Noorteleht Tankla nr20

Valgamaa noorteleht nr 20

Heade mõtete ja ideede jagaja

Oktoober 2015

u g a n n o d a j a t e p Õ

, d a i j õ d v l a h d a näitlej i s u m a l e d a v u k kes pa «Saingi siis hinde «üks», mis oli suurelt ja punaselt päevikusse märgitud.

Siiani on mul see silme ees.»

Teekond õpetajaametini

Pille leiab, et õpetaja peab suutma lapsi tööle panna

Tänavu tunnustati õpetajate päeva raames kõrgelt kahte Valgamaa pedagoogi. Valga põhikoolist pärjati ajalooõpetaja Pille Olesk Eestimaa aasta põhikooliõpetaja tiitliga ja algklassiõpetaja Virve Sinisalu maakonna aasta õpetaja tiitliga.

Autor: EVELI KALAMES / Tankla mini • Fotod: EGLE KÕVASK Virve ja Pille on kaks energilist Valga põhikooli õpetajat, keda lapsed armastavad. Hea õpetaja on lahke, vahel range ja sõbralik ning ta peab oskama inimestega suhelda, vajadusel neile andestada ja ise andeks paluda. «Õpetajaks tuleb vist sündida,» tõdeb Virve.

Ka õpetajal on koolis omad reeglid, mida tuleb täita. «Nii pean ka mina õpilaste käest nõudma igasuguste reeglite ja õppeülesannete täitmist,» tunnistab Virve. Elis-Marie Eglit peab oma õpetajat Virvet toredaks ja rõõmsameelseks. «Oleme aidanud tal töid parandada, mis on väga lahe, käinud klassiga tihti kinos ja õpetajale meeldib külastada ka teatrit,» meenutab tüdruk.

Õpetaja peab olema loov Õpilaste tähelepanu võitmiseks on mitmeid võimalusi. «Kui õpilased tunnis ei kuula, kasutan sellist nõksu, et koputan kolm korda iga lauale ja seejärel peavad õpilased jääma korraks kivikujuks,» jagab Pille omi nippe. Ka mängude ja lugudega saab õpilasi kuulama panna. «Kui neile mida-

gi jutustada, siis tihtipeale jäävad nad ka vaikselt kuulama,» lisab ta. Nii Pille kui Virve ütlevad kui ühest suust, et raskusi valmistab enim uute väljakutsetega hakkamasaamine. «Me peame olema nagu näitlejad või haldjad, kes panevad õpilasi naerma, nutma, tööle, rõõmustama ja kurvastama,» nentis Pille. «Minu õpetaja on väga lahke ja aitab alati, kui vaja. Ta on suurepärane õpetaja!» iseloomustab Helina Kruus Pillet.

Pillel, kes tegeleb erinevate projektidega, õnnestus kaks aastat tagasi külastada Aafrikat. Kogemusi sai ta seal viibides hulganisti – nägi, kuidas inimesed elavad ilma asjade hunnikute, söögi, joogi ja elektrita ning seejuures ei virise nad millegi üle, vaid tunnevad igast päevast röömu. «Aafrikas algas koolipäev nagu meilgi – kella kaheksa paiku ja lõppes nelja paiku. Õpilastele kodutöid ei jäetud, kuna koju jõudes on pime ja elektrit polnud. Seal õpitakse kooris rääkides ja samamoodi ka vastates,» jutustab Pille Aafrika kooli süsteemi, «Lisaks kasutavad õpetajad õpilaste karistamiseks ka vitsa.»

ja rõõmu tundma.

Kuigi mõlemad naised töötavad tänaseks õpetajatena, oli neilgi lapsepõlves teisi unistusteameteid. «Tahtsin väiksena saada postiljoniks, aga õpetajaamet – see tuli minu juurde ise,» räägib Pille. Juba koolieas oli Pille lemmikaineks ajalugu. «Mulle meeldib olla just ajalooõpetaja, sest tänapäeva õpilastel on palju infot käes – loevad ajakirju, vaatavad filme, näiteks Galileod või National Geographicut.» Selleks, et osata vastata õpilaste küsimustele, peab ka ta ise neid saateid vaatama, palju lugema ja juurde õppima.

Virve oli aga õpetajaametis kindel juba lapsest saati. «Väikse tüdrukuna mängisin tihti õpetajat. Hästi tähtis oli mulle tundide ettevalmistamine. Tegin tunnikontrolle ja kirjutasin kodus kriidiga ahjule,» meenutab Virve. Lapseeas huvitas teda ka arstindus, ent kuuldes, et arstid peavad kokku puutuma surnutega, otsustas ta ümber. Virve on oma eriala valikuga siiani rahul. «Ma ei ole mitte kunagi hetkekski kahetsenud – olen väga õnnelik õpetaja,» rõõmustab ta. «Koolivaheaegadel ootan mina juba pikisilmi selle lõppu, et uuesti saaks õpilastega tööle asuda. Õpetaja töö on iga päev ise nägu – kunagi ei tea, mis ees ootab, mismoodi tunnid lähevad või kuidas lapsed käituvad.»

Virve peab õpetajaameti juures üheks raskemaks küljeks pahandamist. «Mul on alati pärast nii halb olla ja minu õpilased teavad seda,» tõdeb ta. Pahandamisega meenub Virvele tema esimene halb hinne, mille ta viienda klassi algul sai. «Õpetaja oli mind ühel päeval ajaloos küsinud ja ma olin viie saanud, mistõttu arvasin, et ega ta mind järgmine tund enam ei küsi, aga küsis ja ma sain ühe, sest polnud absoluutselt õppinud,» jutustab ta

t hetkekski.

Virve naudib oma tööd täiel rinnal ega kahetse valiku

Palupera vallas alustab peagi uus noortevolikogu Autor: GRETE LIIVAMÄGI Foto: ERAKOGU Palupera valla noortevolikogu (PVNK) esimese koosseisu töö algas 6. novembril 2011. aastal. Selle aasta novembris asub juba kolmandat korda kaheaastasesse tööaega uus kamp noori.

Teise hooaja jooksul on väga palju uut proovitud ja ennast on tõestanud nii esimese kui ka praeguse, peagi lõppeva, koosseisu noored. Aeg on anda teatepulk järgmistele aktiivsetele noortele. «Selle kahe aasta jooksul oleme teinud ennast valla noortele nähtavaks. Näiteks korraldanud balli, mida varem meie vallas tehtud pole,» ütles Hele-Riin Udeküll, kes on õppinud selle aja jooksul peamiselt meeskonnatööd ja aja planeerimist.

Kasusid, mis kahe aasta jooksul ilmnenud on, leidub palju. «Kordaminekud on olnud kindlasti – koostöö vallaga, oleme saanud igal aastal toetuse ja meil on ka üks liige päris volikogus,» lausus noortevolikogu esimees Deivi Sarapson. «Isiklikult olen kõikide korraldatud üritustega rahul, kuna mul on esmased kogemused noortevolikoguga. Esimesena tuleb meelde täika, mis toimus Hellenurme kultuurimajas. «Õppinud olen planeerimist, projektide kirjutamist ja ürituste korraldamist,» võttis Triinu Rannala kokku möödunud kaks aastat PVNK-s.

Takistusi ja probleeme on kindlasti igas kollektiivis, nii ka noortevolikogus. «Raskeks on osutunud noorte motiveerimine. Kuna noortevolikogus on nii alaealisi kui ka täiskasvanuid noori, siis tihtipeale pole liikmeid, kes füüsiliselt koosolekutel kohal käiks,» tõi esimees välja peamised komistuskivid.

Uusi Palupera valla noortevolikogu liikmeid saavad valida 6. novembril Palupera põhikoolis ja Hellenurme noortekeskuses kell 1014 antud valla noored vanuses 7-26aastat ning Nõuni kultuurimajas 8. novembril kell 10-15.

Koolimood kutsub osalema 26. novembril toimub Valga kultuurikeskuses Koolimood 2015, mille teemaks on «Usk, lootus ja armastus».

Osalema on oodatud 1.-4. klassi, 5.-9. klassi, 10.-12. klassi ja 19-26aastased noored. Meeskonnas saab olla kuni 10 liiget ning kava pikkuseks on kuni 5 minutit. Proovid algavad 26. novembril kell 13.

Kõik meeskonnaliikmed peavad olema oma vanuserühmale vastavas vanusesegrupis. Vanuserühma arvestatakse vanima liikme järgi.

Registreerimise viimane tähtaeg on 20. november. Registreerimisankeet tuleb saata e-posti aadressile valgaank@gmail.com. (tankla.net)

Alates septembrist on Valga gümnaasiumi koolipapaks Andrus Murumaa ja Keeni põhikooli värskeks juhiks Maire Murumaa. Kuidas on nende kodus rollid jaotunud ja kes oli oma koolipõlves ulakas?

Uurisime vastuseid nendele küsimustele ja paljudele teistelegi.

Koolijuhtidest abielupaar

Autor: KAAREL TIGANE • Foto: EGLE KÕVASK

Kelleks tahtsite lapsepõlves saada?

Andrus: Tahtsin saada kaugkiirliini

bussijuhiks ja teine unistus oli Afganistanis aega teenida. Nüüdseks on mul bussijuhi load ja Afganistani olen 25 km kauguselt vaid näinud (tee oli mägedes kive täis varisenud ning sissepääs sellel teelõigul riiki puudus).

Maire: Minu unistus oli saada lasteaiakasvatajaks. Ju koolieelne aeg Valga Kasekese lasteaias oli põnev ning head kasvatajad inspireerisid oma eeskujuga. Tänaseks on unistus osati täitunud – sattusin lasteaeda tööle peale õpinguid, kuid mitte rühmaõpetajaks, vaid liikumisõpetajaks. Sealt edasi õppealajuhatajaks ning hiljem lasteaia direktoriks. Rühmas olen saanud omandatud teadmisi praktiliselt realiseerida pigem puuduvat õpetajat asendades.

Koolis läks üldiselt hästi, kuid gümnaasiumiastmetes juhtusid ka kolmed sisse. Selle kaudseks põhjustajaks oli loomulikult Andrus Murumaa.

Mis õppeaine meeldis rohkem? Mis kõige vähem?

Andrus: Otseselt lemmikuid polnud,

kui siis ehk matemaatika. Mis kõige vähem meeldis jätan siinkohal mainimata, sest neid ikka oli. Põhjus oli rohkem aine edasiandmises, mitte selle sisus.

Maire: Lemmikuteks olid kindlasti kehaline kasvatus, matemaatika ja kunst. Vähem meeldisid keemia, vene keel ja geograafia.

Mida hindate õpilase juures?

Andrus: Ennekõike ausust, avatust ja soovi panustada enda ning ühiskonna tegemistesse.

Maire: Õpilase juures hindan avatust, kohusetundlikkust ja õpihimu.

sakohustuseks ka poodlemine. Kõik ikka selle nimel, et pere nälga ei jääks!

Mille poolest uus amet meeldib?

Andrus: Saan kursis olla tänapäeva noorte tegemistega ja võimaluse kujundada hariduselu. Samas on see hea võimalus ennast igakülgselt ja järjepidevalt harida, et mitte langeda mugavustsooni.

Maire: Mitmekülgsus ning põnevad väljakutsed igas päevas. Ja loomulikult kokkupuude õpilastega – neilt on nii palju õppida!

Olete abikaasaga võimukatel positsioonidel. Kelle jalas on teie peres püksid?

Andrus: Kui välja läheme, siis minu

jalas, sest naine kannab tavaliselt kleiti või seelikut. Üldiselt meil selget piiri pole. On asju, mida otsustab naine, ja on asju, mida otsustan mina.

Maire: Ma arvan, et oleme oma rollid peres kenasti ära jaganud ning samuti vastutusalad. Seega juhime mõlemad nii tööl kui kodus!

