Valgamaa noorteleht nr 23
Heade mõtete ja ideede jagaja
Mai 2016
a m e a t s aa vä ä r t u s ta b
haridust ja tervislikku elustiili
Emadepäeva kontsert-aktus toimus Tõrva kultuurikeskuses 6. mail, kus kuulutati välja Valgamaa aasta ema 2016. Tekst: KAROLIINA KRUUSMAA Foto: ÜLLA TAMM
varasemad aasta emad 2012 – Kaja Hindre Tõrvast
Tänavu pälvis tiitli tõrvalane Liia Ruusmann, kes on üleskasvatanud neli tublit last. Autasuna anti üle Helme kihelkonna rahvariidemustriga Valgamaa padi, maavanema tänukiri ja Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna poolt sinilillemustriga õlarätiku. Liia on sündinud Siberis Tomski oblastis, sest tema pere oli küüditatud. Eestisse tagasi tuldi siis, kui Liia oli kahe ja poole aastane. Suved veetis ta vanaema juures, kus puudusid elekter, toas vesi ja muud mugavused. «Leidsime õega omad mängud ning lapsena ei pööra sellistele asjadele nii palju tähelepanu. Õppimisime ise hakkama saama ja kasvasime iseseisvaks,» räägib Liia. Tänapäeva lapsed ei viibi nii palju õues kui meie omal ajal. «Mulle tundub, et praeguse aja lapsed on natuke üle hoitud.»
Oluline on usaldus Liia meenutab oma ema kui sooja südamega ja head inimest. «Aeg, mil tema elas, tõi kaasa palju raskusi, mida tuli ületada ning need jätsid mingil määral ka oma jälje. Samas oli ema lõbus ja laulis tihti,» jutustab Liia. «Minu ema oli matemaatika õpetaja ja hindas kõrgelt haridust. Kindlasti on mitmeid sarnaseid omadusi kandunud edasi nii mulle kui ka minu lastele.» Liia peres on kasvanud üles pojad Janno ja Maido, tütar Maarja ja kasutütar Terje. «Minu lapsed on väga tublid ja hindan kõrgelt nende tegemisi.» Tütar Maarja on veterinaar, poeg Maido Tõrva linnapea, kasutütar Terje Tõrva linnavalitsuses keskkonnaosakonna juhataja ja poeg Janno töötab firmas Venso Ehitus OÜ. «Olen kasvanud ja arenenud koos
2013 – Linda Oks Valgast 2014 – Maris Kärson Puka vallast 2015 – Külli Kasak Tõrvast
oma lastega. Ma ei mõtle, missugune ema ma peaksin olema, vaid lihtsalt olen mina ise,» ütleb Liia. Naine peab oluliseks peres usaldust. «Lapsed peavad saama rääkida kõik südamelt ära, kartmata seejuures pahandada saada.» Samas peab Liia oluliseks ka kindlaid reegleid ja kohustusi. Iga pereliikme roll on oluline, et toimiks sünergia. Aasta ema paneb noortele südamele, et oma ema tuleb hoida ja väärtustada. Kui teda ükskord enam pole, on hilja näidata talle armastust ja hoolivust. Liia lapsed ja lähedased iseloomustavad teda kui väga aktiivset inimest. Tema peres on tähtsal kohal tervislik eluviis. Liia töötab lasteaias Mõmmik liikumisõpetajana ning on juhendanud mitmeid maakonna laste ja täiskasvanute liikumisrühmi. Ta läheb alati uute ideedega kaasa ning panustab oma aega ühiskonna arengusse.
Teised aasta ema nominendid Kõikidel inimestel oli võimalus esitada aasta ema kandidaate. Kokku laekus sellel aastal viis ettepanekut. Peale Liia Ruusmanni olid nominendid Elle Raudsepp, Natalja Kirt, Ines Piller ja Maire Baumverk. Kõik aasta ema nominendid said tunnustuskirja.
m e e l d i va
s õ ua
suvekooli! suvelteöbövaleevida mn tu Suvi on varsti käes, mis tähendab, et oodata on Valgamaa noorte suvekooli. Seitsmendat korda toimuv kolmepäevane üritus leiab aset 18.-20. juulil Taheva vallas Kaldavere turismitalus. Tekst: KAROLIINA KRUUSMAA Foto: TIMO ARBEITER Igal aastal on suvekoolil keskne teema, mis on inspireeritud üleriigilistest teema-aastatest. Näiteks 2015 oli muusika-aasta ja suvekool toimus Helme vallas, mis on üks Mulgimaa valdadest. Seetõttu kombineeriti eelmise aasta suvekooli teema muusikast ja mulgindusest. Kuna 2016 on kuulutatud merekultuuriaastaks ja Valgamaal merd ei ole, aga on rikkalikult veekogusid, siis suvekooli keskseks teemaks on vesi. Selle raames toimuvad erinevad töötoad, mis otseselt või kaudselt on seotud vee või merega. Noored saavad valmistada tuulelohet, lihvida oma kokkamisoskusi vees elavatest olenditest, teadmisi kalapüügist, veeohutusest ja veega seotud kultuurist.
Kuidas osaleda? Suvekoolist saavad osa võtta Valgamaal elavad noored vanuses 12-20. Peagi algab registreerumine, mille kohta saate täpsemat infot suvekooli Facebooki lehelt või tankla.net portaalist. Kirja tuleb panna ennast oma valla noorsootöötaja juures. Igast vallast saab osaleda kümme noort ja kaks täiskasvanud juhendajat. Suvekool on sündmus, mis koondab maakonna noored põnevateks
#suvekool2016
Millal? 18.-20. juulil Kus? Taheva vallas Kaldavere turismitalus Igast omavalitsusest viivad noori suvekooli ja koju tagasi bussid. Maksumus 15 eurot. ja tegevusterohketeks päevadeks kokku. Nendel kolmel päeval on praktiline väärtus töötubade näol ning ka sotsiaalne väärtus – saab veeta huvitavalt aega vanade sõpradega ning leida ka palju uusi tutvusi. Lisaks töötubadele toimuvad meelelahutusprogrammid, omaloomingulised etteasted, disko ja öökino. Arvestada tuleks sellega, et ööbimine on telkides, mistõttu tuleks varakult endale paar telgikaaslast ja vettpidav telk leida.
suvekooli ajalugu 2010 Kakulaane turismitalu, Sangaste vald 2011 Annimatsi kämping, Otepää vald 2012 Pikasilla puhkeala, Põdrala vald 2013 Järvesilma turismitalu, Hummuli vald 2014 Järvesilma turismitalu, Hummuli vald 2015 Marja talu, Helme vald
Millest unistad või mõtled sina suvise koolivaheaja eel? Kas unistad päevadest, mille jooksul mängid arvutis mänge? Või tahad koguda millegi suurema ostmiseks raha? Leida uusi tuttavaid ja kogeda midagi põnevat? Unistusi on erinevaid – reisimine, sõpradega koos vaba aja veetmine, raamatute lugemine ja palju muud.
Tekst: TUULI MEKK / Valgamaa Rajaleidja keskus Foto: TIMO ARBEITER Nüüd aga avame veidi teemat – suvi ja töötamine. Valikuid ja põhjuseid töö tegemiseks on erinevaid. Suveks töökohtade pakkumine ja leidmine on maikuuks suure hoo sisse saanud. Agaramad ettevõtted on oma soovid ja pakkumised vabadest töökohtadest edastanud ning ootavad huvilisi kandideerima. Samamoodi käituvad noored, kes vaatavad ringi tööpakkumisportaalides, et leida endale suveks töökoht. Missugused on koolinoore võimalused täna, et leida endale suveks töökoht? Sellele küsimusele proovime koos lahendust leida samm-sammult edasi liikudes. Kas oled valmis? Stardime!
tööandja soovitused
Tunne seadust ja tööd
• Klienditeenindajaks soovija peab julgema rääkida.
Minu esimene soovitus sulle on tutvuda tööseadusega, et teaksid töömaailmast ja enda võimalustest rohkem. Missugused on need tööd, mida võid ja saad teha? Missugune on lubatud tööaeg? Antud info aitab sul vältida pettumust, mille osaliseks võid saada, kui ei tea piiranguid. Kasulik info on leitav rajaleidja.ee/tooseadus. Teine soovitus noorele tööotsijale: mõtle sellele, missugused on need tööd, mis meeldivad? Missugused on tööd, mida teha ei soovi? Mõtle nende tegevuste peale (nt
Kasulik on teada tööandjate soovitusi ja mõtteid noorele tööotsijale. • Suvistel töövestlustel on küsimused seotud antud tööga. • Oskuste alla valeoskusi kirjutada pole vaja, sest töövestlusel tuleb vale kohe välja. • Kandideerimisega seotud vestlused vajavad harjutamist ja treenimist nagu iga teinegi oskus. Pead julgema rääkida! • Kandideerimisvestlusel antakse ka praktilisi ülesandeid, mis on seotud tööga.
tama. Kas sinu tööle liikumiseks on vaja transporti? Kui liigud tööle bussiga, siis kui kallis on bussipilet? Kas käid tööle kodust või pead elama mujal (sugulaste juures)? Kõik need küsimused aitavad teha valikut.
Helista või mine kohale Nüüd vaata ringi ning leia sobivad ettevõtted, kes võiksid töökäsi vajada. Sobiva ettevõtte leidmise järel tutvu ettevõttega. Hea on teada, et osa ettevõtteid otsivad töötajaid portaalide kaudu. Sageli leitakse töötajad ka tuttavate abil. Seepärast anna teistele (vanemad, tuttavad, sõbrad jne) teada oma soovist tööd leida.
