Valgamaa noorteleht nr 19
Heade mõtete ja ideede jagaja
Mai 2015
www.tankla.net
FOTO: ÜLLA TAMM
NAUDI LOODUST!
Intervjuu aega planeerides kirjutasin Hargla noormehele RASMUS ONKELILE (24), et tahan temaga törtsu kalamehe juttu puhuda. Noormees vastas nagu kiirreageerija, et uksed on avatud, kui fookuses on kala ja kalapäev. JANE SALUORG jane@tankla.net
Lugedes neid Rasmuse (pildil) poolt caps lockiga kirjutatud sõnu mõistsin, et tööülesanded viivad mind sel korral fanaatilise kalastaja juurde. «Jumal tänatud,» pomisesin endamisi, sest kirgliku kalamehena näiva allika tõttu pääsen kohustusest lapata läbi erinevaid kalastusalaseid raamatuid või internetilehekülgi. «Küll Rasmus eesti keelde tõlgib, mida tähendab tonka- või fiiderpüük,» mõtlesin ma. Ja õigesti mõtlesin, sest see enesekindlus või õhin, millega mulle kalameheameti ja kalastuspäeva tagamaid selgitati on praeguseni muljetavaldav.
Kalastamine on nauditav Rasmust kuulates ja temaga rääkides tunnen ennast kalapüügis täieliku võhikuna. Ei ole lihtsalt nii, et võtan õnge ja kukun jõest kilode viisi uhhaamaterjali välja tõmbama. Olemas on nii palju faktoreid nagu tuule suund, veetaseme kõikumine, voolukiirus, aastaajad, püügiload, kalade kudemisajad, millega jõe äärde minnes arvestada tuleb.
Olen alati mõelnud kalapüügist kui eesmärgipärasest tegevusest ehk oluline on, et midagi ka konksu otsa jääks. Rasmuse sõnul pole aga tähtis mitte niivõrd saak, vaid just emotsioon, mis looduses iseenda või sõbraga koos olles ja vingerdavaid ussikesi õngekonksu otsa ajades tekib.
Kõrvuni naeratus ja sära, mis Rasmuse silmades kalameheametist rääkides lõkkele lööb, veenab mind aina enam, et enne, kui poodi lante ja kalamehekummikuid ostma tormata, tuleb endas üles leida kirg selle ameti vastu. Ja kirg on olemas meis kõigis, sõltumata soost või vanusest, sest näiteks Hargla küla kõige kõvem ja kirglikum kalamees on väärikas eas, üle 80aastane naine.
Sõbra soovist sai omanäoline üritus Viies jututeema Mustjõe kalapäevale, märkan noore kalamehe ilmes rahulolu ja põhjusega, sest esimesel augustil toimub kalapäev juba neljandat korda. Ürituse sünniloo taga on Rasmuse sõber, kes käis nagu uni peale, et Harglas võiks olla oma kalapüügivõistlus. «Lõpuks läksimegi pooliku visiooniga vallamajja ning saime korraldamiseks loa ja toetuse. Hiljem lisandusid jõu ja nõuga kohalikud ettevõtjad ning KIK (Keskkonnainvesteeringute keskus – toim). Siinkohal katkestan nende lugejate mõttelennu, kes kujutavad Harglas toimuvat kalapäeva ette pilliroo keskel passimise ja miinivälja meenutavate kopraaukude vahel kekslemisena selleks, et jõest välja meelitada võimalikult kaalukas kala. Vastupidi, tegemist on ühest küljest hariva ja teisest küljest meeleoluka üritusega, mis kalamehe ameti võlu ja valu kõikide osalejate jaoks avab. Sündmusele lisab vürtsi nõue, et lubatud on püüda ainult tava- või käsi-
õngega ning söödaks võib kasutada tõuke ja usse – täpselt nagu vanasti, kui karjapoisid puuokstest õngeritvu meisterdasid ja sõnniku sees labidaga vihmaussidele jahti pidasid.
boonusena. Mõeldud on isegi nende peale, keda kalaõnn sel päeval on otsustanud hüljata – nende vahel, kes ei võida, lähevad loosi 20 auhinda.
Ainult kilogrammid ei loe Rasmus üritab mulle Mustjõe kalapäevast manada kiire kujutluspildi. «Alustame lõunapaiku, kui keegi külaline peab osalejatele n-ö teoreetilise loengu. Näiteks Harri Nurk rääkis ühel aastal, missugustes kohtades Mustjões kala kõige paremini näkkab, Tanel Tiirats Keskkonnainspektsioonist on rääkimas käinud püügivahenditest.» Kui teadmiste võrra rikkamaks saadud, toimuvad infominutid, kus tõmmatakse saladusloor ülesannetelt, mida osalejad jõe äärde märgitud sektoritesse täitma saadetakse. «Näiteks võib ülesandeks olla, et määratud aja jooksul tuleb tabada 100grammine ahven või kilone haug – kes kaalule ja liigile kõige lähemale saab ongi võitja,» võtab Rasmus ürituse kiirelt kokku. «Kuidas ma kalu tundmata tean, kes seal konksu otsas parasjagu sipleb?» küsisin provokatiivselt. Probleemi lahendamiseks korraldasid Harglas tegutsevad noored eelmisel aastal püügiretki ja üritasid konksu otsa saada enam vähem kõik magevee liigid, keda Mustjões leidub. Seejärel koostati liikide kohta informatiivsed plakatid, mida kalapäeval spikriks võtta. Lisaks uutele teadmistele ja heale emotsioonile, mida veekogu juures veedetud aeg ilmtingimata pakub, mõjuvad vägevad auhinnad vanuseklasside ja sugude kaupa lisa-
Pulli peab saama Rasmuse sõnul on osalejate arv iga aastaga kasvanud ja rõõm on tõdeda, et kui esimesel aastal osales üks naine, siis eelmisel aastal oli õrnemasoo esindajaid juba tunduvalt rohkem. «Inimesed võiksidki tulla siia nautima päris maailma, jättes koju telefoni või interneti püsiühenduse. Ka sel moel on võimalus lõbusalt ja kasulikult aega veeta,» ütleb noormees. Tõepoolest, võit ei ole kõige tähtsam, tähtis on ikka osavõtt, ilus loodus, hea seltskond ja see, et huumorit saab. Ja nalja on aastate jooksul alati saanud. Näiteks esimesel aastal olid püügisektorid nooltega küll tähistatud ja viidatud, aga ikkagi leidus neid, kes ei suutnud noolte järgi jõe äärde minna. «Vaatasin, et läbi võsa tuleb üks päris tigeda ilmega poiss ja sõimab mind juba kaugelt, et mis kalapäev see on ja, et meil siinkandis üldse need kalad ei näkka. Hiljem selgus, et poiss oli üritanud jõe asemel hoopis ojast kala kätte saada,» meenutab Rasmus lõbusalt. Seega, kummikud jalga ja veekogude äärde kogemusi korjama. Kohale tasub kõigil minna ja kaotust ei maksa karta, sest kala näkkab ikka – näkkas eile, näkkab homme ja näkkab vastaskaldas.
Vabatahtlik töö aitab alustada Suvi on oma tulekust tasapisi märku andnud ning meie mõtted igapäevasest kooli- ja töökohustusest kaovad üha enam tagaplaanile. Tahaks ometigi ju puhata. Tõepoolest, mõne jaoks on suvi puhkamiseks, teine aga teenib selle perioodi vältel taskuraha. Õppimine on nii kooliõpilasele kui ka tudengile esmatähtis ja kui vanemad saavad piisavalt toetada, ongi töö otsimine õpingute kõrvalt ebaoluline. Seljuhul jääb meil aga saamata kogemus. Just see on tööturul esmatähtis! Kogemus vastutada ja näidata üles oma initsiatiivi. Jah, teame, et kui noor inimene on 15 aastat oma elust ainuüksi kooliteed käinud, puudub tal igasugune teadmine sellest, milline on tööturg tegelikult või mida võidakse meilt töökohal oodata. Kui me aga ei julge kunagi vastutada, ei riski ükski ettevõte meile seda ka pakkuma. ILLUSTRATSIOON: KAROLIINA KRUUSMAA
KEIDY SÄINAS
keidy@tankla.net
Parim lahendus oma esimese kogemuse saamiseks on vabatahtlik töö. Organisatsioone, kes vabatahtlikke otsivad, on üle Eesti mitmeid ja siin pole tähtis eriala. Küll aga on saadav kogemus hindamatu inimese enda jaoks ning suur pluss CVs tööandjale. Valikuid on erinevaid ning need kõik tulevad kasuks. Seda läbi CV, ent eriti tänu uutele tutvustele. Oli 2010. aasta talv, kui helises telefon. Võõras naishääl teisel pool toru esitas mulle küsimuse «kas oleksid nõus lasterikaste perede jõulupeol lastega tegelema?». Kuna mulle lapsed meeldivad, olin pakkumisega koheselt nõus ja tegevuste leidmine paariks tunniks polnud mingi probleem. Sellest päevast algas minu vabatahtliku karjäär, mis kestab põhitöö kõrvalt tänaseni. Iga avatud uks loob meile uue maailma. Täpselt sama pakub ka vabatahtlik töö, mis on üks parimaid võimalusi isiksuse kujundamiseks ning tutvuste kaudu enda reklaamimiseks. Noortelehe toimetus soovib oma lugejaskonnale päikselist ja seiklusrohket suve. Oleme sügisel jälle teiega! Seni aga hinnake ja tehke (vabatahtlikku) tööd, pange kirja kõik, mis olete saavutanud. Puhake, nautige loodust, juunikuu valgeid ja augustikuu sumedaid öid, kohtuge sõpradega. Lustakaid avastusi!
PLUSS + Tõrva aktiivsed noored moodustasid Tõrva raadio nõukogu, mis juhib raadiotööd ning juba juulis on taas kõigil huvilistel võimalik kuulata noorte enditehtud raadiot.
Kahju oli ainult vaadata, et üksteisega silmast silma suhtlemise asendajaks on välja kujunenud nutiseadmed, kes kõiki tunnevad ja valdavad suhtlemise kunsti Facebooki chatis. Kuigi suhtleme inimestega iga päev ja vahepeal oleme ümbritevate jaoks ehk liigagi kättesaadavad, on see järjest suurenev trend. Inimesed jagavad üksteisega päevast päeva sõnumeid, Instagramis pilte ja Twitteris anname meid übritsevast elust märku rohkem kui ühele või kahele inimesele. Üha enam on vajadus olla kõigi jaoks online. Me kulutame mõtlemata oma aega, et olla kursis kõige uuega teiste inimeste elus, selle asemel, et võtta aega oma elu elamiseks ja kutsuda kokku seltskond sõpru – rääkida lugusid ning mängida seltskonnamänge, nii nagu tegid seda meie vanavanemad.
