22 Valgamaa noorteleht nr
Valgamaa noorte ettevõtluskonkurss «Nupp nokib» jõudis lõpusirgele 26. veebruari õhtul Valga kultuurikeskuses, kus toimus ürituse finaalvõistlus. Kümme minija õpilasfirmat tutvustasid oma tooteid, žürii andis oma hinnangud ning lõpuks jagati välja rahalised auhinnad. Autor: KAROLIINA KRUUSMAA Foto: ÜLLA TAMM «Konkurss «Nupp nokib» toimus esimest korda, kuid korraldamine sujus üle ootuste hästi,» annab tagasivaadet võistluse eestvedaja ja Arenguagentuuri ettevõtluskonsultant Anneli Kattai. «Pisiprobleeme küll oli, kuid need ei ole märkimist väärt.» Osaleda said kõik, kes oma idee esitasid. Kokku laekus 7.-12. klassi õpilaste poolt 18 ideed. «Mitte kõik esitatud ideed ei saanud küll toodeteks. Mõni idee muutus või täienes tootearenduse käigus, mõni esitaja tuli välja hoopis uue asjaga, kuid alles jäid kõik meeskonnad,» räägib Anneli. Teda üllatas, et tavapäraste seepide, küünalde, ehete ja muude nipsasjakeste tegijaid ei olnud. Noored tulid välja väga omapäraste ja erinevate ideedega.
Ideest teostuseni Noored pidid oma ideed ära saatma oktoobri lõpuks, enne seda toimus ka loovuskoolitus, kus koolitaja Harald Lepisk jagas tarkuseteri ettevõtlikkusest, loovusest ja inspiratsiooni ideede edasiarendamiseks. Kogenud õpilas-
Vasakult: Kristiina Saag (MF Slimer), Kiur Kimmel, Danvar Lendre ja Anna-Paulina Huttunen (MF Illuminati) ja Rainer Tamm ja Kermo Küla (ÕF Vispel).
de jagaja
Heade mõtete ja idee
Märts 2016
e t r o o n a a m a va l g
i t s ä h s i k k nupp no hindamisokmisjon
Võistkondi hindas 5liikmeline koosseisus: Anni Lillepea – Swedbank AS Anti Lepik – Valga Gomab Mööbel AS Mati Ruul Tõnu Karpov – Showtec OÜ Epp Vodja – Junior Achivement Eesti
firmade juhendaja Marek Mekk viis läbi tootearenduse koolituse, turundusnõuandeid jagas TÜ majandusteaduskonna õppejõud Andres Kuusik. Läbinud kõik need koolitused, arenesid ideed ning noored said ettevalmistuse, et minna õpilasfirmade laatadele oma toodetega konkurentsi pakkuma. Anneli nentis, et osalenud õpilased olid väga tublid. «Kõigest kolme kuuga jõuti ideest tootmiseni ja turunduseni. Meedias ja ühiskonnas
jääb tihti kõlama, et noored on hukas, kuid see on jama. Osalenud noored tunnevad kella, on kohusetundlikud, aktiivsed, loomingulised ja positiivsed. Kella 11-17 müügiboksis aktiivselt müüa on väga paljudele inimestele suur väljakutse, need noored said sellega suurepäraselt hakkama. Vaadake viimase laada fotogaleriid - kui palju õnnelikke müüjaid.»
auhinnad I koht (500€) minifirma Illuminati lauamäng II koht (300€) õpilasfirma Vispel maiustused III koht (200€) minifirma Slimer puhastusmass
Edu võti Noorte ideed on lennukad ning tihtipeale huvitavamadki kui nn päris firmade tooted. Seda kinnitab hästi see, et aastast aastasse tõuseb õpilasfirmade tase ja kvaliteet. Mis on edu võti? Žürii liige Junior Achivement Eesti direktor Epp Vodja ütleb: «Võtmesõnu eduka ettevõtte puhul on kolm – idee, sihikindlus ja kliendi kuulamine.» Õpilasfirma Illuminati võistkonna liikmete arvates mängib suurt rolli meeskonnatöö oskus. Epp Vodja muljetab veel positiivselt. «Valgamaa ettevõtlikkuse tase on võrreldes Eestiga tugev, kuigi üldine vabariiklik tase on ka kõvasti tõusnud. Lõppvõistlus tuleb seega põnev! Olen
FInaali pääsesid
rõõmus, et siin, Valgamaal, on toimunud justkui uus ärkamine, sest mõni aeg tagasi oli väike mõõnaperiood. Minu kurvastuseks ei ole aga Otepäält ühtegi ideed laekunud, sest mõni aasta tagasi oli seal hea perspektiiv.» Epp rõhutas, et vabanduseks ei saa tuua vähest õpilaste arvu koolis, sest nutikaid noori leidub igal pool. Heaks näiteks toob ta Tsirguliina keskkooli väga eduka õpilasfirma R@, kes võitis mõni aasta tagasi Euroopa õpilasfirmade konkursil II koha. «Vaja on aktiivseid juhendajaid, kes ärgitaksid õpilasi ja aitaksid neid rasketel hetkedel.»
Noored jäid rahule Võistluse peapreemia võitnud minifirma Illuminati meeskond oli ühtpidi üllatunud, kuid teisest küljest aimasid nad isekeskis oma võitu ette. Selle põhjuseks oli eelnev edu laatadel. «Korraks mõtlesime, et oleme juba mitmeid tiitleid saanud ja žürii tahab tunnustada nüüd ka teisi,» räägivad õhinal Illuminati meeskonna liikmed. ÕF Vispel, kes valmistab maitsvaid ja omapäraseid küpsetisi, sai II koha, kuid ei ole seetõttu vähem pettunud. «Nägime vaeva ja see on
MF Elysium lõhnatoode ÕF Kingi Esmaabi seltskonnamäng MF MAHHA mobiiltelefoni laadimiskott MF Slimer puhastusmass MF Booker raamatuhoidja MF Illuminati lauamäng MF Terav Silm lauamängud ÕF Vispel maiustused MF Kingirõõm kinkekarbid ja kinkekotid ennast ära tasunud.» Vispel ärgitab kõiki noori oma ideid ellu viima, sest tegelikult pole muud vaja, kui ettevõtlikkust. «Kõik, mis teed, teed endale!» Ettevõtlusprojekti «Nupp nokib» korraldas SA Valgamaa Arenguagentuur ja rahastas Valgamaa Omavalitsuste Liit ning Euroopa Regionaalarengu Fondist prioriteetse suuna 5 «Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja piirkondliku ettevõtluse arendamine» meetme «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine» tegevuse 5.4.2 «Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks» raames. Arenguagentuur tänab projekti toetanud ettevõtteid, noorte juhendajaid ja koolijuhte, kes võimaldasid noortel projektis osaleda. «Nupp nokib» konkurss käivitub taas sügisest, nii et pange oma pea tööle ja hakake juba ideid koguma!»
ta a s s a a b
a d i l a v t l a k i t nu
3. märtsil toimub Valga spordihallis neljas Valgamaa haridusmess, mis on avatud 10st 13ni. Üritusele on oodatud kõik need, kes tunnevad huvi õppimisvõimaluste või põnevate organisatsioonide kohta. Europe Autor: LAURA-MARIA KIISER Tankla mini Koolilõpetaja jaoks on oluline teha enda elus õige ja meelepärane järgmine samm. Asutus, kuhu õppima suundutakse, peab vastama eelistustele, et seal edukalt hakkama saada. Valgamaal mitmendat aastat toimuv haridusmess loob soodsad tingimused tutvumiseks erinevate koolidega maakonnasiseselt kui ka -väliselt.
Lihtsam teha otsuseid Messist osavõtt on tasuta ning soovi korral tagatakse õpilastele tasuta transport, mis tähendab, et liigseid kulutusi messikülastusele ei lisandu. Valga linna noor Maša Bõstrova (16) tõdeb, et see sündmus aitas jõuda valikuni, milline kool valida ja kus oleks talle meelepärane eriala. Sündmuse üks korraldajatest Marika Muru leiab, et haridusmess kergendab valikuid. «Pakume noortele infot, et neil oleks lihtsam teha otsuseid edasise haridustee jätkamise osas,» ütleb ta. Lisaks lahutab meelt superstaari-saates osalenud Mikk Mäe, trikijalgpallur Siim Sonne, Lähte kooli poistebänd ja zumbatajad. Kohapeal viib Tartu ülikooli õppejõud ja eetikakeskuse projektijuht Nelli Jung õpetajatele läbi töötuba «Vaikuse minutid».
Töötukassa Tartu PõhjaAmeerika ülikoolide teabekeskus
Maanteeamet
Direct
AAN ALA PL MESSILGA SPORDIHALLIS VA
Minifirma Terav Silm
Minifirma Slimer
Minifirma MAHHA
Räpina aianduskool TTÜ Tartu kolledž Tallinna ülikool
Tartu tervishoiu kõrgkool
TTÜ mereakadeemia
TÜ Pärnu kolledž
A EJJA NE ESSIIN AE P EA PE
Kõrgem sõjakool
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia
MIKK MÄE .
Eesti maaülikool Eesti lennuakadeemia
TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž
3. S T
Lääne-Viru rakenduskõrgkool
Kaitseliit
MÄR T
Valgamaa noortekogu
Euroopa Noored
Tartu kutsehariduskeskus
SEB
Tallinna majanduskool
Tartu ülikool
Luua metsanduskool
Rajaleidja keskus
Valgamaa kutseõppekeskus Viljandi kutseõppekeskus Otepää gümnaasium Lähte ühisgümnaasium Valga gümnaasium
3 KELL 10 -1
Sissepääs Veni Vidi Vici õpilasvahetus
Tartu kunstikool
Dream Foundation
Punase Risti Selts
Lava ala
Valgamaa noorsootöökeskus Tankla
ASSE Eesti
Graafika: Timo Arbeiter gümnaasium
kutsekool
ülikool
organisatsioon
värske tuulepuhangu
22. jaanuaril toimus õppe- ja preemiareis Tallinnasse, kus tunnustati 2015. aasta tublimaid vabatahtlikke. Nendeks olid Laura-Maria Kiiser, Beryt Paidra, Paul Poderat ja Valga põhikooli 7.a klass. Tankla toimetus uuris, millised tiitlid nad said ja mis motiveerib neid vabatahtlikuks olema.
