Noorteleht Tankla nr24 by Valgamaa noorteleht Tankla

Valgamaa noorteleht nr 24

Heade mõtete ja ideede jagaja

Detsember 2016

riikliku

va b ata h t l i k t ö ö t õ i

tunnustuse Vabatahtliku töö olulisus ja populaarsus Valgamaal aina kasvab. Hiljuti tunnustas Eesti külaliikumine Kodukant tublimaid. Kategoorias Aasta Vabatahtlik sai Tõrva noor Karl Kirt tunnustuse järjepideva panustamise eest Eesti ühiskonna arengusse. Autor: ÜLLA TAMM Foto: ARNO MIKKOR Karl on aastaid panustanud oma vaba aega töötegemisele, kuid tasuks ei ole olnud rahaline palk, vaid kogemused ning teistele noortele võimaluste loomine. Paljud teavad Karli läbi Tõrva noortevolikogu, kust on läbi käinud mitmete koosseisude jagu noori, aga paljud ei pruugi teada, et just selle osaluskogu loomise juures oli Karl üks aktivistidest. Noortevolikogus oli ta kuus aastat, millest kolm esimees.

Vabatahtlik töö sai alguse juba ligi 13 aastat tagasi, kui Karl kuulus Edukate Laste Organisatsiooni ning abistas kohalikus noortekeskuses. Samuti kuulus noormees Tõrva gümnaasiumi õpilasesindusse alates 5. klassist.

Teda on võimalik igal pool näha ja kuulda Seoses võimalusega kirjutada projekte ning läbi selle taotleda lisarahastust, siis loodi MTÜ Tõrva noorte liit. Organisatsiooni ülesandeks on tutvustada noortele demokraatia põhimõtteid, rääkida kaasa linna puudu-

Tunnustuse andis üle sündmuse patroon president Kersti Kaljulaid.

tõrva raadiost on kasvõi korra lt kuulnud tõenäolise kõik maakonna inimesed. tavate otsuste tegemisel, toetada noorte omaalgatust ja viia läbi koha-

likke ning rahvusvahelisi projekte. Tõrva raadiost on kasvõi korra kuulnud tõenäoliselt kõik maakonna inimesed. Tegu on noorte omaalgatusega, kus suvel ja talvel on võimalik kuulata raadiost erinevaid jutusaateid, intervjuusid ja palju muusikat. Reporteriteks on noored ise ning nad vastutavad ka stuudio ehitamise ja turundamise eest. Karli roll raadios on suur: 2014. aastal käivitas koos sõpruskonnaga raadio ja praeguseni on iga raadioperiood võimalik kuulda ta häält.

Vaatamata sellele, et praegu töötab Karl Valga linnavalitsuses, ei ole ta unustanud Tõrvat ning oma kodukohta: ikka avaldab noormees oma arvamust ja soovib noorte elu parendada ning mitmekülgsemaks muuta. Nagu öeldakse «Kes teeb, see jõuab». Karli puhul peab see lause paika, sest lisaks igapäevasele palgalisele tööle ning vabatahtlikule tööle, on tal veel aega käia võrkpallitrennis, muusikakooli vabaõppes ning anda oma panus Kungla muusikalides.

ER ASMUSega vä l i s m a a l e ?

kogemus Kellele meist ei meeldiks reisida? Aga kellele meist ei meeldiks reisida siis, kui Euroopa Liit seda toetab? Autor ja fotod: KRISTIINA SAAG Ma arvan, et sellist võimalust tuleks heaga ära kasutada. Ilmselt sellepärast ma seda juba kolmel korral teinud olengi. Eelmise aasta novembris käisin Portugalis taaskasutuse teemalises noortevahetuses, selle aasta oktoobris Tšehhis ettevõtluse teemalises projektis ja Sloveeniast jõudsin tagasi alles 13. novembril. See oli kultuuri ja digimaailma ühendamise teemaline lähetus. Umbes kaks aastat tagasi sain teada sellisest organisatsioonist nagu Seiklejate Vennaskond. Kogusin terve aasta julgust ning 2015. aasta novembris leidsin ennast minemas lennukile, mis viis mind Portugali. Sellest ajast peale pole mu elu enam endine. Enne esimest projekti ei osanud ma midagi oodata. Mõtlesin, et mis tuleb, see järelikult peab tulema. Tuli aga ainult hea ja veel parem. See projekt oli meeldejäävaim kogemus mu elus. Eestisse tagasi jõudes, teadsin kindlalt, et see ei jää ainsaks korraks. Nii ka läks. Pärast seda olen käinud veel bussiga Tšehhis, mis oli loomulikult omaette seiklus, ning kooli projektimeeskonnaga Sloveenias. Mõlemad korrad olid midagi uut ja huvitavat, mis ei lähe kunagi meelest. Ootan juba huviga, millise projekti ankeeti täitmast ennast järgmisena leian, sest see hakkab vaikselt juba sõltuvuseks saama. Vahepeal rääkisin veel paari noortevahetusel käinud noorega. Nendest üks oli Maiko Aim, kes käis Erasmus+’i võlusid nautimas hoopis sellise programmiga nagu EstYes ning Eleri Margusega. Mina isiklikult olen hetkel nii kaugel, et mõtlen pärast keskkooli aja maha võtta ja natuke maailma näha, loodetavasti siis Erasmus+ vabatahtlikuna. Soovitan ka kõigil teistel noortel vähemalt korragi Erasmus+ projektis osaleda ja luban, et te ei pea seda kahetsema! Oma silm on kuningas ning isegi võib-olla, et kohtume mõnes tulevases projektis!

Maiko Aim (Helme) «Helme valla noorsootöötaja rääkis meile oma põnevatest välismaa koolitustest ning noortevahetustest ja sealt mu huvi tärkaski. Järsku saatis ta noortevahetuse pakkumise lingi ning siis juba täitsimegi üheskoos taotlusvormi. Mu esimesele lennule olid mind saatmas ema ning noorsootöötaja, kes jagas veel viimaseid näpunäiteid ning soovitusi. Lennukiga lendasime Tallinnast Saksamaale Frankfurti ja sealt istusime ümber Barcelona lennu peale. Barcelonast 30 kilomeetri kaugusel on linn Badalona. Hispaanias on hästi sõbralikud ja lahked inimesed ning kliima on väga hea, algul on harjumatu, kuid lõpupoole harjub ära. Hispaaniasse oli kokku tulnud palju noori nii Eestist, Hispaaniast, Gruusiast ja Itaaliast. Nad kõik olid hästi sõbralikud ja paari päeva möödudes olid kõik omavahel sõbrad. Nii tore oli leida endale uusi sõpru ja harjutada inglise keelt. Õhtuti olid riikide rahvusõhtud, mis olid päeva parim hetk, kuna siis sai õppida teiste riikide kohta palju uut. Tänu EstYes’i programmile on mul nüüd sõpru ka Itaaliast, Hispaaniast ja Gruusiast. Kindlasti tahan ma sinna veel tagasi minna.»

kogemus Eleri Margus (Palupera) «Käisin noortekeskusega noortevahetuses ja see oli nii eriline kogemus. Ülimalt lahe oli see, et sai palju sõpru väljastpoolt Eestit ja suhtlen nendega siiamaani. Selliseid asju, mis ei oleks meeldinud, nagu ei olnudki, sest kõik oli nii hoolikalt korraldatud. Mulle meeldis väga see, et olime noortevahetuses seitse päeva ja igal õhtul oli erinevate riikide tutvustus. Saime maitsta iga riigi rahvustoite ja kõik oli lihtsalt parim.»

tenerife m e i e ja

Hei! Kes mind ei tea, siis mina olen Catlin. Olen 19aastane Valga gümnaasiumi vilistlane ning räägin teile, miks mina ja mu noormees, Egert, otsustasime ette võtta teekonna Tenerifele.

Autor: CATLIN SAAR Foto: EGERT OJAMÄE Oma lõpuklassi alguses teadsin, et ma lähen täiesti kindlalt Tartu ülikooli ajakirjandust õppima. Meile millegipärast on nagu ette seatud, et kohe pärast gümnaasiumi läheme kuskile edasi õppima. Tihtipeale ongi nii, et kui oled jõudnud lõpuklassi, siis inimesed ei küsi, mida Sa edasi teed, vaid mida Sa edasi õppima lähed.

Sõbranna soovitas minna Paar kuud enne gümnaasiumi lõpetamist otsustasin, et tahaksin hoopis miskit uut proovida. Rääkisin sellest oma noormehele, kes lõpuks oli ka selle mõttega päri ning siis me tegutsema hakkasimegi. Uurisime erinevate riikide ja valikute kohta. Valikutes olid nii USA, Austraalia, Saksamaa ja muud huvitavad kohad veel. Otsustavaks sai aga Tenerife, kuna meie hea sõbranna soovitas seda. Meile endile meeldis see mõte juba seetõttu, et Tenerifel ei räägita mitte inglise, vaid hispaania keelt ja seda me ei oska üldse. Niimoodi otsustasimegi, et üheks aastaks võtame ette teekonna Tenerifele. Kõik ei tule aga nii lihtsalt. Selleks, et sinna saada, oli vaja raha. Ohverdasime peaaegu terve oma suve töötamisele. Kogusime üle 2000 euro. Tihtipeale oli nii, et kui meie sõbrad kuskil lõbutsesid, siis meie pidime töötama. Eks see ikka tegi nukraks, kuid samas ju teadsime, et teeme seda kõike millegi hea nimel. Mil-

Paar kuud enne gümnaasiumi lõpetamist otsustasin, et tahaksin hoopis miskit uut proovida. legi hea nimel tuleb alati ohvreid tuua.

Tööpäev hommikust õhtuni Terve suvi tegelesime töö ja kodu otsimisega Tenerifele. Tööd me ei leidnud, kuid ühe toakese saime küll rentida. Saarele jõudes hakkasime ruttu tööd otsima ning juba paar päeva hiljem saingi endale töökoha. Esimene nädal tööl oli okei, aga järgnevatel nädalatel ma sain aru, et see ei ole ikka mulle. Seda juba seetõttu, et mul oli nädalas ainult üks vaba päev ja ülejäänud aeg ma töötasin hommikust õhtuni. Minu jaoks tundus palk Eestiga võrreldes muidugi väga hea, aga siin elavad inimesed ütlesid, et sellise palga eest nii palju tööd teha on lihtsalt orjatöö. Nüüdseks olen ma leidnud endale uue töö, mida teeme Egertiga koos. Palk on meil kahepeale umbes 1700 eurot kuus ja päevas töötame ainult viis tundi või vähemgi. Lisaks selle-

le, et töötunde on vähe ja palk hea, on meie töökaaslased ja ülemus ühed toredamad inimesed üldse.

Iga algus on raske Alguses kui me Tenerifele jõudsime, siis oli ikka hirm küll. Meil ju ei olnud veel tööd, aga raha läks igale poole. Vahepeal tuli ka pere ja sõprade igatsus peale. Kõik oli meie jaoks ju nii uus – keel, rahvas, maa. Me kartsime, et mis saab siis, kui me põrume ja ei saa hakkama? See kõik tundus meie jaoks nii hirmus, aga arvan, et tulebki võtta ette teekondi, mis tunduvad hirmutavad. Just sellised teekonnad õpetavadki kõige rohkem.

