Noorteleht Tankla nr14 (02-2014) by Valgamaa noorteleht Tankla

Valgamaa noorteleht nr 1(14)

Heade mõtete ja ideede jagaja

Veebruar 2014

WWW.TANKLA.NET

Noored sportlased lendasid olümpiale Aasta 2014 on alanud imeliselt – meie pisikese maakonna tublid spordinoored Grete Gaim, Triin Ojaste ja Karl-August Tiirmaa on võidelnud välja kohad Sotši taliolümpiamängudele Venemaal. EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Olümpia on midagi suurt ja võimsat. Sinna pääseb iga nelja aasta möödudes vaid teatud arv paremikke. Meie noored Otepäält – Grete, kes tegeleb laskesuusatamisega, Karl-August Tiirmaa, kes on kahevõistleja ning murdmaasuusataja Triin Ojaste – on andnud endast kõik, et hoida Eesti au kõrgel ja pakkuda kaasaelajatele põnevat vaatemängu.

Olümpia – mida suurt kujutab see sõna sinnapääsejate jaoks? «Mõned aastad tagasi oleksin ma öelnud, et pääs sinna on üks minu unistustest ja sinna saavad ainult kõige tugevamad. Tänasel päeval, kui olen üks sinnaminejate seast, pean endale sisendama, et see on võistlus nagu iga teine, lihtsalt sinna pole kõik pääsenud ning lisaks võistlusprogrammile on kaasatud ka palju teisi lõbustusi ja üritusi. See on jätkuvalt minu jaoks midagi suurt ja ülevat,» jutustas Gaim. Karl-August Tiirmaa jaoks on see unistuse täitumine ja suur mõõduvõtt iga nelja aasta tagant, kus on parimatest parimad. «Minu sees on rahu, sest pidasin pingelisele hooaja algusele vastu ega kaotanud pead seoses

olümpiale pääsemise võimalusega. Samas valdab mind suur rõõmutunne, sest üks minu unistusi on peagi täitumas. Ma olen valmis olümpiaks!» rõõmustas Gaim.

sis ja tekkis sõbrannaga mõte minna suusatrenni. Jälgisin pisikesest peale meie toonaste tippude sõite. Käisin iga-aastaselt murdmaasuusaüritustel ning suu-

«Kunagi oli mu eesmärk noorte sarjas hästi esineda, hiljem koondisse saada. Nüüd motiveeris mind väga pikka aega olümpiapilet. Edasi juba sealt hea koht koju tuua.» «Emotsioonid on head, kõige paremad. Olen õnnelik. Ootan olümpiast palju meeldejäävat ja suuri kogemusi ning mis peamine, et suudan end ja enda võimeid maksimaalselt realiseerida,» lisab ta.

Põhikooliaastad andsid lükke suusasporti Vaatamata tihedale treening- ja võistlusgraafikule ning limiteeritud vabale ajale, on suusasportlased tänini vastu pidanud ja näevad end tulevikuski sel alal suuri saavutusi sooritamas. Juba põhikoolis käsile võetud ala pole siiani vastumeelsust esile kutsunud. «Olen 11 aastat laskesuusatamisega tegelenud,» tõdes Gaim. «Käisin algkooli kolmandas klas-

satasin ümber maja ja Tartu maratoni rajal. Kuna minu klassijuhataja poeg käis juba laskesuusatrennis, oskas õpetaja mind kohe sinna saata ja soovitas minna igal neljapäeval toimunud suusavõistlusele staadionil. Käidud ühe korra ja enda nägu treenerile näidatud kutsus tema meid trenni. Sellest päevast alates pole ma laskesuusatamise juurest lahkunud. Mida aega edasi, seda rohkem sain aru, et tahan veel parem olla, kiiremini suusatada ning rohkem pihta lasta.» «Vabal ajal meeldib mulle NBA-d jälgida, kalal käia ja kodus askeldada,» tõi Tiirmaa vahelduseks treeningkavadele välja. Küsimusele kuidas jõuda nii kaugele vastas Grete, et selle taga on ar-

Lisaks kodupublikule on Grete Gaim tänu enda tublile tööle jõudnud ka Austria publiku ette. FOTO: ANDREAS NIGOL

«Tore on alati meenutada, kuidas ma oma emaga Elva metsade vahel Tartu Maratoni rajal mängisin Bente Skarit ja Kristina Šmigun-Vähit, olles ise Kristina ning vuhisedes emast mööda ja ruttu käed taevapoole tõstes hõikasin «Ma võitsin!»» mastus, tahtejõud, töökus, iseseisvus ja unistused. «Need on pannud nii järjepidevalt töötama, mitte alla andma ja soovi minna läbi ükskõik kui suurtest raskustest!» tunnistas laskesuusataja Gaim. «Kunagi oli mu eesmärk noorte sarjas hästi esineda, hiljem koondisse saada. Nüüd motiveeris mind väga pikka aega olümpiapilet. Edasi juba sealt hea koht koju tuua. Seoses spordiga käib hüppamise kohta hea ütlemine – panna on vaja, las teised mõtlevad, kuidas panna,» muigas Tiirmaa. Gretet motiveerivad unistused ja eesmärgid. «Mul on suur soov ja tahe end tõestada ja näidata, et ühel töökal ja suure tahtejõuga tüdrukul on võimalik maailmatippu jõuda,» muljetas Gaim. «Väärtustan väga lähedasi ja aega nendega, usaldust, ausust, hoolivust ja kindlasti toetust inimestelt inimesele. Viimane neist on spordis väga oluline.»

Hobist kujunes märkamatult töö

Karl-August Tiirmaa võistles Vogtland Arenal Klingenthalis.

FOTO: MARI GRAFIE

Tehes midagi tõelise kirega ja elades sisse igasse hetke, mõlgub Gaimul mõtteis mitmeid emotsioonikaid seiklusi. «Tore on alati meenutada, kuidas ma oma emaga Elva metsade vahel Tartu Maratoni rajal mängisin Bente Skarit ja Kristina Šmigun-Vähit, olles ise

Kristina ning vuhisedes emast mööda ja ruttu käed taevapoole tõstes hõikasin «Ma võitsin!»» «Minu hobist on märkamatult kujunenud minu amet. Mitte et ma seda tegelikult kunagi üldse oma hobiks või harrastuseks olen pidanud – olen alati seda teinud hinge ja täieliku pühendumusega ning see on minu jaoks alati tundunud elu osana või eluna,» tunnistas Gaim oma hobi kujunemist tööks. Edu saab saavutada siis, kui tegutseda pühendunult. Nii teevad ka Grete ja Karl-August. Lisaks on nende arvates vaja tahet, töökust, usku endasse, lähedaste olemasolu, mitte allaandmist, isegi kui on raske. Tiirmaa lisab veel, et tuleb olla enesekindel ja aus enda vastu.

Mida soovitate teistele spordihuvilistele, kellel jääb motivatsioonist puudu? «Alustada tuleb enda mõtete ja soovide korrastamisest. Pole olemas võimatut spordiriietust, varustust ega ilma. Asi on ainult tahtmises! Alati võib enda kõrvale kaasata mõne inimese, kellega sporti koos alustada, sest sõbra abiga on ju ikka kergem,» arvas Gaim heaks alguseks pidavat. «Sundida pole mõtet, tuleb leida aega ning küll hiljem tahe suureneb,» lisas Tiirmaa.

Valgamaa on spordipealinn 2014. aastal on Valgamaa Eesti Spordipealinn, tiitlit kannavad maakonna kõik 13 omavalitsust. Eesti Liikuva Spordipealinna eesmärk on tõsta piirkondlikku liikumisharrastuse aktiivsust, tutvustada laiemale avalikkusele kohalikke spordisündmusi ja -rajatisi, tuua piirkonda uusi spordivabatahtlikke ja neid aktiveerida. Spordipealinna staatus võimaldab tõmmata kodukanti tagasi sealt pärit spordiaktiviste, korraldada riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega spordiüritusi, -debatte ja -seminare ning meelitada ligi spordi investeeringuid. Spordipealinna staatus on muuhulgas piirkonnale tunnustuseks spordi vallas tehtud seniste edusammude eest. Eesti Liikuva Spordipealinna tiitlit kandis 2013. aastal Ida-Virumaa. Järgnevate aastate spordipealinnad valitakse Statuudi alusel ja konkursi teel. Spordipealinna idee taga on Spordiaasta MTÜ, Eesti spordiringkonnad, KÜSK, Kultuuriministeerium jt. Täpsemalt vaata spordipealinn.ee Spordipealinna raames pööravad ka noorteleht ja Tankla TV suuremat tähelepanu spordile ja tervislikule eluviisile. (tankla.net)

Arvamus

ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKI

JUHTKIRI:

Armastades igat päeva

Kas soovisid eile õhtul kellelegi endale väga olulisele inimesele head und? Kas oled täna kellelegi, kellest hoolid, öelnud, et ta näeb hea välja? Kas oled mõelnud, kuidas ilusad sõnad võivad kellegi päeva teha päikselisemaks ja enesetunde paremaks? Iga väiksemgi pisiasi teeb igaühe meist õnnelikumaks. Olgu selleks kasvõi võõra soe naeratus tänaval, tähtsa inimese head soovid või lihtsalt üks ilus kevadpäev. Alguses sa ei pruugi seda märgatagi, kuid kõigele järele mõeldes pead tõdema, et keegi käitus sinuga täna südamlikult, oska seda hinnata. Ilusad sõnad, hooliv käitumine – see kõik muudab inimesi avatumaks. Kõigil tekib soov vastata mitte vähema kui samaga. Rohkem üritatakse valmistada teistele rõõmu, sest see mis elus tähtis on, pole raha ega suur maja, vaid see, et su ümber on hoolivad inimesed ja sa saad teha seda, mida armastad. Kanna endas alati mittemateriaalseid väärtusi, nii annad eeskuju teistele ja muudad ka nende elu kvaliteetsemaks ning õnnelikumaks. Oluline on märgata abivajajaid ja võõraid, kuid võin vabalt väita, et veelgi olulisem on toeks olla oma sõpradele. Märka nende väikeseid saavutusi ja tunnusta neid, ole toeks ja sõbraks. Ära lase kustuda ühistel mälestustel, väikestel rõõmudel ja suurtel võitudel. Sõber su kõrval on see, kes jääb sinna arvatavasti veel pikaks ajaks. Muidugi viivad eluteed teid ühel hetkel lahku, aga sa ei pea oma parima sõbraga rääkima ja nägema iga päev selleks, et ta su parim sõber oleks. Isegi kui elu mängib teile väikest vingerpussi, siis olge mõlemad tugevad ning väärtustage seda, mis teil on – suur ja purustamatu sõprus. Sa peaksid end alati hästi tundma. Ära lase kellelgi endale haiget teha, kuid ära tee seda ka teistele. Pea alati meeles, et õnn ei ole eesmärk, mille poole päevast päeva rühkida, vaid eluviis. Ela iga päeva kahetsusteta, ürita päevas kordki kellelegi head teha, ole avatud, südamlik ja hooliv. Vaid siis, kui oled sina ise, saad olla siiralt õnnelik, sest ainult nii kujuneb see su eluviisiks.

Inimene on karjaloom, ta ei saa üksinda hakkama. Tal on vaja kedagi, kellega päevasündmuste üle arutada, elu rõõme ja muresid jagada. Kedagi, kes teda suures rahvamassis märkaks. See muudab meid päris inimesteks GERTU VÕSU

gertu@tankla.net

Selleks, et tõeline olla, tuleb nii palju asju tunda ja kogeda. Samas saame ka naerust ja ilusatest hetkedest joobuda. Sellest hoolimata tahaks end vahel kogu maailma eest peita, sest olla päris on nõnda raske. Seetõttu ei tohiks me unustada neid armsaid inimesi, kes meie jaoks ka kõige keerulisematel aegadel olemas on. Meile on omane see, et tuleme jõulude ajal koju, teeme kingitusi ja istume pere ning sõpradega ühise laua taha. Samal viisil vorbime sõbrapäeval kaarte ja tuletame lähedastele meelde, kui olulised nad on. Kuhu kaob see kõikidel muudel päevadel? Ma olen nõus sellega, et armastusest ei pea pidevalt rääkima. Mingi asja pidev kordamine muudab selle läägeks ja ei oma enam nii suurt tähendust. See aga ei tähenda, et võiksime muul ajal inimesed üldse unustada. Kõige tõelisemalt väljendavad armastust hoopis žestid. Näiteks kui keegi hüüab, et ma vihmavarju kaasa võtaksin, sest väljas pidi sadama hakkama. Minu lahkudes ütleb, et ma koju kiirustaks või lu-

bab enda vastas mu külmetavaid varbaid soojendada. Selliste inimeste eest tuleb tänulik olla. Neile tuleb samaga vastata. Maailmas on nii palju nähtamatuid inimesi. Inimesi, kes tunnevad, et kui nad lihtsalt lakkaksid olemast, siis ei juhtuks sellest mitte midagi. Elu läheks edasi. Selle tunde tekitavad teised inimesed, kes arvavad, et lihtsam on vaadata kõrvale, kui abivajajale käsi ulatada. Kas polnud me kõik kunagi nähtamatud? Enne seda, kui keegi meid märkas ja tegi meist seetõttu päris inimesed. Alati on lihtsam ebamugavaid situatsioone ignoreerida. Lihtne on olla isekas ja inimestele tähelepanu mitte pöörata. Kunagi ei või teada, kuidas üks ilus lause või kellegi jaoks leitud aeg võib maailma hoopis teiseks muuta. Võib ju loota, et küll keegi teine teeb. See ei ole aga lahendus. Tähtis on see, et just sina märkaksid. Sina! Mitte keegi teine. Tõelised asjad siin elus, mida me mäletama jääme, ei ole majad, pangaarved, auhinnad või ametikõrgendused. Need on asjad, mille poole me püüdleme, kuid mis ei tähenda meile mitte mi-

