Noorteleht Tankla nr15

Page 1

Heade mõtete ja ideede jagaja

Valgamaa noorteleht nr 2(15)

Mai 2014

WWW.TANKLA.NET

«Vahel saab lavahirmu võtta kui hirmu, kuid vahel on see hoopiski meeldiv erutus. Sellest ei vabanegi. Muidu jääks mulje nagu asi ei pakuks enam niivõrd pinget ning siis peaks näitlemise pigem katki jätma,» sõnas Imre Õunapuu enda lavahirmu osas. Loe lähemalt leheküljelt 4.

Kinomaja saab

noorte algatusel uue hingamise

Pika ajalooga hoone renoveerimist toetavad noored üle Valgamaa.

Tõrva linna elanikele või ka lihtsalt linna hiljuti külastanud inimestele on ehk silma hakanud, et ajahambast puretud Tõrva kinomaja on teinud läbi pisikese uuenduskuuri. DAGNY VIKS

toimetus@tankla.net

Hoone fassaadis laiutanud augud on parandatud, lõhutud ning mingi aeg papiga kaetud aknad on uute vastu vahetatud. Ka hoone siseelu on vaikselt uuesti pulbitsema hakanud. Kinomajale uue hingamise andmise taga seisab linnavalitsuse ja noortevolikogu vaheline koostöö, millega soovitakse paljude tõrvakate südames erilist kohta omava hoone kunagise funktsiooni taastamist ning selle rakendamist ka muudeks ettevõtmisteks. Tegevusse on kaasatud rühm aktiivseid kohalikke noori, kes kõige muu kõrval on võtnud oma südameasjaks kinomaja ajaloost kõneleva dokumentaalfilmi väntamise. Samuti on plaanis hoonesse rajada konverentsikeskus ning kasutada ruume otstarbekalt nii filmide näitamiseks kui teatrietenduste läbiviimiseks.

Sümbioos noorte ja linna vahel Miks on aga linn pöördunud kinomajaga seotud ideede genereerimiseks ja plaanide reaalseks rakendamiseks noorte poole. «Noored teavad, mis teisi noori huvitab ja mida kinomajaga teha võiks,» ütles noortevolikogu esimees Romet Piller. Linnapea Maido Ruusmann näeb noorte kaasamise juures mitmeid positiivseid külgi. «Ühest küljest aitavad noorte head mõtted linnapoolset tegevust rikastada, teisalt tekitab ise linnale olulistes küsimustes sõna sekka ütlemine noortes tugevama sideme oma kodukohaga.» Samuti näeb linnapea kinomaja erinevate generatsioonide liitjana – kui vanemale põlvkonnale oli kinomaja oluliseks vaba aja veetmise kohaks, siis paljud praegused noored pole saanud kinomaja poolt pakutavaid võimalusi kasutada. Noorte aktiivne tegevus kinohoone uuesti ellu äratamises tekitab aga ka nende jaoks olulise sideme antud hoonega. Kindlasti oli just Tõrva kinomaja see eriline koht, kus suur hulk tänaseid noori või ka juba veidi vanemasse ikka jõudnud kohalikke esmakordselt «Titanicut» või «Harry Potteri» esimest osa nägi. Vähemalt minu mälestustes kangastuvad just nende linateoste esmanägemised kinoga Koit. Kuigi kinomaja sulgemise põhjusena 10 aastat tagasi toodi välja kino-

külastajate vähesus, siis kino sulgemine linnas tuli kindlasti suurele osale tõrvakatest halva üllatusena. Ühelt poolt kaotas linn meelelahutusfunktsiooni pakkuva asutuse, teisalt aga jäi ajaloolist ja esteetilist väärtust kandev hoone kurvalt terveks aastakümneks tühjana seisma. Vandaalitsemise ning loomulike lagunemisprotsesside tulemusena rääma vajunud hoone hakkas aegapidi rikkuma linna üldmuljet. Õnneks mõistis linnavalitsus asja tõsidust ning võttis ette ratsionaalse ja igati õigustatud sammu – eelmise aasta hilissügisel ostis linn enampakkumisel kinomaja tagasi.

FOTO: ÜLLA TAMM

mäletavad kinomajas toimunud filmiseansse omast kogemusest. Nooremad saavad aga aimu hoone kaugemast ja lähemast ajaloost.

Tulevane konverentsikeskus? Kinomajja kavandatakse muuhulgas multifunktsionaalse konverentsikeskuse rajamist. «Kui varasemalt pole linnas leidunud kohta, kus näiteks noortele suunatud konverentse läbi viia, siis kinomaja taaselustamine võiks sellele probleemile lahendust pakkuda,» ütles Romet. Kuid mitte ainult noortele. Sobiks konverentsikeskus ju ka linnarahvast kaasavate koosolekute korraldamiseks. Teine kinomaja arendustegevusega seotud noor Margo Metsoja näeb konverentsikeskust meelelahutuslikku funktsiooni hõlmavate tegevuste toimumispaigana. Niisiis saaks kinomajas tulevikus toimuma seminarid ja konverentsid, teiselt poolt oleks tegu linna südames asuva vabaajakeskusega.

Kino peab ka saama! Ja teatrit!

Kindlasti oli just Tõrva kinomaja see eriline koht, kus suur hulk tänaseid Tõrva noori või ka juba veidi vanemasse ikka jõudnud kohalikke esmakordselt «Titanicut» või «Harry Potteri» esimest osa nägi. Videojutustus toob kinomaja loo huvilisteni Noortevolikogu on tänaseks päevaks haaranud enda kätte ohjad kinomajast kõneleva dokumentaalfilmi tegemiseks. Noortevolikogu esimehe sõnul tekkis idee kinohoone ajalugu tutvustava filmi väntamiseks käesoleva aasta veebruari lõpus. Intensiivsema informatsiooni ja materjali kogumine algas juba märtsis. Ära tasub mainida ka seda, et dokumentaalfilmi projektiga pole sugugi seotud vaid noortevolikogu liikmed. Tegevusse on kaasatud ka kõik teised, kes asja vastu huvi üles on näidanud ja avaldanud soovi projektis kaasa lüüa. Samuti on noortega ja filmimeeskonnaga igakülgset koostööd teinud Tõrva linnapea. Rometi sõnul võib ootama jääda noortepärases võtmes tehtud dokumentaalfilmi. Huvilised saavad lähitulevikus elada kaasa kinomaja ajaloole just nooruslikust fookusest lähtuvalt, kuna meeskond koosneb noortest, on nemad ka üheks sihtrühmaks, kellest mõned ehk

Ära ei saa unustada aga hoone esmast funktsiooni. Räägime ju ikkagi kinohoonest. Plaane, kuidas rakendada hoonet kino näitamise kohana, on juba mitmeid. Õigepea saavad huvilised kinomajas heita pilgu möödunudsuvisele Tõrva loitsu kontsertfilmile, sügisel aga võõrustab hoone Tõrva dokumentaalfilmide festivali, mille eestvedajateks on Viljandi kultuuriakadeemia tudengid. Augustis jõuab Tõrva Tule-Päevade raames huvilisteni dokumentaalfilm kinomajast endast. Noortevolikogu esimees näeb kinomaja ka filmiõhtute korraldamise kohana. Suurel ekraanil saaks näidata Eurovisiooni, kontserte või laulu- ja tantsupidusid. Kõne alla on tulnud regulaarne filmide näitamine nädalavahetustel. Kuna linnas tegutseb mitmeid teatritruppe, nähakse kinomaja teatrietenduste toimumiskohana. Linn ja noored ei panusta seega mitte ainult hoone korda tegemisse, vaid pakuvad oma tegevuse läbi kohalikele näitlemishuvilistele võimalust oma annet linnarahvaga uutel lavalaudadel jagada. Jääme lootma, et kõik ettevõetud plaanid õnnestuvad ning linn saab ühe multifunktsionaalse ja linnaelanikele rõõmu pakkuva hoone võrra rikkamaks. Et kinohoone suhtes nostalgiat tundvad inimesed saavad hoone korda tegemisest hulga positiivseid emotsioone ning et noorte kaasatus ka neid linnapildi jaoks nii olulise hoonega tugevamini seoks.

Suvekoolis saab sportida BIRGIT MARANIK birgit@tankla.net

Valgamaa noorte suursündmus suvekool tuleb ka sel aastal. Toimub see juba 21.-23. juulil. Kuna maakond kannab tänavu spordipealinna tiitlit, on fookuses loomulikult sport. Suvekool on olnud läbi aegade sündmus, mida oodatakse suure tuhinaga. Päev varem ei saa isegi sõba silmale. Jätame kolmeks päevaks sooja voodi ning viskame nurka rüperaali. Pakime telgi ning kutsume kaasa ka sõbrad. Juubelihõnguline suvekool toimub sel aastal taaskord Hummulis, kaunis Järvesilma turismitalus. Valgamaa noored saavad tutvuda erinevate aladega, näiteks kiikingu ja vehklemisega. Põhirõhk on suunatud eriliste ja aktiivsete liikumisalade tutvustamisele, märkamisele ja populariseerimisele. Kohale tulevad oma ala asjatundjad, kes teavad, mida teevad. Päevastele tegevustele tuleb lisa ka õhtuti. Esimesel õhtul esinevad noored omaloominguga. Teisel päeval esineb bänd ja võimalus antakse kohalikele noortele tegijatele. Veel toimub mõlemal õhtul noortele simman ja üllatusesinemise teevad

Omavahelistel võistlustel on suvekoolis ühendatud nii sportlik moment kui ka huumor. FOTO: ÜLLA TAMM

noorsootöötajad. Ka tänavu ei puudu suvekooli hing Venno Loosaar. Ta on olnud suvekooli päevajuht esimesest aastast alates ning on saanud laagri lahutamatuks osaks. Valgamaa noorte suvekool on õige koht tutvumaks teiste noortega ja samas ka suurepärane viis sisustada kolm mõnusat suvepäeva. Uuri rohkem kohaliku noorsootöötaja käest!