Inimesed on positiivsemad Ma tunnen juba praegu, et Tenerifel olemine on andnud mulle nii palju kogemusi. Ma tunnen end rõõmsama ja vabamana, justkui oleks aeg siin andnud mulle sõõmukese värskemat õhku. Siin on ilus, kogu aeg on soe, inimesed on nii palju positiivsemad ning siin tõesti ongi kõik väga hästi. Eks alati on ka raskusi, aga enamasti on siin väga-väga tore! Ma soovitan kindlasti igal õpilasel, kes vähegi julgeb, võtta ette teekond, mis teda alguses hirmutab. Koolis ei õpetata meile kõike seda, mida me mujal maailmas õpime. Meile ei õpetata seda, kuidas ise välisriigis hakkama saada või kuidas üldse elus ilma matemaatika valemiteta hakkama saada. Me peame seda kõike õppima läbi oma kogemuste ning kogemusi saame me ainult siis, kui julgeme võtta riske.

Kui paljude jaoks on muutuste aeg ning uue elu algus aastanumbri vahetumine, siis sel aastal jõudsid muutused minuni sügisel. Septembri alguses otsustasin lennata Brüsselisse lapsehoidjaks. Autor: BIRGIT MARANIK Foto: ERAKOGU Idee minna au pair’iks tuli üpriski spontaanselt. Kooli lõppedes ei kahelnud ma selles, mida ma tahan õppida, vaid hoopis selles, kus ja kuna ma tahan õppida. Teades end, olen kergesti süttiv inimene, seega tundus plaan välismaale minna arendavana. Kuni augustikuus jõudis läbi tutvuste minuni info eesti-saksa perest Belgias, kelle juurde otsustasin kandideerida ning minu õnneks osutusingi valituks. Minu hoolitseda on nelja-aastased kaksikud ning üks kaheksa-aastane tüdruk. Lapsed räägivad eesti ja saksa keelt. Nende keeles puuduvad släng ja kujundlikud väljendid. Tihti on juhtunud, et ütlen lastele midagi ja nemad vaatavad mind, et mis see hull lapsehoidja endale jälle pähe on võtnud. Näiteks kui küsin vanemalt tüdrukult, kas «mata (matemaatika) on juba valmis» või kiirustades kuskile ütlen lastele, et «rong on juba läinud», küsivad nad, et «aga me ju ei hakka kuskile rongiga minema?». Süsteemid on siin erinevad. Nimelt lasteaeda järgi minnes, ei ole nii nagu Eestis, et lähen siis, kui tööpäev on läbi. Vanemad lastakse väravast sisse täpselt 15.35 ning värav suletakse 15.45, kui selle aja sees ei ole jõutud lapsele järgi, pannakse ta

a n a j d i o h e s Lap

s e m a d ü s a p o o eur

seletus Kes on au pair? Au pair’iks nimetatakse lapsehoidjat, kes on täisealine ning elab välisriigis, et õppida tundma kultuuri ning arendada keeleoskust. Ta tegeleb majapidamistöödega ning hoiab lapsi. Au pair’i töötunnid on riigiti erinevad, Belgias on selleks piiriks maksimaalselt 20 tundi nädalas. Au pair’il on enamasti nädalavahetused vabad ning pere poolt on temale elukoht, toit ning taskuraha.

automaatselt pikapäevarühma. Samuti on lapsed reastatud ning peavad istuma kindla koha peal ja laps peab ise vanema juurde tulema, kui teda märkab, mitte, et vanem läheb ja võtab oma lapse. Selleks on isegi lasteala piiratud punase joonega, mille ületades saavad vanemad kõvasti noomida. Pere vanim laps käib Euroopa koolis, kuhu ta sõidab bussiga. Pärast kooli väljub umbes 40 bussi ning igal on oma saatja. Laps ei tohi oma kodupeatuses bussist väljuda, kui tal ei ole kedagi vastas. Kui vanem hilineb, siis helistatakse talle kohe ning enne minema ei sõideta, kui laps vanemale üle antud. Samuti on kooliala täielikult turvatud ning sisse saab ainult tõendiga, rangelt on ka keelatud mobiiltelefonid.

Birgit (keskel) koos Eestist päirt au pair’idega Belgia-Eesti jalgpalli kohtumisel.

Lapsehoidja tööga kaasneb ka väga palju vaba aega. Kord nädalas osalen saksa keele kursustel. Meenub, kui esimest korda klassi läksin, ütles üks vanem härra mulle, et tal on kirjasõber Viljandist ning kas ma tean, kus Viljandi asub. Selline tore muie tuli kohe suule. Hea on veel see, et minu asukoht justkui soosiks Euroopa avastamist. Praeguseks olen käinud nii Põhja-Belgia väiksemates ning armsamates linnades ja läbi Eurotunneli sõitnud Londonisse, kuhu minek kestis vähem kui Tallinnast-Tartusse. Samuti on siin väga

laps ei tohi oma kodupeatuses bussist väljuda, kui tal pole kedagi vastas.

Eesti sai

t e i s e ks ko d u ks Aastate jooksul oleme saanud tutvuda paljude erinevate välismaalastega, kes tulevad Valgamaale vabatahtlikku tööd tegema. Autor ja foto: ÜLLA TAMM Enamasti kestavad nende projektid umbes 10 kuud, misjärel naasevad nad tagasi oma kodumaale. Suve algul lõppes sakslannal Annika Stieneckeril vabatahtlik töö Tõrvas. Alles hiljuti tuli neiu taas nädalaks Valgamaale tagasi, kuid seekord puhkama. Annika sõnul ei jää kindlasti see viimaseks korraks, sest Eesti on tema jaoks olulisel kohal. Öeldakse, et oma kodumaad osatakse hinnata siis, kui ollakse kaugemal ära käinud. Tundub, et see kehtib ka välismaalaste kohta, kes korra

Eestis viibinud. Annikale oli Eesti juba algusest peale sümpaatne ning mida kauem ta siin oli, seda enam meeldis talle siinne kultuur, traditsioonid ja inimesed.

Eesti keel on endiselt oluline Olles pool aastat Saksamaal tagasi kodus, oma harjumuspärases keskkonnas, mõtleb Annika tihti Eesti peale ning selleks, et keel ei ununeks, on ta ostnud mitmeid CD-plaate ja raamatuid. Nüüd taas Eestis olles ostis neiu isegi kokaraamatu, et meie traditsioonilisi toite teha. Isegi antud vestluse Tankla lehe tarbeks tegime eesti keeles, tõlkides vaid paar üksikut sõna inglise keelde. Annika rääkis, et ta oli hiljuti saanud kokku orkestriga, kus ta Eestis olles mängis ning kui oli nendega alustanud suhtlust eesti keeles, olid nad väga rõõmsad. Neiu nendib, et eestlasele tähendab see palju, kui võõramaalane proovib nendega rääkida eesti keeles.

palju teisi lapsehoidjaid, eestlasi nende seast tean vähemalt kuute ning kui lisada ka kõik sakslased, ameeriklased, hispaanlased, itaallased, siis pole ohtugi, et keegi peaks end üksikuna tundma. Soovitan kõigil, kel vähegi tahtmist ning pealehakkamist, välismaal lapsehoidjana töötada. See kasvatab iseloomu ning paneb kõike, mis Eestis oli nii iseenesest mõistetav, hoopis teise pilguga vaatama. Kusjuures, lapsehoidja töö ei ole ainult tüdrukutele, ühe väga tuntud Eesti saadiku au pair on just nimelt noormees.

Meeldejäävamad hetked vahetusaastast on Annika jaoks laulupidu, kus tal rahvamassi sees tuli kananahk ihule, sest see kõik oli nii võimas. Ta kadestab meie uhkust oma riigi üle, olgu selleks lehvivad lipud, ühislaulmine või kokkuhoidmine. Kui võrrelda kahte riiki, siis leiab Annika, et sakslased võiksid eestlastelt võtta üle helkuri kandmise kohustuse ning eestlased peaksid õppima, kuidas panna iseavanevad uksed kiiremini avanema. Annika ütleb, et Eestis peab vahel ootama terve igaviku, enne kui saad alles poodi minna. Annika leiab, et mõlema riigi noored on sarnased oma nutisõltuvuse poolest. Erinevuseks ütleb neiu, et Eesti noored on motiveeritud tegutsema väljaspool kooli ja kodu vabal ajal. Humoorika näitena tõi Annika, et Saksa noored, olenemata vanusest, ei oska sokiaukugi parandada: selleks minnakse vanemate juurde või ostetakse uued. Mõeldes oma vahetusaastale ja kogemusele soovitab Annika olla noortel julgemad ja iseseisvamad.

no or te pr oj ek ti id eid va lg as t Valga noored on sel aastal kirjutanud erinevaid projekte. Uurisime kahelt aktivistilt, mis oli nende eesmärk ja kuidas kirjutamine edenes. Autor: ERIKA KESVATERA

linnaorienteerumine Keidi Russak: «Kirjutasin projekti Valga linnaorienteerumise jaoks. Ühel päeval tuli mõte teha Valgas midagi huvitavat. Projekti kirjutamise tähtpäev oli üsna lähedal ning siis otsustasin, et teen selle ära. Raha kulus enamjaolt auhindade peale. Projekt õnnestus üllatavalt hästi ning inimesi oli oodatust isegi kaks korda rohkem. Küsides hiljem osalejatelt, kuidas neile meeldis, vastasid paljud, et üritus meeldis väga ja selliseid sündmusi oodatakse veel. Kasulik oli see igapidi – inimesed said päeval tulla kodudest välja ja panna ennast proovile orienteerudes ja lahendades erinevaid ülesandeid. Sain ka ise väga palju uut juurde õppida. Mõttes on olnud seda projekti järgmisel aastal korraldada, kuid lisaks on praegu plaanis kirjutada uus projekt. Teistel soovitan projekte kirjutades põhjalikult läbi mõelda, kuidas see ellu viia, ja alustada sellega võimalikult vara.»

tantsuõhtu ja kinoöö Elina Naaris: «Olen kirjutanud kaks projekti: tantsuõhtu ja kinoöö. Otsustasin projekte kirjutama hakata, kuna tahan tuua Valgamaale rohkem kultuurielu. Esimeses projektis kulus raha esinemistele, kuid teises projektis raha ei kulunud. Mõlemad projektid õnnestusid väga hästi ja kohal käis palju rahvast. Kasulik oli projekti kirjutamine mulle selle poolest, et sain väga head algteadmised, mida mul on tulevikus hea kasutada. Ma usun, et arendan enda projekte kindlasti edasi, kuna tahan luua kinoööst traditsiooni ehk soovin seda korraldada paar korda aastas. Teistele, kes projekti kirjutavad, soovitan mitte hakata kahtlema, kas see on ikka hea mõte või mitte. Samuti soovin jõudu sündmuste elluviimisel. Loodan, et noored kirjutavad rohkem projekte ja Valgamaal hakkaks seeläbi ka üha rohkem erinevaid sündmusi toimuma, sest meie, noored, oleme need, kes toovad Valgamaale kultuuri ning muudavad meie maakonda paremaks.»

ke s võ i mi s on proj ek t? Projekt on individuaalselt või kollektiivselt kavandatud tegevuste kogum, mille saavutamiseks on ette antud ajaline ning rahaline piirang. Noorsootöös on projektide kirjutamine ning läbiviimine üks osa noortega tegeleja igapäevatööst. Autor: DEA MARGUS Projektide kirjutamine, läbiviimine ja nendes osalemine aktiviseerib suurel hulgal noortega tegelejaid ning noori. Lokaalsed projektid annavad võimaluse läbi viia väiksemaid sündmusi ning kaasata oma kogukonna inimesi. Rahvusvahelised projektid annavad tõuke riikidevahelisele koostööle. Noortevahetused võimaldavad noortel reisida, õppida, avardada silmaringi

ja saada uusi kogemusi. Noorteprojektid võimaldavad nii kohalikul kui vabariiklikul tasandil noortelt noortele tegevusi läbi viia. Valga linnas on noortel võimalik kirjutada projekte linnavalitsusele. Noorte esimese projekti kirjutamise kogemus loovusele piire ei tõmba. Küll on piiratud aeg ja eelarve. Linnavalitsusele projekte kirjutades ei ole noored selles üksi: toetust kirjutamisel, läbiviimisel ja aruande koostamisel pakuvad noortele nende valitud mentorid, kelleks võivad olla noorsootöötajad, õpetajad. Oma idee teostamiseks, olgu see nii pöörane kui tahes, ei pea ilmtingimata saama ressursse projekti kirjutades. Alati on võimalus teha midagi suurt väga väheste vahenditega. Eneseteostuse aluseks on soov, tahtejõud, suhtlemisoskus ning järjepidevus.

a j a v n o e l e l l e k

maakondlikku noortekogu?