PLUSS

FACEBOOK:

facebook.com/tankla TWITTER:

twitter.com/tanklanet TUMBLR:

valgamaa.tumblr.com TOIMETUS

Väljaandja: MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Aia 18, Valga, 68205 Telefon: 5692 9769 (Merlika Hüdsi) E-post: toimetus@tankla.net Veeb: www.tankla.net Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Merlika Hüdsi. Tegevtoimetaja: Ester Kaasik. Sotsiaaljuht: Egle Kõvask. Turundusjuht: Ülla Tamm. Keeletoimetajad: Egle Kõvask, Elen Liigus, Marian Orav. Fotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm. Küljendajad: Timo Arbeiter, Merlika Hüdsi. Illustraator: Sandra Veski.

ti mitu uudistesaadet Valgamaa noortest teh

ÜLLA TAMM

uga rgata tänavatreening nal 2 uudistesaates mä Ka o Rebane ja is nd võ l Ra ari es, nu Ilv jaa . 20 ehi, kelleks on Steven orm no id ina us omandanud lga ise tegelevaid Va kõik oskused d tänavasportlased on ore no ed Ne . rin Ha . Viktor ndanud l määral ka ennast are rupp, kelle ning selle käigus suure esse Tankla TV võtteg aat tes dis uu l ari nu jaa 24. s äse pä ti mu Sa is. er» jäädvustamas kä tööprotsessi «Report

MIINUS

REPORTERID

Kaari Kaasik, Egle Kõvask, Madli Lehes, Elen Liigus, Birgit Maranik, Marian Orav, Romet Piller, Jane Saluorg, Lee Johanna Saul, Laura Sööt, Pille-Riin Vessin, Merily Viks, Gertu Võsu

Kui eelmine noorteleht jäi mingil põhjusel lugemata, siis saad siit ülevaate, millest kirjutasime. Noortelehte saad tagantjärele lugeda internetis issuu.com/tanklaleht Noored näitlejad saavad MTÜ Kungla muusikalidest korraliku näitlemiskogemuse. Laura Danilas ei oska elada muusikata ning seetõttu annab kontserte ja harrastab pillimängu. Valgamaalt on mitmeid noori, kes õpivad meedikuteks Kadi Lääts saatis jõulud mööda vahetusõpilasena Taanis, kus tuli harjuda teistsuguste toitudega Kethi Uibomägi on tuntust kogunud lauldes kui ka näitleja tööd tehes, olles osaline mitmes etenduses.

Loe noortelehte internetis: issuu.com/tanklaleht

sebra sõbrad

Millest kirjutasime viimases lehes?

Küsitlus: Kas Valgamaal on hea elada?

Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 2000 Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit Partnerid: Sebra Sõbrad, Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK

dagi, kui me neid kellegagi jagada ei saa. Me võime omada maja, aga koduks muutub see vaid siis, kui selle täidavad ka teised inimesed. Mida tähendab auhinna saamine, kui tänukõnes ei ole mitte kedagi tänada? Kopsakas pangaarve ja väärikas töö võimaldavad küll hea äraealmise, aga üksindust nad vaevalt leevendavad. Me jääme mäletama hetki. Seda hetke, kui lapsepõlvekodust leidsime oma lemmiklelud, seda inimest, kellele me esimesena ametikõrgendusest teatasime ja me mäletame, kes seisid meie kõrval sellel hetkel, kui me auhinna saime. Iga inimene, kes on tõeliselt elanud ja julgenud katsumustega silmitsi seista, on kogenud ka seda, mis juhtub siis, kui asjad ei lähe nii, nagu oleks soovinud. Alates sellest, kui riski võtmine seisnes maja ees asuva puu otsa ronimisest, selleni välja, kus katsumus oli nii suur, et tõi kaasa kogu senise elu kokkuvarisemise. Esimesel juhul tegi ilmselt ema pai ja lohutavad sõnad kõik korda. Teisel juhul tuli päris kaua iseend veenda, et elu läheb ikkagi edasi. Aga ema pai ja teiste inimeste lähedus muutis ka selle olukorra talutavaks. Kuigi iseenda kokkukraapimine on väga sangarlik, ei taha me seda enamasti üksinda teha. Me tahame olla nende inimeste lähedal, kes teevad südamele kompressi ja aitavad meil kurbusega toime tulla. Tõeline maailm on tihtipeale hirmutav ja päris olemine toob endaga kaasa palju asju, mida on tänase päevani valus meenutada. Ma ei usu hetkekski, et keegi reaalselt tahaks seepärast lakata olemast. Iga eksimus, iga kriimustus, iga kurbusepisar on meist teinud need inimesed, kes me täna oleme. Sama on teinud ka iga naeratus, ilus sõna ja eelkõige inimesed. Need inimesed, kes märkasid meid ka siis, kui olime nähtamatud.

Ebaõnn tegi suusatreener Tanel Ojastest sihikindla mehe

Facebookis

paania ringleb õllejoomiskam

ÜLLA TAMM

ored peavad ringvel klipid, kus no usportaalis Facebook htl sõpra, su lm on ko l aja ma eta sel ma nim Vii heselt pärast seda ko ja e õll asele e ris esm d liit na ole ära jooma po Vastasel juhul on st kordama peaksid. evu teg st gu asu sam kes a teeb oolset jooki võlgu. lele, kas noor, kes sed nimetajale kasti alkoh jaolt tähelepanu ka sel am ike en kõ ta ne en öra pö on ei s ook ma ceb Sa lele, et Fa . Mõelda tuleks ka sel arid. pa ma sil d lju pa a on täisealine või mitte väg a k, mida saavad jälgid avalik suhtlusvõrgusti

Valgas toimus «Koolimood 2013» Valga noortebänd One Leg Lenny sai omale nime maadlusnukust Tõrva noormees Tauno Palanen meisterdas koolis tööõpetuse tunnis lihtsa projektori aluse, millega pälvis riikliku tunnustuse. Kaspar Kraavi käe all kujuneb uus põlvkond tegijaid Värskelt renoveeritud ujula ootab külastajaid

Noortekas 3 PILTUUDIS

Mängi Xbox’i, Wii’d või kuula huvitavaid külalisi Noortekeskus on paik kõikidele noortele, kus pakutakse erinevaid võimalusi vaba aja sisustamiseks. Valgamaal on 12 noortekeskust: Hellenurmes, Hummulis, Lüllemäel, Nõunis, Otepääl, Riidajas, Keenis, Harglas, Tsirguliinas, Tõrvas, Valgas ja Õrus.

Tänavu toimus juba teist korda võistlusmatk «Sõprade sõbrad», mille eesmärgiks on noorte silmaringi avardamine. FOTO: ÜLLA TAMM

Mida põnevat pakkus maailmakohvik?

LAURA SÖÖT

laura@tankla.net

Noortekeskuses saab noorsootöötaja abiga oma ideid läbi projektide ellu viia ning võimalik on abistada ka vabatahtlikuna. Üheskoos käiakse väljasõitudel, võetakse osa vahvatest tegemistest ja külastatakse teisi Eestimaa noori. Valgamaa noortekeskustes leidub ka selliseid nüüdisaja meelelahutusvahendeid nagu näiteks Xbox, Wii, piljard, õhuhoki, lauatennis, wifi leviala ja arvutid.

Võimalik pidada klassiõhtuid Otepää noorsootöötaja Merit Nigula rääkis, et noortekeskuste eesmärgid on tõsta noorte aktiivsust ja kaasata neid läbi tegemiste. Lisaks eelnevatele tunnustada noorte omaalgatuslikke tegevusi, korraldada laste- ja noorteüritusi, luua noortele vaba aja veetmiseks soodsaid tingimusi, teadvustada noorte vajadusi ja huvisid ning toetada noorteorganisatsioonide tegevusi. Võimalik on rentida ruume sünnipäevade, koosolekute ja klassiõhtute läbiviimiseks. Mõningates noortekeskustes saab rentida ka inventari. 11. jaanuaril algatas Tõrva linna noortevolikogu Tõrva noortekeskuses uue üritustesarja kohvikuõhtute näol. Huvilisi oli kohal

Tõrva noortevolikogu esimese kohvikuõhtu külaliseks oli Mihkel Raud.

Võimalik on rentida ruume sünnipäevade, koosolekute ja klassiõhtute läbiviimiseks. Mõningates noortekeskustes saab rentida ka inventari. umbes viiekümne ringis. Kohvikuõhtuga näidati, et noored tahavad noortekeskust kasutada ka nädalavahetustel. Kohvikuõhtu korraldaja Sirli Pippar selgitas, et kohvikuõhtu puhul on tegemist uue üritustesarja esimese sündmusega ning Tõrva linna noortevolikogul on plaanis kord kvartalis korraldada õhtu, kus tuntud või natuke vähem tuntud

külaline noortega mingil kindlal teemal vestleb. Noortekeskuse kolmanda korruse seminariruumi miljöö oli mugav ja romantiline. Laudadel olid suupisted, ruum oli kaunistatud, valgus oli värviline ja hämar. Võin öelda, et tekkis isegi mõne vestlussaate salvestuse tunne.

Matkast kohvikuni Esimese kohvikuõhtu külaline oli Mihkel Raud, kes rääkis nii oma lapsepõlvest, unistuste täitumistest, koolis käimisest, muusiku karjäärist kui ka oma tööst ja poliitikast. Toimus tore vestlusring, kus noored said esitada neile huvipakkuvaid küsimusi ning Mihkel ei jätnud ka ühelegi küsimusele vastamata. Võib öelda, et Mihkel soovitas kogu õhtu jooksul läbivalt noortele seda, et nad peavad oma unistuste nimel vaeva nägema. «Tuleb lõpetada vabanduste otsimine ja

FOTO: ÜLLA TAMM

lihtsalt hakata tegutsema,» sõnas ta lisades, et tuleb vaadata ettepoole, mitte taha. Õhtu lõpus said kõik soovijad ka külaliselt autogrammi küsida või temaga koos pilti teha. Lisaks Tõrvale on sarnaseid suuri üritusi korraldanud ka teised noortekeskused. Heaks näiteks on siinujuures Valga. Päev enne sõbrapäeva korraldati seal võistlusmatk «Sõprade sõbrad». Tänavu toimus see juba teist korda. Matka eesmärgiks on noorte silmaringi avardamine. Sel korral osales matkal seitse meeskonda, kus igas oli neli liiget. Kõik pidid läbima kümme punkti, mis asusid erinevates organisatsioonides. Lisaks muudele kasulikele aspektidele andis matk juurde ka seda, et noored, kes selles osalesid teavad nüüd, kus teatud organisatsioonid asuvad ning mida neis teha saab.

ester@tankla.net

Juba üle-eelmises lehes tegime tutvust Gruusiast pärit kunstiandelise noormehe Irakli Toklikishviliga. Nüüdseks on ta Eestis veetnud juba peaaegu kuus kuud ja mees, kes vaatas mulle otsa enne, on justkui ära vahetatud. Ta silmisse on naasnud sära ning ei möödu hetkegi, mil ei kaunistaks ta nägu naeratus – tõeline pärl meie tillukesel Valgamaal. Kui enne oli Iraklil vähe tegemist ja ta oli vaikusest mitte et hulluks minemas, siis nüüd seda enam väita ei saa. Suurem osa ajast möödub tal Lüllemäe põhikoolis, kus annab tunde ja suhtleb noortega. Lisaks koolile kehastub ta õpetaja rolli ka kahes noortekeskuses, kus juhendab kunstiringi. Tõlliste noortekeskuse kunstiringis on Irakli pööranud põhirõhku varjude ja tekstiili tabamisele. Enamasti kasutatakse vaid harilikku, kuid paar korda on katsetatud ka pastellidega. «Kunstiringis käimine on mind kõvasti arendanud, sest nüüd oskan palju paremini

joonistada. Mulle meeldib seal käia, see arendab ning õpetab joonistama täiesti tavalisi asju, mis kuskil seisavad. Lisaks eelnevale meeldib mulle ka see, et kui olen kusagile toppama jäänud, tuleb Irakli koheselt appi,» kommenteeris Tsirguliina noor Sander Haas seda, mis teda kunstiringi tõmbab ning mida ta sealt saab. «Pärast kahte kuud hakkasin harjuma sellega, kuidas eestlased elavad – bussiühendus, omavaheline suhtlus, ilm – kõik, mis meid hetkel ümbritseb. Kui suutsin sellega harjuda, õppisin hindama selle riigi ilu – mulle meeldib siin,» sõnas Irakli naeratades. Lisaks muule pidi mees harjuma ka vaikusega. Tema sõnul oli see kõige keerulisem ning tegelikult pole ta seda siiani täielikult omaks võtnud. Grusiin elas varem suurlinnas, nii et väikese Lüllemäe vaikus ja tühjus on tema jaoks ääretult harjumatud. Suureks üllatuseks oli tema jaoks siinne rahvas. Hoolimata sellest, mida meist mujal maailmas räägitakse, oleme siiski soojad ja südamlikud. «Enne, kui Eestisse

meeskonna. Maailmakohviku töö toimus inglise keeles. Laudades avaldati arvamust teemadel: • vabatahtlik töö välismaal; • noorsootöö võimalused; • raskused maapiirkondades; • mitmekülgsemad vaba aja veetmisvõimalused noortele; • head näited töömailma tutvustamisel. Külalised olid kõik väga avatud ja head suhtlejad. Kõige enam sooviti kuulda Eestis toimuvast noorsootööst ning vabatahtliku tegevuse võimalustest. Keda huvitas võimalus osaleda vabatahtlikus tegevuses ning leida koostööpartner mõnes välisriigis, vahetasid kontakte. Maailmakohviku lõppedes lahkusid külalised Valga noortekeskusest väga positiivsete emotsioonidega ning uute tutvustega. Külastusega jäid rahule ka noortekeskus ja noored võõrustajad. (tankla.net)

FOTO: TUULI MEKK

Vabatahtlik Gruusiast nakatab noori kunstipisikuga ESTER KAASIK

Maailm on täis võimalusi – sellise tõdemuseni jõudsid noored ja noortejuhid Valga noortekeskuses toimunud maailmakohviku arutelude käigus. Kolmapäeval, 22. jaanuaril toimus Valga noortekeskuses maailmakohvik, mida aitas läbi viia Seiklejate Vennaskond. Projekti raames käisid Valgamaa noorsootööga tutvumas noored ja noortejuhid Eestist, Portugalist, Poolast, Itaaliast, Bosnia ja Herzogovinast, Serbiast, Albaaniast ja Makedooniast. Valgamaad külastas kokku 28 noort ja noortejuhti. Kohvikus oli töös neli lauda, erinevate teemadega. Iga laudkond sai teema üle arutleda ligikaudu 15 minutit. Peale esimest arutelu, toimusid laudkondade vahetused ehk ühes aruteluringis olnud inimesed vahetusid ja moodustasid uue

Kirjapandud vabatahtlikud töötunnid tulevad tulevikus kasuks ÜLLA TAMM ylla@tankla.net

Tänu kunstiringile on noortel võimalus arendada enda joonistamisoskusi.

