Noorteleht Tankla nr 4 (10-2011) by Valgamaa noorteleht Tankla

ALL

LUUBI

Kaugelt vaatad: selline maja? Lähedalt vaatad: milline maja! Mida see suur kärgmaja endast kujutab?

Tankla toimetus käis oma silmaga uudistamas Valgamaa Kutseõppekeskuse uue hoone õpperuume, õpilaskodu, raadioruumi, tõlkekabiine, töökodasid ja õppekööke. Mida seal nähti, sellest loe lähemalt lk 4-5.

«Mootorratastest on lemmikuks bike’id. Juba nende häält kuuldes, veel enam neid nähes, tõusevad mu suunurgad ülespoole ja mõtetes otsin esimest vabat aega, et saaks ka ise sõitma. Ise sõidan Honda Blackbird’ga (CBR1100XX).» Loe lähemalt Valgamaa Partnerluskogu noortemeetmete koordinaatori Aile Viksi tööst ja salakirgedest lk 7.

Heade mõtete ja ideede jagaja

Valgamaa noorteleht nr 3(4)

UUS KUTSEÕPPEKESKUSE HOONE

Valgamaa kutseõppekeskus

toimetab uuel mänguväljal 5,4 miljonit eurot maksnud ja selle aasta sügisel avatud Valgamaa kutseõppekeskuse uues hoones õppivad noored on õpitingimustega absoluutselt rahul. SANDRA PIKK vanemtoimetaja

sandra@tankla.net

Uus Valgamaa Kutseõppekeskuse hoonetekompleks avati pidulikult 1. septembril 2011. Nägus koolihoone ja õpilaskodu asuvad Valga linnas Viljandi ja Loode tänavate nurgal moodustades kaasaegse õppelinnaku, kampuse.

Energiasäästlikud lahendused

VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Enam kui 7000 ruutmeetri suuruse brutopinnaga Õpilasi on koolihoonesse arvestatud maksimaalselt 550. Hoone fassaadidel on kasutatud kärje motiivi. Aknad järgivad samuti kärje motiivi. Kärg on inspireeritud kooli sümboolikast/maskotist – mesilane.

Kärjekujulised motiivid ja aknad muudavad õppehoone omapäraseks ka väljast poolt vaatajatele. Foto: Timo Arbeiter

Hoonetekompleksi moodustavad koolihoone ning õpilaskodu. Mõlemad hooned on Y-tähe kujulised ning asetsevad kinnistul kõrvuti. Hoonekompleksi projekteerimisel kasutati võimalikult palju energiasäästlikule majale iseloomulikke projekteerimisvõtteid ning lahendusi. Maja konstruktsioon projekteeriti õhupidavaks ning järgiti põhimõtet, et kogu hoonet ümbritseks üks suletud sooja isoleeriv kest. 5-korruseline õpilaskodu on projekteeritud ligikaudu 100-le elanikule. Hoones on mugavad üheja kahetoalised majutusruumid, millest mõned on mõeldud spetsiaalselt liikumispuudega inimeste tarvis. Kõik selles majas on uus – isegi madratsid, voodilinad, nõud, tehnika ning mööbel.

Erialadel oma töökojad Kolme korruse kõrgune koolihoone mahutab erinevaid klassiruume, laboreid ning tipptehnoloogiliste seadmetega varustatud töökodasid. Tisleritöökojas leidub näiteks traditsiooniline höövelpink, paksusmasin, vastavalt vajadusele erinevad treispingid, lint-

saag, puurimispink, lihvimispink ja saagpink. Kokkadel on kaks õppekööki. Suuremas, 18-kohalises köögis tegeldakse peamiselt pagaritoodete valmistamisega. Väiksemas köögis on kaheksa kohta.

Kompaktsem kutseõppekeskus «Arvestades eelmised võimalusi, siis siin on kõik praegu super. Varem meil polnud garderoobegi,» sõnab IV kursusel õppiv aktiivne noor Heddy Bander. «Mina saan enda tõstukilube nüüd siin koolis teha, aga teised pidid selleks Paidesse sõitma. Nüüd oleme kõik ühes majas koos. Autotehnikud käisid Olerex’i juures, mõned olid üleüldse bussijaamas,» toob ta näiteks. Ka kooli direktor Laur Speek on rahul, et nüüd ollakse ühes majas koos. «Päris oma koolimaja ei ole ju kutsekoolil Valgas olnud. Enne kasutasime viit hoonet Valgas ja Helmes toimus õppetöö neljas hoones. Nüüd on vaid kaks uut hoonet ja kaarhall. Kõik on kompaktsem ja ka omanäoline, vabariigis ainulaadne,» tunnistab Speek uhkusega. «Koolijuhina on mul vaja kindlustada nii õpetajate kui ka õpilastepoolne reeglitest kinnipidamine. Kui enne oli kool laiali mitmes kohas, siis oli ka õpilaste arv igas õppekohas väiksem. Praegu on kogu õppetöö ja ka täiskasvanute koolitus koondunud ühte majja. Inimesi on rohkem, mis eeldab täpsemaid mängureegleid, nendest kinnipidamist,» viitab Laur Speek sellele, et uus maja on toomas ka koolile uue sisu. (teema jätkub lk 4-5 reportaažiga otse kohapealt)

Oktoober 2011

LÜHIDALT

ÕRUS AVATAKSE NOORTEKESKUS Järjekordne Valgamaa vald saab endale noortekeskuse. Endise Õru Lasteaed-algkooli renoveeritud ruumides avatakse peagi Õru noortekeskus. SIRLI PIPPAR reporter

sirli@tankla.net

Noortekeskust hakkab esialgu juhtima Inna Tuhkanen juhataja kohusetäitjana. Esialgsete plaanide kohaselt kavatsetakse noortekeskus avada oktoobri lõpus peale sügisvaheaega. «Plaanis on teha ka avamispidu, kuid kindlat kuupäeva siiani paigas pole,» paljastab saladuskatet Õru valla sotsiaaltöötaja Monika Horn. Noortekeskuse lahtiolekuajad hakkavad olema teisipäevast laupäevani kella 16.00-st 20.00-ni. «Lisaks lauamängudele on võimalik harrastada ka koroonat, lauatennist, kasutada arvuteid ja trenažööre,» lisab Monika Horn. «Noored saavad läbi ühiste tegevuste arendada oma

PURJESPORT ON TOODUD VALGAMAALE!

20. augustil nägid Nõuni küla elanikud enneolematut pilti - kohaliku järve olid päevaks vallutanud purjekad. Foto: Erakogu

Kas oled kunagi mõelnud purjetamisest Lõuna-Eestis? Meri on ju kaugel, ei puhu suuri tuuli ning Lõuna-Eestis, Valgamaal on ainult pisikesed järved. Kas poleks eriti vinge, kui meil oleks oma purjeklubi maakonnas? MERILY VIKS reporter

merily@tankla.net

noorteleht.tankla.net

näpuosavust, koostöövõimet, suhtlust omakandi lastega, omandada uusi ja praktilisi teadmisi erinevatest lauamängudest. Noortel on koht, kus end kasvõi välja elada poksikotti klohmides, võimalik käia pesemas ja internetti kasutada,» räägib vastavatava noortekeskuse positiivsetest külgedest Õru noor Tõnu Tuhkanen. «Noortel tekib tunne, et neile mõeldakse ja ka Õrus on hea elada. Nagu ka virgestusala ja discgolfi rada, mis hiljuti avati, näitavad, et meie vallas tehakse kõik selleks, et inimestel oleks võimalik sisukamalt oma vaba aega veeta.» Tõnu Tuhkanen avaldab lootust, et Õru valla noored hakkavad noortekeskust aktiivselt kasutama, võttes maksimumi nende valda loodavast täiesti uuesti võimalusest.

Kuid just see mõte on keerlenud juba mitu aastat ühel tublil mehel peas ning ta leidis endale ka mõttekaaslased, kes on sammuti sellest ideest vaimustatud. Need hakkajad mehed on Elmo Saul, Ermo Kruuse, Tõnu Tiisler, Mihkel Kosk ja Rein Lehtmets. Nende algatusel loodi tänavu suvel tõenäoliselt esimene purjeklubi Valgamaal. Andmaks kohalikele inimestele aimu ning väikese maigu purjetamisest suhu, korraldati 20. augustil Nõuni järve ääres Purjepäev.

Selle raames sai igaüks, kes tahtis, purjekaga sõita. Lisaks räägiti purjetamisest ka lähemalt. Oma kogemustest ja tegemistest rääkis legendaarne purjesportlane Mihkel Kosk. Vaatamata vihmasele ilmale oli kohal ligi poolsada inimest igas vanuses. Esialgsete plaanide kohaselt on võimalik järgmisest kevadest hakata Nõuni järvel ka purjetrennides käima. Kõigil huvilistel ja toetajatel on võimalik ühendust võtta eestvedajatega: Elmo Saul (elmo@elh.ee) Ermo Kruuse (ermo.kruuse@gmail.com)

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(4), oktoober 2011

ARVAMUS

Septembris palusime Valgamaa noortel meenutada oma suve ning tuua välja selle tippsündmused. Tankla reporter Katre Kikkas noppis välja mõned põnevamad.

Twitter’i säuts: Give us back non-formal education!

JUHTKIRI

Tänapäeval ei räägita enam õppimisest mitte ainult forSIIRI LIIVA maalharidussüsteemi ehk peatoimetaja koolihariduse kontekstis siiri@tankla.net (olgu see siis üldhariduskool, kutseõppekool või kõrgkool), vaid järjest enam tähelepanu on saamas sellised mõisted nagu ’elukestev õppimine’, ’informaalne õppimine’ ja ’mitteformaalne õppimine’.

Erinevad hariduse liigid Elukestva õppimise puhul soodustatakse seda, et inimene ei ole kunagi liiga vana, et uuesti kooli minna ning julgustatakse õpinguid jätkama ja alustama ükskõik millises eas. Erinevalt formaalharidusest ja mitteformaalsest õppimisest on informaalse puhul tegemist õppija poolt mitte teadvustatud õpiprotsessiga, näiteks, kui me loeme lehti, kuuleme uudiseid, saame midagi tuttavatelt teada. Ja mitteformaalse õppimise keskseks mõisteks on õppimine läbi kogemuse (learning by doing), õppijakesksus, vabatahtlikkus ning otsene hinnangute puudumine (kui Sa mõnda fakti ei tea, siis sellest ei ole midagi, eksimine on lubatud). Samas on mitteformaalsed õpiprotsessid ka alati eesmärgistatud ja juhitud. Kooliväline – järelikult vähemväärtuslik? Tavapärase koolihariduse kõrval ei tohiks jätta vähem tähelepanuta võimalusi ja viise, kuidas noored veel omandavad uusi teadmisi ja oskusi, arendavad oma isikuomadusi ning sotsiaalseid oskusi, mis sageli elus osutuvad määravaks töö leidmisel ja hakkama saamisel. Tänases Eesti haridussüsteemis võib sageli kohata suhtumist, et seda nimetatakse «kooliväliseks» tegevuseks, justkui püüdes vähendada noorteorganisatsioonide, erinevate projektide ja koolituste kaudu omandatud oskusi, teadmisi ja suhtumisi. Andke meile tagasi läbi kogemuse õppimine! Septembrikuu viimasel nädalal leidis Riias aset Euroopa Noored Läti büroo poolt ellu kutsutud osaluskohvik, kus noortepoliitika teemade üle arutasid ligi 15 läti poliitikut, terve hulk noorteorganisatsioonide esindajaid ning noorsootöötajaid. Kokku oli sündmusel üle 100 osaleja. Kuigi kohtumise nimi oli mitteformaalse õppimise maiguga, ei olnud seda osaluskohvikul osalenud poliitikute sõnavõtud ja ettekanded. Üks Riia noortekeskuse noorsootöötaja, kes oli paar päeva osalenud ühel mitteformaalsel õppel põhineval koolitusel, säutsus seepeale oma Twitter’i kontol: Give us back non-formal education! (Andke meile tagasi mitteformaalne õppimine!) Tankla leht õpetab meediat läbi isikliku kogemuse! Ja kui Sa loed sel korral Tankla lehe erinevatel lehekülgedel olevaid lugusid, arvamusavaldusi ja vaatad pilte, siis Sa ka näed, kuidas täna noored tahavad läbi kogemuse õppida. Ja kõige lihtsam näide sellest on seesama leht – selle toimetuse moodustavad valdavalt noored, kes tahavad saada ajalehe tegemise kogemust ja ajakirjandusalaseid teadmisi seda ise läbi tehes!

Kui ka Sina oled sellest huvitatud, siis loe lähemalt kuulutust 5. leheküljel ja tule ka meie reporteriks! TANKLA TOIMETUS

Väljaandaja: Valgamaa Partnerluskogu Aadress: Valga põik 3, 67403 Otepää Telefon: 524 0126 (Aile Viks), 5624 5617 (Siiri Liiva) E-post: toimetus@tankla.net Veeb: noorteleht.tankla.net Vastutav väljaandja: Aile Viks Peatoimetaja: Siiri Liiva Vanemtoimetaja: Sandra Pikk Keeletoimetus: Sandra Pikk ja Siiri Liiva Küljendaja: Timo Arbeiter Karikatuur: Remo Surri Fotod: Timo Arbeiter, Ülla Tamm

Toimetus: Aivi Bõstrova, Egle Kõvask, Eleene Sammler, Elen Liigus, Johnny Ricca, Karina Tiivel, Katre Kikkas, Liina Metsküla, Merily Viks, Piia Pähklamäe, Sigrit Säinas, Sirli Pippar, Triin Vähi, Ülla Tamm Lehekülgede 2-8 ülaosas olevad küsitluse pildid on pärit erakogust, kui pole märgitud teistmoodi.

