Noorteleht Tankla nr 11(05-2013)

Varsti elab üks Valgamaa noormees Valge Maja läheduses.

Mida läheb Valgast pärit Siim Uhtjärv Ameerikasse nägema ja kogema?

Mis asjad on peptiidid ja mida Siim veel enne ärasõitu nendega laboris teeb? Loe täpsemalt lk 5.

«Ma olen jalgpallis maksimalist ning teen palju lisatrenne. Ausalt öeldes on nii, et kes teeb, see jõuab! Ise paned oma prioriteedid paika. Kui sinu jaoks on tähtis pigem Facebookis istumine või sõpradega passimine, siis seda aega trenni jaoks eriti ei jää. Kõik minu tegevused on sätitud jalgpallist sõltuvalt,» kirjeldas Karina Kesvatera kuidas ta jalgpalli jaoks aega leiab.

Valgamaa noorteleht nr 2(11)

Heade mõtete ja ideede jagaja

Mai 2013

WWW.TANKLA.NET

Nõuni järve horisondil võib silmata purjekaid SEIKO KUIK seiko@tankla.net

Kirde-Valgamaal asuvas Nõuni külas, sügaval sisemaal, võib näha midagi harjumatut – inimesed tüürimas purjepaate.

Nõuni Purjeklubi sündimise mõte pärineb 2009. aasta suvest, mil Elmo Saul ja Ermo Kruuse idee välja pakkusid. Selgus, et meestel on peale sarnaste eesnimede ka sarnane huvi. Purjetamisentusiastid lõid klubi kaks aastat pärast idee välja käimist, 2011. aasta augustis, toomaks taas purjekad Nõuni järvele. Taheti pakkuda piirkonna noortele võimalust alaga tutvumiseks.

Ammune purjetamispisik meeste sees Nõuni Purjeklubi juhatuse liige Ermo Kruuse noppis purjetamispisiku 25 aasta tagusest ajast, mil sai esmakordselt järvel seilatud. «Nõuni järvel on läbi aegade vahelduva eduga purjetamisega ikka tegeletud. Meie jaoks said esimesed sõidud tehtud kaheksakümnendate lõpuaastatel,» sõnab Kruuse.

Praegused asjapulgad tegid oma esimesed sõidud Tõnis Väärsi juhendamisel, edasised õpingud olid aga iseseisvad ja eksperimentaalsed.

Teine purjeklubi käsilane on Elmo Saul, kes oli samuti «purjehaiguse» vastu vaktsineerimata. Kui vahepeal kadusid Nõuni järve horisondilt purjelaevad ning Ermo «uppus» koolimaterjalide ja töö sisse, hakkas Elmo aktiivselt seilama Pärnu Jahtklubi lipu all, omandades oskusi ja luues kontakte. Elmo, kes musitseeris aastaid folk-rokk bändis

Oort, sai rakendada oskusi Tenerifel, kus ta sõidutas turiste. Peale kahe eelpool nimetatu on asutajaliikmeteks Tõnu Tiisler ja Rein Lehtmets. Kõigi nelja mehe soov oli kodukoha arenguks oma panus anda ja utiliseerida Nõuni järve võimalusi.

Hea viis vaba aja veetmiseks Purjeklubi on võtnud endale eesmärgiks populariseerida ja toetada purjetamist nii meeldivat vaba aja veetmise võimalust, kui ka sporti. Eelnev on ka õnnestunud, sest iga aastaga on huviliste arv kasvanud.

Erinevalt ütlusest: «Mis naised sest teavad, mis mehed merel näevad,» ei ole klubil kindlalt sihtrühma – järve ja merd on uudistama oodatud kõik. Klubi pakub omaltpoolt esmakoolitusi ja praktikat iseseisvalt purjetamiseks. «Koolituse lõppväljundiks on kindlasti ka merel iseseisev purjetamine,» räägib Ermo.

Huvilistel on võimalus purjetamisega tegelda maist oktoobrini, mille sisse mahuvad kümned treeningpäevad, noorliikmete laager Pärnus,

klubiliikmete väljasõit Pärnu lahele ning igapäevased ja iseseisvad sõidud Nõuni järvel. Kirsiks tordil on iga-aastane augustiregatt. Purjeklubi «laevaparki» kuuluvad hetkel viis alust: kaks treeningpaati, kaks purjekat ja purjepaat.

Purjetamisest huvitatud saavad osaleda treeningpäevadel, teatades soovist Nõuni Purjeklubi meiliaadressile,mille leiate kodulehelt purjeklubi.ee.

Nõuni jär

vel saa

b p ur j

e t a mi s t

õppida ka täiskasvanu järelvalve all.

FOTO: AILE VIK S

Hiilgab ainulaadsusega Kruuse sõnul on purjeklubi ainulaadne Valgamaal ning klubi liikmed ei pea paljuks teisi entusiaste nõu ja jõuga abistada. Purjetamise sõltuvust saab taas läbi huumori illustreerida vanasõnaga: «Kolm ametid oo ilmas, mis inimene ei või maha jätta, kus ta neid oo katsund kord pidada: need on kaardimäng, viinajoomine ja meresõit».

Nõuni Purjeklubi on Valgamaal siiani ainulaadne, aga kindlasti ollakse nõu ja jõuga abiks huvilistele, kes samuti sooviksid purjetamisega tegeleda. Suurimaks saavutuseks loetakse tänaseks klubi loomist ja huviliste iga-aastast kasvu.

Valgamaa aasta emaks valiti noorsoopolitseinik

Maavanemalt saadud tunnustus tõi aasta emale rõõmupisarad silma.

FOTO: TIMO ARBEITER

Teist aastat järjest valiti Valgamaa aasta ema. Seekord sai tihedas konkurentsis tiitli Linda Oks, kes töötab Valgamaal politseinikuna. Kokku esitati komisjonile 11 kandidaati. Linda Oksa tööaeg ja palju vaba aega kulubki Valgamaa noortele: projektide, ennetusürituste, loengute, spordivõistluste ja vestluste läbiviimisele. Linda Oks on oma töös silma paistnud aktiivse ja kaasamõtleva partnerina, seda nii maakonna kui ka vabariigi tasandil. Lisaks oma põhitööle on ta alates 2000. aastast olnud Valgamaa alaealiste komisjoni liige, viimastel aastatel (alates 2010. aastast) alaealiste komisjoni esimees, aastast 2000 Valgamaa tervisenõukogu liige. Linda Oks

Linda Oksa tööaeg ja ka palju vaba aega kulubki Valgamaa noortele. on ka ühiskondlikus elus väga aktiivne. Ta on pikaajaline Punase Risti Valgamaa Seltsi liige ja vanemate esindajana Valga gümnaasiumi hoolekogu liige.

Konkursile esitati veel raamatupidaja-logistik Reet Koppel, kes on nelja lapse ema Tõrvast; Lüllemäe põhikooli õpetaja ja nelja lapse ema Ülvi Kann; kolme lapse ema ning Tõrva tant-

suõpetaja Ulvi Riitsalu; PRIA peaspetsialist ja kolme lapse ema Külli Starke Hummulist; Tiina Fedotova, kes on kolme lapse ema ning Valga põhikooli õpetaja Valgast; seitsme lapse ema ning Tagula talupidaja Monika Haim; Koikküla koduperenaine ja seitsme lapse ema Anita Maran; kolme lapse ema ja Ala rahvamaja koristaja Maike Sillaots; Tsirguliina keskkooli õpetaja ning kolme lapse ema Ene-Eha Susi; Imbi Umbleja, kes on viie lapse ema ning Tõrva gümnaasiumi õpetaja. (tankla.net) Edasi loe aasta emast lk 3, kust leiad nii Linda mõtteid kui ka maavanema muljeid tunnustusest.

Mis hindega on tegu?

#karru4ka

Jäädvusta ennast või sõpra lugemas Tankla noortelehte Instagrami või Twitteri abil ning lisa sellele hashtag #tanklaleht! facebook .com/tankla t w i t t e r. c o m / t a n k l a n e t

m u a s v r A 2 JUHTKIRI

KOHVRITÄIS ILUSAID AEGU GERTU VÕSU, peatoimetaja

Kõik juhtub mingil põhjusel

gertu@tankla.net

JANE SALUORG

Istusin ühel hommikul telemajas asuvas kohvikus ja plaadimängijas oli Dagö plaat.

Tavaliselt ma eriti suurt tähelepanu ei pööra, mis muusika mu toimetustele taustaks mängib. Sellel hommikul olid asjad aga teised. Ma olin viimast päeva praktikal ja oli ääretult kahju. Kohvikus väga inimesi ei olnud, aga Terevisiooni meeskond oli kohal, et peale saadet võtta välja teenitud paus.

Olin praktikal oldud ajaga avastanud, et need inimesed olid muutunud mulle väga olulisteks.

Samal ajal kui me oma teist hommikusööki asusime sööma, läks käima «Hallid majad». Saatpalu laulis sellest, kuidas kohvilaigud on T-särgi kaelusel: «Tean, pestes kindlalt välja ei saa.» Just sellel hetkel hiilis mulle lähedale teadmine, et need inimesed olid minu elu kohvilaigud. Ka kõige suurema tahtmise juures ei oleks ma saanud neid välja pesta. Oluline oli aga see, et tegelikult ma ei tahtnudki.

Kui ühest kohast lahkumise kurbus põetud sai, siis tuli tegeleda ka teisega. See on minu viimane juhtkiri Tankla lehes. Minu kohustused peatoimetajana saavad otsa ja uutel inimestel on võimalus panna end proovile. See on olnud ilus aeg, milles on olnud kordaminekuid ja kergeid komistusi.

Kõige enam on mul olnud hea meel selle üle, et olen kohanud suurel hulgal ilusaid inimesi. Inimesi, kes mind oma tegude ja sõnadega inspireerinud on.

Iga lõpp on alati raske. Maha jäävad inimesed, keda erinevalt mälestustest endaga kohvrisse pakkida ei saa. Õnneks aga jäävad need ilusad ajad alles. Ma tean, et nad on minuga igal hetkel, kuhu ma lähen. Seda, kuhu ma lähen, ma praegu veel öelda ei oska. Loodan, et kuulete minu seiklustest peagi ja vahel tulen taas teie juurde läbi ajaleheveergude. Ühes asjas olen aga kindel.

Nendest suurepärastest inimestest on mul ka aastate möödudes suuri lugusid rääkida.

Edaspidi hakkavad noortelehe toimetust juhtima Merlika Hüdsi ja Ester Kaasik. Kindlasti toovad nad endaga kaasa värskust ja uusi mõtteid. Puhake suvel enda vaim välja, et sügisel taaskord noortelehe tegemistele kaasa elada.

Ilusaid hetki!

jane@tankla.net

Mõndadel inimestel on oma moto. See on midagi, mille järgi nad elu elavad. Ka mulle meeldib otsida reegleid või õpetussõnu elamiseks. Tavaliselt leian ma neid tsitaatidest. Viimasel ajal on minu ettevõtmisi dikteerinud Marilyn Monroe öeldu: «I believe that everything happens for a reason. People change so that you can learn to let go, things go wrong so that you appreciate them when they’re right, you believe lies so you eventually learn to trust no one but yourself, and sometimes good things fall apart so better things can fall together.» («Ma usun, et kõik juhtub mingil põhjusel. Inimesed muutuvad, et nad õpiksid asjadest loobuma, asjad lähevad valesti, et me oskaksime hinnata neid, mis on õiged, sa usud valesid, et õpiksid iseend usaldama ja vahel lagunevad head asjad koost, et veel paremad saaksid juhtuda.» – toim) Mulle meeldib see. Ma ei oska öelda, kas asi on minu vanuses või selles, et ma vaimselt suuremaks kasvanud olen, kuid üha rohkem ma tunnen, et see öeldu on nii õige. Eriti esimene lause, mis eesti keeles kõlab «Kõik juhtub mingil põhjusel.»

Ma arvan, et ma pole esimene ega viimane inimene, kes läheb endast välja, kui asjad ei toimi plaanipäraselt, nii nagu ma oma peas ette kujutanud olen. Ausalt öeldes ma ei salli seda üldse. Mulle ei meeldi ootamatused.

Kuid, kui ma olen neid situatsioone tagantjärgi analüüsinud, olen ma alati pidanud tõdema, et paremini või teistmoodi poleks saanudki minPLUSS JA

TWITTER:

www.twitter.com/tanklanet TOIMETUS

Väljaandaja: MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Võru 67, Valga, 68205 Telefon: 5663 1024 (Gertu Võsu) E-post: toimetus@tankla.net Veeb: www.tankla.net Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Gertu Võsu. Tegevtoimetaja: Ülla Tamm.

Levitoimetaja: Ester Kaasik. Sotsiaaljuht: Egle Kõvask. Keeletoimetajad: Egle Kõvask, Elen Liigus. Fotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm.

Küljendaja: Timo Arbeiter. Illustraatorid: Sandra Veski, Kairi Piir. Online-toimetaja: Keidy Säinas

REPORTERID

Helme vald: Elen Liigus. Hummuli vald: Tuuliki Stogov.

Otepää vald: Seiko Kuik. Tõrva linn: Elis Haavasalu.

Tõlliste: Ester Kaasik, Kaari Kaasik, Katre Kikkas, Egle Kõvask. Valga linn: Kairi Piir, Keidy Säinas, Emily-Hestia Tammeorg. Tartu: Liina Metsküla. Võru: Jane Saluorg Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 3500 Rahastajad: LEADER, Valgamaa Partnerluskogu Partnerid: Sebra Sõbrad, Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK Loe noortelehte internetis: issuu.com/tanklaleht Valgamaa noorteleht Tankla ilmub 2013. aastal neli korda: 4. märtsil, 13. mail, 7. oktoobril, 9. detsembril. © 2013

ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKI

Carl oleks kaotanud kõik, kui ta oleks bussile jõudnud. Ja mitte ainult tema. Seega ei pruugi olukorrad, mis esmapilgul ebaõiglaselt ülekohtused tunduvad, olla halvad. Võib-olla on just need juhtumid parimad asjad elus, mis kunagi üldse juhtuda saavad.

Elu on põnev!

MIINUS

Uued tuuled noorsootöös Mitmed maakonna noortekeskused saavad värsked ilmed ja nendes d on tegutsema hakanu d. uued noorsootöötaja Tuult tiibadesse!

ad Lõpuaktuste kuupäev vale, päe kuu Tänavu on samale emalt väh d ritu nee pla nile 21. juu koo ast nev eri 7 t 11 lõpuak tus peavad nii list, mille tulemusena päeval mõnedki õnnitlejad sel ata jätma. lille tut tavatele kinkim FOTO: TIMO ARBEITER

FOTO: ÜLL A TAMM

FACEBOOK:

www.facebook.com/tankla

na. Miks? Ma arvan, et igaühel on elus oma lugu või pealisülesanne, mida täita.

Sel hetkel, kui inimene on oma mõtetes või tegudes õigelt rajalt kõrvale kaldumas, juhtubki midagi raputavat.

Midagi, mis paneb proovile, toidab trotsi ja tugevdab vaimu. Juhib tagasi nii-öelda õigele teele. Muidugi pole kõike seda kerge vastu võtta, eriti kaotuste puhul, mis päriselt tunduvadki lõpuna. Kuid päeval, mil kõik see valu, pettumus, ängistus ja tühjus on möödanik, jõuab kohale arusaam, et see kõik oli vajalik. Just see viis sinna, kus ma praegu nii enesekindlalt seista võin.

Selle tsitaadi mõte on minu jaoks oluline.