Sel aastal said mitmed Eestimaa noortekogud tähistada kümnendat tegutsemisaastat. Nende aastate jooksul on enamik noortekogusid teinud oma maakonna noortele erinevaid üritusi ja projekte, läbi mille noored on saanud teadlikumaks ühiskonda puudutavates teemades. Autor: SIRLI PIPPAR Foto: ÜLLA TAMM Valgamaa noortekogul on olnud au oma maakonna noorte jaoks ühtteist ära teha. Päris mitmeid aastaid korraldati Valgamaa noortekonverentsi, mille peateemadeks olid näiteks nii suhted, arvutisõltuvus kui ka teadlik tarbimine. Ette on võetud kampaaniaid, millest üks on puudutanud lapsi, kellel pole vanemat õde ega venda - «Vanema õe ja venna kampaania». Kokku on uuritud küsitluste abil korduvalt Valgamaa noorte arvamusi ning esitletud neid

urmas vaino töövari

maavanemale, räägitud on kohalike omavalitsustega, et noored saaksid päris oma rulapark, osaletud on ANK projektikomisjoni töös, korraldatud Osaluskohvikut ja tehtud palju erinevaid tegevusi. Nende aastate jooksul on noortekogu töös osalenud hulgaliselt Valgamaa noori. Neist enamus on saanud kaasa mingisuguse oskuse – olgu selleks pressiteadete koostamine, projektide kirjutamine, plakatite kujundamine või ürituste planeerimine ja korraldamine. Noortekogus olemine on olnud justkui hüppelauaks noortele, sest kõikide nende oskustega tuleb elus ikka ja jälle silmitsi seista.

töövarjupäev töövarjutatav

Mareli Nielson

Urmas Vaino

(Valga gümnaasiumi õpilane)

(tele-ja raadioajakirjanik, varjutatav)

Enne töövarjutamist mõtlesin, kuidas ja mida küsida, kas leian ühise keele varjutatavaga. Pärast varjutamist sain innustust ja tahet ajakirjandusega seonduvaid töid hakata tegema, saatsin avaldused tudengivarjuks minemisekski juba ära. Töövarjupäeval saab varjutaja selgeks olustikust üleüldiselt, samuti iseennast tundma õppida. Gümnaasiumi ajal tuleks erinevate ametitega tutvuda, kuna pärast lõpetamist pole enam võimalust.

Alustasin Raadio 2-s diskorina, lisandusid raadiosaated, hommikuprogramm. Olin ajakirjanik Äripäevas, Autoajakirjas ning seejärel ootaski Terevisioon. Töövarjupäev on vajalik, kuna iga inimene vajab uusi hoomatavaid olukordi. On hetki, kus räägitakse küll eesti keeles, kuid sisust aru ei saada. Enim töövarjupäevast on meelde jäänud, kui töövari ise on väga avatud ja suhtlemisaldis. Endast vanemaid inimesi ei tohikski karta. Kindlasti olen edaspidigi nõus endale töövarje võtma.

leia meid

Facebookist Valgamaa noortekogu Tankla kodulehelt tankla.net/noortekogu Anna endast meile teada!

Sel kevadel pidas Valgamaa noortekogu oma 10. sünnipäeva ning ühe küsimusena käis läbi, et kellele siis tegelikult ja kas üldse on vaja maakondlikku noortekogu? Kohalviibijad jõudsid järeldusele, et Valgamaa noortele on vaja maakondlikku noortekogu ning see peaks olema oma liikmete nägu. Kui Sa leiad, et Sul, hea Valgamaa noor, on tahe anda endast natuke teiste Valgamaa noorte heaks ning tahaksid saada vastu kogemusi ning sõpru terveks eluks, siis tea, et Valgamaa noortekogu meeskond ootab Sind oma ridadesse!

hendrik luuki töövari Ode Laik (Valga noor, Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane, füsioloogia vanemteaduri Hendrik Luuki töövari)

Töövarjupäev on väga kasulik, kuna see aitab mõista, milline üks amet tegelikult välja näeb ja millised on töötingimused. Töövarjupäev toob ameti õpilasele palju lähemale. Natuke kartsin varjutama minekut ja ei oodanud sellest väga palju. Arvasin, et tuleb üsna igav päev, aga tegelikult oli väga põnev ja õpetlik. Ma arvan, et mulle see amet väga ei sobiks, kuid kui poleks varjutamas käinud, poleks ehk seda mõistnudki.

Va l g a m a a n o o r e d Pa i s t s i d s i l m a

Laadal «Pärnumaa jõulud´16» osalenud Valgamaa minija õpilasfirmad:

ettevõtlikkusega

Minifirmad (7.–9. klass): EasyCard (Valga noortekeskus) taskukestega jõulukaardid EHE (Valga põhikool) polümeersavist ehted iPine (Valga põhikool) seebid, küünlad, padjad ja soovipurgid Le Wood (Hargla kool) puidust võtmenagid ja nahast võtmetaskud

Juba teist aastat toimub Valgamaal noortele ettevõtluskonkurss «Nupp nokib», mille eesmärgiks on tekitada noorte seas huvi Valgamaa majanduse arenguperspektiivide vastu. Autor: RASMUS ONKEL Fotod: ÜLLA TAMM Sel aastal osalevad konkursil Ala, Hummuli, Puka, Pühajärve, Tsirguliina, Hargla ja Valga põhikooli, Otepää ja Valga gümnaasiumi ning Valgamaa kutseõppekeskuse 7.-12. klasside võistkonnad. Konkursil osalemiseks esitasid võistkonnad kokku 36 äriideed, mille edasiarendamiseks ja toote või teenuse kujundamiseks korraldatakse mitmeid erinevaid koolitusi: turundus, tooteraendus, meeskonnatöö. Koolitustel saadud kogemusi saavad noored rakendada kolmel üle-eestilisel minija õpilasfirmade laadal. 13 Valgamaa minija õpilasfirmat osales 3. detsembril laadal «Pärnumaa Jõulud», kus minifirmade kategoorias toodi koju kaks võitu: parim toode (Hargla kooli MF Le Wood) ja parim müügistrateegia (Hummuli põhikool MF Seemik) minifirmade arvestuses. 17. detsembril

osaletakse Tartu kaubamajas toimuval laadal ja 11. veebruaril 2017 Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuse laadal, kuhu oodatakse üle 200 minija õpilasfirma. Märtsis tunnustatakse parimaid «Nupp nokib» programmi võistkondi rahaliste auhindadega: I koht 500 eurot, II koht 300 eurot, III koht 200 eurot. Konkurssi korraldab SA Valgamaa Arenguagentuur ning seda rahastatakse Eesti Regionaalfondi meetmest «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine» tegevusena «Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks».

Piirilinna Pommid (Valga põhikool) vannikosmeetika PipeBoys (Tsirguliina keskkool) metalltorudest ja -liitmikest lambid MF Le Wood tooted.

TaSS (Valga noortekeskus) aerosoolvärvidega dekoreeritud tassid

MF Seemik tooted.

TVT (Valga põhikool) lauamäng Unikad (Valga põhikool) lauamäng

ÕF Photo Memory tooted

MF iPine tooted.

MF Tõde või Tegu (Lüllemäe põhikool)

Minifirma nimi sai valitud mängu Tõde või Tegu originaalsest versioonist. Meie firma liikmed on Eleri Krull, Merle Kurina ja Laura Maribel Kõivik. Mõtte koos tegutsema hakkamisest saime koolist, kui ühel koolipäeval tutvustati «Nupp nokib» konkurssi. Otsustasime registreerida koolitustele ja peale esimesi koolitusi saime hoo sisse. Toodame ideekaarte, millele on kirjutatud erinevad tõed ja teod. Lauamängu teemani jõuti läbi emotikoni padja mõtte. See osutus liiga kalliks ja siis tuli Merlel hiilgav idee teha kaardimäng. Oleme käinud juba kahel koolitusel ja seoses minifirmaga õpime koostööd, ülesannete jagamist, raamatupidamist ja juhtimist.

WoodBoard (Ala põhikool) puidust serveerimisalused Õpilasfirmad (10.-12. klass ja kutsekool): Photo Memory (Otepää gümnaasium) leedtuledega pildiraamid

MF MyShelf (Puka noortekeskus)

(Tsirguliina keskkool)

(Ala põhikool)

Puust ja Punaseks (Pühajärve põhikool) puidust käevõrud Seemik (Hummuli põhikool) seemnetest ning puuja juurviljadest snäkid

MF Pipe Boys

MF WoodBoard Meie minifirma valmistab puidust serveerimisaluseid. Liikmeteks on Ala põhikooli õpilased Siret Pogotovka, Reivo Tennosaar, Kevin Köster ja Valerija Ganijatullina. Idee tuli sellest, et soovisime toota midagi looduslähedast, mida inimesed saaksid kasutada igapäevaselt. Koolis näidatud «Nupp nokib» esitlusest saime inspiratsiooni ja julgust loomaks oma ettevõtet. Me oleme mõne kuuga õppinud toote kujundamist ja turundust. Nii nagu igas firmas, oleme ka meie omavahel olnud erimeelsustel, kuid lõpuks leidnud ikka ühise lahenduse.

MySelf (Puka noortekeskus) õpikute ja materjalide riiulid

Minifirma Pipe Boys on üks lahe kamp noori Tsirguliina keskkoolist, kes otsustas peale noorte ettevõtlusprogrammi «Nupp nokib» tutvustust sügisel proovida luua oma firmat. Alguses olid olemas mõned erinevad mõtted, kuid pärast ideede sõelumist jäi pinnale toruliitmikutest lambid. Toruliitmikutest disainvalgustid on kõik kordumatud ja erinevad. Kui praegu toodetakse vaid laualampe, siis lähiajal on plaanis veel seina-, põranda ja laelampe tootma hakkata. Laualambi hinnad jäävad vahemiku 25-50€. Minifirma koosseisu kuuluvad kolm Karli (Karl Korp, Karl Kahro ja Karl-Martin Kutsar) ja Daniel Romani.

