Noorteleht Tankla nr25 by Valgamaa noorteleht Tankla

Valgamaa noorteleht nr 25

Heade mõtete ja ideede jagaja

Märts 2017

See suvi saab paljude Valgamaa noorte jaoks olema teistsugune, sest taas tuleb ELUÄGE SUVI ehk Tankla õpilasmalev.

Autor: MAREK MEKK

e in m e s t u g e t i s ii v a n A V a v a i e i s k u i s uu Projekti eesmärk on tuua piirkonda täiendavaid noorsootöö teenuseid. Projekti sihtgrupiks on noored vanuses 7-26 aastat, kes elavad KOVide tegevuspiirkonnas. Projekti ajaline kestus: oktoober 2016–august 2018 Autor: KAIJA TAMM

Taheva, Karula, Tõlliste, Õru, Valga Visioon: Ühiskonnas on hakkamasaavad, ettevõtlikud ja aktiivsed noored, kes väärtustavad ennast ja kogukonda. Noortele suunatud tegevust on palju. Koostöögrupi liikmeid ühendab mini- ja õpilasfirmade tegevus – kõikide omavalitsuste noortele on loodud võimalused mini- ja/või õpilasfirmade programmi läbimiseks piirkondades toimuvate majandusringide kaudu. Tulemas on suur inspiratsioonikoolitus-ideeseminar, kus noorte omaalgatust toetatakse koolituse kaudu ning ideed, mis saavutavad heakskiidu, saavad ka elluviimiseks rahalise toe. Majandusõppele pannakse ka rõhku näiteks Taheva ja Tõlliste piirkonda-

des, kus kokandusringidki selle suunitlusega tegutsevad. Lisaks maitsvatele toitudele tehakse seal ka kalkuleerimise ja eelarvestamise tööd, mõeldakse säästvale planeerimisele, etiketile, käitumiskommetele. Valga avatud noortekeskusesse on tööle võetud täiendavalt täiskohaga noorsootöötaja. Täiendust saab Valga avatud noortekeskuse bändiruum ning Valgas on oodata lahedaid võrgupidusid. Käivitunud või peagi käivitumas on loovusringid Tahevas ja Õrus, meediaring Valgas, liiklusring Õrus, orienteerumisring Tõllistes, pallimängude- ja ratsutamisringid Tahevas. Karulas tegutseb noorteklubi ja käivad koos joogagrupid. Mitmes kohas pakutakse nüüd mobiilset noorsootööd ja võimalust osaleda murdepunkti programmis. Plaanis on koolitada ujumistreener ja alustada sügisest ujumistreeningute korraldamisega Valga ujulas.

Tõrva, Helme, Hummuli, Põdrala

Visioon: Tõrva piirkonna noorsootöö toimub ühise koosöö raames ja pakub noortele kättesaadavaid võimalusi enesearenguks, mis toetavad noorte osalust, omaalgatust ja seob piirkonnaga. Tähtsamad tegevused on huvitegevuse fond, mille eesmärk on toetada väljaspool piirkonda huviringides käivaid noori. Samuti ühise piirkonna noorte infoportaali loomine, aktiivsete noorte järelkasvu programm ning vahendite soetamine piirkonna noortekeskustele ja -tubadele. Ühe tegevusena kaardistatakse ettevõtjate vajadused ja ootused noorte kaasamiseks ning noorte vajadused ja ootused tööharjumuse parandamiseks. Seoses sellega on eesmärgiks 200 piirkonna noore tööharjumuse kujundamine ja vastutustunde arendamine. Noored saavad osaleda läbi aasta erinevatel matkadel või teha midagi seikluskasvatusega seonduvat, võistlusmomendi saab Tõrva discgolfi rajal ning samuti toetatakse Tõrva Raadio tegutsemist, kuhu meeskonda kuuluvad noored tervest piirkonnast. Ühe suurima ettevõtmisena korraldatakse üheskoos selle aasta augustis sündmust Linn on noorte päralt, mis

toimub rahvusvahelise noortepäeva raames. Selleks, et jõuda enam noorteni, tegeletakse ka mobiilse noorsootööga ehk noorsootöötajad ei ole noortekeskuses, vaid käivad väljas just seal, kus noored kogunevad. Tõrva, Helme, Hummuli ja Põdrala noorsootöötajad teevad omavahel tihedalt koostööd ning tegevusi tehakse koos. Piirkonna eripära on see, et Tõrva on keskuseks ning ümbritsevate valdade noored enamjaolt õpivad Tõrvas ja veedavad oma vaba aega seal, siis seetõttu on nii mõnedki huviringid ja sündmused just linnas. Lisainfot võimaluste kohta saab piirkonna noorsootöötajalt.

Otepää, Palupera, Puka, Rõngu, Sangaste Visioon: Lõuna-Eesti piirkonna noorsootöö on mitmekülgne, kättesaadav, järjepidev ning põhineb noorte omaalgatusel. On loodud hulga uusi noorte vajadustele vastavaid, mitmekülgseid, kättesaadavaid ja järjepidevaid võimalusi. Noor teab, tahab ja oskab neid võimalusi kasutada ja järjest juurde neid noori tuleb. Piirkonna lapsevanemgi on kaasatud noorsootöösse üha enam (nt noorusematk, sotsiaalse toimetuleku

Õpilasmaleva ettevalmistused hakkasid pihta juba jaanuaris, mil oli vaja valmis kirjutada hankedokumendid, see omakorda tähendas jälle seda, et tuli hakata otsima ja läbirääkimisi pidama tööandjatega ning majutuskohtade ja toitlustajatega, saada omavalitsustest kinnituskirjad ja palju muud sellist niinimetatud sebimist. Kõige selle tulemusena tunnistati MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskuse hankes osalemine edukaks täies mahus ning juba 2.-14. juulini, sel suvel saab toimuma Tankla õpilasmalev umbes 80le Valgamaa noorele. Õpilasmalevas saavad osaleda noored vanuses 15-18 aastat. Põnevaks teevad maleva sinna tulevad noored, tööandjad ning ka see, et see on ööbimisega malev ja samuti toimub kahe maleva töönädala vahel kokkutulek, kus võetakse mõõtu teiste rühmadega. Kavas on avada 8 rühma ja igas neis on 10 noort. Praeguse seisuga on toimumiskohtadena kindlad Helme, Palupera, Karula, Taheva, Sangaste ja Tõlliste valla rühmad, kuid mõne rühma üle käivad veel otsingud ja läbirääkimised. Töökohad tulevad päris põnevad, näiteks loss, mõis, vesiveski ja talu ning tööd huvitavad. Kogu info maleva kohta on peagi kättesaadav noorteportaalist Tankla, samuti anname seal teada registreerimise kohta, mille avame aprillis.

oskuste töötoad jms). Kõikidel tegevustel on vastutajad, projektil peakoordinaator ja välja kujunes kohe võrgustik (KOV-juhid, KOV-noorsootöötajad). Võrgustikku sulandusid bussijuhid, huviringijuhid, pedagoogid. Võrgustikul oma Google grupp, mille abil infot, kiitusi ja arenguvõimalusi jagatakse. Piirkonna suur õnn on olemasolev võrgustik, kes on positiivne, teotahteline ja arenemisvõimeline. KOViti ollakse küll veidi erinevad, kuid eesmärk on jõuda ka siin ühtlasema parima tasemeni. Tegevuste sisu, toimumisajad jms teatatakse KOV ja noortekeskuste veebilehtedel (nt http://noored.palupera. ee, https://www.facebook.com/pukanoortepesa ), piirkondlikes infolehtedes Otepää Teataja ja järgmistes infokanalites (Facebook, stendid, Tankla, Valgamaalane). Oleme teinud ja on plaanis jätkata järgmiste tegevustega: lastejooga, kalandus, robootika ja teadusringid, noortepäevad, draamaõpe, kogemuspõhine õpe, looduspäevad, suvekool, ettevõtlikkuse arendamine, aktiivsete noorte ja vabatahtlike noorsootöö abiliste tunnustamine, sotsiaalse toimetuleku oskuste töötoad, murdepunkt, nooruse matk jne.

noored

Kui da s ma atü dr uk

s u ur de lin na

g üm na asi um is se l äk s? Peaaegu 10 aastat tagasi alustasin ma oma haridusteed Valgamaal Taheva vallas Hargla koolis. Sellel ajal polnud mul õrna aimugi, mis saab edasi, kuid umbes aasta tagasi tegin ma otsuse: minust saab pärnakas, maksku see, mis maksab.

