Noorteleht Tankla nr31

Valgamaa noorteleht nr 31

Heade mõtete ja ideede jagaja

Veebruar 2019

MAKSIM ŠEVTŠENKO:

VÕRKPALLI MÄNGITAKSE KÄTEGA,

AGA VÕIDETAKSE PEAGA Valgast pärit noormees Maksim Ševtšenko (22) pallib Eesti võrkpalli tippklubi Bigbank Tartu võistkonnas.

Autor: EGLE KÕVASK Foto: PAUL PODERAT JA LILLI TÕLP Põhikooli õpilasena Valgas võrkpalliga tegelema hakanud Maksim saab rahulolevalt tõdeda, et tema kodulinnas on olemas kõik võimalused karjääris edu saavutamiseks. «Meil on üsna hea spordihoone, staadionid ja saalid ning palju erinevaid võimalusi.

Eelis on kindlasti ka soodsamas treeningu hinnas ning lühemas vahemaas.» Maksimi arvates ei pea suur-

«Suurteks saavutuste ekjas tuleb asjale südameda.» pühendumusega lähen

teks tegudeks elama suures linnas.

«Peab lihtsalt otsustama, millega tegeleda tahetakse ning asjale südame ja pühendumusega lähenema, siis tu-

suti Maksim Valka spordiklubisse, kus mängis igal nädalavahetusel Läti esiliigas.

Gümnaasiumi lõpetades ei saanud noormees enam noorteliigas mängida, mistõttu tuli edasi liikuda.

Valituks osutus Tartu maaülikooli võistkond, kellega koos esimesel hooajal ka Eesti esiliiga võideti. Nädal pärast võitu võttis Maksimiga ühendust Bigbanki mänedžer ning sedasi noormees Eesti võrkpalli tippklubi Bigbank Tartu võistkonda jõudis. «Hetkel olen veel varumängija ja platsile saan vahelduva eduga. Vaatamata sellele tunnen end täisväärtusliku võistkonnaliikmena.»

Meeskonnas on oluline ühtsus Võrkpall on Maksimi meelest väga psühholoogiline mäng. «Mängitakse kätega, aga võidetakse peaga. Kogu aeg peab ette mõtlema, kuhu pall läheb, mida vastane palliga teeb ja mismoodi võiks ise vastast petta.» Oluline on mõista, et võitlus käib palli, mit-

kõrgused ja oskused. «Minu esimene treener Vassili Dinis on andnud mulle tugeva aluse, millelt enda edasi ehitamist jätkanud olen.»

Treeningutes osalemine enesearengu eesmärgil on märkimisväärselt oluline. Maksimil on iga päev kaks treeningut, vahel neist üks-kaks ka nädalavahetusel. Hommikused treeningud kestavad ajaliselt poolteist tundi ning selle jooksul harjutatakse tehnikat ja täpsust. Õhtused kestavad kaks tundi ja on intensiivsemad. Kohal peab olema 15 minutit enne treeningu algust. Selle aja jooksul tehakse esmased ettevalmistused: teibitakse kinni vigased kohad, tehakse enda

«Iga liigutuse tälgpsaubs ja korrektsus a jalgadest.» soojendusharjutusi. Saali tuleb minna viis minutit enne algusaega, hilinemise korral ootab ees trahv.

Vigadest tuleb õppida, mitte põdema jääda

Maksim on sidemängija, kelle ülesandeks on võistkonnas igale mängijale pall ideaalselt ette tõsta, et saadaks rünnata.

leb ka tulemus. Natukene rohkem treeninguid, asja tõsisemalt võtmist ja mitte alla andmist.»

Kooliajal näitas noormees end aktiivsest küljest. «Mängisin malet ja jalgpalli, tegelesin kergejõustikuga, harrastasin rahvastepalli, mis oli tollal minu lemmik pallimäng. Jäin lootustandva noorena silma võrkpallitreenerile ja sealt see edasi kasvas.» Võrkpallikarjääri alustas Maksim Valga VK Viktoorias. Pärast tollase Valga vene gümnaasiumi 9. klassi lõpetamist viis tee noormehe aga Nõo reaalgümnaasiumisse, misjärel jätkas ta võrkpallitreeningutega Tartu Duo VK-s. Samal ajal kut-

te vastasega. «Hea võrkpallur on tark. Võid olla pikka kasvu ja tugev, aga kui ei oska õigel hetkel õiget otsust teha, ei päästa füüsilised võimed mitte kuidagi.» Väga tähtis on ka jalgade töö. «Iga liigutuse täpsus ja korrektsus algab jalgadest.»

Maksimi roll on võistkonnas igale mängijale pall ideaalselt ette tõsta, et nad saaksid rünnata. «Minult nõuab see kiirust, kavalust, täpsust, stabiilsust ja kiiret otsuste vastuvõtmist.» Mängu teeb keerulisemaks aga kaasmängijatega hea klapi saamine, sest kõigil on omad kiirused,

«Treeningud algavad füsioterapeudi läbiviidavate soojendusharjutustega, mis kestavad 15-20 minutit. Seejärel teeme end pallidega soojaks ja hakkame harjutustega pihta. Peatreener näitab harjutusi ette ja mängijad teevad neid võimalikult hästi järele.» Iga päev on erinevad elemendid. «Ühel päeval harjutame servi ja servi vastuvõttu, teisel blokki, kolmandal rünnakut ja meeskonnamängu. Kõige rohkem muidugi viimast.»

Vaatamata visale harjutamisele, ei pruugi sellegipoolest kõik ootuspäraselt välja tulla. «Sellistel hetkedel on oluline olukorda rahulikult võtta ja mitte põdema jääda. See, mis ühel päeval välja ei tule, tuleb kindlasti järgmisel või ülejärgmisel.» Maksimi sõnul pole liigne ebaedule mõtlema jäämine hea, sest see hakkab häirima igapäevaelu ja tekitab asjata pingeid.

«Kannatust tuleb varuda ja tööd teha!»

Igapäevaselt pühendub Maksim hambaarstiõpingutele Tartu ülikoolis. «Kui juhtub, et õppimise ja treeningute kõrvalt tekib natukenegi vaba aega, siis meeldib mulle filme ja seriaale vaadata. Jalgpalli vaatan ka meeleldi.» Kui on rohkem aega, mängib ta heameelega pokkerit, kokkab või loeb.

Teekond õpetajaametini nõudis pidevaid muudatusi Marion Villemson (23) on Valga neiu, kes asus novembrikuu lõpus bioloogiaõpetajana tööle Jõgevamaa gümnaasiumis. Reaalteaduste huvi on tulnud varasematest põhikooliaastatest, kus õpetajad oma ainet väga kaasahaaravalt õpetasid.

Autor: CRISTELLA SUMERO Foto: ERAKOGU Hetkel õpib Marion veel ülikoolis bakalaureuse viimasel kursusel geenitehnoloogiat. Neiu oli 8. klassist alates kindel, et läheb õppima keemiat, kuid ajal, mil tuli kandideerida, andis ta dokumendid sisse nii keemia kui ka geenitehnoloogia erialale.

«Mulle tundus, et sellel erialal saan teadmisi nii keemia kui ka bioloogia kohta. Valik langes endalegi ootamatult aga geenitehnoloogia kasuks.»

Geenitehnoloogia ühendab endas bioloogia, keemia, füüsika, bioinformaatika ja meditsiini. ,,Peamiselt tegelevadki geenitehnoloogid rakutasandil toimuvate protsesside tundmaõppimisega. Palju tööd tuleb teha laboris erinevaid katseid läbi viies, kuid nagu tänapäeval ikka, siis andmete analüüs toimub suures osas erinevate arvutiprogrammidega töötades.»

Huvi reaalteaduste vastu sai Marionil alguse põhikoolis, kus keemiaõpetaja Merike Madal ja bioloogiaõpetaja Lisel Helbrodt suutsid oma ainet väga kaasahaaravalt õpetada. Bioloogia on eluteadus, seega on seda ka isiklikus plaanis kasulik

õppida. «Hea on teada, kuidas mingi ravim organismile mõjub ja kuidas oma tervist hoida. Lisaks on hetkel Eesti meedias väga aktuaalne teema geenidoonorlus ning hea on kõigist neist tagamaadest aru saada.»

Haarab võimalustest Üliõpinguid alustades oli noorel naisel kindel plaan saada teadlaseks ja laboris töötamisega oma päevad sisustada. Õppimise kõrvalt astus ta ka tudengiorganisatsiooni Bioteaduste üliõpilaste seltsi ning projektimeeskonna Rändava bioklassi liikmeks. Nende organisatsioonide kau-

«Ega enne ühtegkiui teemat ei mõista, ise oled pidanud sedama.» kellelegi seleta du sai Marion võimaluse vabatahtlikuna üle Eesti erinevates koolides praktikume ja loenguid andmas käia, mis talle väga meeldima hakkasid.

«Kui olin oma õpingutega umbes poole peal, mõistsin enda jaoks, et laboris bakteritega töötamine ei ole

pooltki nii huvitav kui inimestega.

Leidsin, et just laste ja noortega töötamine ja klassi ees olemine sobivad mulle.» Need olid ka tegurid, mis tekitasid Marionis huvi õpetajaameti vastu.

Marioni sõnul andis ülikool talle oskuse iseseisvalt õppida ja olulist ebaolulisest eristada, tohutult erialaseid teadmisi, eriti inimeses raku tasandil toimuvate protsesside kohta. Kõige olulisemaks õpimomendiks peab ta oskust teha inimestega koostööd ja vabalt suhtlema.

Õpetajaamet pakub väljakutset Nimetatute kõrval mängis veel olulist rolli ka õpingute kõrvalt tööle minek ettevõttesse, mis tegeles noorte teadusteemaliste töötubade läbiviimisega ning kus talle peagi ka noorsootöötaja kohta pakuti. «Noorsootöö tundus sel hetkel jällegi ühe sammu võrra lähemal ihaldatud õpetajatööle.» Noortekeskuses töötas ta mullu sügise keskpaigani, kuni ühel hetkel tundis, et see ei anna talle siiski võimalust oma teadmisi kõige paremal moel rakendada ning seejärel hakkas teadlikult jälgima õpetajatele suunatud tööpakkumisi. Marioni õnneks otsiti Jõgevamaale peatselt just bioloogiaõpetajat. «Õpetajaamet on mulle veel enam meeldima hakanud ning lõpuks ometi tunnen, et olen õiges kohas.»

«Eks alguses oli veidi kõhe tunne, kuna pedagoogilist haridust ma veel täielikult omandanud pole. Ajapikku on õpilased aga väga omaseks

Marion õpib ülikoolis bakalaureuse viimasel kursusel geenitehnoloogiat ning õpetab Jõgevamaa gümnaasiumis bioloogiat.

saanud ja tunnen, et õpin neilt iga päev tohutult palju, just inimeseks olemise kohta.» Õpetajaamet on iga päev väikestviisi väljakutse. «Mul on õpetajana tohutud võimalused oma tundi üles ehitada ja seeläbi ei hakka endal tundideks valmistudes kunagi igav.» Marion on selle paari kuu jooksul muutunud julgemaks suhtlejaks ja saab paljudest bioloogiaalastest teemadest ka ise paremini aru. «Öeldakse ju ikka, et ega enne ühtegi teemat ei mõista, kui oled pidanud seda ise kellelegi seletama.»

Klassi ees seistes peab Marion oluliseks õpilaste kaasa rääkimist, küsimuste esitamist ja loovuse väljendamist, sest see toob tundidesse elu ja on loodetavasti huvitav ka nei-

Anabell Tamm – hambaarstinduse asemel õigusteaduskonda Valga valla lastekaitse juhtivspetsialist Anabell Tamm (23) õpib magistriõppes juurat, kuigi oli keskkooli lõpuni kindel, et temast saab hambaarst.

Autor: BERYT PAIDRA Foto: VALGA VALLAVALITSUS 6. klassist alates teadis Soorust pärit Anabell täpselt, mida tulevikus teha soovib, kuid matemaatika riigieksam tõmbas sellele unistusele kriipsu peale. Anabell aga usub, et kui üks uks sulgub, avaneb teine. Ta on terve elu olnud pigem humanitaarainete inimene ning seda tänu enda keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajale Ülle Vihmale, kes suunas ja innustas teda osalema Tartu ülikooli teaduskooli kursustel, olümpiaadidel, etluskonkurssidel, mis andsid neiule eluks palju juurde.

Kui 12. klassi lõpus oli selge, et hambaarsti temast ei saa, hakkas ta uurima õigusteaduskonna õppekava. Kui tuli teade, et ta on antud

valdkonda õppima pääsenud, oli ta õnnelik ja hirmunud samaaegselt.

«Selle erialaga on nii nagu iga teisegagi. See kas sobib või mitte. Mulle see sobib!» Anabell usub, et elus lähevad asjad nii, nagu nad peavad minema. Ülikoolitee alguses polnud Anabell kindel, kelleks ta saada tahab.