Ma pole kindlasti mitte ainus, kes nii tunneb või mõtleb. Juhtusin lugema blogipostitust, mis on täpselt see, millest ma räägin. Seal oli kirjas nii: «Carl teadis juba nädal aega ette, millisele bussile ta pühapäeval minema peab, et õigeks ajaks koju jõuda. Ta oli eelseisvaks reisiks väga põhjalikult ette valmistunud ja nüüd oli aeg bussipeatusesse rutata. Väga kummalisel kombel eksis Carl teelt, mida mööda ta oli käinud pea viis aastat. Küsides kohalikult teed, jõudis ta siiski lõpuks bussijaama ja nägi, kuidas tema buss juba jaamast väljus. Carl oli meeleheitel, kuna ta teadis, et järgmine läheb alles mitme tunni pärast ja tal on tõesti vaja minna varasema, ehk sellele bussile, mis nüüd väljus, aga nüüd ei jäänud tal muud üle kui oodata järgmist bussi, mis ta koju viiks... Kui Carl lõpuks koju jõudis ja teleri käima lülitas, nägi ta sealt kohutavat uudist – buss, millega ta algselt pidi koju sõitma, oli teinud traagilise avarii.»

Noorte tööpuudus on meie kõigi ühine probleem!

KATRE KIKKAS

katre@tankla.net

31. märtsi 2013. aasta seisuga on Valgamaal üle 1400 töötu(!), kellest üle 200(!) on vanuses 1624. Selliseid numbreid vaadates tekib küsimus, kas sellist Valgamaad me tahtsimegi? Leian, et Valgamaa on piisavalt pisike ja ühtehoidev selleks, et midagi ette võtta, üksteist toetada ja antud teemal ka veidi arutleda.

Noorte tööpuudus peaks meie kõigi jaoks olema äärmiselt oluline teema, sest see mõjutab paljusid erinevaid eluvaldkondi.

Laiemalt kogu ühiskonda, Euroopat ja miks mitte ka maailma.

Eestis on hetkel noorte tööpuudus 20,9%, mis on lubamatult kõrge. Ei saa olla nii, et istume hetkel käed rüpes ja ootame, kuni majanduslik edu meid taas tippu viib ning tööpuudus kaob iseenesest. Nüüd ja kohe on vaja tegutseda, et mitte kaotada 20% noortest, kes täna tööd ei leia.

Toon välja mõned ettepanekud teile, lugejad, et mõtleksite, kas mõned järgnevalt pakutavatest lahendustest võiksid aidata sellises olukorras ning vähen-

daksid noorte tööpuudust.

Leian, et noorte tööpuuduse ennetamine saab alguse juba alusharidusest ehk lasteaiast.

Ebapiisav ettevalmistus algkooliks põhjustab olukorra, kus lapsed on esimesse klassi astudes väga ebavõrdse tasemega. Seetõttu ei jõua nõrgema ettevalmistusega lapsed piisavalt hariduses edasi.

See on tingitud alushariduse halvast kättesaadavusest ja vanemate majanduslikust olukorrast, sest nad ei saa oma lapsi majanduslikel põhjustel lasteaeda saata, kuna lasteaia tasud on neile liialt kõrged.

Kehv ettevalmistus ja mahajäämine varajases nooruses tingib tulevikus palju kehvemad võimalused nii hariduselus kui ka seejärel tööturul läbi lüüa. Seega leian, et on oluline liikuda selle poole, et iga laps käiks enne kooli minemist lasteaias.

Töötukassast saavad abi kõik need noored, kes sinna lähevad ja end töötuks registreerivad. Samas ei jõua Töötukassa kuidagi nende noorteni, kes arvavad, et Töötukassa teenused pole nende jaoks.

Kohtumisel Töötukassaga nenditi, et suureks probleemiks on asjaolu, et noored ei osale koolitustel oma eakaaslastega, vaid ühel koolitusel on koos väga erinevas vanusegrupis inimesed. Samas on

selge, et 20aastasel ja 50aastasel on erinev elukogemus ja arusaam asjadest. Seega leian, et Töötukassa jaoks on oluline pakkuda noortele töötutele eraldi teenuseid.

Noor ei ole nii-öelda tavaline inimene. Meie, noored, vajame erinevat suhtumist ja lähenemist.

Tekib küsimus, mis saab nendest noortest, kes ei jõua Töötukassasse? Usun, et meie kõigi tutvusringkondades on noori, kes on töötud, kuid pole end Töötukassas arvele võtnud.

Leian, et siin on lahenduseks noorsootöö. Meil on vaja otsivaid noorsootöötajaid, kes käivad töötuid noori otsimas kohtades, kus nad aega veedavad (parklad, pargid ja muud taolised kohad).

Nõnda on võimalik neile pakkuda osalemist vabatahtlikus töös ning suunata nad sealt edasi ka karjäärinõustaja ja Töötukassa juurde. Leian, et samuti aitaks tööpuuduse ennetamisele kaasa see, kui Töötukassa inimesed käiksid koolides oma teenuseid tutvustamas. Nõnda oleks töötutel noortel tulevikus juba kergem Töötukassasse pöörduda.

Euroopa Liidu sotsiaalministrite nõukogu EPSCO kiitis selle aasta alguseks heaks noortegarantii meetme soovitusena liikmesriiki-

dele. Eesti valitsus kiitis noortegarantii põhimõtteliselt heaks. Garantii põhimõte seisneb selles, et noored vanuses 15-25, kes jäävad töötuteks või lahkuvad formaalharidusest, peavad saama garantii, et 4 kuu jooksul tagab riik neile kas kvaliteetse väljaõppe, edasiõppimise võimalused või töökoha. Garantiid tahetakse rakendama hakata juba 2014. aastal, kuid praegu on veel äärmiselt ebaselge see, kuidas seda käsitsema hakatakse. Samas on Eesti noorte tööpuudust arvestades vaja väga selgelt läbi mõelda, kuidas seda kõige efektiivsemalt rakendada. Eestis tuleks kiiremas korras hakata noortegarantiid rakendama. Ükskõik, kelle ülesandeks see saab (näiteks kohaliku omavalitsuse), tuleb vastavale institutsioonile tagada ka vastavad vahendid. Just kohalikul tasandil noortega tegelemine on tõhusam, sest noorsootöötajad teavad konkreetset kohalikku olukorda ning oskavad vastavaid meetmeid kasutusele võtta.

Samas tekib küsimus, mis saab NEET noortest (tuleneb inglise keelsest definitsioonist «not in education, employment, or training») ehk noortest, kes ei käi ei tööl ega koolis? Eestis on hetkel väga ebaselge olukord, kes peaks tegelema NEET noortega, palju neid üldse on ja milliseid meetmeid peab rakendama, et neid uuesti tööturule või haridusmaastikule tagasi saada. Eestis on OECD andmetel umbes 11% noortest NEET noored ehk noored kes ei tööta, ei õpi ega osale väljaõppes. Võimalik lahenduskoht on riigi poolt kohalikele omavalitsustele võimekuse tagamine, et nad suudaksid tegeleda noorte töötutega, pakkuda neile vabatahtliku või osa-ajaga tööd, viia neid kokku ettevõtjatega ja leida neile rakendus. NEET noortega tegelemine on väga tähtis, sest iga noor inimene on Eestile tulevikus väga vajalik. Kui NEET noorega keegi hetkel ei tegele, jääb ta ühiskonnaelust kõrvale ning tulevikus on tal äärmiselt raske tulla tagasi ühiskonda.

Teema on äärmiselt keeruline ning mitte just kergemate killast, kuid oleme jõudnud olukorda, kus on kaalul meie kõigi tulevik! Märgakem töötut noort enda kõrval, aidakem teda! Vähemalt seni, kuni midagi muutunud pole. Loodan siiralt, et eelpool mainitud ettepanekud panevad kasvõi mõne lugeja mõtted mõlkuma sellest, mida muuta või teisiti teha tuleks.

Uudised 3 Aasta ema leiab aega maakonna noortelegi ÜLLA TAMM

ylla@tankla.net

Linda elab ja töötab Valgas, kuid sündinud on ta Pärnumaal, Häädemeestes. Üles kasvas ta kuuelapselises peres, kus oli pesamuna. Oma lapsepõlve kirjeldab sõnadega: «Õnnelik ja roosa lapsepõlv koos juubelisaia ja piparmündi kompvekkidega.»

Lindal on neli last: Kristina, Kristel, Kristo ja Kristen.

Valga linna tuli elama alles pärast viimase lapse sündi.

On öelnud, et poleks Pärnumaalt siia sattunud, kui sünnitus poleks Valgas alanud. Pere vanim tütar elab nüüdseks Inglismaal ning järgmine aasta on seal perel tähtis sündmus – pulmad. Linda saab ka vanaemaks.

Kuigi Linda enda lapsed on juba suured, ei ole ta hoolivustunne kuhugi kadunud. Noorsoopolitseinikuna tunneb ta, et nii mõnigi noor vajab lisaks pärisemale kedagi, kes veelgi toetaks. «Inspireerivad mind inimesed, kellega koos töötan.

Olgu selleks Punane rist, päästeamet, maanteeamet, kui saame midagi asjalikku tehtud, mis noortele vajalik ja huvitav,» sõnab Linda.

Konkurents oodatust tasavägisem Aasta ema konkursiga tahetakse tunnustada inimesi, kes on pühendunud nii oma kodule kui ka välisele maailmale, olgu selleks siis noorte vaba aja mitmekesistamine, külaelu edendamine või vabatahtlik tegevus.

Margus Lepik toob välja, et see aasta esitati rohkem kandidaate kui eelmisel. «Silma jäi, et paljud lapsed esitasid oma ema kandidatuure, mis oli ääretult armas.» Linda kandidatuuri eest hoolitsesid samuti lapsed, kes kogusid kommentaare nii sugulastelt,

FOTO: ÜLLA TAMM

LUULEPREEMIA TULI TÕLLISTESSE

XXV Juhan ja Jakob Liivi ning Juhan Liivi luuleauhinna laureaatide loomingule keskendatud üle-eestilise koolinoorte etlusvõistlusel kaitses Valgamaa au Tsirguliina keskkooli 11. klassi õpilane Rasmus Koroljov. Liivi muuseumi loomisest peale on seal igal aastal aprillikuus peetud üleriigilist koolinoorte etlusvõistluse lõppvooru, kuhu on tulnud parimad Juhan ja Jakob Liivi ning Juhan Liivi luuleauhinna laureaatide loomingu esitajad.

Liivi muuseumis 20. aprillil toimunud konkursil kandis Rasmus ette järgmised palad: J. Liivi «Mina ei tea, kust mina rõõmu võtan» ja M. Heinsaare «Hämming».

Rasmus Koroljov (pildil) pälvis konkursil Tartu Maavalitsuse eripreemia.

Valga Maavalitsus tänab Rasmust ja tema eesti keele ja kirjanduse õpetajat Ülle Vihma.

(Valga Maavalitsus)

«Kõik mida me teeme noortele täna, teevad nemad meile tulevikus,» tõi aasta ema esile ühe mõttetera. Fotol Linda koos tütre Kristeli (vasakul) ja poja elukaaslase Kerstiga (paremal).

FOTO: TIMO ARBEITER

Valga politseijaoskonnalt, maakonna alaealiste komisjonilt, Punasest ristilt ja ka maavalitsuselt. Maavanema sõnul sai võitja valimisel otsustavaks Linda aktiivsus väljaspool kodu, sest neid, kes teda ei teaks, on vähe.

Aasta emal on tiitli üle ainult hea meel. Iga tunnustus on inimese väärikust tõstev, kuid selline äramärkimine on midagi enamat. «Leian, et meie maakonnas on neid emasid, kes seda tiitlit vääriksid kindlasti veel teisigi,» räägib Linda tublidest Valgamaa emadest.

Lapsed ei väsi ema kiitmast Linda neli last kirjeldasid maavalitsusele esitatud iseloomustuses oma ema järgmiselt: «Ma arvan, et võiksime pikalt-pikalt oma emast ja tema headusest, abivalmidusest, hellusest ja hoolivusest rääkida, kuid kõike ei saagi sõnadesse panna, mida öelda tahaksime. Vahepeal näitavad teod ja tunded rohkemgi kui tuhat sõna.

Usume, et meie ema on parim kandidaat aasta ema tiitlile. Kuigi me ei suuda vist eales tasuda talle kõige selle hea eest, mis ta meie jaoks

teinud on, siis loodame, et see väike tänuavaldus näitab vähemalt pooltki sellest, kui suur armastus meil kõigil tema vastu on. Kokkuvõtvalt võime öelda, et ema õrnad kallistused ja toetavad sõnad muudavad alati meie päevad päikeseliseks ja meie ema Linda on lihtsalt parim ema! Meie ema on nii oma lastele kui ka sugulastele-sõpradele suureks eeskujuks oma rõõmsa meele ja suure südamega ning ema võtab avasüli vastu kõik, kes meie perekonnaga on liitunud ja kokku puutunud, ilma eelarvamuste ja tingimusteta. Meile on see suureks auks, sest me ei pea kunagi pead murdma selle üle, et ema meie valikuid heaks ei kiida.»

Pildistamine ja filmimine koolis on lubatud vaid teatud juhtudel ESTER KAASIK

ester@tankla.net

Filmimine ja pildistamine koolides on läbi aegade olnud üsna suur mureküsimus. Tihtipeale leidub õpilasi, kellele meeldib teha salaja õpetajast video ning see kiirelt internetti üles laadida. Sama sageli, kui leidub neid õpilasi, leidub ka õpetajaid, kes selle vastu protesti avaldavad. Hoolimata sellest, et sellelaadseid probleeme on olnud mitmeid, on siiani selgusetuks jäänud, et kas siis tohib koolis filmida ja pildistada või mitte.

Andmekaitse inspektsiooni avaldatud kaamerate kasutamise juhend ütleb: «Kool ja muu lasteasutus on eelduslikult üldiselt avalik koht, kus igaüks, nii laps kui täiskasvanu, füüsiline kui juriidiline isik, võib filmida ja pildistada reeglite kohaselt. See tähendab, et koolis ja lasteasutuses võib ilma laste ja lastevanemate nõusolekuta avalikustamise eesmärgil pildistada-filmida, kuid filmitavaid tuleb teavitada nii, et nad saavad vabalt langetada otsuse, kas soovivad kaamera ette jääda või mitte.»

Siiski ei saa päris kõiki kooli- või lasteasutuse ruume alati käsitleda avaliku kohana. «Kui klassitundi ei

Kui klassitundi ei või siseneda ükskõik kes, siis ei saa ka klassitundi filmida eesmärgiga teha salvestis avalikult kättesaadavaks.

FOTO: TIMO ARBEITER

või siseneda ükskõik kes, siis ei saa ka klassitundi filmida eesmärgiga teha salvestis avalikult kättesaadavaks, samuti ei ole avalikud kohad loomulikult ka duširuumid ja WC-d.»

Eespool toodust ei tulene, et igaüks võib kooli või lasteasutuse territooriumil filmimise või pildistamise õigust nõuda. «Koolil ja lasteasutusel on õigus kehtestada reeglid oma territooriumil filmimise ja pildistamise kohta. Sellised reeglid peavad kind-

lasti olema kõigile kättesaadavad, vajadusel tuleb kasutada ka reeglitele viitavaid silte või muud sellist.»

Turvakaamerad – abistav silm või õpilaste diskrimineerimine?

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on koolis videovalve kasutamine lubatud üksnes õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks.

Lisaks õpilaste ja kooli töötajate turvalisuse tagamisele võib turvakaameraid koolis ja muus lasteasutuses kasutada ilma inimeste nõusolekuta siiski kooli või lasteasutuse vara kaitseks.

«Turvakaamerate salvestisi ei või kool/lasteasutus ise hiljem kasutada mingil muul eesmärgil, näiteks suitsetavate õpilaste tuvastamiseks või õpilastevahelise tüli lahendamiseks, ega ka lihtsalt igale küsijale välja anda. Turvakaamera salvestise võib välja anda õigusrikkumise menetluses õigusrikkumist seaduse kohaselt menetleva asutuse nõudmisel,» kirjutab Andmekaitse inspektsioon.