Aeg on läinud edasi, olud ühiskonnas on muutunud ning aja veetmise viisid läbinud suuri muutuseid. Kui meie vanavanemate noorusaegadel mängiti väljas lekat, keksu või hoopis luurekat, on need tänapäeval kaotanud oma väärtu-
Ühel õhtul kui jalutasin läbi pargi töölt koju, nägin seltskonda koolipoisse, kes istusid muruplatsil pundis. Rõõm oli näha, et esimesed kevadised soojad päikest täis ilmad on toonud noored koolilapsed arvuti kuvari tagant välja.
se. Täpselt samamoodi on unustusse jäänud välja mõeldud lood, muinasjutud ja salakirjad. Sel ajal elasid mitu põlvkonda koos ühes
talus ja leib ei tulnud lauale poest, nagu oleme harjunud, vaid koduahjust. Praegu on tehnika osa meie igapäevaelust, millest tunneme puudust koheselt kui wifi annab märku oma kadumisest. Aastakümneid tagasi ei sõltutud niivõrd tehnikast, vaid kõike tehti käsitsi. Inimesed kuulasid raadiot ja mängisid kuuldemänge ning uudised loeti paberkandjalt. Toiduained tulid põllult, lambalt saadi vill, millest valmisid kudumid. Riided selga ja jalanõud jalga tehti samuti käsitööna. Täna on
meil aga võimalus oma garderoobi täiendada poodi minnes ja ainsaks vaevaks jääb sobiva eseme väljavalimine. Järjest arenev ühiskond on uus ja põnev, kuid sotsiaalmeedia ei peaks meie elus nii suurt rolli mängima. Stopp! Päriselu elamiseks on vaja tuletada meelde vaba aja veetmise võimalusi meie vanavanemate nooruse ajast. Aegadetaguseid traditsioone tuleb taas ellu äratada ja neid rohkem väärtustada, et muutused tänases ühiskonnas ei muudaks meie väärtusi ning ei laseks meil unustada meile olulist ja südamelähedast.
Praegu, mil ilmad muutuvad soojemaks ja päikselisemaks, miks mitte sulgeda oma arvuti ja loobuda mõneks õhtuks nutiseadmest. Hea on lasta silmadel puhata ja veeta aega koos lähedastega – rääkida näost näkku, teha nalja, naerda, haarata kitarr või muu pill ning mängida lugusid.
- MIINUS Aastaid tagasi maakonnas tuntust kogunud staarijäljenduskonkurss, mis võimaldab noortel parodeerida staare, panna proovile julguse ja esinemisoskuse, jäi juba kolmandat aastat osalejate vähese huvi tõttu ära.
TOIMETUS
Loe noortelehte internetis: issuu.com/tanklaleht
Väljaandja: MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Jaama pst 12, Valga, 68205 Telefon: 5617 9757 (Egle Kõvask) E-post: toimetus@tankla.net Veeb: www.tankla.net
FACEBOOK:
facebook.com/tankla
TWITTER:
twitter.com/tanklanet TUMBLR:
valgamaa.tumblr.com
Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Egle Kõvask. Sotsiaaljuht: Catlin Saar. Turundusjuht: Ülla Tamm. Keeletoimetaja: Maileen Pillaroo. Fotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm. Küljendaja: Timo Arbeiter. Illustraator: Karoliina Kruusmaa. Reporterid: Kaari Kaasik, Karoliina Kruusmaa, Grete Liivamägi, Maileen Pillaroo, Hanna Ring, Catlin Saar, Mia-Melanie Saar, Jane Saluorg, Keidy Säinas, Cärol Tutk, Pille-Riin Vessin.
Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 2000. Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit. Partnerid: Sebra Sõbrad, Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK.
sebra sõbrad
Noorteleht Tankla ilmub 2015. aastal neli korda: 16. veebruar, 11. mai, 12. oktoober, 14. detsember.
pukasüngisooerl atmeeptleiksault uksed
avab
Iga omavalitsuse jaoks on tähtis, et noortel oleks koht, kus kasulikult aega veeta. 31. mail valmib kauaoodatud Puka noortekeskus, mida meie nimetame noortepesaks. Noortementoriks on KAIJA TAMM.
Suvekool üllatab muusika ja mulgindusega
CÄROL TUTK
VALGA TANKLA MINI
toimetus@tankla.net
Kaija sõnul ei hakka noortekeskus suvel veel lahti olema. «Suve alguses toimub küll pisikene avamine valitud seltskonnale, kuid suuremad pidustused tulevad septembri alguses ning sealt alates hakkab noortepesa kolm korda nädalas lahti olema.» Selle aasta alguses loodi Puka vallas noorsootöötaja ametikoht, veerand tööajaga küll, kuid Kaija lubas optimistlikult, et sügisel, kui noortepesa avatakse, saab töökoormust juurde. Lisaks saavad noorte juhendamisega suurepäraselt hakkama MTÜ Puka noortepesa liikmed. Hetkel pole küll teada, millistel päevadel ning kellaaegadel hakkab keskus lahti olema, kuid kindlasti katsetatakse erinevaid variante, et leida populaarseimad ajad. Seda ikka seetõttu, et noortepesa külastaks võimalikult palju inimesi ning kõik soovijad saaksid kvaliteetselt vaba aega veeta. Seda just seetõttu, et ka kaugema kandi lapsed saaksid uudistama tulla.
Tegus algus enne avamist Noortepesa ruumid asuvad vanas koolimajas, kus varasemalt oli korter. Noorte kasutuses on kaks suuremat tuba ning köök. Remont hakkas seal pihta märtsi alguses. Töömeestel on tööd olnud üsna palju, kuna algne olukord polnud sugugi kiita.
Mädanenud põrand, vanad kraanikausid ja olematu torustik iseloomustab suurepäraselt keskuse algselt seisukorda. FOTOD: CÄROL TUTK
Remont saab teoks tänu kohaliku omaalgatuse programmile, regionaalsete investeeringutoetuste programmile ning Puka vallavalitsususele. Kuigi noortepesa suvel lahti pole, on plaanis hakata tegema öökinosid, pidada lastekaitsepäeva, mis mõned aastad tagasi oli Pukas lausa traditsiooniks. Samuti on kavas mõned spordiüritused, sealhulgas triatlon, volleturniir ning rattamatk. Koos keskuse avamispeoga sügisel tähistatakse ka perepäeva. Seda juba teist aastat järjest. Siiani on noortepesa juba üsna tegus olnud. Tänu hasartmängumaksu nõukogule on läbi viidud kolm erinevat õpituba. Kõigepealt alustati kott-toolide valmistamise-
majas nautida jõuluhõngulist päevakest, kus oli võimalus teha jõuluvanaga pilti, kuulata jõululaule, juua teed, kaunistada piparkooke, osta kingitusi ning teha palju muud. Inimesi küll väga palju polnud, kuid noored on arvestanud, et iga algus on raske ning inimesed pole kohe nii osavõtlikud. Ka noorte arvates on pesa olemasolu oluline.
Noor vajab tegevust ja juhendamist
Selline Noortepesa uks hakkab sügiseti lahti olema veelgi tihedamalt.
ga, samuti renoveeriti koos mööblit ning kõige viimasena valmistati savist seinataldrikuid. Lisaks õpitubadele on koos ka üritusi korraldatud. Kaija sõnul on tal suurepärane tiim, kellega koos midagi korraldada. Vahetult enne jõule sai Puka rahva-
«Pesa olemasolu on vajalik, sest Pukas on kümneid noori, kellel pole vaba aja täitmiseks arendavaid võimalusi. Nad vajavad tegevust, juhendamist ja kohta, kus saaks iga ilmaga koos käia, toredaid mänge mängida ning muud huvitavat teha,» arvab Merlicande Lehtsaar, kes on aktivne Puka valla noor. Noortepesa tegevusel saab silma peal hoida facebooki fännileht. Seal teavitatakse kõikidest üritustest ning noortepesa liikmed pole kadedad ka piltide jagamisega.
Sel suvel 20-22. juulil kuuendat korda toimuv suvekool leiab aset Helme vallas Marja talus. 2015. aasta on kuulutatud muusika-aastaks. «Kuna Helme on üks Mulgimaa valdadest, siis on kombineeritud nii muusikat, mulgi teemat kui ka natuke aktiivsemat tegevust ehk sportlikumat poolt,» toob Ülla Tamm välja kolmele suvepäevale iseloomulikud jooned. Suvekoolist saavad osa võtta kõik 12-20aastased noored. Igast vallast on võimalus osaleda 10 noorel ja 2 täiskasvanud juhendajal. Suvekoolis osalemiseks tuleb ühendust võtta kohaliku noorsootöötajaga, kes jagab edasisi juhtnööre.
@kkaisaa_s Hakkasimegi minema.. Sain ikka korralikult nutta. Järgmine aasta näeme, mu armsad! #suvekool2014 oli parim.
@EliseLeht annab kohe harjuda selle kodueluga #suvekool2014
@KarelJou Iga aasta järjest paremaks :) #suvekool2014
Laager andis kogemuse militaartegevustest PILLE-RIIN VESSIN pilleriin@tankla.net
15-17. aprillil toimunud riigikaitselaager ühendas Metsnikul Valgamaa nelja gümnaasiumi noored. Tähelepanu pöörati multifunktsionaalsusele, omavahelisele koostööle ja kannatlikkusele. Saabumise päeval püstitati laagriplats õpilaste poolt, kes olid kogunenud Tõrva, Valga ja Otepää gümnaasiumist ning Puka keskkoolist. Tehti selgeks erinevad rivistusvormid ja õpetati korrektselt marssima. Esmaabiõppes selgitati, kuidas reageerida, kui inimene on vigastatud, kuidas tagada eelkõige enda ohutus ning kuidas käituda autoõnnetuse korral. «Esmaabi tuleb kindlasti kasuks ka väljaspool laagrit, sest nüüd ma tean, kuidas reageerida, kui peaks juhtuma mingi õnnetus,» räägib Puka keskkooli nooruk Raimond Toomsalu. Järgmisel päeval pühenduti relvaõppele ning juba hommikul suunduti lasketiiru, mis enamustele suurt ärevust tekitas, sest käsitleti relva AK-4. Paljudele meelepäraseks saanud ja põnevust tekita-
Metsas paremini varieerumiseks said noored end maskeerida camoga.
FOTO: MARTIN TÄÄR
nud õppepunkt sisaldas AK-4 käsitlemist, sihtmärgi tabamist ja hiljem ka relva puhastamist.
Positiivsed mälestused Tõrva gümnaasiumis õppiva Sten Vaine arvates on just nimelt relvaõpetus kõige õpetlikum. «On oluline teada, kuidas tagada ohutus ja kuidas toimub laskmine päris relvast.» Praktiseeriti relvaga liikumist ning käemärkide abil grupiviisilisi liikumisi.
Viimasel päeval käidi orienteerumas ning heideti granaati. Kuulati tutvustust, kus räägiti erinevatest granaatidest ja nende efektidest, käidi harjutamas granaadiheidet, kus granaat tuli visata märgitud alasse. Tegemist oli õppegranaatidega, mis kahjustusi ei tekitanud, kuid olid kaalult sama rasked kui reaalsed granaadid. Laagri lõpetuseks tutvustati sõdurivarustust, räägiti, mida metsas kantakse ning
kuidas toitutakse. Riigikaitselaager andis inimestel võimaluse omavahel sõbruneda ning leida rühmades edasiviiv koostööoskus. Enamustel esmakordselt läbielatud laager andis aimu mitmetest militaarsetest tegevustest. Laagrilised peavad väga oluliseks riigikaitsekursuse ja -laagri olemasolu, sest see annab juurde rohkelt uusi ja huvitavaid kogemusi, millega muidu paljud inimesed kokku ei puutuks. «Minu arvates on riigikaitsekursus oluline, sest saab omandada oskusi, mida mujal peale Kaitseliidu teha ei saa ning paljud õpilased ei vaevugi Kaitseliidu kohta uurima,» sõnab Sten. Otepää gümnaasiumis õppiva Elo Petersoni jaoks on saadud kogemused olulised ka igapäevaelus. «Oskan nüüd paremini hakkama saada väljaspool linnaelu, kus puudub elektroonika ja mobiilne leviala ning mind ümbritseb mets. Olen väga õnnelik ja rahul, et sellist laagrit kogesin. Saime ühes päevas nähtud lausa kolm erinevat aastaaega – hommikul ärgates kattis maapinda lumi, mille sulatas vihm ning hiljem tõi päike meile rõõmu.»