Teise aasta mõlemal semestril õpiti karistusõigust. See tundus, ja on siiani, Anabelli jaoks väga põnev. «Siis mõtlesin küll, et tulevikus näen ennast selles valdkonnas töötamas, ilmselt uurija või prokurörina.» Anabell on sooritanud praktika Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitluse menetlusteenistuses ning Lõuna Ringkonnaprokuratuuris. Magistritöögi kirjutab Anabell karistusõigusest, täpsemalt käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist.

Ülikooli kõrvalt tööle «Imetlen neid inimesi, kes suudavad õppida päevaõppes ja käia kooli kõrvalt ka tööl.» Anabell seda algusaas-

le, kes bioloogia süvateadmistest nii vaimustuses pole. «Kuna ma ise hindan väga kõrgelt suhtlemisoskust ja pean vajalikuks erinevate valdkondade vahel seoste loomist, siis üritan seda ka oma õpilastele õpetada.» Marion küsib teadlikult ka ise õpilastelt tunnis küsimusi, et tekitada arutelu.

Kuna bioloogia on eluteadus, millest peavoolumeedias pidevalt juttu on, siis üritab ta võimaluse korral tundides alati päevakajaliste teemadega paralleele tuua. «Arutleme näiteks ka pseudoteadlaste väidete üle, mis ühiskonnas viimasel ajal jõudsasti levima on hakanud. Seeläbi loodan, et õpilased mõistavad, miks näiteks vaktsineerimine nii oluline on ja miks MMS-i tarbida ei tohiks.»

kutega elatise maksmise kokkuleppe tegemine või vastava hagi kohtusse esitamine, täitemenetluse algatamine ja kohtumenetlus- või täitemenetlusaegse elatisabi taotlemine, tsiviilkohtumenetluses lapsega seotud vaidlustes Valga vallavalitsuse esindamine, lapse vanemate lapsega seotud vaidluste lahendamine ja vanematevaheliste kokkulepete sõlmimine lapsega seotud küsimustes.»

Noorte probleemid

Anabellile meeldib, et lastekaitse juhtivspetsialistina saab ta ülikoolis õpitavat kohe praktikas rakendada.

tatel ei teinud, sest soovis täielikult pühenduda bakalaureuseastmes koolile. «Teadsin, et käies nii tööl kui ka koolis, hakkab üks tahes-tahtmata kannatama.» Praguseks on Anabellil ülikoolis jäänud sisuliselt ainult magistritöö kirjutamine, seega iga päev koolis käima ei pea. «Olen tohutult tänulik enda perekonnale, kes võimaldas mul praeguse hetkeni ainult koolile keskenduda.» «Õigusharidus on lai ja avab väga palju uksi.» Õppides õigusteadust, ei pea alati töötama traditsioonilistel juuraharidust nõudvatel erialadel

nagu kohtunik, prokurör, advokaat.

Lastekaitse juhtivspetsialisti töös on õigusteadust väga palju ning see köitiski Anabelli kõige enam. «Ma saan ülikoolis omandatud teadmisi kohe praktikas rakendada.» Samuti meeldib talle, et ta saab panustada oma teadmistega koduvalla arengusse.

Lastekaitse juhtivspetsialisti ametikoha põhieesmärgiks on lastekaitsetöö koordineerimine vallas. «Ülesandeid on tegelikult palju. Eestkostel laste esindamine kriminaalmenetluses, valla eestkostel lastele ülalpidamist andma kohustatud isi-

«Kuna vald on üsna suur, siis alles praeguseks hakkab kujunema tervikpilt valitsevast olukorrast.» Anabell kinnitab, et mulje on üsna hea, kuid nagu igas vallas, on siingi murekohti. Ühe probleemina toob ta välja noored, kes ei täida koolikohustust.

Samuti ei osale nad huviringides.

«Selle asemel tehakse tegevusi, mis noorele kasuks ei tule.» Anabell rõhutab, et siis on oluline koostöö lapsevanemaga.

«Tunnen ennast hästi, saan iga päev tegeleda erinevate õiguslike küsimuste ja probleemidega ehk juurat on väga palju. Õpin iga päev midagi uut.» Anabelli meelest ei saa sellisel tööpostil ka igav hakata, kuna kõik päevad on erinevad. «Lastekaitsetöö nõuab tugevat koostööd teiste ametnike ja asutustega. Minu hinnangul toimub koostöö Valga vallas väga hästi.»

Taas ootame kõiki huvilisi juba seitsmendale haridusmessile - Vali nutikalt!

Sellel korral kohtume sinuga Valga Kultuuri - ja Huvialakeskuses.

Mess alustab oma tööd 8. märtsil kell 11 ja kestab kella 14.00-ni. Messipäev pakub lisaks tavapärasele eksponentide tööle ka erinevaid töötubasid – nii noortele kui ka õpetajatele.

Messil tutvustavad oma koole, organisatsioone ja tegevust erinevad gümnaasiumid, kõrgkoolid, ametikoolid ja noortele suuantud organisatsioonid jt.

Päev on kõigile huvilistele TASUTA. Messi peaesineja on Liis Lemsalu.

Maakonna koolidest on organiseeritud noortele tasuta transport. Transpordi organiseerimisel toimub koostöö koolide ja Rajaleidja keskuse vahel (õpilane annab oma osalussoovist teada õpetajale, kes informeerib keskuse kontaktisikut marika.muru@valga. ee).

Messi aitavad korraldada MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, Valgamaa Omavalitsuste Liit Europe Directi teabekeskus - Valgamaa, Valgamaa Rajaleidja keskus, Valga Avatud Noortekeskus, Valga Vallavalitsus, Kaitseliidu Valgamaa malev ja Valgamaa Kutseõppekeskus.

Õ n n e s tu n u d fo to

võtmesõna on valgus Valga noormees Tanel Aavistu (19) on iseõppinud fotograaf, kelle areng selles protsessis on olnud silmnähtav.

Autor: MARION LEHES Foto: GLÄNEL TIRRAND

Kuidas tekkis huvi fotograafia vastu?

Alguses tegin päris palju pilte nutitelefoniga, et proovida, kui hästi uue telefoni kaamera pilte teeb. Sealt arenes huvi edasi. Soetasin 2016. aastal peegelkaamera ning hakkasin tõsisemalt tegelema. Tegin Instagramis challenge'it, kus postitasin aasta jooksul iga päev ühe pildi.

Kuidas oled jõudnud praeguse tulemuseni?

Olen kõike õppinud sõprade ja tuttavatega pildistamas käies, täiendades sedasi oskusi. Palju on aidanud ka YouTube´i videod. Mida rohkem pilte teha, seda paremini hakkavad need välja tulema.

Kas ilusad fotod nõuavad kallist kaamerat?

Kindlasti mitte! Isegi nutitelefoniga saab teha imelisi pilte. Kahtluste hajutamiseks tasub vaadata Instagramis hashtage #shotoniphone või #shotononeplus. Kõige tähtsam odava kaamera või nutitelefoniga pildistamisel on valgus ning stabiilsus.

Millised on lihtsamad nipid, mida kaamera juures enne pildistamist arvestada?

Enne pildistamist tasuks üle vaadata, et akud oleks laetud ning mälukaart tühi. Samuti ei tee paha, kui on kaasas varuaku ja mälukaart. Objektiivi puhtust võiks samuti enne sessiooni kontrollida. Seda saab hästi puhastada mikrofiiberlapiga. Kui pole kindlat plaani, mida pildistad, siis võib kaamera seaded hoida automaatse režiimi peal, sest kunagi ei või teada, millal tuleb õige hetk.

Kuidas valida piltide tegemiseks sobivat keskkonda?

Keskkond peaks olema huvitav ning paindlik, et saaks kasutada palju mitmekülgseid vaatenurki, ehkki ei tasu arvata, et «igavas» või «tühjas» kohas ei saa ilusaid pilte. Tavalistes kohtades saab luua ebatavalisi olukordi, mis teevad pildi

huvitavaks. Näiteks tuues keskkonda välgu, on see võimalik valgustada selliselt, nagu see tavaliselt poleks või teha pilt hoopis südaöösel, kui see koht on inimtühi. Hea variant on ka mullitaja või tossupommid. Võimalusi on väga palju, tuleb olla loominguline ning mõelda, mida selle pildiga näidata tahetakse.

Kuidas leida fotole omapärane käekiri?

Igaüks võiks fotode tegemisel hoida kindlat joont ning mõelda alati, miks just temal on kõige lahedamad pildid. Võtmesõna on ikkagi pidevas harjutamises ja seeläbi õppimises.

Miks sa fotosid töötled?

Tunnen, et läbi töötluse suudan pildi muuta just selliseks, nagu läbi kaamera tol hetkel nägin. Kaamera ei pruugi alati teha sellist pilti, mida me oma peas mõtlesime, seega on töötlus hea viis selle saavutamiseks.

Aga on ka olukordi, kus töötlus on ebavajalik ning pigem rikub fotot.

Kas võtad fotograafiat hobi või tööna?

Fotograafia on mu hobi. Naudin seda nii palju, et kui ma teeks seda tööna, muutuks see minu jaoks rutiiniks ning vähendaks ajapikku mu piltide kvaliteeti.

Mida peamiselt pildistad?

Kõige rohkem meeldib mulle pildistada inimesi ning loodust. Parim lahendus on see, kui saan mõlemad siduda. Mulle meeldib värskes õhus olla ning samal ajal inimestega koos olla ja nalja teha on hea kooslus.

Lase kunst endast välja Väike-Maarjast Valga linna õppima tulnud Sandra Veski (23) ja Vana-Otepäält pärit Mia Pakkanen (15) on neiud, kelle kireks on illustratsioonide joonistamine. Nende joonistused on leidnud korduvalt kajastust ka noortelehe Tankla väljaannetes.

Autor: EGLE KÕVASK Foto: ERAKOGU Mia iseloomustab end kui rõõmsa- ja veidi hajameelset neidu, kes kooliskäimise kõrvalt tegeleb viiuldamise ja laulmisega. Sandra on täiskohaga barista, kellele vabal ajal meeldib mängida arvutimänge ning kuulata 50ndate romantikat, 80ndate jaapani poppi ja ameerika räppi. Mõlema neiu kireks on (digi)joonistamine, mis sisustab suure osa nende ajast.

Neidusid paneb pliiatsi järele haarama neid ümbritsevad olukorrad, kus sõnadest jääb vajaka, ja inimesed. Emotsioonide ja mõtete väljendamiseks ei jääda ootama õiget hetke, vaid seda tehakse koheselt, kui selleks vajadus. Niiviisi on täis kritseldatud mitmeid tähtsaid pabereid ja vihikulehtede ääri. Oluline on aga mõista, et igal joonistusel ja selles oleval detailil on kindel tähendus ja

Milliseid oskusi vajab fotograafia?

Fotograafia on selle poolest väga tore hobi, et seda saab teha kas paljude inimestega koos või ihuüksi, alati leiab pildistamiseks materjali. Esmane oskus on kindlasti tunda oma kaamerat, kuid selle kõrval olulisel kohal on ka julgus ja oskus suhelda ning oskus leida ja ära tunda endale sobilik stiil.

Kuidas teha endast hea ja Instagrami või Facebooki pilt?

Endast pilti tehes saab seda teha kahte moodi, kas timer või selfie.

Mõlemas on kõige tähtsam valgus.

Kaamera tuleks suunata domineerivast valgusest eemale, et see valgustaks sind. Naturaalsed näoilmed ning soe naeratus toimib alati kõige paremini.

Viimased lihvid saab lisada töötluses, selleks on nutitelefonis hea rakendus nagu Snapseed.

Sandra on käinud oma oskusi reklaamimas mitmetel animatsiooni valdkonna sündmustel.

põhjus. «Põhjuseks võib olla ootamatu tuju muutus, koolis saadud hinne või eriliselt meelde jäänud juhtum lähiminevikust,» tõdes Mia. Kumbki noortest pole kunsti põhjalikumalt peale üldhariduskoolis

Illustratsioon: Sandra Veski

ja kunstiringis õpetatu õppinud. Neil tuleb eneseväljendamine läbi joonistuste loomulikuna. «Ma ei mõtle sellele, mida ma teen, vaid lihtsalt lasen välja voolata. Mulle meeldib omavahel kokku panna erinevaid stiile.

Kõik ei peagi ju sobima, piire ületada on ka lõbus,» julgustas Sandra. Ta lisas, et ennast ei tasu teistega võrrelda, sest alati on keegi, kes on meist parem. «Kadedus inimese vastu, keda ei tea, tekitab meile endale probleeme. Sellised inimesed tuleb pöörata enda kasuks ja vaadata neid inspiratsioonina,» innustas ta.

Joonistamine on vabastav

Illustratsioon: Mia Pakkanen

Miale meeldib joonistada nii paberil kui ka nutitelefonis, kasutades viimase puhul rakendust Autodesk Sketchbook. Sandra te eb suuremal määral

TOIMETUS MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Jaama pst 12, Valga, 68205 tel 5617 9757 | toimetus@tankla.net Vastutav väljaandja: Egle Kõvask.