FOTO: ÜLLA TAMM

«Pärast kahte kuud hakkasin harjuma sellega, kuidas eestlased elavad.» tulin, ütlesid mu vanemad ja sõbrad mulle, et eestlased on külmad ja hoolimatud – nagu teie ilm. Õnneks avastasin aga üsna pea, et nad eksisid. Osad inimesed jätavad vahel tõesti veidike külma mulje, aga seda sellepärast, et mõ-

ned neist vajavad väikest lüket. Tuleb näidata, et ma olen tavaline inimene, kes on siin, et teiega suhelda ning aega veeta,» jutustas Irakli. «Ausalt öeldes, ilma nende inimesteta ei saakski ma siin hakkama. Need inimesed, kes mind ümbritsevad, on mulle igapäevaselt toeks – nad innustavad ja inspireerivad mind.» Irakli projekt lõppeb juba 1. juuli. Samas sõnas mees ise, et kunagi ei tea, mis saab. Vabalt võib ta juba nädala pärast tagasi olla – elu on ennekõike ikkagi ju seiklus.

Kas tead, et esimene vabatahtliku pass anti välja 2010. aasta 8. detsembril? Selle aja jooksul on passi saanud vähemalt 140 maakonna noort. Edulugusid passi kohta räägivad need, kes tänu sellele on saanud ülikooli eelisjärjekorras sisse või keda kiiremini tööle võetud. Nelja aasta jooksul on olnud vabatahtlikel, kes passi täidavad, kokku 8 717 töötundi. Loomulikult on noori, kes teevad kokku mitu korda rohkem tasustamata tööd, kuid ei täida selle kohta passi. Praeguseks, viiendaks aastaks, on juba nii mõnedki noored sisestatud vabatahtlike andmebaasi. Vabatahtlike tegemisi tehakse seinast seina – on noored olnud erinevates korraldusmeeskondades, kus abistanud žüriid, olnud joogipunktides ning saanud viia läbi ka erinevaid töötube. Lisaks eelnevale on vabatahtlikud oma oskused proovile pannud ajalehte, televisiooni ning reklaame tehes. Vabatahtlikul tegevusel on

kolm peamist tunnust: • tegevus toimub vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt; • tegija ei saa rahalist ega materiaalset tasu, kuigi võib saada palju kasu ning tänutäheks ka kingitusi; • tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks. Populaarseimad organisatsioonid, kus Valgamaa noored oma vabatahtlikke töötunde teevad on Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, Kaitseliidu Valgamaa Malev ning Valga ja Tõlliste noortekeskused. 2013. aastal täitsid vabatahtliku passi Lissa-Anna Lender, Merili Viks, Monika Muru, Kiur Kimmel, Kaari Kaasik, Egle Kõvask, Kermo Küün, Margo Metsoja, Elise Leht, Diana Lõhmus, Romek Taldrik, Reio Raudheiding, Mareli Nielson, Janeli Nielson, Tõnu Vahtra, Kristina Svirskaja, Annaliisa Toit, Elen Liigus, Laura Melk, Kenor Kotkas, Anni Russak, Gertu-Liis Hajetski ja Ingar Linnaste. Aasta vabatahtlikke tunnustatakse 27. veebruaril toimuval haridusmessil.

Kirev elu Millised on õpilaste õigused ja kohustused? PILLE-RIIN VESSIN pilleriin@tankla.net

Leidub koolilapsi, kes arvavad, et suudavad õpetaja ümber oma sõrme keerata ja enda leiutatud seadusi kasutada. Paljudel pole aga aimugi, mida kirjapandud dokument tegelikult tähendab või millist mõju selle rikkumine avaldada võib. Tihtipeale teavad õpilased täpselt, mis on nende õigused, aga seda, mis kuulub kohustuste alla, tahavad paljud kõrvale heita. Seadusi sirvides, tõin välja olulisemad õpilaste õigused ja kohustused.

Tahtejõuga maailmale ring peale Maailmas on palju inimesi, kes kindlasti armastavad reisimist. Eelkõige lõõgastumiseks, et õppida tundma erinevate riikide kultuuri ja sealset eluolu. Nõnda on maailmas ringi rännanud ka Otepäält pärit noormees Priidik Vesi, kes lisaks tavapärasele reisimisele on käinud ka seljakotimatkadel. LEE JOHANNA SAUL lee@tankla.net

EGLE KÕVASK egle@tankla.net

«Mul on olnud suur õnn reisida nii paljudes riikides. Kiirelt kokku arvutades tuleb neid kindlasti vähemalt 25. Olen saanud seda endale lubada, kuna pole soetanud ilusat autot ega korterit. Töötan selle nimel, et oma eesmärke täita,» sõnas Vesi. «Eelmisel suvel tegin teoks ka oma unistuse ning käisin ära Uus-Meremaal, mida isiklikult hindan väga kõrgelt ja pean huvitavaks kogemuseks. Kõige meeldivamad reisikohad on olnud siiamaani puhkused Hawaiil ning Indoneesias Bali saarel. Pole midagi meeldivamat kui lainesurfi puhkus. Olen veetnud 2010. ja 2013. aastad ainult talves, sest reisisin meie suvel nautima talvemõnusid lõunapoolusele.»

Eesmärgid viivad edasi Kindlat põhjust, miks Vesi üleüldiselt reisimas käib, ei oska ta välja tuua. «Vahel tuleb kinnisidee, et vot seal tahan ära käia ning siis pingutan selle nimel, et eesmärgini jõuda. Vahest võtab selleni jõudmine aastaid, kuid loobumisplaane ei tohi olla.» «Mul on olnud mitmeid eesmärke ning olen saavutanud kõik peale ühe.» Vesi soovib veel kau-

Priidik Vesi on külastanud järgnevaid riike: Soome, Rootsi, Norra, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Šveits, Austria, Tšehhi, Sloveenia, Slovakkia, Ungari, Inglismaa, Malaisia, Tai, Indoneesia, Austraalia, Uus-Meremaa, USA, Kanada, Dubai

gemale jõuda lumelaua treenerina. «Alguses oli eesmärk saada Eesti lumelaua koondise peatreeneriks ning eelmisel aastal pakuti mulle seda kohta ja võtsin vastu. Nüüd on eesmärk jõuda sellele tasemele, et saaksin teha erinevates riikides koondise tasemel tööd. Eesmärgid, mille olen saavutanud, on seotud pigem reisimise ja enda arendamisega. Kui ennast ei koolita, ei tule ka head tulemust.»

Ainuüksi seljakotiga tuuritamas Kuna Vesi on nii mõnelegi reisihuvilisele oma tuuridega silmad ette teinud, oskab ta selle põhjal paar tähelepanekut esile tuua. «Valmis

Õpilaste õigused

Reisihuviline noormees soovitab väljakutsete vastuvõtmist. FOTO: ERAKOGU

peab olema kõigeks. Reisides pead loobuma teatud asjadest, aga pigem on see pluss, kuna paneb hindama asjade väärtusi.» «Reisida on põnev! Alati on midagi uut ja teistmoodi – uskumatud kohad, inimesed, loodus, kultuur ja palju muud.» Oma reiside ilusaimat õhtut ei oska noormees kohe hetkeliselt välja tuua, kuid arvab, et eks see kuskil rannas ookeani ääres päikeseloojangut vaadates ja elu üle rõõmu tundes ole. «Algne mõte seljakotireisi osas tekkis 2010. aastal, kui oli vaja tuua ellu mingisugune muutus. Austraalia oli esimene riik seljakotireisiks ning sinna minnes mahtus kõik suurde seljakotti ära. Möödunud ehk 2013. aastal reisisin lumelauakotiga, millel olid rattad all ning seljas väiksem seljakott, kus oli arvuti. Indoneesias käisin ainult väikse seljakotiga, sest mida vähem asju kaasa võtad, seda lihtsam on endal.»

Tee oma mõtted teoks Küsimuse peale, miks noored üldse reisima peaksid või mida see annab, sõnas noormees esimesena maailmavaate avardumise. «Kindlasti on noorte jaoks palju eneseavastamist ning mugavusalast väljaminemist. Tänapäeval saad reisida oma sõpradega või üksi, seetõttu ei tohiks olla ühtegi mõtet mitte minemiseks.» Nagu aktivistidele kohane, jõuavad nad alati tegutseda mitmel rindel. Nii on ka noormehega, kes end vahetevahel välismaal tuulutamas käib. Igapäevaselt veedab Vesi aega lumistel mägedel, kus lumelauda sõidab. Just seetõttu on ka tema lemmikaastaajaks talv juba noorest saati. «Hobideks on suusahüpped, mäesuusatamine, lainesurf, discgolf ja rattasõit.» Reisihuvilistele noortele soovitab väljakutsete vastuvõtmist. «Kui sul kord juba tekib mõte, et tahad minna, siis tee see teoks! Jää oma ideele kindlaks ning tutvu reisifoorumitega või inimestega, kes on reisinud. Ise jagan alati huvilistele hea meelega paar õpetussõna.»

Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid. Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 ºC. Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia õues:

Kõik noored ei hoia ega väärtusta võrdselt oma koolivahendeid.

FOTO: ÜLLA TAMM

1) 1.-6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni -10 ºC 2) 7.-12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni -15 ºC Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö. Kontrolltöö toimumise ajast teatatakse õpilastele vähemalt viis õppepäeva enne kontrolltöö toimumist. Õppenädalas võib läbi viia kuni kolm kontrolltööd. Pühadejärgseks päevaks ja õppeveerandi esimeseks päevaks koduseid õpiülesandeid ei anta. Kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

Õpilaste kohustused Kohustus osaleda kooli päevakavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Kohustus täita kooli kodukorda. Õpilane peab suhtuma lugu-

pidavalt kaasinimestesse. Õpilane peab hoidma heaperemehelikult kooli kasutuses olevat vara. Õpilased tulevad kooli vähemalt 15-5 minutit enne tunni algust. Õpilane ei hiline tundi ega puudu tunnist põhjuseta. Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Kool sätestab kooli kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra. Õpilane on kohustatud kandma kaasas kõiki tunniks vajalikke õppevahendeid. Kehalise kasvatuse tunniks õpilased kannavad kaasas spordiriietust ja spordijalatseid. Tunni ajal õpilane täidab tundi läbi viiva õpetaja või asendusõpetaja nõudeid. Õpilasel on lubatud pildistamine, diktofoni ja videokaamera ning audiovisuaalseadmete kasutamine vaid isiklikel eesmärkidel.

Maakond 5

Tänavu toimub esimene üleValgamaaline õpilasmalev 2014. aasta suvel on esmakordselt toimumas üle-Valgamaaline õpilasmalev ehk Tankla õpilasmalev, mis annab hea võimaluse teenida oma esimene taskuraha ning saada kasulikke töökogemusi. Mida arvavad korraldajad malevast? MERILY VIKS

merily@tankla.net

Mis karjäärioskusi annab malev noortele? Tuuli Mekk (Valgamaa noorte nõustamiskeskus, karjääri- ja noorteinfo spetsialist).

Noor saab läbi töö, tegevuste või uute tutvuste kogemusi, mis toetab tema enese tundmise teekonda. Tundes iseennast, enda ootusi, võimeid, väärtusi, saame selgust enda vajadustest. Töötamisega meeskonnas, uute olukordadega toimetulemises saab noor parima võimaluse enda tundmaõppimiseks. Meeskonnaga koos tegutsemine annab võimaluse õppida tundma enda tugevaid ja nõrku külgi. Töötamine üldse annab võimaluse endas proovile panna vastutuse ja kohustuste võtmise, aja planeerimise. Tööharjumused aitavad mõista noore ootusi tulevasele töökeskkonnale, meeskonnale, aitab

tunnetada raha väärtust. Uued olukorrad, uus keskkond, uued inimesed annavad võimaluse õppida ennast tundma ja selle kaudu jõuda selgusele oma ootustes eriala valiku osas. Ennast tundes saame teha paremaid valikuid oma igapäevaelus. Maleva projekt on oma nimetuselt tööga seotud tegevus ja see võib olla noore elus väga määrav – kutsumuse leidmine, uued sõbrad, enesekindluse juurde saamine, raha väärtustamine ning selle teenimine. Malev on parim, mis sinuga juhtuda saab!