Varsti sai suvi läbi ja jõudis kätte september. Olin sunnitud esimesel septembril enda julguse kokku võtma ja hüppama täiesti tundmatusse vette. Pidin harjuma sellega, et mu klassis käib nüüd peaaegu sama palju õpilasi, kui terves mu eelmises koolis ja nad teavad vähemalt kedagi, kuid minul polnud kellegagi rääkida, sest mu jaoks olid kõik veel võõrad. Enne kooli olidki mu ainsad mõtted umbes sellised, et kui ma endale sõpru ei leia, siis ongi rohkem aega õppimiseks, aga kuidas ma küll eksisin. Esimestel nädalatel ei suhelnud keegi eriti kellegagi, kuid rebaste ristimise ajal sain ma aru kuidas mul vedanud on. Ma ütleks lausa, et meie klass on üks ühtehoidvamaid ja tegelikult on meis kõigis midagi head, kuigi me oleme kõik täiesti erinevad. Nii algas minu jaoks keskhariduse omandamine suures ja võõras linnas. Minu arust ei tohiks karta uusi ja tundmatuid situatsioone. Kooli tuleks minna sinna, kus sa saad õppida seda, mida su hing ihkab, mitte sinna, kuhu tundub loogiline minna. Tihti ei tähenda ära kolimine ka seda, et sa pead hüvasti jätma kõigega, mis sinust maha jääb. Mina suhtlen tihedalt edasi oma vanade sõpradega ja löön kaasa nii palju kui võimalik Valgamaal toimuvates tegemistes - ja nii see jääb!

Koit ja Hämarik Autor: MARELI NIELSON Foto: ÜLLA TAMM

Millised on sinu ülesanded Koiduna?

Kellele sa teada andsid, et lähed proovikatsetele ning mis seal tegema pidid?

Rahvani on vaja tuua XII noorte tantsupeo lugu, mis põhineb Koidu ja Hämariku ainetel. Koit on uljas ning avastamist ihkav noor, kes koos Hämarikuga ei taha kuulda võtta Vanaisa ning tema poolt antud soovitusi ning kullakera. Kuid mida aeg edasi, mõistavad, kui oluline on siiski Vanaisa poolt antud õpetussõnad, mõtted ning kullakera edasi kandmine.

Esimesena said teada loomulikult minu vanemad, sest neile ma räägin alati, kui kuskile katsetele lähen. Siiri Põldsaar, klassijuhataja ning lõpuks said kõik sellest teada. Meile oli ette antud vastavad tekstid ja laulud ning nendega hakkasime erinevaid olukordi ja etüüde läbi mängima. Neid tehti mitu korda erinevate paarilistega, kunagi ei teadnud kuidas lugu täpselt lõpeb.

Kes said esimesena teada, et osutusid valituks? Tulin äsja isaga töölt koju, lõunapausile. Kohvi juues helistas Margus Toomla ja loomulikult minu särava oleku pealt said vanemad aru, et ju siis sain endale selle rolli. Seejärel helistasin kohe Siirile ning oma tüdrukule.

MEIe kodukoha pärlid

Kristo ja Danvar on Valgast pärit noormehed, keda tunnustati eelmise aasta lõpus Valgamaa aasta noorte tiitliga. Uurime, mida nad ise enda kohta räägivad.

Autor: KRISTIINA SAAG Alustuseks valisin ma omale kolm kooli. Need koolid olid täiesti erinevate valikutega edasi õppimise osas. Üks mu valikutest oli Pärnu ühisgümnaasium. Just see oli tegelikult minu niiöelda unistuste kool, kus ma kõige rohkem õppida tahtsin ja seda just sellepärast, et ma oleksin saanud õppida oma unistuste ametit, arhitektuuri. Peale katsete tegemist oli mul üpris suur hirm, kuna sa ei või iial teada, kas meeldid neile või mitte. Kui mind ühisgümnaasiumisse vestlusele kutsuti, olin ülimalt õnnelik. Tõeline õnn saabus aga siis, kui sain teate, et olen sinna rõõmuga sügisel õppima oodatud. Ma ei suutnud seda alguses uskuda ning natukese aja möödudes ütlesin teistele koolidele ära. Sealt edasi hakkas kõik hästi minema. Suve alguses, kui olin just põhikooli lõpetanud, pidin jälle Pärnusse sõitma, et paberimajandus ka korda ajada. Minuga vestles tol korral direktor isiklikult ja temagi oli väga rõõmus, et otsustasin ühisgümnaasiumi kasuks. Juba katsetele minnes ütles mulle, et talle meeldivad need, kellel on suured unistused ning kes on piisavalt julged, et neid täita ja selleks, et kolida oma lapsepõlve kodust peaaegu 200 kilomeetri kaugusele, nõuab märkimisväärset julgust ja eneseületamist. Suve jooksul pidin ma järkjärgult Pärnusse kolima nii füüsiliselt, enda asjad siia tooma, kui ka vaimselt, sest raske oli harjuda mõttega, et ma pean leidma siit omale uued sõbrad ja ei näe vanu tuttavaid nii tihti. Kõik läks vägagi hästi ja veetsin suve Pärnut avastades ning malevlasena tööd tehes.

K r is t o j a D a n v ar –

Kuidas tekkis sinu paariline Hämarik? Minu paariline tekkis katsete käigus, meid pandi paaridesse vastavalt sellele, kes kellega kokku sobis, nii hääleliselt kui ka oma olemuse poolest. Minu paariliseks on paganama hea laulja ja näitleja Merit Männiste.

Kui tihti käid Tallinnas proovides? Eelmise aasta lõpul oli tihedat käimist Tallinna ja Tõrva vahet, sest siis harju-

Autor: CATLIN SAAR Fotod: ÜLLA TAMM Kristo Jesse käib Valga gümnaasiumi 11. klassis IT- ja majandussuunas. Peamiselt tegeleb ta spordiga, eriti pikamaajooksuga, kuna seda saab teha ükskõik millal ja ükskõik mis ilmastikuoludes. Lisaks pühendab ta oma aega vabatahtlikule tööle.

Ajaplaneerimine on oluline Kooli, spordi ja vabatahtliku töö kõrvalt jääb noormehel aega lausa ülegi. Kõige selle taga on tema hea ajaplaneerimine, mille toimimiseks on Kristo hinnangul vaja mõelda, kas asi on tõesti oluline ning kas seda on tarvis teha. «Kui selle saad paika, siis ei tohiks tekkida mingeid probleeme ajakava tegemisega,» ütleb Kristo. Teda motiveerib mõte sellest, kuidas ta saab omapoolse panusega olukorda muuta. Näiteks vabatahtlikuna teab ta, et aitab oma tööga kedagi ning see toob talle päeva lõpus naeratuse näole. Motivatsioonilanguse korral pöördub Kristo kas oma sõprade või vanemate poole, kuna nendelt saab ta alati abi ja nõuandeid. Kristo jaoks on elus kõige olulisem see, et inimesed tema ümber oleksid õnnelikud ka hetkedel, mil tal endal pole kõige parem olla. Kindlat tulevikuplaani Kristol veel ei ole, kuid hetkel on tal soov Tartu ülikooli füsioteraapiat õppima minna. Kui aga sellest miskit välja ei tule, kavatseb ta jätkata oma sporditeekonda. Mida aga oskaks üks Valgamaa aasta noor teistele noortele soovitada? ‘‘Ole sina ise, ole vabatahtlik, ära karda asju korraldada, sest see annab tohutult kogemusi ja tutvusi juurde. Valgamaal on kõik olemas, mis saaks just Sinu unistuse täide viia, ära lase sellel mitte juhtuda!’’