• Kokkulepitud aegadest kinnipidamine on tähtis.
vabatahtlik töö), mida oled teinud: mis sulle selle töö juures meeldis? Antud info aitab kitsendada tööde ja ettevõtete valikut, kelle tööpakkumisi hakkad uurima. Sa oled endale selgeks teinud need tööd, mida oled valmis tegema. Järgmisena soovitan üle vaadata piirkond, kus oled valmis töö-
Sa oled leidnud sobiva ettevõtte ja töö. Nüüd on Sul võimalus pöörduda tööandja poole ja küsida tööd. Töö küsimise võimalused on erinevaid. Näiteks kirjutada neile kiri ja lisada CV. Teiseks võimaluseks on helistamine või ettevõtte külastamine. Isiklikul kohtumisel on mitmeid eeliseid, näiteks tähelepanu saavutamine isikliku
! t l u t u h o s k e is äha veeda suvi
Kauaoodatud suvi läheneb meeletu kiirusega ning veedame üha enam aega õues, on seega viimane aeg korrata koos Punase Ristiga üle nipid, mis aitavad meil kõige soojemat aastaaega ohutult mööda saata. Tekst: ANNIKA AUNAPU / Eesti Punase Risti Valgamaa seltsi noortejuht Suvel tuleks kindlasti juua rohkelt vett. Võib tunduda, et seda korrutatakse liiga tihti, kuid see ongi väga oluline – vesi on ju elu alus. Esimene klaas vett tuleks juua kohe peale ärkamist ning veepudelit tuleks kanda endaga kaasas terve päev. Kui tunneme janu, on meie kehal veepuudus juba tekkinud ja sellist seisundit tuleks ennetada juues pidevalt lonksude kaupa vett. Niimoodi oled hüdreeritud ja samas jahutab see keha, vähendades kuumarabanduse ja päikesepõletuse riski. Samuti parandab vee joomine tuju ja enesetunnet, mis aitab meil suve maksimaalselt nautida.
Kasuta kaitsevahendeid Päikese käes viibides on oluline kasutada päikesekreemi, mida tuleks nahale pidevalt kanda. Seda ei tohiks ära unustada ka kergelt pilvise ilmaga, sest suur osa UV-kiirgusest tungib läbi pilvede. Samuti aitavad meid kaitsta peakate
kes on abiks? Sulle on abiks Valgamaa Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistid: Tuuli Mekk karjääriinfo spetsialist tuuli.mekk@rajaleidja.ee 5303 0115 Jelena Kalames karjäärinõustaja jelena.kalames@rajaleidja.ee 5885 3612
kontakti kaudu ehk jääd tööandjale meelde. Oleme nüüd jõudnud tööotsimise teekonnal lõpusirgele. Võib-olla avastasid enda jaoks mitmeid takistusi: ei oska nimetada isiksuseomadusi, võimeid ning ei tea kust leida infot. Lisaks puudub kandideerimisdokument ja töövestluse kogemus. Kasuta erinevaid võimalusi: eneseanalüüsiga aitab karjäärinõustaja, kandideerimisdokumendid – palu appi karjääriinfo spetsialist. Suvine töö ja selle leidmine vajab planeerimist. Võta endale aega, anna võimalus ning kandideeri!
päikesepõletus Kui oled päikese käes ära põlenud, siis jahuta nahka külma veega vähemalt kümme minutit. Eemalda põletuse kohalt riided ning kõik ehted, mis võivad kuumust säilitada ja takistada verevarustust kätes ja jalgades. Kui põlenud on suurem piirkond, mässi see kiireks mahajahtumiseks märga linasse. Kaitse põlenud nahka edasise päikese eest. Villide tekkimisel ära neid katki tee ning kata vigastatud piirkond. Põletust ravivaid geele ja pihusteid saab osta apteegist. Ära kasuta põletuse korral jahutamiseks jääd ega ära määri mee, hapukoore ega alkoholiga.
ning õhuline ja hele riietus. Mitte kunagi ei tohiks jätta väikseid lapsi ega loomi üksi kinnisesse
Igal suvel toimuvad üle Eesti õpilasmalevad. Mõned aastad tagasi, 2014. aastal, toimus ka Valgamaal noorsootöökeskus Tankla eestvedamisel malev. Tänavusel suvel korraldatakse viiepäevane malev Otepää valla noortele. Selle eestvedajaks on Otepää noorsootöötaja Kätlin Meema.
Märka inimesi enda ümber Vahel juhtub, et ka Eestis tõusevad suvel kuumakraadid kõrgele. Sellistel päevadel ei tohiks planeerida füüsilisi tegevusi keskpäevale ning tuleks viibida rohkem jahedas. Siinkohal kutsun kõiki üles teistest inimestest rohkem hoolima ning märkama neid enda kõrval. Võibolla on kõrvalmajas elaval vanatädil abi vaja, sest õues on liiga kuum, et ta ise poodi jõuaks minna? Selleks, et suvi mööduks võimalikult muretult ja kindlustunne oleks suurem, tule õpi Punases Ristis esmaabi! Selleks liitu meie noorterühmaga või tule esmaabikoolitusele. Soovime teile kõigile ohutut ja õnnelikku suve!
kuumarabandus Kuumarabandus tekib keha liigsoojenemisel, kui organism ei saa ennast piisavalt jahutada. Põhilised sümptomid on peavalu, peapööritus, iiveldus, oksendamine, silme ees virvendamine, halb enesetunne, kiire pulss, kuiv ja kuum nahk. Kui kuumarabanduse nähud ilmnevad, helista kohe 112, sest tegemist võib olla väga ohtliku olukorraga. Kiireks esmaabiks toimeta kannatanu jahedasse varjulisse kohta. Teadvusel inimene pane kergelt tõstetud pea ja ülakehaga lamama. Jahuta teda kiiresti, kasutades käepäraseid vahendeid. Näiteks vii kannatanu jaheda duši alla või pritsi aiavoolikust jahedat vett. Anna talle joogiks lonkshaaval külma vett. Kui kannatanud on teadvuse kaotanud, siis keera ta püsivasse küliliasendisse.
o t e pä ä va l l a noortele on
oodata malevat
Tekst: GRETE LIIVAMÄGI Foto: TIMO ARBEITER «Õpilasmaleva idee sündis Otepää vallavanemal Kalev Laulil. Ta soovis, et sel suvel toimuks esimene Otepää valla noortele suunatud õpilasmalev, mida planeeriks ja organiseeriks Otepää avatud noortekeskus,» selgitab Kätlin. Malev toimub hetkeseisuga 30. juunist 5. juulini ja sinna on oodatud noored vanuses 13-14. Tööpäevi on noortel viis, kuid viimase päeva õhtule on plaanitud ööbimisega ühistegevus maleva lõpetamiseks, mistõttu on laagri kogupikkuseks kuus päeva. «Tööandjaks on praegu teadaolevalt Otepää vallavalitsus ning töödeks on peamiselt lihtsamad heakorrastustööd (riisumine, värvimine, rohimine) ja kui hästi läheb, saavad noored kaasa aidata ka Retro Best’i festivali korraldamisele,»
autosse. Õues ei pea olema just lauspalavus selleks, et autos tõuseks temperatuur minutitega saunakuumuseni. See omakorda põhjustab kuumarabandust ja võib olla eluohtlik.
kirjeldab Kätlin töö olemust.
Täpsed plaanid veel selguvad Malevaga seotud ideed on veel arendamisel. Plaanis on esitada pakkumine Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) poolt välja kuulutatud töösuve hankele, mis on mõeldud kohalikele omavalitsustele. Selle raames pole viimase kolme aasta jook-
Kätlin Meema
sul toimunud õpilasmalevat, mistõttu otsus tulla positiivne. Täpsustav info sel suvel toimuva Otepää valla maleva kohta saabub siis, kui ENTK on teinud oma otsuse valla poolt esitatud pakkumisele. Kindlasti tasub Otepää 13-14aastasel noorel hoida silmad-kõrvad lahti, et veeta suvest vinged kuus päeva kohalikus malevas!
helme valla
noortetoas k ä ib v il g a s e lu
Juba mõnda aega on Helme vallas Ritsu spordihoones tegutsenud noortetuba. Tänu sellele saame uhkelt öelda, et Valgamaal on kõikides valdades oma koht, kus noored saavad koos käia. Tekst: CÄROL TUTK Foto: ÜLLA TAMM Noortetoa eestvedaja Ülla Tamme sõnul käib noortekeskuses vilgas elu ning külastajaid on palju. Oma koha pole leidnud ainult noored, vaid sagedased külalised on ka lapsevanemad. Ühel vaheaja nädalal olid seal lausa 12 kooli õpilased. Noortele meeldib väga noortekas aega veeta, et tihtipeale ei jõua nad ära oodata, millal uksed avatakse. Õhtuti jällegi palutakse tihti, et noortekas kauem lahti oleks. Muidugi ei toimu kogu tegevus ainult sees. Võimalikult palju tegevusi organiseeritakse ka väljaspool noortetuba. Mida ilusamad on ilmad, seda enam veedetakse vaba aega väljas – küll staadionil, palliplatsil, metsas.
Noorte panus on märkimisväärne Ülla sõnul on noortetoa tegemine olnud lõbus ettevõtmine, kuid teisalt on selle õnnestumise taga palju tööd ja ühiseid pingutusi. Rahaline toetus pärineb peamiselt kohaliku omaalgatuse programmist ja Helme vallast. Suurema osa tööst on teinud noored ise. «On uhke tõdeda, et noored ise on nii palju panustanud toa valmimisse. Alustades ajurünnakutest ja lõpetades seinade pahteldamise ning mööbli kokkupanekuga,» räägib Ülla. Kuid see pole kõik, millega noored on hakkama saanud. Nende initsiatiivil ja läbiviimisel on toimunud FIFA 16 võistlus (maakonna noortekeskuste vaheline jalgpalliturniir), mitmed ööbimised ning põnevad vaba aja tegevused. Lisaks erinevatele lauamängudele, lauajalgpallile ja piljardile on noortetoa suure teleri taga võimalik mängida ka Xbox’i ja teha filmiõhtuid.