Toimetus: Beryt Paidra, Cristella Sumero, Egle Kõvask, Emma Laureen Paul, Gabriel Escobar Martin, Karoliina Männiste, Marion Lehes, Melina Springer, Merilin Saksniit, Pamela Paul.

digijoonistusi, kasutades selleks iPadi ning rakendust Procreate. Joonistamise protsess näeb välja selliselt, et esmalt visandatakse kavand ehk tehakse alusjoonistus, siis kustutatakse abijooned. Kui alusjoonistus kavandatakse algselt aga paberile, skännitakse see kahe eelneva sammu järel enne edasi tegutsemist programmi. Seejärel hakatakse kihthaaval lisama värve, varje ja detaile. Ühe töö valmimine võtab aega ligikaudu viis tundi, olenevalt joonistatavast ja vilumusest.

Joonistamisega tasub Sandra sõnul tegeleda nii palju kui võimalik, kuna see on hariv ja arendav. «On palju, mida oleksin tahtnud teada nooremana. Näiteks on mul tänaseks tänu pidevale joonistamisele palju parem arusaamine inimese anatoomiast, muuhulgas ka ekspressioonidest ja poosidest,» nentis ta.

Praegu õpib Sandra iseseisvalt digimaalimist.

Joonistuste kõrvalt ulmedraama stiilis lühijutte kirjutav Mia soovib end täiendada eelkõige tõepäraste inimfiguuride joonistamises ning objektide kujutamisel. «Joonistamine on minu jaoks nagu mediteerimine – see viib mõtted eemale päeva jooksul kogunenud muredest ja avab justkui teise maailma. See loob rahulolutunde ja võimaluse väljendada end hoopis teisel tasandil, kui teeb seda mu tavaelu,» kirjeldas Mia. Sandra jaoks on kunstiga tegelemine muutnud kõik palju ilusamaks.

«Vaatan aknast välja ja imetlen lendavaid linde, puid, hooneid ja muud taolist,» lisas ta. Muuhulgas on ta huvi tundnud mitmete enda tegevusvaldkonda puudutavate sündmuste vastu. «Lähen sel aastal viiendat korda JAFF turule ning septembris Tartus toimuvale Animatsurile.

Eelmisel aastal käisin veel ka Solarise keskuses Tokumaru turul.»

Kaasautorid: Anna-Kaisa Oidermaa, Anna-Marija Sljusartšuk, Brigitta Rimm, Janeli Nielson, Kadri Rätsepp, Fotograafid: Gabriel Escobar Martin, Glänel Tirrand, Melina Springer, Paul Poderat, Pamela Paul, Timo Arbeiter, Valga vallavalitsus.

Küljendaja: Paul Poderat. Illustratsioonid: Karoliina Männiste, Mia Pakkanen, Sandra Veski Tõlkija: Rasmus Onkel. Keeletoimetajad: Egle Kõvask, Karoliina Männiste.

Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 1500.

Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit.

Valgamaa noorteleht Tankla on maakonna noorte poolt täiesti iseseisvalt tehtav leht. Lehetöösse panustavad noored alates 14. eluaastast. Noored pakuvad välja teemasid, koostavad ajalehe maketi, viivad läbi intervjuusid, kirjutavad lugusid, teevad pilte ja keelekorrektuuri, küljendavad lehte, organiseerivad ühistegevusi, levitavad lehte maakonnas ja palju muud. Noortelehte tegevad noored ei ole eelnevalt õppinud ajakirjandust kõrgkoolis, kuid mitmeid neist on valinud selle tee pärast lehetöösse panustamist. Kõike seda tehakse vabatahtlikult omast ajast ja tasu saamata.

Maakonna noorsootöö näitab head taset Valgamaa noorsootöö pälvis 31. jaanuaril Tallinnas toimunud noortevaldkonna tunnustussündmusel «Avades südame, annad võtme tulevikule» tiitleid viies kategoorias.

Autor: EGLE KÕVASK Foto: TIMO ARBEITER

Taheva avatud noortekeskus Aasta noortekeskus Taheva avatud noortekeskus on töötanud nüüdseks 15 aastat ning on noortevaldkonnale eeskujuks, tehes tugevat koostööd oma kogukonnaga – lisaks noortega tegelemisele kaasatakse aktiivselt kogukonda, seda läbi ühiste projektide, sündmuste, algatuste, õppepäevade jm. Noortekeskus toetab väga tugevalt noorte omaalgatust, et noored saaksid ise oma ideid ellu viia. Nii on noortel tekkinud oma kodukohaga positiivne side.

Seetõttu on noored hea meelega kaasa löönud erinevates projektides, mis on kodukohta muutnud või korrastanud – tulemused said eriti näh-

tavaks 2018. aastal, mil viidi ellu pinkide paigaldamine bussijaama, kiigeplatsi korrastamine, välisportimisvõimaluste loomine jne. Noortekeskus aitab leida noortele lisavõimalusi ja fonde, mille abil nad saavad oma unistusi ellu viia, kusjuures kõikidesse projektidesse kaasatakse erinevaid noori, mitte ei keskenduta ainult aktiivsetele noortele. Noortekeskus pakub lisaks avatud noorsootöö teenusele üheksat erinevat huviringi, alates kokandusest ja lõpetades kalastamisega.

vad traditsiooniliselt kahel korral aastas ja tegutsevad aktiivselt 2–3 nädalat. 2017. aastal alustati ka miniraadioringiga, mis on suunatud 4.– 6. klassi õpilastele. Koostööd tehakse muu hulgas Eesti rahvusringhäälinguga. 2018. aastal tegi Tõrva raadio avatud saatepäeva, mis oli suunatud kõigile kodanikele, kes soovisid ise saadet teha ning selle tulemusena käis palju inimesi raadios oma tegemisi tutvustamas. 2018. aasta detsembris läks eetrisse Tõrva raadio 10. hooaeg.

Tõrva raadio Aasta noorteühing või -organisatsioon

Tankla õpilasmalev 2018 Aasta noortemalev

MTÜ Tõrva noorte liit alustas tegevust Tõrva noortevolikogu initsiatiivil ning on tänaseks tegutsenud neli aastat. Liit haldab koostöös noortevolikoguga üle Valgamaa levivat Tõrva raadiot, mille tegijad kogune-

Võrumaa Kutsehariduskeskus on HEA KOOL KOGU ELUKS, kaasaegne kutseõppeasutus, kus on võimalus omandada kutseharidus erinevatel tasemetel ̶ HEV- lõpetaja 

Puhastusteenindaja abiline (2.a.)

HARIDUSNÕUDETA 

Puidupingioperaator ( 1.a.)

PÕHIHARIDUS           

Toitlustusteenindus, kutsekeskharidusõpe ( 3.a) Metallilõikepinkidel töötaja, kutsekeskharidusõpe ( 3.a) Mehhatroonik , kutsekeskharidusõpe ( 3.a) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus, kutsekeskharidusõpe ( 3.a) Tisler, kutsekeskharidusõpe ( 3.a) Infotehnoloogia süsteemide spetsialist, kutsekeskharidusõpe ( 3.a) Keevitaja (osakutse poolautomaatkeevitus) (1.a) Maaler (1.a.)

Ehituspuusepp ( 2.a.)

Plaatija (0,5 .a.)

Pehmemööbli valmistaja (1.a.)

KESKHARIDUS      

Majutuskorraldus ( 2.a.)

Hotelliteenindaja ( 2.a.) Ärikorralduse spetsialist ( 2.a.)

Mehhatroonik ( 2.a.)

Telekommunikatsiooni spetsialist ( 2.a.)

Puittoodete tehnoloog ( 2.a.)

KESKHARIDUS ja eelnev töökogemus või 4. taseme kutsekvalifikatsioon   

Pärandturismi korraldaja ( 0,5.a.)

Väikeettevõtte turundusspetsialist ( 1.a.)

Metallide töötlemise tehnik-tehnoloog ( 1.a.)

Dokumentide vastuvõtt 4. juuni kuni 31. juuli 2018 Täpsem info http://www.vkhk.ee/sisseastujale/

2018. aasta Tankla õpilasmalev oli maakondlik õpilasmalev, mis ületas maakonna piire. Kahenädalases ööbimisega malevas sai osaleda 110 noort Valgamaalt, Antsla ja Rõngu piirkonnast, kellest 22 noort kuulusid sihtrühma, kes ei õpi, tööta ega

osale koolitustel. Eelnevalt korraldati CV ja motivatsioonikirja kirjutamise töötoad ning seal osalenud noortel oli eelis malevarühma valimisel ja kandideerimisel. Enamik maleva tööandjaid oli erasektorist, näiteks Sangaste loss, Hellenurme vesiveski, Kaagjärve mõis, Carma Motoklubi, Parmu Ökoküla. Tööandjatele tegi malevaga koostöö lihtsaks asjaolu, et Tankla sõlmis ise noortega töölepingud ning hiljem esitas tööandjale tööjõukulude osas vaid arve. Malevas tehti lisaks tööle traditsioonilisi tegevusi ning osaleti maakondlikul malevate kokkutulekul. Õpilasmaleva loosung «Eluäge suvi 2018» kinnistus tänu sotsiaalmeediale ja levis mitte ainult osalejate, vaid ka laiema kogukonna seas kaugele.

MTÜ Valgamaa noorsootöökeskus Tankla Aasta noorsootööühing Valgamaa noorsootöökeskus Tankla on tegutsenud juba kaheksa aastat.

See loodi Valgamaa aktiivsete noorsootöö eestvedajate poolt eesmärgiga arendada ja toetada noorsootöö võrgustiku erinevaid osapooli ning tagada noorte ja noorsootöötajate huvide esindatus Valgamaal ja selle omavalitsustes. 2018. aasta septembrikuu seisuga oli ühingul 30 liiget ning selle igapäevaelu juhib 5-liikmeline juhatus. Tankla on esindatud Eesti avatud noortekeskuste ühenduses, Valgamaa partnerluskogus, Valgamaa tervisenõukogus. Lisaks on Tankla koht, kus noored saavad

läbi noorteportaali, -lehe või -televisiooni uusi ideid ammutada. Välja antakse noortelehte, tehakse noortetelevisiooni Tankla TV, viiakse läbi koolitusi Tankla koolituskeskuses, korraldatakse malevat, laagreid, suvekooli ja palju muud põnevat. Erinevate kogemuste mõtestamiseks on noortele loodud Tankla poolt ka vabatahtliku pass.

Marek Mekk Pikaajaline panus noortevaldkonda Marek Mekk on tegutsenud noortevaldkonnas juba 15 aastat, kuid varasem kokkupuude õpilasfirma juhendajana oli tal noorsootööga juba aastal 1997. Ta on Valgamaal üks esimesi, kes hakkas õpilasfirmadega tegelema ning nende käivitamist ja töös hoidmist huviringina läbi viima. 2004. aastal loodi Mareki eestvedamisel Tõlliste avatud noortekeskus TANK, mille juhatuse esimees on ta praeguseni.

Marek on aktiivne Valgamaa partnerluskogu koostööpartner ja lisaks MTÜ Valgamaa noorsootöökeskus Tankla juhatuse liige, kus ta on noorsootöö strateegia protsessi juht. Ta on ka vabatahtliku passi koordinaator, noortelehe ja Tankla TV mentor, õpilasmaleva korraldaja, koolitaja jne. Väljapool maakonda annab ta oma panuse olles Eesti avatud noortekeskuste ühenduse juhatuse liige, noorsootöötaja kutsekomisjoni liige, Eesti noorsootöö keskuse ning Haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna partner.

Korvpalliklubi Valgamaa

viib korvpalli väikekohtadesse 2017. aastal otsustasid kaks korvpallurit, et soovivad oma teadmisi jagada teistelegi. Brendon Paidra (23) ja Olver Kaljuvee (27) on treenerite tandemisse kaasanud ka Kevin Kanguri (21).

Õpitav eriala ajendas juhendama liikumisringi Keit Mariet Jürgens (19) on Valgast pärit spordientusiast ja harrastaja, kes õpib Tartu ülikoolis esimesel kursusel kehakultuuri. Õpingutest innustatuna otsustas ta möödunud sügisel hakata juhendama noorte liikumisringi.

Autor: MERILIN SAKSNIIT Huvi spordi vastu sai alguse 8. klassis, kui Keit Mariet alustas iseseisvalt jooksmas käimisega kaalulangetuse eesmärgil. Pärast põhikooli lõppu hakkas ta aga sellega tõsisemalt tegelema. ,,Algus oli väga-väga raske, aga kohe, kui rutiini sisse sain, läks kergemaks. Ebamugav oli trenni vahele jätta ning tänaseks on saanud sellest minu elu igapäevane osa.»

Neiu lisab veel, et tänu suurele tahtejõule ennast muuta sai see kõik ka võimalikuks.

Idee luua liikumisring oma kodukohta tuli sellest, et noor naine soovis teha eelkõige tööd, mis on seotud tema õpingutega. Nii on tal võimalus rakendada oma teadmisi ja arendada ennast veelgi enam, andes sellega panuse ka oma kodukohta. ,,Mulle pakuti tööd ka Tartus, kus ma oleks pidanud lasteaedades umbes 30 lapsega tegelema. See ei tundunud minu jaoks õige. Tahtsin ise midagi nullist üles ehitada ning panustada kodukohta.»