Karl Kirt

Tuuli Suur «Minu 2011. aasta suve parim sündmus oli lapsepõlve sõbranna pulm. Ma polnud varem pulmas käinud ning ei teadnud, mida sellest oodata. Kõik kukkus välja aga nii suurepäraselt, et ma meenutan oma elu esimest pulmaskäiku veel mitmeid aastaid. Peopaik, söök-jook ja kõik pulmalised olid lihtsalt super! Tegime palju pilte, naersime väga palju ja olen üsna kindel, et ka kõikidele teistele meeldis see sündmus väga.»

«Mina pean enda suve tippsündmuseks reisi Austriasse, mägede vahele, helesinise järve äärde, kus toimus IUSY (International Union of Socialist Youth) Maailmafestival. Sinna olid kokku tulnud noored sotsiaaldemokraadid ja sotsialistid üle kogu maailma! Toimusid erinevad töögrupid, kõik maailma piirkonnad said enda kultuure tutvustada, saime rannas puhata ning end arendada. Samuti oli see minu jaoks uutmoodi reis, kuna olin nii kaugel esimest korda täisealisena ja ilma järelevaatajateta.»

Kas see on kõrghariduse tulevik?! Augusti lõpus esitles Haridus- ja Teadusministeerium ametlikult «Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse» eelnõu. Uue süsteemi järgi on kõrgharidus tasuta tudengitele, kes õpivad täiskohaga, kelle õpingud on tulemuslikud ning kes õpivad riigikeelsetel õppekavadel. KATRE KIKKAS Tartu Ülikooli sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursuse tudeng katrekikkas@gmail.com

Millised muutused toimuksid eelnõu vastuvõtmisel Eesti kõrgharidusmaastikul ning kuidas see otseselt tudengeid mõjutaks? Pärast vastava eelnõu rakendumist tähendaks täiskoormusega õpe, mis tagab ülikoolis tasuta koha, 30 Euroopa ainepunkti (EAP) täitmist semestri jooksul. Ülikoolil on õigus nõuda üliõpilaselt, kes ei täida seda nõuet, õppemaksu kuni piirmäärani, milleks on bakalaureuseõppes kuni 1500, integreeritud õppekavadel 1900, magistriõppes 2100, doktoriõppes 2500 ja arsti-, veterinaaria ja õhusõiduki juhi õppe eest kuni 3500 eurot aastas. Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) ettepanekul tehti eelnõusse siiski mööndus, et maksma peab vaid tegemata jäänud EAP-de eest ning ülikoolidele jäetakse õigus teha erandeid ning vaadata, kas ja kui palju raha alla täiskoormuse õppinud tudengi käest nõuda. Kui kõik erandjuhtumid ning raha küsimine on ülikooli otsustada, jääb õhku küsimus – miks see siis üldse seadusesse sisse kirjutada? Mida selline süsteem minu arvates endaga kaasa tooks? Kuna õppida tuleb suure koormusega, siis kannatavad seeläbi tudengite huvialad, mitteformaalne õppimine, ühiskondlik aktiivsus, jne. Seega vähendatakse sellise muudatusega üliõpilaste konkurentsivõimet ja enese-

arendamisvõimalusi väljaspool akadeemilist haridust. Samuti on sellise koormuse juures raske käia erialasel praktikal, mis tekitab ebavõrdsuse tudengite vahel, kes suudavad maksta, kes mitte, sest neil, kes õpivad väiksema koormusega, on tööturule siirdudes juba midagi erialast elulookirjeldusse kirjutada. Täiskohaga töötada ja õppida pole võimalik Suure koormusega õppimine vähendab tudengite võimalust raha teenida. Vastavalt 2010. aastal läbi viidud Eurostudent IV uuringule käib tööl 56% Eesti tudengitest. Täiskohaga tööl käia ja täiskoormusega õppida pole kahjuks võimalik, sest paratamatult peab üks nendest kannatama. Kahjuks kannatab tavaliselt õppimine. Kuidas lahendada tudengite majanduslikke probleeme, et õppetöö ei peaks kannatama? Vastav lahendus on loomulikult olemas ka uues kõrgharidusreformis. Ettevalmistamisel on uus õppetoetuste kontseptsioon, mis peaks jõustuma 2013. aastal ning olema juurutatud hiljemalt 2015. aastaks. Viimaste plaanide kohaselt saaksid 135 eurot kuus õppetoetust üliõpilased, kes täidavad õppekava vähemalt 85% ning kelle leibkonna keskmine sissetulek on kuni 286 eurot kuus (kusjuures kuni 26aastane tudeng kuulub oma vanemate leibkonda, kui ta pole abielus või kui tal pole last). Ma olen veendunud, et vaid vähesed ja üliandekad tudengid on võimelised

nii täiskohaga töötamise kui õppimise juures saavutama väga häid tulemusi. Ka tudengid on ühiskondlikult aktiivsed Lisaks sellele õppetoetusele on mainitud veel stipendiume parimatele üliõpilastele ning prioriteetsetel erialadel õppijaile. Kui uus süsteem arvestaks endiselt «parimate õppijatena» näiteks üliõpilased, kelle keskmine hinne on vähemalt 4.0, siis oleksin sellise süsteemiga nõus, kui lisaks eelpool mainitule hakkaks kehtima ka sõidutoetuste süsteem, mida saaksid KÕIK tudengid vastavalt ühistranspordi hinnakirjale, et näiteks kaks korda kuus kodus käia. Kellele on see kõrgharidusreform kasulik? Riigile, sest Vabariigi Valitsus eeldab, et uus süsteem tagab riigile kõrgelt haritud kvaliteetse haridusega spetsialiste. Tudengitele? Mingil määral kindlasti, kuid julgen kahelda, sest minu arvates on äärmiselt ebamugav õppida, kui tudeng kogu aeg tõsiselt kartma peab selle pärast, et juba lühiajalise mahajäämise, ühe libastumise korral, tuleb hariduse eest juba maksma hakata. Ja lõpeks tekib küsimus, kas riik ei eeldagi, et ka tudengid on ühiskondlikult aktiivsed kodanikud ning tahavad end täiendada ka mitteformaalse hariduse kaudu? Vot seda ei tea keegi.

KARIKATUUR KÜSITLUS Septembrikuus 2011 viis Tartu ülikooli sotsioloogiatudeng, Tsirguliinast pärit Katre Kikkas Valgamaa noorte seas läbi online-küsitluse blogimise (veebipäevikute) teemal. Küsitluses osales sel korral rekordarv, 87 vastajat. Vastajate vanus jäi vahemikku 14-21 aastat. Küsitlusest tuli välja, et peamiselt loetakse sõprade ja avaliku elu tegelaste (sh poliitikute) blogisid. Samuti pööratakse suurt tähelepanu blogidele, mis on seotud noorte huvialadega (näiteks mood, tehnika, jne). Need, kes blogi ei pea, toovad selle

Kas Sul on oma blogi?

põhjustena välja: ei leia, et oleks sinna midagi olulist kirjutada, mida avalikult öelda; ei näe vajadust seda pidada; on parematki teha; ei ole nii kirju elu; ei ole aega; ei viitsi; ei ole piisavalt ideid ning ei soovi oma elu teistega jagada. Paljud noored kirjutasid ka, et neil on plaanis blogi pidama hakata. Peamiselt kirjutavad blogipidajad oma mõtetest, tegevustest, üldiselt oma elust, saavutustest, arvamustest ja seisukohtadest, reisimuljetest, huvialadest, jne. Sageli lisatakse oma blogi postitustesse ka pilte.

Vastajate sugu

Kui kaua oled oma blogi pidanud?

Kui tihti teed oma blogisse uue sissekande?

Trükk: AS Kroonpress 7LUDDè 3500 Rahastajad: LEADER, Valgamaa Partnerluskogu Partnerid: Sebra Koolitused, Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, HSL Consultancy Valgamaa noorteleht Tankla ilmus 2011. aastal 3 korda: 25. veebruaril, 27. mail ja 5. oktoobril. © 2011

Jah

Naine

Alla 1 kuu

1 aasta

Mitu korda päevas

Mees

1-3 kuud

2 aastat

Iga päev

4-6 kuud

Üle 2 aasta

Paar korda nädalas

Kord nädalas

Kord kuus Harvemini

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(4), oktoober 2011 Georgi Lõhmus

Rasmus Linde Keeni põhikool, 1. klass

«Käin Keeni Põhikoolis ja mulle meeldib nüüd koolilaps olla. Veel meeldib mulle väga, et sain aktusel palju lilli. Uusi sõpru palju ei saanud, kuna olin samas koolis enne ka nullklassis ja esimesse klassi minnes teadsin juba kõiki teisi lapsi. Lemmikõppeaine on judo ja lemmikõpetaja on oma klassijuhataja, õpetaja Maie Vill.»

Valga gümnaasium, 1. klass

«Mulle meeldib koolis käia, tunne on hea ja kooliga olen rahul. Ma olen omale palju uusi sõpru saanud ja minu pinginaaber on Kristo. Mulle ei meeldi see, et ma suures koolis käia ei saa, pole õiget koolitunnet ja tahaks ujumistunde. Ma veel täpselt ei tea, mis mu lemmiktund on, sest ma olen veel nii vähe koolis käinud. Meeldib eesti keel, sest ma olen juba kaks viit saanud!»

Sinda-Cloria Kala Hummuli põhikool, 1. klass «Alguses mulle meeldis väga koolis käia, kuna polnud raskusi õppimises. Nüüd palutakse rohkem lugeda, see ei meeldi mulle ja võtab natuke rohkem aega. Muidu olen kooliga rahul ja meeldib rohkem, kui lasteaed, sest nüüd olen iseseisev. Lemmikõpetaja on kooli direktor ja enda klassijuhataja. Lemmiktunnid on kehaline ja kunstiõpetus.»

Carma motoklubi pani Kurepesa lapsed mootorratastele!

Carma meestel oli lastele üllatus varuks trikimootorratturi näol, kelle etteasted tekitasid päris palju kaasaelamist. Foto: Carma Motoklubi

Septembrikuu alguses külastas Valga lastekodu Kurepesa oma 16 liikmega motoklubi Carma, võttes kaasa ka üllatuskülalise – Tartust pärit trikimootorratturi Timo.

EGLE KÕVASK reporter

toimetus@tankla.net

«Väga huvitav on see, et neil on kujunenud iga-aastane traditsioon külas käia. Kasvatajad hoiavad seda saladuses, aga arvame selle alati ära, kuna aiad tehakse lahti,» sõnas üks lastest, Martin Käro muiates. Hoovile vuranud 16 omapärast mootorratturit leidsid masinatele kohad, öeldi tervitussõnad ning asuti tegema traditsioonilist ühispilti. «Kõigi motoklubi liikmetega koos pilti teha oli tore, eriti kui Viktoria hõikas «Perepilt!, motoklubi asepresident Lauri Drubinš lisas omaltpoolt «Hernesupp!» ning minu väike õde Kerstin seepeale «Munapiiks!», mille üle muidugi kogu rahvas naerma hakkas,» sõnas Martin.

Tegija kannab kiivrit

Sellel korral ei jäänud motoklubi liikmed lastega Kurepesa alale, vaid üheskoos sõideti Valga kesklinna. Foto: Carma Motoklubi

Kui tavapäraselt on lapsi sõidutatud Kurepesa hoovis, siis see aasta purustati tavapärasus ning peale ühispilti pandi pähe kiivrid, lapsed valisid endale sobiva masina ning peale reeglite selgitamist suunduti sõiduga Valga linna peale. «Sõita ei keelatud ka täiskasvanutel,» tõi välja lastekodu Kurepesa kasvataja Kristiina Hermann, kes masina ka ise järgi katsetas. Marsruut viis kogu seltskonna Valga Keskraamatukogu esisele platsile. Seal räägiti kiivri ja sõiduvarustuse olulisusest. Üheskoos tehti ka katseid kanamuna ja spetsiaalse kiivriga. «Algul lasti munal lihtsalt maha kukkuda, aga see läks kohe katki, kuna kaitse puudus. Näidati, mis võib juhtuda peaga, kui ei kanta kiivrit. Teisel katsel pandi muna kiivrisse, aga kinnitati halvasti ja taaskord muna purunes. Kiiver on oluline!» pidas 10-aastane Eriko Abran vajalikuks teatada. «Kiivrit peab kandma, tegija kannab kiivrit!» sõnas Martin kohe siia otsa.

Tark ei ole see, kes kõike teab, vaid see, kes oskab õigest kohast otsida Kui ohutustehnika üle vaadatud, saabus üllatusmoment. Carma Motoklubi oli kutsunud lapsi rõõmustama oma Tartust pärit sõbra Timo, kes tegi spetsiaalse trikimootorrattaga erinevaid trikke. «Ütleme nii, et kumm sulas peale tema trikke, aga kui trikitaja kukkus, oli see ehmatav, süda jättis lausa kaks takti vahele,» kostis Martin jahmunult selle peale. Trikid nähtud, suunduti tagasi Kurepessa. Kõhud täis söödud, küsimused küsitud, tuju hea, lahkusid motomehed lubadusega, et järgmine aasta tulevad taas külla. «Minu meelest on motoklubi Carma liikmed väga toredad külalised. Nende küllatulek tekitas ka lastes palju elevust ning positiivseid emotsioone, kõike seda, kuna Carma inimesed tundusid sõbralikud ja lahked,» kommenteeris möödunut Kurepesa kasvataja Kristiina Hermann. «See, kuidas nad lastega käituda oskavad ja neid õiges kohas korrale kutsuvad, on lausa muljetavaldav,» lisas ta. Milline võiks mööda saadetud päev järgmine aasta välja kujuneda, ei avalda ka Carma asepresident Lauri Drubinš. «Väike salapära peab ju õhku ka jääma,» kostis ta.