Mis koolis ise käisite?

Andrus: Olen õppinud Valga

kõigis koolides - nii Lembitu, Kuperjanovi kui ka Kungla tänava õppehoonetes. Koolis olin esikümnes koerustükkide ja aktiivsuse poolest. Õppimises olin kõva keskmine, kui selleks aega sain.

Maire: Minu haridustee algas Lembitu tänavas Valga 8-klassilise kooli eelklassiga ning jätkus Valga I keskkoolis. Pärast 9. klassi jätkasin samas koolis, kuid juba uue nimega Valga gümnaasiumi reaalklassis.

Puudusin vaid siis, kui ema suutis mind kuidagi kinni siduda või siis ukse lukustada nii, et ma ei pääsenud kodust välja. Vanasti polnud ei inernetti ega ka taevakanaleid – oli vaid viiulimuusika, kui mõni riigiisa ära suri või siis igav jutt Valga Kommunistis (kohalikus ajalehes).

Maire: Loomulikult korralik ja kohusetundlik, aga vahel juhtus ka põnevaid asju.

Kas olite korralik ja kohusetundlik või ulakas õpilane?

Andrus: Nagu vastasin, olin ulaku-

ses esirinnas, samas olin ma ka väga kohusetundlik. Minu puudumisi sai kahe käe sõrmedel kokku lugeda.

Kumb tavaliselt hiljem töölt koju jõuab?

Andrus: Üldiselt vist mina tulen hiljem, aga mitte väga.

Maire: Kõik oleneb päevast ja tegemistest. Mina jõuan enamasti siiski natuke varem, sest Andrusel on li-

Kuidas hobidega lood on?

Andrus: Suurimaks hobiks on mootorratta mäkketõus ja kõik tehnikaga seonduv. Eesti raskeima mäkketõusurattaga olen juba teist aastat esikümnes (7. koht ja 9. koht). Igapäevaselt pärast tööd tegelen aga maja renoveerimise, Carma motoklubi tegevuse ja mototehnika putitamisega.

Koolipingist muusikakooli

Valga muusikakoolis alustas septembris uus kitarriõpetaja, kelleks on Tartus Heino Elleri nimelises muusikakoolis õppiv Valga noormees Hugo Kähri (17).

Autor: EGLE KÕVASK Foto: HANNA DOVHA

Hugo on ühtlasi ka Valga muusikakooli vilistlane. Esimesed sammud seadis ta sellesse kooli viieaastasena.

«Juba tollal oli mul kindel plaan saada muusikuks, just kitarristiks.»

Nüüdseks saab noormees uhkusega öelda, et on ühe oma suurimatest unistustest täitnud.

Kuigi õpetajaamet on vastutusrikas ja mitte just kergemate killast, saab Hugo sealt endale vajamineva kogemuse. «Tunnid, mida olen siiani andnud, on olnud puhas rõõm ja nauding. Väga huvitav on minna kitarriõpingutega tagasi nulli. Õpetada näiteks kitarri hoidmist. Midagi, mis on aastatega muutunud minu jaoks täiesti loomulikuks. Teisalt saan ise parandada enda väikseid tehnilisi apse, mis on jäänud tähelepanuta.»

Tähtis on luua head suhted

Maire: Mulle meeldib lugeda, eriti kriminulle, vaadata ajaloolise taustaga filme või siis mõrvamüsteeriume. Üheks kireks on kindlasti reisimine ja uute põnevate paikade avastamine. Igapäevaselt pärast tööd aga veedan aega noorema tütre Mirelli ja koer Holger Felixiga.

Mõlemad on veel väikesed ja vajavad tähelepanu. Rutiini kuulub ka õhtusöögi valmistamine ja muu koduga seonduv. Vahel unustan ennast ka teleka taha mõnda head saadet vaatama.

Millised on tähtsamad vahendid, mida igapäevatöös vaja läheb?

Vahel on aga nii, et energiat kas pole üldse või on ülearu. Hugo muigab, et tundide ajal on ta ikka väga elevil, kuna see kõik tundub nii huvitav.

«Kui tunnid on läbi ja elevus veel sees, siis tunnen, et võiksin kasvõi jooksma minna. Kuid kui elevus vaibub, tekib ka väga suur väsimus ning pean end ikkagi välja puhkama.»

Selleks, et kõik hästi sujuks, tuleb luua head suhted õpetajatega.

Hugo sõnul on õpetajal ja temaga läbisaamisel väga oluline roll. Muusikakoolis toimuvad tunnid individuaalõppena ja seetõttu ollakse õpetajaga tugevas kontaktis. «Muusika tegemine on üldse midagi väga

kitarriõpetajaks

Hugole meeldib, et ta saab läbi õpetamise lihvida ka oma oskuseid.

siks oma noorust. «Mulle tundub, et nad mõistavad väga hästi, et olen noor, kuid samas nende õpetaja. Ja kuna olen noortemeelne, tean, mis sellises vanuses õpilastele meeldib ning millised nad on. Usun, et kui mina suhtun nendesse hästi ning austusega, siis tahes-tahtmata vastavad nemad samaga.»

Tuleb olla loov võimsat, selle õpetamine ja ansamblina mängimine vajab väga tugevat sidet.»

Noormees peab õpetamise plus-

Õppimine internetis - huvitav ja kasulik Üle kuu on juba koolipinki nühitud ning õppimine on saanud täiskäigu sisse. Selleks, et muuta vahel tüütu ja nüri tegevus huvitavamaks ja interaktiivsemaks, ulatab sõber internet meile lahkelt abikäe. Siin on viis õpikeskkonda, mis muudavad arvutis ajaveetmise kasulikumaks ja õppimise põnevamaks.

Autor: KAROLIINA KRUUSMAA • Fotod: INTERNET

Andrus:

1) sülearvuti, milleta vist oleks pahandust palju 2) auto, sest meie bussi- ja rongiliiklus ei soosi nende kasutamist näitekstööle jõuaksin rongiga kell 11.45 koos jalutamisega 3) telefon 4) hea tuju 5) tahe midagi ära teha

Quizlet

skaartide tegemine on Flashcardide ehk küsimu da mitte ainult võõrSe . tõhus õppimismeetod ka uute mõistete puhul. sõnade õppimisel, vaid ast salt sähvikuid ning pär liht Quizlet’is saad teha a. pid õp il viis l eva el erin on Sul võimalus neid kuu tud teh olt po te teis ka da Võimalus on kasuta uti saad sõpradega küsimuskaarte ning sam istes. dm tea a võistelda om

Mindmup

Prezi

PowerPoint on kõigile juba am mu tuntud ning kohati m uutub juba igav aks. Järgmine kord proovi te ha muljetavald av esitlus hoop Prezis. Konto is tegemine on väga lihtne ja ning erinevaid tasuta lahendusi on rohkelt.

edX ja C

Maire:

1) auto, sest liigun kahe õppeasutuse vahel 2) sülearvuti 3) telefon 4) märkmik oluliste asjade jaoks 5) võtmekimp 6) pastakas 7) kleepuv märkmepaber

Nagu Hugo ise sõnab, siis õpetamist saabki ilmselt õppida vaid ise katsetades. Väga tähtis on jälgida õpilase emotsioone, luua vaba keskkond, ent samas hoida õppimise meeleolu.

«Üritan tunde teha võimalikult mõnusaid, et eelkõige säilitada õpilastes huvi kitarri vastu. Kui aga mitte kitarri, siis vähemalt muusika vastu.»

Oma seniste tundide jooksul on Hugo täheldanud, et tema õpilastel on huvi ja motivatsiooni kitarri õppimiseks hämmastavalt palju.

«Lapse suunamine on oluline, kuid kui ta ei taha, siis sundida ei tohi.»

Noormees on esinenud varasemalt mitmeid kordi, kirjutanud ise muusikat, teinud bände ning muud moodi muusikas ja kultuuris aktiivne olnud. «Muusika ja kunst on vapustavad asjad!»

Google Docs

siiski Mõndadele kindlasti juba tuttav, kuid si saad Doc gle Goo . märkimisväärne rakendus , kuid idele ramm prog e Offic t asel kasutada sarn ning avus saad selle eelisteks on tasuta kätte mendi kallal võimalus töötada korraga ühe doku . Programm siga koos sõbra või koguni terve klas Seal saad selt. kohe sed datu salvestab kõik muu leid. tabe ka kui usi esitl e, tifail teks nii teha

Paljudele sobib asjade visuaalselt meeldejätmine. Väga hea võimalus selleks on teha mõistekaarte. Mind mupis saad väga lihtsalt süstema tiseerida mõne teema, et asjadest paremat ülevaadet saada. Võimalus gle on ühendada mõistekaart ka Goo Drive’iga, mis tähendab, et saad jaga a. da seda sõpradeg

Kas oled u oursera nistanud v älismaale juba prae õppima m gu piisava in lt motivee kursusi m ritud, saad ekust? Kui aga oled aailma tip võtta veeb p ülikoolide sid on sein ipõhiseid st ast seina on üleseh – IT-st kun ja seda täiesti tasu ta! Teema i muusika peale ning itatud iseseisva lug ja kunstini. K emise, vid aine läbid ursused eoloengu es saad k või Boston te a sertifikaad ja kodutöö i ülikoolis ainet võtn i, et oled n d valdamist. ud. Need äiteks Harv e tabeleid. eeldavad ardi ainult inglis e keele

Digipööre pöörab õppimise põnevaks Puka noortel on nüüd oma pesa 12. septembril toimus äsja renoveeritud Puka Noortepesa avamine.

Avamisega ühes tähistati ka perepäeva, mis toimus tänavu teist korda.

Autor: CÄROL TUTK Foto: JELENA KALAMES Ürituse mitmekesine kava pakkus tegevust kõigile. Päev algas aardejahiga, mille käigus juhiti osalevad võistkonnad kavalalt Noortepesa ukse ette kui aardejahi lõpp-punkti. Perepäeva nooremate osalejate lemmikute hulka kuulusid kindlasti näomaalingud – üritusel polnud ühtki last, kelle põsel ei ilutsenud lepatriinu või otsaesisel ämblik. Teiseks tõmbenumbriks osutusid mullipallid. Turniirid, kus osavõtjad olid ümbritsetud suure mullipalliga, pakkusid lõbu nii osalejatele kui pealtvaatajatele.

Lisaks eelnevale sai kuulata Valgast pärit

noormeeste Hugo Kähri ja Ott Saare ning Volüümi kontserti ning võtta osa tordioksjonist. Mõne müüdud tordi lõplik hind kerkis lausa üle viiekümne euro. Noortepesa on tänulik kodukandi inimestele, kelle hea soov ning aktiivne panustamine muutsid toimunud oksjoni edukaks.

Puka Noortepesa on avatud kolmel päeval nädalas: teisipäeviti, kolmapäeviti ning laupäeviti. Noored on renoveeritud ruumid soojalt vastu võtnud. Neile meeldib eriti, et noortekeskuse ruumidekujundus on kombinatsioon vanakooli ning modernsest stiilist. Noortekeskuses juhendab ning viib tegevusi läbi Kaija Tamm ja tema meeskond. Suur hulk noori on oma tee Noortepessa leidnud ning selle populaarsus järjest kasvab.

Kolm Digipöörde projektiga liitunud Valgamaa kooli – Otepää gümnaasium, Priimetsa kool ja Valga kutseõppekeskus – liiguvad tõusuteel tehnoloogia rohkemal kaasamisel ainetundides.

Autor: PILLE-RIIN VESSIN Foto: TIMO ARBEITER Digipöörde eesmärgiks on nutiseadmete otstarbekas ja tulemuslik kasutamine igapäevases õppetöös. Eelmisel aastal osales projektis kaheksa pilootkooli üle Eesti, sealhulgas ka Valga vene gümnaasium, mis osutus Digipöörde projekti võitjaks. Projektiga liitudes mängib olulist rolli koolijuhtkond ja koostöö kohaliku omavalitsusega. Valga kutseõppekeskuse haridustehnoloogi Eva Tšepurko sõnul on Valgamaal Digipöördega väga hea algust teha, kuna linnavalitsus ja linnapea on igati oma toetuse Digipöördele andnud.