Keit Marieti poolt loodud liikumisringi eesmärk on lapsi mitmekülgselt arendada. ,,Lisaks harjutustele mängime erinevaid mänge, mis aitavad arendada lapse kiirust, reaktsiooni ja mingil määral ka jõudu. Treeningu lõpus võimleme ja teeme tasakaaluharjutusi.» Neiu sõnul aitab liikumisring pärast rasket koolinädalat vaimul puhata ja lõõgastuda.

Autor: BERYT PAIDRA Foto: ERAKOGU

Räpinast pärit Olver leidis tee korvpallini juba lapsepõlves ning pärast 9. klassi jätkas õpi nguid Turba gümnaasiumi korvpalliklassis, kus teda juhendas treener Märt Kermon. Sealt jätkus tee kaitseväes ja Tallinna Kalevi treeningutel ning seejärel Valga meistriliiga meeskonnas.

Valgalane Brendon ja Riidajast pärit Kevin harrastasid enne korvpalli erinevaid pallimänge, kuid kui avati korvpallitreening, otsustasid noormehed sellega liituda.

Brendongi on olnud Valga meistriliiga tiimis.

Korvpall on kõigi kolme elus väga tähtsal kohal. «Ei möödu päevagi, kus poleks sees treeningu läbiviimist või korvpalli vaatamist,» olid kõik ühel nõul. «Kõlab kui klišee, aga ball is life (korvpall on elu – toim),» lisas Brendon.

Enda spordiklubi Korvpalliklubi Valgamaa on loodud 2017. aasta juulis ning pole kunagi ainult Valgamaal tegutsenud.

Korvpalli õpetatakse Valgas, Riidajas, Alal, Tõrvas, Tsirguliinas ja Värskas, regulaarselt võtab treeningutest osa 150 last. Rahastus tuleb omavalitsustelt ja toetajatelt, kes tahavad panustada noortesporti. «Enda spordiklubi ajendas looma tahe anda edasi oma teadmisi ja oskusi,» ütles Olver. Teadmised, oskused ja kogemused on tulnud läbi erinevate treenerite

käe all mängimise, sest igal juhendajal on olnud oma treenimisstiil.

Kuigi Valgamaal oli olemas meistriliiga tiim, polnud lastel ja harrastajatel arenguks võimalusi, need loodi läbi treeningute ja võistluste.

Korvpalliklubi Valgamaa sai alguses väga palju negatiivset vastukaja. Noormeeste meelest on kon-

«Nii lühikese ajaga on ära tehtud väga suur töö.» kurents aga edasiviiv jõud ning mugavustsooni ei tohi jääda.

«Teiste vingumine teeb naha paksemaks. Konstruktiivne kriitika on aga alati teretulnud, see just aitab meid,» leidis Brendon.

Korvpalliklubi Valgamaa eesmärgiks on vähemalt ühe noore koondisesse jõudmine. «Lisaks on eesmärgiks järjepidev areng. Jalga sirgu ei tohi lasta!» nentis Brendon.

«Suurimad saavutused alles tulevad,» olid treenerid veendunud. Brendon tõi välja esimesed mängu- ja turniirivõidud. «Esimesel tegutsemishooajal võitsime Lõuna-Eesti miniliiga. Meie neli poissi said võimaluse osaleda U14 koondise talendilaagris,» lisas Olver. «Nii lühikese ajaga on ära tehtud väga suur töö,» arvas Kevin.

Treenerid olid ühel nõul, et suurimaks saavutuseks on ka tegutsemine paljudes erinevates kohtades ning kasvav õpilaste arv.

Treeningute ettevalmistamine «Treeningute ettevalmistamine on minu jaoks pikem protsess. Kõigepealt mõtlen treeningu peateema, siis harjutused, mis sellega sobivad. Kõiki harjutusi ei saa aga välja mõelda, sest kunagi ei tea, kui palju lapsi seekord treeningule tuleb,» selgitas Brendon. Kevin seeeest kirjutab vaid mõne harjutuse paberile ning enamasti improviseerib. «Paar harjutust panen kirja, et treening paremini sujuks.»

Kõik treenerid keskenduvad harjutusi mõeldes ka sellele, kas treening on lastele või meistrivõistlustel mängivatele noortele. «Tegeleme kõigi puhul korvpalli põhioskuste arendamisega, laste puhul tuleb seda lihtsalt mängulisemalt teha,» lisas Olver.

Treeneri ja treeningu roll noore arengus «Treeneri roll noore üldises arengus on tegelikult väga oluline. Tänu enda esimesele treenerile olen täna see inimene, kes ma olen,» ütles Olver. Treeneri ja õpilase vahel peab olema usaldusväärne suhe.

Ta peab olema eeskujuks nii spordisaalis kui ka väljaspool, juhendaja peab õpetama ka eluks vajalikke teadmisi. «Näiteks viisakust ja distsipliini. Laps tuleb spordisaali, tervitab administraatorit, jõuab õigeaegselt, ei ropenda,» selgitas Brendon. «Aga nii peavad käituma ka treenerid. Treener on lapsele väga suur eeskuju,» lisas Kevin.

Korvpalliklubi Valgamaa treenerite meelest on kõige tähtsam, et noor oleks aktiivne ja ennast lii-

gutaks. «Lõppude lõpuks ei ole vahet, kas nad käivad korvpalli või mingil muul treeningul,» leidis Kevin. «Korvpall on meeskonnamäng ja eluski läheb vaja tiimitöö oskust. See nõuab mõtestatud tegevust, ei piisa ainult füüsilisest poolest,» ütles Olver.

Korvpall on põnev ja aktiivne spordiala, mängu ajal toimuvad kogu aeg muutused, mängija peab suutma kiiresti reageerida ning kohaneda.

KarlHendrik Pindma (13, Valga): «Liitusin Korvpalliklubi Valgamaaga suvel 2017 (tegutsemisaja alguses – toim). Olime just sõpradega jalgpalliga lõpparve teinud ja otsustasime proovida korvpalli. Mitte kunagi ei lähe pärast korvpalli treeningut koju nii, et ma ei oleks väsinud. Olen selle ajaga väga palju arenenud, olin Lõuna-Eesti miniliiga all stars viisikus (turniiri parimatest mängijatest koosnev viisik – toim) ja olen osalenud Eesti U14 koondise talendipäeval.

Korvpalliklubi Valgamaa treenerid on mulle õpetanud, et elu käib kella järgi ja kunagi ei tohi alla anda.»

Noorte huvi spordi vastu on erinev ,,Lapsed on nõus sporti tegema, kui on olemas kaaslased ja lõbus meeleolu.» Muuhulgas on noorte jaoks olulisel kohal nende edusammude märkamine ja tunnustamine. ,,Noortele tuleb tähelepanu pöörata ja kiita, kui ma näen, et nad on pingutanud, see annab motivatsiooni järgmisesse trenni tulemiseks.»

Esimesel kuul oli trennis 2-4 last, tänaseks on aktiivseid kohalkäijaid 7-9. Selline osalejate arv on neiule positiivne, kuna nii jõuab ta kõigiga individuaalselt tegeleda. ,,Olen näinud kõigi tugevusi ja nõrkusi ning seega tean, kuidas neid aidata.» Algselt kestis liikumisring 45 minutit, aga noorte soovil kestab ring nüüd 60 minutit. ,,See teeb mul südame soojaks, kuna ma näen, et nad naudivad seda, mida teevad.»

Liikumisring annab Keit Marietile võimaluse koolipingis õpitut mitmeti rakendada.

Lisaks on lastega tegelemine neiut palju arendanud, saades endalegi lisaväärtust juurde. ,,Olen õppinud ja mõistnud, kuidas lastega tegeleda ja tundi läbi viia, et kõigil oleks hiljem hea olla.» Uurides, kes temast pärast õpinguid saab, ei osanud ta vastata, kuid julges nentida, et õpib seda, mida armastab.

Treenerid (vasakult) Kevin, Olver ja Brendon minutilise pausi ajal kombinatsioone üle rääkimas.

sumomaadleja liigub unistuste suunas Valga noormees Xsander Solbaja (16) tegeleb sumomaadlusega ning on tänu sellele saavutanud mitmeid kõrgeid auhinnalisi kohti nii Eestis kui ka välismaal.

Autor: BRIGITTA RIMM Foto: ERAKOGU Xsander on tegelenud paljude spordialadega, ka sumomaadluseni jõudis ta läbi kreeka-rooma maadluse.

«Kuna kaal kreeka-rooma maadluses läks üle normi, siis pakuti võimalust ennast proovile panna sumomaadluses.» Sealt edasi läks kõik ülesmäge ning sumomaadlus hakkas järjest rohkem meeldima. Kevadeks on sellega tegeletud juba viis aastat.

Sumo on Jaapani traditsiooniline maadlus, mille alged ulatuvad ligi 2000 aasta tagusesse aega. Sumo areeni kutsutakse Dohyoks ning see koosneb saviliivast, mida ümbritsevad riisivihud. Tänapäeval on kasutusele võetud maadlusmatid, millele on peale pandud tugev kate ning mille ring on ümbritsetud tugevate vahtliistudega. «Võitlus näeb välja selline, et ringi astudes kummardatakse tervituseks. Sellele järgneb rituaal, kus näidatakse taevale ja maale, millega võitleja, kes ringi astub, tõestab, et on relvitu ja suhtub vastasesse austusega. Siis annab kohtunik stardi. Kaotajaks jääb see, kes esimesena ringist välja tõugatakse või kes puudutab oma kehaga, milleks ei ole jalalabad, maad.»

Sumomaadlus on Xsanderi elu

Xsander on sumomaadluses kahekordne Euroopa meister ja ühekordne Eesti meister.

muutnud väga suurel määral. Ta on mõistnud, et iga inimene leiab endale väga olulise tegevuse või hobi, olgu selleks siis sport või midagi muud. ,,Maadlemine mõjub minu jaoks kui hea tunde tekitaja. Ringis saan end välja elada.» Sumomaadlus on ta el-

«Maadlusringis saan end välja elada.» lu toonud palju uusi tutvuseid nii Eestist kui ka välismaalt. Tema sõbrad ja tuttavad elavad talle väga kaasa, mille üle on poiss väga uhke.

Treenida tuleb järjepidevalt «Minu kõige tavalisemaks võtteks on yori-kiri. See on võte, kus vastane surutakse ringist otse välja. Ka tsu-

ri-dashi on võte, mida kasutan tihti.

Selle eesmärgiks on vastane vööhaardest õhku tõsta ja ringist välja viia või ringist välja maha panna.

Kui vastane ringist välja viia, peavad mõlemad jalad olema ringist väljas ning vastane kindlas haardes. Hiki-taoshi on vastase eest ära astumine ja teise maha tõmbamine.»

Treenima peab ennast sageli.

Nädala jooksul umbes 3-5 korda, kuid kõik see oleneb sellest, kui lähedal on võistlused. Tavapäraseks treeninguks on kolm korda nädalas jõusaalis käimine. «Jõusaali treening algab paarikümne minutilise soojendusega lindil või trenažööril, millele järgnevad jõuharjutused kindlatele lihasgruppidele. Saalitrennis joostakse esmalt soojaks, tehakse kõhulihaseid, kätekõverdusi, jalatõsteharjutusi ning muid lihaseid tugevdavaid harjutusi seeriate kaupa. Pärast seda tehakse liikumisi ringis, starte ning lõpetuseks maadlust.»

«Spordis on vaja motivatsiooni ja tahtmist, muidu ei ole sel mõtet, sest tulemused ei ole siis piisavalt head. Kui on tahtmine, siis kõike muud saab õppida juba treeningute käigus.» Xsanderi treeneriks on tema isa Jan. Treener osaleb koosolekutel, paneb kirja võistluste vajalikesse kategooriatesse, transpordib võistlustele ning elab kaasa. Isa maadluses juhendamises väga palju sõna ei võta, pigem laseb poisil teha nii nagu ise heaks arvab.

Hoiab unistusi silme ees Xsander on Euroopa meister, tal on MM-i U18 7. koht, täiskasvanute 9. koht ning ka eelmistelt Euroopa meistrivõistlustelt tuli koju 6 medaliga. Seal on ajalugu tehtud sellega, et poiste tiim tuli esmakordselt võistkondlikult Euroopa meistriks.

Saavutusi on veelgi: õnnelikult lõppenud Eesti täiskasvanute meistrivõistlused, kus täiskasvanute +115 kaalukategoorias saavutati 3. koht,

Enese liigutamine on oluline Keskmine täiskasvanu veedab enam kui pool ärkveloleku tundidest istudes. Pikaajaline istuv asend mõjub aga tervisele kahjulikult. Seega on soovitav teha vahepause ning end kasvõi kõige lihtsamatel viisidel liigutada.