«Turvakaamerad on adekvaatseks lahenduseks näiteks öisel ajal territooriumi valvamiseks, aga ka juhul, kui on vaja tuvastada territooriumil nähtud lasteahistaja või narkodiiler.

Päevasel ajal võivad turvakaamerad olla põhjendatud näiteks suurel maaalal asuvas lastelaagris, kus kasvatajad ei suuda kõike ise jälgida või juhul kui lastel on oht end vigastada.» Andmekaitse inspektsioon on aga seisukohal, et turvalisuse tagamise eesmärgil ei ole lubatav kasutada videovalvet klassitundides: «Klassiruumis toimuva kontrollimisega peaks hakkama saama õpetaja või kasvataja ise.»

Jälgimisseadmestiku kasutamise kord tuleb kindlasti sätestada asutuse kodukorras.

NOOR LEIUTAJA PÄLVIS RAHVUSVAHELISE AUTASU Eelmises lehes ilmus artikkel nutikast Valga gümnaasiumi noormehest Sten Raidest (pildil) ja tema innovatiivsest rattalukust.

Sten osales Tibilisis rahvusvahelisel noorte leiutajate olümpiaadil, kus pälvis esikoha ja ka kuldmedali. Kokku oli võistlustules 306 noort leiutajat, 27 riigist.

Vastuvõtul tänas linnapea Kalev Härk nii Steni kui ka tema juhendajaid, Valga gümnaasiumi õpetajaid Eva Tšepurkot ja Toomas Duvinit. Selliste märkimisväärsete saavutuste eest autasustati noormeest 300 euroga ja mõlemat tema õpetajat premeeriti 150 euroga.

Noore leiutaja välja mõeldud rattalukk annab võimaluse lukustada oma ratast QR-koodi või SMS-sõnumiga.

Taoline rattalukk vähendab kindlasti rattavarguste arvu ning on samas mugavam viis kasutada ratast kui tervisliku transpordivahendit. (Tankla)

KINNITATI PROJEKTITOETUSE SAAJAD Tähtajaks 15. aprill 2013 esitati Valga Maavalitsusse 7 projekti taotlust. Rahastamisotsused kinnitas maavanem Margus Lepik (pildil). Toetus eraldati 6 alljärgnevale projektile kokku summas 11227 eurot.

Otepää noortekeskus sai raha projektiga «Otepää Avatud Noortekeskuse muusikaliste tegutsemisvõimaluste laiendamine, uue huvitegevuse loomine ja selleks vajaliku tehnika soetamine» (1512 eurot).

Valga linnavalitsuse allasutus Valga kultuurikeskus sai raha projektiga «Aktiivselt kevadest sügiseni» (1142 eurot).

Taheva vallavalitsus sai raha projektiga «Võrkpallitraditsioon Harglas jätkub» (1352 eurot).

Tõrva linnavalitsus sai raha projektiga «Noorte vaba aeg mitmekesisemaks» (1154 eurot).

Tõlliste noortekeskus sai raha projektiga «Valgamaa Noorte Suvekool 2013 «Pärandijaht»» (5096 eurot).

Hellenurme noortekeskus sai raha projektiga «Palupera valla noorte tegevuste mitmekesistamine» (971 eurot).

Karula vallavalitsus projektiga «Noortekeskus särama,» kahjuks toetust ei saanud. (tankla.net)

a e a g b a V 4 SEIKLUSLIKULT TAAGEPERA PIIRKONDA AVASTAMA Laupäeval, 25. mail toimub esmakordselt Taageperas kogupere seiklusmäng «Missioon: Wagenküll»!

Korraldajad paluvad võistkondade osalemisest aegsasti teada anda (kuni 20.05) e-posti aadressil taageperapuhkus@ gmail.com või kasutades vormi lehel meieliigume.ee! Ürituse raames tuleb kuni neljaliikmelistel võistkondadel (igas võistkonnas vähemalt 2 täiskasvanut) läbida kontrollpunkte, mis asuvad Taagepera külas ja vahetus läheduses.

Kontrollpunktid asuvad ettevõtete, organisatsioonide ning vaatamisväärsuste juures, kus osalejatel tuleb lahendada etteantud ülesandeid või sooritada mõni tegevus.

Osalejad saavad stardis endale erikujundusega Taagepera kaardi, kuhu on peale märgitud kontrollpunktid, mis tuleb vabas järjekorras läbida. Punktide läbimisel ei ole oluline aeg, vaid ülesannete lahendamise kvaliteet. Punktiarvestus käib miinuspunktide põhimõttel ehk igast kontrollpunktist on võimalik teenida miinuspunkte. Kõikide osalejate vahel läheb väljaloosimisele mitmeid auhindu, mis on seotud Taagepera puhkepiirkonnaga!

Lisaks toimub 25. mail alates kell 11.00 Taagepera külaseltsi ruumides Taagepera küla elanike poolt Taagepera savikojas valmistatud savitoodete näitus-müük! Üritust rahastatakse Valgamaa Partnerluskogu Leader programmi vahenditest.

PEDELI KIRBUTURG ALUSTAB Valgas Rimi poe tagusel alal (Raja tn 12) alustab 25. maist kirbuturg.

Kõik, kellel on kodus põnevaid esemeid, mida nad ise ei kasuta, on oodatud kauplema.

Hea kaupleja peaks meeles pidama järgmist: müüdav kaup ei ole varastatud või mingil muul moel ebaseaduslik ning iga kaupleja peaks hoidma oma müügiplatsi korras ja koristama hiljem enda järel tekkinud prügi.

Laadale on oodatud: oma käega tehtud esemed või omatehtud küpsetised; kasutatud tarbeesemed, mis on korralikud (riided, jalatsid, kotid, lastekärud, jalgrattad); vanakraam, mida ise enam ei vaja (mööbel, maalid, kellad, autovaruosad); kõikvõimalikud kollektsionäärid ja antiikesemete kokkuostjad. Turule ei ole oodatud tarbekaupu müüvad hulgi- ja jaemüüjad.

Väärtuslikematele esemetele toimub ka oksjon.

Kirbuturud toimuvad 25.05, 01.06, 15.06, 06.07, 27.07, 10.08, 24.08, 07.09. Kõikidel kordadel saab kaubelda kell 9.00 – 13.00.

Registreerimine ja info onnelikkodu@gmail.com, 7661652 või 56617657.

Millised on karjäärivõimalused noortele Valgamaal?

EGLE KÕVASK

egle@tankla.net

10. aprillil leidis Valgamaa Kutseõppekeskuses aset seminar «Noored ja töö!», kus koosviibimise peamiseks eesmärgiks oli erinevate karjääriteenuste vajajate ja pakkujate vahelise koostöö arendamine ja tugevdamine.

Selle järele vajadust rõhutab ka SA Innove karjääriteenuste süsteemi uuring.

Kohale olid tulnud mitmete valdkondade esindajad, kes karjääriteenuste teemadel arutlema hakkasid. Küll aga jäi noorte osalus tänavusel sündmusel väheseks.

Kuulati ära erinevad etteasted ning päeva teises pooles toimus arutelu, kus laudkondades arutati noorte suviste töövõimaluste üle.

Mida selleks teha, et igale noorele, kel soov töötada, võimaldada töökoht. Milliseid projekte luua, mida ette võtta, et teada saada, kui paljud põhi-, kesk- ja kõrgkooli õpilased on huvitatud ning soovivad töötada just Valgamaal ning missugust tööd soovivad.

Käidi välja mõte teha ettevõtlus- ja loomemajanduskeskus, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise. Samuti toodi esile mõte luua e-tööpass, mis oleks põhimõttelt sarnane Tankla vabatahtliku passiga, kuid internetis täidetav.

Päeva moderaatoriks oli Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla üks asutajatest Marek Mekk, kes avas seminari ning andis ülevaate päevakavast enne kui karjääriteenuste esindajad sõna said. Seminari korraldas ja osalejad kutsus kokku Valgamaa Noorte Nõustamiskeskus.

Puudub teadmine info leidmise kohta Karjääriteenuste uuringu tulemustest rääkis Kristina Orion SA Innove karjäärinõustamise valdkonna juht.

«Karjääriteenuste keskus aren-

dab ning koordineerib karjääri- ja õppenõustamise süsteemi.

Sihtgrupiks on elanikkond, õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja karjääriteenustest huvituvad.

Kontseptsiooni eesmärgiks on toetada inimeste osalemist elukestvas õppes ning võimetekohast edasiminekut ja rahulolu hariduses ning töös,» sõnas Orion.

Küll aga on suur hulk inimesi, kes ei tea, kust karjäärialast infot saada. Vaatamata sellele on 54% õpilastest ise nõu küsinud ning 24% lapsevanematest seoses lapse õppimis-, elukutse- või töövalikuga selle kohta ise uurinud.

Peamiste infoallikatena tuntakse Eesti Töötukassat, Noorte teavitamis- ja nõustamiskeskust, noortekeskusi, haridusmessi Teeviit ning karjääriportaali Rajaleidja.

«Põhjuseks, miks on palju mittetöötavaid inimesi, võib olla karjääriinfo raskus, ei saada aru tulemusest, samuti vähene keeleoskus ning info otsimise oskamatus,» lisas karjäärinõustamise valdkonna juht.

Tööd tuleb ise otsida, mitte oodata pakkujat Kui internetist hästi otsida, leiab mitmeid kodulehekülgi, mis sisaldavad tööpakkumisi: tootukassa.ee, cvkeskus.ee, cv.ee, eures.ee.

Valgamaa Äriklubi esindaja Pindi Kinnisvara maakler Hans Heinjärv tõi välja fakte karjäärivõimalustest noortele Valgamaal.

«Kui olla aus, siis sellised võimalused noortele siin üldiselt puuduvad, ent vaatamata sellele on Valgamaal hea elada.»

«Selleks, et tööle saada, peab noor selgeks tegema, kelleks ta kandideerib ja millised on tingimused. Noored ei tohiks karta nullist alustamist. Kui aga tahta töötaset tõsta, võiksid ettevõtted käia koolides end tutvustamas ning ka kutsekoolid võiksid hakata mõtlema sellele, et õpetada koolis just selliseid erialasid, mida oleks Valgamaal vaja, et leida töökohti,» lausus Heinjärv.

Mida ta aga rõhutab, on see, et tööd tuleb ise otsida, mitte oodata pakkujat – kes otsib, see leiab!

Kuigi seminar oli mõeldud eelkõige noortele, oli neid kohale tulnud vähe.

Karjäärikeskus tagab teenuste osutamise Tööturust Valgamaal võttis sõna Eesti Töötukassa Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavas.

Vaadates erinevaid tabeleid, selgus, et töötuse määr on suurim Valgamaal. 15% Valgamaa noortest on töötuna arvel.

Maakonnas leidub enim oskus- ja käsitöölisi ning kohe järgnevad ka lihttöölised. Enim vahendatud töökohad märtsis olid teenindus- ja müügitöötajad.

Positiivne on aga see, et ettevõtjate arv on tõusnud ning isikul, kes soovib luua ettevõtet, on võimalus taotleda ettevõtlustoetust.

Viimase esinejana astus üles Nadežda Selivjorstova Valgamaa Noorte Nõustamiskeskuse tegevusjuht, kes rääkis, mida pakub nõustamiskeskus noortele.

«Nõustamiskeskus pakub karjäärinõustamist, karjääri- ja noorteinfot ning õppenõustamisteenust, mille eesmärgiks on lapse ja noore heaolu, toetamine arengutahteliseks isiksuseks kujunemisel,» kostis Selivjorstova.

Samuti tõi välja nõustamisteenused: karjääriteenused, psühho-

loogiline nõustamine, võlanõustamine, sõltuvusnõustamine ja sotsiaalne rehabilitatsioon.

Lisaks mainis nõustamiskeskuse tegevusjuht ära, et Valgamaal on parim noorte karjäärikeskus, mis tagab kõrge klientide rahulolu ja aktiivse karjääriteenuste osutamise ning pälvis ka tunnustuse «Parim Rajaleidja 2012».

Ei jäta üllatamata ka nemad, kuna plaanis on luua uus teenus – täiskasvanute karjäärinõustamine.

Teiste mõtted panevad ideegeneraatori tööle «Päeva eesmärk oli kaardistada koostöövajadused ja -võimalused Valgamaal ning leida huvitatud ja aktiivsed inimesed, kes ka edaspidi regulaarselt kokku saaksid ning karjääriteenuste arendamise oma südameasjaks võtaksid,» lausus Valgamaa Noorte Nõustamiskeskuse karjääri- ja noorteinfo spetsialist Tuuli Mekk.

«Puudust tundsime noorte ja ettevõtete juhtide arvamusest antud teemadel. Ise lootsime suuremat huvi antud teemadel ettevõtjate, omavalitsuste ja ka koolide poolt. Küll aga jäid het-

FOTO: KAJA MÕTS

kel veel õhku selginema mõtted koostöökogu kokkukutsumisest (eraldi üksusena). Hea oli kuulda teiste mõtteid, see paneb ka endal ideegeneraatori tööle,» nentis ta.

Valga gümnaasiumi abituriendi Anneli Poltruki sõnul oli üritus väga hea. «Sain palju rohkem võimalustest teada, kuna iga teemat arutati detailselt. Mulle väga meeldis!».

«Karjääriinfo inimeste töö on väga oluline ja Valgamaa Noorte Nõustamiskeskus teeb tublit tööd, kuid noored vajavad eluteel siiski ka praktikute näiteid ja kogemuste jagamist,» nentis Otepää ANKi noorsootöötaja Jana Rohumets.

Valga linnapea Kalev Härk sõnas seevastu: «Töö noortega karjääriteadlikkuse tõstmiseks on Valgas Eestimaa parim. Siin õppivad ja kasvavad noored kindlasti globaalsel tööturul hätta ei jää, kuid meele teeb mõruks teadmine, et siinsed ettevõtted ei mõtle pikemalt ette ja ei tegele noorte tööle meelitamisega.»

«Alustuseks soovib Valga linn tulla välja algatusega, kus kohalikud ettevõtjad pakuvad noortele suveks Valgas tööd,» lisas Härk.

Võistlusmatka keerukus tulenes ilmastikuoludest MARIA-KRISTIINA LUIK toimetus@tankla.net

Laupäeval, 13. aprillil toimus Valgamaal võistlusmatk «Väle jänes», mille eesmärgiks oli kontrollida võistlejate füüsilist vastupidavust ning põhilisi oskusi. Võistluse korraldajaks oli Noorte Kotkaste Valgamaa Malev ja Kodutütarde Valgamaa Ringkond koostöös Kaitseliidu Valgamaa malevaga.

Võistlusmatkast võtsid osa Kodutütarde ja Noorkotkaste neljaliikmelised võistkonnad, samuti olid lubatud ka segavõistkonnad.

Igal võistlejal pidi isikliku varustusena kaasas olema ilmastikule vastav riietus, peakate, vihmakeep või -mantel, harilik pliiats, kell (või mobiiltelefon), nööri otsas vile, toiduained rajale kaasavõtmiseks, joogipudel joogiga, seljakott, plaastrid, elastne side ning helkur. Samuti pidi

võistkonnal ühiselt olema vähemalt 2 kompassi ning laetud mobiiltelefon hädaabi kutsumiseks.

Varustuse komplektsust kontrolliti stardis ning iga puuduva eseme eest lisati meeskonnale üks karistusminut, mis lisandus raja läbimise ajale. Nooremas astmes olid 8-11aastased, keskmises astmes 12-14aastased ning vanemas astmes 15-17aastased osalejad. Start anti kell 9 Kaitseliidu Valgamaa Maleva staabi juurest. Distants, mida võistlejad pidid läbima, oli erinevatel vanuseastmetel erinev.