Carma mehed armastavad spontaansust Lauri Drubinši sõnul sai idee sai alguse tänaseks juba 3 aastat tagasi. «Tegemist oli hetke mõttega,» sõnas ta. Sooviti teha midagi südamlikku, rõõmsaid emotsioone pakkuvat ja heaolu tunnet tekitavat. Motoklubi ühendab endas mootorrattureid, kes sõidavad koos, arendavad oma kodulinnas motokultuuri ning korraldavad nii motoüritusi kui ka heategevusüritusi. «Oleme aktiivselt tegelenud heategevusega, käinud linna koristustalgutel, aidanud võimaluste piires Valga kodutute loomade varjupaika ning teinud samalaadse sündmuse ka lasteaias Walko,» sõnas Drubinš lõpetuseks.

OSALUSKOGUDE SUVEKOOL ON KOHT TEGUDEKS! Karm olümpia, julmad koolitused, hulgaliselt maiustusi – need olid selleaastase osaluskogude suvekooli märksõnad. Seda kõike ainult kolme päevaga! TRIIN VÄHI reporter

triin@tankla.net

Osaluskogude suvekool toimus augustikuus. ENL-i (Eesti Noorteühenduste Liidu) poolt korraldatud sündmus tõi kokku maakondlike noortekogude ja kohalike noortevolikogude aktiivseimad liikmed. Kokkusaamisega pandi suvele uhke punkt. Seal sai lõbutseda, tantsida, kuid oli ka karm koolituste päev ning pisteti rinda osaluskogude olümpial ning toimus stiilipidu. Sellel aastal toimus osaluskogude suvekool Viljandimaal Vaibla Puhkekeskuses Võrtsjärve tipus. Sinna oli kokku tulnud 119 osaluskogude noort 14st maakonnast. Valga maakonda esindasid Sillen Klasman, Sille Lääs, Ülla Tamm, Rebekka Lilleleht, Triin Vähi ning Siiri Põldsaar.

Osaluskogude olümpia tekitas ovatsioone Esimene päev läks kohe lahti

osaluskogude olümpiaga, kus oli põnevust tekitavaid ja lärmakaid ülesandeid ning orienteerumist. «Olümpias kulus 7 paari sukapükse ja 50 purki coca-cola’t, põhja lasti üks paat,» sõnas Kristo Notton, üks korraldajatest. «Kõige valusam ülesanne kurgule oli see, kui võistkond pidi üksteisele sõnu seletama ja teine võistkond karjus seal nende vahel, et nad aru midagi ei saaks. Kõige naljakam oli aga see, kui keegi pani pähe sukapüksid, mille otsas oli mandariin ning ta pidi hakkama täis veepudeleid maha lükkama,»

lausus kähedal häälel ja muiates Valgamaa osaleja Sillen.

Noorte osaluskogude arengut toetavad koolitused Suvekooli teine päev algas koolitustega. Erinevad Eestis tunnustatud koolitajad rääkisid enese- ja inimeste juhtimise, avaliku esinemise ja internetiturunduse teemadel. «Koolituste kohvipausidel söödi ära 38 kg küpsiseid, komme ja muid maiustusi,» ütles kõva häälega naerdes korraldaja Anni Metstak.

Lisaks tõsistele koolitustele ja suvekooli olümpiale vürtsitasid osaluskogude päevi Vaiblas ka meelelahutust pakkuvad tegevused. Foto: ENL

Suvekooli lõpus avaldati kõige suuremad tänud Annile ja Kristole, keda premeeriti suvekooli emmeks ja issiks. «Kuna ilma teieta poleks meie suvekooli,» lausus uhkelt Lääne-Virumaa noortekogu liige Anni Tedremaa!

Kommentaar Kristo Notton

noorte osaluskogude koordinaator, Eesti Noorteühenduste Liit

Sel aastal toimus osaluskogude suvekool juba 4. korda! Osaluskogude noored hindavad üksteisega praktikate vahetamist ja koostöökontaktide loomist. Selleks toomegi kord aastas kõikide noortekogude-noortevolikogude esindajad kokku, et kohtuda vabamas keskkonnas ja vahetada kogemusi, osaleda huvitavatel koolitustel, võistelda osaluskogude olümpial, jne. Suvekooliga jäädi rahule, korraldajad peavad nõustuma! Osaluskogude koostöö toimib hästi, paljud aktiivsemad aitavad uutel noortevolikogudel tõusta ja aktiivsemad tegutsevad ühisprojektide kallal. Noortevolikogud peavad esialgu keskenduma oma liikmetele ja ürituste kõrval rohkem ka sisulisele tööle ning kui need asjad paigas, saab vaadata ka suuremate-uhkemate ühistegevuste poole teiste osaluskogudega.

UUDISED Tankla reporter Karina Tiivel uuris sel sügisel Valgamaal 1. klassi läinute esimesi emotsioone!

KUPERJANOVLASTE RADA PAKKUS EKSTREEMI JA PINGET

Septembri lõpus toimus Valgamaal, Helme vallas luurepatrullvõistlus Kuperjanovlaste rada, mis leidis aset kolmeteistkümnendat korda. Rajal osales kokku 55 noort üle Valgamaa. EGLE KÕVASK reporter

toimetus@tankla.net

23. septembri õhtuks olid noored toimetatud Helmes asuvate Valgamaa kutseõppekeskuse endiste hoonete juurde, kust kogu tegevus alguse sai. Võistlejate hulgas oli nii nooremaid kui ka vanemaid. Noorema ja keskmise astme teekonna pikkuseks oli ligikaudu 20 km, vanematel aga 40 km. Rajal läbiti erinevaid punkte, mille sooritamiseks oli oluline ka kiirus, sest kui etteantud aeg oli ületatud, ei pääsetud enam järgmisesse punkti. Noored said oma kogemusi proovile panna nii esmaabis, takistusrajal, kuulsuste tundmises, sides kui ka paljusid teisi põnevaid ülesandeid sooritades.

«Lahingukompanii ülesanne oli võistlusalas olevate strateegiliste punktide valvamine, et võistlejate elu natukene raskemaks teha,» sõnas nooremseersant Silver Jäger. «Eesmärke oli ka teisi. Nimelt oli vastutegevusel ka oma vastutegevus, võitlusgrupi näol, kes pidi välja luurama meie laagri ja selle asukoha koordinaadid ette kandma, seega pidime koguaeg mõtlema maskeerimise ja laagris liikumise peale,» lisas ta. «Põnev oli vaadata, kuidas mõni võistleja mind märkas ning enda arvates 100% kindel oli, et mina teda ei näinud ning üritas tee peal puud mängida,» kostis 22-aastane nooremseersant tagantjärele.

Ükski raskus pole ületamatu! Nagu paljudelt osalenutelt selgus, oli üheks kõige raskemaks, kuid ka põnevamaks etapiks takistusrada, mis koosnes jõeületusest trosside abil. Samuti pakkus põnevust Härma karjääris olnud rada, mis kujunes vägagi ekstreemseks. Teiseks raskust valmistanud ülesandeks oli esmaabi. Seekord oli kokku varisenud maja, mis tekitas kahele inimesele vigastusi. Tüdrukul oli tugev peapõrutus, poisil aga raudpulk jalas ja sellest peaaegu šokki langenud. «See oli ausalt öeldes väga raske, aga rühm sai hakkama, kuigi oleks võinud paremini minna. Pidime peatama verejooksu, rahustama noori ja tagama vigastuste mitte suurenemise,» oskas vanema astme esindaja Vallo Virnas läbitud osa kohta öelda.

Liigu silmad lahti ja kõrvad kikkis! Teekond ei piirdunud ainult sellistel ülesannetel. Tähtsat rolli mängisid ka vastutegevus ja luure.

Kuperjanovlaste rada 2011. Foto: Siim Vahtra

Rada teeb noored sitkeks «Kuperjanovlaste raja eesmärk ongi pakkuda noortele sõjalis-sportlikku võistlust, et panna proovile füüsiline vorm ja meeskonna tunnetus,» sõnas Kaitseliidu Valgamaa maleva noorteinstruktor Kaimo Vahtra. «Selle aasta rada hindan väga heaks, kuna lõpetasid ainult need, kes olid selleks valmistunud. Kaitseliiduga tasub ühinenda, kuna see annab võimaluse õppida ja olla valmis toetama teisi kriisisituatsioonis,» lisas Vahtra lõpetuseks.

Valgamaa noortesündmused

SÜGIS 2011 hõimupäevad

11. november: Koolimood 2011 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses

12. oktoober: Valgamaa noortekonverents «Noored ja suhted» Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses (korraldaja: Valgamaa Noortekogu)

12. november: Valgamaa noortebändide stiilifestival Noor Rock Valga Rockiklubis

11.-12. oktoober: Sangastes

21.-23. oktoober: Noorte Kotkaste ja Kodutütarde sügislaager (korraldaja: Kaitseliidu Valgamaa malev) 25. oktoober: õppepäev «Karjääriteenuste arendamine Valgas» (korraldaja: Valgamaa Teavitamisja Nõustamiskeskus) 26. oktoober: maakondlik paintballi võistlus Valgas Priimetsas 31. oktoober – 1. november: 2-päevane koolitus «Läbirääkimised» (koolitajaks PHD Reet Valgmaa ja MA Erle Nõmm, sihtgrupp: Valgamaa noorsootöötajad, aktiivsed noortelehe Tankla reporterid)(korraldaja: Valgamaa Partnerluskogu) 1. november: maakondliku koolinoorte kunsti- ja käsitöönäituse «EHE EHE» avamine Valga Muuseumis

17. november: etlusvõistluse «Koidulauliku valgel» Valgamaa voor Valgas 25. november: Valgamaa noorte tööturukonverents Valgas (korraldaja: Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus) 25. november: interaktiivne kodanikupäeva viktoriin 28. – 29. november: 2-päevane noorsootööteemaline õppereis Ida-Virumaale (sihtrühm: Valgamaa noorsootöötajad, aktiivsed Valgamaa noored)(korraldaja: Valgamaa Partnerluskogu) 1. detsember: ½OPLIHVWLYDOL 3|II avamine Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 1. detsember: Noorte Osaluskohvik Tõrvas (korraldaja: Valgamaa Noortekogu)

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(4), oktoober 2011

KOOLI ERI

Reelika Kase (Tõrva) «Õpin Ameerikas University of Connecticut’is ameerika-inglise keelt. Tegelikult läksin ma Ameerikasse au-pair’iks (lapsehoidjaks - toim). Otsustasin selle kasuks, kuna gümnaasiumi lõpu lähenedes ei olnud mul veel kindlat plaani, mida edasi õppida. Väga meeldib siin, olen oma otsusega rahul.»

Mis on saanud kevadel Valgamaa koolide 12. klasside lõpetanutest? Tankla reporter Karina Tiivel uuris välja!

Mati Kikkas (Valga) «Pärast 12. klassi lõpetamist lähen edasi sõjaväkke, Kuperjanovi jalaväepataljoni. Alguses tahtsin minna Tartusse kehakultuuri õppima, aga kuna see laideti maha, siis tegin sisseastumiskatse KSK-sse (Kõrgemasse Sõjakooli - toim), kuhu ka sisse sain, aga seal õppimiseks on vaja ajateenistus läbida.»

reporter

aivi@tankla.net

Tsirguliina keskkooli eelmise Comenius projekti partnerid Hollandist kutsusid kooli osalema nende uues projektis «Avastades Euroopa kontraste». Selle tegevused läksid eelmise aasta septembris lahti. Koos Tsirguliina kooliga osalevad projektis veel Hispaania, Hollandi, Iirimaa ja Norra koolid. Viimane juhib ka projekti. Praegu käimas oleva projekti raames on toimunud juba kaks projekti kohtumist. Veebruaris käisid Tsirguliina koolinoored Iirimaal ja aprillis Hispaanias. Nüüd on kätte jõudnud kord kohtumist võõrustada.

(Tsirguliina) «Õpin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis radioloogiatehnikuks ehk siis ühel päeval olen see tädi, kes röntgenit teeb. Valisin selle eriala, sest see, mida ei näe ega kuule, on salapärane. Esialgu kahtlesin, et kas see on just minu jaoks, kuid siiani olen oma valikuga rahul olnud.»

5(3257$$ç .2+$3($/7

Väljakutsed majutusega Partnerkoolidest tulevad 3.-8. oktoobril külla 20 õpilast ja 7 õpetajat. Õpilasi võõrustatakse kodudes. Õpetajad elavad Pühajärve Spa hotellis. Majutuse korraldamine ei olnud just kõige lihtsam ülesanne. «On olnud ka raskemaid momente – põhiliselt kodude leidmisega, et külalisi majutada,» tõi Eesti projektijuht, Tsirguliina keskkooli õpetaja Svetlana Oper välja. «Siin kohal ongi õige hetk öelda suur tänu ja avaldada tunnustust 12 perele, kes hakkavad 20 külalist majutama,» lisas ta. Koostatud on ürituste kava. Kahel päeval toimub projektialane töö. Kõik osalevad koolid tutvustavad selleks kohtumiseks valminud

«Pärast gümnaasiumi lõpetamist läksin ma Tallinna Polütehnikumi IT eriala õppima. Mõte tekkis sellest, et kuna ma olen 12 aastat kodu ja kooli vahet nühkinud, tahtsin ma vaheldust sellele. See amet tundub olevat põrkelaud tulevikku, sest väga palju asju on arvutitega juhitavad või seotud.»

v e ä p s va Ük

Tõlliste vallas saab KUULDA VÕÕRKEELI!