Asjaosalised ise sooviks veel arendada köögiosa, sest hetkel on neil ainult pliit ja külmkapp. Kuid see ei takista aktiivsetel lapsevanematel läbiviimast iga kuu kokandusringi, kus siis jagatakse mitmekülgseid toiduvalmistamise nippe.
Huvitavad ettevõtmised Hetkel on noortetoas käimas üks huvitav ja motiveeriv võistlus. Kuni kooli lõpuni on seinal hinnete motivatsioonitabel. Tublimaid õppijaid premeeritakse juunis reisiga, kuid enne veel tehakse ühiseid koosõppimisi, et kevadise päikesega ei kaoks tahe kodutöid teha. Samuti käivad vilkad ettevalmistused suvisteks esinemisteks, sest üheskoos plaanitakse lavastusega välja tulla. Alustekstiks on võetud O. Lutsu raamat «Kevade», kuid see on muudetud tänapäevaseks noorteversiooniks. Näiteringi juhendajaks on kohalik tubli lapsevanem, kes ise avaldas soovi juhendada noori. Suvel on plaanis korraldada üheskoos noortega kahepäevane matk. Hetkel ei ole veel kindlaks määratud, kuhu täpselt minnakse, kuid noortel on ideid palju. Eelmisel aastal käidi rattamatkal, millega kõik jäid väga rahule ja sellevõrra oodatakse tänavust matka veelgi enam. Kuna Ülla sõnul on noored hakkajad ja tahavad ise raha teenida, siis aidatakse neil leida koostööpartnereid, kelle juurde nad saaksid tööle minna. «Helme valla noored on väga tublid!» tõdeb Ülla. «Neid pole tarvis tegutsema sundida, sest nad ise tahavad kogu aeg midagi teha. Tuleb lihtsalt toeks olla ning vajadusel nõu ja jõuga aidata.»
b o o t s i t ö ö, m
a v e ä p e s s iga
rõõmu
Hiljuti asus Tõrva avatud noortekeskuses tööle uus noorsootöötaja. Noortega hakkab tegelema Antslast pärit Kertu Reva, kes tunneb end siin, küngaste ja metsade vahel, väga koduselt. Tekst: HELEN TIISLER Foto: ÜLLA TAMM
Kertu tõdeb, et eelmisest kohast oli küll raske lahkuda, sest sealsete noortega oli juba kontakt loodud, kuid tänu sotsiaalmeediale saab ta nendega siiani suhelda. Positiivne oli ka vastuvõtt Tõrvas. «Töökaaslased on toetavad ja sõbralikud, noored on omaks võtnud ning koostöövõrgustikelt olen saanud meeldiva tagasiside,» räägib Kertu. Põhjus, miks Kertu töökohta vahetas oli muutuste otsimine. Eelistades piirkonnana Lõuna-Eestit, siis Valgamaa ja just Tõrva plussideks oli juba varasemalt tuttav koostöövõrgustik ning ka Pubi Juudase olemasolu, mis on naise sõnul üks lahedamaid kohti.
Noorsootöötaja väljakutsed Tõrvasse saabudes oli noorsootöötaja esimeseks ülesandeks luua noortega kontakt, et edasisi plaane lihtsam koos teha oleks. Kuna Kertu saabus siia kevadel, kui õpilaste meeles mõlgub vaid kohe algav suvi, siis noortekeskusesse jõuab vähem noori: tärkav kevad ja soe kevadõhk meelitavad kõiki hoopis õue. Üheks esimeseks noortekeskusega seotud eesmärgiks on kokku panna noorte aktiivgrupp, kes tegutseksid eestvedajatena noortekeskuse tegevuskavade koostamisel ja elluviimisel. Jätkata tuleks traditsiooniliste üritustega ning leida uusi meetodeid erinevas vanuses noorte kaasamiseks. Plaanis on teha rohkem koostööd Valgamaa erinevate noortekeskustega, et korraldada lisaks suvepäevadele veel palju põnevat. Noorsootöötajana puututakse iga päev kokku laste ja noortega, kes toovad päeva palju soojust. Kõige
Aega ka hobide jaoks
rõõmsama hetkena on Kertul meeles see, kui üks noor ütles talle, et ta läheb õppima noorsootööd. «Siis tundisin, et teen õiget asja,» tõdeb Kertu rahulolevalt.
Tänu Kertu õpingutele Tartu kunstigümnaasiumis on temas säilinud loomingulisus, mida igal vabal hetkel rakendada püüab. «Visualiseerimine on saanud viimasel ajal meeldivaks hobiks. Kõik õnnitluskaardid teen ise, meisterdan kingitusi, joonistan ja maalin.» Kertu on ka suur filmivaataja ning lemmikute nimekiri on väga pikk. Sama lugu on laulude/artistide ja raamatutega, kuid oluline on seejuures leida aega ka sõprade jaoks. Oma elus järgib Kertu praegu kolme motot, mis võiksid olla ka teistele eeskujuks: «Tee teistele seda, mida tahad, et sinule tehakse», «Ole muutus, mida soovid maailmas näha» ning «Ära vihasta – imesta!»
PEATOIMETAJA VEERG
Kas rahutused maailmas tekitavad rahutust inimestes? Hea küsimus. Kuid on see ka vajalik küsimus? Kas rahutuseks pole tegelikult põhjust? Mõeldes tagasi terrorirünnakutele Pariisis või Brüsselis, siis kipun uskuma, et murelikkus, hirm ja pelglikkus on iseenesest mõistetavad. Võibolla olekski palju hullem kui inimkond täna usuks ja arvaks, et maailmas on kõik väga hästi ja rahulik. Et pole põhjust karta või et kõik inimesed ongi ilusad ja head. Selline nii-öelda sinisilmsus või maailma läbi «roosade prillide» vaatamine võibki saada meie jaoks hukatuslikuks. Ei, kõike tumedates toonides näha poleks ka sugugi õige.
ig a lõ pp on m il legi
uue algus
KAROLIINA KRUUSMAA / peatoimetaja Illustratsioon: Sandra Veski
I
Tekst: ESTER KAASIK
T
erroriorganisatsiooni Islamiriik (ISIS) käe läbi sureb maailmas iga päev sadu inimesi. Enamik neist küll Lähis-Idas, kuid nemad on samasugused ohvrid nagu olid Euroopas toimunud rünnakutes kannatanud. Iseenesest, kui mõelda nendele inimestele, kes igapäevaselt hukuvad, või isegi nendele, kes hukkusid Euroopa terroriaktide käigus, siis kas rahutus oleks neid päästnud? Tõenäoliselt ikkagi mitte. Kas rahutusel on siis üldse mingi mõte? See on kahe otsaga asi. Esiteks pole tal sellest päästmise või pääsemise aspektist küll mingit mõtet, nii et sama hästi võiks säilitada rahu, positiivset meelt ja sinisilmsust. Kuid teisalt valmistab see sama rahutus meid ette. Juhul kui midagi tõesti
juhtuma peaks, on rahutud inimesed olukorra enda jaoks mingis alateadvuses läbi mõelnud, nad suudavad kiiremini reageerida ja šokeeritus kaob kiiremini kui nendel, kes pole ennast vaimselt ette valmistanud. Ehk ongi rahutus meie jaoks osalt ka kasulik?
Suurt rolli inimkonda vallutanud rahutuses mängib muidugi ka massimeedia. Peaaegu ülepäeviti saame lugeda/kuulda/näha uudiseid erinevatest õnnetusjuhtumitest,
kriisidest, rünnakutest ja probleemidest. Ausalt öeldes ma isegi ei imesta, et inimene ei leiagi varsti enam põhjust omada sisemist rahu. Kui kõik meie ümber kumab negatiivsust, siis isegi see üdini positiivne inimene on üks massist ning temagi sära lõpuks kustub. Ma ei ürita siinkohal väita, et meedia ei tohiks kajastada maailmas juhtuvat, kuid igaüks meist peaks leidma mingi põhjuse olla pisutki õnnelik. Sest olgem ausad, päeva lõpuks ei saa lihtne inimene üksi muuta seda, mis täna tema ümber toimub. Lähme tagasi põhiküsimuse juurde. Kas rahutused maailmas tekitavad rahutust inimestes? Jah, mina usun küll. Kuid on see rahutus tõesti nii hirmus võrreldes sellega, mis meie ümber toimub?
noored on maailmas toimuvast teadlikud 21. aprillist 5. maini viis Valgamaa noortekogu läbi veebipõhise küsitluse teemal «Valgamaa noored ja välispoliitika». Küsitlusele vastas 54 noort, kellest 42 olid naised ja 12 mehed. Küsitluse kaudu uuriti, kui teadlikud on Valgamaa noored maailmas toimuvast ning mil moel see neid kõnetab.