Nutiajastu pakub erinevaid võimalusi Otepää gümnaasiumi eeliseks projektiga liitumisel oli kooli iseloomustav uuendusmeelsus. Otepää koolis on mitu õpetajat, kes on juba paar aastat aktiivselt digivahendeid ja -keskkondi õppetöös rakendanud. Nüüd toimuvad nende eestvedamisel koolitused õpetajalt õpetajale ja õpilaselt õpetajale - kõik selleks, et terve koolipere digipädevused areneksid. Otepää gümnaasiumi Digipöörde projektiidee on valmistada Otepää piirkonnas digiorienteerumise rada. See pakuks harivat ja põnevat ajaveetmise võimalust mitte ainult Otepää, vaid ka Valgamaa ja teiste Eesti piirkondade elanikele, kes soovivad Otepääd rohkem tundma õppida. Digipöörde veelgi efektiivsemaks rakendumiseks on koolil vaja täiustada wifi-võrku, sest suurema koormuse all kipub see veidi tõrkuma.

Soov on leida ka haridustehnoloog, kes abistaks õpetajaid parimate digikeskkondade leidmisel.

Valga kutseõppekeskuses on kadestusväärne digivahendite baas ja hakkajad õpetajad, kes usinasti tehnikaga koostööd teevad. Kui inimesed võivad arvata, et nutisead-

mete kasutamine soodustab spikerdamist, siis kutseõppekeskuse ühe näitena võib vastupidist väita. Õpetaja küsimuse peale, kas õpilased tahaksid arvestuse tahvelarvutites teha, vastati eitavalt, kuna siis ei saaks spikerdada. Koolil on suur kogemus tööturul pakutavate ametite valikutega, seega osatakse arvestatada digitehnoloogia suure levikuga ajas, kus järjest enam tuleb töökohtadel seadmetega suhestuda. Seetõttu tegeleb juhtkond aktiivselt nutiseadmete kasutusele võtmisega. Nii on plaanis korraldada droonide juhtimise õppepäev ning tulevikus ka nende ost.

Kui Digipööret alustati koolides soovides tunde huvitamaks muuta, siis nüüd märgatakse, et digiseadmete ja rakenduste kasutamine parandab õppetöö kvaliteeti. Valgamaa koolid jätkavad nutiajastuga kaasas käimist ja edasi arendamist ning linnapea Kalev Härk on öelnud: «Valga on Digipöörde pealinn!».

Tunnustatakse parimaid noorsootöötajaid Maavalitsus kutsub 1. novembrini esitama kandidaate Eesti noorsootöö keskuse korraldatavale noorsootöötajate tunnustuskonkursile. Tunnustamine toimub 18. detsembril aastalõpu gaalal.

Nominente saavad esitada juriidilised ja füüsilised isikud, sealhulgas üleriigilised noorte- ja noorsooühingud, katusorganisatsioonid, koolid, kohalikud omavalitsused, maavalitsused jne.

Maakondlikus voorus jagatakse tunnustusi kolmes kategoorias: aasta noorsootöötaja noortekeskuses, aasta noorsootöötaja koolis ja aasta huvikooli töötaja.

Kandidaatide esitamiseks tuleb täita ettenähtud vorm, mille leiab Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt. Täidetud dokument tuleb saata e-postile tunnustamine@entk.ee või postiaadressile Tõnismägi 11, 15192 Tallinn 15192. (tankla.net)

PEATOIMETAJA VEERG

Aeg ei peatu!

KAROLIINA KRUUSMAA / peatoimetaja

Suvel kassajärjekorras seistes vaatasin pealt, kuidas üks 15aastane noormees ilma ühegi takistuseta ostis endale alkoholi ja suitsu. Seisin ja mõtlesin enda peas, kas peaksin midagi müüjale ütlema.

Autor: TRIIN JAANSALU Illustratsioon: MARIS SALA Ilmselt ei ole see kellelegi üllatus, et nii mõnigi alaealine alkoholi ja tubakatooteid poest kätte saab, ilma et isegi peaks valetama enda vanuse kohta, kuid mind pani imestama enda käitumine. See, et ma mitte midagi selle takistamiseks ette ei võtnud.

Mind ja ilmselt paljusid teisi noori on juba lasteaiast saadik õpetatud, et teisi ei tohi tagaselja rääkida, nende peale näpuga näidata või lihtsalt jõllitama jääda. Seda olen enda peas defineerinud kui sallimist. Ma ei vaata erivajadusega inimesi kui maailmaimet, ma tolereerin samasooliste abielusid ning suhtun heatahtlikult ka pagulastesse. Kõik see on vägagi normaalne minu jaoks, kuid sellel kasvatusel on olnud ka negatiivne mõju.

Ma olen kasvatatud tuimaks. Olen

Vaid iga kümnes noor ütleb alkoholileK «ei»

3%

Ei tea

Pole tarbinud

5%

Muu vanus

4%

18 aastaselt

8% 8%

17 aastaselt

16 aastaselt

12 aastaselt

15 aastaselt

14 aastaselt

5%

12%

13 aastaselt

13%

11 aastaselt

Valgamaa noortekogu viis läbi küsitluse, et saada teada, milline on osakaal alkoholi ja mõnuainete tarbimisel maakonnas. Seitsme päeva jooksul vastas küsitlusele 144 inimest, kellest naissoo esindajaid oli 99 ja meesugu 45. Kõige enam vastasid küsitlusele 20 eluaastat ja vanemad noored, järgnesid 15-17aastased ja 18-20aastased noored.

Küsitlusest selgus, et kõige enam tarbitakse alkoholi üks kord nädalas. Iga päev tarbib alkoholi 30%, nädalas kaks kuni kolm korda aga 6% vastanutest ja üldse ei tarbi kümnendik noortest.

21% 20%

1%

Narkootikume pole aga proovinud 83 noort. Elus korra on seda teinud 15 ja paar korda 34 vastanut. Tihti tarbib narkootikume 12 vastanut.

Peaaegu kõik narkootikume tarbinud

KOOLIDE RENOVEERIMINE

Valgamaal renoveeritakse tänavu nelja õppehoonet – Valga gümnaasiumi, Õru lasteaed-algkooli, Pühajärve põhikooli ja Ritsu lasteaed-algkooli. Kõige suurema uuenduskuuri saab tulevane riigigümnaasiumi hoone.

Valga põhikoolis vaktsineeriti õpilasi mumpsi, leetrite ja punetiste vastu. Pärast vaktsineerimist hakkas kuuel 7. klassi lapsel paha ning nendest neli viidi kiirabiga haiglasse. Vaktsiinis vigu ei leitud.

MEEDIAKÄRA VAKTSINEERIMISEST

ge er

Kui vanalt tarbisid esimest korda alkoholi?

Autor: VALGAMAA NOORTEKOGU

alla 10 a

KÜSITLUS

suutsin ennast alkoholist eemal hoida üsna pikka aega ning pole siiani teinud kordagi oma elus suitsu. Ma olen niivõrd palju kordi alaealisena endale kindlaks jäänud ja pidanud sõpradele «ei» ütlema, kui nad mulle jooke pakkunud on. Ent ma pole olnud piisavalt tugev, et neilt küsida «Miks te tänast õhtut ilma alkoholita veeta ei saa?». Ma olen end õigustanud sellega, et mis see minu asi on, aga tegelikult on ikka küll. Need on minu sõbrad ja minu tuttavad. Need on minu linna noored.

Need on inimesed, kes mulle korda lähevad ja mul võiks olla piisavalt tugevust, et neid vähegi mõtlema panna, kas see reedeõhtune siider on ikka vajalik.

Septembris toimus juba mitmendat aastat aktsioon «Joome poole vähem». Äkki on alguses tõesti mõistlikum alustada tuim nendes olukordades, kus ma peaksin olepoole vähemaga? Või on parem elu tõesti ma julge ja ütlema «Stop, see ei ole õige!». See seda väärt, et loobuda korraga kõigist neist ei ole õige, et 15aastane noormees alkoholi nii mõttetutest ainetest? Jään lootma, et ka kergelt kätte saab. See ei ole normaalne, et sinul on seda tarkust ja vaprust minuga 13aastased tüdrukud noortekeskuse taga suitsarnaselt käituda ning sõpradega nädalasu kimuvad. Veel vähem on normaalne see, et vahetuse plaane tehes pakkuda välja, et Vanamõisa järve ääres on nii pagana lihtne alasel korral jätame alkohoolsed joogid ealistel kõike eeltoodut teha, ilma et politsei isepoelettidele. Alustame endast ning oma gi vaatama tuleks. sõpradest ja liigume parema Valgamaa Olen terve oma elu olnud uhke selle üle, et poole, eks?

50%

36% 13% Ras

ke

Narkootikumide kättesaadavus kodukohas

vastanud tõid välja, et nad on teinud kanepit. Veel märgiti ära amfetamiin, ecstasy, heroiin, kokaiin, MDMA, ketamiin, LSD, korgijook ehk GHB, marihuaana, psühhotroopsed seened.

Jah, nii laulab Tõnis Mägi, kuid sellel diskolikul laulul on sügav tähendus. Väiksena tundus, et aeg ei jookse eest ära, nagu vanemad inimesed seda pidevalt korrutasid.

Siis tundus iga tund tohutult pikk aeg millegi kordasaatmiseks. Selle aja jooksul jõudis vähemalt kümme erinevat mängu mängida, turnida, joosta, trampida ja kasvõi pea peal seista. Praegu aga libisevad tunnid nagu libedad ussid peost. Üks tund on keskeltläbi 1/16 minu ärkveloleku ajast. Mida kõike jõuab teha ühe terve tunniga ja kui produktiivne saab olla terve päev! Kas aga kasutame ja väärtustame oma aega? Kui palju oleme rahul oma praeguse eluga? Kas Instagramis pilte mööda vuhistades, Twitterist säutse hoomates või Facebookis reklaamide vahel sõpradega suheldes võtame oma ajast maksimumi ja teeme samme oma unistuste poole? Jah? Ei? Elu peab nautima ja laskma sellel lihtsalt kulgeda. Arvan, et paljudel tänapäeva noortel on proportsioonid logelemise ja produktiivse tegutsemise osas paigast ära, mistõttu väidetakse, et aega pole ja kogu aeg on kiire-kiire.

Jah, meil kõigil on teatud kohustused – õppimine, töö, kodused tööd, kuid need ei takista tegelemast asjadega, mida sisemiselt tahad. Paljud lükkavad oma unistusi edasi kaugemasse tulevikku ja loodavad siis õnnelikud olla. «Kui lõpetan kooli, olen vaba ja õnnelik. Kui leian unistuste kaaslase, olen õnnelik. Kui saan vanaks, hakkan maailma avastama ja olen õnnelik.» Need on tüüpilised tingimuslaused, mida seatakse endale õnnetunde puudumise vältimiseks.

Kui tunned väikestki kripeldust ja see paneb sind mõtlema, siis haara härjal sarvist. Teadvusta, et see on Sinu elu ja selles kehtivad Sinu reeglid! Elu ei ole igavene – iga möödunud päev, mis ei vii Sind unistustele lähemale või teeb Sind sootuks õnnetuks, on kaotatud igaveseks.

Anna endale võimalus ja aja minema need hirmud ja mõtted, mis sunnivad Sind tegema midagi, mida Sa ei armasta! Tegele sellega, mis paneb Su silmad särama!

TOIMETUS TOIMETUS MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Jaama pst 12, Valga, 68205 tel 5908 1717 | toimetus@tankla.net | www.tankla.net

sebra sõbrad

Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Karoliina Kruusmaa.

