Noorteleht Tankla nr16 (oktoober 2014)

Maakond 3

Heade mõtete ja ideede jagaja

Valgamaa noorteleht nr 3(16)

WWW.TANKLA.NET

Oktoober 2014

«Alguses oli ikka hirm, nagu iga uue asjaga, et kuidas ma hakkama saan. Pean ju ise kõik asjad tellima ja edasi majandama, aga natukese aja pärast mõistsin, et see polegi nii raske,» rääkis Mico Goldobin oma tätoveeringu stuudio rajamisest. Loe lähemalt leheküljelt 4.

Ajateenistustega

KUPERJANOVLASTE RADA ON OODATUD SÜNDMUS

tuleb distsipliin ja korrektsus

Juuli algus tõi paljudele noormeestele üle Eesti rannas puhkamise asemel kaasa hoopis ajateenistusse astumise. Ka Valgamaalt asusid mitmed noormehed Kaitseväkke.

SIIRI LINDE

siiri.linde@tankla.net

Noored poisid, Sven Schneeberg Otepäält, Argo Horm Kaagjärvelt ja Sander Einling Keenist täidavad oma ajateenistust Kuperjanovi Jalaväepataljonis. Üllatusena kellelegi miskit ei tulnud, sest enne Kaitseväkke astumist olid Sven ja Sander end kurssi viinud, kuidas seal kõik toimib ning kuna Argo on kaitseliitlane, teadis temagi varasemalt, mis teda ees ootab.

Ajateenija päevad on pikad ja päevaplaan tihe ning kindlalt paigas. Igal hommikul on äratus kell 6, edasi hommikuvõimlemine, hügieenitoimingud ning seejärel hommikusöök. Peale hommikusööki toimub riviülevaatus, kontrollitakse sõduri välimust ning et kaasas oleks dokument, pastakas, vihik ja meditsiinipakk. Kogu päeva kestel toimuvad poistel erinevad tunnid, nagu näiteks meditsiini-, pioneeri- ja relvaõpe. Õhtuse vaba aja juures on ette nähtud päevaste vigade parandamine. «Päev lõpetatakse õhtuse rivistusega, kus loendatakse kõik üle ja lauldakse iga kord Eesti hümni,» ütles Sven.

«Päev lõpetatakse õhtuse rivistusega, kus loendatakse kõik üle ja lauldakse iga kord Eesti hümni.»

Ajateenistusel mitmed kasulikud omadused Argo, Sveni ja Sanderi arvates on tähtsamad asjad, mida ajateenistuse ajal õpitakse, distsipliin ja korrektsus. Ajateenija peab käituma viisakalt, hoidma korras oma asju ning samuti ise välja nägema korrektne – tema riietus

peab olema puhas ja hoolitsetud. Lisaks sellele tõid noormehed ajateenistuses saadavast kasust välja arenenuma meeskonnatööoskuse, parema pingetaluvuse, vastutustunde suurenemise ja füüsilise vormi ning vastupidavuse paranemise.

ERKI VESSIN erki@tankla.net

Palju teenistusajast tuleb veeta metsades mütates ja luurates. FOTO: SIIM TEDER

seks oli vaja läbida koguni 14 eksamit,» lisas Sander.

Teenistustest Kaitseväkke tööle Pärast ajateenistuse lõppemist on võimalik tööle suunduda Eesti Kaitseväkke ning läbi mahuka töö ja väljaõpete suunduda välismissioonidele.

Just selle tee on Laatrest pärit Sander Taukul ning Harglast pärit Germo

«Mitmel operatsioonil pidin põlve otsas soomuki sidevarustust remontima ja tuli ette situatsioone, kus pidi sidevahendit putitama teibi ja mõne ettejuhtuva puuoksaga.» tas, et esimeseks ajendiks missioonile minekuks oli raha, Sander aga väitis, et raha oli selle juures rohkem boonuseks.

Sõduri teenistusülesanded missioonidel on pingelised ning äärmiselt vastutusrikkad. Eksimusi ei tohi lubada ning varustus tuli alati töökorras ja korrektne hoida. «Mitmel operatsioonil pidin põlve otsas soomuki sidevarustust remontima ja tuli ette situatsioone, kus pidi sidevahendit putitama teibi ja mõne ettejuhtuva puuoksaga,» kirjeldas oma viimase missiooni kogemusi Germo.

Enda eest peab hoolitsema Ajateenistuses või missioonil olles õpib, kuidas teineteise seljatagust kaitsta.

FOTO: SIIM TEDER

Praegusel ajal on probleemiks, et väga paljud noormehed proovivad ajateenistusest kõrvale hiilida, tuues ettekäändeks tervise, õpingud või pere. «Väiksemad terviseprobleemid saavad kaitseväes korda ning õpingud saab ju seaduslikult selleks ajaks peatada,» tõi Argo teadmiseks kõrvalehiilijatele välja.

Huvitavatest detailidest ajateenistuse juures tõid Sven ja Sander välja, et enne igat toidukorda peab ajateenija tegema kätekõverdusi või kükke, et isu parem oleks. Igal hommikul tuli ära ajada habe. «Just lõppenud sõduri baaskursuse sooritami-

Kalvet valinud, kes missioonidel osalenud Afaganistaanis. Kui Sander on seda teinud korra, siis Germo lausa kolmel korral ning lisaks veel ühel korral Kosovos. «Minu jaoks tähendab missioon edukat missioonieelse väljaõppe läbimist ja missioonilt tervena naasmist,» ütles Germo.

Missioonile mineku plaanide tekkele aitas kaasa Kaitseliidust tulenev militaarpisik, kuna mõlemad olid sellega seotud. «Olin palju õppinud ja treeninud ning tahtsin end praktikas proovile panna – nagu iseenda eksam,» põhjendas Sander enda missioonile mineku soovi. Germo tunnis-

Tõlliste, Õru ja Hummuli vallas toimus septembri lõpul võistlusmatk Kuperjanovlaste rada, kus võistlejatel tuli lahendada kontrollpunktides eesootavaid ülesandeid.

Tuli osata esmaabi andmist, viite põhisõlme (kalamehesõlm, seasõrg, liuglev aas, lipsusõlm ja surmasõlm), luureraportit koostada, sideülesandes edastada meeskonna kaaslasele korrektne sõnum, laskuda alla kolmandalt korruselt ja ületada jõge. Kohale tuldi Valga-, Pärnu-, Lääne-, Rapla-, Viljandi-, Tartu-, Jõgeva- ja Harjumaalt.

Võistlusest said osa võtta kõik alates 7. eluaastast. Võistlusmatka kogupikkus oli nooremal kuni 8 km, keskmisel kuni 30 km ja vanemal astmel kuni 40 km. Võistlejaid oli 27 võistkonda.

Missioonil olles tuleb kõige rohkem tähelepanu pöörata enesedistsipliinile, et mitte muutuda laisaks ja lohakaks, kuna ühe inimese tehtud vead võivad kellelegi teisele saatuslikuks saada. Suurt tähelepanu tuleb pöörata tervisele. Üksus on tervik ning kui kasvõi üks mees on puudu, mõjutab see terve üksuse tegevust ning määravaks võib saada ka operatsiooni edukas läbimine.

Missioonidel osalemine annab tohutult kogemusi militaarvaldkonnast ning ka hea inglise keele praktika. Lisaks paneb eemalolek väärtustama rohkem oma perekonda ja lähedasi inimesi. «Tunnen, et olen missioonilt saanud rohkem kui olen suutnud anda,» nentis neljal missioonil osalenud Germo.

Julguse sai proovile panna laskudes kolmandalt korruselt esimesele.

FOTO: EGLE KÕVASK

Raplakate sõnul on Kuperjanovlaste rada võistlus, mida nad ootavad terve aasta. «Selles võistluses on alati trikiga ülesanded, see teeb asja põnevaks,» sõnas Kelsi Nõlvak.

Kõiki valdasid peale võistlust vaid positiivsed emotsioonid. Tänavu esimest korda osalenud Maarja Johanna Brük ja Kadri-Triin Varik olid samuti saadud kogemustest vaimustuses.

Pärast pikka rada suutsid Rapla tüdrukud veel igati reipad olla ning olid nõus kasvõi uuele tiirule minema. «Ilm oli täpselt sobilik heale matkailmale.» Samamoodi raja lihtsuse kohta aga öelda ei saanud.

Justkui teineteisega kokkulepitult vastasid nad, et rada polnud ei lihtne ega raske, pigem sooritatav.

Tüdrukud kiitlesid, et neil on parim meeskond, keda eales tahta ja teekond möödus põhimõtteliselt kogu aeg naerdes. «Välja läksime just sellele, et ühtsustada tiimitööd, käia rada lõpuni ning anda endast 100% ja siis alles raja lõpus on aru saada, kas on vaja veel rohkem pingutada ja millised olid nõrkused,» tõdes Gerli Valgre.

2

Arvamus Ühiskonnast teistmoodi

JUHTKIRI

Ärme karda ebaõnnestuda Kirevus – sobilik sõna iseloomustamaks sügist. Just selles võtmes, et sügisega kaasneb tihtipeale mitmeid uusi algusi. Lasteaiast sammud välja astunud võsukesed tundsid tohutut elevust eesseisva kooliaja ees. Lasteaiale harjumuspärane, kohati koduks muutunud keskkond tuli välja vahetada millegi uuema, rohkem kohustust ja iseseisvust nõudvama vastu. Õhku paisati mitmeid küsimusi: millised on õpetajad, kuidas mind omaks võetakse, kas ma saan hakkama, kas ma julgen küsida, aga kui ma ebaõnnestun, kas mind hakatakse narrima ja veel mitmeid sarnaseid küsimusi.

Tõde on, et sellised küsimused ei kimbuta ainult esimesse klassi astujaid, vaid ka gümnaasiumisse, kutsekooli ja ülikooli suunduvaid õppureid. Teine tõde peitub selles, et mitte ainuüksi õppurid ei tunne seda ärevust, vaid ka töötajad, kes pärast pikka mõtlemisprotsessi uue ameti või kõrgema koha enda kanda võtavad.

Iga uus algus vajab harjumist ja sisseelamist ning võib tunduda täiesti lootusetu.

Omaksvõtmine ei teki ühe, kahe või kolme päevaga, vahel võtab see mõned kuud, vahel rohkemgi. Kõik nõuab aega, vahel rohkem kui oleme osanud arvata, aga seda tuleb asjade kulgemisele anda. Meil on vaja julgust. Julgust ette võtta, proovida, õnnestuda, kiita, ebaõnnestuda, analüüsida, tõusta ja veel paremini edasi liikuda. Kuid just ebaõnnestumine tõmbab kriipsu peale kogu tahtele. Me peame tegema vigu, sest nendest õpime, kuidas järgmine kord olla edukamad või et oluline on hinnata ka pisikesi saavutusi.

Inimesed kipuvad end liigselt kritiseerima, mis tähendab aga seda, et unustame oma tõelise olemuse ja saavutused. Enda eesmärgi täitmist või probleemi lahendamist tuleb alati tähistada, sest nii ammutame motivatsiooni järgmisteks ettevõtmisteks. Iga inimese elus on tõkkeid, kuid need on seatud selleks, et näha, kas me oleme valmis ja suutelised neid ületama. Peame mõtlema heale ja laskma halval omateed käia. Ükskord võidame, teinekord kaotame, aga kui tahame oma elust viimast võtta ja luua positiivseid muutusi, peame nendest üle olema.

Me peame armastama iseennast ja teisi, hindama enda tööd ja teiste vaeva. Peame aktsepteerima ennast kui isiksust koos heade ja halbade külgedega. Soovime Sulle ikka vaprust seista vastu kõikidele eluteele sattuvatele probleemidele, rääkida ja õppida neist, olla üksteisele toeks ja alati valmis uuesti alustama. Liigume julgelt oma tõeliste soovide suunas, alustame juba täna, sest me oskame, saame ja suudame.

FACEBOOK:

facebook.com/tankla

KATRE KIKKAS katre@tankla.net

P

ean juba alguses ära ütlema, et kirjutan oma nägemusest ühiskonnas. Ei mingit poliitilist mulli ega teaduslikke definitsioone. Kasutan siinkohal sama ütlust, mida kirjutasin 2010. aastal oma lõpukirjandis. Ühiskond on maailm, mida näeme, kuuleme ja tunneme enda ümber.

Kardan, et paljudel on igapäevaselt raske ette kujutada, et me kõik oleme osa ühiskonnast. Meid ja meie kodanikuks kujunemist mõjutavad nii inimesed meie ümber kui ka filmid, kirjandus, muusika, meedia, iidolid jne. Järgnevalt neist kõigist lühidalt.

Viies läbi laulutunde, küsin noortelt alati, et millest see laul räägib või mida nad selle lauluga kuulajatele öelda tahavad. Tean, et sellistele küsimustele on keeruline vastata, aga tahan, et me kõik sellele mõtleksime. Mida ütlevad meile laulud, raamatud ja filmid meie ümber? Kardan, et kunsti loojad ei oska sellele mõeldagi, kui palju nad igapäevaselt ühiskonda kujundavad. Tekib küsimus, kas meie jaoks on aktsepteeritav see, et pärast menuka teose «Viiskümmend halli varjundit» ilmumist, kasvas nahatoodete (teate küll milliste) menukus. Ka laulutundides on mul tihti keeruline noortele selgitada, mida tähendab see, kui üks või teine laul pole neile ea-

ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKI

kohane. Me kõik võiks kunstidesse suhtuda piisavalt kriitiliselt, et analüüsida, kas ja kuidas see meie väärtusi ja suhtumist mõjutab.

Veel enam kaunitest kunstidest mõjutab meid kõiki see osake ühiskonnast, mis jõuab meieni meedia kaudu. Oleme näinud, et halvad uudised «müüvad». Meile näidatakse pidevalt ilusaid saledaid kehasid, lausa õpetatakse kaalu langetama. Näeme igapäevaselt televisiooni vahendusel kõiksugu materiaalsete väärtuste olulisust ning mingit iluideaali, mida tänavapildis kohtab harva. See on viinud olukorrani, kus teismelised ennast näljutavad, peidavad end meigi alla, häbenevad oma kehva majanduslikku olukorda. Nad püüavad lihtsalt olla ägedad ja sulanduda massi, mille on meile tegelikult meedia kunstlikult tekitanud. Vaatame korraks ennast ja mõtleme, kas tahame

sellises ühiskonnas ka oma lapsi kasvatada? Kas meile tundub normaalne, kui kõik tahavad head välja näha, jättes kõrvale selle, mis peitub pealiskihi all?

Huvitav osa meediast on sotsiaalmeedia. Tihti tundub meile, et sotsiaalmeedias kui virtuaalühiskonnas võime endale lubada palju rohkem kui reaalses elus. Paljud meist on seal avameelsemad ja julgemad kui muidu. Leian, et meil on elus oma rollid.

Ema jääb emaks ja õpetaja õpetajaks, ka sotsiaalmeedias. Peame enda rollidele tähelepanu pöörama, ükskõik millises ruumis me ka ei suhtleks.

Paljud on minult küsinud, et kuidas ja miks ma tahan poliitikas aktiivselt tegutseda. Just seetõttu, et tahan elada ühiskonnas, kus erisustele ei vaadataks viltu; kus noortel säiliks kriitilisus ja tekiks analüüsioskus; kus oleks lastel turvaline koolist või tren-

nist koju jalutada; kus üksteisest hoolitakse ning kus makstakse korralikult makse, sest mõistetakse, et me kõik tahame tasuta haridust, valgustatud tänavaid, tasuta koolilõunaid, kodulähedast arstiabi ning seda, et politsei ja kiirabi jõuaksid abivajajateni võimalikult kiiresti. Meie jaoks on see saanud elementaarseks, kuid ärgem unustagem, et kodanikud on selle ju kinni maksnud. Tahame, et riik oleks aus ja õiglane meie vastu ning annaks meile kõiksugu hüvesid.