Aktiivne mitmel rindel Danvar Lendre on Valga põhikooli vilistlane, kes nüüd õpib Nõo reaalgümnaasiumis. Olgugi, et Danvar õpib teises maakonnas, panustab ta siiski aktiivselt Valgamaa ellu ja on endiselt vabatahtlikuks Valga militaarteemapargis. Nõos on ta õpilasesinduse liige, käib keemia olümpiaadikursusel, tegeleb õpilasfirmaga ning mängib saalihokit. Eelmisel aastal leidis Danvar endale uue huviala, milleks on kaitseliit. Valgamaa malevas aitab ta peamiselt kaasa sündmuste korraldamisel. Danvari suurimaks kireks on olla rõõmus vabatahtlik. «Ma ei suuda lihtsalt pealt vaadata, kuidas inimesed töötavad. Ma pean kaasa lööma ja neid aitama,» sõnas Danvar.

Siin on olemas kõik, mida Edukal

noorel vaja võib minna. Need tegevused võtavad muidugi aega. Danvar on aga kogenud, et mida rohkem on tegevusi, seda rohkem ta jõuab asju ära teha. Ta ei võta ühtegi ülesannet kohustusena, vaid hoopis hobidena või puhkusena, kuna muidu tekib mõistusel vale arusaam ja hakkab äkki streikima. Motivatsiooni leiab ta vabatahtlikust tööst ja hobidest. «Juba nendest mõtlemine laeb mu patareisid, rääki-

mata nendega tegelemisest- siis olen kui elektrijänes.»

Vabatahtliku palk on kogemused Aktivistina on noormees saanud enda kõrvale väga huvitavaid isiksusi ja sõpru, samuti väga palju kogemusi. Näiteks on ta olnud mõned korrad suurürituste korralduse juures. «Saan aimu, et see on tegelikult pikk ja vaevaline protsess. Olen hakanud hindama selliste inimeste tööd, kes tegelikult jäävad tahaplaanile, kuid on elus väga olulised ja ilma nendeta on raske.» Hindama on ta hakanud ka seda, et alati ei pea kõike raha eest tegema. «Need inimesed, kogemused ja töö vili ongi vabatahtliku palk. Ma teengi seda selleks, et kuidagi panustada ühiskonda ja oma kodukoha arengusse. Tahan ise õppida ja kogeda ning seda kõike hiljem ise edasi kanda.» Danvari meelest on kõige olulisem elu juures see, et tuleb olla õnnelik, positiivne, särasilmne ja ei tohi viriseda. «Iga väike heategu on tulevikuväetiseks,» ütleb ta. Tulevik on noormehel veel lahtine. Varasemalt tahtis ta saada inseneriks, kuid järjest enam on ta mõelnud hakata tegelema noortega ning nende kõrvalt kas ehituse või kaitseväega. Danvarile väga meeldib Valgamaa, just selle pärast, et siin on tegusad inimesed ja lisaks toob ta välja siinse kauni looduse. Ta soovitab kõikidel noortel oma kodukohas või kaugemal toimuvatest üritustest osa võtta. «Ärge kartke silma paista. Mõelge suurelt ja juba täna, mida sina parandaksid või korraldaksid, et teistel parem ja huvitavam elu oleks,» innustab Danvar kõiki lugejaid. tasime ja salvestasime laulud sisse. Hetkel on väike paus ning nüüd üsna pea lähevad jällegi proovid lahti.

Mitmel korral saad sa Koiduna esineda? Kuna kokku toimub neli etendust (peaproov + 3 etendust), siis mina astun staadionile kahel viimasel etendusel ning loomulikult olete kõik oodatud vaatama!

Miks võiksid inimesed tantsupidudest osa võtta? Tantsupidu on midagi väga erilist, iga eestlane peaks sellest osa võtma, kas staadionil esinedes või pealt vaadates. See on meie üritus ja meie pärand ning me peaksime seda hoidma. Mitte igal pool ei toimu sellist asja. Meie oleme erilised, nii et tulge vaatama ning rõõmust osa saama!

Noorsootöös

K ahte samasugust pä e va e i o l e 2016. aasta lõpus tunnustati Taheva valla noorsootöötajat Rasmus Onkelit Valgamaa aasta noorsootöötaja tiitliga. Igapäevaselt töötab noormees noortekeskuses, annab Hargla koolis kohaloo tundi ning on aktivist Valgamaa noorsootöökeskuses Tankla. Autor: KÄRT MOORA Foto: ÜLLA TAMM

Iseloomusta ennast noorsootöötajana. Olen kogu aeg mõnusas töötempos, alati vähemalt üks asi rohkem teha kui sooviksin, kuid see hoiab põnevust. Püüan võimalikult palju noori kaasata ning nende ideid ühiselt ellu viia.

Mida meeldib noortega teha? Üheskoos nende ideid ellu viia. Pole midagi paremat kui noored, kellel on soov ja nägemus sündmusest, probleemi lahendusest ning tahe aidata neid ellu viia või lahendada.

Mida on noorsootöö sulle andnud? Uusi kogemusi, tutvusi, sõpru, teadmisi ning võimalusi enda arendamiseks.

Kui kaugele tahad jõuda viie aasta pärast? Arendada ja koolitada end noorsootöö valdkonnas. Samuti nautida elu Valgamaal ja osata oma aega hästi planeerida.

Mida arvad, kuhu suundub noorsootöö Eestis? Eesti noorsootöö areneb hetkel jõudsalt ja lennukalt, kuid see uhke areng liigub liigse bürokaartia suunas ning kohalike oludega ei soovita miskipärast väga arvestada, kõiki soovitakse võtta ühe puuga. Kipub olema nii, et pealinna poolt vaadates on Tallinnast Valka poole pikem maa, kui Valgast Tallinna.

Kaimo Vahtra Va l g a m a a n o o r t e s õ b e r 2 0 1 6

Kaimo Vahtra jaoks tiitel «Valgamaa noortesõbrer 2016» ei tulnud üllatusena, kuna hääletamine toimus avalikult veebikeskkonna kaudu. Lisaks ilusale klaasist kujule, tekitas tiitel temas rõõmu ja tunde, et ta on kellelegi vajalik. Autor: MARELI NIELSON Fotod: PAUL PODERAT

Mis sind motiveerib noorsootööd tegema? Valgamaal on mõnus ja tugev noorsootöötajate ja noorte sõprade seltskond, kes kannustavad, toetavad ning abistavad teineteist. Samuti Taheva vald ja naaberomavalitsused toetavad väga noorsootööd ja selle arengut. Noorsootöö juures on hea see, et iga päev on eelmisest erinev ning kunagi ei tea, kes või mis võib uksest sisse astuda ning planeeritud päeva või tegevust veel põnevamaks muuta.

Kui oluline on koostöö teiste asutuste ja inimestega, kes tegelevad noortega? Ilma koostööta on maapiirkonnas noorsootööd väga raske teha. Taheva vallas on väga suur toetus Hargla kooli, valla ja kogukonna poolt. Samuti on toetus olemas Tankla inimestelt ning erinevatelt organisatsioonidelt maakonnast. Koos tegemine võtab küll kauem aega, et tulemuseni jõuda, kuid see-eest on see tulemus palju võimsam ja tugevam, kui üksiküritaja oma.