Turundusjuht: Keiti Oja. Keeletoimetus: Keiti Oja, Maileen Pillaroo.

Fotograafid: Hanna Dovha, Egle Kõvask, Ülla Tamm. Küljendaja: Timo Arbeiter.

Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 2000. Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit.

Noorteleht ilmub 2015. aastal neli korda: 16. veebruar, 11. mai, 12. oktoober, 14. detsember.

Jekaterina Maslova (18) ja Engel Valk (12) on Valgast pärit neiud, kes tegelevad hiphopiga.

Millist rolli mängib nende elus tantsimine ja kuhu nad on praeguseks jõudnud, seda uurisime neilt endilt.

k e r i k e l l e k , Neiud on hiphop

Autor: KAROLIINA KRUUSMAA Fotod: ÜLLA TAMM, HANNA DOVHA Tantsimisega hakkasid mõlemad tüdrukud tegelema juba väga varajases eas. Engel elas väikse tüdrukutirtsuna Iirimaal, kus alustas nelja-aastaselt treeningutega. Jekaterina on enda mäletamist mööda tantsinud ajast, mil õppis kõndima. «Alati, kui muusika käis, siis tantsisin. Ju oli tantsupisik kaasa sündinud,» meenutab neiu.

Nüüd on nad JJ-Streeti tantsijad, kuid vahepeal on olnud mitmeid erinevaid perioode, kus nad on tantsinud teistes klubides või koguni trennidest pausi pidanud.

Engel leiab, et tantsukire säilitamiseks on tarvis töökus ja tahe.

Isiksuseks kasvamine Algklassides tantsis Jekaterina Stuudio JOY’s, kuid põhikoolis liitus JJ-Streeti Valga hiphopigrupiga . «Noorena oli tantsimine lihtsalt hobi, käisin trennis ja oli tore. Põhikoolis tekkis aga suurem huvi ning soov saada tulevikus treeneriks,» jutustab neiu.

«Olen tantsinud põhiliselt hiphoppi, kuid natuke tutvunud ka moderntantsuga. Veel tahaksin kindlasti õppida breiki ja house’i,» räägib ta.

Sügisest liitus Jekaterina edasijõudnute grupiga, mille trennid toimuvad Tartus. «Kõige olulisemaks pean siiani oma arengus eelmist keva-

det ja suve, mil hakkasin endaga tohutult tööd tegama – nii füüsiliselt kui ka vaimselt,» on Jekaterina uhke. «Tähtis ei ole ainult tehnika lihvimine, vaid ka isiksuse arendamine. Varem, kui treener soovitas mul lugeda erinevaid edulugude raamatuid, käis see mulle tohutult närvidele, sest ma ei saanud aru, miks see vajalik on. Tantsija peab tundma ennast ja olema enesekindel.» «Suurelt mõtlemise maagia», «Väikse hääle taltsutamine», «Kõik algab suhtumisest» on raamatud, mida Jekaterina soovi-

Tubli töö tulemusena on Jekaterina tantsutee viinud teda edasijõudnute rühma.

tab lugeda. «Need motiveerivad ning panevad elust positiivselt mõtlema.» Neiul pole kindlaid eeskujusid, sest iga inimene peab käima oma teed ja mitte üritama olla keegi

teine. O. Wilde on sama mõtet väljendanud sõnadega «Be yourself – everyone else is already taken» (ole sina ise – kõik teised on juba võetud).

Tantsib igal vabal hetkel Engel on samuti tantsinud Stuudio JOY’s, kuid hiljem liitunud JJ-Streeti Tantsukooliga. «Lemmikstiil on hip-

Aasta peatoimetajana – justkui võit eurojackpotiga Autor: EGLE KÕVASK Foto: ELIISE TIIDUSSALU Tegelikkuses on sedasi, et elus pole kõik sugugi nii mugav kui me tihtipeale sooviksime. Jumal tänatud, et pole, sest kõige magusamad ampsud peituvadki seal, kus peame tavapärasest veidi rohkem pingutama. Mulle väga meeldib Michael Jordani ütlus: «Don’t be afraid to fail. Be afraid not to try.» (Ära karda ebaõnnestuda. Karda, et Sul pole võimalust proovida) Tead, et sisemiselt kartsin hullupööra? Iga mu teine küsimus oli, «aga mis saab siis kui..». Kuid ma ei kartnud teiste arvamusi. Ma kartsin iseennast. Kartsin endale pettumise valmistamist. Ja veel rohkem seda, et ma ei suuda meeskonnaga jagada neid olulisi väärtusi, mida sisimas ihkasin. Üksteise mõistmist. Vastutustundlikkust. Kogemusi. Iseseisvust.

Loovust. Positiivsust.

Oluline on endasse uskuda Elus on alati kaks võimalust – kas

Tule, armas sõber, kutsun Su endaga õhtusele jalutuskäigule. Tahan Sulle rääkida oma peatoimetajaaasta hirmudest, aga veel täpsemalt nendega kaasnenud võitudest. Võta fliistekk ümber ja ega tassike kuuma kakaodki halb mõte pole – peaasi, et end mugavalt tunned. leppida tingimustega, milles oled või võtta vastutus muutuste eest. Mina valisin selle teise, sest meil kõigil on omad eelistused ja arusaamad ning keegi ei suuda anda edasi täpselt sama, mida mina. Midagi tuli muuta. Ja minu puhul oli selleks usk enesesse.

Väärtustada ennast ja tunda rõõmu oma eksistentsi üle. See loob teadmise, et ma suudan.

Ma võitsin selle teadmise. Võitsin selle aasta ja iseenda hirmud. Nüüd olen teadlikum, et ühtsustunde loomise tagab pidev suhtlus meeskonnaga ja liikmete julgustamine. Tean, et toimiva tiimitöö aluseks on hea tööjaotus ja üksteise usaldamine. Sa kindlasti küsid, kas õppisin veel midagi? Oojaa. Loomulikult. Õppisin vähem üle mõtlema, rohkem sõpru hindama, neid tunnustama ja tänama ning mis peamine – õppisin oma tööd rohkem nautima!

Sa võibolla ei usu mind, aga mõeldes suurelt ja jagades mõtteid, leiad Sa endale hingesugulased.

Leidsin minagi. Leidsin inimesed, kellega ma tahtsin luua. Inimesed, kes on mu loovuse allikaks. Leidsin sisemise motivatsiooni. Kogesin tohutut energialaksu. Tahtsin algatada. Ja seda tehes tundsin sisemist rahulolu. Seejärel tahtsin seda rõõmu jagada maailmaga. Tahtsin, et kõik teaks, kui vinge aasta mul oli.

Kui ebaõnnestud, proovi uuesti!

Ja täna, Sinuga oma muljeid jagades, mõlguvad mul mõtteis vaid naerurohked pildid sellest aastast. Soovitan Sulle soojalt – võta hingega igat pintslitõmmet, sest nendest saab ükskord kunstiteos! Hoiatan Sind, et võid oma pintsli üks hetk põrandalt

Endine peatoimetaja soovitab püüelda nii kõrgele kui antud hetkel võimalik.

leida, aga ära karda. Mõnikord tuleb komistada, sest maas on midagi, mille Sa pead üles korjama. Kannatust, sest hea teos ei saagi valmida üleöö!

Kruus on kuumast kakaost ko-

he-kohe tühi ja tahan Sind tänada, et olid nii lahke mind ära kuulama.

Loodan, et inspireerisin Sind! Tea, et väike samm võib olla alguseks suurele ettevõtmisele!

ks

hop, seda ka selle tõttu, et alguses oli hiphop ainus stiil, mida sai Valgas õppida. Nüüd on see lihtsalt väga südamelähedaseks saanud,» ütleb tüdruk.

Trennis käib ta kaks korda nädalas, kuid sellega neiu tantsimine ei piirdu. «Kui leian vaba aega, siis panen lihtsalt raadio tööle ja head lugu kuuldes hakkan tantsima,» räägib Engel. «Vahel oleme sõbrannaga koos ja mõtleme uusi tantse välja.» Tüdruk leiab, et hea tantsija puhul ongi kõige olulisem järjepidevus ja töökus. Anne on muidugi oluline – kuid mitte määrav, töökus on edu võti. «Samuti tuleb kuulata treenereid, olla julge ja pühendunud.» Tulevikus tahab tüdruk õppida tantsutreeneriks.

Unistada tuleb suurelt Engeli senine suurim saavutus on Tartu Hip Hop Jam’il poolfinaali jõudmine. Jekaterina räägib, et võistlemisega alustas ta suhteliselt hiljuti, sest varem polnud ta nii pühendunud. Olulisimaks peab Jekaterina esimestelt võistlustelt saadud kogemusi ja hirmust üle saamist. «Olin kohutavalt närvis ning väsitasin ennast juba soojendusega liialt ära, mistõttu ei jäänud jõudu võistlusmomendiks. Pärast oma tantsust videot vaadates oli näha, et keha oli stressis ja krampis. «Nüüd aga olen kogenum ning alles on ainult kerge võistlusnärv,» jutustab Jekaterina. Mõlema neiu soov on osaleda Baltic Sessionil, mis on Baltimaade suurim hiphopivõistlus, ja saavutada seal kõrgeid kohti. Sel aastal toimus võistlus 11. oktoobril ning Jekaterinal oli võimalus sellel koos grupiga osaleda.

Jekaterina unistuseks on juba põhikoolist saati olnud koreograafia õppimine. «Vahepeal oli mul bioloogia ja geneetika tuhin peal, kuid mingil hetkel kuulasin oma südant, mis ütles, et tants on siiski minu suurim kirg,» jutustab neiu. «Praegu näen vaeva ja teen palju trenni, et minu unistus kunagi täituks!»

Jalgpall on Eesti kõige populaarsem spordiala.

Eesti spordiregistri andmetel on meil tervelt 188 spordiklubi ja 18 435 harrastajat.

Valgamaal tegutseb viis jalgpalliklubi – FC Warrior Valga, FC Valga Kuradid, Tõrva JK, FC Otepää ning JK Pedajamäe.

FC Valga Warriori mängija Asser-Enri Soro tõi välja, et siseruumis mängides hoitakse palli rohkem maas kui õues mängides. Samuti on sees vigastused kergemad tulema.

Mängija kohustusliku põhivarustuse hulka kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud ja väravavahil kindad.

Marek usub, et heaks jalgpalluriks saamisel peab olema selleks tõsine soov. «Palju on vaja tahtejõudu ning tuleb kõvasti tööd teha,» kinnitas ta. Noormees toob näitena, et Mart Poom harjutas absoluutselt iga kord pärast meeskonna trenni üksi edasi. «Lisaks treeneri käe all harjutamisele saavad usinamad ka iseseisvalt juurde õppida ning teadmisi ammutada näiteks Youtube’ist,» tõdeb Marek. Asser-Enri lisab, et parimaks saamisel on vaja õiget suhtumist.

Jalgpall aitab kaasa sportliku harjumuse kujundamisele

Meeskonnatööga võitudeni

Autor: LILI MARIIN BEHRSIN / Tankla mini Foto: HANNA DOVHA «Jalgpalliklubid on olulised, sest need propageerivad aktiivset eluviisi ning sisustavad laste ja noorte vaba aega sportlikult,» sõnab FC Valga Warriori treener Meelis Kuivits.

Klubidega võivad liituda kõik, kellel vähegi huvi, näiteks Warrioris juba viiendast eluaastast. Esitada tuleb ainult sooviavaldus ja oma andmed. FC Valga Warrior on järjepidevalt tegutsenud 25 aastat. Meelis peab klubi suurimateks saavutusteks selle kasvandike jõudmist meistri- ja esiliiga klubidesse ning noortekoondistesse.

