Hei! Hoiad käes Valgamaa ilmselt esimest noortelehte Tankla, mis küll pole ajakirjanduslikus mõistes leht ega vist mitte ka infokiri, kuid sellegipoolest loodame, et väärt kraam lugemiseks ja innustumiseks. Et miks just Tankla? Tankla on Valgamaa noorte «ajaleht», kust maakonna noortel on võimalik ammutada kütust oma toimetuste planeerimiseks ja tegemisteks, kust võib leida häid eeskujusid ning huvitavaid mõtteid ise midagi oma elus organiseerida, et elus oleks natuke rohkem särtsu. Head tankimist!
Mida pakub Valgamaa Partnerluskogu noortele?
Ma ei kogu asju, vaid kogemusi KAIJA KÕIV Vaba entsüklopeedia järgi on vabatahtlik inimene, kes pakub oma aega, energiat või oskusi vabast tahtest ja tasu saamata. Täiesti õige see mõiste siiski pole. Nimelt tasu, mis Euroopa Vabatahtliku Teenistusega kaasas käib, on suursugune, enneolematu ja igavene. Kui lennata tahan, pean olema piisavalt julge põrandast lahti laskma! Nüüdseks juba peaaegu kaks aastat tagasi osalesin koolitusel, kus kõrva ja silma hakkas Euroopa Vabatahtliku Teenistuse teema. Enesele teadvustamata hakkasin intensiivset uurimistööd tegema. Mida rohkem programmist teada sain, seda vapustavamaks ja reaalsemaks kõik muutus. Eesti külaliikumine «Kodukant» oli uueks väljakutseks valmis ning oma tööd saatva organisatsioonina on nad igakülgselt hästi teinud. Mõningate otsingute järel maandusin Austria mägede ja metsade vahel väga vahvas talus nimega Esperanza (hispaania keeles lootus).
Võimalus üksi olla on ilusaim, käsk üksi olla valusaim Läksin vabatahtlikult üksindusse. Olles igasuguse taustata täiesti võõras ko-
has, leidsin kellegi, kellele enne sõprade ja vanemate kõrvalt nii palju aega ei jäänud – Mina. Uskumatult hea on avastada endas emotsioone ja instinkte, mida kunagi enne kasutanud ei ole, väljakutsetega kaasa minna, kartuste ja kõhklusteta. Aeg enesele ja ainult enesele.
Ka kõige tumedamas päevas leidub mõni päiksekiir Esimene ennelõuna oli raske! Lendasin kohale ja mõtlesin, et kuhu ma jälle ennast mässinud olen? Aga enam ei olnud pääseteed. See oli mu uus kodu järgnevaks üheksaks kuuks. Pärastlõuna oli juba lihtsam, sest lõpuks jõudis kohale tegelikkus: sellest ajast võtan kõik, mis võtta annab, sest teist võimalust enam ei anta. Esmalt teen vajaliku, siis võimaliku ja lõpuks saavutan ka võimatu! Vale tegude järjekord võib vägagi kurvalt lõppeda! Iga asi tuleb õigel ajal, vaja on ainult ennast ja aega usaldada. Tänu sellele, et ei teinud endale mingeid suuri plaane ette ja tegutsesin samm-sammult, saan praegu sajaprotsendiliselt viimast kuud Austrias nautida. Kõik, mis olen saavutanud ja oma kogemustepagasisse pakkinud, tuleb minuga kaasa. Ning kõik need võimatud teod, mis veel ehk kuskil ootavad, leiavad mind kindlasti üles.
erakogu
Otsimine ja tee on tähtsamad, kui lahendus ise Esitasin endale enne vabatahtlikku aastat mitmeid küsimusi, millele vastust saada lootsin. Olen paljudele neist lahenduse leidnud, osad negatiivsed mulle, osad positiivsed teistele. See rada, mida mööda olen aga kogu selle aja käinud, saab ainult õpetlik olla. Nagu matemaatika kontrolltöö, kus lahenduskäigu eest saab paremaid punkte kui vastuse eest. Tunnen rõõmu väikestest asjadest. Nõnda on võimalik igal ajal natuke õnnelik olla. Pisiasjad on tegelikult õnne kõige suuremad produtseerijad, sest juba nende leidmine ja märkamine on nii imeline, et naeratus lihtsalt kisub näole. Tihtipeale tuleb aga mõneks ajaks kaugeneda, et märgata kõige lähedasemate ja tavalisemate asjade erilisust ja vajalikkust. Lihtsalt hingan sõõmu seda värsket õhku ja naudin. Selle ülivinge aja jooksul Austrias vabatahtlikuna töötades olen tundnud kõige segasemaid tundeid, näinud kõige imelisemaid paiku, õppinud tundma kõige sõbralikumaid inimesi, kuulnud kõige paremat muusikat, elanud välja oma sügavaimad emotsioonid, leidnud ratsutamise võlu ja palju, palju veel.
