Noorteleht Tankla nr21 by Valgamaa noorteleht Tankla

Valgamaa noorteleht nr 21

Heade mõtete ja ideede jagaja

Detsember 2015

d a j t õ v e t t e a g e kogemust va l g a m a a l s i r g u va d

salt Valgamaal on sel õppeaastal hoog ss) ja alustanud mitmed mini- (7.-9. kla esed õpilasfirmad (10.-12. klass). Esim l õpilasfirmade proovikivid olid neil üle-eestilise laadal Pärnus ja Tartus.

laatadel osalenud

Autor ja fotod: ÜLLA TAMM Paljude noorte jaoks oli sellelaadne müügikogemus esmakordne ning lisaks enda proovilepanekule tunnustas žürii ka parimaid. Pärnust tuli Valgamaale kaks auhinda ning Tartust üks. Valga põhikooli firma Illuminati sai parima väljapaneku tiitli ning Keeni põhikooli firma Elysium parima toote auhinna. Tartus tunnustati Illuminati kui parimat minifirmat. Lisaks suurematele laatadele müüvad noored oma tooteid ka kohalikel laatadel ja sündmustel. Firmad on loodud ettevõtluskonkursi «Nupp nokib» raames. Praeguseks on toimunud 18 firmale toote- ja turunduskoolitused. Järgmisel aastal on plaanis teha veel üks koolitus, minna Tallinnasse õpilasfirmade laadale ning 26. veebruaril on toodete esitlemine žüriile ning konkursi lõpetamine. Parimatele on rahalised auhinnad.

Noorte fantaasial piire pole Illuminati meeskonda kuuluvad Kiur Kimmel, Danvar Lendre, AnnaPaulina Huttunen. Firma teeb lauamängu «Kurikuulsused», mille teemaks on ajaloolised figuurid. Mängu

Vispel Valga gümnaasiumi ja Valgamaa kutseõppekeskuse ühisfirma, mis valmistab erinevaid maitsvaid küpsetisi Kaks ühes Tõrva gümnaasiumi õpilasfirma, mis teeb kõrvaklapihoidjaid AK-S Valga põhikooli minifirma, mis müüb jõulupärgi Kingi Esmaabi Valga gümnaasiumi õpilasfirma, mis müüb Sülleistumine ja Maffia mänge Slimer Hargla kooli minifirma, mis müüb puhastusmassi arvutitele Booker Hargla kooli minifirma, mis toodab raamatu lehtede jaoks hoidjaid BeBeauty Ala põhikooli minifirma, mis müüb koduseid kehakoorijaid Terav silm Lüllemäe põhikooli minifirma, mis teeb kaardimängu Terav silm

alustab noorim mängija, kes veeretab täringut ning vastavalt silmade arvule saab küsimustele vastata. Õigete vastuste arv võrdub sammudega, mida mängulaual saab edasi astuda. Kokku on firmal 200 küsimuskaarti. «Idee tuli militaarteemapargist, kes meid ka toetab,» räägib Kiur. Noorte sõnul oli nende proovikiviks lauamängu karpide saamine, sest algul pidavat need tellima ühelt teiselt minifirmalt, mis paraku langes

Minifirma Illuminati meeskond paistab silma ühtse riietuse poolest. Vasakult: Kiur Kimmel, Danvar Lendre ja Anna-Paulina Huttunen.

ära. Seetõttu tuli karpidega improviseerida ning leida uus ja parem lahendus. Nende tulevikuplaaniks on toodet arendada ning teha lauamängu lisapakett, kus oleks rohkem küsimusi. Elysium’i tiimi moodustavad Brandon Undrus, Tambet Kuust, Ingeri Aer ja Alvar Albrecht. Firma teeb looduslike essentsidega lõhnaõlisid (väikesel pildil). Idee

Tõrva Raadio

sündis sellest, et taheti luua midagi ainulaadset, mida Eestis pole veel tehtud. Kuid egas ilma raskusteta tooted valmis saanud – oli vaja lõhnaõlide koostisosad omavahel kokku sobitada. Uurima pidi ka, mis millega kokku käib ning et see ei tekitaks nahaärritusi, toimed oleks õiged ja lõhnad meeldivad. Kui algul noored arvasid, et lõhnade tegemine on lihtne, siis tegelikkus oli vas-

12. detsembril esilinastus Kungla muusikal «Totter Potter»!

jõ uab ta as kuul ajat e n i Kuni 3. jaanuarini toob Tõrva Raadio kuulajateni värsket muusikat, ülevaateid lõppevast aastast, huvitavaid intervjuusid nii kohalike kui ka kaugemate kuulsustega ja palju muud põnevat. «Tänavuste jõulude ajal garanteerime eriti põneva programmi ning eetrisse paiskame mitmeid uusi saateid. Väike värskendus on toimunud ka liikmete hulgas, seega võib kuulda uusi raadiohääli,» ütleb jõuluraadio peatoimetaja Marietta Juurikas.

«Põnevil tasub olla ka meie uue projekti tõttu, sest selles löövad kaasa 4.-6. klasside noored. Võtame nemad kampa ja üritame luua kodudesse võimalikult mõnusa jõulumeeleolu.» Tõrva Raadiot on alates 21. detsembrist võimalik kuulata sagedusel 90,0 MHz Tõrva linnas ja selle ümbruses. Lisaks on võimalik vaadata ja kuulata ka otseülekannet internetist aadressil raadio.torvanoored.ee. Tõrva Raadiot veavad eest

tupidine. Esmasel katsetamisel 26st lõhnast 24 ei sobinud ning ainult kaks õnnestusid. Parandusi ja täiendusi on firmal ikka veel plaanis teha. Esmajärjekorras tahetakse toodet arendada. Selleks tuleks väiksemadki vead kaotada ning toote disain atraktiivsemaks muuta. Kindlasti soovivad nad läbi turundamise jõuda suurema hulga inimesteni.

vabatahtlikud MTÜ Tõrva Noorte Liidust, Tõrva noortevolikogust ja teised vabatahtlikud noored. Raadio tegemisele aitab kaasa kodanikuühiskonna sihtkapital, siseministeerium kui ka Tõrva avatud noortekeskus ja Tõrva linn. Raadio hakkab edastama oma saateid Tõrva noortekeskuse ruumides. (tankla.net)

Piltuudis

6 euro eest kuidas ma

2 ko m plek ti riideid sain

Kaltsukate tiiru tegin oma kodukohas, Pukas. Seda just seetõttu, et minu arvates on meil siin maal kaltsukad, mis pole nii kallid kui suuremates linnades. Arvan, et teise ringi poodide mõte ongi just see, et inimene saab endale vähese raha eest soetada riideid-jalanõusid. Kui tahta välja käia rohkem raha, võib minna juba kaubamajja. Kõigepealt otsisin endale kleiti, mida kanda jõulupeol. Kuna kannan ka igapäevaselt kleite, siis pidulikeks sündmusteks sobiva leidmine on eriti keeruline. Mulle ei meeldi riietusega üle pingutada, aga samas peab kleidil midagi teistsugust olema, muidu näen välja nagu Cärol iga päev välja näeb. Kaltsukate juures ongi hea see, et üldiselt on valik väiksem kui poes ja seetõttu on valimine lihtsam.

Täiuslik kleit mõne hetkega Esmalt läksin poodi «Triinu riided». Selles poes müüakse uusi asju ka – jalanõusid, sokke, pesu, kleite. Nägin seal punast pitskleiti, mille kohe kätte haarasin, sest see tundus nii täiuslik. Tagasihoidlik, aga samas nii ilus ja armas ning maksin selle eest ainult neli eurot. Kodus lisasin peale musta satiinist vöö, sest kleit oli minu jaoks pisut lai. Kui kleidile peale vaadata, siis usun, et keegi ei arva, et selle ainult nelja euroga sain ning see kasutatud on. Kuna aega ja raha oli veel üle, siis mõtlesin, et leiaks veel midagi, mida teile, lugejatele, näidata. Suundusin teise poodi, mille nime isegi ei tea, aga asub Puka A ja O juures. Veel odavam kaltsupood kui Triinu riided. Paar aastat tagasi sain sealt kahe euroga kaks kleiti, kolm pluusi, kaks seelikut ja veel jaki. Mõtlesin sealt poest leida midagi klassikalist. Lõpuks leidsin satiinist õhulise valge pluusi, mis on tagant pisut pikem

lust on luua töökoht ja teha Septembrikuu algusest on Tõrvas võimalik külastada Dagmar Kivi (40) loodud ettevõtet Vintage Studio OÜ, mis tegeleb mööbli stiliseerimisega.

Olen tõeline kaltsukate fänn! Sealt leiab alati omanäolisi riideid, mida kellegi teise kapis ei leidu. Otsustasin enne suurt pidude hooaega natuke poodlema minna. Autor ja fotod: CÄROL TUTK

dagmar ki

Autor: EGLE KÕVASK • Foto: ÜLLA TAMM

ja selja tagaosas on nööridest punutis. Maksin pluusi eest 50 senti. Mida toidupoes üldse veel 50 sendi eest saab? Päts leiba? Juurde leidsin musta pihaseeliku. Maksis euro. Kuna ma ise väga ehteid ei kanna, sest käel on mul alati kell ning kaks kuldsõrmust, siis tunduvad ülejäänud kilinad-kulinad üleliigsed. Kui üldse, siis vahel kannan tagasihoidlikke kõrvarõngaid. Viimasest taaskasutuspoest sain 50 sendi eest väikesed lillekujulised kõrvarõngad. Kokku maksin kahe komplekti eest kuus eurot. Kui tahaksin tavalisest poest osta, siis peaksin tõenäoliselt välja käima mitukümmend eurot, rääkimata firmarõivastest, mille summad küündivad mitmesaja euroni. Nõustun, et nende kvaliteet on parem, aga samas mitmel peol me ikka tahame sama kleidiga käia. On hea tunda, et kui keegi ei vaja enam midagi, saab keegi teine veel sellest asjast rõõmu tunda.