Oktoobri alguses tulevad Tsirguliina nelja välisriigi õpilased ning õpetajad. Tutvutakse teineteise ajalooga läbi erinevate kunstiliikide keskendudes koomiksitele. AIVI BÕSTROVA

Jane Lillmann

Mihkel Kivimäe (Otepää)

Noored Hispaaniast uurivad Tsirguliina õpilaste tehtud fotojäädvustusi eelnevatest reisidest nii Iirimaale kui Hispaaniasse. Foto: Timo Arbeiter

koomikseid teemal «Tee vabadusele». Koomiksitega tutvustatakse üksteisele oma riigi ajaloo helgeid ja süngemaid hetki. Koomiksid köidetakse eraldi raamatuna. Koolis toimub kunstinäitus partnerriikide õpilaste töödega. Koos külalistega tähistatakse õpetajate

päeva. Klasside ette astuvad õpetajatena ka kõik välisõpilased. «Projekti koordinaatorina olen toimuvaga väga rahul. Koolipere on üritusele väga aktiivne kaasa aitaja. Loodan, et see projekt jätkub ka edaspidi sama kenasti ja elamusterohkelt kui siiani,» avaldab Svetlana Oper lootust.

a t s va ek

p p õ e s t u

Koka õ

Aastaks Taist Eestisse Kas teie julgeksite minna aastaks Taisse? Ei? Tai noor Neeranoot Kaewsawat julges aga tulla Eestisse, et Tõrva gümnaasiumis aasta aega õppida ning huvitavaid kogemusi ja uusi tuttavaid saada. ÜLLA TAMM reporter

toimetus@tankla.net

Neeranoot ise ütleb, et valis Eesti, sest see tundus huvitav maa ning ta just sooviski vahetusõpilaseks minna väiksesse riiki, mida Eesti ongi. Enne Eestisse tulekust teadis ta riigist nii palju, kui oli ainult internetist võimalik lugeda. «Suurimad erinevused Eesti ja Tai vahel on toidud ja inimesed,» toob Neeranoot välja. Eesti keelt ta väga ei oska, aga see-eest saab ta üpriski hästi aru, mida räägitakse. Eesti toit oli ta arvates väga maitsev, kuid ainuke asi, mis talle ei meeldinud, oli verivorst. Traditsioonide kohta ütleb Neeranoot, et need on Eestis väga huvi-

tavad ja ilusad. Esimest korda elus nägi ta ka lund, mis oli väga põnev uus kogemus.

Elu eesti peres Vahetusõpilast majutanud Mari Jõemägi ja ta pere kõhkles viimse hetkeni. Tagantjärgi võib öelda, et kõik läks väga hästi. Alguses rääkisid pereliikmed Neeraga inglise keeles, ainult vanemad püüdsid eesti keeles suhelda, sest nemad lihtsalt ei osanud inglise keeles kõnelda. Neeranoot sai osa pere kõigist üritustest ja traditsioonidest: jõulud, aastavahetus, vastlapäev, munadepüha, jaanituli ning Neera käis isegi ka marti jooksmas.

Eesti ühiskonna harjumatud küljed Mari arvates ei harjunud Neera päris ära eesti vaba ühiskonnaga. «Ta oli väga tagasihoidlik ja jättis emotsioonid üldiselt endale,» toob ta välja. «Aga muidu oli ta väga vapper – harjus ära me ülimageda toiduga, külmaga, kooliga, saunaga, mis talle väga meeldis, sest ta polnud varem seda kunagi teinud.» Tänu Neeranoodile mõistis Mari, kui erinevad võivad olla kom-

Aasta aega Tõrva gümnaasiumis õppinud tailanna Neeranoot (paremal) sai osa ka erinevatest õpilastele suunatud tegevustest. Foto: Ülla Tamm

bed ja uskumused ning elu. «Seda kõike kusagilt raamatust lugedes ei ole võimalik mõista, küll aga siis, kui jagada aasta aega tuba inimesega teisel poolt maakera,» sõnab ta.

Õpetajatele väljakutse Aasta aega Neeranoodi klassijuhatajaks olnud Maris Jaama sõnul oli tema arvates Neeranoodil üpriski raske, sest ta ei osanud keelt üldse ning tailannad on oma loomult väga vaiksed ja veelgi tagasihoidli-

OTEPÄÄ FANAATIKUD OSALEVAD ÕPILASVAHETUSES Otepää gümnaasiumi ja Tarpis asuva kooli Alexander-behm schule vahel on õpilasvahetused väga vanaks traditsiooniks alates 1992. aastast. Esimesed kaks aastat külastasid eestlased sakslasi. MERILY VIKS reporter

merily@tankla.net

Nüüdseks on kujunenud õpilasvahetus nii, et ühel aastal külastavad sakslased Eestit ja teisel aastal eestlased Saksamaad. «See on juba väga vana traditsioon ning ise olen sellega tegelenud aastast 2003. Raske oleks lõhkuda midagi nii suurt lihtsalt omast laiskusest,» põhjendab Otepää gümnaasiumi saksa keele õpetaja Egle Tintse, miks ta seda kõike organiseerida on aidanud. Käesoleval aasta augustis käisid 14 õpilast Tarpis. Nende hulgas oli nii neid noori, kes esmakordselt õpilasvahetuses osalesid, kui ka neid, kes ise varem käinud või saksa õpilast vastu võtnud.

Põnevaim reis oli martsipanipoodi

Võimalus näha teise riigi koolitunde

Tarpi jõuti esimese päeva hilisõhtul. Teisel päeval oli väljasõit Glücksburgi ja õpilastel oli võimalus purjetada. Õpiti purjetamisega seotud väljendeid (saksa keeles loomulikult) ja sõlmi. Kolmandal päeval olid õpilased esimeses tunnis kohalikus koolis. Neil oli võimalus tutvuda koolimajaga ja näha, kuidas Tarpi koolis üks õppetund välja näeb, missugused on õpetajad ja kuidas peavad end tunnis üleval õpilased. Neljas päev oli kõigile meeldejääv, sest külastati martsipanilinna Lübeckit. Pärast lühikest ja ülevaatlikku linnaekskursiooni oligi võimalus läbi astuda martsipanipoest ning hiljem sai vaadata natuke ringi raekojaplatsil.

Viiendal päeval käisid õpilased taas kohaliku kooli tundides. Mõned kaasati õppetöösse ja näiteks õpetati neile mõned taanikeelsed väljendid. Pärastlõuna möödus Tarpi vabaõhjuujulas. Kuues ja pool seitsmendast päevast oli võõrustavate perede sisustada ja seitsmenda päeva õhtul oli koolimajas traditsiooniline lõpuõhtu koos grillimisega. «Lahkumine uutest ning vanadest sõpradest oli pisaraterohke, nagu alati,» kirjeldab Tintse.

kumad, kui eestlased. «Eks õpetajatel oli ka rohkem tööd vaja teha, sest oli vaja kuidagi Neera tunnid sisustada. Tore oli aga see, et Neeranoot sai käia nii rahvatantsus, kergejõustikutrennis ning isegi ka jõusaalis. Head mälestused jäävad arvatavasti talle Laulu- ja Tantsupeost, mida ta sai lausa kohapealt jälgida,» võtab Jaama kokku oma hinnangu tailanna aastast Tõrvas.

Kommentaarid Egle Tintse

Otepää gümnaasiumi saksa keele õpetaja

Mul on hea meel, et alati on jätkunud huvilisi ja fanaatikuid, kes ikka ja jälle osa võtta tahavad. Õpilastele annab õpilasvahetus suurepärase kogemuse viibida keelekeskkonnas ja praktiseerida koolitundides õpitut. Õpilasvahetuse käigus saadakse palju häid sõpru, tutvutakse saksa kultuuri ja traditsioonidega. Meie õpilasi on alati Tarpis soojalt vastu võetud ja nende eest väga hästi hoolitsetud. Sandra Tarikas

Otepää gümnaasiumi 9. klassi õpilane

Käisin juba teist korda ja mulle väga meeldis. Esimesel korral, kui käisin, olin 7. klassis, siis tundus see kõik veidi hirmus. Ma pidin täitsa üksi võõras peres olema. Erilist keelearendust ma esimesel korral samuti ei saanud, sest olin ise häbelik ega julgenud suhelda. Nüüd, kaks aastat hiljem, olles lõpetanud 8. klassi, ootasin väga seda reisi. Minuga ühes peres oli ka minust aasta noorem vahetusõpilane. Käisime ka koolis ning saime aimu sellest, kuidas näeb Saksamaal välja koolikord ja tunnid. Enamasti suhtlesin saksa keeles, mõnel üksikul korral kasutasin inglise keelt.

Majja jõudes juhatati meid rõõmsameelse ja abival juurde. Meie ruumi sisenemise hetkel istus ta enda noormehega, kes üritas internetiühendust taastad Söögivahetunnil peavad kooli kokad toitlustama üle 500 inimese. Fotod: 5x Timo Arbeiter

SANDRA PIKK vanemtoimetaja

sandra@tankla.net

Sirle oli kohe nõus kollast mesilaskärgedega maja tutvustama, jõudes vastata minu küsimustele jooksvate minutite jooksul. Õppeklasside, auditooriumiruumide ja isegi õpetajate toa seinad on klaasist. Kuuldavasti on klaasruudukesed seina sees üsna harjumatud. Kogu klassi pilgud pööravad koridori poole, kui keegi mööda kõnnib või liikumisandur endast märku annab. Siiamaani võis akendest vaid õueoravaid näha. Uues koolis on nii tisleri-, auto-, ja õmblemistöökoda kui ka õppelaborid. Üks õppelabor on plaanitud näiteks müüjatele, kus nad saavad reaalseid poeolukordi lahendama hakata.

Töökoda võtab varsti õige töökoja ilme Saime imestuse osaliseks, kui

kõndisime tisleritöökojast sisse. Tisleritöökoja õpetaja tutvustas lahkelt kaasaegset tehnikat. Samuti demonstreerib traditsioonilist, uut tehnoloogiat – näitab, kuidas saab suurt lauda lõigata, tükeldada ja teiste masinate otstarvet. Uues töökojas pole veel tunde antud, sest pingid vajavad veel töökorda seadmist. «Hetkel ootame enda mehi, kes tulevad viimast lihvi andma,» nentis õpetaja. «Enne kui masinateni jõutakse, siis peab käsitsi tööd tegema,» ruttas ta käsitööosakonna poole. Esimene emotsioon sinna ruumi sisenedes oli: «Milline puidulõhn!» Küsimusele, kas mees ise on uue majaga rahul, mõtles ta hetke ja märkis: «Vajaka ei ole veel midagi jäänud. Eks ikka läheb häälestamisega aega!» «Eks ehituslikke vigu ja meiepoolseid möödalaskmisi tuleb ikka välja ja arvatavasti veelgi. Koostöös ehitaja ja projekteerijaga peame need lahendama,» kommenteeris ka kooli direktor Laur Speek.

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(4), oktoober 2011

Eva Tšepurko

Kadri Kalda

Valga gümnaasiumi matemaatika-, majandus- ja arvutiõpetaja «Uus õppekava on äärmiselt huvitav, on palju uusi aineid ja lastel on võimalik valida. Idee on hea, aga teostus halb ja ka tunniplaani on raske teha. Palju oli selliseid aineid, mis lastele meeldisid, aga tunniplaani ei sobinud, nt rohenäpp. Väga palju valiti füüsikat ja ka meediaõpetust – meediaga suhtlemine, ajalehe tegemine, jne.»

Laine Tangsoo

Tsirguliina keskkooli JHRJUDD½D MD ORRGXV}SHWXVH }SHWDMD «Töötan alles teist aastat õpetajana. Võib-olla on õppekava vahetumine tänu sellele mulle kergem, kui juba kogenenud pedagoogidele, kes on eelmise õppekavaga rohkem harjunud. Minu kui geoJUDD½D MD ORRGXV}SHWXVH }SHWDMD MDRNV PXXWXV XXWHV DLQHNDYDGHV mõnede teemade käsitlemise järjekord, osad teemad on viidud ühest klassist teise, üksikud teemad on välja jäetud või lisatud.»

Tõrva gümnaasiumi JHRJUDD½D MD PDMDQGXV}SHWXVH }SHWDMD ««Tänu» uuele õppekavale, millele ei ole lisandunud õpikuid, pean ma sisuliselt ise kirjutama õpikud. Mul on kokku õpetada 5 ainet uue õppekava järgi ja see on viimase piirini lisakoormus. Kusjuures täna oli mul koolis 9 tundi, hingetõmbepausid olid õnneks küll seal hulgas ja pärast seda veel töö kodus, mis on juba natukene ebainimlik.»

v ud at kuses kes

«Ma ei taha Valgast ära sõita, olen veel suhteliselt noor.» Söögijärjekorrad paistavad pikad. Pealegi ei tundu, et laudu oleks 500 inime-

Kas keegi on lugenud Goethe «Noore Wertheri kannatusi»? Järgnevalt kirjutan oma esikteose: «Noore õpetaja kannatused». ELEENE SAMMLER reporter

eleene@tankla.net

Tankla toimetusele tegi uues majas ringk äiku

ju, et ei saanud nõnda selle maja pilti enda kataloogi lisada. Huvijuht Sirle oskas kohe lisada lõbusa seiga sellest, kuidas suvel tuldi uude kutsekooli ja küsiti: «Kas see meekärjega maja ongi uus Valga meepood?»

Kutsekool ei ole enam ammu ummik!