Noorem vanuseaste pidi läbima 7 kilomeetrit, keskmine vanuseaste 15 kilomeetrit ja kõige suuremad kuni 20. Aega raja läbimiseks oli maksimaalselt 8 tundi.

Stardist tuli juba ise kaasavõetud vahenditega edasi liikuda järgnevatesse kontrollpunktidesse. Erinevaid kontrollpunkte, mida meeskonnad läbima pidid, oli kokku kümme. Rajal olles või-

sid võistlejad oma veetagavarasid täiendada mitmes kontrollpunktis. Kontrollpunktides ootasid meeskonda ees erinevad ülesanded, mida koos lahendada tuli. Ülesanneteks olid näiteks laskmine sportrelvast, kirjaliku testi tegemine skautlike teadmiste kohta, madalroomamine, ruumilise pusle kokkupanek, esmaabi andmine kannatanule, orienteerumis- ja takistusraja läbimine aja peale ning kompleksülesande lahendamine.

Kompleksülesandes pidi iga meeskonna liige sooritama erineva ülesande, valida oli vibu laskmine, noavise, granaadiheide ning kirjaliku testi tegemine. Ülesandes «Kalamees» pidi meeskond piiratud alalt püüdma «õngega» välja «kalad», milleks olid puujupid ning millel olid küljes konksud. Üllatusülesandena pandi proovile võistlejate oskus teha 4 põhisõlme ning lõ-

Kontrollpunktides tuli kasuks meeskonnaliikmete koostööoskus.

FOTO: ÜLLA TAMM

ket etteantud esemetest. Vanema vanuseastme võitis meeskond nimega Ursa Marjor NK, läbides raja 167 minutiga ning kogudes 79,5 punkti, keskmise vanuseastme võitis meeskond Karud, läbides raja 263 minutiga ning kogudes 118 punkti. Ürituse peakorraldaja Kaimo Vahtra võtab ürituse kokku järgmiselt: «Võistlusmatk toimus seekord natuke raskemates tin-

gimustes, sest nii palju lund pole varem sellel ajal olnud. Sellegipoolest startis kokku 31 võistkonda kuuest erinevast maakonnast.

Võistkondi oli Järvamaalt, Viljandimaalt, Pärnumaalt, Raplamaalt ja Tallinnast ning loomulikult Valgamaalt.

Kokku osales sellel üritusel 207 inimest.» Lõpetuseks tänab Vahtra vabatahtlikke abilisi, kes võistluse aitasid läbi viia.

v i k e u l täht 5 u T

SIIM UHTJÄRV:

«Iga päev on eelmisest erinev!»

KAIRI PIIR

kairi@tankla.net

22aastane Valgast pärit ambitsioonikas noormees on Husqvarna Eesti mõnusaima suvetööna jälginud Tallinna kesklinnas robotmuruniiduki tööd; olnud õhtujuhiks Tartu ülikooli aastapäevaballil, kus oma kaaslasega tantsis argentiina tangot mitmesajapealise vaatajaskonna ees. Väiksena tahtis Siim saada loomaarstiks, praegu sünteesib laboris peptiide, et leida potentsiaalset vähiravimit. Üheks suureks unistuseks on aga kindlasti lähimate aastate jooksul käia Kreekas merekilpkonni päästmas.

Peale Valga põhikooli lõpetamist otsustas Siim Uhtjärv jätkata kooliharidust Nõo reaalgümnaasiumis ning kolida mugavast kodusest keskkonnast ühiselamusse. «Vanemate silma alt ära, kui võib nii öelda. Toona oli see hirmutav, kuid täna võin öelda, et parim otsus mu elus ja ei kahetse seda üldse.»

Nüüd õpib noormees Tartu ülikoolis põhierialana geenitehnoloogiat ning kõrvalerialana kommunikatsiooni. «Mulle on alati loodus ja loomad huvi pakkunud. Viimasel gümnaasiumi aastal käisin vabariiklikul bioloogia olümpiaadil ja siis Tartu ülikool andis võimaluse nii-öelda konkursi väliselt kohe sisse saada.» Algselt proovis Siim arstiteaduskonda sisse saada, kuid 0,5 punkti jäi puudu. Seejärel otsustas noormees geneetika kasuks, kuna see on tihedalt inimesega seotud.

Kunagi pole igav – tegevust jätkub Siimu elu pole kujunenud rutiinseks ja kurnavaks üliõpilaseluks, vaid vastupidi. Iga päev on erinev eelmisest ja seda just tänu ülikooli vabamale õppeformaadile.

Lisaks sellele on noormees sidunud end mitmete organisatsioonide töödega.

Näiteks kirjeldab noormees ühte möödunud teisipäeva niiviisi: «Kell 9 läksin molekulaarse biotehnoloogia praktikumi, mis kestis kella 14-ni. Seejärel oli mul

Siim tegeleb aktiivselt ka peotantsuga.

FOTOD: ERAKOGU

tudengiorganisatsiooni AIESEC juhatuse koosolek. Pärast seda oli rahvatants ning õige hilja sain kokku sõpradega.»

Siim kuulub rahvusvahelise tudengiorganisatsiooni AIESEC juhatusse, olles organisatsiooni Tartu haru kommunikatsioonijuht. Tema vastutuse alla kuuluvad kõik turundustegevused ning ta juhib kahte meeskonda.

Noormees ei loe vaba aja alla tegevusi, mida teeb pidevalt, näiteks rahvatants. «Rahvatantsu olen õppinud tegelikult juba väga kaua. Kõigepealt põhikoolis ja siis gümnaasiumis ning ülikool oli loogiline jätk. Mul üks tuttav neiu läks ja kutsus mind oma partneriks. Toona oli see arukas idee, sest ühtlasi oli tulemas ka tantsupidu.» Siim on rahvakunstiansamblis Tarbatu tantsinud kolm aastat. Selle kõige kõrvalt jagub tal aega ka sõpradele, seriaalidele ja filmidele, lugemisele ning ka spordile.

Lisaks igapäevastele koolitegevustele, teeb Siim bakalaureuse raames laboritöö praktikat. «Olen osa uurimisgrupist, mis on avastamas potentsiaalset vähiravimit.

Põhimõtteliselt ma sünteesin peptiide, mis suudavad siseneda rakku ning millega on võimalik

«Olen osa uurimisgrupist, mis on avastamas potensiaalset vähiravimit.»

seondada erinevaid ravimeid.

Ma olen veel päris alguses, mis tähendab, et olen keemialaboris, et need peptiidid valmis sünteesida. Seejärel tulevad puhtuse- ja rakukatsed, et näha, kui hästi nad rakku lähevad,» täpsustab Siim.

Vahetusaasta lõppemise kurbus ja rõõm MERILY VIKS

toimetus@tankla.net

Tervitused taaskord Hollandist!

Iga päevaga saab üha paremini selgeks, kui kiiresti see aeg ikka lendab ning mis tähendab üks aasta. Enamus inimesi näevad vahetusõpilaste vahetusaastat kui ühe aastana elust, kuid vahetusõpilaste jaoks on see elu ühes aastas ning paljusid valdab paanika, mis saab pärast seda, kui siinne elu otsa saab. Oma kodumaine elu tundub võõras ning hirm, kas ikka suudan taaskohanenda koduga, on suur, sest see vahetusaasta ja siinne elu on kirjeldamatud.

Nüüdseks olen elanud juba ligikaudu 9 kuud ilma pelmeenide, hapukoore ja musta leivata.

Vähem kui kaks kuud on jäänud veel kannatada. Mõte kojuminekust tekitab mul tahtmist hüpata rõõmust lakke, kuid ka nutta kurbusest silmad peast välja.

Siinne elu on iga päevaga aina südamelähedasem. Isegi see ebaloogiline ja totakas hollandi keel hakkab selgeks saama ning selle arusaamine ja rääkimine on rohkem kui lihtsalt võimas tunne.

Nüüdseks laulan kaasa kõva häälega hollandikeelseid poplaule, mis iseenesest ei ole populaarsed siin. Iga kord kui suudan hollandi keeles vestluse maha pidada (ükskõik kui lühike või pikk see ka ei oleks) tahaks ennast kohe paari kilo šokolaadiga premeerida. Üks lemmikkomplimente mu emakeele kohta kõlas nii: «Ma arvasin, et sa oled hollandlane, kuid lihtsalt väikese keeleaktsen-

diga.» Siin Hollandis on ju väga palju dialekte ning see on hea kate oma aktsendile.

Olen avastanud põhjuse, miks hollandlased vahetpidamata nutavad oma ilma üle. Nimelt nad võrdlevad end soojamaa riikidega nagu näiteks Hispaania. Mina leian, et siinne ilm on täiesti normaalne, kuid asi, mille pärast ma nutaks, on tuul. See on kohutavalt tugev siin ja ebaõnne tõttu on mul enamuse ajast rattaga sõites vastutuul. Ma tahaksin jagada teiega ühte päikselist ilma Groningenis. Päike ei ole just mu lemmikasju, kuid siin olles ma lausa armastan seda. Päikese ilmudes tulevad ka inimesed tänavale. Eriliseks teeb asja see, et nad liiguvad massidena. Iga nurga pealt võib leida tänavamuusikuid. Hetk, mis mulle kerge

Jääb aega ka maailma avastamiseks Juunist augusti alguseni tegutseb noormees USA-s, Washingtonis.

Tegemist on vabatahtliku tööga, millele oli suur konkurents. Siim osutus valituks ning lisaks vanemate toetusele ja oma säästudele, sai noormees ka täisstipendiumi.

Juunist augusti alguseni elab Siim Valgest Majast 10-20 minuti tee kaugusel ning hakkab tegelema turundusalase praktikaga, aidates MTÜ Iona’l, mis tegutseb tervishoiu valdkonnas ja õpetab inimesi täisväärtuslikumalt elama, luua kampaaniat, mis aitaks nende organisatsiooni tuua rohkem vabatahtlikke. Lisaks kuuluvad Siimu ülesannete hulka ka praeguste vabatahtlike kaardistamine ja nendega telefoni teel suhtlemine.

Noormees usub, et raskusi võib tulla tema Ida-Euroopa aktsendiga, kuid loodab, et inglise keele saab lõpuks korralikult suhu.

Mitmekülgne programm pakub lisaks praktikale veel ka erinevaid vaba aja tegevusi alates kanuumatkadest ja MountVernoni külastamisest ning lõpetades kongressihoone ja muude avalik-õiguslike institutsioonide külastamisega.

«Ma karta ei oska midagi. Ma olen erakordselt põnevil ja tahaksin juba seal olla. Elamine suurlinnades on alati olnud mu üks unistusi ja nüüd saan lühikese perioodi jooksul elada kahes suurlinnas,» on Siim õnnelik.

Kohe pärast praktikat läheb noormees vahetusüliõpilaseks Šotimaale, Glasgow’i ülikooli Erasmuse programmi kaudu.

«Mind köidab briti kultuur ja kombed. Just seetõttu tahaksin seda kogeda. Lisaks avaneb mul nüüd ideaalne võimalus võrrelda kahte hoopis erinevat kultuuriruumi – briti ja ameerika.»

Siim ei tea täpselt, kelleks tulevikus saada tahab ning hoiab kõik võimalused avatud. Ta on valinud mitmekülgse teadmiste omandamise tee, et omada võimalikult laia ülevaadet erinevatest valdkondadest.» Sellel on ka omad miinused, kuid ma näen, et see on praeguses keskkonnas kõige õigem. Ma kujutan end ette pigem mõnel loomingulisel ametipostil – brändimine, turundus, reklaamindus, filmindus.» Noormees tahaks seda siduda geenitehnoloogiaga, näiteks tegeledes turunduse ja kommunikatsiooniga mõnes ravimifirmas. Siim loodab, et kümne aasta pärast omab ta finantsilist stabiilsust ja korralikku töökohta. Enne seda tahaks ta võimalikult palju reisida, maailma näha ja inimesena kasvada, sest töö kõrvalt oleks kindlasti raske mitmeks kuuks vabatahtlikuks minna või seljakotiga Euroopale tiir peale teha.

üllatuse tekitas, oli mu sõbrannade otsus istuda tänavale maha ja nautida päikest. Mul võttis mõni sekund aega enne kui sain iseenda nõusse maha istuma. Siin on see aga täiesti normaalne. Raske on kirjeldada seda atmosfääri, mis Groningenis valitseb päikselise ilmaga.

Enne lõppu tahaks kiiresti öelda ühe huvitava fakti. Hollandlaste geenides on lokid ning mõlemad suguosapooled on tugevalt lokkidega esindatud.

Selle imelise Hollandi aasta eest tänan oma toetajaid, kes aitasid mind. Te olete alati südames minuga Hollandis. Selline on elu Hollandis.

Mainin ära taaskord ka oma kallid toetajad, kelleks on: Margus Timmo, Eesti Meetootjate Ühendus, Tiit Raud, UPM, Kym-

Hetkel näeb skatepark välja kaugelt vaadatuna uhke. Paraku on aeg oma töö teinud.

FOTO: ÜLLA TAMM

TÕRVA ON NÄINUD MITUT PÕLVKONDA EKSTREEMSPORTLASI ÜLLA TAMM

ylla@tankla.net

Tõrvas KEKi linnaosas on juba üle kümne aasta asunud skatepark. Selle aasta suveks tahetakse valmis saada uus park noortekeskuse juurde.

Praeguse pargi tuleviku kohal asuvad aga pilved – ei teata, mis sellest saab.

Aastaid tagasi kui korraldati uuring Tõrva noorte vaba aja kohta, tuli välja, et enim soovitakse korralikku noortekeskust ning just skateparki. Noortekeskus on tänaseks olemas, park veel tegemisel. Ekstreemsport väikelinnas on populaarne – sõidetakse rula, rulluiskude, tõukeratta ja BMX-iga. Huvilisi on ligi poolsada, kelle vanus algab juba kümnendast eluaastast. «Eks ise õpime ning teised sõitjad õpetavad ja mõni video tuleb ka Youtube’ist,» räägib Ago (16a, pildil), kust saadakse trikkide jaoks ideid.

Noored ise peavad ekstreempargi olemasolu tähtsaks. Kuna uus asukoht on harjumatu, siis arvamusi on seinast seina. Kohalik noorsootöötaja Merike Soomets (pildil) sõnab, et pargis olev videovalve tuleb kasuks – saab ennetada vandaalitsemist ning tülide korral süüdlase üles leida. Praegu on olemas noortekeskuse ümbruses jalg-, korv- ja võrkpalliplats, madalseiklusrada, discgolfi mängimise võimalus ning loodav ekstreemspordiväljak lisab noortele veelgi mitmekesisemaid vaba aja veetmise võimalusi. «Kes ei taha väljas olla, saab alati sisse minna. Kui on vaja tohterdada, siis selleks on võimalused olemas, sest eks õnnetusi ikka juhtub,» räägib Merike uue asukoha plussidest.

Uue pargi loomisidee tekkis aastaid tagasi, kui seda hakkasid ajama nüüdseks Tõrvast mujale õppima läinud noored. Vahepeal kui oli vana park katki, käidi lausa Viljandis harjutamas. Nüüd sõidetakse Tartu või Valga linna, et oma võimeid proovile panna. Uus ehitis peaks valmis saama suve keskpaigus. Atraktsioonide valmimist juhib tuntud ekstreemspordiürituse Simple Session korraldaja Mario Kalmre.

«Tulid, rääkisid ja andsid oma panuse, et asi valmis saaks. Nad on eeskujuks kõigile,» kiidab Merike Soomets kohalikke noori. Poisid ise on teinud atraktsioonide joonised ning käinud erinevate juhtidega rääkimas, et oma arvamust avaldada.

Valgamaal on võimalik ekstreemspordihuvilistel harjutada lisaks Tõrvale ka Valgas ja Otepääl.