FOTO: TIMO ARBEITER

Noored Valgamaa võrkpallurid kohtuvad suvel Harglas LIIS LAHESOO liis@tankla.net

Arvult juba neljas turniir toimub 3. augustil algusega kell 10.30 Hargla maakultuurimaja juures olevatel võrkpalliväljakutel. Osalema on oodatud kõik kuni 26aastased Valgamaa noored. Seekordki jätkatakse võrkpalliga seotud õpitubade traditsiooni. Eelnevatel aastatel on teadmisi noortega jaganud Võru võrkpalliklubi treener Marko Mett, Tallinna tehnikaülikooli võrkpallimeeskonna mängija Karel Ellermaa ning Punase Risti liikmed. Tänavu on teemaks vedelike tarbimine ja toitumine suvistel spordivõistlustel. Läbiviijaks on toitumisnõustaja Kristiina Singer, kes võtab käsitlusse näited tervislikest toiduvalikutest, nende mõjust organismile, ohud üle- ja alatarbimisest. Selleks suveks lisandub kahele väljakule ka kolmas, teisaldatavate postidega väljak, mida saab transportida ning kiirelt üles panna igale poole, kus maapind vähegi võimaldab võrkpalli mängida. Kolm väljakut võimaldavad korraldada turniire varasemast rohkematele võistkondadele ning välja mängida kõik kohad alates esinelikust lõpuni. Ka auhinnalaud on saanud täiustust. Sel turniiril autasustatakse kõiki esikolmiku võstkondi diplomi, puuviljakorvi ja medalitega.

Selgitatakse välja parim nais- ja meesmängija, kes saavad kaela vastava kirjega hõbedase medali. Uuendusena on sisse toodud rändkarikas, mille omanikuks kuni järgmise turniirini saab seekordse võistluse võitja. Võistlusreeglites on erinevalt eelmistest turniiridest toimunud muudatused. Sel aastal võib ühest noortekeskusest osaleda rohkem kui üks võistkond ning kui väljakul olevas võistkonnas on üks liige viiest vähem, läheb tühja koha pealt punkt ja servimisõigus vastasele. Lisaks peab väljakul olema vähemalt üks naine ning hüppeserv on keelatud. Registreerida saab e-mailil rasmus.onkel@gmail.com või kohapeal. Vihmase ilma korral langetavad otsuse turniiri toimumise, edasi lükkumise või formaadi muutmises korraldajad. Taheva noortekeskuse noored ootavad kõiki võrkpallihuvilisi ka 21. juunil toimuvale Taheva valla lahtiste küladevaheliste võrkpalliturniirile ning 12. juulil toimuvale Hargla vollele. Lisainfo nende turniiride kohta on tulekul. Silma tasub peal hoida Taheva valla noortekeskuse Facebooki lehel ning aadressitel ank.taheva.ee ning www.taheva.ee. Võrkpallisuvi Taheva vallas saab teoks tänu Valga maakonna avatud noortekeskuste 2014. aasta projektikonkursile ja Taheva vallale.


2

Arvamus

JUHTKIRI:

Viimane, aga see-eest unustamatu! Viimane. Kas Sa, kallis lugeja, tead seda tunnet, kui teed miskit viimast korda? See miski on sul sügaval südames ja on olnud aegu, mil ei kujuta ettegi, et sa ei saa seda enam eales uuesti teha. See teadmine, tunne, mõte, see kriibib su hinge, kuid pole muud võimalust, kui hoida naeratus näol ja pisarad salaja kiirelt ära pühkida. Viimane. Meie, selle koosseisu viimane leht on Sinu ees. Meie aeg juhtidena on läbi saanud. Meie aeg juhtidena on läbi saanud. Meie aeg... ükskõik kui palju me seda endale korrutame, tundub see ikka ebareaalsena, võimatuna, ebameeldivana. See aeg on olnud ilus, südantlõhestav, meeldejääv, võrratu ja ausalt öeldes vahel ka uskumatult raske, kuid need inimesed, kellega oleme paar päeva enne uue numbri ilmumist ööd ja päevad Tõlliste noortekeskuses üleval olnud ja toimetanud, need inimesed on selle kõik korvanud. Praegugi neid sõnu kirjutades valdavad meid keerulised tunded. Ühelt poolt läheb elu lihtsamaks, sest viimane aasta on alati olnud kiire-kiire-kiire, kuid teisalt kaob ära suur osa me igapäevaelust. Mure kaob, rõõmud kaovad... haihtuvad meie jaoks õhku, kuid samal ajal muutuvad kellegi teise omadeks. Veider on mõelda, et paari nädala pärast pole meil enam kandvat rolli, pole tunnet nagu keegi togiks kogu aeg rusikaga kuklasse, sest see on just see, mida kohustused ja vastutus teevad. Tihtipeale mõtleme iga vaba hetk ajale, mis on möödunud. Vahel tundume teistele isegi tähelepanematu ja kõigest eemal, kuid me ei saa midagi teha, kui me mõtted lihtsalt lendlevad möödunud aastale... Enim jääme igatsema seda seltskonda, neid inimesi – meie inimesi. Sulle, armas lugeja, soovime seda, et hoolimata sellest, et meie lähme, jää sina ikka Tankla juurde! Ole kui truu sõber, kes nutab siis, kui tema nutab ja naerab siis, kui tema naerab. Praegu võiksid sa naerda, või vähemalt naeratada! Selline lahkumine ei tohiks olla kurb, see aasta on olnud meie ja loodetavast ka Sinu jaoks IMELINE! Ole sügisest taas esimene, kes lehte otsib. Naudi seda, naudi elu, naudi oma suve! Tunne ennast endana hästi, julge olla sina ise! Ole sama tubli nagu alati ja ära unusta – tee seda, mida sa armastad ja tee seda tihti! Jääme igatsema! Merlika ja Ester FACEBOOK:

facebook.com/tankla TWITTER:

twitter.com/tanklanet TUMBLR:

valgamaa.tumblr.com TOIMETUS

Väljaandja: MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Aia 18, Valga, 68205 Telefon: 5692 9769 (Merlika Hüdsi) E-post: toimetus@tankla.net Veeb: www.tankla.net Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Merlika Hüdsi. Tegevtoimetaja: Ester Kaasik. Sotsiaaljuht: Egle Kõvask. Turundusjuht: Ülla Tamm. Keeletoimetaja: Egle Kõvask. Fotograafid: Timo Arbeiter, Egle Kõvask, Ülla Tamm. Küljendajad: Timo Arbeiter, Merlika Hüdsi. Illustraator: Sandra Veski.

REPORTERID

Kaari Kaasik, Egle Kõvask, Liis Lahesoo, Madli Lehes, Birgit Maranik, Marian Orav, Catlin Saar, Laura Sööt, Ülla Tamm, Erki Vessin, Pille-Riin Vessin, Gertu Võsu. Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 2000 Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit. Partnerid: Sebra Sõbrad, Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK Loe noortelehte internetis: issuu.com/tanklaleht Valgamaa noorteleht Tankla ilmub 2014. aastal neli korda: 17. veebruar, 12. mai, 13. oktoober, 8. detsember. © 2014

sebra sõbrad

ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKI

GERTU VÕSU

gertu@tankla.net

Ma olin viieaastane ja tahtsin saada poemüüjaks. Mulle polnud keegi öelnud, et ta peab nende jäätiste eest maksma, mis ta ise ära sööb. Uskusin, et müüja pugib lõunaks tasuta maiustusi. Kaheksandas klassis ma enam poemüüjaks saada ei tahtnud. Mitte isegi seetõttu, et see jäätiste osa oli selgeks saanud, vaid pigem seetõttu, et minust hakkas kasvama inimene, kes tahtis maailmast saada pisut rohkem, kui tasuta jäätiseid. Tahtsin teha asju, mis paneks teised inimesed mõtlema. Kohe kindlasti ei tahtnud ma, et teised inimesed mulle juhiseid jagaksid. Mulle. Kaheksandikule, kes juba ise maailmast aru sai. Me kõik oleme vähemalt korra oma suureks

saamise tuhinas kuulnud seda, kuidas me kiirustame kuskile, kust õige pea pääseda tahame. Ma ei ole kunagi sellest aru saanud. Ma ei vahetaks oma kättevõidetud vabadust ja iseendaks saamist enam iial millegi vastu. Iseendaks saamine on valus protsess ja keegi ei oska öelda, millal see läbi saab. Kahjuks kaasneb sellega see, et pead taluma mingite plikade õelaid sosinaid vahetunnis sinu kohta, kuigi sa seisad sealsamas. Pead taluma, et kirjandusõpetaja loodab, et oled uus Kareva ja muusikatunnis oodatakse, et sammud Mozarti jälgedes. Ja aeg-ajalt pead teesklema, et sulle meeldib arvutimänge mängida, kuigi tegelikult loeks sa parema meelega raamatuid. Kõikide nende asjade seletamine kellelegi teisele võib üpriski keeruliseks osutuda. Eriti, kui juhtud kaheksandas klassis olema. Õnneks saab iga kaheksas klass ühel hetkel läbi. Noh, sellisel juhul, kui juhtud mõtlev inimene olema. Ma olen kohanud neid igavesi koolijütse küll, kes iga pakkumise peale pea seljas kutsuja juurde jooksevad, sest lihtsalt ei saa endale lubada seda, et keegi äkki arvaks, et ta reede õhtul ko-

PLUSS

FOTO: ÜLLA TAMM

t üha enam populaarsus Koolivormid koguvad

ed vaid tõusmas. Hetkel on ne vormid taas au sisse d pole just na hin igi Ku . jal Üle Valgamaa on kooli mu ereeritakse juba ka gen id ide tervet id et ku nii s, le, oli mõnes ko vaid teatud detai on võimalik soetada elist vah ste ila õp b da en kõige odavamad, siis pea. Koolivorm väh ei ma ost ja väl t sel vormi kohe ndab ühtsustunnet. kiusamist ning suure

dus raamatut loeb. Peole mitteminek võrdub sotsiaalse enesetapuga, sest kui sind pole seal, siis pole sind olemas. Nii nad istuvad selles kaheksandas. Vahel tahaksid ehk ka välja, aga samas pole minna kuskile. Õigel hetkel sai tehtud suurel hulgal valesid valikuid ja nüüd tuleb leppida sellega, mis on. Kaheksandas klassis on lihtne võtta kergem tee. Lihtne on teiste inimeste järgi käia ja palju raskem on ise teed rajada. Kui ma tahaksin kõlada nagu targutav vanainimene, siis ütleksin kindlasti, et keegi ei olegi ju öelnud, et elu peaks kerge olema. Tõsi. Ei peagi. Aga kulunud fraasidega inimesi ei paranda. See teadmine, et elu ei peagi kerge olema, ei aita antud olukorras mitte kedagi edasi. Kui aga iseendaks saamise valu üle läheb, siis pole elul vigagi. Võid reede õhtul kodus peikaga ristsõnu lahendada või olla Harry Potteri fänn, võid koguda kirjamarke ja olla maailma kõige suurem nohik. Kedagi ei häiri see. Selleks hetkeks oleks sa leidnud maailmast inimesi, kes on sinuga hästi sarnased. Inimesi, kes ei sosista sinu juuresolekul õelaid kommentaare ja kes ei oota, et sa alati kõiki asju teaks. See on preemia selle eest, et sul oli ühel hetkel piisavalt oidu, et suureks kasvada. Veel enam aga selle eest, et sa oled julgelt sina ise, et sa töötad selle nimel, et saaksid teha neid asju, mis sulle päriselt meeldivad.