Autor: EGLE KÕVASK Illustratsioon: INTERNET Paljud liikumisaktiivsust suurendavad tegevused ei nõua suuri väljaminekuid. Näiteks saab olulised töövahendid või muud seadmed (veeautomaadid, kontoritehnika jms) paigutada selliselt, et nendeni jõudmiseks tuleb veidi kõndida.

Suuremates rajatistes on võimalik kavandada erineva pikkuse

milles osalesid ka Kaido ja Meelis Höövelson. Tänu sellele, et Kaido ja Meelis ei osalenud absoluutkaalus, õnnestus rändkarikas saada Xsanderil.

«Minu suurim unisistseus on jõuda Jaapan se professionaalses sumomaadlusesse.»

«Minu suurim unistus on jõuda Jaapanisse professionaalsesse sumomaadlusesse. Samuti soovin kunagi jõuda kõrgemale kui Baruto alias Kaido Höövelson ehk tulla esimeseks (yokozunaks) või teiseks (ozekiks).» Veel meeldiks Xsanderile selgeks õppida jaapani keel. Tulevikus tahab ta tegeleda ärindusega või siis tulla tagasi Eestisse ning vanemate põllumajandusettevõtlus üle võtta.

ja raskusastmega liikumisradu, mida saab rikastada treeningvahendite ja -kavadega. Treeningvahendid võiks ruumides asetseda üksikult (kummist võimlemislindid, -pallid, hantlid) ja koos teistega harrastamiseks (lauatennise-, lauajalgpalli- või lauahokilauad).

Kevad-sügis perioodil saab soodustada rattaga tööl või koolis käimist, luues turvalise parkimise võimalused. Lõunapausi ajal võiks võimaldada liikumisega tegelemist (väikene jalutuskäik pärast lõunasööki).

Koostööd võiks teha kohalike klubide ja treeneritega nii liikumisharrastuste soodustamiseks kui töökohale või kooli harjutusvõimaluste loomiseks (juhendajaga võimlemis- ja venituspausid, jooga- ja tantsutunnid vms).

Regulaarselt võiks korraldada väiksemaid ühiseid võistlusi ja liikumissündmusi, mis hoiaks inimesed aktiivsetena. Samuti võiks võtta osa kogukonnas ja kaugemal toimuvatest spordisündmustest.

Ka töökohal on võimalik sooritada kergemaid venitusharjutusi.

Robootikaringis käib töö ja vile üheskoos Alates 2018. aasta sügisest sai Tõrva vallas alguse robootikaring, mida juhendab Taavi Kärt. Hetkel toimuvad ringid iganädalaselt Tõrva linna lasteaedades, Ala koolis ja lasteaias, Ritsu koolis ja lasteaias, Riidaja koolis ja lasteaias, Hummuli lasteaias ning huvilised saavad robotitega mängida ka Tõrva avatud noortekeskuses.

Autor: MERILIN SAKSNIIT Robootikaringis on noortel võimalus tutvuda erinevate hariduslike robotitega nagu Lego WeDo 2.0 Education, Blue-bot, Lego Mindstorms Education EV3, Dash, Dot, Edison V2.0 ja Ozobot evo. Noored saavad ülevaate, millised võivad robotid olla ning õpivad tundma erinevaid programmeerimisvõtteid ning kasutavad lihtsamaid programmeerimisäppe.

Lego WeDo-ga veedetakse mõnusaid mängulisi hetki, kus ehitatakse ühtteist vahvat nii juhendi järgi kui ka oma lennukate ja fantaasiarohkete ideede alusel. Kui robot on valmis ehitatud, kontrollitakse nende nõuetekohast funktsioneerimist. Ise robotit ehitades õpitakse paremini tundma mehhaanikat ning saadakse omal käel teada, kuidas töötavad hammasrattad jms.

Dashid on sellised vahvad robotid, kellega saab tahvelarvuti abil mööda põrandat ringi sõita, arendades samal ajal noorte suunataju ja motoorikat. Lisana on Dashidel kaasas külgekinnituvad vidinad, näiteks katapult, kopp ja ksülofon. Ozobotide jaoks saab markeritega joonistada valgele paberile raja ning panna ta mööda seda sõitma.

Blue-botil tuleb nupuvajutustega programmerida robotit läbima etteantud marsruuti, et jõuda ühest punktist teise.

«Robootikatund annab lastele võimaluse väljendada end loovalt ning mänguliselt,»

tõbes Taavi.

Iga noor on erinev ning nii leidub neid, kellele väga meeldib robootika, kuid ka neid, kes mõnel tunnil tegeleks eelistatult millegi muuga. Juhendaja leiab, et robootikatund annab lastele võimaluse väljendada end loovalt ning mänguliselt.

Tihtipeale võtab juhendaja tundi kaasa erinevaid roboteid ning nii on lapsel võimalus valida, millisega soovib ta parasjagu mängida. Kuna lapsi on palju ja juhendajat ainult üks, siis paraku ei saa iga laps võibolla nii palju abi ja tähelepanu, kui vaja. Kui parasjagu kasutatakse tahvelarvutit, et programmeerida roboti liigutusi, vajavad mõned rohkem abi infotehnoloogilise seadme kasutamisel. Mõnel tuleb asi loomulikumalt ning siis saab õpetaja keskenduda teistele, kuid tuleb ette igasuguseid olukordi: võib juhtuda, et laps ei saa koheselt aru, miks robot teises suunas liigub. Sellistel hetkedel on juhendajal vaja selgitada, mida on vaja teha selleks, et robot liiguks valitud suunas. Üldjuhul ollakse väga tublid ja nutikad ning saadakse juhendaja suunamisel ilusasti hakkama. «Robootikaring avardab kahtlemata paremini silmaringi ning pakub lastele ka järjekindlust, et viia alustatu lõpule.

Toimetamine robotitega aitab kaasa tehnoloogilise mõtlemise arengule,» lisas juhendaja.

Suur klassiõhtu #5 Sel aastal tähistas Suur klassiõhtu oma viiendat sünnipäeva. Noored Karula, Mõniste ja Taheva piirkonnast kogunesid sel korral Mõniste rahvamajja Kuutsil ning veetsid üheskoos õhtu täis mänge, muusikat ja toitu.

Ühise söömaaja käigus lahendati

tõsine müsteerium Kriminaalsel õhtusöögil osalejad said harjutada rolli kehastumist juba mitmeid päevi enne sündmust.

Taheva avatud noortekeskuses toimus Austriast pärit välisvabatahtliku Melina Springeri ja noorte koostöös esmakordselt õhtusöök, mille jooksul pandi toime mitmeid kriminaalseid tegusid.

tuli täita salaja, et keegi aru ei saaks ega mürgitamises kahtlustama hakkaks. Kes pidi kahvleid ja lusikaid varastama, kes küsima märkamatult kellaaega, kes toitu vaikselt teiste taldrikute pealt varastama, kes ilusaid komplimente tegema, kes oma koerast pilte näitama, kes panema inimesi lausuma «fotosüntees», kes teistel käsi suruma.

Autor: KADRI RÄTSEPP Foto: MELINA SPRINGER Õhtusöögi alguses «mürgitati» ära Margareete Jäägeri (minu roll) abikaasa Robert Jääger. Saime ülesandeks lahendada eelnevalt nimetatud juhtum, mida toetasid arvukad põnevad vihjed mängujuhi poolt. Juhtlõngad olid kõigil erinevad, seega paljud kaasosalised langesid kahtluse alla. Meie vahel jagati juba mitu päeva enne õhtusööki tegelaskujud ära.

Rollides olid järgmised osatäitjad: vanaema Dagi, naabrimees Rudolf Kirsipuu, Roberti äripartner Toomas Kapp, Margareete tütar Katariina, Katariina rääkiv koer Vaito ning tema punkarist poiss-sõber Alexei, majahoidja Maarja Maja ja onu Lennart.

Meile anti õhtusöögi jooksul eraldi vihjed, mida me ei tohtinud üksteisele näidata. Seal oli kirjeldus rollist ja täitmist vajavast ülesandest. Vihje peal seletati lahti, kellega ollakse varem kohtunud ja kui palju temast teatakse. Osatäitjatele antud ülesanded

Osalejatel tuli mõrvamüsteeriumi lahendamiseks täita mitmeid salajasi ülesandeid.

Varjatud teod Mõrvar aga pidi varjatult panema õhtusöögi käigus teiste taldrikute, klaaside, toolide juurde lipikuid, kus oli kirjas: «Sina oled järgmine». Võimalus oli endale selga panna ka rollile omased kostüümid. Parimale kostüümile oli mängujuhi poolt auhind. Õhtusöögiks pakuti kolmekäigulist einet: tikuvõileivad, pitsa ning erinevad koogid koos pudingu ja vahukoorega.

Ja nagu arvata võib, huvitab ju kõiki lugejaid küsimus, kes oli siis lõppude lõpuks kuritöö sooritaja? Vastus küsimusele on lihtne, ikka Roberti kõige lähedasem inimene, tema naine Margareete.

Antud seltskondlik mäng oli erakordselt lõbus ja tõi endaga kaasa palju naljakaid momente. Meeldisid nii toidud kui ka kostüümid. Kahjuks jäi rolli sisseelamiseks natukene vähe aega. Olukorra tegi pingeliseks, kui osalejatele esitati kontrollivaid küsimusi paljastamaks võimalikku mõrvarit. Kokkuvõtteks pean tunnistama, et oli üks väga tore ettevõtmine.

Melina Springer (mängujuht): Minu ja noorte jaoks oli kriminaalse õhtusöögi korraldamine uus kogemus.

Loomulikult polnud see lihtne ning mängu alguses esines mitmeid väiksemaid valesti mõistmisi, kuna tegu oli noorte jaoks täiesti uue mängutüübiga. Korraldajana tagasi vaadates teeksin ma mitmeid muudatusi – lisaksin mängu rohkem liikumist ning ühe pitsa teeksin kindlasti ananassiga, kuna noored olid seisukohal, et õigel pitsal peab ananass peal olema. Kuid päeva kokkuvõtteks sain väga positiivse tunde. Mängu jooksul elasid noored rolli aina enam sisse ning oli väga põnev jälgida, kuidas nad vihjetele tuginedes hakkasid lähtuvalt enda rollist süüdlasi selgitama. Samuti meeldis see, et mitmed noored nägid väga palju vaeva oma kostüümidega – nad nägid väga tõetruud ja lahedad välja.

Autor: MELINA SPRINGER Tõlge: RASMUS ONKEL Foto: GABRIEL ESCOBAR MARTIN Klassiõhtule oli kohale tulnud 38 noort vanuses 7-12 eluaastat ning piirkondade noorsootöötajad ja õpetaja. Omavahelise jää sulatamiseks alustati õhtut tutvumismängudega nagu molekuli- ja tervitamismäng. Tutvumise järel oli kord jõudnud söömiseni, mida noored olid bussisõidust saati oodanud. Peamiselt oli kaasa toodud limonaadi, krõpse, komme – mitte kõige tervislikumat toitu, kuid klassiõhtule kohast. Pärast suurt söömist ja enne võistkondade vahelisi võistlusi mängiti veel mõningaid populaarseid seltskonnamänge – toolimängu ja võtme otsimist.

Mängudest ootas veel ees meeskondadevahelisi võistlusi. Enne seda tuli osalejatel meeskonnale nimi mõelda ja logo kujundada. Esimeseks meeskondlikuks katsumuseks oli tunnelijooks, kus noored seisid kolonni, ajasid jalad harki ning rivi viimane pidi roomama läbi tekkinud tunneli rivi etteotsa, tehes seda võimalikult kiiresti. Nii pidid tunneli läbima kõik meeskonnaliikmed.

Mängud olid kaasahaaravad Teisel alal tuli proovile panna oma sihtimine ja täpsus. Paberist moodustatud pall tuli vähemalt kolme katsega saada pange ning seda kõigil meeskonnaliikmetel. Paljudel noortel õnnestus see esimese katsega, kuid mõnel ei teinud silm ja käsi koostööd ning tarvis läks kõiki kolme katset.

Mäng oli täis pingutamist ja naeru. Pärast seda ootas noori kõige raskem mäng – topsiralli. Mängus pidi kasutama kõrt, et puhuda tops ühe joone tagant järgmise taha, kus ootas enda meeskonna liige, kes omakorda pidi topsi jälle algusesse puhuma. Võitis loomulikult see meeskond, kes kaheksa peale kõige kiiremini topsi neli korda edasi-tagasi liigutas.

Finaalalana ootas meeskondi ees torni ehitamine, kus materjalideks olid õhupallid ja teip. Esmalt tuli õhupallid täis puhuda, seejärel hakkasid neljast nurgast kerkima kollased tornid. Igaüks neist erineva ülesehitusega, kuid kõik kollast värvi. Pärast pingelisi ehitustöid ning just mõned sekundid enne ehitusaja lõppemist lagunes liidrikohal oleva meeskonna torn. Oli emotsioone, kuid see unustati kiiresti kohe pärast ala lõppemist, kui noorte käte ja jalgade abil pandi saalis «plahvatama» kõik ehituses kasutatud õhupallid.