Milline on hea noorsootöötaja? Inimene, kes on noortele avatud; suhtleb noorega kui võrdsega; oskab hoida noortega koostööd tehes distantsi ning õigel hetkel vajadusel suunata neid. Samuti peab olema paindlik ning valmis kiireteks muutusteks. Kõige tähtsam on ära teenida noorte usaldus.

Kaimo Vahtra uurimas, mida noored telefonides mängivad.

Noortega tegeles Vahtra esmakordselt 1995. aastal, kui toimus noorkotkaste ja kodutütarde laager. Pärast esimest laagrit tekkis 10aastane vahepaus. Alates 2008. aastast on noorte juhendamisest saanud tema igapäevane töö, seda Valgamaa noorkotkaste ja kodutütarde instruktorina. Peamiselt korraldab ta noortele erinevaid väljaõppeid ning panustab mitmete sündmuste korraldamisesse. Kaimo arvates pole noored ajaga muutunud. Alati on olnud aktiivseid noori, nii varem kui ka praegu. Tänaseks on noortel tekkinud rohkem võimalusi kaasa rääkida ja toimetada. Võrreldes 15 aasta taguse ajaga, on noorte huvid muutunud rohkem istuvamaks ja arvutipõhisemaks. Siiski leidub endiselt sportlikke noori ning selle eest teeb ta sügava kummarduse aktiivsetele ja toetavatele lapsevanematele, kes suunavad lapsi kehalist liikumist soodustavate alade juurde. Noorukitega tegelevatele inimestele soovitab ta julgust ja pealehakkamist. «Kui esimene kiire mööda läheb, siis pärast on aega küll! Ehk ära torma! Varu piisavalt aega,» sõna Vahtra. «Peamine on kuulata ja olemas olla. Toeta noori nende ettevõtmistes ja aita nii palju, kui on sinu võimuses.» Kes tunneb, et julgust pole piisavalt või teadmised vähesed, siis soovitab ta Kaitseliidu Valgamaa maleva staapi tema poole pöörduda.

Kuid as ma Aus tria s s e eis i võit s in usar s uKÄRT Autor: MOORA

Rasmusele meeldib oma vaba aega sisustada kalastamisega.

Mis tõi sind noorsootöösse? Ülikooli viimase aasta teisel poolel sattusin eestvedama Taheva, Karula ja Mõniste valla ühisprojekti, mille käigus loodi piirkonna koostöövõrgustik «Kotus». Samal aastal tekkis võimalus pealinnast mõneks ajaks pääseda ja proovida Taheva vallas noorsootöötaja ametit. Nüüdseks on ühest proovimisest saanud juba kolmas jooksev aasta. Enne noorsootöötajaks saamist tegelesin juba varem suviti piirkonnas erinevate ettevõtmistega: võrkpall, kalapäev jne – eks sealt sattus juba noorsootöö pisik sisse.

Kuidas veedad vaba aega? Üks tegevus on kindlasti kalastamine ning naudin just neid veekogusid, kus inimesi käib vähe ning saan olla osa loodusest. Kalapüük selle kõrval on «teisejärguline» (heast saagist ei ütle kunagi ära) – tähtis on just see, et saaksin nautida ümbritsevat puhtust ja vaikust ning keskenduda ainult püügiprotsessile. Samuti püüan end võimalikult palju füüsiliselt liigutada – võrkpall, jalgpall, suustamine jne.

Kuidas saab noorsootöötaja aidata kaasa noore silmaringi avardamisel? Tehes mitmekesist tööd ning otsides igapäevategevustesse uusi võimalusi, mis laseks ise noorel maailma avastada. Samas peab ära tunnetama, kunas on hetk, kui oleks vaja teelt kõrvale kaldunud noort kerge nipsuga tagasi tõugata.

Milline on Taheva valla noorte elu? Huvitegevuse võimalusi on mitmeid: ratsutamine, pallimängud, kokandus, loovusring, majandus, kalastus pluss piirkonna suuremad ja väiksemad sündmused (mälumängu sari, kalapäev, erinevad turniirid, võrgupeod, filmiõhtud jne) ning vastavalt võimalustele ka osalemine maakonna, naabervaldade ja Eesti tasandi sündmustel. Samuti toimib Mõniste, Karula ja Taheva valla ANK-ide koostööring, kus ühiselt korraldame erinevaid sündmusi ja koolitusi (lastekaitsepäev, ühised turniirid, koolitused, Suur klassiõhtu jne).

Fotod: ÜLLA TAMM Märkasin ühel päeval fotokonkurssi, millest osa võtsin ning mis lõpuks igati minu kasuks pöördus, sest võitsin reisi Austriasse. Autor ja foto: PAUL PODERAT

Juba enne talve oli mul soov suusatama minna. Kahjuks jäi see võimaluste puudumise taha hetkeni, mil Kanal 2 saade «Reporter» kuulutas välja konkursi talverõõmudest. Alguses suuri lootusi ei olnud, kuid hääletuse lõpphetkel tekkis ärevus. Tankla talvenumbrit laiali kandes tuli kõne saatemeeskonnalt ning teatati, et olen kolmas võitja ja sõidan 4. veebruaril Zell am See talispordikeskusesse. Olin sõnatu, sest see tundus minu jaoks liiga uskumatu. Enne reisi tuli teha ettevalmistusi. Kõige rohkem panustasime sellele, et minu kaaslane, Kristel saaks suusatamise selgeks – Eesti künkaid ei saa ju Austria mägedega võrrelda. Käisime mitmel korral Kuutsemäel harjutamas. Suureks peavaluks kujunes aga hoopis pagas, sest käsipagasi määr oli vaid 5 kilogrammi. Olin paanikas, sest

ainuüksi juba kaamera kaalus üle 3 kilogrammi. Pika uurimise peale sain teada, et kaamera ei kuulu pagasi alla. Kui Valgamaalt sõitma hakkasime, valdas mind veider tunne. Imelik oli seepärast, et ma polnud varem lennukiga lennanud. Lennuki juures oli kõige lahedam see, kuidas ta kiirendas. Kuna lennuk väljus pilvisel ööl, oli alles Salzburgi jõudes õhust näha linnatulesid – see on ikka uskumatu, kui kenad vaated taevast olid. Me Kristeliga käisime Zell am See’s, kus asub kaks mäge: Kitzsteinhorn (3203 m) ja Schmittenhöhebahn (2000 m). Kahe mäe peale kokku oli üle 50 raja ja mitmekümmend kilomeetrit laskumisi. Lisaks oli ka muid põnevaid tegevusi, näiteks kino, mis asus 3000 meetri kõrgusel ja looduspargi galerii. Kõige põnevam oli Ice

Camp ehk jäälaager, kus oli suur lumest ja jääst iglu, mille sisemuses helendasid värvimuutvad jääpuud ja -baar, kus sai ennast ergutada mõne joogiga. Mägedel olid erineva raskusega rajad, kus vastav värv näitas laskumise keerukust. Lisaks neile oli veel freeride ehk vabasõit, mis tähendab pehmes lumes sõitmist, kus ei ole rada ees. Sealt sain oma parima vabasõidu kogemuse. Peale Austrias käimist ei tahagi enam mujale sõitma minna, sest need vaated ja nõlvad, mida seal kaugel nägin, olid kirjeldamatud. Kindlasti tahan tulevikus mägedesse tagasi minna. Loomulikult julgustan ka teisi reisima, sest see avardab silmaringi. Ja tasub igast pisemast võimalusest kinni haarata, sest iial ei tea kuhu see viia võib!