MF Unikad (Valga põhikool)

Firma nimi tuleneb sellest, et nii meie firma meeskond, kui ka toode ise, on unikaalsed. Meeskonda kuuluvad Rasmus Susi, Kristel Koger ja Merili Treufeldt. Me valmistame lauamängu «Tutvume?», kuna tundsime eelkõige ise puudust uutest tutvumismängudest. Teistest tutvumismängudest eristume, sest iga mängunupp lauamängus on erinev: taaskasutame üllatusmuna mänguasju. Toote valmimisel oleme õppinud, et on vaja palju aega ja pühendumist ning muidugi on väga tähtsal kohal meeskonnatöö.

Nime valik oli keeruline, sest alguses ei tulnud head ideed. Lõpuks jäime variandi MyShelf juurde, sest see iseloomustab hästi meie toodet. Toodame vahvaid riiuleid, mis peaksid kuuluma iga õpilase tuppa, et õpikud ja vihikud oleksid korras. Otsus riiuleid toota tuli reaalsest vajadusest, sest kui ikka asjad on kogu aeg kadunud, siis tuleb midagi ette võtta. Meie riiul on omanäoline, aitab lihtsasti organiseerida õpikuid, kuid on abiks ka ajalehtede ja materjalide hoiustamisel. Tööd on palju: alustades firma registreerimisest, toote arendusest kuni toote valmistamiseni välja. Palju läbirääkimisi, suhtlemist, mõtlemist ja õppimist. Oleme omavahel ka tülitsenud, kuid lõpuks oleme leidnud head lahendused.

valgamaa ? d e s u k s e k e t r o o n k u va d m il li s e id v õ im a lu s i pa

ötaj ad ? ja ke s o n no o rs o ot ö

RIIDAJA NOORTETUBA

• Asub renoveeritud Riidaja kultuurimajas. Avatud E-N; • Kasutada saab arvutit, mängukonsoole Wii’d ja Xbox’i, mängida õhuhokit, lauajalgpalli, erinevaid lauamänge. • Meil on ligi 100 hoolikalt valitud head filmi nii mudilastele kui ka vanemale koolieale, üle 20 erineva digimängu, palju erinevaid spordivahendeid, tõukekelgud. Vähemalt kord kuus on reedeti õhtused üritused, mis toimuvad enamasti kultuurimaja suures saalis. Noortekas saab kokkuleppel ka sünnipäevi pidada.

PUKA VALLA NOORTEKESKUS NOORTEPESA • Asub Pukas, Kooli tn 3; • Meil on palju erinevaid lauamänge, piljard, muusikasüsteem. Tulemas on öökino, perepäev ja jõuluvõlumaa; • Meie jaoks on tähtsad mängulisus, avatus, ettevõtlikkus, avatus ja koostöö; • Meil tegutseb õpilasfirma.

Olen Riidaja noortega tegelenud varsti juba 3 aastat. Töö noortega arenes välja erinevate projektide raames noortega suhtlemisest ja neile noortetoa loomisest.

TÕRVA LINN

KAIJA TAMM Valgamaa noorsootööga olen seotud olnud 14. aastasest peale ning pean tunnistama, et ilmselt just tänu noorsootööle olen Valgamaad armastama hakanud. Muidugi lisaks maakonnale armastan ka noori, kellega mul on rõõm töötada. Noorsootöötajana püüan alati olla siiras ja loodan, et ka noored saavad noortekeskuses olla vabad ja ausad.

TÕRVA AVATUD NOORTEKESKUS

HELME VALD

HUMMULI VALD KERTU REVA

• Asub Tõrva linnas aadressil Spordi 1; Avatud E-R 12-19; • Huviringid: tantsuklubi HOP, tantsuklubi JJ-Street, fotoklubi KLÕPS ning kaks korda kuus toimub ka kokaklubi. Järgmisel aastal alustab võitluskunsti treening; • Koolivaheaegadel korraldame seikluslikke väljasõite; • Majas on bändiruum ja salvestusruum (koos tehnika ja instrumentidega), maadlussaal, spordiruum (jõutreening, rühmatreeningud ja poks), lauatennis, piljard, lauajalgpall ja õhuhoki ning arvutid. • Väljas on rulapark, madalseiklusrada, jalgpalli, võrk- ja korvpalli väljakud ja discgolfirada.

Olen pärit Antslast, kuid minu juured ulatuvad Koorkülani. Noorsootöös olen tegev juba kuuendat aastat, sellest 4 aastat Antsla vallas noorsootöötajana ja poolteist aastat Karksi-Nuia noortekeskuses juhataja ning nüüd olen Tõrvas. Noorsootööga tegelen, sest selles töös on loomingulisust ja mängulusti.

HELME VALLA NOORTETUBA • Asub Linna külas, Ritsu spordibaasis. Avatud E-R alates 14st. • Noortel on võimalik mängida piljardit, lauajalgpalli, õhuhokit, Xbox’i ja ligikaudu 60 lauamängu. Noored saavad kasutada suurt võimlat ning jõusaali. • Kunstiringi viib läbi Tõrvas vabatahtlikku tööd tegev Ukraina neiu. Iga kuu toimub erinevate lastevanemate eestvedamisel kokandusring. Logiraamatus on ligi 15 lapsevanemal konto, kes käivad tihti noortetoas. Lapsevanemad teevad omaalgatuslikult näite- ja tantsuringi.

VALGA LINN

Olen ametis olnud juba kolmandat aastat. Keskhariduse omandasin Tõrvas, peale mida läksin õppima rekreatsioonikorraldust ning nüüd on lõpusirgel huvijuhtloovtegevuse õpetaja eriala õpingud. Vabal ajal meeldib tegeleda fotograafia ja spordiga, eelkõige jooksmisega. Meeldib väga reisida ning teiste maade kultuure avastada.

• Asub Õru alevikus lasteaiaga samas majas;

• Noortekeskust saavad külastada hommikustel kellaaegadel ka lasteaialapsed;

ANNE PAI

Olen pärit Pärnust, kuid elanud pikalt ka Tartus. Hariduselt olen skulptor ning varem töötanud kunstiõpetajana ja skulptuuride meistrina Tartu kõrgemas kunstikoolis, Vastseliina gümnaasiumis ja Tartu lastekunstikoolis. Noorsootöö on minu kutsumus ja noortekeskuse juhatamine on põnev töö, milles on rõõmu, mängulisust ja seiklust.

ÜLLA TAMM

ÕRU NOORTETUBA

• Asub Hummuli vallavalitsuse II korrusel. Avatud E-N kell 12-17.15, kokkuleppel ka teistel aegadel;

• Võimalik kasutada arvuteid, vaadata filme või tegeleda kunstiga. Viiakse läbi erinevaid koolitusi ja meelelahutusüritusi. Abi saab noorteprojektide koostamisel, karjääriinfot ja – nõustamist

LAURI TAMM

INNA TUHKANEN

HUMMULI AVATUD NOORTEKESKUS

• Info: hummulivv.ee/noored

PÕDRALA VALD

KADI RAHNU

• Toimuvad kokandus-, liiklus- ning loovusring; • Noored saavad mängida koroonat, piljardit, lauajalgpalli, surfata internetis, treenida trenazööril, poksida ning mängida Xbox’i ja lauamänge.

Enne noortekeskust DEA tegelesin noortega õhtuti MARGUS Õru raamatukogus. Kuna omandasin head teadmised ja kogemused lastega töötamisel (olen ka ise nelja lapse ema), siis jätkasin noortega tegevust noortekeskuses. Vabal ajal laulan kooris, tantsin linetantsu ja võtan osa paljudest teistest muudest huvitavatest üritustest.

VALGA AVATUR NOORTEKESKUS • Asub ajaloolises 3 korruselises hoones Valga linnas Kuperjanovi 9; • Avatud E-R 14.00-20.00;

• Iga neljapäev on turniiride päev- mängitakse lauatennist, piljardit, erinevaid laua- ning kaardimänge;

• 3. novembril avasime bändiruumi, mis leiab praegu igapäevast kasutust; • Lähenevate ürituste kohta saab infot Valga ANK Facebookist või kodulehelt noored.valgakultuurikeskus.ee;

AVATUD HELLENURME NOORTEKESKUS MARI-LIIS VANAISAK

• Asub Palupera vallas, Hellenurme külas. Avatud T-R 16.00-19.00, vastavalt tegevustele ja sündmustele ka nädalavahetustel; • Üle nädala reedeti kalastusring; • Maja on võimalik rentida sünnipäevaks, seminariks või koolituseks. Olemas köök, WIFI ja esitlustehnika; • Info: noored.palupera.ee või Facebookis Palupera valla noored.

PALUPERA AVATUD NOORTEKESKUS PA LU P E R A VA L D

• Asub Palupera külas. Noortel on võimalus osaleda lastejoogas, teadus- ja robootikaringis ja kalastusringis. Tihti toimuvad erinevad turniirid (piljard, lauajalgpall, tantsimine jms) mida viivad noored ise läbi; • Lisainformatsiooni meie tegevuste kohta saab Otepää ANK Facebooki lehelt kui ka Palupera noorte kodulehelt. • Info: noored.palupera.ee või Facebookis Palupera valla noored.

NÕUNI NOORTETUBA PUKA VALD

• Asub Nõuni külas. Avatud E-R alates kella 14st.

OT E PÄ Ä VA L D

MARIKA VIKS

• Võimalik mängida Xbox´i, piljardit, erinevaid lauamänge ning meisterdada. Saab kasutada arvuteid.

Olen omandanud algklassi õpetaja hariduse ning noortega tegelenud juba 20 aastat. Vabal ajal meeldib käia line- ja seltskonnatantsus, aeroobikas, laulukooris ning nokitseda oma aias.

• Toimuvad lauluring ning kunstnikutunnid.

OTEPÄÄ AVATUD NOORTEKESKUS

KÄTLIN MEEMA

• Asub Otepää vallavalitsuse 0-korrusel;

Olen lõpetanud Otepää gümnaasiumi, Tartu kutsehariduskeskuse rekreatsioonikorralduse eriala ning Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala. Noorsootöö on väljakutset pakkuv ning põnev. Mulle meeldib, et selle töö juures ei teki rutiini.

• Avatud esmaspäeviti, neljapäeviti ja reedeti 13-20;

SANGASTE VALD

ÕRU VALD

Nagu paljud inimesed tänapäeval, siis olen ka mina «Hunt Kriimsilm» ja töötan lisakas noorsootööle rahvamaja juhatajana naabervallas Rõngus. Noortejuhi amet pakub mulle rõõmu, vahel on ka kurbust ja peavalu ning kindlasti palju ehedaid emotsioone. Noorsootööni juhtisid mind elu keerdkäigud ning olen selle üle väga õnnelik ja tänulik: saan teha tööd, millest tunnen rõõmu.

• Meil saab mängida piljardit, lauatennist, õhuhokit, lauajalgpalli, Xbox’i ning erinevaid lauamänge; • Oleme teinud ööbimisi noortekeskuses, toiduvalmistamistöötubasid, käinud kalal, meisterdanud ehteid, matkanud jne; • Plaan on luua noortebänd.

SANGASTE AVATUD NOORTEKESKUS SVANK2 MARJU KARAVIN

• Asub Sangaste vallas, Keeni külas; • Avatud T-R 14-18, üritustel ka nädalavahetustel; • Võimalus pidada sünnipäevi, koosolekuid, infopäevi;

TÕLLISTE VALD

• Igapäevaselt saab noortekeskuses mängida lauamänge ja piljardit, olemas arvuti kasutamise võimalus, televiisor. Kasutada saab rulluiske, tõukerattaid, trikirattaid, kiivreid, kaitsmeid.