Miks on malev noorele oluline? Jelena Kalames (Valga maavalitsus, peaspetsialist noorsootöö alal)

Malev annab noorele esmase töökogemuse, toreda elamuse, uusi tutvusi nii noorte, noortejuhtide ja mis tähtsaim, tööandjatega. See, kui noor saab suveperioodil

akg.vil.ee

kodust välja, on suur samm elukogemuse saamise poole. Suhtlemine väljaspool kooli ja kodu tõstab enesekindlust. Ei ole viimasel kohal võimalus teenida ise endale taskuraha. Iseteenitud raha õpetab seda hindama, sest see 20 eurot, mis on enda tööga teenitud, on teise maiguga kui vanemate antud. Minu jaoks on esimesel kohal ikka noore töökogemuse saamine, nii-öelda tööelu esimene maitsmine, sest see aitab noort elus edasi.

Kuidas tuli mõte korraldada õpilasmalevat? Marek Mekk (MTÜ Valgamaa noorsootöökeskus Tankla mentor)

Õpilasmaleva idee on juba palju aastaid õhus olnud. Ka paljudel ümaralaudadel on see teema pidevalt päevakorda kerkinud. Selle teema üleval olek on enamasti seotud noorte töökogemuse ja tööhõivega. Valgamaal on minu teada üks õpilasmalev olnud juba pikemat aega Valga linnas, mille peamiseks eestvedajaks on olnud Tarmo Post. Paraku on see vaid väike piisk meres ning üleüldist nõudlust pole suutnud rahuldada. Kahjuks pole siiani olnud teisi, kes oleks võtnud vastutust. Küll aga avaneb sel suvel tänu noorsootöövõrgustiku panuse-

kaari@tankla.net

Meie koolis saad mitmekülgsete valikainetega ise suuna valida. Eeltaotlusi saab elektrooniliselt esitada kooli kodulehele 1.03-20.06 2014 Dokumentide vastuvõtt 20.06-30.06 2014 Lõuna-Mulgimaa parimate võimaluste kool!

Euroopa Liidu alaste: teabematerjalide jagamine infopäringutele vastamine  temaatiliste ürituste korraldamine  

Jälgi meid ka Facebookis!

INFO Valga Maavalitsus Kesk 12, Valga 68203  766 6155, e-post: euroinfo@valgamaa.ee

http://valga.maavalitsus.ee/et/euroopa-liit-europe-direct

Kuidas saavad teoks suured projektid? Aile Viks (MTÜ Valgamaa partnerluskogu, noortemeetmete koordinaator)

Tankla õpilasmalev sündis tänu koostööle heade koostööpartneritega, kelleks on MTÜ Valgamaa noorsootöökeskus Tankla, Valga maavalitsus, Valgamaa noorte nõustamiskeskus, töötukassa Valgamaa osakond. Tänu Leader programmi rahastusele on võimalus korraldada pilootprojektina ülemaakondlik malev, kus noored saavad malevlase kogemuse ja noortega tegelejad maleva korraldamise ja rühmajuhiks olemise kogemusi. Malevaga seotud infot küsi julgelt alljärgnevatelt inimestelt: 1. Valgamaa noorsootöökeskus Tankla, Marek Mekk, marek@tankla.net, tel 523 7793 2. Valgamaa noorte nõustamiskeskus, Tuuli Mekk, tuuli.mekk@valgamv.ee, tel 5303 0115 3. Valga maavalitsus, Jelena Kalames, jelena.kalames@valgamv.ee, tel 766 6121 4. Töötukassa Valgamaa osakond, Merike Metsavas, merike.metsavas@tootukassa.ee, tel 527 2238 5. Valgamaa partnerluskogu, kontaktisik: Aile Viks, aile@valgaleader.ee, tel 524 0126 Hea tööandja, kui lugesid just seda ja tekkis soov tööd pakkuda, siis helista kohe 524 0126 või kirjuta aile@valgaleader.ee.

Nimi: Tankla Õpilasmalev 2014 ehk lühemalt TÕM 2014 Kes saavad malevas osaleda? Valgamaa noored vanuses 15-20 aastat. Millal malev toimub? Esimesed rühmad alustavad tööd orienteeruvalt 16. juunil 2014 ja teise töörühma orienteeruv lõpuaeg on 18. juuli 2014. Kui palju peab noor tööd tegema? Maksimaalne tööpäeva pikkus on 6 tundi ja selle eest makstakse ka reaalset palka, mis jääb täismahus noorele. Kuidas on lood söögi ja majutamisega? Noor tasub malevasse registreerides osalustasu 5 € ja see on ainus kulutus seoses malevaga. Toitlustus (4 söögikorda) organiseeritakse korraldajate poolt ja samuti saavad kõik endale mugava koha magamiseks. Kus õpilasmalev toimub? Malevad toimuvad võimalikult lähedal tööpakkujatele üle kogu Valgamaa. Siin ongi väga oluline, et tööandjad oleksid aktiivsed noortele tööd pakkuma. Kuidas ikkagi asi käib? Märtsi lõpus saadetakse info koolidesse, noortekeskustesse ja pannakse üles noorteportaali www.tankla.net. Siis registreerivad noored end malevasse. Hiljem korraldatakse neile ühine infopäev, kus räägitakse läbi kõik tööga seonduv. Vastavalt maleva toimumisajale kogunevad noored päev enne maleva algust oma malevastaapi, kus võtavad neid vastu rühmajuhid ja juhendavad neid nii tööl kui puhkehetkedel. Malevarühma suurus on keskmiselt 10-20 noort.

Noored on osa ühiskonna arendajatest KAARI KAASIK

Sinule, kes Sa oled loov, nutikasja maailmale avatud!

le 90 noorel võimalus end töömalevasse registreerida. Minu enda kogemused on olnud Tõlliste noorte õpilasmaleva rühmajuhina ja aastaid tagasi õnnestus olla ka Eesti üliõpilaste ehitusmaleva rühmajuht. Kogemusi ja teadmisi on ning koos hakkajate partneritega saab see niinimetatud pilootprojektina ettevõetud.

Fakte malevast

Projekti «Ohjad noorte kätte» eesmärk on anda noortele ülevaade enda kodukohas kaasarääkimise võimalustest. Valga-Valka noored on aktiivsed mitmetes organisatsoonides ja osaluskogudes, selle tõttu on antud teema mitmeid kordi üles kerkinud erinevatel aruteluõhtutel. Esmakordselt tekkis projektiidee sellisel kujul 2012. aasta lõpus, mil toimus esimene Valga ja Valka noortevolikogude vaheline nõupidamine. «Noortel puudub praegusel hetkel ülevaade ning ka teadmised, kuidas enda mõtteid kuuldavaks teha,» sõnas projektijuht Katre Kikkas. Pärast erinevaid kokkusaamisi otsustati koos noortega mõtted paberile panna ning esitada projektitaotlus Euroopa Noored Eesti Büroosse. Projekti kaasrahastaja on Valga linnavalitsus. Tänaseks on leping juba sõlmitud. Kuna Valgamaa on väike ning Valga linn teeb igapäevaselt koostööd ümberkaudsete omavalitsustega, on projekti töösse kaasatud Tõlliste, Õru, Hummuli, Karula ja Sangaste valla noored ja otsustajad. Tänu sellele, et noored ja otsustajad tulevad kokku nii Lätist kui ka Eestist, on peamine projekti töö keel inglise keel. Projektil on erinevatel tasanditel mitu eesmärki: noortele ülevaate andmine riigi halduskorraldusest, funktsioonidest ning võimalustest

neis protsessides osaleda; noortevolikogude tekkele ja arengule kaasaaitamine; noorte aktiviseerimine oma kodukoha arendamisel ja probleemide lahendamisel, erinevates ettevõtmistes kaasarääkimisel; noorte lähendamine kohalike omavalitsuste juhtidega; noorte kodanikutunde ja ühiskonnakriitilise mõtlemise arendamine. «Lühidalt on projekti eesmärgiks see, et noored oleksid kaasatud oma kodukoha kohaliku omavalitsuse juhtimisse – selle jaoks peavad motiveeritud ja teadlikud olema nii omavalitsusjuhid kui ka noored ise. Projekti lõpptulemusena leitakse igale projektis osalevale kohalikule omavalitsusele just neile sobivad meetodid selleks, kuidas noored saaksid oma kohaliku omavalitsuse arengu ja juhtimise juures rohkem kaasa rääkida,» sõnas Kikkas. Hetkel on planeeritud nõnda, et esimesed kohalikud kohtumised toimuvad aprillis. Nendel kohtumistel on põhiteemadeks osaluskogud, kohalike omavalitsuste peamised väljakutsed ja tegevused seoses noortega, ning vestlusringid (noored-noortega, otsustajad-otsustajatega, noored-otsustajatega). Juunikuus toimub Osalusdemokraatia Akadeemia. Juunis ja juulis analüüsivad nii projekti tuumikgrupp kui ka omavalitsusjuhid seni esilekerkinud küsimusi ja kogutud informatsiooni ning augustis toimuvad teised kohalikud kohtumised, kus analüüsitakse neid ideid, mis seni kerkinud ning kas midagi on muutunud. Arutatakse noorte ja otsustajate vahel läbi parimad variandid selleks, kuidas just selles omavalitsuses võiks kaasata noo-

Projektis saavad kokku osaleda ligi 100 noort vanuses 13-25 kaheksast erinevast omavalitsusest. FOTO: ÜLLA TAMM

ri vastava kohaliku omavalitsuse juhtimisse ja arendamisse. Osalusdemokraatia akadeemia toimub juunis (täpsed kuupäevad selguvad hiljemalt märtsi teises pooles), mis on kolmepäevane ning keskendub kodanikuühiskonna põhimõtete ja võimaluste tutvustamisele, Eesti ja Läti halduskorralduse ülevaate andmisele, kohaliku omavalitsuse ülesannete ja noorte kaasatuse võimaluste tutvustamisele, tehes seda võimalikult lihtsalt ning rõhutades eelkõige neid aspekte, kus noortel on võimalik kaasa lüüa (noortevolikogud, noortekogud, kohalike omavalitsuste komisjonid jne). Koos arutatakse kitsaskohti, mis vajavad antud omavalitsustes lahendamist ning leitakse võimalusi nende parandamiseks koostöös noorte ja kohalike

omavalitsuste juhtidega ning lepitakse kokku edasine tegevusplaan. Arutelud ja loengud on üles ehitatud nii, et seal selguksid noorte kohalikud probleemid, mis märgitakse üles ja millele püütakse lahendusi leida kolmandal päeval. Loodame, et iga omavalitsus leiab just neile sobiva viisi noorte kaasamiseks. Oluline on, et noored tahaksid ise oma kohaliku omavalitsuse juhtimisse ja arengusse panustada. Arvatavasti on pärast projekti lõppu omavalitsusjuhtidel palju energiat ja soovi selleks, et noori kaasata ning noored teavad oma võimalustest saada kaasatud ning kasutavad neid. Kõige olulisem on, et kõigi projektis osalenud kohalike omavalitsuste juhtide ja noorte vahel tekiks järjepidev aktiivne dialoog.

Haridus

Õpilasfirma alus on

hea koostöö Valgamaal on aastate jooksul tegutsenud kümneid õpilasfirmasid. Edukaim neist on ilmselt R@, mis tegi karvaseid arvutihiiri. Aastal 2014 tegutseb Valgamaal aktiivselt kolm õpilasfirmat. KAARI KAASIK kaari@tankla.net

Otepää gümnaasiumi 11. klassi kolme õpilase poolt loodud õpilasfirma JuHei Sünnipäev korraldab kuni 18aastastele lastele sünnipäevi. Põhiliselt pakuvad nad oma teenust Otepääl ja selle ümbruses, aga kokkuleppel ka mujal. Vastavalt kliendi soovidele, aitavad nad kaunistada peopaika ja katta lauda, koostada menüüd, välja mõelda kutseid ning pakuvad peoperenaise teenust, kes aitab peomeeleolu üleval hoida. Õpilasfirma loodi ettevõtlustunni raames. Meeskond on kolmeliikmeline: tegevdirektor Sille Sööt, finantsjuht Merily Viks, assistent Kheit Trifanov. «Idee luua õpilasfirma sai alguse sellest, kui

selgus, et sõpradel tulevad sellel õppeaastal tähtsad sünnipäevad,» sõnas tegevdirektor Sille Sööt. Esmalt uurisid nad sõbrannade käest, mida ideest arvatakse. Positiivne tagasiside saigi tõukeks õpilasfirma loomisele.

Idee tuleb teoks teha Õpilasfirma missiooniks on pakkuda sünnipäevalapsele meeldejääv pidu, ilma et peaks muretsema pisiasjade pärast. Sille arvates on õpilasfirma võti hea koostöö. «See on kõige alus, selleta pole sujuv töö võimalik. Kindlasti ei tohiks alla anda, kui esineb raskusi.» Sille leidis, et iga idee on ainulaadne. Tuleb uskuda iseendasse ja meeskonda. Teoks teha unistused, mis on mõtetes olnud, sest on võimalus, et just Sinu idee on aastate pärast kõikjal tuntud. JuHei Sünnipäeva koduleht on www.lahepidu.wordpress.com. Kümme aastat tagasi valiti Tsirguliina keskkooli õpilastest koosnev R@ parimaks õpilasfirmaks. Oma edu saladuseks peab õpilasfirma R@ finantsjuht Pille Granovski ühtset turukontseptsiooni. Kasukhiirte müüginumbritele aitas suuresti kaasa nende eriskummaline väljanägemine. Pärast parima õpilasfirma tiitlit täitsid nad enda eesmärgi. Tiitliga kaasnes sõit üleeuroopalisele

Mis on minifirma?

Minifirma on lihtsustatud variant õpilasfirma programmist, mis on mõeldud 7.-9. klassis.

Mis on õpilasfirma?