TÖ ÖT VA UK LG AS AM SA AA NO NO OR OR TE AG TE KA KO EN I GU M TSE TU AL L U R EV IIT VA RÄ LG PI AM NA AA AI LU AN UA DU AI SK AN OO DU L SK OO L

MAANTEEAMET

EUROPE DIRECT

EESTI LENNUAKADEEMIA

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL

SISEKAITSEAKADEEMIA KAITSERESSURSSIDE AMET KÕRGEM SÕJAKOOL

EE ST I

MESSIPLAAN

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS

TARTU ÜLIKOOL x l"n[| R`TT30

EESTI PUNANE RIST VALGAMAA SELTS

TÜ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA

DREAM FOUNDATION

AMERICAN COUNCILS

ASSE EESTI

EESTI MAAÜLIKOOL

VENIVIDIVICI ÕPILASVAHETUS

TALLINNA ÜLIKOOL

YFU EESTI WORK & TRAVEL

SEB PANK

VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS

VALGAMAA RAJALEIDJA KESKUS

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

TALLINNA MAJANDUSKOOL

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUM TARTU KUNSTIKOOL

URBAN STYLE

S I S S E PÄ ÄS > > >

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

VALGA GÜMNAASIUM

L AVA A L A

T> R |>jll3ȼ GÜMNAASIUM

Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond

Eesti tuleviku heaks

ehk akte vaidE f huvita V I G A D PA R A N D U S Noortelehe toimetus parandab eksimuse, mille tõttu eelmises ajalehenumbris ei kajastatud Ritsu lasteaed-algkooli huvitavaid fakte.

E T R O O N A A M A G VAL MEEDIASEMINAR 18. MÄRTSIL 2017 KELL 10.30- 17.00

Autor JAN-ANDER KUNDLA

Ritsu lasteaed-algkoolist on võrsunud • Kadri Lepik, kes saatis 2016. aasta Eesti Laulu finaalkontserdil klaveril Soome muusikatäht Isac Ellioti.

• Grete Lisette Gulbis, kes võitis 2016. aastal telesaate «Tantsuhullus». Kool osales rahvusvahelisel tantsupäeval Kikapuu 29. aprillil 2016, kust saadi tänukiri ja vimpel – kõige nunnum Kikapuu. Kool osaleb Mulgimaa laste folklooripäevadel igal aastal (lasteaias Keelepesä, õpetajad õpivad mulgi keelt).

LA.NET

.TANK W W W t fo in Rohkem

Tarkus tuleb Tõrvast!

Tõrva Gümnaasium

KAASAEGSEIM KOOL EESTIS SISSEASTUMISKATSED

REAAL HUMANITAAR

21. märts 22. märts

MA JANDUS

SISETURVALISUS JA RIIGIKAITSE

kell 10.00 J. Kuperjanovi 10 Eelregistreerimine 17. märtsini www.valgagym.ee/sisseastujale

Avatud uste päev 15. märtsil Lisainfot jälgi Tõrva Gümnaasiumi kodulehelt Kontakt: tel 767 9455, e-post: kool@torva.edu.ee Aadress: Puiestee 1, Tõrva linn

Meie koolist saab korraliku ettevalmistuse kõrgkooli astumiseks. Võimalik omandada B-kategooria juhiluba. Õppida erinevaid valikaineid jahindusest fotograafiani. Arendada huviringides laulu-, tantsu- ja näitlemisoskust. Iga-aastane sõprusfestival Läti, Leedu ja Venemaa koolidega.

Ole vahetusõpilane teises Eesti koolis!

1 või 2 nädalat

Liitunud koolide arv üle 120 Osalenud üle 500 õpilase. Sõidukuludest oled Sina prii! „Õpilasvahetusest saad kaasa palju uusi ideid, enesekindlust ja vahvaid sõpru!“ Marin, Pärnust „Elus peab erinevaid asju proovima ja õpilasvahetus on proovimist väärt.“ Stella, Kiviõlist „Vahetusest on mul meeles imeline klass, tore kool ja naeratavad näod.“ Helis, Taeblast

Uus võimalus!

Soovid eestisiseselt 4 nädalaks õppima asuda teise õppekeelega kooli, kaasas 200eurone stipendium? Kui jah, uuri asja kohta lähemalt meie kodulehelt vvvopilasvahetus.ee/keeleope

Muuda elu põnevamaks - vali kool – täida ankeet juba täna Loe kõike täpsemalt: vvvopilasvahetus.ee

11. veebuaril toimus Tallinnas, Kristiine ja Rocca al Mare keskustes kõiki seniseid osalusrekordeid purustav Eesti õpilasfirmade laat 2017, mis ühtlasi kandis ka Euroopa õpilasfirmade laada JA Marketplace 2017 Tallinn aunimetust. Rekordlaadal osales 230 õpilasfirmat, kellest 30 olid kohale saabunud välisriikidest. Autor: ANNELI KATTAI Fotod: TIMO ARBEITER Valga maakonna 18st mini- ja õpilasfirmast osales Eesti õpilasfirmade laadal 15 firmat. Nendeks olid MF Puust ja punaseks Pühajärve põhikoolist, MF

PipeBoys Tsirguliina keskkoolist, MF LeWood Hargla koolist, MF Seemik Hummuli põhikoolist, MF WoodBoard Ala põhikoolist, ÕF Kuppel Valga gümnaasiumist, ÕF Photo Memories ja ÕF Urban Desert Otepää gümnaasiumist, MF EasyCard, MF Tass ja ÕF REK Valga avatud noortekeskusest ning MF

TVT, Unikad, EHE ja Piirilinna Pommid Valga põhikoolist. Heliisa Mets, kes osaleb noorte ettevõtluskonkursil «Nupp Nokib» teist aastat, soovitab kõigil noortel end ettevõtlusvaldkonnas proovile panna. «Järgmine aasta tahaks ka osaleda, aga kõik oleneb ajast ja mõtetest. Kui antakse võimalus, siis miks mitte seda kasutada. Soovitan kõigil proovida oma mõtteid teostada, sest see pole raske ja kui sul on toetav juhendaja nagu meil Maarja Mägi, siis läheb kõik hästi.» Sügisel alustanud Valgamaa noorte ettevõtluskonkurss «Nupp Nokib» hakkab lõpusirgele jõudma, parim võistkond selgub koos Eesti parima minifirma 2017 võistlusega 3. aprillil kell 15.00-19.00 toimuval lõppvõistlusel Valga kultuuri- ja huvialakeskuses, kuhu on oodatud ka kõik kaasaelajad. Valgamaa mini- ja õpilasfirmade tooteid saad soetada 9. märtsil Valga spordihallis toimuval haridusmessil «Vali nutikalt» ja 3. aprillil Valga kultuurimajas konkursi « Nupp Nokib» finaalvõistlusel.

MF Unikad oma toodet esitlemas.

ÕF Photo memory pildiraami valik. MF PipeBoys lampe müümas.

TA N K L A T V k a a m e r a pa r g i k a a s a j a s ta m i n e Autor: KRISTIINA SAAG Foto: PAUL PODERAT

MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla sai 2016. aasta lõpus toetuse projektile «Tankla TV videokaamerapargi kaasajastamine».