MIINUS

vinud narkootikume 32% noortest on proo

FOTO: ÜLLA TAMM

uist es selgus, et 88 vastan olt läbi viidud küsitlus po avaid u om og t ek de ort uu no up a kk ma ko Valga rkootikume. Enamik na d nu im ovi En e. pro an ul ks ast on oma elu joo s ka mõni alla 12a D eluaastat, kuid leidu LS 30 ja y 13tas es us ecs , van iin d am oli noori tusid kanep, amfet osu ks de mi ku oti rko proovituteks na imid. ul ohutuna näivad rav avad. Et ning samuti esmapilg ained pigem kättesaad on s na d, et maakon tugevat a teh a vaj ks 45% vastanuist väitsi ole , da da ist maakonnas vähen id. narkootikumide tarbim ja tuues elulisi näite ega pid rup kig ris s lde he su d, töö tus ne en

Kas Valgamaal on haks? narkootikumid murekoMilliseid narkootikume oled proovinud? ANNA-MARIJA SLJUSARTŠUK Valgamaa noortekogu liige

Valgamaa noortekogu noored korraldasid aprillis veebiküsitluse teemal «Narkootikumide tarvitamine Valgamaa noorte seas», et saada ülevaade maakonna murekohtadest seonduvalt mõnuainetega. Küsitlusele vastanuid oli 271, kellest 70% naissoo- ja 30% meessoo esindajad. Aktiivseimaks vanusevahemikuks oli 16-20aastat. Valgamaal on 13 valda, millest kõik esindatud olid. Valga, Tõrva ja Otepää linnade kõrvalt olid aktiivsed sellised vallad nagu Palupera, Tõlliste ja Helme. Veebiküsitlusest selgus kurb tõde. 88 vastanutest on oma elu jooksul proovinud narkootikume. Enamus noortest omasid kokkupuudet narkootikumidega vanuses 13-30, kuid oli ka üksikuid, kes tundsid huvi mõnuainete vastu alla 12-aastaselt. Kanep, amfetamiin, ecstasy ja LSD on need mõnuained, mida on enim proovitud ja millest on kodukohtades kuuldud. Populaarseks valikuks osutusid karmide narkootikumide kõrvalt isegi esmapilgul süütuna tunduvad ravimid.

Küsitlusele vastanud noorte seas on narkootikume proovinud 88 inimest. Peamised põhjused, miks üle poole küsitletutest pole narkooti7% LSD kume proovinud, on selgelt eristunud – kardetakse proovimisega Kokaiin 7% kaasnevat sõltuvust, ei taheta väljuda oma käitumise ja mõistuse Heroiin 2% kontrollimise alt, ollakse kursis narkootikumide negatiivsete Kanep 46% mõjudega inimtervisele. Valgamaa noored arvasid, et põhjused, Amfetamiin miks hakatakse kasutama keelatud 10% aineid, võivad olla tingitud nii uudishimust, perekonnast, depressioonist, Ecstasy 12% kättesaadavusest kui ka sõprade halvast eeskujust. Ravimid 8% Maakonna noored ei ole rahul narkootikumidega seonduvast olukorrast Valgamaal. Muu 8% Vastanutest 45% väitsid, et maakonnas on mõnuained pigem kättesaadavamad. Kusjuures 43% ei ole asjaoludega kursis. Noorte arust oleks vaja teha tugevat ennetustööd, suheldes riskigruppidega ja tuues elulisi tud vili» on alati magusam. näiteid. Maailmas levivad reklaamid jätavad Valgamaa noortekogu on vabatahtlik ühendus, mille üheks noori aga üsna külmaks või hoopiski ärgataeesmärkidest on tuua noorte probleemid ja vajadused maakondvad huvi narkootikumide vastu, sest «keelalikule tasandile.


Maakond 3

9. mail välja kuulutatud Valgamaa aasta ema tiitli pälvis rõõmsameelne, naljalembeline, kohusetundlik, abivalmis, siiras ja avatud Pukast pärit viie lapse ema Maris Kärson.

Mida kujutab endast tunnirahuklass? MADLI LEHES madli@tankla.net

EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Lähedasi ja toetajaid, kes Marist sobivaks kandidatuuriks pidasid, oli mitmeid. Ja kuuldavasti nad ei eksinud. «Minu ema on nagu Hunt Kriimsilm üheksa ametiga. Kokk, kondiiter, keevitaja – ei leidu tööd, millele ta kätt külge ei paneks või millega hakkama ei saaks,» tõdes poeg Juhan. Ka tütar Laura sõnul tuleb ema ainult kiita. «Tema kannatlikkus ja headus ning oskus kõikidele meelejärgi olla on üüratu. Mäletan kas või seda, et neli last, kes igaüks soovis hommikuks erinevat toitu, selle ka said. Ta on igas mõttes väga suurepärane ema!» Konkurss aasta ema nominendile oli väga tihe, kuid komisjon leppis üksmeelselt sellega, et Maris Kärson on selle aasta ema. «Üks tuli valida ja Maris tundus sel hetkel kõige väärikam teiste väärikate seast,» sõnas maavanem Margus Lepik.

Aasta ema lepib vähesega, panustab paljuga Pidulikul vastuvõtul olid pereemaga kaasas abikaasa Enn ning pojad Ott ja Juhan.

«Teadsin, et mind oli esitatud nominediks ja arvestasin sellega. Ootasin ja ootasin, millal see viimane nominent öeldakse. Arvasin, et juba on aasta ema esimesena ära öeldud ja siis öeldakse hoopis viimasena. Tiitel võttis värina sisse Marise enda jaoks tuli võit täiesti ootamatult. «Teadsin, et mind oli esitatud nominendiks ja arvestasin sellega. Ootasin ja ootasin, millal see viimane nominent öeldakse. Arvasin, et juba on aasta ema esimesena ära öeldud ja siis öeldakse hoopis viimasena. Võttis ikka värina sisse. See on kõrge tiitel ja kindlasti on palju tublimaid emasid kui mina ja kas ma üldse seda vääringi. Aga väga tore.» Aasta ema Maris on sündinud Pärnumaal Pööraveres. Elanud ja õppinud on ta Pärnu-Jaagupis ning lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi, pärast mida töötas aastaid Puka keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana.

Puka vallas elab Maris oma perega juba aastast 1982. «Maris oli see, kes õpetas mind süüa tegema. See käis nii, et mina helistasin talle, olles ise 10-11aastane, et meil on kodus kanaliha, kurki, kartulit ja porgandit, mis ma sellest emale-isale õhtuks valmistada saaksin. Ja tema telefoni teises otsas muudkui õpetas, tee nüüd nii ja tee nüüd naa,» meenutas peretuttav Kaire Pedajas enda lapsepõlve. Siinjuures tuli kohe meelde perepoeg Juhaniga seotud repliik. «Mäletan kui Juhan oli väike ja vanaisa tahtis neile jõuludeks köögikombaini kinkida, mille peale Juhan Tsirgu papale ütles, et neil on köögikombain olemas, ainult et ta oskab sünnitada ka.»

Traditsiooniliselt saab aasta ema tänutäheks käsitööna valminud padja.

Pere kõrvalt jagub energiat ka teistele Aastast 2000 töötab Maris oma abikaasa Enn Kärsoni poolt üles töötatud ettevõttes Jumek AS, mis on üks Valgamaa suurimaid tööandjaid. Maris ja Enn on palju vaeva näinud, kuid pole ühtki ülesannet, mis oleks neile kontimurdev. Kahekesi poleks elu muidugi sama, mis on viie lapsega. Nende perre kuuluvad Sander, Laura, Juhan, Ott ja Anna-Liisa. Kolmekümne kahe Pukas elatud aasta jooksul on Maris sealsetele elanikele oma suurte tegudega silmad ette teinud. «Maris on sooja ja suure südamega naine, tubli ema ja vanaema. Nende aastate jooksul on ta silma jäänud positiivse, väga sõbraliku, aktiivse ning osavõtliku vallakodanikuna.» Maris on edendanud ka Puka valla elu – organiseerinud spordiüritusi ja neil ise osalenud, umbes 30 aastat visalt ning tahtejõuliselt pühendunud võimlemisrühma juhendamisele. Viimast neist teeb ta muideks täiesti omast vabast ajast ja tasuta. «Maris on eeskujuks kõikidele valla emadele,» nentis Puka vallavalitsus. Pereema on iseloomustatud kui mitmekülgset inimest. Lisaks tööle meeldib talle tegeleda tervisespordiga (mäesuusatamine, jalgrattasõit, jooga, kepikõnd, matkamine), reisida, küpsetada, lugeda raamatuid ja ajakirju, tegeleda aiatöödega ja kodukujundusega. «Ta ei ole kar-

Uurisime Valgamaa koolidelt, kuidas peavad õpilased end tunnis üleval. Kas üleüldse leidub tunnirahuklasse ning kes sinna saadetakse? Tuleb välja, et Valgamaal pole need eriti populaarsed, kuid mõned siiski eksisteerivad. Tõrva gümnaasiumis töötab tunnirahu klass lühinimega TRK alates 2007. aastast, Otepääl seevastu aga selle õppeaasta algusest. Tunnirahuklassi sattumiseks tuleb esmalt saada õpilasel suunamise leht. Kabinetis on olemas kõik põhikoolis vajaminevad õppematerjalid – õpikud, töövihikud, kontuurkaardid, atlased, teatmeteosed ja arvuti. Sealgi tuleb teha sama tunnitööd, mis tavalises klassis. «TRK põhieesmärk seisneb selles, et ükskõik mis põhjusel õpilane ei saa õppida oma klassi juures, ei jää ta ku-

nagi üksi, vaid on alati järelevalve all ja tegutseb TRKs vastavalt vajadusele. Olgu selleks siis näiteks rahunemine konflikti puhul, puuduvad õppevahendid või mõni muu põhjus,» lausus tunnirahu klassi õpetaja Lea Laaneväli. Keeni põhikoolis pole küll tunnirahuklassi, kuid neil on erija sotsiaalpedagoog, kelle juurde saab vajadusel õppureid saata. «Aasta jooksul on sinna sattunud vähesed. Meie õpetajate seisukoht on selline, et õpilasega peab hakkama saama tunnis. Kuna õpilaste arv on väike, saab nad klassiruumis eraldada üksi istuma. Kui õpilane eraldatakse klassist, antakse talle kaasa tunnimaterjal, millega peab tegelema ning hiljem aineõpetajale esitama,» sõnas Keeni kooli direktor Diana Sarapuu. Valgamaal on tunnirahuklasse vähe, kuid need täidavad oma eesmärki ja on abiks koolis distsipliini hoidmisel.