Indu ja kogemusi annavad nii saavutused kui läbikukkumised SIRET KONONOV VALGA PÕHIKOOL Toksid tüdinult pastakaga lauda, tunni lõpuni on veel 20 minutit ja õpetaja jutt pole enam ammu loogiline. Seda ei juhtu mitte ainult kaks või kolm tundi, vaid päevast päeva ja nädalast nädalasse. Üritades mõttejõul sundida seinakella seiereid kiiremini liikuma, tuleb pähe mõte: «Midagi võiks toimuda.» Selle järel väike «Teeks ...» ja siis pageb see väike välgatus ära veel enne, kui päris ideeks muutub. Tuleb tuttav ette, eksole? Järgmine
kord kraba sellest mõttemaimukesest kindlalt kinni. Üldiselt toetatakse koolides õpilaste omaalgatust. Üksi midagi organiseerida on ehk liiga keeruline aga kindlasti mitte võimatu. Samas mitu pead on ikka mitu pead ja mitmekesi mõeldes võib ühest ideest saada palju suurejoonelisem üritus. Olles ise mitmete Valga põhikooli õpilasürituste väljatöötamise ja korraldamisega vahetult seotud, tean, kui valulikult mõni ääretult hea idee teostatakse. Aga kui asjaga suurt vaeva näha, on heameel saavutatu üle seda suurem. Põhikooliastme Missi ja Misteri ning algklasside Printsi ja Printsessi valimiste esimesel korraldamisel said
kõik õpilasesinduse liikmed tunda vett ja vilet, kuid aasta lõpus otsustasime, et neist üritustest saavad traditsioonid, sest kogemus ja tagasiside oli ääretult positiivne. Igakord on võimalus, et midagi aia taha läheb. Olgu see siis korralduse lonkamine või osavõtjate puudumine. Teinegi üritus võib sinnasamasse kukkuda, kuid kolmas tuleb välja nii hästi, et ise ka ei usu. Mitte ainult saavutused ei anna indu ja kogemusi, vaid läbikukkumisedki – järgmine kord lihtsalt tead, mida teisiti teha. Õpilased tulevad uskumatult vahvatele ideedele, sest nad tahavad teha seda, mis neile endalegi meeldib. Mida tahad SINA koolis teha?
MTÜ Valgamaa Partnerluskogu on koostöökogu, mis ühendab era-, omavalitsus- ja mittetulundussektori organisatsioone ning mille eesmärk on kohalik areng Valgamaal. Partnerluskogu tegevuse peamine eesmärk on jõuda selleni, et elu Valgamaal oleks parem ja valgamaalased tahaksid siin elada. Suurt tähelepanu on pööratud just noortele ja nende tegutsemisvõimaluste laiendamisele. Peamine, mida noortele pakume, on just projektipõhine, st et ühendustel ja ettevõtetel ning kohalikel omavalitsustel on võimalus olnud taotleda projektikonkursite käigus raha eri investeeringutele. Projekti „Noor Valgamaa” raames toimus aasta alguses projektikonkurss, mille eesmärk oli soodsamate tingimuste ja mitmekesisemate võimaluste loomine noorte algatusvõime, annete ja ettevõtlikkuse arendamiseks. Taotleda sai kuni 100 000 krooni. Laekus päris mitmeid projekte, mis parandavad noorte võimalusi tegutsemaks oma kodukohas. Näiteks esitati projekte noortekeskuse ümbruse korrastamiseks ja arendamiseks ning ruumide remontimiseks, savipõletusahju, muusikakeskuse, poksikoti, jalgrataste ja suuskade soetamiseks. Loomulikult kaasnevad nende vahendite soetamisega ka eri tegevused noortele. Lisaks on praegu veel käimas noorte koostööprojektide konkurss, mille raames toetatakse kuni 150 000 krooni ulatuses järgmisi tegevusi: • ühislaagrid, üritused, koolitused, seminarid; • ühisreisid koos koolituse või seminariga; • teised noortevahelist koostööd edendavad tegevused. Koostööprojektide puhul tuleb meeles pidada järgmist: 1. Projekti peab olema kaasatud vähemalt kolme omavalitsuse piirkonnas tegutsevad noorterühmad või organisatsioonid. 2. Kui taotlejaks on ülevalgamaaline organisatsioon, tuleb projekti planeerimisse ja tegevuste elluviimisse kaasata vähemalt kaks teist noorteorganisatsiooni; 3. Kui tegevustesse on kaasatud noored väljastpoolt tegevuspiirkonda, peab tegevuspiirkonna noorte osakaal olema proportsioonis partnerite arvuga. Kui tekkis huvi, võta ühendust allpool oleva kontaktiga või uuri Valgamaa Partnerluskogu kodulehekülge www.valgaleader.ee. Noortemeetme koordinator MAREK MEKK tel: 523 7793, e-post: marekmekk@gmail.com
NOORTE VÕIMALUSED MAAL – tugisüsteem Valgamaa noortele Noorte omaalgatuslikud väikeprojektid Millal? 20. maist 19. juunini ootame noorte projektiideid, mis aitavad kaasa noorte omaalgatuse tõstmisele. Kellele? Oma ideedega on oodatud noortegrupid/sõpruskonnad (3–12 noort), kes on • vanuses 13-26 aastat; • Valgamaa valdadest või Tõrva linnast. Mida toetame? • noorte endi algatatud ühisüritusi; • noortekeskuste tegevusvõimaluste mitmekesistamist; • vaba aja tegevusteks vajalike asjade soetamist; • koolitusi, seminare, laagreid, õppepäevi; • ja teisi noorte omaalgatust ja ühistegevust soosivad tegevusi. Milline on toetusumma? • maksimaalne toetussumma ühe projektiidee kohta on 10 000 krooni; • 10% projekti kogumahust peab