Pallimäng toimub kahe 11liik-

melise, kellest üks on väravavaht, võistkonna vahel. Värvavavaht võib ainsana palli puudutada käega, kuid sedagi ainult oma karistusalal. Mängus on kaks poolaega pikkusega 45 minutit ning nende vahel on 15minutiline vaheaeg.

Treeningud kestavad kuni poolteist tundi ning need lõpetatakse lõdvestusharjutustega.

Trenni alustatakse soojendusega, edasi harjutatakse erinevaid kombinatsioone ja tehnikat, platsi nägemist, liikumist, sööte, lööke.

«Nooremaid õpetades pööratakse rohkem rõhku tehnikale ja palliga liikumisele. Vanematel on treeningud aga enamjaolt füüsilisemad ja

tempokamad,» kirjeldab Tõrva JK mängija Marek Vister.

Pidev õppimine tuleb kasuks Jalgpalli on ideaalne mängida väljas, kus ruumi rohkem. Just seetõttu toimuvad treeningud kevadest sügiseni jalgpalliplatsidel ning talvel siseruumides. Siseoludes on vahemaad väiksemad ja mäng seetõttu kiirem.

Tants nakatab positiivselt Uģis Rācenis on imeandekas tantsija ja tantsutreener. Ta elab Läti Valkas, kuid on juba 6 aastat töötanud Stuudio JOYs ning räägib nüüdseks ladusalt eesti keelt.

Unistused on täideviimiseks Uģis leiab, et noored võiksid tantsimisega rohkem tegeleda. «Inimesed

tantsustuudiod Valga Laulu- ja tantsustuudio Joy (tänavatants, breiktants, lastetants, estraaditants) JJ-Street (hiphop, showtants, krump), juhendaja Mari Venski

Autor: CÄROL TUTK Foto: TIMO ARBEITER Uģise sõnul sai tema tantsupisik alguse muusikakanali MTV kaudu, kust vaatas erinevaid videoid. Hiljem avastas, et Valgas tegutseb tantsustuudio JOY ning hakkas seal tantsima. «Tants viib mind justkui teise maailma ning see ongi asja juures kõige lahedam,» jutustab noormees. Uģise sõnul saab tantsuga mõjutada positiivselt teiste inimeste elu. «Nad hakkavad tantsima ja see muudabki nende elu paremaks!»

Lisaks töötab Uģis Tartus AHHAA teaduskeskuses giidina. Ta oskab rääkida lausa viit keelt! Vabal ajal meeldib talle sõpradega koos olla ja kitarri mängida.

Suurimateks saavutusteks peab Tõrva JK 2014. aastal saavutatud kodulinna aasta teo tiitli pälvimist (täiskasvanute võistkonna tõus II liigasse), mitmekordseks maakonna meistriks saamist, Tõrva-Helme Cup 2015 võitu, FC Elva International Indoor Cup 2015 võitu ja Warrior Cup mitmekordset võitu.

Kuna jalgpall on meeskonnamäng, on väga oluline mängijate omavaheline läbisaamine. «Trennis nääklemine ja tülitsemine on lubamatu. Mõnikord kanduvad igapäevaprobleemid treeningule, kuid enamasti need treenides ja võisteldes siiski ununevad. Kui probleemile lahendust ei leita, tuleb leppida trennikeeluga,» kostab treener Meelis Kuivits.

ei tohiks karta uusi ja teistsuguseid hobisid. Kõike tuleb proovida, et leida enda jaoks see õige,» julgustab noormees. «Kui tihtipeale esimese korraga välja ei tule, siis ei ole midagi katki. Tuleb vigadest õppida ja uuesti proovida.» Uģise moto edasi püüdlemisel paremuse poole on «Just don’t give up and follow your dream» (Ära anna alla ja järgi oma unistust). Tema eesmärgiks on areneda tantsijana ning anda enda teadmised ja positiivsus ka teistele edasi. Inspiratsiooni ammutab Uģis kõikjalt enda ümbert - maailmast, lastest, multikatest, inimestest, videodest. Uģis lubab, et ei lõpeta tantsimist enne, kui tervis talle probleeme ei tekita. Tulevikus lubab andekas noormees võimalusel avada oma tantsukooli.

Uģise sõnul on väiksemas ko-

Võistlus- ja showtants kultuuri- ja huvialakeskuses, juhendaja Marika Lalin Max-Mary kultuuri- ja huvialakeskuses, juhendaja Lea Skomorohhova

Tõrva Tantsustuudio Lys (rahvatants, kantri, erinevate vanuserühmade grupid), juhendaja Ulvi Riitsalu Tantsuklubi HOP Tõrva avatud noortekeskuses (loov – ja showtants), juhendaja Kerli Vessin

Otepää JJ-Street (locking, hiphop), juhendaja Marko Vislapuu

has, nagu Valga, kergem alustada.

«Hiljem võib küll natuke raskem olla, sest pole konkurentsi ning see tõmbab motivatsiooni vahel alla.

Samas suuremas linnas on suurem konkurents ning on raskem end alguses tõestada,» toob noormees erinevate kohtade plusse ja miinuseid välja. Ta leiab, et ümbritsev

keskkond ning sõprade ja pere toetus on väga olulised. «Väga põnev on natukene aega elada kuskil mujal kui kodukohas,» ütleb Uģis omast kogemusest. «Kui sa midagi väga tahad, siis lõpuks ka saavutad selle. Alla ei tohi anda!»

Järgides südant, mitte teisi

Möödunud suvi oli meeldejääv kõigile.

Tallinna tehnikaülikooli ärinduse tudeng Maarja Maranik (20) otsustas suve veeta teisel pool ookeani raamatuid müües.

Autor: BIRGIT MARANIK Foto: ERAKOGU

Autor: KEIDY SÄINAS • Fotod: ERAKOGU Enamasti ootab ühiskond noorelt, et gümnaasiumi lõpetamisele järgneb ülikool. See kujundab kõrgharitud ja laia silmaringiga inimese ning tagab talle tasuva töökoha.

Kõik on kena ja ilus, kuid tuleme nüüd ideaalmaailmast reaalsusese, kus suur osa abituriente jätkab oma hariduseteed huvitumata siiralt valitud erialast ja lihtsalt sellepärast, et nii on justkui ettekirjutatud.

põnevates olukordades. Olgu selleks siis kokakunsti tundmaõppimine, uued teadmised lapse kasvatamisel või esimene autosõit üksi võõras linnas. Viimase

Eirates ettekirjutatud mudelit Kuna ma ei olnud oma tulevikusoovides kindel, siis ei tahtnud minna ülikooli lihtsalt seepärast, et nüüd oleks selleks justkui aeg.

Tean, et tahan oma haridusteed veel jätkata, kuid seda suure ambitsioonikuse ja visioonidega, teades, mida õpin ja milleks õpin.

Eesmärk olgu midagi enamat kui kõrgharidust tõendav paber.

Minus on peidus seiklejahing ja killuke unistajat ning tänaseks on minu otsused ja valikud toonud mind elama lausa kahte riiki korraga. Olen au pair (lapsehoidja) ühele aktiivsele mudilasele. Kui korrektne olla, siis elan Prantsusmaal, kuid vägagi Šveitsi linna Geneva külje all. Prantsusmaal on minu kodulinnaks väike koht nimega Veigy-Foncenex, kus on üks supermarket, mõned väiksed poed ja korralike võimalustega spordihoone. Pere, kus olen lapsehoidja, on majanduslikult heal järjel ja seepärast elame jõukamate rajoonis, kus igas aias on bassein justkui kohustuslik element.

Maarja Maranik: «Jälle hüppan pea ees tundmatusse»

Kuidas kuulsid raamatumüümise programmist esimest korda?

Keidy astus julge sammu, asudes kõrgkooli asemel lapsehoidjaks.

puhul suutsin valesti sõites täielikult ära eksida. Esimene kogemus ühistranspordiga oli samuti veidi hirmutav ning juhtus ka väike äpardus. Nimelt bussis olev mündimasin ei võtnud minu raha vastu ning pidin sõitma «jänest». Õnneks vahele ei jäänud ja trahvi ei saanud – vedas!

Natuke kodune ja natuke võõras Kuna elan peres, kus koduseks keeleks on eesti keel, pole ohtu, et emakeel ununeks. Küll aga on sõnavara rohkesti rikastatud prantsuse keele väljenditega. Minu siinse ema õetütar on võtnud mind enda tiiva alla ja teinud mind kohalikega Genevas tuttavaks. Oleme kokku leppinud, et suhtluskeeleks võtame inglise keele, kuid sellest hoolimata unustavad nad tihti ennast ning räägivad seltskonnas prantsuse keeles. See on minu jaoks juba täiesti uus ja siiani tume maailm. Siiski olen võtnud endale südameasjaks prantsuse keelt tasapisi õppida.

Kui oled astunud sammu mugavustsoonist välja, võid kindel olla, et iga uus päev toob kaasa rida äpardusi ja põnevaid seiklusi. Nii avastan ka mina endas uusi oskusi, teadmisi ja leian end pidevalt

Kindlasti on paljudele silma jäänud erinevad programmid, mille kaudu on võimalik minna tudengina Ameerika Ühendriikidesse töötama ja reisima. Ühte neist programmidest pakub raamatumüümisega tegelev firma Southwesten Advantage, kus tudengid koputavad 12 nädalat inimeste ustele ning pakuvad inimestele hariduslikke raamatuid. Esimene eestlane, kes seda tegi, oli Peep Vain.

Ma päris täpselt ei mäletagi, kuid arvan, et õe kaudu, kes osales noortevahetuses, kus olid veel kaks raamatumüüjat. Ta oli vaimustuses nende teadmisest, suhtlusoskusest ja sellest kui kaugele on nad enda elus jõudnud – olles ise alles 20ndate aastate alguses.

Miks otsustasid veeta suve Ameerikas?

Kõige suuremat pinget pakkus võimalus areneda inimesena. Mul oli väga lahe mentor, kes mind suveks ette valmistas. Samas natukene ka adrenaliinitunne, et jälle ma hüppan pea ees tundmatusse. Kindlustunnet leidsin sellest, et olen korra USAs veetnud kolm kuud ning õnneks mul kultuurišoki ohtu polnud. Mida rohkem ettevalmistusseminaridel käisin, seda enam hakkasid mulle Southwesterni organisatsiooni inimesed meeldima.

Kõik olid muhedad, lõbusad ja positiivselt meelestatud ning sain sealt tohutult palju motivatsiooni ka enda teisteks tegemisteks.

vadel veetsime aega basseini ääres päevitades ja kogudes häid mõtteid uueks nädalaks. Ja et veidi kadedust tekitada, siis nägin vihma suve jooksul ainult kahel korral. Üks kõige lahedamatest pühapäevadest oli siis, kui ühe poisi majutav pere viis meid kõiki järvele. Neil oli kaks paati ja saime õppida veesuuskade, wakeboard’i ja tuubidega sõitmist. Ühel teisel pühapäeval käisime Muir Woodsi rahvuspargis, kus jalutasime maailma kõige kõrgematel puudel, ranniksekvoiade (igihaljaste okaspuude) keskel.

California on samuti tuntud enda väga heade veinide poolest. Tööl olles võisin tihti nautida vaateid lõpututele viinamarjaistandustele.

Käisime ka meie USA perega ühes istanduses veinide degusteerimisel, kus oli väga põnev.

Kui pere reisib, siis võetakse kaasa ka lapsehoidja. See on üheks suureks plussiks, miks soovitan kindlasti praegustel abiturientidel kaaluda võimalust jätta oma õpingutesse enne kõrghariduse omandamist paus ning võtta ette uus ja põnev teekond näiteks just lapsehoidjana. Olen praeguseks kodumaalt eemal olnud veidi üle kuu ja mul on juba olnud võimalus käia perega nii Saksamaal kui ka Monacos. Selline võimalus on rohkemgi veel kui silmaringi avardav ning igati kvaliteetne ja tasub end ära.