Merily (paremal) ja tema hostõde Eva elasid Eesti-Hollandi mängule Amsterdami suurel areenal kaasa täiel rinnal.

FOTO: ERAKOGU

mene Otepää AS, OÜ Taagepera Loss, Bacula AS, Rein Uibo, Palupera Vallavalitsus, Splitter OÜ, Valga Puu OÜ, OÜ RST Valga, Tiina Ivask, Evicon OÜ, Nõuni Noorteklubi, Nelly Oinus,

Otepää Metall AS. Aitäh ka organisatsioonile YFU, kes vahetust korraldab ja tegeleb paberimajandusega. Samuti Otepää gümnaasiumile, kes aitab teha minu koduõpet. Järgmise korrani!

h õ e ng v u S 6 Noored pidasid jahti

Sven Začeki (keskel) õpetussõnade järgi proovisid noored tabada fotole sinililli.

FOTOD: TIMO ARBEITER

ÜLLA TAMM

ylla@tankla.net

28. aprillil said Põhja-Valgamaa fotohuvilised kokku ning veetsid päikesepaistelise päeva tuntud loodusfotograafi Sven Začeki käe all. Õhtupoolikul viidi läbi põnev fotojaht. Sündmuse korraldas Palupera noortevolikogu, projekti jaoks saadi rahastus Euroopa Noored programmist.

Päeva esimeses osas tegi Začek selgeks algteadmised fotograafiast, kus rääkis täpsemalt erinevatest fotožanritest ning oma kogemustest loomade ja lindudega. Lisaks teooriale näitas piltnik oma töövarustust, mille hulka kuulusid mitmed kaamerad ja objektiivid erinevate eesmärkide saavutamiseks. Sven Začek on üks tuntuimaid loodusfotograafe Eestis, keda tunnustatud parimate loodusfotodega ka rahvusvaheliselt. Ise alustas ta oma karjääri kasutatud fotovarustusega, kuna fotondus ei ole odav hobi.

Seetõttu sõnaski ta noortele huvilistele: «Ärge kartke alustada kasutatud tehnikaga, peate ainult olema kindlad selle korrasolekus.»

Fotojahil pandi loovus proovile erinevaid noorte võimalusi maal tutvustavate fotode tegemisega: spordivõimalused (ehk purjetamine) Nõunis.

Päeva teises pooles toimus fotojaht, mille jaoks olid kohale kutsutud maakonnas juba tegutsevad noored fotograafid. Nemad olid gruppidele abiks pildistamisel ning andsid nõu, kuidas midagi kaadrisse püüda. Jaht toimus peamiselt kolmes kohas – Paluperas, Hellenurmes ja Nõunis, millede vahel liiguti autodega. Igas paigas pidi jäädvustama transpordi-, haridus- ja spordivõimalusi. Erilise tähelepanu all olid noorte võimalused maal. Valminud fotodest tehakse lähiajal näitus, kus kõik osalised saavad võrrelda, kui kaugele meeskondade fantaasia lendas.

Ühe teemana oli vaja lavastada vaba aja veetmine Hellenurme noortekeskuse territooriumil.

FOTO: ÜLLA TAMM

Praktikandid Tenerifelt

avastavad Eestit ja eestlaseid Tenerife praktikandid on justkui üks pere. Fotol omatehtud mantlitega.

FOTOD: ÜLLA TAMM

ÜLLA TAMM

ylla@tankla.net

Pean end väga täpseks inimeseks, lähen pigem varem kohale, kui hilinen. Aga vot just hispaanlastega kokkusaamisele suutsin hilineda, magasin korralikult sisse. Kuid vaatamata sellele oli intervjueerimine väga edukas ning vestlust saatis naerukaja.

Eelnevalt ei olnud hirmu, et kuidas hakkama saan ja mis keeles tuleb rääkida.

Teadsin, et küll kuidagi ikka välja vingerdan. Abiks tõlkimisel oli kutseõppekeskuse projektijuht Piia Ardel. Suhtlesime nii eesti, inglise kui ka hispaania keeles, kuid vaatamata sellele, tuli appi võtta ka käed-jalad.

Kokku sain nelja Tenerife ning kolme Eesti õpilasega.

Tenerifelt on Eestis praktikal Moisés Pérez Reyes (20), Ángel Regino Paz Linares (38), Maria Isabel Rodríguez González (56) ning Andrea Lecuona Pérez (29). Praktikat sooritavad nad nii Valgamaa kutseõppekeskuses kui ka

Sel erialal pole vahet, kas oled mees või naine, eestlane või hispaanlane – loeb vaid tahtmine õppida.

erinevates ettevõtetes (Aclima Baltic ASis kolm nädalat ning Pärnus Trimtex Baltic ASis ja Protex Baltic ASis nädal). Eestis on nad juba 18. aprillist ja lahkuvad 12. juunil.

Tegu on kahe kutsekooli (Valgamaa kutseõppekeskus ja Instituto de Enseñanza Secundaria Las Indias) vahelise koostööga, mille käigus käisid kolm Valgamaa rätsepa õpilast Tenerifel ning sealt tulid neli õpilast siia. Koostööd toetab Leonardo da Vinci programm.

Välismaalasi huvitavad kasutatud riiete poed Uurides Tenerife õpilastelt, mida nad Eestist varem teadsid, sain vastuseks, et teavad Venemaast eraldumisest, Balti ketist, Eesti moedisainist ja on kuulnud rohketest veekogudest. Enne kodumaalt lahkumist vaata-

sid eelnevalt meie kliimat interneti vahendusel ning võtsid seetõttu kaasa kõvasti kampsuneid ja mitmeid paksemaid riideid.

Eesti ja Tenerife erinevad nii mõneski asjas. Me oleme harjunud, et tänavad on tühjad ning sageli leiad end üksinda kõndimas, siis Tenerifel on asjad täiesti vastupidi. Neil on peaaegu iga nurga taga mõni kohvik, mis on populaarsed nii päevasel ajal kui ka õhtutundidel.

Hispaanlased lausa armastavad Eesti second hand kauplusi,

VABATAHTLIK MÄNG VÕI ÄNGISTAV KOGEMUS? JANE SALUORG jane@tankla.net

Eelmises noortelehes kirjutas Pille-Riin Vessin sellest, mida ajateenistus endast kujutab.

Tema artiklit lugedes jõudsin järeldusele, et ajateenistus on nagu pallimäng – alguses tuleb selgeks õppida reeglid, seejärel peab kogemuste korjamiseks ja oskuste lihvimiseks kõvasti harjutama ning lõpuks toimub võistlus, kus kulla saab kaela tugevaim. Kusjuures, võidu puhul polegi nii oluline otsustava mängu pikkus ja füüsiline vastupidavus, vaid

see, kas terve protsess on osalejate jaoks vabatahtlik või mitte.

Ka neli Võrumaa noormeest: Taavet, Ragnar, Renee ja Sander (perekonnanimed intervjueeritavate soovil avaldamata – toim), kelle senine elu on olnud kõike muud kui militaarne, suhtuvad ajateenistusse kui mängu. Taavet ja Ragnar on jõudnud juba nii kaugele, et peagi ootab neid ees grand finale – Kevadtorm 2013. Mõlemad poisid läksid ajateenistusse omal vabal tahtel.

«Avaldasin soovi, sest arvan, et noores eas, kui pole veel naist, last ja tööalast karjääri, on mõistlik ära käia. Hetkel ei olnud minu elus ühtegi inimest, keda see otsus oluliselt mõjutanud oleks,» lausub Taavet.

«Mina mõtlesin, et peale kahteteistkümmet aastat koolipingis rügamist on kaitseväe näol hea aeg maha võtta ja mõelda, mida oma eluga edasi teha. Otsustavaks sai mingil määral ka soov ennast füüsiliselt proovile panna ning arendada,» sõnab Ragnar. Poisid lausuvad, et nad ei kartnud, kuigi oma nägemus oli neil asjast olemas. «Mulle oli alati tundunud, et seal on tugevad mehed, kes jalutavad ringi, vile kaelas, ja kelle ainus soov on meile, noortele, nii rängalt «näkku panna» kui võimalik. Tegelikkus on teine.

Kui ise reegleid ja inimesi respekteeritakse, austatakse ka sind,» meenutab Taavet. «Mina mäletan sellest minekueelsest ajast ainult

seda, et ajasime poistega juuksed enne minekut maha, et nii-öelda õigele lainele saada,» naerab Ragnar. Poisid sõnavad, et tänaseks on nad sellest mängust väsinud ja ainus soov on reservi saada, aga sellele vaatamata ei kahetse kumbki oma otsust. «Vahel on raske – roomad, külmetad, võitled magamatusega, kirud tervet maailma, aga see ei huvita kedagi. Ise tuleb olla nii palju mees, et ellu jääda, mitte esimesel võimalusel alla anda,» ütlevad nad ühest suust.

Renee ja Sanderi jaoks on terve mäng aga alles algamas. Ometi ei ole nad otsustanud reegleid rikkuda mõne «ishiase» külge leiutamisega.

«See mäng peab olema aus. Ma ei

näe mõtet joosta mööda tuttavate tuttavaid erialaarste ja kerjata paberit valetunnistusega, et ma pole teenistusse minekuks kõlblik. Kuigi võimalusel oleks ma minekuga veel oodanud, sest hetkel keerab see mu elu pea peale,» sõnab Sander. «Mulle tuli kutse ja seega pole pääsu – tuleb minna. Tagantjärgi mõeldes oleks pidanud ära käima kohe pärast keskkooli,» ütleb Renee, kellele ajateenistuse puhul meeldib võimalus enda füüsiliseks arenguks. Naljatades lisab ta, et võib-olla suudab ajateenistus teda nii öelda päris meheks muuta: «Loodetavasti tuleb mõistus pähe!». Kõige raskem on reegleid järgida. «Ma ei lähe sinna pugema või kellegi nööri järgi kõndima.

Muidugi täidan ma kohustusi, kuid küsimus on, kui õigesti ja korralikult ma seda

teen. Õppimiskohustus on veidi hirmutav. Ma pole inimene, kes ebavajalikke ja ebaloogilisi asju endale selgeks viitsiks teha. Korraks mõtlesin, et äkki nihverdaks ennast sellest kuidagi ära, aga leidsin siiski, et päris luid pole mõtet murdma hakata,» lisab Renee. «Ma pole küll mingi eriline korraarmastaja või spordifanaatik, kuid arvan, et igav mul seal ei hakka,» lausub Sander.

Peale pisikest mõttepausi sõnab Sander, et ajateenistus on lihtalt üks väljakutse tema elus, mille ta kavatseb vastu võtta. Renee ütleb, et väike ootusärevus tuleviku suhtes on tal olemas ja kindlasti ei lähe ta sinna veetma oma elu kõige igavamat kaheksat kuud: «Põnev saab kindlasti olema!» «Minu ar-

Järgnevalt valisime toimetusega välja maakonna suuremad supluskohad. Portaali loodusegakoos.ee abil kandsime kaardile ka RMK lõkkekohad, vaatetornid, metsamajad, telkimiskohad. Matkaradu on kahte tüüpi – jalgsimatkamiseks kui ka rattaga matkamiseks. Samuti leiad kaardilt peamised maakonna vaatamisväärsused.

a Paluper mõis

Elv a

j õg

i

OTEPÄÄ

a loss Taageper

Ala

gi

mõis Kuigatsi

Pühajärv

Sihva

Vanamõisa järv

TÕRVA

Riiska järv

Taagepera ne j õ

de Tolly Barclayleum so au m

õis Holdre m

koopad Koorküla

is Lota mõ

õgi ej

Allikas: veeohutus.ee

e Sangast loss Sangaste

Hummuli

Valgjärv

Tsirguliina

Sooru

jõg

i

Sooru järv

e li

Kindlasti satud suvel ka veekogu äärde, kus pead teadma üldiseid ohutuse tagamise reegleid: • Vees käimiseks vali ohutu koht.

• Tea potentsiaalseid ohte.

Selleks kontrolli vee sügavust, temperatuuri, voolu tugevust ja põhja, et seal ei oleks esemeid, mis võivad sind vigastada.

• Tea ohutusnõudeid enne kui alustad tegevust veekogul ja teavita nendest kõiki vette minejaid.

• Oska ujuda, tunne ohutust paadis ja esmaabi ning ole veendunud, et seda teavad kõik sinu grupi liikmed.

• Kontrolli enda ja oma grupi liikmete ujumisoskust enne veega seotud üritusi.

• Tea oma asukohta ja oska anda teejuhiseid vajadusel ka kiirabiautole.

Õru

Pe d

Õh n

li mõis Hummu

õis Restu m

Keeni

e mõis Kaagjärv

VALGA

Pikkjärv

Kaagjärve LÕKKEKOHT TELKIMISKOHT VAATETORN

õis Karula m Lüllemäe

Karula mõis Koikküla

Koikküla

Aheru järv

METSAMAJA RATTARADA Taheva mõis Hargla

JALGRADA VAATAMISVÄÄRSUS

õg

aj

vates on see noore mehe jaoks parim koht, kus ennast tundma õppida ja katsetada, milleks üleüldse võimeline olen,» sõnab Ragnar. Taavet lisab, et ajateenistus on kasulik: «Ma ei oleks neid inimesi, mälestusi ja emotsioone mitte kusagilt mujalt saanud. Mõned asjad ununevad kiiremini, teised aeglasemalt, aga vähemalt on mul midagi, mida meenutada!»

Kokkuvõttes sõnavad poisid, et kui olla tahtejõukindel ja kohanemisvõimeline Eesti mees, siis on ajateenistus vabatahtlik mäng. «Sa ei pea seda mängima ju terve elu. Sa oled seal lihtsalt üks väike lüli tuhandete seas, kes oma pingutustega aitab kogu tiimil jõuda kullasärale lähemale,» lausub Sander elutargalt.

oopad Helme k

tuuliki@tankla.net

Mõned värvikamaid vastused: Hans Juurikas: Valgamaa loodus on väga mitmekesine – siin asuvad Eesti ainukesed mäed, kus saab suusatada, siin on palju järvi ja värvikirev maastik. Mulle meeldib Valgamaa maastik, see on minu arvates puhtam kui Põhja-Eestis. Suviti on siin mõnus, sest pole nii suurt tuult kui mujal. Puhkamiseks on Lõuna- Eesti suurepärane.

Helena Maisla: Valgamaa loodus on ilus – palju veekogusid ja metsi. Kõige rohkem meeldivadki mulle veekogud ja metsad, sest seal on kõige suurem võimalus loomi näha.

Sander Kallas: Valgamaa on tegelikult väga ilus. Siin pole loodus nii reostatud nagu mujal Eestis, vaid suudetakse ikka puhtana hoida. Mulle isiklikult meeldib Valgamaa võilillede lõhn, suviti käin neid kogu aeg nuusutamas.

Kristjan Kalmet: Valgamaa loodus on mõnus. Terviserajad ei tundu nii tehislikud ja siin on alati mõnus treenida.

Nõuni järv

Hellenurme

Puka

TUULIKI STOGOV

Uurisime noortelt, mis neile Valgamaa looduse juures meeldib. Kõlama jäi eelkõige meie maakonna ilus maastik ning piisavate veekogude olemasolu.

Palupera

Aakre

Pikasilla

Nõuni

rme Hellenu mõis

iv Ko

Valgamaa rätsepad avastasid Tenerife võlusid 18. veebruarist – 18. aprillini olid kutseõppekeskuse rätsepa õpilased Karoliina Purga (19), Tiina Saarmann (48) ja Heili Oja (51) lõunamaal praktikal. Nende sõnul selle pika aja jooksul koduigatusest ei tekkinud, kuigi viimasel nädalal Karoliina mõtles vahepeal kodule ning tagasijõudmisele.