olema oma- või kaasfinantseering. Ideekirjeldus on umbes üks lehekülg pikk ja peab sisaldama: • taotleva organisatsiooni / noortegrupi nimi ja projekti meeskonna nimed; • kontaktisiku nimi, telefon ja kontakt; • idee / projekti pealkiri; • elluviimise koht; • mida on vaja projektiga muuta; • kuidas plaanite olukorda muuta ja mis on planeeritavad tegevused selleks; • kes on projektist kasusaajad ja selles osalejad ning millisel moel nad kasu saavad; • esialgne eelarve sh mitte unustada oma-/kaasfinantseeringut. Täpsem info: MAREK MEKK tel: 523 7793 e-post: marekmekk@gmail.com veeb: www.valgaleader.ee
2
mai 2009
Tõmbame Valgamaa noored ja noorsootöötajad ühe mütsi alla LÄINUD Et kõik algusest peale ausalt ära rääkida, siis mõned aastad tagasi kutsus Valgamaa Partnerluskogu ellu projekti «Noorte võimalused maal», mille peamine ülesanne oli liita omavahel tihedamalt kokku ja panna läbi käima noorsootöötajad ja -liidrid ning aktiivsemad noored ehk lühidalt öeldes – võrgustuda. Seejuures ei saadud tööle küll just ideaalset võrgustikku, kuid päris palju muutusi tõi see siiski kaasa ja tekitas osalejates tahtmise ka pärast projekti lõppu jätkata. Selle tõestuseks on 2008. aastal kirjutatud projekt, mis esitati Vabaühenduste Fondile ja mis leidis ka rahastust. Vabaühenduste Fond on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. 449 775 krooni suuruse toetuse saanud projekti eesmärk on jõuda maakonna iga noore ja noorsootöötajani ning luua võrgustiku välja arendamise näol tugev alusvundament maakonna noorsootööle. Projekt on suunatud eelkõige noortele. Teised sihtgrupid on Valgamaa noorsootöötajad ja noortejuhid; noorteorganisatsioonid ja -ühendused ning tegutsevad noorsootööstruktuurid. Kaudselt on projektist kasu kohalikele omavalitsustele ja maakonna noortega tegelevatele külaseltsidele. Esimesel kohtmisel keskenduti projekti tutvustamisele, koolitusprogrammi esimeste koolituste paikapanemisele, võrgustiku meedia- ja infotööplaanile ning otsustati teha algust noorte infovajaduste kaardistamisega kõigis maakonna omavalitsustes. Käesolevaks ajaks on toimunud kaks kahepäevast KOOLITUST, esimene neist keskendus neurolingvistilisele programeerimisele, maakeeli öeldes keskenduti sellele, milline mõju on meie sõnadel ja hoiakutel meie tegudele ning kuidas muuta oma hoiakuid üldlevinud müütide osas. Teine koolitus pühendus eelkõige projektikirjutamisele ja -juhtimisele. Jaanuaris tegelesid noored varsti valmiva NOORTEINFOPORTAALI kaardistamisega – koguti kokku maakonna noorte arvamus sellest, mida võiks portaal sisaldada ja kuidas peaks välja nägema. Juba on laekunud ka esimesed pakkumised mitmetelt kodulehtede valmistajatelt ja peagi langetame
otsuse parima pakkuja kasuks. Paralleelselt teiste tegemistega on alanud VALGAMAA NOORSOOTÖÖ STRATEEGIA väljatöötamine, päris mitmeid kordi on toimunud töörühmade kokkusaamised ja vaikselt hakkab strateegia oma kuju võtma. Valgas 16. märtsil toimunud SEMINAR oli projekti üks suuremaid üritusi, kus peale noorte võtsid osa kohalike noortega tegelejad nii vabatahtlikult kui ametialaselt. Seminaril räägiti noori puudutavatel teemadel – töö, meelemürgid, kool, suhted eri noorte vahel jpm. Ka antud trükis, mida just loete, on projekti üks osa. Enamus materjali sellest jõudis ka strateegia töörühma kätte, et arvestada strateegia loomisel noorte pakutud ettepanekutega.
TULEB Jätkuvalt on tulemas eri KOOLITUSI noortejuhtide ja noorsootöötajate pädevuste arendamiseks. Kõik koolituse teemad tulenevad just sellest, mida praegu vajatakse. Seitsmest planeeritavast koolitusest peaksid kaks olema sellised, mis toimuvad väljaspool maakonda, et laiendada osalejate silmaringi ja hankida uusi kogemusi teistelt. NOORTEPORTAAL peaks valmima juba sel suvel, mil toimub ka vaikselt testperiood ehk katsetamine. Portaali hakkab samuti kandma nime TANKLA. Valminud portaalist anname teada niipea, kui see on küps ;) Kogu projekti vältel on tähtis ka maanoorte VÕRGUSTIKU LAIENDAMINE, st tahame tegevustesse kaasata veel rohkem