Projekti kogumaksumus on 2028,59€, millest toetus moodustab 1761,6€ ja Tankla omaosalus 266,99€. Antud projekti raames soetati Tankla TV-le spetsiaalselt filmimiseks mõeldud kaamera JVC GY-HM170E koos lisatarvikutega: akud, mikrofon, käepide, kaamera- ja tarvikutekott, mälukaardid ning viidi läbi Valgamaa noorte meediaseminar 4. ja 5. veebruaril Taheva valla noortekeskuses. Seminaril omandati uusi teadmisi

meeskonnatöö, kaamera kasutamise, artiklite kirjutamise ja ka meedia tuleviku alal. Samuti saadi ülevaade Tankla olemusest – miks selline organisatsioon loodi ning mis on selle eesmärgid. Lisaks oli võimalus noortel õppida omal nahal tundma intervjuude tegemise võlusid ja kuidas ennast teistele tutvustada nii, et keegi rohkem sinu nime küsima ei peaks. MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla projekti «Tankla TV videokaamerapargi kaasajastamine» rahastab rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

L L A IH D R O P S M E E R T S K E S UU valgas Autor: SIIM UDRAS Foto: PAUL PODERAT

2017. aasta alguses avati Valgas uus ja uhke ekstreemspordihall, kus saab tegeleda BMX-i, rula või tõukeratta sõiduga - need kõik alad on Valgamaa noorte seas küllaltki populaarsed.

Tänasel päeval on Valgamaa noortel igapäevaselt kasutada Valga eksteemspordihall. Tegu on sisepargiga, mis on mõeldud ruladele, tõukeratastele ja BMX-le ehk trikiratastele. Varem asus ekstreemspordihall Piiri tänaval, aga 2017. aasta jaanuaris avati uus ja parem park, mis asub Võru tänaval (Võru 114). See valmis Valga linna ja MTÜ Dirty South koostööl. Noorte enda sõnul on see võrreldes varsemaga suur edasiminek. Nimelt on uues asukohas olemas küte, mis teeb talviti sportimise palju lihtsamaks. Samuti on olemas ka dušširuum ja võimalus kohapeal erinevaid snäkke valmistada. Valga sisepark on populaarsust kogunud juba Tallinnast Riiani, kuna uus park on hästi planeeritud. See pakub mitmekesisust ja palju võimalusi erinevate sõidustiilide harrastajatele. Kiidusõnu pälvivad asja eestvedan ud Lauri Lomp ja kogu toetav seltskond, kes pargi valmimise taga on olnud. «Lauri on alati valmis ära kuu-

lama meie ideid ja muresid ning ta on alati väga sõbralik ja suhtlusvalmis». Paljude noorte enda arvates on just Lauri vaev ja töö see, mis annab neile võimaluse tegeleda sellise spordiga, mis aitab neil ennast väljendada ja välja elada ning mis pakub neile huvi ja lahedat seltskonda. Ka Lauri ise tegeleb aktiivselt trikkirattasõiduga ja kaasab oma väikest tütartki sellesse. Laurilt uurides, et kas on veel plaane pargi arengu suunas, vastab ta nii: «Ma arvan, et iga asi peab arenema, et olla hea. Hetkel on kindel, et need mullahunnikud mis halli kõrval juba seisavad, saavad sel aastal BMX-i rajaks vormitud. Tulevikus kindlasti teeme mitmeid üritusi ning on olemas ka unistus välipargist. Loodetavasti saame lähiajal mõned rulad muretsetud ning alustada rulakooliga» (huvi korral ühendust võtta Valga sisehalliga Facebookis). Lauri vastas küsimusele, et kas sisepark sobib ka väikestele harrastajatele järgnevalt: «See sobib loomulikult kõigile ja kõigele. Parki disainides panime eesmärgiks teha rohkem BMX-i fookusega park, mis oleks rohkem kogenumale sõitjale. Võibolla tundub see

ebaaus, kuid mul oli selles osas põhimõte, mis sobib BMX-ile, sobib ka tõukerattale. Samuti on paljude algajate areng nii kiire, et üsna ruttu jäävad väikesed elemendid igavaks ning hakkavad ka piirama sõitja enda arengut. Nüüd kui park on valmis, siis on näha, et see sobib kõigile – ka algajatele, kui ka rulasõitjatele, kellega me väga arvestanud alguses ei olnud.» Lauri kirjeldab sisepargis käivat seltskonda väga positiivselt. «Sisehallis on kindlasti väga huvitav segu sõitjatest. Siit leiab samaaegselt sõitmas tihti suures koguses Eesti ja Läti noori ekstreemspordihuvilisi. Vanusegruppe on ka erinevaid, kuid see ei ole takistuseks, et koos sõita ja sõbraks saada.» Ekstreemsport Valgamaal on tulnud pika teekonna ja sellele on kaasa aidanud paljud inimesed. Valgamaal ekstreemspordiga tegelejad on igati abivalmid ja kokkuhoidvad kui asi puudutab nende ühiseid huvisid. Ekstreemsport maakonnas on tõusuteel, nii võimaluste kui populaarsuse osas ja kõige selle eest tänavad noored ekstreemspordi harrastajad Laurit (MTÜ Dirty South) ja Valga linna.

Kuidas valmistuekdas? kooli sisseastumis

Uue kalendriaasta alguses alustavad lõpuklasside noored ettevalmistustega – mida teha peale kooli lõpetamist? Teisisõnu – lõpetajad kavandavad oma tulevikku.

ne. Siin on infohulk suur, sest koole, õppimisvõimalusi ja nendevahelisi erisusi on palju. Erinevates koolides on erisugused vastuvõtutingimused ja – tähtajad. Kuid mida siis jälgida? Kooli kandideerimisel jälgi tähtaegasid – mis ajavahemikus võetakse vastu dokumente ja missugused dokumendid tuleks üldsegi esitada. Missugused on vastuvõtutingimised – vanus, haridustase põhihariduse baasil või mitte, keskharidus või kõrghariduses tase – bakalaureus, magistrantuur. Võibolla on vajalik esitada portfoolio või pead kirjutama motivatsioonikirja. Võibolla läbima hoopis vestluse või erialakatsed? Loe hoolikalt läbi juhendid kooli kodulehel, et veenduda millised testid pead tegema, et asuda meelepärasele õppesuunale õppima. Gümnaasiumis olemasolevate õppesuundade ja/või kutsekoolis pakutavate erialade vahel valiku langetamine on esimeseks sammuks töömaailma

Planeeri ja otsusta! Kolmas etapp antud teekonnal on planeerimine ja otsustamine – tunned ennast piisavalt, oled kogunud informatsiooni koolide ja vastuvõtutingimuste kohta, oled kohtunud õpilasvarju päeva raames või infomessil mõne kogemustega õppuriga, kellelt lisa uurida, ning käinud karjäärinõustamises. Sul on piisavalt informatsiooni, millele tugineda oma edasiste sammude tegemisel. Tead, mida teed ja soovid – see on sinu teadlik valik ning otsus! Haridustee planeerimine ja/ või tööelu valikute langetamine ei ole ühekordne tegevus. Ikka ja jälle pead leidma vastused kolmele pealtnäha lihtsale küsimusele: kes ma olen? mida ma tahan? kuidas sinna jõuda? Iga kord, kui tööturul või isiklikus elus leiavad aset muutused ning

Karjäärinõustaja Jelena Kalames välja selgitamas, mida noor tahab õppida.

Autor: TUULI MEKK Fotod: SA INNOVE Noortel on valida gümnaasiumis, kutsekoolis, kõrgkoolis või hoopis vahetusõpilasena välismaal õppimise vahel. Lisaks õppimisele on võimalus asuda tööle Eestis või võõrsil, võtta vaba aasta maailmas rändamiseks või minna vabatahtlikuks. Valikuid ja nende ümber keerlevaid mõtteid on palju. Kui otsustad edasi õppimise kasuks, siis kuidas saad ennast ise aidata, et saavutada püstitatud eesmärk?