Olen lõpetanud Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse eriala. Elanud olen eluaeg Sangaste vallas. Selle ameti valisin, sest mulle meeldib väga laste ja noortega tegeleda, olen kolme lapse ema ja abielus.

ESTER KAASIK

TÕLLISTE AVATUD NOORTEKESKUS TANK

Olen 19aastane neiu, kes on Tõlliste noortekeskuses n-ö üles kasvanud, kuid peale gümnaasiumi läksin Tartusse. Selle aasta kevadel jõudsin järeldusele, et tahaksin tagasi Valgamaale kolida. Nähes, et Tõlliste vald otsib uut noorsootöötajat, mõtlesin, et miks mitte proovida, sest iseenesest on noorsootöö mulle alati südamelähedane olnud.

• Asub Tsirguliina rahvamaja (Tehase 2) teisel korrusel; • Avatud oleme tavaliselt E-R 16-20, kuid jooksvatel muudatustel tasub silma peal hoida meie Facebooki lehel;

KARULA VALD

• Noortekeskuses on võimalik mängida lauamänge, mängida piljardit, lauahokit, -tennist ja –jalgpalli, kasutada arvutit; • Üle nädalati toimub BINGO. Huviringidest on käimas kokkamis-, õmblemis-, majandus- ja meisterdusring.

KARULA VALLA AVATUD NOORTEKESKUS • Meilt leiab piljarditoa, õhuhoki, WII, lauamängud, arvuti, Xbox’i ja kööginurga;

CARMEN TSVETKOV

• Tegutseb noorteklubi, majandusring, joogaring kolmele vanuserühmale;

MAARJA MÄGI

• Jaanuarist alustame programmiga Murdepunkt.

RASMUS ONKEL TAHEVA VALD

TAHEVA VALLA AVATUD NOORTEKESKUS • Asub Hargla külas, samas hoones ja ruumides Hargla kultuurimajaga;

JAANIKA JAANSOO

• Noortekeskus pakub lisaks vabaaja veetmise võimalustele ka huvitegevust: ratsutamis-, pallimängude-, majandus-, kokandus-, loovus-, lauatennise- ja õngitsemisring; • Tegeleme võimalikult palju erinevate ideede elluviimisega ja nende raames sündmuste korraldamisega; • Noortekeskuses saavad noored aega sisustada piljardi, lauajalgpalli, -tennise ja -mängudega, lisaks on olemas tehnika filmide vaatamiseks; • Teeme aktiivselt koostööd naabrite, Karula ja Mõniste ANK-ga, korraldades ühiselt erinevaid sündmuseid.

Elan ja pärit olen Taheva vallast, Hargla külast. Üle 10ne aasta olen vahepeal kodukandist eemal olnud ja nüüd olen taas tagasi. Töötan lisaks MTÜ Taheva valla külade seltsis projekti «Taheva, Mõniste ja Karula valla koostöövõrgustiku «Kotus» arenguhüpe» koordinaatorina. Samuti teen tutvust õpetajaametiga ja annan Hargla koolis 7. klassile kohaloo tundi ning abistan noori õpilasesinduse tegevustes.

Mus ical

annab noortele oll a võimas es ineja Suheldes vanemate inimestega tekib vahel segadus, et mis asi see musical on, mida aetakse segi isegi muusikaliga. Tegelikkuses on need kaks sõna väga erineva tähendusega. Autor: KÄRT MOORA Musical.ly on app (eesti k – rakendus), milles on võimalik teha kuni 15 sekundilisi videoklippe, kus taustaks käib muusika ja inimene saab selle saatel suud maigutada või kaasa tantsida. Musicalid on hetkel väga populaarsed ning küsitletud noored arvasid, et nende populaarsus on aina kasvamas. Valgamaal hakati musicale tegema umbes 2015. aasta alguses. Küsitluses osalenud Valgamaa noored on alustanud samuti umbes aasta tagasi. Eestis kasutatakse rakendust üleriigiliselt. Aktiivsemad kasutajad on meil tüdrukud, kuid välismaal tegelevad entusiastlikult ka poisid. Kõige rohkem on populaarseid tegijaid Ameerikast, kuid samuti on huvilisi ka Saksamaalt, Inglismaalt ja Gruusiast. Aktiivsemad kasutajad on vanuses 11-16. Antud loo jaoks küsitlesin Eliise Peernat (12) ja Kevin Klopetsit (12), kes on pärit Otepäält. Mina olen Helme valla noor Kärt Moora (13) ning tegelen ka aktiivselt musicalide tegemisega. Eelnevalt mainitud noored alustasid musicalide tegemisega juhuslikult ja kuna sõbrad tegid, otsustasid ise samuti tegema hakata.

» l a a r G a h ü «P

s a g l a v s u etend

Olles aastate jooksul oma silmaga näinud kuut MTÜ Kungla etendust, võtsin ka mina sel suvel lõpuks vastu otsuse ning liitusin muusikalitrupiga. Autor: MARGO METSOJA Foto: DEA MARGUS Mõte liituda Kunglaga oli tegelikult juba aasta tagasi, kui trupp hakkas lavastama muusikali Totter Potter. Tol korral jäi küll otsus vastu võtmata. Kui sel suvel kuulsin, et lavastamisele tuleb ühe mu lemmikfilmi järgi tehtud muusikal «Püha Graal» (originaalis «Spamalot»), ei mõelnud ma enam kaua ning võtsin ühendust juhendaja Siiri Põldsaarega. Muusikal «Püha Graal» põhineb 1975. aasta briti filmi «Monty

Python ja püha graal» ainetel. Tegemist on ühe kuulsama ja humoorikama briti komöödiaga eales. Humoorikusest ei ole puudu kindlasti ka MTÜ Kungla etenduses, kus osalejate kõige suurem katsumus on stseenides tõsise näo hoidmine samal ajal, kui kõik teised ümberringi naeravad. Muusikal «Püha Graal» etendati 10. detsembril Valga kultuurikeskuse laval, kus traditsiooniliselt toimuvad Kungla esietendused ning hooaja viimased etendused. MTÜ Kungla eestvedaja Siiri Põldsaar ütles tänavuse etenduse

laval palju ja kogu etendus sõltub sinust ning sina oled peamine etenduse maine kujundaja.» Neljandat aastat Kungla muusikalitrupi liikmena on Valdek Ott näinud ka trupi arengut osaleja pilgu läbi: «Võib öelda, et aastatega on trupi liikmed muutunud vastutustundlikumaks, lavatagune töö on näiteks märksa sujuvam.» Järgmiste etenduste kohta Siiri Põldsaar veel infot jagada ei oska: «Eks me mängime nii maakonnas kui kaugemal jaanuarist mai alguseni ja ehk teeme traditsioonilise lõpuetenduse jälle Valgas.» Seega tuleb kõigil, kes esietendusele ei jõudnud, silmad-kõrvad lahti hoida ja mujal muusikal ära näha või oodata kevadet, kui «Püha Graal» taas Valgas laval on.

yo u t u b e r ’ i d –

Tulevik siinsamas?

Kuulsusejanulised eestlased Põhjuseid, miks noored teevad musicale, on erinevaid – paljud tahavad kuulsaks ja tuntuks saada, kuid tehakse ka lihtsalt lõbu pärast. Noored kasutavad Musicali, sest seal on erinevaid laule, mida videos taustaks panna ja muid võimalusi, näiteks saad olla live-s ehk otsepildis ning kõik saavad vaadata mida hetkel teed ja sinult küsimusi küsida. Samuti on veel palju erinevaid võimalusi videote huvitavamaks tegemiseks (kiirus, filtrid ja palju muud põnevat), mida on tore avastada ja proovida. Noortele on õpetanud videote tegemine seda, et peab olema piisavalt kannatust, osavust, originaalsust ning hea fantaasia, et luua põnev ja vaatamapanev video. Kuna rakendus on ingliskeelne, saab seal arendada keeleoskust. Eks ikka jälgivad Eesti noored ka välismaa kuulsusi ning õpivad neilt nippe tegemaks huvitavamaid musicale. Vastajad tõid välja 3 välismaalast (@lisaandlena, @jamesneese2 ja @lorengray), keda jälgivad ning kellelt on kindlasti midagi õppinud. Valgamaa noored väga loovad ning käivad ajaga kaasas, leiavad huvitavaid lahendusi oma aja sisutstamiseks ja õpivad iga päev midagi toredat.

kohta, et tema kui lavastaja jaoks oli see ilmselt kõige raskem pähkel üldse: «Kuigi etendus koosneb väga vahvatest piltidest, puudub sellel lihtne ja läbiv lugu. Pookisin selle ise oma mõtlemist mööda juurde. Arvan, et suurim pingutus oli sel korral publikuga kontakti saamine, sest ilmselt suur osa neist polnud Monty Pythony filmi või TV-sketše näinud.» Tugevusena tõi Põldsaar välja trupi suuruse, mis ületas vajaduse ning truppi jäämine nõudis noortel pingutust ja pühendumist. Eriti uhke on ta trupi poiste ühtlase taseme üle. Peategelast kuningas Arturit kehastanud Valdek Ott kirjeldas tänavu aasta muusikali ettevalmistust tõsiselt: «Peategelaseks olemine tähendab suurt vastutust, kuna viibid

Kui maailmas on youtuber’id juba ammu populaarsed, siis viimaste aastatega on internetileheküljele Youtube videoid üles laadijad tuntust kogunud Eestiski. Samuti on ka Valgamaal säravaid talente, kes mitu korda kuus enda Youtube kanalile videoid lisavad. Autor: BERYT PAIDRA Foto: ROLAND LEHES Akire ehk Erika Kesvatera (19) on Õru valla noor, kes videote tegemisega alustas suvel. Ta oli enne

esimese video filmimist pikalt unistanud, kuidas talle tuleb idee, ta saab selle jäädvustada, monteerida ning lisada internetti. Erika teeb peamiselt tantsu- ja komöödiavideoid, tihti kaasab ta ka enda sõpru. Youtuber’ina räägib ta

inglise keeles, mis annab talle võimaluse keelt praktiseerida ning võimaldab jõuda rohkemate inimesteni. Youtube’i keskkonda videote lisamine on andnud tüdrukule palju uusi teadmisi nii tehnika (kaamerad, arvuti, valgustus) kui ka aja planeerimise poole pealt, sest hilisõhtutel pole võimalik hea valgustusega videoid teha. Erika on saanud ka kriitikat, kuid see on teda pigem aidanud, sest nüüd on neiul plaanis osta mikrofon ja valgustid. Kõigile, kes tahaksid ka youtuber’iks hakata, soovitab Erika oma unistused ellu viia: «Kui see on asi, mida teha tahad, siis tulebki tegema hakata.»

Kvaliteet on kõige alus 2015. aastal lisas esimese Youtube’i video üles Valga noor Reivo Reidla (16). Peamiselt alustas ta seepärast, et talle meeldib videote filmimine ning põnev on jälgida isiklikku arengut. Samuti soovib ta inimesteni põnevaid jäädvustusi tuua. Videote filmimine on Reivole õpetanud kaamera käsitsemist ning ta pöörab väga suurt tähelepanu enda klippide kvaliteedile. Tema videod põhinevad tema tegemistel

ning rääkimist nendes olnud ei ole. Kõige enam tekitab noormehele muret tehnika ja varustuse hind, sest head kaamerad on kallid ning see võib paljudel võtta ära võimaluse videoid luua. Alles algajatel filmijatel soovitab noormees midagi erilist teha. Nii Erika kui ka Reivo lemmik eestlasest youtuber on Boris (LifeOfBoris).