Hommikul vara üles, dušš ja 5 minutiga majast välja. Siis sõitsime kahe toakaaslasega einetama. Hommikusöögi kohas tegime vajalikke ettevalmistusi päevaks ning sealt edasi sõitsimegi tööle. Terve päev koputasin ustele ja nägin palju huvitavaid peresid. Päeval, kella 13 ajal oli lõunapaus ja õhtul viie ajal näksisin midagi veel, et jõuda õhtul 9ni töötada.

Mida peale töötamise veel tegite?

Veetsin enda suve California osariigis. Vabadel päevadel saime koos grupiga kokku, muljetasime naljakaid juhtumeid ja tegime ühiselt midagi lõbusat. Kõikidel vabadel päe-

Jutusta mõnihumoorikas lugu suvest.

Naljakatest seikadest meenub kohe, et pärast, kui ma endale auto ostsin, pidin pidevalt mõtlema, et ma parkides kellelegi ette ei jääks. Juhtuski nii, et parkisin auto kõnnitee äärde, lukku autot ei pannud ja läksin koputama. Kui majast välja tulin ja 20 minuti pärast vaatasin, siis autot enam polnud. Kuidagi iseenesest oli auto 20 meetrit edasi liikunud ja keset tänavat seisma jäetud. Tuli välja, et olin ühe mehe kinni parkinud nii, et ta ei saanud enda autoga välja. Seejärel kasutas ta võimalust ja sõitis mu autoga ise natuke edasi.

Kuidas on programmis osalemine muutnud sinu elu?

Milline oli sinu päevaplaan?

Lapsehoidja võlud

õpetama. Lained oli vägevad ja kui aus olla, siis oli ikka väga raske, aga super lahe kogemus. Järgmisel hommikul lendasin Floridasse, kus ootasid mind juba teised raamatumüüjad. Meil oli armas rannamaja ookeani ääres, kus kõik kokku saime.

Millega sisustasite suvelõpu?

Suve lõpus jäi aega nädal, et ringi reisida ja Ameerikat avastada. Esimesel päeval sõitsime San Franciscosse. Käisime Golden Gate Bridge’il, Pier 39, mis on populaarsuselt teine vaatamisväärsus pärast Disneylandi. Huviobjektideks olid hülged, kes kogunesid sillale puhkama. Samal õhtul hakkasime juba Los Angelesse sõitma. Seal rulatas mu toakaaslane ühes skatepargis, kust sealt leidis poisi, kes tegeles tõsiselt surfamisega ja oli nõus meid kõiki surfama

Tunnen, et olen rohkem distsiplineeritum ja kui midagi on vaja ära teha, siis võtan selle kohe ette. Suvega sain kindlasti paremaks kuulajaks. Muidu olen selline inimene, kellele meeldib palju rääkida. Kindlasti õppisin enda emotsioone kontrollima ja ennast motiveerima, sest tihtipeale on kaks valikut: kas vinguda, kui miski on raske või siis olla sellest üle ja keskenduda sellele, mis on hästi. Suvel sain aru, et teine variant on kordades tulutoovam ja alla ei tohi anda kunagi.

Muutusin julgemaks ja kindlasti arenes mu inglise keel. Leidsin endale väga palju uusi sõpru, kellega oleme juba mitmeid kordi pärast suve kokku saanud. Pärast paari tuhandet peret, keda kohtasin, olen veel enam tänulik kõige eest, mis mul hetkel on.

TÕRVA – Valgamaa piltnike meka Kas oleksid arvanud, et Valgamaa ühes väikelinnas on lausa kolm fotostuudiot? Et Tõrva gümnaasiumis on üle kümne aasta olnud fotograafia õppeaine? Kas teadsid, et pigilinnas on oma fotokelder või et noorte enda initsiatiivil on loodud stuudio noortekeskusesse?

Autor ja fotod: ÜLLA TAMM Tõrva gümnaasiumis on võimalik valida fotograafia kursus kõigil 10. klassi õpilastel. Lisaks teoreetilistele teadmistele tehakse tegevusi läbi ka praktiliselt. Kui varem võeti pildistamiseks ette ühine jalutuskäik metsa, siis selle aasta kevadest on huvilistel võimalik õppida ka stuudiofotot.

Stuudioidee algatas fotograafiaõpetaja Andrus Abel, kes soovis noorte silmaringi pildistamise alal veelgi laiendada ja pakkuda neile uusi võimalusi. Tol ajal, kui Andrus alustas läbirääkimiste ja rahaliste võimaluste otsimisega, polnud Tõrvas ühtegi stuudiot. «Nüüd, kui Tõrvas on kolm stuudiot, võiks kooli stuudio olla koht, kus tutvuda fotograafiaga ning siis juba minna edasi oma oskusi proovima noortekeskusesse,» sõnab Andrus.

Kooli õppealajuhataja ütleb, et kunagi ei ole neil olnud raskusi fotograafiaõpetaja leidmisega, kuna Tõrva piirkonnas fotohuvilisi jätkub. Uhkelt räägib ta andekatest noortest, kelle tegemisi jälgib ta sotsiaalmeedia vahendusel.

Ainulaadne fotostuudio keldris Alates kevadest tegutseb Tõrvas tasuline fotostuudio, kus lisaks tavalistele portree- ja perepildistamistele

on võimalik ka fotosid printida.

Stuudio omanik ja fotograaf on Tõrva piirkonna kohalik noor Airika Vettik, kes on õppinud Tartus, seal katsetanud stuudiofotot ning nüüd tulnud tagasi kodukohta seda teenust pakkuma. «Tõrva inimesed on fotostuudio Fotokelder väga soojalt vastu võtnud. Kõigele lisaks kiidetakse fotostuudio head ja mõnusat miljööd, sest tavapärasest fotostuudiost, kus on kõrged laed ja valged seinad, erineb Fotokelder väga palju,» räägib Airika rõõmsalt positiivsest vastukajast. Järgemööda mitmekesistab naine stuudio pakutavaid teenuseid ning Airikat saab tellida lihtsalt pildistama või erinevatele sündmustele nii sees kui väljas.

Hoolimata sellest, et Tõrvas on kolm stuudiot, millest kaks tasuta, siis ei lase Airika end heidutada.

«Kui minu kooliajal, kaheksa aastat tagasi, oleks olnud võimalus proovida stuudiofotot, oleksin võibolla leidnud kiiremini tee oma ettevõtte suunas,» räägib ta. Noortele soovitab Airika targasti kasutada neile antud võimalusi.

Noortekeskuse stuudio

fotostuudiod Ole noor või vana – fotograafia on kõigile Kõige hiljutisem võimalus pildistamiseks loodi Tõrva noortekeskusesesse, kus on toimunud juba koolitus huvilistele. Idee oli Margo Metsojal juba ammu, aga kuna palju sõltub tänapäeval projektidest, siis tuli oodata õiget hetke, et saaks rahastust küsida. Vaatamata sellele, et stuudio ei ole olnud väga kaua püsti, on pildistajaid juba küllaga. Margo sõnul on

Kooli stuudio: Avatud kooli lahtiolekuaegadel.

Kontakt: Andrus Abel.

Noortekeskus: Avatud keskuse lahtiolekuaegadel ning kokkuleppel nädalavahetusel.

Kontakt: Margo Metsoja.

Fotokelder: Avatud N-R 12-18, teistel aegadel kokkuleppel.

Kontakt: Airika Vettik, airikavettik.ee

Kooli stuudio

peamised huvilised juba üle 20aastased, kes muidu noortekeskusesse ei tule, kuid samuti on oodatud ka kõik nooremad tõsised huvilised. Noortekeskuse stuudio põhimõte on, et peamiselt saaks seda kasutada fotohuvilised, mitte modellid ja noored, kes ennast niisama pildistada soovivad.

Kool ja noortekeskus ei tunne kumbki konkurentsi, vaid pigem soo-

Fotokelder

vivad teha koostööd. «Noortekeskuse stuudio on kooli kõrval pigem täiendav, sest noor, kes koolis fotograafiat õpib, saabki peale kooli noortekeskuses harjutada ja omandatud oskuseid rakendada,» kõneleb Margo. Tulevikuvisioonina soovivad nii kool kui ka Tõrva ANK soetada kaamerad, et noortel ei jääks huvi vaid tehnika ja rahaliste võimaluste taha.

Tankla TV ootab meeskonda telehuvilisi noori Kindlasti on paljud teist kuulnud Tankla TV-st, kuid on ka neid, kes pole. Valgamaal on see väljend rohkem tuntud, kui mujal Eestis. Kuid miks? Mis see endast kujutab?

Autor: CATLIN SAAR • Foto: SIMM PAAP Tankla TV on internetipõhine noortetelevisiooni kanal, mis levib läbi Youtube’i. See sai alguse projektist, mis on algatatud noorte endi poolt.

Eesmärk on laiendada noorte silmaringi ja anda neile kogemusi erinevates TV-valdkondades reporteri, operaatori või monteerijana.

Et noorte omavaheline suhtlus ja töö lihtsam oleks, on Tankla TV jagatud maakonnas kolmeks piirkonnaks: Valga, Tõrva ja Otepää. Igas piirkonnas on kokku pandud meeskond, kes tegeleb sellega, et võimalikult paljud sündmused saaksid kajastatud. Noorte ülesanne on minna

üritusele kohale, filmida, intervjueerida inimesi ning hiljem panna kokku 2-3minutiline videoklipp. Kogu

töö sisustab tihedalt noorte vaba aega, kuid selleks on vaja kindlasti palju tahtejõudu. Saadete tegemiste eest noored raha ei teeni, küll aga saavad nad palju uusi tutvusi ning rohkesti kasulikke kogemusi. Hiljem kirjutavad nad oma vabatahtliku töö kogemused vabatahtliku passi, mis kulub tulevikus tööle saamisel marjaks ära.

Tankla TV ootab meelsasti oma meeskonda aktiivseid noori, kes on huvitatud telemaailmast. Omalt poolt pakutakse arenemisvõimalusi ja rohkesti kogemusi. Uuri rohkem: www.tankla.net

Akupunktuur: valust ja väsimusest vabaks Autor ja fotod: NATALIJA GOLUBENKO Uus õppeaasta toob endaga kaasa alati midagi uut ja huvitavat. Ent paratamatult kaasneb põneva ning aktiivse eluga väsimus ja tihti ka peavalu. Vahel tundub neist vabanemine võimatu, kuid tegelikult polegi see nii keeruline. Väsimusest või koguni valust aitab vabaneda akupunktuur, mis tähendab otsest punktide mõjutamist massaaži abil.

Kolm huvitavat punkti:

He Gu ehk Tiigri Suu (punkti tuleb vajutada 8-10 korda järjest, iga surumine peab lõppema leebe valuga)

Tulemus: - aitab peavalust vabaneda; - leevendab kurguvalu; - aitab ninakinnisuse korral.

Lao Gong ehk Elutöö Loss (punkti tuleb masseerida 3-5 minuti jooksul, masseerimise tugevus peab mõnusalt valus olema)

Tulemus: - vabastab väsimusest ja ülepingest; - parandab organismi energiabalanssi; - aitab rahutusest vabaneda.

Shen Men ehk Taevavärav (punkti tuleb masseerida kellaosuti suunas 2-3 minuti jooksul)

Tulemus: - stressist vabanemine; - parem mälu ja ajuaktiivsus; - hea enesetunne terveks päevaks.

Jooga on kõige hea algus Kerli Adov (25) on joogaõpetaja sertifikaadiga treener, kellele meeldib palju unistada ja oma mõtted teoks teha.

Autor: MIA MELANIE SAAR • Foto: OTT RÕNGAS Kerli joogateekond algas 10 aastat tagasi, kui ta hakkas suviti ujumas ja jooksmas käima ning pärast treeningut tekkis vajadus lihaseid venitada.