Kahe kuu jooksul tegid tööd, kuid käisid ka rannas peesitamas ning šoppasid. Ühes ettevõttes praktikal olles pidid nad võimlejatele riideid õmblema, kuid koolis tehtud esemed said nad endale.

Tänaval jalutades on tavaline, kui inimesed hakkavad sinuga rääkima.

Tenerifele saabudes võeti eestlasi vastu muside-kallidega, mis tagasihoidlikud eestlased alguses ära ehmatas.

Riietus on hispaanlastel palju julgem ja värvikirevam.

Nende endi sõnul on sellised välismaa praktikad head, kuna silmaring arvadub ja samas saab uute kogemuste võrra rikkamaks. Karoliina rääkis, et ta nägemus sai selgemaks, teab mida tahab tulevikus teha ning saavutada.

Tiina jaoks sai aga õmblemine veelgi suurema tähtsuse.

Kaks tundi hispaanlastega möödus väga kiiresti... vahepeal suutis diktofoni ette tulla kiri full (mälu täis – toim) ning jätkasin veelgi hoogsamalt käsitsi vastuste üles märkimist. Kindlasti polnud meil see viimane kohtumine, sest kutsusin praktikandid omale külla Tõlliste noortekeskusesse.

Riidaja

Õh

Üllatusi Eestil jätkub Loomulikult toovad nad välja erinevusi ka toidukultuuris. Kui küsisin, mida arvavad Eesti toitudest, sain esimese asjana vastuseks: «Hästi palju kapsast ja võid». Eestlased on harjunud segama erinevaid toiduaineid kokku ning katsetama uusi asju. Hispaania köök on selgem ning asju serveeritakse pigem eraldi. Üks asi, mida kindlasti näha ja katsuda taheti, oli lumi. Mulle lausa näidati fotosid sellest, kui õnnelikud olid hispaanlased ainuüksi selle üle, et said lumelabidat käes hoida. Praktikantidega käiakse sageli erinevates kohtades, et Eesti kultuuri tutvustada.

Me oleme harjunud sellega, et käime kergliiklusteedel jooksmas või kepikõndi tegemas, Tenerifel käiakse põhiliselt staadionil tervisesporti harrastamas. Sageli võtavad nad pinkikuks söögi kaasa ning lähevad terve perega mõnusalt staadionile aega veetma.

Enne Eestist lahkumist tahavad Tenerife praktikandid kindlasti tutvuda rohkem meie ajalooga ja Tallinnas käia. Samuti on neil soov külastada mõnda suuremat pidu, sest siiamaani on nad käinud ainult Valga kultuuri-ja huvialakeskuse sündmustel.

VEEDA OMA SUVI VALGAMAAL!

Aakre mõis

Võrtsjärv

Väike- Emajõgi

sest neil samasuguseid poode pole.

Nad võivad ka kõige igavamast esemest disainida midagi silmatorkavat ja värvilist. Üheks nende koolitööks on seni olnud mantli algusest lõpuni valmistamine iseendale. Otseloomulikult leiab nendelt põnevaid detaile.

Valgamaal ning ka Eestis on rätsepa amet pigem naiste ala, siis Tenerifel kohtab enim mehi, kes seda ametit praktiseerivad. Ütlus, et eestlased on kinnised ja hoiavad pigem omaette, vastab hispaanlaste sõnul tõele. Üks asi, mille nad välja toovad ebameeldivustest, on eestlaste mittesallivus. Niipea kui nähakse kedagi endast erinevat, hakatakse kohe kommenteerima ja tagaselja rääkima.

Suvehõng 7

i

Must jõgi

GRAAFIKA: TIMO ARBEITER

Valgamaa talgud jäädvustas videole Tankla TV ÜLLA TAMM

ylla@tankla.net

Talgupäev algas TV meeskonnale kell 10, kui startisime esimesse talgupaika – Valga linna. Vaatamata laupäevahommikustele tundidele, käis töö juba usinalt. Koristati linnamaad, kuhu tahetakse luua tänav, mis ühendab Valga (Eesti) ja Valka (Läti) kirikuid. Samuti tabasime otse sündmuspaigalt Valga linnapea Kalev Härgi.

Edasi sõideti Valga lähedale Tambresse, kus Carma motoklubi koristas hiljuti soetatud hoone sisemust ja territooriumit. See vana kõrtsihoone olevat prügi kogunud üle 20 aasta ning abikäsi objektile oodatakse ka tulevikus.

Lüllemäel hooldemaja ümbruses veeti talvepuid kuuri, et külmal ajal oleksid kuivad puud käepärast võtta. Kui avaldasime soovi võtta talgujuhilt intervjuud, siis kutsuti kohale pooled talgulised, et kõik saaksid sõna sekka öelda.

Laatre kalmistule jõudes ei osanud kuskilt alustada, sest igal pool olid inimesed. Pühast paigast hoolijad panustasid eelkõige riisumise, puude raiumise ning omanikuta hauaplatside korrastamisega. Õru puhkeala tossavaid lehehunnikuid oli juba kaugele näha. Puhkeala oli koristamas nii nooremaid kui eakamaid.

Sooviti puhtaks saada discgolfi mängimise ala, mis on maakonnas üha tuntum vaba aja veetmise koht.

Sangaste kirikust olid talgulised juba lahkunud, kuid sellele vaatamata pakuti noortele telehuvilistele talgupirukaid ja muud näksimist.

Pühajärve ranna ümbrust oli korrastama tulnud ligi sada inimest, kes andsid endast kõik, et Eesti ühe tuntuima järve ümbrus kutsuks külastajaid. Tankla TV noored tegid intervjuu ka talgujuhiga, keda pidi tükk aega taga otsima, sest territoorium oli suur ja inimesi palju.

Kuna kellaaeg oli juba hiline, siis olid

Talgulisi võis leida erinevas vanuses – näiteks Õrus lõid aktiivselt kaasa ka lapsed.

Tankla TV talgumeeskond. Vasakult: Aima Allik, Elen Liigus, Ester Kaasik, Timo Arbeiter.

FOTOD: ÜLLA TAMM

nii mitmedki talgud lõppenud. Peale mitut ebaõnnestunud katset leida talgulisi, kohtasime rõõmsameelseid töölisi Rebaste külas, kes korrastasid külaplatsi.

Tõrva Kodu talgud olid samuti kohale jõudes lõppenud, kuid tänukirjade jagamine täies hoos. TV noortele näidati päeva jooksul tehtud töid ning oldi uhked kohalike noorte suure panuse üle.

Viimaseks talgukohaks oli meil Puide küla, kus akordionimängu saatel tutvustati külaplatsi uut asukohta. Samuti sai meeskond hea tuju, kõhu täis ning võimaluse sõita paadiga jõel.

Kell oli kuus, kui saime kaamerad kokku pakkida ning nautida ilusat kevadõhtut koos talgulistega. Üldkokkuvõttes oli väga meeleolukas päev. Kõrvu jäid kõlama talguliste kiitused päikesepaistelise ilma kohta. Tankla TV jäädvustustalgud näitasid, et talgute-

Pühajärvel tuli ette võtta ka tõrvamist.

Puide küla tööliste tuju hoidis üleval kohalik muusik.

na saab ka muud moodi ühiskondlikult kasulikku tööd teha. Samuti seda, kui oluliseks peetakse erinevate talgute jäädvustamist ja nende märkamist. Nii mõnedki kogukonnad saavad omavahel kokku ainult talgutel või jaanipäeval.

Juba ainuüksi seepärastki tasub talguid ka edaspidi teha. Teeme Ära ka tulevikus!

Tankla TV jäädvustustalgud sündisid koostöös Tankla TV noorte ja Teeme Ära meeskonnaga.

Rebaste külas kehtis mõte: kui üksi ei saa, siis mitmekesi ikka saab!

u d s i r a H 8 Koolikiusamise

VALGAMAA NOORMEES ESINDAS LÄTIS AUTOTEHNIKUTE VÕISTLUSEL EESTIT

müüdid ja tegelikkus

LIINA METSKÜLA

KERSTI RAIKÜLA

liina@tankla.net

Lõuna prefektuuri noorsoopolitseinik

Mulle meenub oma kooliajast, kuidas klassikaaslased kiusasid endast pisemat poissi. Panid ta mõneks ajaks kappi kinni, togisid – ja seda alati valju naeru saatel. Mõnele kõrvalisele võis see paista naljatamisena, ka kiusatav poiss püüdis läbi valu juhtunut naljaks keerata. Pääsenuna kiusajate käest, võis teda näha nutmas – asi oli naljast kaugel. Probleemiga ei tegelenud keegi, sest koolis puudus psühholoog, kooliarst, ka politseid ei kutsutud kooli asja lahendama. Olukord lahenes alles ajapikku, kui saadi vanemaks, targemaks, paranes omavaheline suhtlus ning klassis valitses taas sõbralik õhkkond.

Sarnaseid juhtumeid võib leida pea igast koolist ning sageli ei oska või taha keegi mõistagi, et tegu on tõsimeeli koolikiusamise ja mitte naljateoga.

Millised on põhilised müüdid koolikiusamisest ja milline tegelikkus?

Kas ainuke lahendus koolikiusamisest pääsemiseks ongi vaid vanemaks ja targemaks saamine?

Valgamaa Kutseõppekeskus korraldas märtsi lõpus rahvusvahelise autoerialade kutsemeisterlikkuse võistluse III kursuse õpilastele, kuhu olid kohale tulnud võistlejaid üle terve Eesti ning lisaks kaks Läti õpilast. Võitjaks osutus 18aastane Valgamaa noormees Raul Puul.

Sündmuse eesmärk oli anda võistlusvõimalus erinevate õppeasutuste esindajatele autotehniku kutsepädevuse demonstreerimiseks, suurendada koostööd kutsekoolide vahel, tõsta autoerialade õppijate taset ning teadvustada avalikkusele Valgamaal õppimise võimalusi. Võistluses osalesid 11 kooli 16 õpilasega.

Võistlejad võtsid mõõtu seitsmel alal: veermiku detaili vahetus, mootori osandamine ja tehniline mõõtmine, elektriskeemi koostamine ja elektrilised mõõtmised, rehvivahetus, kaks erialast testi ja erialane matemaatika.

Müüt: koolivägivald leiab aset siis, kui kedagi kooli territooriumil pekstakse.

Tegelikkus: koolivägivald ei ole ainult peksmine.

Füüsiliselt võib see tähendada näiteks löömist ja tõukamist, psühholoogiliselt aga sõimamist, narrimist, ähvardamist, väljapressimist. Lisaks kuulub kiusamise alla ka kaasõpilase pahatahtlik grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine, teksti ja piltidega alandamine ning mõnitamine.

Müüt: kiusatav on ise selles süüdi, et teda kiusatakse.

Tegelikkus: enamjaolt satuvad kiusamise ohvriks need, kes teistest mingil moel erinevad. Olgu selleks siis välimus, iseloom või mõni muu tegur. Kiusaja leiab vajadusel alati põhjuse, miks kellelegi liiga teha ning seejuures ei anna ta endale aru, et kiusatav ise oma seisu või olemuse parandamiseks midagi ette võtta ei saa. Kindlasti ei ole koolikiusamine ühelgi juhul õigustatud ega põhjendatud.

Müüt: kiusaja on pärit probleemsest perest ning kodused probleemid elab ta välja koolis, kaasõpilaste peal.

Tegelikkus: sageli on kiusajaks just korralikust perest ja küllaltki hea õpiedukusega nooruk. Enamjaolt on nende näol tegu oskuslike manipuleerijatega, kes võivad ühtedele olla parimaks sõbraks, teistele jõhkraks tagakiusajaks. Ässitades teisi kiusamisele, jäävad nad ise sageli süüst puhtaks ja arvavad ekslikult, et nad ei olegi kellelegi midagi halba teinud.

Lõuna prefektuuri noorsoopolitseinik.

ILLUSTRATSIOON: KAIRI PIIR

Müüt: teiste kiusamine on lahe ja naljakas.

Tegelikkus: kellegi tagakiusamises ei ole midagi lahedat või naljakat – see on seaduserikkumine.

Igasugune vägivald, ka psühholoogiline, on seadusega keelatud ning seadusega pahuksisse minejat ootab ees karm karistus.

Alaealise saab politsei suunata komisjoni, kus talle määratakse sobilik mõjutusvahend. Tõsisemate juhtumite korral võib asja hakata arutama juba kohtunik.

Noorsoopolitseinikuna olen oma töös seisnud sageli silmitsi olukordadega, kus noored ei taju, et nende «mäng» ja «nali» üle piiri lähevad. Meenub juhtum, kui poisid mängisid vahetunnis lumesõda

ning loopisid lumekuule ühe klassikaaslase pihta. Vaatamata sellele, et lumekuulidega pihtasaanu palus häälekalt enda kiusamine lõpetada, ei teinud teised suures lumesõjahoos seda kuulmagi. Sel ajal, kui teistel lõbu jätkus, olid poisi silmad juba pisarates, ta tundis alandatust ja pahameelt kaasõpilaste julma käitumise osas.

Ent kool peab olema kohaks, kus kõik õpilased heameelega käivad ja end hästi tunnevad. Selleks tuleb kõigil anda oma panus, et koolikeskkond oleks turvalisem ning õhkkond sõbralik.

Sageli on just kaasõpilased sekkunud erinevatesse kiusamisjuhtumitesse, abistanud abivajajat ja lõpetanud seeläbi tarbetu vaenu kiusatava suhtes. Parima

panuse koolikiusamise vähendamiseks saab mõistagi anda kiusaja ise. Olles kaaslaste vastu sõbralik ja lugupidav, õpid ka endast lugu pidama. Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks ning ära riku oma noorusaega ära seaduserikkumise eest saadud karistusega.

Kui oled koolikiusamise ohver või näed kiusamist pealt, ära jää oma murega üksi. Anna juhtunust kindlasti teada oma vanematele, õpetajale, sotsiaalpedagoogile, mõnele usaldusväärsele täiskasvanule või otsejoones politseile. Nõu saad küsida ka veebikonstaablitelt, lasteabi telefonilt 116111 või veebileheküljelt lasteabi.ee.

Õpilased koolikiusamisele vahele sekkuma ei kipu ESTER KAASIK

ester@tankla.net

Küsitlusele vastas kokku 114 noort, kellest 83 olid naissoost ja 31 meessoost. 69% vastanuist oli koolis kiusatud, kuid nemad ise teisi kiusanud polnud. Ise teisi kiusanute meelest oli selline teguviis tingitud lapsikust mõtteviisist, kuid oli ka neid, kelle meelest oli see naljakas ning loomulik.

Koolikiusamise märkamise korral otsutas suur osa vastanuist mitte välja teha või siis kõrvale vaatama jääda. Tihti on sellise käitumise põhjuseks kartus ise kiusatavaks saada.

Välja toodud kiusamise takistamise viisidest võis välja lugeda, et sellele on üsna palju mõeldud.Tihti öeldi ka seda, et kiusamine algab ikkagi kodust.

Seega saavad esimesed takistajad olla ainult lapsevanemad. «Üldjuhul hakkab kiusamine siiski kodusest kasvatusest, kindlasti aitaks see kui vanemad juba varakult teeksid oma lastele selgeks, et inimesi

tuleks võtta võrdväärsetena, mitte hakata looma gruppe, et kuhu lähevad «lahedad» ja kuhu «nohikud». Muidugi see, kes ise pole tundnud enda nahal kiusamist, ei hakkagi iial seda mõistma ja laseb samas vaimus edasi,» kirjutas üks vastajatest.

30 Tüdrukud

25

Poisid

20 15

31%

10 5

69%

0

Sekkun vahele

Vaatan pealt

Kutsun abi

Ei tee välja

MIDA JÄÄD MEENUTAMA MÖÖDUNUD ÕPPEAASTAST? KOGUS: ESTER KAASIK

Karmen Käos

11a, Hellenurme

Tegime sõpradega nalja ja hakkasime keset kooli palvetama üksteise ees.