huvilisi ja osapooli. Pole veel hilja liituda maakonna noorsootöötajaid ja -juhte koondava võrgustikuga, sest suurem osa koolitusi ning kokkusaamisi on alles tulemas. Liituma oodatakse aktiivseid noori, noorteorganisatsioone, veel liitumata noorsootöötajaid ja -juhte ning vabatahtlikke, kes näevad endas potentsiaali kohalike noortega tegelemiseks. Projekti üks eesmärke on kolmes omavalitsuses linna- või vallavolikogu kõrvale luua NOORTEVOLIKOGU, et kaasata noori otsuste tegemise protsessi. Siin lehes on edulugu meie naabritest – Läti noortest, kes on sellega hakkama saanud ja organisatsioon toimib ideaalselt. Suve lõpuks peaks valmima „VALGAMAA NOORSOOTÖÖ ARENGUSTRATEEGIA aastani 2013,“ mille avalik esitlemine toimub septembris 2009. Sellele
oodatakse kõiki osapooli, kus nende esindajad sõlmivad hea tahte lepingu strateegia rakendamiseks. Peamine, milleni tahame jõuda – luua sügisel mittetulunduslik KATUSORGANISATSIOON maakonna noorsootööstruktuuride koostöö koordineerimiseks, eesmärgiga anda maakonna noorsootöövõrgustikule võimalus kasvada jätkusuutlikuks ja iseseisvaks. See tagab meie maakonna noortekeskuste ja teiste oragnisatsioonide järjepidevuse ja parema koostöö ning ilmselt ka suurema suutlikkuse algatada suurprojekte ka edaspidi, et VALGAMAAL OLEKS NOORTEL HEA ELADA JA TEGUTSEDA. «Valgamaa noortevõrgustiku loomine» projekti lõppdaatum on 30. aprill 2010 , nii et pole veel hilja hüpata rongile. Sinu TANKLA ;)
Kuidas ma ise noortekeskuse projekti kirjutasin ja sellel ka tulemus oli KATRE KIKKAS Tsirguliina keskkool Umbes aasta tagasi kuulsin võimalusest kirjutada projekt Valga maavalitsusele, sest oli käimas «Avatud noortekeskuste projektikonkurss», millel on suhteliselt lihtne taotlusvorm. Hiljem kirjutades selgus, et see polnud üldse nii, sest oli vaja läbi töötada arengustrateegiaid ning kõik väga üksikasjalikult lahti kirjutada. Samuti arvestasin kõigi kriteeriumitega, mille alusel projekte hinnatakse ning jälgisin prioriteete. Kuna meie Tõlliste avatud noortekeskuse noorsootöötajal Marek Mekil oli kontakt Muhu Liiva noortekeskusega, otsustasime, et võiks teha midagi koos nendega, sest nii on omapärasem ja alati soositakse projekte, kus laiem sihtgrupp. Tuli uurida hinnapakkumisi, majutus- ja toitlustusvõimalusi ning kõike muud, et koostada eelarvet ja tegevuskava. Projekti eesmärkideks said noortele paremate suhtlemisvõimaluste loomine; parem läbisaamine erinevate noorte vahel ja noorte ühendamine; seikluskasvatuse arendamine; tervisespordi propagee-
rimine ja noortes huvi tekitamine multimeedia vastu. Muidugi ei saanud ma selle kõigega päris ise hakkama – meie noorsootöötajad Marek ja Sigrit Säinas aitasid mind. Väga hea tunne oli, kui projekt pärast mitmekuist tööd lõpuks valmis sai. Selle läbiv teema oli meedia ning eesmärk uued sõprussidemed ja ühise filmi tegemine. Projekt oli vajalik, sest puudus suhtlus teiste, kaugemate noortekeskuste noortega. Samuti tuli mõte koos multimeediaga tegeleda. Noored käivad üldiselt liiga vähe looduses ringi ega tunne oma kodumaad. Seetõttu viisime nad Muhumaale, kus olid käinud vaid vähesed. Kuna sel aastal oli meie noortekeskus tegelenud palju multimeediaga, soovisid noored nüüd tehasellist koostööd teiste noortekeskustega. Kuid pingelisem aeg oli alles ees, sest mitte miski polnud ju kindel. Ühtlasi valiti mind õpilaste seast ka nõukogusse, kes pidi selle vooru projektide üle otsustama. Mõni nädal enne koosolekut saadeti mulle need projektid koju. Esmapilgul oli nende seas nii mõnigi väga tugev projekt. Koosolekul vaadati kõik läbi ja otsustati kõigile raha anda kasvõi mingil määral. Kõigi nende projektide seast oli minu oma ainus, mis oli noore enda kir-
jutatud, ehkki seda oli juba ammu toonitatud. Mõnituhat krooni võeti vähemaks ka meie projekti eelarvest, aga polnud hullu, sest suhtelise mahukuse juures oli see täiesti loogiline ja mõistetav. Edasi algas suur, raske ja õige töö. Esimese asjana tuli uue rahasumma tõttu eelarve ümber teha. Hakkasime pidama läbirääkimisi teiste noortekeskustega ning enda noortegruppi kokku ajama. Pidin tellima bussi, kuhu mahuks sisse 20 jalgratast ja seetõttu osutus see raskeks. Samuti oli ju suvine aeg ja väga paljud olid juba broneeritud. Saingi lõpuks hakkama nii, et meid viis üks ja tõi teine firma. Otsustasime, et teeme suurema osa söögist koha peal ise. Me ei hakanud Lõuna-Eestist eriti toiduaineid kaasa vedama ning ostsime need sealt. Tegelikult sujus kõik väga hästi. Sõitsime palju jalgratastega, tegime kõvasti sporti ja viibisime palju looduses. Kohalikud aitasid meil tutvuda sealse looduse ja kultuuriga, ühtlasi tegime eri filmivõtteid, mille tulemusena saime valmis lühifilmi. Lõime ka uusi tutvusi, ehkki kahjuks osales vähe Muhu noori. Kõige tähtsam oli siiski see, et noortele meeldis ja tagasiside oli enamjaolt positiivne.