Soov midagi oma kätega ise ära teha oli Dagmaril nii suur, et seadis sammud Töötukassasse ja taotles alustava ettevõtte toetust. Tema sõnul ei tulnud otsused sugugi kergelt. «On olnud väga palju hirme ja kõhklemist, aga kui on olemas kindel visioon, kujuneb kõik palju lihtsamaks.» Dagmar ütleb, et tuleb usaldada oma sisetunnet, uskuda endasse ja teha seda, mis südamelähedane. Enne oma ettevõtte rajamist oli ta töötanud neli aastat kohvikus Läti Saatkond ning veel enne seda kaheksa aastat kohalikus hotellis administraatori ja tegevjuhina. Muutused ta mõtteis algasid hetkel, mil Dagmar tajus, et töö ja keskkond ei rahulda teda. «Tundsin hommikuti tööle minnes suurt vastumeelsust ja pinget. Pingelise töö ja pikkade päevade tõttu olin mitmeid kordi haige.»

7 küsimust Kust selline nimi ettevõttele? Teadsin vaid, et nimes peaks olema sõna vintage. Mitu töötajat on majas? Üks, hetkel ainult mina. Millega kokku puutuda tuleb? Värvimine, vanutamine, vahatamine, lakkimine ja toolipõhjade vahetus. Mis kõlbab uuendamiseks teie stuudios? Kõik esemed, mida liigutada jõuab. Riidekappi pole siiani tegemisse võtnud. Kui palju on tellimusi siiani olnud? Päris palju! Vahepeal tekkis tunne, et ei jõuagi poodi müügiks asju teha, sest tellimustöid oli järjekorras palju.

Dagmar ütleb, et ta on kogu aeg olnud lahtiste kätega. «Mulle meeldib isetegemine ja füüsiline töö. Kui minuni jõudis info looduslikest kriidivärvidest, millega sobib tuunida mööblit, metalli, kangast, ostsin esimesed kaks värvipotti ja vaha ning hakkasime koos sõbrannaga katsetama.» Ühel hetkel mõistis ta, et see ongi tema võimalus luua endale töökoht ja teha seda, mis pakub ka hingele midagi. «Poes ei ole ma niisama kliendiootel, vaid seal on mul ka oma töötuba, kus pidevalt midagi teen, kas siis mööblit poodi või stiliseerin teenustööna klientide kodust mööblit.»

Milline oli suurim tellimus? Tõrva kultuurimaja toolide istmekatte vahetus. On olnud tellimusi, kus inimene alustab ühe esemega ja lõpuks on terve toatäis mööblit saanud uue väljanägemise. Kuidas iseloomustada selle valdkonna töötajat? Kuldsete kätega, kannatliku meelega, leiutaja tüüpi, peab oskama näha kasutusvõimalust.

Uut ilmet saab anda kõigele meie ümber Dagmar tunnistab, et alguses oli tehtud esemetest raske loobuda. «Kuna kõik asjad on tehtud südame ja armastusega, oli alguses tunne, et tahan kõik endale jätta.» Kuigi hetkel elab ta perega korteris, käib neil usin askeldamine ka oma maja kallal. «Olen maja juurde lastetuppa juba kapid teinud, ka sealne söögilaud ja toolid on Vintage Studio toodang,» rõõmustab pereema. Mööblit on naine tuuninud juba aasta jagu, küll aga leiab, et õpimomente on palju. «Täna näen vajadust oskusest vahetada pehmemööbli kangast, aga eks kogemused tulevadki töö käigus ja võin öelda, et areng on märgata ning lootust on, et varsti saan ka seda tee-

nust pakkuda.» Õhtud veedab Dagmar käsitööd tehes, sest niisama telerit vaadata ta ei raatsi. Paraku on käsitöö tema sõnul tänamatu töö, sest loomisel tuleb tohutult vaeva näha, kuid väärilist hinda küsida ei saa. «Näiteks teen prosse, mis sobivad nii rinna- kui ka mütsikaunistuseks. Ühe prossi tegemiseks kulub ajaliselt vähemalt tund, sinna juurde materjalikulu ja siis ostetakse seda viis eurot tükk.» Kuna mööbli stiliseerimise ja käsitöö juures on palju lähtutud taaskasutusest, annab Dagmar soovitusi, kuidas olemas-

vi:

endale sellega head

Isetegemise rõõm täidab südame Jõulude ajal üritame igal aastal üllatada oma lähedasi millegi erilisega. Tänavustel pühadel võiksid võtta aega, et luua midagi omanäolist perekonnale ja sõpradele. Tankla toimetus valis välja mõned ideed, mida võiks järele proovida Autor: KAARI KAASIK • Fotod: EGLE KÕVASK, INTERNET

Tassialused

Sall

Vaja läheb: oksa (piisavalt suure diameetriga, et tass mahuks peale), saagi, liivapaberit, soovi korral värvi või lakki.

Vaja läheb: kampsunit või t-särki, pitsi, õmblusmasinat (võib ka käsitsi õmmelda).

Sae oksast 1cm paksused ringid. Pärast ringide lõikamist tuleb tassialuseid lihvida, et nad oleksid ühtlased. Tassialuseid võib soovi korral värvida või lakkida, aga need võib jätta ka naturaalseks.

Lõika kampsunist või t-särgist sobiva suurusega kaks juppi, pitsjupp peab olema sama lai. Õmble kõik kolm omavahel kokku ja ongi valmis.

Raamatust salalaegas Vaja läheb: vana raamatut, paberit (meeldiva motiiviga), PVA liimi, kilet. Jaga raamat pooleks nii, et üks pool oleks veidi suurem kui teine. Pane kahe osa vahele kile ja kata mõlemad pooled PVA liimiga. Enne jätkamist oota kuni liim on kuivanud. Lõika paksemasse osasse ristkülik. Servad jäta 1cm paksuseks.

Glögi Vaja läheb: 5dl lahjendatud mustsõstramahla, ühe sidruni mahl ja riivitud koor, 1tl kardemonikupraid, 4 nelgitera, 2 kaneelikoore tükki, 1 vaniljekaun, 3 vürtsipipratera, suhkrut, mandleid, rosinaid, pudelit. Sega kõik ained potis välja arvatud suhkur, mandlid ja rosinad. Lase segu keema ja keeda vaiksel tulel kaane all umbes 30 minutit. Lisa maitse järgi suhkrut. Sega kuni suhkur on sulanud. Kurna ning lisa mandlid ja rosinad. Jahuta glögi maha ja vala pudelisse. Pudelile võid lisada omanäolise sildi.

Kodused kummikommid Vaja läheb: 5dl meelepärast mahla, 12tl želatiini, suhkrut. Paisuta želatiin 1,5dl mahlas, sulata vesivannil, vajadusel kurna läbi sõela ja sega ülejäänud mahlaga. Kalla segu umbes 1820cm läbimõõduga anumasse (plaadile) ja tõsta järgmise päevani külma tarduma. Lõika tarretunud mass terava märja noaga tükkideks ja keera kuubikuid suhkru sees. Pakenda vastavalt soovile.

magusaim kink on pere lähedus

Jõuluootuse ja pühadega kaasaskäiv hoolivus on pugenud meie hinge. Enne veel, kui läheb kingituste jagamiseks, vaatame tagasi lapsepõlve. Saame teada, mis toob Keenist pärit Sandra Einlingu (22) südamesse tõelist rõõmu ja rahulolu. Autor: EGLE KÕVASK • Fotod: ERAKOGU

Dagmar annab vanale riidenagile uue elu.

olevaid väsinud vahendeid kasutada. «Vanadest ja katki läinud ehetest saab teha erinevaid prosse ja juuksekumme. Ära saab kasutada kõik paelajupid, pitsid, suled. Mööblile võib liimida enne värvimist pitsi, näiteks sahtlinuppude alla. Määrdunud sahtlitesse või kapi tagaseintele saab panna tapeeti või õhemat kangast. Võib värvida ja kaunistada vanu pildiraame. Klammerdada pildiraami sisse hoopis õhuke kardin, mille külge saab riputada kõrvarõn-

gaid. Vanad kausid võib värvida rõõmsate värvidega ja paigaldada dekupaaži (salvrätitehnika). Värvimiseks sobivad ka vanad lillepotid.» Tohutu sagimise kõrval on Dagmar aga eriliselt tänulik oma perele ja sõpradele. «Rasketel ja otsustavatel hetkedel on ikka pere see, kellele saad toetuda ja keda usaldada. Nende sõnad ja teod on need, mis aitavad ja julgustavad ning samuti sõbrad, kelleta poleks elu pooltki nii lõbus.»