Gerle Rätsep 15a, Õru

Mulle meenuvad ägedad klassikaaslased ja teatrid, mida oleme koolis külastanud. Samuti tuleb kohe meelde ka Rootsi reis, mis oli väga põnev!

Laura Põder 12a, Hummuli

Tore oli, kuid vahel ei tahtnud kooli minna.

Kõige paremad olid koolis kõik üritused ja ka sõbrad.

Kristiine Karu 16a, Ädu

Mulle meenuvad eelkõige erinevad seminarid ja koolitused, millest osa võtsin. Kuna mul on nii vahvad klassikaaslased, siis omavahelised naljad on ka meeles.

VÕISTLUSHOOS: autotehnikute erialal võistlejad võtsid mõõtu seitsmel alal.

FOTO: VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS

Alavõite ei saanud, kuid seeeest sai üldvõidu «Igal võistlejal oli oma ajakava, mille kohaselt pidi olema täpselt omal ajal ette määratud võistluskohal, võistlusala täites arvestati punkte ja aega ning iga ala sooritamiseks oli antud maksimaalselt 30 minutit,» selgitab võitja Raul Puul võistluse käiku. Igal võistlusalal oli kohtunik ning vaatleja. Juhendajad võistluste ajal loomulikult osalejat juhendada ei tohtinud.

Kuigi kõikidel aladel kuulutati välja esimese koha saajad, siis üldvõitjaks osutunud Raul ühelgi alal eraldi võitu taskusse ei pannud. Küll aga andis tema punktisumma kokku üldvõidu, mis tegelikult oli veelgi magusam.

Millega täpselt Raul siis konkurente lõi?

«Osavust ei oska ma kommenteerida, kuna olen enda arvates omamoodi osav kõigil neil aladel,» arvab noormees. Samuti ei oska ta välja tuua, mida uut ta õppis – võistlusalad ja tööriistade käsitamine on ligi kolm aastat väldanud õppeaja jooksul juba selgeks saanud.

Raul sai esimese koha eest auhinnaks professionaalsed tööriistad ning au minna Lätis toimuvale autotehnikute võistlusele, kus osalevad oma ala parimad üle terve Baltimaade. Rändkarika Rauli võidu eest sai aga Valgamaa Kutseõppekeskus.

Lisaks Raulile pääses Läti võistlusele ka teisele kohale tulnud autotehnik Väike-Maarjast.

Lätist toodi koju teine koht Läti toimunud võistlusel «Noor Meister 2013» võtsid osa Valgamaa kutseõppekeskuse õpilane Raul Puul ja Väike-Maarja Õppekeskuse õpilane Martin Reimann. Enne võistlust unistas Raul sellest, et pääseks Lätis vähemalt esiviisikusse.

Poistel läks aga oodatust veelgi paremini. Võistluses, milles osalesid 12 kaheliikmelist meeskonda, saavutati auväärne teine koht.

Esimese võistluspäeva lõpus olid Raul ja Martin liidriks kerkinud, kuid järgmisel päeval langeti siiski teisele kohale. Võistluse võitsid kokkuvõttes lätlased, kolmanda koha said aga leedukad.

Autotehniku eriala juurde sattus Raul, kes tegeleb vabal ajal ka trompetimängu ja jahindusega, tänu sellele, et Valgamaa kutsekoolis ta enda jaoks midagi paremat ei leidnud. Nüüd on ta aga valikuga väga rahul. «Võib öelda, et huvi tehnika vastu on suur ja ka seda võib nüüdseks hobiks nimetada,» lisab Raul.

Raul Puuli juhendaja Riia võistlustel oli õpetaja Ago Kõlves ning Martin Reimanni juhendas Väike-Maarja Õppekeskuse õpetaja Janar Lükk.

e r d o m o aal 9 N KAS TEADSID, ET...

Valkas tegutseb

noortevolikogu KATRE KIKKAS

katre@tankla.net

Kuna sel aastal on Valgamaal levima hakanud kuulujutud üliaktiivsest Valka noortevolikogust, otsustasime ka Tankla toimetusega need Läti noored üles otsida ja nende noortevolikogu tegemiste kohta uurida.

Intervjuus osalesid Läti Valka noortevolikogu liikmed Dolfs Gregors Pavārs (president), Elizabete Ivane (asepresident) ning Vilmars Vesingi (meediasekretär).

Missugune on teie noortevolikogu ajalugu?

Dolfs (D): Läti-Valka loodi noortevolikogu 2005. aastal ning algselt oli selle eesmärgiks noortele vaba aja veetmise võimaluste pakkumine.

Elizabete (E): See oli noorte omaalgatus. Praegune noorsootöötaja Romina oli sel ajal veel ise noorteaktiivi pundis ja nõnda see läks.

Mitu liiget teie noortevolikogus on? Kuidas ja kui pikaks ajaks nad valitakse?

D: Meid on praegu kokku 12. Iga noor võib meie noortevolikogu liige olla. Kõik oleneb noortest endist. Mõni tuleb ise, teist kutsume, mõni on liige vaid vähe aega, teine koguni mitu aastat järjest.

E: Just. Igaüks võib noortevolikoguga liituda ja lahkuda siis, kui ise tahab. See on täielikult vabatahtlik.

Vilmars (V): Kui noortevolikogust huvitatud liikmed on kokku tulnud, siis enda siseringis valitakse nii-öelda juhatus. Valitavad kohad on vaid president, asepresident ja pressisekretär, kes teeb peamiselt paberitööd. Tavaliselt valitakse need noored oma ametikohtadele üheks aastaks.

Millised on noortevolikogu ülesanded?

E: Me püüame noori kaasata oma linna tegemistesse, eriti lapsi. Me osaleme väga mitmetel erinevatel üritustel, kus tegeleme noortega, pakume neile erinevaid tegevusi, harime neid ja nii edasi. Samuti korraldame ka ise erinevaid sündmusi. Näiteks toimus meil heategevusüritus, mille käigus aitasime lapsi vähemate võimalustega peredest, andes neile jõulud, mida väärib iga laps. Samuti ei unusta me ka eakamaid inimesi, külastame neid kord kuus hooldekodus, kus korraldame mängude õhtuid.

D: Üheks meie ürituste peamiseks eesmärgiks ongi see, et Valka noored oleksid sotsiaalsemad, tahaksid olla kaasatud ning ütleksid oma arvamuse välja.

Millist koostööd teete oma kohaliku omavalitsusega?

E: Kui plaanime suuremat avalikku üritust, siis palume neilt finantsilist abi.

D: Samuti räägime nendega läbi olulisemad ja suuremad üritused, mis Valkas toimuvad ning selle, kuidas Noortevolikogu aidata või midagi ise korraldada saaks.

Kellega te veel koostööd teete?

D: Meie noortevolikogu teeb koostööd päris paljude erinevate noortevolikogudega. Kutsume teisi endale külla ning koos arutatakse ühiseid probleeme, jagatakse kogemusi ja nii edasi. Koostöö on vastastikune ehk käime ka ise teistel külas. Samuti korraldatakse ka erinevaid noortepäevi koostöö arendamiseks, et saada infot teiste noortevolikogude kohta.

E: Alates sellest sügisest oleme veidi teinud koostööd ka Valga linna noortevolikoguga. Hetkel püüame seda edasi arendada võimalikult heale tasemele.

Valga-Valka Noortevolikogude esimene ühine koosolek (sügis 2012).

«Tänu noortevolikogule olen saanud ka palju uusi sõpru Eestist.»

Kas Valka Noortevolikogul on ka mingi katuseorganisatsioon ja oma seadusandlus kõrgemalt poolt?

V: Läti noortevolikogudel puudub katuseorganisatsioon. Kuna Valka noortevolikogu toetab Valka kihelkonnaduum, siis on nemad põhimõtteliselt ka noortevolikogu katuseks. Samuti puudub Lätis vastav noortevolikogude ametlik regulatsioon, ka kohalikul tasandil. Tegutsetakse üldiste teada-tuntud reeglite järgi, kuid vastavaid ametlikke dokumente pole.

Mida teile noortevolikogu töö juures meeldib?

E: See kõik on huvitav, kuigi võib samal ajal olla

Karula noored raskuste käes ei murdu

ka kurnav, kuid mitte kunagi igav. Ma armastan inimeste aitamist ning püüan linnaelu kas või natukenegi muuta. Kindlasti soovitan seda kõigile noortele! See on väga hea võimalus uute asjade õppimiseks, projektides osalemiseks ning uute inimestega kohtumiseks. Noortevolikogu on muutnud minu mõtlemist väga paljude asjade, kuid eriti minu tuleviku üle.

D: Mulle meeldib osaleda erinevatel sündmustel.

Soovitan ka teistele noortevolikogudes osalemist, sest nõnda saab rohkem teada oma kodukohast, mis toimub, kõiges kaasa lüüa, oma arvamust välja öelda ning kõigest osa saada. Noortevolikogu on aidanud mul mõista, kuidas linnas kõike planeeritakse ning kui palju me kõik tegelikult teha võiksime.

V: Ma olen väga rahul, et otsustasin noortevolikoguga tegelema hakkama. Me oleme nagu üks pere.

Oleme koos ka vabal ajal. Tänu noortevolikogule olen saanud ka palju uusi sõpru ja tuttavaid, ka Eestist. Kindlasti soovitan noortevolikogudes osalemist kõigile noortele.

OSKUS OMA UKSEESISEST KAUGEMALE NÄHA

CARMEN TSVETKOV

Karula valla noorsootöötaja

KEIDY SÄINAS

keidy@tankla.net

Karula noortekeskus on Lüllemäe kultuurimaja allüksus ning asutatud 5.märtsil 2008, mille eestvedajaks oli Lüllemäe kultuurimaja juhataja Ene Kaas koos noortegrupiga. Noortetuba loodi kultuurimaja ruumidesse ja seda eesmärgil, et noortel oleks koht vaba aja veetmiseks. Selle viie aasta jooksul on olnud palju vabatahtlikku tööd ning hiljem palgaline noorsootöötaja, kes kahel päeval nädalas on noortetoas Lüllemäel ning kahel päeval Kaagjärves.

Aastal 2011 noortega rääkides sooviti Lüllemäe noortetuppa piljardit ning sai kirjutatud projekt ja muretsetud see Lüllemäele. Mäng on leidnud laialdast kasutust. Aastal 2012 oli võimalus läbi projekti taas midagi soetada ning sai küsitud noortelt, mida nemad tahaksid. Sooviks oli WIImängukonsool, mille abil saab hüpata ja karelda. Saadi projektile rahastus ning mäng muretseti.

See on noortetoa tõmbenumber.

Nüüd on kaks lahedat mängu, aga üks tuba. On tekkinud ruumipuudus – kui keegi mängib WII-d, ei ole ruumi mängida piljardit ja vastupidi.

Remont lahendaks palju muresid Probleemi arutati noortega ja leiti, et oleks aeg küsida vallalt ruume. Seda seepärast, et saaks kõiki neid lahedaid asju otstarbekamalt kasutada. Õpilasesinduse noortega käidi vaatamas endisi postkontoriruume, mida vallavanem meeleldi näitas. Noortel läksid silmad särama ja hakkasid kohe «mööblit paigutama» – tulid esimesed mõtted, kuhu tuppa midagi läheb. Üks ruumidest on

Mis asi see vabatahtlik töö siis ikkagi on? Vabatahtlikuks tööks ei nimetata seda, kui sa aitad vabast tahtest oma pereliikmeid.

Pigem seda, et pakud oma aega, energiat ja oskusi ühiskonna heaks ning ei saa selle eest tasu.

heas korras ja vajab vaid värsket värvi. Teine on pisut väsinud välimusega ning kolmas tuba tahab korralikku remonti.

Esimene koristuspäev tehti kevadisel koolivaheajal ja suure hooga hakati seintelt vana tapeeti maha kakkuma. Koos tapeediga kukkus alla ka vana krohv.

See oli alles algus. Siis tuli hea uudis: sel aastal saab taotleda Valga maakonna ANK konkursist vahendeid. Kirjutati projekt «Noortekeskus särama», milles sooviti remondimaterjali töötubade läbiviimiseks ning läbi selle oleks saanud ka noortekeskuse korda. Kahjuks ei saanud projekt rahastust. Olles kurvad selle üle, et ei saagi toetust ega ruume kohe remontida, mõeldi mõned päevad, kas teha talgud või jätta asi seisma. Otsustati, et 4. mai talgupäeval saadakse kokku ning siis loodetakse valmis saada kõik remondieelsed tööd. Peale seda jäävad noortetoa ruumid hetkel ootama uusi projektivoore ja teisi võimalusi.

ISETEGEMISE RÕÕM: noored saavad kõiki remonditöid ise järele proovida ja katsetada.

FOTOD: CARMEN TSVETKOV

FOTO: VILMARS VESINGI

Milleks olla vabatahtlik?

Vabatahtlik töö aitab leida üles enda nõrkused ja tugevused või annab hoopis võimaluse avastada endas uusi andeid ja oskuseid. Olles vabatahtlik, on võimalik teada saada, kui hea oled meeskonnatöös või kui hästi tuled toime pingeolukordades ning erinevate inimestega suheldes. Lisaks sellele annab vabatahtlikuks olemine endaga kaasa tohutu kogemustepagasi ja loomulikult rikastab vabatahtlik töö ka tulevikus sinu CV-d.

Vabatahtliku tegemised Vabatahtlikuna saavad noored teha mitmeid tegevusi, näiteks olla abiks suuremate või väiksemate ürituste korraldamisel, olla maratonidel joogipunktides või aidata läbi viia võistlusi.

Kuid vabatahtlikkusega ei pea tegelema alati läbi organisatsioonide. Ka see, kui sa võtad kampa veel 4-5 inimest ja teete koos ise midagi ühiskonna jaoks ära, näiteks korrastate kodukandi tänavat, on samuti vabatahtlik töö.

Noorte aktiivsus vabatahtlikuna Uurides Tõrva vabatahtlike koordinaatori Hardo Adamsoni käest, kui aktiivsed üldse

on noored tasuta tööd tegema, sõnas Adamson: «Aktiivsust on loomulikult, kui on ikka tore ja mõnus seltskond, siis on noored nõus midagi millegi heaks tegema ka.» Rääkides Sangaste valla rõõmsameelse neiu Kristiine Karuga, ütles ta: «Vabatahtlikuks olemine annab mulle kõige rohkem motivatsiooni edasi liikuda ja aidata abivajajaid. Hea meel on näha rõõmsaid ja säravaid inimesi, kui sa oled aidanud neid millegagi.» Samuti on ta kursis Tankla passi olemasoluga, kuid seda tal endal veel ei ole. Miks? Seda tüdruk kommenteerida ei oska, kuid loodetavasti mõtleb ta selle soetamise peale.

«Hea meel on näha rõõmsaid ja säravaid inimesi, olles neid aidanud.»

Tankla vabatahtliku pass Lisaks sellele, et noored teevad vabatahtlikku tööd, on Valgamaa noortel ka harukordne võimalus kirja panna Tankla vabatahtliku passi oma töökogemused vabatahtlikuna ja kõik uued omandatud või täienenud oskused ning kogemused. See osa on tavaliselt natuke tüütu või aeganõudev. Noored võiksid rohkem mõelda sellele, et see võib tulevikus nende tööraamat olla. Pass on ka koht, kus sa saad iseennast ja oma töö tegemist analüüsida ning kuhu organisatsioon saab kirjutada arvamuse sinu tehtud töö kohta. Milleks on see kasulik? Kui sa tahad kandideerida tööle või minna õppima, siis tuleb kindlasti kasuks see, et sul on olemas rida kogemusi ja täiendatud oskuseid. Lisaks näitab selle passi sisu ka seda, et oled töökas ja tegus, õppimisvõimeline ja arenev noor.

k o a n a d M 10 GRAAFIKA: INTERNET

MIDA KARDAVAD TÄNAPÄEVA NOORED KÕIGE ENAM? ELIS HAAVASALU elis@tankla.net

Hirmud on üks osa meie elust ja käivad meiega kaasas. Tihti on need sellised, mida saame kas vältida või siis lihtsalt hirmutavatest objektidest või olukordadest eemale hoida. Kuid kahjuks on inimesi, kellel kartused, mis neid lihtsalt halvavad — lihased võivad lakata töötamast ja liikumine olla raskendatud.