mai 2009
3
Noor ettevõtja: olen ise enda peremees MARITE UIBO Valga Selveri Sõpruse tänava poolsel nurgal on klaasist sein, mille taga võib askeldamas näha heledapäist juuksurit. Tema on Kaili Hagge, 22aastane Laatre tüdruk, kes ise oma äri püsti pani ja nii iseenda perenaiseks hakkas. Kui ta 2006. aastal Tsirguliina keskkooli lõpetas, oli silme ees siht peagi politseivormi kandma hakata. Ent katsetel ei läinud soovitult. Siis asus mängu sõbranna, kes Kaili meikimis- ja stilistikakatsetustest teades tema nime Tartusse juuksurikooli kirja pani. Kaheaastase õppeaja käigus jäi kummitama ühelt õpetajalt kuuldud mõte ettevõtjaks ja ise endale leivaandjaks hakata. Kuna keskkooli majandusõpetuse tundides tutvustati ettevõtluse põhitõdesid, sealhulgas äriplaani koostamist, võttis Kaili ühendust oma õpetaja Marek Mekiga. Füüsilise isiku ettevõtlus (FIE) ja raamatupidamine olid need teemad, millest juttu oli. Samuti sai ta kaasa eri materjale ja soovituse pöörduda Tööturuametisse (nüüd Töötukassa), konsultatsiooni sai ta ka Valgamaa arenguagentuurist. «Pool aastat – suvest talveni. Oleks kindlasti ka kiiremini saanud,» naerab Kaili, kui vastab küsimusele, kui kaua läks aega, kuni midagi konkreetset paistma hakkas. «Kõige raskem oli leida konkurente ja hinnainfot, et neid võrrelda ja oma hinnad välja töötada, et end ikka ära majandada. Bilansid olid ka päris rasked.» Tulevane ettevõtja esitas oma äriplaani Tööturuametisse. Kaitsmises polnud midagi hullu, komisjonis oli isegi kiidetud. Tookord käis hindamine väga kiiresti – nädal hiljem võis ta juba reaalselt te-
ABI SAAD • Töötukassa (kuni 30.04.2009 Tööturuamet) Valgamaa osakond tel: 767 9788; 527 2238 e-post: merike.metsavas@tta.ee veeb: http://www.tootukassa.ee • Pille Paberits kutse- ja karjäärinõustaja Valga maavalitsuses tel: 766 6189; 5567 5019 e-post: pille.paberits@valgamv.ee • Mart Jallai karjääriinfo spetsialist Valga maavalitsuses tel: 766 6116; 5453 7701 e-post: • Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur Ülle Vilo Ettevõtluskonsultant tel: 767 9802; 510 3254 e-post: Ylle.Vilo@arenguagentuur.ee • Jana Iljin Ettevõtluskonsultant tel: 763 5410; 526 8598 e-post: Jana.Iljin@arenguagentuur.ee veeb: www.arenguagentuur.ee • MTÜ Sebra Koolitused Marek Mekk tel: 523 7793 e-post: marek@sebrake.ee
gutsema hakata ja tänavu jaanuaris ta seda FIEna tegigi. Selleks oli Euroopa Sotsiaalfondist talle eraldatud 58 000 krooni, täpselt nii palju kui küsitud. Et ta pärast kooli lõpetamist Tartusse jääda ei tahtnud – siin on vanemad ja sõbrad – , otsis ta kohta Valgas ja leidis sellise, kus oli olemas ka põhisisustus (Tallinna solaariumifirma OÜ Sunmax). Ehkki ta oma tutvusringis end veidi reklaamida püüdis, püsiklientuurist ei saanud rääkida ei algul ega praegugi. Ta on vanematelt tegijatelt kuulnud, et enne kahte-kolme aastat väga loota ei maksagi. Seega on Kaili see, kelle juurde võib (praegu veel) löögile pääseda päevi järjekorras ootamata. Sel moel on vedanud Selverisse sisseoste tegema tulnud lätlastel, nii ka Põhja-Eestist siia käima tulnud. Kaili kätt ja kääre on usaldanud ka soomlased, norrakad ja Venemaalt. «Tegelikult juba esimesel päeval, kui sättisin asju paika, ja siltegi polnud väljas, taheti tulla,» meenutab ta. Ise pusib ta ka oma raamatupidamist teha, abiks FIE käsiraamat ja kui vajalikuks peab, küsib nõu maksuametilt. Tema sõnul pole maksuamet üldsegi nii halvaendeline koht, nagu seda ette kujutatakse. Saanud isa julgustust praktikajuhendajalt, soovitab ta nüüd ise teistel seda võimalust kasutada. Loomulikult peab juuksur end ka pidevalt valdkonnas toimuvaga kursis hoidma. Sel kuul toimub Tallinnas Rootsi tippjuuksuri eestvedamisel koolitus, mille teema on meie seas levinud stressi mõju juustele – milline on seejuures õige hooldus. «Olen tulemusega väga rahul,» teatab Kaili. «Keegi ei käsuta, keegi ei kamanda. See on ju iga noore unistus.» Järgmine unistus on omada isiklikke ruume.
Muusika, ettevõtlus ja Martin Hoolma MARTIN HOOLMA Stockholmi kõrgem majanduskool Riias «Kas olla nagu üldine hall mass või teha midagi teistmoodi ja eristuda?» Juba keskkoolis mõtlesin, mida teha lisaks igapäevasele õppetööle ning kuidas võiks see mulle tulevikus kasutoov olla. Ma tahtsin ja tahan siiamaani tulevikus edukas olla! Harjutasin kolm aastat iga päev 2–4 tundi Nõo reaalgümnaasiumi internaadi keldris trumme ning olin motiveeritud trummimänguga tippu jõudma. Pärast saates “Talendijaht” osalemist ning eelsaate võitmist sain mitmeid kutseid esinema eri üritustele, mis andis võimaluse taskuraha teenimiseks. Nüüd ilmnes probleem, sest maksed oli vaja teha ametlikult, kuid kuidas seda teha? Otsisin infot internetist ja konsulteerisin tuttavatega ning otsustasin oma isikliku firma rajada. Edasised finantstehingud ei olnud enam probleemiks ja mu firma tegevus hakkas vaikselt hoogu koguma. Samas olin valmis saavutama midagi enamat ja hakkasin sellele üha enam mõtlema. Firma olemasolu avas võimaluse raha taotlemiseks projekt kirjutada ning isiklikku ettevõtlust veelgi laiendada. Hakkasin ideid otsima, neid tulevikuvisioonideks ümber kujundama ja siis paberile kirja panema. Kirjutasin paralleelselt kooli lõpetamisega projekti ning käisin sellega seoses Valgamaa arenguagentuuris parandusi tegemas.