FOTOD: TIMO ARBEITER
FOTO: EGLE KÕVASK
Emadepäeva eel tunnustas Valga maavalitsus juba neljandat aastat silmapaistvaid emasid. Tänavu pärjati aasta ema tiitliga Tõrvast pärit nelja lapse ema Külli Kasak.
Aasta ema Külli on heatahtlik ning ühtlasi ka aktiivne ja abistav kodanik.
EGLE KÕVASK egle@tankla.net
Külli on imetlusväärne ema ja neljakordne vanaema. Tema vanem tütar Klaarika elab perega Saksamaal, poeg Kaupo perega Tartus – mõlemil kasvab peres kaks toredat last. Tütar Triin õpib Hugo Treffneri gümaasiumi 11. klassis ja tütar Sirle Tõrva gümnaasiumi 10. klassis. Laste meelest seab ema alati teiste inimeste heaolu enda omast ettepoole. Ta on tõeline emalõvi ja mitte ainult enda laste, vaid kõikide puudust kannatavate või pisutki ebavõrdses olukorras inimeste jaoks. «Külli seisab vallas nende noorte eest, kelle perel ei jätku tõesti raha laste huvitegevuse toetamiseks,» iseloomustab Küllit Põdrala vallavanem Aivar Uibu. Lisaks utsitab ta tagant koduvalla pensionäre, et nad enda ühingu aktiivselt tööle saaksid. «Ta on tõeline ema,» rõõmustab tütar Sirle. Pereema ei räägi mitte kunagi suu-
Noortekogu värbab liikmeid VALGAMAA NOORTEKOGU noortekogu@valgamaa.ee
Valgamaa noortekogu on vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks on võimaldada noortel aktiivsemalt osaleda ühiskondlikus elus. Eestis on loodud 15 maakondlikku noortekogu, mis enamasti töötavad maavalitsuste all. Meie eesmärkideks on tuua noorte probleemid maakondlikule tasemele, propageerida ellujaatavat suhtumist, aktiviseerida noori ja mitmekesistada nende elu. Oma liikmeteks otsime Valgamaa 15-30aastaseid noori. Kas Sina, kallis noor, tunned, et sooviksid kuuluda apo-
liitilisse noorteühendusse? Kas Sa tunned, et elu Valgamaal võiks olla parem, kuid üksi on seda raske muuta? Kas Sul on häid ja innovatiivseid mõtteid? Me ootame Sind enda juurde! Koos saame muuta maakonda veel paremaks kui see praegu on. Meile saad rääkida oma mõtetest ja me toetame Sind. Töö ja arutelude juurde pakume omalt poolt lõbusat seltskonda, palju nalja ja huvitavaid tegemisi üle Eesti. Noortekogu liikmeks on võimalik saada kirjutades vabas vormis kirja aadressile noortekogu@valgamaa.ee või kontakteerud mõne noortekogu liikmega.
Valga muuseumis
Ja laigi meid Facebookis.
VAATA
valgamuuseum.ee
ja laigi meid Facebookis
rele ringile nendest asjadest, mida ta teiste jaoks teeb ja seda ilmselt seetõttu, et ta peab seda kõike endastmõistetavaks. «Olen aastate jooksul püüdnud lastes kasvatada kohusetunnet, vastu-
tust ja mõistvat suhtumist kõigisse – tavalisi asju, mis on elementaarsed.»
Kõik tuleb tööga teenida Külli ise on pärit 10lapselisest perest, kus tuli teha väga palju tööd. «Mitte midagi ei saa lihtsalt ja kõik tuleb tööga teenida. See on nii ka minu laste puhul.» Kuigi aasta ema unistab oma majast suure aia ning võimsa köögiga, on ta ra-
hul eluga korteris, kus on imepisike köök ja kus aiamaa harimiseks tuleb sõita paar kilomeetrit linnast eemale. «Ta on alati leidnud võimaluse, et saaksime enda maailmapilti avardada või midagi uut kogeda, seda ka siis, kui pere eelarve seda sajaprotsendiliselt võimaldanud ei ole,» on tütar Triin emale tänulik. Kõige selle kõrvalt on Külli väga edukas ja kohusetundlik ka oma igapäevatöös pearaamatupidajana. «Külli ei pea vaevaks teha ühele väikesele poisile jõulukingitust lihtsalt seepärast, et nad kahekesi iga päev sama bussiga Riidajasse sõidavad. Ta ei pea vaevaks panna selga jõuluvana kostüüm ja mängida oma asutuse jõulupeol jõuluvana vaid selleks, et ka täiskasvanutel oleks tore ning naljakas. Ja seda teeb ta vaid selleks, et tuua kõigi nende inimeste ellu pisutki rõõmu,» lisab Põdrala vallavanem. Tänavu oli aasta ema kanidaate kokku seitse. Lisaks Küllile kuulusid nominentide sekka veel Ave Visor, Eda Midri, Tatjana Kõvask, Imbi Rõivassepp, Külli Mannas ja Liivi Arro.
Noorsootöö vajab
motiveeritust ja ennetusoskust
Kätlin Meema
SAAME TUTTAVAKS!
HEAD EMADEPÄEVA!
Aasta ema unistab suurelt
FOTO: MONIKA OTROKOVA
Kevad on teatavasti uute tuulte tooja ning sedapuhku jõudsid need ka maakonna noorsootöösse. Otepääl asus noortega tegutsema KÄTLIN MEEMA (25) ja Tõrvas KÄTLIN REBANE (22). GRETE LIIVAMÄGI toimetus@tankla.net
Noorsootöötaja elu on mitmekesine ning rutiinivaba, just selle toob Otepää noorsootöötaja Kätlin üheks valiku põhjenduseks. «Tegelemine laste ja noortega on mulle juba väikesest peale südamelähedane. Võiks öelda, et otsustasin sellise töö kasuks, sest tundsin selles enda jaoks põnevat väljakutset ning võimalust noortega veidi teise nurga alt tegeleda,» põhjendab Tõrva noorsootöötaja. Keegi meist pole ideaalne ning seepärast uurime, milline on hea ja edukas noorsootöötaja. «Kuna noorsootöötaja omab võimalust oma tööga mõjutada ja suunata noorte arengut, peab ta olema oma iseloomult vastutustundlik, eeskujulik ning tolerantne inimene. Kindlasti ei saa sellel töökohal hakkama ilma sisemi-
Kätlin Rebane
se motiveerituse ning oskuseta ennetada enda läbipõlemist,» lisab veel Tõrva uus töötaja.
Eesmärgid peavad alati olema suured Noorsootöötaja peaks eelkõige mõistma noori, arvestama nende soovidega, olema teotahteline ning koostööaldis. «Ta peaks pidevalt end täiendama ning olema kursis võimalustega, mida noortele pakutakse, oskama ja tahtma noori kaasata enda tegevustesse,» kirjeldab ideaalset
noorte valdkonnas tegutsejat talvepealinna uus töötaja. Meil kõigil on ilusad ja suured unistused, millele me vähemalt ülepäeviti mõtted suuname. Usun, et mida rohkem olen noorsootöötaja ametit pidanud, seda suuremaks muutuvad ka eesmärgid,» toob olulisteks sihtideks ta. «Peamine on see, et kaasaksin noori võimalikult paljudesse tegevustesse ja arvestaksin nende soovidega.»
FOTO: ÜLLA TAMM
Noorsootöötajate sõnul peavad eesmärgid olema alati suured. Mõlemad püüavad luua noortega usalduslikke suhteid, olla neile toeks ning näidata, et maailm on nende ees valla, peab ainult tahtma ja natuke vaeva nägema. «Kindlasti pööran suurt rõhku noorte enda aktiivsuse ja pealehakkamise suurendamisele,» lausub Tõrva töötaja.
Plaanid suveks tehtud Otepääl on oodata erinevaid meelelahutuslikke tegevusi ning võimalusel tahetakse külastada ka teisi Valgamaa noortekeskuseid. «Püüan käivitada noorteaktiivi ning seeläbi planeerida erinevaid sündmusi ja tegemisi, mis noori huvitaksid. Samuti oleme juuulis noorte suvekoolis. Huvi korral taastan trummide töötoa, mis varasemalt toimis. Mõtteid on palju – nüüd tuleb neid teostama hakata,» sõnab Kätlin. Mõtteid ja plaane, mida kõike noortega teha võiks, on palju. «Lööme Tõrva noortega kaasa Sõprusfestivalil ja 15. mail kroonitakse Tõrva noortekeskuses Mini-Miss 2015. Suvel üritame veeta suurema osa oma ajast kindlasti väljaspool noortekeskust – kas siis ümbruses, rannas ujudes ja võrkpalli või igasuguseid huvitavaid mänge mängides.»
Katrin Uffert on eestlane, kes on suurema osa elust elanud Venemaal, üürikese aja ka Hollandis. Elu on toonud Katrini tagasi kodukülla Aakresse. Uurisime, mida ta täpsemalt siin teeb ning mis tõi kodumaale tagasi. CÄROL TUTK
toimetus@tankla.net
«Terve aja, kui elasin välismaal, käisin suviti pidevalt Aakres vanaema ning isa juures. Olime üsna kaua kaalunud siia kolimist, kuid polnud seda veel ette võtnud. Kolm aastat tagasi lõpetas poeg Moskvas kooli ning otsustas tulla Tartu ülikooli õppima, siis leidsimegi, et oleks õige aeg koju tagasi tulla.» Ta rääkis, et on tõesti palju käinud ja näinud, aga ikkagi tekkis tunne, et tahab koju tulla. Katrin rääkis õhinal loo, mis teda noorena pani Aakre üle uhkust tundma. Nimelt saatis Katrin tihti vanaemale telegramme, kuid unustas alati postiindeksi ära. «Kui seal küsiti indeksit, ütlesin teenindajale, et ta võtaks välja selle suure raamatu ning kõige esimene seal nimekirjas ongi Aakre. Nii uhke tunne oli, et meie Valgamaa väike külakene oli seal suuressuures raamatus esimene.»
Katrin Uffert: «Olen palju käinud ja näinud, aga ikka tahan koju.»
Aakre Rahvamaja lasteringi juhataja Katrin arvab, et maakohtades saavad inimesed väga palju ära teha, kui on tahtmist. FOTO: CÄROL TUTK
Hetkel tegeleb Katrin mitme asjaga. Võiks lausa öelda, et ta on nagu orav rattal. Katrin on Aakre rahvamajas lasteringi juhataja. Ring on kaks korda nädalas, esmaspäeviti ning kolmapäeviti. Hetkel on lastel käed-jalad
tööd täis näidendiga, mida emadepäeval ette kantakse. Peale näidendi linastumist saavad lapsed jälle igasugustele muudele tegevustele pühenduda, näiteks mängimisele, joonistamisele ja meisterdamisele.