Olgem siis meiegi ausad riigi vastu.

Mul on hea meel, et minul on olnud eeskujusid, kes on mulle näidanud, kui oluline on olla aktiivne ja öelda oma arvamus välja. Eestlaslikult kodus vingudes ei ole võimalik maailma parandada. Veelgi parem meel on mul selle üle, et minu ümber on täna noori, kellele tõesti läheb korda Eesti tulevik ning meie ümber toimuv. 18aastaseks saamine on tore, kuid veelgi meeldivam on kuulda, et mõni noor rõõmustab, et saab lõpuks hääletama minnes otsustada selle üle, millist poliitikut usaldada ennast esindama. Mina usun, et aastal 2019 on ka 16- ja 17aastased noored valmis iseseisvalt otsustama selle üle, keda valida kohalikku volikokku.

Tõstatasin mitmeid küsimusi, kuid tegin seda just seetõttu, et me kõik nende peale vahel mõtleks. Loodan, et oma loo ja mõtetega panin kasvõi mõne lugeja mõtlema, mis on ühiskond meie jaoks ning kuidas see meid reaalselt mõjutab.

Millisena näevad noored tänapäeva ühiskonda?

ANDREA KALAMES 13aastane, Õru vald

TANEL PAI 21aastane, Karula vald Võrdlen tänapäeva ühiskonda passiiv-agressiivse inimesega.

Neil on samasugused iseloomuomadused. Meie ühiskond on teiste silme all aksepteeriv kõige suhtes, mida teeme. Silmapaistmatul moel teeb aga ettenorme, mida peame täitma. seab ja i kirjutus Alati on olnud mingid moed-tavad ja kui neid ei oleks, siis nad tekiksid. Oma olemuselt on ühiskond olnud täpselt samasugune aegade algusest peale. Alati on õhus tunda kerget sõjahõngu. Inimesed pööravad oma tavaelus vähe tähelepanu laiemas pildis toimuvale.

Hukas on need noored, kes 12aa staselt kimuvad nurga taga suitsu ja tarbivad alkoholi ning kes 16aastaselt jalutavad oma lastega linna peal. On ka tublisid noori, kes saavad koolis kenasti hakkama. Ühiskon nas on häid ja lahkeid inimesi, aga on ka halbu. Hea südamega inimesi võiks rohkem olla.

AIMAR SOOTS 21aastane, Helme vald

Esimene Valgamaa aasta ema aunimetus anti maavalitsuse poolt välja 2012. aastal. Tänavu tunnustatakse esimest korda ka Valgamaa aasta isa.

TWITTER:

kasu Tänapäeval ollakse enamjaolt oma agi laemid alt sõbr ks taha Kui s. välja peal agi kalnata, küsitakse tasu. Sest kui mid jõuväga e mitt ele limat mõn kale sõbrale laenatakse ja see kogemata lõhutakse, peab selle ise kinni maksma – mingisugune tagatis peab tänapäeva ühiskonnas olema.

Tänapäeva ühiskond on noorele raske stardiplatvorm, kuid samal ajal pakub väga palju erinevaid rakendusvõimalusi just neile, kel on ideid ja tahtmist. Hea, et piirid on lahti ning võimalusi palju. Halb, et pea iga ettevõtmine nõuab suurt rahalist pagasit. Aga alati on olemas vabatahtliku variant.

PLUSS +

twitter.com/tanklanet

va vald SIGMAR HEKKI 19aastane, Tahe

- MIINUS

Igal aastal on koolides traditsiooniline tegevus värskete gümnasistide sisseõnnistamine.

Sündmuse nimetus on ajapikku muutunud rebaste ristimisest rebaste retsimiseks, just seetõttu kuna .. no näete pildilt.

TUMBLR:

valgamaa.tumblr.com

TOIMETUS

sebra sõbrad

Väljaandja: MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Aia 18, Valga, 68205 Telefon: 5617 9757 (Egle Kõvask) E-post: toimetus@tankla.net Veeb: www.tankla.net Loe noortelehte internetis: issuu.com/tanklaleht

Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Egle Kõvask. Sotsiaaljuht: Catlin Saar. Turundusjuht: Ülla Tamm. Keeletoimetaja: Jessica Tops, Maileen Pillaroo. Fotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm. Küljendaja: Timo Arbeiter. Illustraator: Sandra Veski.

Reporterid: Kaari Kaasik, Katre Kikkas, Karoliina Kruusmaa, Siiri Linde, Birgit Maranik, Maileen Pillaroo, Mia Melanie Saar, Keidy Säinas, Jessica Tops, Erki Vessin, Pille-Riin Vessin. Hakka noortelehe reporteriks! Kirjuta endast aadressile toimetus@tankla.net ning võtame ühendust! Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 2000. Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit. Partnerid: Sebra Sõbrad, Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK. Noorteleht Tankla ilmub 2014. aastal neli korda: 17. veebruar, 12. mai, 13. oktoober, 8. detsember.

Uudis 3

AASTA ÕPETAJA:

Ma pole kunagi mõelnud, et see töö on nii suurt tunnustust väärt Tänavu õpetajate päeval välja kuulutatud Valgamaa aasta õpetaja tiitli pälvis Jaanikese koolis töötav JELENA SLJUSARTŠUK. Aasta õpetaja teeb oma tööd pühendunult, suutes sealjuures unustada isiklikud probleemid.

FOTO: ÜLLA TAMM EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Jelenal täitus tänavu kümnes aasta õpetajana. Igapäevaselt töötab ta Jaanikese kooli toimetulekuklassis eripedagoogina ning viib läbi ka muinasjututeraapia huviringi. «See on osa kooli tugisüsteemist ning mõeldud kõigile õpilastele. Me mõtleme välja muinasjutte ja mängime neid ise läbi.

See on nagu väärtushinnangute õppimine läbi muinasjutu.»

Valgaga on Jelena seotud olnud terve elu. «Valga on mu kodulinn – ma sündisin ja kasvasin siin. Lõpetasin nõukogude ajal Valga 8-klassi kooli, Valka keskkooli ning kõrghariduse psühholoogi erialal omandasin Venemaal Pihkva ülikoolis.»

Vaba aega meeldib talle veeta oma

perega. «Mul on mees, kolm last ja mõned lemmikloomad. Mulle meeldib autoga linnast välja sõita, mere ääres käia, üleüldse loodust nautida. Mulle meeldib kõik, mis on ilus ja hingele rahustav. Näiteks luuletused ja ooper. Lisaks koolile tegelen veel pühapäevakooliga Valga Jumalaema Vladimiri Ikooni kirikus.»

Lapsest saati on naine unistanud õpetajaametist. «Koolis korraldasin lastele ringe ja üritusi. Olen alati tahtnud teada saada midagi uut ning ei jätnud kedagi sellega rahule – kaasasin neid enda tegevustesse.»

Õpilast tuleb näha kui indiviidi Kõige raskemaks õpetajatöö juures peab Jelena emotsioonide varjamist. «Õpetaja peab olema alati eeskujuks,

sest õpilased usaldavad teda. Inimene on inimene ja on hetki, kui on väga keeruline oma tundeid varjata või välja näidata. Minu klassi õpilased on väga tundlikud ning tunnetavad minu meeleolu. Oma halva tujuga mõjutaksin ka neid.»

Veel nentis ta, et koolis lastega suheldes ununevad kõik probleemid, mis isiklikus elus aeg-ajalt ette tulevad.

Päritud heasüdamlikkusest on Jelena alati soovinud inimesi aidata.

«Mulle meeldib kõik, mis on ilus ja hingele rahustav.

Näiteks luuletused ja ooper.»

Just see võis olla ka üheks põhjuseks, mis ajendas teda psühholoogiat õppima. «Kuuldes aga vabast kohast Jaanikese koolis, tundsin, et see on minu kutsumus.»

Aasta õpetaja tiitliga pärjatud Jelena arvab, et kooli juures on kõige tähtsam õpetajale näha õpilasi mitte lihtsalt rahvamassina, vaid indiviididena. «Kõik õpilased on erinevad ning igale on lähenemine erinev.»

Oma tööpäeva alustab Jelena ootust, ärevust ja õnne täis laste silmade nägemisega. «Klassis on erinevate võimetega õpilased, seega igaühe

jaoks on vaja koostada erinev päevakava üheks päevaks. Seejärel tulevad õppetunnid, kus võtame läbi lihtsustatud õppekava.» Õnnelikuks teeb teda tundide resultatiivsus – lastele meeldib ja nad omandavad oskusi, arenevad.

Tunnustus tervele kooli kollektiivile Tiitel ise tuli Jelenale täiesti ootamatult. «Olen alati teinud oma tööd südamega, selleks et teha õpilaste ja lastevanemate elu paremaks ning ma pole kunagi mõelnud sellele, et see on nii suurt tunnustamist väärt.»

Inimesi peab tunnustama, sest see annab motivatsiooni töötamiseks ja mitte ainult tunnustatavale, vaid ka teistele, et neil oleks siht, mille poole püüelda. «Tunnustust väärivad kõik, kes teevad oma tööd südamega. Meie koolis on teisigi häid õpetajaid. Minu tiitel on tunnustus tervele Valga Jaanikese kooli kollektiivile, sest aitame üksteist ning inimene ei saa kunagi täielikult üksi oma tööd teha. Alati on vaja teiste tuge.»

Jelena on tänulik oma vanematele, perele, Valga Jaanikese koolile ja kõigile, kes on teda mõjutanud ja kujundanud teda selliseks nagu ta praegu on.

VALI TÕRVA NOORTEVOLIKOGU UUS KOOSSEIS

Alates 13. oktoobrist kuni kuu lõpuni saavad kõik Tõrva linna noored hääletada noortevolikogu uude koosseisu inimesi. Kokku kandideerib 16 noort (Triin Jaansalu, Hardo Adamson, Teve Rajamets, Kadriann Kalamees, Beatrice Veske, Michell Luik, Romet Piller, Ago Jaani, Guido Kuum, Karl Kirt, Matthias Markus, Salme Ojap, Edgar Metsar, Rannar Park, Karl-Sander Soro ja Sirli Pippar).

Hääletada saab Tõrva gümnaasiumis (27.-29.10) ning noortekeskuses (30.-31.10). Samuti on võimalik e-hääletada (13.-26.10). Enim hääli saanud ning kohustusi täitma asuvad 15 noort kuulutatakse välja 31. oktoobril.

Noortevolikogu eesmärgiks on noorte huvide kaitsmine linnas, linnavolikogule ja linnavalitsusele noorte ettepanekute edastamine ja ülelinnaliste noortesündmuste korraldamine.

Noortevolikogu on loodud 2010. aasta sügisel. (Tankla)

MEEDIASEMINAR KUTSUB OSALEMA!

KUI TAHAD, SIIS LEIAD EHK KUUS AMETIT SAID UUED JUHID PILLE-RIIN VESSIN pilleriin@tankla.net

Valgamaa on saanud erinevatele ametikohtadele uusi nägusid. Seadsime oma ala tegijad küsimuste ette.

Tutvusta ennast lühidalt Ülla Tamm: Olen aktiivne Valgamaa noor, kes tegeleb fotograafiaga, Tanklaga, erinevate noorteühenduste ning õpingutega. Nüüd septembrist olen Helme valla noorsoo- ja sporditöö spetsialist.

Marten Lombiots: Olen 23aastane Jõgevamaa juurtega noormees.

Kasvasin Tabiveres ning käisin Lähte ühisgümnaasiumis. Edasi õppisin TTÜ Tartu kolledžis inseneriks, kuid otsustasin kooli pooleli jätta ning õppima asuda südamelähedasemat eriala, milleks on sport. Nüüd õpingi TÜ Pärnu kolledžis spordikorraldust.

Mari-Liis Vanaisak: Olen pärit Põlvamaalt, kuid hetkel elan Rõngu vallas. Olen lõpetanud Mainori kõrgkooli turunduse eriala ning hetkel õpin Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorraldust. Kuus aastat töötasin Rõngu rahvamaja juhatajana, kuid südamelähedane töö on toonud mind Palupera valda.

Egle Kõvask: Rõõmsameelne, siiras, sõbralik, hooliv, avatud, ettevõtlik, kohusetundlik, aktiivne – see ma olen.

Rasmus Onkel: Olen Rasmus, vanust mõned aastad üle 20. Õpin

Ülla Tamm

Marten Lombiots

Tartu ülikooli Pärnu kolledžis ettevõtlust ja projektijuhtimist spordikorralduse suunal. Töötan Hunt Kriimsilmana – projektijuhina Taheva vallas, noorsootöötajana Taheva noortekeskuses ja kooliteatri ringijuhina Jüri gümnaasiumis. Enamik ajast leiab mind Hargla kandist. Hobideks võrkpall, kalastamine ja teater.

Merike Soomets: Mind tuleb võtta sellisena nagu ma olen. Ma ei ole tõesti muutunud kellekski teiseks ja püüan teha mulle usaldatud tööd südamega ja anda endast parima.

Ameti peamised ülesanded Ülla: Töö jaguneb kaheks: Ritsu spordibaasi majandamine ja siinse töö organiseerimine ning Helme valla noorsootöö aktiviseerimine.

Marten: Olen spordi- ja noorsootöö spetsialist, seega tuleb aktiivne olla mõlemas valdkonnas.

Peamiseks ülesandeks on spordi- ja noorsootöö koordineerimine Valga linnas.

Mari-Liis Vanaisak

Egle Kõvask

Mari-Liis: Noortejuhina on minu peamiseks tööülesandeks noorte kaasamine ning omaalgatuste toetamine. Lisaks Hellenurme noortekeskusele on hallata ka Palupera pritsikuur. Unustada ei tohi projektitööd ning lisarahastusvõimaluste otsimist erinevatest projektifondidest.

Egle: Minu ametikoht on noorsootöötaja Tõlliste noortekeskuses TANK. Põhiliseks ülesandeks on noorsootöö korraldamine noortekeskuses ja Tõlliste vallas.

Rasmus: Peamiseks ülesandeks on noorsootöö korraldamine Taheva vallas. Üldisemalt noortele vabaajaveetmisvõimaluste pakkumine – sündmuste korraldamine, huviringide organiseerimine ning noortega piirkonna elu elavdamine.

Merike: Minu ametikoha põhieesmärgiks on aidata kaasa riikliku ja maakondliku noorsoopoliitika kujundamisele ja elluviimisele maakonnas ning koordineerida maakonna noorsootööd.

Rasmus Onkel

Merike Soomets

Nimeta üks veidrus enda kohta Ülla: Söön rohelisi banaane ning seemneta viinamarju. Meeldib teiste inimeste allkirju vaadata, neid analüüsida ning omad järeldused teha.

Marten: Ei söö pekki. Ma pole kunagi näinud ega tahagi näha filmi «Titanic».

Mari-Liis: Mulle meeldib kalastamine!

Egle: Üldjuhul teen teiste jaoks rohkem kui enda jaoks.

Olen täielik professionaal igasuguste ülemõtlemiste ja põdemistega. Oma suurimaks veidruseks pean aga üksinda olles pesuväel ringi käimist.

Rasmus: Mis ühe jaoks on veider, on teise jaoks normaalsus – mina ei söö tomatit.

Merike: Vahel, kui on väga raske, lähen oma suure tamme juurde, toetan selja vastu puud ja räägin mõttes temaga.

Meediaseminar toimub 19. oktoobril algusega kell 9.30 Valgas. Seminari põhirõhk on seatud küsimuste õigele küsimisele. Oled ehk isegi vahepeal pead murdnud, kuidas kelleltki õigesti küsida või kuidas sõnu õigesti ritta seada või kuidas leida julgust kellegi poole pöörduda? Veel kuuleme sellest, milline näeb välja raadiotöö. Päeva alguses tutvume Tankla telgitagustega.

Lisaks teooriale saab end proovile panna kõike ise läbi tehes. Teemasid käsitlevad oma ala asjatundjad.