Õpilasfirma on ettevõtlusõppe programm gümnaasiumiastme õpilastele.

Miks teha õpilasfirmat? Õpilasfirma kogemus on hindamatu väärtus tööturul, kus järjest rohkem hinnatakse ettevõtlikke ja loovaid

inimesi.

Minifirma Ürask toodab vanadest võtmetest omapäraseid nagisid.

Allikas: www.ja.ee

õpilasfirmade võistlusele, kust tuldi tagasi teise kohaga.

Vanale võtmele uus elu Harglas tegutsev minifirma Ürask toodab vanadest võtmetest nagisid. Meeskonda kuuluvad Martin Kroon, Kalev Kaldmaa ja Reelika Raudsepp. «Motivatsiooni saime õpilasfirma loomiseks projektist, mis meie jaoks kirjutati. Idee teha nagisid just vanadest võtmetest saime internetist,» sõnas Kalev Kaldmaa. Otsus nagisid teha tule100

nes tänu sellele, et meil oli ülearuseid võtmeid ning selline ettevõtmine tundus meile jõukohane. Üle nädala saame minifirmaga kokku, et jagada ülesandeid ja teha seda, mida vaja. Oleme käinud õpilasfirmade laadal «Pärnumaa Jõulud 2013», kus saime preemia parima müügikoha kujundamise eest. Lüllemäel tegutseb noortest koosnev õpilasfirma Käbila, kuhu kuuluvad Anna-Liisa Hannus, Kristiin Roopalu, Liisa-Maria Ansi, Keijo-Kim Taal, Helis Kann, Robin Kõvask – õpilasfirma Käbilased, kes toodavad jõuluajal män-

nikäbidest kuuseehteid. Idee tekkis koolis majandusõppe tunnis. Valgamaa õpilasfirmad on aastate jooksul teinud erinevaid asju: rahakotte, taskupeegleid ja märke, sülearvuti katteid, vanadest küünaldest uusi, kaeraküpsiseid, raamatute ja õpikute jaoks hoidjaid, kalendreid, kinkekorve jne. Õpilasfirma loomise protsessist võib osa saada igaüks, kellel on soovi tegeleda oma idee väljatöötamise ja turundamisega. «Minifirma tegutsemisel on nii praktika kui ka teooria käsikäes ning õpikutes olev tekst reaalselt arusaadav. Õpilasfirmal on hea 100

FOTO: MAREK MEKK

võimalus panna proovile oma ärivaist ja ettevõtlikkus ning seda ilma suuremate hirmudeta, sest riskid on väikesed. Firmaga tegelemine on hea alternatiiv niisama hängimisele ja chillimisele,» tõi pikaajaline õpilasfirmade juhendaja Marek Mekk esile. Õpilasfirma õpetab tööharjumust, vastutustunnet, raha käsitlemisoskust. Parim õpilasfirma on juhul, kui tehakse seda, mis kõigile meeldib ja meeskonnas on olemas harmoonia. Tuleb olla julge ja teha unistused teoks. Ükski idee ei ole võimatu.

Tule õppima Miina Härma Gümnaasiumisse! 100

100

Miina Härma Gümnaasium on maailmale avatud kaasaegne ja turvaline kool Tartus, kus luuakse igale õpilasele laialdased võimalused oma arengupotentsiaali realiseerimiseks. 95

mhg juubelilogo Friday, May 5, 2006 2:16:57 PM

10. klassi lõpus saab õpilane valida nelja erineva õppesuuna vahel: loodus-reaal-, reaal-sotsiaal-, keele-humanitaarsuund ja rahvusvaheline õppekava (IB Diploma Programme).

Sisseastumiseksamitele (matemaatika, inglise keel)

saab kooli koduleheküljel registreeruda kuni 12. märtsini. Sisseastumiseksamid toimuvad 17. ja 18. märtsil, vestlused toimuvad 31. märtsist 17. aprillini. Tule ja tutvu kooliga avatud uste päeval 8. märtsil algusega kell 12

jane@tankla.net

Sündmuse juhtfiguuri Tuuli Meki sõnul on tänavune mess eelmise aastaga võrreldes lühem, kuid praktilise poole pealt tegusam. Mekk ütles, et motivatsiooni messi läbiviimiseks sai ta juba varajasel sügisel, kui mõned ametikoolid ise helistasid ja huvi üles näitasid. Motiveeris ka soov arendada noorte info otsimise oskust. «Minu jaoks on oluline, et noored oskaksid oma tulevaste valikute tegemiseks olemasolevat infot märgata ja kasutada. Paraku on aga vabariiklikud haridusmessid selleks liiga suured ja liiga kaugel. Kodukohas toimuv mess annab esimese vajaliku julguse ja kogemuse info töötlemiseks. See on hea võimalus enese proovilepanekuks ka õpilastele, kes koole tutvustama tulevad,» rääkis Mekk.

Päevakava 9.30–10.00 Kogunemine Valga spordihalli

Eesti Maaülikool

10.00–10.30 Tervituskõned 10.00–13.30 Ludo lauamängude alal meeskondlikud mängud, Slackline ‘i demonstratsioonesinemine koos praktilise osaga. Võimalik osaleda viktoriinides, auhindade loosimisel Sisetelevisioon vahendab osalevate eksponentide reklaamklippe 10.45–11.00 Tantsutrupp FeelingGood Otepäält 11.45–12.15 Esinevad Valga muusikakooli noortebändid

Õpilasﬁrmad

VeniVidiVici õpilasvahetus

Dream Foundation Eesti

Tallinna Majanduskool

Stardiplats

Kaitseressursside Amet Kõrgem Sõjakool

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

Võrumaa Kutsehariduskeskus

Tööinspektsioon Punane Rist

12.45–13.15 JJ Street tantsutrupp 13.30–14.00 Karl-Erik Taukar koos Peter Põderiga

Eesti Noorteportaal

Töötoad

Euroopa Noored

11.00–12.00 I klassiruum - õpilasfirma Kolm Põrsakest teadustuba 11.00–12.00 II klassiruum - Tankla TV töötuba

Ludo lauamänguala

11.00–12.00 Hip-hop tantsutuba 11.00–12.00 Kandideerimisaeg (tööle, õpilasesindusse, noorte projektidesse), seotud toimingud – CV kirjutamise võimalus, tööintervjuu läbi tegemine, motivatsioonikirja koostamine jne.

Töötoad televisioonist tantsu-teaduseni

12.00–13.00 I klassiruum - Kolm Põrsakest teadustuba

Võrreldes eelmise aastaga on haridusmess teinud läbi uuenduskuuri. Näiteks on olemas töötoad, mida eelneval aastal polnud võimalik läbi viia. «Plaanis on teaduskeskuse, Tankla TV ja hip-hop ning vouge tantsustiili õpitoad. Samuti on kohal Kaitseliit, Maanteeamet ja Punane Rist,» ütles korraldaja. Sel aastal on haridusmessil ka koostööpartnerid, kelleks on Valga maavalitsuse Valgamaa noorte nõustamiskeskus, Valgamaa partnerluskogu ja MTÜ Valgamaa noorsootöökeskus Tankla. «Koostööpartnerite üle on mul hea meel, sest nad annavad kindlust. Ma ei pea enam üksinda põlve otsas midagi nuputama, vaid mul on inimesed, kelle abile loota,» lausus Mekk. Esinejaid saab olema vähem kui eelmine aasta, moderaatori töö on aga suurem. «Mo-

12.00–13.00 II klassiruum - Tankla TV töötuba

JJ-Street

12.00–13.00 Vogue tantsustiili tuba

USA ülikoolid

Tartu Ülikool

Tõrva Gümnaasium

Lava ala Tartu Kutsehariduskeskus

Lähte ühisgümnaasium ja August Kitzbergi nimeline gümnaasium. Kutsekoolidest tulevad kohale paljude teiste hulgas ka Tartu kutsehariduskeskus ja Tallinna majanduskool. Kõrgkoolidest on kindlasti esindatud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Kõrgem sõjakool, Tallinna tehnikakõrgkool jpt. Lisaks suurtele organisatsioonidele nagu Rajaleidja ja Eesti Töötukassa on esindatud ka õpilasfirma Lüllemäe koolist.

«Minu jaoks on oluline, et noored oskaksid oma tulevaste valikute tegemiseks olemasolevat infot märgata ja kasutada.»

Luua Metsanduskool

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Rajaleidja

Sissepääs

TTÜ Tartu Kolledž

Tallinna Tehnikakõrgkool

Kaitseliidu Valgamaa malev

NB! Töötubades osalemiseks on vajalik registreeruda m essi esimesel tunnil spordihalli infolauas.

deraatoriks on taas Marek Mekk, kes kogu messi nii-öelda elus hoidma hakkab.» Tuuli Mekk loodab, et ennast esitlema tulevatel koolidel on rohkem pakkuda praktilist tegevust kui eelneval aastal. «Nendest infovoldikutest ei piisa. Kui noor tuleb kohale, tahab ta ise reaalselt midagi teha, läbi viia, katsetada ja kogeda,» põhjendas ta oma ootusi. Sel aastal osalevad lisaks Valgamaa enda gümnaasiumitele ka

Lähte Ühisgümnaasium

Räpina Aianduskool

Eesti Lennuakadeemia

Töötukassa Eures

Valgamaa Kutseõppekeskus

Europe Direct

Tartu Ülikooli Haapsalu Kolledž

Vajalik väike eeltöö Haridusmess on kõigile tasuta ning messile tulijatele soovitab korraldaja teha kodus väikest eeltööd, sest muidu võib olla raske infomüras orienteeruda. Meki sõnul on messile oodatud kõik, kellel vähegi huvi ja aega on, aga eelkõige siiski põhikooli lõpuklasside ja gümnaasiumiastme õpilased ning nende vanemad. «Haridusmessil pole õigeid või valesid vastuseid ja küsimusi. See on koht, kuhu tulla-

Tankla

GRAAFIKA: TIMO ARBEITER

JANE SALUORG

Maanteeamet

August Kitzbergi nimeline Gümnaasium

Küünlakuu eelviimasel päeval ehk 27. veebruaril leiab aset teine Valgamaa haridusmess “Vali nutikalt”. Mess toimub Valga spordihallis algusega kell 10.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Otepää Gümnaasium

Haridusmess läbis uuenduse

n i u l tikalt 7 a V

Valga Gümnaasium

Haridusmessil osalejatele on organiseeritud tasuta bussid koolide juurest, kus on avaldatud soovi transpordiks hiljemalt 19. veebruariks. Bussiringidega saad tutvuda noorteportaalis tankla.net või Facebookis.

gi proovima, vaatama ja katsetama,» ütles Mekk lõpetuseks.

Hea põhikoolilõpetaja, avasta enda jaoks Lähte Ühisgümnaasium – heade võimaluste kool Lähte Ühisgümnaasium asub Tartumaal, Tartust umbes 15 km Jõgeva suunas. Õpilasi on 490, sealhulgas 135 gümnasisti, kes on meile õppima tulnud 9-st maakonnast, 36-st omavalitsusest. Gümnaasiumis on valida kolme õppesuuna vahel: meedia-, tehnoloogia- ja spordisuund. Õppetöö toimub renoveeritud kooliruumides, kasutada on avar spordihall. Kaugemalt tulijatele pakume soodsa hinna eest kohta õpilaskodus, lisaks tasuta lõunasööki ja õhtuoodet ning ülisoodsalt hommiku –ja õhtusööki. Vabast ajast saab oma oskusi täiendada Tartu valla muusika- ja spordikoolis ning erinevates huviringides.

siside

ÕPPESUUNAD

Vilistlaste taga

MEEDIASUUND on suurepärane võimalus loomingulistele, aktiivsetele noortele, kes tahavad kaasa rääkida mõnes meediakanalis. Antakse välja koolilehte Lügemik, tehakse kaastööd Tartu Valla Kuukirjale, arendatakse oskusi fotograaﬁas ja videotöös. Koolil on oma õppestuudio, kuid käiakse uudistamas ka suurte stuudiote telesaadete salvestusi. TEHNOLOOGIASUUND sobib noortele, kellele on meeltmööda masinate lahtivõtmine, uuesti kokkupanemine, tuunimine ja leiutamine. Tehnikaga sinasõbraks saamist toetavad robootika, modelleerimine, tehnoloogia ja autoõpetuse kursused. Maailmavaadet avardab tehnikaajalugu ning vajalikud on laia matemaatika, füüsika ja keemia õppimiseks vastavad eeldused, tahe ja valmisolek. SPORDISUUND on õige valik noortele, kes juba lapsest peale on tegelenud spordiga. Lähtel saab tegeleda võrkpalli, kergejõustiku, suusatamise ja maadlusega. Spordialast arengut toetavad laiamahuline kehaline kasvatus, erialatreeningud ning treeneri või kohtuniku baaskursus. Maailmavaadet kujundab spordiõpetus ja -ajalugu. Osaletakse erinevatel võistlustel.

