pool Eestis on juba olemas ning samuti soov Valga linna midagi uut ja huvitavat luua. Ammune unistus. Õudukatest oleme saanud palju inspiratsiooni ning pikaaegne unistus saigi täide viidud.
Palju ühe tunni maksumus on? Ühe tunni maksumus on väga väike, ühe inimese pealt 2 eurot.
Mis koht on hirmsaim põgenemismajas?
Kui võtta arvesse, et see maja on seisnud kasutamata 25 aastat ning varem oleme mõelnud sinna sisseminekust veidikene õudusega, siis võib väita, et ega päris tavaline maja see pole. Vahe-
Põgenemistoa ellukutsujad.
Kas võtme jaoks tuleb lahendusi leida või on see lihtsalt kuhugile peidetud? Mõlemat, otsides kindlasti leiaks võtme, aga vihjetega jõuab võtmeni kiiremini. Kogu võtme leidmisega kaasneb aga lugu, mida tuleb lahendada.
sporti täis Suvi Longboard on mõnus liikumisvahend.
Autor: PAMELA PAUL Fotod: PAUL PODERAT
Sport ei ole ainult füüsilise vormi arendamiseks, vaid sellel on ka palju muid kasutegureid.
bisse, millega tegelemine tekitab inimeses hea tunde ja on igati meeldiv tegevus. Siiski ei tohi sellega üle pingutada, kehale tuleb anda aega ka puhkamiseks.
Kevad ja suvi on õues sportimise aeg
Sport on väga tähtis osa tervislikust eluviisist. Kuigi esialgu võib tunduda, et spordi tegemine on väsitav, aitab see tegelikult lisaks füüsilise vormi arendamisele kaasa ka vaimsele tööle ja annab inimesele rohkem energiat. Sportlik inimene on enamasti positiivsema ellusuhtumisega, kuna sport tekitab hea enesetunde.
Kuna ilmad lähevad järjest soojemaks, on hea aeg alustada selliste sportlike tegevustega, mida saab teha õues. Võimalusi on palju, näiteks saab sõita rattaga, rulaga, rulluiskude ja -suuskadega, käia jooksmas, matkamas või kasvõi lihtsalt jalutamas ja ilma nautimas. Igasugune liikumine on kasulik, eriti värskes õhus.
Sportima peab iseenda jaoks
Mida on vaja teada spordi kohta
Tänapäeva ühiskonnas tunnevad paljud inimesed, eriti noored, ennast ebakindlalt ning arvavad, et on sunnitud tegema sporti ainult selleks, et neid paremini aktsepteeritaks. Tegelikult ei tohiks sport tunduda kui kohustus ja seda peaks harrastama täielikult iseenda, mitte kellegi teise pärast. Sporti peaks suhtuma kui ho-
Sport on kasulik nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Iga inimene peaks sporti tegema vabatahtlikult, enda lõbuks ja oma tervise heaks, mitte väliste tegurite sunnil. Võimalusel on hea liikuda õues. Iga inimene peaks harrastama just sellist sporti, mis talle endale meeldib.
Kaua kavatsete seda lahti hoida? Projekt iseenesest kestab 31. maini, kuid plaanime lahti hoida huvi jätkumiseni. Linnapäevadel ja suvel on see kindlasti avatud.
Kus viibite, kui sulgete ukse? Meil on paigutatud kaamerad, mille abil jälgime protsessi. Äraunustamist pole vaja karta, kuna võtame stopperiga aega ning tunni aja läbisaamisel tuleme teile järgi. Kuhu helistada, kui hakkan kartma? Me võtame hoiule inimeste isiklikud telefonid ning vastu anname abi kutsumiseks telefoni ühe numbriga, millele helistades tuleme vajaduse korral appi. Levi puudumise pärast ei pea kartma, sest igas nurgas on levi olemas. Samuti on võimalik katkestada üksikisikuna ning ülejäänud tiim saab jätkata. Kui suurt menu on tekitanud teie ettevõtmine? Ettevõtmine on tekitanud väga suurt menu ning sellest tulenevalt on ka huvilisi palju. Tagasiside on alati väga positiivne, järelikult inimestele meeldib tunniks ajaks lukustatud saada ning muust maailmast eraldatud olla. Exit the House´is käijad on pakkunud ideid maja huvitavamaks muutmiseks. Kindlasti lisavad heliefektid veel viimast vürtsi. Tulevikus plaanime luua ka reklaamvideo ning loosunglause. Ühendust saab võtta: exitthehousevalga@gmail.com, 56279188. Esimene ühenduse võtja, kes ütleb: «Leidsin loo Tankla lehest,» võidab grupiga Exit the House ühekordse tasuta pääsu.
Soojade ilmade puhul kuulutab Tankla välja võistluse Instagramis. Võistlusel osalemiseks tuleb postitada endast pilt, tehes praegusel ajal õues mõnda sporti, ja pildi all kasutada hashtagi #spordinõues2017. Võistlus kestab kuni 08.06.2017. Võitja valib välja Tankla toimetus ning parima pildi postitaja saab auhinnaks kaupluse Sportland 20€ kinkekaardi. Võitja tehakse avalikuks Valgamaa noorteportaali www.tankla. net lehel.