Kasvava isiku jaoks on väga oluline perekonna edukas toimimine. Perekond paneb alates esimesest eluaastast inimese arengule tähtsaima aluse. Kodus õpime aru saama usalduse, armastuse ja heatahtlikkuse tagamaadest. Sealt võime leida toetust, andestamist, mõistmist. «Tihti ei suuda me väikesena väärtustada hetki, mida suuremaks saades vaatame täiesti teise pilguga,» tunnistab Sandra. Sandra isa on alates tütre kaheaastaseks saamisest töötanud välismaal. «Ta on üheksa nädalat kodust eemal ja kõigest kolm kodus.» Vaatamata sellele meenub neiule üks ideaalne jõululaupäev, mil isa sai jõulud perega veeta. «Enne tema saabumist mõtlesin, et mis

selles nii erilist – jõulud nagu jõulud ikka. Ent sel hetkel, kui isa samal hommikul tuppa astus, mõistsin, et kõik on hoopis Kingitustest tähtsamaks peab Sandra aega, mil saab perega olla.

teisiti,» mäletab ta. Just sel hetkel said jõulud teise tähenduse. «See tunne, see rahu. Isegi ahjupraad, verivorst, hapukapsas ja kõrvits maitsesid teisiti. Olin küll väike põnn (seitsmeaastane), aga üllataval kombel ei köitnud mind enam nii väga jõulukuuse all olevad kingitused. Tähtsamaks neist said sel päeval isa kallistused!» Sandra loodab väga, et kõigil tuleb jõuluõhtu, mis teeb südame soojaks ja paitab meid kõiki sügaval sisimas. «Ärme sea esikohale kingitusi ja ülemäära rabelemist. Nautigem ilusaid jõuluhõngulisi õhtuid endale kallite ja lähedaste inimestega,» lisab ta.

Septembris lükati käima riiklik õpilasleiutajate konkurss, kus 10. detsembril kuulutati 10.-12. klasside arvestuses esikoha omanikuks ja 1000 euro võitjaks Valga gümnaasiumi õpilane Natalija Golubenko. Samal konkursil pälvis õigekirjakontrolli äpiga oma vanuseastmes teise koha ja 400 eurot Tõrva gümnaasiumi 9. klassi poiss Miko Sein.

lukus kõrvad

LENNUREISIL ON TULEVIKUS MINEVIK

Autor: EGLE KÕVASK Foto: PAVEL GOLUBENKO Natalija räägib, et esimest korda konkursist kuuldes hakkas ta mõtlema, kas tänapäeval üldse on võimalik midagi juurde leiutada. «Paari minuti pärast põimusid mõtted unistusega saada arstiks ning hetke pärast meenus kõrvade lukustumine lennureisi ajal.»

Natalija on üllatunud, et sai oma leiutise nii

Investeering haridusse Mõttest sündis idee ja saigi loodud kõrvarõhustabilisaator. «Kõrvarõhustabilisaator on pastakakujuline kaasaskantav seade, mis on loodud kõrvarõhu stabiliseerimiseks pärast lennureisi. See töö põhineb õigel temperatuuril ja rõhul väliskeskkonnast saadud õhu väljapumpamisel kõrva, mis tagabki trummikile normaalasendisse viimise ja kõrvarõhu stabiliseerumise.» Neiu imestab siiamaani, kuidas kõigega nii kiiresti hakkama sai, sest kogu protsess toimus tal pärast kooli ja trenni. «Tuli visandada mitmeid jooniseid, kirjutada viieleheline kirjeldus, milles esitasin probleemi, arvutused, mis näitasid õhurõhu muutust lennu ajal ja maandumisel ning samuti stabilisaatori tööprintsiibi ja toote toimimise tõestuse.»

Uurides, mis on neiu järgmine leiutis, tõdeb ta, et leiutamine on miski, mis sünnib ootamatult kokkupuutes probleemiga ja sooviga seda lahendada. Võidetud summa rakendamise kohta jutustab neiu, et kui vaja, panustab kõik ha-

kiiresti valmis ja saavutas kõrge tulemuse.

ridusse. Natalija suurimaks unistuseks on saada sisse arstiteaduskonda ning praegu teeb ta kõik selleks, et hinded stabiilsed hoida. «Kui mul sisseastumiskatsetega ei õnnestu kooli pääseda, läheb see raha arstiõpingute kinnimaksmiseks.» Õpilasleiutajate konkurss on toimunud aas-

tast 2008. Tänavu esitati 755 ideed. Konkursi eesmärgiks on toetada noortes loovust ja innovaatilist mõtlemist, suunata neid märkama enda ümber probleeme ja otsima neile innovaatilisi lahendusi, tunnustada silmapaistvaid noori, nende juhendajaid ning koole.

Natalija kõrvarõhustabilisaatori konstruktsioon ja tööpõhimõte

EN A M E I P E A S A M U R E T S EM A K Ü L A L I S T EL E PA K U TAVAT E K Ü P S E T I S T E EES T !

Jõululauale saad maitsvad küpsetised meie käest! Külasta Facebooki Facebooki fb.com/visplikoogid fb.com/visplikoogid TELLIMISEKS Külasta või või kirjuta kirjuta meile meile vispel.koogid@gmail.com vispel.koogid@gmail.com VVAA LL GG AA ÕÕ PP II LL AA SS FF II RR M M AA VV II SS PP EE LL TT EE EE BB EE LL UU LL II HH TT SS AA M M AA KK SS !!

PEATOIMETAJA VEERG

Mida arvan mina sinust? Mida arvad aga sina minust? Mida me arvame nendest? Arvamused, arvamused, arvamused... Need on üheks osaks meie igapäevaelus. Aga see, kas laseme neil end kõigutada või mitte, on meie endi teha. Autor: CATLIN SAAR On inimesi, kes ütlevad, et teiste hinnangud neid ei mõjuta. Kipun aga arvama, et enamikule siiski läheb see korda. Miks laseme ennast teiste arvamustest nii palju mõjutada? Sina ei meeldi kõigile, sulle ei meeldi kõik inimesed ning seda erinevatel põhjustel, kuid mis tähtsust sellel kõigel on? Kelle jaoks sa õige elad? Kas enda või nende? Negatiivsed sõnad mõjuvad emotsionaalselt halvasti

ja rebivad järjekordse tüki su enesehinnangust. Kõigil pole elus vedanud, aga see ei tähenda, et neid peaks halbade sõnadega arvustama. Hoopis vastupidi - see tähendab, et neid peaks toetama. Ei loe inimese riietus, nahavärv, rahakoti paksus ega mitte miski muu peale inimese iseloomu! Ja ka siis, kui iseloom ei ole selline, nagu sina sooviks, ei tähenda see seda, et teda tuleks selle pärast halvustada. Me ei tea

illusratsioon: Sandra Veski

VAJAB TUGE NOORTE ENESEKINDLUS

mitte kunagi, kuidas keegi teine end hingeliselt tunneb. Me ei tea, kui kerge või raske elu on. Ainus, mida teame, on see, mida näeme. Nagu jäämägi, millel näeme ainult tippu, kuid selle mere sügavusse ulatumist mitte. Ka inimeste puhul ei näe me esmapilgul tema tõelist sügavust. Ainus, mida saame teha, on panna neid tundma võimalikult hästi ja nende elu emotsionaalselt mitte raskemaks teha... Öeldakse, et lapsed on tolerantsemad kui täiskasvanud. Tänapäeva ühiskonnas saavad aga kiusamised alguse juba väga varajases eas. See on miski, mis teeb väga nukraks. Miks huvitub väike laps sellest, mida kannab keegi teine või milline on tema peresisene rahaline seis. Olen näinud mitmeid kordi ise pealt, kuidas kedagi kiusatakse. See on tõesti südantlõhestav vaatepilt, kuidas ühel lapsel on pisarad silmas ning teised lapsed tema ümber jätkavad kiusamist ja neile pakub see lõpmata palju nalja. On imeline näha, kui inimesed hoolivad üksteisest ja teevad komplimente. Ilu ei ole ju siiski mitte väline, vaid hoopis sisemine. Kuna on pühadeaeg, siis panen teile kõigile, armsatele lugejatele, südamele - hoidkem ja armastagem üksteist ja neid, kes seda vajavad! Et olla armastatud, pead oskama ka ise armastada!

Mida sooviksid muuta enda juures?

Valgamaa noortekogu läbi Ajavahemikus 1.-7. detsember viis gamaa noorte enesehinnang. veebipõhise küsitluse teemal Val märk 12 meest ja 60 naist. Küsitluse ees Vastanuid oli kokku 72, nendest mu loo ise ju, pikkuse, kaalu, kehaku oli selgitada välja noorte rahulolu res ja, mida soovivad noored enda juu ja välimusega ning selgitada väl aluvust. muuta. Lisaks uuriti noorte stressit Küsitlusest selgus, et oma pikkuse, kehakuju ja üldise välimusega ollakse valdavalt rahul. Enda juures soovitakse aga enim muuta kehakaalu, seejärel iseloomu.