Koolituspäevale registreerimine toimub e-postil: egle@tankla.net. Registreerida saab 15. oktoobrini.

Täpsemast toimumiskohast informeerime registreerinuid lähiajal. Päeva lõpus ootab kõiki osavõtjaid üllatus!

MUUDATUSED BUSSILIIKLUSES 1. oktoobril toimusid mitmed muudatused Valgamaa bussiliikluses.

Aset leidnud muudatusi saab näha lingilt goo.gl/N0eM1V või järgnevalt QR-koodilt:

4

Hobinurk

NOORED, KES ON PLIIATS KÄES SÜNDINUD EHK LAPSEST SAATI KUNSTIGA KÄSIKÄES

Mitmekülgne noormees leidis PILLE-RIIN VESSIN pilleriin@tankla.net

JOONISTUS: IRMELIN NUGIS

KAARI KAASIK kaari@tankla.net

Ilmselt oleme kõik mingil hetkel imetlenud, kuidas oskab mõni inimene joonistada, tema teosed on kunst, aga samas tema kõrvalseisja ei oska üldse.

Enda kirest räägivad Hummulist pärit Irmelin Nugis ja Valgast pärit Hedi Kuhi.

Kunstiharrastajad vajavad enda tööde tegemiseks inspiratsiooni.

Irmelini motiveerib idee ja tulemus.

«Kui tuleb mõni hea idee, tekib soov näha tulemust paberil ja see paneb asjad liikuma.» Kindel on see, et kui pole inspiratsiooni, ei saa ka midagi oodata. «Motivatsiooni saan kindlasti sellest, kui keegi töid kiidab. See annab väga palju hoogu juurde ja loomulikult toob endaga kaasa palju positiivseid emotsioone.» Samas ei ole Irmelinil vaja alati inspiratsiooni, et joonistada. Kunstiga tegelemine on tema jaoks kõige parem aja veetmise viis. «Võin lausa hommikust õhtuni laua taga olla, unustades isegi süüa.»

Kunst on tema arust parim eneseväljendusviis – ei ole piire ega ka reegleid, mida tuleks järgida.

Hedi ammutab energiat eelkõige sõpradelt, kes paluvad joonistada tal neist portreesid. Loomulikult inspireerib teda veel loodus.

Kunsti viljeledes annavad noored edasi oma mõtteid, tundeid ja iseenda veidrat maailma. Lisaks teise inimese püüdlust väljendada enda tundeid paberil.

Saavutused on enda jaoks Hedi õpib hetkel kolmandat aastat Valka kunstikoolis, enne seda käis mitmeid aastaid kunstiringis.

Palju annab tema töödele juurde ka teiste tööde uurimine.

Irmelin ei ole jõudnud veel kunstikooli, kuid on kindel, et selle teekonna peab ette võtma. Siiamaani on ta kõik ise õppinud. Ilmselt ei tule see kellelegi üllatusena, et talle on vajalikel hetkedel abiks olnud Youtube. Ta on sealt väga palju nippe õppinud.

«Kuna olen enda loomingu suhtes väga kriitiline, leian, et iga teos, millega rahule jään, on omaette saavutus. Kui jääda endale ausaks, siis need suured ja märkimisväärsed saavutused on alles ees,» sõnas Irmelin oma teekonna kohta.

Hedi on käinud maakondlikul kunstiolümpiaadil, kus saavutas esimese koha. Kahel korral on ta käinud üleriigilisel olümpiaadil, ka seal läks

tal hästi – esimesel korral jäi neljateistkümnendaks ja teisel üheksandaks.

Terve elu pliiatsit käes hoidnud Irmelin on joonistamisega tegelenud ajast, mil enda peos pliiatsit mäletab.

Sama saab väita ka Hedi kohta, kes isegi täpselt ei mäleta, millal joonistamisega alustas. Põhikoolis oli Irmelini lemmikaine kunstiõpetus. Juba tollal joonistas neiu paarile sõbrannale sünnipäevaks portreesid. End iseloomustab ta kui sahtlisse joonistajat.

Kahjuks või õnneks on tal aga sahtlid, kus enda joonistusi hoida, otsa saanud. Mida aeg edasi, seda intensiivsemalt on hakanud Irmelin kunstiga tegelema ning sellele oma raha ja aega investeerima. Tulevikuplaanide suhtes on ta teadmatuse ees. «Mina ja mu plaanid ei käi kokku.» Elu on talle õpetanud, et ükskõik milline on soov ja idee, ei pruugi see minna nii nagu soovitakse. Juhtub nii, et kas midagi tuleb vahele või muutub kardinaalselt. «Tahaksin uuel aastal oma näituse üles seda siia armsasse kohvikusse, kus praegu töötan.

See oleks minu jaoks märkimisväärne saavutus.» Hedi sooviks on minna õppima kunstikooli. «Ääretult huvitav ja elamusterohke oleks, kui mul avaneks võimalus teenida elatist joonistamise ja maalimisega,» sõnas ta.

JOONISTUS: HEDI KUHI

Joonistamisoskus – kaasasündinud anne või mitte?

Mõne inimese kohta võib tõesti öelda, et nad on «pliiats käes sündinud», aga leidub inimesi, kes ei jõua kriipsujukudest kaugemale. Kellelegi meist ei leidu identset. «Loovus on mingil määral kaasasündinud, tuleb lihtsalt osata oma annet õigesti kasutada,» arvas Irmelin. Samas on ta kindel, et kõik on õpitav, tuleb lihtsalt hakkaja olla. Joonistamisoskus võib olla kaasasündinud anne, sest need, kes oskavad, on juba lapsepõlves andekamad kui teised. «Seda on võimalik õppida, kuid sellest ei pruugi kujuneda kunst,» lisas neiu.

Mico esimene kokkupuude tätoveerimisega oli 15aastasena, mil käis veel põhikooli rada. Sõbralt esmakordselt tätoveerimisest kuuldes ja asja lähemalt uurides tekkis noormehel üha suurem huvi ning järgmisel hetkel ehitaski juba ise väikest vidinat, millega nahale joonistus jäädvustada.

Oma esimesed katsetused viis Mico läbi nii enda kui sõbra peal, kes lõpuks enam niivõrd tihti Mico juures käia ei soovinud, sest teadis, et talle külla minnes saab endale järjekordse joonistuse. «Magasin umbes poolteist aastat sokkidega, kuna ei tahtnud, et ema minu esimest tätoveeringut jalal näeks,» viskab Mico siiani selle üle nalja. Esimesed joonistused olid kopeeritud R-kioskis müügil olevast tätoveeringute ajakirjast. Tol ajal oli see niivõrd harv tegevus, mistõttu ka jutt levis kiiresti ja huvilisi tekkis aina juurde. «Ma lihtsalt tahtsin seda teha, sest joonistada on mulle juba lapsest saati meeldinud,» kommenteeris Mico.

«Mina ütlen tavaliselt inimestele, et parem ärgu tehku, sest see jääb neile ikkagi igaveseks..»

Tätoveerimine valis tema Kui Mico gümnaasiumi lõpetas, polnud tal õrna aimugi, millega edasi tegeleda. Ta asus 2009. aastal Tartu ülikooli usuteadust õppima, kuigi tal polnud Tartus ei töö- ega elukohta. Olles 2 aastat juba ülikoolis õppinud, jättis noormees õpingud pooleli ning tegi otsuse pühenduda täielikult tätoveerimisele. Ta leidis töökoha Tartu Tattoo stuudios, kus tegutses 3 aastat. Ühel päeval tuli sõber mõttega, et läheks sealt õige minema ning nii tuligi Micol idee luua iseenda stuudio. «Alguses oli ikka hirm, nagu iga uue asjaga, et kuidas hakkama saan.

Pean ju ise kõik asjad tellima ja edasi majandama, aga natukese aja pärast mõistsin, et see polegi nii raske,» rääkis mees oma stuudio loomisest. Uue stuudio asukohaga on Mico igati rahul.

«Mulle meeldib siin! See paik on kuidagi ajast tagasi. Aknast välja vaadates on tunda nõuka hõngu ja mulle meeldib, et ma ei pea kellegagi arvestama. Siin olen mina boss. See on minu elutöö, see on see, mis olen mina.»

«Ma olen mõelnud, et kui palju ma joonistaks, kui ma ei tegeleks tätoveerimisega. Vahel on see mõte isegi hirmutav, et ma ei joonistaks enam üldse, kui ma ei viitsiks. Aga kuna mu töö nõuab seda, siis joonistan kõik tööd ise, mida nahale tätoveerin.» Praeguseks on Micol välja kujunenud oma kindel ja teistest tätoveerijatest eristatav käekiri. Ta teeb väga pal-

Metsade vahel üles kasvanud Valgast pärit noormees Mico Goldobin omab Tartus oma tätoveerimise salongi. ju geomeetrilisi joonistusi ning kujutisi, mille nimeks on mandala. Rula sõitev ja footbagi (väike kott, millega tehakse jalgadega trikke – P-R.V.) mängiv mees usub mustritesse, mida kohtab elus igal pool ning sellest kõigest ammutab ka inspiratsiooni. Peale selle tegeleb veel dotworkiga, kus tätoveering koosneb paljudest väikestest täpikestest.

«Enamus tätoveerijatele võib see tunduda tülikas ja aeganõudev, kuid mulle see just meeldib.

See on minu meditatsioon, kus saan lihtsalt olla ja nokitseda. Pealegi, mul pole kuhugi kiiret,» selgitas Mico oma loomingut, üritades teha asju teistmoodi ja olla omamoodi nagu on soovinud juba väiksest saati olla.

Mico on õnnelik, et on suutnud end välja töötada nii kaugele, kus tal on oma stuudio, käekiri, klientuur. Ta on õnnelik, et teeb tööd, mida talle meeldib teha. Kuigi tätoveerimine on läinud liiga kaugele, liiga suurtesse massidesse ning saanud liiga populaarseks, soovib Mico, et ka tätoveerimist aktsepteeritakse kord kui kunsti. Peale tätoveerimise tahab mees tegeleda ka mõne muu kunstiliigiga. «Oleks hea, kui saaks sellest raamist välja, sest ka tattoo kunst on kunst. Olen väga õnnelik, et olen kaasa aidanud sellele, et inimesed näeksid seda ka kui kunsti,» rõõmustas noormees.

Mico igapäevaelus mängib suurt rolli tema koer, kellega koos käivad nad ka koos rulatamas.

Kehajoonistuste rituaalne tähendus on jäänud tagaplaanile Tätoveerimine on inimese naha pigmendi muutmine nahapinna alla kantud tindi abil. Nahk vigastatakse nõela abil ning tekkinud haavakestesse hõõrutakse värvainet – nii tagataksegi püsiv kujutis. Ürgkogukondlikus ühiskonnas polnud tätoveerimine üksnes keha kaunistamine, vaid ka rituaalne toiming, hõimu ja sotsiaalse kuuluvuse märkimise võte. Tänapäeval on tätoveerimise müstiline tähendus jäänud tagaplaanile ning sellest on saanud kunstiliik, kus püütakse võimalikult leidlikult kasutada inimkeha pinda.

Enne lõpliku otsust tätoveerida tuleb meeles pidada, et see protsess võib

olla valulik, tätoveeringute eemaldamine on kallis ja tätoveerimisega on seotud ka mõned riskid. Tätoveerimise ohutus sõltub inimesest endast ja tätoveerimisstuudiost. Tuleb leida stuudio, mis on puhas, ohutu ja professionaalne.

Tätoveerimisega võivad kaasneda järgnevad riskid: allergilised reaktsioonid, nahapõletik, nakkushaigused ja muud nahaprobleemid.

Oletatakse, et tätoveerimistindi nanoosakesed võivad põhjustada nahavähki, kuid siiani pole ühtegi tõendusmaterjali selle ohtlikuse kohta. Kui arvatakse, et stuudio leidmise, ohtude teadvustamise ja tätoveeringu tegemisega on kõik asjad ühel pool, siis eksitakse. Tätoveeritud pinna hooldamine kestab veel 2 nädalat peale joonistuse teostamist, kus tuleb hoolikalt jälgida kindlaid nõudeid, et vältida naha mädanemist.

«Mina ütlen tavaliselt inimestele, et parem ärge tehke, sest see jääb neile ikkagi igaveseks, kuid kui isikul on plaanis teha kindel sümbol, lause või pilt, millega kaasneb isiklik lugu, siis lasku aga käia,» soovitas Mico ning lisas, et õige tätoveerimisstuudio tunneb ära selle järgi, kui kõik kohad on kiletatud.

Lapsepõlvest saati joonistanud Mico on rahul sellega, mis ta tänaseks saavutanud on.

FOTOD: TIMO ARBEITER

Kirev elu 5

KAROLIINA KRUUSMAA

karoliina.kruusmaa@tankla.net

Mõlemad neiud on modellindusega tegelema hakanud üsna hiljuti. «Alustasin modelliks pürgimist selle suve alguses, sest soovisin uusi väljakutseid.

Ma ei käi ega pole siiani käinud modellikoolis, kuid see tundub põnev ja on üks minu unistustest,» räägib Kristina. Reelika puutus modellindusega esimest korda kokku 2013. aasta mais, mil TradeHouse’i ilukaubamaja otsis reklaamnägu. «Osalesin konkursil ja pääsesin finalistide hulka,» meenutas Reelika, jutustades innustunult modellindusest – teda paeluvad väljakutsed ja eneseületamine. «Iga fotosessioon on midagi uut ja täiesti teistsugust. Areng toimub pidevalt ning saan osaks kunsti loomisel.»

Geenid, geenid.. ja elustiil Vaba entsüklopeedia kirjutab, et modell on inimene, kelle tööks kaubanduslike toodete edendamine, demonstreerimine ja reklaamimine. Teame, et modellid on pikad, saledad ja ilusad, aga peale hoole ja vaeva on kõige selle taga ka pärilikkus. «Mul on hea organism, mille tõttu ei pea vormis hoidmiseks trenni tegema. Söön väga palju ning tihedalt. Kaal sellest ei muutu,» rõõmustas Kristina, kuigi Reelika on veidi teisel arvamusel. «Aktiivne elustiil on kindlasti oluline – kerge lihastreening, tantsimine ja erinevad pallimängud on minu lemmikud. Tervis peaks olema tähtsaim, pärast seda figuur ja välimus.» Olles agentuuriga lepingu sõlminud, peab välimust muutes kõik läbi arutama.

Näiteks kui on soov juukseid värvida või isegi solaariumisse minna. Ka kaalumuutustest peab teavitama.

Hiljuti valiti Schwarzkopf Eesti juuksevärvile Palette uueks reklaamnäoks Reelika. See toob värskele Miss Palette’ile lähiajal pildistamise Riias koos Läti ja Leedu sama konkursi võitjatega. Siiani on Reelikale meeldejäävaim pildistamine olnud noore soomlasest fotograafi Astrid Mannerkoskiga,

tes on maailm selles osas veidi kitsarinnaline – paljud kaunid neiud oma tohutu potentsiaaliga jäävad valimata seetõttu, et nad pole ülipikad või piisavalt peenikesed.

Neiud pürgivad lapsepõlveunistuste poole

Lapsepõlve ei tohi vahele jätta

Enamik tüdrukutest on mänginud väiksena modelle, unistanud glamuursest elust ja moelavadel poosetamisest.

KRISTINA TREES (16) Hummulist ja REELIKA BERGMAN (20) Valgast on astunud juba suuri samme lähemale lapsepõlveunistuse täitumisele.

Reelika osutus tänavu juuksevärvi Palette reklaaminäoks.

mis toimus Tartus sise- ja välisturul inimeste keskel. «Kandsin tavalist musta kleiti ning olin paljajalu. Inimesed ei saanud midagi aru, miks ma keset turgu sügisel paljajalu seisan või maas kägaras olen.

Kõik vaatasid kummaliselt ning endal oli kerge adrenaliin sees. Fotograafi märgati alles hiljem,» jutustas ta huvitavast mälestusest.