Unistusi täitmas Merili Treufeldt (14) on Valgast pärit noor, kes esimese video laadis YouTube’i keskkonda suvel. Huvi oli tal olnud juba varem, kuid puudu jäi julgusest ning enesekindlusest, siis aga aitasid teda sõbrad, kes toetasid ja innustasid. Merili eesmärk youtuber’ina on teiste vaba aja sisustamine ning enese arendamine. Videote tegemisel tuleb neiu arvates alati endale kindlaks jääda ning arvestada sellega, et on ka inimesi, kellele antud stiil üldse ei meeldi. Samuti on ta õppinud palju monteerimise kohta. Merili arvab, et kõik, kellel on soov hakata videoid tegema, peaksid kindlasti sellega alustama, kuid hiljem, vaadates valminud klippe, meenutama ainult häid hetki, et motivatsioon ei kaoks.

appi! me ühineme!

arvamus i valimis tes t ja ühinemis es t Alates 2017. aastast saavad kohaliku omavalitsuste valimistel hääletajatena osaleda ka 16- ja 17aastased noored. Autor: RASMUS ONKEL Seadusemuudatus võiks algatajate hinnangul kaasa tuua noorte huvi kasvu poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu suhtes. Just kohaliku omavalitsuse tasandil tehakse enam noori puudutavaid otsuseid – näiteks koolivõrgu, spordirajatiste, vaba

Võib vist päris julgelt väita, et 2016. aasta üheks suurimaks märksõnaks on omavalitsuste ühinemine ja sellega seonduvad läbirääkimised. Autor: KARL KIRT / Valga linna noorsoo- ja sporditöö spetsialist Foto: TIMO ARBEITER Mõni kogukond tahab ja lausa nõuab suurt kaasamist ning otsustusprotsessides kaasa löömist, mõnes kohas võetakse asja aga rahulikumalt. Ühinemisse leigelt suhtumine tuleneb ilmselt sellest, et vahepeal on meedias suisa iga päev räägitud, et ühinemine tuleb niikuinii, vaatamata sellele, mis otsuseid kohapeal tehakse või ei tehta. Eks ta nii olegi. Kui asi on paratamatu ja protsess ümberpöördumatu, siis ongi keeruline leida motivatsiooni kaasarääkimiseks. Külma suhtumist näitavad ilmekalt Eestis toimunud rahvaküsitlused, millest osavõtt on pehmeltöeldes kesine. Ühinemisprotsessi esimene etapp saab Valgamaal läbi juba enne uut aastat, kui on selge, missugused saavad olema uued omavalitsused ning mis osad meie maakonnast põrutavad mujale. Ilmselt jääb järgmi-

se aasta lõpuks Valgamaale omavalitsusi kolm. Uue omavalitsuse edukus ei sõltu vaid ühinemislepingus kirjapandust, vaid meist endist, ja sellest, kuidas suudame eri valdkondade vahel koostööd teha. See ei ole ainult uute vallavanemate ja ametnike ülesanne, vaid meie kõigi ühine panus. Ma siiralt usun, et just noorsootöös suudavad uued omavalitsused teha väga edukalt koostööd ning olla sellega ka teistele eeskujuks. Kuna ühinemine mõjub eri osapooltele erinevalt, on see kindlasti väga emotsionaalne protsess. Osades inimestes tekitab ühinemine hirmu omavalitsuse ja piirkonna identiteedi kadumise pärast. Mõnede jaoks kartust, et ääremaad ääremaastuvad veelgi, või vastupidi, et maapiirkondade teemad ja vajadused muutuvad tähtsamateks kui linnarahva ootused ja vajadused. Need ongi vist põhilised, kuid tihti sisutühjad argumendid ühinemise vastu. Arvan, et üheskoos ühise eesmärgi nimel pingutamine on alati

tunduvalt mõnusam, kui üksi raskustele vastu astuda. Seda enam, et uued omavalitsused saavad palgata spetsialiste, keda enamikes tänastes omavalitsustes ei ole, pakkuda inimestele kõrgemat palka ja seeläbi hoida tublisid inimesi siinkandis tööl. Piirkondade kultuuri ja identiteedi kadumise oht ei sõltu mitte sellest, kus asub vallamaja, vaid ikka sellest, mida kohalikud inimesed teevad ja kuidas asju ajavad. Võimalik, et suurem vald saab näiteks hoopis külade tegevust nii rahaliselt kui ka füüsiliselt rohkem toetada. Suures plaanis on asi tänaseks selge. Ühinemised tulevad ja peame kõik uue olukorraga kohanema ning ise pingutama, et uutes omavalitsustes oleks meil kõigil hea ja mõnus olla. Selleks tuleb kaasa rääkida valimistel (kusjuures järgmisel aastal saavad valimistel osaleda kõik alates 16. eluaastast) ning aktiivselt kaasa lüüa omavalitsuse tegevustes, ükskõik, mis valdkonnas. Ja lause «Appi, me ühineme!» ei peagi tunduma enam nii hirmus.

va lg am a a

Sain paar nädalat tagasi ootamatult kokku kõikide oma heade sõpradega, kellega polnud juba päris mitu kuud korralikult rääkida saanud.

Muidugi alustasime jutuajamist ülikooli muljetega ning uurisime põhjalikult üksteise tegemiste kohta. Olles rääkinud oma uutest ettevõtmistest teistele, küsis üks sõber minult, kas saan oma tegemiste eest palka ka. Vaatasin talle mõned sekundid jahmunult otsa ning vastasin: «Jah, saan. Minu palgaks on uued kogemused.» Paistab, et praegu on Valgamaal peale kasvamas uus põlvkond aktiviste, kes teenivad just selles samas vääringus – kogemustes – endale palka. Tegemist on nende noortega, kes korraldavad enda koolides või noortekeskustes vahvaid sündmusi, kelle eestvedamisel toimuvad nende kodukohas spordiüritused või nende vabatahtliku tööta ei kujutaks paljud

organisatsioonid oma elu ette. Meie maakond on täis noori, kes peavad kogemusi rahast palju olulisemaks. Olles ise aastaid erinevates noorteorganisatsioonides kaasa löönud, tean ma väga hästi nende noorte elu. Nad teevad tihti koduseid ülesandeid une arvelt, mahutavad ööpäeva 24 tunni asemel hoopis 30 tundi ja neilt küsitakse pidevalt, miks nad seda kõike teevad. Aga miks siis? Ilmselt on nad kõik tundnud seda head tunned, mis tekib millegi hea ja õige kordasaatmisel. Nad on mõistnud, et tehtud tööl on suur mõju nende sõpradele ja tuttavatele ning et kõik raske läheb meelest sel hetkel, kui võõrad inimesed tulevad tehtud töö eest tänama. Noorte roll kohaliku omavalitsuse töös on ajaga muutunud. Kui varem räägiti pelgalt noorte osalusest noortevolikogude ja õpilasesinduste

Mida arvad 16- ja 17aastastele valimisõiguse andmisest kohaliku omavalitsuste valimistel? Mida arvad oma kodavalda/kodulinna puudutavast haldusreformist?

Ivor Ploom (Hargla kooli 8. klassi õpilane)

Minu arvates on vägagi hea, et 16- ja 17aastased saavad hääletada valimistel, kuna see võimaldab noortel enda tulevikku ise luua... (nt: Brexitis olid suurem osa välja hääletajatest vanemad inimesed, nooremad soovisid sisse jääda, aga noored ei saanud või osanud hääletada). Minu meelest on haldusreformil omad head ja halvad pooled. Headest alustades siitkohalt on see, et noortekeskused saavad teha paremini koostööd. Halvast vaatest aga kaotavad paljud vallad nn «oma kultuuri».

ak tii vs us es t pa k atav

Autor: TRIIN JAANSALU Foto: REIO RAUDHEIDING

aja veetmise võimaluste kohta. Hetkel on käimas suure hooga kohaliku omavalitsuste reform, mille tulemusena väheneb hüppeliselt Eestis kohaliku omavalitsuste arv. Need kohalikud omavalitsused, kes ei vasta kriteeriumitele (vähemalt 5000 elanikku, on ka mõningased erandid) peavad liituma vabatahtlikult või selle mitte tegemisel nad sundliidetakse.

Merily Siirak (Ala põhikooli 9. klassi õpilane)

Minu arvates on hea, et ka noortele valimisõigus antakse. Kuna eakate ja noorte arvamused ning mõtted tihtipeale ei kattu ja erinevad nii mõnelgi moel, on hea, et nüüd saavad ka noored anda oma hääle ja avaldada arvamust. Ilmselgelt on palju noori, kes ei tea poliitikast ja muust sellisest eriti midagi. See on tingitud ka sellest, et neil pole olnud vajadust ennast sellega kursis hoida. Nüüd, kui antakse noortele võimalus ise valida, on ju selge, et nad peavad ennast ka ühiskonnas toimuvaga kursis hoidma. Mina olen haldusreformi suhtes neutraalne. Mõnes mõttes on see hea, et vallad ühinevad, mõnes mõttes ka halb. Sellessuhtes on hea, et raha läheb vähem, varem tehti kõike eraldi, nüüd tehakse koos. Samas on halb see, et nimi vahetub. Varem olin harjunud Helme vallaga, nüüd aga peab harjuma uue nimega. Halb on ka see, et väiksematel koolidel ja muudel asutustel on oht oma uksed sulgeda.

Kalmer Sarv (Õru vallavolikogu esimees)

töös, siis Valgamaa on kindlasti ehe näide sellest, kuidas noored loovad lisaväärtust enda kodukohale ka muudmoodi. Ägedad õpilasfirmad, tasemel ürituste korraldamised ning vabatahtlik töö on vaid vähesed näited, kus noored omalt poolt maakonna elu rikastavad ning annavad kindlustunde, et selliste inimeste tõttu ei kao Valgamaa tegelikult kunagi pildilt. Julgustan sind kiitma inimesi, kes on midagi korda saatnud. Kiida siis, kui tehtud on midagi erakordselt suurt, ja ära unusta kiitmast ka siis, kui see asi puudutab vaid väikest seltskonda inimesi. Ühest heast sõnast võib sündida midagi palju enamat.

Kuna riigikogu on selle seaduse vastu võtnud õilsatel eesmärkidel, siis otseselt ümber lükata pole võimalik. Valimisea langetamise eesmärgiks oli kaasata senisest enam noori inimesi kohaliku elu avalike asjade arutamisse ja otsustamisse. Tegelikult on noortel piisavalt võimalusi enda ideede väljendamiseks läbi erinevate osalusvõimaluste. Positiivsena saab nimetada ka seda, et valimisea langetamine tõstaks valimisõigust omavate inimeste seas noorte osakaalu, see võib kaasa tuua noorte kasvava huvi poliitika kui üleüldise, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu suhtes. Valimisea langetamine on usalduse märk noorte suunas, see aitab tõsta noorte valimisaktiivsust, aga õpetab ka otsustama ja vastutama. Haldusreform on käima lükatud, nii et ka siin tagasipöördumist ei ole. Õru vald ühineb Valga piirkonnaga üheks suureks Valga vallaks. Peale selle ühinevad ka Karula, Taheva ja Tõlliste vallad. Loodan, et üheskoos ühinemislepingut kompromisside teel kokku lepituna ja allkirjastatuna oleme suutelised tegema parima tulemuse nimel investeeringuid ja otsuseid, mida siiani ei ole võimalik teha olnud. Loodan, et otsus oli parema tuleviku nimel mõistlik.