Pärast rasket ehitust ning tekkinud ehitusprahi kokku korjamist jõudis aeg diskoni. Tuled kustusid ja muusika vallutas saali. Kui varasemalt on muusika järgi tantsitud, siis sel õhtul toimus tantsimise asemel muusika rütmis ringi jooksmine ja kulli mängimine. See disko äratas isegi sisemise lapse kahes välisvabatahtlikus – minus, Melinas, ja Gabrielis, kes aitasid sündmust läbi viia. Kohtume juba uuel aastal Lüllemäel, kui korraldamisjärg taas Karula noortekeskuse kätte jõuab.

Noortekeskuste vahelisel klassiõhtul mängitud mängud lõid positiivset meeleolu.

EKSPERIMENT: Kas jäätmete mittetootmine on võimalik?

Võtsin välisvabatahtlikuna Valgamaal ette eksperimendi ning proovisin elada ühe nädala võimalikult jäätmete vabalt.

Autor: MELINA SPRINGER Tõlge: RASMUS ONKEL Keskmine Euroopa Liidu kodanik toodab aastas umbes 475 kilogrammi jäätmeid. Ainult ühe aasta jooksul viskab inimkond ära 2,12 miljonit tonni jäätmeid. Loomulikult osa sellest kogusest taaskäideldakse, kuid ikkagi upub meie planeet prügisse. Inimene ei saa üksi muuta küll

kogu maailma, kuid ta saab anda oma osa, pöörates antud teemale tähelepanu ja tootes võimalikult vähe prügi. Lähtudes sellest mõttest, andsin ka mina oma panuse, püüdes elada ühe nädala jäätmete vabalt. Tunnistan juba ette, et mu plaan ebaõnnestus.

Kui aus olla, siis enne väljakutse vastuvõtmist polnud ma läbi mõelnud, kuidas tuleks oma oste üldse teha, et toodetud jäätmete kogus oleks null. See osutus arvatust kohe kordades raskemaks, kuna ükskõik, kuhu minna, oleme ümbritsetud asjadest, mis on mõeldud koheselt ära viskamiseks. Suurima osa sellest moodustavad loomulikult pakendid. Oled sa käinud kunagi toidupoes ja püüdnud vältida pakendatud toitu? Võin kohe

vastata, et see on peaaegu võimatu ja eriti seda veel väiksemas linnas nagu Valga, kus minu teada pole ühtegi null-jäätmete (zero-waste) tüüpi poodi. Sel põhjusel olid toidupoe külastused minul sel nädalal ka piirangutega – ostukorvis olid peamiselt puu- ja juurviljad ning taaskasutatavates pakendites leivad, pähklid ja küpsised.

Harjumust on keeruline muuta Kuid mu väljakutse ei lõppenud sugugi sobiva toidukauba leidmisega, vaid jätkus hoopiski kauba eest tasumisega. Tekkis küsimus, mida teha tšekiga? Sama probleem tekkis bussipiletite, taskurätikute, wc-paberi, hambapastavahuga jne. Neid

kõiki asju on peaaegu võimatu vältida. Selle nädala jooksul mõistsin, et mitmel korral tootsin jäätmeid ilma seda ise märkamata. Näiteks võtsin vastu kingituse, Kalevi kommi, mis oli pakitud värvilisse kilelaadsesse paberisse. Või kasutasin riidest käterätikute asemel vanast harjumusest paberrätikuid ning taipasin oma eksimust alles kasutatud paberrätikuid ära visates. Antud väljakutse avas minu silmad ning olen otsustanud, et ma jätkan alustatut. Püüan iga nädalaga aina vähem jäätmeid toota ning harjutada oma aju just selliste olukordadega, kus saan väga lihtsalt vältida prügi tootmist.

Ma soovin antud kirjatükiga öelda, et üle öö ei saa keegi midagi märkimisväärselt muuta selleks, et ala-

tes järgmisest päevast ei toodaks keegi jäätmeid ning elaks ainult juurviljadest. Kuid hoolides meie planeedist ja soovides, et see oleks inimeste poolt asustatud natuke rohkem kui järgmised paar aastat, oleks ehk aeg vaadata kriitiliselt üle oma harjumused. On viimane aeg silmad avada ning mõelda, kas neid asju, mida igapäevaselt ära viskame, saab kuidagi vältida. Selleks on mul jagada väikene õpetus – inglise keeles nimetatakse seda five R´s of Zero Waste (viie R-i reegel null-jäätmete saavutamiseks) – refuse, reduce, reuse, repair and recycle (keeldu, vähenda, kasuta korduvalt, paranda ja taaskasuta).

Tudengielu väljakutse, hirm, nauding

teatud erialade korral.

Lisaks on tööturule jõudnud üha rohkem üliõpilassõbralikke ettevõtteid, kes pakuvad osalise ajaga tööd.

Minu arust on see hea võimalus, millest kinni haarata kõigil üliõpilastel, olenemata sellest, kas õpitakse päeva- või sessioonõppes. Sessioonõpe eeldab tudengilt lihtsalt oskuslikumat enesereguleerimist ning järjepidevust, kuna kontakttunde ülikoolis on vähem ning suur osa koolitöödest tuleb teha kodus iseseisvalt, kuid võimaldab suurema koormusega tööl käimist. Töötamine võimaldab materiaalselt lisa, iseseisvust ja õnne korral ka kogemusi oma erialal. Mina teadsin kohe arstiks õppima minnes, et tahan võimalikult vara alustada tööga tervishoiuvaldkonnas.

Õpin Tartu ülikoolis kolmandal kursusel arstiteadust ning annan soovitusi, millele tudengielu alustades tähelepanu pöörata.

Autor: ANNA-MARIJA SLJUSARTŠUK Foto: Mida lähemale jõuab gümnaasiumi lõpetamine, seda enam hakatakse mõtlema sellele järgnevale iseseisvusele ning lahkumisele vanemate kodust. Mõni ootab seda hetke väga, mõni vähem. Hirm uue väljakutse ja teadmatuse ees on igati mõistetav, kuid kõige rohkem areneme ja õpime end tundma just üksinda tegutsedes.

ELUASE Alustades iseseisva eluga teises linnas, on kõige olulisem ja esmasem leida eluase. Alustan klassikalisest ühiselamust, mida pakuvad ülikoolid oma üliõpilastele. Esmakursuslaste ühiselamu kohale kandideerimine algab juuli lõpus ja nota bene, oluline on sisseastumistulemuste avaldami-

KOHANEMINE se järgselt kohe välja uurida, millisel kuupäeval ülikoolis konkurss avatakse. Ühiselamu kohti on vähe, soovijaid palju – võidavad kiiremad.

Tartu ülikoolil on terve üliõpilasküla mitme eri ühiselamuga, kuid Tartu ülikooli üliõpilasi võetakse lahkelt vastu ka Eesti maaülikooli ja Tartu tervishoiu kõrgkooli ühiselamutesse vabade kohtade olemasolul. Alternatiiviks ühiselamule on üürikorter ning rohkelt kuulutusi leiab uue õppeaasta eel kinnisvaraportaalidest ja Facebookist. Üürikorterid on kallimad ning neid on kasulikum üürida kellegagi koos. Siinkohal pidada meeles, et inimest õpid tõeliselt tundma

läbi kooselu ning mitmed suhted võivad muutuda.

MATERIAALNE RESSURSS Arutage vanematega julgelt edaspidist eelarvet. Perede sissetulekud on erinevad ja finantseerimise võimetus ei tohiks Eestis olla takistuseks kõrghariduse omandamiseks. Madalama sissetulekuga üliõpilastele pakub Eesti riik ja ülikoolid vajaduspõhiseid toetusi, mille kohta saab lugeda ülikooli kodulehelt. Stipendiume määratakse ka väga hea õppeedukuse ja

Elades iseseisvalt ja ehk varasemaga võrreldes ka suuremas linnas, on oluline oskus planeerida päevakava ning viia end ümbruskonnaga eelnevalt kurssi. Tihedama liiklusega linnas peab esialgu rohkem aega varuma sihtkohta jõudmiseks. Kindlasti võib alguses tekkida tunne, et liiga palju aega kulub transpordile ja mitmed teod jäävad seetõttu tegemata.

Sellega harjub ja abiks on Google maps, mis näitab busside ja trammide aegu, mugavamat marsruuti ja lokalisatsiooni sisselülitamisel juhatab välja ka kõige segasemalt umbteelt.

Esimestel kuudel on päevakava kõigil üpris sarnane: toimub entu-

Erialade kirjeldused Abituriendina seistakse vastamisi küsimusega, mis edasi? Päris keeruline on välja nuputada, mis on see, mis on kõige sobilikum ning mis päriselt huvitab.

Autor: MERILIN SAKSNIIT

AUDIOVISUAALNE MEEDIA MATTHIAS MARKUS (Tõrva) KLASSIÕPETAJA MERILIN SAKSNIIT (Tõrva) Õppisin Tallinna ülikoolis klassiõpetaja erialal. Klassiõpetaja eriala kestab 5 aastat ning lõpetamiseks on vaja kaitsta magistritöö. Klassiõpetaja eriala pakub rohkelt mitmekülgsust ja loovust. Erialal õppides saab end proovile panna nii mitmeski tegevuses: lahendada geomeetrilisi ülesandeid, teha herbaariumi, valmistada ise paberit, õppida astronoomiat ning tuletada meelde geograafilisi teadmisi, õppida mängima uusi pille, nt kannelt, valmistama sokilooma, aeroobika kava ning harjutama kätelseisu. Need on vaid mõned näited tegevustest, mida sain mina teha oma õpingute jooksul. Lisaks eelnenule õpitakse, kuidas kõike õpitut ise edasi anda. Mõeldakse ise välja ülesandeid ja töölehti ning arendatakse loovust. Kolmandal aastal ootab ees esimene praktika, mil seistakse üksi klassi ees. See on aasta, mil saadakse kindlalt selgeks, kas see eriala sobib või mitte. Esimesel kahel aastal vaadeldakse tunde ning antakse kahekesi üksikuid tunde. Ained on mitmekesised: ajalugu, filosoofia, kasvatusteadused, matemaatika jne. Klassiõpetaja peab valima endale ka kõrvaleriala, mida saab õpetada põhikooli lõpuni. Põhieriala annab võimaluse õpetada kuni kuuenda klassini.

Teen lõputööd Tallinna ülikooli balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis, kus õpin audiovisuaalse meedia erialal. Kooli lõpetamiseks tuleb teha lühifilm. Võrreldes teiste ülikoolidega, on õppeprotsess selles koolis teistsugune. Sisseastumiskatsetel antakse kätte praktiline töö, kus alates ülesande kättesaamisest on aega 24h, et luua fotojutustus etteantud teemal, mis minu puhul oli «Linna valgused ja varjud. Linn kui ühiskonna peegel».

Selle aja jooksul tuleb välja mõelda lugu, mis seostub teemaga ja tegema 7-15 pilti. Esimesel kuul saadab kool kogu kursuse nädalavahetuseks metsa pildistama, et arendada koostööd. Koolis peab olema avatud, teistega koos töötama, kuna enamik ained lõppevad praktilise töö või lühifilmiga, nii et meeskonnatöö on oluline. Ainete valik on suur. Eriala keskendub palju sellele, et saadaks maitse kätte igast positsioonist. Näiteks parim viis, kuidas režissöörina õppida juhendama näitlejaid, on päriselt ise kaamera ees näidelda.

ERIPEDAGOOGIKA LIISI KIVISALU (Tõrva) Õpin Tallinna ülikoolis kaugõppes eripedagoogikat. Olen eriala lõpetamas, mistõttu tuli teha valik lõpueksami või lõputöö kasuks. Lõpueksam hõlmab endas siis kolme aasta materjali. Soovitan eripedagoogikat just seetõttu, et see on väga põnev. Õpitakse erivajadustega laste toetamist ja arendamist ning erinevaid erivajaduste liike ja nendega toimetulekut.

Praktikat on päris palju, mis on väga hea, kuna nii saab paremini aimu, mida eriala endast kujutab. Ained on olnud väga huvitavad ning need on omavahel seotud. Oleme õppinud erinevate erivajaduste väljaselgitamist, kuidas toetada last, kel on kirjutamis-, lugemis- või arvutamisraskused. Väga paljud ained on seotud aju õppimisega, kust ja miks väga paljud erivajadused alguse on saanud. See eriala pole kohe kindlasti rutiinne ja igav, vaid just vastupidi. See avardab silmaringi ning kasvatab inimlikkust ja teistega arvestamist ning suhtumist erilistesse inimestesse!

siastlik õppetöös ja aktiivne õppetöövälistes tegevustes osalemine. Päevakava kujuneb lõpuks iseenesest. Ühele meeldib käia loengutes, teisele kauem magada ja kolmas eelistab hommikust õhtuni istuda raamatukogus. Olenevalt erialast, püüdke õppida iga päev ja õppimise all ei pea ma silmas ainult õppekava poolt ettenähtud materjali, vaid üldist erialase silmaringi laiendamist. Arvestusteks õppimine langeb niikuinii viimasele ööle, see on paratamatus, isegi kui algusajal püüad olla korralik.

ne «Kooli kõrvalt töötami sa, t li võimaldab materiaalsel al ka iseseisvust ja õnne korr » kogemusi oma erialal.