Laura-Maria Kiiser sai tiitli «Ports mitmekülgsust», sest tema oli eelmisel aastal vabatahtlikuks kõige rohkem erinevates organisatsioonides, mida oli kokku lausa kaheksa. Laura-Maria soovitab vabatahtliku tööd kõigile, kes tunnevad, et võiksid midagi ära teha. Esimest korda vabatahtlikuks minnes ei tohiks karta küsimuste esitamist. Võõrasse kohta minnes on hea võimalus avastada uusi kohti ja paiku. «Kunagi olin koolikiusamise ohver, piinlesin selle käes kuus aastat, aga endalegi ootamatult avastasin
Õpilasfirma Kingi Esmaabi
Minifirma Booker
va b at a h t l i k t ö ö t o o b e l l u
Autor: KAARI KAASIK
Valga isamaaline muuseum
Tankla noortelehte lugedes vabatahtliku passi kirjelduse. Hakkasin selle kohta uurima ja leidsin endale paar sobivat asutust, kes ootasid enda juurde vabatahtlikke,» ütleb Laura-Maria. Praeguseks on ta juba kaks ja pool aastat olnud vabatahtlik. Vabatahtlikuna tegutsema motiveerib neiut uute sõprade ja tutavate leidmine. Laura-Maria on selle aja jooksul saanud võimaluse avastada iseennast. «Sain aru, et ma ei ole töörobot, vaid inimene, kes on täis headust, sõbralikkust ja abivalmidust,» sõnab Kiiser. 2015. aasta oli Laura-Maria jaoks kõige töökam vabatahtliku aasta. Ta külastas mitmeid Eestimaa eri-
nevaid linnu ning muidugi töötas ka kodulinnas.
Vabatahtlikuks pigem üksi Paul Poderat sai tiitli «Erakordne ports kohusetundlikust», kes paistab silma oma mitmekülgse tööga Tankla TV eestvedamisel. Pauli arvates võiks saada vabatahtlikuks igaüks meie seast, sest vahel on andmis- ja tegemisrõõm suurem kui palk, mida oleks võimalik töö eest saada. Loomulikult on ka neid, kellele ei sobi vabatahtliku töö üldse. Pauli arvates
õpilas- või minifirma
võiksid noored leida aja, et minna vabatahtlikuks, sest töö kõrvalt ei pruugi inimesel olla aega ega ka motivatsiooni. «Vabatahtlikuks tasub minna pigem üksi, sest muidu suhtled ainult oma sõbraga ja uued tutvused jäävad loomata,» sõnab Paul. Üksinda mineku proovikivi on kindlasti see, et tuleb olla julge ja pealehakkaja. Paulile annab motivatsiooni vabatahtlikuks olemiseks see, et tal on õppida palju uut. «Pooleteise aastaga, mis olen olnud Tankla TV liige, olen omandanud piisavalt suure meediapagasi, et olen võimeline konkureerima tööturul nii operaatori kui reporterina,» ütleb Paul. «Vabatahtlik peaks olema just sellepärast, et ei muutuks vanaduses kibestunud inimeseks, kes kiusab noori ja süüdistab oma hädades teisi,» arvab Paul Poderat.
Olla tuleb täpne Valga põhikooli 7.a klass sai tiitli «Suurim ports vabatahtlikkust». Klass panustas vabatahtlikusse töösse 2015. aasta jooksul lausa 340 tun-
di, seda nii Valga linnavalitsuse kui ka Valga muuseumi alluvuses. 7.a klassi õpilane Erika Rääk oli vabatahtlik sellepärast, et see on lõbus ja huvitav. «Soovitan minna vabatahtlikuks nii väikestel kui ka suurtel,» sõnab Erika. Beryt Paidra sai tiitli «Ports aktiivsust», sest tal oli kõige rohkem vabatahtliku töö tunde, mida oli kokku 211. Nagu ka teised, on Beryt veendunud, et vabatahtlikuks võiks saada inimene, kes on valmis tegema tööd, millele ei järgne tasu. Kindlasti ei tasuks arvata, et vabatahtlik töö on lihtne või midagi sellist, kus ei tule midagi teha. Nagu igal tööl, on ka sellel oma takistusi ja nende lahendamine aitab ennast arendada ja mugavustsoonist välja tulla. «Ole hästi julge ja avatud, isegi siis, kui sa seda tavaliselt ei ole. Juhul, kui sa ei saa mõnest ülesandest aru, siis küsi üle. Ära unusta, et täpsus on oluline igas töös, mida teed,» soovitab Beryt vabatahtlike. Ta motiveerivad vabatahtlikuks olemisel tema erinevad meeskonnad, kes toetavad ja aitavad teda.
e r i a l ava l i k t e e
milliseid meukusdak otoulsiis
ol va j a t e h a?
Õpime koolis trigonomeetriat, aatomi ehitust, maailma riikide pealinnu ja palju muud ning ideaalis peaksime koolist lahkudes saama hakkama iseseisva eluga. Millest jääb aga koolitundidest vajaka? Autor: KAROLIINA KRUUSMAA Foto: og-digipoore.weebly.com Reaalaineid on meil vaja õppida eelkõige selle eesmärgiga, et arendada loogikat ja probleemide lahendamise oskust. Eesti keele tunnis peaks olema eriti tähelepanelik, sest see on kohutav, kui me ei oska oma emakeeles ilusti kirjutada. Kirjandus ja ajalugu arendavad meie silmaringi ning bioloogiast saame teada, et inimese organism on uskumatult keeruline. Uurisin aga noortelt, millest nad tunnevad lisaks sellele kõigele veel puudust.
netega, millega tahad tulevikus tegeleda. Sellisel puhul oleks noortel ka rohkem motivatsiooni õppida oma valitud aineid. Samuti pooldaksin internetipõhist õppimist. Arvan, et siis jääks õpilastel rohkem aega oma hobidega tegeleda ja koolis peaaegu õhtuni istumine jääks ära. Ma ei poolda ka koolis hinnete panemist, sest tihti tekib olukord, kus noor õpib rohkem oma vanematele kui selleks, et ise teadmisi koguda. Minu arvates oleksid paljud õpilased õnnelikumad ja puuduks liigne stress kui nad ei peaks koguaeg muretsema oma hinnete pärast.
Kristiina (18) Rohkem peaks olema praktikat ja vähem teooriaõppimist. Samas kiidan oma kooli, Otepää gümnaasiumit, just selle poolest, et meil on moodulid. Teeme seal palju praktilisi asju, mis on ka eluks vajalikud. Näiteks õppisime füsioteraapiat tervise ja liikumise moodulis, majandusega külastasime erinevaid ettevõtteid. Valikainena saab võtta ka etiketti, liiklusõpetust jpm. Gümnaasiumis võiksid olla ka kokandustunnid nagu põhikoolis. Tänapäevases elus on IT-ala väga olulisel kohal, mistõttu võiks ka koolis olla rohkem arvutiõpetust ning kindlasti peaksid selle aine õpetajad olema oma ala spetsialistid. Enamus noored kajastavad oma elust suurt osa internetis ning tihti pole interneti ohtudest siiski kõik teada.
Annabel (14) Mina leian, et koolis võiks kuni kuuenda klassini õppida kõiki aineid ja siis järgnevateks aastateks valiks igaüks vastavalt oma tahtmistele edasised ained. Muidugi jääksid kohustuslikuks eesti keel, matemaatika jms põhiained, aga näiteks geograafia ja füüsika oleksid vabalt valitavad. See oleks hea, sest siis saaks juba varakult hakata süvitsi minema just nende ai-
Guido (24) Kool on justkui sõna hirmutamiseks, mis paljudele on võrdväärne vanglaga. See on natukene omamoodi kurb, sest koolis saab meeletult palju õppida. Siinkohal ma ei mõtle mingite valemite või teoreemide pähe õppimist, vaid kohta kus inimesed arenevad. Eriti sotsiaalselt. Mõned pööravadki tähelepanu just sotsiaalsele poolele ja unustavad ära põhieesmärgi - teadmiste omandamine ka õppeainetel. Tunnid on paljude jaoks igavad, sest mõni on läinud tundidesse aega täis istuma. Neile ei paku huvi mis toimub. Siinkohal tuleks üritada võimalikult palju siduda teemasid reaalse eluga, et kõigil lööks pirn kupli all põlema ja asjal oleks ka sisu. Elulistel teemadel toodud näited aitavad paremini meeles pidada erinevaid fakte. Kool ei tohi olla ainult hinnete saamiseks, kool on koht õppimiseks.
kaalutletult
Autor: KAROLIINA KRUUSMAA
Pärast gümnaasiumi lõpetamist on noortel üldiselt kolm peamist võimalust, kuidas eluga edasi minna – edasiõppimine, töötamine või nn vaheaasta võtmine. Õiget valikut ei ole, sest igaühel on erinevad eesmärgid ja võimalused. Uurisime Valgamaalt edasi õppima läinud tudengitelt, kuidas nemad siiani oma valikuga rahul on ja mida soovitavad tulevastele abiturientidele.
küsimused 1. Kus ja mida täpsemalt õpid?
Elise Leht (19, Valga)