Küsitles: VALGAMAA NOORTEKOGU Selgus, et üle poole vastanutest hoiab end välispoliitiliste uudistega kursis iga päev. Vaatamata toimunud terrorirünnakutele, arvab 63% vastanutest siiski, et Eestis pole ohtlik elada. Põhjendustena tuuakse näiteks esile Eesti riigi tagaplaanil olek Euroopa mastaabis; riigi väiksus; immigrantide vähesus. Samas 37% tunneb siin elades väikest hirmu. Kartuse põhjustajana tuuakse välja Eesti riigi väiksus, siia saabuvad immigrandid ning samas ka äkilised ja järjestikku toimunud rünnakud lähisriikides. Üle poole vastanuist arvas, et Eesti julgeolekule on ohuks nii Vene-
maa agressiivsus kui ka eestlaste sallimatus ja viha. 44% vastanutest pidas ohuks pagulaste Eestisse saabumist. Kaks vastanut arvas, et
koolid saavad täiustust Haridusreformi tõttu peavad koolid olema konkurentsivõimelised. Näiteks sai Otepää gümnaasium valmis modernse õppeköögi ja Valga põhikool juurde digitehnikat. Maakonnas toimub mitmeid spordiüritusi, mis noorte seas üha populaarsust koguvad. Üle-eestilisel heategevuslikul jooksul osales ke rekordarv maakonna noori. Samuti korraldavad noored ise sportlik arja jooksus noorte d toimunu ääres jõe Pedeli Valgas Näiteks isi. ettevõtm . õpilased 6/36 korraldajateks olid Valga gümnaasiumi
sportlikud maakonna noored
põhjuseid on teisigi. Vastanute seas jääb kõlama, et ollakse ümbritseva osas valvsamad ja inimeste osas tolerantsemad.
ga algus on veidi hirmutav ja ärevusttekitav, justkui lendaksid liblikad kõhus. Sügisel kooliteed alustades, jalgrattaga sõitma õppides, uue töö kallale asudes või mis iganes ettevõtmisega alustades keerlevad peas erinevad mõtted. Kas ma saan hakkama? Kuidas kõik toimima hakkab ja lõpuni jõuab? Enamasti on nii, et kui asju alustada, siis tundub nagu need kestaksid terve igaviku, aga kui lõpuni jõuavad, siis märkame, et aeg on läinud lennates. Iga alguse jaoks on vaja, et mõni eelmine asi saaks läbi. Pole võimalik, et alustame kogu aeg uute ettevõtmistega ja vanad kohustused jääksid alati kestma. Uute väljakutsete jaoks on vaja energiat, jõudu ja aega, et saaksime anda endast maksimumi, mitte teha asju poole vinnaga. Keskenduda paarile asjale põhjalikumalt on oluliselt efektiivsem, kui rapsida saja erinevaga. Minu arvates kehtib sama põhimõte ka tutvuste ja sõpradega. Pigem olgu paar-kolm väga lähedast sõpra, kes on alati sinu jaoks olemas. Mitukümmend inimest, kellega ollakse justkui sõbrad, aga kui on tõelist tuge vaja, pole kellegi poole pöörduda. Muidugi tuleb olla sotsiaalne ning suhelda paljude inimestega, aga neid, keda tõeliselt lähedale lasta, tuleks hoolega valida. Keegi meist pole imeinimene, et jagada ennast sajaks tükiks erinevate inimeste, tööde ja kohustuste vahel. Elul tuleb lasta ennast edasi kanda nagu merelainetel. Hoides kümne küünega kinni kõigest, ei pruugi paremad asjad sinuni üldse jõuda. Noortelehe meeskond on samuti seilanud mööda merd, mis on kord tormiline, siis jälle rahulikum. Nüüd tundub, et meie purjed hakkavad randuma ja reisijad sellelt soovivad minna uusi maid vallutama. Pikalt reisilt on saadud suur kogemustepagas, mis annab edasisteks rännakuteks hea eelduse ja kindlustunde. Jah, kõik head asjad saavad kord otsa, nagu ka jäätis, sünnipäev või puhkus, aga sellest ei tohiks ennast heidutada lasta. Kuna loodus tühja kohta ei salli, on küllap teie ees peagi midagi muud uut ja vahvat. Olen ääretult tänulik, et mulle osutus võimalus olla Tankla meeskonna liige ja noortelehe peatoimetaja. Oli palju rõõme ja ka muresid, kuid see kõik oli seda väärt! Soovin, et ka sina, noortelehe lugeja, julged ette võtta uusi väljakutseid ning nende lõpule jõudes tunned tehtu üle uhkust!
TOIMETUS MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Jaama pst 12, Valga, 68205 tel 5908 1717 | toimetus@tankla.net
sebra sõbrad
Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Karoliina Kruusmaa. Turundusjuht: Keiti Oja. Keeletoimetus: Keiti Oja, Maileen Pillaroo. Fotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm. Küljendaja: Timo Arbeiter. Reporterid: Egle Kõvask, Grete Liivamägi, Maria Pibilota Murumaa, Beryt Paidra, Maileen Pillaroo, Tuuli-Maria Tamm, Helen Tiisler, Cärol Tutk, Annabel Voitka. Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 2000. Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit. Aitäh Otepää Avatud Noortekeskus!
M ug av us ts oo ni st vä ljaast um in e an na b
võimaluse arenguks
n ä i ta s s ilmad e t t e ko g u ees tile!
Kadri Lepik (24) on Helme vallast Linna külast pärit neiu, kes oli 2016. aasta Eesti Laulu finaalis Isac Ellioti klaverisaatja. Kadri on justkui Hunt Kriimsilm, kes lisaks muusikale tegeleb mitmete muude asjadega.
e Grete-Lisette Gulbis (13) on Helm vallast pärit neiu, kes tantsib tantsuklubis HOP teist aastat. ka Lasteaiast saadik on neiu käinud is balletitundides ja iluvõimlemisklub Rütmika. Tekst: ANNABEL VOITKA Foto: ÜLLA TAMM
Tekst: BERYT PAIDRA Foto: ÜLLA TAMM Kadri on muusikaga tegelenud juba 18 aastat, esimesed kokkupuuted sai ta õe süntesaatoril. Kuigi pilli sai jõulukingiks neiu õde ja asus see õe toas, siis rohkem mängis sellega toona 5aastane Kadri. Kolm aastat hiljem panid vanemad ta Tõrva lastemuusikakooli. Tihti tekib lastel esimeste suuremate raskustega silmitsi seistes soov muusikakool pooleli jätta, kuid Kadril seda muret polnud. Põnevust valmistas seejuures aga iseseisvalt bussiga muusikakooli sõitmine.
Kool venis hiliste õhtutundideni Pärast põhikooli suundus Kadri õppima Heino Elleri nimelisse muusikakooli, kuid paralleelselt alustas ta õpinguid ka Tartu Mart Reiniku gümnaasiumis. Elleri-periood oli Kadrile raske nii vaimselt kui füüsiliselt. Tihti jäi neiu muusikakooli kuni selle sulgemiseni, sest hilistel õhtutundidel oli harjutamiseks rohkem vabu klasse. Vahepeal viibis Kadri koolis ka nädalavahetustel, sest konkurents oli tugev, mistõttu tuli palju harjutada, et mitte nõrgem näida. Pärast kahte aastat õpinguid Elleris oli neiu suure dilemma ees – kas vahetada õpetajat või jätta kool pooleli. Ta on olnud alati arvamusel, et õpetajal on suur roll õpilase muusikalisel arengul. Kadri tundis, et tema enda esimeselt Elleri õpetajalt soovitud tuge ja motivatsiooni ei saanud. Õnneks tekkis tal võimalus õpetajat vahetada. Uus õpetaja suutis Kadrit nii palju motiveerida, et neiu lõpetas muusikakooli väga positiivsete tulemustega. Kadri töötab praegu SEB pangas nõustaja ametikohal ning nädalavahetustel teenib lisaraha baaridaamina ööklubis. Lisaks on ta klaveriõpetaja kahele õpilasele. Nagu kõigest eel-
grete-lis
nevast veel vähe oleks, siis on Kadri lõpetamas kevadel bakalaureusekraadi TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis. «Kes palju teeb, see palju jõuab» on siinkohal tabav ütlus. Enda vanematekoju jõuab ta praegu küll harva, kuid kui plaanib seda teha, siis on see nädalaid ette teada.
Ei saa Bachist üle Kadri arvab, et kõige enam pidi ta mugavustsoonist välja astuma Elleri perioodil, sest koolis on palju erinevaid kohustusi ja ülesandeid, millest kõrvale hiilida pole võimalik. Just improvisatsioon ja pop-jazz olid kõige erinevamad tema tavapärasest stiilist: «Kuna pop-jazz klaveril on oma teatud akordid ja võtted, siis õppides tavalist klaverit tundus see küll mugavustsoonist väljaspool asuvat.» Improvisatsiooni juures on keeruline see, et luuakse muusikat jooksval ajahetkel – kõik, mis pähe tuleb, see muusikasse ka kantakse.
Kõige suuremad eeskujud on neiul pärit baroki ja romantismi ajastust. Esimesena meenub talle Johann Sebastian Bach oma väga polüfoonilise loominguga. «Bach küll oma elu ajal
end väga suureks heliloojaks ei pidanud, kuid ma ei saa üle ega ümber tema prelüüdidest ja fuugadest, mida mulle väga meeldib mängida ja kuulata,» räägib neiu. Kadri teine eeskuju on pärit Venemaalt ja kuulub romantismiajastusse – Sergei Rachmaninov. «See helilooja on mulle sümpaatseks saanud just oma väga mitmekesise loomingu ja tugeva rõhuasetusega meloodiale. Rachmaninov pidas muusika hingeks meloodiat ning selles osas nõustun ma temaga täielikult.» Tänapäevastest muusikutest ta kedagi eraldi välja tuua ei taha. Igal muusikul on oma eripära, mis neid eriliseks teeb – kellel mõnus ja kõrvu paitav tämber, kellel uudne ja huvitav tehnika, kes loob muusikat hingele. Tuleb lihtsalt ise osata samastuda endale sobiva muusikuga, kuid seejuures leida oma nišš.
Grete-Lisette on iseloomult rõõmus, kannatlik ja ambitsioonikas. Laval ja võistlustel on ta julge ja artistlik, muidu pigem ettevaatlik ja tagasihoidlik. Talle meeldib hea huumor ja ta võib mitut asja korraga teha. «Mulle ei meeldi, kui eakaaslased hädaldavad, et neil ei ole aega. Nad ei tea, mida see tähendab,» lisab ta veel.