Pärast Nõo reaalgümnaasiumi lõpetamist esitasin projekti Tööturuametile, kus see vastu võeti ja mulle eraldati Euroopa Sotsiaalfondist 70 000 Eesti krooni. Projekt seisneb showde korraldamises ja koostöö tegemises muusikutega. Firma oli alustatud ning projekt oli samuti esitatud, kuid majandusteadmi-
si ja äriplaneerimisoskusi mul palju ei olnud. Nüüd õpin Stockholmi kõrgemas majanduskoolis (SSE) Riias, et tulevikus firma edukana toimima panna. Pärast tehnika saabumist Saksamaalt hakkasin show-kavasid koostama ja harjutama. Olin jõudnud enne jõule mitmeid esinemisi planeerida,
kuid kahjuks, nagu äris ikka, ei laabunud kõik plaanide järgi. Nimelt oktoobris juhtus minuga Riias õnnetus – nihestasin parema õlaliigese, mistõttu ei olnud ma võimeline trumme harjutama ja pidin kavandatud esinemised ära ütlema. See tekitas firmaga tegelemises lünga. Lootsin uue aasta saabudes uue hooga alustada, kuid nii uskumatu kui see ka pole, libastusin vana-aasta õhtul jääl ja sain taas õlatrauma. Pärast teist tõsist vigastust keelas kirurg igasuguse füüsilise pingutuse paremale käele kolme kuu jooksul, mis paratamatult mõjus negatiivselt trummimängutehnikale ja -oskustele. Samuti tähendab viis kuud firma mittetoimimist alustamist peaaegu otsast. Trummimängutehnika tuleb üles soojendada, kavasid uuesti harjutada ja mis kõige tähtsam, tuleb leida tellimusi – see kõik võtab omakorda aega, mis tähendab, et firma tegevus lükkub veelgi kaugemasse tulevikku. Kuidas sellest lõksust välja võiksin saada? Minu vastus: tahtejõud ja pidev tegutsemine. Olen endiselt energiline, tegudealdis ja enamgi veel – motiveeritud. Püüdlen oma tuleviku edukuse poole ja olen kindel, et ühel päeval ma sinna ka jõuan. Seega harjutan endiselt muusikat, omandan SSE Riga-s majandusteadmisi ning nende kahe kombinatsiooniga kavatsen oma visiooni (mida ma muidugi täpselt veel ei oska kirjeldada) ellu viia. Nii lihtne see ongi! Eks ma paarikümne aasta pärast mainin, kas oli lihtne või ei.
4
mai 2009
EVS lennutab kas või Kuule! SIIRI LIIVA Puka avatud noortekeskus vabatahtlik Proyecto Alma de Niño lastekodus Kolumbias Päris kuule (veel!) EVSiga minna ei saa. Küll aga saab selle abil minna teisele poole maakera, näiteks Kolumbiasse, kus ma praegu kolmandat kuud ka olen. Aga mis peitub selle müstilise kolmetähelise lühendi EVS taga? Ei midagi muud kui sõnad Euroopa Vabatahtlik Teenistus. «Mh?» küsid jätkuvalt arusaamatult? Kas tegemist on sõjaväeteenistusega? Ei, ei – EVS on mõeldud kõigile vähegi seiklusvalmitele ning julgetele Euroopa Liidu noortele vanuses 18-30, kes on valmis esitama väljakutse nii iseendale kui ümbritsevale maailmale. Mõeldud on noortele, kel ei ole midagi selle vastu, et veeta kaks kuud kuni aasta mõnes võõrriigis, õppida selle keelt ja kultuuri ning teha samal ajal vabatahtlikku tööd lasteaias, noortekeskuses, lastekodus, loomaaias, looduskaitsealal, ülikooli või muu taolise asutuse juures. «Kõlab toredalt, aga kust ma raha selle jaoks peaks võtma?» küsid Sa kahtlustavalt. Kõige ägedam asi selle programmi juures on, et see kõik on Sulle praktiliselt tasuta! Programm katab projekti ettevalmistuskulud, reisikulud sihtriiki ja tagasi, kohalikud toidu-, eluaseme- ja transpordikulud, keeleõppe-, väikese ühiskondliku projekti läbiviimise kulud ning koju tagasi tulles oma kogemuse jagamiseks vajaminevad kulud. Jõudsin Kolumbiasse 31. jaanuaril ja minu vabatahtlik teenistus kestab pool aastat ehk juulikuu lõpuni. Esimese kuu veetsin koos kaasvabatahtlikega Kolumbia pealinnas Bogotàs hispaania keelt õppides, kolumbia kasuperekonnas elades ja erinevates kultuuri tutvustavates ettevõtmistes osaledes. Muuhulgas sain tuttavaks Kolumbias juba seitse aastat elanud ja kolumblasega abielus oleva eestlanna Eve Hurtadoga. 24. veebruaril toodi meid koos kaasvabatahtliku rootslase Filipiga Mesitas del Colegio nimelisse väikelinna, mis asub umbes 60 km kaugusel pealinnast ning kus elab kuni 20 000 ini-
TAISI LUHT Viljandi Kultuuriakadeemia
mest. Siin asuvad ka sellise toreda asutuse nagu Proyecto Alma de Niño lastekodu kaks maja – La Finca poistele ning Villa Ruth tüdrukutele, mis kokku koondavad umbes 120 last. See ongi koht, kus mina oma vabatahtlikku tööd teen. Mis on mu tööülesanded? Kuna Kolumbias võtab kõik aega, siis konkreetseid tööülesandeid mul veel ei ole. Küll aga olen esimese pooleteise kuu jooksul aidanud korrastada asutuse paberimajandust, aidanud selle sotsiaaltöötajat, värvinud ja kaunistanud ruume, teinud seinakalendri La Fincale, õppinud tundma siinseid poisse ja tüdrukuid ning selle kõige käigus hakanud
rääkima hispaania keelt. Varsti hakkan andma inglise keele tunde ja assisteerima mõlema maja koordinaatoreid. Mesitas del Colegio väikelinn on jumalik koht mägede keskel ning oma töö, töökaaslaste ja tööülesannete abiga õpin ma tundma kolumbia kultuuri ja keele omapärasid. Kas teadsid, et lisaks paljuteatud narkokaubandusele on Kolumbia tegelikult ka kirjaniku Gabriela Garcia Marquezi sünnimaa, siin on rikkalik loodus, hea toit ja muusika ning väga ägedad inimesed? Minagi ei teadnud seda varem – kuid just seda ja palju muud õpetab mulle EVS! Ja ma ise poleks kunagi uskunud, et juba kahe kuuga oskan hispaania keelt rääkida!