Kooliaasta on kestnud juba 4 kuud ning kuigi alguses oli kõik uus ja huvitav, on see asendunud ka Valga gümnaasiumi õpilaste jaoks tavalise, mugavaga. Autor: BERYT PAIDRA Foto: EGLE KÕVASK

uues kuues va l g a g ü m n a a s i u m

Valgamaal on 23 kooli, kuid ilmselgelt ei ole teadlikud teiste koolide huvitavatest lugudest ei õpilased ega ka pedagoogid. Selleks küsisime igalt koolilt nende arvates paar huvitavat fakti oma kooli kohta. Kahjuks ei saanud kõikidelt koolidelt tagasisidet, kuid olemasolevad on lugemist väärt. Autor: JAN-ANDER KUNDLA Illustratsioon: SANDRA VESKI

Otepää gümnaasium • Esimene eestikeelne maakeskkool. • Esimene kool Valgamaal, kes võttis kasutusele moodulsüsteemi. • 49st õpetajast 17 on vilistlased. • Sellel aastal tõusis koolide edetabelis 18. kohale, mis on tänavu Valgamaa kõrgeim positsioon. • Valikainena on võimalik võtta autokooli kursust.

Keeni põhikool • Koolis on judo-õpe – õpilane Givi Kokhtashvili on oma vanuseklassi Eesti meister. • Kool toetab Keenias elavat tüdrukut tema hariduse omandamisel – heategevusliku kohvikuga koguti koolivormi ja õppevahendite jaoks raha.

Valga gümnaasiumi õpilased on pidanud kolima majast majja, kuid sel õppeaastal said nad astuda täiesti renoveeritud õppehoonesse, millega sai läbi pidev seiklemine mööda linna. 2016/2017 õppeaasta on esimene, kui Valga gümnaasiumi õpilased omandavad teadmisi riigigümnaasiumis. Koolimaja on seest modernne, kuid samas õpilassõbralik. Õppuritele on tekitatud palju võimalusi, kuidas vahetunnid huvitavamaks muuta, saab isegi muusikainstrumente mängida või koolile muusikat lasta. Kool näeb välja ilus ning kasutatud on erinevate ajastute võtteid, mis teevad maja ilme huvitavaks. Rõhku on pandud detailidele. Aula lagi on näiteks taastatud sellisena, nagu ta algusaastatel oli. Samuti on korda tehtud koolihoov.

Viis tundi päevas Kui alguses tundus kõik väga võõras ja veider, siis nüüdseks on nurgatagusedki tuttavad. Klassid tekitavad erinevaid meeleolusid, kuid seda pi-

huvitavaid fakte a

• Aastakümneid on kooli 9. klass koos õpetajatega käinud Tartu suusamaratonil Ande teeninduspunktis vabatahtlikena suusatajatele head-paremat pakkumas. • Õppetöö huvitavamaks muutmiseks on kasutuses 14 arvutiga arvutiklass, 26 tahvelarvutit ja 5 SMART-tahvlit klassiruumides.

Valgamaa kutseõppekeskus Pühajärve põhikool • Iga lõpetav põhikooli klass maalib kooli seinale enda klassi teemalise maalingu. • Naljakal kombel on iga meesõpetaja nimeks sattunud Peeter. • 2007. aasta Eesti kaunim kool. • Kooli lõpuaktuse üheks osaks on kivi uputamine. Lõpetajad viivad kivi puidust raamil Pühajärve äärde, et see Väikese Emajõe alguse juures vette uputada ning 8. klass peab selle tagasi kooli juurde tooma.

Tõrva gümnaasium • Kool on konkursi Kaunis Eesti kodu 2001 ja 2014 võitja.

Linn maksab toetust Valga gümnaasiumi juures on samuti positiivne see, et ollakse üks vähestest gümnaasiumitest, kus linn maksab õpilaste toitlustuse kinni ning jagab ka stipendiumeid. Kuigi Valga gümnaasiumist räägitakse palju halba, näiteks seda, et ükski normaalne õpilane sinna minna ei taha ning kooli maine on alanenud, on see siiski väga hea kool, kust edasi ülikooli minna. Kui õpilane tahab õppida, siis ei ole vahet, kas eksamitulemuste edetabelis ollakse esimesel või 73. kohal. Vajalikud teadmised saab kätte igal pool.

Palupera põhikool

va l g a m a ko o l i d e s t

• 2016/2017 õppeaastal avati innovatsiooni klass, kus kasutatakse loovaid õppemeetodeid. • Samsung digipassi pilootkool - nutikad logistikud Valga kutseõppekeskusest plaanivad luua mobiiliäpi, mis aitab lihtsustada ettevõtete ladudes tehtavaid igapäevatööd. • Erasmus+ õpetajatele, täiendamaks teadmisi Hispaanias, Tšehhis, Itaalias ja Norras. • Koolis tegutseb õpilasfirma Patime, mis toodab ettetellimisel küpsiseid ja muid maiustusi. • Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta koolitajaks Valgamaa kutseõppekeskusest Jana Talvik.

gem õpetajate ja õppeainete tõttu. Väsimus koolipäevast tekib kiiremini, sest 75 minutit on üsna pikk aeg, et keskenduda õppimisele, kuid samas on tunde maksimum 5 ning kodutöid antakse vähe. Õppetöö toimub perioodõppes, seega tunniplaan muutub aastas mitu korda. See tähendab, et ühes perioodis pannakse rõhku näiteks keeltele, teises perioodis reaalainetele jne. Samuti kui üks periood on klassil iga päev 5 tundi, siis järgmises on vähem, mis on väga hea omadus.

• Tõrva gümnaasium valiti 2016. aastal konkursil Keskkonnakäpp rahva lemmikuks. • Järgmisel õppeaastal saab kool 100-aastaseks. • Kool osaleb rahvusvahelisel sõprusfestivalil Priekule (Läti), Salantai (Leedu) ja Gdovi (Venemaa) koolidega.

Valga põhikool • Üks suurimaid põhikoole Eestis (842 õpilast). • Valga põhikoolis on mitmekülgne lõunamenüü: vähemalt kaks erinevat liha ja lisandi valikut, prae päevadel 8-12 erinevat salatit, supipäevadel 3-6 suppi. • Detsembris avatakse koolis siseterviserada.

• 2015/2016 õppeaastal viidi läbi 36 erinevat väljaspool traditsioonilist kooliruumi toimuvat õppeprogrammi. • Läbi The Globe Program´i tehtud keskkonna vaatluste ja mõõtmiste eest on saadud mitmeid kiidukirju USA-st NASA keskuselt. • Üle kümne aasta on osalenud Palupera mõisakool suvises mängus «Avatud mõisad». • 3. veerandi lõpus on meil alati muuseumipäev ja igale klassile on leitud õppekavale vastav ning vanusele sobiv muuseum. Palupera põhikooli lõpetades oled põhjalikult tutvunud 9 Tartu linna muuseumiga.

Ala põhikool • Kooli noored on loonud oma minifirma WoodBoard. • Koolis on hubane ja turvaline õpilaskodu. • Kooli juures tegutseb lasteaia liitrühm.

Hargla kool • Hargla piirkonnas on antud haridust alates aastast 1688. • Kooli läheduses on nähtud pesitsemas kaitsealust lindu, siniraagu. • Väidetavalt oleks omal ajal saanud Hargla kooli kehalise kasvatuse õpetajaks Linnar Priimägi. • Lisaks tavapärastele õppeainetele õpetatakse koolis võru keelt ja kohalugu.

Kuhu olen j õ u d n u d tä n u

tankla tv v õ i noortelehe tegemisele?

Reio Raudheiding

Ülla Tamm

(videooperaator ja -monteerija)

(noortelehe toimetaja)

Tankla TV-s olen õppinud kõvasti juurde kaamera- ja helitehnikat, üleüldisi meedia ja ajakirjanduse põhiteadmisi, organisatoorset ja meeskonna tööd ning palju muud mida ei jõua loetledagi. Aeg TV-s on toonud mulle palju erinevaid tutvusi ja tutvustanud mitmeid sündmusi ja ettevõtmisi mis pidevalt toimuvad üle terve maakonna. Lisaks sellele olen löönud kaasa lühifilmide, reklaamiklippide ja muusikavideo produktsioonis ning nüüdseks läinud uusi kogemusi omandama oma ala spetsialistega Tudeng TV-s ja produktsioonifirmas Rockstick Production.

Lehes oldud aastate jooksul olen proovinud palju erinevaid ameteid, tänu millele on mu teadmised ja silmaring kõvasti suurenenud. Olen proovinud fotode tegemist, artiklite kirjutamist, turundamist, lehe meeskonna juhtimist, vastutanud leviku eest jne. Tankla leht on andnud mulle julgust suhelda võõraste inimestega ning arenenud on kirjutamis- ja arutlemisoskus. Tanklast saadud tarkusi olen saanud rakendada mitmel suvel töötades maakonnalehes ning tänu Tanklale leidsin oma tee noorsootöösse. Lehes õpitu ei ole ühekordne, vaid see aitab elus edasi ning tuleb igas olukorras kasuks.

(endine noortelehe peatoimetaja)

Noorteleht on tegelikult väga olulisel määral mõjutanud seda, kuhu täna jõudnud olen. See andis mulle võimaluse iseseisvuda, elu põnevaks muuta, midagi kogukonna heaks ära teha ja sõna otseses mõttes kooli kõrvalt ka asjalik olla. Tankla leht on mõjutanud minu karjäärivalikuid, õpetanud meeskonnajuhtimist ning õppisin koostama erinevaid makette. Igal minu projektil või ettevõtmisel on hästi korrastatud tabel/plaan, mis aitab mul hakkama saada ja mida ma õppisingi just tänu Tanklale - ma pole seda maketitamist teistel väga täheldanud.

(videooperaator ja -monteerija)

Pärast noortelehte töötasin Valgamaalases, seejärel toimetasin ajakirjas Anne & Stiil, lõpetasin ülikooli ning asusin tööle nädalakirjade nagu Naisteleht ja Kroonika veebitoimetustesse. Kõrvalhobidena on täitsa edukalt toimiv blogi sandrelle.net ja sellest välja kasvanud isiklik ettevõtmine Sandrelle Boutique, mis tegeleb käsitöökosmeetika tootmisega.

(Tankla TV algataja)

(endine Tankla TV reporter))

Tankla TV-s sain kindlasti teha oma esimesed suuremad katsetused televisiooni värvikirevas maailmas. Seal tegin esimesed sammud operaatorina, monteerijana ja paaril korral tuli ka kaamera ees seista. Eelkõige sain juurde tohutul hulgal enesekindlust ja usku, et igast väiksest asjast võib tulla midagi suurt, kui ma ise sellesse piisavalt usun ja panustan. Tänaseks olen juba kolm aastat töötanud Delfis videotoimetajana. Sinna jõudmisel on kindlasti olnud oma osa ka Tanklal.

Täna on minu hobi muutunud juba mu tööks.