Joogat tegi ta alguses kodu lähedal oleva järve sillal. «Kõik möödujad küsisid, kas teen aeroobikat või mis see väänlemine on,» meenutab ta.

Nüüdseks aga on inimesed juba teadlikumad ja naeratavad julgustuseks.

Kerli soov on olnud algusest peale saada endale joogatreeneri sertifikaat. «Arvasin alati, et peab minema Indiasse, et õppida joogat,» tõdes naine. Siis aga algas Pühajärve puhkekeskuses joogakursus. Kursust korraldas It’s Yoga Helsinki (Ameerikast tulnud rahvusvaheline joogabränd) ja õppida sai ashtanga-joogat, mis pole päris traditsiooniline. Ashtanga-jooga on teadus pooside järjestusest, kasutades bandha’sid (kehalukke), hingamist ja liikumist, et saavutada muutus.

Kui küsida Kerli käest, miks just ashtanga-jooga, vastab ta, et kogemus jõudis temani enne kui valik.

«Olen üsna püsimatu inimene,» tõdeb Kerli ja kuna harjutused muutuvad ashtanga-joogas pidevalt ning toimub liikumine, sobis see talle.

Kerli on andnud joogatunde Pühajärve puhkekeskuses nüüdseks pea kaks kuud ja joogahuvilisi käib tema tundides palju. «Joogaga puutusin esimest korda kokku Kerli kaudu ja olen talle väga tänulik, sest ta suudab kõik selgeks teha, on väga kannatliku meelega ning naeratab, kui vahepeal mingi poos tekitab naljaka tunde ja naerma turtsatad,» räägib Ilmo Tamm, kes on olnud kohal Kerli esimest tunnist peale.

Greta-Maria Kivi, kes samuti puutus ashtanga-joogaga esimest korda kokku Kerli tunnis, jutustas peale tundi, et treening on väsitav, kuid sealjuures rahustav. Kerli hinnangul aitab võimlemine pead tühjendada igasugustest probleemidest ja muredest ning asendada need positiivsete mõtetega. Naine teeb joogat kuus korda nädalas ja puhkab laupäeval, kui joogidel on puhkepäev.

Lapsega lõppeb ka karjäär?

«Ei, ei ja veelkord ei!» vaidleb Kerli sellele väga vastu. «Kõik sai temast alguse,» ütleb ta. Peale joogatreeneri sertifikaadi saamist on Kerli jaoks kõik läinud ainult paremini ja enamik aega joogatavad nad lapsega koos. «Lapse heaolu on kõigest tähtsam ja tuleb pingutada, et talle head teed näidata,» räägib noor ema.

Kerli ja tema kaheksakuune tütar Klaara on väga lähedased ning ta ei kujutaks elu ilma tütreta ettegi.

Kerlil on alati peas midagi uut, mida ta korda tahab saata. Kui ta väiksem oli, soovis ta saada klaveriõpetajaks. «Klaveriõpetajat minust ei saanud, aga mängida oskan.» Ta

JOOGA Jooga väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvuseseisundi ületamiseks ning teatava ideaalse seisundi saavutamiseks.

Ashtanga-jooga eripära seisneb asendite ühendamises hingamise ja liigutustega. See tõstab kehatemperatuuri, lihased ja siseorganid puhastuvad ning jääkained väljuvad kehast.

Allikas: Vikipeedia ja ashtanga.ee

õppis iseseisvalt ilma ühegi muusikakooli ja õpetaja abita ära klaverimängu ning sellega seoses tuleb tal meelde üks lugu, mida kohe ei saa selle teema juures mainimata jätta.

«Mängisin Otepää kultuurimajas klaverit ja ei märganud, et üks mees jäi mind kuulama. Lõpuks tuli välja, et tegemist oli Elleri (Heino Elleri nimeline Tartu muusikakool – toim) kooli õpetajaga, kes küsis minult, kas ma ei sooviks tulla õppima kompositsiooni,» meenutab Kerli. Veel rõhutab Kerli, et lapsepõlvesoovid on sümboolsed ja kõik peaks neid natukegi järgima, et hinges püsiks rahu.

Draamastuudio teerajaja Kerli on õppinud ka näitekirjandust, loovkirjutamist, stsenaristikat, monteerimist, operaatoritööd, näitlemise aluseid ja reklaamindust.

Kui Kerli oli alles gümnasist, kirjutati näidend «Maiu on piimaauto», kus mängisid Otepää kooli õpilased, sealhulgas Kerli. Pärast seda ettevõtmist tekkis tal soov minna õppima näitekirjandust. Pärast lõpetamist oli ta Otepää draamastuudio lavastaja ja võiks ka öelda, et teerajaja. «Olin justkui juhendaja, aga ei öelnud kunagi, millist teed valida,» kõneleb ta.

Sellepärast tahtis Kerli, et noored kirjutaksid tekstid ise ja väljendaksid oma mõtteid, räägiksid teemadel, mis neid huvitavad.

Viimastel aastatel on draamastuudio tegutsemine vähenenud seetõttu, et Otepää kultuurikeskus on olnud remondis ja kuskil pole olnud võimalik harjutada. Viimase etenduse lavastamine toimus Kerli enda elutoas. «Teater sünnib laval,» tõdes Kerli ja just sellepärast on ka draamastuudio kolinud üle rohkem filmimaailma.

Tairi Jõe, üks Otepää draamastuudio pääsukestest, sai Londonisse Broadway teatri etendusse.

Siht silmades Kerlil on alati olnud kõrged sihid.

«Tihti ei tea, mis elu võib ette tuua,» ütleb ta. Siiski on tal juba tükk aega olnud üks unistus – teha oma stuudio-kommuun. See kujutaks endast seltskonda, kes elatub filmidest, teatrietendustest, muusikast ja joogast.

See oleks väike küla, kus igaühel on oma maja. Lisaks oleks seal lava, kus kõik loomingulised inimesed saaksid ennast väljendada.

Kerli tegeleb oma firma loomisega. «Suur soov oleks oma stuudiofirma, mis teeks filme, fotograafiat ja reklaame.»

ma. Neist, kes vaimustuvad endast, mitte rollist, ei saa head peaosalist,» tõdeb Siiri.

Kungla noored veedavad ka palju vaba aega koos. Tavaliselt on neil väikesed istumised, kus grillivad, räägivad juttu, teevad sauna ja mängivad jalg- või võrkpalli. Enne etendust paigutavad nad vajalikud asjad nii lavale, kui ka lava taha valmis.

«Proovidesse ei too noored kunagi kaasa kadedust või ükskõiksust.

Pühapäeviti saavad 23 noort kokku kallistades, naljatades, lustides ning ennast avades,» rõõmustas näitetrupi üks juhendaja.

Tuleb üksteist toetada ja kokku hoida

MTÜ Kungla toob oma kõigi aegade kolmekümnendale läheneva etendusena lavale muusikali «Totter Potter».

Uue muusikali raames õpitakse võlukunsti Autor: ANNABEL VOITKA / Tankla mini • Foto: SIMM PAAP

põnev ja humoorikas, aga eks tüdrukutele meeldiks ikka pigem kauneid kleite kanda, kui habemeid ette maalida. Seega, lõpliku otsuse uut muusikali valides teen selle järgi, kuidas leian noori peaosadesse.»

«Ma arvan, et see oli Robin Hoodi esietendusel, kui mul oli vaja kakelda Väikse Johniga, mille tagajärjel kukkusin nii, et püksid ja põlv olid lõhki ning prillid peast kadunud. Esimese asjana katsusin ikka, kas prillid on terved. Kuna olin etenduses nii sees, siis valu jäi märkamatuks.

Tagantjärele mõeldes oli see kindlasti kõige originaalsem kukkumine,» meenutab Lissa-Anna enda meeleolukaimat seika näidendite seas.

Kungla noored õpivad kogu aeg midagi uut ja huvitavat. «Minul on nüüd Kunglas teine imeline aasta tulekul. Kindlasti olen ma eelmise aastaga õppinud paljugi – olen saanud julgemaks, kohusetundlikumaks ja õppinud, kuidas toime tulla olukorraga, mida pole tekstiraamatus isegi kirjas.

Olen saanud palju reisida ning tänu sellele olen harjunud võõraste lavade ning uute inimestega,» iseloomustab Lissa-Anna Kungla näitetruppi.

Katrin Timakova käib näidendeid vaatamas, kuna peab oluliseks toetada oma sõpru ja tuttavaid nende tegevustes ning panustada ka kohalikku ellu. «Üldjuhul on noorte hakkamasaamine laval väga hea ja näidendid kõnetava fookusega. Siiani olen leidnud neist meelelahutust ning võimalust näha oma tuttavaid ning sõpru lavalaudadel kultuuri tegemas ja ennast nautimas».

Esietendus toimub 12. detsembril kell 18.00 Valga kultuurikeskuses.

Eestimaa erinevates paikades mängitakse etendust jaanuarist aprillini.

Pilet maksab 5 eurot.

Seekordne muusikal on Harry Potteri võtmes parodeeritud ning valatud showlikku vormi. See räägib sõprusest, armastusest ja iseendaga hakkamasaamisest. Kui võrrelda «Totter Potterit» eelmise aasta muusikali «Robin Hoodiga», siis see aasta on kindlasti rohkem sõnalisi rolle. Selles on võlukunsti ning tulekul on ka üllatusi.

«Totter Potter» sai oma nime «Wery Potter» nimelise muusikali järgi.

Muusikale valib Siiri Põldsaar muinasjutulisuse järgi. «Mind võluvad ajaloolised ja muinasjutulised etendused. Muidugi meelitavad mind ilusa muusikaga etendused, aga üha rohkem ka põnevad karakterid, millest kujunevad välja veel põnevamad kostüümid.» Enamus trupis olijatest on tüdrukud, kolmandik poisid.

«Kungla muusikalitrupis tuleb tüdrukutel ka mehi mängida. See on üheti

Autor: HELEN TIISLER Fotod: INTERNET

Mõtteainet pakkuv kirjandus noortele

Kui tahad olla hea, pead endasse uskuma Heaks näitlejaks saada tahtev inimene peab kõvasti vaeva nägema ja uskuma iseendasse. Samuti peab näitama lavastajatele, milleks võimeline ollakse ja kui hästi suudetakse

improviseerida. «Üks hea näitleja on selline, kes kiindub oma rolli nii kõvasti, et hiljem on sealt lihtsalt raske välja tulla,» nendib Lissa-Anna Lender. Peaosatäitjast oleneb suurel määral etenduse õnnestumine.

«Usaldan peaosa neile, kes on end muusikalitrupis juba tõestanud. Roll peab noort innustama ja vaimusta-

Tihtilugu kuuleme, et teismelistele ei meeldi lugeda ning isegi kohustusliku kirjanduse läbilugemine muutub aastatega järjest raskemaks. Lugemiskirg tuleb aga tegelikult hoopis raamatutest, mille oled ise kätte võtnud. Seetõttu uurisin Valga linnaraamatukogust, millised raamatud noortele siiamaani enim huvi on pakkunud.

«Sefiirist loss» K. Priilinn Raamat räägib Inga-Kerstinist, kes leiab endale uues koolis väga head sõbrad – Kaila ja Jakobi. Ühel hetkel paljastab aga noormees enda saladuse, mis muudab sõpruskolmiku edasise tee keeruliseks ning nad satuvad raske koolikiusamise ohvriteks. Raamatu lõpus saad aru, kui tähtis võib olla sõprade toetus ning kui õrn võib üks inimelu olla – täpselt nagu sefiirist ehitatud loss.