Küsitluse teises pooles uuriti noortelt stressi kohta. Ligi pooled vastajatest on vahel stressis. Suurimate stressipõhjustajatena toodi välja pikad ja liialt koormavad koolipäevad, ajapuudus, pinged ja suur kohustuste hulk.

tahvelarvutid noortekaates

Valga maavalitsus kinkis kõigile maakonna noortekeskustele tahvelarvuti eesmärgiga registreerida külastajaid digitaalselt. Ettevõtmist toetas ENTK. Viimasel ajal on meedias tihti uudis järjekordselt kadunud inimesest. Levib mitmeid teooriaid, kuid siiani pole leitud kindlaid seoseid kadumiste vahel. Olgem valvsad!

inimeste kadumine

Jõuluaeg on andmiseks ja nautimiseks KAROLIINA KRUUSMAA / peatoimetaja

Kätte on jõudnud aeg, mil inimesed on palju sõbralikumad, positiivsemad ja mõistvamad. Ka võõras tänavalt või poemüüja, kes soovib häid jõule, tundub justkui lähedane. Detsembrikuu saabub alati kuidagi liiga järsult – alles oli päike, jäätis ja jaanipäev, aga siis juba äkki piparkoogid, lumi ja pimedus. Viimane on minu arvates selle imelise aja üks kõige suurem miinus. Mõnele meeldib, kui õues valitseb pilkane pimedus, sest siis on mõnus pehme teki sees raamatut lugeda või «Üksinda kodus» vaadata. Aga kui tihti ikka saab sellist luksust enda igapäevaellu lubada. Tunnen, et justkui kogu energia läheb minust välja, kui päevane tsükkel näeb välja umbes selline: pime, hämar, korraks valguskiir, hämar, pime, pime... eriti veel siis, kui lundki pole. Samas ei tohi liiga pikalt peatuda negatiivsel. Panen küünla põlema ja juba on rahu südames. Oluline on leida iga asja juures selle positiivne külg. Olgu selleks siis toa koristamine, eksam või jõuluaeg. Võib ju mõelda, et jõulud on kommertslikud ja stressirohked, aga võib endale sisendada ja uskuda, et see on andmise ja armastuse aeg. Mitte ainult kinkide andmise, vaid ka ilusa soovi, kallistuse või heateo andmise. Ainult ise saame muuta oma jõulud just selliseks nagu soovime. Tahad rohkem puhata – puhka, ootad pidusid – pidutse, soovid süüa kõhu mandariinidest punni – söö! Peaasi, et naudid seda aega. Sama kiiresti, kui jõuluaeg kätte jõuab, see kahjuks ka läbi saab. Juba varsti on käes jaanuar ning peame jälle triksis-traksis olema, et tööde ja tegemistega jätkata. Selleks, et saaksid mõtteid ja ideid jõuludega seoses või siis lihtsalt mõnusat lugemist, panime me Tankla toimetusega kokku talvenumbri. Loe ja naudi imelist jõuluaega!

TOIMETUS MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Jaama pst 12, Valga, 68205 tel 5908 1717 | toimetus@tankla.net

sebra sõbrad

Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Karoliina Kruusmaa. Turundusjuht: Keiti Oja. Keeletoimetus: Keiti Oja, Maileen Pillaroo. Fotograafid: Egle Kõvask, Ülla Tamm. Küljendaja: Timo Arbeiter. Reporterid: Kaari Kaasik, Egle Kõvask, Grete Liivamägi, Maileen Pillaroo, Birgit Maranik, Catlin Saar, Mia Melanie Saar, Tuuli-Maria Tamm, Ülla Tamm, Kaarel Tigane, Helen Tiisler, Cärol Tutk, Annabel Voitka. Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 2000. Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit. Aitäh Otepää Avatud Noortekeskus! Noorteleht ilmus 2015. aastal neli korda: 16. veebruar, 11. mai, 12. oktoober, 14. detsember.

Jääpurjetamine pakub

el amus i

Jääpurjetamine on saanud sisse uue hingamise. Pikkade traditsioonidega ala on viimastel aastatel leidnud endale järjest rohkem huvilisi ning näidatud on häid tulemusi. Võtame luubi alla Janno Puuritsa (15). Autor: HELEN TIISLER • Foto: RAUL KERN/WIKIPEDIA

Sõnale peale vaadates on võimalik see koheselt lahti muukida: jääpurjetamine ehk teisisõnu purjetamine jää peal. Selleks, et siledal pinnasel edasi liikuda, on tavalisele purjekale uisud alla pandud. Kõrvaltvaatajale võib ala tunduda ohtlikuna, sest paatide kiirused on meeletult suured ning aluse käsitlemine ei ole kergemate killast. Tõsilugu, sest paat võib edasi liikuda kuni 100km/h. Seismajäämiseks ning suuna muutmiseks peab valdama füüsikaseadusi. Tõsisemad tegelejad on sellega ära harjunud ja nemad otsivad juba suuremaid väljakutseid. Jääpurjetamisega on kõige parem tegeleda merel, kuna seal püsib jääkate kõige kauem. Sobivateks kohtadeks Eestis on Pärnu, Haapsalu ning ka Saaremaa. Kuid mere äärde

alati sisemaal elavad sportlased ei jõua – seda kompenseerivad Võrtsjärv ja Saadjärv.

Purjetamine on köitev Selle põneva spordialaga tegeleb Otepää gümnaasiumi noormees Janno Puurits, kes alustas suvepurjetamisega juba noorelt. Jääpurjetamise juurde kutsus teda treener. «Miks ka mitte proovida, kui enda jahtklubi pakub häid võimalusi mõlema stiiliga tegelemiseks,» räägib Janno. Sellest saigi alguse poisi uus hobi. Kui küsida, mis noormeest jääpurjetamise juures enim köidab, siis vastuseks kõlavad: adrenaliin, kiirus ning ohtlikud olukorrad. Viimastes tuleb tihtipeale kasutada kiiret mõtlemist, et vältida kõige halvemaid tagajärgi.

Oma jääpurjetaja karjääri jooksul on Janno jõudnud osaleda mitmetel võistlustel, seda nii kodu- kui ka välismaal. «Seni on olnud minu suurimateks saavutusteks eelmisel hooajal saavutatud 22. koht MM-il Leedus ja 2. koht Tallinna meistrivõistlustel, mis toimusid Saaremaal.» Selleks hooajaks ei julge noormees väga suuri sihte seada, sest prioriteediks on põhikooli lõpetamine. Kuid mõned väiksemad eesmärgid on küll. «Hetkel on mu sihiks lõpetada heade tulemustega praegune Ice-Optimisti klass ja järgmine hooaeg proovida uut klassi, mille nimi on DN.» Kohusetundlikult ja hoolega treenides loodab

Janno juba lähiaastatel konkurentsi pakkuda Eesti paremikule ja miks ka mitte Euroopa parimatele sõitjatele.

treeni ennast kodust

l ahkumata

Lihasharjutused ei ole ainult muskli kasvamiseks. Aeroobne treening ehk kardiotreening ehk aktiivne liikumine, kus pulss on madal pika aja vältel, annab rohkem energiat tegutsemiseks, parandab südametööd ja tarbitava hapniku omastamist. Lihasharjutusi tehes saab aga parandada oma rühti, tugevdada luustikku, et ära hoida vigastusi ning parandada vormi. Selleks ei pea minema jõusaali higistama, vaid saab edukalt kodustes tingimustes lihtsaid harjutusi sooritada. Autor: KAROLIINA KRUUSMAA

Foto on illustreeriv.

8. Kätekõverdused toetudes lauale või toolile Mida kaugemal jalad lauast/toolist on, seda raskem on harjutus. Hoia käed õlgadest laiemalt.

7. Ülakeha tõsted kõhuli olles Hoia käed kuklal ja pilk maas.

6. Lamades puusatõsted Ole seilili, kõverda jalad ning toetu täistaldadega maha. Tõsta puusi ja seejärel langeta aeglaselt. Võid teha ka pikemaid üleval hoidmisi.

Tee neid harjutusi kasvõi paar korda nädalas ning lisaks tuleb kasuks muu aktiivne liikumine. Leia aeg koos sõbraga jalutama minemiseks, sörkimiseks või rattaga sõitmiseks. Tee kõiki harjutusi 10-20 korda ning vähemalt 2 ringi harjutusteseeriat.

1. Väljaaste kükid Astu ühe jalaga ette puusade laiusesse harkseisu ja tee kükke. Jälgi, et eesoleva jala põlves on kükis olles 90-kraadine nurk ning hoia keha sirge. Korda teise jalaga samamoodi.

5. Varvaste puusatõsted

3. Jalgrattasõit selili Hoia käed kuklal, jalgadega vänta nagu rattaga. Tee samaaegselt ka kehapöördeid puudutades küünarnukiga vastasjalga, mis jõudis keha juurde, teine jalg hoia samal ajal sirge.

2. Tagatoengus kätekõverdused

4. Plank

Toetu kätega lauale või toolile. Jalad hoia sirgelt. Kõverda küünarvarsi ja langeta keha. Hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal.

Pane käed õlgade laiuselt küünarvartele, jalad toeta sirgelt varvastele. Väga oluline on hoida keha sirgelt ning mitte lasta puusi liiga madalale ega tõsta kõrgele. Hoia asendit vähemalt 1 minut.

Lama selili, tõsta jalad sirgelt üles nii, et jalgade ja maa vahele jääks 90-kraadine nurk. Tõsta ülakeha nii palju, et puudutad sirgete kätega varbaid ning lasku seejärel tagasi põrandale.

suusad korda! teeme

ta lv e ks

Loodetavasti õige pea algav suusahooaeg meelitab radadele lisaks tippsportlastele ka suuremate harrastajate ka pühapäevasportlasi, kellel kahjuks tihtipeale suusahoolduse kohta teadmisi napib. Nüüd aga muudame seda ning õpime, kuidas oma suuskade eest õigesti hoolt kanda.

Autor: GRETE LIIVAMÄGI • Foto: MARIEL MERLII PULLES Suuskade ostmisel tuleb lähtuda sellest, kui tihti on soov suusatamas käia. Vastavalt sellele on võimalik endale soetada peaaegu kõikidest spordipoodidest erineva taseme ja hinnaklassiga suusavarustust. Kuldreegel on, et uisusuuskade ostmisel peaksid suusad olema käe tõstmisel küünar-

nukini ning klassikasuuskade puhul käelabani.

Määre oleneb ilmast Suusahoolduseks on võimalus viia oma suusad erinevatesse spordipoodidesse või muretseda endale mõned määrded ja parafiini. Määre oleneb ilmast – sula korral on vajalik kliister, külma ja kõvema rajaga sobib tahke määre. Ka poes otsides ja valides tasub lugeda pakendi peal olevat infot, millel tavaliselt öeldud, missugusele ilmale on määre sobilik. Suusamäärimist alustades on vaja krunti ehk põhjamääret ning sinna peale tuleb lisada määrete kihte vastavalt ilmale. Määret aetakse laiali sünteetilise korgiga ja tähtis on

ka harjamine, mis muudab libisemise paremaks. Ega rohkem miskit polegi vaja – suusad alla ja minek!

jõululuuletusi

Mandariinid ja apelsinid on jõulukuul eriti magusad ning mahlased. Just praegu on nendega maiustamiseks õige aeg! Kui aga söömisest isu täis, siis siin on mõned võimalused kuidas veel neid tsitruselisi kasutada.