Siinjuures mainin Tartu ülikooli raamatukogus toimuvat Ööraamatukogu, mis on avatud eksamiperioodil suvel ja talvel ning raamatukogu õhus on tunda toetavat kaaskannatajate pinget. Üliõpilasel on võimalik osaleda mitmes seltsis, erialaringis ja korporatsioonis, kus saab tutvuda teiste tudengitega ja harjuda kiiremini iseseisva eluga. Lisaks võimaldavad ülikoolid gümnasistidel tudengivarjuks tulla. See on võimalus, mida tuleb kindlasti kasutada erialaga tutvumiseks ja tutvuste loomiseks.

AASIA UURINGUD KATI PAAVEL (Riidaja) Mina kuulsin Aasia uuringutest Tallinna ülikoolis ühe oma keskkooli sõbranna käest.

Tegemist ei ole populaarse erialaga. Sinna ei kandideeri pooltki nii palju kui näiteks psühholoogia erialale. Sisse saamiseks on vaja läbi lugeda ette antud raamat ning edukalt läbida vestlus. Vestlusel täpsustad, millist suunda soovid õppima minna : Jaapan, Hiina või Lähis-Ida. Mina valisin Jaapani, sest mulle väga meeldib nende kultuur ja keel ning mul oli suur soov seda kõike paremini tundma õppida. Minu lemmikkursus oli Kultuuri ja ideede ajalugu. Jaapanil on põnev ja rikas kujunemislugu, mida kindlasti tasub uurida kui natukenegi huvi on.

Keele õppimine nõuab rohkem keskendumist ja aega. Jaapanil on kaks tähestikku: Hiragana ja Katakana ning Hiina märkidel põhinev Kanji. Nende õppimise jaoks oli meil kaks õppejõudu. Üks oli eestlane, kes seletas keele grammatilist poolt ning teine oli Jaapanist pärit, kes selgitas märkide tähendust ning aitas õiget hääldust selgeks saada. Soovitan loengutes kohal käia isegi kui kodune töö on tegemata, sest teistest maha jääda on lihtne. Aasia uuringud oli minu jaoks väga põnev ja huvitav eriala.

KOOLIEELSE LASTEASUTUSE ÕPETAJA MIRJAM KÖSTER (Pori) Sisseastumine Tartu ülikooli koolieelse lasteasutuse õpetaja erialale koosneb 100% erialakatsest.

Erialakatse koosneb kahest osast: testist ja kutsesobivusintervjuust. Testi esimeseks osaks on eesti keel, teiseks osaks matemaatikaülesanded, viimaseks hinnatakse funktsionaalset lugemisoskust. Intervjuus osaleb 4-5 inimest. Õppekava on suuremahuline, sest lasteaiaõpetaja on ainuke õpetajakoolituse eriala, mida saab omandada 3 aastaga ning pärast õpinguid kohe tööle asuda. Õppekava sisaldab erinevaid pedagoogilisi ained, psühholoogiat, suhtlemis - ja kasvatusteadusi, mille hulgast võib leida järgmisi aineid: «Elu mitmekesisus», «Muusikalised tegevused koolieelses eas», «Õppe kavandamine» jne. Samuti saad vabaainetena valida endale teistest valdkondadest aineid, näiteks meditsiiniteaduste valdkonnast. Esimesel aastal on rohkem teooriat, teisel aastal ootavad ees mitmesugused praktikad. Lasteaiaõpetaja erialal hakkab ülikooli lõpetamine pihta teise õppeaasta kevadsemestril, kus tuleb kirjutada valmis lõputöö teoreetiline osa ning seejärel kaitsta seda komisjoni ees.

Asenduskodu lapsed on parimad õpetajad Olen töötanud ligi kolm ja pool aastat asenduskodus ning leidnud sealsete laste ja noorte näol erilised õpetajad.

Autor ja foto: JANELI NIELSON Minu suurimateks õpetajateks on pea 25 last ja noort – kõik erineva lapsepõlve ja minevikuga, oma eriliste murede ja kogemustega. Enesele teadmata jätavad nad killukese endast oma kasvatajatesse ja aitavad meil koos nendega paremateks inimesteks saada.

Ma ei oleks kunagi arvanud, et olen juba 23aastaselt võimeline laste muresid kuulama, neile asju pikalt ja põhjalikult seletama ning kõige selle juures suutma jääda hinnanguvabaks ja püüda üha enam mõista, miks laps just nii mõtleb ja sedasi käitub. Kuna olen töötanud ka erivajadustega lastega, on töös tihti ette tulnud olukordi, kus noorele on vaja õpetada iseenesest mõistetavat asja, näiteks võileiva tegemist.

Alguses oligi minu jaoks just see võimatu missioon ning peas trummeldas «ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru!» Kõik see muutus ning teismelisele võileiva tegemise õpetamisest sai lõbus protsess, mida ma kasvatajana tegelikult kõige rohkem nautisin ja millest palju õppisin, olgugi, et tulemused tulid peale pikka pusimist ja peale paljusid võileivamonstrumeid.

Lapsed on suured õpetajad ka üksteisele. Iga lisanduv laps toob lisaväärtust asendusperre ning muudab seda üdini. Neist igaüks aitab kaaslastel toime tulla koduigatsuse või kärarikkusega, reeglite järgimisega ning samuti peavad nii mõnedki õppima jagamist ja ühtehoidmist.

olen märganud, kuidas vanemad olijad tunnetavad seda, et noorem ja väiksem vajab tähelepanu. See on midagi sellist instinktiivset, arvan ma.

Sisimas tahavad nad kõik, et ka teistel oleks mugav ja hea, vaatamata sellele, kui vähe nad seda ka välja ei näitaks. Nii leiavadki nooremad endid suuremate arvutimänge jälgimast või suurematega tagaajamist mängimast. Koos on hea, sest väiksemad saavad tähelepanu ning suuremad tunnevad end veelgi vajalikemana.

Hea on töö vilju näha

Janeli on asenduskodus töötades õppinud mõistma ühistegevuste rolli noortele.

Jagatud vastutus Suuremad ja vanemad asenduskodu lapsed võtavad tihti uusi ning nooremaid enda tiiva alla ning hakkavad neile seda müstilist ja eriskummalist maailma tutvustama. Üheskoos uuritakse ümbruskonda ning õpitakse kirjutamata reegleid. Suurematel on tähtis roll selles, kuidas uuemad ennast tunnevad ning kas neile asenduskodus meeldima hakkab.

Asenduskodus töötades olen selgeks saanud, et tähtsaimad on tähelepanu, ühised tegevused ja aeg. Kõige tänulikumad on lapsed siis, kui koos nendega multikaid vaadata, süüa teha, aidata lihtsate Interneti otsingutega või siis enne uinumist mõni hea nali rääkida. Tihti on ka tähelepanu leidmisel suur roll teistel lastel ning

Vahel leiavad asenduskodu lapsed aga rõõmu sellistest tegevustest, mida vabatahtlikult kuidagi teha ei tahaks. Meie majas on selle ehedaks näiteks lehtede riisumine. Paljudel ei ole oma elu jooksul olnud sellist kohustust või kokkupuudet ühegi aiatööriistaga ning see tüütu tegevus pakub neile avastamisrõõmu, uut kogemust ning mis kõige tähtsam, töö vilju on kohe näha.

Miks me tahame tegeleda nende eriliste ja teistsugust elu näinud laste ning noortega? Kas see on missioonitunne või lihtne elukutse valik, seda ma öelda ei oska, kuid tean kindlalt, et pole paremat töötasu, kui sinu silme all arenev ühiskonna jaoks «lootusetu juhtum» ja temapoolne väike, kuid siiski ülioluline tänu.

Töö asendukodu lastega on viinud mind kohtadesse ja üritustele, kuhu ma mitte kunagi muidu sattunud poleks, olen teinud teisi inimesi lähedalt mõjutavaid otsuseid ning pidanud leppima lootusetute olukordadega, nutnud ja naernud. Samuti olen näinud laste kurbust ja rõõmu, leina ning taasleidmist. See kõik paneb mind mõtlema, et just asenduskodus elavad ühed kõige tugevamad inimesed – väikesed, aga visad on nende hinged ning soov elus saavutada ainult parimat. Ja neilt on palju õppida meil kõigil.

Kui pinged kasvavad üle pea Meie kõigi eludes on paratamatult pingeid, olgu need siis kodus, koolis või tööl. Kui aga tekib tunne, et need segavad igapäevaelu liiga palju ja enam ei suuda ise toime tulla, on targem abi küsida.

Autor: KAROLIINA MÄNNISTE JA ANNA-KAISA OIDERMAA Illustratsioon: KAROLIINA MÄNNISTE

Nipid enese aitamiseks Kui pinged on kuhjunud ja rusuvad või on lihtsalt suur stress, pole need õnneks midagi hullu.

See aga ei tähenda, et nendega ei pea tegelema.

Oma vaimse tervise hoidmiseks saab ise palju ära teha. Tegelikult aitavad meid need asjad, mida alatihti korrutatakse: päevas vähemalt 20 minutit aktiivselt liikumine ja õues olemine, piisav uni ja tervislik toitumine. Need küll kõlavad tüütuna, kuid nende pidev soovitamine on põhjusega. Sama oluline on oma mõtteid märgata, vähem muretseda, inimestega suhelda (ka näost näkku, mitte ainult sotsiaalmeedias) ja endale vaheldust pakkuda. Aidata võib kasvõi igaks nädalaks eesmärgi seadmine, et oleks, mida oodata, näiteks kinno minek või uue maiuse proovimine. Öeldakse, et inimene astub oma mugavustsoonist välja ning muutub alles siis, kui ei suuda enam olukorda välja kannatada. Kas me aga tegelikult tahame nii sügaval põhjas ära käia enne tegutsemist?

Mis on depressioon?

Depressioon on pikaajalisem meeleolu langus, elurõõmu kadumine ning energia vähenemine.

Selle haiguse sümptomid on igaühel erinevad, mistõttu depressiooni määratakse selle järgi, kui kaua on mõtlemises, käitumises, tunnetes ning kehatajus teatud tunnused esinenud. Kui inimesel on esinenud unetust, kurvameelsust, jõuetust, väsimust, lootusetust, enda väärtusetuna tundmist või surmamõtteid, võib tal suure tõenäosusega depressioon olla. Sellel haigusel on mitmeid põhjuseid, millest paljud ei sõltu inimesest endast. Oluline on teada, et depressioon ei ole väljamõeldis või soov tähelepanu saada ja pole haige enda süü, vaid reaalne muutus ajukeemias. Selle pärast ei tohi süüd tunda, nagu ei saa end süüdistada, kui viirusesse jääd.

Ärevus ja ärevushäire Üldjuhul on ärevus normaalne reaktsioon stressirikastele olukordadele, näiteks enne eksamit, võistlust, reisi või pidu. Kui aga ärevus on liiga tugev, kestab väga kaua või hakkab igapäevaelu häirima, näiteks ei lase magada või tekitab nii tugeva füüsilise reaktsiooni, et kooli või tööle minna pole võimalik, on kujunenud ärevushäire. Ärevushäireid on erinevaid, nendega võib kaasneda liigne koristamine, kindla situatsiooni vältimine, pidev üleliigne muretsemine või paanikahood. Ärevus on meie reaktsioon ohule, kuid ärevushäire puhul saadab meie aju kehale valesignaali, kuna tegelik oht puudub. Seetõttu pole ka ärevus inimese enda süü, vaid keha püüe end kaitsta.

Kui tundsid end sellest artiklist ära ja soovid abi saada, vaata lehekülgi peaasi.ee või lahendus.net. Seal saad asjatundjatele tasuta ning

anonüümselt kirjutada. Kindlasti ära karda, et keegi sind arvustab, kuna need inimesed soovivad vaid aidata. Mida varem abi küsid, seda kergem on muret lahendada. Neid lehekülgi võib külastada ka siis, kui on lihtsalt soov rohkem infot saada. Kui aga märkad mingisuguseid sümptomeid oma tuttaval või sõbral, räägi ennekõike. Võib-olla on tal ajutiselt raske olla või ongi sinu tuge vaja. Juhul, kui sa enda arvates inimest piisavalt hästi ei tunne, võid muret temale lähedase inimesega jagada. Pea aga meeles, et oma abi ei saa pakkuda sellele, kes pole selleks valmis või ei taha seda. Omavoliliselt võib sekkuda vaid siis, kui kellegi elu on ohus.

Müüt: 1. Depressioon möödub iseenesest.

2. Depressiooni ravimiseks piisab ainult antidepressantidest.

3. Kui inimene paistab õnnelik või on edukas, ei saa tal depressiooni olla.

4. Paanikahoo tõttu võib ära minestada või surra.

Tegelikkus: 1. See ei möödu iseenesest, vaid vajab ravi. Vastasel juhul võib depressioon krooniliseks muutuda, mida on veel raskem ravida.