Aktiivne liige mitmel rindel «Kuulen palju laste käest, kuidas nad tahavad välismaale edasi minna, aga ma tahaks, et nad ei läheks. Isegi, kui nad lähevad, siis ma tahaksin teha
midagi selleks, et nad tunneksid, et peavad siia tagasi tulema,» räägib Katrin. Katrini kogemus on tulnud kaasa Venemaalt. Ta on õppinud õpetajaks. Seal töötas mitu aastat koolis õpetajana. «Olin üsna hea õpetaja ning seetõttu pidin vastutama ka muude asjade eest. Otseselt näitlemist ma õppinud ei ole, aga seal pidin selliste asjadega palju tegelema, põhimõtteliselt kõigega, mis oli kunstiga seotud.» Lisaks lasteringi juhendamisele on Katrin Aakre külaseltsi liige. Koos korraldatakse mitmeid üritusi nagu jaanipäev ja külapäev. «Meil on ka oma õmblustuba, kus tihti õmbleme üheskoos midagi rahvamaja tarbeks.» Veel on Katrinil oma ettevõte, mis tegeleb pulmade korraldamisega. Oma ettevõttega on palju tegemist ning tihti ei jäägi naisel muuks aega. Peale kokkusaamist pidi Katrin kohe tõttama Valka, et viia läbi cateringi-teemaline koolitus. Teeninduses on Katrin töötanud lausa 16 aastat. Tubli töö tulemusena on ta olnud isegi restorani direktor.
Tegevused toovad energiat Enda elukutses kõige suuremaks miinuseks peabki Katrin seda, et aega jääb nii väheks. «Eriti veel, kui oled
perfektsionist nagu mina. Mulle meeldib, kui kõik on eriline ja täiuslik. Näiteks kasvõi selle näidendiga. Paar päeva on aega, aga nii palju on teha – kingitused, loterii, kuulutused, kostüümid õmmelda, kavad teha.» Katrinile meeldib palju teha. «Mida rohkem teed, seda rohkem tahad ja jõuad.» Talle meeldib väga lastega tegeleda. Lisaks ka vanemate inimestega. «Nad on ju nagu lapsed, vajavad hoolt. Tahaksin nende jaoks palju rohkemat teha.»
Lõpetan artikli väga ilusa mõtteteraga, mis tuli Katrini suust. «Teie ajalehe nimi Tankla pani mind mõtlema. Tankla seostub ju kohe bensiinijaamaga. Ma mõtlesin, et mulle tundub ka, et isegi rahvamaja oleks rahva jaoks nagu tankla, mis annab inimestele mingisuguse jõu. Kodus võime teha omi asju, aga siit me tahame saada mingisuguseid emotsioone. Me tangime end täis nende emotsioonidega.»
Meditsiinitöötaja rõõmuks on teiste aitamine Öeldakse, et tervis on inimese kõige kallim vara, kuid vahel võib ka kõige raudsem tervis tõrkuda. Siis on vaja pöörduda arstiabi poole. Kaks Valgamaalt pärit 20aastast tudengit, KAROLIINA TISLER Helme vallast ja MAARIKA PIIRIMEES Valgast räägivad oma õpingutest ja tulevasest karjäärist meditsiinialal. KAROLIINA KRUUSMAA
karoliina.kruusmaa@tankla.net
Mida Sa täpsemalt õpid ja kus? Karoliina: Õpin Tartu tervishoiu kõrgkoolis 1. kursusel õendust. Maarika: Õpin juba 2. kursusel hambatehnoloogiat Tallinna tervishoiu kõrgkoolis.
nis TÜ tudeng, kelle juures käisin. Uurisin ise juurde ning kuna mulle on alati meeldinud miniatuursete asjade meisterdamine ning inimeste õnnelikuks tegemine, siis see tundus minu jaoks ideaalne. Hambatehnoloogia on äärmiselt põnev ja väga kiirelt arenev eriala, mistõttu annab ka endale võimaluse pidevalt täiendada.
Miks otsustasid selle eriala kasuks ja kas oled kahetsenud? K: Valik sai tehtud seetõttu, et mulle on meditsiini valdkond alati meeldinud. Samuti olin väga palju positiivseid hinnanguid kuulnud Tartu tervishoiu kõrgkooli kohta, mistõttu sai valik tehtud selle kooli ja õenduse eriala kasuks. Olen siiani väga rahul! M: Esialgu tahtsin õppida hambaarstiks. Käisin ka tulevasel hambaarstil tudengivarjuks Tartu ülikoolis, kuid uurides seda eriala põhjalikumalt, selgus, et vaimselt ei suudaks ma hambaarsti tööd teha. Hambatehnikat, mida praegu õpin, mai-
Millised plussid ja miinused on meditsiini valdkonnas õppimises ja töötamises? K: Plussiks on võimalus aidata inimesi nii palju kui on sinu võimuses. Õpingute tugevus on kindlasti see, et paljud õppejõud töötavad samal ajal meditsiini valdkonnas (õde, arst, bioanalüütik jne) ning räägivad tihti oma elulisi kogemusi. Samuti on paljud õpetajad väga hea huumorisoo-
mid – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Narvas. On võimalik ka minna välismaale praktikale, kuid seda ainult juhul, kui tudeng on ise soovi avaldanud. Eelnevalt tuleb ka mõne välisriigi laboriga ise kokku leppida ja õppetool peab soovi kinnitama.
Kas näed ennast töötamas Eestis või välismaal ja miks?
nega. Õpingute miinuspooleks on koduste tööde rohkus ja need kuhjuvad enamasti viimasele minutile. Palju on ka rühmatöid, arvestusi ja eksameid. M: Plussidega olen samal meelel – just inimeste aitamine on kõige suurem hüve. Mulle meeldib, et tulevikus saan inimesi taas või veelgi rohkem naeratama panna, alustades noorte hambumusanomaaliate raviga (ortodontiaga) ning lõpetades suust eemaldatavate ja fikseeritud proteesidega ning loomulikult saan aidata oma nõuga tuttavaid hammaste tervise teemal. Miinususeks pean seda, et hambatehnikuid ei loeta Eestis kahjuks veel meditsiinitöötajateks, vaid erialaspetsialistideks. Selle tõttu ei laiene meile teatud hüved. Samas, mulle on jäänud mulje, et kohustused on siiski samad, mis kõigil meditsiinitöötajatel.
Millised on praktikavõimalused ülikoolis? K: Kogu õppest üle 40% ongi praktika. Eesimesel kursusel on kolm praktikat – sissejuhatus õenduspraktikasse, lasteaias ja hooldekodus; teisel kursusel on viis praktikat – kliiniline õendus I ja II, geriaatriline, siseja kirurgilise haige õendusabi. Kolmandal kursusel on viis praktikat haige lapse ja psühhiaatriline õendusabi, pere- ja intensiivõendus, emahooldus. Neljandal kursusel on lõpupraktika. Nende käigus saab väga hea ettekujutuse, millises spetsialiseeritud valdkonnas soovid tulevikus töötada. M: Minu praktikad toimuvad enamasti suuremates Eesti linnades, kus on hambatehnoloogia laboratooriu-
K: Hetkel plaanin töötada ikkagi Eestis, aga kuna tahan end siduda Punase Risti tegevustega, siis võibolla satun kunagi välismaale tööle. Eks elu näitab. M: Esialgu Eestis ikka, kuna siin olen juba õppepraktikate ja hambatehnikutele korraldatavate ürituste raames palju häid tutvusi ja sõpru leidnud. Samas ei välista hiljem välismaale tööleminekut. Tallinna tervishoiu kõrgkoolis on õpe küll eesti keeles, kuid erialast materjali leidub enamasti ainult inglise keeles – seega on mõlemas keeles terminid selged, mis teeb välismaale mineku plaanid lihtsamaks. Sinna läheksin just kõrgemalt arenenud tehnoloogia pärast. Hambatehnikas areneb see väga kiiresti ning konkurentsis püsimiseks pean kõigega kursis olema ja pidevalt juurde õppima. Eestisse jõuab uus tehnoloogia materiaalsetel kaalutlustel, aga hiljem kui Saksamaale või USA-sse, kus neid arendatakse.
EGLE KÕVASK egle@tankla.net
Noortelehe toimetus uuris maakonna noortelt spordiga tegelejatelt, kuidas nad oma alani jõudsid ja milliseid nentimusi neil lausuda on.
ÄRA KARDA EKSIDA!
Kas teadsid, et...
MAGNUS KIRT
odaviskaja Tõrvast Odaviskeni jõudsin põhikoolis, mil hakkasin kergejõustikuga tegelema. Gümnaasiumi ajaks olid sõelale jäänud kaks ala – kõrgus ja odavise, millest valisin teise. Mulle väga meeldiks, kui odanaelad ja odad oleksid alati puhtad, korras ning valmis viskamiseks.
tuleb väli ja alahin
KENOR KOTKAS
trikimootorrattur Valgast Harjutasime sõbraga esialgu rolleritega tagarattal sõitmist, aga peale natukest harjutamist tundus niisama sõitmine igav ning üritasin trikke tegema hakata. Kõrvaltvaatajad ütlevad vahel ikka, et sellele vennale küll elu armas ei ole. Areng aga tuli väga kiiresti, see oli üllatav. Adrenaliin, tunded, rahvas, stuntijad, on selle ala võlu.
ANNI PEEGEL
kabetaja Lüllemäelt Olen kabet kogu aeg mänginud. Omavanused viskavad nalja, et ma «äss» nüüd. Kõige lihtsam viis selle mängu juures midagi saavutada, on vastase käike ette mõelda ja võimatuks muuta. Ennast jälgides olen täheldanud, et ahmin raamatuid absoluutselt kõige kohta ning kevadeti käin peale tunde koolis paljajalu ringi.
Igapäevaselt ehitusfirma ülestöötamise kõrvalt on (28) Valgast pärit KRISTJAN SIILAK id juba kaheksateist aastat tegus teinud motovaldkonnas. EGLE KÕVASK egle@tankla.net
ARTUR LÕHMUS
jalgpallur Paluperast
Mäletan, et sain jalgpalli treeningul mittemillestki peapõrutuse, peale mida ma ei mäletanud, kuidas ja miks trennis olen. Teine huvitav seik oli pärast näljaleevendamist, mil kotist juustuburgeri haarasin, ära sõin ja nüüd kannan hüüdnime Burks. Jalgpall on üks emotsionaalsemaid spordialasid, mis võib panna nii nutma kui naerma. Kui tavaliselt olen vaikne, siis palliplatsil muutun metsikuks ja karjun kõigist rohkem.
10aastaselt sai noormees oma esimese mopeedi. Kolm aastat hiljem krossimootorratta. Samal aastal toimus Jaanikeses ka tema esmakordne võistlus. «Krossi juures köidab enim adrenaliin – kiirus ja võistlusmoment. Jube lahe on võistelda ja oma koha nimel vaeva näha.» Iga võistlus on omamoodi eriline, ootamatu ja üllatav. «Aga halenaljakas on tavaliselt see, et olenemata ettevalmistusest, saab tsikkel ikkagi võistlusvalmis alles võistluspäeva hommikuks.» Nagu sõna «ekstreem» ütleb, on tegu alaga, mis on jõukohane vähestele. Tuleb tunda ennast, masinat ja rada ning neid mitte üle- ega alahinnata. «Iga spordialaga kaasnevad ohud, aga mida suuremad on kiiru-
sed, seda suurem on risk kukkumiseks ja sellega kaasnevate vigastuste tekkimiseks.» Kõige tähtsam on säilitada külm närv ja sõita stabiilselt. Üleliigne rabelemine viib tavaliselt kukkumiseni.
Tähtis on korralik taastusravi Tõsise kukkumise elas läbi ka Kristjan, mille tagajärjel pidi motospordist poolteist aastat eemal olema, et tegeleda taastusraviga. «Kukkusin kestvuskrossil ja suurel kiirusel, murd-
Curling nõuab täpsust, osavust ja head tehnikat
istada ülendamine
Pealtnäha tundub curling ehk jääkeegel lihtne spordiala – võtad kivi ja libistad seda mööda jääd õigesse kohta. Tänavu curlingu maailmameistritiitli võistlustel vabatahtlikuks käinud Tõrva neiu AIGI TAMM (20) räägib täpsemalt, mis ja kuidas toimub. KAARI KAASIK kaari@tankla.net
Jääkeegel on jääl mängitav spordiala, kus mängijate eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud ringidest «märklaua» keskpunktile lähemale kui vastase kivi. Mõlemas võistkonnas on neli mängijat. Ühes voorus saab igaüks visata kaks kivi. Kapteni roll on meeskonna liikmeid juhendada. Kui kõik kivid on mängitud, saab voor läbi. Punkte kogub ainult parem võistkond.
Kivi jõudmine punktiline võimalikult lähedale nõuab curlingus väga head silma ja meeskonnatööd. FOTO: AIGI TAMM
Vabatahtlikuna suurel võistlusel Selle aasta 28. veebruarist kuni 8. märtsini toimus Tallinnas Curlingu juunioride MM. Aigi läks võistlusele appi tänu oma kursuseõele, kes kuulub ise Eesti Curlingu juunioride naiskonda. Ta rääkis Aigile (väikesel pildil), milliseid ülesandeid tuleb vabatahtlikuna täita ja kui põnev seal
on. Veidi mõtlemist ja neiu oligi nõus appi tõttama. «Vabatahtlikuna pidin kohvi tegema, koristama, aitama plakateid stendile panna, viima erinevatesse ruumidesse vett.» Enamus aega veetis ta ice-crew’is (jää-
meeskonnas – ingl k), kus ta enne mängu puhastas jääd ning kaalus kokku kogutud lund. Samuti oli Aigi antidopingus, kus tema ülesandeks oli minna valitud sportlase juurde ja viia ta dopingu kontrolli. Lõpptseremoonial aitas ta võitja riigi lippu heisata ja langetada. «MM-ist jäid ainult positiivsed mälestused – kõik, mis seal toimus, oli väga huvitav ja põnev. Samuti olid seal super lahedad inimesed, kellega tuttavaks sain ja kellega koos meeldivalt aeg veetsin,» sõnab Aigi.
«Inimesele on kasulik liikumine, samamoodi ka tantsimine.» Just seepärast leiab Maiken end igapäevaselt kas jooksmas, ratta või rulluiskudega sõitmas, võrkpalli mängimas või zumbat tantsimast.
Trennisõltlasest treeneriks
Zumbatamisega neli aastat tegelenud Maiken on nüüdseks täieõiguslik treener.
FOTO: MARI-LY KAP
sin õlavarreluu ja kapsli. Operatsioonil paigaldati plaat üheksa kruviga.» Kui midagi sellist juhtub, soovitab motosportlane pöörduda oma ala spetsialistide poole ja rõhub, et oluline on korralik taastusravi. Kristjanil kestis see kuus kuud. «Oli võimalus, et käsi ei hakka 100% enam liikuma,» mäletab krossisõitja. Noormehel kulus mitu aastat enne kui tuli tagasi julgus sõita täiskiirusel. Ravijärgne motivatsioon saabus uuesti sõitma hakates ja hirmust üle saades. Siinjuures rõhutab ta, et tähtis on korraliku varustuse õige kasutamine. «Varustus peab olema võimalikult mugav ja paras.» Kõige tähtsamaks on kiiver, saapad, põlve- ja rindkerekaitse. Samuti püksid, särk, kindad.
Regulaarne treeningugraafik Valgamaal saab treenida Vilaski kestvuskrossirajal, kus üks kasutuskord maksab 10 eurot. Igapäevaste trenniharjutustena soovitab Kristjan teha sõudeergomeetrit, jalgratast ja jooksu. Lisaks kord nädalas tsiklitrenni rajal. Krossisõitja on olnud Eesti ja Läti karikavõitja, Supermoto Open klassi Balti karikavõitja. Saanud mitmeid karikaid kestvuskrossis. Saavutanud mäkketõusu EMV hooaja kokkuvõttes III koha, 2014. aastal Lätis Supermoto S1 ehk Pro klassi hooaja kokkuvõttes III koha. 2013. aastal oli ta Eesti Supermoto rahvuskoondise varumees Bulgaarias.
Zumba on soodne viis intensiivseks treeninguks Otepää neiu MAIKEN VÄHI (20) esmakordsest zumba treeningu osavõtust on tänaseks välja kujunenud litsenseeritud treener. EGLE KÕVASK egle@tankla.net
Zumba fitness on kardio- ehk vastupidavustreening, mille puhul on oluline alustada madalal pulsil liikumist, viimast järjest kiirendades. «Tantsusammudesse lisatakse ka kükke, kätekõverdusi, põlvetõsteid
ja erinevaid lihasgruppide harjutusi, mis õigustavad hästi sõna «fitness»,» kirjeldab Maiken. Sammud on kombineeritud olulisematest tansustiilidest nagu Merengue, Salsa, Rumba, Cumbia ja Reggaeton. «Huvi tekkis esimesest ja täiesti juhuslikust zumba trennist. Mida rohkem erinevate treenerite tunde läbi käisin, seda enam meeldis mulle tähelepanek, et iga treeneri «käekiri» võib olla väga erinev.» Oma elus peab neiu sporti väga oluliseks. Auto või bussiga liiklemise asemel eelistab ta alati kõndimist.
Maiken mäletab, et gümnaasiumis õppides käis ta nädalavahetuseti spetsiaalselt Otepäält Tartusse zumba trennidesse, kuna see köitis teda väga. «Minu arvates peitubki zumba võlu selles, et tantsusammud on lihtsad, muusika rõõmus ja energiline. Saab oma mõtted natukeseks välja lülitada ja lihtsalt liikuda, nautida seda ülevoolavat rõõmu ja tegelikult samal ajal üsna intensiivselt treenida – no ikka nii, et tunni lõpus higi tilgub. Zumba on pidu!» Zumbaga on neiu tegelenud neli aastat, kuid litsenseeritud Zumba® Fitness treeningute instruktoriks sai tänavu aasta jaanuaris. «Instruktoripaberite tegemiseni viis mind aga see, et ühel hetkel tabasin end oma koreograafiaid loomas – need tantsusammud ja liigutused lihtsalt ronisid mu pähe, kui muusikat kuulasin ning võtsingi seda kui märki ja uskusin, et kui minust peab ühel päeval zumba treener saama, siis nii see ka läheb.» Tulevikus loodab Maiken anda zumba trenne vähemalt kolm korda nädalas – ideaalis ka oma kodukohas Otepääl. «Olen mõelnud pakkuda zumba trenni isegi kooli kehalise kasvatuse tundi. Ning kuna õpin hetkel rekreatsioonikorraldust, soovin tulevikus kindlasti korraldada ka heategevusliku zumba-ürituse.»
Käsitöö on rõõm nii andjale kui saajale tema jaoks suure tähendusega. Ka Tiia mäletab end lapsena märkmikke meisterdamas. «Sellele on eelnenud ja järgnenud mitmeid põnevaid tegevusi, näiteks viltimine, tikkimine, õmblemine, ehete valmistamine, paberi- ja savitööd.Koolieas sai veel tehtud salmikuid ja laulikuid.»
Tuleb teada põhitõdesid Pisitütre kõrvalt heegeldab Jaana lapsesõbralikke mänguasju.
FOTOD: EGLE KÕVASK
Käsitöö on üks viis kandmaks edasi oskusi aastakümneid tagasi algust tehtud riiete, esemete valmistamisest. Tsirguliina raamatukogu töötaja TIIA PÄRNIK-PERNIKU ja Kaagjärve neiu JAANA NIKLUSE jaoks on käsitööl väga oluline roll. egle@tankla.net
Käsitöö on hea viis endast midagi edasi anda. Isetehtud kingituste näol on see rõõm andjale kui saajale. «Kui kasutada taaskasutatavaid materjale, on see ühtlasi hoolivuse näitamine ümbritseva keskkonna suhtes,» tõdeb Tiia. Räägitakse, et käsitöö on parem osa inimesest ja kui keegi koob, heegeldab, meisterdab, peab ta olema eriline ja tore ka persoonina. «Käsitöö rahustab ja lõõgastab. Kui osad noored tarbivad alkoholi või chillivad niisama linnapeal, et enda pingeid maandada, siis mina teen seda heegeldades, kududes või õmmeldes,» on Jaana rõõmus. Mõlemad käsitööharrastajad on mõtetes juba tulevikuplaane teinud. Nii on Tiiale selge, et üks tema soove oleks astuda samm kõrgemale ja
osata kangastelgedel kududa. Jaana on aga mõelnud raamatute väljaandmisele. «Üks on juur-, puu- ja köögiviljade kohta ning teine nukuriided igas mõõdus nukule.» Raamatukoguhoidja Tiia on oma
Tööd tuleb hinnata Tiia puhul on käsitöö-meisterdusega seotus tingitud elukutsest ning vajadusest tegeleda lastega. Tiia töötab raamatukogus juba 2006. aastat. Aprillikuust täidab kohustusi aga üksinda, sellest tulenevalt on tööülesandeid
ka rohkem. «Kui varem oli nii, et mõtlesin, mida järgmiseks teen, siis praegu mõistan, et see ja see vajavad tegemist. Ehk siis raamatute tellimine, riiulisse tagasipanemine, korrastamine. Uute õpikute vastuvõtmine, tellimine. Kõikide tellitud teavikute töötlemine ning lugejatega tegelemine.» Oma käsitööd on saanud Jaana kui Tiia avalikkusega jagada. Tiia on näidanud seda raamatukogus, vallapäevadel ja Valga kultuurikeskuses.
Kuidas ära tunda stressi ja kuidas sellest vabaneda? CATLIN SAAR catlin@tankla.net
Stressi peetakse nüüdisaja haiguseks, mis on peaaegu et igal inimesel mingil eluetapil. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud stress harjumuseks, millest ei oska enam vabaneda. Stressist vabanemiseks on mitmeid mooduseid, nendest viis toob noortelehe toimetus teieni. Esiteks, et vabaneda stressist, tuleb kõigepealt aru saada, et kogeme stressiseisundit. Kui sellest aru saame, siis teame, mida tuleks muuta. Stressi tunneb ära peavalu, kuivava suu või kurgu, kuklavalude, nõrkuse, kõhuvalude, südamepekslemine ja külmade jäsemete järgi. Teiseks tuleb olla hetkes. Meie mõtted on pidevalt minevikus või tulevikus – kardame seda, mis on tule-
FOTO: ÜLLA TAMM
vikus või muretseme selle pärast, mis on juba juhtunud ning mida me enam muuta ei saa. Mida rohkem
õpime hetkes viibima, seda vähem peame ärevust tundma. Kolmandaks ärme mõtle, et ei saa sellega hakkama. On asju, mida sooviksime kangesti proovida, kuid ei saa, kuna kardame läbikukkumist. See, kas saame sellega hakkama või mitte, pole üldse oluline. Tähtis on, et proovime ja julgeksime proovida. Neljandaks ärme võta liialt palju kohustusi. Kui meil on palju tegevusi, siis ärme võta neid juurde. Tahaksime teha kõikvõimalike asju korraga ja ei suuda keelduda, kui peame õppima pakkumistele «ei» ütlema. Viiendaks, pinguta ja lõdvesta. Pinguta hingamise ajal oma otsmikulihaseid ja nägu ning hoia neid mõni hetk pinges. Kui lõdvestad aeglaselt neid lihaseid, hinga täielikult välja ja rahune. Tee seda terve kehaga, liikudes järjest alumiste lihaste juurde.
inud» raamatuid.
oskustega päästnud mitmeid «väs
Jaana teeb tänaseks oma tööd juba tellimuste peale. «Nüüdseks on tellimusi palju ja teen aegamööda kõik ära.» Kui hobi on köitev, pole tegevuse jaoks aja ja energia leidmine probleem. Sellise suhtumisega on mõlemad alustanud juba lapsepõlvest. «Olen õppinud ise katsetades ja kuna mu ema teeb palju käsitööd, olen lapsest saati selles keskkonnas kasvanud. Midagi jääb ju külge,» tõdeb Jaana. Neiu lisab, et kõik, mida ta teeb, on
KÜSITLUS
EGLE KÕVASK
Raamatukoguhoidja väärtustab enim köitmist ja restaureerimist, mille abil on päästnud mitmeid raamatuid hävingust. Köitmine on protsess, mille käigus saab paberist, papist või kangast raamat või märkmik, mis koosneb poognatest. «Paberilehtedest volditakse poognad, mis omakorda kokku köidetakse ja kui köiteplokk on valmis, pannakse see eelnevalt ettevalmistatud kaante vahele koos kõige sinna juurdekuuluvaga: eeslehed, köitemarli, kaptaalid, järjehoidjapael. Oluline on töö vormistamine ehk poognate pressimine ja valminud raamatu surve all kuivamine.» Jaanale meeldib erinevaid mustreid välja mõelda. Ta vaatab pilti ja proovib seda järele teha. «Selleks, et hakkama saada mustrite väljamõtlemisega, peaks inimene teadma nii mõndagi heegeldamisest, kindlasti silmuseid ja erinevaid võtteid.» Aga käsitöö pole ainukene ala, millega harrastajad tegelevad. Jaana kasvatab selle kõrvalt oma kahekuust last ning Tiia laulab segakooris ja regilauluansamblis. «Kolme aasta pärast on mul olemas täiuslik köitekoda – Tiia köitekoda – nii kodus kui raamatukogus. Lisaks on isetegemistahe ja naabrite kaunid aiad innustanud mind alustama koduaia kujundusega.»
Kodukoha või teise maakonna gümnaasium?
PILLE-RIIN VESSIN
pilleriin@tankla.net
ERIKA KESVATERA (17)
Tsirguliina keskkooli õpilane Tegelikult oli alguses plaan minna Tartu kooli, kuid järele mõeldes tundus targem tegu asuda kooli, mis on kodu lähedal. Arvestasin ka vanematega, et neil oleks kergem. Enda kodukohast on hea koolis käia – kõik on tuttav ja saan kohe vanematelt abi. Iseseisvus on küll hea, kuid tunnen, et tahaksin siiski kodus veel olla. Aega on meeletult, et kuskile suurde linna minna.
ARIANE SARV (17)
Puka keskkooli õpilane
Olles õppinud nii Valgamaa koolis kui ka väljaspool maakonda leian, et linnakoolis on parem õppida iseseisvust ja see valmistab tulevaseks eluks ette mind. Aga samas halb on see, et kõik lapsepõlvesõbrad ja pere jäävad maale maha. Maakoolis mulle meeldib, et tihti on klassis vähe õpilasi, mistõttu õpetaja saab igaühega võrdselt tegeleda. Keegi ei jää tähelepanuta.
KRISTIINA SOE (18)
Lähte ühisgümnaasiumi õpilane Läksin Valgmaalt ära kaugemale gümnaasiumisse, sest ei leidnud seal endale sobivat kooli, kus õppida. Arvan, et kodust eemal elada on eelis, kuna saan harjuda iseseisva eluga ja otsustada ise mida teen.
EKSPERIMENT
Kas Tankla alistas
Valgamaalased uutest Eesti filmidest KAROLIINA KRUUSMAA
karoliina.kruusmaa@tankla.net
2015. aasta alguses jõudis kinolinadele 2 uut Eesti filmi. Mõlemad on ajaloolised ning puudutavad ja kõnetavad just eestlasi. Uurisin, millised on erinevate inimeste arvamused nendest. Kui Sinul on filmid veel nägemata, siis võib-olla saad tõuke, et seda siiski teha ja mõtiskleda, kas nõustud mõne arvamusega.
Pikka aega on Tankla olnud Valgamaa Kaitseliidu maleva koostööpartner. Selleks, et oma sõprade tegemistest rohkem aimu saada, tuleb ise need järgi proovida. Meeskonda kuulusid Rajaleidja karjäärispetsialist TUULI MEKK ning Helme ja Tõlliste valla noorsootöötajad ÜLLA TAMM ja EGLE KÕVASK.
HEIVI TRUU
Otepää gümnaasiumi ajalooõpetaja
ÜLLA TAMM ylla@tankla.net
Ettevalmistused algasid öö enne võistlust, kui hakkasime mõtlema, mida kaasa võtta, selga panna, millised võivad olla ülesanded ja ilmastik. Kuna kõik meist on spordiga enamjaolt sinapeal, uskusime, et see võistlusmatk on meile köki-möki ning raskusi ei valmista. Veidi naljakas oli küll avarivistusel seista. Vasakul meist olid enesekindlad laikudes noormehed ja neiud, pead paremale suunates vaatasid ootusärevalt vastu võõrad näod ja siis meie, tavariietes kodanikud nende kahe kolonni vahel. Tekkis küsimus, kas me ikka oleme õiges kohas. Kuna võistlus on suunatud kuni 18aastastele noortele, siis meie külaslistena olime väljaspool arvestust. Jumal tänatud, et olime, sest hiljem punkte vaadates oleks olnud häbi tegijatega võistelda. Aga no nalja sai meil palju ja see oli peamine.
Kui tiim medpunktis abi anda ei osanud, siis teadmiste kasutamine rajal meeskonnaliikme peal aitas. FOTO: ÜLLA TAMM
meetritki edasi, sest mõlemad sääremarjad olid krampis, parem jalg isegi varvasteni, nii et liigutada oli võimatu. Naersime siis kolmekesi, et oleme tõesti nagu telesaates «Piire ületades», kus tuleb üksteist motiveerida ja vajadusel käia õlg õla vastas. Hakkasime teda seal keset metsateed siis elustama – jalad taeva poole, ilma et meil oleks mõnda fotograafi ka lähedalt võtta, sest nagu ikka, vaja ju
Kolme «K» reegel ehk kraavid, koerad, krambid Enne võistluspäeva teadsime, et raja pikkuseks on ligikaudu 18 kilomeetrit. Finišisse jõudes ja toolile potsatades märkasime, et oleme plaanitut nelja kilomeetri võrra ületanud ja läbisime jalgsi maastikul hoopiski 22 kilomeetrit. Matkarajal pidime ühendama veevooliku ja välja saama vee, andma esmaabi, laskma õhupüssist, tegema vaatlust, mõõtma kaugusi, läbima miinivälja ja takistusraja. Viimasega oli nii, et kui mudane osa läbitud sai ja võrgule ronida tuli, otsustas Egle, et teeb naljaviluks mõned kukerpallid ja võtab päikest. Mõnikümmend meetrit takistusraja punktist eemal otsustas Egle, et ta ei liigu enam
kõik jäädvustada. Mida rohkem lõpp paistma hakkas, seda enam suurenes respekt nende noorte vastu, kes välejalgselt mööda metsa tõttavad ja sügiseti kuperjanovlaste raja läbivad, sest tõesti see pole naljaasi. Üks on füüsiline tugevus, teisalt mängib ülisuurt rolli ka vaimne vastupidavus. Meie noored on tõesti väga tublid.
otsustasime ivalt läbida, ku da ra et , Selleks jälgedes.
ese i astuda esim mitmeid kord TO: URMAS KASK FO
Film keskendub lahingutegevuse kõrval peategelaste keerukatele valikutele ja psüühilisele pingele, mis on hästi välja toodud. Aega ja olusid tundmata on ilmselt raske kõike mõista, kuid arvan, et film näitab hästi, kui kerge oli II maailmasõja käigus sattuda probleemidesse ning vastuollu iseendaga. Kõigest ei saanud rääkida, sest liigsest suupruukimisest võis endale või perekonnale probleeme tekkida. Ma ei pea lahingutegevuse detailset kujutamist väga oluliseks, kuid mõistan, et on palju vaatajaid, kelle jaoks tugevama emotsiooni loovad just võimsad sõjastseenid, mida filmis oli rohkesti. 1944. aasta oli Eesti ajaloos väga keeruline, sest eestlasi oli nii Punaarmees kui Saksa poolel ja nad sattusid rindel vastamisi nn vennatapusõjas. Siiani on temaatika käsitlemine olnud raske, sest veel on elus nii Punaarmees kui Saksa armees sõdinuid, kelle elu 1944. aasta tugevasti mõjutas. Arvan, et film muutis selgemaks, miks paljud on sõjajärgseil aastail neid teemasid vältinud.
Teadvusetu hakkas ootamatult naerma
SILVER KÜTTIS (14)
Kuigi esmaabi oleme kõik ju õppinud kordi ja kordi, peame tõdema, et praktilist poolt on siiski väheks jäänud. Seda näitas ka meie tulemus – ainus, mis me oskasime peaaegu täiesti õigesti teha, oli kõne kiirabisse. Isegi teadvuse kaotanu ei suutnud oma naeru pidada, sest olime justkui peata kanad, kes kannatanute vahel ringi siblisid. Selleks, et matkast maksimum saada, tuli ise seik võimalikult põnevaks teha. Nii me siis ronisime erinevate puude otsas, küll kükakil ja käpukil, et jõgi ületada või siis kõndisime nagu haned reas, et mitte kandvalt rajalt kõrvale kalduda, ent mutta sattusime ikka. Aga see kõik oli seda väärt, sest oli kordi kui imestati, et kuidas me nii kuivad ja puhtad oleme, kui nii mõnigi teine meeskond lausa tilkus ja nabani märg oli. Samuti egas me ju kilplased ole ning seepärast otsustasime käia ainult mööda ettesõkutuid radu. Aga meie otsetee viis täpselt kurjade koerteni. Egas me alla anna. Keerasime selja ja püüdsime koertele märkamatult metsa hiilida, endamisi mõeldes, et kelle see koer küll esimesena nahka pistab. Ei paistnud me midagi nii mõjuvõimsad, sest isegi kraav, mis meid eraldas ja mets, mis katet tegi, ei heidutanud koeri, vaid tekitas veel enam äkilist iseloomu. Õnneks pääsesime elusana, kuigi vahepeal oli küll mõttes anda neile sõpruse kinnituseks kõik oma vorstisaiakesed. Väle jänese võistlusmatkast saime niivõrd palju inspiratsiooni, et otsustasime ka astuda Naiskodukaitse ühendusse. Nii et hoidke alt, varsti kohtate taas Tankla meeskonda ja siis me juba näitame, milleks võimelised oleme ja mida vahepeal õppinud. Peatse kohtumiseni!
See film on minumeelest päris hea Eesti film. Üheks plussiks on kindlasti väga head näitlejad. Ka ülesehitus on väga huvitav. See on film, mis paneb vaatama ja kordagi ei teki igavust. «1994» on kaasahaarav ja põnev sõjafilm, kus tehnilisi vigu peaaegu, et polnud. Hindaksin 5- vääriliseks.
Keeni põhikooli õpilane
KAAREL TIGANE (17) Otepää noor
«Vehkleja» on kindlasti üks parimaid Eesti filme, mida näinud olen. Filmi süžee oli ääretult põnev ja kordagi igav ei hakanud. Pinget oli tunda kogu aeg. Märt Avandi ja Ursula Ratasepp said hakkama väga hea osatäitmisega, sest sobisid oma rollidesse valatult. Samuti meeldisid mulle lapsnäitlejad, kes mõjusid ehedalt ja professionaalselt. Võttekohad olid ajastutruud ja jätsid usutava mulje. Natuke häiris, et Peterburi võistlussteenid ei toimunud päriselt seal, kuid see on mõneti mõistetav. Kuigi tegemist on ajaloolise filmiga, mis keskendub ka peategelase Endli karmile minevikule ja saatusele, on põhirõhk asetatud ikkagi lastele ja vehklemisele. Seega sobib filmi näidata ka väiksematele.
KAISA-HELENA SCHÜTZ (15) Valga põhikooli õpilane
Märt Avandi oli väga hea selles rollis ning ka kõrvalosatäitjate näitlemine oli tasemel. Lugu ise oli huvitav ning pärast filmi «1944» vaatamist tundus «Vehkleja» veidi nagu järg. Film oli kaasahaarav ning vehklemine hakkas veelgi rohkem huvi pakkuma. Pärast selle filmi vaatamist olen ennast nii mõnelgi korral sõbraga koos harjavarred käes vehklemas leidnud. Filmis oli hästi põimitud ajalooline lugu ning ka inimlik pool. Kokkuvõttes väga hea Eesti film, mis tõestab, et ka eestlased oskavad häid filme teha.
Muusika on tasand, milleni rääkiv keel ei küündi LEIA OMA TALEN T!
HELLEVI WALKER NÕMMIK (26) on kolm aastat Eestist ja Valgamaast eemal tegutsev džässmuusik, kes soovib alati eilsest parem olla. Uurisime temalt, kuidas elu Šotimaal kulgeb.
EGLE KÕVASK egle@tankla.net
Millised on Sinu suhted Valgamaaga? Ma ei saa öelda, et päris valgamaalane olen. Sündisin tegelikult Saaremaal ja enne Valka kolimist elasime paar aastat Venemaal ja seejärel mõned aastad Rakveres. Kolisime perega Valka kui ma olin umbes 10aastane, kuid ka mitte väga kauaks. Mõned aastad hiljem olime juba teel Inglismaale, kus veetsin oma järgnevad viis aastat, nii et Valgas olen kokku elanud tegelikult kõigest 4-5 aastat.
Su elu on kas suur seiklus või mitte midagi.
Milline on Sinu haridustee? Haridustee on olnud mul üsna kirju. Põhikool sai mul lõpetatud Inglismaal, keskkooli läbisin Valga kaugõppe gümnaasiumis ja bakalaureuse kraad muusika erialal sai mul omandatud Tallinna ülikoolis.
misega hakkasin tõsisemalt tegelema 17aastaselt. Olin alles neljaaastane, kui juhtusin üht viiulimängijat kuulma ja ma olin justkui nõiutud! Viiul kõlas nii taevalikult. Sellest päevast alates käskisin, et mind koheselt muusikakooli pandaks.
Viljeled popi ja džässi, miks selline žanr? Mulle on alati meeldinud oma häälega katsetada ja improviseerida ning kui mulle ülikoolis džässi tutvustati teadsin kohe, et see on minu teema.
Oled laulja. Mis Sind laulmise juures köidab? Laulmine on minu jaoks üks parimaid eneseväljenduse viise ja see on võimas, kuidas muusika suudab inimesi ühendada tasandil, milleni ainuüksi rääkiv keel ei küündi. Laulnud olen alates lapseeast, kuid laul-
Kodumaast eemal olen olnud nüüd juba peaaegu kolm aastat ja hetkel naasta pole plaanis. Viibisin Küprosel vahetusüliõpilasena, kui üks kobe Šoti mees mu südame vallutas ja mind Šotimaale meelitas.
FOTOD: EUAN ROBERTSON
taksid sul oma eesmärkideni jõuda ja mis tooks sinus välja parima. Võimalusi noortele on tänapäeval tohutult palju ja kus on tahtmine, seal leidub ka võimalus. Kui sul ideed edasiõppimise kohta puuduvad, siis ma soovitaks sul minna välismaale kas vabatahtlikuks või niisama reisima. Erinevate kultuuride ja inimeste mõistmine avab mõttemaailma.
Millised on Sinu tulevikuplaanid kolme aasta jooksul? Osta maja, saada emaks, anda välja oma teine plaat ja teha üks korralik roadtrip Põhja-Ameerikas. Mind inspireerib tahe olla eilsest parem. Lisaks sellele on mul toetav abikaasa, kes mind motiveerib oma unistusi teostama.
Milline on Šotimaa elu võrreldes Eestiga? Džässmuusika teeb mul tuju heaks, paneb jala tatsuma ja pakub pinget. Mu muusikamaitse on väga mitmekülgne ja neid lugusid mille kuulamisest ei väsi on palju. Pikaajalised lemmikud on Stevie Wonder «Sir Duke», Eva Cassidy «Cheek to cheek» ja Peggy Lee «Fever». Oma hääle leidmisel on kõige enam mõju avaldanud Ella Fitzgerald, Dinah Washington, Diana Krall, Stacey Kent ja Norah Jones.
Mida soovitad kooli lõpetavatele noortele edasiõppimise kohta? Mõtle järele, mis sind tõeliselt huvitab, mis on sinu eesmärk ja millised on sinu väärtused elus, mida soovid elus saavutada ja lähtuvalt sellest otsi endale õppimisvõimalusi, mis ai-
Millega igapäevaselt tegeled? Igapäevaselt tegelen oma töö, trenni, abikaasa ja koduloomadega. Töötan heategevusliku organisatsiooni juhi abina, kus iga päev on oodata midagi uut ja huvitavat. Meie ülesandeks on toetada organisatsioonis olevaid erinevates linnades asuvaid keskusi, kus korraldatakse ühiskonna ülesehitamisele suunatuid üritusi – tervise ja heaolu töötoad, seminarid, lillefestivalid, kontsertid, noortepäevad, beebide grupid jne. Lisaks muusikaga tegelemisele, meeldib mulle lugeda, matkata ja reisida. Järgmine matk, mis mul ja Marc’il (mu abikaasal) plaanis teha, on 156 kilomeetrit pikk The West Highland Way, mis jookseb läbi Šotimaa orgude ja üle mägede. Plaanis on läbida see vahemaa kaheksa päevaga, kuid kas see ka meil õnnestub, eks näis. Aeg-ajalt on vaja ennast proovile panna ja nagu on öeldud –
Hellevi ja Marci ühiseks unistuseks on osta oma maja ja luua pere.
Šotimaa on palju mägisem. Maastik on mõnusalt vaheldusrikas ja talveperiood on tunduvalt lühem. Inimesed on avatud, lahked ja abivalmid. Palgad on kõrgemad, riided ja toit ja muud tarbed on tihti odavamad kui Eestis, nii et kui rahaga mõistlik olla, siis on võimalik, et kuu lõpus jääb isegi midagi alles.
Mida oled tänaseks muusikavaldkonnas saavutanud? Suurimaks saavutuseks pean ma 2012. aastal valminud omaloomingu albumit «Head mõtted» ning 2010. aastal Jazzkaarel esinemist, mis oli suurepärane kogemus. Lisaks sellele on muusikaga tegelemine andnud mulle võimaluse palju reisida ja teha koostööd väga andekate muusikutega Euroopa erinevates riikides.
Kuna Hellevi kireks on matkamine, võtab ta õigepea ette teekonna, mis kulgeb läbi Šoti mägede ja orgude. FOTO: ERAKOGU
Lähtudes traditsioonist, kandis Hellevi abikaasa pulmapäeval Šoti rahvusriideid.
TEE JÄRELE!
On üks kevadine pühapäevahommik ja olen leppinud kokkusaamise GERTRUD AASAROHUGA (18) Otepäält, kes on tuntud pigem kui muusikahuviline ja väga hea lauluhäälega neiu. Rääkima ei hakanud me aga mitte muusikast, vaid tema teisest hobist, käsitööst, ning otsustasime koos tuunida suveks ühed pilkupüüdvad jalanõud.
Malevat tänavu ei toimu
FOTO: TIMO ARBEITER HANNA RING
toimetus@tankla.net
KAROLIINA KRUUSMAA
karoliina.kruusmaa@tankla.net
Gertrud, mis oli Sinu esimene suurem isetegemise projekt ja kui vana Sa siis olid? Arvan, et esimene keerulisem ja suuremat pingutustnõudev projekt oli pintsaku õmblemine. Varasemalt olin korduvalt kergemaid asju õmmelnud, kudunud, heegeldanud ja nii edasi, aga pintsaku õmblemine pani mind tõeliselt proovile, käisin siis vist kaheksandas või üheksandas klassis. Lõpptulenusega olen siiani väga rahul.
Päikseline Gertrud ja
kosmilised papud
Eelmisel suvel toimunud Tankla õpilasmaleva eestvedaja Aile Viksi sõnul sel suvel Valgamaal õpilasmalevat ei toimu, sest selle korraldamiseks ei ole finantsilisi võimalusi. Noorte söök, majutamine, korraldajate ja rühmajuhtide töötasu, transpordikulu, noorte ja tegevuste korraldamine on kulud, mille peab leidma maleva korraldaja. Siiski on MTÜ Tankla lootusrikas, et peagi leitakse võimalus maleva korraldamiseks. Valga neiu Juliana Jepishova peab malevat väga oluliseks ja sõnab, et see projekt tasub uuesti ette võtta. «Õppisin seal seinu värvima, mustikaid rohima, teistega arvestama, inimesi rohkem tundma, koostööd, keerulistes oludes toimetulekut ja seda, kuidas tulla toime väheste asjadega, mis kaasa võetakse. Malev on tohutult vahva, see annab nii palju kogemusi ja oskusi juurde igas mõttes. Lisaks see meeskonnatunnetus, kus kogu aeg tehakse midagi koos, on nii tore,» lisab Palupera neiu Dajana Juškin
Kust see käsitööpisik tuli?
nõud, akrüülvärvid, pintslid, Vanad tennised/muud riidest jala lus. alriteip, kivikesed/litrid, värvia svamm (võib ka pesukäsn), ma
See on mul küljes olnud juba väiksest peale, minu vanaema ja ema mõlemad tegelesid väga tihedalt igasuguse käsitööga ning seetõttu nakatusin vist ka mina.
NB! Kasuta põlle või kanna riideid, mis võivad määrduda.
Aga inspiratsioon? Inspiratsiooni saan erinevatest piltidest, kataloogidest, inimestest. Tihti turgatab mulle ka lihtsalt pähe mõni mõte, mida tahaks teostada ning siis tuleb see ette võtta.
Milline on olnud keerukaim asi, mis oled teinud?
1
egle@tankla.net
2
2
Värvi pintsli või svammiga jalanõud üleni mustaks.
3
1
Kasuta svammiga hajutades erinevaid sinise- ja lillatoone, et tekitada kosmoseefekt.
3 ja 4
Kuidas Sa leiad käsitööga tegelemiseks aega? See aeg tuleb lihtsalt võtta, meil kõigil on ööpäevas kasutada 24 tundi, iseasi, kuidas keegi seda kasutada oskab. Alati pole ka mul hea päev, näiteks ükskord hakkasin õmblema ja midagi ei edenenud, kõik pisiasjad ajasid mind närvi ja siis ema tõmbas pidurit ja ütles «stopp, täna ei tee!». Tegelikult on käsitöö ja loominguline tegevus minu jaoks rahustava toimega – panen muusika käima ning hakkan midagi õmblema, kuduma, joonistama või siis mida iganes veel kätega luua annab.
EGLE KÕVASK
Teibi maalriteibiga ära kohad, mis ei tohiks värviseks saada.
Kõige rohkem olen rahul enda tehtud rahvariietega, nad kukkusid väga hästi välja ning ühtlasi nõudsid minult kõige rohkem aega ja pühendumist. Otsustasin endale rahvariided teha, sest tihti oli mul esinemistel, näiteks laulupeol, vaja rahvariideid. Leidsin, et kõige õigem lahendus ongi ise need teha, eks see oli kättevõtmise asi. Nende tegemine võttis mul aega kokku umbes 2/3 aastat. Tegin need Jõhvi piirkonna mustri järgi.
5
d tennisei * Vanu
4
Too valge või hõbedasega välja mõned kohad, et tekiks kontrast.
5 6
Milline on hea viis leida töölisi?
Kui tahad lisa sädelust/kivikesi või joonista valgega tähti.
Lase kuivada ja eemalda teip.
7
Võid talla ääreosa jätta valgeks või värvida mustaks.
enditega, näiteks vildikate, paelade, neetide, markeritega – ole loov! da ka teiste vah saab tuuni
Võib öelda, et iga kuu seisab keegi noortest vastakuti küsimusega, kust ja kuidas leida endale töökoht. Mida on aga teinud ettevõte selleks, et leida töölisi või millisena nähakse lahendust noorte töötuse määra vähendamiseks. Noored jagunevad kahte gruppi – need, kellel on või kes on võimelised leidma eneseusku ja julgust, ning need, kes on end täielikult laokile lasknud või kes saaksid, kui tahaksid, aga neil puudub usk endasse. Juba esimesest klassist peale võiks pakkuda noorele tunnet, et kui ta ühes asjas pole kõige tugevam, on ta teises asjas jälle väga hea. Noorele on oluline edukogemus ja kui midagi lähebki halvasti, pole ka viga. Saab uuesti alustada või midagi muud teha. Ettevõtte ShowTech OÜ juhataja Tõnu Karpov lausub, et otsustas eelmine aasta enam mitte oodata kuni keegi nende juurde tuleb. «Võtsime ise telefonid ja helistasime teatud süsteemi järgi läbi oma tuttavad ja saime kahe tunniga kõik 20 inimest, keda suveks vajame. Ettevõte peaks ise tegema reaalset strateegiat ja kulutama aega sellele, et leida endale vajalikud töötajad.» Tõnu on väga huvitatud sellest, et Valgamaa noorel, kes otsib tööd, oleks end lihtne registreerida ettevõtjate jaoks. «Tuleks luua mingi register, seal oleks üks-kaks lahtrit – nimi, telefoninumber ja ülejäänud teeb ettevõte, et leida töötaja.»
s
13. Pavel Losk utovi rahvajooks Va lgas
Sega-Summa Suvila Valga noortekeskuses Rahvusvaheline sitöö vanavara- ja kä laat Valgas idu a tantsup Valgama il n io d a i sta Tehvand
Leigo suvekontsert: Maarja-Liis Ilus
Bruno Junki mälestusvõistlused käimises Valgas
Kuupäev
ALA PÕHIKOOL
13. juuni kell 12
AUDENTESE OTEPÄÄ FILIAAL
20. juuni kell 15
HARGLA KOOL
13. juuni kell 14.30
HUMMULI PÕHIKOOL
17. juuni kell 15
KEENI PÕHIKOOL
16. juuni kell 18
LÜLLEMÄE PÕHIKOOL
13. juuni kell 12
OTEPÄÄ GÜMNAASIUM
9. kl 19. juuni kell 12 12. klass 19. juuni kell 16
PALUPERA PÕHIKOOL
16. juuni kell 18
PUKA KESKKOOL
9. kl ja 12. kl 19. juuni kell 18
PÜHAJÄRVE PÕHIKOOL
12. juuni kell 16
RIIDAJA PÕHIKOOL
12. juuni kell 18
TSIRGULIINA KESKKOOL
9. kl 17. juuni kell 18 12. kl 20. juuni kell 16
TÕRVA GÜMNAASIUM
9. kl 20. juuni kell 12 12. kl 20. juuni kell 16
VALGA GÜMNAASIUM
19. juuni kell 12
VALGA KAUGÕPPEGÜMNAASIUM
19. juuni kell 14
VALGA PÕHIKOOL
19. juuni kell 15
VALGA VENE GÜMNAASIUM
9. kl 20. juuni kell 12 12. kl 20. juuni kell 15
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS
19. juuni kell 14
34. Tartu rattaralli
Lastekaitsepäev Otepääl
juuni
II Kagu-Eesti tantsupidu Põ lvas
Kooliaasta lõ pu- ja lastekaitsep äeva pidu Valgas
Eesti lipp 13
1 Otepääl
Rockfestival Valka laululaval Otepää jooksutuur
ja trikiLiivimaa laat võistlus te as at mootorr Valgas rride unnvõ
alli ja p s Paadir a tu õit Valg võidus «Valla id p te u ga» s la r Suu e nõia väiks päev
uteKodukohvik päev Tõrvas
Võidupühale pühendatud perepäev Valgas
n a Hele -Valk Valga n triatlo a te vall ll õ T is päev e d la ü k Pühajärve 2015 Jaanituli
juuli
auto24 Rally Estonia Otepääl
Iigaste jooks
Valgamaa noorte suvekool
Helme valla
päevad
TriSmile Ote
pää triatl on
Leigo jä
rvemuu sik
a
august
Mida hindad poisi/tüdruku juures? VALGA TANKLA MINI toimetus@tankla.net
VLADA
põhikooliealine Valgast Poisis hindan suhtumist endasse, tema hoolivust, tähelepanu pööramist, mõistmist ning seda, et oleksid ühised huvid. Samas ka tema positiivsust. Välimus ei loe. Tõeline poiss ei tohiks mind kunagi hätta jätta ning olenemata olukorrast aitab alati ja toetab ning ei karda teiste arvamust.
-
Tõrva Loits 2015 Rahvusvaheline noortepäev
Hariduskonverents Valgas de
Muin
astule
öö
miamelanie.saar@tankla.net
Pane kõik koostisosad blenderisse ja seejärel hüppa sellesse maitsekeerisesse. Suvise figuuri hoidmiseks võid kasutada jäätise asemel külmutatud jogurtit ja lehmapiima asemel kookospiima. JELENA KALAMES
jelena.kalames@rajaleidja.ee
Kooli sisseastumisvestlusel või tööintervjuul palutakse Sul üsna sageli ennast iseloomustada. Oma iseloomu ning tugevamate ja nõrgemate külgede tundmine aitab Sul paremini oma tulevikku planeerida. See omakorda laseb Sul aru saada, millega saad paremini hakkama ja mida on vaja endas veel arendada, et tulevikus soovitud erialal töötada. Tee ristike kasti, kui leiad, et omadus iseloomustab Sind hästi. Kui nimekirjas polnud mõnda omadust, palun lisa.
usaldusväärne
edasipüüdlik
koostööaldis
rõõmsameelne
aus
jõuline
töökas
abivalmis
idealistlik
lojaalne
iseseisev
sõltumatu
paindlik
viisakas
tundlik
püsiv
täpne
väljendusrikas
energiline
avatud
uuenduslik
humoorikas
kannatlik
salliv
tudeng Valgast
järjekindel
siiras
liikuv
Hindan kõige rohkem ausust ja siirust. Valiku teengi selle põhjal. Mitte, et mul oleks mingi meeletu valik, kuid tüdruk peaks ise ka natuke huvitatud olema. Välimuse kohta nii palju, et feik välimusega neiud mulle kahjuks/õnneks ei meeldi. Pean silmas kunstvidinaid.
rahulik
suhtlemisaldis
riskialdis
vastutustundlik
sõbralik
usaldav
leplik
tahtejõuline
veenev
aktiivne
tähelepanelik
eestvedaja
kohusetundlik
uudishimulik
praktiline
mõistev
põhjalik
muretu
leidlik
mõtisklev
punktuaalne
KHEIT
gümnasist Sangastest
lapsevanem Pikajärvelt
u Valga svaheline jalgp Valka allitu rniir
MIA MELANIE SAAR
elurõõmus
MIRJAN Rahvusv aheline Valga m ilitaarajaloo fe stival Rahv
Palaval suvepäeval ei saa mitte keegi ära öelda ühest jahutavast ja kosutavast jäätisekokteilist. Viimasel ajal väga populaarseks saanud Ameerikast pärit peanut butter ehk maapähklivõi sobib imehästi hommikusele saiale, kuid siin on ta hoopis kokteilis.
heasüdamlik
SIMO
le Tõrva tu d a v päe
Jahutav jook suveks
innustav
Hindan tüdruku juures tema head iseloomu. Ta peaks sõbralik, tark, jutukas, stiilne, juuksevärvilt blond ja välimuselt hoolitsetud.
Pähklilinna käsitööja rahvakunstipäev
Jõekää ru kontse rt Valgas
FOTOD: MIA MELANIE SAAR
TEE ISE!
Muuseumiöö Hellenurmes , Otepääl ja Val ga
kaari@tankla.net
ENESELEIDMISE TEST
Helme valla rattasõit
KAARI KAASIK
Kool
KÜSIMUS-VASTUS
ust
mai
Lõpuaktuste ajad
Mees peab olema mehe eest väljas! Kui olen leidnud mehe, kes mind austab, usaldab ja toetab, siis see tähendab mulle palju. Olen kahe poja ema, seega peavad mehele tähtsad olema ka lapsed ja kodu! Hindan oskust armastada mind ka minu vigadega!
URVE
vanaema Aakrest Valisin oma peikadest selle kõige koledama välja, sest sõbrannad rääkisid ikka, et ilusad hakkavad üle aisa lööma.
Kirjuta välja eraldi lehele 9 omadust, mis iseloomustavad Sind kõige paremini ja kolm ametit, mille peale oled mõelnud ja pane juurde, millised omadused aitavad Sul olla edukas sellel ametil. ................................................................................................................................................................... Uuri, mida põnevat pakub Sulle Rajaleidja portaal www.rajaleidja.ee/noor Enesetundmise osas saab Sind aidata Valgamaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Jelena Kalames, e-post jelena.kalames@rajaleidja.ee tel 5885 3612 Ametite tundmise osas saab Sind aidata Valgamaa Rajaleidja keskuse karjääriinfo spetsialist Tuuli Mekk, e-post tuuli.mekk@rajaleidja.ee tel 5303 0115