2. Miks otsustasid valitud eriala kasuks?
1. Õpin esimest aastat Eesti maaüli3. Kuidas oled siiani oma valikuga koolis (EMÜ) veterinaarmeditsiini. rahul? 2. Soovisin 11. klassis minna töö4. Milliseid võimalusi on avanevarjuks EMÜ väikeloomakliinikusse, nud seoses õpingutega? kuna olin seal varem tänu oma tuttavale väikesel ringkäigul käinud 5. Kellena näed ennast tulevikus ning see käik tekitas minus huvi. Teitöötamas? se linna töövarjuks saamiseks pidin 6. Mida soovitaksid praegustele ise kõik organiseerima ja kokkulepgümnasistidele? ped tegema, kuid see tasus end kuhjaga ära. Veetsin 16 põnevat tundi töövarjuna. Selle aja jooksul sain käia näiteks mitmel vastuvõtul, verevõtmisel abiks olla, koera hamAngeelika Saaron (19, Valga) bakivi eemaldamist jälgida ning hi1. Õpin Tallinna tehnikaülikoolis lised õhtutunnid veetsin üldsegi arhitektuuri. Õpinguid alustasin opisaalis lõikust jälgides. möödunud aasta sügisel ehk olen 3. Olen oma valikuga väga raesmakursuslane. hul. Isegi siis, kui vahepeal kisuvad 2. Ma olen juba kaua aega teadõpingud pingeliseks ja keeruliseks. nud, et tahan saada arhitektiks. Õppekava on tihe ning õppima Võibolla sellepärast, et mulle meelpeab kogu aeg. dib olla loominguline ja selle eriala4. Olen leidnud endale mitga saab ka ühiskonnale kasulik olla, meid häid sõpru oma kursuseteistele rõõmu valmistada. kaaslaste seast. Liitusin ka veteri3. Olen väga rahul oma erialaga, naarüliõpilaste seltsiga, mille mulle see meeldib. Hetkel ei kahetse kaudu avaneb veelgi rohkem võima midagi. Kui, siis veidike seda, et malusi – erinevad harivad ja lõoleks võinud kunstikoolis käia, oleks busad väljasõidud, üritused, praegu lihtsam. koosviibimised, jms. Need aita4. Kui olla aktiivne tudeng, siis on vad õppimise vahele natukene sinu jaoks palju erinevaid võimalusi, lõõgastuda. tuleb nendest lihtsalt kinni haarata. 5. Hetkel näen end väikelooMina kuulun ühte MTÜ organisatsioomakliinikus loomaarstina, kuid ni ja see tegeleb ürituste korraldamisekuna veterinaarõppe lõpetanuga. Sealt olen leidnud palju uusi tutvutel on väga palju võimalusi, võib si ning selle kaudu sain ka tööle. Samusee valik veel muutuda. ti korraldatakse õppereise, kus saab en6. Eriala valides peaks läbi nast erialal täiendada ja kurssi viia. mõtlema, mis on see, mis sind 5. Ma usun, et arhitektina, kuna ei ärevaks muudab ning naerataoskagi kellegi teisena ennast ette kujuma paneb. Pole mõtet õppida tada. kellegi teise jaoks või ainult 6. Kindlasti võiksid nad mõelda, milmõttega, et see amet toob mullisena näevad tulevikus ette enda tööle kena summa pangakontole. päeva ja mõtleksid siis, kas nende eriala Enda kogemuse põhjal soovivõimaldab neile sellist olukorda. Samuti tan kindlasti minna sind huvisoovitan käia võimalikult tava erialaga seotud ameti palju tudengi- ja töötöövarjuks. Samuti tuleb kavarjuks, sest üks asi suks minna tudengivaron mõelda, et see juks, et saada ettekujueriala meeldib, tus, mida tegelikult sel teine asi on näerialal õpetatakse. ha ja natuke Muidugi on vaja usselle sees ise olku endasse. Õppige la ning kogeda. hoolega lõpueksamiteks ja sisseastumiskatseteks, sest siis on kõige suurem tõenäosus, et saate oma soovitud eriala õppima!
Kristjan Peik (22, Laatre) 1. Tallinna ülikoolis reklaami ja imagoloogiat. Varem olen õppinud ka Tartu ülikoolis ning TLÜ avatud õppe programmis. 2. Reklaamindus on mulle alati huvi pakkunud. See on ala, kus saab olla loominguline ja kasutada ära erinevate valdkondade (psühholoogia, kunst, film, kirjandus, ajalugu, teadus jne) teadmisi. Põhjus, miks varem mujal õppisin, on selles, et pärast gümnaasiumit polnud veel päris kindel, mida teha tahan. 3. Olen igati rahul. Meeldivad nii ained kui ka õppekeskkond. Kuna tulin reklaami õppima pika kaalutluse järel, ei kahetse oma valikut. Usun, et see eriala annab ka tööturul eelise. 4. Eriala õppejõud soovivad, et tudengid puutuksid kokku nii töö enda kui ka selle esindajatega. Meil on käinud oma tegemistest rääkimas agentuuride töötajad, oleme katsetanud uusi rakendusi ning loonud konkursi vormis reklaamkampaania fiktiivsele ettevõttele. Parimate kampaaniate väljamõtlejad said pääsmed turundusmessile. 5. Unistan töötamisest reklaami või turunduse valdkonnas. Soovin, et mu töö oleks loominguline. Saaksin välja mõelda ja teostada huvitavaid, uudseid ja vahel suisa hullumeelseid ideid. 6. Soovitan lähtuda oma huvidest. Ülikooli minnes õpid tulevase töö valdkonda või ametit. Töö peaks olema meeldiv ja nauditav tegevus, mitte rusuv kohustus. Samuti julgustan gümnasiste enda huvisid selgeks tegema. Kui pärast keskkooli pole kindlat huviala tekkinud, võta aasta vabaks ja mõtle asjad läbi. Midagi halba pole ka eriala vahetamises. Puhtalt kohusetunde pärast midagi õppida ei ole hea valik, sest kui oma otsuses kahtled, raiskad vale asja õppimisele vaid aega.
pas s toob k as u k a
tulevikus
Džäs sikuninganna
novella hanson
Novella Hanson on Tõrva laulustuudio lauluõpetaja, tuntud ka laulja ja klaverimängijana. Tõrva gümnaasiumis toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel pälvis ta Valgamaa teenetemärgi väga eduka pedagoogilise töö eest. Tema laululapsed on võitnud konkurssidel kõrgeid kohti. Novella on saanud ka 2010. aastal kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi aastapreemia. Autor: KAROLIINA KRUUSMAA Fotod: ÜLAV NEUMANN, TAIRO LUTTER
Vabatahtliku pass on mõeldud Valgamaa noortele vanuses 13-26, kes teevad vabatahtlikus korras tööd. Sinna saab kirja panna kõik omandatud oskused ja teadmised. Pass võib sulle hiljem tööturgu sukeldumisel väga kasulikuks osutuda. Autorid: TUULI MARIA TAMM, KAROLIINA KRUUSMAA Tankla initsiatiivil on vabatahtliku passi välja antud juba 2010. aastast. Praegu on passi väljaandmise õigus kaheksal organisatsioonil: Valgamaa noorsootöökeskusel Tankla, Valgamaa Rajaleidja keskusel, Valga maavalitsusel, Europe Direct’i Valgamaa teabekeskusel, Valgamaa partnerluskogul, Valgamaa arenguagentuuril, Eesti Punase Risti Valgamaa seltsil ja Kaitseliidu Valgamaa maleval. See nimekiri ei jää alatiseks selliseks, sest siia võivad lisanduda ka uued organisatsioonid. Kui osaled mõne asutuse vabatahtlikus töös ning soovid vabatahtlikku passi täita, siis peaks sinu juhendaja pöörduma eelnimetatud organisatsioonide poole ning saama selleks loa.
Vabatahtlik töö on arendav Peale selle, et vabatahtliku pass võib sulle tulevikus kasu tuua, annab see kirjaliku tõenduse, et oled tööd teinud. Küsisin eelmise aasta parimatelt vabatahtlikelt noortelt, miks nad üldse vabatahtlikku tööd teevad. Vastuseks sain, et vabatahtlik töö on väga arendav, see annab juurde uusi kogemusi, võimaluse suhelda erinevate inimestega ning tunde, et ollakse kasulik. Veel tõid nad välja selle, et vabatahtlik töö võib olla väga erinev – sündmuse korraldamine või selles kaasalöömine, projekti algatamine või selle meeskonnas osalemine, organisatsioonide töös osalemine.
Kuidas jõudis teie ellu muusika ja laulmine? Muusika ja laulmine jõudis minuni üsna märkamatult, iseenesestmõistetavalt lasteaias. Hakkasin klaverit mängima ning siis juba ennast ja teisi lapsi saatma. Sama jätkus ka Tõrva kultuurimaja lasteringis, mida tookord juhatas endine baleriin Helmi Keernik, kellest meil, lasteringis osalejatel, on jäänud soojad mälestused. Tantsisime, tegime muusikalisi näidendeid ning olime üsna populaarsed.
Lisaks muusikale olete väga aktiivselt tegelenud spordiga, atleetvõimlemisega. Kas vastab tõele, et laulja peab olema heas füüsilises vormis, et häält hästi välja kanda? Mitte ainult laulja, vaid kõik inimesed peaksid mõistlikul määral tegelema spordiga, õigem oleks öelda liikumisega. Millise alaga, selle peab igaüks endale ise leidma. Ühegi asjaga ei maksa liiale minna. Lauljale on aga just hingamisharjutused igapäevaselt vajalikud.
Olete laulnud ansamblites Fix ja Laine. Need olid omal ajal väga tuntud ja popid bändid. Millistena mäletate neid aegu ja kas igatsete neid? Laulmine nimetatud ansamblites oli muidugi omal ajal popp, aga ma ei igatse neid aegu taga, iga asi omal ajal. Nüüdseks on see minevik.
Miks just džäss? Kuidas panete lapsed ja noored džässi laulma? Aga sellepärast džäss, et selles on rohkem vabadust, võimalus improviseerida ja arendada. Džässis on vähem väliseid efekte, seetõttu keskendutakse rohkem muusikale.
Kui noorelt peaks laulmisega alustama, et jõuda «suurtele lavadele»? See, kas keegi jõuab suurele lavale, sõltub mitmetest asjaoludest. Anne on tähtis, aga ka töö ja õnnegi peab olema, et olla õigel ajal õiges kohas. Minu tütar (Hedvig Hanson) hakkas laulma kaheaastaselt. Tema lapsed aga tunduvalt hiljem.
Kas arvate, et laulma saab panna igaüht või eeldab see siiski teatavat annet? Kindlasti saab lauluoskust teatud tasemeni arendada, sellest veelgi olulisemaks pean aga rütmitunde arendamist.
kommentaar Laura Danilas (17) Novella on õpetaja suure tähega. Õigemini, ta on midagi rohkemat kui ainult õpetaja. Novella on juhendaja, kes suunab õpilasi, et välja tuua nende parimad isikuomadused ja musikaalsed oskused. Samas on ta ka muljetavaldav heliloojana. Kasutades Eesti autorite tekste, loob ta imelisi laule nii suurtele kui väikestele laululastele. Ta on inimene, kes julgustab vastu võtma väljakutseid. Õpetajana on ta nõudlik mitte ainult õpilaste, vaid ka enda suhtes. Tänu oma töökusele ja usinatele õpilastele ongi ta jõudnud nii kaugele.
Kuidas jõudsite tagasi Tõrva? Tõrva on mu sünni- ja kodulinn. Siin olen ma õnnelik, siin on mul töö, mida armastan. Sellepärast olengi Tõrvas. Tagasi kodukohta tulingi põhjusel, et selleks oli õige aeg. Mu tütar Hedvig aitas mulle seda meelde tuletada.
Milline näeb välja teie tööpäev? Tööpäev algab kella kaheteistkümne paiku, siis kui esimeste klasside lastel tunnid lõppevad. Koju jõuan kella viie-kuue ajal. Päeva sisse mahub ka uute laulude loomine, enesetäiendamine.