Alustame algusest Esimene ja oluline osa planeerimisel on enese tundma õppimine. Kaardista oma võimed (missugused õppeained koolis sulle meeldivad, mille õppimine ei ole raske) tunne oma isikuomadusi ja mõtle, mida pead enda jaoks tähtsaks ning mida väärtustad kõrgelt. Võimed on võtmesõnaks teadmiste ja oskuste omandamisel. Oma või-

meid tundes saad langetada sulle sobiva koolitee valiku – kutsekool, gümnaasium või kõrgkool. Kas õpid pigem praktilise tegevuse kaudu või meeldib sulle analüüsida ja uurimistööd teha? Väärtustele mõtlemine aitab sul mõista, mida pead tähtsaks ning seeläbi paremini orienteeruda valikute kirjus maailmas. Otsi vastuseid küsimustele: Mida väärtustad? Mille nimel teed tööd? Motiveerib sind töötasu? Meeldiv kollektiiv? Huvitavad arenguvõimalused? Õppimishuvi? Kuulsus? Autoriteet? Kõnealuse teema ehk enese tundma õppimise küsimuses saab sulle abiks olla Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja, kelle poole võib julgelt pöörduda (Valgamaal - Jelena Kalames; jelena.kalames@rajaleidja.ee).

Kaardista võimalused Teine etapp tuleviku planeerimisel, pärast enese tundma õppimist, on erinevate sobivate võimaluste kaardistami-

Noorust tuleb nautida

Öeldakse, et noorus on ilus aeg. Mina olen selle ütlusega nõus. Noorel inimesel pole nii palju kohustusi nagu täiskasvanul. Noortel on palju vaba aega. Noored saavad tihti koos olla oma sõpradega ja tegeleda oma asjadega. Autor: MERILY SIIRAK Kui ma lasteaias veel käisin, tahtsin tohutult kooli minna ja juba suureks saada. Nüüd ma mõistan, et tegelikult oli lasteaias palju parem olla, kui siin koolis või tööl. Lasteaias saime me peaaegu kogu päeva olla koos sõpradega ja mängida. Lapsena saime me teha lõunauinakuid, mis tol hetkel tundusid nõmedad, kuid praegu me igatseme neid. Peale lasteaeda lähme me edasi kooli, mis on tegelikult samuti tore koht. Ka koolis saame me sõpradega koos olla. Nii koolis kui ka lasteaias on meil tasuta lõunad, mis on hea. Täiskasvanud, kes juba tööl käivad, peavad ju enda lõuna eest ise tasuma. Kuigi koolilapsel on palju kohustusi, ei saa neid siiski võrrelda täiskasvanute omadega. Noorel inimesel on kohustus õppida, kuuletuda vanematele jne. Neid ko-

hustusi ei ole eriti raske täita, kuigi meie arvame, et on. Kui nüüd mõelda täiskasvanute peale, on noortel ilus elu. Noor ei pea mõtlema selle peale, mida üks või teine päev süüa teha, noor ei pea täitma mitut rolli. Vanemate kohustus on hoida kodu korras, käia tööl ja teenida raha, vanemad peavad kasvatama lapsi, peavad muretsema neile riided selga ja toidu lauale. Kusjuures, laste kasvatamine ongi kõige raskem töö üldse, nii füüsiliselt kui vaimselt. Seega pole vanemate elu üldsegi lihtne. Igatahes, nooruse aega tuleb nautida ja sellest võtta kõik, mis vähegi võimalik. Täiskasvanuks saades muutub elu totaalselt, tuleb täita rohkem kohustusi ja pole aega enam nii palju rõõmudeks. Noorus on imeline aeg.

Tuuli Mekk koos noorega tema võimalusi kaartistamas.

suundumisel. Kursi valimisel vaata mõttes juba gümnaasiumist kaugemale – kuidas aitavad tegevusharule omased õppeained kaasa tuleviku erialal õppimisele? Või ameti valikul kutsekoolis – mis mulle antud ameti juures tegelikult meeldib, mida naudin? Motivatsioonikirja kirjutamine aitab siinkohal hästi eneses selgusele jõuda. Motivatsioonikirja koostamisel tuleb sulle appi Rajaleidja karjääriinfo spetsialist (Valgamaal on Tuuli Mekk; tuuli.mekk@rajaleidja.ee).

ilmneb uus info, saad sama tegevuskäiku korrata. Me õpime kogemusi omandades enda kohta uusi asju, ümbritsevat avastades saame rohkem teada keskkonna kohta kus elame ja tegutseme. Tee oma tuleviku valikud teadlikult – võid alati nõu pidada oma pere, sõprade või karjäärispetsialistidega, kuid lõpliku otsuse pead langetama ise. Ära jäta nii olulist otsust teiste hooleks!

9 Nõuannet uurimistöö kirjutamiseks Loetelu on valminud koostöös Valga gümnaasiumi õpetajatega.

Autor: BERYT PAIDRA 1. Vali kõige rangem juhendaja. 2. Suhtle oma juhendajaga - juhendaja annab kindlasti head nõu ja hoiab õigel rajal. Kui koostöö juhendaja ja juhendatava vahel on hea, siis valmib põhjalik uurimistöö. 3. Teema valimisel lähtu enda huvist - kas sind ennast ka teema huvitab. 4. Püüa tööd kirjutades olla piisavalt põhjalik ja jälgi teemat, et see liialt laiali ei valgu. 5. Ära jäta oma töö kirjutamist viimasele minutile! Varu aega, sest siis on võimalus mõtetel settida ja töö tuleb sisukam. 6. Planeeri oma tegevus - kirjuta tegevustele kindlad kuupäevad. 7. Kui jätad töö tegemise viimasele hetkele, siis läheb kiirustamiseks. Kiirustades aga võivad tulla vead sisse. 8. Kirjuta kohe kõik kasutatavad allikad ja viited üles. 9. Vormistamine on väga oluline - iga kirjaliku dokumendi vormistus annab esmamulje tööst ja töö teostajast. Kui hakkad tööd vormistama, siis võta appi oma kooli uurimis- ja praktiliste tööde juhend.

PEATOIMETAJA VEERG JAANIKA JAANSOO / peatoimetaja

Aina rohkem räägime sellest, kuidas tuleb noori kaasata, kuidas neile tagasisidet anda ja neile igakülgselt toeks olla. Samas ma näen üsna tihti seda, kuidas inimesed oma enda sõnade vastu eksivad. Inimesed, kes on aastaid noortega töötanud, ei suuda ikka veel oma kogemuste põhjal mõista, et iga noor on omaette isiksus, ei ole võimalik võtta endale sobivat kasti ja kõik, kes kasti ei mahu, eemale lükata. Väga paljud noored kaotavad julguse ja eneseusu, sest neile öeldakse tihtipeale vaid seda, mida nad valesti või halvasti teinud on, aga mitte seda, mis oli hästi või mis oleks võinud olla teisiti, et nad järgmisel korral suudaks oma tegevusi paremini planeerida. Need noored, kes tahavad midagi korraldada ja teha on enamjaolt hõivatud väga erinevate tegevustega, kes õpib, kes töötab, kes teeb veel väga erinevates kohtades vabatahtlikku tööd. Nende jaoks on oluline see, et nad mõistaks oma tegevuste põhjuseid, sest vastasel korral võivad nad ühel hetkel märgata seda, et nad teevad kõike vaid kohusetundest, sellepärast, et nad peavad, mitte seetõttu, et neil on võimalus ise midagi kaasa võtta ja ennast arendada. Mitte keegi ei saa kasu töötulemusest, mis on tehtud puhtalt kohusetundest, sest sellel puudub hing ja tagamõte. Õnneks on palju neid noorte juhendajaid, kes annavad noortele võimaluse eneseteostuseks ning on nende tegemistes neile nõu ja jõuga toeks.