Ajalehe tegemine on avanud minu jaoks palju telgitaguseid ning võimaluse näha kogu protsessi ise kaasalüües. Esimest numbrit küljendades polnud mul õrna aimugi, mida tähendab «spot»-värv või kuidas pildid ümaraks saaks. Aga see ei olnud üldsegi oluline – ma lihtsalt asusin tegema, sest mul oli huvi! Nüüd olen muidugi targem, ja oskan lisaks programmidele näiteks tekstist paremini vigu üles leida. Samas, kui ma viis aastat tagasi poleks küljendajaks hakanud, ei saaks neid ridu siin praegu ka lugeda – mulle on see kulgemine igati meeldinud! :)

Paul Poderat

Gertu Võsu

Sandra Pikk

(noortelehe küljendaja)

Mul on õnnestunud Tankla TV-sse panustada tohutul hulgal uusi ideid ja mõtteid, kaasalüüa erinevate saadete tegemisel, kirjutada erinevaid projekte ja seigelda mööda Valgamaad. Tänu sellele, et kirja sai suur hulk vabatahtlikke tunde, õnnestus mul kergema vaevaga pääseda tööle samalaadsele palgatööle Tartumaal.

Catlin Saar TV-s olles olen õppinud, kuidas olla parem suhtleja. Olen õppinud küsima küsimusi nii, et neile vastataks pikemalt. Kolm aastat tagasi, kui ma TV-ga ühinesin, ei olnud ma oma tulevikuplaanides üldse kindel. Nüüd olen jõudnud otsusele, et lähen kindlasti ajakirjandust õppima. Hetkel olen ise Hispaanias, ning arvan, et kui poleks Tankla TV-ga ühinenud, siis ei oleks olnud mul piisavalt julgust, et niimoodi võõrasse riiki üheks aastaks tulla. Ehk kindlasti sain sealt juurde julgust ja muidugi ka uusi sõpru.

Timo Arbeiter

Ma leidsin endale sobiva väljundi Tankla abil, mis andis mulle põhja, et liikuda edasi filmimaastikul. Täna on minu hobi muutunud juba mu tööks, millega saan endale raha teenida.

Pärast noortelehte töötas,sin Valgamaalase n seejärel toimetasi ajakirjas Anne & Stiil.

Egle Kõvask (endine noortelehe peatoimetaja)

(videooperaator ja -monteerija)

Tankla leht on andnud mulle palju julgust eneseväljenduses kui ka võõrastega suhtlemises. Olen õppinud meeskonna juhtimist, kaasamist ja nendega arvestamist, arvamuse avaldamist, aja planeerimist, meeskonnasündmuste korraldamis- ja juhtimisoskust, vastutuse võtmist, kokkulepetest kinnipidamist, avardanud silmaringi meediatoimetuste külastamiste kaudu, pakkunud uusi teadmisi läbi koolituste, suurendanud huvi eesti keele vastu, on õpetanud jagama oma teadmisi, oskusi, kogemusi.

Läksin Balti filmi- ja meediakooli sisseastumiskatsetele ja seal oli üks naine, kes viis läbi mu vestlust. Kui ta mind nägi, siis tänu Tanklale ta tundis mind kohe ära, kuna me käisime seal ekskursioonil. Tanklas sain tuttavaks kaamera kompositsiooniga ja sain paremat aimu, kuidas meedia üleüldse töötab.

Lisaks sellele on noortelehes kaasalöömine kinkinud mulle laia tutvusringkonna. Minu kirjatükid on jõudnud ka maakonnalehte, Lõunalehte, Kaitse Kodusse! ning Delfi Noorte Häälde. Olen saanud juhendada Tankla mini kui ka Valga põhikooli meediaringi, viinud laagrites läbi mitmeid ajakirjandusteemalisi töötubasid ning mis peamine – läbi Tankla leidsin tee noorsootööni!

Simm Paap

PEATOIMETAJA VEERG JAANIKA JAANSOO / peatoimetaja

Armas Valgamaa noor! Mul on väga hea meel näha, et oled asunud lugema meie kodukootud noortelehte Tankla. Loodan, et leiad käesolevast numbrist enda jaoks nii mõnegi põneva loo, mida ehk sõbralegi soovitada. Seekordse lehe valmimine oli terve Valgamaa noorsootöökeskus Tankla meeskonna jaoks üks huvitav väljakutse. Kõik meist on pidanud proovima midagi uut ning tänu sellele saanud väga erilise võimaluse eneseteostuseks. Möödunud on nii mõnigi unetu öö, vahel on tekkinud küsimus, et kas on võimalik kuidagi lihtsamalt hakkama saama. Kuid need mõtted on alati möödunud nähes noori, keda me aitame oma unistustele lähemale, andes neile võimalusi kogeda ajalehe telgitagust tööd nii kirjutamise, pildistamise kui lehe küljendamise näol. Mul on väga hea meel, et meil on suurepärased juhatuse liikmed ja mentorid, kes ei lase meie töövaimul langeda ja julgustavad meid vastu võtma otsuseid, mida me tavaliselt ei teeks vaid läbikukkumishirmu tõttu. Aitäh meie nooruslikele noorsootöötajatele, terve lehe meeskonnale ja Teile, meie armas lugeja. Just Teie jaoks me seda kõike teemegi.

MEESKOND MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Jaama pst 12, Valga, 68205 | tel 5840 8024 | toimetus@tankla.net Peatoimetaja: Jaanika Jaansoo. Toimetus: Karoliina Kruusmaa, Rasmus Onkel, Maileen Pillaroo, Ülla Tamm. Küljendus: Timo Arbeiter, Paul Poderat. Kaasautorid: Triin Jaansalu, Erika Kesvatera, Karl Kirt, JanAnder Kundla, Birgit Maranik, Dea Margus, Margo Metsoja, Monika Muru, Mareli Nielson, Robert Noormets, Beryt Paidra, Sirli Pippar, Kristiina Saag, Catlin Saar, Tuuli-Maria Tamm, Robin Uibopuu. Trükk: AS Kroonpress.Tiraaž: 1500. Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit. Aitäh Otepää noortekeskus!

LEelo

sa at es os al es va lg am a a ko ol ik ok k

le k a n a pa s ta v i i e valmistusõpetus varu kööki

Esmakordselt toimuvas saatesarjas Eesti parim koolikokk osaleb ka Palupera põhikooli kokk Leelo Reha.

• värsket tilli

Keeda pasta soolaga maitsestatud vees al dente*. Prae pannil õlis peeneks hakitud küüslauguküüned klaasijaks ja tõsta kõrvale. Viiluta broilerifilee õhukesteks viiludeks ja prae pannil mõlemalt poolt valmis.

• soola, pipart

Maitsesta soola ja pipraga.

• 1 pk (140g) 35% rõõskakoort

Lisa küpsetatud küüslaugu tükid ja hakitud till. Vala juurde rõõskkoor ja lase madalal kuumusel hetke podiseda. Nõruta pasta ja lisa segades pannile. Lisa juustu, rohelist sibulat ja sega kõik läbi.

• 400 g penne pastat • 350 g jahutatud broilerifileed • 100 g riivitud juustu • rohelist sibulat

Autor: TUULI-MARIA TAMM Foto: RENEE ALTROV

• 1/3 küüslauk

Kokku osaleb konkursil 12 koolikokka üle Eesti. Leelo on antud koolis toitu valmistanud juba 9 aastat. Tema sõnul teeb toidu heaks see, kui sinna sisse panna armastust ja seda südamega teha. Noortele, kellel on huvi toiduvalmistamise vastu, soovitab Leelo püsivust, kannatust, kuna kõik ei tule üleöö, vaid ikka aastatega. Palupera põhikooli kokale on veel ETV vahendusel võimalik kaasa elada kuni detsembri lõpuni, kui valitakse välja Eesti parim koolikokk.

Kui süüa Leelo u pastat, oleksid nda,g Itaalias käinu kuigi tegelikult. käisid Paluperas.

ÜTLUSEid ma ailmast Kogus: ROBIN UIBOPUU

• «Inimene kasvab sel määral, kuivõrd kasvavad tema eesmärgid.» - Schiller • «Õnn ei sõltu välistest teguritest vaid sellest, kuidas me neid tõlgendame.» - Lev Tolstoi • «Kui te ei saa olla täht taevas, siis püüdke olla vähemalt lambike kodus.» – G. Eliot • «See, kes toob teiste ellu päikese, ei jää ka ise tema särast ilma.» – J.M. Barrie

• «Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis pole see üks ja seesama.» • «Kui teil on ükskõik, kus te olete, ei saa te ka ära eksida.» • «Logelemine nõuab kannatlikkust, püüdlikkust ja kangekaelset keeldumist mõistust kuulata.» – Darrel Bristow-Bovery • «Naerata ja see paneb inimesed huvi tundma, millest sa mõtled.» – Arvo Valton

• «Naabri toit lõhnab alati paremini.» – Malta vanasõna • «Kui sa ei suuda neid veenda, aja nad segadusse.» – Harry Truman • «Sina oled enamiku Sinuga juhtuvate asjade põhjus.» – Nikki Lauda • «Elu maa peal on kallis, kuid see sisaldab ka iga-aastast tasuta reisi ümber päikese.»

INGEL JÕULULAUD JÕULULAUL JÕULUPIDU JÕULUSALMID JÕULUSOKK JÕULUVANA

LEIA R ÄG AS TIKUS T

ÕIG ED SÕNAD

Koostas: TUULI-MARIA TAMM

KAARDID KINGITUSED KUUSEPUU KÜÜNLAD KÜÜNAL LAPSED LUMEMEMM

LUMI MANDARIIN NÄÄRIVANA PERE PIPARKOOK PÄKAPIKK VERIVORST

Sudoku

Allikas: koolikokk.ee

1 9

*al dente on Itaaliast pärinev kulinaarne mõiste, mis tähistab keedetud pasta või köögiviljade valmidusastet ja mille puhul osutab pasta hambale veel kerget vastupanu ja köögivili on veel kergelt krõmps.

3 3

2 4

1 8

5 7

doote valik juku anek Jukult küsiti koolis: «Kust tuleb elekter?» «Loomaaiast.» «Kust sa seda võtad?» «Isa alati ütleb, kui elekter ära on, et pagana ahvid võtsid jälle elektri ära!» *** Õpetaja küsib lastelt, milline juurvili paneb silmad vett jooksma. Juku ajab käe püsti. «No ütle.» «Kartul!» «Sa tahtsid vist öelda sibul?» «Õpetaja, kas te olete kunagi kartuliga vastu pead saanud?» *** Mees jookseb poe juures ja karjub: «Kes mu auto varastas?» Juku astub mehe juurde ja lubab: «Kui te annate mulle 10 eurot, siis ma ütlen, kes teie auto varastas.» Mees annabki Jukule 10 eurot ja küsib: «Noh, kes mu auto varastas?» «Teie auto varastasid vargad!» vastab Juku ***

Kogus: ROBERT NOORMETS Ema ja isa veavad 1. septembril Jukut kooli poole. Juku paneb kõigest jõust vastu ja karjub: «12 aastat! Mille eest?» *** Juku: «Isa, aita mul kodused ülesanded ära teha!» Isa: «Mõtle ikka kõigepealt ise ka.» Juku: «Ma juba mõtlesin!» Isa: «Mis sa siis välja mõtlesid?» Juku: «Eks ikka seda, et tuleb isa appi kutsuda!» *** «Juku, kui sul on viis õuna ja mina võtan neist neli endale, mis siis sinule jääb?» «Halb mälestus ahnepätsist õpetajast» *** Juku tuleb nuttes tuppa. «Ema, Ants sõi mu võileiva ära» «Kas meelega?» «Ei vorstiga.» ***