Kust ammutate energiat ja inspiratsiooni töötamiseks? Inspiratsiooniallikaks on laululapsed ja eesti luuletajate luuletused.
Mida tähendab Teie jaoks pälvitud Valgamaa teenetemärk? Tööd teen samamoodi edasi nagu enne teenetemärgi saamist. Muidugi on hea meel, et mu tööd on hinnatud. Püüan edaspidigi endast parima anda.
PEATOIMETAJA VEERG Illustratsioon: Sandra Veski
Tänapäeva noorte seas on tihti levinud arvamus, et vene keel on raske, nõme või mõttetu. Sellise müüdi kujunemisele on kaasa aidanud tõenäoliselt meie riigi ajalugu ja suhted suure naaberriigiga.
Kuhu on kadunud vastutustunne?
Autor: EGLE KÕVASK
KAROLIINA KRUUSMAA / peatoimetaja
Mõtlesin minagi sedasi, ent mõistsin, et negatiivsed emotsioonid tekivad just siis, kui me ise ei viitsi pingutada ja paeluvad hoopis teised huvid. Võtsin end siiski kokku ja sain kuidagi oma hinde kätte, põhikoolis "5", gümnaasiumis "4". Kuigi tegelikkuses, mis rolli see number mängib, sest reaalne keeleoskus on mul ikkagi mitterahuldav. Põhikooli võõrkeeltetundides õppisime igal tunnil uusi sõnu, mille peale järgmisel päeval tunnikontroll oli. Lugesime ja tõlkisime tekste, vaatasime venekeelseid multifilme ning lahendasime arvutis ülesandeid. Häid hindeid oli lihtne saada, vahel said isegi õpilased üksteisele hindeid panna. Rääkimata sellest, et tekstidele, mis kodus õppida jäid, olid tõlked peale kirjutatud ja jäi puhas mahalugemise lust. Gümnaasiumis lisandusid aga juttude kirjutamised, jutustamised, grammatilised ülesanded. Seal polnud enam seda luksust, et "kuidagi löön ikka läbi". See kooliaste nõudis suuremat pingutust. Mõistsin, et eelnevaid teadmisi justkui polekski, sest kõik läbitöötatav materjal oli tunduvalt raskem, kuigi eakohane. Korraliku põhja puudumine tegi teadmiste omandamise raskemaks, sest uut materjali oli ühtäkki palju. Võibolla oli teadmiste kinnistumiseks õpetamisstiil vale, võibolla oli õpikeskkond halvasti kujundatud, võibolla oli asi siiski ainult suh-
tumises. Kõiki neid tegureid annab õpilasel enda kasuks pöörata. Kasutagem värve ja fotosid, tehkem mõttekaarte, arutlegem, lugegem valjusti, leidkem seoseid, mängigem läbi, külastagem õpitava teemaga seostuvaid paiku. Võõrsõnade õppimisel tehkem näiteks õppekaardid, kus ühel pool on sõna võõrkeeles, teisel pool emakeeles. Oluline on võtta aega keele õppimiseks, keskenduda, leida ülesande selgekssaamise kasutegur. Vene keelt tasub osata, vähemalt suhtlustasandil. Kui meie, noored, seda ei oska, siis kaob juba varsti meie konkurentsivõime tööturul. Mida rohkem keeli valdame, seda suurem on võimalus luua vajalikke tutvusi. Valik on meie enda teha ja tulemus tekib käitumise ja suhtumise tagajärjel. Koolitundidele järele mõeldes tunnen puudust rollide
läbimängimisest, mille kaudu õpimoment ehk pisut suurem olnuks. Näiteks võiks kogemuse saamiseks mängida läbi poemüüja ja ostja rollid. See nõuaks korralikku suhtlust mõlemad osapooled peaks teadma numbreid, toiduaineid, majapidamistarbeid, kuidas ostjat kaubani juhatada jne. Minul sellist olukorda seitsme vene keele õpinguaasta jooksul polnud. Siinjuures teen ettepaneku tuua tundi rohkem mitteformaalset õpet. Õpilased vajavad mängulisust ja õpilaselt õpilasele õpetamist. Ärme anna milleski alla, sest maailmas pole võimatuid asju. Muudame negatiivse positiivseks ja juba pälvimegi selle, mida oleme soovinud. Mida rohkem õpime, seda kergem on juurde õppida.
vene keel noorte seas Küsitlus viidi läbi 13.-23. veebruarini ning sellele vastas 87 noort. 87% vastanutest arvas, et koolis peaks vene keelt õpetama, 13% arvates mitte. Vajalikkust põhjendati sellega, et oleme Venemaale väga lähedal ning Eestis on palju vene keelt kõnelevaid inimesi. Mitmel korral märgiti, et selle keele oskus annab eelise tööturul. Vene keelt pole aga vaja vastanute arvates seetõttu, et ajad on muutunud ja enam ei ole vaja vene keelt nii palju kui vanasti.
Autor: VALGAMAA NOORTEKOGU Noored hindasid vene keele õpetajaid viiepalli süsteemis «kolmega». Põhjustena toodi välja, et õpetaja puudub sageli koolist või vahetub tihti. Kritiseeriti dialoogide pähe-
projektikonkurss noortele
Alanud aastal on Valga linna noortel ja noorteühendustel võimalus taotleda linna eelarvest omaalgatuslike projektide elluviimiseks rahalist toetust. Valgamaa noortekogu küsitlusest selgus kurb tõsiasi noorte vene keele oskuse kohta. Nimelt õpitakse aastaid vene keelt, kuid pärast õpinguid ei olda piisavalt pädev võõrastega suhtlemiseks.
kehv vene keele oskus
õppimist, ebaõiglast hindamist ja liiga kiiret tunnitempot. Vanamoodsad õppimismeetodid ja palju tuima tuupimist ei mõju vastanute arvates samuti keeleõppele hästi. Teisest küljest kiideti õpetajate karmust ja nõudlikkust.
Üha enam puutun kokku vastutustundega või selle puudumisega. Alates sellest, et olen jõudnud ikka, kus vanemad minu eest enam seaduslikult ei kosta ning lõpetades Tankla ajalehe väljaandmise vastutusega. Vastutustunne ja südametunnistus käivad käsikäes. Kahjuks või õnneks olen mina sündinud südametunnistusega, mis kriibib iga pisemagi asja pärast, kuid olen õppinud seda «sisemist häält» rohkem taltsutama. Vahel tuleb lihtsalt süda kõvaks teha ja mõelda endale. See teine asi, vastutustunne või õigemini selle puudumine, paneb mind aga järjest rohkem imestama ja tekib küsimus «kuhu on kadunud inimeste vastustunne?» Tihti, kui olen sattunud lugema mõnda uudise pealkirja või vaadanud tõsieluseriaali, olen mõelnud, kas inimesed on nõus oma ütlemisi-tegusid ka hilisemas tulevikus omaks tunnistama. Vastutustunne ei kajastu aga ainult sõnades või tegudes, palju rohkem suhtumises. Lihtne näide koolist – kuidas peaks pedagoog suhtuma õpilasse, kes justkui süstemaatiliselt puudub esimestest tundidest? Tõenäoliselt õpetaja ei tule talle vastu, kui ta soovib näiteks oma töid järgi vastata. Sealt tekib õpilasel omakorda trots ja arvamus, et õpetaja on ebaõiglane. Öeldakse, et kodune kasvatus määrab lapse käitumise. Arvan, et see on suures osas tõsi, kuid alati saab ennast muuta. Igaüks on 100% vastutav oma elu ja käitumise üle. Kui oled vastutustundeline, siis mõtled kolm sammu ette ning seetõttu jäävad mitmed probleemid tulemata. Kui ei, siis võivad suhted käärima minna või tulevad muud probleemid. Tahaksin panna Teile, kallid lugejad, südamele, et vastutustunne, hoolivus ja respekt teiste inimeste vastu on hästitoimiva ühiskonna alustala. Väga oluline oleks siinkohal ka mainida, eriti noortele, et ühtegi tööd ei saa teha vastutustundetult. Isegi olles eraettevõtja või ettevõtte juht on vastutus suur oma meeskonna kui firma käekäigu eest. Harjuta ennast juba nüüd olema vastutustundlik.
TOIMETUS MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Jaama pst 12, Valga, 68205 tel 5908 1717 | toimetus@tankla.net
sebra sõbrad
Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Karoliina Kruusmaa. Turundusjuht: Keiti Oja. Keeletoimetus: Keiti Oja, Maileen Pillaroo. Fotograafid: Timo Arbeiter, Egle Kõvask, Ülla Tamm. Küljendaja: Timo Arbeiter. Reporterid: Kaari Kaasik, Laura-Maria Kiiser, Egle Kõvask, Grete Liivamägi, Maileen Pillaroo, Mia Melanie Saar, Tuuli-Maria Tamm, Helen Tiisler, Cärol Tutk, Pille-Riin Vessin, Annabel Voitka. Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 2000. Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit. Aitäh Otepää Avatud Noortekeskus!
Jaana Mihailišina jaoks on tunni
andmine kõige lõbusam ja lihtsam
asi õpetamise juures.
ja a n a m i h a i li š i n a :
Jälgi meid Facebookis ning veebilehel www.nuustaku.edu.ee e-post kool@nuustaku.edu.ee
Hea põhikoolilõpetaja!
s k a v s a k t e , e in l u l o On b a d u u s s e k , d n o k v l põ t l e s l a a b o l g a k a d l mõe Humoorikas ja laia silmaringiga Otepää gümnaasiumi füüsikaõpetaja Jaana Mihailišina on oma särava iseloomuga jäänud silma paljudele ning on võitnud pea iga õpilase südame. Autor: GRETE LIIVAMÄGI Foto: PAUL PODERAT
Lähte Ühisgümnaasium pakub häid õppimisvõimalusi! Õppesuunad:
MEEDIA
SPORT
TEHNOLOOGIA Lahtiste uste päev 31. märts Vastuvõtukatsed 9. ja 10. aprill Lisainfo: www.lahte.edu.ee
Jaana on erialalt füüsika- ja geograafiaõpetaja, kuid oma esialgse plaani järgi oleks pidanud temast saama hoopis bioloogia-geograafiaõpetaja. Huvi tekkis tänu Henn Voolaiule, kes andis neile füüsika sissejuhatavat kursust. «Kui keegi oleks mulle 11. klassis öelnud, et ma hakkan füüsikaõpetajaks, oleksin ilmselt üsna valju häälega naernud ja ütlejat nõdrameelseks pidanud,» sõnab oma eriala armastav noor õpetaja. Oma kooliteed alustas ta Suislepa lasteaed-algkoolist, mis oli mõisakool. Edasi suundus ta Tarvastu gümnaasiumisse. «Tarvastu kool oli üsna sarnane Otepää kooliga, tegu oli piirkonnakooliga. Seal oli alati võimalus ennast tõestada ühel või teisel viisil, kui keegi ennast vähegi kätte võttis.» Oma edasiseks kooliteeks valis Jaana Tartu ülikooli, kus algseks eesmärgiks oli küll bioloogia-geograafiaõpetaja elukutse, kuid suur huvi tekkis hoopis füüsika vastu.