Nendele, kellel on samuti tahe modellimaailmas ennast proovile panna, soovitavad Kristina ja Viimati käis Kristina Eesti tippmodelli casting’ul, kus ta pääses esimesest voorust edasi.

FOTO: ERAKOGU

FOTO: PENELOPE RUSSAK

Reelika eelkõige enesesse uskuda – suure tahtmisega saavutab palju. Proovida tuleks erinevaid agentuure, sest kõigil on omad eelistused. Siiski, kui tahaks paljude seast silma paista, peab õppima olema mitmekülgne, näitama oma iseloomu, kuid olema kannatlik ja leplik. Reelika julgustas agentuuridega suhtlemisel olema konkreetne ja ambitsioonikas ning soovitas jääda viisakaks. «Suure huvi ülesnäitamisel on kindlasti suuremad võimalused ja julgus on juba pool võitu!» rõhutas ta.

Modellimaailm on kirju «Loomulikult on moemaailmas vaja ka volüümikamaid tüdrukuid, kuid arvan, et neil on pisut raskem läbi lüüa, sest pee-

«Positiivne on, et tüdrukud õpivad varakult enda eest hoolitsema, kuid on ebanormaalne kui juba 10aastane meigib ennast iga päev.» nematele kehadele on kergem riideid teha ning rõivad ehk istuvad paremini,» arutles Kristina. Küll aga usub ta, et kui naine on ilus ning tahtmine olemas, võib ta kütkestada paljusid agentuure. Suurematel ja lühematel neidudel on võimalus saada pigem reklaamimodelliks.

«Poodiumimodellid peavad olema kindlasti väga pikad ja saledad. Nii lihtsalt on,» tõdes Reelika. Neiul on ka üks erandlik soov seoses modellimaailmaga. «Kui saaksin, muudaksin inimeste põhimõtteid ja arusaamasid modellide osas ning seda, kuidas nende suhtes valikuid tehakse.» Reelika arva-

On näha, et järjest nooremad tüdrukutirtsud pööravad liigset tähelepanu oma välimusele ning on kriitilised enda suhtes. «Positiivne on, et tüdrukud õpivad juba varakult enda eest hoolitsema, kuid on ebanormaalne kui juba 10aastane meigib ennast iga päev,» rääkis Kristina. Ka Reelika tundis suurt muret. «Kritiseeritakse nii palju, et see mõjub enesehinnangule laastavalt.

Elus on kahjuks nii, et neil, kel võiks enda suhtes kriitikameel olla, see puudub ning neil, kellel poleks liigset kriitikat enda suhtes vaja, on seda ülemäära. Peaksime kõik aru saama, et enesega tuleb leppida.» Mõlema modelli arvates peaksid väikesed tüdrukud nautima lapsepõlve ning vähem mõtlema oma välimusele. «Mina nautisin sellel ajal lapsepõlve – hullasin porilompides, jooksin vihma käes, mängisin kulli jne,» meenutas Kristina.

Moemaailm hõlmab peale modellinduse ka muid alasid – fotograafiat, reklaamindust, jumestust, disaini ja ajakirjandust. Erinevaid isiksusi on palju ning kõigiga tuleb koostööd teha. «Enamikke moemaailma inimesi tahaks enda ümber. Kõik on sõbralikud ja omamoodi lahedad ja hästi loomingulised.

Nalja saab ka alati. Ei tule karta, et modellindus surmtõsine on,» rõõmustas Reelika, olles ise õppinud, et hea suhtlemisoskus on parim visiitkaart.

Kummalgi kaunitaril kindlat iidolit tippmodellide seas pole. «Võibolla eeskuju annab mingil määral kõigile tuntud Tyra Banks,» ütles Kristina.

«Mind inspireerivad inimesed enda ümber, sest neilt õpib rohkem kui maailmastaaridelt, kellega otsest kokkupuudet pole,» rääkis aga Reelika ning soovitas seda kõigile.

KAS TAHAD ÕPPIDA ERIALA, MIS GARANTEERIB SULLE TÖÖKOHA? Pärast lõpetamist on Sulle kindlustatud töö ja palk alates 1300 eurot.

Kohustuslik teenistusaeg pärast sõjakooli lõppu on kolm aastat.

6

Haridus

KOOLIVÄGIVALLA OHVER:

JESSICA TOPS

jessica.tops@tankla.net

Koolivägivald – teema, millest palju ei räägita, kuid millest siiski ollakse teadlik.

Miks kasutatakse koolis vägivalda? Kuidas tulevad toime kiusatavad? Kuidas sellele lahendus leida?

Taas on alanud uus kooliaasta, mis tähendab päevast päeva õppimist, sõpradega aja veetmist, lõbu, aga ka stressi ja kurbust.

Kooliaeg on ilus aeg – päevad täis naeru, koolipinkide nühkimist ning uute tarkuste omandamist. Paljudele õpilastele pole aga kooliskäik üldsegi mitte rõõmutoov, vaid hoopis stressirohke ja vastumeelne. Enamikel õpilastest pole aimugi, mis peitub nende laste sügavates hingesoppides, kes kannatavad koolivägivalla ja -kiusamise all. Tänapäeval on see suureks probleemiks, sest ühiskond surub pidevalt peale, milline tohib inimene olla ja milline mitte.

Lugu elust enesest «Mind solvati pidevalt paksuks, mille tagajärjel hakkasin ennast näljutama. Ainus asi, mis mind elavana hoidis, olid energiajoogid, mille tagajärjel sain maohaavad – need on ravimatud ja kestavad terve elu. Maohaavad takistavad väga palju mu praegust elu, ma ei tohi süüa ega juua enam paljusid asju,» rääkis üks kunagi koolivägivalla all kannatav õpilane. Probleemile lahendust otsides pöördus õpilane oma sõbranna poole, kes andis talle nõu ning oli toeks sel-

ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKI

lel raskel ajal. «Ma hakkasin vastu igale inimesele, kes mulle halvasti ütles ning pärast seda lahenes probleem iseenesest – mind jäeti rahule,» sõnas õpilane.

Kiusatavateks on tavaliselt need, kes õpivad teistest paremini või halvemini, on endast liiga heal või halval arvamusel, on pikka või lühikest kasvu, tüsedamad, aeglasemad või vaesemad kui teised. Põhjustena, miks kiusatakse, nähakse eelkõige tähelepanuvajadust, enesest liiga heal või halval arvamusel olemist, süütunde puudumist või igavust.

Uuel kooliaastal tuleks tähelepanu pöörata enda ümber toimuvale. Tuleb osata näha neid inimesi enda ümber, keda kiusatakse. Tuleb olla neile toeks, astuda nende eest välja ning olla empaatiavõimelisem. Ainus asi, mis kiusatavat tõesti aitab, on teadmine, et tema ümber on inimesed, kes temast hoolivad ning teda toeatavad.

Kui oled koolivägivalla tunnistaja, siis ära karda kellegi poole pöörduda.

Pöörduda võib kooli juhtkonna poole, spetsialistide poole nõustamis-ja tugikeskustes, leida tuge vanematelt, teavitada politseid või helistada lasteabi telefonil 116 111.

ÕPILASTE EESTVEDAMISEL SAI KOOL UUE TOITLUSTAJA KAARI KAASIK kaari@tankla.net

Tänavu kevadel hakkasid Tsirguliina keskkooli õpilasesinduse (edaspidi ÕE) liikmed süvendatult tegelema kooli suurima probleemi – toitlustamisega.

See oli murekohaks olnud aastaid.

Algul piirdus probleem vaid üsna tihti leitavate juuksekarvadega. Mida aeg edasi, seda õõvastavamad olid leiud. Imekspandavad polnud isegi väikesed kivid. Säravamate leidude hulka kuulusid murdunud küüne ots ning ussike. Ühel ÕE koosolekul tõstatas vana teema üles nüüdseks vilistlane Rasmus Koroljov. Noormehega võtsid punti abituriendid Merlika Hüdsi ja Ester Kaasik. Kolmekesi hakati pärast söömist kokku saama ja toidu üle arutlema. Iga päev pandi kirja, mida süüa sai, mis oli halvasti, mida oleks saanud lihtsalt parandada.

Olles mõnda aega koos käinud, leidsid noored, et omavahel rääkimisest ei piisa – tuleb midagi ette võtta.

Kõigepealt koostati nimekiri vigadest ning tehti ettepanekud olukorra parandamiseks. Seejärel hakati kooliperelt allkirju koguma, et oleks selge, kui vastumeelne toit teistele oli.

Oma tegevus arutati läbi ka mitmete volikogu ning vallavalitsuse liikmetega, et nad toimuvaga kurssi viia

ja mitte lasta arvata, et noorte eesmärk on lihtsalt protesti ja tüli tekitada.

«Meie eesmärk oli mure selgelt kirja panna ja soov teistele teatavaks teha.

Kordagi ei tekkinud olukorda, mil vallavanem või volikogu liikmed oleksid meid valesti või hukka mõistnud, sest probleem oli tegelikult olemas ammu enne seda, kui meie selle käsile võtsime,» sõnas tol ajal õpilasesinduse presidendi ametit pidanud Ester.

Täies koosseisus uus varustus Üsna pea võttis vallavalitsus olukorra juhtimise enda peale. Korraldati konkurss ning tehti uus hange. Kuna aga kogu eelnev inventar kuulusid endistele töötajatele, pidi vald ostma kogu uue varustuse. «Kõige ostmiseks, alates nugadest ja kahvlitest, lõpetades pottide ja pannide ning ahjudega, pidi vald ise raha leidma. Suurest väljaminekust hoolimata on meil täna korralikud nõud ning äärmiselt maitsev söök, kohati isegi restorani tasemel!» rõõmustas Tõlliste vallavanem Madis Gross.

Eelmisel aastal otsustasid eestvedajad isekeskis, et nad enam alla ei anna, sest aeg on midagi reaalselt ära teha. «Need õpilased, kes selle probleemi kätte võtsid, on eeskujuks paljudele. See tõestab jällegi, et millegi kordasaatmine on vaid kättevõtmise asi!» kiitis vallavanem noori.

Värsked koolijuhid:

alati ei tule asju kardinaalselt muuta JESSICA TOPS

jessica.tops@tankla.net

Koolijuhtideks kandideerijaid oli kokku 10 – Valga vene gümnaasiumis kaheksa ja põhikoolis kaks. Eesti suurima põhikooli juhtimist direktor Hannely Luik-Stogov lihtsaks ei pea. «Vastutus on suur, kuid tööd ei tohi karta.»

Teise kooli direktori, Marina Krotova jaoks tuli suure üllatusena, et just tema valituks osutus.

Mõlemal juhil on kooli tuleviku osas head ootused. Hannely arvates on Valga põhikool head põhiharidust andev kool, mis jääb lastele hästi meelde. «Töötame selle nimel, et siia tuldaks parimate tunnete ja meenutustega hiljem tagasi.» Valga vene gümnaasiumis lõpetavad sellel õppeaastal kooli viimased 14 gümnasisti.

Järgmisel aastal jääb alles vaid põhikool, millele kuulutati tänavu välja ka nimekonkurss. «Kooli tulevikku ennustades näen sellest koolist väljumas palju aktiivseid, tublisid ja iseseisvaks eluks valmis noori inimesi,» tõi Marina välja.

Alati ei ole vaja kooli juures midagi kardinaalselt muuta, kooli arengusuunad on välja töötatud ning nüüd jääb üle need lihtsalt ellu viia. «Tööd tuleb teha õppetöö kvaliteedi tõstmise nimel ning ka kooli sisemise kujunduse osas,» sõnas Hannely. Marina arvates teeb kooli imeliseks head traditsioonid ja meeldiv kollektiiv. Kõige tähtsamaks tulevikuperspektiivis peab kool õpilaste kasvatamist. Vaid selles koolis on olemas linnas suurema osa vene keelt kõnelevaid lapsi kasvatav keskkond. «Meie lõpukellad ja -aktused pole mitte ainult suured pidustused lõpetajate jaoks, vaid kogu vene keelt kõnelevate Valga linna elanike jaoks. Tahan arendada kooli selles suunas,» rääkis Marina.

Eesti suurima põhikooli direktori amet ei ole kergete killast.

Sellel kooliaastal said kaks Valgamaa kooli – Valga põhikool ja Valga vene gümnaasium endale uued direktorid, kellel mõlemal on nüüd koolielus täita suur roll.

«Õpetajatele pinnuks silmas ma ei olnud, küll aga keskkooliaastatel sai igavate tundide ajal laua all juturaamatud loetud.»

Igapäevaelu koolijuhina «Koolijuhi tähtsamad omadused on oskus panna tööle hästi toimiv meeskond, olla oma tegemistes järjekindel ning kursis kõige uuega haridusmaailmas,» tõi Hannely välja juhi tähtsamad omadused. Marina arvates saab kaasaegne direktor tunda ennast samal päeval õnneliku, kurva kui ka motiveerituna, mis teeb tema meelest töö omamoodi raskeks kuigi teisalt huvitavaks. «Direktori töö sunnib mind olema aktiivne ja pidevalt ennast harima.»

Igapäevased tööülesanded pole veel täitsa kindlad, sõnavad mõlemad direktorid. «Igapäevastest sisulistest

Vene gümnaasiumi direktori arvates on kool olulisel kohal vene keelt kõneleva elanikkonna jaoks.

FOTO: ÜLLA TAMM

ülesannetest saab rääkida siis, kui tööle on asunud vanema astme õppejuht ning arendus-ja noorsootööjuht,» nentis Hannely.

«Lahendan erinevad organisatsioonilisi küsimusi, viime läbi nõupidamisi ja lastevanemate koosolekuid,» tõi Marina välja mõned enda töökohustused.

Mälestused direktorite kooliajast Hannely on lõpetanud Nuia keskkooli ning õppinud 6 aastat Nuia lastemuusikakoolis klaverit. «Õpetajatele pinnuks silmas ma ei olnud, küll aga keskkooliaastatel sai igavate tundide ajal laua all juturaamatuid loetud,» meenu-

tas Hannely kooliaega. Marina lõpetas 30 aastat tagasi Valga II keskkooli ning pidas kooliaega kõige meeldivamaks perioodiks oma elus. Ta kinnistas oma eesmärgid ja üritas iga päevaga jõuda lähemale oma unistustele. «Kergem on kõndida kaardi järgi kui ekselda, lootes leida õiget teed,» tõi Marina välja ütluse, mille järgi tema juhindus.

Oma õpetajaid hindasid koolijuhid väga. «Minu jaoks on hea õpetaja sõbralik, austab lapsi, kohtleb neid õiglaselt vahet tegemata. Hea õpetaja on laia silmaringiga, tunneb hästi oma ainet ja oskab seda lastele huvi-

Haridus 7

Kuidas on Rajaleidja keskus abiks?

EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Tänavu septembrist alustas Valgamaa Rajaleidja keskus tööd uues majas, aadressil Aia 9, Valga. Tööle asus 9liikmeline meeskond, mis koosneb karjääriinfo spetsialistist, karjäärinõustajast, eri- ja sotsiaalpedagoogist, logopeedist ja kahest psühholoogist, kellest üks tegutseb koolis. Lisaks on keskusel veel oma juht ja infotöötaja. Noortelehe meeskond uuris, kuidas keegi Sind aidata saab.

Jaanika Käst Rajaleidja keskuse juht

Marina Varjun eripedagoog

Keskuse juht korraldab keskuse igapäevast tööd ning juhib maakondliku nõustamiskomisjoni tööd. Keskuse eesmärk on lapse õppimise või käitumisega seotud probleemide ennetamine ja lahendamine ning laste heaolu ja konkurentsivõime kindlustamine.

Keskus on loodud lastele ja noortele ning nendega tegelevatele spetsialistidele ja lapsevanematele.