Kooli raamatukogu pak ub võimalust kasutada

ka arvutit.

se jagu. Kõik söövad küll koos, aga kui esimesed ära söövad, siis tulevad teised asemele. Garderoobi kõrval näitab üks kooli õpilastest elektroonilist infotahvlit. Sealt saab vaadata ajaplaani – mis ongi selle tahvli otstarve. Ja õpilastele meeldivalt – isegi Facebook’i minna. Veronika Teevere, kes õpib I kursusel logistikuks, kaalus küll teisi koole, kuid siiski otsustas kutsekooli kasuks. «Ma ei taha Valgast ära sõita, olen suhteliselt noor,» märkis julge tüdruk ja lisas «Olen rahul selle kooliga!»

almi huvijuhi Sirle Lüüsi da laua taga ja jutustas ada.

II kursus valmistab toitu 400 inimesele

Inimeste seas on levinud arvamus, et uue kutsehariduskeskusega on juurde tulnud ka erialad. Siiski mitte. Alles järgmisest õppeaastast plaanitakse läti noori õpetama hakata. Kutsekooli direktor Laur Speek pajatas tulevikuplaanidest nii: «Käivad läbirääkimised Eesti ja Läti vastavate ministeeriumide vahel. Tõenäoliselt hakkab põhihariduse baasil õpe toimuma läti keeles, keskhariduse baasil on võimalik ka ingliskeelne õpe. Õpetatavates erialades ei ole veel lõplikult kokku lepitud.» Kõik kooli õpetajad võtavad hetkel omaalgatusel läti keele kursuseid.

Asun juttu ajama Iina Kalbriga, kes on kokkade õpetaja. Seadsime kohad sisse psühholoogi ruumis, mis on üks vähestest kinnistest ruumidest siin koolis. «Need tingimused, mis kokkadel olid seal majas, olid nagu keskajast ja need tingimused siin on võrreldamatult parimad,» rõhutas Iina kergendunult. Täpselt niisamuti nagu tisleritöökojas seadmetega, vajavad ka mõned köögiseadmed veel häälestamist. Pealegi on mõned seadmed nii uued, et remondimehed ei ole veel neid lähemalt näinud. II kursuse õpilaste poolt tehakse toit ca 400 inimesele, neil on suur vastutus. Osa õpilastest teevad ka koolikohvikule salatit, küüslauguleibu ja kana taignas. «Minule, kui õpetajale meeldib see, et õpilased näevad ise pealt kogu protsessi algusest peale. Vanasse kooli toodi ju toit termoskastidega sisse,» märkis Kalbri.

Õpilased tahavad juba raadiot teha!

«Kas see on see Valga meepood?»

Huvijuht Sirle Lüüsi sõnul tahavad nad sel aastal palju ära teha. Mõtteid on hulgaliselt. Näiteks tutvustatakse meile tulevast kooliraadio ruumi. Hetkel seisab praegu kõik veel selle taga, et helitehnikat ei ole koolile üle

Tihti tuleb ette, et võõrad inimesed tunnevad suurt huvi mesilaskärgedega maja vastu. Õpetaja Kalbri mäletas rääkida, et kunagi käis keegi läti või leedu inimene pildistamas Leedu-Läti arhitektuuri ja tal oli kah-

Lähiaastatel plaan hakata läti noori õpetama

NOORE ÕPETAJA PÄEVIK

antud. Ka võtab natuke aega selle häälestamine. «Õpilased tahavad juba nii väga kooliraadiot teha, nad ei jõua ära oodatagi,» naeris Lüüs. Otse auditooriumi ühes kõrgemas osas asubki kooliraadio ruum ja tõlkekabiinidki on sinna kõrvale asetatud. Sirle tutvustab meile ka otseülekande võimalust, ögis. kus majas toimuvat on ppekö õ d u t rusta a v i võimalik jälgida intert s s hä ad uue neti teel. gutsev

ed te

õpilas

Selle aasta sügis tõi koolidele uue riikliku õppekava. Mida sellest arvavad õpetajad ja mis valikaineid nende koolides õpilased valisid, seda uuris Tankla reporter Karina Tiivel.

Iina Kalbri arvates ei mõtle noored sageli selle peale, et kutseõppekeskus ei ole koht, kus saab kergemalt. Kutsekool ei ole enam ammu ummik! «Siiski on väljalangevus suhteliselt suur, kuna õpilastel puudub ettekujutus tööst. Tullakse otsima kerget keskharidust,» lisas ta. Ta hindab kokkade õppekavade juures seda, et valdkonnad on laiad. «Nad õpivad toidukaupu, müüja ametit, elementaarseid kassatoiminguid ja lisaks saavad nuusutada natukene ka turismi,» tõi Kalbri välja.

Õpilaskodu pakub häid elamistingimusi Kui koolimaja uudistatud, asusime õpilaskodu poole. «Lähme koma juurde,» ütles naljatades Sirle. Koma on siis õpilaskodu komandant. Kokku on uues elamus komandante 4, aga tööl on üks korraga. Eevi Veets töötab komandandina juba 8. aastat. Öörahu õpilaskodus algab 23.00. Üldiselt on ühikas kõik kohad kinni - vabu kohti on mõni üksik.

kooli huvijuht Sirle Lüüs (paremal).

kõike seda, kuidas hoolitseda erivajadustega inimese eest. Klassis on näiteks tõstetav voodi ja invaliidi WC.

Noorte omaalgatus kutseõppekeskuses Heddy Bander, IV kursuse aktiivne õpilane, tutvustab kutseõppekeskuse õpilasesinduse tegevusi. «Üldiselt korraldatakse traditsioonilisi üritusi läbi aastate. Huvitavamad üritused on näiteks jõuluhommik ja roosipäev,» jutustas neiu õhinal. Roosipäeval vahetatakse vanu raamatuid rooside vastu. Poisid pidid seda päeva heas mõttes ära kasutama ja tihti ei tahtvatki raamatut vastu, vaid kingivad lihtsalt neidudele roose. Igalt kursuselt on kaks liiget õpilasesinduses. Juhatus koosneb seitsmest liikmest. Heddy pajatas ka asjaolus, et õpilased tahavad ikka rohkem õpilasesindusse kutsumist. «Raske on leida kedagi, kes oleks aktiivne. Kutsekoolis on paljud omapealised ja gruppides. Ehk on I kursusel super artiklikirjutaja ja me ei või iial seda teada,» lisas ta põhjendavalt. Õnneks on kutsekooli õpetajad toetavad ja lubavad aasta alguses õpilasesinduse aktiivseid liikmeid tundidesse, et nad kaasaksid teisigi noori. Kui tulevikust rääkida,

e) pakub häid elamustingimusi 100-le Esiplaanil olev õpilaskodu (valge hoon

Igas toas on eraldi WC, dušš, isegi põrandaküte. Hiljuti toodi majja pesumasin ja kuivati, mis on samuti mõeldud õpilastele kasutamiseks.

Õhtupoolikud sisustatakse lauamängudega Lisaks magamiskohtadele on elamus puhketuba, kuhu üsna pea muretsetakse telekas. Senimaani on puhketoas igavatel õhtupoolikutel mängitud lauamänge. Puhketoast korruse kõrgemal leiab aga arvutitoa. Suurepäraseks tingimuseks võib lugeda kindlasti hooldustöötajate õppeklassi, mis samuti asub ühiselamus. Õppeklassis saab praktiseerida

õpilasele.

Heddy usub pigem raadio kui koolilehe käivitamisse. «Ma tean selliseid noori, kes käivad DJ Schoolis ja oleksid raadiost huvitatud,» tõi ta välja. Lõpetuseks räägib neiu, kui oluline sündmus on Kutsekoolide Suvepäevad, kuhu tulevad üle eesti kokku kutsekoolid. 2012. aasta suvepäevi korraldab Valgamaa Kutseõppekeskus. Meie vestluse ja päeva uues Valgamaa Kutseõppekeskuses lõpetab tugevahäälne muusika. Kell helises tundi. Üsna pea on nendest samadest kõlaritest kuulda ka noorte algatatud kooliraadiot.

Õpetajatöö probleem on see, et ma pean olema müügiagent. Pean eesti keelt ja kirjandust pakkuma kui toodet ja õpilased on potentsiaalsed ostjad. Õnneks on see toode nagu hambapasta: seda läheb igal juhul vaja. Ainult vahel saadakse sellest alles siis aru, kui hambaarsti juurde vaja minna on. Aga õnnetuseks on lastele hambaarst tasuta, kui nad selle eest maksma peaksid, siis ilmselt peseksid hambaid ka hoolikamalt. Ehk ka õpiksid. Selline oli mu kindel eelarvamus. Tegelikult on asi nii hull vaid luule teema juures. Jah, lastele ei meeldi luule. Kuigi mõned erandid on. Alustame algusest! Esimesel koolipäeval kammisin oma poisipea peaaegu geelisoengusse, panin selga konservatiivse must-valge pliiatskleidi ja otseloomulikult – iga noore õpetaja tähtsaima abivahendi – kõrged kingad jalga. Kuidagi tuleb ju vanem ja kogenum välja näha, sest ma tõepoolest pole kunagi enne õpetajana töötanud. Ja algajaid ei respekteerita. Austuse väljateenimine tundubki olema noore õpetaja põhitegevus. Põhikooli seitsmendat ja kaheksandat klassi õpetades on see eriliselt loominguline tegevus. Päeva algus oli paljulubav: sain ilma avariid tegemata Tartu linnast autoga läbi sõidetud. 1. septembri avaaktusel kutsuti mind aulaks kaunistatud võimla ette, anti üle lilled ja

tutvustati tervele koolile. Meil oli põhikoolis samamoodi – aasta oli siis 1996. Seis oli võrdlemisi samasugune: umbes ~100 õpilast, üksik kena maakoht keset metsi... Kunagi naersin erakoolide üle, et käin ka erakoolis, sest meid on lihtsalt nii vähe. Ainult koolivormi meil ei ole. Seal koolis, kus ma õpetan, seda ka pole, aga erilist kohtlemist saab iga õpilane küll. Mõnes mõttes lausa hirmutav, kui palju kõik kõigist teavad. Kohe pärast esimest töönädalat panid kaks seitsmenda klassi poissi mind Facebook`is sõbraks, nüüdseks on neid sõbrakutseid veelgi lisandunud. Olin eelnevalt sealseid avalikkustingimusi juba karmistanud: et pilte näevad vaid sõbrad ja nii edasi. Ja kui aus olla, pole ma neid kahte poissi siiani sõbraks kinnitanud. Nii seisingi silmitsi esimese eetilise küsimusega õpetajatöös. Kui palju peavad lapsed minu elust teadma? Mitte, et mul oleks mingeid eriti tsensuuri mittekannatavaid pilte. Ise võiksin oma pilte ja seinapostitusi ju tsenseerida, aga see poleks sõprade suhtes aus, et ka nemad seda tegema peaksid. Pakuti ka varianti teha konto «Õpetaja Eleene». Mulle ei tundu see mõistlik. Ilmselt ei pakuks see mulle midagi ja ka õpilased tunneksid nagu oleks nad kuidagi «teise variandi» saanud. Ja pealegi: olgu lapsel üks virtuaalkoht, kuhu kool ennast ei topi. Samas egole on ikka hea, kui õpilased sõbrad olla tahavad: ju ma siis olen lahe!

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(4), oktoober 2011

NOORTEKESKUS

Tõrva noortekeskuse renoveeritud hoone on tekitanud terves maakonnas suurt elevust. Tankla reporter Elen Liigus uuris maakonna noorsootöötajatelt, mis on nende soovid Tõrva noortele ja noortekeskuse juhatajale.

Dea Margus

(Keeni noortekeskuse noorsootöötaja) «Tõrva noortekeskus on viimasel aastal olnud noorsootöötajate ringkonnas kuum teema, kuna ehituse käigus on ette tulnud mitmeid takistusi ja viivitusi, tänu millele noortekeskuse avamine edasi lükkus. Sellegi poolest leian, et see noortekeskus oli seda ootamist ja muretsemist väärt. Loodan, et kohalikud noored väärtustavad seda. Neil on, mida paljudel ei ole – täiesti oma keskus, koht, kus olla ja ennast teostada!»

Kadri Orav

(Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja) «Tõrva Avatud Noortekeskus on saanud endale kadestamisväärse maja, kus on palju võimalusi ja noortele palju ruumi. Ilus maja aga ei tähenda, et nüüd on kõik tehtud. See tähendab veel rohkem tööd, sest nii noortel kui noorsootöötajal tuleb tõestada nii iseendale kui teistele, et nad on seda maja väärt - maja elab ja hingab ning on nii öelda pidevas liikumises. Omalt poolt soovin, et selles majas tegutsevatel inimestel oleks tahtmist ja suur soov millegi hea nimel tegutseda. Mitte miski siin elus pole ületamatu, ja kui abi vaja, siis Otepää Avatud Noortekeskus on alati nõu ja jõuga olemas!»

Terje Korss (Palupera vallavanem ja MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskus eestvedaja) «Soovin, et Tõrva noored hoiaksid renoveeritud noortekeskust nagu oma kodu, seda kaua tehtud, kaunikest. Et kaunis majas tekiks palju uusi ideid, lustakaid ettevõtmisi, viljakaid üritusi. Et noored hoiaksid kokku, tooksid majja uusi sõpru, külalisi. Olge ikka aktiivsed, arenevad ja terved!»

Tõrva noortekeskus avas hooaja uutes ruumides Juuni alguses avati Tõrvas noortekeskuse renoveeritud maja. Päevas käib noortekeskuses 20-30 noort. Tegevust on palju, lauamängudest poksimiseni. ELEN LIIGUS reporter

toimetus@tankla.net

Avamine toimus samal ajal Tõrva linnapäevadega ja Tõrva linna 85. juubeli pidustustega. Avamine oli pidulik ja konkreetne, ning toimus koostöös Tõrva laulustuudioga. Noored ootasid kaua, et uus maja valmis saaks. «Kõige rohkem meeldib noortele katusealune korrus, kus nad kõige tihedamini käivad. Seal on hea ja rahulik olla, lausa nagu teraapia,» räägib noortekeskuse juhataja Merike Soomets.