Mind lennutas Kolumbiasse MTÜ Continuous Action programmi Euroopa Noored alaprogrammi Euroopa Vabatahtliku Teenistuse vahendusel. Loe minu tegemistest lähemalt ajaveebi «Minu Kolumbia» vahendusel http://minukolumbia.wordpress.com ning uuri lisa Euroopa Noored Eesti büroo kodulehelt http://euroopa.noored.ee/vabatahtlik ja MTÜ Continuous Action kodukalt http://www.continuousaction.ee Kui juba mina olen nii kaugele saanud, saad ka Sina! Kutsun Sindki EVSi lennule iseennast, elu ja maailma avastama!
Läti-Valka noortevolikogu tõmbab omaealised tegevusse MARITE UIBO 9. mail toimus Valga kaksiklinnas Valkas järjekordne suur heategevuslik piirilaat. Müügi-ostu ja muude tegevuste kõrval pakkus soovijatele harivat ja lõbusat meelelahutust ka seltskond noori – Valka noortevolikogu. Noortevolikogu töö käivitus kohe esimesel katsel 2005. aasta septembris. Pärast seda kui toonane noorsootöötaja koolidesse, klubidesse ja organisatsioonidesse kirja läkitas palvega saata kaks esindajat loodava ühenduse avakoosolekule. Kokku tuli umbes 15 inimest, kelle hulgas ka nii töötavad kui mittetöötavad üliõpilased. Valiti esimees, protokollija ja teatud valdkondade (kultuur, sport, reklaam) eest vastutajad. Esimene suur saavutus ei lasknud end kaua oodata – juba sama aasta septembris avasid nad linnas noortebüroo, mille tegevus on sisuliselt sama, mis noortekeskustel Eestis. Valka noorsootöö praegune spetsialist Romina Meļņika, kes toona õppis kohaliku keskkooli lõpuklassis ja tegutses aktiivselt noorteklubis Pagrabs (Kelder), ütles, et algul oli nende eesmärk peamiselt kokkukäimisvõimaluste ja vaba aja sisustamise korraldamine. Ajapikku on lisandnunud ka suund tegutseda kodulinna arengu ja kaaslinlaste heaks. Volikogu esimees Zanda Cekula lisas, et nii ei tegelegi ühendus ainult meelelahutusega vaid ka heate-
Tõlliste noortekeskus tutvus Ungaris Euroopa meediapeegelpildiga
gevuse ja linnapildi paremaks muutmisega. Romina ja Zanda on need kaks, kes on volikoguga seotud olnud algusest peaale. Zanda on praegu Riia Pedagoogilise Ülikooli Cēsise osakonna avalike suhete tudeng, tookord õppis ta 10. klassis ja kuulus militaarsesse noorteorganisatsiooni Jaunsargi. «Häid mõtteid, mida teha, on palju, kuid tihti on probleem rahas. Aga me ei karda, midagi ikka välja mõtleme,» rääkis Zanda, kelle juhtmõte Valka linna kdulehel on «Kui mulle öeldakse, et ees ootavad raskused, ma ei karda, vaid tahan ise tüüri juures olla».
Volikogu tegemiste hulgas on näiteks laste mänguväljakud, millest ühe kallal pusiti 13 tundi jutti. Lõpuks läks pimedaks, mistõttu osa prožektorite hoidjaiks ja valguse näitajaiks rakendus. Teise puhul oli tarvis lammutada põlenud hoone varemed. Ise on tehtud ka puidust pinke, mida õpiti kolmepäevases laagris – alates palkide koorimisest kuni maasse löömiseni või ühendamiseni. Lihtsalt koristustalgutel osalemist ja puude istutamist poleks selle kõrval nagu mõtet mainidagi. Nende algatatud on ka selline aktsioon nagu «Valka linna mõõtmine
noortes». Linnas hõigati välja üleskutse tulla ühel õhtul kohale, võtta kätest kinni ja seista kindlate punktide vahele jäävale lõigule. Samas avati linna rekordite raamat, kuhu kanti näiteks ka üritusel viibinute hulgast valitud kõige pikem tüdruk ja poiss, kõige pikema patsi omanik jne. Tänavu kutsuti linlasi valima millegipoolest silma paistnud naisi. Nii tähistati naistepäeva ja tunnustati päevakangelasi kümnes nominatsioonis. Koostööd tehakse linnavalitsuse ja kultuurimajaga. Igal aastal jõulude ajal korraldavad noored vähekindlustatud perede lastele suunatud heategevusliku kampaania, pöördudes aktiivselt nii ettevõtjate kui eraisikute poole. «Olgu tegemist väikese kingituse, rahasumma või maiustusega, kõik on abiks,» ütles Romina ja lisas, et suuri annetusi ei saa praegusel ajal ju tahtagi. Piirilaatadel on noored tegevuste läbiviijana olnud väljas kogu tegutsemisaja vältel. Kuna tänavu langes laat Euroopa päevale, korraldati muuhulgas selleteemaline mäng. Mai lõpus leiab rohelise mõtteviisiga neidude ja noormeeste eestvedamisel kesklinnas aset keskkonnateemaline interaktiivne üritus mängude, filmivaatamise ja info jagamisega nii olmejäätmete kogumisest-sorteerimiset kui muust valdkonda puutuvast. Romina ja Zanda rõõmustavad, et neli aastat kestnud töö näib kestvat edaspidigi, sest tänavu tuli volikogusse eriti palju põhikooliealisi noori.