Töö ja higi käsikäes Tantsuvaimustust koges Grete-Lisette 2013. aastal Venemaal iluvõimlemise laagris olles, kus ta sai tantsutunde. Tantsutrennid on neiul kaks korda ja lisaks juhendab ta ka ise ühe korra nädalas nooremaid. «Väikestele trenni andmine annab energiat, rõõmu ja uusi ideid. See on teatud mõttes eneseteostus,» arvab ta. Iluvõimlemine hakkas Grete-Lisettele meeldima kohe pärast seda, kui ema ta trenni viis. Hetkel treenib ta viiskuus korda nädalas, mille jaoks sõi-
Juhus viis suure publiku ette Kõige meeldejäävamaid esinemisi on Kadril olnud kaks: Eesti Laul ja Elleri lõpetamise kontsert-eksam. Arvestades Eesti Laulu vaatajate arvu, oli see tema jaoks väga eriline. Tema sõbranna, keda algselt kutsuti klaverisaatjaks, ei saanud osaleda ja seega pakuti kohta Kadrile. Emotsionaalsem oli aga Elleri kontsert-eksam, sest selle nimel oli ta kõvasti vaeva näinud aastaid. Kadri meelest ongi esinemise juures väga tähtsal kohal tunded ja emotsioonid. «Asja tuleb teha südamega, muidu pole mõtet!». Muusikat neiu oma elust välja jätta ei soovi – ta loodab juba varsti teha tööd, mis on loovam ja kus ta saab iseenda ülemus olla.
dab eraldi Tartusse. «Selleks, et võimlemisega tõsisemalt tegeleda, tuleb sõita Tartusse või Tallinnasse,» nendib ta, «sest tema kodukohas nii head võimalused puuduvad.» Hea võimleja peab alustama noorelt ja pingutama väga palju. Tantsija puhul on oluline loomingu-
lisus ja keha valitsemine. Tantsulise etteaste juures mängib suurt rolli ka muusika, mis peab esinejat ennast kõnetama. Grete-Lisette on võimlemisest ja tantsimisest palju õppinud. «Hindan aega väga kõrgelt ja olen õppinud meeletult pingutama. Pole olemas sõnu «ei viitsi», «ei taha», «ei jõua», «ei saa», «ei oska».»
Magusad võidud Tantsimine on Grete-Lisette elu osa. «Tants on minu jaoks väga tähtis. Tantsin kodus iga päev, ka varahommikul ja hilisõhtul. Tantsin nii hea kui ka halva tujuga.» Lisaks tähendab tüdruku jaoks tantsimine emotsioone, loomingut ja vaimustust. Vabariiklikelt võistlustelt on ta saanud palju medaleid. Rühmvõimlemises saadud Eesti meistritiitel lasteklassis (2015) ning Euroopa meistrivõistluste 6. koht (2016) on aga eriti mainimisväärsed tulemused. Neiu on pälvinud ka Eesti noortemeistri tiitli iluvõimlemise mitmevõistluses (2013) ja Tartu meistrivõistlustening turniirivõite. Grete-Lisette võitis 2. ja 3. aprillil toimunud TV3 saate «Tantsuhulluse» finaali. Tema konkurentideks olid väga tugevate ja staažikate tantsukoolide ja koreograafide kasvandikud ning eelmise aasta võitja Anita Kurõljova. «Tegin oma tantsukava ise, paljud kavad olid aga tippspetsialistide tehtud,» on ta uhke. Laval kolme parema seas seistes valdas neiut võimas tunne. «Tantsu uuesti esitamine teadmisega, et olen Eesti parim tantsija oli väga vägev tunne.»
sette
laulmine
on k a sport! 9. aprillil toimus Tõrva Kirik-Kammersaalis konkurss Valgamaa Laululaps 2016, kus selgitati maakonna esindajad telesaatesse Laulukarussell. Kuidas käib aga selliseks suureks esinemiseks valmistumine? Tekst: MARIA PIBILOTA MURUMAA Konkurents oli tugev, sest kokku olid tulnud maakonna kõige paremad noored lauljad. Võistlus oli raske ja pingeline. Laulmist võib võrrelda spordiga – vaja on sportlast, spordivahendit ja palju treeningut. Nii nagu iga õige sportlane, teeb ka laulja alustuseks soojendust. Esmalt tuleb lihased soojaks saada enne kui treeninguga pihta hakata. Erinevad susisevad ja põrisevad sõnad, madalad ning seejärel kõrged noodid, kiire ja aeglane hingamine võtavad higimulli otsaette ning ajavad keele sõlme. Kui suudad öelda vähemalt 12 korda järjest «agari pagari piparkook» on kindel, et soojendus on edukalt läbitud. Järgneb põhitreening, mis võib kesta päevi ja nädalaid. Mida rohkem laulad ja lihvid iga oma hingetõmmet ja sõna, seda kindlam on laval. Alguses on tore laulda oma lemmiklaulu, kuid aja möödudes hakkab laul kummitama ning keerleb alatasa mõtetes. Lõpuks tundub lauljale endale, et tegu oleks nagu katki läinud grammofoniga. Laulja spordivahend on tema hääl. Kahjustuste korral lakkab ta töötamast ning on oht esitada halb
7. mail toimus Sloveenias rahvusvaheline peastarvutamise võistlus. Teise koha saavutas Pukast pärit Kertu Tilga. Neiu on käinud Puka keskkoolis, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis ning praegu õpib Tartu tervishoiu kõrgkoolis õe erialal.
parimad lauljad «Laulukarusell 2016» Valgamaa võitjad: 3-9aastased: Airiin Juust ( juh Kersti Teder) 8-10aastased: Riivo Pippar ( juh Novella Hanson) 10-13aastased: Emma Laureen Paul ( juh Novella Hanson) «Valgamaa Laululaps 2016» võitjad: 14-15aastased: Carmen Kartau ( juh Novella Hanson) 16-18aastased: Anette-Johanna Park ( juh Ursel Oja) 19-26aastased: Liina Tsimmer ( juh Maarika Reinhold)
sooritus. Suurim hääle kahjustaja on gripp: ta on salakaval ning ilmub justkui kiuste alati välja nädal enne tähtsat võistlust. Appi tuleb võtta kõik meetmed, et põhjustatud kahju likvideerida. Gripi puhul on laulja parimad sõbrad kuum tee ning sidrun. Isegi kriisi ajal suudavad need teha imet: eriti kiireks paranemiseks tuleb juua umbes seitse tassi päevas. Kui treening on läbitud ning spordivahend korras, võib laulja asuda karmi ning pingelisse võistlusesse, kus iga nurga taga võib peita end lavahirm. Õnneks Valgamaa laululapsed lavahirmu ei karda ning suudavad alati teha unustamatuid sooritusi. Sageli on žüriil raske võitjat välja selgitada, sest Valgamaa noored on väga kõrgel tasemel.
valgamaa neiu teise koha
tõi pranglimise maailmameistrivõistlustelt
Tekst: KAROLIINA KRUUSMAA Foto: ERAKOGU Kertu on silma paistnud heade oskustega pranglimises juba varasemalt. Neiu märkimisväärseimad tulemused on 2014. aasta maailmameistrivõistluste neljas koht, 2015. aasta Eesti meistrivõistluste teine koht ja mitmed teised medalikohad vabariiklikel ja maakondlikel võistlustel.
Kertu alustas pranglimisega kolmandas klassis. Kui alguses oli see kõigile õpilastele kohustuslik, siis praeguseks on see saanud neiu hobiks. Pranglimine arendab mõtlemisvõimet ning selle ala puhul on oluline ka kiirus.
vi ie aasta jo oksu l on sa an ud ko ge mu se
noortelehest l u g e j at e m u l j e d
100 noort
Hoiad käes järjekordset noortelehte Tankla, mille valmimisele on paljud kaasautorid pühendanud mitmeid tunde. Uurisime noorte käest, mida nemad meie tehtud tööst arvavad. Küsitletud sai ka kahte õpetajat, kellest kumbki pole kahjuks meie lehe lugeja, kuid ega kõigile ei saagi meeldida. Küsitles: BIRGIT MARANIK Silvia Vuks (Pilkuse) Olen kuulnud noortelehest Tankla ning ka paar korda seda lugenud. Minu jaoks on uudised olnud huvitavad, kuid meeldiks rohkem lugeda koolielust, kuna käin ise veel põhikoolis ja sarnaseid teemasid oleks põnevam jälgida.
Timo Truu (Vastseliina) Elan ise Võrumaal, kuid läbi Valgamaal elavate tuttavate olen kuulnud ainult positiivset noortelehest. Huvitavamad lood minujaoks on olnud erinevatest sportlastest, kuna tegelen ka ise aktiivselt tervisliku elustiiliga. Hea meel, et Valga maakonnas leidub noori, keda paelub ajakirjandus ning minu arvates on noorte kirjutatud lugusid palju põnevam lugeda kui täiskasvanute.
Karl Gustav Aart (Neeruti) Noorteleht omab alati asjalikku välimust, mis kutsub lugema. Sisult on lood normaalsed, kuid vahepeal esineb grammatilisi vigu. Noorteleht on hea paik, kuhu saab paigutada ka reklaami, seega ei peaks minu arvates paberleht asenduma internetis olevaga. Mulle meeldiks lugeda rohkem uurivat ajakirjandus ning teadusuudiseid, kuid seda just Valgamaa noorte seisukohast.
Oleme jõudnud aega, kus noortelehe toimetuse liikmed on otsustanud edasi liikuda. Noortelehe meenutamiseks vaatame tagasi sellele, kuidas kõik alguse sai. Tekst: EGLE KÕVASK Foto: ÜLLA TAMM Noorteleht Tankla loodi eesmärgiga kajastada noorsootöövõrgustiku tegemisi nii maakonnasiseselt kui ka laiemale lugejaskonnale. 2009. aasta mais ilmus ühekordse projekti käigus esimene 4leheküljeline noorteleht, mis oli kokku pandud enamasti maakonna noorsootöötajate poolt. Uuenduskuuri läbinuna ilmus järgmine noorteleht 2011. aastal 8leheküljelisena. Ajaleht
sai rahastuse ning hakkas ilmuma neli korda aastas. 8leheküljelise ajalehe printimiskogus oli 3500 eksemplari.