TRIIN TALLMEISTER (AS Ilves Extra müügijuht, lõpetas aastal 2002) „Sain Lähtel õppides ja ühiselamus elades lisaks varasele iseseisvumise kogemusele kaks olulist teadmist, mis mind edasises elus saadavad – rumalad küsimused on ainult küsimata küsimused ja halvimad võimalused on kasutamata võimalused. Kui julged küsida ja pakutud võimalustest kinni haarata on kõik teed avatud! Muidugi värvikad persoonid nii õpilaste kui õpetajate seas ja põnevad ühised projektid on siiani meenutamist väärt ja toovad muige näole!“ KRISTJAN GOLD (Raadio Kuku saatejuht, lõpetas aastal 2001) „Lähteta ilmselt ei töötaks ma praegu raadios. Seal õpitu ja sealt saadud kontaktid olid väga vajalikud minu edasiseks karjääriks. Lisaks aitas meediaõpe mul enda jaoks selgeks teha, milline väljund (ajaleht, raadio, televisioon) mulle kõige paremini sobida võiks. Looduslikult väga kaunis ümbritsev keskkond andis inspiratsiooni nii õppimiseks kui muudeks tegevusteks.“ MAARJA RÄNI (Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti visuaaltehnoloogia tudeng, lõpetas aastal 2012) „Lähte kool oli mulle koht, kus õppisin tundma iseennast tänu fantastilistele õpetajatele ning tehtud meediaalastele projektidele. Nüüdki tunnen tihtipeale puudust kokkuhoidvast kooliperest - see, mis tundeid see tekitab, on hindamatu. Lähte koos oma hoonete kompleksiga, suusa- ja jooksuradadega ümber pisikese järve ning toredate inimestega, on fantastiline koht, kus õppida.”

Lisainfo veebist http://lahte.edu.ee või e-postiga infolahte@gmail.com

Tööelu

Töötavad noored mõistavad, et raha ei kasva puu otsas LEE JOHANNA SAUL lee@tankla.net

Paljud Valgamaa noored käivad kooli kõrvalt tööl selleks, et taskurahale lisa teenida või hoopiski iseseisvalt hakkama saada.

LAURA RENKE 18, Valga

Kuuldes, et Hesburgerisse otsitakse töötajat, mõtles ta, et miks ka mitte ja läks töövestlusele. «Asi polnud ainult tahtmises, mul oli tööd vaja. Kuna elan Valgas omaette, siis arved tahavad ikka tasumist, ma ei tahtnud emale ka koormaks olla. Samuti on see selline töökoht, mis võimaldab mul edukalt kahes koolis käia.» Oma palgaga on Laura rahul ja paneb iga kuu natuke raha kõrvale, et osaleda mõnes noortevahetuse projektis.

KADRIANN KALAMEES 17, Tõrva

«Töötan VeniVidiVici õpilasvahetuses. Sain sinna tööle tänu sellele, et olin ise varem vahetusõpilaseks käinud ning seetõttu pakuti mulle võimalust ise õpilasi vahetada.» Tööl soovis neiu käima hakata selleks, et end arendada ja omandada uusi kogemusi. «Praeguse keskkooli õpilase jaoks on selline tööots lihtsaim ja olen väga rahul, et töötan VVV-s. Saan inimestega palju suhelda ja omandada uusi kogemusi organiseerimises ja inimsuhetes.»

GERTRUD AASAROHT 17, Otepää

«Mina soovisin tööle minna ettekandjaks, kuna siis saan oma isiklikku raha teenida ja näen, kui raskesti see kätte tuleb. Samuti ostan nüüd asju kergema südamega, sest enam ei kuluta teiste teenitud raha. Soovitaksin tööl käimist ka teistele, sest siis näevad kõik, et raha ei kasva puu otsas ja selle nimel tuleb palju vaeva näha. Saab ennast arendada ka tulevikuks, sest tuleb ju aeg, mil vanemad enam rahaliselt ei toeta ja peab ise hakkama saama.»

Kui otsid suveks tööd, tasub alustada töötukassast – minna kohale ja leida just see, mis sind huvitab!

Valgamaal on palju vabu töökohti ROMET PILLER romet@tankla.net

Töötukassa andmetel on Valgamaal 24 tööpakkujat ja 34 vaba (16.02.14 seisuga – toim) töökohta. Enim otsitakse Valgmaal klienditeenindajaid ja autojuhte. Kui klienditeenindaja puhul ei ole varasem töökogemus ja haridus oluline, siis autojuhi puhul on kindlasti vaja eelnevat töökogemust ja spetsiaalset väljaõpet. Selliseid

töökohti, mille puhul haridus ei mängi suurt rolli, on palju, ja noored, kes suveks tööd otsivad, võivad julgelt sammud töötukassa büroo poole seada. Töötuna saab arvele tulla isik, kes ei tööta ja on vähemalt 16 aastat vana ning tööotsija vanus ei tohi olla noorem kui 13 aastat. Lisaks on üksikud töökohad, mille puhul on vajalik erialane haridus. Mitme töökoha puhul on aga tähtis eelnev töökogemus. Kui seda pole, on vä-

hemalt nõutavad autojuhiload (peamiselt B-kategoorias). Valgamaa mastaabis on vajalikud küll klienditeenindajad ning autojuhid, kuid Euroopa 20 aasta prognoos rõhub pigem spetsialistidele, kellel on hea ettevalmistus ja praktilised oskused. Valdkonnad, millesse enim inimressurssi vajatakse, on peamiselt tervishoid, teenindus, logistika ja transport, infotehnoloogia ning telekommunikatsioon, nii et mõnin-

Noored rõhutasid helkuri tähtsust 18. jaanuari pärastlõunal asusid Tõrva noortevolikogu liikmed oma kodulinna tänavaile, et jagada inimestele helkureid. Noorte eesmärgiks oli suunata inimeste tähelepanu sellele, kui oluline on pimedal ajal helkuri kandmine. Samuti näitasid nad, kuidas tuleb helkurit õigesti kanda. Kinnita helkur paremale poole, põlve kõrgusele. Maanteel kõnni alati vasakpoolses ääres! FOTO: TIMO ARBEITER

«Olles ise autojuht, tean kui oluline on, et jalakäijad kannaksid pimedas helkurit,» ütles kampaania eestvedaja Sirli Pippar. «Kehvade ilmastikuolude tõttu on ka helkuriga jalakäijaid raske märgata, ohutusvesti ning isegi heledate riiete kandmine teeb jalgsi liikujad palju paremini märgatavaks,» tõi ta esile. Maanteeamet aitas noortevolikogu vajalike helkurite ja teadmistega. Lõuna regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Kai Kuuspalu sõnul on selline ettevõt-

FOTO: ÜLLA TAMM

Selliseid töökohti, millepuhul haridus ei mängi suurt rolli, on palju, ja noored, kes suveks tööd otsivad, võivad julgelt sammud töötukassa büroo poole seada. gal määral kattuvad üldised Euroopa vajadused Valgamaa omadega. Töötukassas on stendil väljas kõik vabad töökohad ning alati on võimalus külastada karjääriinfotuba. Karjääriinfotoa külastamiseks on soovitav broneerida aeg telefonil 766 6250.

mine igati tänuväärt. «Suur kiitus noortele, kellel on idee ja tahtmine helkurikampaaniat läbi viia. Maanteeamet on sarnastele ettevõtmistele alati toeks.» Noortevolikogul on lisaks helkurite jagamisele ka tulevikus plaanis inimestele helkuri kandmise vajalikkust selgitada ning sarnaseid välikampaaniaid läbi viia. Samuti on idee teha helkuri valmistamise töötuba, kust kõik inimesed osa võtta saavad. Helkurikampaania toimumisele aitasid tublisti kaasa noortevolikogu liikmed Marietta Juurikas, Kaspar Metsar ning Karl Kirt. (tankla.net)

Taagepera ja Sangaste losside

Aja jälg 9 Milliseid fotosid teevad noored?

ESTER KAASIK

eriskummalised legendid

Sangaste ja Taagepera lossid on Valgamaa auks ja uhkuseks. Nendest räägitakse väga erinevaid lugusid ja legende. Säilinud on erinevad mälestused ning huvitvad tähelepanekud. Hetkel on mõlemad lossid kasutusel hotellina ja sündmuste pidamise paigana. MERLIKA HÜDSI merlika@tankla.net

sangasteloss.com ja taageperaloss.eu põhjal

Sangaste mõisahoone ehitamise otsus tuli F.G.M. von Bergi poolt. Eeskuju sai ta Inglismaal, Windsoris ja Balmoralis nähtud kuningalossidest. Bergi ideid aitas teostada Tallinna arhitekt Otto Pius Hippius. Mõisahärra soovis tõelist lossi suurte tubadega ning mis kõige huvitavam – igal toal pidid olema erinevad aknad. Algselt oli lossis 99 ruumi, sest 100 ja enam ruumi tohtis olla vaid tsaaril. Ehitustööd algasid 1874. aastal ja kestsid ligi seitse aastat. Hilisemate ümberehituste rekonstrueerimiste käigus oli 149 ruumi koos kõigi abiruumidega.

Mitmekülgne park Koos lossi ehitusega algas ümbritseva pargi korrastamine ja metsapargi kujunemine. Bergi eesmärk oli kindlaks teha, kas kusagil maailmas on puid, mis Liivimaal kasvaksid paremini kui meie kodumaised puud. Pargi pindalaks oli kokku 54 hektarit ning seal kasvas kokku ligi 500 erinevat puuja põõsaliiki ning vormi. Tänasel päeval hooldab ja taastab parki RMK. Pargis on jalutus- ja matkarajad ning lõkkeplats. Lossi peasissekäiku rõhutab väravtorn (ilma lanevõre, rippsilla ja kaitsekraavita), mille all on kaarsambaile tuginev varikoda. Selle ehitamisel on saavutatud omapärane efekt – ühes nurgas sosinal öeldu on selgesti kuulda vastasnurgas. Esimesel korrusel on esindusruumid – gooti stiilis rooma ehitise kujuga kõrge ballisaal, kaunis Mauri stiilis Hispaania saal ja inglise stiilis tammelaega Jahisaal. Sellel korrusel asus ka Krahvi magamistuba. Teisel korrusel asus poja Ermese pere magamistoad, raamatukogu ja piljardisaal. Kolmandal aga teenijate ruumid ning magamistoad külalistele. Sealtkaudu on võimalik pääseda ka vaatetorni.

Mitmekülgne krahv von Berg Sangaste krahv erines teistest aadlimeestest, sest oli silmapais-

tev krahv. Külmetamise tagajärjel tekkis tal kord keskkõrvapõletik ja kuna tol ajal polnud meditsiin veel nii heal tasemel, kaotas ta kuulmise. Kuid see ei häirinud Bergi teiste inimestega suhtlemisel. Ta õppis väga kiiresti ära lugemise inimeste huultelt ja suhtles vabalt ning sundimatult. Kord oli Sangastest Hummulisse sõites libisenud vedurvanker teelt ja vajunud küljeli porri. Kutsar olevat hakanud kurja vanduma. Berg olevat rahulikult mudast välja roninud ja muhelenud: «Sõima, sõima, ega ma nagunii ei kuule!» Berg tegeles mitmete aladega. Ta oli taiplik sordiaretaja, parandas heinamaid ning oli üks esimesi söödajuurvilja kasvatajaid. Tal ei olnud küll metsanduslikku haridust, kuid Sangaste pargis kasvavad veel nüüdki tema istutatud puud. Bergi tuntakse rukki-, kartuli-, hobuse-, ja tiigikalakasvatuse, maaparanduse, metsanduse ja jahinduse valdkonnas tegijana ning korvipajude kasvatajana. Samuti oli ta viljakas kirjamees, kes reisidel pidas päevikut ning avaldas reisikirju. Tema elutööks aga sai Sangaste rukki aretamine, mis kestis 60 aastat. Krahv lahkus siit ilmast 1938. aasta 22. märtsil ning ta on maetud Sangaste külakalmistule. Tema haual kasvab peotäis rukkist. Taagepera lossist oli esiti kuulda 16. sajandil. Sel on olnud mitmeid erinevaid mõisaomanikke. Poola ja Rootsi ajal kuni 1675. aastani kuulus võim von Rehbinderite sugukonnale. 1674.-1806. aastal oli omanikuks Otto von Stackelberg ning seejärel kuni 1819. aastani Fredrich Joachim von Oettingen. 1819. aastast kuni eestiaegse võõrandamiseni maaseaduse alusel kuulus mõis von Stryckide sugukonnale.

Hoone ehitamisel raha kokku ei hoitud Mõisa viimane omanik Hugo Ferdinand Bernhard von Stryck oli kummaline mees. Ta trotsis kõike

@ilmps

@kaptenpidur

Kuulus ja kummaline :D #TalveööLaulupidu #Otepää #backstage

Elekter tangib

@saikai

@sanderrannakivi ENSV

#Mens #girls #school @krullkelly

@karolial

@leesmentsander

Nananananana catman.

Sangaste lossil on 168 akent ja ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist.

Samas ehitati lossi torn nii kõrge just sellepärast, et Hugo armastas oma abikaasat väga ning soovis, et naine saaks imetleda nii päikesetõusu kui selle loojumist. mis tulnud või tulemas, lasi ehitada tohutu maja, mis mõjub keskaegse linnusena, mida toonitab ka materjalide valik: robustset murrutatud graniit, koos krobelise kohvi ning soomusaja kiltkiviga. Juba monumentaalse väravahoone juurest köidab pilku 40-meetrine peatorn. Välisarhitektuuris on hoone vaba peaaegu igasugusest sümmeetriast. Taagepera mõisahoone arhitekti üle vaieldi kaua. Nüüd on kindel, et nii Taagepera kui ka Holdre mõisahoone on Otto

Wildau kavandatud. Mõisaomanik von Stryk ei hoidnud lossi ehitamisel raha kokku ning ehitusmaterjali veeti hobusega isegi Riiast. Mõisnik Hugo von Stryck ehitas Taagepera lossi kivist seepärast, et varem sel kohal asunud kaks puust mõisahoonet olid maha põlenud.