FAKTID
Hobid: lauajalgpall, arvutimängud, muusika kuulamine Lemmikloom: minu kass Lemmikfilmid: «Interstellar», «Forrest Gump», «Pulp Fiction», «Snatch» Lapsepõlve amet: maasikakorjaja Lemmikfüüsik - Einstein ehk. Tuleb välja, et tal on veel 100 aastat hiljem ka õigus (nt gravitatsioonilained) Lemmikteema füüsikas: tuumafüüsika
vastu ning kõik vajalik oli koolil olemas, siis alustas ta robootikaringi. Kahel järjestikusel aastal on õpilastega osaletud First Lego League Eesti-sisesel võistlusel, kus eelmisel aastal jõuti ka finaali. «Loodan, et kevadel on tulemas ka RoboMiku Lahing. Sellest on soov osa võtta,» lisab legode armastajast õpetaja. Kuid selgub, et Jaana on meeskondlikult edukas ka muudel aladel. «Korraldasin gümnasistina noorte rock-festivali, mis oli väga edukas. Sain palju lahedaid tutvusi ja kogemusi.
Õpetamine on lõbus Füüsika on elutegevuse alus Me kõik teame, et füüsika saadab meid sõna otseses mõttes igal sammul, kuid ei piisa pelgalt sellest teadmisest. Jaana võiks füüsika vajalikkusest rääkida tunde, kuid ta võttis selle kokku lühikese ning targa lausega: «Füüsikat on vaja osata, et oma elus hästi hakkama saada. Tihti ka lihtsate otsuste tegemine nõuab elementaarseid teadmisi füüsikast. Näiteks kuidas valida sooja jopet. Minu meelest on ka omaette väärtus ja kodaniku kohus teada, kuidas jõuab sinuni elekter, missugused on tulevikutehnoloogiad, kas tuumajaamad on ikka nii ohtlikud, kui kardetakse, kas tasub vardaid stepslisse toppida jne. On oluline, et kasvaks põlvkond, kes suudab mõelda globaalselt ja jätkusuutlikult.» Oma tegevuste ja aktiivsusega on innukas füüsikaõpetaja koolis pea igal pool silma jäänud. Kuna tal endal on teadmisi arvutitest ja huvi robotite
Mitte ükski töö pole lihtne, nii on ka õpetamisega. Kõige raskem on Jaana arvates õpetajaameti juures töömaht. Eelarvamus, et tunni andmine on kõige suurem ja raskeim osa tööst, on vale. «Tunni andmine on kõige lõbusam ja lihtsam asi õpetamise juures,» täpsustab ta. Samuti on hea ja ühe õige õpetaja «retsept» keeruline, kuna igal ühel on oma eelistus. Kuid Jaana arvates peab õpetaja armastama oma tööd ning ei tohi suhtuda eelarvamusega oma õpilastesse. «Neid ei tohi halvustada, kui näiteks küsitakse lolle küsimusi. Lollid küsimused võivad olla edasiviivaks jõuks,» põhjendab ta oma mõtet. Otepää gümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega on Viljandimaalt pärit naine väga rahul ning rahul ollakse ka temaga. Ma ise kuulen väga tihti komplimente ja kiidusõnu just Jaana Mihailišina kohta, kuna ta on mõistev ning vaba nii õpetajate kui ka õpilaste vastu.
pa n e e n n a s t p õ g en em i s toas pro ov i le:
kas pääsed või mitte?
Kaks hakkajat Tõlliste vallast pärit noormeest Raiko Allik (27) ja Marek Vares (28) rajasid Tartusse uue ettevõtte nimega Koodikeller, mis pakub meeskondadele pingelist meelelahutust – põgenemist lukustatud ruumist.
Raiko (vasakul) ja Marek on Koodikelleri seinale riputanud ka autahvli, kus on kirjas kõige nobedamad võistkonnad. Esimene neist pääses ruumist ühtegi vihjet kasutamata.
Autor: PILLE-RIIN VESSIN Fotod: TIMO ARBEITER «Idee sai alguse inimestega suheldes, kui kuskilt käis läbi jutt, et käidi põgenemistoas. Kiirelt guugeldades leidsime, et Eestis neid eriti polegi,» räägib Raiko. Sel hetkel, umbes aasta tagasi, kui mehed ettevõtte tegemist planeerima hakkasid, polnud Tartus veel ühtegi põgenemistuba. Kui asuti asja tõsisemalt kaaluma, käidi ära Tallinnas põgenemas, et aimu saada, mis see endast üldse kujutab. Kui mehed Aparaaditehase hoovi jõudsid, teadsid nad kohe, et see on koht, kus nad tahavad oma ettevõtte rajada. Ruumid saadud, hakkas pihta igaõhtune rituaal lammutusja ehitustöödega. «Igal õhtul pärast tööd tegime natuke, ühe, kahe, vahest kolmeni öösel. Väljas pidutsemas ei käinud, sest öösiti olime nagunii siin. Ja nii see kerkis.» Põgenemistoa ehitamisega tuleb läbi mõelda kõik pisikesed detailid – milline süsteem järgmise asukohani viib, mitu ülesannet tunni aja sisse mahub, et esimese paari minutiga juba välja ei pääseks ja palju muud. «Sellega läkski hästi, et tegime raske toa,» muigavad noormehed. Nime panekuga oli raskusi, isegi ehitamine ja paberimajandus oli nende meelest kergem. Ajurünnakuid tehti erinevatel päevadel, erinevatel kellaaegadel ning vahepeal oli lausa mitu A4 paberit erinevaid nimevalikuid täis. Nimi oli keldriga seotud ja lõpuks otsustatigi, et tuleb Koodikeller. «Suur aitäh tuleb öelda kõigile sõpradele, tuttavatele, toetajatele, partneritele. Pea kõik tuttavad on ära rakendatud,» mainib Raiko, kuidas idee sõprade abil teostus.
Avastada saab uusi omadusi «Põgenemistuba on mõeldud kõigile, kes otsivad alternatiivset vabaajategevust piljardi mängimisele või ki-
Küll aga aitab tuba läbida meeskonnatöö oskus ja loogika mõistmine. «Kasuks tuleb ka otsustusvõime, sest tihtipeale ei ole inimesed endas kindlad ja käivad lahtise peaga ringi, hakkavad kahtlema ega keskendu ühele asjale,» lisab Marek. Toast pääsemiseks on vajalik kahe kuni neljaliikmeline meeskond.
põgenemistoa taust Linda töötas 1970ndatel Aparaaditehases. Tal sündis natuke teistsugune poeg Adolf, kelle ta oli sunnitud lukustama Aparaaditehase keldrisse. Keldrist väljumine oli poisile keelatud. Linda oli meeleheitel – elajas keda ta keldris kasvatas muutus võõraste häälte peale, mida ta kunagi kuulnud ei olnud, meeletult rahutuks.
Toast kuuleb head Tagasiside Koodikelleri põgenemistoale on olnud ainult positiivne. «Alguses ei osanudki endale hinnet panna, kuid on meeskonnad, kes on nii Tartu, Tallinna kui ka välismaa
Aja jooksul kasvas Adolfi huvi väljaspool toimuva vastu. Ühel päeval õnnestus tal keldrist välja murda. Ta hakkas inimesi enda juurde mängima tooma. Päev päevalt hakkas tehasest ja selle lähiümbrusest järjest rohkem inimesi kaduma. Keegi ei ole kadunud isikute kohta osanud mingisugust seletust anda. Mida teeksid Sina, kui avastaksid end lukustatuna Adolfi toas? Otsustamiseks on aega 60 minutit. Võõrad hääled teevad Adolfi ärevaks… Allikas: koodikeller.ee
nos käimisele. Siin on võimalik justkui füüsiliselt arvutimängu minna,» rääkis Marek. Vanusepiiranguid Koodikelleris otseselt ei ole, põgenemas on käinud nii 14aastased kui ka 40-50aastased. Noorematele soovitatakse võtta vanemad kaasa. Küsides meestelt, milliseid isikuomadusi või oskusi peaks omama, et põgenemistuppa minna, tuli kiire vastus, et ei peagi olema kindlaid oskusi. «Võib-olla just leiadki endas uusi isikuomadusi, sest inimesed ei satu just tihti olukorda, kus tuleb põgeneda lukustatud toast,» on mehed ühel nõul.
tubades käinud. Nende suust on ikka kõige parem kuulda, et sisu poolest on meil kõige parem olnud,» räägib Raiko uhkelt. Peale põgenemistoa pakub Koodikeller ka võimalusi pidada sünnipäevi või ettevõtetele mõnda üritust, näiteks meeskonnakoolitust. «Meil on mitmeid partnereid, näiteks saab käia Ahhaas, Tartu seikluspargis, Aparaadi kohvikus söömas või rentida ruume sünnipäevade jaoks.» Edasised plaanid
on suured, kuid üks on kindel - Tartu tuleb kindlasti üks tuba veel juurde.