Hiljem, kui hakati rohkem rõhku pöörama sisu tootmisele, läks noorteleht 12leheküljeliseks ja tiraažiks sai 2500. Senistes väljaantud numbrites oleme kajastanud suurel määral tublisid Valgamaa noori, noortega tegelejaid ning ka põnevaid noortesündmusi. Hetkel hoiad Sa käes noortelehe 23. numbrit. Lehe valmimisse on kaasatud 14-24aastased noored üle maakonna ning lehetöö käigus saab kogeda pea-, keele- ja levitoimetaja töökohustusi, fotograafiks, küljendajaks, karikaturistiks, turundusjuhiks, reporteriks ja sotsiaaljuhiks olemist. Praegu on meeskonnas 19 aktiivset liiget, ent viie aasta jooksul on toimetuse tööd maitsta saanud ligi sada noort.
noortelehte? k e s t e e va d
Ajalehe ilmumiseks on vaja mitme inimese koostööd. Noortelehe toimetusse kuuluvad reporterid, fotograafid, keeletoimetajad, küljendaja ja peatoimetaja. Missuguse kogemuse on saanud järgmised meeskonnaliikmed Tanklas oldud ajast? Maileen Pillaroo keeletoimetaja ja reporter
Olen Tanklas keeletoimetaja ja reporter olnud juba kaks aastat ning selle aja jooksul olen panustanud kaheksa lehe ilmumisse. Keeletoimetajana on minu ülesanne vaadata kirjutatud artiklid enne ilmumist üle ning teha nendes nii õigekeelsus- kui stiiliparandusi. Reporterina see-eest saan olla loovam ning kirjutada maakonna noori puudutavatel teemadel. Tanklasse panustamine on mind arendanud mitmekülgselt läbi lõbusate meeskonnasündmuste ja tegusate nädalavahetuste lehe ilmudes. Lehte tehes olen õppinud, kui oluline on tähtaegadest kinnipidamine ja sõbralik suhtlus meeskonnaliikmete vahel. Lõpptulemsena olen uhke, et olen saanud töökogemuse Tanklas oma CV-sse lisada.
Timo Arbeiter
Sandra Veski
Ülla Tamm
küljendaja ja fotograaf
illustraator
fotograaf
Tänavu kevadel täitus mul «Tankla juubel» ehk viis aastat sellest, kui alustasin noortelehe küljendamisega. Minu käe all on nüüdseks valminud 22 numbrit paberlehte, meeletul hulgal teisi Tankla kujundusi ja plakateid, palju fotosid leheveergudele, veelgi enam sotsiaalmeediasse. Vahva, kui aastas on neli nädalavahetust, mil tuleb istuda terve aeg arvuti ja ühe suure ekraani taga ning küljendada. Ja kujundada. Sellele järgnenud esmaspäeval oli kõige suurem ootus – kas ajaleht ikka trükiti? Kas värvivalik õnnestus? Kas tekst on loetav? Mis oleks võinud olla teisiti? Kes on esimene, kes märkab mõnda viga? Need on küsimused, mis on värske lehe puhul kõige olulisemad. Ja tunne hoida käes «ahjusooja» enda küljendatud ajalehte – see on võrratu tunne! Aitäh nendele inimestele, kes on mind hea sõnaga toetanud!
Minu joonistamiskirg sai alguse 14aastaselt ning praegu on see minu suurim hobi. Kõik algas sellest, kui mu naaber soovitas mul hakata koomikseid tegema. Paar aastat hiljem olin juba Tanklas illustraator. See tunne, et midagi minu joonistatut näevad väga paljud inimesed ongi peamine põhjus, miks Tanklaga liitusin. Meeskond on samuti väga lahe. Üksteise aitamine ja julgustamine, koostöö ja ühine kirg ajalehetegemise vastu motiveerib mind tohutult. Ma ei ela küll enam Valgamaal, kuid tänu internetile saan kiiresti ja arusaadavalt oma ülesanded teada ning hiljem tehtud joonistused ära saata. Tanklas oldud aja jooksul olen saanud oma oskusi palju praktiseerida ning plaanis on ka paari aasta pärast minna välismaale ülikooli selleteemalist eriala õppima.
Fotograafi roll on lehes teha artikkel elavaks, kutsuda lugema põneva fotoga. Tanklas olles olen õppinud pressifotograafia olemust ning selle erinevust tavalise pildistamisega. Minu ülesanne ei ole lihtalt üks klõps teha. Pean mõtlema, kas see on piisavalt atraktiivne lugejale ning annab tekstile lisandväärtust. Lisaks heale kaamera käsitsemisoskusele ja kompositsiooni jälgimisele peab olema fotograaf hea suhtleja, suutma panna persoonid fotol end mugavalt tundma ning jätma ajalehe väljaandest hea mulje. Töö on põnev, sest pildistamisi tuleb ette nii sise- ja välitingimustes, päikese ja lumesajuga kui ka varahommikul ning hilisõhtul. Tankla lehes oldud aastad on andnud mulle võimaluse oma teadmisi ja oskusi proovile panna, kuid samas olen ka palju juurde õppinud. Kohtumised põnevate inimestega, uute kohtade avastamine on kindlasti silmaringi laiendanud.
nipitiri
Kes meist poleks kokku puutunud erinevate keerdküsmustega. Need panevad alati ajurakud ragisema ning alati mõtleme vastustega üle. Neile tuleks läheneda aga loogiliselt ja huumoriga! Järgnevad küsimused on küsitud täiskasvanutelt, kes puutuvad igapäevaselt oma töös kokku noortega. Võid küsida järgmisi küsmimusi ka oma sõpradelt ning vaadata, kuidas nemad vastavad. Küsitlesid: ÄLIS MARAN, KRISTIINA SAAG (Taheva valla noored)
Carmen Tsvetkov
Külli Mannas Taheva noortekeskuse juhataja
küsimused 1. Mis on roheline, karvane ja näeb välja nagu koletis? 2. Missugune on maailma kõige aeglasem liikumine? 3. Mida joovad krokodilli pojad? 4. Miks saabub öö maakera eri paigus erineval ajal? 5. Millal hispaanlane ütleb «Tere hommikust!?» 6. Kuidas on kõige parem püüda jäneseid?
klassiõpetaja Valga põhikoolis
1. Krokodill Gena
2. Paigalseis
2. Kui tigu kurvis pidurdab
3. Joovad mudavett
3. Krokodilli pojad ei joogi.
4. Selle pärast, et päike liigub erineas pasigus erinevatel aegadel
4. Maakera on ümmargune ning päike ei paista seetõttu korraga mitmes kohas.
5. Siis kui meie magama läheme
5. Hommikul
4. Et kogu aeg ei oleks pime 5. Siis kui eesti keel on selge
6. Öösel autoga sõites.
1. Shrek 2. Tigude jooks 3. Pisaraid
6. Miks neid püüda, jänesed on ju armsad loomad.
6. Järel joostes Vastused: (kuigi tegelikult nendele küsimustele täiesti õigeid vastuseid polegi) 1. Roheline karvane koletis 2. Teo pidurdamine kurvis 3. Krokokoolat 4. Et Une-Mati jõuaks igale poole 5. Siis kui ta oskab eesti keelt 6. Tuleb minna põõsa taha ja teha porgandi häält.
Koolitare 5 67403 Otepää
trips-traps-trull!
Urlika Koop
1. Krõll
Karula noortekeskuse noorsootöötaja
t e e e n da le k a a s a s k a n tav
kool@nuustaku.edu.ee
tel 766 8241
Ootame kõiki lähipiirkonna 8. klassi õpilasi suvelõpu laagrisse Otepääle! Laager toimub 17.-19.augustil Otepää gümnaasiumis. Kavas: i, ed nii spord s u v e g e t d a llas! Põnev a kultuuriva k i u k e t is Suur disko ööklu teadm bis Comeback, kus peaesinejatek s GENKA ja PAU L OJA!
Ja mis peamine – kõik on Sulle tasuta, tule ainult kohale! Regristreerumiseks ja täpsema info saamiseks kirjuta aadressil terje@nuustaku.edu.ee või võta ühendust telefonil 57810081. Registreerunutega võetakse isiklikult ühendust ja saadetakse juba täpsem kava.
Paljudele meeldib igavuse peletamiseks mängida lihtsat, kuid lõbusat trips-traps-trulli. Peagi saabuva suvega on tüütu minna otsima pliiatseid ja paberit, mis lendab tuulega ära. Lihtsam on teha endale ise trips-traps-trull, mida on lihtne kaasa võtta igale reisile, randa või kuhu iganes. Tekst ja fotod: GRETE LIIVAMÄGI Kõigepealt lihvi ära enda puulauake, et pinnud haiget ei teeks. Seejärel kleebi teip lauale, et trips-traps-trulli trellid oleksid korrektsed. Kui teip on meelepäraselt, siis värvi laia pintsliga trellid. Kohe pärast värvimise lõpetamist eemalda teip. Sellel ajal, kui laud kuivab, võta kivid ning joonista peenikese pintsliga neile ringid ja ristid. Kokku peab nii ringe kui ka riste olema viis, kokku kümme kivi. Lase kividel ja puust laual mõnda aega kuivada. Kui kõik on kuivanud, siis polegi muud kui mängima ja suve nautima!