Kõik on paksu lume sees, sajab juurde veel ja veel. Meile muret see ei tee, nüüd me kohe mängime. Andri (9) Kommi toob mul päkapikk, tundub veidi imelik. Ise ta ju imeväike, aga teab meil kõiki salakäike. Kenert (10)

Autor: MIA MELANIE SAAR Foto: INTERNET

Huvitavad suupisted Koori mandariinid ja pane sügavkülma, nii saad värskendava ampsu. Teine viis on koorida mandariinid ja pista iga tükike poolenisti sulašokolaadi sisse ning lasta sellel taheneda.

Lisa salatisse ad salatisse Tsitruselised lisav korraliku koguse mahlakust ning ka A- ja C-vitamiini.

jõuluhõngu . pika ribana Lase tuppa s koor ühe e tt jä , in ri i. a n in Koori mand gi muuga k ela või mille õ n nned e tu ti se rs e a n v Pa g juba in n le ri to a Aseta radia . t jõululõhna toas mõnusa

Efektiivne tulehakatis Kuivata paar päeva mandariinikoori ning kui teed tuld pliidi või ahju alla, saad koori kasutada tulehakatuseks Kuna mandariinikoor põleb kaua, aitab see ka lihtsasti puid sütitada.

Kehakoorija oola, pool u pool tassi meres Selleks sega kokk andariini- ja kookosõli, 1/2 tl m tassi mandli- või . 1/2 tl sidrunimahla

Tee smuuti Ühe hea kosutava joogi jaoks pane blenderisse 2-3 mandariini, üks banaan, üks õun ja apelsinimahla.

Maitsevesi Piisav vee joomine on oluline ning et see tunduks maitsvam lisa juurde tükeldatud mandariine ning ka muid puuvilju ja marju.

nb! pese alati! Olenemata tõsiasjast, et mandariinide viljaliha katab hästilõhnav koor, ei suuda me magusaid vilju ilma puudutamata koorida. Pesemata koorelt korjame mustuse oma näppude külge ja sealt edasi pistame mustade näppudega mandariinid suhu. Pesemata mandariinide koorelt satub meile suhu ka mandariinidele pritsitud riknemisvastaseid ja putukaid tapvaid aineid, tolmu, säilitusvaha ja kõikvõimalikku mustust. allikas: bioneer.ee

Kallis väike päkapikk, oled pikk kui tuletikk. Punamüts teil mõlemal, ainult tutt sul üleval. Tuletikul tutti pole, aga seegi pole kole. Tikk teeb küünla säravaks, sina jõulud magusaks. Kadri (8) Jõuluvana sõitis ette, tegi väikse driftipette. Kingikotte täis ta bemm, ukse avas jõulumemm. Lili Mariin (13) Nüüd ma seisan sinu ees, kullakallis jõulumees, meelest läks mul luuletus äkki päästab kallistus? Karoliina (17)

nominendid 2015 Aivar Ostrak Otepää vallast Andres Tamm Taheva vallast Ilmar Kõverik Tõrva linnast Kaido Hindre Tõrva linnast Laurits Puna Helme vallast Kalle Kiusalaas Helme vallast Olev Eller Puka vallast Rein Areng Sangaste vallast Riho Valtner Põdrala vallast Tõnu Stogov Hummuli vallast

oma isa? k u i t i h t i m e vä ä r t u s ta m e

Autor ja fotod: ÜLLA TAMM

Sel aastal valiti teist korda Valgamaa aasta isa. Konkurss oli tihe, kuna kandidaate oli palju ning iga iseloomustus teisest erinev ja südamessetungiv. Peale pingsat arutlemist ja tasavägist tiitlijahti valiti tunnustuse vääriliseks Tõrvast pärit Vahur Lääts, kes on tütre sõnul üks väärt mees, kellelt oleks kõigil midagi õppida. Vahuri ja Külli peres on kaks last – Kadi (18) ja Karl (21) ning kass ja koer. Vaatamata sellele, et mõlemad lapsed õpivad eemal kodukohast. Ja

Iga isa on omamoodi eriline

Kas mäletate, millal viimati kallistasite oma isa või ütlesite, kui oluline ta teile on? Kas pead meeles oma isa ainult kaks korda aastas – sünnipäeval ja isadepäeval? Peaksime teda väärtustama aga palju rohkem. Valgamaa aasta isa konkurss on üheks väljundiks, kus saab oma isa esile tõsta ning rääkida maailmale, kui äge isa kellelgi on. mitte ainult nemad, vaid Kadi räägib, et tema tuttavadki tulevad vahel külla mitte talle, vaid ta vanematele. Tütar kirjutab tiitli avalduses ainult sooje sõnu ja häid meenutusi. «Minu isa on mees, kes üle kõige armastab loodust ja motikasõitu. Tänu temale olen ka mina looduses käimise pisiku külge saanud ja naudin tohutult

aega, mil saab koos isaga metsas ja rabas ringi uidata. Ta on ka väga emotsionaalne ja teeb asju hingega, mida just paljud Eesti mehed teha ei julge. Lahkus ja sümpaatia käivad temaga alati kaasas. Mu isa on imeline mees,» on vaid mõned laused, mida Kadi isa iseloomustamiseks kirjutas.

Valga maavalitsuse avalike suhete juhi Kaja Mõtsa sõnul oli sel aastal väga rõõmustav näha, et palju avaldusi saadeti just laste poolt. «Muidugi oskavad just lapsed kõige südamlikumalt ja pisidetailidesse laskuvalt oma isa kirjeldada, mistõttu oli tõesti raske valida seda ainult üht isa, kes vääriks tunnustamist,» märkis ta. Nii nagu igal konkursil, tuleb otsus teha ka aasta isa väljaselgitamisel. Seetõttu valiski žürii sel korral esiletoomiseks ettevõtja ja pereisa Tõrvast. Eelmisel aastal sai tunnustuse politseinik Aleksander Zemskov Hummuli vallast.

õigetele valikutele Va r j u ta m a s k ä i m i n e s u u n a b n o o r i

Peaaegu kakskümmend aastat tagasi alustati Eestis töövarjupäevaga, millest gümnasistid saavad osa võtta. Igal aastal osaleb varjutamises ligi 3000 noort. Nende seas ka mitmeid Valgamaa noori – Andrea Mark (18), Michell Luik (16) ja Triin Jaansalu (19). Lisaks töövarjuks olemisele on ka võimalik käia ka tudengeid varjutamas, millest võttis osa Teve Rajamets (17).

Varjutama minekuks on erinevaid võimalusi. Alati võib olla ise usin ja kirjutada erinevatele asutustele ja inimestele, kas nad on nõus sind võtma. Seda võimalust kasutas Andrea Mark, kes käis Raadio 2 stuudios varjutamas Maarja Merivoo-Parrot. Talle tehti tuur raadiojaamas, kus erinevad töötajad tutvustasid lühidalt oma töökohustusi. Andreal oli abiks muusikasaate eetrisse jõudmisel. Ta sai näha, kuidas tegelikult üks raadio toimib. Töövarjupäev oli neiu jaoks

täis positiivseid emotsioone ja tänu sellele tekkis tal huvi kunagi ka ise raadiosse tööle minna. Kui Andrea käis varjutamas huvist kindla ameti vastu, siis Triin Jaansalul polnud valikut, sest tema koolis on see kõigile abiturentidele kohustuslik. Ta kandideeris Tartumaa Rajaleidja konkursil Tartu maakohtu kohtuniku varjuks. Valiku põhjuseks oli soov pärast keskkooli minna õigusteadust õppima. Endalegi üllatuslikult osutus ta valituks. «Päev

Autor: KAARI KAASIK Fotod: ERAKOGU

Andrea (vasakul) koos Raadio 2 saatejuhiga

Michell (vasakul) koos Tõrva linnapeaga

Triin

oli väga kasulik, sest sain kinnitust, et see ala on tõesti see, mida tahaksin ka tulevikus teha,» ütleb Triin. Neiu peab vaid pingutama, et kool edukalt lõpetada. Tõrva neiu Michell otsustas töövarjuks minna Tõrva linnapeale Maido Ruusmannile. «Minu elu moto on proovida võimalikult palju erinevaid asju, mis annaksid uusi kogemusi ja laiendaksid silmaringi,» räägib neiu. «Sain teada, kuidas toimuvad linna asjaajamised, kuidas käib ka kohtutöö. Ma õppisin kui raske, kuid samas tore võib olla linnapea töö ning kuidas seda eriti hästi teha.» Lisaks ametite varjutamisele on Eestis võimalik minna ka erinevate ülikoolide tudengeid varjutama. Sellest võimalusest haaras kinni Tõrvast pärit Teve Rajamets. Ta käis Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti erialaga tutvumas. Vali-

Teve

kut, millise eriala kohta rohkem teada saada, ei olnud Tevel raske teha – viimased paar aastat on tema kireks olnud näitlemine. Emotsioonid olid neiul juba varjutamispäeva hommikul laes. Hetkel, millal ta kooli uksest sisse sammus, teadis ta, et see kool talle meeldib. «Kõik võtsid mind mõnusalt vastu ja sain kaasa lüüa soojendusharjutuste tegemises (nii kehale kui häälele),» räägib Teve oma päeva kohta. Kõige huvitavamaks üllatuseks sai Teve teada, et teatrikunsti tunniplaani kuulub ka akrobaatika. Päeva jooksul sai ta teada, et sisseastumiskatsed kestavad neli päeva ning need on vaimselt ja füüsiliselt rasked. Ka koormus on suurem kui mõnel muul erialal. Siiski sai Teve tudengivarjuna käimisel enda tulevases erialavalikus kinnitust ning soov näitlejaks saada on nüüd veelgi suurem.

tuule tiibadesse Valg ama alt

sa ab

Väikesed teod viivad sageli suurteni. Sandra Pikk (22) on särasilmne Tõlliste vallast pärit neiu, kes alustas koolilehe toimetajana ja on nüüd jõudnud pärast õpinguid Tallinna ülikoolis naisteajakirja Anne ja Stiil kaasautoriks. – tema on «peasüüdlane» minu erialavalikutes ja unistuste täitumistes. Ta oli tollal minu mentor, suurim motivaator ja sisendas minusse usku, et kõik on võimalik.