22.–29. märtsini aastal 2008 toimus Ungaris noorteprojekt nimega «Europe in the mirror of the media». Projektis osales viis riiki: Eesti, Soome, Ungari, Sloveenia ja Portugal. Eestit esindasid Tsirguliina noortekeskuse TANK aktivistid Kersti Kond, Taisi Luht, Kristel Orula, Siim Kukk, Kristo Vainonen ja Taavi Ivan ning juhendja Sigrit Säinas. Kogu tegevus toimus Ungari pealinnas Budapestis. Kohale jõudes tutvusime teiste riikide noortega ja mängisime põnevaid mänge, mis meid omavahel ühendasid. Kuna tegemist oli meediateemalise projektiga, puutusime palju kokku filmimise, näitlemise ja muidugi monteerimisega. Saime tuttavaks filmi tegemise trikkidega. Projekti eesmärk oli saada valmis lühifilm «Daily life in Europe» (Euroopa igapäevaelu). Iga päev oli uus teema, kuidas meediale läheneda. Hommikuti jagati kõik noored gruppidesse, et kõikidega saaks lähemalt tuttavaks ja et filmid tuleksid huvitavamad. Päev kujunes välja nii, et hommikul lasti fantaasial lennata ehk tehti plaan, kuidas ja mida teha. Pärast lõunat asuti filmima ja hiljem monteeriti see programmi abil kokku. Enamjaolt tegime lühifilme, kuid ühel päeval pidime keskenduma ka reklaami valmimisele. Eestlastes tekitas filmimine palju põnevust ja kohati tundus, et mõnele meist hakkas peaosa täitmine väga meeltmööda olema. Õhtuti vaatasime, mida iga grupp oli päeval kokku filminud. Enamik filme olid humoorikad ja neid oli põnev jälgida. Lõpptulemus oli noorte arvates väga hea. Mina jäin ka väga rahule. Kõige oodatumaks kujunesid rahvusõhtud, kus iga riik sai oma meediat tutvustada, rahvussööki esitleda, teha viktoriine/mänge ja taustaks sai kuulata vastava riigi muusikat. Esimene õhtu oli eestlaste korraldada. Selleks olime väga ette valmistunud. Tutvustasime noortekeskust TANK, rääkisime televisoonist ja raadiojaamadest. Teistele maitsmiseks olime kaasa võtnud šokolaadi, komme, musta leiba, vutimune, kamapalle, soolast silku, juustu ja mulgikapsast. Laud tühjenes üpris kiiresti ning saime kiita, et meil on suurepärane šokolaad ja must leib. Mängisime «katkist telefoni», taustaks mängisid Smilers, Terminator, Laura jpt. Järgmisel päeval kuulsime, et olime teistele riikidele n-ö kõrge lati seadnud ja see tegi heameelt. Projekt ületas peaaegu kõik meie ootused. Saime suhelda eksootiliste portugallastega, tutvuda imelise Budapestiga, filmida põnevates kohtades põnevate inimestega, süüa ehtsat Portugali magusat ananassi, õppida portugali, soome, ungari ja sloveenia keeles kasulikke väljendeid ja palju palju muud. See projekt andis juurde suhtlemisjulgust, enesekindlust ja tahet teha ise uus projekt. Natuke kahju oli sellest, et õhtuti polnud meil oma jämmimisruumi, sest söökla pandi lukku. Me ei lasknud end sellest väga heidutada, sest meil olid ju suured magamistoad, kus sai õdusalt juttu rääkida ja mängida. Tulevikus soovime uuesti taolistest projektidest osa võtta. Aga kui Sina soovid veel ekstreemsemaid ja uskumatumaid kogemusi, põnevamaid seiklusi ja uusi tutvusi välismaalt, vaata kindlasti koos oma sõpradega programmi Euroopa Noorte kodulehekülge www. euroopa.ee. Sealt leiate pööraseid pakkumisi, millest mina soovitan kindlasti kinni haarata, sest noor peab ikka seiklema ja maailma avastama. Kõik juhised, kuidas projektist osa võtta, on sel leheküljel olemas. Ning kui projekti kirjutamisega hätta jääd, siis võid julgelt abi küsida Euroopa Noorte infotelefonil. Nii et võta oma sõbrad kampa ja minge Euroopa Noorte abil maailma avastama!
KONTAKT MTÜ Valgamaa Partnerluskogu Marek Mekk, projektijuht tel: 523 7793 Säde Kononov, projekti assistent tel: 5564 0054 e-post: valgamaa@gmail.ee veeb: www.valgaleader.ee
Projekti toetavad: