Noorteleht Tankla nr 17 (detsember 2014)

Valgamaa noorteleht nr 4(17)

Heade mõtete ja ideede jagaja

Detsember 2014

www.tankla.net

Digipööre tabas Valgamaad

Aastaid nutiajastu suunas liikuda püüdnud Valga vene gümnaasium kuulutati 4. detsembril Tallinnas väldanud kooliuuendusprogrammi lõpuüritusel Samsung digipöörde võitjaks.

EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Õppeainetesse põnevaid rakendusi loonud koolipere ihkas võitu kogu südamest. Viimaks saavad nad töö vilju maitsta. «Pingutasime mitu kuud selle nimel, et Valga lastele selline võimalus anda,» sõnas Valga vene gümnaasumi haridustehnoloog Eva Tšepurko.

Olukord pealinnas oli viimasel päeval pingeline, sest kõik koolid tundusid võitu väärt. Eva arvates kaotati esitluse ajal täielik lootus ja korraliku etteaste asemel tehti hoopis showd, kus lisaks ideele tutvustati ka Valga linna ja oma kooli uut nime – Valga Priimetsa kool – mis hakkab kehtima järgmisest õppeaastast. «Kui võitja kuulutati, karjusime, hüppasime, nutsime. Igasugused ematsioonid tulid esile. Meie digipoiss lausa lendas lavale. Olime väga õnnelikud.» Üks rakenduse loojatest, Elina Teder aimas võitu ette. «Teadsime, et meie töö ei kao kuhugi ja see aitab meie õpetajaid ja koolilapsi. Tegin kõike, mis oli minu võimuses – lõin äppe, käisin regulaarselt projekti kodulehel ja jagasin infot.»

Võidetud 10 000 euro eest saadakse tehnoloogiaseadmeid Samsungilt.

«Plaanis on soetada digiklassi tahvelarvutid ja juhtmed projektoritele.»

Hetkel on koolis kuus tahvelarvutit ja üheksa nutitelefoni. Et digiseadme kasutamine oleks võimaldatud kõigile, ütles Eva, et kasutavad VOSK (võta oma seade kaasa) võimalusi. «Samsungi digiklass lubab monitoorida õpilaste tegevusi ja need kinni panna. Vajadusel palub õpetaja otsida rakendusi ning installida need tahvelarvutitele.

E-kooli kaudu pani õpetaja teate, millist rakendust vaja läheb ja palus lapsevanemate luba seade kaasa võtta.»

Kehaline kasvatus nutiseadme abil Iga õpetaja otsustab, kas kasutab nutiseadet materjali kinnistamiseks, huvi äratamiseks või hindelise töö jaoks.

«Algul planeerisime rakenduste kasutamist kolmele ainele – muusika- ja loodusõpetus ning kehaline kasvatus.

«Rõõm oli lugeda tagasisidest kommmentaare «ma ei tee rohkem poppi!», «õpetöö on huvitav!», «mulle meeldib nüüd koolis käia!» ja veel palju positiivset.»

Tegime aga rohkem ja kasutasime kõikides ainetes, isegi poiste tööõpetuses.»

Praegustele rakendustele on käe alla pannud abituriendid ja mõned kaheksandikud. Rakenduse loomiseks kasutatakse online-keskkonda. «Äpi loomisest võtab rohkem aega idee mõtlemine ja katsetamine. Tuleb mõelda mida teha, kuidas teha, mille abil, kas on pedagoogiline sisu. Kui kõik eelnev paigas, luuakse uus äpp ühe õppetunniga.» Tehtuga saab tutvuda nende digipöörde kodulehelt vvgdigipoore.weebly.com Lemmiktunniks, kus nutiseadme rakendust kasutatud, on kehaline kasvatus. Eva sõnul on see innovatiivne ja ta pole kuulnud, et keegi seda teeks. «Õpilased kasutasid rakendust Daily Wor-

2015. aasta sügisest hakkab asutus kandma nime Valga Priimetsa kool.

Tumedapäine esiplaanil istuv poiss Martin Aade aitas kaasa looduõpetuse tunni jaoks vajalike äppide otsimisele.

kout. Eelnevalt vaatasid harjutusi ja seejärel töötasid paarides. Üks teeb harjutust, teine filmib, siis vahetavad õpilased rolli. Hiljem vaatavad videot ja analüüsivad üksteise harjutuste sooritusi.»

See on hea viis arendada kriitilist mõtlemist ja enesehindamisoskust. «Tavaliselt õpilased paluvad korraga õpetaja tähelepanu, et «õpetaja, vaata kas ma teen õigesti», «kas peab nii või hoopis naa tegema», kuid digivahendite kasutamisel toimus tunnis usin töötamine.

Püüdlikult tegid kaasa ka need, kes tavaliselt tunnis aktiivselt kaasa ei tööta.»

Elina jaoks muutis nutitehnika kasutamine arusaamise lihtsamaks. «Mind isiklikult aitas see palju bioloogias. Palju parem on ju vaadata 3D rakuehituse mudelit seadmest kui õpikust.»

Nutiekraanil eelis projektori ees Veel toob Eva välja, et kõik, mis sai varem tehtud arvutiklassis, on nüüd võimalik koduklassis. «Alati ei ole arvuteid vaja kasutada 45 minutit, mistõttu

FOTOD: TIMO ARBEITER

oleks klass asjata hõivatud. Selle jaoks on nutitelefon väga hea lahendus.» Õpilastes väljenduv sära ja tänulikkus on parim tagasiside seni tehtud tööle. Õpetajad, kes varem olid vähem

«Teadsime, et meie töö ei kao kuhugi ja see aitab meie õpetajaid ja koolilapsi.» populaarsed, on ära teeninud laste austuse, sest õpilased nägid, et ka õpetajal oli algul raske ja kartis, kuid siiski proovis. «Rõõm oli lugeda tagasisidest komentaare «ma ei tee rohkem poppi!», «õpetöö on huvitav!», «mulle meeldib nüüd koolis käia!» ja veel palju positiivset.»

Küll aga on fakt see, et tänapäeval veedetakse iga võimalik hetk kusagil nutiseadmes ja seda mitte ainult koolis õppeaine raames, vaid ka kodus, sõbra juures – igalpool kus võimalik.

Eva aga ei arva, et nutitehnika kasutamine koolis annab tõuke noortele veeta ka enda vaba aeg selles keskkonnas.

«Meil toimub tund seadme abil maksimaalselt 20 minutit ja nutitehnika ekraani vaatamine ei kahjusta nägemist nii palju kui halvasti seadistatud odav projektor, mida enamasti kooli õpetajad kasutavad ja tihti terve tund.»

Valga vene gümnaasiumis on loodud silmade puhkamiseks nutiekraanidest mängimise nurgake, kust võib leida Jenga, Twisteri ja muud mängud.

Moodus eesti keele õppe populariseerimiseks Digitehnika võimalusi arvestades on vene gümnaasium populariseerinud eesti keele õpet, et ei kardetaks õppida eesti keeles, läbi lõbu ja põnevuse.

«Keelekümbluses aitab see lastel visualiseerida paremini isegi siis, kui laps mingit sõna ei tea või ei oska tõlkida.»

Tundides nutiseadmete lubatus tekitab tihtipeale mitmeid kiusatusi.

Näiteks hindeliste tööde ajal, mil jäi õppimata, tahaks otsida vastuseid internetist. Eva aga kinnitas, et tänapäeva lapsed ei oska enam spikerdada.

Tema sõnul oskavad seda kunsti eelmise sajandi õpetajad. «Sooritades kontrolltöö nutitehnika abil, tuleb spikerdamiseks rakendus sulgeda ja see on kohe nähtav.»

Haridustehnoloogi sõnul õpetab protsess ka info otsimist, milleks nende kooli õpetajad võimaluse annavad.

«Näiteks kolm minutit enne kontrolltöö lõppu saavad õpilased võimaluse otsida vastuseid. Õpilane, kes õppis ja unustas ära, leiab ruttu üles, ent õpilane, kes ei õpinud, ei saa midagi teha. Loota, et sõbralt tuleb telefonile midagi, ei saa. Igaüks kaitseb enda huve ja ei raiska aega.»

Tulevikku nähakse positiivse ja edasiviivana. Plaanis on jätkata nutitundi ja teha koostööd Valga ja teiste maakonna koolidega, viies läbi töötubasid ja soovi korral minnakse kohale, et anda koolid saaksid proovida.

Veel jätkatakse kogemuste jagamiseks enda alustatud nuti keelekümbluse konverentsiga ning uude arengukavasse pannakse sisse digipööre.

2

Arvamus

JUHTKIRI

JANE SALUORG

Lubame hoolivust igasse päeva On jõulukuu. Poelettidelt võib leida jõuluhõngu tekitavaid tooteid, raadiost kuuleb üha enam jõululaule, inimesed teevad märagatavalt rohkem kingitusi, sealhulgas ka heategusid. Saabumas on rahu aeg. Periood, mil meie sees on tavalisest rohkem heldust, hoolivust, märkamist.

Kõige olulisem on sallivus, armastus, heatahtlikkus – need aitavad toime tulla ka kõige raskemal ajal. Me oleme harjunud hindama materiaalseid väärtusi kõige tähtsamateks, ka inimesi märkame alles siis, kui nad on muredesse uppumas või on pälvinud mõne kõrge tiitli. Vahel on vaja märgata vaid õnnetus olukorras inimest ja hinnangu andmise asemel otsida sobilikku abi. Isegi kui endal ei ole parim päev, saame jagada seda, mida meil on – südamesoojust.

Rikkus, võimsad autod ja uhke kodu on küll suured asjad, kuid õnn koosneb pisiasjadest.

Laseme oma mõtetel suust välja voolata, küsime tagasisidet möödunud päevale, jagame ideid, innustame, võtame koos ette, avaldame kiitust ka kõige lihtsama töö eest, vajadusel aitame ja suuname – mis saaks olla parim tundest, et Sind ümbritsevad hoolivad inimesed, Sul on kaaslasi, kellega oma mõtteid jagada. Ja nii ei peaks me tundma ainuüksi pühade või tähtpäevade puhul, vaid iga päev. Hoolivus, millega püüame teist inimest aidata, ei saa olla mõõdetav ühegi rahalise väärtusega, sest just see teeb rikkaks nii andja kui saaja.

Käes on aeg jagada headust, olla helde. Olla vastuvõtlik abikätele, olla aldis koostööle.

Aidates ja andes saamegi rikkamaks. Oma südames. Igaüks meist on väärtus omaette.

On pime aeg, olgem nähtavad ja püsigem õigel rajal.

Soovime Sulle rahulikku ja sooja jõuluaega, värviderohket selle aasta ärasaatmist ning ettevõtlikku uut aastat!

jane@tankla.net

Kõnnin lumisel ja päikesekiirte tõttu sillerdaval härmas puudega alleel. Kuna samm on reibas, jõuan peagi järele enda ees kulgevale neiude kolmikule, kel käsil suuremat sorti arutelu – vähemalt nii tundub mulle hääletoone ja žeste jälgides. Mitte ebaviisaka, vaid uudishimuliku inimesena otsustan kiirust oma sammudes kaotada ja neidude selja taga teekonda jätkata, et korrakski kuulata, mille üle küll kolm noort inimest nii emotsionaalselt ja tuliselt diskuteerivad. Spioonilikult hiilides ning kuulmist teritades saab peagi selgeks, et neidude kirglik mõttevahetus on seotud 13. detsembril Tartus toimuva õpilasfirmade laadaga. Fookuses ei ole mitte niivõrd laat ise, vaid järele jäänud nädalate tööjaotuse ja tegevuste paikapanemine selleks, et 13. detsembril Tartu kaubamajas särada.

Tüdrukute juttu kuuldes rändan oma mõtetes tagasi aega, mil ka ise õpilasfirmat lõin ja juhtisin. Ärevus, põnevus, huvi ja raskused, mis tookord toodete valmistamise, turundamise ja bilansi koostamisega kaasnesid, äratavad minus üles ammu uinunud koolijütsi, kelle sooviks oli õpilasfirmaga miljoneid kokku hakata ajama. Või olla vähemalt sama edukas nagu õpilasfirma 4Poega, tänu millele on iga kooliaasta alguses jaemüügis masside viisi valemivihikuid või nagu õpilasfirma Kolm Põrsakest, mis Euroopa parima õpilasfirmana on tänaseks arenenud osaühinguks, korraldades teadusetendusi lastele ja ka täiskasvanutele.

Jah, selleks, et olla keegi ja luua midagi, on vaja teadmisi, oskuseid ja kogemusi.

Talvises karges õhus ja krudiseval lumel siiski miljonäri täna ei kõnni. Samuti ei tooda me praegu oma õpilasfirma «kolleegidega» CDst ehitatud lambikesi. Miks küll? Eeldused ettevõtlikuks nooreks hakata olid ju olemas.

Vastavad institutsioonid ja toetavad inimesed olid olemas. Isegi võimalus ideekonkursil osaleda ja oma mõtteid väljapoole presenteerida oli olemas. Tahe, soov ja plaanid olid suured – kõik oli justkui valmis, et härjal sarvist haarata ja sel teekonnal ratsutama haka-

PLUSS +

- MIINUS

TWITTER:

neoliitikumi, nimetasime nagu eksperdid kuulmise järgi ära mõne igivana ja igava muusikapala pealkirja ja esitaja ning analüüsisime lehekülgede kaupa teoreetikuid, teooriaid ja seadusi. Mitte, et teadmised haritud inimesel ülekülje maha voolaksid, aga mida annab faktide tuupimine selleks, et tahtejõulisel ja värsketest ideedest pakataval noorel inimesel oleksid soovi korral oskused, teadmised ja kogemused ettevõtlusesse sisenemiseks?

Kõigele vaatamata oli keskkooliaeg tore, lihtsalt praktilisusest ja «päris» elust jäi puudu. Seepärast tuleb pöidlaid hoida, et õpilasfirmade tegemine ja laatadel osalemine muutuksid kõikidele soovijatele kättesaadavaks võimaluseks ja haridusprogrammi «Ettevõtlik kool» mudel leviks kõikidesse Eesti maakondadesse. Selleks, et mõne aja pärast lumisel alleel kõndides ärataks eespool olevate inimeste jutt ühes edukas ettevõtjas üles nostalgia sellest, kuidas koolipingist kõik alguse sai, mitte katki ei jäänud.

Kas koolides peaks olema rohkem ettevõtlusõpet?

Ei

PILLE-RIIN VESSIN pilleriin@tankla.net

9% Uurides küsitlusele vastanud 33 maakonKas sinu hobist saaks pigem na noorelt ettevõtte rajamise plaanide Kas oled saanud piisavalt infot ettevõtlus või palgatöö? ettevõtte rajamise kohta?

Mitte kumbki kohta lähiaastate jooksul, vastasid 14 inimest, et neil on plaanis see rajada ning 9% 30 unistavad enda ettevõttest.

Jah Ettevõtet nähakse tegutsevat laste, klienPalgatöö 24% diteeninduse, ajakirjanduse, fotograafia, tervise, turismi, IT, spordi, ilu, toitlustuse, Jah Ettevõtlus Ei 48% moe, meelelahutuse ja kästiöö valdkonnas.

67% 52% Kust oled saanud infot Ettevõtte plussidena toodi esile meelepärase tööga tegelemine, enda peremeheks ettevõtluse kohta? olemine, silmajäämine teistele ettevõtetele, vabam töögraafik ja suurem sissetulek. Miinustena on Raamatutest välja toodud raske paberimajandus, kõrged maksud ja kulutused, suur konkurents ja töögraafiku puudu- Sõbralt/tuttavalt mine.

Internetist Kuusteist noort väidab, et on saanud piisavalt Koolist 50% infot ettevõtte rajamise kohta ning 30 peab vajalikuks rääkida ettevõttest võimalustest koolis. InforMujalt 20% 30% 40% matsiooni on peamiselt saadud internetist, koolist d.

Minifirma Üraski valmistatud nagi 10% Polegi saanud ja sõpradelt.

Maakonnas on mitmeid kordi kõne all olnud noorte ettevõtlus.

Paljud ametnikud soovivad, et noored tegeleks ettevõtlusega, ent üldjuhul puuduvad koolides korralikud ettevõtlusõppe tunnid.

FACEBOOK:

ta, kuid me siiski ei teinud seda. Miks küll?

Peamiseks põhjuseks oli see, et me ise ei olnud valmis. Mina ei olnud valmis. Puudus kindlustunne, et ettevõtlikuks hakates usk ja toetus meie kui noorte tegemistesse säilib, et küsimuste ja probleemide korral on kellegi poole pöörduda. Puudus tunne, et ühiskond on positiivses ootuses, sest oma ideest rääkides ja inimestega nõu pidades vastasime pidevalt küsimustele nagu «kust sa algkapitali võtad?», «teil pole isegi mitte kogemusi ja teadmisi, et ettevõtet luua!», «keskkooli noorest ja ärimees, hea nali küll!».

Jah, selleks, et olla keegi ja luua midagi, on vaja teadmisi, oskuseid ja kogemusi. Kuid millised kokkupuuted ja võimalused on noorel inimesel koolipinki nühkides, arendamaks ettevõtlusalaseid oskusi? Peale gümnaasiumis läbitud majandusõpetuse meil neid väga ei olnud. Selle asemel, et praktilisi teadmisi elus hakkama saamiseks omandada, õppisime üksipulgi lahti raku ehituse, võrdlesime paleoliitikumi, meseoliitikumi ja

Küsitlus ettevõtlusest

Sel aastal alustatakse juba Valgamaa noorsootöö arengustrateegia 2009-2020 uuendmist. Strateegia avardab võimalusi taotleda aastatel 2015-2020 lisarahastust noortele suunatud meetmetest.

facebook.com/tankla

ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKI

twitter.com/tanklanet

91%

TUMBLR:

valgamaa.tumblr.com

TOIMETUS

sebra sõbrad

Väljaandja: MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Aia 18, Valga, 68205 Telefon: 5617 9757 (Egle Kõvask) E-post: toimetus@tankla.net Veeb: www.tankla.net Loe noortelehte internetis: issuu.com/tanklaleht

Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Egle Kõvask. Sotsiaaljuht: Catlin Saar. Turundusjuht: Ülla Tamm. Keeletoimetaja: Maileen Pillaroo. Fotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm, Egle Kõvask. Küljendajad: Timo Arbeiter, Triin Talvik. Illustraator: Sandra Veski. Reporterid: Kaari Kaasik, Karoliina Kruusmaa, Siiri Linde, Maileen Pillaroo, Mia Melanie Saar, Pille-Riin Vessin, Jane Saluorg, Nadya Parmenenkova, Lee Johanna Saul. Hakka noortelehe reporteriks! Kirjuta endast aadressile toimetus@tankla.net ning võtame ühendust! Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 2000. Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit. Partnerid: Sebra Sõbrad, Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK. Noorteleht Tankla ilmus 2015. aastal neli korda: 16. veebruar, 11. mai, 12. oktoober, 14. detsember.

Uudis Talvelusti jagub kõigile Uusim talvepark on Winterplace Otepää kesklinnas Linnamäe orus.

Selle ehitustöödega alustati alles suve alguses, kuid juba esimeste külmakraadidega on võimalik talveparki külastada.

KAROLIINA KRUUSMAA karoliina.kruusmaa.tankla.net

«Tehtud sai väga palju ning asjad sujusid planeeritult. Vaja on veel tegeleda peamiselt detailidega, kuid jõudsime ilusti avamise ajaks valmis,» sõnas Siim Kalda, kes on üks Winterplace’i omanikest.

Talvekeskuses pakub lustijatele erinevaid võimalusi. Olemas on snowtubingu rajad ja laenutus, linttõstuk, liuväli ja uiskude laenutus, kelgumägi, iglukino ning lumelinn.

Tänu ilmataadile saab parki juba praegu külastama minna. «Lumetootmine sõltub paljustki just ilmast. Meie jaoks on olulised miinuskraadid. Õnneks saime juba novembri lõpus hakata tegelema lumetootmisega, mistõttu avasime pargi juba detsembri alguseks,» rääkis Siim. Winterplace’is kasutatakse lumetootmiseks võimast kunstlumesüsteemi, mis on toodud Itaaliast. «Looduslik lumi on vajalik selleks, et üldine taust oleks ilus ning talvest saaks maksimaalselt rõõmu tunda,» lisas ta.

Otepää Winterplace Asukoht: Linnamäe org, Otepää kesklinn Võimalused: Snowtubing, uisutamine, kelgutamine, iglukino, lumelinn Lisainfo: www.winterplace.ee

Küll on kena kelguga hangest alla lasta…

Kelgutamine on üks vanimaid talviseid harrastusi – esimesed teated sel-

le kohta pärinevad 1480. aastast Norrast.

Laialdasemalt levis kelgutamine umbes 1520ndatel Kesk-Euroopas.

Winterplace’is saab valgustatud kelgumäel alla lasta nii oma kelgu või siis vajaduse korral laenutatud kelguga. Uudse kelgutamisvahendina Eestis renditakse Zipfy Mini Luge’i (käepidemega juhitav kelk, kus ennast kallutades on võimalik kelgu suunda muuta nii ühele kui teisele poole).

Kelgumäe kasutamine enda kelguga on kõigile tasuta.

Kelgumäe kasutamine enda kelguga on kõigile tasuta. Soovides aga jalavaeva kergendada energia jätmiseks liulaskmisel, on võimalik soetada pilet ning üleskõndimise asemel kasutada tõstukit. Selle nii nimetatud võluvaiba puhul on tegu kaasaegse ja laste jaoks ohutu lahendusega. Samuti on see justkui omaette atraktsioon – võluvaibaga võib sõita jalutades, seistes, istudes, lamades või kas või peapeal seistes.

Peale kelgutamise võivad väikelapsed sõita mäe peal ka mäesuusa ja lumelauaga.

Tegevusi leidub kõigile Kellele kelgutamisest jääb väheks, saab panna jalga tritsud ja liuelda valgustatud uisuväljal, mis on ca 1500 m2 suurune ja kõigile tasuta.

Mudilastele on ehitatud pehmete diivanitega iglukino, kus näidatakse nii kaasaegsed animatsioone kui ka Pingviinipoeg Lolo aegseid multifilme. Talveparki valmib ka lumelinn, kus saavad väiksed lapsed hullata ja liugu lasta.

Talviseid tegevusi leiavad sealt ka noorukid ja täiskasvanud.

Siim toob eraldi veel välja, et Winterplace’is saavad lõbusalt aega veeta ka ettevõtete kollektiivid ja kooliklassid ning alates 15 osalejast kehtivad grupisoodustused.

Just tuubitamine pakub lusti nii suurtele kui väikestele. Allasõitmise teeb põnevaks see, et kummirõngas pole juhitav. Tuubimäel on kasutuses 8 erineva profiiliga rada, mille pikkused on 100-250 meetrit. Valida saab kiirete otselaskumistega radade ning suuremate kurvidega radade vahel. Maksimaalne kiirus võib ulatuda isegi kuni 60 km/h.

Karulasse talve nautima Veel on Valgamaal võimalus talvemõnusid harrastada Karula-Lüllemäe tervise- ja spordikeskuses. Lüllemäel on mitmeid tervise- ja suusaradasid, kelgumägi ning valgustatud laskumisnõlv, kus on ka tõstuk ning saab sõita lumelaua ja mäesuuskadega või hoopis tuubiga. Kui omal varustus puudub, võib laenutada seda kohapealt. Spordiinventarist on valikus nii murdmaa- kui ka slaalomisuusad, lumelauad, uisud ja tuubid. Lüllemäe laskumisnõlv on piisavalt järsk ja

Otepää Linnamäe org jäädvustatult enne talvepargi avamist.

FOTO: TIMO ARBEITER

Karula-Lüllemäe tervise- ja spordikeskus Asukoht: Lüllemäe küla, Karula vald, Lüllemäe põhikooli juures Võimalused: Murdmaasuusatamine, laskumisnõlv, snowtubing

pikk – nõlva pikkus 120 meetrit ning tuubiga on võimalik lasta liugu kuni 170 meetrit. «Talihooaja avame niipea kui lumi saabub ja on võimalik mägi sisse sõkkuda,» rääkis keskuse perenaine Kaidi Mändla. Suvisel ajal on aktiivseks tegutsemiseks avatud erinevaid pallimänguväljakuid, oravarada puude otsas, viburada ja spordistaadion. Lisaks välitegevustele võib sportlikult tegutseda ka jõusaalis ning sisesaalis. «Pakume öömaja kuni 50le inimesele, seminariruumi renti ning ettetellimisel ka toitlustust. Peale sportlikke tegevusi saab kasutada saunamõnusid,» tutvustas keskuse perenaine ka muid võimalusi.

Lisaks neile kahele talvekeskusele pakub Valgamaa veel mitmeid võimalusi talvest maksimumi võtmiseks. Mõnusalt sõprade või lähedastega värskes õhus tegutsedes saab energiat pimedaks ajaks ning kevade ootamiseks.

«Siia kuulub suur osa minu sõpruskonnast.»

Tiitli pälvijad hindavad pakutavaid võimalusi organisatsioonis.

nast. Tänu liikmeks olemisele olen saanud juurde nii palju uusi tead-

FOTOD: ERAKOGU

misi, oskusi, sõpru ja kogemusi,» tõi Maileen välja. Erki ise peab organi-

VALGAMAA SAI OMA 3D KINO MAILEEN PILLAROO

maileen.pillaroo@tankla.net

Valga kultuuri- ja huvialakeskuse teatrisaalis on 31. oktoobrist alates võimalik vaadata uusimaid filme kvaliteetse heli- ja videopildiga. Teatrisaali on paigaldatud 3D-tehnoloogiat toetav 4K-valmidusega (üliterav kinopilt) Sony digitaalne kinoprojektor. Sarnast 4K tehnikat pole kasutusel isegi Tallinna ja Tartu suuremates kinodes.

Mõte uuest ja kaasaegsest kinost oli olnud maakonna inimestel peas juba pikaldaselt. Olukorra ja vajaduse tõsiduse tekitas oluline muutus kinotehnoloogias, millega välistati uute filmide näitamise võimalus endise tehnikaga.

Koostöös Tartu Elektriteatri ja Võru kultuurimajaga koostati rahataotlusprojekt Kultuuriministeeriumile, millele saadi positiivne vastus. Õigepea toimus kino nimekonkurss, kus valituks osutus «Säde». Nimi on Valga linnaga tihedalt seotud, kuna linnas on ajalooline Säde maja, park, kohvik ning kunagine Säde hotell.

Nüüdseks on kadunud ka vajadus sõita uusi filme vaatama Tartusse, sest maakonnakeskus pakub sama elamust. Filmi valikul arvestatakse vanusegruppide soovidega, ent sellegipoolest püütakse ekraanile kuvada vaadatumad ja uuemad filmid.

Lisainfo: www.karulatsk.ee

Aasta kotkas ja tütar pälvisid tunnustuse Novembrikuu viimasel reedel Otepää golfikeskuses toimunud Kaitseliidu Valgamaa maleva 96. aastapäeva ja Naiskodukaitse Valga ringkonna taasasustamise 20. aastapäevapeol tituleeriti Maileen Pillaroo aasta kodutütreks ning Erki Vessin aasta noorkotkaks.

Tublid noored tõdesid, et üllatusmoment oli tõesti väga suur.

«Kui ma oma nime kuulsin, jäi tõesti suu lahti,» oli Erki hämmingus.

Tiitli pälvimist peavad noored suureks motivatsioonitõstjaks. «See tekitab endas nii uhke tunde ja annab tegutsemistahet,» kostis Erki.

Organisatsioon on Maileeni ja Erki elus väga tähtsal kohal. «Siia kuulub suur osa minu sõpruskon-

3

satsiooni esindamist enda üheks tähtsamaks prioriteediks. «Kui on valida, kas noorkotkaste sündmused või miski muu, siis tihtipeale teen valiku esimese kasuks.»

Noorkotkaste ja kodutütarde tegemiste kõrvalt käivad mõlemad tublisti koolis. Erki tegeleb veel hobikorras jalg- ja võrkpalliga ning Maileen ratsaspordi ja koorilauluga. Ühisteks hobideks on neil noorteleht Tankla. (tankla.net)

NOORTEVOLIKOGU SAI UUE KOOSSEISU ROMET PILLER

toimetus@tankla.net

Septembrist alanud kandideerimisperiood ja oktoobris olnud valimised selgitasid välja uue koosseisu, kes hakkavad järgneva kahe aasta jooksul noorte elu Tõrvas juhtima. Algselt loodetud kandidaatide arv jäi küll tulemata, aga siiski on uues koosseisus muudatusi näha.

Tegelikkuses on noortevolikogu koosseis väga uuenenud. Võrreldes eelmise koosseisuga on uusi liikmeid 9 ja liikmeid, kes olid ka eelmises koosseisus 6. Seega võib põnevusega oodata uute liikmete värskeid ideid ja noortevolikogu aktiivset tegutsemist.

Kui lugeda kõigi kandidaatide ja nüüdsete noortevolikogu liikmete motivatsioonikirju, jääb enim silma soov tegeleda spordi ja kultuuriga. Loomulikult on need kaks teemat ka enim Tõrvale omased. Kindlasti jätkab noortevolikogu seniste tööde ja tegemistega, näiteks auhindade väljaandmisega. Täpsemalt pole veel teada, kuid ilmselt on ka uuel koosseisul plaan korraldada kohvikuõhtuid ja miks ka mitte helkurikampaaniat, kuna see osutus menukaks. Aga nagu juba mainitud, on noortevolikogu uuenenud ning täpselt pole teada, millega tegelema hakkame.

Hiljuti kohtusid Marja talus vana ja uus koosseis arutlemaks tehtu üle ja järgmiste tegevuste paikapanemiseks. Lähiajal toimub ka uue koosseisu esimene koosolek, kus valitakse esi- ja aseesimees. Seega väike puhkus, mida noortevolikogu endale lubas, on läbi ning algamas on taaskord kibe tööaeg.

Kõigile noortele soovime kaunist jõuluaega ja ilusat uut aastat. Meie kontaktid on saadaval aadressil torvanoored.ee – kui on mure, idee või midagi muud, millest soovid rääkida, võta julgelt ühendust.

4

Maakond

ELEKTRIT POLE, MIS NÜÜD SAAB?!

Hädaolukorras saab jumestust teha ka küünlavalgel.

FOTO: ÜLLA TAMM

Isa väärtustab perekondlikke koosviibimisi Nominendid

ÜLLA TAMM

Feliks Rõivassepp Valga haigla kirurgiaosakonna juhataja

ylla@tankla.net

Üks päev või õhtu elektrita ei tekita probleemi, ent kui juhtub ootamatult, et voolu pole, on küll jama majas. Antud loo tegemiseks planeerisin nädalavahetuse, et oleks võimalikult lihtne vältida elektri kasutamist, kuid 12. novembri varahommikul ootas mind ees üllatus...

Pidime varahommikul sõbrannaga Tallinnasse noortekonverentsile «Lahe Koolipäev» minema ning kuna teadsime, et pikk päev ees, võib raskusi tekkida nutitelefoni akuga. Seetõttu olin planeerinud veel hommikul telefoni laadida, et saaks terve päeva olla jooksvalt kursis tööasjadega. Kuna eelneval õhtul käisin hilja dušši all, pidin magama minema niiske peaga.

Muidugi oli plaanis hommikul juukseid sirgendada, sest kuidas ma lähen pealinna kui lokilammas.

Läksime siis magama positiivses ootuses, et homme tuleb tore päev.

Varsti lauliski telefoni äratuskell.

Elektrooniline kell, mis kapikese peal tuba valgustab, oli pime. Juba siis tekkis kahtlus, et asi pole õige. Saimegi kinnitust – elektrit pole. Paanikat meil ei tekkinud, kuna kohe sai küünlad välja otsitud. Taskulampe mul muidugi polnud, sest olin need mõned päevad tagasi tuttavale laenanud.

Ühes käes ripmsetušš, teises taskulamp Püüdsime võimalikult vähe telefoni taskulampi kasutada, vaja ju akut säästa. Tegutsesime siis küünlavalgel, teatud tegevusteks pidime kasutama telefonivalgust. No püüa ripsmeid värvida ühes käes küünal, veidi ohtlik ja keeruline. Niisiis jäidki mul juuksed sirgendamata, telefon laadimata ning kogu tegevus toimus varahommikul pooleldi pimeduses.

Elekter tuli tund aega hiljem tagasi, aga mis kasu meil enam oli, me olime juba kodust läinud. Teade elektri kadumisest tuli öösel ema telefonile, siis kui seda enam polnud.

Kiire elutempo juures olin unustanud emale mainida, et lähen sel päeval Tallinna ning seetõttu ei osanud ta veel päevalgi kahtlustada, et mul võis olla selline ekstreemne hommik. Ütleks, et põhimõtteliselt läks eksperiment korda. Tahtsin ilma elektrita hakkama saada, sain ka, kuigi veidi ootamatult, aga ülesanne sai täidetud. Üha enam sõltume elektrist ja kaasaegsetest vidinatest. Peavalu võib tekitada nutitelefoni aku või hoopis sama lihtne juuste sirgendamine. Me ei oska enam hinnata ja väärtustada võimalusi, mis meil on, võtame neid kui iseenesest mõistetavate asjadena.

Püüdke teie üks õhtugi elektrita olla ja vaadake, mis teete ilma teleri, arvuti või elektripliidita. Väärtustage 21. sajandi võimalusi ning proovige veeta küünlavalgel mõnus õhtu pere või sõprade seltsis.

Heikki Must Otepää päästekomando pealik Peeter Kangur Pühajärve põhikooli loodusainete õpetaja

püüab olla võimalikult õiglane ning alati pere jaoks olemas olla.

Maaelu Valgamaal ei ületa miski

Täisväärtuslik pere on lapsed koos ema ja isaga. Juba aastaid on Valgamaal tunnustatud emasid, kuid egas isad pole vähem tähtsad. Nii valitigi sel aastal esimest korda aasta isa.

Traditsiooniliselt kingitakse nii aasta emale kui isale Valgamaa mõne piirkonna mustriga padi.

FOTOD: ÜLLA TAMM ÜLLA TAMM ylla@tankla.net

«Isa peab olema hooliv, toetav, armastav, heatahtlik, täis julgust ning kelle jaoks pole ükski olukord ületamatu. Isa saab hakkama kõigega, mis on kord ette võtnud ning tema suuremeelsus on piiramatu,» selliste sõnadega kirjeldavad selle aasta isa, Aleksander Zemskovi, ta lapsed.

Konkurents oli tihe – esitatati nii õpetaja, arst, ametnik kui ka politseinik. Aleksander Zemskovi esitasid ta lapsed ja Hummuli vallavalitsus. Peres elab kolm tütart ning poeg.

Tiitli kohta sõnas Aleksander, et kõik väärisid seda. Kõik selleaastased kandidaadid olid tugevad, kuna kõigil on pered ja tublid isad.

Aleksander räägib enda kohta, et ta

«Aleksander Zemskovi pere elab Hummulis alates 1994. aastast.

Noore pere sooviks oli tulla elama maale ja unistuseks rajada oma kodu. Algul elas pere korrusmaja korteris, seejärel õnnestus pereisal osta maakodu, mis renoveeriti esialgselt võimaluste piires ja mille remondi ning ehitusega tegeleb pereisa ka käesoleval ajal.

Aleksander Zemskovil on palju huvisid ja hobisid (jahindus, kalandus, ehitus, aiandus) ja ta on üks Hummuli kogukonna elu edendajatest. Isa eestvedamisel on perel palju ühiseid ettevõtmisi ja traditsioonilisi sündmusi (suvised puhkusereisid perega, kodused tähtpäevade tähis-

«Tänapäeval on vastupidi, lapsi tuleb just pigem õue ajada. Kõik suhtlevad kuidagi palju lihtsamalt ekraani taga.» tamised, kuhu on kaasatud ka vanavanemad). Isa peab tähtsaks põlvkondadevahelist head ja üksteist toetavat läbikäimist,» kirjeldas Hummuli vald Aleksandrit nii tubli isa kui ka kogukonna edendajana.

Valgamaal meeldib perele ela-

Noor vajab õnnestumiseks tuge EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Mitmeid kordi on maakonnas teemaks tulnud noorte passiivsus. Loodetavasti saadi julgust ja inspiratsiooni novembrikuus toimunud Valgamaa noorte ettevõtlusseminarilt «Loomelabor».

Iga meie samm on osa loovuse suunas. Kas me aga tegelikkuses oskame näha sügavamale kui seda on pelgalt sõna «loovus» või «loomemajandus», mis esmapilgul tunduvad liiga suuretähenduslikud ning mille taga kujutame ainuüksi suurt ettevõtet või tuntud persooni.

«Loovus on kõik, mis tegutseb meie ümber. See on midagi, mida sa oskad enda ning teiste jaoks välja mõelda ja edasi anda,» sõnas Elisabeth Mitri.

Stilist Aili Sture õpetas, kuidas anda tavalisele kriipsujukule moodne välimus.

FOTO: EGLE KÕVASK

Elisabethi meelest seab noorte ettevõtluse kujunemisele piiri ette hirm ebaõnnestuda, kriitika ja argus. «Minagi kardan asju ette võtta just seetõttu, et ebaõnnestun ja ar-

van, et noor, kes alles alustab või püüab, vajab endale sellist sõpra, kes oleks hästi aktiivne, kes organiseeriks ja julgustaks seda tegema.»

Ettevõtlikkuse suurendamiseks

Robert Kõvask Valga politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Ainar Kukk Bergermaster OÜ juhatuse esimees Riho Karu Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnaosakonna juhataja Aleksander Zemskov Valga politseijaoskonna piirkonnapolitseinik

da. Aleksander toob välja, et meie maakonna võlu ongi kaunis ja mitmekesine loodus, kui me oskaks seda ainult ka paremini reklaamida ning eksponeerida.

Aasta isa võrdleb enda lapsepõlve nüüdse kaasaegse eluga. «Tänapäeval on vastupidi, lapsi tuleb just pigem õue ajada. Kõik suhtlevad kuidagi palju lihtsamalt ekraani taga. Kui mul lapsepõlves ei lubatud välja minna mingil põhjusel, siis see oli ikka suur karistus. Võimaluste poolest, mida tänapäev pakub, on noortel kordades parem elu, kui nad neid võimalusi muidugi ainult kasutaks.»

Noortele soovitab aasta isa õppida ning uusi teadmisi saada. «Tuleb kõigepealt hea haridus omandada.

Praegu ei taha palju noored põhikoolist rohkem haridust saadagi, kuigi kõigi tööde ja tegemiste aluseks on teadmised ja seepeale juba siis kõrgaharidus või kutseharidus.»

astuti sammuke lähemale loovate võimaluste tutvustamisega ettevõtlusseminaril. «Loomelabor on selline koht, kus saad ise proovida ja vaadata, mida teised teevad. Katsetad ja uurid, kas see mulle meeldib ja õnnestub – nii nagu laboris,» selgitas Tuuli sündmuse omapärast pealkirja.

Laborisse olid koondatud aktiivne ja sportlik tegevus, disain moemaailmas, teadus ja etendus, impro ja improvisatsioon, tants ja muusika, mida noored ise tutvustasid.

«Loovuse leidmine endas on noorele kõige olulisem. Just seepärast, et ta õpiks iseennast esmalt tundma,» lisas Tuuli. Ainuüksi seetõttu tuleb noorte mõtteid ja ettevõtmisi kuulata ning vajadusel nende õnnestumisele kaasa aidata.

Haridus Töövarjupäev tõi noorte plaanidesse selgust

5

Iga november on noortel õppuritel võimalus käia tutvumas oma ala spetsialiste töö olemusega ehk võtta osa töövarjupäevast.

EGLE KÕVASK

Otepää gümnaasiumi 8. klassi usinad kudujad.

egle@tankla.net

Kuuldi, nähti, kogeti «Minule kui linnalapsele oli väga põnev,» sõnas Kermo Küün (19), kes loomaarsti abi tööga tutvumas käis.

«Aitasin lehmi vaktsineerida ja neilt verd võtta. Telgitagusena võib öelda, et nägin pealt opereeritavat koera, mida iga tavainimene nägema ei juhtu.»

Kristin Laas (16) Leebikust varjutas politseinikku ning jäi samuti rahule. «Päeva jooksul käisime Ala põhikoolis, kus õpilastele näidati ja selgitati, miks peab helkurit kandma.

Käisime vaatamas politseiõppusi, kus lahendati mehe ja naise vahelist tüli rangemal viisil, kuhu oli kaasatud ka koer.»

Jalaväepataljonis toimus sel päeval ajateenijate baaskursuse proovieksam. «Nägin täpselt, milline see välja näeb ja kuidas poisid hakkama saavad. Sain ka üpris põhjaliku ekskursiooni terves pataljonis,» meenutas Henriette.

Mõlemad neiud tõdesid, et ise nad midagi proovida ei saanud, kuid nägid ja kuulsid nii mõndagi. «Politseinikku varjutades sain teada, et töö ja eraelu peavad olema täielikult lahus ning et nende vaba aja liigutusi jälgitakse. Nad peavad olema head

SOE JA PEHME HEATEGU ABIVAJAJATELE

«Politseinikku varjutades sain teada, et töö ja eraelu peavad olema täielikult lahus ning et nende vaba aja liigutusi jälgitakse.»

suhtlejad ja ei tohi kergelt ärrituda. Vaja on suuta inimestele selgeks teha, mida võib teha, mida mitte,» jäi Kristinile meelde.

Henriettele meeldis väga tegevväelaste ja ajateenijate avatus ja endale saadud kogemus. «Ausalt öeldes poleks ma arvanudki, et seal nii lõbus seltskond koos on. Tegevväelased rääkisid minu kui kolleegiga, see oli päris vahva. Mõned ajateenijad olid vaimustuses, et sellise alaga tegeleda soovin.»

Haridusel ja õigel otsusel on tähtis roll Rääkides töövarjuks käinud noortega haridusest, ütlesid nemad, et tänapäeval on see noorte seas küllaltki maha käinud, sest seda ei väärtustata, kuid igaüks võiks tõdeda, et see on hea karjääri aluseks. «Kui võtta rahalise poole pealt, siis tuleb haridus kindlasti kasuks. Kui aga sulle meeldib mingi töö, mis ei nõua kõrget haridust, siis minugi poolest – ka see on hea töökoht. Peamine on minu arvates see, et sulle meeldib, mida sa teed,» sõnas Henriette. Kermo lisas seepeale, et tarkust ei saa kunagi liiga palju olla.

Tõde on aga, et mida madalam on haridustase, seda väiksem võimalus on tänapäeval tööle saada. Kui Kristin peab üheks töötuse põhjuseks noorte seas laiskust, siis Henriette arvab, et tegu on hoopis teadmatuse-

KAROLIINA KRUUSMAA

karoliina.kruusmaa@tankla.net

ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKI

Töövarjupäev on eelkõige mõeldud gümnaasiumiõpilastele, mille eesmärgiks on saada kindlust karjäärivalikus, tunnetada hariduse väärtust edu saavutamisel, näha ja õppida tundma reaalset töökeskkonda, tutvuda ametitega ning märgata oskusi ja isikuomadusi, mis on vajalikud töökohal.

Teadaolevalt pakkus Valgamaa noortele huvi näiteks politseinike, loomaarstide ja nende abide, jalaväekompanii ülema abi, tele- ja raadioajakirjanike, ajakirjanike, pressifotograafi-videoreporteri töö.

Noored, kes erinevate ametitega tutvumas käisid, peavad töövarjupäeva olemasolu väga oluliseks. Henriette Rehelem (18) Otepäält käis varjutamas Kuperjanovi jalaväepataljoni c-jalaväekompanii ülema abi, kelle ülesandeks on tundide ja väljaõppe läbiviimine. Varjutamas käis ta selleks, et näha, milline võib olla tema tulevikutöö ja kas see on ikka see, mida soovib. «Kui ma enne nii kindel ei olnud, siis selle kogemusega sain kindlustunde. Olen veendunud, et selline asi sobib mulle ja tahan väga juba sellega tegeleda,» sõnas neiu.

Mida põnevam on amet ja mida rohkem võimalusi päev tööga tutvumiseks pakub, seda positiivsemalt mõjub see noorele tulevikuplaanide tegemisel.

FOTOD: AVE KRUUSMAA

ga. «Paljud noored ei tea, mis neile sobiks ja mida teha tahavad. Seetõttu tehakse rutakaid otsuseid ja valitakse vale ala. Tihtipeale leitakse ennast töökohtadelt, mis ei meeldi ja ei valmista rõõmu ning see võib olla üheks halvasti minemise põhjuseks.»

Sobiliku ameti väljaselgitamiseks soovitab Henriette läbida rohkem kutsesobivusteste.

Detsembrikuu on heade tegude kuu. Sel ajal mõeldakse rohkem lähedastele ning aidatakse võimalusel nõrgemaid. Naiskodukaitse üleskutsel hakkasid Otepää gümnaasiumi 8. klassi tüdrukud käsitööõpetaja Ave Kruusmaa juhendamisel kuduma heategevuseks kindaid ja sokke. Need saadetakse Ukrainasse Zaporižžja oblasti sisepõgenikele ning Eesti vabatahtlikele päästjatele.

Naiskodukaitse on alates 2010. aastast saatnud igal aastal paarsada isetehtud soki- ja kindapaari Afganistanis ja mujal välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele. Sellel aastal kutsuti heategevusaktsioonist osa võtma igaühte ja abi otsustati suunata Ukrainas võitlevatele meestele ning kriisipiirkonnas abivajavatele tsiviilelanikele. Ukraina kohalik omavalitsus koostöös ettevõtjatega on aidanud paljusid sisepagulasi, aga neil on jätkuvalt puudu esmavajalikust. Talve saabudes on suur puudus just soojadest riietest.

Ave Kruusmaa luges üleskutsest ajalehest Valgamaalane.

«Mind huvitas, kas õpilastele meeldiks see mõte ja kas nad oleksid valmis panustama oma aega kellegi jaoks, keda nad ei tunne. Lihtsalt niisama ning ilma midagi vastu saamata,» rääkis ta. Tagasiside oli positiivne –

klassist kuuldus juba mitu jaatavat vastust enne, kui Ave jõudis oma idee lõpuni rääkida. 8. klassi õpilane Annela Jürgenson märkis, et aidata tuleb ikka, kui võimalik. «Väike panus on kas või sokkide tegemine. See ei ole midagi väga suurt, aga kellegi jaoks, kes talvel sooje jalavarje vajab, tähendab see üsna palju.»

Ave kordas tüdrukutele, et ettevõtmine on vabatahtlik ja tahe peaks tulema südamest ning kes tunneb, et ei taha kududa, siis pahaks seda ta ei pane. «Paar tüdrukut kahtlesid, kas nende tehtud sokke keegi ikka jalga tahab panna, sest kõik pole just kõige osavamad kudujad. Tänaseks aga on kõik vardad kätte võtnud ja oma ebakindlusest üle saanud,» rõõmustas ta.

Igaüks sai valida endale jõukohase suurusnumbri – mõni võttis sokimodelliks väikese õe-venna, mõni aga hoopis isa. Üheskoos otsustati, et kasutatakse ainult Eesti ja Ukraina lipuvärve toetamaks sümboolikat. «Mina teen sini-must-valged sokid, sest siis sokisaaja saab mõelda, et neid toetab ka üks väike riik seal põhjas,» rääkis Annela. Kudumismaterjalid leiti õpilaste enda kodudest ning aidanud on ka paljud õpetajad, kes tõid kooli oma seismajäänud lõngu. Vene keele õpetaja Ene Vister oli aga eriti agar ning kudus ise mitu sokipaari abivajajatele saatmiseks.

Tööotsija peab olema pakkumistele avatud 2014. aasta oktoobrikuu seisuga on 16-24aastaste noorte töötute arv Valgamaal 154, kellest 82 on mehed ja 72 naised. Tööjõuvajaduse suhtes on tulevikus enim tööliseid vaja meditsiini, IT, mehhatroonika ja robootika valdkonnas.

Kermo aga leiab, et kui noored näitavad üles tahet ennast tõestada ja usuvad endasse, siis on neil alati võimalik tööle saada. «Tööle saamiseks tuleb olla ise hakkaja ning pakkumistele avatud.»

Veel lisab ta, et noorte aktiivsus ja ettevõtlikkus on tähtsad. «Sageli näevad noored asju uue nurga alt, mida vanemad inimesed ei näe. Ja uuendustes peitub see jõud, mis viib meid edasi,» on Kermo nõus.

Kudumites kasutasid 8. klassi neiud peamiselt Eesti või Ukraina sümboolikat.

u l u e r õ i J 6

Jõuluvana Rob

jõulude telgitagustest Olen pikalt arutlenud selle üle, kes on siiski see mees, kes meile igal talvel kingitusi toob ja kuidas ta oma tööd teeb. Septembri algusest peale olen pidanud kirjavahetust 126aastase jõuluvana Ron-Robertiga, et saada selgust peas ringlevatele küsimustele.

SIIRI LINDE

siiri.linde@tankla.net

Kuidas jõuluvanaks saada ja mida peab ta oskama?

Jõuluvanaks ei saada niisama, jõuluvanaks ikka sünnitakse. Juba minu esivanemad olid jõuluvanad ning seega on ka minust saanud jõuluvana. Õppima selleks ei pea. Minu haridus on tulnud kõik elukoolis käies ehk vanematelt ja targematelt jõuluvanadelt õppides. Praeguseks on juba loodud küll erinevaid jõuluvanadele mõeldud kutsehariduskeskuseid, kuid mina paraku sellist kooli läbi käinud ei ole. Ajal kui mina sain jõuluvana ametipaberid tasku, ei nõutud haridust. Tänapäeval on paberimajandus muidugi keerulisem, nõutakse litsentse ja kindlustusi. Tegutsema hakkamiseks on vaid vajalik piisavalt pikka habet ning armastust laste vastu.

Kas jõuluvana saab palka?

Palk ei ole selle jaoks õige sõna. Jõuluvanad saavad annetusi. Jõuluvanale saab annetusi saata mitut moodi. Üks variant on jätta annetus sussi sisse ja päkapikud toimetavad selle jõuluvanani. Kuid selle mooduse nega-

igati ära teeninud. Pahade laste puhul sooviksin kohtuda algatuseks isiklikult lapsevanematega. Kui mõni laps tõesti on paha, siis on see kivi pigem ikka lapsevanemate, mitte lapse kapsaaeda.

tiivne pool on see, et päkapikud on hakanud annetusi enda taskusse pistma ning seega on kõige kindlam annetused jõuluvanale siiski isiklikult üle anda.

Kui päkapikud aastaringselt töötavad, kas nad ära ei väsi?

Päkapikkude motiveerimisega on nii, et igal aastal peale jõule vaadatakse palgad üle ja palga suuruse tulevaks aastaks määrab päkapiku töötundide ja kodukülastuste arv. Mida suurem tööstaaž päkapikul on, seda rutem saab ta ka eelpensionile. Selline süsteem toimib väga hästi ning minu päkapikud on väga motiveeritud.

Jõuludevälisel ajal peab jõuluvana välja uurima, kui palju on häid ja halbu lapsi.

See töö on enamasti päkapikkude töö, kuid isiklikult enne lõpliku otsuse tegemist, kumba nimekirja laps läheb, vaatan üle ka nende Facebooki kontod. Tõeliselt hea laps on see, kes aitab kodus vanemaid, armastab soolast, läheb arvutisse ainult siis, kui vanemad sunnivad ning kes igal võimalikul hetkel proovib õppida, lugeda raamatuid ning käia trennis – selline laps on kingid ja sussiüllatuse

Mida poisid ja tüdrukud jõuludeks ihkavad?

Mardo Kööp 19aastane, Restu Ma mäletan hästi, kui eelmisel aastal soovisin ma endale midagi materiaalset, aga sel aastal ma midagi sellist ei taha.

Soovin hoopis, et mu vanematel ja vanavanematel ja sugulastel läheks hästi ja et kool saaks lõpetatud. Minu kõige suurem jõulusoov on minna detsembris oma tüdruku juurde Hollandisse, kus ta on vahetusõpilane ning seal veeta ka aastavahetus.

Brandon Undrus 14aastane, Sangaste Minu suurim jõulusoov on veeta see imeline aeg koos lähedastega.

Teiseks tahan tunda hinges seda soojust ja fantastilist tunnet, mis jõuludel tekib. Ning viimaks tahaksin, et kõik inimesed tunneksid jõuludest rõõmu ja saaksid palju toredaid kingitusi.

Liisa Villemson 20aastane, Laatre Esiteks ma soovin endale kahte patja, need võiks olla suured ja pehmed. Minu teiseks sooviks on see, et ka kõikide teiste jõulusoovid läheksid täide. Minu kolmandaks sooviks oleks, et kevad hästi ruttu tagasi tuleks.

«Põhjapõtrade lendama saamine on kõige kulukam osa, sest energiajoogid on meil väga kallid.»

Kuidas põdrad lennata oskavad ja on nad selleks aastaks vormis?

Põhjapõtrade lendama saamine on kõige kulukam osa, sest energiajoogid on meil väga kallid ja võite ette kujutada, kui palju Red Bulli üks põder peab ära jooma enne, kui see talle tiivad annab. Kuid tuleb tõdeda, et investeering on seda väärt ja pealegi ostame energiajooki kokku hulgilaost, kust saab seda veidi odavamalt. Kuna selleks aastaks lubatakse musti jõule, siis ei hakka saani garaažist välja ajama ning valisin sõiduvahendiks saani asemel hoopis Ford Focuse, millel on kehtiv ülevaatus ja liikluskindlustus olemas. Tänu sellele saavad ka põdrad üks aasta natukene puhata ja mängida.

Kuidas te koos memme ja päkapikkudega jõule tähistate?

Kahjuks tähistan nii mina, memm kui ka päkapikud jõule eraldi. Päkapik-

kude jõulupidu algab siis, kui pererahvas on magama jäänud – kõik, mis leidub laual ja kapis, proovitakse järele.

Memm peab jõule selle kraami keskel, mis minul on kogemata jäänud välja saatmata. Ise pean pidu igal õhtul seal, kus lõpeb minu päeva viimane kodukülastus. Tavaliselt sellised jõulupeod kestavad hommikuni ning saan taas valges oma teekonda jätkata.

Millised on kõige huvitavamad juhtumid, mis on kinke jagades ette tulnud?

Kõige naljakamad lood on tavaliselt ka väga valusad. Enamasti üritatakse mu habet kakkudes mind paljastada, kuid peale paarikümment sekundit kestnud kakkumist saadakse siiski aru, et see on päris habe ja ma olen päris jõuluvana, mitte naabrimees Jüri, kes eelmisel aastal käis.

Kui palju on sinu alluvuses päkapikke?

Pärast kahe aasta tagust suurt koondamislainet töötab minu alluvuses 8463 lihttöölist, kes tegelevad kingivalmistamise, pakkimise, jõulukaunistuste valmistamise ning jõulusoovide vastuvõtmise ja läbilugemisega.

Lisaks sellele kontoripikud, kes tege-

FOTO: INTERNET

levad kõiksuguse paberimajandusega. Väga tähtsa osa jõulude toimimisest moodustab ka logistikaosakond.

Logistikatiimis on meil tööl vaid parimad päkapikud. Väga tähtis töö on veel meie kvaliteedikontrolli osakonnal, kelle ülesanneteks on kontrollida, et kõik kingid on ilusti pakitud ning neil oleksid õiged nimed peal.

Milline on Sinu suurim unistus?

Minu suurim unistus on, et ka mind külastaks ükskord jõuluvana. Jah, jõuluvana ei saa kahjuks kingitusi, sest eelarve on väga kindlalt paigas ning selleks ei jätku vahendeid.

SIIRI LINDE

siiri.linde@tankla.net

Karel Sarv 16aastane, Puka Esimesena sooviks jõuludeks kinke, mis ei pea olema kallid, vaid südamelähedased.

Teine jõulusoov oleks, et uus aasta tooks rohkelt seiklusi ja põnevaid väljakutseid. Kolmandaks, et saaks tihedamini lähedastega koos olla ja et oleks rohkem sündmusi.

Merit Letlane 14aastane, Riidaja Minu selle aasta jõulusoovideks on, et inimesed oleksid üksteise vastu soojemad ning hoiaksid rohkem kokku. Teiseks soovin, et juhtuks vähem õnnetusi, seda eriti just jõuluajal ja et inimesed oleksid pühade ajal õnnelikud ning naerataksid rohkem.

Karmel Kala 15aastane, Tiidu Ma soovin, et minu jõulud mööduksid rahulikult ning saaksin olla koos oma perega.

Lisaks sellele soovin, et kõik inimesed tun neksid jõuludest rõõmu ja naudiksid neid.

Muidugi soovin ma veel, et jõuludeks tuleks korralik lumi maha.

JÕULUAJAKS RAHU JA RÕÕMU SIIRI LINDE

siiri.linde@tankla.net

Jõulud on aasta kõige ilusam ja rahulikum aeg. Ilmselt ei saa kõik inimesed selle väitega nõustuda ning leiavad jõulude ajal end kogu selle sagimise keskel hoopis suurest stressist. Kuidas aga nautida pühi ning leida endas rahu?

Jõuluaeg võib tunduda täieliku energiaröövlina, kuid tegelikult peaks see olema hoopis teisipidi – inimesed peaksid aja maha võtma ja seda aega lihtsalt nautima. Pühade põhirõhk ei tohiks laskuda rohkete ja kallite kingituste kokkuostmise või meeleheitliku toidukoorma valmistamisele. Võiksime olla koos oma lähedastega ning tunda rõõmu nende seltskonnast.

Kui aga kodu vajab kaunistamist

ning kingitused ostmist-pakkimist, tuleks sedagi võtta rahulikumalt. Ei ole vaja püüelda ülima täiuslikkuseni, mis televiisorist nähtud, vaid teha asju täpselt nii, nagu võimalusi ja oskusi on, kuid samas ise ettevalmistusi nautida.

Ettevalmistuste perioodi keskel tasub aeg maha võtta ning end veidi poputada. Võtta üks mõnus vann, istuda õhtul hämaras toas küünlavalgel ning kuulata vaikselt mõnusat muusikat. Lõputu sagimise eest võib põgeneda ka metsa, näiteks aitab üks väike jalutuskäik samuti lõõgastuda ja pea selgeks saada.

Jõulude ajal tuleks keskenduda rohkem oma lähedastele, tunda rõõmu lihtsatest asjadest ning mitte suhtuda jõuludesse kui millessegi, mis tuleb lihtsalt üle elada. Võta aeg maha ja naudi!

Talvine b u k a p a a Valgam i s u l a m i õ v ohtralt

Jõulueri 7 TEE ISE JÕULUDEKS PASTEETI MIA MELANIE SAAR mia@tankla.net

Ühestki jõululauast ei puudu üks korralik omatehtud pasteet. Seega toon teieni ühe väga lihtsa ja vähe aega nõudva jõuluhõngulise pasteedi retsepti.

1. Lõigu sibul, porgand ja küüslauk tükkideks.

750g grammi pasteedi jaoks läheb vaja: • • • • •

1 sibul 3 küüslaugu küünt 1 porgand 50 grammi võid 500g kana, küüliku või pardi maksa • maitsestamiseks soola, pipart ja maitsetaimi • 3 dl puljongit

2. Seejärel pane need koos võiga potti ja kuumuta läbi

3. Lisa pannile õli ja pruunista maks, kuid ära küpseta läbi.

FOTO: TIMO ARBEITER

Värskelt kooritud mandariinide lõhn, laual seisev kauss värviliste piparkookidega, kruusitäis auravat glögijooki ja sädelevad jõulutulukesed – mida veel võiks hing talveperioodil ihata? Hing võib-olla midagi rohkemat, kui eelmainitu, ei ootagi, ent vaim ja keha küll.

JANE SALUORG jane@tankla.net

Vaimu turgutamiseks on talvine aeg Valgamaal võimalusterohke. Miks mitte nautida Valga kultuuri- ja huvialakeskuses Maarja-Liis Ilusa ja Koit Toome kontsertit «Jõulupuudutus», stand-up komöödiat «Ott Sepp tõuseb üles!», huvialaringide talvekontserti «Lumi lendab, lumi keerleb», neljanda advendi kontserti «Jõuluõhinapõhine» või Arise jõulukontsertit «Kellamuusikat meilt ja mujalt». Tõrva linna talvine programm pakub samuti palju.

Näiteks toimub Tõrva noortekeskuses eakate jõulupidu, keskväljakul pidu «Tantsuga talve», kus esinevad tantsustuudio Lys ja tantsuklubi Hop ning Tõrva kirik-kammersaalis aastalõpukontsert ansambliga Kuninglik Kvintett ning sõnaline-muusikaline põimik «Hetked ajas...» koos Tõrva linnapea aastalõpukõnega.

Kui on soov linnakärast kaugemale saada, tasub külastada erinevaid Valgamaa valdasid. Näiteks Palupera valda, kus korraldatakse Leigo jõulupuhkust peredele ehk jõuluõhtu Lumehelbekesega ja Ponimaa külastusega. Hellenurme rahvamajas toimub puhkeõhtu «Valsiga jõuludesse», Karula kultuurikeskuses jõulupidu ansambliga Singapur, Pilkuse külalismajas toimub jõuluteemaline kirbuturg, Koikküla külakeskses jõulupidu ansambliga Saatanlik Naine ja Hargla maakultuurimajas toimub tantsuõhtu ansambliga Svips ning esinevad ka kultuurimaja huvialaringid.

Sportlik Otepää Omaette «rahvamagnetiks» on tal-

visel Valgamaal konkurentsitult Otepää ja selle lähiümbrus, mis pakub võimalusi, elamusi ja rõõmu eelkõige talispordiharrastajatele.

Juba novembri lõpus avati Tehvandi spordikeskuses 1,1 km pikkune kunstlumest valmistatud suusarada suusatamiseks nii klassika- kui vabatehnikas. Lume lisandumisel avatakse ka Tehvandi treeningsuusaraja 3,75 km lõik, laskesuusatamise treening- ja võistlusrada kuni 4 km pikkusena ning Tehvandi 10 km suusamatkarada, kus suuskade puudumisel on võimalus ka lihtsalt matkata.

Kuutsemäe puhkekeskusesse, Ansomäe mäesuusakeskusesse ja Väike-Munamäe suusakeskusesse on oodatud erinevate laskumisnõlvade peale lustima kõiki mäesuusa- ja lumelauahuvilisi.

«Kui on soov linnakärast kaugemale saada, tasub külastada erinavaid Valgamaa valdasid.»

Ansomäel asuvad Baltimaade pikimad snowtuubingurajad. Lume lisandumisel on snowtuubitamise võimalus olemas ka Otepää Winterplace’is.

Tõukekelgumatkade võimalus on Pühajärve liikumisradadel ja soodsate ilmastikutingimuste korral isegi Pühajärve saarte vahel.

Paap Kõlari safarikeskuse kaudu saab talvist loodust nautida lumetaksodel. Rentides Killu mängumaalt kolmekohalisi mootorsaane, avanevad huvilistele mootorsaanidelt kaunid vaated Kuutsemäe-Tõr-

va või Kuutsemäe-Otepää mootorsaaniradadel.

Ka uus aasta tõotab Otepää jaoks tulla üdini sportlik. Märkimisväärseteks sündmusteks on siinkohal näiteks 17.-18. jaanuaril Otepääl toimuva FIS murdmasuusatamise maailmakarika etapp klassikasprindis ja vabatehnika sprinditeates ning 26. jaanuarist 3. veebruarini Otepääl toimuv IBU Euroopa lahtised meistrivõistlused laskesuusatamises. 15. veebruaril antakse Tehvandi suusastaadionilt start 43. Tartu maratonile ning nädal enne seda, 8. veebruaril toimub neljas Tartu teatemaraton. Maratoni ja suusarütmi jätkub nii veebruari lõpuks, kui toimub järjekordne Otepää saunamaraton ja ka märtsi alguseks, kui Kääriku spordikeskusest antakse stardivile Kekkose 20. suusasõidule.

Kultuur ei ole kaugel Talvisest Otepääst võib leida ka killukesi kultuurivaldkonnast.

Näiteks 21. detsembril toimuvad talvepealinna ametlikud avamispidustused ja aasta viimastel päevadel leiab Otepää Palveränduri kirikus aset kontsert «Hingemuusika». Kultuuri jätkub ka uude aastasse, näiteks Pühajärvel toimub 6. veebruaril kolmas talveöölaulupidu.

Välja toodud üritused ja võimalused ei ole kindlasti ainukesed, kuhu korraldajad meid ootavad. Siiski annavad need päris hea platvormi väitmaks, et Valgamaa on talvel aktiivne paik. Miks siis mitte minna välja ennast tuulutama ja unustada korrakski kogu jõulu-ja aastavahetuse tralli sees meeliköitev mandariinilõhn, isuäratavad piparkoogihunnikud ning mugav diivan soojaksköetud ahju ees. Võimalusi nii vaimselt kui ka füüsiliselt puhata on ju rohkem kui küll.

Keeda seni kuni porgand ja maks on täiesti pehmed.

Vahepeal sega, et vältida põhjakõrbemist. Lisa maitse järgi pipar, tüümiani, rosmariini ning erilise jõulutunde tekitamiseks võib lisada kaneeli. Seejärel võta pott tulelt ja püreesta sisu saumiksriga läbi. Maitsesta soola ja pipraga.

4. Seejärel lisa potti 3dl puljongit nii, et kõik oleks kaetud, kuna vastasel juhul võib maks ära kõrbeda.

5. Serveeri.

FOTOD: MIA-MELANIE SAAR

KUIDAS TÄHISTATAKSE JÕULE TEISTES RIIKIDES? AUSTRAALIAS on traditsiooniliseks sündmuseks Carols by Candlelight, kus kogunetakse Melbourne’i linnaväljakule ja lauldakse jõululaule. Tuppa tuuakse jõulupõõsas, mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana saabub surfilauaga.

INDIAS kaunistatakse kuuskede asemel hoopiski banaani- või mangopuid. Samuti on kombeks kaunistada pisikesi õlilampe punaste lilledega. Jõulukinke ei anta mitte ainult perekonnaliikmetele, vaid ka heategevuseks vaestele inimestele.

NORRAS käivad lapsed pimedal jõuluõhtul majast majja, küsides maiustusi. Iga norralane teab ka lugu väikesest päkapikust Nissest, kellele peab jõuluõhtul akna peale pudrukausi asetama.

FILIPIINIDEL algavad jõulud aga üheksa päeva enne missaga. Igal aastal on kombeks sel ajal etendada lugu Joosepist ja Maarjast, kes otsivad endale peavarju. Missa lõppeb jõululaupäeval, kus käiakse kirikikus.

EGIPTUSES lähevad jõuluõhtul kõik kirikusse ja kombekohaselt peavad nad kandma uusi riideid. Jumalateenistus lõppeb keskööl kiriku kellade helinaga. Siis lähevad inimesed koju, kus nad perekeskis tähistavad jõule suure pidusöögiga. Jõuluhommikul, mis on riiklik püha, külastatakse sõpru ja sugulasi.

KREEKAS kogunevad pisikesed poisid tänavatele tuntud jõululaule laulma. Nad käivad majast majja ja pererahvas annab neile maiustusi või pisikesi kinke. Kreekas tehakse pereliikmetele vaid pisikesi kingikesi. Selle asemel toetatakse haiglaid, vaeseid ja lastekodusid.

ALLIKAS: MIKSIKE

8

Hobi

KORVPALL NÕUAB VÄGA HEAD MEESKONNATÖÖD EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Pallimängud, lekad, tagaajamised, pätt ja politsei – need on mõned vähesed tegevused, millega poistele enim tegeleda meeldib.

Valgast pärit 13aastane Kris Hermann harrastab korvpalli. «See arendab mõtlemist ja edendab meeskonnatööd – mulle meeldib see.» Tee antud alani leidis ta läbi vanemate, kes ühel päeval temale võimalust korvpalli trenni astuda pakkusid. «Olen tänaseks korvpalliga tegelenud seitse aastat, sellest neli olen mänginud.»

Mängu juures kõige olulisemaks peab Kris meeskonnatööd.

«Meeskond peab olema tugev ja sõbralik. Tähtis on anda häid sööte ja mitte teha üksikmängu. Veel tuleb tähelepanu pöörata enesekindlusele.» Nagu ta ise ütleb, on meeskonnaga vedanud. «Meil ei ole palju probleeme, aga kui tekib, teeme paar nalja ja kõik on jälle korras.»

Magusaim võit Krisi jaoks oli möödunud aastal, mil tuli suurte võistkonnas mängides Valgamaa meistriks. «Sellega oli selline pull, et minu treener ei viitsinud mängida ja ma mängisin tema eest.» Võit tähendab poisi jaoks palju, sest see annab talle enesekindlust juurde.

Alati pole kõik aga nii lihtne.

Eriti kui ühel päeval saad teada,

13aastane Kris on korvpalliga tegelenud juba seitse aastat.

maileen.pillaroo@tankla.net

Iga inimene on kuulnud sõna «tankla». Aga mida see tähendab?

Valgamaal on selle sõnal hoopis rohkem tähendusi kui bensiinijaam. Iga siinne noor või noortemeelne on kuulnud ka Tanklast ehk ametlikult MTÜ Valgamaa noorsootöökeskus Tanklast.

Organisatsioon sai alguse 2010. aastal ning seda juhib kolmeliikmeline juhatus. Eesmärgiks on arendada ja toetada maakonna noorsootöövõrgustiku erinevaid osapooli ja nende tegevusi.

Seeläbi korraldatakse koostööpartneritega koolitusi ja õppereise noorsootöötajatele ning aktiivsetele noortele. Koostöös on sündinud mitmed suunad. Üle maakonna panevad noored ise kokku Valgamaa noortelehte Tankla. Noored on võtnud kanda mitmeid rolle – kirjutavad, toimetavad, küljendavad, pildistavad, joonistavad ja korraldavad meeskonnasündmusi. See on Ees-

«Oi, Kaera-Jaan, oi, Kaera-Jaan, karga välja kaema!» – just nende sõnade saatel võite aimata, et juttu tuleb tantsust, kuid mitte rahvatantsust, vaid peotantsust, millega tegelevad ALEKS TAMMELA (17) Valgast ja SANDRA BUDA (15) Tõrvast.

FOTO: EGLE KÕVASK EGLE KÕVASK

et spordiga tuleb mõnda aega pausi pidada. Sama on tundma pidanud ka Kris, kellel on kasvuplaat jalast väljas. «Minu vigastus on päris tõsine, sest mu vasaku jala kasvuplaadi ja kannaluu vahe on päris suur. Tänaseks olen saanud kannatoed ja võin treeninguid jätkata.»

Sellisel hetkel soovitab Kris end positiivselt meelestada, sest ainult nii saab olukorra edukalt ületada. «Tuleb endasse uskuda, tugev olla ja püüda taaskord eesmärgi poole liikuda. Kogu aeg tuleb uuesti ja uuesti proovida ning mitte lasta end sellest heidutada.»

MIS ELUKAS SEE TANKLA IKKAGI ON?

MAILEEN PILLAROO

Peotants nõuab täielikku kohalolu

ti ainulaadseim noorteleht, mis ilmub kord kvartalis ja on tasuta.

Veel on meil internetipõhine noorte televisioonikanal Tankla TV, mis levib läbi Youtube’i. See on noorte endi algatatud projekt, mille eesmärgiks on laiendada noorte silmaringi ning anda võimalus olla reporter, operaator või monteerija. Tankla TV on näiliselt jagatud kolmeks piirkonnaks Valgamaal: Valga, Otepää ja Tõrva. Igas piirkonnas tegutseb meeskond, kes üheskoos valmistavad 2-3 minutit kestva saate.

Nii lehte kui televisiooni teevad noored vabatahtlikult tasu saamata. Seepärast on 13-26aastastele maakonna noortele välja töötatud ka Tankla vabatahtliku pass, kuhu saab kirja panna töökogemusena vabatahtlikuna tehtud tegemised ja nende raames omandatud oskused ning teadmised.

Viiendat suve järjest toimus Valgamaa noorte suvekool. See on sündmus, mis toob kokku 130 noort Valgamaa erinevatest omavalitsustest. Kolmepäevase kooli jooksul suurendavad maakonna noored ühtusustunnet, veedavad lõbusalt aega ning õpivad uusi asju.

Hetkel viimane allharu, mille Tankla enda õlule võtnud, on sel suvel esimest korda toimunud 15-20aastastele noortele mõeldud Tankla õpilasmalev, mis pakub suvist kahenädalast tööpraktikat.

Selle aja jooksul saavad noored tööandja juures taskuraha teenida ning käia maleva kokkutulekul, saadakse omavahel tuttavaks ning valitakse parimad malevalaulud, -lipud, -videod ja -etendused.

egle@tankla.net

Hea rütmitaju ja füüsiline vastupidavus on kaks omadust, mille mõlemad tantsulõvid esimestena ala kohta välja toovad. Peotantsuga tegelev Sandra tõdes, et see pole pelgalt tants, vaid tõsine sport. «See on raske töö ja vaev. See on tants, mille juures pead alati 100% kohal olema ja kaasa mõtlema. Pead alati mõtlema, mis sammud tulevad, millal on kand või päkk, kas mul on piisavalt hea sirutus, kas raam on paigas, kas ma olen muusikas või olen rütmist väljas, kas mu hoid on nii nagu olema peab.»

Peotantsu iseloomustab sellega Sandra kui väga karmide reeglite ja ettekirjutistega kirge. «Alati leidub midagi, mida saab paremini teha. Ka kriitika on sellel alal väga suur tegur ja seetõttu ei tohi inimene iga kurjema sõna peale nutma puhkeda, vaid tuleb püüda end parandada. Kui trennis endast maksimumi annan, siis selle lõpuks olen no nii läbi kui läbi, kuid olen valituga väga rahul.»

Karmide reeglitega tants aitab see Sandral mured unustada.

kui mõni teine tantsustiil. «See on koostöö tantsupartneriga.» Tantsijad treenivad ennast iga nädal kaks tundi Valga kultuuri- ja huvialakeskuses ning kaks korda aastas toimuvad ka tantsulaagrid.

Pidev füüsiline kontakt Tantsus on aga väga tähtis roll mõlemal osapoolel ja selle juures on tähtis juba alguses endale sobiv paariline leida. «Meie peotantsuõpetaja on alati öelnud, et tantsija peab olema selline, et kui sa teda kõndimas näed, siis on kohe aru saada, et ta on tantsija. Tal peab olema hea rüht,» sõnas tantsimisega kaheksa aastat tegelenud Aleks.

Peotantsu valiku osas ütles Aleks, et tema arvates on see huvitavam

«Meie peotantsuõpetaja on alati öelnud, et tantsija peab olema selline, et kui sa teda kõndimas näed, siis on kohe aru saada, et ta on tantsija.»

Paariliste vahel on pidev füüsiline kontakt ning usaldus ja kui oma part-

Head kontakti ja rütmilist tunnetust on Aleks paarilisega aastaid treeninud.

FOTOD: ÜLLA TAMM

neriga läbi ei saada, paistab see tantsus silma. «Kui nooremate tantsud piirduvad kätest kinnivõtmise ja tantsimisega, siis suurematel, nagu minul on juba veidi tundelisemad tantsud, näiteks nagu rumba ja tango. Nendes peab kontakt olema sujuvam ja sensuaalsem,» ütles Sandra.

Lasin neiul kirjeldada mõnda positsiooni tantsus, et manada kujutluslik pilk kahe inimese vahelisest kontaktist. «Standardtantsude algpositsioon. Poiss ja tüdruk seisavad vastamisi. Käed hoiavad tugevalt raami ja kõhud on üksteise vastu, kael on välja sirutatud ja pea on pööratud vasakule poole, lõug veidi üles tõstetud.

Terve keha peab olema pingul.»

Muredest priiks Kõigi nende detailide juures peavad tantsuharrastajad seda siiski stressi maandavaks. «See lõõgastab. Enne trenni kaovad ära kõik mured,» kostis Aleks. Uurides tantsijatelt, mis saab siis, kui üks osapoolest on stressis või teda kurnab mure, tõdesid nemad, et tantsides tuntakse ennast paremini või kui tõesti olukord on kehv, räägitakse ja otsustatakse ühiselt.

Seitse aastat tantsimisele pühendunud Sandra rääkis, et kui teda valdab paha tuju, siis tantsides püüab ta endast kõik anda, sest kui tal on kusagil midagi viltu läinud teab, et tantsimises on ta hea ja tahab olla veel parem.» Mind isiklikult on tihti see aidanud, kui õpetaja ütleb otse, et see, mis ma praegu teen, ei vasta minu võimetele, et ma oskan tunduvalt paremini. See krutib mind üles ja ma püüangi olla parem ja annan endast rohkem.»

Noored peavad tantsimist üheks elu osaks ja panevad südamele, et vähemalt aegalase või viini valsi oskamine võiks olla selge igal noorel kui eakal. «Tantsimine on vajalik oskus, mis jääb kogu eluks,» jäi Aleks oskuse vajalikkusele kindlaks.

Lava

9

Seitse aastat iluvõimlemisega tegelenud Rose-Marie peab tähtsaks regulaarseid harjutusi.

Võimleja edu tagab järjepidev töö Enda keha elegantne ja täpne painutamine ning trikkide tegemine pole tavainimesele kõige meelepärasem ja lihtsam, kuid just seda, iluvõimlemist, harrastavad Tõrvast pärit ROSE-MARIE RIITSALU (13) ja KARMEN MATSALU (11) Otepäält.

EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Teatavasti on iluvõimlemine ala, millega tegelevad enamjaolt tüdrukud. See nõuab enda ja oma keha head tundmist. «Võimlemine on spordiala, mis vajab füüsilist jõudu, kiirust, koordinatsiooni ning graatsiat. Vahel ka painduvust,» tõi Rose-Marie välja omadused, mida tarvis. Veel lisas ta, et sellega kaasneb palju positiivset. «See annab mulle rühi, palju painduvust, julgust, õpin rühmakaaslastega koostööd tegema ja töötama eesmärgi nimel.»

Võistlustulle astutakse kahes kategoorias: individuaal- ja rühmkavas. Peamiste iluvõimlemisvahenditena kasutatakse palli, rõngast, kurikaid, linti ja hüpitsat. «Trenn algab tavaliselt balletiga, peale seda teeme venitusi, siis alustame rühmatreeninguga ja kui jõuame, teeme ka individuaalkavu,» sõnas Karmen.

Harjutusteks on näiteks jala tagant kinnivõtmine, pöörded ja hüpped. Enim tähelepanu pööratakse elementidele ja kava ühtsusele. «Soovitan healolu pärast harjutusi teha ka neil, kes iluvõimlemisega üldiselt ei tegele.

Näiteks selja, jalgade venitamine ja tasakaalu harjutused on head koordinatsiooni parandamiseks,» tõi Karmen välja. Rose-Marie lisas, et veel tasuks igapäevaselt teha seljalaineid, jalaringe ja tugevat varbavenitust.

Järjepidevad treeningud Kui praegu on iluvõimlemisega seitse aastat tegelenud Rose-Marie jaoks keha painutamine väga lihtne ja ta naudib enese painduvuse näitamist teistele, tõdes ta, et algus on enamikule raske. «Olin nelja-aastane ja käisin lasteaias kui esimest korda iluvõimlemistrenni läksin. Alguses oli mu selg väga kinnine, aga pärast mitmekülgseid harjutusi ja selja venitust paindun paremini,» kostis Karmen.

Mõlemad tüdrukud treenivad Tartus, lisaks toimub treening kaks korda nädalas ka Otepääl. Treeningu pikkuseks on kuni kolm tundi. «Treenin nädalas

Valga vene gümnaasium oli väljas mitmete kollektsioonidega.

FOTO: EGLE KÕVASK

ESITLETI OMAPÄRASEID RIIDEKOLLEKTSIOONE NADYA PARMENENKOVA toimetus@tankla.net

kuus korda: kahel päeval on ballett ja neljal päeval iluvõimlemine ning kui ma parasjagu trennisaalis pole, teen seda ilusa ilmaga näiteks koduõuel,» sõnas Rose-Marie.

Iluvõimleja riietuseks trennis on must pluus, mustad retuusid, valged sokid või sussid, võistlustel aga kantakse Swarovski kristallidega trikood, enamasti sukkpükse, sokksusse ja juuksed on krunnis. «Igaks võistlushooajaks õmmeldakse rühmale uus trikoo, kus arvestatakse muusika iseloomu, sisu ning kava kompositsiooni,» nentis Rose-Marie.

Novembrikuu lõpus leidis juba 18. korda Valga kultuuri- ja huvialakeskuses aset koolimood, kus tänavuseks teemaks oli «Rütm ja harmoonia».

Antud teema valiti sellepärast, et see on piirideta, loominguline ja inspireeriv. Sellel aastal tulid noored taaskord esile väga paljude erinevate idede ja lahendustega.

Koolimoel toodi publikuni 10 erinevat kollektsiooni. Juba neljandat aastat järjest pani võistluse kinni Valga vene gümnaasiumi 9.a klass, sel aastal kollektsiooniga «Applause».

«Uskumatu, et võitsime. Võimatu on nii kaua järjest esikohta hoida. Me oleme väga õnnelikud ja soovitame kogemuse pärast osa võtta kõigil, kes seda veel teinud pole,» sõnasid võitjad.

Nagu eespool mainitud, pälvis esikoha Valga vene gümnaasiumi 9.a klassi kollektsioon «Applause», teise Valga vene gümnaasiumi 7.a klassi kollektsioon «Music is life» ja kolmanda koha Otepää gümnaasiumi 8.klassi kollektsioon «Taevavärvid». Žürii andis välja ka kaks eripreemiat. Esimene neist läks Rita Sobrakule kollektsioonist «Music is life» kõige parema modelliliku liikumise ja omapärase kostüümi eest ning teine Hummuli noorte kollektsioonile «Pimeduse puudutus».

Võimlemine parandab enesetunnet Keha on võimalik painduma panna ainult järjepidevalt treenides. «Tuleb palju venitada ja pingutada. Mõelda läbi tehnika ja keskenduda sellele,» arvas Karmen õigeks pidavat.

Tüdrukute arvates pole aga võimalik üleöö iluvõimlejaks sündida. Nagu Karmen sõnas, tuleb sellega alustada varakult. Küll aga on iluvõimlemine kasuks kergejõustikus ja tantsimises.

Meelepärase alaga tegelevad Karmen ja Rose-Marie seetõttu, et see on huvitav, annab kogemuse, julgust, hea enesetunde ja võimaluse oskused proovile panna. Veel sõnasid tüdrukud, et võimlemine pole ette nähtud ainuüksi antud ala harrastajatele. Meeleolu ja füüsilise vormi parandamiseks ning aktiivsuse tõstmiseks sobib see kõigile inimestele, kes vähegi raatsivad end liigutada.

Endasse tuleb uskuda

Valgamaa Rajaleidja keskus soovib kõikidele rahulikku jõuluaega!

Igapäevaselt õpib Ro s e Marie Tõrva gümnaasiumi 7.a klassis ja Karmen Otepää gümnaasiumi 4.b klassis. Rose-Mariel on võimlemise kõrvalt veel hobideks tantsimine, käsitöö ja ratsutamine ning Karmenil kergejõustik. Tõrva tüdruk väsimuse ja ajanappuse üle ei kurda. «Mulle väga meeldivad need hobid ning seega ei ole see eriti väsitav. Kui koolist antakse midagi õppida, teen ma selle tavaliselt vahetunnis ära. Puhkan autos, kui me sõidame trenni ning öösel,» sõnas Rose-Marie.

Igast treeningust ja võistlusest õpitakse miskit, olgu selleks siis uued trikid või keha parem valitsemine. Karmeni suurimaks eneseületuseks on nõrgemate grupist tugevamasse ehk a-gruppi jõudmine. Rose-Marie peab tähtsaks aga võimet ennast kokku võtta ka kehval ajal. «Kõige suurem eneseületamine oli siis, kui mu kõht ja pea valutasid enne platsile minekut väga tugevalt. Ma lamasin pool tundi kava harjutamata. Teiste kavu vaadates nägin, et neil ei lähe hästi. Minu etteasteni oli jäänud üks kava ja ma otsustasin, et suudan.

Mul oli küll nutune nägu, aga võtsin end kokku ja tegin puhta kava, millega saavutasin teise koha.»

Tüdrukud soovitavad endasse uskuda, tegeleda sellega, mis meeldib, olla järjekindel ja tunda rõõmu. «Kui näha vaeva, on võimalik nii mõndagi saavutada!» julgustas Karmen.

Karmeni suurimaks eneseületuseks on nõrgemate grupist tugevamasse jõudmine.

Ootame sind keskusesse!

Aia 9, Valga tel 5886 0714 valgamaa@rajaleidja.ee rajaleidja.ee/valgamaa

Keskuse juht Jaanika Käst jaanika.kast@rajaleidja.ee 5341 2974

Logopeed Carmen Kruška carmen.kruska@rajaleidja.ee 5885 3611

Infotöötaja Aive Aru-Raidsalu aive.aru-raidsalu@rajaleidja.ee 5885 3613

Eripedagoog Marina Varjun marina.varjun@rajaleidja.ee 5885 3615

Psühholoog Endla Lõkova endla.lokova@rajaleidja.ee 5885 3610

Karjäärinõustaja Jelena Kalames jelena.kalames@rajaleidja.ee 5885 3612

Sotsiaalpedagoog Õnne Naaris onne.naaris@rajaleidja.ee 5815 0329

Karjääriinfospetsialist Tuuli Mekk tuuli.mekk@rajaleidja.ee 5303 0115

E-R 8.30-17.00 FOTOD: TIMO ARBEITER

10

Välismaa

11 kuuks vabatahtlikuks tulnud Luise naudib kõike, mida teeb. FOTO: ANDRA SÖÖT

VABATAHTLIK TÖÖ TÕI NOORE NEIU EESTISSE ANDRA SÖÖT

toimetus@tankla.net

Luise Krause on 18aastane neiu, kes tuli Saksamaalt Eestisse vabatahtlikuks. Oma vabatahtlikku tööd teeb ta alates septembrist Tõrva Kodus, kus ta oma jõu ja nõuga on suureks abiks tervelt 11 kuud.

Luise on väga aktiivne ja abivalmis noor, kes ei oska abivajajale «ei» öelda. Tunnen teda ajast, mil ta Tõrva jõudis. Tutvustasime koos sõbrannaga talle linna, et näidata, kus asuvad poed, noortekeskus, Tõrva Kodu ja teised temale olulised asutused. Luise jättis alguses väga tagasihoidliku ja ebatavalise mulje, sest sakslased on minu silmis jubedad jutupaunikud ja väheke üleolevad. Luise purustas minu jaoks tüüpilise sakslase mudeli. Temaga tutvudes ja aega veetes ei ole näinud tal kunagi morni näoilmet, pigem naerab ta alalõpmata.

Esimese asjana kandideeris Luise EVS’i kaudu paljudesse erinevatesse riikidesse, kuid ei saanud vastuseid või olid need negatiivsed.

Viimasel hetkel, kui ta oli jõudnud mõelda, et ei lähe välismaale, potsatas meilipostkastki kiri, milles pakuti võimalust osaleda Eesti projektis. «Mu esimene mõte oli, kus üldse Eesti asub ja miks ma ei peaks sinna minema?» kirjeldas Luise oma üht pakkumist, mille ta vastu võtta otsustas.

Eestisse tulekuks oli vaja esimese asjana paberid korda ajada ja koguda informatsiooni elamisest välismaal. Tuli käia koolitustel, et olla erinevateks situatsioonideks valmis. Palju vajalikku informatsiooni sai Luise organisatsioonilt ESTYES, mille kaudu sai ta ka Tõrva Kodu töötajate Skype’id, et rääkida eesseisvast vabatahtlikust tööst.

Väikesed asjad toovad rõõmu Luise sõnul oli selle projekti valimine üks parimatest otsustest, mida ta on teinud. «Iga tööpäev on erinev, isegi kui teen samu asju. Minu töö sõltub inimestest, kellega töötan ja ma ei tea kunagi, milline minu ja teiste töötajate tööpäev olema saab.» Luisel on vähe halva-tuju-päevi ja ta imestab alatihti kui eufooriline saab inimene olla. «Väikesed asjad, nagu hommikune «te-

re», palju naeru ja rohkelt heas mõttes absurdsust, on need, mis päeva rõõmsamaks teevad.»

Luise saab Tõrva gümnaasiumi saksa keele õpetajalt personaalseid eesti keele tunde. «Minu eesti keele oskus ei ole halb, kuid ma peaks regulaarselt rohkem sõnavara õppima.» Kohalikega eesti keeles suhtlemisele paneb piiri ette eestlaste sorav emakeele kasutamine. Kuna Luise alles õpib eesti keelt, tuleb segaseid seiku üsna tihti ette. Suuri raskusi tekitavad ka kurikuulsad 14 käänet, millest arusaamiseks on vaja suurt tahet, mida Luisel on palju.

«Eesti keelest arusaamine ja õppimine on mulle kerge, sest paljud sõnad sarnanevad saksa keelega, kuigi kirjapilt on erinev. Suureks abiks suhtlemisel on käed.»

Eestlased oskavad hämmastada Teatavasti on Luise igati aktiivne ja kodus ei püsi. Just seda on näidanud tema usin osavõtt erinevatest kultuurisündmustest, kuigi etendused ja kontserdid on eesti keeles.

Tõrvas on ta avastanud enda jaoks ka spordihalli, kus tublisti treenib.

Saksamaal käis ta tihti ka võistlustustel, kus tema leivanumbriks oli kaugushüpe.

Peale spordi on Luise ka tragi Tõrva noortekeskuses toimuvates käsitööringides ja tüdrukute klubis.

Ka Tõrva Kodus võib teda tihti näha savi voolimas ja meisterdamas.

Veel jääb aega Eesti erinevate paikade avastamiseks. «Nädalavahetustel käin teistes linnades ja kohtun teiste vabatahtlikega.» Luisel on kaksikõde, kes teeb ka vabatahtlikku tööd Eestis, küll aga Tartus.

Nad hoiavad pidevalt sidet ja käivad üksteisel külas. «See, et õde sai ka Eestisse vabatahliku tööd tegema, oli puhas juhus.»

«Eestlased on vastandid külmadele, suletutele, häbelikele ja pessimistlikele inimestele. Minu jaoks on veel imelik, et igapäevaelus kasutatakse palju saksa päritolu tooteid ja et eestlased kannavad helkureid ning bussid sõidavad ühest riigi otsast teise 3-4 tunniga.» Veel hämmastas teda, et selliseid kohti nagu Tõrva kutsutakse linnadeks, mitte küladeks. Kuigi Luise armastab saunas käimist, peab ta ühist saunatamist imelikuks.

Eestimaa on kodumaa ja igaühele kallis, kuid pole harv juhus, kui minnakse elama hoopis kodumaast eemale.

Mis on aga need põhjused ja kuidas on Valgamaa noored sattunud näiteks Hawaiile ja Austraaliasse? Mis on välismaal parem ja mis halvem? Millega seal tegeletakse? Nendele küsimustele annavad vastused Kaagjärvest pärit MARILI PALOVER (23) ning Valgast pärit KEIRIN REBANE (20).

LEE-JOHANNA SAUL lee@tankla.net

Teekonna Austraaliasse võttis Marili ette 2013. aastal. See idee tuli läbi nalja ühe kursuseõega. «Viskasime omavahel nalja, et kui lõputöö valmis, läheme Austraaliasse. Ja siis juuni keskel, kui olin magistriastmesse juba paberid sisse andnud, andis ta mulle valida, kas tulen või ei. Ma mõtlesin, et miks mitte ja tegimegi viisa ära, ostsime piletid ning oligi minek.»

Austraalias olles töötas Marili kahes firmas, üks tegeles õuntega ja teine mandariinide ning laimidega. Öeldakse küll, et tööd ei tohiks teha ainuüksi palga pärast, vaid ikka südamest ja seda, mis meeldib. Tõsiasi on see, et saarel teenitud palga üle, kus miinimum tasu oli 13 eurot tunni kohta, neiu kurta ei saanud.

Emotisooniderohked seiklused Seiklusi oli Marili sõnul palju. «Üldiselt õpib inimene oma piire katsetama ja üllatab end mitmelgi moel. Mina näiteks käisin kaljuronimas, sattusin väga laheda bändi Mason Rack solistiga ühele lavale kitarri mängima, mürkmadu black snake oli minust sentimeetrite kaugusel, väliköögi laes jooksid pisikesed läbipaistvad gekod (suure pea ja silmadega sisalik), tegin ära langevarjuhüppe, nägin maailma ilusaimat päikesetõusu Austraalia kõige idapoolsemas tipus, matkasin öösel täielikus pimeduses kell kolm kaheksa kilomeetrit mäkke, et näha päikesetõusu, mida sel päeva kahjuks näha polnud, ujusin koos imeliste kaladega kristallselges vees.»

Pärast üheksat Austraalias veedetud kuud on Marili tagasi Eestis ja õpib Tartu ülikooli geenitehnoloogia magistriastmes. «Elu on seal hea, aga minu pere ja sõbrad on siin, Eestis.

Austraalia on küll kaunis koht, kus elada ja inimesed sõbralikud, aga kui sinu kõrval pole «sinu» inimesi, siis kogu selle ilu juures on siiski suur tõe-

Põhiliseks tööks oli Marilil laimide ja mandariinide korjamine.

näosus end üksikuna tunda. Väga tähtis on, et oleks inimene, kellega kogu seda ilu jagada,» tõdes neiu.

Paradiisi võlud ja mõnud Keirin vahetas aga oma elukoha Valga Hawaii vastu möödunud aasta kevadel. «Kui püüan meenutada, kus mul see idee tuli, siis ei oska ma ise ka sellele õiget vastust leida. Küllap jalutasin ühel tänase moodi, kargel talvepäeval koolist koju, vaatasin pea kohal külmunuid puid ja tundsin igatsust palmide järele.»

«Kui sinu kõrval pole «sinu» inimesi, siis kogu selle ilu juures on siiski suur tõenäosus end üksikuna tunda.»

Mida troopilisem ja soojem tundub piirkond, seda ligitõmbavam ja avastamistväärt ta on. Reisimine ja millegi uue nägemine oli ka Keiri üheks põhitegevuseks. «Suurema osa oma ajast veetsime koos teiste Eesti noortega džunglites ja mägedes seigeldes.» Elukalliduse korvavad aga Eestiga võrreldes kordades suuremad palgad. «Mina leidsin endale töö kodu lähedal asuvas pisikeses poes, kus müüsin suveniire ja käsitööehteid.» Siinkohal kiidab Keirin ka USA palgasüsteemi, kus palgapäevad on vastavalt lepingule kas iga nädala või kahe tagant.

Kaugel maal kuulub surfamine inimeste elustiili juurde.

FOTO: KEIRIN REBANE

FOTO: SIGRID HUNT

Igapäevaelu Hawaiil «Ärkasin alati väga varakult, kuna mu magamistuba asus rõdul ja kella kaheksa ajal hommikul hakkas päike nii lõõmavalt paistma, et kui iga hommik voodis päikese käes end ära põletada ei tahtnud, tuli end selleks ajaks ilusti üles ajada.»

Olles hommikuse külma duši alt läbi hüpanud, viisid sammud ranna poole, mis meie korterist jalutades vaid viie minuti kaugusel asus. «Rannas surfasime ja võtsime päikest. Surfamine on midagi, mida Hawaiil iga teine inimene harrastab,» sõnas Keirin. Tööle läks Keirin otse rannast kella kolmeks päeval, kus oli tavaliselt üheksani õhtul. Pärast tööd ruttas ta koju, et tõmmata selga liibukad ja minna õhtusele jooksule. «Tihtipeale olid meil ka hilisõhtused kokkusaamised teiste eestlastega, kus kuulati rannas muusikat ja tantsiti,» meenutas neiu. Mariliga sarnaselt on jõudnud ka Keirin taagasi Eestisse ja õpib Tallinna ülikoolis.

Mõlemad neiud kinnitavad, et suurimaks erinevuseks kodu- ja välismaa vahel on inimesed, nende suhtumine igapäevaellu ja teistesse. «Võõrad on sõbralikumad ja tunnevad huvi selle vastu, kuidas sul läheb. Harva näeb inimesi, kes on nukrad,» ütles Keirin.

Teiseks erinevuseks on ilm. Näiteks Hawaiil saab ööpäevaringselt hakkama lühikeste pükste ja maikaga. Päikseline ilm hoiab inimesed rõõmsatena.

Eestis on päevavalgust vähe (eriti talvel) ja see muudab inimesed tusaseks ning depressiivseks. Veel puuduvad meil looduskatastroofid ja keegi pole üleujutuste tõttu kodu kaotanud.

Tervis Organism vajab vitamiine, et olla terve kui purikas Suvisel ajal pakatame enamasti kõik energiast ja heast enesetundest. Sügise saabudes, eriti kui päevad jäävad lühemaks, hakkavad meid kimbutama väsimus, stress ja külmetushaigused. Miks nii on, selgitab apteeker Anne Jaaniste ja annab ka soovitusi, kuidas talvisel perioodil terve püsida.

KAROLIINA KRUUSMAA

karoliina.kruusmaa@tankla.net

Üks põhjus, miks sügiseti hakkab inimene ennast kehvemini tundma, on vitamiinide raskem kättesaamine – toidulaud muutub üksluisemaks ning päikest näeb järjest vähem. Vitamiinid on aga ained, milleta meie organism normaalselt ei toimi. Nende puudust võivad tekitada ka antibiootikumide, rasestumisvastaste tablettide, lahtistite, kohvi ja alkoholi tarbimine, suitsetamine, suur füüsiline koormus, allergiad, ekstreemsed dieedid (ka taimetoitlus) ja toiduainete vale töötlemine (pikaajaline kuumutamine või toidu valmistamine mikrolaineahjus).

Täiesti tervel, tervislike eluviisidega mitmekesist segatoitu tarbival inimesel ei tohiks tekkida vitamiinivaegust ka talvisel perioodil.

Vitamiinitähestik Vitamiiinid jagunevad vesilahustuvateks ja rasvlahustuvateks. Esimeste varu jätkub organismis paariks nädalaks, viimaseid kuudeks kuni aastateks. Üks vajalikumaid vesilahustu-

vaid on C-vitamiin, mida vajame naha, igemete, peenikeste veresoonte, hammaste, luude ja sidekoe korrashoiuks, valkude normaalseks sünteesiks ning samuti haavade kiireks paranemiseks.

Teine väga tähtis on D-vitamiin, mis on rasvlahustuv. Sellel tuntud päikesevitamiinil on oluline roll luude ja hammaste normaalses arengus ning vere hüübimisel. Lisaks on sel ateroskleroosi ehk arterilubjastuse arengut pidurdav, vererõhku alandav ja teatav vähi- ja tuberkuloosivastane toime. Et immuunsüsteem toimiks normaalselt vajame C- ja D-vitamiini ning peame vajadusel neid toidulisandina lisaks võtma.

Kus peidavad ennast vitamiinid?

Eelkõige tuleks meeles pidada, et toidulisandid ei asenda mitmekesist põhitoitu, nad võivad seda ainult täiendada. C-vitamiini looduslikeks allikateks on must sõstar, kibuvits, lehtkapsas, hapukirss, mädarõigas, petersell ja astelpaju. Võõramaistest viljadest leiame energiavitamiini paprikast, kiivist, papaiast ja tsitrusviljadest.

D-vitamiini sünteesib nahk päikese ultraviolettkiirguse toimel, kuid pimedal ajal saame kompenseerida seda toiduga.

Inimorganism omastab D-vitamiini vaid loomse päritoluga toiduainetest. Kõige paremad allikad on rasvane kala (lõhe, forell), munakollane, maks, või ja pärm.

Kindlasti peab teadma, et vitamiinid on ainevahetuslikult väga aktiivsed ühendid, seega on ühtviisi ohtlikud nii nende puudus kui ka ülemäärane tarbimine.

Nippe talvel terve püsimiseks Peale mitmekülgse menüü on tervena püsimisel veel mitu teist tegurit. Oluline on mõõdukas kehaline koormus vähemalt 30 minutit viis

Talvel vajab organism enim C- ja D-vitamiine.

FOTO: EGLE KÕVASK

korda nädalas.

Füüsilise pingutuse kõrval on väga oluline ka puhkus. Öösiti peaks magama vähemalt 8-9 tundi ning vältida tuleks energiajooke.

Külmade ilmade saabumisega võiks mõelda ka vastavale riietusele, sest külmetus teeb organismi viirustele vastuvõtlikumaks. Immuunsüsteemi toetamiseks võib viirusepuhangu ajal kasutada punase päevakübara preparaate, küüslauku, greipfruudi seemne ekstrakti või pro-biootikume.

Viimaseks paljastab Anne ühe salakavala nipi: positiivne ellusuhtumine peletab eemale kõik pisikud!

11

TALVINE NAHAHOOLDUS VAJAB TÄHELEPANU MIA MELANIE SAAR

miamelanie.saar@tankla.net

Väljas on ilmad juba külmemaks ja kargemaks läinud, mis võib põhjustada mitmeid nahaprobleeme. Kui talvel kanname paksemaid riided ja oleme kauem kuuma duši all, võib see muuta naha väga kuivaks ja tundlikuks. Käes on aeg, kus enda naha eest hoolitsemine on olulisel kohal.

Kaitsmaks nägu talvekarguse eest, kanna kaasas alati ühte rasvasemat niisutava toimega kreemi, mis oleks losjooni vaba. Nägu tuleks eelistada leiget vett kuumale veele ja seebivaba pesemisvahendit. Isegi talvel on päikesekahjustuse risk suur ning seega tuleks kasutada päikesekreemi vähemalt faktoriga 15 ja kanda seda peale iga kahe tunni järel. Ära ei tohiks unustada huuli. Nende kuivamise ja lõhenemise vältimiseks võiks kasutada huultepalsamit, mis sisaldaks vähemalt päikesefaktorit 15.

Kehahoolduse juures on oluline pesta leige vee all, sest tuline vesi eemaldab nahka kuivamise eest kaitsva rasukihi. Duši all piirduge 10-15 minutiga ja kuuma vanni korral kasutage vanniõli. Peale vannis või duši all käimist on soovitatav kasutada ihupiima.

Kindlasti tuleks suurt rõhku panna ka kätehooldusele. Käsi tuleks kreemitada mitu korda päevas rasvase kätekreemiga. Kuna õues on madal õhuniiskus ja külm õhk, tuleks kanda ka kindaid. Kui teil on külma tagajärjel tekkinud lõhed, on soovitatav neile määrida antibakteriaalset salvi, mitte glükoolhapet, piimhapet või uureat sisaldavaid tooteid, kuna need võivad põhjustada kipitust.

KUI TEAD, KES ON SINU KÕRVAL POLE OLULINE, KES ON SINU VASTAS.

www.sojakool.ee www.facebook.com/s6jakool

12

Meelelahutus

LUULETUSTE KIIRABI

Ă•ues sajab laia lund, lastel ei tule toas und.

Jþulutaat on varsti teel rþþmsaks läheb laste meel Sandra S.

* * *

JĂľuluĂľhtul kĂľik on rahus, iga hing on omas kodus.

Vaikselt katsub ukselinki jĂľuluvana, kes tĂľi kinki.

Siiri L.

* * *

Kuuse tuppa toome jþuluhþngu loome Kßßnlad pþlema sßßtame poodides mßßjaid tßßtame Kristin S.

* * *

Kingitusi pole palju vaja, Soojust , hellust pigem majja.

Kallistusi, piprkook, rahu Neid su sĂźdamesse mahub.

Eveli K.

* * *

Päevast päeva sa ripud mu aknal, ja tudised kßlmast kui kringel.

Su eredat pþlemist näha ka taamal, oh see oled ju sina – mu jþuluingel!

Liina T.

tsub?

Kes mida säu TRIIN TALVIK

triin.talvik@tankla.net

Tagasi lapsepþlve ehk näärist jþuluni Jþulud on imeline aeg, veel imelisem on aga olemasoleva hindamine läbi aja. Teadmine, et Sind ßmbritsevad lähedased, et saad nendega oma sära jagada. Elu nääridest tänapäevani manab silme ette Nþuni noorsootÜÜtaja Marika Viks.

Kui mina veel noor olin, tähistati nääre ja olid näärivanad, näärikingitused, näärirþþm. Rþþm oli seesama, mis praegune jþulurþþm. Esimene mälupilt on mul ajast, mil olin nii kahe-kolme aastane. Ema oli mul þpetaja ja mind vþeti täitsa suurte laste nääripeole kaasa. Kþik tahtsid minuga sþbrad olla ja minulgi oli väga lþbus. Järgmisena meenub, kuidas ma oma suurust karumþmmi kþrvupidi lavalt alla tirin.

Teine hetk olin juba täitsa suur lasteaialaps. Meil oli Neerutis selline lasteaed, kuhu lapsed toodi esmaspäeval ja viidi reedel koju, sest vanemad pidid tÜÜl käima varavalgest hilisÜÜni. Mina, kes elasin lateaia kþrvalmajas, olin kade nende teiste laste peale, sest nemad sþid þhtuti moosisaia. Kuidagi tundus too moosisai magusam kui kodune. Nßßd, hiljem, on selgunud tþsiasi, et tegelikult oldi minu peale kadedad, sest mina läksin ju oma emaga þhtul koju.

Laulud ja tantsud nääride ajast Rääkides aga nääripidudest, siis þpiti hoolega laule, tantse, luuletusi ja

kui ema vþttis kuuse alt oma armsa kingitud kleidiriide – pruunililleline krimpleen – oli riie vähe auguline. Õnneks oli oskaja þmbleja ning ema sai ihaldatud kleidi ja mu sßda rohkem ei valutanud. Tore oli kingid puu alla sättida, sest þhtul magama minnes ja hommikul ärgates oli kþik see toredus silme ees.

JĂľuludega tuli mĂľnus sigin-sagin

Stiilinäide 1988. aasta näärivanast.

oodati seda valge habemega meest suure kingikotiga. Selleks tähtsaks päevaks sþitis kindlasti kßlla vanaema, kes þmbles mulle uue kleidi.

Tehti kleidiproove, þmmeldi kraele pitse ja oi-oi, kuidas oodati. Eredam kingimälestus on suur nukk ja kindlasti kommipakk, kus sees paar mandariini (sel ajal poes mandariine ei mßßdud – see oli defitsiit).

Ei saa oma mälupilte pidama. Kolmas nendest oli siis, kui käisin algkoolis. Soomekelk ja 48 värviga värvipliiatsid ja þnne taevani. Lþbu loomulikult kauba peale. Joonistada ma

FOTO: ERAKOGU

armastasin väga ja kelguga tuuritada meie kþrgetel kßngastel samuti.

Kuusk aga toodi tuppa jþuludeks, sest emal on 23. detsembril sßnnipäev. Ja nii ma arvasingi, et kuusk ja sßnnipäev käivad käsikäes. Tegelik arusaam jþuludest tuli alles hiljem. Armsa meeleolu lþi, kui iga pereliige riputas kuusele oma ehte. Minul oli ßks armas oravake, emal lapsepþlvest pärit käbi. Ja särakßßnlaid, seda tolle aja ainukest ilutulestikku, kulus ikka kßmnete kaupa.

Aga siin meenub, et ßkskord läksime naabripoistega eriti hoogu ja

Keskkooliplikana manan silme ette enda kolmanda mälupildi. Loosipakid, kes teeb? Ăœlivahvad esinemiskavad koolipeol, diskod, romantilised lumesĂľjad. Ja ÜÜl vastu uut aastat näidati must-valgest telerist välismaa artiste (kord aastas) – ABBA, BonyM, Smokie – issand, kui äge!

Mþni aasta veel ja järgmised mälupildid pärinevad jþuluajast. Hommikused päkapiku ootamised koos lastega, jþulusalmide þppimine, kuuse otsimine ja ehtimine, jþuluþhtud vanaema-vanaisa juures, hobusega kirikus käimine, verivorstid. Ja ikka see jþulutaadi ootamine, þnne ennustamine – mþnus sigin-sagin.

Nßßd on suurim kingitus kui pere on koos, kui sþpradel läheb hästi ja meil on aega ßksteise ning teineteise jaoks. Osakem hinnata kþike seda imelist, mis on meie ßmber, mis annab meile elujþudu ja vþlub välja naeratuse. Kaunist ja imelist jþuluootuse aega meile kþigile!

Kui sa juuresolevad sĂľnad Ăľigesti ruudustikku paigutad, saad punastest ruutudest lahenduse.

@keiiiili ÂŤSa oled nii lĂźhike, et kui vihma hakkab sadama, saad sina sellest viimasena teadaÂť

Kuusekßßnlad Leevike Lumine Sþrmikud Must jää Kard Karupßksid Labakud Jäide Tuled Kuusk Lumehelves Tuttmßts Jþuluvana Labidas LÜrts Lumehanged

KAARI KAASIK

K

kaari@tankla.net

U

@Burgittt

U Istud keemias nagu: Opetaja, palun kas te räägiksite eesti keeles voi siis tÜlgiksite oma juttu?

S E

@ewerclin päev veel ilusam, kui kohtad pere juhuslikult mäkis.. oot miks nad mind ei kutsunud

@Kamatahvel7 Niipaljud noored mingi 100 erineva haiguse ja vigastusega ja siis endal siuke tunne at ainuke kes vâiksena piima jĂľiđ&#x;˜„đ&#x;˜„

K

@MarkusPunnar

Ăœ

Mul ei ole haridust vaja, Bill Gates kukkus ka koolist välja. Jah debiilik, aga Bill Gates kukkus välja Harvardist, mitte pþhikoolist..

Ăœ N L

@fageeet Suvaline vanem härra bussis ßtles, et mul on vist telefoniga sama, mis temal enda naise rindadega - lihtsalt ei suuda käsi eemal hoida.

A D

ĂœLIĂ„GE

Tramburai ja bamba talvelaager OOTAB OSALEJAID!

VANUSELE 8-15

VĂ•TA SĂ•BRAD KAASA JA LĂ•BUTSEME KOOS! LISAINFO JA BRONEERIMINE KODULEHELT TRAMBURAI.EE

ĂœHESKOOS SUUSATATAME, UISUTATAME, KĂ„IME PĂœHAJĂ„RVE SPAS, SĂ•IDAME SAANIGA, KĂœLASTAME ALPAKASID, TEEME PIPARKOOKE JA PALJU MUUD PĂ•NEVAT LĂœLLEMĂ„EL!