mida vaja on? • 10 kivi • 30cm x 15cm puidust laud või vineeritükk • akrüülvärv omal vabal valikul • kaks pintslit (suur ja väike) • liivapaber • teip • pisike kauss
valgamaa koolide lõpuaktuste ajad Tekst: TUULI-MARIA TAMM Kool ja kuupäev ALA PÕHIKOOL 18. juuni kell 12 AUDENTESE OTEPÄÄ FILIAAL 17. juuni kell 14 HARGLA KOOL 17. juuni kell 14.30 HUMMULI PÕHIKOOL 17. juuni kell 14 KEENI PÕHIKOOL 22. juuni kell 14 LÜLLEMÄE PÕHIKOOL 18. juuni kell 11 OTEPÄÄ GÜMNAASIUM 22. juuni kell 12 – põhikool 22. juuni kell 16 – gümnaasium PALUPERA PÕHIKOOL 18. juuni kell 12 PUKA KESKKOOL 17. juuni kell 17 PÜHAJÄRVE PÕHIKOOL 17. juuni kell 16 RIIDAJA PÕHIKOOL 15. juuni kell 18 TSIRGULIINA KESKKOOL 21. juuni kell 17 TÕRVA GÜMNAASIUM 22. juuni kell 12 – põhikool 22. juuni kell 16 – gümnaasium VALGA GÜMNAASIUM 18. juuni kell 11 VALGA KAUGÕPPEGÜMNAASIUM 19. juuni kell 12 VALGA PÕHIKOOL 18. juuni kell 13 PRIIMETSA KOOL 17. juuni kell 17 VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS 17. juuni kell 12
Karula, Mõniste ja Taheva valla noortekeskused on teinud üle aasta aktiivset koostööd ning korraldanud koos noortele üritusi. Noortekeskuste vaheline kooperatsioon toob noored kokku ja annab võimaluse teha koos midagi meeldivat.
e t s u k s e k e t noor koostöö t o o b n o o r e d ko k k u
Tekst: MAILEEN PILLAROO Fotod: TAHEVA NOORTEKESKUS Esimene ühisüritus toimus 2015. aasta alguses, kui Taheva valla noortekeskus korraldas suure klassiõhtu. Harglas said kokku 7-12aastased Taheva, Mõniste ja Karula noored. Juba kuu aega hiljem toimus järgmine ühisüritus – Karula noortekeskuse poolt korraldatud stencil art (šabloonikunst) õpituba. Peagi taasavati ka Mõniste valla noortekeskus, misjärel hakati mõtteid suunama suuremate projektide poole. Noorsootöötajate sõnul on kolmekesi töökäsi rohkem ning samuti võimaldavad rahalised vahendid paremaid tulemusi.
Järgmisena on kavandamisel ühine suur lastekaitsepäev, mis toimub 5. juunil Mõniste vallas Kuutsil. Päeva vältel saab aktiivselt meelt lahutada, uusi teadmisi läbi praktiliste tegevuste omandada ja osa võtta laadast, kus noored müüvad enda valmistatud tooteid.
Noorte rahulolu
mu us eu mid oo tavad kü lla 14. mail tähistatakse üle-euroopalist muuseumiööd, mille raames avavad muuseumid ja teised mäluasutused oma uksed tavapärasest hilisemal ajal ja tasuta. Eesti muuseumid on merekultuuri-aastast inspireerituna sündmuse teemaks valinud «Öös on laineid». Valgamaal saab osa võtta Valga muuseumi ja Otepää Talispordimuuseumi programmist. Lisainfot uuri www.muuseumioo.ee
Koos tegutsemine on lõbus Koostöö algusest saati on ühiselt korraldatud kaks suurt klassiõhtut Harglas ja Mõnistes ning peagi on järgmine
toimumas Karulas. Lisaks klassiõhtutele on korraldatud kaks piirkonna noorte lauatenniseturniiri ning üks piljarditurniir. Möödunud aasta suvel toimus Harglas esimene suur ühine lastekaitsepäev, kus sai lisaks sporditegevustele ka komöödia- ja improtrupi Ruutu10 etendusest osa võtta. Muuhulgas kutsutakse üksteist külla erinevatele kogukonnaüritustele, nagu suvised võrkpalliturniirid, kalastuspäevad ja õpitoad.
Võimaluste üle, kui saab koos midagi huvitavat ette võtta, on noored alati rõõmsad ning tagasiside toimunud üritustele on olnud igati positiivne. Eriti oodatakse suuri klassiõhtuid, mille kohta uuritakse noorsootöötajatelt üsna tihti, et millal küll järgmine tulemas on. Populaarsust on näidanud ka lastekaitsepäev ja erinevad turniirid. Osavõtjate arv turniiridel on aasta-aastalt suurenenud ja ka noorte oskused on märgatavalt paranenud. Koostöötegevused kolme valla vahel on olnud meeldivad ja kasulikud nii noortele, noorsootöötajatele kui ka valdade elanikele.
REISIDA
kellele ei meeld iks
Noorte, seas on üha enam saamas populaarsemaks teiste riikide külastamine ning maailma avastamine. Tänapäeval on palju võimalusi, kuidas reisida soodsalt ning efektiivselt. Üheks võimaluseks on osaleda noortevahetustes.
j a m a a i l m a n ä h a?
Tekst ja foto: BIRGIT MARANIK Esimest korda kuulsin noortevahetusest oma õe kaudu, olles ise siis 10. klassis. Tundus huvitav projekt, milles osaleda. Kuu aega hiljem istusingi juba lennukis ja suundusin Kreeka pealinna Ateena poole. Seal olles sain ainult positiivseid emotsioone ning see utsitas mind osa võtma järgmisest noortevahetusest. Sellel talvel jõudis minu kui meediahuvilise nooreni ideaalne pakkumine osaleda järjekordses projektis, mida korraldas Seiklejate Vennaskond. See noortevahetus toimus Sitsiilias, väikeses külas nimega Godrano. Teemaks oli vähemuste kajastamine meedias ning kuidas teha seda võimalikult efektiivselt. Vahetuse käigus valmis video kaheksast reeglist, mida ajakirjanikud järgima peaksid.
Saab keelepraktikat ja uusi sõpru Peale hariva teema on noortevahetuses osalemisel ka palju muid positiivseid aspekte. Kõige olulisemaks peaksin keelepraktikat. Käies gümnaasiumis ning õppides inglise keelt ainult neli tundi nädalas, on praktiline pool pea täiesti olematu. Teiseks positiivseks küljeks on see, et leiab endale rahvusvahelisi tutvusi. Noortevahetustes osaleb noori mitmetest erinevatest riikidest ning kui oled ise piisavalt aktiivne, võid leida endale hea sõbra ning ära õppida ka mõnes tei-
info Noortevahetusi kordineerivate programmide kohta leiaf infot siit: • seiklejatevennaskond.blogspot.com.ee • involved.ee • headest.ee tuuride ning inimeste tundmaõppi• continuousaction.ee mist. Sitsiilias toimunud noortevahe-
ses keeles viisakusväljendid, näiteks kasvõi ungari keeles. Kolmandaks heaks jooneks selliste projektide juures pean teiste kul-
võõrkeeled avava d ma ailma!
Keeli on maailmas umbes kuus kuni seitse tuhat, kuid tuntumad on ikka inglise, saksa, vene, prantsuse ja hispaania keel. Võõrkeeli õpitakse koolis, kuid kuidas on õppinud erinevaid keeli vabatahtlik, kooliõpetaja ja -õpilane ning raadiohääl? Küsitles: JELENA KALAMES
tusel oli osavõtjaid Prantsusmaalt, Ghanast, Ungarist ja Itaaliast. Kõikidel noortel oli erinev kultuuriline taust ning seda näitasid nad ka välja. Itaallasi pani imestama see, et kas tõesti eestlased on nii punktuaalsed.
Kui algusajaks on märgitud 8.00, äkki siis võiksime alustada alles 9.30? Otsustasime lihtsalt vooluga kaasa minna
Annika Stienecker Tõrva kodus erivajadustega inimestega tegutsev vabatahtlik Saksamaalt Minu emakeel on saksa keel. Võõrkeelena räägin inglise keelt, eesti keelt suhtlustasandil ning olen õppinud ka veidi hispaania keelt. Inglise keelt õppisin koolis, praegu vaatan filme ja kuulan muusikat, mis aitavad keele õppimisele palju kaasa. Eesti keelt õppisin alguses internetis, kui olin veel kodumaal. Suhtlemist ei saanud praktiseerida siis veel üldse, mistõttu paljud sõnad läksid kohe meelest. Eestis alustasin õpingut iseseisvalt, hiljem jätkasin koos õpetajaga. Tean, et teen vigu, aga kui ei räägi, siis paremaks ka ei lähe. Kõige olulisem, et teised saavad aru, mida ma öelda tahan. Suhtlemine on parim meetod keeleõppeks!
Lee Johanna Saul õpilane Inglismaal Hertfordshire muusikakolledžis Emakeel on ikka eesti keel, kuid valdan ladusalt ka inglise keelt. Oskan natukene saksa ja hispaania keelt, aga teadmised on alla keskmise. Inglise keelt olen õppinud kolmandast klassist alates ja enne seda õpetasid vanemad natukene, kui reisisime. Inglise keelt olen palju õppinud suhtlemise kaudu: sugulaste ja sõpradega, kes välismaal elavad. Olen elanud aasta aega Tenerifel, kus suhtluskeelena kasutasin nii inglise kui hispaania keelt. Oluliselt lihtsam on õppida keelt, kui viibin keskkonnas, kus seda keelt kogu aeg kuulen. Koolis õppides on kõige parem alustada sõnavarast ja näiteks iga nädal 30-50 sõna õppida, siis edasi minna grammatika juurde. Kindlasti peaks keeletundides olema suur fookus rääkimisel ja sõnade hääldamisel ning ka kuulamisel ja oluline on arusaamine erinevatest aktsentidest. Inglismaale kolides oli alguses mul paar arusaamatust seoses kellaajaga. Siin öeldakse, et kell on «pool kümme» kui kell on 10.30. Meie aga ütleme «pool kümme», kui kell on 9.30. Nii jäin paaril esimesel päeval kooli hiljaks. Arvan, et iga inimene võiks osata lisaks oma emakeelele vähemalt veel ühte keelt. Vahet ei ole, mis see on. Populaarsemad on muidugi inglise, saksa, hispaania ja prantsuse keel. Minu arvates peaks aga inimene saama õppida seda keelt, mille vastu temal just huvi on. Selge on aga see, et mida rohkem keeli suus, seda avatum on maailm.
ning mitte olla tüüpilised eestlased. Enamik noortevahetusi toimuvad küll tavaliselt õppetöö ajal, seega vaheaegadel toimuvatel vahetustel on alati kandideerijate arv suurem. Seda võimalust tasub siiski ära kasutada. Noortevahetuselt tagasi tulles saad rääkida oma klassile või lausa kogu koolile, mida õppisid, nägid ja kogesid. Kindlasti ei propageeri ma koolist puudumist, kuid võimalus maailma näha kaalub üles enamus kulud ja ohvrid, mis see endaga kaasa võib tuua. Leia lahendus seal, kus teised leiavad probleemi.