Vastavatud hoones tegevus keeb 12. augustil tähistati noortekeskuse ruumides teist aastat järjest rahvusvahelist noortepäeva.

«Sel aastal vedas kahjuks ilm alt, kuid vaatamata sellele oli kõigil kohaletulnutel lõbus. Väljas oli ronimissein, discgolfi rada. Koostöös Hummuli noortekeskusega olime üles pannud viburaja. Esinesid bändid ja müüdi isetehtud käsitööna valminud ehteid,» jutustab Merike. Ees seisab moetäika, mis toimub 28. oktoobril. Sellele järgnevad veel palju teisi üritusi, näiteks liituti Euroopa Sotsiaalfondi avatud noortekeskuste projektiga, mille raames käivitus äsja poksiring. Noorematele külastajatele meeldib lauamänge mängida, just selliseid harivaid.

Noortekeskus toob kokku erinevad noortegrupid Renoveeritud majas on ka bändiruum, kus harjutavad ja käivad koos

VALGA LINNA LUUAKSE NOORTEVOLIKOGU

Alates käesoleva aasta maikuust on Valga linna noored koos linnaametnike ja noorsootööjuhiga käinud koos, tegemaks esimesi samme linna noortevolikogu loomiseks. TRIIN VÄHI reporter

triin@tankla.net

23. mail toimunud esimesel koosolekul saadi kokku Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses, kus arutati Valga noortevolikogu loomise üle. Kohtumisel pandi paika, et septembrikuu kolmandaks nädalaks peab olema koos nimekiri noortest, kes soovivad osaleda noortevolikogu töös. 4. oktoobriks peab noortevolikogu põhimäärus ja valimiskord olema koostatud. Arutelu käigus lepiti kokku ka uus kokkusaamine, mis leidis aset 6. septembril.

Noortevolikogus nii koolide kui linna esindajad Teisel koosolekul arutati, mitu noort igast koolist saab osaleda, mitu noort Valga linnast (kes ei käi koolis), kuidas koolid oma koolisisesed valimised teevad ning kuna toimub esimene noortevolikogu koosolek. Muuhulgas arutati ka noortevolikogu külastuste aegu teistesse noortevolikogudesse ja Valga linnavolikogusse.

Kolmandale kohtumisele oodatakse ka Valgamaa noortekogu liikmeid, kes räägiksid, kuidas maakondliku noortekogu loomine toimus ja kuidas noortekogu toimib.

Noortevolikogu ka Sinu koduvalda või –linna! Tahad kaasa rääkida noorteelu puudutavates tegemistes, omada võrdseid võimalusi täiskasvanutega, aktiivsemalt osaleda ühiskonnas ja ühiskondlikus elus? Valga noortevolikogu asutajaliikmed julgustavad noori liituma noortevolikoguga! Noortevolikogu on valla- või linnavolikogu juures tegutsev noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu. Kohaliku omavalitsuse noortevolikogu liikmeks võivad olla noored vanuses 13–26, kelle elukoht on registreeritud konkreetse omavalitsuse haldusüksuse territooriumil. Noortevolikogusse saavad kuuluda õpilasesinduste ja noorteühingute esindajad ning ka organiseerumata noored (noored, kes ei kuulu noorteorganisatsiooni või -gruppi). Noortevolikogu liikmete valimisel peab lähtuma demokraatlikkuse põhimõtetest.

lausa kolm bändi. 6. oktoobriks on plaanis noortekeskuses kokku kutsuda näitlemistrupp Hingevärvid. Veel on plaanis sellel aastal uuesti Tõrva ELO rühm ellu äratada. Sinna on oodatud 7-12 aasta vanused lapsed ja noored.

Kokkusaamispaik nii Tõrva kui ümbritsevate valdade noortele Hetkel on Tõrva Noortekeskus avatud esmaspäevast reedeni kella 12.00-st 19.00-ni. Kuna Tõrva on rõngaslinn, mille ümber on Helme, Põdrala ja osalt ka Hummuli vald, ootab Merike Soomets väga ka ümbruses olevate valdade noori. «Uksed on nende jaoks alati avatud. Tulla võib alati. See ei loe ega pane piiri, kust vallast sa pärit oled,» julgustab Tõrva Noortekeskuse juhataja Merike Soomets lõpetuseks.

Tõrva noortekeskuse renoveeritud ruumide avamisele olid kutsutud nii linna esindajad kui noored. Foto: Erakogu

Ruusa noored avastasid Valgamaa noorsootööd Augusti viimasel kuupäeval käisid Ruusa noorteklubi liikmed õppereisil, mille eesmärgiks oli teada saada, millised on külanoorte vabaaja veetmise võimalused Valgamaal. Alljärgnev reisipäevik kajastabki selle päeva muljeid. Kaidi Konsar, Kaari Kallas, Merlin Mahlakas, Kaarel Laar, Jaanika Kogri Ruusa noorteklubi liikmed

1. peatus: Karula Avatud Noortekeskus Esmalt külastasime Karula Avatud Noortekeskust, mis asub Kaagjärve mõisahoones. Sealsed ruumid on antud noortele kasutada Karula vallavalitsuse poolt. Varem kohtusid noored Kaagjärve bussijaamas. Praegu on noortel võimalus ise enda aega sisustada piljardi, koroona ja teiste lauamängudega, tantsimise ning poksikoti tagumisega. Lisaks erinevad üritused. Tore oli näha noorte positiivsust ja tegutsemistahet. Veel oli hämmastav see, et Valgamaa noortel on võimalus ise projekte kirjutada, mida rahastatakse LEADER programmist. Selle programmi raames olidki noored oma tahte järgi remontinud ja sisustanud ruumid.

2. peatus: Sangaste Valla Avatud Noortekeskus Edasi viis meid tee Sangaste

ESF pakub Valgamaa noortele suuremaid võimalusi

ANK’i, mis asub Keenis. Niipea, kui olime sisenenud, vallutasid Ruusa poisid jõusaali treeningtoa ning tüdrukud ahhetasid kööginurka nähes. Olime meeldivalt üllatunud, kui saime teada, et see hoone oli varem olnud katlamaja. Kaari sõnul oli Sangaste ANK lihtsalt suurepärane. «Mulle meeldiks see väga, kui me saaksime oma ruumid ja mina oleksin nõus alati tulema appi värvima.» Kaarel teatas hämmeldunult, et see on uskumatu, et halvemas seisus katlamajast, kui Ruusa oma, saab sellise koha ehitada. «Ma ei uskunud, et projektide raames on võimalik saada kõik asjad noorteka rajamiseks. Seal olid kõik ruumid hästi planeeritud.» Lühendit SVANK2 kandev Keeni noortekeskus jättis meie noortele sügava mulje ning sealt oli raske lahkuda.

3. peatus: Tõrva Avatud Noortekeskus Järgmine peatus oli Tõrva ANK. See on väikelinnas asuv noortekeskus, mis oli heaks võrdluseks selles suhtes, et millised on erinevused maa- ja linnanoorte huvide ja võimaluste osas. Maja on suur ja uhke, sest on värskelt renoveeritud. Seal asuvad kolmel korrusel ruumid erinevate tegevuste jaoks. Kaidile ja veel teistelegi meeldis bändiruum, kus isegi tahaks erinevaid pille proovida mängida. Meie väiksematele noortele avaldas muljet keskuse territooriumil asuv madal seiklusrada. Reimo ja Robin teatasid, et nii saab hästi osavust ja vastupidavust treenida. Sealne

ning viivad sel perioodil läbi täiendavalt erineEesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse poolt välja kuulutatud pakkumuste leidmise konkursil «Noorte vaid sündmusi ja konkurentsivõime suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava koolitusi. noorsootöö teenuse osutamine läbi noortekeskuste» said toetust neli Valgamaa noortekeskust. Noortekeskuste esindajad osaleSIGRIT SÄINAS sid ka 5. septembril toimunud keskused täiendavalt käivitada nende 50 noortekeskuse seas üle Tõlliste valla noorsootöötaja Eesti, kes hakkasid septembrist ühe uue huviringi, tutvustada ESF koolituspäeval Tartus, kus sigrit@gmail.com alates projekti raames plaanitud tööelu ja ameteid, arendada räägiti läbi hanke üldised põhinoorte omaalgatust läbi NAF’i mõtted ja nõuded, tutvuti aruValga, Tõrva, Sangaste ja Tõl- tegevusi ellu viima. Aasta jooksul saavad noorte- (noorte omaalgatuse fondi) andevormidega ja praktiliselt liste Avatud Noortekeskus on

noorsootöötaja Merike Soomets innustas meid jätkama noorte teemade eest seismisel ning oli igati valmis meid aitama oma kogemuste läbi.

4. peatus: Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK Järg jõudis Tõlliste ANK’i kätte, mis asub Tsirguliinas. Kohale jõudes kinnitasime keha maitsva supi ja magustoiduga. ANK’is võtsid meid vastu kohalikud noored ning noortejuhid Sigrit Säinas ja Marek Mekk, kellega olime juba varem kohtunud Ruusal toimunud koolituspäeval. Tõlliste ANK’is oli meie noortel võimalus saada kiire multimeediakoolitus ning paari tunni pärast oli valmis 3 multifilmi ning 2 filmijuppi, kus kaadrites meie endi noored. Meie poisid lubasid koju jõudes veel paar klippi kohe valmis teha. TANK’i tegemistega tutvumisel oli märkimisväärne nende poolt teostatud projektide hulk ning sama märkimisväärne ka vallapoolne eelarveline toetus.

5. peatus: Valga Avatud Noortekeskus Viimaseks uudistamiskohaks oli Valga ANK. See asus üle saja-aastases majas ning noorte päralt on kolm korrust ja kelder. Seni nähtust oli see maja kõige võimsam ja linnale kohaselt ka kõige kärarikkam. Keskust külastavad kolme rahvuse noored ja kõik on sõbrad. Merlini sõnul oli hästi näha, et noored on aktiivsed ning neile meeldib paljude asjadega tegelda ja et seal on selleks ka piisavalt võimalusi

vaadati läbi nende täitmist. Tähelepanu pöörati esimesel perioodil rohkem peavalu tekitanud teemadele: NAF (noorte omaalgatused) ja projektide tegevuse kajastamine meedias. Tegevusi rahastab Euroopa Sotsiaalfond riikliku programmi «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» raames ja toetust vahendab Eesti Noorsootöö Keskus.

(erinevad ringid ja tegevused, näiteks piljardi tuba, keraamika tuba, kunstiring, spordivahendite laenutus, väike jõusaal, lauamängude tuba, pinksilaud, köök ja veel lisaks palju üritusi). Samuti on noored ise kujundanud ruumide seinad graffiti’ga või siis neid lihtsalt värvides. Meie noortele avaldas muljet ka Varaait, kust sai laenutada kõikvõimalikke harrastusspordivahendeid.

Valgamaal tehakse hästi noorsootööd! Selle õppereisi käigus hämmastas meid esmalt, et Valgamaa omavalitsused hoiavad ja hoolivad oma noortest ja toetavad neid, sh ka väheseid külanoori. Teisena üllatas mind Valgamaa noorte aktiivsus. Neil on hea hulk noortevolikogusid ja nad on täiesti arvestatav jõud omavalitsusüksuses. Kolmandana tegi kadedaks, et Valgamaal on TANKLA. See on Valgamaa noorsootöökeskus, mille eesmärgiks on arendada ja toetada maakonna noorsootöövõrgustiku erinevaid osapooli ja nende tegevusi, tagamaks maakonna noorte ja noorsootöötajate huvide esindatus kõigis Valgamaa kolmeteistkümnes vallas-linnas ja maakonnas tervikuna. Ruusa noored jäid õppereisiga rahule ning arvasid, et selliseid väljasõite peab rohkem tegema, et laiendada meie kõigi silmaringi. Sellelt õppekäigult saime kinnitust, et soovidest võivad saada tahtmised ja vajadustest tulenevalt reaalsed tulemused.

Vastavatud Tõrva noortekeskuses külas käies said Ruusa noored nautida ka katusealust ruumi, kus on loodud koht noortele lihtsalt olemiseks. Foto: Erakogu

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(4), oktoober 2011 Merily Viks (Aile tütar, 15-aastane) «Ta on hästi hooliv. Ta ohverdaks kõik minu ja mu õe heaolu pärast. Ja ka teiste inimeste heaks. Mulle meeldis hästi see, kui Tõrvas oli Summerjam ja seal esines üks mu lemmikartiste. Ja siis ta sõitis minu pärast sinna, kuna oli vaja 18+ järelvalvet ning öösel 4 ajal tõi ta mind koju. Noh ja kui midagi on, siis ta alati mõtleb välja midagi. Kui on mingi jama või ei saa hakkama. Ta alati mõtleb välja midagi.»

Aili Keldo (Partnerluskogu kogukonna meetmete koordinaator, Aile kolleeg) «Aile oskab teha nii, et asjad oleksid huvitavad. Poole sekundiga, kui ta juba sisse astub, suudab ta tekitada sellise olukorra, et asi lihtsalt läheb huvitavaks. See ongi täpselt selline Aile, et ta võtab asja huumoriga. Ja võib-olla esmapilgul jätabki kohe sellise mulje, et mis ma nüüd, ajasingi kõik sassi, aga tegelikult on tal kõik ilusti kontrolli all. Mul tuli see

hakkama saab. Ta saab hakkama ka seal, kus ka poisid mõnikord hätta jäävad. See on tema jaoks täiesti tavaline. Ta teeb paljudele meestele silmad ette.»