Kas sina pääseksid? Põgenemistuba võib võrrelda arvutimänguga, kuid tegemist on reaalse ruumiga, kus asjad on käega katsutavad. Mängu eesmärgiks on põgeneda lukustatud toast, otsides ja lahendades erinevaid mõistatusi seni kuni pääsed. Koodikelleri põgenemistoal on sügav sisu ja taust, legendid Aparaaditehase Linda ja ta poja Adolfi kohta ei ole ainult legendid. Ruumi õhkkond on ärevusttekitav, mis viib täielikult välja tänapäeva ajastust ning pidevad heli- ja valgusefektid tekitavad niigi suureks kasvanud pinget aina juurde. Pääsemiseks on aega täpselt 60 minutit. Olles olukorras, kus on piiratud aeg, võõras ruum, ebamäärane valgus ja aina enda küüsi kutsuvad Adolfi hüüded, on adrenaliin laes ning peas keerlevad ainult erinevad seosed, kuidas pääseda sellest toast. Tegutseda tuleb kiirelt ja oskuslikult, sest aeg möödub lennates. Pääsemiseks tuleb langetada erinevaid otsuseid, lahendada keerulisi kui ka vähemkeerulisi mõistatusi, otsida ja veelkord otsida, järgmised vihjed võivad olla lähemal kui arvatagi oskad. Kartma ei pea ka selle eest, et täielikult jänni jäädes tulebki toas nii kaua passida kuni Adolf välja pääseb, mängujuhid aitavad ja suunavad teid siiski edasi. Kui küsida, kas mängus on ehmatavaid tegureid, siis kõrvu jäi Raiko ütlus «Kes ehmatab lillevaasi peale, kes ehmatab hiirte peale, kuid mängu eesmärk ei ole siiski kedagi hirmutada.» Põgenemismäng on suurepärane vaheldus tavapärastele vabaaja tegevustele, antud ruumis pole aegagi mõelda oma muredele või muudele päevakorras olevatele teemadele, vaid seal tuleb tegutseda, leida ja luua seoseid ning anda endast kõik, et ruumist pääseda. Oodatud on kõik, kes vähegi soovivad vaheldust ning kartus «kas mina sellega ikka hakkama saan», tasub heaga koju jätta. «Koodikelleris kõrgemat matemaatikat ja füüsikat tundma ei pea, pigem on vajalik loogika,» ütleb Raiko.
Valgamaa juurtega Taagepärast pärit Imre Arro (35) on eraettevõtlusega tegelenud üksteist aastat ja oma ettevõtet Loodusturism OÜ-d tüürinud juba seitse aastat.
edukaks s k a j t õ v e t t e
s p o r d i õ p e ta j a s t
Autor: ANNABEL VOITKA / Tankla mini Foto: TIMO ARBEITER Imre tööpäev algab siis, kui ta hommikul ärkab ja lõpeb täpselt siis, kui ta suudab ühel hetkel töömõtted seljatada ja uinuda. Idee korraldada matku tuli sellest, et väga paljudel aktiivse puhkuse pakkujatel pole suviste veematkade juurde talviseid tegevusi pakkuda aga nendega koostöös on see neil võimalik. «Tõukekelgu matkad, räätsamatkad, suusamatkad ja nii edasi on talvised vahvad tegevused ja nende vahendite olemasolu tagab aastaringse tegevuse,» lisab ta. Lapsena tahtis Imre saada kraanajuhiks. Praeguse töö ja tegemiste juurde on ta jõudnud läbi Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna, spordiõpetajaks olemise ja väga paljude järgnevate täiendkoolituste ja -õpete toel. Erialalt on Imre kehalise kasvatuse õpetaja. «Kui selle ameti maha panin, soovisin õpitust mitte väga kaugeneda ehk pakkuda inimestele looduses aktiivse puhkuse ja liikumise võimalusi,» selgitab ta, miks otsustas valida just loodusturismi eriala.
Eestimaa loodus pakub elamust Üks Imre ettevõtte pakutavatest matkadest on räätsamatk. Selle puhul asutakse reketid jalas kas pehmel rabal, vesisel ja õõtsuval
Veebruari algul toimus Otepääl Euroopa Saunamaraton. Tegu oli juba seitsmenda saunamaratoniga, kus osalejad said ühte talvist laupäeva tavapärasest veidi teistmoodi veeta. Autor: MAILEEN PILLAROO Foto: ANNA-LIISA KÄRSON Sel varahommikul seadis tema, meie võistleja, sammud bussijaama poole. Tal olid seljakotis crocsid, saunalinad ja hommikumantel ning eelmisel õhtul küpsetatud küpsised. Kääriku spordikeskusesse kohale jõudes sai ta kokku oma sõpradega, kellega koos pisteti küpsised põske ja anti viimane lihv võistkonna kostüümidele – erivärvi hommikumantlid, crocsid ja militaarteemalised camo-triibud näos ning peapael peas. Peagi seisid nad kõik Euroopa Saunamaraton 2016 stardijoone taga
koos teiste osavõtjatega kaheteistkümnest erinevast riigist. Stardipauk kõlanud, joosti esimesse sauna saamaks kaarti ja ajatabelit. Tegelikkuses lisandus juurde midagi hoopis värskendavamat – esimene jääaugukülastus. Hops sisse, hops välja, sai neil nalja ja naeru ning siis tõttasid saunanautlejad järgmisi kontrollpunkte vallutama. Nad läksid rajale ülla eesmärgiga ja tõsise tahtega. Nemad, vaprad võitlejad, olid valmis läbima kõik 20 sauna vähem kui viie tunniga, et saada lõpuprotokolli kirja võimalikult hea aeg. Jääaugud, kümblus- ja kaljatünnid ning kile-, toru-, tantsu-, iglu-, telgi-, suitsu- ja täispuhutavad saunad olid kuumad kui vahemereäärne suvi. Sama ütles nende tiim kaasvõitlejate kohta – elavamat ja rõõmsameelsemat seltskonda vaevalt sel päeval kuskil leiduda võis. Nende meeleolu tõusis ja külmatunne vähenes saun sauna järel, jääauk jääaugu järel. Nemad, meie kangelaslikud võitlejad, läbisid raja täpselt 4 tunni ning 59 minutiga ning sellega saavutati auväärne 150. koht 209 tii-
matkamaraton
sooalal või talvistel metsaradadel paksus ja kohevas lumes kõndima. Kogunemispausidel räägitakse loodusest ja viiakse läbi vahvaid seltskonnamänge. Sõltuvalt osalejate soovist on matkad kas uuriva ja hariva või lõbusa ja hoogsa iseloomuga. Imre jaoks on väga põnevad ja adrenaliinirohked jõepuhastustööd täiesti uutel jõelõikudel, kus tuleb olla teinekord rinnuni vees. Vahepeal tuleb samal ajal mootorsaega jõkke kukkunud puid saagida või harutada juba üleliia ummistunud kohta voolavas jõevees, kus kõik eesolev on veel teadmata ja avastamata.
Imre jaoks pole Eesti looduses midagi puudu, pigem võivad puudust tunda turistid. «Turisti jaoks on puudulik loodusobjektidele juurdepääsuteede läbivus, parklate olemasolu, prügikastide, suunaviitade, rajatähiste, lõkke ja muude puhkekohtade ole-
5. märtsil toimub I Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel, mis on pühendatud Otepää esmamainimise 900. aastapäevale.
masolu – selline üldine infrastruktuur on veel arengujärgus,» arvab Imre.
Soovituslikud külastuskohad maakonnas Küsisin kogenud matkasellilt, kus on parimad kohad Valgamaal matkamiseks. «Õhne jõgi Taagepera puhkepiirkonnas – jõgi voolab siin kaunis looduses ja kohati kärestikulises, metsast ja luhapõldudest ümbritsetud sängis. Õhne jõel on võimalik ka riigipiir ületada ja isegi välismaal, Lätis, ära käia – üks päev, kaks riiki.» Veel toob ta välja Rubina soo raba, mis on Valgamaa suurima sooalaga ning kus on rohkelt laukaid. Külastada tasub ka Valli sood ja Karula rahvusparki, kus on väga mitmepalgelised pärandkultuurimaastikud ning muidugi Sangaste metsaparki. Viimasest leiab imeliselt muinasjutulise lõkkeplatsi. Kui aga on huvi lindude vastu, siis soovitab Imre Korva luhta Väikese-Emajõe ääres. «Seal võib jälgida sadu erinevaid linnuliike, eriti nende rände ajal.» Igal juhul on Imre vaimustuses eriti just Lõuna-Eestist ning soovitab kõigil Eesti looduskaunite kohtadega tutvust teha.
kuumaks ja kirevaks s a u n a m a r at o n m u u t i s h a l l i l a u pä e va
Saunamaraton tõi justkui päikese pilve tagant välja, sest osavõtnud kõikide meeskondade näol valitsesid ainult rõõmsad emotsioonid.
mi seast. Rada jäädi meenutama Sangaste lossi hoovil olnud kuumast kaljatünnist külge saadud huvitava lõhnaga ning mainimata ei jäta nad ka Uhtjärve nõiariigis tõukekelguga saunani sõitu ja Otepää keskväljakul valitsenud meeleolu. Tagasiteel koju kõlas eesti muusik Reketi laul «Võitja». Võib öelda, et võitjatena nad end tundsidki, sest külmakraadidest õues ja kuumakraadidest saunas saadi suurema vaevata jagu. Nad tunnistasid, et hea sõprus(võist)konnaga, kellega saab läbida saunamaratoni, saaks ka igast järgmisest väljakutsest jagu. Nende võistkonna liikmena lõpetas saunamaratoni Tankla reporter Maileen Pillaroo, kelle vaatevinkli läbi nägimegi sellesama võistkonna teekonda selsamal talvelaupäeval.
SIIN VÕIKS OLLA SINU ETTEVÕTTE REKLAAM!
NOORTELEHT TANKLA PAKUB SOODSALT REKLAAMI NOORTEGA SEOTUD ETTEVÕTMISTELE! Võta ühendust:
reklaam@tankla.net
Haarasin ühel laupäeva õhtupoolikul riidenagist mantli, panin selga, sättisin salli ümber kaela ja astusin uksest välja. Sammudes Koolitantsu Valgamaa vooru vaatama, püüdsin end maksimaalselt ette valmistada eesootavaks õhtuks. Just selleks, et mõista, kui raske, ja tegelikult tähtis, on esinejatel keskenduda.
hingega tantsu juures
Stuudio Joy «Richard» tantsutrupp jutustas loo lapsepõlve väärtustest.
Autor: EGLE KÕVASK Fotod: GERLI RAADIK / Koolitants Saal oli peaaegu puupüsti rahvast täis ja valmis tantsuhuvilistele täiel rinnal kaasa elama. Otsisin ärevalt oma kohta ja nii, kui olin toolile potsatanud, jäin põnevusega etteasteid ootama. Lavalt käis läbi 20 truppi, täpsemalt 232 tantsijat. Kavasid oli nii laste-, kooli-, vaba-, eesti-, estraad- ja ka tänavakategoorias. Žürii kirjeldas nähtut kui heade emotsioonide, rohke kire, positiivsuse ja suure tantsurõõmuga vooru. Üllatunud oldi selle üle, et Valgamaa on suutnud lavale tuua nii palju poisse.