FOTOD: TIMO ARBEITER

MAI Aasta ema 2014 nominendid • Evelyn Tamm Ala põhikooli õpetaja ja kolme lapse ema • Janika Ploom Taheva sanatooriumi juhataja ja nelja lapse ema • Mae Juske Hellenurme leivakoja perenaine ja kolme lapse ema • Piret Vahtra passikontrolör ja kahe lapse ema • Tiina Neumann kaardistaja ja maamõõtja ning kolme lapse ema • Pille Kangur Pühajärve põhikooli õpetaja ja viie lapse ema • Merike Roop Otepää muusikakooli direktor ja akordioniõpetaja ning kolme lapse ema • Maris Kärson ettevõtja ja viie lapse ema

juv maailmaparandaja, aga ta teeb enda ümber olevate inimeste jaoks kõik, mis suudab. Lepib vähesega, aga ise annab kõik, mis tal on,» iseloomustab Kaire austusega Marist. Valgamaa aasta ema nominendid 2014. aastal olid Tiina Neumann, Merike Roop, Evelyn Tamm, Mae Juske, Pille Kangus, Piret Vahtra, Janika Ploom ja Maris Kärson.

17 17 24 31

Grillifestival Valgas Muuseumiöö Valga muuseumis Valgamaa tantsupidu Tõrvas Liivimaa laulupidu Valka laululaval

KAARI KAASIK

kaari@tankla.net

JUUNI 01 03 04 05 05-08 07 08 11 14-15 20 22 22-23 23 23 27

Kooliaasta lõpu ja lastekaitsepäeva pidu «Päikeseratas» Pedeli KHK jõekäärus Muusikakooli lõpetajate kontsert-aktus kultuurikeskuses Valga muusikakool Valga põhikooli laulu- ja tantsupidu VP laulupidu Valga - Valka kaksiklinnade festival «Helisev Liivimaa» Tivolipark Valgas Liivimaa laat ja meeleolukas laadaprogramm Paadiralli Pedeli jõel Valga linna 430. sünnipäeva pidustused Valga - Valka triatlon Valga Tõrva Tantsumäe mägede jooks Helme Pilgar kell 20.00 Pühajärve jaanituli 2014 Võidupüha paraad Valga kesklinnas Võidupühale pühendatud perepäev Valga isamaalise muuseumi territooriumil Hellenurme suvejooks

JUULI 05 Pühajärve jooks 7-18 Tankla õpilasmalev TÕM 12 Autoralli EAL Otepää rahvasprint 17-19 Rally Estonia, Tehvandi spordikeskus 21-23 Valgamaa noorte suvekool 27 Iigaste metsajooks 28-01.08 Noorkotkaste ja kodutütarde suvelaager

AUGUST

Kuidas üllatad emadepäeval ema? ERKI VESSIN erki@tankla.net

Liina Tsimmer Valga Üllatasin oma ema kõige huvitavamalt mõned aastad tagasi, kui ta oli emadepäeva täiesti unustanud. Kui ema koju jõudis, ootasin teda suure roosikimbu, iseküpsetatud tordi ja kingitusega, mida käis pidevalt poes vaatamas, aga ei raatsinud kunagi osta. Sel aastal on kink rohkem südamest. Paar päeva tagasi kirjutasin temast laulu, mille kavatsen linti laulda ning seejärel pühendusega talle välismaale saata. Emadepäeva pidades tunnustame emasid, kes on meie eest hoolt kandnud. Nii saame neile näidata, et lapse armastus ema vastu ei lakka. See on päev, mil ei tohiks ükski ema õnnetu olla.

Mehis Uibopuu Ädu Polegi oma ema otseselt üllatanud, kingin talle lihtsalt lilli. Sel aastal ostan lillede juurde ka tordi, mida hommikul koos sööme. Päev on oluline, kuna siis me näitame, et austame oma emasid.

Maiken Vähi Otepää Mul polegi erilisi emadepäeva tähistamisi olnud. Olen emale teinud tema lemmik küpsisetorti, mida plaanin teha ka sel aastal. Tähistamine on tähtis eelkõige sellepärast, et näidata üles erilist tänu oma emale, et ta on olemas just sellise imelise emana nagu mul vaja on.

Kristiina Saag Hargla Olen valmistanud talle koogi, luuletuse ja toonud oma aiast lilled. Ta on selle kohta alati öelnud, et kõik, mis on ise tehtud, on palju kallim kui mis tahes ostetud asi. Sel aastal proovin teha koogi ja kaardi. Emadepäeva tähistamine on oluline seepärast, et emasid ikka mäletataks ja meeles peetaks ning et nad teaksid, et neist hoolitakse.

01-03 06-10 07 08-09 09 12 15- 17 15 19 30

TriSmile Otepää triatlon 2014 Tõrva Tule-Päevad Põhjamaine suvepidu lastele Säde pargis Leigo Järvemuusika festival Tõrva loits 2014 Noortepäev Valga noortekeskuses Valga militaarajaloo festival Jõekääru kontsert Pedeli paisjärve saarel Öölaulupidu Pukas Muinastulede öö Pedeli paisjärve saarel

SEPTEMBER 03 04 05 12 27

Valgamaa sünnipäeva koostöömängud Tõrvas Valgamaa sünnipäeva koostöömängud Valgas Valgamaa sünnipäeva koostöömängud Otepääl Tõrva kolme järve jooks Sooru järvejooks Allikad: omavalitsuste kodulehed, kultuur.info


4

Kirev elu

Praktikandid: naabrid arvasid, et oleme röövitud Kutseõppekeskuse vilistlased (vasakult Kerlyn Kupits, Geiri Sperling, Alexandra Pravdina, Reilika Hunt) Granadas praktikal. FOTO: ERAKOGU EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Selle aasta kevadel veetsid Valgamaa kutseõppekeskuse vilistlased, logistika klienditeeninduse erialal õppinud Reilika Hunt, kokaks õppinud Kerlyn Kupits ja Alexandra Pravdina ning ingliskeelsel õppealal veokorraldust õppinud Geiri Sperling kuus nädalat välispraktikal Hispaanias Granadas. Praktikale pääseti lõpetanute programmi raames. Välispraktikale on võimalus minna kõigil kutseõppekeskuse õpilastel, kes on õppetöös häid tulemusi saavutanud. Soovijatel tuleb kirjutada avaldus ja ingliskeelne motivatsioonikiri. Elu Hispaanias möödus praktikantidel imehästi. Vastuvõtt oli soe, rahvas ümberringi lõbus, sõbralik, toetav ja positiivne. Lisaks välispraktika kogemusele tuuakse positiivsena esile ka silmaringi avardamise võimalus, tutvumine uue kultuuriga ning võimalus puhkuseks. Suhtluskeelena kasutati enamasti hispaania keelt. Just seetõttu tuli ka enne reisi noortel koolis hispaania keele algkursus läbida. «Viimased päevad enne lahkumist käisime tüdrukutega linnas ostlemas, et kodustele kingitusi viia. Kõike aga kaasa osta ei saanud, sest kohvri lubatud kaaluks oli 15kg. Olime üpris mures, kas kohvri kaal mahub selle numbri sisse ja otsustasime naabritelt abi küsida. Tõlkisime Google’ga endale teksti paberile, läksime paar

maja edasi, koputasime uksele ja näitasime paberit. Ei oska öelda, kuidas Google tõlkis, aga nalja sai. Naabrid arvasid, et me ei saa koju või oleme röövitud ja läks aega enne kui nad meie muret mõistsid,» meenutas Reilika üht meeldejäävamat osa praktikast. Pandi tähele, et Eestis on praktikantide tööaeg pikem kui Hispaanias. Positiivsena toovad neiud välja Eesti korrapärase liikluse ning riigi väiksuse, müra on vähem, elu rahulikum ja turvalisem ning loodust rohkem. Praktikal käidi hea meelega, sest avastamisrõõmu jagus ja enese proovilepanekut võimaldati. Reilika sai oma eriala raames teha inventuure, komplekteerida, markeerida, pakkida ja tegeleda kaubaarvetega. Lisaks eelnevale sai ta töötada erinevatel tootmisliinidel. Ka kokkadel oli huvitav elu, töö kõrvalt visati nalja Eesti noorte kohaliku keeleoskuse ning kommete üle. «Hispaanias hinnatakse toidu tegemisel töö kvaliteeti, mitte kvantiteeti – sealsed inimesed teevad tööd hingega,» kiitis koka eriala lõpetanud Alexandra riigi omapära. Välisriigis oldud aja jooksul said neiud ennastki analüüsida ning õppisid palju. «Võtan elu palju positiivsemalt kui enne, oskan rohkem hinnata seda, mis mul on ja olen rõõmsam, jagan seda positiivsust ka teistele,» tõdes neiu. Valgamaa kutseõppekeskuse õpilased on käinud praktikal ka Bulgaarias, Saksamaal ja Rootsis.