(Aile tütar, 13-aastane) «Vahepeal, kui poes mõni inglane midagi küsib ja siis ta hakkab rääkima. Ja pärast, kui küsin, et mida ta rääkis, siis ta ise ka ei tea. Ma ei tea, kas ma tahaks just selline olla, aga teda on väga hea moosida. Kui ta ei luba midagi, siis teed koera või kutsa näo pähe ja siis ta on kohe nõus. Talle meeldib väga mootorratas. Kui mõni mööda sõidab, siis ta alati kas kiljub või teeb midagi. Üks kord sõitis mootorratas Tartus ta taga, siis ta tõmbas teeäärde ja sõitis ise hiljem mootorratta taga, et ta näeks seda.»

TEGIJAD

Aile Viks aitab Valgamaa noortes kasvatada ettevõtlikkust ja iseseisvust

Ühel ilusal ja sügiseselt värvilisel septembrikuu reedel astusime sisse Otepääl asuva Valgamaa Partnerluskogu kontori uksest. Eesmärgiks oli uurida lähemalt, mida teeb organisatsioon maakonna noorte jaoks ja kes on partnerluskogu noortemeetme koordinaator Aile Viks. SIIRI LIIVA

peatoimetaja

siiri@tankla.net

Kuidas Sina Valgamaaga seotud oled? Sündisin Valgamaal, selles sa mas vallas, kus ma praegu elan – Palupera vallas. Põhimõtteliselt olen ma sinna samasse tagasi tulnud, kust ma kunagi alustasin. Nõuni oli mu esimene elukoht, kus ma elasin 9. klassi lõpuni, ja 2002. aastast kolisin Valgamaale Nõuni tagasi. 10 aastat olin ära.

Mismoodi Sa veel tänasel päeval Valgamaaga seotud oled lisaks siin elamisele? Ma töötan Valgamaa Partnerlus kogus alates 2010. aastast noorte meetme koordinaatorina. Esimesel aastal oli ainult koordinaator, aga nüüd 2011. aastal olen hakanud ka projekte läbi viima. Tänu sellele olen ma hästi palju tutvunud Valgamaa ägedate noorte ja noorsootöötajatega.

Mida teeb Valgamaa Partnerluskogu noortemeetme koordinaator? Me töötame LEADER programmi raames ja Valgamaa Partnerlusko gul on 3 prioriteeti, mille suunas ta maaelu Valgamaal arendab: kogu konnad, noored ja ettevõtlus. Minul on noored. Noortele minev eelarve line maht on kuskil 18% kogueel arvest, suurusjärgus 124 000 eurot aasta peale.

Töö on jagatud kolmeks. Esmalt on suure projektikonkursi «Noor Valgamaa» korraldamine, kus on taotlusvoor 1 kord aastas. Teine on projektiideede konkurss «Noorte võimalused maal», kus me eesmärk on, et noored saavad oma esimese projektitegemise kogemuse. Kolmas on siis Partnerluskogu poolt läbi viidavad noortele suunatud oma projektid. Teeme koos Valgamaa noorsootöötajatega või ka teistega proovime arendada elu Valgamaal noorsootöö vallas. Siiani on olnud eesmärgiks Valga maa Noorsootöökeskuse Tankla loo mine ja käivitamine, mis sai alguse 2009. aastal ja mis on edukalt käima läinud. Lisaks on noorteportaal Tank la.net ja Valgamaa noorte ajaleht Tankla. 2012. aastal püüame pöörata rohkem tähelepanu noorte ettevõtlu se teemale. Edaspidi mõtleme arvata vasti ka karjääri poole peale.

Too näiteid õnnestunud projektidest. Ma olen natuke sinisilmne ja mul le meeldivad sellised projektid, kus ei ole isiklikule kasule rõhutud, vaid ongi suunatud tegevused laiemale ringkonnale ja ta täidab oma eesmärki ehk arendab Valgamaal noorsootööd. Mulle meeldivad Õru projektid. Õru on välja arendanud puhkeala, kus ka noortele on seal jõuharju tuste tegemise vahendid. Lisaks on seal tehtud ka plats, kus saab tennist mängida. Seal on discgolf väljak. Mulle meeldib see, et seal tehaksegi

külaelu arenguks projekte – suur projekt, kus on nii noored kui kogu konnad kaasatud. «Noorte võimalused maal» konkur si raames meeldis noortevolikogude projekt, mida Katre Kikkas eest vedas. See viidi lõpuni ellu ning noored said väga hea projektijuhtimise kogemuse.

Millega Sa vabal ajal tegeled, mis on Su hobid ja salakired? Kui ma olin noor, siis oli Jawa ajastu ja ma tahtsin hirmsasti moo torratast endale. Aga tol ajal ma ei saanud. Siis ma sain suureks ja tulid autod ja autojuhiload, jne. Üks 3-4 aastat tagasi, vaatasin elus tagasi, mis tehtud ja kuhu jõu tud ning leidsin, et ainuke asi, mida ma ei ole saanud, on mootorratas. Läks paar kuud mööda ja mees tu -

meenutasElite Model Look’i modelliotsingul Valgamaa eelvoorust Cathlin Rennu. Vasakult Cathlin Rennu, Kairin Koop, Margot Meri ja Kristel Kõomägi. Fotod: 4x Timo Arbeiter

toimetus@tankla.net

Augusti lõpus leidis Valga ANK’i ruu mides aset Elite Model Look Estonia poolt korraldatud modelliotsing, mil -

Ma tahan minna nädalasele rei sile oma perega kuskile välismaale. Lisaks unistan oma tütrele Mustangi ostmisest. Siis ma saan seda tal lae -

Mida soovid Valgamaa noortele? Selleks, et midagi saada, tuleb ka ise panustada. Sa ei saa oodata ja vaadata. Soovin kõigile, et teil oleksid eesmärgid, mille poole püüelda ja teel sinna ärge unustage nautimast kauneid hetki, teisi inimesi ja mis peamine - jääge iseendiks!

Aile Viks oma tööpostil Valgamaa partnerluskogu kontoris Otepääl. Foto: Timo Arbeiter

leb koju, et Aile, ostame mootorratta. Mina ei olnud tol korral nõus. Aga pä rast seda, kui mees viis mind Motoaita ühte mootorratast proovima, siis läi nud ma olingi. Ma tahtsin, et meile os tetakse mootorratas. Ja nüüd ma väga armastan mootorrattaga sõitmist. Minu lemmikuks on bike’id. Juba nende häält kuuldes, veel enam neid nähes, tõusevad mu suunurgad üles poole ja mõtetes otsin esimest vabat aega, et saaks ka ise sõitma. Ise sõidan Honda Blackbird’iga (CBR1100XX). Alustades oli üsna raske tema ohjami sega ja kui juba külili vajus, siis oli jupp aega sikutamist, et püsti saaks. Paljud on küsinud, kas ma segane, et nii ohtliku sõiduvahendiga sõidan. Tänapäeval on kõik ohtlik, kui asjaga üle pingutada. Proovin ise, et üle ei pin gutaks ja alati kannan kaitsevarustust.

Aile oma lemmiksõiduvahendiga, Honda Blackbirdiga. Fotod: 2x Erakogu

Kes on Sinu suurimad eeskujud ja õpetajad? Üks suur eeskuju on Merily ja teine on Eleri – mu lapsed. Ma õpin nendelt hästi palju. Viimane õpetab tähelepanelikkust, oskab hästi näha detaile, paneb jutus tähele ebakõlasid. Merily õpetab mulle, kuidas olla suur ja täis -

Elen Liigus

le kaudu said 10. septembril Tallinnas toimuvasse finaali: Margot Meri, Cat hlin Rennu, Kairin Koop, Elen Liigus, Kelly Viks ja Kristel Kõomägi. Ükski Valgamaalt pärit tüdru kutest kahjuks konkursi võitjaks ei osutunud, kuid 14 parema hulka pää -

Millest unistad täna?

• Lapsed: 2 tütart (Merily ja Eleri) • Aile nime päritolu: «Kiired ja vihased» peategelase perenimi (Toretto) • Lemmikraamat: «Videviku saaga» «Kiired ja vihased» • • Lemmikmuusikastiil: hardstyle • Lemmikajaviide: bike ja rallisõit (Ailel on ka hunnik medaleid kodus ringrajasõidust) • Lemmikautomark: Honda • kangelane, kellega sarnaneb: lind «Metsikud lained» • Raamatutegelane, kellega sarnaneb: Brita ja Anna raamatust «Bullerby lapsed» või röövlitütar Ronja • Parim isikuomadus: hingelt täielik blondiin (allikad: Aile tütred ja töökaaslased)

«Ma pabistasin ikka kõvasti, käed hakkasid higistama ja süda muudkui kiiremini lööma. Jaa, ma olin üsna üllatunud, et edasi

reporter

kasvanud inimene – kaalutletud ja mõistlik. Ja lisaks on mu töökaaslased ja hästi palju teisi inimesi, kellelt mul on hästi palju õppida.

10 FAKTI AILE VIKSI KOHTA

VALGAMAA NEIUD MODELLIOTSINGUL 14 PARIMA HULGAS

LIINA METSKÜLA

Viimastel aastatel on maakonna noorsootöö arengusse väga suure panuse pannud Valgamaa Partnerluskogu, kelle üheks arendussuunaks on noored ning mille tööd koordineeribAile Viks. Tankla peatoimetajaSiiri Liiva uuris tema lastelt ja töökaaslastelt, kes on Aile inimesena.

sesid omakorda Cathlin, Margot ja Kristel. Tankla lehele pajatasid oma muljetest Cathlin, Kairin, Margot, Kristel ja Elen.

Walk on the catwalk Valga casting’ul pidid teismelised

neiud kohtunike ees kõndima, rääkima veidi endast ning Kelly Viks poseerima fotokaa mera ees. Samuti mõõdeti tüdrukud üle, kontrolli maks nende sobivust modelliks. Tallinnas toimunud finaali ajal pidid nad lisaks end inglise keeles tutvustama, paarile küsimusele vas tama ja bikiinivooru läbi tegema. Tüdrukud tunnistasid, et närv oli Tallinnas rohkem sees, kui Valga eel voorus. «Kindlasti pinge oli suurem, kuna kõik parimad üle Eesti olid ko hale tulnud ja kohtunikke oli nii Ees tist kui ka mujalt,» ütles Margot. Ka Cathlin kinnitas, et pabin kas vas oma esinemiskorda oodates – ja oodata tuli palju. «Oli kindlasti när -

kasvas,»

vesöövam, kui Valgas, kuna pidime inglise keeles ennast esitlema ja ing lise keel pole mu tugevaim külg. Alguses oli kõik normaalne, polnud närvi ega midagi, aga ajapikku see kõik meenutas ta.

Cathlin Rennu

Sport loob eeldusi Kõik Valgamaa tüdrukud pidasid lõppvõistlusele saamisel enda eeli -

nata ja saan sellega driftimist õppida. Tahan õppida mootorrattaga sõitma ringrajal ja paremini kalluta ma. Tahaks autot, millega ringraja le minna. Tahan seda, et mul oleks hästi palju võimalik oma perega koos aega veeta. Ja siis ma tahan Merily’ga krossikat kahepeale.

seks just väljapaistvat pikkust. Ker gejõustikuga tegelev Margot pakkus, et teda aitas ka sport. «Kuna tegelen pidevalt spordiga, hoiab see mind pii savalt vormis,» arvas ta. Punapäine Kristel usub aga, et tema paistis silma särtsaka juukse värviga. Elen seevastu ei osanud välja tuua, mis võis tema suurimaks eeli seks olla. «Ei oskagi hinnata, need tüdrukud keda ma arvasin konkuren tideks, langesid kohe välja,» ütles ta.

Kas tulevikuamet? Vahetult enne otsustavat finaa li lubasid kõik tüdrukud eelkõige catwalk’i harjutada. «Pole eriti osa nudki selle jaoks valmistuda, võibol la kõndimist tuleks proovida ja enda tutvustamise teksti harjutada. Posee rimine peab loomulikult tulema,» rääkis Margot mõned päevad enne lõppvõistlust. Kairin teatas aga, et tema valmistus finaaliks sedamoodi, et ostis ära kontsakingad. Ei Cathlin, Kairin, Margot, Kristel ega Elen pole varasemalt modellin dusega kokku puutunud ning prae gu tunnistavad põhikoolineiud, et ei ole veel õige aeg sel teemal lubadusi anda. «Modellindus võiks küll olla minu tulevik, aga seda on veel vara öelda, mis sellest kõigest saab,» ütles Kairin teadjalt.

Nipinurk: kuidas plastpudelist kĂ¤evĂľru teha!

Tankla toimetaja Sandra Pikk Ăľpetab samm sammu haaval, kuidas neiud saavad lihtsate vahenditega endale kauneid ehteid teha ning noormehed tĂźtarlapsi Ăźllatada! SANDRA PIKK vanemtoimetaja

sandra@tankla.net

Vaja lĂ¤heb: plastpudelit, kĂ¤Ă¤re, kuuma liimi, niiti, nĂľela, pĂ¤rleid vĂľi muid kaunistusi, kangast ja vaibanuga

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(4), oktoober 2011

MEELELAHUTUS

Samm 11: NĂźĂźd see plastikust riba. See aseta Ăźhe kĂ¤evĂľru otsast sisse, nagu jĂ¤rgneval pildil nĂ¤ha. Peida see vĂ¤ike osa Ă¤ra, nii, et kahe

Ăźsna suur, seega tuleb Ă¤ra lĂľigata vĂ¤ikene riba keskelt. Ă&#x201E;ra lĂľigatud juppi minema viska, sest hiljem lĂ¤heb seda veel vaja. Samm 6: JĂ¤rgmisena vĂľib asuda kanga lĂľikamise juurde. Aseta plastikust osa lahtiselt kangale.