Autor: BIRGIT MARANIK Foto: ERAKOGU

Sa elad hetkel Tallinnas, kuid veel mitu aastat tagasi olid Tsirguliinas koolilehe ja noortelehe Tankla peatoimetaja. Kuidas sa julgesid võtta sellise vastutuse? Ma arvan, et see oli kuidagi asjade loomulik käik. Püüdsime tollal koos Timo Arbeiteriga Tsirgukeselt tolmu

pealt ära pühkida ja taas kooliperele oma lehte tegema hakata ning kuna ühel hetkel oli valmis lehele vaja peatoimetajat, siis mina selleks saingi. Noortelehe peatoimetajaks saamine oli ka asjade loomulik kulg, sest alguses olin lihtsalt toimetaja, siis tegevtoimetaja ja seejärel peatoimetaja. Mäletan siiani enda kõige esimest lugu noortelehes – olin enda üle nii uhke – minu esimene suur, pealehe lugu! Mõtlesin veel, et kuidas siis nüüd mulle selline lugu antakse. Olen tänaseni südamest tänulik kunagisele noortelehe algatajale Siirile

«Vahva lugu»

Olles olnud mitmes ajalehetoimetuses, siis millised on olnud sinu kõige meeldejäävamad intervjuud? Kõige lahedamad intervjuud on seotud armastusega. Mul jääb alatiseks meelde üks mu viimaseid suuri lugusid Valgamaalases, kus kirjutasin loo värskelt kuldpulma tähistanud paarikesest. Nad hoidsid käest kinni ja neil olid endiselt üksteise vastu suured tunded. Mina aga pidin kohe minema Tallinnasse õppima, kodust ja enda armastatust eemale – proua sisendas minusse meelekindlust, sest ka tema õppis aastaid pealinnas ja tundis tu-

Iga mängija ütleb ühe sõna. Sõnad ei tohiks olla omavahel seotud. Näi teks ütleb esimene mängija «kuusk», teine «ele vant», kolmas «šokolaad» jne. Sam al ajal kirjutavad teised eelnevalt öeldud sõnad oma paberile. Seejärel peab iga män gija kirjutama antud sõnadest loogilise sisuga jutu kese, kusjuures loos peab kasutam a kõiki teiste mängijate poolt öeldud sõnu. Kui kõigil osalejatel on jutuke valmis, tuleb see teistele ette lugeda.

«Kõrvalepõige»

a, eselt ei peagi mängim See on mäng, mida ots ujuht tusse vaheldust. Mäng vaid mis toob lihtsalt õh miku tagant (näiteks 20 küsib iga teatud ajavahe simuükskõik missuguse kü minutit) külalistelt ühe st liiga ldu he va imaluse tuua se. Mäng annab hea võ adesse. tõsiseks läinud jututeem Mõned näited:

orim? Kes on seltskonnas no g? en so m na Kellel on ke ane sõna/lause? Mis oli lauas öeldud viim ni? mi Kes naerab kõige valje nud inimesel? sva ska Mitu hammast on täi laual? Mitu erinevat rooga on

gevat igatsust, aga nad said hakkama. Tundsin, et siis saan mina ka.

Miks osutus Tartu ülikooli asemel valituks Tallinn? Lugu on väga lihtne – ma ei saanud Tartu kooli sisse. Ütlen ausalt, et olin murtud. Tartu tundus alguses ainukese valikuna. Tõepoolest, kui sulgub üks uks, avaneb mitu teist. Ma olen hea näide sellest, et kui esialgu tundub miski suure ebaõnnestumisena, on ebaõnnestumine vajalik – see viib sind millegi veel parema juurde. Kui ma oleksin Tartusse õppima saanud, siis ilmselt ei oleks mul neid tutvusi, mis on mul täna. Ma ei oleks nii õnnelik ja ehk nii iseseisev. Tallinn viskas mind ikka korralikult pea ees tundmatusse vette.

Kuidas sinule kui väiksest kohast pärit tüdrukule Tallinn tundub? Mulle ei meeldinud alguses kohe üldse Tallinn. Aga mida aeg edasi, seda rohkem tundsin, et ma võin küll olla väike Sandra Tsirguliinast, aga minus on alati olnud midagi nii palju, et Valgamaast ja Lõuna-Eestist mulle ei piisa. Olen alati ringi jooksnud, tegutsenud, elu täiel rinnal elanud, kogenud ja reisinud. Siin, pealinnas, saan seda nii-öelda täiskohaga teha. Ja kui ära väsin, siis tulen ja laen maal enda patareid taas täis. Olin väga uhke terve ülikooliaja, et sain öel-

da, et lähen maale. Mul on koht kusagil Lõuna-Eestis, kuhu peitu pugeda. Paljud oskavad sellest ainult unistada, aga mul on see koht reaalselt olemas.

Mida soovitaksid kooli lõpetajatele? Võtke aega ja mõelge, mida teile meeldib vabal ajal teha. Mis tekitab kirge ja mis paneb põlema. Tänapäeva maailm on nii mitmekesine, et kui endasse uskuda, siis saab ka lemmikust hobist töö teha. Aga ma soovitan õppima minna ja soovitatavalt teise linna. Eemale enda mugavustsoonist. See õpetab teile nii palju. Hakkate rohkem hindama nii iseennast kui ka lähedasi ning muutute iseseisvamaks. Õppima soovitan juba uute tutvuste ja kogemuste pärast minna. Isegi siis, kui sa pole enda erialavalikus kindel, üliõpilase elu on põnev!

Kuidas enda jaoks käsitöö leidsid? Olen käsitööga tegelenud tegelikult juba põhikoolist saati. Varem teenisin taskuraha ehete ja kaartide tegemisega. Alguses tegin enda tarbeks ja siis tekkis huvi ka teistel. Ja nokitsemine meeldib mulle tohutult. On südantsoojendav teada, et asi, mis mulle nii väga meeldib, on saamas täiskohaga tööks.

Keda pead enda eeskujuks? Enda vanemaid. Klišee, aga päris tõsiselt kohe. Mul on nendega nii tohutult vedanud. Nad on mu suurimad toetajad, sõbrad ja kaasaelajad. Tegelen hetkel enda ettevõtte loomisega ja nad on mu suurimad fännid. Neil on minusse usku ja sellel on edasiviiv jõud. Sandra tegemistel saad silma peal hoida tema blogis sandrelle.net

«Tähesegadus» Väga lihtne – vali temaatilisi sõnu ja aja tähtede järjekord segamini. Palu külalistel tähekombinatsioone sõnadelehelt mõistatada. Tore oleks lasta külalistel paarid moodustada, et panna inimesed koostööd tegema. Võitjaks saab kõige rohkem sõnu arvanud paar. ÕÕLUJUUTH – Jõuluõhtu SSKAAUPPHA – Hapukapsas

vahvaid seltskonnamänge jõuluõhtuks

«Kes on kes?»

Kõik mängijad saavad paberi ja pas taka. Paberile tuleb kirjutada oma nimi ja kolm meeldivat ning kolm mittemeeldivat asja. Mängujuht korj ab paberid kokku ja segab sedelid kau sis ära. Seejärel võtab mängujuht kausist suvalise sedeli ja loeb selle ette, näiteks: «Mulle ei meeldi porgandit süü a.» Kõik püüavad nuputada, kellest on jutt. Jälgede segamiseks võib porgandivihkaja süütu näoga kell elegi teisele osutada jne. Kes nn porgan divihkaja ära arvab, saab punkti.

laulusõnu?» «Kes teab rohkem le rid, millest igaühe

ab ette pabe ed korMängujuht valmist ri ning asetab ne ki al pe u ul la e üh on kirjutatud võimalikult tuntud mängujuht valiks vi. Oluline on, et laulud. b üks . Igast tiimist lähe ad nn ko ist võ e ag ist ühe Moodust de ning valib korv ur ju hi ju gu än m ördub mängija alkirja. Seejärel pö pe ja la sa eb lo st lipiku, ku tühja paberi nna juurde, võtab ko ist võ a om si le laulu sisu ta taga oma meeskonna es ad ist on jo b ita nd on õige ning ür ei tohi. Kui võistko da ta rju Ki . ha te s hakkama selgek ad nad üheskoos av pe d, nu va ar a istkonna liilaulu är ndit laulma. Iga võ ku se 0 -3 20 u ul es ja olema seda la a mängujuhi juur im kä rra ko e üh lle ülesange peab võistkond, kes se e en im Es . llis ro seletaja ab, ongi võitja. dega hakkama sa