2. Psühhoteraapial ja enda mõtlemise muutmisel on võrdväärne osa ravimitega.

3. Tegelikult pole enamasti väliselt aru saada, kas inimesel on raske olla või mitte. Ka pealtnäha õnnelik inimene võib vaimset haigust põdeda.

4. Paanikahoo ajal vererõhk tõuseb, kuid minestamise korral langeb, mistõttu see pole tõenäoline. Paanikahoog on väga ebameeldiv ning hirmutav, kuid selle kätte kindlasti ei surda.

Arvamus: Filtri taga Sotsiaalmeedias puutume iga päev kokku sadade, ehk isegi tuhandete fotodega.

Meil on välja kujunenud kindlad inimesed, kelle tegemisi jälgime ning keda nende «perfektse» elu pärast kadestame.

Autor: PAMELA PAUL Veatust nahast ning peenest pihast unistab ju igaüks. Tegelikult aga ei pruugi see täiuslik elu üldse nii täiuslik olla.

Oma parimate külgede näitamine on inimesele justkui sisse programmeeritud ning selles pole iseenesest midagi halba. Probleem tekib siis, kui teised hakkavad end võrdlema pildiga, mille tegemise ajal on tegelikult kõhtu sees hoitud ning panustatud täismeigile ja hoolikalt sätitud juustele. Samuti on suur roll ka fototöötlusel. Inimesed ei mõista aga, milline näeb fotol olev inimene välja paar sekundit enne või pärast pildi tegemist. Mitte keegi ei suuda kogu aeg tänapäeva mõistes täiuslik välja näha.

Sätitud poosid fotode jaoks jäävad veel mõistuse piiridesse, kuid sama ei saa väita fototöötluse kohta. Ma ei mõtle selle all näiteks värvide ja valguse muutmist, kuid hiljuti on tekkinud järjest rohkem võimalusi ka oma proportsioonide ja tunnusjoonte muutmiseks.

Leidub mobiilirakendusi, kus saab paari näpuliigutusega vöökohta kitsamaks tõmmata, huulte, silmade ja nina suurust muuta ning nahka ühtlustada. Lisaks on võimalik enda kõhule sixpack paigutada ja tätoveeringuid lisada. Mainimata ei saa jätta ka filtreid, mis juba pildi tegemise ajaks nägu kitsendavad ja suured kutsikasilmad pähe manavad.

Tekib küsimus: miks seda vaja on?

Minu arvates väljendab nii drastiline fotode töötlemine inimeste ebakindlust. Oma välimusega ei olda rahul ning kardetakse teiste halvustavat suhtumist.

Mõjutajateks on ka sotsiaalmeedias nähtud töödeldud pildid ning soov teistega sarnaneda. Olen ka ise oma piltidelt mõnikord vistrikke «ära kaotanud», mis järele mõeldes ei ole üldse vajalik.

Sellest tuleb välja, et isegi kui me alateadvuses mõistame fototöötluse ebavajalikkust, tunneme sotsiaalmeedia mõjutusel siiski tungi oma pilte täiustada. Õnneks leidub sotsiaalmeedias ka neid, kes on asunud paljastama tõde.

Põhiliselt on tegu just sportlastega. Muidu trimmis kõhuga inimesed postitavad pilte näiteks sellest, kuidas neil on istudes kõhul rullid või peale suurt praadi kõhulihaste definitsioonid kadunud.

See näitab, et ka nemad on täiesti tavalised inimesed ja me ei peaks häbenema, varjama või muutma enda juures inimlikke tunnuseid. Ükski ebatäius ei tohiks defineerida inimest ennast ja teiste arvamust temast. Sellist mõttelaadi ei ole tänapäeva ühiskonnas just kerge saavutada, kuid kes selle omandab, selle elu on kordades lihtsam. Meil kõigil on enda arvates vead ja puudused, mis teiste silmis võivad olla hoopis kadestusväärsed.

Seega, täius ei ole mitte veatus, vaid oma vigade ja puuduste aktsepteerimine.

Wikipedia

ebatavaliste artiklite näited Küllap meist kõik on tuttavad sellise netileheküljega nagu Wikipedia, kus ühte artiklit lugedes võib tundideks netti ära kaduda. Kui ühel internetisõbral on üleliigset aega ning ka igavus vaevab, võib külastada lehte nimega Wikipedia: Unusual articles, mis on eraldi lehekülg veidi ebatavalistele artiklitele.

Autor ja Illustratsioon: KAROLIINA MÄNNISTE

Järgnevalt kõigest mõned näited: «Square Root Day» ehk ruutjuure päev on mitteametlik püha, mil aasta kahe viimase numbri ruutjuureks on kuu ja päeva number, näiteks 2. veebruar 2004 (2/2/4). Igas aastatuhandes on 9 ruutjuure päeva. Eelmine ruutjuure päev sel sajandil oli 4. aprill 2016 ja järgmine on 5. mai 2025.

gaajamist ning pisike sina mõtles, kuidas Tom veel elus on? Seda miks selline nähtus päriselus pole võimalik või näitlejatega filmis efektne, saab teada, lugedes artiklit «Cartoon Physics» ehk multikate füüsika.

«Atlanta Nights» on raamat, mis kirjutati 2004. aastal grupi tunnustatud kirjanike poolt tõestamaks, et kirjastus PublishAmerica ei kirjasta mitte kvaliteetset kirjandust, vaid kõiki teoseid, mille autorid selle eest maksavad. Raamatus oli palju ilmselgeid vigu, näiteks grammatikavead, mõttetud lõigud, süžee ebaloogilisus, korduvad, puuduvad või valesti nummerdatud peatükid, ebaühtlane vormistus ning isegi arvutiprogrammi poolt kirjutatud peatükk. Peale seda, kui PublishAmerica nõustus teost kirjastama, avaldasid autorid pettuse ning kirjastus taganes lepingust.

Suure nõudluse tõttu raamat siiski avaldati teise kirjastuse poolt.

«Corrupted Blood incident» juhtus 2005. aastal, kui multiplayer arvutimängus World of Warcraft vallandas ühe uue vaenlase rünnak programmeerimisvea tõttu virtuaalse epideemia. Mängijate reaktsioonid olid

Lumi pakkus välisvabatahtlikule uusi avastusi Olen Hispaaniast Murciast pärit ja Ritsu noortetoas vabatahtlikuna töötav noormees, kellel tänu programmile avanes võimalus tõelise talvevõlumaa ja lumega põhjalikumalt kokku puutuda.

Autor: GABRIEL ESCOBAR MARTIN Tõlge: RASMUS ONKEL Lumi pole minu jaoks täiesti võõras sademe tüüp, kuid väga põnev. Olen pärit stepile sarnasemast piirkonnast ja lund varasemalt täitsa näinud, kuid seda ainult mägedes. Seegi juhtus kooliekskursioonil, kui sõitsime just sel otstarbel Hispaania mägedesse. Lumi oli toona minu jaoks kui looduse vaatemängu ja lõbustuspargi segu. Nüüd Eestis olles, kus

Margo

retseptinurk Hilljuti Lõuna-Itaaliat külastades inspireeris Margot nende toidutegemise stiil.

«Eestis oleme harjunud, et pitsa on kenasti ümmargune, peal hakkliha, tomat, jalapeno, tomatikaste, seened, kolm sorti juustu ja mõne maitse järgi ka ananassi; või pasta, milles on hulgaliselt koostisosi, on viimistletud ja pakub mitmekihilisi maitseid.

Autor: EMMA LAUREEN PAUL Foto: PAMELA PAUL

«Buttered Cat Paradox» seisneb probleemis, et kui võileib kukub alati võise poolega põrandale ning kass maandub jalgadele, siis mis saab, kui kassi külge on seotud võileib, võine pool peal? Naljaga on arutatud, et siis tekib antigravitatsioon ehk kass jääb keerlema ning hõljuma, kuid tegelikult maanduks kass siiski käppadele.

Kes mäletab multikast «Tom & Jerry», kuidas Tom kukkus taevast alla, maapinda jäi tema kujuga auk, mõne minuti pärast jätkas ta Jerry ta-

huvitavad ning elutruud: osad põgenesid suurtest linnadest eraldatumatesse maakohtadesse, teised juhtisid neid sinna, ravijad pakkusid abi ning mõned püüdsid just haigust levitada.

Olukord kestis peaaegu kuu aega ning lõppes, kui viga üles leiti ja parandati. See-eest andis sündmus võimaluse analüüsida inimeste käitumist epideemiate korral ning terroristide strateegiaid. 2008. aastal korraldati samas mängus sarnane sündmus zombide rünnakuna.

olen lund juba üle kuu nautida saanud, tean täpselt, milline see on ning milliseid imelisi valguse ja varjude mänge see pakub.

Huvitav on see, et kui maapind on külmunud ja lube, tunnen end alati tõelise pingviinina. See on nagu mäng, kus pean jalgadel püsimiseks vaeva nägema. Õnneks on mul nüüd mitu paari häid talvesaapaid, mille taldadel on hea pidamine. Teisena

tekib minus tänu korralikele talvesaabastele nähtamatu inimese tunne, sest nüüd on mul võimalus minna läbi lume nii, et jalad ei saa märjaks ega külmu ära. Muide, mul oli ka oma ettekujutus siinsest talveajast, – tänavad ja pargid on täis lapsi, kes möllavad ja mängivad lumes – kuid see ei vastanud tõele. Olen korduvalt püüdnud seda isegi teha, aga lumi on nagu külm liiv, millest ei saa lumesõja pidamiseks isegi mitte lumepalli teha.

Sel talvel, nägin esimest korda elus tõelist lumehelvest oma loomuliku kujuga. Varasemalt oli mul arvamus, et selle kuju nägemiseks on vaja mikroskoopi, kuid eksisin. Minu jaoks oli see suur rõõm ja avastamine. Enne lume sulamist on mul aga ka üks soov – ehitada tõeline lumeiglu.

«Itaalia pizzeria pitsa on juhuslik latakas taigent, selle peal tomatipasta, juust ja ongi olemas marinara pitsa või suured lehed rukolat, natukene salaamit, törts mozzarellat ja ongi diavella pitsa. Nii lihtne see ongi. Pastat serveeriti ka väga lihtsalt: penned koorekastmes või või fusili tomatikastmes, peale parmesani ja ongi valmis.»

Eestisse naastes mõtles Margo kogetu põhjal välja imelihtsa pasta, mis valmib kiirelt, odavalt ja maitseb võrratult! See sisaldab Itaalia lihtsust, aga ka Eestimaist jäärapäisust ning praktilisust.

Tükelda kanafilee pisikesteks tükkideks. Pane pannile praadima,

4-6 portsjoniks läheb vaja: • 750g penne pastat • 500g kanafileed • 400g kirsstomateid • 300ml toidukoort • Sidrunipipart ja soola • Parmesani/kõva juustu

oliivõliga soovituslikult. Samal ajal pane potti keema vesi, lisa tunde järgi pool peotäit soola. Vett arvesta nii, et pärast pasta lisamist oleks vett mõni cm rohkem. Kui kana hakkab juba praadima, siis lisa soola ning sidrunipipar (oluline!). Lõika vahepeal kirsstomatid pooleks ning lisa kanale.

Väga oluline on toitu valmistamise ajal maitsta! Nii saad aru, kas on vaja juurde soola või muid maitseaineid! Prae kana ja tomatit umbes 5 minutit koos veel ning siis lisa toidukoor. Sega ning lase mõni minut haududa. Seejärel, kui pasta on veidi al dente (ehk õrnalt veel krõmps), kurna pasta ja lisa see pannile. Lase pastal veel paar minutit koos kanaga valmida.

Serveeri taldrikule, lisa riivitud kõva juust ning naudi!

Margo Metsoja: «Üks mu esimesi söögitegemise mälestusi on, kui ma olin umbes 5-aastane ja praadisin üksi kodus kartulit.

Tol ajal tundus see väga tavaline asi: ema oli tööl ja kõht tuli täis saada.

Järgnevad kümmekond aastat lisaks praekartulile, nuudlitele ja pelmeenidele ma väga eriline kokk ei olnud.

Nautisin pigem ise vanemate häid toite. Ema oskas hästi süüa teha, isa on olnud laevakokk - maitsemeeltel igav ei olnud.

Suurem ärkamine tuli mul gümnaasiumis kokanduse tunnis, kus avastasin enda jaoks laiemalt toidumaailma. Ülikooli ajal keetis ühiselamu toakaaslane pea iga hommik endale tatraputru, samal ajal, kui ma kokkasin pastat, pitsat, saiakesi, ahjuvorme jne. Nüüd oma kodus kokkan korralikult pea iga nädal, meeldib kostitada ennast ja sõbrad naudivad samuti minu kirge kokkamise vastu.

Kokkamine on minu üks põhiline hobi ja vaba aja tegevus! Toit ei ole minu jaoks pelgalt vahend kõhu täis saamiseks, vaid nauding, loomingulisuse väljendusviis ning puhas rõõm!»