«2 grammi hämaruseni» D. Leesalu Teos räägib Leletist, kelle elu muutub täielikult pärast oma ema ja kasuisa surma. Tema ja kasuvenna elu üle võtavad võimust alkohol, narkootikumid ning teised meelemürgid. Vennal õnnestub lõpuks heale järjele jõuda, kuid Lelet leiab ennast sealt, kuhu keegi meist ei tahaks sattuda.

«Süü on tähtedel» J. Green

«Me olime valetajad» E. Lockhard

«Paberlinnad» J. Green

Hazel Grace on kilpnäärmevähki põdev noor neiu, kes teab, et talle pole palju aega elada jäänud. Ema soovitusel hakkab ta käima tugirühmas, kus ta kohtub Isaaci ja Augustusega, viimase näol leiab Hazel endale armastuse, kellega koos vähile vastu astuda. Raamatu põhjal on ilmunud ka samanimeline film.

Sinclairide suguvõsa on uhke, kuulus ja väga rikas. Neil on oma saar, kus lapsed ja nende vanemad oma suved veedavad. Kuid ometi pole perekonnas omavahelised suhted just kõige paremal järjel. Raamatu lõpus aga saame aru, miks kõik nii käituvad ning miks neid «valetajateks» kutsutakse.

Margo ja Quentin on olnud lapsest saati naabrid, kuid sõpradeks pole nad senimaani saanud. See aga muutub ühel õhtul, mil Margo ilmub poisi akna juurde ja kutsub ta öisele seiklusele. Järgmisel päeval neiu kaob ning Quentin peab ta üles leidma. Hiljuti linastus Eesti kinodes sellenimeline film.

Kas eakad on hädised

Kuperjanovlaste rada pani noored proovile Autor: LAURA-MARIA KIISER / Tankla mini • Fotod: REIN SÄINAS

Janeli Urban (18) veidi temVanemad inimesed on d. Võtavad peramentsed ja sõnaka i saavad, siis ku ja igast üritusest osa ti kandub Tih . ust am arv avaldavad vaidüle arvamuste avaldamine egu pra ine tum luseks. Nende suh ti hea eri le po rda iko riig valitsevasse lega, sel lju pa – võrdlevad seda hästi mis kunagi oli.

Rajal oli kokku 100 võistlejat.

Rada oli võistlejate arvates hästi läbitav, kuna leidus palju võimalusi punktist punkti liikumiseks.

Kõige huvitavamad punktid võistlejate arvates olid miiniväli, luure, köiega oru ületamine, takistusrada ja pime rada.

Üritust aitas läbi viia umbes 65 korraldajat ja vabatahtlikku.

Kas müüdid eestlaste kohta peavad ikka paika?

Autor: GRETE LIIVAMÄGI • Fotod: ÜLLA TAMM Me kõik teame müüte eestlase kohta. Näiteks, et eestlase magustoiduks on teine eestlane või eestlased on tagasihoidlikud ja hoiavad omaette. Kuid mida arvavad välismaalased nendest müütidest ja meist tegelikult?

Sakslannast vabatahtlik Luise Krause (ülemisel pildil) elas aasta aega Valgamaal ning suve lõpul saabus siia vabatahtlik Annika Stienecker (alumisel pildil), samuti Saksamaalt. Kui palusin tõestada või purustada eestlaste kohta levinud kuulsaid müüte, siis Luise uuris, miks tahetakse, et meie hakkaksime eestlase stereotüüpe lahkama. «Ma sain aasta jooksul siin olles tuttavaks paljude inimestega ja nad on toredad, ma armastan neid.» Minu üllatuseks vastas ka Annika sarnaselt. «Ma sooviksin sind aidata, kuid miks tahad, et me solvaksime eestlasi? Olen olnud siin pool kuud ja ma ei tunne, et saaksin sellele küsimusele veel vastata. Võibolla paari kuu pärast.»

Seejärel otsustasin natuke eemale hüpata tegelikust teemast

ning küsisin, et kas nad saaksid rääkida kogemustest eestlastega ja mis pani imestama siinsete inimeste juures. «Asi, mida märkasin, oli eestlaste alahindav arvamus oma inglise keele oskusest, aga tegelikult räägivad nad seda väga hästi,» lausus Annika. Siiski mainis ta põgusalt eestlaste kohta käivat müüti, et oleme tagasihoidlikud ning lisas siia positiivsust. «Mõned eestlased, kellega olen kohtunud, on alguses natuke tagasihoidlikud, aga väga sõbralikud ja aitavad alati, kui saavad.»

Igal rahvusel on omad huvitavad ja ainulaadsed tavad või söögid. Luise arvas, et kohuke, tatar ja mesi on kindlasti kohustuslikud meie toidulaual. «Eestlastel on hulgaliselt traditsioonilisi pille, mida kasutatakse isegi nüüdismuusikas ning laulu- ja tantsupeo traditsioon,» tõi neiu veel välja eestlaste ja Eesti iseloomustamiseks.

Niisiis võib järeldada, et iga müüt, mida kuuleme mingi rahvuse kohta, ei pruugi vett pidada. Iga inimene on omamoodi ja meil kõigil, olenemata rahvusest, on omad arvamused.

ning noored pubekad?

Ilse Ivanova (69)

tänapäeva noortest on tublid, Ei saa teha üldistust. Arvan, et 2/3 võtlikud. Nad tunnetavad, edasipüüdlikud, õpihimulised ja ette ja oma tegude eest vasdma kan lt et peavad ise kõige eest hoo sameelsed. leidub ka laisku ja tutama. Nad on aktiivsed ja rõõm masti on pilt positiivne. vastutustundetuid noori, kuid ena

Rasmus Jaag a

nt (17)

ernik (51) Tiia Pärnik-P

na simese näite t ajastule. E al l av e st at st va d aa u l tun date isid on muu ksakümnen Noorte eluvi d, mis kahe tegevused se u a al m o im m võ re IT mõeldi va a g tooksin välja lle s interneti ja se se s ped. Seo a. Seose p at le m u d n kk tu ko , lid o ised e, nt kohtum rohkem tubased. pikemalt ett üd ü n d re o o nn arvutitega o

HOROSKOOP

Eakad inimes ed on rahuliku elutempoga. Nei l on aega kõig ega kursis olla. Vää rikas eas inim esed on tihtipeale vä ga aktiivsed. N äiteks on paljudel el atunud inimes tel oma aiapidamine.

Samas on inim esi, kes soovivad oma tegeledes näite eluviise muuta, ks mõne rahu likuma spordialaga.

Autor: MAILEEN PILLAROO

Jäär

Lõvi

Sel talvel eeldavad kõik asjaajamised korrektsust ning varasemast palju põhjalikumat ettevalmistust. Valmistu selleks, et püüad keskmisest rohkem tähelepanu. Taltsuta oma jäärapäisust ning mõtle ka teiste heaolule.

Paned ühte patta energia, kiire mõtlemise, töötamise, suhtlemise ja auahnuse. Aeg on pöörata tähelepanu koostöö arendamisele ning inimestega suhtlemisele. Lepi teiste inimeste isikuomadustega, ära püüa neid muuta.

Sõnn Kui tead, et sul on olemas keegi, kes mõistab sinu südamevalu ja muret, hakkab sul kergem. Jagatud mure on pool muret. Kas ka jagatud rõõm on pool rõõmu? Ei, see on hoopis kahekordne rõõm. Jaga nii oma muresid kui ka õnne ning tunned ennast paremini.

Kaksikud

Neitsi Aeg on huviorbiiti võtta sõbrad, mõttekaaslased, heategijad ning abilised.

Oled seltskondlik, spontaanne ja teadmistehimuline. Naudi hetke ning võta aega reisimiseks ja pidutsemiseks.

Kaalud

«Hakkame pihta» on Sinu tavapärane hüüdlause. Oled hakkaja ja entusiastlik ning alati esirinnas. Otsid uusi väljakutseid ja ebaharilikke situatsioone, et nendega silmitsi seista. Lase käia.

Sinu seisukohad võivad õiged olla, kuid teistes inimestes tekib siiski soov eemalduda. Keegi näeb sinus sisemist ilu ja saad tema abil elus pisut kergemalt läbi ajada. Ole avatud ning kõik muutub paremaks.

Vähk

Skorpion

Sinu seesmised mõtted on omadega pahuksis. Tunned, kuidas aeg läheb liiga kiiresti ning mõtled tihti vananemisele. Ära unusta, et vananemine on privileeg, mida ei saa igaüks nautida.

Nipinurk Autor: KAARI KAASIK • Mida teha kui sinu telefon on kukkunud vette? Võta karp või kott, mida on võimalik sulgeda, aseta enda mobiil koos riisiga sinna ja lase paar tundi seista. Riisi lisa nii, et telefon oleks kaetud.

• Kui sa oled sügava unega, siis pane oma telefon klaasi. See võimendab heli.

• Põletatud keelt aitab ravida suhkur.

• Kas sul läheb autos raamatut lugedes süda pahaks? Liiguta enda pead küljelt küljele, siis peaks parem hakkama.

• Leota vatipadjakest äädikas ja aseta see sinikale, mis aitab sellel kiiresti kaduda.

• Eemalda vereplekid Coca-Colaga.

Autor: KAAREL TIGANE

Praegu ei ole aeg, kus saaks asju jätta juhuse hooleks. Põhjalik ettevalmistus ja karm enesedistsipliin on sinu päästeingliks keerulistes olukordades.

Ambur Oled nii enda kui oma kaaslaste suhtes liiga range. Lähened sind ümbritsevatele jamadele võimalikult praktiliselt. Oled külma kõhuga. Ära näita välja, kui mingi asi sind nõrka kohta tabab.

Kaljukits Üks pluss üks võrdub alati kaks, isegi kui keegi väidab, et see ei ole nii. Sulle püütakse kärbseid pähe ajada ning mett moka peale määrida.

Sina aga jää kindlaks kui kalju, sest uskudes, et suudad lennata, suudadki seda.

Veevalaja Oled küll veevalajana sündinud, aga lisaks veele püüa klaasi täita ka millegi muuga. Piim oleks hea valik, sest sisaldab kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Pööra tähelepanu oma tervisele, eriti makro- ja mikroelementide piisavale olemasolule oma kehas.

Kalad Sel sügisel lükkad ümber väite «vaga vesi, sügav põhi» ja tõused oma kodukoha säravaimaks täheks. Muutud uppumatuks ning hoovus nimega Hiilgus hoiab sind igavesti endaga kaasas.

Kuidas reisida nutikamalt?

Autor: MIA MELANIE SAAR 1. Kui ostad lennupileteid kahele inimesele, broneeri alati üks akna äärde ja teine pilet teise pingirea äärde. Kui keegi ei tule vahele, on terve rida vaba ja kui tuleb, siis küsige vahetust ja saate kõrvuti istuda.

2. Kui reisid lennukiga, võta kaasa ainult käsipagas. Pilet on odavam, lennujaamas läheb vähem aega ja mõttetud asjad jäävad koju.

3. Riiete voltimise asemel keera

need hoopiski rulli, nii hoiad ruumi kokku.

4. Pane sokid jalanõude sisse, et säästa ruumi.

5. Riiete kortsumist saab vä-

hendada kui voltimisel kasutad nende vahelepanemiseks taskupabereid.

6. Tõuse vara üles, isegi kui on puhkusereis. Nii jääb palju rohkem aega avastamiseks ning päev on pikem.

7. Võta alati kaasa snäkke ja vett, sest kunagi ei tea, kas võõras kohas midagi pakutakse või kui pikaks päev kujuneb.

8. Küsi hotellist või infopunk-

tidest linnakaarte, sest sealt saab neid üldiselt tasuta.

9. Ära kunagi karda midagi

teha! Kui otsitakse vabatahtlikke või projektidesse osalejaid, siis alati tõsta käsi ja mine. See võib olla ainulaadne võimalus!

10. Tee palju pilte, et oleks

hiljem, mida meenutada, kuid naudi ka kohapeal olemist täiel rinnal!