Mõisahärra Hugo ja mõisaproua Anna Legendide järgi kandis mõisahärra alati kaabut ja tal oli pikk habe. Isegi auto oli olemas, kuid kuna tal ei olnud juhilube, saadeti läti päritolu toapoiss kooli ning temast sai sohver. Samas ehitati lossi torn nii kõrge just sellepärast, et Hugo armastas oma abikaasat väga ning soovis, et naine saaks imetleda nii päikesetõusu kui selle loojumist. Samas on lossi suurus seotud mõisahärra kullaga. Tal olevat seda pangas nii palju olnud, et pank määranud midagi väga suurt teha. Nii ehitatigi loss. Teine variant on aga see, et härra vedanud kihla kulla eest midagi suurt ehitada ja nii saigi suur loss ehitatud. Mõisaproua Anna Sophie sai tornist ülevaate, kuidas töötas talurahvas põllul. Räägitakse, et ta oli väga nõudlik ja karmikäeline. Tal olid pikad mustad juuksed ning seljas kandis pikka lillat kleiti. Prouale meeldisid lapsed väga. Ta oli tööliste laste kooli asutajaks, kus lapsed said õppida nii lugema või kirjutama. Proua hoolitses selle eest, et tööliste majad ja aiad oleksid korras. Jõulude ajal korraldati kõikide tööliste ja teenijate lastele jõulupidu, kus proua jagas lastele pakke. Omal ajal oli Taagepera lossitornist hea ülevaade sellest, kuidas töötas põllul talurahvas. FOTOD: TIMO ARBEITER

mis level sa oled?

Millest säutsuvad noored Twitteris? @kaisalena

BIRGIT MARANIK JA ESTER KAASIK

nägin just, kuidas mu kass voodi alla läks, aga mure on selles, et mul pole kodus kassi??????

@tiimann Kuulutan teid meheks ja naiseks. Nüüd võite uuendada oma Facebooki staatust

@Silleriin Tiia räägib, et läheb reisile. Tairo: andke vihje. Tiia: soe. Tairo: sauna lähete v?

@K1rke tasuta asjade ära andmine on tuhat korda rahuldavam kui asjade müümine

@KeijuRootsma Üks väike poiss pani: “ära tõmble, ma MMAs käinud.” Me: “Mis sa oled, emmega maal käind v?”

@maasikamooos narri meest, ära narri mehe 2011 aasta fb postitusi

@normanreinberg Usaldus on see, kui sa saad saata kellelegi imeliku snapi ja panna selle 10 sekundi peale!

@siretkutsar nädalavahetusel ärkan vara ja lähen magama hilja, et oleks rohkem aega mitte midagi teha

@wowmida Ma rahulikult jooksen, mingi mees sõidab rattaga mööda ja ütleb: “Läheb, läheb”

@SirleVettik panen fb piltidele like – siis tean, et teen inimesed õnnelikuks ! :D :D

@AngeelikaR Pole midagi paremat, kui jääkuubikute pakk püksis. Tänks kallis :D

@kssskss_m Terve facebook on seda rõvedat õlle joomist täis.

Sündmus Saunatamisest võttis osa ka ehtne kana Ma olen alati tahtnud teada saada, mida täpsemalt saunamaraton endast kujutab. Sel aastal toimus see osalejaterohke sündmus juba viiendat korda. PILLE-RIIN VESSIN pilleriin@tankla.net

Pühajärvele jõudes oli koheselt märgata poolalasti osalejaid mööda parklat ringi silkamas. Endal küll autost väljudes mingit tahtmist pakse talveriideid maha ajada ei tekkinud. Pühajärve puhkekeskusesse, kus toimus start, sisse astudes oli õhus tunda meeldivat võistlushimu ja kibelemist rajale. Kõigi meeleolu oli laes - ümberringi sai kuulda ärevate inimeste jutusuminat ning pilku püüdsid omapäraselt kirkad kostüümid ja ühtne meeskondlik riietus, mis lausa suu naerule kiskus. Start antud, panid kümned väledad jalad autode poole minekut. Autos algas aga tõeline tants ja trall. Kuhu minna? Millisest saunast alustada? Kuidas edasi?

Esimesse paika kohale jõudes hakkas süda puperdama. Kibekiirelt, mõtlemata ning arusaamata, mis teoksil, hüppasime autost välja ja panime suurel sammul sauna poole liduma.

Väliskülalised nautisid eestlaste saunamõnusid Lahkete saunaomanike maalapile saabudes oli näha kibelevaid saunatajaid tiirutamas jääaukude, kümblustünnide ja loomulikult saunade vahet. Lavadel kohtasime erinevaid välismaalasi: austraallast, inglasi ja USA suursaadikut. Kõigiga oli ääretult meeldiv juttu puhuda ning kuulda nende muljeid Eesti, saunamaratoni ja üleüldse selle kohta, kuidas nad sellise ürituse leidsid. Tihti käis naljatamine Leili

Igal meeskonnal oli võimalik boonuspunkte koguda jääaugust ja kümblustünnist läbi käies.

Kuigi väljas oli pehme talveilm, pani jääauku sulpsamine nii mõnedki saunalised karjatama. FOTOD: TIMO ARBEITER

kohta, kord siis kui teda polnud ning teinekord siis kui teda oli jällegi ohtralt. Alatasa pidi Leilit ikka kõvasti taga otsima, sest kui päevas pea 700 osalejat läbi lippab, jääb ruum paratamatult mõnevõrra külmemaks ning keeruline on hagu kogu aeg all hoida.

Saunade ja jääaukude mõnud on erinevad Väitele, et eesti rahvas on laulurahvas, sai maratonil taaskord

kinnitust. Meenuvad saunad, kus lõõritati ühest suust laulu «Viska leili» sõnu ja viisi. Oma tantsulõvi oskused pandi proovile aga diskosaunas, kus hoogsalt 90ndate plaati keerutanud DJ-l jalg muudkui tatsus ning silm säras, nähes osalejaid kaasa tantsimas. Peale diskomuusika oli võimalik ka ehedat ansamblimuusikat nautida. Tootsi saun oli hoopis omaette kogemus. Tagumik kleepus lava külge nagu nakstki ja peab tõdema, et soojusest võis seal ainult unistada. Et mitte lihtsalt külmetada, pakuti vaatepalaks Tootsi saunaklippi filmist «Kevade». Eestlaste saunakäikude juurde on alati käinud kurikuulsad jääaugud ning ega seekordki säärasest lõbust ilma jäänud. Jääauku sulpsatades oli tunda, kuidas

iga keharakk tahtis kokku tõmbuda ning nahk oleks justkui külmast kõrvetama hakanud. Väärt saavutus oli mööda jäist redelit august välja ronimine, sest tasakaal tahtis vägisi kaduda ja külmast kanged liigesed ei tahtnud õigesti funktsioneerida. Erinevalt jääaukudest olid kümblustünnid korralikult kuumaks köetud ning tihti tuligi tahtmine sinna pikemaks logelema jääda. Eriti veel ürditünni, kus serveeriti kandikult otse nina alla suursuguseid maitseelamusi ja kõhupoolist. Tünniski ulpisid maitselehed ning põhjast võis varbaga üles tõmmata sidruniviile.

Kana osales saunatamises Rahvas oli sõbralik, kuid väike võistlusmoment oli siiski kõigil

sees. Loodeti esimestena saunalavadele jõuda ning seepärast olid vigastusedki väga kerged tekkima. Päevale lisas hulganisti vürtsi mällu söövituv vaatepilt, mis oleks just nagu filmist välja võetud lõik, kui ülipaljastavas trikoos Boratiks maskeerunud mees pillas maha oma kohvri, mille vahelt piilus välja ehtne kana. Tunne oli nagu oleks ise Borati filmivõtetel olnud. Finišis keerutati jällegi jalga, et ootusärevust oma tulemuste teadasaamiseks leevendada. Oma elu jooksul võiks igaüks, kelle tervis vähegi lubab, kasvõi korra saunamaratonil osaleda, sest sellised hetked, millega varem kordagi kokku puutunud pole, juhtuvad just seal – Euroopa saunamaratonil.

Paarsada noort tantsisid laval EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Laulupeolised said ennast soojendada lõkke ääres.

FOTO: TIMO ARBEITER

Laulma? Öösel? Talvel? Jaa! BIRGIT MARANIK birgit@tankla.net

Jaanuarikuu viimasel kargel reedel toimus Pühajärvel traditsiooniks kujunev Valgamaa teine talveöölaulupidu, kus lauldi koos tuntud rahvaviise. Üritus algas rongkäiguga Pühajärve parklast, kuhu olid kogunenud kohalikud koorid ja lauluhuvilised kaugemalt. Elva segakoori sõnul on muljetavaldav end kohale vedanud rahvamass, kes vaatamata krõbedale pakasele suutsid õhtu särasilmselt mööda saata. Et mitte tuulepoisil end ära võluda lasta, astuti üheskoos sellele vastu - tantsiti tibutantsu, võimeldi ja veheldi veri ringlema. Keset õhtupimedust liiguti üheskoos laulusaatel mööda küünaldega kaunistatud lumist teed laululava poole, kus võis laulmine alguse saada. Esitusele tulid 17 laulu, millest üks «Meil metsas sirgus kuuseke» lauldi vene keeles. Korraldaja Margit Tali sõnul osutus võõrkeelne laul valituks, kuna Otepääd kü-

lastavad talviti paljud vene keelt rääkivad kodanikud ning on tore pakkuda neilegi osakest meie laulupeost. Üritusele lisasid meeleolu veel Alen Veziko ja Merlyn Uusküla. Lauljate sõnul pole külmaga laulmine just kõige parem, sest külm kahjustab häälepaelu, kuid nad leiavad, et taoline sündmus on tore traditsioon, mida talvepealinnas korraldada. Küsides peol viibijatelt, miks nad peavad sellist sündmust oluliseks, vastasid Tõlliste vallast pärit neiud, et laulmine on eestlastele omane tegevus ja taoline koosolemine tekitab ühtsustunnet ja samas on tore sõpradega ühiselt laulda. Külm ilm neid ei heidutanud ning öölaulupidu nauditi täiel rinnal. Kohalike sõnul muudab selle erakordseks värvikus, mis toob vaheldust talvehooajal omaseks saanud suusaüritustele. Laulupidu lõppes imetlusväärse ilutulestikuga, mis oli sobiv lõpetus rõõmust rõkkavale õhtule.

Suur rahvamass, säravad silmad, kõrvuni peas olevad suud, õhus ringlev ärevus – just nagu ühele juubelile kohane õhkkond valitses kõigi kohalviibijate seas. Etteasted toimusid eri valdkondades: lastetants, vabatants, Eesti-teemaline tants, estraaditants, showtants ja tänavatants. Uurides õhtujuht Marek Sadamilt, milline valdkond oli tema lemmik, jäi ta napisõnaliseks. «Ma ei saa seda otseselt öelda, sest see töö on nii erapooletu ja minu kohustus on olla kõigi tantsijate suhtes mitte eristav. Ütleksin, et leidsin igas kategoorias oma lemmikuid ja ma meeletult naudin selliseid erinevaid tantsustiile, kui see on puhas ja esteetiliselt ilus vaadata – ja just seda ma tänase päeva jooksul sain.» Noortel, kes teevad oma südameasja tõesti hingepõhjast ja pühendunult, tuleb see laitmatult hästi välja. Just seda

Otepää tantsutrupi FeelingGood etteastes oli näha ilusat koostööd.

oli osalejate endi silmist näha. «Meile meeldib väga tantsida. Sellega saab kõiki oma tundeid väljendada. See on hästi tore. See on hästi lõbus. See on hea füüsiline sport ja see on lihtsalt super!» sõnasid Tähtvere tantsukeskuse tantsuklass 2 noored tantsijad särasilmselt. Suurt rolli selle kontserti juures mängis muidugi ka suurpärane publik. Saal oli puupüsti rahvast täis ning publik uskumatult kaasaelav. Lisaks tantsupaladele sai nautida ka võrratut muusikat, mida esitas Marek Sadam.

Olles ise selles saalis, nähes publikut, kes õõtsudes ja lauldes kaasa elab, kuuldes võrratu Sadamu häält ning seda energiat, mida ta kõigile sealviibijatele pakkus, kogesin tegelikkuses nii palju positiivseid emotsioone, et ühe hetkega olid kadunud kõik rasked koormad mu õlult ja nautisin täiel rinnal muusikat ja sealset võimsat energiat.

Ruumid rõkkasid ärevusest Just seda energiat ja pabinat, mis oma järjekorda oodates kogunes, said tantsijad ka laval endast välja lasta ja samuti sealt veelgi enam ammutada. «Kui nüüd täiesti aus olla, siis natukene ikka kardan. Just seda, et midagi läheb sassi, seepärast ka praegu siin peegli ees samme meelde tuletada püüan. See oleks lõpp, kui midagi sassi läheb, aga tegelikult teame me kõik, et nii see pole. Vigadest õpitakse,» nentis ärevalt spordi ja muusika sõber Keit Mariet Jürgens ja lisas «ärge kartke, jumala eest ärge kartke.» «Siin on lihtsalt nii suurt elevust näha ja õhus tunda. Ja samas on siin võrratult mõnus. Kõik justTõrva tantsijad pakkusid publikule vaatamiseks julgeid akrobaatilisi sooritusi.

FOTOD: ÜLLA TAMM

kui kihiseks ja tegelikult tahaks juba väga tantsida, siis saab pinged maandatud,» sõnas tantsurühma JJ-Street neiu. «Koolitants» on läbi käinud juba mitmeid erinevaid maakondi ning näinud suurel hulgal erinevaid ja kindlasti häid kavasid. Eks aga igal maakonnal ole varuks omad plussid ja nipid, kuidas žüriile silmad ette teha. Õhtujuhile jättis Valgamaa aga väga positiivse mulje. «Ma ütleksin, et Valgamaa eelvoor oli isegi energilisem, juba kasvõi publiku poole pealt. Mida rohkem lõpu poole keris, seda rohkem lahtisemaks publik läks. Väga energiline. Väga, väga toredad tantsud.» «Minul on Valgaga ainult meeldivad kogemused. Nii kui ma tulen siia kultuurikeskusesse, tunnen ma end alati väga hästi. Valgas on alati kõik ilusti – kiitlemisteta, võltside emotsioonideta. Publik on saanud väga hea,» tõi Sadam lõpetuseks mõned kiidusõnad. Žürii, kes koosnes kolmest liikmest – Ramon «Rammi» Paukson, Kristin Pukka ja Kärt Tõnisson - andis välja ka eripreemiad, mille said tantsutrupp Täheke, stuudio Joy ja tantsukool JJ-Street. Juubelifestivali finaalkontsert on 19. aprillil Nokia Kontserdimajas.