MEESKOND MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Jaama pst 12, Valga, 68205 | tel 5840 8024 | toimetus@tankla.net Peatoimetaja: Jaanika Jaansoo. Toimetus: Rasmus Onkel, Egle Kõvask, Ülla Tamm. Küljendus: Paul Poderat. Kujundus: Timo Arbeiter. Kaasautorid: Anneli Kattai, JanAnder Kundla, Dea Margus, Gerli Mosin, Marek Mekk, Tuuli Mekk, Kärt Moora, Mareli Nielson, Beryt Paidra, Kristiina Saag, Merily Siirak, Catlin Saar, Kaija Tamm, Tuuli-Maria Tamm, Siim Udras. Trükk: AS Kroonpress.Tiraaž: 1500. Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit.

NIPPE PIL JARDIKS Noorte arvates pole ilma piljardita noortekeskus ikka päris see õige. Piljard ei ole keeruline mäng, piisab sellest, kui oled omale selgeks teinud põhitõed ja edasine sõltub juba sinust. Kui noored soovivad mängu mängida, siis oleks kasulik teada paari head nippi.

tät o v e e r i n g

kui sümbol

Tätoveerimisel on väga pikk ajalugu. Esialgu ei kandnud tätoveeringud keha kaunistamise eesmärki. Sellise märgistamise eesmärgiks oli pigem näidata hõimulist või sotsiaalset kuuluvust. Praegusel ajal hakkab aga tätoveeringute tähendus ja funktsioon muutuma. Autor: DEA MARGUS

või laual hüppama hakkab. Aga mängus on vajalik ka keha õige asend. Tugikäsi peab olema toetatud lauale kindlalt ja liikumatult. Kätt võib hoida mitmeti, kuid algajatele oleks kõige lihtsam järgnevalt: aseta peopesa lauale, suru pöial vastu nimetissõrme nukki ning teised sõrmed aja võimalikult laiali. Nüüd libista sõrmed mööda lauda enda poole nii, et ranne laual ei liigu ja pöial on endiselt kontaktis nimetissõrme nukiga. Nagu näed, tekkis pöidlast ja nimetissõrme nukist justkui hark, millele kiid toetada. Selline asend tuleb säilitada kogu löögi ajal. Väga tähtis on ka see, kuidas sa seisad. Ole kindlalt kahe jalaga maa peal ehk jaota keha raskus võrdselt mõlemale jalale. Niimoodi välistad igasuguse küljelt küljele õõtsumise.

Autor: GERLI MOSIN Foto: ÜLLA TAMM

Nipid mänguks Piljardi mängus oleks kasulik piljardi kuule poleerida iga kuu või kahe tagant. Sest kui neid ei poleeri vastava vahendiga, siis jäävad näpujäljed peale ja neid ei saa korralikult puhtaks. Kuna piljardit mängitakse kiidega, on väga oluline kasutada kiile vastavat kriiti. Piljardikii kriiti tuleks kii peenemasse otsa määrida enne igat lööki. Kriidi ülesandeks on tekitada kii otsa ja löögipalli vahele libisemist takistav kiht. Just kriidi puudumine kii otsal põhjustab paljudes algajates arusaamatust, et miks löögipall pärast lööki hoopis ettearvamatus suunas veereb

LEIA R ÄG AS TIKUS T ÕIG ED SÕNAD Koostas: TUULI-MARIA TAMM Y

HEAD MÕTTED HEA ILM JUUBEL LUULETUSED MUUSIKA MÄNGUD

PILDID SALMID SÕBRAD SÜNNIPÄEVALAPS TORT

Kui me 20 aastat tagasi eeldasime, et tätoveeringuid kannavad ainult eluheidikud, siis hetkel on sellest saanud mood ning peaaegu kõigil on tätoveering, vähe leidub puhta kehaga inimesi. Tätoveeringud erinevad stiililt, personaalsuselt ja kindlasti on nende juures suureks mõjutajaks hetkemood. Enne tätoveeringu tegemist peaks inimene kindlasti enda jaoks lä-

filmiarvustused Autor: MARELI NIELSON Filmi süžee põhineb paljude näitlejate ja lauljate unistusel Los Angeleses, kuid kohal olles avastatakse, et kõik polegi nii ilus, kui loodetud. Peaosatäitjad Sebastian ja Mia esialgu ei saa omavahel läbi, kuid hiljem muutub mittemeeldimine armastuseks. Mõlema edukaks saamise ees seisavad suured raskused, kuid nad

bi mõtlema, millist stiili seda teha, eelkõige peab tätoveering endale meeldima. Tätoveering võiks olla personaalne, vastasel juhul võib praegu meeldiv pilt paari aasta pärast tunduda tühise ja kulununa. Enne tätoveerimist tuleb väga hoolikalt valida oma tulevase tätoveeringu asukoht, selles osas võiks eelkõige silmas pidada seda, et pilti saaks vajadusel riietega katta. Kui oled ebakindel, kas teha jäädav tätoveering, katseta ajutiste tätoveeringutega. Kättesaadavad on nii erinevad kleebitavad pildid kui ka erinevat värvi

henna pastad. Tätoveeringu valimisel tuleb kindlasti mõelda sümbolite tähendusele, kuna paljud tätoveeringud on omandanud teatud (kuri)kuulsuse. Pisara tätoveering on levinud vangide seas. Pisar sümboliseerib ka surma, näiteks seest tühi pisar tähistab sõbra surma. Ankru tätoveering sümboliseerib lootust, merel olijatele sümboliseeris see aga ootust laev ankrusse lasta. Liblikas on hinge sümbol, liblikas tähistab ka õrnust. Praegusel ajal tänavatõlkes pigem sümboliseerib liblikas lihtsameelsust. Unenäopüüdja on kaitse märk, mis hoiab eemale kõik kurja. Enne enda keha märgistamist peaks inimene kindlasti sügavalt läbi mõtlema, mida ta soovib. Soovituslik on mitte kiirustada enese tätoveerimisega. Tee tätoveering alles siis, kui mõttes on miski juba pikemalt olnud, vastasel juhul võid lühikese aja möödudes tunda, et sinu kehal olev pilt hakkab kaunistamise asemel hoopis ahistama.

L A l a L an d: CA li fo rn ia un is tu se d toetavad teineteist unistuste poole püüdlemises. Väga kaasahaarava muusika (peamiselt ballaadid ja džäss-muusika) ja ilus linnavaatega film, mille lõpp on ootamatu. «La La Land» on mõtlemapanev film, tekib suur tahtmine kaasa laulda ja tantsida. Muusikali vaadates tuleb arvestada, et mitmed monoloogid/ dialoogid arenevad lauluks ning vaatajail ei lasta eelnevasse olukorda süveneda ja laulma hakkamine tundub ebasün-

nis. Filmi kahes kohas toimus liiga kiire areng rääkimiselt laulmisele, kuid kõikjal mujal oli see igati õigustatud ning instrumentaalmuusika toetas filmi meeleolu ja olustikku. Muusikafilm «La La Land» on viimase aja enim auhinnatud filme, Seitsme Kuldgloobuse ning kuue Oscari võitja.

vii s kü mm en d tu me da mat va rj un dit Muusika on väga salapärane ja võrgutav nagu peakski sellele filmile kohane olema. Erinevalt La La Landist, on selle filmi lõpp etteaimatav ja vaataja teab, mis hakkab toimuma kolmandas osas. Kohati häiriv oli, et ei suudetud oma saladusi ja mõtteid paarilisele edasi öelda ning sellest tekkisid konfliktid, kuid mis said alati sõnade või tegudega lahendatud... Kui esimeses osas Christian Grey polnud just aldis Anastasia armastuse eest võitlema, siis siin oli väga hästi aru saada, et Grey on tõsiselt armunud. Võrreldes esimese filmiga on palju armsam ja südantsoojendav, üks ilusamaid stseene on kindlasti lil-

leaias tehtav ettepanek. Väga sobilik film romantikutele, loodetavasti ei võida see taaskord «Kuldvaarikat» ning ehk järgmine valentinipäev saab taaskord kinoekraanide ette naasta.

värvi mind!