Eripedagoog nõustab lapsevanemaid ja haridusasutuse töötajaid erivajadustega laste arendamisel ja toimetuleku toetamisel, lapsele jõukohase õppematerjali valikul ja lihtsustamisel, erinevate õpistrateegiate ning -võtete kasutamisel, koolivalmiduse määramisel.

Endla Lõkova ja Nadežda Selivjorstova psühhooloogid

Tuuli Mekk karjääriinfo spetsialist Karjääriinfo spetsialist aitab inimesi karjääri planeerimisel. Loob eeldused, et inimestele on kättesaadav info õpivõimalustest, tööturu olukorrast, elukutsetest Eestis ja välismaal.

Psühholoog vestleb ja arutleb tekkinud probleemi üle, aidates seda uurida ning otsida ja leida võimalikke lahendusi. Peamisteks pöördumise põhjusteks on raskused igapäevaelu ja kohustustega toimetulemisel.

Probleemiks võib olla üksildus, tõrjutus, väsimus, madal eneseusk, saamatuse tunne, passiivsus, kergesti ärrituvus, hirm, ärevus, liiga kerge või liiga raske õppetöö.

FOTO: KEIDY SÄINAS

tavalt edasi anda ning hästi selgitada,» rääkis Hannely omadustest, mida tema hindab õpetaja juures. Teatavasti hindame neid omadusi, mis sisimas meis endis peidus.

Probleem tuleb lahendada seal, kus see alguse sai Kooliajal tehti ka palju pättusi, mis on aga ajaga muutunud. «Kõige suurema pättuse korral tuli klassijuhataja kodukülastusele,» rääkis Hannely kõige karmimast karistusest pättuse korral. Marina arvates on pättused osa elust ja

«Kergem on kõndida kaardi järgi kui ekselda, lootes leida õiget teed.» õppimisest. «Eksides õpime ja teeme järeldusi.»

Tänapäeval lahendatakse selliseid probleeme rääkimise teel, ütlevad mõlemad direktorid kui ühest suust. Hannely sõnul tuleb sõlmida kokkuleppeid ning ei tohi unustada, et probleemi lahendamist tuleb alustada sealt, kust probleem alguse sai. Marina sõnul on kõige tähtsam koostöö lastevanematega ning leida koos väljapääs tekkinud olukorrast, et perekond kinnistuks ja laps tunneks enda kaitstuna.

Sõnum kõigile õpilastele Marina soovib edastada sõnumi, et õppida tuleb enda jaoks ning pole mõtet võtta õppimist kui tööd. «Soovin anda lastele võimaluse kergelt ja kindlalt astuda täisväärtusliku täiskasvanu ellu.

Soovin, et kõigil oleksid sõbrad ja tuttavad, kes saaksid alati aidata või toetada.»

Carmen Kruška logopeed

Karjäärinõustaja informeerib hariduse ja töömaailma võimalustest, aitab püstitada eesmärke ning teha karjääriplaani nende saavutamiseks. Karjäärinõustaja poole pöördu kui soovid suurendada teadlikkust iseendast, otsid toetust karjääri planeerimisel.

EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Uurisime Ala põhikooli kunstiõpetuse õpetajalt ja huvijuhilt, Kaja Hassilt, kellel järgmine kuu täitub kolm aastat õpetaja rollis, mis on olnud tema esimesed kogemused. Ala põhikooliga on Kaja seotud olnud alates aastast 1992, mil astus 5. klassi.

Esimene koerustükk Ise mäletan, et see oli umbes 5-6aastaselt, kui oma aasta vanema vennaga köögis prügikastis lõket tegime.

Mis meiega ikka tehti – vitsa anti, mis oli ühtlasi minu esimene ja viimane kord vitsa saada.

Esimene kingitus Ei olnud see otseselt ei kingitus ega kingisoov, aga igatahes oli see väga armas nukk Mai, kes minuga ühte kasvu oli.

Esimene katsetus köögis Oi, seda mäletan hästi. Olin siis viieaastane, kui vanemad pidid Leningradi kaubareisile minema ja meie hoidjaks tuli minu tädi Angela, meist vaid 5 aastat vanem. Otsustasime muna praadida. Et kuuma rasva ei pritsiks, sai kätte ja pähe pandud läbipaistvad kilekotid. Munad said praetud ja kõhud täis.

Esimene suudlus

Esimene töö

Logopeed selgitab välja probleemi, teostab lapse/ noore kirjaliku ja suulise kõne uurimise. Uurimistulemustest lähtuvalt püstitab nõustamise eesmärgi, otsib lahendused ja töötab välja konkreetse tegevusplaani, analüüsib tulemusi ja annab tagasiside.

See oli Taagepera metskonna taimeaias – kuusetaimede rohimine. Käisin siis kindlasti veel põhikoolis, äkki 6.-7. klassis.

Esimene palk Mäletan, et sain 45 krooni ja esimese asjana ostsin Valga turult pika neoontriibulise t-särgi, millel ees oli suur Miki Hiir.

Esimene päev õpetajana

Õnne Naaris sotsiaalpedagoog

Infotöötaja juhendab info otsimisel ja kasutamisel ning aitab broneerida spetsialisti vastuvõtule aega. Lisaks vastutab keskuse infoteeninduse toimimise ja dokumendihalduse korralduse eest.

MINU ESIMENE..

See võis olla 6. klassis. Oli uus ja põnev kogemus.

Jelena Kalames karjäärinõustaja

Aive Aru-Raidsalu infotöötaja

KAJA HASS:

Sotsiaalpedagoog tegeleb raskustega, mis tekivad inimesel ümbritsevast keskkonnast tulenevalt, näiteks kui õpilasel on õpimotivatsiooni langus, raskused koolikohustuse mittetäitmisega, muutused käitumises, suhtlemisraskused, koolikiusamine jne. Nõustamisel kasutan erinevaid meetodeid ja vahendeid: töölehti, küsimustikke, loovteraapilisi vahendeid.

See oli ilus nagu ka järgnevad. Kõik algas Tabivere lasteaias – minu õpetajakarjäär algas nimelt lasteaiaõpetajana.

Esimene ettevalmistus peoks Mäletan, et mu tädi võttis mu ühele diskole kaasa. Selga panin valge, pisikeste mustade südamekestega kleidi – selline korralik printsessilõikega diskokleit ikka.

Esimene raamat

ÕPILASVAHETAJATEL VALMIS RAAMAT

See oli jõuluvana toodud – «Elas kord üks tore päkapikk».

VeniVidiVici Õpilasvahetus on tegutsenud nüüdseks kolm õppe-aastat, selle aja jooksul on programmis osalenud üle 100 erineva kooli ning põnevaid teadmisi ja väärtuslikke kogemusi kogunud 200 õpilast!

Pisikeses Eestis on erakordselt palju avastada. Raamat «Üle silmapiiri» räägib VeniVidiVici Õpilasvahetuse toimimisest reaalsete kogemuste toel. Raamat tutvustab lugejale programmi idee sünnist tegevuseni ning aitab kinnitada lugejatele, kui rikkalikul, ilusal ja mitmekesisel maal elame.

Näiteks on noortel tore avastada Eestimaa väikesaare nostalgia ja õppida sealses pisikeses maakoo-

«Vanaisa vanad püksid» – see oli nelja- või viieaastasena pulmas.

lis olles ise kogu elu elanud Tallinnas.

Omaette elamus on aga minna ka näiteks teise keele- ja kultuuriruumiga perre ja kooli.

Raamat kutsub väärtustama oma kodumaad, erinevaid kultuure, rahvusi ja kõiki, kes siin elavad. Just «Üle silmapiiri» aitab vastata küsimusele, miks ikkagi peab enne Pariisi minekut külastama Nuustakut.

Raamat on kirjutatud VeniVidiVici ellukutsujatest kahe noore autori poolt. Selles on ohtralt õpilasvahetuses käinud õpilaste, aga ka õpetajate, huvijuhtide ja teiste programmist teadlike inimeste muljeid.

Raamat on saadaval nii eesti kui ka vene keeles.

Teele Jakobson, Gerle Trifanov

ÜLE SILMAPIIRI Õpilasvahetusest Eestis

Esimene seltskonnamäng

Esimene oma kätega valmistatud meisterdis Olen kindel, et see oli midagi lasteaiapäevilt – kaart emale näiteks. Kuskilt kaugelt minevikust mäletan, et tegin endale ise plastiliinist sõrmuse, peale meisterdasin šokolaadi hõbepaberist kivikese – nägi üsna unistuste kihlasõrmuse moodi välja.

Raamatuesitlused toimuvad 24. oktoobril kell 16 Tasku keskuse Rahva Raamatus ja 25. oktoobril kell 15 Viru keskuse Rahva Raamatus. (Tankla)

Esimene kogemus arvutiga Ilmselt oli see Ala põhikoolis, mil tuli esimest korda «Juku» taha istuda ja teha millegi jaoks kasutajanimi.

Põnev oli.

8

Vaba aeg

VALGAMAAL ON PALJU VÕIMALUSI TERVISESPORDIKS KAROLIINA KRUUSMAA

karoliina.kruusmaa@tankla.net

2014 on Eestis liikumisaasta ja järjest enam propageeritakse sporti kui olulist tervise ja heaolu saavutamise ning säilitamise viisi. Tankla viis läbi küsitluse, et saada teada kui aktiivsed on Valgamaa noored.

EKSTREEMSPORT 4% PALLIMÄNGUD

14%

RULLUISUTAMINE 4% JÕUTREENING

18%

22-26a

15%

10-13a 7%

VANUS

14-17a

36%

4218%-21a

Selgus, et enamik noori harrastab rohkemal või vähemal määral sporti. Neljandik vastanutest leiab aega aktiivseks liikumiseks 1-2 korral nädalas, üle 40% vastanutest treenib nädalas 3-4 korda. 5 ja enam treeningtundi teeb 13% vastanutest. Küsitlusest osa võtnud noortest ei tegele aktiivselt spordiga (v.a kehalise kasvatuse tunnid koolis) 15%.

Põhiliseks motivatsiooniallikaks on hea vorm ning võistlustel ja rahvaspordisündmustel osalemine. Tee spordi juurde on leidnud paljud tänu sõprade või vanemate soovitustele. Positiivne on, et Valgamaal on palju võimalusi aktiivselt vaba aega veeta nii välitingimustes kui ka siseruumides. Lisaks on toimuvad paljude koolide juures erinevad treeningud.

2014. aasta on Eestis liikumisaasta ja järjest enam propageeritakse sporti kui olulist tervise ja heaolu saavutamise ning säilitamise viisi. Tankla viis läbi küsitluse, et saada teada, kui aktiivsed on Valgamaa noored.

TANTSIMINE 8%

UJUMINE 6% SUUSATAMINE 4% RATTASÕIT

13%

JOOKSMINE

29%

Küsitlusele vastas kokku 74 noort

RETSEPT: TEE OMALE MAITSEV SÜGISHÕNGULINE KOOK Taigna jaoks on tarvis: 3 muna 150 g rafineerimata roosuhkrut 350 g peenelt riivitud porgandit 200 g kaerakliisid 1 tl vanillisuhkrut 40 g oliiviõli 1 tl soodat või 1 sl küpsetuspulbrit

Kreemi jaoks on vaja: 250 g suvikõrvits 1 sidrun 0,5 klaasi vett 4-5 spl mett 1 peotäis noori nõges eid 400 g lahjat kohupiim a 100g pähkleid

BIRGIT MARANIK birgit@tankla.net

Sügisega kaasnevad kõik võimalikud maitsvad saadused – õunad, kõrvitsad, porgandid, kartulid ja palju muud. Kõige selle tervisliku kõrvalt võib tekkida suur soov midagi maitsvat ja magusat küpsetada, kuid kuna rannahooaeg enam kaugel pole, võiks küpsetis olla figuurisõbralik. Ajakiri Tervis otsis üles kõige tervislikuma ja maitsvama koogi, mille valmistamise otsustasin ise järgi proovida.

Põhjade valmistamiseks tuleb vahustada kolm muna suhkruga kohevaks vahuks ja segada juurde kõik alles jäänud ained, mis taigna tegemiseks vaja on. Sooda on vaja enne ära segada kaerakliidega. Tarvis on küpsetada 3 põhja. Ahi peab olema 185 kraadi kuum ning küpsetamisajaks on 10 minutit. Kindlasti pööra tähelepanu, et põhjad jääksid ilusad ja pruunid.

Kreemi tegemisel mikserda riivitud suvikõrvits, sidrunimahl, koor, leotatud nõgesed ja vesi. Kuumuta mesi

Noored maakonnas kurdavad tihtipeale, et neil pole võimalusi ning tahtejõudu, mis seab piiri ka millegi ettevõtmiseks ja olemasolevaga tutvumiseks.

Uurisime omavalitsuste juhtidelt, milliseid probleeme nemad oma valla või linna noorte seas näevad ja milliseid lahendusi neile on leitud või püütakse leida.

Kahjuks kõik omavalitsusjuhid oma vastuseid noortelehe toimetusele ei edastanud.

EGLE KÕVASK egle@tankla.net

potis kuni keemiseni. Kui segu on maha jahtunud, sega kõik kokku kohupiimaga.

Seejärel jaga ühtlaselt kolm põhjakihti ja kolm kreemikihti.

Peale raputa purustatud pähkleid, mina kaunistasin veel punasõstarde ja mustikatega. Võib serveerida ka värske puuviljasalatiga.

Kaido Tamberg Sangaste vallavanem

Agu Kabrits Õru vallavanem Märgatavaks probleemiks on kodukandist lahkumine, kuid omavalitsused loovad noortele tingimusi spordi, kultuuri ja vaba aja veetmiseks. Muidugi jäävad paljudele teatud huvialad ja tegevused suletuks materiaalsete võimaluste puuduste tõttu, aga kõik algab ikkagi inimeset endast. Õrus näiteks leidis kohalike noorte poolt vähe kasutamist tenniseväljak ja discgolfi rajad, kuigi tingimused on loodud. Imestati, et tennist saab mängida tasuta ja eelneva ette registeerimiseta.

Kalev Härk Valga linnapea Seisame selle eest, et Valgas saaks tugevamaks haridus. Täiendame veelgi õppekavade valikuid ja pakume õpilaskodu kohti kodust kaugemalt õppima asuvatele. Parandame vaba aja veetmise võimalusi – sügisest alustab Valgas 3D digitaaltehnoloogial põhinev kino, oleme asunud spordikvartali planeerimisele, kuhu on kavas uuendatud jääväljak ja ekstreemspordipark. Töökoha ja kodu leidmiseks kavandab linn kvaliteetsete üürikorterite pakkumist ka noortele, kes ei soovi või saa endale lubada korteri soetamist.

Madis Gross Tõlliste vallavanem Kaua oli probleemiks toitlustus koolis, mis tänavu lahenduse leidis. Murekohtadeks on aga koolist ja noortekeskusest kaugel elavate noorte huvitegevuste kättesaadavuse korraldamine. Samuti on vähe tegevusi vanusele 13+.

Positiivne on, et enamik noori on meil väga tublid ja tegusad, mille juures võib probleemiks pidada ajapuudust. Meil on tubli õpilasomavalitsus, kooliraadio jne. Tasapisi võtab hoogu üles noortevolikogu ning mitmed noored käivad vabatahtlikena abiks noortekeskuses.

Terje Korss Palupera vallavanem

FOTO: ANNIKA TIIDEBERG

Millised murekohad on Valgamaa noortel?

Kohalike noorte probleemina võib välja tuua üksinduse ja selle leevendamise.

Hajaasustusega piirkonnas on mureks ka transport.

Oleme loonud võimaluse noortel koos käia kolmes valla keskuses – Paluperas, Hellenurmes ja Nõunis. Veel on mureks momendil arvutid, mis noortele Paluperas ja Hellenurmes praktiliselt olematud ja paljudel puudub see võimalus ka kodus. Suuremate noorte puhul on märgata, et nende kaasamine ja tegutsema panemine on väga keeruline.

Noorte põhiprobleem teadmatus, mida tegelikult tahetakse.