Koolide lõpuaktuste ajad KOOL

Kuupäev

ALA PÕHIKOOL

21. juuni kell 12

AUDENTESE OTEPÄÄ FILIAAL

20. juuni kell 12

HARGLA KOOL

14. juuni kell 15

HUMMULI PÕHIKOOL

17. juuni kell 16

KEENI PÕHIKOOL

14. juuni kell 14

LÜLLEMÄE PÕHIKOOL

14. juuni kell 15

OTEPÄÄ GÜMNAASIUM

9. kl 20. juuni kell 12 12. klass 20. juuni kell 17

PALUPERA PÕHIKOOL

14. juuni kell 12

PUKA KESKKOOL

9. kl 20. juuni kell 14 12. kl 21. juuni kell 14

PÜHAJÄRVE PÕHIKOOL

13. juuni kell 16

RIIDAJA PÕHIKOOL

13. juuni kell 18

TSIRGULIINA KESKKOOL

9. kl 18. juuni kell 17 12. kl 20. juuni kell 17

TÕRVA GÜMNAASIUM

9. kl 21. juuni kell 12 12. kl 21. juuni kell 16

VALGA GÜMNAASIUM

20. juuni kell 12

VALGA KAUGÕPPEGÜMNAASIUM

19. juuni kell 14

VALGA PÕHIKOOL

20. juuni kell 15

VALGA VENE GÜMNAASIUM

9. kl 18. juuni kell 16 12. kl 20. juuni kell 16

VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS

20. juuni kell 12 Allikas: Jelena Kalames

2008. aastal sepatööd õppima läinud Valgast pärit Aimar Pehlak ja Tsirguliinas elav Mihkel Saul täitsid oma unistuse – rajasid enda sepikoja. OÜ Terasetuli tegi läbi pika ja keerulise protsessi ning on nüüdseks maandunud Põdrala valda, Rulli külla. PILLE-RIIN VESSIN pilleriin@tankla.net

«Koolis ikka küsiti tulevikuvisiooni kohta ja vastasimegi alati kuidagi ükskõikselt, et rajame oma sepikoja. Kooli lõpuks hakkasime ideed realiseerima, kuigi me polnud kindlad, kas Valgas sepikoda juba eksisteerib, oli algne mõte siiski olemas,» rääkisid mehed. Kõige keerulisem kogu protseduuri juures oli olulised dokumendid korrektselt vormistada. «Meil, kes oleme õppinud seppadeks, polnud õrna aimugi sellest paberimajandusest ning seetõttu pidime projekti korduvalt ümber sõnastama,» tunnistas Aimar. Kui asjad jõudsid nii kaugele, et projektile oli rahastus saadud, hakkasid mehed mööda Valgamaad ringi sõitma, et leida sobiv hoone. Praeguse asukoha Rullis leidsid nad siiski tänu tutvustele. Ette tuli hetki, kui peast käisid läbi loobumismõtted, kuid nendele mehed kaua pidama ei jäänud ning viisid asja hoogsalt lõpule. Nime otsimine oli jube protsess – küll küsiti arvamusi vanaemalt, sugulastelt ja sõpradelt, kuid ükski ei tundunud olema see õige. Peale inspiratsiooni ammutamist Metsatöllult jõudsid mehed lõpuks otsusele. Ettevõtte nimeks sai Terasetuli, mis meeste arvates kõlab suurepäraselt ja meeldejäävalt ka inglise keeles.

Me ei võistle hiinlastega Sepiste valmistamine pole meeste põhitöö, seepärast meeldib neile nimetada seda hoopiski põhikohaga hobiks. Selle tõttu on ka ajaplaneerimine alati suureks katsumuseks, sest tuleb jõuda põhitööle, sepikotta ning ka kodus vajalikud toimetused ära teha. Vaba aega võrreldes varasemaga on palju vähem. Sõbrad ja perekond on alati mehi toetanud, kuid leidub ka inimesi, kes suhtuvad nende töösse kahtlevalt, kuna ei olda päris kindlad, kui tulus sepatöö on. Noored sepad ei oska otseselt vastata, kuidas end motiveerivad. «Motivatsioon tuleb meie seest, seda on lihtsalt kogu aeg olnud,» on mehed ühel arvamusel. Mihkel tõdes, et sepikojas tööd tehes saab ühteaegu ka puhata. «Stressi ei tule, alati on rõõmus ning töö on hästi vaheldusrikas – kunagi ei tee ühte ja sama asja

Tulihingelised noored rajasid sepikoja

Noormeeste jaoks on sepatöö hea võimalus igapäeva rutiinist lahkuda.

hommikust õhtuni. Ma saan end väljendada läbi oma elukutse.» Aimari arvates peab töö olema selline, mida tahad teha. «Me ei võistle hiinlastega, et kiirelt valmis ja asi korras. Me ei tee masstoodangut – iga töö on kunstniku ainuteos. Iga naelgi on erinev. Ta võib olla sarnane, kuid kunagi ei kordu üks ühele,» sõnas Mihkel, kes peab end käsitööliseks ja pooleldi kunstnikuks. Sepatöö vajab aega ja kannatust. Iga tellimus nõuab omaette pingutust.

Sepatööd tehakse erilise hoolega Sepikojas kasutavad nad võimalikult vähe tänapäevaseid lahendusi. Kuigi töö on füüsiliselt koormav ning temperatuurid võivad kohati ulatuda lausa 60 kraadini, on Aimari ja Mihkli jaoks siiski tähtis kvaliteet. «Eks see ole ka sepatöö mõte – teha asja erilise hoolega, mis kestaks veel 100-150 aastat, et järgmised

põlvedki saaksid valminuid töid näha. Me teeme iga tellimustööd nagu iseendale – hingega. Tahame oma tööle peale vaadates tunda uhkust, mitte pista pea liiva alla ja häbis tunnistada, et meie valmistasime selle.» Tagasiside põhjal saab väita, et kliendid on tehtud tööga väga rahule jäänud ning tahetakse aina juurde. «Sepatöö ei ole odav. Iga inimene, kes on oma käega midagi teinud, näeb kui palju vaeva ja aega selleks kulub. Samas me ei võta seda ka kui rikastamise kohta, kus hakkame julmalt inimesi nöörima,» räägib Mihkel, kuid mehed loodavad siiski ühel päeval puhtalt sepatööle üle minna ning hakata sellega peret üleval pidama. Huvilistel on võimalus lugeda lähemalt nende koduleheküljelt www.terasetuli.ee või nagu meestele meelsam – minge ise sepikotta kohale.

Lapsepõlve unistuse täitnud Imre kogub näitlemisega tuntust PILLE-RIIN VESSIN pilleriin@tankla.net

Lapsepõlves näitleja ametist fantaseerinud Imre Õunapuul täitus oma unistus. Tänaseks päevaks on Karula vallast pärit noormees läbinud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia näitleja eriala ning asunud tööle Rakvere teatrisse. Imre on läbinud muusikakooli ja käinud laulmas, gümnaasiumis on osalenud näiteringis ning palju aega veetnud laval. Esimesed kokkupuuted näitlemisega tulid juba põhikoolis ning algklassides osales ka näiteringis. «Enne esimest klassi kutsuti mind osalema Lüllemäe põhikooli lavastusse «Nukitsamees», kus mängisingi oma esimese rolli nukitsamehena,» sõnas Imre. Valgamaal lõi ta aktiivselt kaasa Kungla muusikalitrupiga tervelt neli aastat ning kui gümnaasiumi lõpp hakkas paistma, mõistis, et just näitlemine on see, millega tahab edaspidises elus elatist teenida. Pärast gümnaasiumi seadis ta vapralt sammud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia poole. «Ma nii enesekindel ei olnud, et lähen löön ukse lahti ja astun kooli. Ega ei uskunud küll, et sisse pääsen. Tõtt-öelda mul polnud aimugi, mida see kõik seal tähendab.» Paar nädalat enne kooli lõpetamist sai noor teatritudeng uskumatu stsenaariumi osaks. Võttes vastu telefonikõne, sai kutse Rakvere teatrisse, kus oli varem esitanud diplomilavastuse «Nullpunkt». Lisaks põhitööle leiab noormees aega mängida akordionit bändis Enesei-

metlejate Klubi ja laulda RAMMMis. «Sellele, miks ma seda kõike teen, on üsna keeruline vastata, eriti, kui oled näitlemisega igapäevaselt seotud. Eks see ole suuresti sellest, et näitlemine paistab olevat rutiinivabam. Rõhutan sõna «vabam», sest eks sealgi tekib rutiin, aga see ei tungi niivõrd esile. Loomulikult ka veidi edevusest ja loominguga tegelemine annab teatud hingelise vabaduse,» rääkis Imre oma südametunnistuse puhtaks. Temale kõige olulisem ning meeldejäävam etteaste on olnud esimene lavastus «päris» teatris. Antud juhul «Uno Bossa ehk Uno Loobi seitse elu.» Imre ei ütle, et näitlemine on põhifaktor, mis inimest kujundab, kuid nagu öeldakse «Inimene on seda nägu, millega ta tegeleb.» Lavahirm on noort näitlejat kogu aeg vaevanud, kuid ta ei soovigi sellest vabaneda. «Vahel on see hirm, kuid vahel on see hoopiski meeldiv erutus. Sellest vabaneda ei saa. Kui vabaneks, siis oleks nagu midagi valesti. Jääks mulje nagu asi ei pakuks enam niivõrd pinget ning siis peaks näitlemise pigem katki jätma. «Üks raskemaid näitlemisega kaasnevaid omadusi, mille Imre välja toob, on iga õhtu tekitada olukord nagu mängiks oma rolli täiesti esimest korda. Näitleja võib ühte rolli mängida sadu kordi, kuid igal etendusel tuleb luua õhkkond nagu seda esitatakse esimest korda, sest konkreetsele inimesele on see siiski esietendus. «Tulevikku ei oska ette

FOTOD: ÜLLA TAMM

Nagu öeldakse: Inimene on seda nägu, millega ta tegeleb. Imre puhul kehtib see täielikult. FOTO: ERAKOGU

ennustada, aga pürgin selle poole, et olla vajalik ning väärtuslik, mis annab teatud mõttes vabaduse liikuda ja tegutseda sellega, mida päriselt teha tahaksin.»