Järjepidevast harj utamis est kuj unes

hobi, mis viis tööni

Õrust pärit Artjom Kesvatera (28) on kunstiga tegelenud kogu oma elu. Noormehe viimased viis aastat on kunstiga seotud eriti tihedalt – sellest on saanud tema väljendusviis, põgenemine reaalsusest ja elatise teenimine. Autor: ANNABEL VOITKA • Foto: RAIKO ALLIK

talvesündmused

DETSEMBER

14.12 Estonian Voices’i kontsert Valga kultuurikeskuses 15.12 Huviringide talvekontsert Valga kultuurikeskuses Korvpalli meistrite liiga Valga spordihallis 17.12 Doonoripäev Valga kultuurikeskuses Pille Lille Muusikute Fondi kontsert «Jõuluootus» Otepääl 18.12 Jõulunädala lõpupidu ja filmide maraton Valga ANK-is 19.12 Warrior Cup Valga spordihallis Jõulukontsert Tõrva kirik-kammersaalis 20.12 Talveturg ja jõuluvanade kokkutulek Otepää keskväljakul IV advendi kontserdid Valga kultuurikeskuses ja Tõrva kirik-kammersaalis 22.12 Talvepealinna pidustused Otepääl 26.12 Arsise jõulukontsert Valga kultuurikeskuses 27.12 Pirjo Levandi, Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühingu kontsert Valga kultuurikeskuses Eesti MV suusahüpetes ja kahevõistluses Tehvandi spordikeskuses 28.12 Eesti MV murdmaasuusatamises Tehvandi spordikeskuses 29.12 Aastalõpupidu Regatti ja Uku Suvistega Valga kultuurikeskuses Eesti MV laskesuusatamises Tehvandi spordikeskuses

JAANUAR 09.01 22.01 24.01 26.01 30.01 31.01

Stuudio Joy kontsert Valga kultuurikeskuses Valga linna kultuuri- ja spordialaste MTÜ-de pidu Valga kultuurikeskuses Eestimaa talveöölaulupidu Otepääl Ritsu suusasõit Viljandi laste- ja noorteteater Valga kultuurikeskuses Koolitants Valga kultuurikeskuses Paju-Valga jooks Paju lahingu aastapäeva auks

VEEBRUAR 06.02 20.02 21.02 27.02

Otepää saunamaraton Ritsu karikas korvpallis 44. Tartu maraton Otepääl Ritsu karikas võrkpallis V Rahvusvaheline noorte laulu- ja tantsufestival

Väikesest saati on Artjom kritseldanud vihikutesse, seintele ja mujale, kuid tal polnud kunagi mõttes, et võikski hakata sellega tõsisemalt tegelema. «Eks iga inimene leiab endale meelepärase tegevuse, mida talle lihtsalt meeldib teha,» nendib Artjom. Heaks kunstnikuks saada sooviv inimene peab palju harjutama. Artjomi sõnul pole siin andel mingit rolli. «Minu kolme aasta vanusena tehtud joonistused ei erine absoluutselt teiste samavanuste omadest. Ma lihtsalt jäin sellega tegelema ja harjutasin. Õppisin nägema asju.» Täiuslik kunstiteos Artjomi jaoks oleks midagi lihtsat. «See ei pea absoluutselt midagi keerulist olema. Tuleb kasutada asju, mis meil olemas on ja minimaalselt vär-

ve. Näiteks loodus. Lihtsuses peitub võlu,» arvab Artjom. Hetkel otsib ta vaid kohta ja aega, et selline teos valmis teha, sest tema peas on see juba valminud. Artjom ei keskendu kunagi ai-

nult ühele kunstivaldkonnale. Ta üritab tegeleda võimalikult erinevatega, sest nii areneb kiiremini. «Hetkel meeldib mulle suurtele pindadele maalida. Seal ei pea ennast tagasi hoidma ja võib värvidel sõna otseses mõttes lennata lasta.» Ka reisimisest on Artjom kaua unistanud. «Reisimine teeb mind õnnelikuks. See inspireerib, laiendab väga palju silmaringi ja annab energiat uuteks töödeks.» Artjom reisib seljakotiga, plaane tegemata. Alles uude riiki jõudes hakkab ta mõtlema, kuhu jääb ja mida teeb – tema arust on see parim viis seiklemiseks. «Seigeldes lihtsalt seljakotiga ettemõtlemata, on kindlasti alguses hirmus, aga sa oled kohe kindlasti oma mugavustsoonist väljas ja paned ennast proovile. Täielik vabadus.» Artjom plaanib tulevikus luua enda ettevõtte ja olla oma aja peremees. Ta tahaks enda stuudiot või ateljeed, kus saaks tegeleda nii aerograafia, T-särkide kui ka teiste kunstidega seotud tegevustega. Suur osa tööst on tal juba ära tehtud ning nüüd on vaja plaanid lihtsalt teostada.

Artjomi värske projekt peagi avatavas põgenemistoas Tartus.

raadiost moeni aili sture

Maailm on inspiratsiooniallikas

Mitmekülgne, energiline ja julge – nii võib iseloomustada Valgast pärit, kuid pealinnas tegutsevat raadiohäält ja stilisti Aili Sturet (24). Ise peab ta ennast aga lihtsaks tüdrukuks, kes kui kameeleon kohaneb vastavalt olukorrale. Autor: KAROLIINA KRUUSMAA • Foto: RENE SUURKAEV Aili häält saab kuulda nädalavahetustel raadiost Sky Plus, kus ta süstib kõigile oma positiivsust ja muidugi mängib ka head muusikat. Õpib aga Aili hoopis moestilistikat Eesti kunstiakadeemias (EKA). «Õmblesin-riietasin juba sellest ajast peale, kui ükskord pisikesena jõulukuuse alt barbie-taolise nuku leidsin,» meenutab ta. «Hakkasin tegema nii enda kui ka õe nukukestele rõivaid ning juba siis oli oluline, et kõik matchiks (toim – kokku sobiks).» Juba üsna varajases eas tekkis moehuvilisel Ailil soov minna õppima Tartu kunstigümnaasiumisse (praegune Tartu Variku kool). Pärast gümnaasiumi lõpetamist tegi ta katsed EKA-sse, kuid tiheda konkurentsi tõttu ei pääsenud esimesel aastal sisse. «Minu ellu tulid õnneks uued võimalused, millest oleks olnud patt mitte kinni haarata,» räägib Aili. «Soomes õppisin audiovisuaalset kommunikatsiooni kaks aastat ning siis tekkis võimalus lennata üheotsapiletiga Londonisse. Eesmärgiga ikka sinna õppima minna – nähtud ja tehtud – London College of Fashion võttis mu vastu. Aga nii nagu elul kombeks, veeretab see teele ootamatusi just sellisel hetkel, mil neid ei oota ning Londonisse ma siiski kauaks ei jäänud. Läksin tagasi Soome ning õppisin seal aasta aega infotehnoloogiat.» Aili ei unusta-

8 fakti ailist

Praeguseks on Aili stilistina kaasa teinud mitmetes projektides. Üheks olulisimaks peab ta koostööd Tallinna ja Harjumaa puuetega naiste ühinguga. Omamoodi närvikõdi tekitas Ailil ka Kanal 2 «Hooaja» saate jaoks filmimine. Kust aga noor moestilist inspiratsiooni saab? «Kõigest – heast muusikast, inimestest, hommikusest kohvist, ehituspoest,» jutustab ta. «Kõik meie ümber on inspireeriv, oleneb, mis pilguga asju vaadata.» Teistele soovitab moeteadlik Aili järgida mugavust ja sobivust. Kindlasti peaks riietumisel arvestama oma vanusega, elustiiliga ja isiksusega ning kõike eelnevat sobitama vastavalt hooajale ja olukorrale. «Rõivas on nagu teine nahk – see peab sobima kandjaga.» Aili toob välja, et lisaks tänavamoele on inimestele üha rohkem tähtis ka rõiva kvaliteet ja disain.»

Unistustel on kombeks täituda Raadio ei tulnud moekirgliku Aili ellu niisama puhtjuhuslikult. «Plikatirtsuna ikka mõtlesin vahel, et mismoodi need onud seal raadio sees räägivad,» meenutab ta. «See tundus nii põnev! Siis need mõtted sinnapaika jäidki, kuid hiljem elumerd seilates jõudis raadio lõpuks ikka minuni.» Päriselt sai Aili raadiopisiku külge Soomes kooliraadiot tehes. «See oli ka väga hea keeleline praktika!»

proovi järg i!

kolme põrsakese imetrikk

Euroopa parimast õpilasfirmast väljakasvanud OÜ Kolm Põrsakest tegeleb teadusetenduste ja teadusshowde korraldamisega nii lastele kui täiskasvanutele. Etendused toimuvad üle kogu Eesti ning neid viivad läbi noored, kes on pärit erinevaist Eesti paikadest, ka Valgamaalt. Võtsin endale appi ühe tegusa Valgamaa neiu, Laura Danilase (17), kes viis läbi ühe põneva katse, mida on ka näiteks jõulupidudel hea jõuluvanale või sõpradele ette näidata.

Vee klaasi imemine Katse näitab, kuidas on võimalik ilma käte abi kasutamata vedelikuga täidetud taldrikult münt kätte saada.

katse läbiviimine 1. Kalla taldriku põhjale ühtlane kiht värvitud vett ning pane vee sisse münt. Taldriku keskele aseta küünal. 2. Pane küünal põlema ja aseta selle peale tagurpidi klaas. 3. Vesi liigub klaasi sisse ja küünal hakkab vee sees hõljuma (kui tegid piisavalt hästi). 4. Siit mõned küsimused mõtisklemiseks: Miks vesi klaasi liigub? Kuidas see gaasidega seotud on?

vahendid • Taldrik, millele saab õhukese kihi vedelikku valada. • Toiduvärv • Vesi • Tikud • Klaasist või tugevast plastist anum, mille sisse mahub küünal vabalt ära ja mis oleks võimalikult kitsas ja pikk (nt joogiklaas) • Münt • Küünal, sobib ka teeküünal, kuid suurema leegiga on parem.