Ikka Juhtub!
tööle. Muusika kõlas kuidagi vaikselt, panin veel kõvemaks. Kõik inimesed vaatasid mind, kuniks üks vanamemm ütles, et ma võiksin austada teisi inimesi ja mitte üle bussi kuulata. Piinlik tunnistada, aga ma ei ühendanud kõrvaklappe korralikult oma telefoniga.» • «Käisin gastroskoopias ehk siis nii-öelda «mõõka neelamas» ning selle jubeda protseduuri alguses hammustasin ma kogemata arsti sõrmest ja ei märganud ka tema esmakordset manitsust selle kohta.» • «Ükskord jäin ma ajaloo tunnis magama. Tavaliselt, kui ma seda teen, siis ma pooleldi ikkagi kuulan. Tol korral ma ei suutnud kaasa kuulata ja õpetaja küsis minult mingi küsimuse, aga kuna mina ei kuulnud küsimust, vastasin õpetajale hoopis seda, et jaa, ma kuulan, mis ta räägib. Ma ikka veel ei tea, mis ta minult küsis.» • «Jalutasin sõbrannaga treeningult tagasi spordihalli ja me nägime enda sõpra trepil kõndimas. Hakkasime temast rääkima, ta teeskles, et ei kuule meid ja kõndis trepil edasi, nagu oleks catwalkil. Äkki ta aga komistas ja kukkus pikali, selle asemel, et olla ehmunud, ta tõusis elegantselt püsti ja kõndis modelli moodi edasi.»
Autor: BERYT PAIDRA
• «Käisime klassiga Lääne-Eesti seikluspargis. Pärast mõningat ronimist ei saanud ma enam edasi. Kõlaritest kostus, et on vaja mind alla päästa, töötajad tulid ning päästsid mu ära. Kõige tipuks ma maandusin peaaegu sipelgapessa.» • «Kukkusin ükskord koolis trepist alla. Suht piinlik!» • «Mu sõber tahtis viisakusest tütarlastele ust avada, aga tõmbas endale uksega vastu nägu.» • «Mu sõber tahtis ükskord ühte korvpallimängu mängida, seitset, ta jooksis minu suunas ja hõikas: «Mängime seitset!» ja siis ta kukkus täiega maha.» • «Tahtsin olla hästi lahe ja hundiratast visata enda silmarõõmu ees, aga ma just pole parim hundirataste viskaja ja see lõppes mingi kahtlase kukerpalli moodi asjaga.» • «Olin ühe väga meeldiva noormehega esimest korda väljas söömas ja nagu kiuste, tõmbasin omale toidu sülle.» • «Sõitsin ükskord bussiga ja tahtsin hakata kõrvaklappidega muusikat kuulama. Ühendasin klapid telefoniga ja panin heavy metali
L E I A R ÄG A S T I KUST
ÕIGED SÕNAD Koostaja: KAARI KAASIK
T
B
Õ U N A D J
D A R
V S
X
B
I
K
A S
E
F
B
Õ S
L
Z
G U X
D P
Ä Ä S
E
S
V S
U D A B
R
N P
U N A N E
T
Z
H U V A A R
K I
K
I
Ä R L
U K
K
C N Ä H L
L
G G E
K
M U R
K
Y
E
G R
P
D K
O L
L
A N E
X
N I
L
E
E
Illustratsioon: KRISLIN PIRS
Olles kannatlik ja lastes asjadel oma rada areneda ja suhtel küpseda, jõuad rõõmustavate lõpptulemusteni. Toredate inimeste seltskonnas võid kohtuda kellegagi, kes sind edasises tulevikus tugevalt mõjutab.
Lõvi (24. juuli - 23. - august) On võimalus, et kohtud just nüüd on elu armastusega. Läbirääkimistel ja elus suudad olla kindlameelne ja mõjuv, samuti sinu seisukohti võetakse tõsiselt.
Neitsi (24. august - 23. september) Leiad sarnaste vaadetega inimese, kes pakub sulle väga huvitavat ja romantilist seltskonda. Vältida tasub isiklike suhete arendamist töises õhkkonnas, kuna need võivad anda põhjust intriigitsemiseks.
Kaalud (24. september - 23. oktoober) Ükski illusioon ega meelepete ei eksita sind ning sinu terav mõistus näeb läbi ka osavaimad lõksud. Jõudu on palju, oled valmis julgeteks seiklusteks.
U R
Skorpion (24. oktoober - 22. november)
J
I
A R
L
A V Z
T
I
N E
G A K
I
I
A A M K
S
A E
M U J
U R
U K
VÄRVI MIND!