Tähtis on leida oma väljund Mindki valdab etteasteid vaadates suur rõõmu- ja uhkusetunne. Vahva on vaadata ühest lava otsast teise tatsavaid noori, jutustades publikule samal ajal oma lugu. Veel enam kirge pakub esinejates pakatav enesekindlus, julgus, tahe. Lisette Laanoja ja Evelin Pennula Stuudio Joy «Richardist» sõnasid, et show peab kestma ka siis edasi,
valgamaa voor Rahvalemmik – Tantsuklubi HOP, tants «Meie samba» – Valgamaa Hip-Hop, tants «Lahing»
Eripreemiad – Noore tantsija eripreemia - Mirell Suur, tantsuklubi HOP, tants « Suhkrutükk» – Juhendaja eripreemia tänuväärse juhendamise eest - Ulvi Riitsalu, tantsustuudio LYS – Koolitantsu eripreemia trupile Tantsutrupp LP, tants «Ühtemoodi erinev» – Trupi eripreemia hoogsa etteaste eest - Tantsuklubi HOP, tants «Poisid»
Edasipääsejad: – Stuudio Joy «Richard», tants «Unustatud mänguasjad» – Stuudio Joy «Richard», tants «Nii tahaks elada» – B-Boy squad, tants «Lõbutseme» Edasipääsenud trupid osalevad aprilli algul finaalvõistlusel Jõhvi kontserdimajas.
kui inimesed on saalist lahkunud. See näitab selgelt, et noored on hingega tantsu juures. Lii Johanson tantsuklubist HOP räägib, et tal on lavahirm alati olnud tohutult suur. «Teistele, kel sama mure, soovitan mõelda positiivselt. Tuleb mõelda, et kõik läheb hästi. Meie edu sõltub mõtteviisist. Sellest, kuidas me miskit endale sisendame. Paras ports eneseusku peab olema.» Žürii hindamispausi ajal jalutasin mööda kultuurimaja ja pöörasin tähelepanu inimeste emotsioonidele. Olin ühtäkki jõudnud fotonurgani, kus JJ-Streedi treener Mari Venski oma juhendatava grupiga pilti tegi. Seisatasin ja jälgisin seda punti. Minuti jooksul, mis seal klõpsiti, nägin kokkuhoidvust, positiivsust ja rahulolu. Mari, kellel on JJ-Streediga kokkupuudet üheksa aastat ning kelle juhendada on üle Eesti viis gruppi, tõdes, et hip-hop on tema jaoks elustiil ning tants on tema elu palju muutnud. «Kui mina noorena alustasin, polnud väga palju võimalusi. Ma polnud ka väga heas seltskonnas, ikka nagu riskinoor.» JJ-Streeti sattudes tegi treener temas totaalse muutumise. «Mulle hakkas see meeldima. Ma otsisin väljundeid, hakkasin võistlemas käima ja tulemusi näitama.»
Inspiratsiooni leiab meie ümber Mari räägib veel, et on JJ-Street Crew’iga (tantsukooli juhtiva tantsutrupiga) käinud väga palju välismaal võistlemas ja esinemas. Kindlasti tuleb osa mõtteid uuteks tantsukavadeks just sellistest kogemustest. «Kui käia sündmustel, näed, mida tehakse ning tekib inspiratsioon või mõte, kuidas ise edasi teha.» Küsides Marilt, kuidas kulges ettevalmistus Koolitantsuks, olid tema esimesteks sõnadeks «oh sa vana!», lisades, et seekord oligi neil äge ettevalmistus. «Kuna õpilased on pärit erinevatest linnadest, siis tulime Valka, jäime kõik noortekeskusesse ööseks. Tegime trenni, hommikul küpsetasime pannkooke ning lõpuks higistasime veelgi uue kava kallal. Veel oli palju mässamist soengute ja kostüümidega. Õmblesime ja aitasime üksteist.» Mari lisab, et kui sulle meeldib miski nii väga, ei saa sa sellele kätt ette panna.
lo ov tö ö:
Igale loomale uus võimalus!
Elis oma koeraga Spike’iga.
Elis Orav on 14aastane Otepää gümnaasiumi õpilane, kellele meeldivad loomad. Elisele on oluline, et ka varjupaiga loomadel oleks hea elu ja just sellepärast otsustas ta oma loovtöö eesmärgiks võtta nende aitamise. Autor: MIA MELANIE SAAR Foto: ELISABETH PRANTS Idee loomade aitamiseks tuli Elisel sellest, et talle on alati meeldinud loomad ja nende heaolu on talle oluline. Tüdruk teadis, et varjupaiga loomadel pole just kõige kergem elu, sest neil pole oma pere ja kõiki võimalusi. Seega tahtis ta omalt poolt teha neile ühe heateo. Ta uuris erinevate MTÜ-de lehekülgi ja seejärel otsustas Valga ja Viljandi varjupaikade kasuks, sest just need varjupaigad vajasid kõige rohkem abi. Varjupaiga inimesed olid väga õnnelikud ja rõõmsad, kui tüdruk oma idee välja käis. Tegutsema hakates sai Elis teada, et loomadel oleks eelkõige vaja erinevaid tarbeesemeid, nagu mänguasju, vaipu, toidunõusid. Edasi seadis tüdruk koolimajas ja noortekeskuses üles kastid, kuhu sai teha loomadele annetusi. «Algklassidest ei tulnud kasti pea mitte ühtegi annetust,» on Elis pettunud. Suuremate majas tuli kasti erinevaid mänguasju, vaipu ning erinevaid koera-ja kassitoite. «Kokkuvõttes olin ma üllatunud ja tänulik, et inimesed siiski nii palju asju tõid,» räägib neiu rõõmsalt. Koolimajast ja noortekeskusest kogutud asjad otsustas Elis viia Viljandi loomade varjupaika. Valga varjupaiga jaoks õmbles ta riidest hiired, mis krõbisevad. Need mänguasjad on mõeldud kassidele.
Andmine on suurem rõõm Loodame, et Elise heategu innustab ka kõiki teid, lugejaid, annetama või
tegema midagi head koduta loomade heaoluks. Tüdruk loodab, et tema heategu ei jää viimaseks ning et varjupaigaloomadel on nüüd parem elada. «Emotsioonid on juba loovtöö algusest peale väga head olnud,» jutustab ta. Elise loovtöös mängisid suurt rolli ka Otepää gümnaasiumi 9.b klassi õpilased, kes jõululaadal kogutud raha annetasid üheskoos varjupaigale. Kindlasti soovib Elis ära mainida õpetajaid ja õpilasi, kes toetasid nii abi ja nõu kui ka mänguasjade ja toiduga. Elisel on ka endal kodus koer Spike, kellest ta hoolib väga ja keda peab oma parimaks sõbraks. Spike võeti tüdruku perre siis, kui koer oli alles paarikuune. «Kindlasti võtaksin ka endale varjupaigast looma, kui selleks kunagi võimalus avaneb,» ütleb tüdruk.
Õpetaja kui teeandja Elise loovtööd juhendas Otepää gümnaasiumi eesti keele õpetaja Tiia Lehismets, kes on tema tööst vaimustuses. Ta ütleb, et ei saa sellisest ettepanekust mitte mööda vaadata. «Olen ka ise loomaarmastaja ning alati püüan vähegi aidata, et neil oleks parem». Õpetaja küll nendib, et alguses oli pisut venitamist töö alustamisega, kuid siiski hakkas lõpuks kõik sujuma ja lõpptulemus sai suurepärane. «Olen väga rahul ja soovin, et oleks rohkem loomade heaolule mõtlevaid inimesi,» ütleb Tiia.
Mida teha, kui Sa oled tupikus? Oled lõpetanud kooli, pole leidnud ehk sobivat eriala või meelepärast töökohta? Oled meeletus paanikas, sest ei oska oma eluga mitte midagi teha? Miski ei motiveeri Sind liigutama? Meie teame, kes Sind aidata saavad. Nüüd on loodud Valgamaale noorte Tugila, mis aitab nendele küsimustele vastused leida.
t u g i l a a i ta b
tupikust välja
Autor: CÄROL TUTK Praegu on Valgamaal kaks Tugila noorsootöötajat - Valga piirkonnas Maarja Mägi ning Otepää piirkonnas Aile Viks (pildil). Aprillis lisandub ka Tõrva piirkonda Tugila noorsootöötaja. Kui uurisin Aile käest lähemalt, mis see Tugila ikkagi on ning millega see huvitav olevus tegeleb, siis algselt sain naljaga öeldud vastuse. «Mis me ikka, võtame noore kinni, anname kere peale ning siis uurime, kas tasus üldse anda,» naeris Aile. «Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis me võtame noorega ise ühendust. Kuigi loomulikult on tore, kui noor meid ka ise üles leiab.» Aile rääkis, et nad uurivad, kes võiksid abi vajada ning seejärel võtavad noorega Facebooki kaudu ühendust. Tema sõnul on sotsiaalmeedia kaudu kõige vabam kontakteeruda. Noor saab hoolikalt mõelda oma vastuseid. Telefoni teel on keerulisem, tuleb vastata kohe ning aega mõtlemiseks tihtipeale ei jäägi.
Ummikseis pole häbiasi Samuti rõhutab Aile, et nad ei sunni mitte kedagi mitte millekski. Nad uurivaid võimalusi, mida elul noorele pakkuda on. Nad proovivad näidata, kuhu suunas on võimalik minna.
Illustratsioon: tugila.ee
kellele?
kuidas? Võta ühendust Tugila noorsootöötajaga. Nad ei pahanda, kui helistad neile ka õhtusel ajal, aga reeglina heaks tavaks (kui ole tegemist hädaolukorraga) helistada peale 08.00 ja enne 21.00. Ka nädalavahetusel võib ühendust võtta. Keskendume koos võrgustikuga noorte ülesleidmisele ja motiveerimisele ning aitame su kas kooli või tööle!
«Me ei sunni kedagi, tahame leida, mida noor ise tahab ning üritame teda motiveerida, et ta leiaks sisemise vajaduse ja kutsumuse midagi teha.» Keegi ei tohiks häbeneda ummikseisus olemist. Tihtipeale sildistatakse noori, kes vajavad nõustamist või abi, et nad on halvad lapsed.
Allikas: tankla.net/tugila
Kellele?