Lemmikkoht seal, kus on parasjagu hea olla

Lemmiktoit sushi ja rohelised kummikarud

Film film, mis suudab mind naerma või nutma ajada. Lemmikumad siiski «The Fast & Furios» kõik osad («Kiired ja vihased»)

Kirjandus Barthol Lo Mejor’i ‘’Popdada 2007-2008’’ ning moe- ja autoajakirjad

Harjumus kanda valgeid sokke

Unistus päris enda väike «pesa»

Foobia rahvarohked kohad

nud aga oma kunagist unistust – õppida EKA-s ja saada moestilistiks. «Lõpuks ma sinna õppima saingi,» rõõmustab Aili. Nüüd on ta jõudnud EKA õpingutega juba lõpusirgele. Siit ka teistele meeldetuletuseks – unistada tuleb julgelt ning mitte lasta ennast väikestel langustel kõigutada.

Praegu lahutab ta meelt raadios Sky Plus. «Raadiohääl olla pole eriti hirmutav, kui avalikus kohas hääle järgi ära tuntakse ja seejärel huvitavalt silmitsetakse – vot see on hirmutav,» ütleb Aili naljatades. Aili päevad on täis seiklusi ja tegemisi. «Mul ei ole päeva, kus magaksin lõunani teki all. Ärkan tavaliselt hommikul juba varakult, joon kohvi ja siis lendangi toimetama. Olenevalt päevast, kuid enamasti lõpeb minu õhtu koolipingis. Koju jõuan nii hilja, et esimese asjana haaran hambaharja ja hambapasta,» jutustab ta. On näha, et Aili suhtub oma tegemistesse kirega ning ainult seetõttu on ta jõudnud juba oma elus nii kaugele.

seletus Õhk klaasi sees kuumeneb küünla mõjul. Kui õhk kuumeneb, siis ta paisub. Järelikult rõhk hakkab tõusma ja ta ei mahu enam klaasi ära ning surub ennast klaasi alt välja (mullitamine). Kui küünal õhupuuduses kustub, hakkab ka klaasis õhk jahtuma, tekitades klaasi sisse «õhupuuduse», sest külm õhk on väiksema ruumalaga kui kuum õhk. Õhupuuduses liigub vesi justkui vaakumiga klaasi alt klaasi sisse, et rõhud klaasis ja väljaspool klaasi oleksid võrdsed.

horoskoop Jäär

Küllap valdab sind soov rutiinist põgeneda ja sõlmida uusi tutvusi. Kui sõidad reisile, varu ettevaatlikkust ja kannatlikkust. Suhtlemine on optimistlik – oled võimeline paljusid probleeme lausa lennult lahendama.

Lõvi

Ära tee inimeste iseloomu kohta põhjapanevaid järeldusi. Aeg näitab, kes kui palju väärt on. Sel talvel tuleks kohustused esikohale seada!

Ambur

Sinu ideed on uudsed ja julged. Optimistlik tegevusse sööstmine võib paraku lõppeda krahhiga. Piiride tunnetamisega võib esineda probleeme. Tegutse mõõdukas tempos ja usaldusväärsete inimeste seltskonnas. Kaljukits

Sõnn

Neitsi

Meeleolud on kerged ja harmoonilised. Hea aeg sõbrad üles otsida ja nendega aega veeta, aga ka uusi sidemeid luua, kultuuriüritustel käia ja olla loominguline. Hoidu vaidlemisest ja solvumisest. Ära võta teiste seisukohti isiklikult.

Päikese ja Merkuuri ühenduse toel on su mõistus kiire ja vahetu. Hästi sujub igasugune mõttetöö. Perekond ja sõbrad vajavad su tähelepanu ja toetust. Ole mõistlik. Püüa säilitada rahu!

Üks pluss üks võrdub alati kaks, isegi kui keegi väidab, et see ei ole nii. Sulle püütakse kärbseid pähe ajada ning mett moka peale määrida. Sina aga jää kindlaks kui kalju, sest uskudes, et suudad lennata, suudadki seda.

Kaalud

Veevalaja

Sind võib vallata kihk midagi väga põhjalikult muuta, aga on oht, et hakkad oma eesmärgi suunas rühkima, silmaklapid peas, märkamata teele jäävaid ohtlikke tõkkeid. Ei tasuks minna flirtimisega liiale, muidu võid hiljem kahetseda.

Kaksikud

Tegutse tasa ja targu. Tee esmalt ära asjad, mida saad ette võtta üksinda. Raske on ühiseid eesmärke kõigile arusaadavalt paika panna. Igaüks kipub asja oma vaatenurgast tõlgendama. Iga väikese asja kordasaatmine tekitab eduelamuse, mistõttu enesekindlus tasapisi kasvab.

Skorpion

Anna endale aru, et pole mingit mõtet üritada muuta seda, mida muuta ei suuda. Seega pole põhjust teiste tekitatud jamade pärast põdeda. Elu ei ole sinu kontrolli all! Keskendu pigem elu meelelahutuslikule poolele. Aeg võib tuua sinu ellu sarmikaid inimesi.

Vähk

Sul võib olla peaga vastu seina jooksmise tunne – eesmärk sul on, oled üritanud selleni jõuda nii ühel, kui teisel viisil, kuid pole murrangulist edenemist märgata. Püüa oma tundeid taltsutada!

täherägastik

Autor: KAARI KAASIK

Autor: TUULI-MARIA TAMM

Leia rägastikust järgmised sõnad!

EHE JÕULULAUL AISAKELL JÕULUVANA KELLUKE

KOMM KUUSEPUU LAPSED LUMEMEMM LUMI

LUULETUS MANDARIIN PIPARKOOK PÄKAPIKK SAAN

Pead mõtlema iseseisvalt, mitte kiitma takka neid, kes parasjagu võimupositsioonil on. Mässumeelsus annab sel talvel eriti tugevalt tunda. Võid kurvastusega tõdeda, et need, keda oled mõttekaaslasteks pidanud, ei mõistagi sind.

Kalad

Oled nüüd saatuse pailapse rollis – sind võib tabada nii mõnigi meeldiv üllatus. Unistused, millele oled pikka aega mõelnud, täituvad üllatuslikul viisil nagu iseenesest. Sul võib tekkida põnevaid ja ambitsioonikaid võimalusi, haara neist julgelt kinni – võta vastu see, mida elu sulle pakub!

@juhanpuvi

ingverimuffinid

va l m i s ta j õ u l u l a u a l e m a i t s va d

Ingver ei ole ainult ravimtaim, millel on mõru maitse, vaid hoopis intensiivne maitseaine. Ingveri tugevus sobib aga väga hästi kokku magusaga ja toob sisse sooja ja jõuluse tunde. Muffineid valmib umbes 16 tk.

340g jahu 1/2 tl söögisoodat 3 tl jahvatatud ingverit 1 tl kaneeli 1 tl kardemoni 230g pruunsuhkrut 55g peeneks hakitud suhkrustatud ingverit 235g suhkrusiirupit 100g võid 250ml piima 1 kergelt lahtiklopitud muna

glasuur 100g valget šokolaadi 60ml vahukoort 200g toorjuustu 40g tuhksuhkrut 50g tumedat šokolaadi

@HannaLiisKiho Täiesti jube on vaadata, kuidas nii paljudel noortel tüdrukutel on peaaegu igas tweedis roppused. Endal paha ei hakka või??

Sega suures kausis kokku jahu, söögisooda, jahvatatud ingver, kaneel, kardemon, pruun suhkur ja suhkrustatud ingver. Tee kuivainete massi keskele lohk. Sulata potis aeg-ajalt segades või ja siirup.

osakesi, siis on muffinid valmis väljavõtmiseks.

Kui või ja siirup on potis segunenud, lase sel natuke jahtuda. Lisa juurde muna ja piim ning sega.

Enne vormist väljavõtmist lase muffinitel jahtuda.

Täida ära 16 muffinivormi või kasuta paberist vorme. Aseta need 20-25 minutiks ahju. Muffinid peaksid valmis olema, kui värvus on kuldpruun. Võid katsuda puutikuga, kas on valmis. Kui puutikul pole taigna-

Alati kiidetakse kui vinge ema mul on, loog ju, et ta on, muidu ta poleks mu ema.

Kas teil ka vahepeal puusas midagi tuksub, nagu süda või midagi

Keera ahi 200 kraadi peale.

Kalla segu eelnevalt tehtud lohku ja sega kõik ühtlaseks massiks.

@t3ltsik

@pisikenaer

Autor ja fotod: MIA MELANIE SAAR

täidis

Liiga kaua aega on möödas korrast, mil keegi mind kallistas

Glasuuri tegemiseks sulata valge šokolaad koos vahukoorega. Kui segu on ühtlane ja natuke jahtunud, lisa toorjuust ja tuhksuhkur. Sulata teises kausis tume šokolaad. Kui muffinid on jahtunud, määri peale glasuur. Pärast glasuuri panemist nirista peale tumeda šokolaadiga kujundeid. Lase glasuuril tahkuda ja naudi!

@ewwcouldyounot Tegin tinderi ja mu pöial väsis vasakule pühkimisest ära.

@L6hmusD Ei midagi isiklikku, aga mõni inimene on sama tüütu nagu spotify reklaam.

@Kkruush Mehel on õigus süüdistada naist ainult ühes asjas. Selles, et nende tütar nii kena on.