Samm 15-18: Valmis ta ongi! Kaunista nii, nagu fantaasiat jagub! Pildil on kasutatud kuldseid vĂ¤ikseid ja suuri pĂ¤rleid, mida saab endale soetada Tiimarist.

Fotod: 10x Sandra Pikk

Ă¤Ă¤re keskel oleks Ăźhendus. Samm 12: Ole kindel, et lĂľikad Ă¤Ă¤red Ăźmaraks. Vastasel juhtul teevad teravad Ă¤Ă¤red riidesse augu ja pealegi on kĂ¤evĂľru hiljem ebamugav kanda. Samm 1 - 4: Pese pudel, eemalda pudelilt paber ja lĂľika Ă¤ra see osa, millele viitan nĂ¤puga. Mina kasutasin selleks nuga.

Sissejuhatus minu maailma Eleene Sammler

Samm 13 - 14: NĂźĂźd tule kĂ¤evĂľru pealmine osa Ăľmmelda. Sellega vaeva nĂ¤gema ei pea, nii vĂľi naa kleebid kaunistused hiljem peale. Olulisem on kĂ¤evĂľru alumine pool ehk jĂ¤rgmiselt pildilt vĂľid vaadata, et Ăľmbluseid pole nĂ¤ha. Tuleb Ăľmmelda kahe riide vahelt.

SUVEKOOLI REPORTER!

Fotod: 10x Timo Arbeiter, 2x Ă&#x153;lla Tamm, 3x TĂľlliste ANK Kui arvad, et oled millestki ilma jĂ¤Ă¤nud siis pilte suvekoolist vĂľid leida jĂ¤rgnevatelt aadressidelt: http://timo.sebra.ee/v/yritused/noorte-suvekool-2011 (Timo Arbeiter) http://fotoalbum.ee/photos/ylla/sets/1188540 (Ă&#x153;lla Tamm) http://picasaweb.google.com/anktank/ValgamaaNoorteSuvekool2011 (TĂľlliste ANK)

25.-27. juuli 2011 toimus Valgamaa noorte II suvekool Annimatsil

Kas saaks ka proovida? Tahan ka ilusat kollast maailma nĂ¤ha!

Raiko?! Mis sa SEAL teed???

Millise jama keerasid kokku TĂľlliste noored PĂľdrala noortele?

BuuhtshiihbouhnĂ¤uh - luulenurk!

Kas me ikka tĂľesti tahame teada, Lauri, mida sa teed?!

David Hasselhoff... Minule sobib!!!

KĂźll oli alles hea uni, aitĂ¤h QRRUVRRW||WDMDG

0LQX NRJHPXV 9DOJDPDD QRRUWH MD QRRUVRRW||WDMDWHJD RQ HHON}LJH VHRWXG VXYHkoolidega, mida mul on Ăľnnestunud nĂźĂźd kahel aastal pĂ¤evajuhina lĂ¤bi viia. 0}OHPDWH VXYHNRROLGH RUJDQLVHHULPLVH MD NRUUDOGDPLVH VXKWHV RVNDQ |HOGD YDLG SRVLWLLYVHLG V}QX 6HGD RQ MXED }KXVW WXQGD NXL LQLPHVHG WHHYDG RPD W||G VÂ GDPHJD 2PD HHOQHYDWH HVLQHPLVWH NRJHPXVHOH WRHWXGHV Y}LQ |HOGD HW ODSVHG MD noored tunnetavad selliste ettevĂľtmiste atmosfĂ¤Ă¤ri kohe Ă¤ra. Ja kui see neile ei sobi, siis nĂ¤itavad nad oma arvamust Ăźsna selgelt vĂ¤lja. Kolm pĂ¤eva kohal olles ei tundnud ma kordagi ennast ebamugavalt ega mingil moel hĂ¤iritult. Minul tekkis tunne, et koos on Ăźks suur Ăźksteisest hooliv perekond. Minul Ăľnnestus suvekoolis nĂ¤ha vaid rĂľĂľmsaid nĂ¤gusid ja sĂ¤ravaid silmi. Loomulikult saab kĂľige tĂ¤psema vastuse, kui noorte endi kĂ¤est kĂźsida. Aga need noored, kellega mul hiljem Ăľnnestus FB-s suhelda, kiitsid suvekooli vĂ¤ga ja lubasid igal juhul jĂ¤rgmisel aastal uuesti tulla. .RNNXY}WYDOW Y}LE |HOGD HW VHH RQ Â NV SDJDQDPD NLIW KlVWL OlELP}HOGXG MD korrektselt korraldatud ettevĂľtmine. JĂľudu-jaksu ja hĂ¤id ideid promootoritele!

TANKLA MEESKONDA ON NĂ&#x201E;HTUD!

Ă&#x201E;rge muretsege â&#x20AC;&#x201C; tegemist ei ole uue salaĂźhingu vĂľi kellegi plaaniga muuta ilmakorda. Just nende jakkide jĂ¤rgi saab Ă¤ra tunda Valgamaa NoorsootĂśĂśkeskuse Tankla meeskonnaliikmeid, kellel tĂ¤nu Valgamaa Partnerluskogule ja Ilves-

lvetamiEi tea, kas pa on? su ka ka st se

Suvekool - Ăźksteisest hooliv perekond!

Nende inimeste kĂ¤es on Valgamaa noorteelu juhtimine... Kas peaksime muretsema?

Alates selle aasta augustikuust vĂľib nii mĂśĂśda Valgamaad kuid ka mujal nĂ¤ha liikumas rohe-valgemusti kandvate spordijakkidega inimesi. Jakkide seljalt vĂľib selgelt vĂ¤lja lugeda teksti ÂŤValgamaa noorsootĂśĂś lipulaev. TanklaÂť.

Suva, Kui palju kaalub melon? ! ma parem proovin keelega

VENNO LOOSAAR:

Ei! Appi! Ei! Ă&#x201E;rge... Ei-ei!! APPI!!

LUULETUS

kui metsas laamendab vali tuul selline purustav ja lĂľhki kiskuv siis mĂľnikord mĂľtlen - neiu vĂľiks olla mul selline suudlev ja kaela viskuv kes pĂľletaks rinda kes nĂ¤pistades haaraks pihist kes kutsuks mind suveranda hoolimata jalgade sihist nĂľnda elaks ma kaua aega kĂľledal ja tuulerikkal nĂľlval kuna ei kardaks Ăźhtki kurjusepoega plika pĂ¤rast enda kĂľrval

JĂ&#x201E;RJEJUTT

Samm 5: NĂźĂźd on saavutatud kĂ¤evĂľru kuju. See ring jĂ¤Ă¤b kĂ¤e jaoks

Millega sai hakkama reporter KetĹĄupi meeskond?

oled minu erato

johnny ricca

Samm 7: Alusta pahema poole kokkuĂľmblemist. Samm 8 - 10: Kui riie Ăľmmeldud, keera kangas tagurpidi, ehk nii, et poleks nĂ¤ha Ăľmblusi. SeejĂ¤rel vĂľib hakata plastikriba riide sisse sĂ¤ttima. Kui lĂľpuks tundub, et riiet sai veidi rohkem, vĂľid Ăźhest otsast natukene Ă¤ra lĂľigata.

Psst. VĂľta vaiksemalt. . Ă&#x201E;ra nĂ¤ri kĂźĂźsi, noor neiu

Extraâ&#x20AC;&#x2122;le on nĂźĂźd Ăźhine vormiriietus! Tankla koondab endas maakonna noorsootĂśĂśtajaid ja aktiivseid noori, kes on vĂľtnud oma sĂźdameasjaks muuta noorteelu Valgamaal huvitavamaks ning mitmekesisemaks. Seega, kui Sa nĂ¤ed mĂľnda sellist inimest oma kĂźlas, vallas vĂľi linnas liikumas, astu julgelt ligi ja kĂźsi, kuidas saaksid Sina Tankla tegemistes kaasa lĂźĂźa! Selle kohta saad lĂ¤hemalt uurida ka maakonna noorteportaalist www.tankla.net vĂľi Tankla Facebookâ&#x20AC;&#x2122;i grupist.

Milliseid kĂľrvalmĂľjusid see suvekool kĂźll tekitab...

Ma vihkan kohvi. Musta kohvi. Kuidas saab seda Ăźldse neelata? Ma lausa jĂ¤lestan seda. Tegelikult ma vihkan kohvi, kuna armastan seda liiga palju. Liiga palju armastada on vastik. Aga see selleks. Homme lĂ¤hen oma Ăźheksanda klassi lĂľpureisile Tsehhi. Ma kĂźll ei mĂľista tĂ¤ielikult, miks peame just sĂźgisvaheajal minema, aga seda otsustasid kĂľrgemad jĂľud. Ă&#x2022;petajad nimelt. Ootan seda reisi kohutavalt! LĂ¤hme koos kahe-kolme vĂľĂľra kooliga. MĂľelda kui palju uusi tuttavaid ma vĂľin saada! Olen paaniline tutvuja! Oleme terve esimese veerandi ainult reisist rĂ¤Ă¤kinudki. Tegelikult on veerandi lĂľpuni veel paar pĂ¤eva aega, aga saime juba tĂ¤na tunnistused. VIPide asi. Kool - see oleme meie! Homme kell 7 hommikul on vĂ¤ljasĂľit. Loodan, et selleks ajaks kuivavad mu juuksed ka Ă¤ra. Lokid pole just kĂľige nunnumad, kui nad turris ja elektrit tĂ¤is on. Mul on pruunid lokkis juuksed. Mitte nagu aafriklastel, vaid ainult alt lokkis. Ă&#x153;ldse, lokid on nagu minu iseloomu peegeldus â&#x20AC;&#x201C; krussitavad kuhu poole aga tahavad. Kuigi jahâ&#x20AC;Ś Ennast krussitamas on veidi raske ette kujutada. TĂ¤na igatahes koristasin tuba ja pakkisin asju. Ă&#x2022;htu onâ&#x20AC;Ś Peaksin juba magama, aga olen endale liiga palju kohvi sisse ajanud ning uinuda on raske. Peale selle veel reisipalavik ka! See reis lihtsalt peab 100% Ăľnnestuma! Me ei saagi esimestena bussile. Viimastena hoopis. Tore kĂźll. Isa lĂ¤heb samal ajal Norra, kui mina Tsehhi. Meil oli vĂ¤ike kaklus videokaamera pĂ¤rast. Mina vĂľitsin. Ema tuli just tĂ¤na hommikul Soomest. Reispalavik on nakkav? Emme tĂľi mulle heledad Madonna teksad ja nendega sobiva pusa. Esimest korda elus pani ema tĂ¤ielikult tĂ¤ppi. Mingi jumala kahtlane tunne on. Nagu lĂ¤heks pikemaks ajaks Ă¤ra kohe. VĂ¤ga veiderâ&#x20AC;Ś Mingi koduigatsus nagu, kuigi olen kodus veel. Tavaliselt enne reise ma nii tundeline ei ole. Kirjutasin selle kohta luuletuse: Hangedes sumades (on november, lund tegelikult ei ole) Ăľitsval pĂľllul (jĂ¤tkuvalt november, ei mingeid Ăľisi) sĂźgaval (esimene tĂľene vĂ¤ide) lutsutav vasikas (lutipudelit imev vasikas on kujutlematult armas). Vasikas avab oma suured silmad (nende ripsmed on peaaegu sama pikad kui mul), ei tema veel aima (usu, mina ka mitte), mis ootamas laias ilmas (Tsehhi on pĂ¤ris suur koht). Nii suur, kuid samas (mu tuba on pigem suur kui vĂ¤ike) nii vĂ¤ike, nii lai, kuid samas (voodi, millel pikutan, on suht lai) nii kitsas. Nii armas (keegi Ăźtles kunagi, et mind parimalt iseloomustav sĂľna on armas) Lihtsalt. Ă&#x153;limalt armas. Elan maal, vĂľrdlen ennast vasikaga. Ise pean seda tĂ¤iesti normaalseks. (jĂ¤rgneb) Elu kui filmis Kuulge, kuulge ma tean, et see kĂľik oli filmis, aga tĂ¤hendama see ei pea, et kellelgi ei juhtunâ&#x20AC;&#x2122;d seda ilmsi. Kas sa arvad tĂľesti nii, et maailmas surma polegi vĂľi head saatus Ă¤ra ei vii ja halba elus ei olegi. Keegi on pĂ¤riselt kaotanud Ăľe ning kusagil oli tĂľsiselt sĂľda. Jah, kuskil keegi oli nii Ăľel, et ei tunnistanâ&#x20AC;&#x2122;d Ăźhtegi viga. Kuulge, kuulge, ma tean. et see kĂľik oli filmis tĂ¤hendama see siiski ei pea, et kellelgi ei juhtunâ&#x20AC;&#x2122;d seda ilmsi.

Foto: Ă&#x153;lla Tamm

LUULETUSED Mitte mina Me tahame olla keegi, kes me ise ei ole, enda elu rikkuda Ăźldse ei taha. Tundub nii kerge seegi, et iseennast meis pole. MĂľnikord vĂ¤lja kakkuda ennast lihtsalt ei taha. MĂľnikord kergem ju kadestada teisi ja neid elusid nende omasid vĂľi vĂ¤lja kiskuda mask.

Jah, kuskil leidis keegi kedagi ja teda nĂźĂźd Ăľigeimaks peab ja ei tehta Ăźhtegi vigagi on kĂľik nii nagu olema peab.

Sest tihti mu tuju sĂľita keerulisi eluteid rappa tĂ¤iesti nutsid ja lĂľpuks tuligi kast. (19.09.2011)

Aga siiski on pĂ¤riselt nii, et pĂ¤riselu filmis on harv. (18.09.2011)

MĂľlema luuletuse autoriks on Piia PĂ¤hklamĂ¤e.