Tuleb endast märku anda
– vanuses 15 kuni 26 aastat; – võib olla erineva haridustasemega sh magistrikraad; – ei õpi ega tööta – võib (aga ei pea) töötukassas arvel olla; – on kooli nimekirjas, kuid ei käi seal või on kohe-kohe väljalangemas; – noor ema, kelle laps on vanem kui 1,5 aastat. Allikas: tankla.net/tugila
Tegelikult see nii ei ole. Tugila aitab kõiki noori vanuses 15-26, kellel on vaja rääkida oma mõtetest ja probleemidest. Selleks, et pöörduda Tugila poole ei pea olema gümnasist.
Vabalt võivad pöörduda sinna noored, kes on näiteks ülikooli lõpetanud ning lihtsalt on nõutud ja ei oska enam edasi liikuda. Aile sõnul
va b ata h t l i k t ö ö
toob rõõmu
Vabatahtlikuks tööle minemisel leiab igaüks endale midagi meelepärast, sest valikuid on palju. Näidetena saab tuua keskkonnakaitset, noorsootööd, sporti, külaliikumisi, kultuuri, haridust. Alustada võib kodumaalt ja väiksemastaabiliselt. Hakkajamad, kellel on huvi piisavalt suur, saavad oma oskusi, teadmisi ja tahet proovile panna välismaal.
Ühest kogemusest vabatahtlikuna võib tulevikus välja kasvada kas tulevane elukutse või uus põnev hobi. Ükskõik, kust alustada, jääb sellest kindlasti ere mälestus ja hindamatu kogemus. Enne kandideerimist tuleb üle vaadata ja aru saada kriteeriumitest, mis on organisatsioonide poolt kehtestatud. Neist kolm olulisemat nõuet on järgmised: tegutsema peab oma vabast tahtest, töö eest ei saada rahalist tasu ning ei tegutseta mitte
Tihti võib elu tuua ootamatusi – kool on pooleli jäänud, noores eas on sündinud laps või haridustee on katkestanud pereprobleemid. Sellistel puhkudel võib tihti tekkida kahtlus, kas järgnev valitud samm tuleviku suunas on ikka õige. Tugila tuleb sellistel hetkedel nõu ja jõuga abiks, vaja on ainult ise endast märku anda või oodata, et võetakse ise ühendust. Kui tunned, et vajad abi, siis ära jää ootama, vaid võta ühendust Aile Viksiga või Maarja Mägiga ning sinu elu võib saada täiesti uue suuna.
ni vabatahtlikust tööst laiemalt ning kuulutusi erinevatest vabatahtlike pakkumistest Eestis.
www.seiklejad.org Seiklejate Vennaskonna näol on tegu organisatsiooniga, mis teostab vabatahtlikkust ja kultuuridevahelist õpet erinevate vahetuste kaudu.
Noorte hulgas kogub üha enam populaarsust vabatahtlikuna töötamine. Selle kaudu võib avastada endas uusi külgi, saada põnevaid teadmisi, täiendada ennast teistsuguste kogemustega ning leida uusi sõpru. Autor: HELEN TIISLER
nõustab tema noori ka ettevõtluse teemadel.
www.estyes.ee
enda, vaid laiema ühiskonna heaks. Järgnevalt on välja toodud mõned leheküljed, kust on võimalik leida täiendavat informatsiooni vaba-
tahtlikuna töötamisest.
www.vabatahtlikud.ee Sellelt leheküljelt leiad informatsioo-
EstYES peamiseks tegevusvaldkonnaks on erinevate rahvusvaheliste projektide koordineerimine, et pakkuda võimalust laiendada oma silmaringi. Kindlasti tasub uurida ka erinevate suurürituste kodulehti, sest sealt võib leida informatsiooni, kuidas saada seal vabatahtlikuna kaasa lüüa. Vabatahtlikuks olemine toob ellu vaheldust ning palju rõõmu ja põnevust. Kui julgusest puudu ei jää, siis haara kindlasti võimalusest ja anna oma panus ühiskonnale.
kevad valgamaal märts
jaapani mõistatus Autor: PILLE-RIIN VESSIN
Jaapani mõistatus on peitepildimõistatus, kus pilt «ilmutatakse» välja pildi kohale ja pildist vasakule paigutatud numbrite abil. Numbrid annavad teada, mitu ruutu vastavas reas tuleb mustaks värvida. Kui ühes reas on antud kaks erinevat arvu mustade ruutude täitmise kohta, siis jääb nende vahele vähemalt üks tühi ruut.
3 1 1
1 2
4
3
4
1
2
2
1
1
1
1
1
2
2
2
1
1
2
1
1
1
4
2
1
1
1
1
1
1
6
1
1
4
3
2
3
4
3
2
1
1
2
2
Haridusmess «Vali nutikalt» Valga spordihall XI Tõrva mälumänguturniir II osavõistlus XI Poistelaulu konkurss Valga kultuuri-keskus Lauluvõistlus «Valga Laululaps 2016» Valga kultuurikeskus Valgamaa abiturentide ball Tõrvas
aprill
01.04 Valgamaa kooliteatrite festival Valga kultuurikeskus XI Tõrva mälumänguturniir III osavõistlus 09.04 Valgamaa Laululaps 16.04 Valga Romuring Eesti-Läti rahvajooks 16.04 5. Rahvusvaheline noorte laulu- ja tantsufestival «Piirilinna rütmid» Valga kultuurikeskus 23.04 Meelelahutuslik Jüriöö jooks Valgas 29.04 Kooliteatrite riigifestival nooremas vanuserühmas (1.-4. klass) Valga kultuurikeskus
7 6
03.03 04.03 05.03 12.03 18.03
Allikas: valgamaa.ee
Kasuta oma telefoni nutikalt!
Nutitelefonid on tänapäeva elu ühed peaaegu lahutamatud kaaslased. Peale Facebooki, Instagrami ja mängude on olemas aga meeletult palju erinevaid rakendusi. Toome välja mõned äpid, mis teevad sinu telefonist tõelise nutika!
MyScrit Calculator
Google Translate
Duolingo
7 minute workout
Tõenäoliselt on igas nuti- ja nuputelefonis olemas kalkulaator. Kui põnevusttekitav aga üks kalkulaator olla võib? Vägagi! Kirjuta ekraanile oma näpuga arvutus ning programm näitab koheselt õiget vastust. Kirjutades näiteks 5+?=10 näitab rakendus, mis number peaks küsimärgi asemel olema.
Tõlkimine pole kunagi olnud nii lihtne, kui see on praegu! Tõenäoliselt on Google Translate paljudele tuttav veebileht, kuid nutirakendus on isegi põnevam. Lisaks sellele, et tõlkida saab ligi 100 erinevat keelt, lubab rakendus läbi telefoni kaamera tõlkida otsepildis mõnelt pakendilt või märkmelt.
Duolingo on parim tasuta keeleõppe rakendusi, läbi mille on võimalik õppida kümneid erinevaid keeli. Näiteks prantsuse, saksa, itaalia kui ka norra, rootsi või vene keelt. Õppimine toimub läbi mänguliste tegevuste. Kui sul pole huvi mõnda uut keelt õppida, on võimalik toetada koolis õpitut näiteks selle rakendusega.
Soovid alustada tervislikumat eluviisi, aga trenni tegemiseks aega napib? Sarnaseid rakendusi on saadaval mitmeid, seega on võimalik endale sobiv valida. 7 minuti treening koosneb 30 sekundi jooksul tehtavast 12 ülesandest, millele järgneb 10 sekundiline paus. Alusta juba täna!
Autor: MIA MELANIE SAAR
raamatublogi.blogspot.com.ee Lugemishuviline tüdruk Eeva kirjutab oma arvamust erinevate raamatute kohta ja annab väga hea ülevaate, kas raamat on lugemist väärt või mitte.
fitloora.com Laura-Liisa on Elva tüdruk, kes nüüdseks elab Tallinnas. Oma blogis kirjutab ta tervislikust toitumisest, trennidest, oma elust ja üritab kõigi päevadesse natukene särtsu tuua. Viimasel ajal on ta eriti kuulsaks saanud noorte seas ja samuti võitis ta 2015. aastal Eesti parima spordiblogija auhinna.
Otsi blogidest
inspiratsiooni :) kokkama.ee Kui sul tekib peas tühjus, mida teha õhtusöögiks või soovid hoopis mõne maitsva koogi valmis meisterdada, siis kindlasti leiad ideid Ragne Värgi blogist. Ragne on kirjutanud mitmeid kokaraamatuid ja tema retseptirepertuaar näib lõputu. birgitkool.com Birgit on Rakverest pärit neiu, kes nüüdseks elab Kopenhaagenis ja tegeleb disainiga. Tüdruk kirjutab kõigest, mis seondub moemaailmaga, kuid ka enda lõbusast elust välismaal ja maailmas ringi reisimisest.
lifeaccordingtob.com Blogi tutvustuses on kirjutatud nii «Siin blogipesas askeldavad suur õde, sõstrake, härra Stewart ja mina ise ehk siis kõrgelt austatud püha lehm (loe : piimaautomaat)». Selle blogi pidajad elavad Prantsusmaal ning postitused on neil väga mitmekülgsed ja lugemist jätkub igale maitsele. 2015. a blogiauhindadel pälvis see parima foto- ja videoblogi, parima reisiblogi ning parima «ise tehtud» blogi (remont, käsitöö, meisterdus jne) tiitli.
tee ise:
lihtne, aga hõrk toorjuustuvaht Kui sulle tuleb äkki teade, et külalised saabuvad tunni aja pärast või hoopis tabad end äkiliselt magusaisult, siis see maius päästab sind. Toorjuustuvaht pole liiga magus, kuid samas on mõnusalt kreemine. Autor: KAROLIINA KRUUSMAA Fotod: ÜLLA TAMM Vahusta miksriga toorjuust ja suhkur. Lisa järk-järgult juurde vahukoor ning jätka vahustamist kuni segu on ühtlane ja vahukoor läinud vahtu. Maitsesta sidrunimahla, kaneeli ja vanillisuhkruga. Purusta küpsised. Võta klaas, lao kihiti küpsised ja toorjuustuvaht. Lase külmkapis pool tundi seista, siis kaunista meelepäraselt ja naudi! NIPP: Kui sul köögikombaini pole, et küpsiseid purustada, siis selleks on üks kaval nipp. Pane küpsised kilekotti ning seo ümber käterätik. Purusta taignarulliga või muu kõva asjaga küpsised.
vaja läheb Kolme inimese kogus: – 200g toorjuustu (nt Philadelphia) – 1 dl vahukoort – 4 spl suhkurt – pool sidrunit – vanillisuhkurt ja/või kaneeli maitsestamiseks – kakaoküpsiseid – kaunistuseks puuvilju, marju, pähkleid või muud meelepärast