Aili Sture SkyPlusi raadiohääl ja moedisaini tudeng Keeli, mida võin vabalt suhtlemiskeelena kasutada on inglise ja soome. Saksa keelt õppisin koolis, kuid mul pole olnud võimalust seda keelt praktiseerida. Efektiivseim meetod keelt õppida on elada võõrkeelses keskkonnas. Kindlasti tuleb kasuks mujal riigis elades suhtlemine, kohaliku televisiooni jälgimine ja kirjanduse lugemine. Soomes elades alustasin keele õppimist koomiksitest ja telesaadete vaatamisest nii, et lugesin all tõlkeid ning kui jäi arusaamatuks, vaatasin sõnastikust järele. Suhtlemisel kohalikega saab alati küsida vajadusel abi. Soome kolides läksin üsna pea rühmatrenni, kus oli palju võõrastega suhtlemist. Nägin selles head võimalust keelt õppida ja uusi tutvusi leida. Arvan, et iga inimene võiks osata lisaks oma emakeelele vähemalt veel ühte keelt. Vahet ei ole, mis see on. Populaarsemad on muidugi inglise, saksa, hispaania ja prantsuse keel. Minu arvates peaks aga inimene saama õppida seda keelt, mille vastu temal just huvi on. Selge on aga see, et mida rohkem keeli suus, seda avatum on maailm.
Kuumadel suvepäevadel ei taha keegi pliidi juures kaua olla. Seetõttu anname mõned retseptid, mis valmivad lihtsalt, kiirelt, kuid on ka tervislikud ja toitvad. Tekst ja fotod: CÄROL TUTK Hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord. Seda lauset olete ilmselt kõik juba mitmeid kordi kuulnud, kuid see on ka tarkus, mille kordamist ei ole kunagi küllalt. Hommikusöök peaks olema toitainerikas, kuid mitte sisaldama liiga suhkrurikkaid toite. Väga hea variant on puder, korralikud võilevad või omlett.
tervi s lik s u v e pä e v
tankla moodi
Hommikusöök : Õhuline omlett peekoniga
Vaja: 3 muna, 50 grammi peekonit, tomateid, riivjuustu, natukene tilli.
Omleti tegemine on lihtne: lisa kõik komponendid kaussi ning sega hoolega . Löö kaussi lahti kolm muna, puista peoga juustu, haki peekon, tomat ja till ning lisa juurde. Klopi kõik segamini ning kalla kuumale pannile (vajadusel lisa enne õli), võid panna peale ka pannikaa ne. Kui ühelt poolt on küpsenud mõned minutid, siis võid omleti ümber pöörata. Minut-kaks ootamist ning maitsev omlett ongi valmis söömiseks!
lõunasöök : kanasalat Kuumadel suvepäevadel on enamasti soov süüa midagi kerget ning värskendavat. Hea lahenduseks on teha lõunasöögiks salat. See on maitsev, tervislik ja mahlane.
ja kanafileed. Kastme Vaja: Hiina kapsast, tomateid, kurki, rediseid, paprikat, avokaadot hapukoorest, kreeka teha ka võib jaoks sidrunit, sinepit, oliiviõli, mett/suhkrut ja tilli, kuid jogurtist või muust meelepärasest. riga õhemaks tampiKõigepealt lõika kanafilee viiludeks ning võid ka pisut seda lihahaam eks pigista kõvasti tegemis Kastme pannil. tükid prae ning da. Maitsesta soola ja pipraga maitse järgi sinepit, sinna Lisa voolata. kaussi l vedeliku lase ning ool sidrunip üks kokku pisut oliivõli ja mett või suhkurt, et kaste liiga hapu ei oleks. peale. Nüüd lisa Laota taldrikule tükeldatud Hiina kapsas ning pane lusikaga natuke kastet natuke kastet. jällegi Nõruta otükid. avokaad ning redisekurgi-, paprika-, tomati-, Viimasena lisa kanatükid ning pane lusikaga kanatükkidele kaste peale.
vahepala : smuuti Vaja: umbes 100g mangot, 250g keefirit ja 30g kohupiima. Pane need kannmiksrisse ja blenderda kuni kõik on ühtlane. Vala klaasi ja maitse, vajadusel lisa magustamiseks mett. Peale võid raputada chia seemneid, pähkleid, müslit ja tükeldatud kiivit.
Õhtusöögiks on hea mõte valmistada pitsasid, et koos sõpradega mõnusat suveõhtut nautida. Tavalise pitsa tegemine võtab aega – kõigepealt tuleb teha tainas, lasta sel kerkida, küpseda. Lihtsam on teha pitsat hoopis teistmoodi!
õhtusöök : pitsa Vaja: tortillasid, ketšupit, hakkliha, paprikat, marineeritud kurki, juustu ja porrut. Siiski ei ole see nimekiri lõplik, sest valikuid on sadu, mida pitsa peale panna. Alustuseks prae hakkliha, maitsesta soola ja pipraga ning lisa sibul. Siis võta üks tortilla ning pane sinna peale hakkliha, marineeritud kurk, paprika, porru, ketšup ning palju juustu. Pane ahju ning küpseta 180 kraadi juures. Pitsa on valmis, kui juust on pealt täielikult sulanud.
Kasuta oma telefoni nutikalt!
Nutitelefonid on tänapäeva elu ühed peaaegu lahutamatud kaaslased. Peale Facebooki, Instagrami ja mängude on olemas veel meeletult palju erinevaid rakendusi. Toome välja mõned äpid, mis võivad tulla sulle suvel kasuks või mida on lihtsalt vahva kasutada.
sõnarägastik
Tabelisse on eksinud vahva sündmus Valgamaal. Leia kõik sõnad rägastikust ning saad vahva idee, mida teha sel suvel! Autor: MARIA PIBILOTA MURUMAA • HEA • SUVI • AUGUST • VALGAMAA
• JÄÄTIS • MALEV • JAANIPÄEV • LÕKE
• MÄNGUD • MUUSIKA • SOE • LÕBU
J
M
V
E
L
A
M
T
Ä
E
K
Õ
L
U
V
N
Ä
A
B
N
U
A
G
P
T
U
K
S
L
U
I
L
I
A
I
G
D
N
V
S
S
K
A
A
A
U
U
V
A
M
E
A
E
K
S
O
A
H
J
E
O
S
O
A
U
G
U
S
T
L
Sündmused Valgamaal 13. mai kell 15 Andrus Abeli fotokoolitus Tõrva avatud noortekeskuses 14. mai kell 19.00 Muuseumiöö Valgas ja Otepääl 17. mai kell 11.00 Hans Eineri 160. juubeliaasta õpilaskonverents Valgas 21. mai kell 18.00 Valgamaa laulupidu Valga muuseumi hoovis 28. mai kell 16.00 Valgamaa tantsupidu Vaata rohkem: valgamaa.ee
2. juuni kell 18 Valga põhikooli laulu- ja tantsupidu kooli hoovis 5. juuni kell 11 Võrride võidusõidu 1. sõit Valgas, Vee tänaval 25.-26. juuni Valga-Valka Helen Triatlon 25.-29. juuni Valga linna noorte töömaleva «Vanker» 1. vahetus 11.-15 juuli Valga linna noorte töömaleva «Vanker» 2. vahetus 18.-20. juuli Valgamaa noorte suvekool
Allikas: INTERNET
RMK
ERR
Tpilet
Masquerade
Shazam
Endomondo
Mobiilirakendusest leiab loodushuviline matkasell infot riigimetsas ja kaitsealadel asuvate puhkeobjektide kohta: lõkkekohad, telkimisplatsid ja matkarajad. Rakenduses on Eestit läbiva pika matkatee kaart, kuhu on peale märgitud ka teele jäävad apteegid, söögikohad ja poed.
Mugavaim võimalus vaadata Eesti Rahvusringhäälingu teleja raadioprogrammide otseülekandeid ning saadete arhiive – ETV, ETV2, Vikerraadio, Klassikaraadio, Raadio2, ja teised. Lisaks täispikkuses päevauudised eesti, vene ja inglise keeles ning saatekavad.
Tpileti rakenduses saad vaadata mugavalt bussiaegu ja osta pileteid. Ostmine käib mugavalt läbi internetipanga ja eraldi kontot looma ei pea. Ostetud bussipilet saadetakse e-posti aadressile või telefoni. Pileti saab välja printida kodus või bussijaama printerist.
Videotöötlemise tehnoloogial põhinev rakendus, mis võimaldab telefoni esikaamera abil lisada oma näole animeeritud filtreid. Vaheta nägu oma sõbraga, muutu kortsuliseks või pandakaruks – valik on lai! Salvesta tehtud fotod või videod telefoni ning jaga sõpradega!
Kindlasti oled kunagi mõnda lugu kuulates mõelnud, kes seda esitab ning mis on selle loo nimi. Shazam teeb seda nüüd sinu eest! Kuula lugu, ava rakendus ja mõne hetke pärast ütleb see, mis lugu parajasti kuulad. Lisaks annab loo tuvastamisel ka YouTube lingi, kus seda täispikkuses uuesti kuulata.
Rakendus kõigile, kellele meeldib trenni teha, olgu selleks ükskõik milline füüsiline ala. Äpp salvestab reaalajas terve sinu treeningu, ning annab ülevaate läbitud vahemaa pikkusest, kulunud ajast ja kiirusest. Saad võtta osa võistlustest või korralda sõpradega ise üks vahva väljakutse terveks suveks!