Vähk (22. juuni - 23. juuli)
Ambur (23. november - 21.detsember)
A K
G R
DETSEMBER 08.12 Maakondlik Jõuluteemaline luulevõistlus Valga Keskraamatukogus 12.12 Üleriigiline etlusvõistlus «Koidulauliku valgel» Pärnus Koidula Majamuuseumis 15.12 Valgamaa tänuüritus
Suhete alal on veidi pingeline periood. Pead nüüd olema oma käitumises ja väljaütlemistes väga sirgjooneline. Kui usud endasse, siis tegutsed rõõmuga ja sead endale aina uusi väljakutseid.
L
S
L
NOVEMBER (Kuupeäv selgumisel) Osaluskohvik 8.11 Etlusvõistluse «Koidulauliku valgel» Valgamaa voor Nõuni Rahvamajas 18.11 Kaitseliidu Valgamaa maleva aastapäev 24.11 Kodanikupäeva viktoriin ( interaktiivne) 24.11 Koolimoe võistlus
Kaksikud (22. mai - 21. juuni)
K
A L
N I
OKTOOBER 25.10 Noorte seikluslik võistlus «Paintball» Valgas
Projektid, millega oled juba pikemalt tegelenud või mis ootasid oma lahendust, jõuavad nüüd positiivse ja õnneliku lõpuni. On väga hea aeg vanade vigade parandamiseks ning ka otsustavate muudatuste tegemiseks.
M I
K
E
SEPTEMBER 01.09 Koolirahu väljakuulutamine 09.09 Perepäev ja noortebändide kontsert-pidu Pukas 16.09 Noorkotkaste ja Kodutütarde vabariiklik laskevõistlus Metsnikul 22.-24.09 Noorkotkaste ja Kodutütarde võistlusmatk «Kuperjanovlaste rada» 29.09 Infootsingu võistlus Valga Keskraamatukogus
Sõnn (21. aprill - 21. mai)
A D O K
E
B
AUGUST 12.08 Tõrva piirkonna noortepäev 14.-15.08 Valgamaa Suveseminar noorsootöötajatele, huvijuhtidele ja noortega tegelejatele Taheva vallas
Soovid siiski veel ringi vaadata, sest sulle tundub, et ennast ühe konkreetse isikuga sidudes rikud võimaluse kohata oma elu armastust. Asjad, mis ennist kuidagi sujuda ei tahtnud, võivad nüüd kiiresti laheneda.
K
A M I
A I
JUULI 17.-19.07 Valgamaa Noorte Suvekool 2017 25.-28.07 Noorkotkaste ja Kodutütarde maakondlik suvelaager
Jäär (21. märts - 20. aprill)
I
Ä E
Õ I
JUUNI 20.-22.06 Laste Vabariik Otepääl, Tõrvas, Valgas 23.06 Maakaitsepäev Valgas
HOROSKOOP
T
P
D P
MAI 05.-06.05 Vabariiklik Kooliteatrite festival algklassidele Kolgas 27.05 Valgamaa laulu- ja tantsupidu Tõrvas
Õ S
S
N I
T
E
Allikas: VALGA MAAVALITSUS
Jäta muretsemine ning kui vaja, kasvõi laiskle terve päev. Aeg on väga soodne põhjalike ümberkorralduste tegemiseks mitmel rindel, kuid muudatused tuleb sul endal ise algatada.
M M A M H E V I
M M
2017. aasta maakondlikud ja vabariiklikud noortesündmused
B
E
H A V
U O R
K
P
F
B
O V
U G P
S
B
O I
S
S
E
I
S
N I
H O R
J
N I
Ä Ä T
Võid leida nii uusi sõpru, kellega sul tekib tugev emotsionaalne side ja lähedus, kui ka kallima, kellega sind ootab ees pikaajaline suhe. Käigu pealt tehtud otsus on ilmselt nii loogilised kui ka edasiviivad.
Kaljukits (22. detsember - 19. jaanuar) Aeg-ajalt tegeled enesepettusega ning ignoreerid fakte, mis näitavad, et peaksid oma menüüs ja liikumisharjumustes väiksed ümberkorraldused tegema. Energiatase on väga kõrgel, saad elule läheneda loovalt, seda oma äranägemise järgi kujundada ja arendada.
Veevalaja (20. jaanuar - 18. veebruar) • LIBLIKAS • MURU • MAASIKAS • PUNANESÕSTAR • VAHEAEG • JÄÄTIS • PÄÄSUKE • JÄRV • UJUMINE
• PÄIKE • ROOS • ÕUNAD • KIIK • VABADUS • RAND • KURG • LÕKE • GRILLIMINE
• KUU • KOLLANE • VAARIKAD • TELKIMINE • MERI • PÄEVITAMINE • SININE • SÕBRAD • ROHELINE
Sinu vaatenurgad uuenevad ja avarduvad, oled paindlikum ja empaatilisem kui tavaliselt. Suurepärane aeg teadmiste täiendamiseks või nende proovile panekuks.
Kalad (19. veeb -20. märts) Tööd on küll palju, kuid see ei näi sulle peavalu põhjustavat. Sind võivad haavata lähedase inimese kriitilised märkused, kuid proovi neist üle olla.