Kirev elu 5

Lapsepõlves kirjanikuks, moekunstnikuks või advokaadiks saada soovinud Tõrvast pärit Kirke Karja pälvis tänavu kevadel muusikavaldkonnas Eesti noore džässitalendi auhinna. EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Muusikaga on Kirke seotud olnud juba noorest east saadik. Lüke sellesse maailma sai alguse kodust, mil pereliikmed otsustasid ta klaverit õppima panna. Kuni kaheksanda klassi lõpuni omandas Kirke haridust Tõrva gümnaasiumis, edasine tee viis teda Tartusse, kus astus Tartu Karlova gümnaasiumisse ning selle kõrvalt ka Heino Elleri nimelisse muusikakooli. Pärast muusikakooli lõpetamist Tartus kolis Kirke Tallinnasse. Pealinnas võttis suuna muusikaakadeemiasse klassikalist klaverit õppima, käies samal ajal ka Georg Otsa nimelises muusikakoolis pop-jazzi osakonnas. Hetkel õpib ta muusikaakadeemia magistrantuuris jazzosakonnas jätkuvalt klaverit. Neiu jaoks, kel terve karjäär veel ees, tähendab muusika kõike. «Ma arvan, et muusika ja üleüldse kõikide kunstide mõte on «ravida» inimesi. Kui näiteks tunned ennast kurvana ja kuulad sel hetkel mingit melanhoolset lugu, siis hakkab kohe parem.»

Tuleb palju õppida ja harjutada Ei saa öelda, et muusikat teha oleks kerge, aga samas pole ka raske, nagu Kirke ise välja toob. «Keeruline on teha midagi sellist, mis poleks klišee, ebakvaliteetne ja igav, aga kui piisavalt pingutada, siis see õnnestub ja tundub

20 aastat on viinud Kirke edusammudeni Klaverit on Kirke mänginud juba 20 aastat ja vahepeal päevas isegi üle 10 tunni.

lihtsam kui esmapilgul.» «Õppida ja harjutada on vaja palju. Eelkõige just neid asju, mis välja ei tule ja mida ei oska. Sageli teeme kõike vastupidi– hästi tore on mängida juba seda, mida nagunii oskad,» tõdes neiu. Tänaseks on Kirke klaverit mänginud umbes 20 aastat, vahepeal lausa üle 10 tunni päevas, kuid ka siis leidub miskit, mida tahaks rohkem osata. Oma suurimaks eeskujuks peab ta eriala õppejõudu Kristjan Randalu. «Ta on väga otsekohene ning põhjalik õpetaja, südamlik inimene ja suurepärane muusik. Ta teeb koostööd näiteks Vaiko Eplikuga ja paljude tippmuusikutega väljaspool Eestit.» Selle aasta algul andis Kirke

«Keeruline on teha midagi sellist, mis poleks klišee, ebakvaliteetne ja igav, aga kui piisavalt pingutada, siis see õnnestub ja tundub lihtsam kui esmapilgul.» oma 9-liikmelise ansambli Pae Kollektiiviga välja plaadi, kus kõlavad tema enda kirjutatud lood. Esimest plaadi väljaandmist peab ta väga oluliseks sammuks. Enim väärtustab Kirke vabadust elu üle ise otsustada ja elada vabas Eestis. Just seda soosib ka tema valitud muusikastiil. «Jazz

FOTO: MERLI ANTSMAA

pakub minu jaoks kõige rohkem vabadust otsustada. Missugune on ansambli koosseis, mida me mängime ja kuidas me seda teeme – seda kõike saab ise valida. Jazz on selles mõttes huvitav, et sel žanril on palju mõjusid ka popist, rokist, klassikast jne. Erinevaid stiile on huvitav segada.»

Loomingulisuse võttis kaasa lapsepõlvest Oma lapsepõlvele mõeldes meenub džässitaril koheselt algkooli aeg. «Mäletan seda aega. See oli väga põnev etapp. Olime klassikaaslastega üsna hakkajad ja loomingulised: käisime kooliteatris ja kirjutasime ise näidendeid, õmblesime mardisandi jooksmiseks uhkeid kostüüme ja valmistasime

ette ulatuslikke esinemiskavu, käisime koos muusikakoolis ning huviringides ja ehitasime onne. Kogu aeg oli hästi lõbus!» Praegu elab Kirke oma elu samas tempos, kui mitte kiiremini. «Tavaliselt magan hommikul viimase võimaliku hetkeni ja siis jooksen muusikaakadeemiasse tundi või proovi. Neid on päeva jooksul tavaliselt mitu ning nende vahel üritan natuke klaverit harjutada, muusikat kirjutada või hängin sõpradega. Enamus mu sõpru on samuti muusikatudengid, nii et juhusliku kohtumise ning kohvitamise tõenäosus on väga suur. Kui õhtupoolik on proovidevaba, siis lähen tavaliselt mõnele kontserdile, vahel kuulama, vahel ise mängima. Hilisõhtuti tegelen bürokraatiaga – vastan meilidele, organiseerin bändi asju ja teen koolitöid.»

LAURA SÖÖT

laura@tankla.net

Pimp my ride #maaseestratas

@GERTRUDAASAROHT

Plaanib suuna võtta Euroopasse Muusika kirjutamiseks ammutab neiu mõtteid igapäevaelust. Küll korjab neid üles erinevatest vestlustest, siis jälle raamatutest, mida lisaks muusikalisele hobile lugeda harrastab. Veel meeldib talle rattaga sõita, kinos käia ja sõpradega põnevalt aega veeta. Plaanid tuleviku osas on Kirkel lahtised. «Tahaksin minna mõneks ajaks kuskile Euroopasse jazzi ja kompositsiooni õppima, võibolla Kopenhaagenisse või Berliini, aga eks näis, mis saab.» «Ma olen valmis oma eesmärgi täitmise nimel kas või aknast või korstnast sisse ronima, kui uksest ei lasta. Olen õppinud, et mõned võimalused ei pruugi tulevikus enam avaneda, kui neist praegu kinni ei haara.»

koool #õppimas#tark

@KHEIT_TRIFANOV

Suusatame, kuni veel määret on!

@MARDOKOOP

REKLAAMTEKST

Noorsootööõpe Tallinna Ülikoolis Üle 20 aasta on Eestis võimalus omandada noorsootööalast kõrgharidust – omandada professionaalseks noorsootööks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Nõnda nagu on muutunud noored, on muutunud ka eriala. Tegemist on erialaga, mis areneb ja liigub koos tänaste ja homsete noortega – väga põnev väljakutse nii õppijate kui ka õppejõududele.

Eriala lõpetanu: - teab noorsootöö eriala põhimõisteid, lähtekohti, käsitlusi ja eesmärke ning mõistab valdkonna aktuaalseid probleeme ja nende lahendusvõimalusi; - rakendab omandatud teadmisi ja oskusi tingimuste loomiseks noore isiksuse mitmekülgseks arenguks; - on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust; - lähtub oma tegevuses noorsootöö põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja olukorrast; - määratleb end noorsootöötajana ning mõistab enese professionaalse arengu ja elukestva õppe olulisust.

Kuidas ja mida õpitakse?

3 aasta jooksul käib õppimine ja praktiline tegevus käsikäes – lisaks loengutele ja seminaridele, toimub hulgaliselt õppekäike, praktikume ja praktikaid reaalsetes töökeskkondades. Väärtustame õppimist – nii formaalset, mitteformaalset kui ka informaalset.

Eriala iseloomustavad avatus, nooruslikkus, väärtused, mobiilsus ja väljakutsed. Õpingute käigus omandatakse kasvatus- ja noorsootöö põhimõtted, õpitakse tundma noorte elu tegelikkust, hinnatakse noorte vajadusi ja kohalikke olusid, õpitakse kasutama erinevaid töövorme ja meetodeid ning analüüsima iseennast ja oma tegevusi noorsootöötajana. Olulisel kohal on ka psühholoogia ja noortekultuur.

Rakenduskõrgharidus Päevaõpe ja kaugõpe Õppeaeg 3 aastat Õpingute raames on üliõpilasel võimalik valida erinevate suundade vahel, omandades süvendatud teadmised ja oskused karjääriteenustest, koolinoorsootööst, loovtegevuste või sportlike huvitegevuste juhendamisest ning tööst haavatavate sihtgruppidega.

Kellele mõeldud?

Noorsootöö eriala sobib kõigile, kes

soovivad panustada noorte ja kogukonna arengusse. Eriala lõpetanu on professionaalse ettevalmistusega, oskab omandatud teadmisi ja oskusi rakendada praktilises töös noortega. Samuti väärtustab ta tolerantsust, multikultuursust, positiivset eluhoiakut, tervislikke eluviise ja elukestvat õpet. Noorsootöö eriala lõpetanud töötavad noortekeskustes, koolides, noorteorganisatsioonides, kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes, huvikoolides, info- ja nõustamiskeskustes, kultuurikeskustes, laagrites, politseis, vaba aja keskustes, spordiasutustes, kirikutes, raamatukogudes jm. Eriala lõpetajad tegutsevad nii kodu- kui välismaal.

Dokumentide esitamine alates 27. juunist 2014 Sisseastumiseksamid 10.-11. juulil 2014 Õpinguid on võimalik jätkata magistriõppes. 2015. aastast on kavas avada noorsootöö magistriõpe Tallinna Ülikoolis.

Õppimine noorsootöö erialal on põnev, seda nii õppemeetodite, mitmekülgsete praktikate kui ka õppejõudude poolest. Täiendav info: www.tlu.ee/tps


6

Kaitseliit/reklaam

Tule õppima Luua metsanduskooli! Koduleht www.luua.edu.ee

Luua, Palamuse vald 49203 Jõgeva maakond

tel 776 2111 e-post info@luua.ee

PÄRAST PÕHIKOOLI Metsandus Forvarderioperaator

IV taseme kutsekeskharidusõpe

statsionaarne

3a

Harvesterioperaator

IV taseme kutsekeskharidusõpe

statsionaarne

3a

Metsamajandus

IV taseme kutsekeskharidusõpe

statsionaarne

3a

Metsakasvatus

III taseme kutsekeskharidusõpe

mittestatsionaarne

1a

Aiandus Maastikuehitaja

IV taseme kutsekeskharidusõpe

statsionaarne

3a

Puukoolimajandus

III taseme kutseõpe

mittestatsionaarne

1a

PÄRAST GÜMNAASIUMI Metsandus Forvarderioperaator

IV taseme kutseõpe

statsionaarne

2a

Metsamajandus

IV taseme kutseõpe

statsionaarne

2a

Arborist

IV taseme kutseõpe

mittestatsionaarne

1,5 a

IV, kutseõpe

mittestatsionaarne

2a

Maastikuehitaja

IV taseme kutseõpe

statsionaarne

2a

Maastikuhooldaja

IV taseme kutseõpe

mittestatsionaarne

1a

Turism Loodusretkejuht

Aiandus

Dokumentide vastuvõtt statsionaarsesse õppesse kuni 25. juulini 2014. Dokumentide vastuvõtt mittestatsionaarsesse õppesse kuni 15. augustini 2014. Kõikidel erialadel head praktikavõimalused nii kodu- kui ka välismaal.