Tehnika 1 1 Küsitlus: Kuidas võib näha välja tehnika 20 aasta pärast?

10 aastat filmindust Rain Aunapu elus

MERLIKA HÜDSI merlika@tankla.net

Olles vastremonditud Valga bussijaamas, nägin tabloo peal Valgat tutvustavat videot. See jäi koheselt silma, tundus huvitav ja oli väga hästi tehtud. Uurisin sõpradelt, et kes selle video küll teha võis ja vastuseks sain Rain Aunapu. MERLIKA HÜDSI merlika@tankla.net

2004 Videokonkurss I koht «Narkootikumide vastu võitlemine ja mõnuainete tarbimise kahjulikus»

Hobid põlvestpõlve

2009 Valgamaa videokonkurss 2009 parim film «Valga läbi noorte silmade»

Mõttepingutusi nõudev hobi Noormehe sõnul läheb kõige suurem aeg eeltööle, milleks võib kuluda kuu kuni aasta. «See sisaldab endas sobivate rekvisiitide ja võttepaikade otsimist, stsenaariumi lihvimist ja näitlejate valimist,» jagas Rain näpunäiteid. Ega stsenaariumite kirjutamine ka just kõige lihtsam pole ning igal neist on oma lugu. «Mõni idee tuleb ise suvalisel hetkel pähe, teinekord mõtleme konkreetsesse teemasse sobivat stsenaariumit.» Samuti on Raini ja tema sõbra Jorma Uppini poolt asustatud filmiklubi Duubel 2, millega on

21, Kaagjärve Telefonid on nagu hologrammid (väikesed, mis on enne kasutamist vaid üks pisike akuke, millest hologramm välja tuleb ja mida saab siis käe peal suurendada ja väiksemaks teha). Sõjavägedel on elektroonilised kaitsekilbid, mis neid kaitsevad ja arvatavasti oleme avastanud ka ajas rändamise. Autod on kõikvõimalikke õnnetusi ennetavad ja tugevamad. Loodan ka supervõimete ja nanotehnoloogia peale.

Autasud

See tubli 25aastane Valgamaa noor on tegelenud filmimisega juba kümme aastat. Nagu arvata võib, pole ta just kõige tavalisem noor. Rainile meeldib vabas õhus mängida militaartaktikalist mängu airsoft, kuulata vinüülplaate ning putitada klassikalisi BMWsid, kuid siiski kõige suuremaks hobiks võib nimetada video- ja fotograafiat. Oma esimese nukufilmi valmistas noormees juba 6aastaselt. Raini isa töötas enne tema sündi Eesti Nukufilmis operaatori assistendina ning valmistas sõpradega hiljem erinevaid amatöörfilme. Huvitav on tõdeda, et Raini vanaisa tegeles samuti fotograafiaga. Kui Rain kooli läks, sai ta endale sarnaste huvidega pinginaabri, kellega koos tehti 2. klassis esimene diafilm (diapositiivide rida filmilindil – toim). Samuti tegid nad terve põhikooli aja amatöörfilme. «Väga lahe on see, et ka meie isad tegid koos filme,» sõnas noormees.

ARGO HORM

2005 Filmikonkurss I koht «Elu on väärtus – ilma uimastiteta» 2009 Noorte filmifestival KAADER – grand prix «Laboratoorium»

KRISTIINA MOORA

14, Riidaja

Ma arvan, et tehnika on väga palju arenenud ja kasutamine muutub kergemaks. Paljud vanemad inimesed, kes praegu tehnikat ei kasuta, hakkavad alles 20 aasta pärast seda tegema.

2009 Jõhvi Oma FilmiFestival (JOFF) II koht «Laboratoorium» 2010 Päästeameti filmikonkurss «Tuleohutus kodus» konkursi võidutöö 2012 Tartu ülikooli teadusvideode konkursi esimene koht «facebox» 2012 6. Tähevärava filmifestival «facebox» sotsiaalse sõnumi eripreemia 2012 Overalli V veebifilmide festival 4. koht ja 8. koht 2001 Eesti Meistrivõistlused raketimudelismis I koht S-4-B mudelismiklassis 2012 Konkursi «Aastad täis sära ja väärikust» kategoorias «Põlvkondadevaheline sidusus» eakate festival

neil plaanis kaasata rohkem linna ja maanoori filmitegemise protsessi ning Valgamaal arendada edasi harrastusfilmide kultuuri.

Raini võib tihti kohata just kaamera õlal mõnda uut videoklippi jäädvustamas.

Huvi, kirg ja toredad mälestused Raini motiveerib kirg oma hobi vastu ja soov midagi algusest lõpuni teha. Tema arvates annab videograafia hea võimaluse väljendada oma nägemust erinevate teemade kohta. Otsest lemmikut filmi noormehel pole. Uurisin aga, kuidas sündis idee ja teostus videol «Cheki mu vanaema». Selle filmi puhul jäi noormees rahule nii stsenaariumi kui teostusega. «Võttepäev oli minu jaoks huvitav. Näitlejad olid koostöövalmid ja energilised, tegid paljudele noortelegi silmad

FOTO: ERAKOGU

17, Otepää

ette. Kõigil oli võttepäeval lõbus ja see jääb kauaks meelde,» sõnas noormees innukalt. Video sai alguse tänu sellele, et Rain ja ta õde tahtsid koos filmi teha. Siis hakkasid järjest ideed tulema ja nii ta sündiski. Antud film sai üles võetud kahe päevaga, kuid sellele eelnes eeltöö, mis oli tunduvalt pikem.

Suur tulevikuplaan Edasistest plaanidest rääkides teatas ta, et mõtteid ja stsenaariume on mitmeid, kuid paljud neist ootavad õiget aega. Saladuskatte all avaldas Rain, et hil-

juti alustas ta täispika mängufilmiga, mille põhilised võtted algavad alles suvel, kuid mille esimesed stseenid said üles võetud paar nädalat tagasi Valgas. Mängufilmi tegevus toimub nõukogude ajas ja sellega on seotud paljud noored ning erinevad kohad Valgamaal. Enda hobi üle on Rain aga äärmiselt hea meel. «See aasta on minu jaoks justkui tähtpäev, sest minu esimesest filmitegemisest ja ka videokonkursi võidust on möödas 10 aastat.»

Mida humoorikat või veidrat on juhtunud ühistranspordis? MARIAN ORAV

marian@tankla.net

Igapäevaelus tuleb ikka ja jälle ette humoorikaid seiku, mis argiellu pisut vaheldust toovad. Järgnevalt mõnede inimeste juhtunud lood ühistranspordis. Käes kott apelsinidega jooksin trammile. Uksed sulgusid kohe minu selja taga, kilekotti sisse tõmmata ma ei jõudnudki. Arvan, et inimestele tänaval pakkusid trammi uste vahel rippuvad ja niiviisi peatuse edasi sõitnud apelsinid sama palju nalja kui mulle. Paar kuud tagasi istusin Tallinnast Valka sõitvale bussile. Bussijuht müüs pileteid, toimides nii nagu tavaliselt. Jõudes Tallinnast mõned kilomeetrid välja, jäi buss seisma. Bussijuht palus tõsta käed neil, kes reisivad Valka. Seejärel liikus juht ühe poisi juurde ja küsis piletit, mida tal polnud. Ta oli

Jõudes Tallinnast mõned kilomeetrid välja, jäi buss seisma. Bussijuht palus tõsta käed neil, kes reisivad Valka. sunnitud bussist väljuma. Mina ei saanud aru, kuidas ta üldse bussi sai. Bussijuht ju näeb kohe alguses, kes ostavad pileti ja kes esitavad juba varem ostetud pileti. Minu jaoks oli see väga veider ja müstiline lugu. Siiamaani mõtlen vahel, kuidas tuli bussijuhil pähe uuesti pileteid kontrollima hakata ja mis sai maanteele jäetud poisist. Ka termosega bussi võetud tee võib inimese veidi piinlikku olukorda panna. Ruumikitsikuse tõttu

FOTO: ÜLLA TAMM

bussis panin termosnõu istme alla maha. Ma ei märganud, et selle kork polnud korralikult suletud. Kui see ümber kukkus ja bussi eesmisse ossa veeres, voolas kogu tee piki bussi põrandat. Põrand oli märg ja mina kuumast joogist ilma. Kunagi sõitis üks bussijuht,

SIMSON REIMAND

kellele ei meeldinud kontrolörid. Ja siis ta vaidles terve sõidu pileteid kontrollinud kontrolöriga, et ta peab ka ikka pileti ostma, kui sõita tahab. Lõpuks ostiski pileti, aga juht ei andnud talle seda kätte, vaid viskas ette akna juurde, et ta ikka püsti tõuseks ja sellele jär-

gi läheks. Ka kontrolör ei saanud jänest sõita. Üks vanem naisterahvas istus bussis mu kõrvalistmel ja pusis kommipakiga. Seda avada suutmata müksas lõpuks mind ja ütles väriseval häälel: «Tüdrukuke, mul käed kohe mitte ei jaksa seda pakki lahti teha.» Tegin selle naksti lahti, andsin tagasi. Tädike naeratas ja pakkus mullegi kommi. Naeratasin vastu ja tänasin. Läks natuke aega mööda, kui ta lausus: «Oh neiukene, sul tuli see nii hästi välja, ehk teeksid ka mu kommipaberi lahti.» Eks ma siis aitasin tal paar kommi lahti teha ja nii ta neid seal kõrval mul nosis. Päeva heategu oli tehtud! Jaga oma põnevat lugu meiega, kirjutades aadressil toimetus@tankla.net!

Arvan, et tehnika osatähtsus suureneb kordades. Ei imestaks kui isegi tänavatel oleks lindid, mis viiksid inimesi edasi nagu jooksulindid. Trepid oleksid kõik eskalaatorid.

ATS PÜVI

15, Õru

Minu nägemuses võivad sel ajal inimesed reisida juba kuule. Täiustatakse ja mõeldakse juurde veelgi väiksemaid ja veidraimaid vidinaid, mis teevad elu lihtsamaks. Toodetakse välja iPhone 10. Nuppe enam ei eksisteeri, kõik muutub puutetundlikuks.

NELE RAUDPUU 16, Helme

Tehakse palju uuemaid ja suuremaid tehnilisi esemeid. Telefonid oleksid juba majasuurused. Nende peal saaks hüpata ja mängida mänge, mida kunagi sa mängisid näppudega. Reisimiseks ei pea kasutama lennukeid, sest saab ühest maailma otsast teise minna läbi telefoni, nagu ajas rändamine.

Reklaam

Kontakt tel 767 9455

UUDISHIMUPÄEV

Põhjalik pagas piirideta piirikoolist

e-post kool@torva.edu.ee

13. märtsil on võimalik tutvuda Valgamaa Kutseõppekeskuse erialade ja õppekompleksiga.

Aadress Puiestee 1, 68606 Tõrva linn

ERIALAD KUTSEHARIDUS KESKHARIDUSE BAASIL

15 põhjust, miks tulla õppima Tõrva Gümnaasiumisse 1. Kaasaegne koolimaja 2. Ilus asukoht Tõrva Gümnaasiumis 3. Head sportimisvõimalused kujundab õpilane 4. Tervist edendav kool valika inete põhjal õpilased 5. Kokkuhoidvad ja osavõtlikud õppe suun a. Koolil on 6. Hüperaktiivne õpilasesindus B-kategooria mootor7. Koostööaltid õpetajad sõidukijuhtide koolitusluba. 8. Kõrge haridustase 9. Sõbralik kool õpikojad 10. Bioloogia, füüsika ja keemia rahvatantsuni 11. Huviringid prantsuse keelest 12. Loodusainete kursused koostöös Eesti Maaülikooliga 13. Aastaringsed terviserajad l 14. Rahvusvaheline sõprusfestiva 15. Tugevad traditsioonid

rätsepatöö toidu- ja esmatarbekaupade müüja müügikonsultant veokorraldaja (inglise keeles)

2a 1a 0,5 a 1,5 a

KUTSEKESKHARIDUS PÕHIHARIDUSE BAASIL autotehnik autoplekksepp kokk logistika-klienditeenindaja müüja tisler rätsepatöö ehituspuusepp* (läti keeles)

*keskharidus omandatakse Valka Gümnaasiumis

3,5 a 3a 3,5 a 3a 3a 3a 3a 4a

KUTSEHARIDUS PÕHIHARIDUSE BAASIL hooldustöötaja (vähemalt 18aastane) rätsepatöö suurköögikokk* kodumajandus* tisler*

2a 2a 2a 2a 2a

*sobib lihtsustatud õppekavaga põhikooli lõpetajale

KUTSEHARIDUS PÕHIHARIDUSE NÕUDETA abikokk autoplekksepp palkmaja ehitaja

*vähemalt 17aastane

1a 2a 1a

Valgamaa Kutseõppekeskus Loode 3, 68206 Valga 766 8575 info@vkok.ee www.vkok.ee facebook.com/ValgamaaKOK

KAS TAHAD ÕPPIDA ERIALA, MIS GARANTEERIB SULLE TÖÖKOHA? Pärast lõpetamist on Sulle kindlustatud töö ja palk alates 1200 eurot. Kohustuslik teenistusaeg pärast sõjakooli lõppu on kolm aastat.