Noortele on vaja kooskäimiskohti väljaspool kooli- ja kodukeskkonda ning ühiseid tegevusi perega. Vaja on paremat ligipääsu ja võimalusi tegeleda koostööoskust ja enesejuhtimist arendavate spordialadega, nagu judo, jalgpall jt. pallimängud. Samuti võimalusi fotograafia ja tehnikahuvilistele. Kindlasti rularampe asulatesse. Maakonna noored vajaksid ka ühiseid väljasõite ja kohtumisi teistega.

Kalev Laul Otepää vallavanem Päevakorda satuvad vaba aja sisustamine ja sellega seonduvalt huvihariduse ning spordi teemad.

Noortele võiks luua harjumuse käia noortekeskuses. Soovime teadvustada noortekeskuse võimalusi, et seeläbi kaasata noori esmalt noortekeskuse tegemistesse ning seejärel tekitada uusi huviringe. Teise teemana võiks välja tuua koolitoidu võimaldamise. Gümnaasiumiastme õpilased maksavad hetkel ise oma koolitoidu eest.

Uuel aastal peaks aga riigi rahastuse abil koolitoit saama toetatud kõigis kooliastmetes.

Maido Ruusmann Tõrva linnapea Tõrvas ja lähiümbruses on noortel palju erinevaid võimalusi veeta oma aega sisukalt. Võimalik on osa saada erinevatest projektidest, festivalide korraldamistest jne. Tõrvas on mitmeid huviringe, tegeleda saab nii spordi, muusika kui erinevate kunstidega. Samuti on meil toimiv noortekeskus. Noortel on võimalus noortekeskuse kaasabil end teostada nii üritustes kui projektides osalemise ja läbiviimise näol. Selleks, et noored oleksid aktiivsemad ning julgeksid ja sooviksid rohkem osa võtta neile pakutavast, proovime rõhuda noorte osalusele ning tunnustada noorte ideid.

Rain Ruusa Karula vallavanem On vaja tegeleda noortele tegevuse pakkumisega.

Karula valla kultuuri- ja huvialakeskuses ning Lüllemäe põhikoolis saab tegeleda pillimängu, erinevate tantsuliikide harrastamisega, spordi ja käsitööga.

Noortekeskuses on vaja teha remont – muretseda vesi ja kanalisatsioon, juurde vaja ka sisustust. Mõelda tuleb ka kokkusaamiskohale Kaagjärve piirkonnas. Projekti «Ohjad noorte kätte» raames on esile kerkinud noortevolikogu moodustamise vajadus.

Monika Rogenbaum Taheva vallavanem Aktuaalseteks probleemideks on transpordiküsimused ja -võimalused ning perede sotsiaalne ja majanduslik toimetulematus, millest kujuneb huvipuudus, passiivus, hoolimatus, oma tegevuse või tegevusetuse eest eakohase vastutuse võtmatajätmine, mured alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega.

Me toetame igakülgselt noorte omaalgatusi nii rahaliselt kui nõuga, teeme koostööd Rajaleidja keskusega ja muude erinevate spetsialistidega – seda kõike on plaanis jätkata.

Tarmo Tamm Helme vallavanem Murekohaks on noorte vaba aja sisustamise võimalused. Võimalusi jätkub, kuid need on enamjaolt tasulised. Teise teemana võib välja tuua tööhõive. Meie piirkonnas on noorte töölesaamisega ja neile mõeldud töökohtadega olukord keeruline. Viimase aja saavutus Helme vallas on noorsootöö spetsialistile töökoha loomine.

Minu unistus on, et saaksime Eesti riigis lähiaastatel noortele peredele pakkuma hakata kaasaegsel tasemel korrastatud ja taskukohaseid üüripindasid.

Sport 9

Oleme tänapäeval populaarsust koguva ekstreemspordi keskelt üles leidnud midagi hoopis rahulikumat. Nimelt tegeleb loomi armastav Kaili Vares Valgast ratsaspordiga.

KÕRGLIIGAST VALGAMAALE TREENERIKS ÜLLA TAMM ylla@tankla.net

KAARI KAASIK kaari@tankla.net

Esimene kokkupuude hobustega oli Kailil päris väiksena. Kaili mäletab, et mudilasena õnnestus tal käia koos Walko lasteaiaga Valga ratsatallis, kus sai hobuseid paitada ning esimest korda ratsutada. Tänaseks on Kaili ratsutamisega tegelenud juba seitse aastat ning tänab oma õde, kes ta ratsalaagrisse viis ja huvi hobuste vastu taas ellu äratas.

Haara kinni võimalustest Kaili lõpetas Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajanduse osakonnas hobumajanduse eriala. Ta on käinud välismaal nii praktikal kui tööl. «Kogemustepagas, mille sain piiri tagant, on olnud parimaid mu elu jooksul.

Avanes võimalus näha maailma ja samas teha seda, mis mulle enim meeldib – tegeleda hobustega,» sõnas neiu.

Suurimaks edusammuks peab ta Belgias veedetud aega, kus töötas rakendispordi tallis. «Olin seal hobuste hooldaja,» ütles Kaili. Belgias veedetud aeg andis Kailile motivatsiooni uuesti välismaale minekuks. Suurimaks saavutuseks peab neiu oskust suhelda inimestega inglise keeles, julgust minna välismaale võõrasse keskkonda ning samuti üksi hakkamasaamist 600kilogrammise loomaga. «Selle viimase üle tunnen eriti uhkust – lisab äärtult palju enesekindlust juurde,» tõi Kaili positiivsena välja.

Kailil isiklikku hobu veel pole, aga selles on ta kindel, et tulevikus saab ratsu tal kindlasti olema. «Hobuse võtmine tuleb enda jaoks korralikult läbi

Ratsaspordis tuleb teadvustada igat sammu Sõnadeta keele leidmine iseseisvalt mõtleva 600kilogrammise loomaga pole nii lihtne, kui tunduda võib.

mõelda. Tähtis on see, et inimene mõistab vastutust, mida looma võtmine endaga kaasa toob,» just see on üheks põhjuseks, miks Kailil veel enda lemmikut pole. Individuaalse hobuse eeliseks on see, et temaga võid teha, mida soovid: käid ratsutamas ja võistlemas siis, kui tahad. «Tavaliselt käin vähemalt kaks korda nädalas ratsutamas,» sõnas neiu oma harjumuste kohta, lisades, et alati võiks rohkem, kuid hobuse pidamine on küllaltki kulukas ja vastutusrikas töö.

Võistluste juures meeldib Kailile enim hobuse ja ratsaniku usaldus üksteise suhtes. «Kui on usaldus, siis sujub koostöö alati. See kehtib nii kooli- ja takistussõidu kui ka teiste alade suhtes.»

Tanel teadis esimesest kokkupuutest alates, et see on ala millega tegelema hakkab.

FOTO: ÜLLA TAMM

Ratsutamisega tegelejad on arvamusel, et ratsutamine sobib enamikule. «Võimaluse korral võiks proovida seda ala kõik, kellel vähegi soovi on. See on väga huvitav, lõõgastav ja paljuandev kogemus,» soovitas Kaili. Proovida võiksid nii lapsed, kes alustavad kooliteed kui ka täiskasvanud, kes pole kordagi hobuse seljas istunud. Hobused võivad muuta elu, nagu nad tegid seda Kaili-

ga. «Enne olin väga arg ja ega mul sõpru palju polnud,» tõdes Kaili, lisades, et nüüd on tal ratsasõbrad, kellega muresid ja rõõme jagada. Kaili arvates tuleks enne spordialaga alustamist teada, et hobused on arad loomad. Nad ehmuvad veidrate asjade peale, mille peale ei oskagi kohe tulla. Selle tõttu võivad nad ratsutajat tahtmatult vigastada.

Tulevikuplaanidest paljastas Kaili nii palju, et plaanis on minna taas välismaa tallidesse hobustega töötama. Soov on paar aastat tööd teha ja siis otsustada, mis saab edasi. Kui töö ei suju, tuleb tulla tagasi ja astuda uutele väljakutsetele vastu.

Piisavalt kodukohas rula sõitnud Kirke unistab suurematest parkidest.

Kuigi mõlemad nendivad, et tegemist on väga ohtliku alaga, kus ei tohi oma oskusi üle hinnata ja kanda tuleb vastavat varustust, pole nemad senini loobunud. «Esimest korda, kui nägin videot, kus BMXidega sõideti, teadsin kohe, et see on midagi, mida pean tegema,» meenutas Tanel.

Kuna nii rula kui ka BMX hõlmavad erinevate trikkide tegemist, on väga suur roll varustusel. Siinjuures on väga oluline kiiver, kuid suureks abiks on ka sääre-, põlve- ja küünarnukikaitsmed. «Kaitsmed on väga kallid,» rääkis Kirke ja seetõttu on tema endale muretsenud põlvekaitsmed teise ringi poest.

«Võimaluse korral võiks proovida seda ala kõik, kellel vähegi soovi. See on väga lõbus, lõõgastav ja üks parimaid kogemusi.»

Ratsutamine on rohkem kui hobi

EKSTREEMSPORT PAKUB NOORTELE HARRASTAJATELE VABADUSTUNNET MIA MELANIE SAAR

miamelanie.saar@tankla.net

Tänapäeval ei pane midagi enam imestama, eriti noorte millegi hulljulgega päevavalgele tulek, sest ka Otepäält pärit Kirke Ruuven ja Tõrvast pärit Tanel Riik harrastavad ekstreemsusi.

Kui enamasti teatakse ekstreemsporti kui poiste ala, siis tegelikkuses võivad väga heast küljest end näidata ka tüdrukud. Niiviisi leidiski Kirke endale meelepärase ala rulasõidu näol.

Tugevama soo esindaja Tanel harrastab aga BMX-sõitu.

Mõlemad noored on end spordiga iseseisvalt kurssi viinud. Kirke sai rulapisiku oma vennalt, kes nüüdseks

sellega juba 15 aastat tegelenud ja Tanel õpib BMXi professionaalide tehtud videode järgi.

Oma ala meistriks kumbki end ei pea, sest võimalused paremateks treeninguteks maakonnas on üsna kesised ja eraldi rulavõistlusi neidudele pole ning poistega ühte patta neid ei lubata. «Kuna Eestis pole naistele mõeldud rulavõitslusi, ei saa ma kusagil osaleda, kuid kui oleks, peaksin märksa rohkem selle jaoks pingutama ja trenni tegema,» märkis Kirke. Ka Tanel ei käi võistlustel. «Olen vaid hobikorras sõitja, mitte professionaal,» tõdes Tanel.

Trenne teevad noored siis, kui aega leiavad. Enamasti leitakse tee ko-

FOTO: KRISTI KUKK

FOTO: ERAKOGU

du lähedal olevatesse skateparkidesse, sest kaugemale minek oleks kallis.

«Suur pluss oleks käia kaugemal ja suuremates skateparkides,» unistab Kirke, mille peale Tanel lisas, et maakonnas võiks olemas olla ka üks dirt (pehme pinnasega – M.M.S) rada.

Harjutada tuleb järjepidevalt, sest ainult nii jõutakse edasi. «Alguses on rulal kindlasti raske tasakaalu hoida, kuid edasi arenedes tuleb selline lihasmälu, et võid silmad kinni ühe jala peal sõita täiesti kindlalt,» meenutas neiu, tuues esile mõningad plussid.

«Selle hobiga tegeledes viibid palju värskes õhus ja märkad ümberringi väga palju ilusat loodust.»

Oleme harjunud sellega, et tippsportlased lõpetavad oma karjääri ning jätkavad teadmiste andmist treenerina.

Nii pole mitte ainult Tallinnas või teistes suurtes linnades – ka Valgamaa väikeses külas jagavad õpetussõnu oma ala tegijad.

Uued tuuled puhuvad Helme vallas asuvas Ritsu spordibaasis, kus alates septembrist on uus ja noor treener – Erki Säks. Erki on üks nendest noortest, kes elanud mõned aastad mujal, kuid nüüd tulnud jälle koju tagasi ning annab omapoolse panuse, et noorte elu oleks põnevam ning täis uusi väljakutseid.

Noormees ise on suure sportliku taustaga. Pallimängude vastu poisipõnnist peale huvi tundnud Erki on nüüdseks jõudnud mängida isegi kõrgliigas. «Korvpall hakkas sedavõrd meeldima, et hakkasin seda väga põhjalikult ise harjutama, kuna ei teadnud tollel ajal eriti treeningvõimalusi. Harjutamise tulemusena nägid vanemad poisid, et mängin nendega võrdselt ja võeti mindki mängima ning võistlustele kaasa. Sealt edasi olin ma juba teistele võistkondadele pinnuks silmas ning kuna ma ise nägin palju vaeva, et kohalikus piirkonnas kõigist parem olla, valiti mind ka järjest parematesse võistkondadesse. Nii jõudsin ma omal käel ka kõrgliigasse. Praegu mängin hobikorras,» rääkis Erki on teekonnast korvpallis.

Treenerina tahab ta pakkuda noortele rohkem koordineeritud tegevust, korraldada sündmusi ning võistlusi.

Igapäevaselt on võimalik spordibaasis osaleda üldtreeningus kui ka erinevates pallimängude trennides. Kui tööpäev läbi saab, läheb Erki ise omakorda trenni, kuna toob välja, et sport on ta jaoks kui elustiil.

Juba esimestel nädalatel hakkas Erki oma oskusi edasi andma noortele, et neist saaks ka tulevased sportlased.

FOTO: ÜLLA TAMM

Mitmed varjatud plussid Kuigi varustuse hinnad on kõrged, pole see nii tugev tegur, et hobiga tegelemist enda listist eemaldama peaks. Lisaks hulljulgetele trikkidele, mis tehakse, annab ala noortele veel vabadustunde, hea füüsilise vormi, pakub suurel hulgal põnevust, on adrenaliinirohke, tagab hea seltskonna ja annab üldiselt hea tunde. «Isiklikult mulle pakub see mõttelist ja loomingulist vabadust,» rääkis Tanel.

Lisaks ekstreemspordile tegeleb Kirke veel vee- ja lumelaua sõiduga, dance hall’i, hip-hop’i ja zumbaga ning jõusaalis jõu tõstmisega. Ühised huvid Taneliga on neil kitarrimäng ja joonistamine.

ANEKDOODID Mida ütleb James Bond jalgpalli ostes? – «Ostaksin palli, jalgpalli...» * * * Spordiuudistest: «Eesti koondis esines täna olümpiamängudel väljapaistvalt. Kolm korda tõusid meie sportlased autasustamispjedestaalile ja kolm korda ajasid korraldajad nad sealt minema.» * * * Vestlevad kaks jalgpallifanaatikut: «Miks sa jalgpalli armastad?»

«Ei tea, arvatavasti olen harjunud!»

«Aga mina tean. Kodus karjub minu peale naine, kaupluses turvamees, tööl ülemus, aga jalgpallimatšil karjun mina kõigi peale!»

10

Suvi Malev andis kogemuse nii noortele kui tööandjatele

Muskli suurendamiseks sai teha kaevamistöid.

FOTO: TIMO ARBEITER

Kaks toredat nädalat juulikuust oli noortel nii Valgamaalt kui ka väljaspoolt seda võimalus osa saada Tankla õpilasmalevast.

EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Tankla õpilasmalev oli esimene ülemaakondlik malev, mis tähendas noore jaoks omavanustega koos töötamist ja sisukat vaba aja veetmist. Veel oli maleva vältel võimalik teenida taskuraha, leida uusi sõpru ja tutvuda ümbruskonnaga.

Maakonnas oli kokku kuus malevarühma: Annimatsil, Lüllemäel, Kaagjärves, Sangastes, Helmes ja Tahevas. Ärevus maleva ees oli suur ja seda mitte ainult noortel, vaid ka rühmajuhtidel ja maleva ellutoojatel, oskamata aimata, kes ja kui paljud malevasse tulevad, kuidas toime tullakse, kuidas on õige käituda ja veel mitmed õhku paisatud küsimused, mis kahe nädala jooksul vastused said. «Minu suurim mure oli, et kõik tööohutusega seotud asjad tehtud saaks ja et noortel oleks ohutu ja turvaline nii tööl kui ka vabal ajal,» nentis õpilasmaleva projektijuht Aile Viks.