Lahtiste uste päev 10. mail 2014 kell 11.

Hakkajate kodutütarde arv küündib kolmesajani Kodutütarde Valgamaa ringkond võib rõõmu tunda, sest nende tegemistest huvituvaid noori tütarlapsi on juba ligi 300. Suurim tegutsev rühm on pärit Tõlliste vallast, järgneb Valga linn. EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Suurt liikmelisust toetab kindlasti organisatsiooni mitmekülgne tegevus. Toimuvad laagrid ja õppepäevad, mis on noortele tasuta. Suurema kogemuse saamiseks on hakatud osa võtma ka koduriigist väljaspool toimuvatest sündmustest. «Väga hästi toimib sõbra värbamine ehk noored toovad ise teisi liikmeid organisatsiooni juurde,» nentis noorteinstruktor Kaimo Vahtra. Kui varasemalt said organisatsiooni kuuluda noored teatud vanuseni, siis uue seaduse järgi on teisiti. «Vastavalt uuele kaitseliidu seadusele ei ole kodutütardel enam vanusepiiri, ehk kui tütarlaps tahab, jätkab ta pärast 19aastaseks saamist tegevliikmena Kodutütarde organisatsioonis. Soovi korral on tal võimalus minna edasi naiskodukaitsesse või kaitseliitu.» Tüdrukud pole aga üksi, nende kõrval on sirgumas terve hulk noori mehi, kellega koos laagrites ja õppustel käiakse. Suvelaager, pealinna laager, kuperjanovlaste rada, sügislaager, loometöö õppepäevad, talilaager, väle jänes ja organisatsiooni aastapäev on suuremad sündmused, millest noortel võima-

Kodutütreid võib näha ka tänavu juunis toimuval võidupüha paraadil.

FOTO: EGLE KÕVASK

lus aasta jooksul osa võtta. «Sel aastal toimus esimest korda kodutütarde käsitöölaager, kus tüdrukud õmblesid endale ise seelikud. Suvel on au osa võtta ka võidupüha paraadist, mis tänavu Valgas toimub ja tegelikkuses on meil peaaegu iga nädalavahetus mingi sündmus.»

Kasulik saab olla ka vabatahtlikuna Just seetõttu, et teha ja kogeda midagi huvitavat, lööb organisatsioonis aktiivse ja toimeka kodutütrena kaasa ka Lüllemäelt pärit Piia-Mari Lepp. «Astusin kodutütreks 7aastaselt, kuna oli soov teha midagi põnevat. Selle aja jooksul olen õppinud palju: sõlmede tegemist, esmaabi andmist, enesekaitse tagamist, liivakaartide meisterdamist, tordi valmistamist, morse ehk punktkirja lugemist, peotantsu, püssi lahtivõtmist ja kokkupanemist ning palju muud. Mulle meeldib, et sealsed inimesed on rõõmsad ja abivalmid.»

Lisaks omaosalusele saab aidata ka vabatahtlikuna laagrite või võistluste tegevuspunktides, viia läbi õpitube või hoopiski korraldada filmiõhtuid ja matku. «Aktiivsemad ja tublimad kodutütred saavad ekskursioonile. Kaitseliidu Valgamaa maleva poolt autasustatakse kõiki ringkonda hästi esindanud noori hinnalise meenega.» Silmapaistvamad vabatahtlikud organisatsioonis on Mareli Nielson Valgast, ning Kaisa Ööbik ja Laura Melk Pukast. Viimased on pälvinud ka aasta kodutütre tiitli. Organisatsiooni eesmärkideks on arendada noorte vaimseid ja kehalisi võimeid, valmistada ette kodutütreid naise ja ema ülesannete täitmiseks, kasvatada kõrge moraaliga isiksusi ning noorte isamaalist meelsust ja valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, süvendada armastust oma kodu ja isamaa vastu, õpetada austama ja armastama eesti keelt ja eesti meelt.

POLE NII TÄHTIS KES ON SU VASTAS, SEST TÄHTSAM ON KES ON SU KÕRVAL. WWW.SOJAKOOL.EE


Suvi 7

Kes mida säutsub?

@huntgang

Fotograaf, kes ÜLLA TAMM ylla@tankla.net

Airika näpunäited noortele • Pildistamise tunne peab peale tulema, muidu võivad fotod nässu minna • Mida vabamalt tunneb end fotograaf ja modell, seda parem on tulemus • Pildistamine peab olema lõbus, mitte tavaline tegevus • Samal päeval ei ole soovitatav pilte töödelda, hiljem näeb teisest nurgast • Avastage koduümbrust, pildistage Valgamaal

Airika Vettik on Valgamaa noor, kes aastaid kodumaakonnast eemal olnud, kuid iga vaba hetke veedab Helmes, kus on üles kasvanud. Vahelduseks kodus puhkamisele ja mõnulemisele võib Airikat kohata kaameraga ringi kõndimas ja jäädvustamas põnevaid hetki. Viimased viis aastat püüab ta fotograafiaga tegeleda nii palju kui vaba aega leidub.

Ande fotograafiaga tegelemiseks avastas Airika varakult, kui perereisidel tuli teha kordamööda pilte, et kõik inimesed jäädvustatud saaks. «Vanaema julgustas, et proovi selle nurga alt ka,» räägib neiu esimestest katsetustest, kuidas sai algul loodust pildistatud ning hiljem siis inimeste peale üle mindud. Vettikute põlvkonnas on fotograafid olnud üle ühe põlvkonna, nagu Airika ütleb, isa jäi vahele. «Airika on see, kes suudab tõsta tuju ka kõige lootusetumas olukorras. Tema rahulik iseloom on lausa kadestamist väärt. Samuti tema järjekindlus ning tohutu kohusetundlikkus. Ta teab mida ta tahab ja töötab selle nimel,» kirjeldas sõbranna Merlin Tõnisson. Teadmised on saadud ise katsetades ning nõuandeid kuulda võttes. Ühelgi koolitusel pole Airika osalenud, kuid püüab fototeemalisi raamatuid lugeda ning vaatab Youtube’ist videosid. Tuntumate tegijate fotosid jälgib aeg-ajalt, kuid enda sõnul teeb pilte ikka nii nagu ise tahab ja meeldib. Sealhulgas on ta tänu sotsiaalmeediale kursis ka Valgamaa noorte fotograafide tegemistega. Algajatele soovitab olla julgemad ning nõu küsida. «Iga algus on raske. Kui keegi kritiseerib, annab see tagasilöögi, kuid kui tahad, siis õpid

Vanavanemate fotosid vaadates imestab Airika, kuidas õnnestus saada ühe klõpsuga ning ilma töötlemata niivõrd head pildid. FOTO: ÜLLA TAMM

MARIAN ORAV

marian@tankla.net

Sel aastal tuleb suvi Tõrva põnevamalt. Siit pärit, hetkel Tallinnas tegutseva ettevõtja Elvis Andersoo juhtimisel hakatakse Riiska järvele ehitama kaabliparki, mille eesmärgiks on pakkuda nii linnaelanikele kui külastajatele võimalust veeta vee ääres aktiivset puhkust. «Esmaseks kaablipargi otstarbeks on veelauaga sõitmine otse üle järve või ületades erinevaid takistusi. Lisaks veelauaga sõitmisele on järvel võimalik teha tuubisõitu. Plaanitud on teisedki veeatraktsioonid, vesijalgrattad ja vesibatuut. Park on kasutatav ka talvel lumelauasõiduks ja tuubide vedamiseks,» kirjeldas kaablipargi võimalusi Andersoo. Ideid kaablipargi rajamiseks sai ettevõtja oma reisikogemustest, Tõrva kaunist loodusest ning kohalikest noortest. «Kuna olen Tõrvast pärit ning kooliajal veetnud rohkesti suvepäevi just Vanamõisa järve ääres, siis nüüd hilisematel aastatel seal käies on jäänud tunne, et tänapäeva noortele ei piisa ainult võrkpalliplatsist ja hüppetornist, vaid vajatakse veel mingisugust x-faktorit. Oleme ka perega päris palju maailmas ringi reisinud ja kõikjal jäävad silma veeatraktsioonid ning erinevate lahendustega kaablipargid, mis on väga populaarsed. Sealt ka idee huvitavat kasutust leida Tõrvas juba looduslikult olemasolevatele järvedele.» Suured projektid aga vajavad

Tee tööd ja näe vaeva siis tuleb ka võileib

@Kkruush

Miks tänapäeval on nii, et kui kellegagi suhtled, teed pilti, mainid kuskil hea sõnaga siis teil on kindlasti teema. #wtf #21_sajand @34Mannu

@ElisabethPrants Mu vanaema on 82 ja siiamaani unistab mootorrattast... #wut #granny #badass

sellest. Enda valik, kas klõpsutad arvutikausta või julged avalikkuse ette astuda,» sõnas Airika.

Igal pildil oma lugu

@KristaKutsar

Lisaks fotograafiale käib ta tööl ning ülikoolis, kus juba varsti saab kätte tööstusökoloogia magistritunnistuse. Tulevikuplaane ei oska ta rääkida, kuid üks soovidest oleks kodumaakonda tagasi tulla ning Helme valda taaselustada. Fotograafiaga ta miljoneid teenima arvatavasti ei hakka, vaid jääb hobifotograafiks, kes oleks kvaliteetne ning hinnasõbralik kõigile. «On palju suurperesid, kes ei suuda võtta kallist fotograafi, aga ma tahaks neile ikka pakkuda seda võimalust, et nad saaks ka häid pilte.» Koostööd teeb neiu hetkel Purinaga ning ühe riiete edasimüüjaga, kelle jaoks teeb pilte. «Otsiti fotohuvilist, kes oleks nõus tegema pilte koduta loomadest, et nad leiaks endale uue elamise. Purina kampaania oli edukas ning varsti läheb see uuesti käima.» Pildistamas võib näha Airikat nii Valgamaal kui Tartus. Merlin räägib, et on käidud fotografeerimas esmapilgul ilusa ilmaga, kuid minutid hiljem on sundinud vihm silla alla jooksma. Suure hurraaga on mindud ka tühjade akudega pilte jahtima. Põnevaid juhtumeid on mitmeid, kuid ühe eredaima toob fotograaf ise ka välja. «Sõbranna tahtis oma ballikleidiga pilte teha ja nii me siis otsustasime Helme lossivaremetes sessiooni teha. Esimene kommentaar pildile oli, et mingi Tõrva tüdruk oli isaga mööda sõitnud ja näpuga näidanud «Vaata seal on kummitus!»»

Inimene peaks iga päev vähemalt ühe komplimendi saama, et ta enesekindlamaks muutuks

a see ka norm, kui unustad juukseharja rahvaraamatusse ja siis lähed pärast küsima ja nad võtavad selle prügikastist ja annavad tagasi :D:D

OTEPÄÄ GÜMNAASIUM Koolitare 5 67403 Otepää

kool@nuustaku.edu.ee

tel 766 8241

Loovus ja vabadus – koosta ise õppekava!

Gümnaasiumiastmel on õpilasel võimalik valik- ja vabaainete osas etteantud moodulite alusel ise endale õppekava kokku panna. MEEDIA RIIK JA ÜHISKOND HUMANITAARAINED LOODUSAINED TEHNOLOOGIA MAJANDUS I MAJANDUS II TURISM LIIKUMINE JA TERVIS LOOVUS RIIGIEKSAMI AINED

4 KURSUST 6 KURSUST 6 KURSUST 6 KURSUST 6 KURSUST 4 KURSUST 4 KURSUST 6 KURSUST 6 KURSUST 6 KURSUST 4 KURSUST

Lisaks saab õppida veel üksikuid vabaaineid, võimalusel arvestatakse väljaspool kooli õpitud oskusi.

Riiska järvele tuleb

@Unejumal

Tundub, et jaanipäeval hüppame üle lumehange mitte lõkke

viljeleb oma suunda

LAURA SÖÖT

laura@tankla.net

Väljaspool Otepää linna elavatel õpilastel saavad koolis käia koolibussidega. Koolil on olemas kõigi mugavustega õpilaskodu.

kaablipark

OTEPÄÄ GÜMNAASIUM

OLED OODATUD LAHTISTE USTE PÄEVALE

„Üks koolipäev Otepää Gümnaasiumis“ 13. mail kell 9.00–13.00 Riia kaablipark, mis on analoogne Tõrva rajatavale.

Maido Ruusmann Tõrva linnapea

Kaablipargi rajamine Tõrva kui ajaloolise suvituslinna jaoks on minu meelest üks viimase aja suurimaid turismialaseid edusamme Lõuna- Eestis. Näen selles suurt võimalust Tõrva turundamiseks aktiivse suvitussihtkohana, kus ainulaadsena on neli järve, mida läbib jõgi. Minu meelest on Tõrva linnal head võimalused areneda üheks populaarseimaks ekstreemspordi viljelemise kohaks Eestis – lisaks valmivale kaablipargile valmis 2013. aastal noortekeskuse juures kaasaegne rulapark ja linnal on veel mõtteid uute atraktsioonide loomiseks.

häid suhteid kohaliku omavalitsusega. «Ilma linna toetuseta on ras-

ke sellist tüüpi ettevõtmist ellu viia. Plaanime tegemistesse kaasa-

TUNNIPLAAN FOTO: ERAKOGU

ta aktiivseid Tõrva noori ja teha koostööd noortekeskusega. Noored juba tunnevad huvi, kas on võimalik kuidagi kasulik olla ja millal sõitma saab hakata. Üldiselt võib öelda, et huvi on suur ja vastukaja linlaste poolt positiivne,» märkis Elvis Andersoo lõpetuseks. Täpne avamiskuupäev pole veel paigas, kuid esimesed suuremad ehitustööd plaanitakse teha juba suve alguspoolel. Kuna park ei koosne ainult veelaua vedamisest, vaid on ka aja veetmise koht kogu perele, käib ehitus pargi kallal kogu suve.

9.00–11.00 AULAS: MAJANDUS, RIIK JA ÜHISKOND, LOODUSAINED, JOOGA, LIIKUMINE, LOOVUS, TEHNOLOOGIA 11.00–11.30 SÖÖGIVAHETUND 11.30–12.15 KABINETIS 110: MEEDIA, HUMANITAARAINED, TURISM 12.15

RINGKÄIK KOOLI HOONETES

Valgamaa parimas koolis ootavad Sind koostöövalmis koolipere, vahvad koolikaaslased ja mitmekesised vaba aja veetmise võimalused!

KOHTUME JUBA 13. MAIL!


8

Vaba aeg Kristina ja Laura tõestavad, et

maadlus sobib ka neidudele Rääkides maadlusest, on levinud arvamus, et see on poiste ala, kuid mitte ainult – siin leidub tüdrukuid, kes just antud alaga tegelevad. Üha rohkem on maadlus kogumas populaarsust ka naissoost esindajate seas. CATLIN SAAR catlin@tankla.net

N ü ü d põ h ja li k u lt uueNeNud Ote pä ä S e ik lu S pa r k!

Valgast pärit Kristina Svirskaja ja Hummulist pärit Laura Põder on ühed neist neidudest, kes harrastavad just maadlust ning treenivad end Valga spordiklubis. Kristina alustas maadlusega 2012. aasta oktoobris ja tegeleb sellega aktiivselt tänaseni, Laura on aga tegutsenud hetkeseisuga neli kuud. Mõlemad on enda kaaluklassis saavutanud suurepäraseid tulemusi. Kristina tuli täiskasvanute Eesti meistrivõistlustelt koju kolmanda, rannamaadluse meistrivõistlustelt esimese kohaga. Lisaks on ta proovinud sumot, kus tuli liidriks. Esimene kord, mil Laura poodiumile pääses, oli tema maadluskogemusest möödunud kõigest kaks kuud. Kristina leiab, et sellel alal on mitmeid plusse. «See mitte pole ainult parandanud minu vormi, vaid ka pärast maadlustrenni minemist on minu hinded tunduvalt paremuse suunda läinud ja eksamitulemusedki oodatust kõrgemad.»

Maadlust hüljata pole plaanis Iga samm tuleb teha hoolikalt, sest välistatud pole vigastuste tekkimised, mis Kristinat ja Laurat hirmutavad. «Äkki juhtub midagi sellist, et olen elu aeg invaliid. Istun ratastoolis ja mõtlen, et ah, kunagi maadlesin, aga enam ei saa,» on neiud ühel meelel. Vaatamata sellele soovib Kristina kunagi ka olümpiale jõuda, kui selleks võimalus tekib. Maadlust hüljata pole veel plaanis. «Tegelen seni kuni tervis seda lubab ja kui tuleb motivatsioonilangus, siis lihtsalt surun ennast tagant ja ei anna alla,»

1 2

Kristina on eeskujuks noorematele naismaadlejatele.

FOTO: EGLE KÕVASK

Evo Saar

maadlustreener Tüdrukute areng trenniskäimise jooksul on silmnähtav. Võtete poolest on nad osavamaks ja tehnilisemaks muutunud. Kristina on noorematele naissoost maadlejatele eeskujuks ja kaasab neid trenni, võttes neid ära tänavatelt, kus nad teeksid rumalusi. Ka Laura on arenenud tänu teistele maadlejatele. Maadluses ei tohiks olla agressiivne, peab suutma jääda rahulikuks ning muidugi võiks olla ka võitlustahet. Mul on hea meel, et tüdrukud meie trennis on.

tõi Kristina esile. Laura aga lisas, et suur roll on ka treeneritel. «Tegelikult on treenerid väga suureks abiks. Nemad on need, kes meid ikka tagant tõukavad ja motiveerivad tegema uusi võtteid ja minema võistlustele.» Nad on oma mõlema treeneriga väga rahul, kuna õpetavad väga hästi ning ei soovi neid mingil juhul vahetada. Treenerid hoiavad oma õpilasi ja on neile vajadusel alati toeks. Hirmude kõrvalt ei puudu ka plussid. Neiud tõdesid, et tänu maadlusele on nad saanud palju uusi tutvusi ja mõned head sõbrad. Toodi välja, et paljud tüdrukud arvavad, et see on poiste ala, kuid samas tüdrukute osakaal maadluses aina kasvab. «Tüdruku-

Esimene medal tuli Laurale pärast teist kuud maadlustrennis.

FOTO: ERAKOGU

tel pole vaja maadlust karta, kuna see ei tee neile viga ning vajadusel osatakse enesekaitseks midagigi teha,» arvas Kristina. Laura ja Kristina on tuttavad juba pikka aega, küll aga tihedamalt suhtlema hakkasid alles treeningute ajal. Neid mõlemaid ühendavad samad hobid. Lisaks maadlusele tegelevad nad jalgpalliga ning võtavad usinalt osa Kaitseliidu korraldatud sündmustest. Mõlemad löövad kaasa ka vabatahtlikena. Laura omandab haridust Riidaja põhikoolis ja Kristinal on käsil Valgamaa kutseõppekeskuse müüja eriala lõpetamine.

Selle suve kuumim ristsõna

3

5

LAURA SÖÖT

laura@tankla.net

6 4

www.seikluspark.ee

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.

7

8

9

10

11

Eesti rahvussport suvel. Kauaoodatud päev juunis. Suvitaja oodatud ilm. 9. Suvetoit, mida valmistatakse õues. 10. Valgamaa noorte suursündmus suvel. Armas teise sõnaga. 11. Päikese käes mõnuleja. Õisikuga kapsas. Soe kudum, mis läheb suveks kappi. Köidetud kogum teksti või piltidega. Vastus: ...................................................... Atraktsioon külas.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.