Tankla õpilasmalevast said osa võtta noored vanuses 15-20 eluaastat.

Tööpäeva pikkuseks oli seadusega määratud 4 ja 6 tundi vastavalt vanusele ning tunnitasu 2,13 eurot.

Paljudele esimene töökogemus

Töid malevas oli erinevaid: sai korjata marju, maitse- ja ravimtaimi ja ka kive põllult, laduda küttepuid, valmistada saunavihtasid, teha heina, korrastada mõisaid ja puhkealasid, parke- ja haljasalasid, aidata tallides ja ehitustöödel, samuti ka pulma ettevalmistustel, hooldada golfiväljakuid, rohida ja kõblata põlde.

«Elus ei loe õpitud teadmiste hulk, vaid ikka nende rakendamise oskus ehk nutikus.»

«Paljudele oli see üldse esimene füüsiline tööproov. Tore, et nad ikka tulid ja end proovile panid,» julgustas Ööbiku talu perenaine Inge Põder-Männiste ka järgmisel korral sellist sammu ette võtma.

Teadagi pole inimesed identsed – mõne inimese ootused on kõrgemad, teine pole nii nõudlik, keegi on osavam ja mõni vajab rutiinset harjutamist – võimalus tuleb anda kõigile.

Maleva jooksul tulid esile kõik need äsjanimetatud küljed. «Lapsed peavad ikka saama tööd teha, olgugi et mõned on teistest aeglasemad,» tõdes Inge.

Veel võis kuulda kurtmist töö üksluisuse kohta, kuid kas just rutiin pole see, mis meid ka tegeliku karjääri juures ees ootab. Aile on seda meelt, et kui töötajad ise seavad endale tööl väljakutseid, muutub nende töö palju vähem rutiinseks. «Õppimine, nutikus, julge pealehakkamine ja tööst aktiivne osavõtt tagab rutiinivaba töö, kui selleks soovi on. Elus ei loe õpitud teadmiste hulk, vaid ikka nende rakendamise oskus ehk nutikus,» lisas ta.

Sangaste lossi juhataja Heili Freimanise silmis olid töölised motiveeritud ja teotahtelised. «Nad andsid mulle tagasi usu, et paljud Eesti noored pole «luuserid», vaid neist kasvavad toredad ja usinad täiskasvanud.»

Üheks sportlikuks alaks maleva kokkutulekul oli võrkpall.

Oli nii plusse kui ka miinuseid Tihtipeale oodatakse kogemustega noori, kuid kust saab noor kogemuse, kui talle ei anta võimalust proovida.

«Me ei saa kuidagi tagada, et 15-17aastased noored suudavad teha malevas töid kogenud töötaja tasemel,» tõdes Aile.

Väga raske on teha kompromissi seaduse ja tööandjate ootuste vahel.

«Seadus nõuab, et noortele makstaks miinimumpalka, kuid tööandjad pakuvad tükitööd, mis aeglasemal noorel teeb tunnitasuks vähem kui miinimumpalk. Seega, kui noor teeb tööd aeglasemalt, maksab vahe kinni maleva korraldaja?» tekkis Ailel siinjuures küsimus.

Vaatamata mõningatele murekohtadele, pidasid noored malevat igati kasulikuks. Katrin Susi Helme rühmast kiitles, et talle malev väga meeldis ja eredamaks hetkeks peab teist nädalat. «Kolisime maleva teisel nädalal Tõrva linna, kus maja peale oli vaid üks dušš. Kaklesime pidevalt poistega, kes saab esimesena. Vaatamata paberile kirjapandud järjekorrale tegid poisid siiski pättust ning hakkasid ees-

«Kaklesime pidevalt poistega, kes saab esimesena.» pool olevaid tüdrukute nimesid maha tõmbama, et end järjekorras ettepoole tuua.»

Kõik malevlased ja rühmajuhid olid väga tublid. «Väga vahva oli juba maleva ajal kuulda, kuidas osad tööandjad olid vaimustuses noorte poolt tehtava tööga. Noored tegid ühe nädalaga ära töö, mis oli planeeritud kogu maleva ajaks. Samuti oli rõõm näha, kui pühendunud ja hoolivad olid rühmajuhid,» on Aile kõigi üle uhke.

Malev lõppes kokkutulekutega Esimese nädala lõpus, 12.–13. juuli ootas noori ees malevarühmade kokkutulek Kuutsemäe puhkekeskuses, kuu hiljem juba üle-eestiline õpilasmalevate kokkutulek Raplamaal Toosikannu puhkekeskuses, kus ka Valgamaa esindus väljas oli. Kokkutulekutele kohaselt olid päevakavad küllalt-

EKSTREEMSPORDIPAKKUJAD PEAVAD TURVAVARUSTUSE KASUTAMIST OLULISEKS EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Nii nagu ühes loos räägime ekstreemspordist ja selle harrastajatest, teeme nüüd juttu ka antud ala turvalisusest maakonnas.

Valgamaal on mitmeid võimalusi tegeleda tavapärasest spordist millegi adrenaliinirohkema ja ekstreemsemaga. Meil on olemas Valga, Otepää ja Tõrva skatepargid, kus saab rula ja BMXiga sõita, Tõrva ja Otepää wakepargid, kus saab veelaua ja -suuskadega sõita, Otepää seikluspark, kus end erinevate raskustasemetega radadel proovile panna ja Kuutsemäe puhkekeskus, kus talvel võimalik lumelaua, -suusa ja tuubiga sõita.

Kuna ekstreemsport hõlmab endas rohkem hulljulgeid ja hingematvaid trikke, tuleb rõhku seada turvalisusele. Kui nüüd rääkida rula ja BMXiga trikitajatest, võiks igaüks vastavalt

omadele oskustele vajaminevalt kasutada kaitsmeid, sest skatepargid on enamasti avalikud ja puuduvad kohapealsed instruktorid, kes vajadusel abi pakuks. «Rulapargis sõidavad kõik omal vastutusel ja enda varustusega,» tõdes Otepää rulapargi arhitekt Keijo Ruuven. Keijo ise arvab, et kaitsmete kasutamine muutub kogenenumatele harrastajatele segavaks faktoriks, kuid algajatele peab kaitsmete kasutamist väga oluliseks. «Algajad ei oska alati ette näha, millise manöövri sooritamine või triki proovimine võib osutuda ohtlikuks,» lisas ta.

Turvavarustus on rangelt kohustuslik «Kaitsmeid kasutatakse küll, eriti kiivrit ja põlvekaitsmeid,» tõi Keijo rulaparkides nähtu põhjal esile. Mida ekstreemsemad on situatsioonid, seda enam pööratakse sellele rõhku.

«Algajad ei oska alati ette näha, millise manöövri sooritamine võib osutuda ohtlikuks.»

Otepää seikluspark hõlmab seiklusi maa ja taeva vahel. See tähendab, et varustuse kandmine on rangelt kohustuslik. «Turvavarustust peavad kasutama kõik. Rajale selleta ei pääse.

Kuna turvalisus on meile väga oluline, kasutame ainult professionaalset mägironimisvarustust «PETZL». Pärast igat kasutust vaadatakse varustus üle.

Põhjalikum ekspertiis tehakse alati enne hooaja algust,» rõhutas Otepää seikluspargi tegevjuht Indrek Taukar.

Wakepargid end ekstreemspordi alla ei liigita. Pigem on see «fansport»,

Hooldatud turvavarustus tagab kindla seiklemise.

FOTO: ESTER KAASIK

nagu iseloomustas seda Otepää wakepargi omanik Aivar Kullamaa.

Koolitatud instruktorid Hakkama saavad kõik, kes suudavad jalgel püsida, kellel on ujumisoskus ja kätes veidi jõudu. «See on kõige kiire-

FOTO: ÜLLA TAMM

ki sarnased. Ühiselt veedetud päevade vältel sai üksteisega tutvuda, osa võtta võrk- ja rahvastepallist, köieveost ja teatevõistlustest, üles astuda talendijahis teemal «Talendishow – rühmas sündinud» ning meeleolu hoidsid üleval Eesti ansamblid. Loomingulisest küljest tuli rühmadel valmis teha teemakohane maleva lipp, vaim, laul, film, näidend ning leida rühma samastav detail ja kõike eespool nimetatut teistele esitleda.

«Mulle meeldis seal, vinge oli! Inimesi oli rohkem koos ja esinesid bändid. Teisalt oli Valgamaa kokkutulek tore seetõttu, et seal oli rohkem tuttavaid ja tegevused olid ägedamad,» oskas Endrik Merimaa Sangaste rühmast võrrelda nii Valga kui ka Raplamaa kokkutulekut.

Eriliselt tänatakse kõiki tööandjaid, kes olid nõus noori vastu võtma. Suur aitäh Annimatsi kämping, MTÜ Hellenurme veskimuuseum, Ponimaa, Tedre talu, Nakatu turismitalu, Tammesalu talu, Ratsimäe talu, Sangaste loss, Kiisatamme kultuuri- ja puhketalu, Marja talu, Tõntso Agro, Parmu ökoküla, Hea elu farm ja Return OÜ (Ööbiku ürditalu).

mini omandatav veespordiala ja ka kõige taskukohasem,» kiitles Aivar, lisades, et sõiduoskused saab selgeks juba peale esmase instruktaaži ja 10minutilise sõidu läbimist. Wakepargi harrastajatele on kogu varustus kohapeal olemas, kuid sellegipoolest kasutavad paljud enda varustust. «Meie poolt on terve varustus kogu numbrivahemikus. Lisaks kalipsod, kohustuslik kiiver ja vest,» tõdes Aivar.

Ala korrektseks edasiandmiseks on vajalikud ka instruktorid, et vajadusel õpetusi jagada või hoopiski esmast abi pakkuda. Otepää wakepargis tegutsevad enamasti lumelaua või mäesuusaõpetajad, kes omavad päästevõimekust ja oskavad anda esmaabi uppumise korral. Ka seikluspargis on instruktorid läbinud põhjalikud koolitused. «Meil on üks abiinstruktor, instruktor ja peainstruktor. Instruktoritel on erinev tase: peainstruktor on saanud koolituse professionaalselt kaljuronimise koolitajalt, peainstruktor koolitab abiinstruktorit ja instruktorit.

Instruktori taseme saab läbi tööstaaži,» kinnitas Indrek.

Muusika 1

1

jast tuntud Märt Avandit ja Ott Seppa.

Nimi Vallatud Kuued pärineb poiste riietumisstiilist. Nimelt käisid poisid pea iga päev koolis kuubedega ning kuna samaaegselt asutati ka bänd Vallatud Vestid, tundus see idee edasiviiv. Poisid plaanivad kunagi bändi nime muuta, seega kõik head ideed on teretulnud!

Üks kõigi, kõik ühe eest

Poisid on taas kohas, kus mõned kuud tagasi toimus Tõrva loits. Selle raames said nad üle Eesti kuulsaks, kui meedias levis uudis selle kohta, et nende eeskujud Vallatud Vestid ei soovi koos kuubedega lavale astuda.

FOTO: ÜLLA TAMM

Valgamaa täitsa enda boyband

Julgen väita, et tegemist on ühtede Valgamaa nägusamate noormeestega. Poisid mängivad pilli, laulavad ja kannavad kuubesid. Mida veel ühed neiud soovida tahaksid?

BIRGIT MARANIK birgit@tankla.net

llmselt ühele õigele Valgamaa noorele ei pea bändi tutvustama, kuna kes siis ei teaks Karl-Sander Sorot, Valdek Otti ning Hardo Adamsoni. Väikesest saadik sõbrad olnud kolm hurmurit, kes on kõik Tõrvast pärit ning seega saame neid kutsuda täitsa oma Valgamaa poisteks. Poisid on näidelnud ning laulnud väikesest peale. Koos käisid nad kooliteed kuni üheksanda klassini. Õpetajad loomulikult juba

teadsid nende elavat ja humoorikat maailma ning seega üritati neid ikka tunnis eraldi istuma panna. Nemad seevastu aga tahtsid ikka kokku hoida ning koos olla. Kahjuks nad enam igapäevaselt üksteist ei näe, kuna Karl-Sander otsustas õpinguid jätkata Tartus ning Valdek ja Hardo sattusid erinevatesse klassidesse. Sellele vaatamata üritatakse kasvõi kord nädalas kokku saada ja musitseerida ning nalja teha.

Tänu sellele on neil piisavalt jul-

«Peaasi, et inimestele meeldiks see, mida teeme. Senikaua kuni on meil kuulajaid, saame tegutseda.» gust ning pealehakkamist, et üldse bändi tegema hakati. Vallatud Kuued pole üldsegi mitte poiste esimene bänd. Esimest korda panid nad meeskonna kokku oma 9. klassi lõpetamiseks, kuhu kuulusid peale nende veel Triin Jaansalu ja Karl Hannes Ilisson.

Peale seda pole see koosseis enam esinenud. Praegune koosseis arenes välja jõulupeost, kus etendati Tujurikku-

Nad ei arva, et keegi neist kolmest parim on. Nad käituvad kui üks tiim ning võib-olla saab neid kutsuda ka kolmeks musketäriks. Nad aitavad üksteist, seisavad üksteise eest ning annavad endast alati parima.

Hardo sõnul neil erilisi tagasilööke pole olnud ning seega liiguvad nad hoogsalt edasi.

«Peaasi, et inimestele meeldiks see, mida teeme. Senikaua kuni on meil kuulajaid, saame tegutseda,» sõnas Hardo. Poiste järgmiseks sammuks ja unistuseks oleks bändi laiendada.

Praegu saadab neid kõigest üks kitarr, kuid unistatakse täiskomplektist, kuhu kuuluks trummid, klaver jne. Kindlasti oleks elamus publikule suurem ning kuulajaskond laieneks.

Kes aga ootab pingsalt, kuna poisse jälle esinemas saaks näha, siis 24. oktoobril on seda võimalik teha Tasku keskuses, kus toimub VeniVidiVici õpilasvahetuse raamatu tutvustus.

Samuti soovivad Vallatud Kuued tänada kõiki, kes neid on toetanud, abistanud ja julgustanud. Nad tahavad tänada oma juhendajat, Maie Kala, kelleta ilmselt poleks hetkel seal, kus on – aitäh! Ja loomulikult ka neid, kes bändi esinema on kutsunud ja publikuna kuulavad.

NOORED POISID KITARRIKEELTE LUMMUSES KAROLIINA KRUUSMAA

karoliina.kruusmaa@tankla.net

Kaks andekat Valgamaa noort kitarristi Hugo Kähri Valgast ja Priit Peterson Sihvalt alustasid sellel sügisel oma kooliaastat Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis. Poisid võitsid kevadel Noorte Interpreetide konkursil teise ja esimese koha klassikalise kitarri kategoorias.

Priit on sündinud muusikute peres. «Olen muusikaga kokku puutunud juba sünnist saati ning kitarrimäng tuli loomulikult, sest ka isa mängis.» Praeguseks on ta seda pilli õppinud 8 aastat. Hugo kitarrihuvi tekkis 4aastaselt rock’n’rolli kontserdil saadud elamusest, mille järel hakkas poiss vanemate nõusolekul Valga muusikakoolis pillitundides käima.

Mõlemad noormehed on mänginud ka klaverit, aga väidavad kui ühest suust, et kitarr on nende jaoks «see õige».

Hugo on paljudele tuttav noortebändist One Leg Lenny, mis aktiivselt kontserte praegu ei anna. Tuleviku osas tal kindlaid plaane ei ole, kuid kõige rohkem kardab ta kuskile manduma jääda. «Eks elu näitab, mis võimalused mind ees ootavad ning püüan neid mitte käest lasta.»

Priit on aga juba mitmeid aastaid andnud interpreedina soolokontserte.

«Plaan on peale Ellerit minna Saksamaale õppima ja välismaal kontsertkitarristina tuntust koguda. Väike soov on osata ka orkestri dirigeerimist, loodan seda Elleris valikainena õppida.»

Harjutamine käib Hugol tunde järgi. «Praegu esimesed kolm Elleri-nädalat olen ainult tehnikaharjutusi mänginud ja lugudega töötamine on jäänud tagaplaanile. Siiski tunnen, et olen palju arenenud ning see motiveerib mind.» Priit aga väitis, et tema harjutab enamasti kolm tundi päevas, kuid enne kontserte lausa neli tundi. Seega ei jätku energiat ega aega teiste hobidega tegelemiseks. Hugo siiski vahel püüab kätte võtta pliiatsid, et joonistada.

õpetaja juures õppimine, mis võimaldab paindlikumat lähenemist, kuid sellega kaasnevad suuremad väljaminekud.

Siiski on võimalik mingil määral iseseisvalt kitarrimäng selgeks saada, aga see nõuab suurt pühendumist ja

Pillimängu õppimiseks on mitmeid variante Kindlasti on nii mõnelgi mõlkunud peas soov osata mõnda pilli mängida. Muusika laseb välja elada kogunenud pinged ning lõkkeõhtutel saab kitarritinistamisega sõpradele muljet avaldada. Viise, kuidas pillimänguga tutvust teha, on päris mitmeid. Kindlaim tee on muusikakool.

«Seal õppides tekib mängutehnikas kõige vähem vigu. Siiski kõigile see ei sobi, sest ajakulu võib olla suur,» rääkis Hugo. Teiseks võimaluseks on era-

Priit ja Hugo ootavad uhiuuel laval pikisilmi enda esinemiskorda.

FOTO: TIMO ARBEITER

kannatlikku meelt. «Kitarri süles hoides peaks olema võimalikult loomulikus ja pingevabas asendis, kuid selg võiks sirgu olla. Kõige ohtlikum on alguses üle mängida,» õpetas Hugo.

«Isegi meie peame pilates’ega tegelema, et sundasendist seljavalusid ei tuleks,» muigas Priit.

«Kindlasti on alguses parem alustada nailonkeeltega, sest metallkeeled teevad sõrmed väga tundlikuks,» soovitas Hugo.

Kui eesmärgiks on lihtsalt laulude saatmine, tuleks alustada akordide õppimisega.

See, kui kiiresti need selgeks õpitakse, oleneb näppude osavusest, kuid esimesed neli akordi peaksid tulema üpris libedalt. Poodides on müügil palju kitarriõpikuid, samas on ka internetiavarustes erinevaid õpetusi leida.

Kõigile, kellel on soov kitarrimänguga tegeleda ja vajavad selles abi, lubavad Priit ja Hugo nõu anda. «Esmalt tuleks seada eesmärk ja vastavalt sellele valida pill, tarvikud ja õppimismeetod,» tõdes Priit. Siinkohal kehtib vana tõde – tasa sõuad, kaugele jõuad.

MUUSIKAT ON LIHTNE LUUA SENI, KUNI IDEID JÄTKUB EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Kui esmapilgul näib 16aastane Valga poiss Allar Tukmatšev vaikne ja tagasihoidlik, siis muusika, mida ta ise teeb, räägib paljutki tema eest.

Igapäevaselt õpib Allar Valga gümnaasiumi 10. a klassis. Hobideks lisaks muusika loomisele on tal klaverimäng, mida parasjagu õpib, sõpradega aja veetmine ning street workoutiga (käepäraste vahenditega vabas õhus treenimine – E.K.) tegelemine.

Muusika valmistamisele on ta pühendanud juba kaks aastat. «Mäletan, et kunagi polnud mul muusika vastu üldse huvi. Teisel hetkel aga tahtsin proovida midagi uut.» Veel lisas ta, et alustades polnud tal aimugi, kuidas asi käib, kuid tänu sõbra abile ja pidevale proovimisele on ta palju arenenud.

Nii see algaski. Aasta tagasi läks Allar Valgas toimuvasse DJ ringi. «Õppisin seal muusikat miksima ja olen paar korda mänginud isegi klubis Exotica.»

Allar on poiss, kes väljendab oma mõtteid muusika teel.

FOTO: ERAKOGU

Muusika loomiseks on poisil arvutis selleks spetsiaalne programm – FL Studio – mille abil ideedest lood saavad. Tuleb vedada lihtsalt erinevaid jooni, et saada kokku sobilik meloodia. «Ühe miksi kokkupanemisele kulub umbes tund aega, kui aga tahta korralikku lugu, läheb selleks ligikaudu 10 tundi, vahel paar nädalat.» Põhiliste stiilidena käsitleb poiss house’i, electro house’i, pop’i, hip-hop’i ja vahel veel teisigi žanre. Tänaseks on ta valmis saanud umbes 30 lugu. «Muusika tegemine annab mulle rohkem teadmisi sellest valdkonnast. Näiteks muusika sobivuse, tempo ja helikõrguste osas».

Tulevikus näeb muusika loomist leivanumbrina Allar üldjuhul oma hobi käekäiku raskeks ei pea. «Kui ideid on, siis on lihtne! Üks kord juhtus nii, et olin koolis ja viimases tunnis hakkas mul peas kummitama üks meloodia. Kordasin seda koju jõudmiseni ja siis panin selle arvutisse. Kolme tunniga oli lugu olemas.»

Hetkel võtab Allar muusika miksimist kui hobi, kuid pikemas perspektiivis loodab sellega tasu teenida. Sõbrad aga Allari hobisse ei usu. «Nad arvavad, et ma loon neid laule endale ja et keegi peale minu neid ei kuula.»

Minnes rohkem süvitsi eesseisvate plaanidega, nentis Allar, et tulevikus ei ütleks ta ära oma pisikesest stuudiost või paremast tehnikast, kus tasapisi mõtetel ja muusikal voolata lasta.

Lisaks annab Allar Youtube’i keskkonna vahendusel videotunde, kuidas iseseisvalt lugu kirjutada. Ülevaate tema tehtud muusikale saad siit: soundcloud.com/allartmusic.

12

Meelelahutus

Kas teadsid, et ...

JESSICA TOPS

jessica.tops@tankla.net

Valgamaal on

157 asulat ja

150

küla. Siin elab

30 176

inimest (1. jaanuar 2014 seisuga).

Maakonna kogupindala on

2043,53 km²

ning meie kõrgeim mägi on

217 meetrit

kõrge (Kuutsemägi). Sügavaim järv on

30,2 meetrit

(Udsu järv). Valgamaal on

51,6%

elanikest naised ning

48,4%

mehed. Eelmisel aastal registreeriti

284

lapse sünd ja

94

abielu. Maakonna

23

koolis õpib kokku

3700

HOROSKOOP ALGAVAKS TALVEHOOAJAKS Sügis on toonud sinu ellu muudatused. Tunned end pisut ebakindlalt, kuid põhjuseta. Märka toredaid hetki ja inimesi enda ümber. Aeg on mugavustsoonist välja astuda. Mitmed uued uksed avanevad just tänu sellele. Erilised tunded nii kaalude kui ka skorpionidega.

Sõnn Sinu jaoks mängib tähtsat rolli teiste arvamus. Seetõttu oled muutunud väga enesekriitiliseks ja unustanud ära vanad lõbud. Püüa leida aega iseendale ning tunneta enda sisemist mina. Peagi tekib sinu ellu harmoonia ning mõistmine.

Kaksikud Oled leidnud enda tõelise kutsumuse. Tegeled millegagi, mis sulle tõesti väga meeldib. Ära pööra kurssi ning liigu ainult edasi. Vaba aeg võib kaduda kiirelt. Lase emotsioonidel olla vaba, liigne temperament ei tee kiirel ajal head.

birgit@tankla.net

Kaalud

Vähk

Jäär

BIRGIT MARANIK

Sa tunned end puhta ja vabana. Su mõtted on lendlemas ning tunned end midagi uut alustamas. Samas on liigne oht kiirustada ja ülepeakaela tormata. Sea oma prioriteedid paika ning hakka pihta sealt, kus kõige rohkem kõrvetab.

Otsid tasakaalu. Käid ringi pea laiali otsas ning otsid oma teed. Sageli tuleb õnn sealt, kust ei sa ei oleks osanud teda oodata. Hoia oma meel värske ning hing avatud. Erilisi raskusi tekitavad sulle suhted lähedaste ning kooliga.

Skorpion

Lõvi Päästa seda, mida päästa annab. Kuigi paljud asjad sinu elus on liikumas allamäge, pole mõtet pead norgu lasta, kuna iga tunneli lõpus paistab valgus. Abi tuleb sealt, kust sa ei oska seda oodatagi. Käi ringi lahtiste silmadega – peagi muutub kõik.

Andesta kõigepealt iseendale ja siis teistele. Pole mõtet pidada pikka viha, millest pole kasu. Sõnaseadmine on sinu sügisene moto, see tuleb sul kui iseenesest. Oska oma võimed arukalt ära kasutada ning peagi saad aru, miks on hea olla just enda kehas.

Ambur

Neitsi Et kuskile saaks midagi uut kasvada, pead laskma vanal oma teed minna.

Unistused on hakanud täituma ning reaalsus ongi uni. Õhtuti mine julgelt magama, sest puhkus on väga tähtis. Paljud asjatoimetused kuhjuvad, kuid saad nendega väga hästi hakkama.

Sinu peas kaklevad praegusel hetkel hea ja halb. Pole mõtet hakata kaaluma ühe miinuseid ja teise plusse.

Võidab see, kumb on võitjaks loodud. Seetõttu oled hakanud näitama enda iseloomu ja jäänud sellega mitmetele kaaslastele ette. Aeg oleks rahulikult võtta.

Kaljukits Et teised sind armastaks, pead kõigepealt armastama iseennast. Oled viimasel ajal liimist lahti ning otsid oma kohta, teadmata kust alustada. Viimane aeg vabaneda halbadest pahedest, eelkõige petmisest ning valetamisest.

Peagi märkad muutusi.

Veevalaja Sul on suur soov juhtida neid, keda õigeks pead. Piisav võidujanu hinges ja alalõpmata kestev rivaalitsemine ei pruugi tähendada edukat lõpptulemust. Oma usaldust ei tasu nii paljude kaaslastega jagada, see võib valusalt kätte maksta.

Kalad Tunned, et oled oma margi maha teinud. Arvad, et peale geograafiaga tutvumise pole siin ilmas muud vaja.

Näed end peagi kui jalgpallur – jooksed koos kümne teise kaaslasega sama eesmärgi nimel ning peagi tuleb sinu aeg lüüa värav.

õpilast. Meil on

25

rahvaraamatukogu ja

8

muuseumi. Aasta tagasi oli Valgamaal palgatöötaja kuu keskmine brutotulu

NAGU KAKS TILKA VETT MIA MELANIE SAAR

miamelanie.saar@tankla.net

745,65 eurot,

BIRGIT ÕIGEMEEL MERLIIS MÄGI

majutuskohti

KARL-ERIK TAUKAR JUHAN PÜVI

90

ja sõiduautosid

16 794.

Kes mida säutsub?

CHRISTOPHER DREW KAAREL ERSTO NELE-LIIS VAIKSOO LAURA SÖÖT

MERIT SILLAOTS AURA DIONE

MIA MELANIE SAAR

miamelanie.saar@tankla.net

@kkeellllyyy Liikumiskiirus 5m/h tunnis, kuna kaks numbrit liiga väikeste saabaste ostime polnud just parim idee.

@ohkuilahe «Kas tohin olla alaealine, et teie küsitlusele vastata?» «Te peate olema vähemalt 15» «...jah, kahju, ma olen 14.» Ja nii ma neist vabanen

@MeritMyyr

TÕRVA ÖÖLAN 17. OKTOOBRIL ALGUS KELL 18

TÕRVA NOORTEKESKUSES

COUNTER-STRIKE: GLOBAL OFFENSIVE

mis mõte on minna reisile ja terve reis rannas veeta? nagu cmoon sa oled teises riigis, teine kultuur, teine keel, mine avasta maailma..

LEAGUE OF LEGENDS

@marjejoearu

CALL OF DUTY: GHOSTS (PS4)

Olen sedasorti inimene, et kui midagi otsustada vaja, siis kas üki-kaki-kommi-nommi või kivipaber-käärid 123

PILET 4 EUROT

@karupoegpohh reaalselt ma läksin pool kümme magama ja ma vannun, et hommikul oli gravitatsioon palju tugevam ka silmalaudele

@Kkketryn «Väiksena tundusite nii ühevanused, aga nüüd tema saab juba isaks ja Ketu sina käid ikka veel koolis» #justttt

WWW.TORVALAN.COM SÜNDMUST TOETAVAD: TÕRVA AVATUD NOORTEKESKUS, SHOWTECH OÜ, TÕRVA LINNAVALITSUS, HELME VALLAVALITSUS, VALGA MAAVALITSUS, CSGO.EE, VIDEOGAMERS.EU, PLAYSTATION EESTI, VIDEOGAMERS.EU E-SPORT, ELION, BOOMCASTERS, LIONHOST

SÜGISEL MAAKONNAS

HELENA SAAR ELLIE GOULDING

MAILEEN PILLAROO

maileen.pillaroo@tankla.net

OKTOOBER 16.10 Valga noortekeskuses piljarditurniir vanusele 14 + 17.-18.10 Tõrva ÖöLAN V kl 18 noortekeskuses 17.-19.10 Tõrva kinomajas Tõrva Dokfest 18.10 Valga spordihallis käsipalli meistriliiga, kohtuvad Valga Käval ja Viljandi HC 18.-19.10 Üle-eestiline noorte hobikooride festival «Lauluragin» Valga kultuurikeskuses 19.10 Meediaseminar. Vaata lisa: goo.gl/aWgPVZ Registreerimine kuni 15.11!

22.10 Paintball 2014 Valga Priimetsa terviserajal 23.10 Valga ÖöLAN «Sügis 2014» kell 16 noortekeskuses NOVEMBER 17.- 23.11 Valgamaa kultuurinädal. Vaata lisa: valgamaa.ee 19.11 Koolinoortele etlejate konkurss «Koidulauliku valgel» Valgas 21.11 Koolimood 2014 26.11 Kodanikupäeva ülemaakondlik veebipõhine viktoriin 9.-12. klasside õpilastele 27.11 Noortekonverents ja osaluskohvik 29.11 Tulede süütamine Valga linna jõulukuusel kultuurikeskuse esisel platsil 30.11 Esimese advendi kontsert kultuurikeskuses DETSEMBER 05.12 Üle-maakondlik jõululuuletuste lugemise konkurss algklasside õpilastele 07.12 Teise advendi kontsert kultuurikeskuses 08.12 Ilmub noortelehe Tankla talvenumber

ANEKDOODID Miks blondiin kella aknast välja viskab? - Ta tahab näha kuidas aeg lendab. * * * Mitu tähte on taevas? – 6 * * * Härrasmees seisab sillal ja viskab münte vette.

«Miks te nii teete,» küsib mööduja.

«Mul kukkus raha vette.»

«Miks te siis veel juurde loobite?»

«Et ei peaks ühe mündi pärast külma vette ronima!» * * * Miks toonekurg seisab ühel jalal? – Sest kui ta teise jala ka üles tõstaks, siis kukuks ta pikali. * * * Mis on suurim koonerdamine? – Kui pakud külalistele lahjendatud vett. * * * Kuidas murdis blondiin lehti riisudes jalaluu? - Ta kukkus puu otsast alla. * * * Mitu hernest läheb hernesuppi? – Ise ei lähe ühtegi, kõik pannakse. * * * Miks ei söö blondiinid marineeritud kurke? - Sest neil jääb pea purki kinni.