Selgusele jõudmiseks, mis on peamised kartused noorte seas, viisime läbi küsitluse ning selgitasime välja kõige ebatavalisemad hirmud.

Küsitlusele vastas 130 noort vanuses 10-25, nendest 26 olid mees- ning 104 naissoost.

Hirmud, mis noorte seas avalduvad, on väga erinevad. Vanuses 16-17 kardetakse kõige rohkem seda, et ei saada elus hakkama ehk hirm ebaõnnestuda. Toodi ka välja hirmu eksamite ees ja läbikukkumist ülikoolis. Veidramad hirmud: üks 16aastane tütarlaps kardab, et Justin Bieber palub ta kätt, mis tekkis tal peale tema lauluvideo vaatamist. 15aastane tüdruk mainis aga hirmu selle ees, et kardab kui vaibad on kortsus ja kui uksed on praokile jäetud. 21aastane neiu kurtis aga hirmu vannitubade üle, mis tekkis siis kui nägi väiksena õudusunenägusid, et vanni alla on maetud inimesed ning sealt tema kartus alguse saigi. Üks veider kartus on ka hirm õunte ees.

Hirmude Top 3: ÄMBLIKUD 130 vastanust 28 mainisid hirmu ämblike vastu, lohutuseks neile 28 inimesele – ärge kartke neid, nad toovad õnne.

KÕRGUS ja PIMEDUS Kummagi hirmu puhul vastas 17 inimest, et just neil esineb see kartus.

ELUS PÕRUMINE ja MAOD

MAAKONNA NOORTELEHT TANKLA VÄRBAB REPORTEREID

Lisaks noortelehele on võimalus liituda ka televisioonimeeskonnaga. FOTO: ÜLLA TAMM

Valgamaa suurima levikuga noorteleht Tankla ootab oma töökasse meeskonda uusi säravaid reportereid, kes sooviksid end ajakirjandusmaailmas proovile panna.

Tankla lehe eesmärgiks on anda ülevaade Valgamaa noorteelus toimuvast ja kajastada just neid sündmuseid, mis noortele korda lähevad. Valdav osa toimetuse liikmetest on noored vanuses 14–26.

Milline oleks üks sobiv kandidaat? Peaksid olema julge ja tundma huvi selle vastu, mis sinu ümber toimub. Hea kirjutamis- ja suhtlemisoskus tulevad samuti kasuks. Üks õige reporter omab kindlasti ka mõtlemisja analüüsivõimet ja peab suutma vajadusel kiiresti reageerida. Meie omaltpoolt pakume sulle head võimalust meeskonnas töötamiseks ja enese proovilepanekuks.

Kui eelnevat lugedes tekkis sul mõte, et tahaksid täpsemalt teada ajakirjaniku töö telgitagustest ning sooviksid olla osa meie meeskonnast, siis võta meiega ühendust. Saada kiri aadressile toimetus@tankla.net. Sooviavaldusi ootame 1. septembrini. (Tankla)

Üheks töötoaks oli kondoomi paigaldamine kunstpeenisele.

FOTOD: ÜLLA TAMM

Terviseteabepäev pakkus huvilistele rohkelt kogemusi EGLE KÕVASK

egle@tankla.net

Aprillikuu esimese nädala lõpus toimus Valga vene gümnaasiumis terviseteabepäev, mis oli suunatud 11. klassidele üle Valgamaa.

Teabepäev sai alguse tund enne lõunat ning avapaugu päevale andsid Valga vene gümnaasiumi õpilased. Lauldi, tantsiti, esitati instrumentaalpala ning publikut võluti mustkunstiga, millega jäädi enim rahule, aplodeerides julgelt.

Järje võttis aktiivselt üle lektor doktor Merike Salumäe, kes andis ülevaate kõrgvererõhktõvest, kuidas see tekib, kellel enim esineb, kuidas seda ära hoida, milline on normaalne vererõhu tase.

Kui end infoga kurssi viidud, ootas kohalolijaid ees õpitubades osalemine ning lisateadmiste omandamine.

«Julgemad proovisid tuld kustutada ka tuletekiga.»

Õpitubade läbimine toimus rühmade kaupa. Kohale tulnud jaotati kuute gruppi, iga rühm sai endale iseloomuliku värvi, et üksteist ära tunda.

Enne tegevustesse sattumist käisid noored kõhtu kosutamas tervisliku toiduga. Väikese ülevaate mahetoidust, selle mõiste tähendusest, väljanägemisest ning toitlustava köögi tiitlitest andis noortele OÜ ReMa Köögi juhataja Reet Kunder. Einelaual oli nii soe söök kui ka vitamiinirohked puuviljad.

Igapäevaseid olukordi puudutavad õpitoad pakkusid kogemusi Õpilasi ootas ees 6 õpituba: Valga maakonna tervisetuba, Valgamaa Noorte Nõustamiskeskus, Eesti Punane Rist Valgamaa Selts, Lõuna prefektuur Valga politseijaoskond, Lõuna päästekeskus Valga osakond ja Maanteeameti Lõuna regiooni liikluskasvatus.

Esimeses õpitoas said rühmad müüte purustada.

Tuli läbi töötada erinevad väited, mis puudutasid mürkaineid ning nendega nõustuda või mitte. Peale lausetega tutvumist kontrolliti need üheskoos üle.

Nõustamiskeskuse toas lahendati ristsõna, pandi kokku puslet ning täideti test, uurimaks, kas on piisavalt omadusi, et olla ettevõtja.

Punase Risti noorte juures täideti individuaalselt HIVi ja AIDSi kohta küsimustik. Õpitoa teine osa nägi ette kaitsevahendi paigaldamist kunstpeenisele.

Alkoprille proovisid ka vanemad inimesed. Fotol teeb takistusrada Tõrva gümnaasiumi huvijuht.

Alkoprillidega puslet kokku panna ja nuputusülesannet sai lahendada politseijaoskonna klassiruumis.

Kirjelduste põhjal tuli määrata, mille ja kellega on tegu.

Mille eest alaealist karistati, mis tegude tagajärjel algatatakse kriminaalmenetlus, mis vanuses noortele tehakse rahaline trahv, kes saavad hoiatuse või teevad ühiskondlikku kasulikku tööd. Mis ootab noori ees, kui nad on millegi ebaseaduslikuga hakkama saanud.

Eelviimase punkti oli kokku pannud päästekeskus. Tulekustutiga võeti võimust tule üle. Julgemad proovisid tuld kustutada ka tuletekiga, ent paljude jaoks jäi hirm leegi võimsuse ees liiga suureks.

Viimast õpituba viis läbi Maanteeameti liikluskasvatus. Tundus, et see oli noorte jaoks üks põnevamaid alasid, sest kogemus, mis saadi, oli õpetlik. Kõrvaltvaatajatele pakkus olukord nalja hetkeni, mil pidi ise sama kogema. Nimelt pidi igaüks läbima kindla teekonna alkoprillidega, täites erinevaid ülesandeid.

Tants ja elutõed

käsikäes KAIRI PIIR

kairi@tankla.net

19. aprillil sõitis Tartust Valka JJ-streeti tantsukooli esindav särav Mari Venski, kes viis Valgamaa kutseõppekeskuse noortega läbi krump ja hip-hop stiili tutvustava trenni. Noortele räägiti JJ-streeti organisatsioonist ning nende väärtustest ja huvihariduse olulisusest.

Organisatsiooni koolikülastuste eesmärgiks on noortele näidata, et huviharidusest võib tulevikus välja kasvada ka töö, mis on täis erinevaid võimalusi.

JJ-street tantsukool loodab võimalikult palju noori suunata parema tuleviku poole, seda mitte ainult tantsuliselt, vaid ka igapäeva elus. Sihtrühmadeks on ka riskigruppide lapsed, üksikvanematega ja paljulapselised pered, noored ning vähemusrahvused.

Algus on paljulubav Samal päeval said Mariga kultuurikeskuses kokku noored, kes võtsid tantsukooliga ise ühendust ja uurisid trennide leviala laienemise võimalust ka Valga linna. Suhtluskeskkonna Facebook teel saadeti uuriv kiri JJ-streeti kommuunile, kust soovitati välja uurida potentsiaalsete tantsijate arv. Paari päevaga oli huvi üles näidanud üle

Paari päevaga oli huvi üles näidanud üle poolesaja maakonna noore. poolesaja maakonna noore ning seejärel võeti ühendust Joel Juhiga, kes on JJ-street tantsukooli looja. Juht tuli positiivselt vastu ning suunas huvilised edasi Mari poole. Noorele treenerile jäi hea ja üllatav esmamulje rõõmsatest ja

GRAAFIKA: INTERNET

tegusatest noortest. Üheskoos loodi Facebooki grupp, et saaks üksteist uudistega kursis hoida ning siiamaani on see toiminud suurepäraselt.

Esimene treening läks üllatavalt hästi ning plaanitud kuuskümmend minutit jõudis liigagi kiiresti lõpuni. Noored lahkusid hea emotsiooniga ning juba 16. mail saadakse kokku Valga noortekeskuses. «Plaanid teiega on suured. Soovin anda noortele võimaluse õppida erinevaid tänavatantsustiile just nende oma kodulinnas. Tahan minna Valga noortega erinevatele võistlustele ja koolitustele nii Eesti siseselt kui ka välisriikidesse,» avaldas Mari natukene tulevikuvaateid.

Tänavatantsuhuvilisi kogunes kokku erinevatelt erialadelt.

FOTO: VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS

Tervis 11

Kolm õde palliplatsil poistele alla ei jää GERTU VÕSU

gertu@tankla.net

Pole just väga tavaline, et Valgamaalt võib leida kolm õde, kes kõik on avastanud, et jalgpalli võib mängida ka professionaalsel tasemel. Algusaastatel ei hirmutanud neid seegi, et vastasteks olnud külapoisid neist mitu korda suuremad olid.

Poisid leidsid endale võrdsed vastased Kõik õed meenutavad seda, kuidas jalgpallipisik nende sees kasvama hakkas ja leiavad, et kõige suuremateks mõjutajateks olid samas külas elavad poisid, kellega koos pallimäng hoo sisse sai.

«Meie igapäevane graafik nägi välja nii: jalgpall, ujumine, jalgpall, ujumine ja nii lõputult. Vahel ema karjus aknast, et me sööma tuleksime, alles siis meenus, et kõht on tõepoolest tühi,» meenutab Karina. Kuna Karina oli õdedest kõige vanem, siis enne seda kui teised õed järele jõudsid, oli ta palliplatsil tihti ainus tüdruk. «Eriti hästi on meeles kord, kui mul ema tuli ja ütles, et Karina, tule platsilt ära, sa oled ainus tüdruk, las poisid mängivad!» Karina saatis selle peale ema koju ja jätkas endist tegevust.

Tüdrukute sõnul võib huvi jalgpalli olla ka geenides, sest nende isa oli omal ajal väga hea mängija. Õdedel on üksteise kohta ainult kiidusõnu Õed iseloomustavad üksteist ainult väga ilusate sõnadega. Jana ja Erika sõnul on Karina see, kelle jaoks jalgpall on esikohal. Õdede sõnul on ta kõige rohkem vaeva näinud ja iseseisvalt treeninud, et palliplatsil järjest paremaks saada. «Karina kohta käib ütlus rules are meant to be broken (reeglid on rikkumiseks – toim), sest kui on levinud arusaam, kuidas asjad

«Asi polegi selles, et me teeks palju asju koos, vaid teadmine, et nad on alati olemas»

GRAAFIKA: TERVISEINFO.EE

Mõned faktid kolmest õest Karina (sinise särgiga) naudib igal hetkel palliplatsil olemist.

FOTOD: ERAKOGU

olema peaks ja tema sellega ei nõustu, siis ta kohe tõestab vastupidist,» kirjeldab Jana oma vanemat õde. «Karina on ka väga enesekindel,» lisab Erika.

Vanem õde Karina kirjeldab nooremat läbi ütluse: «Vaikus enne tormi,» sest tema sõnul on Erika väga terava keelega ja üldjuhul vastust võlgu ei jää.

Jana arvates on Karina ja Erika iseloomult sarnased ja lisab veel, et Erikal on väga hea huumorimeel.

Keskmine õde Jana on vanema õe sõnul natukene tagasihoidlikum ja mõtlikum. Erika sõnul on tal vanemate õdedega väga vedanud. «Jana ja Karina on mõlemad hästi mõistvad. Kuna ma usaldan mõlemat väga, siis saan alati abi küsida, kui tarvis on.

Vahel saan küsida ka kooliasjade kohta, et ma jänni ei jääks,» mõtiskleb Erika.

Tüdrukud ütlevad, et nende perekonnas on üldse väga lähedased suhted. «Asi polegi selles, et me teeks palju asju koos, vaid just teadmine, et nad on alati olemas,» sõnab Karina. Koos olles tegeletakse nii spordi kui ka muusikaga.

Jalgpallimäng kui lemmiktegevus Karina loetleb üles oma suurimad saavutused jalgpalliga seoses ja tundub, et nendel ei tulegi lõppu.

«Kuulun Eesti naistekoondisesse, olen osalenud viimased viis aastat JK Tammekaga Eesti Naiste Meistriliigas, Ameerika Ühendriikides Niagara Ülikooli I divisjoni jalgpallinaiskonna eest mänginud viimased kaks aastat, Hispaania Palencia Cupil saavutasime 2008. aastal kolmanda koha. Tegelikult on iga võit jalgpallis suur saavutus,» muigab tüdruk.

Jana ütleb, et tema suurimateks saavutusteks on mitmeid aastaid Eesti Naiste Karikavõistlustel osalemine, jalgpallivõistlus Hispaanias ja palju on teisigi turniire, mille üle uhke olla.

Erika sõnul on temal veel kõige suuremad saavutused ees. «Vahepeal tegelesin rohkem võrkpalliga, aga nüüd olen aru saanud, et tahan siiski rohkem jalgpalliga tegeleda. Hakkasin taas rohkem trennis käima ja loodan kaugele jõuda.»

Pallimäng on ka tulevikus nendega «Lõpetasin sel aastal Niagara Ülikooli. Pöördun tagasi Eestisse. Eks tuleb töömaailmaga ühineda. Tean seda küll, et tahan end veel rohkem jalgpalliga siduda ja Eesti naiste jalgpalli arengule kaasa aidata,» räägib Karina.

Jana näeb end viie aasta pärast kindlasti muusikaga tegelemas. Mõtleb ka selle peale, et ehk läheb kõrgkooli, kuid ta ei kujuta ette, et ta jalgpalli ei mängiks.

Erika loodab, et kui ta kauges tulevikus ülikooli läheb, siis tegeleb jalgpalliga ikka edasi.

«Ma armastan jalgpalli nii väga, et vahel on tunne, et jätaksin kõik tegemised pooleli ja oleksin ainult platsil,» lisab Karina lõpetuseks.

Karina Kesvatera Vanus: 24 Sünnikuupäev: 02.01.1989 Haridus: Tartu ülikooli bakalaureusekraad matemaatika erialal), Niagara University, USA (Rahvusvahelise äri magister, lõpetas mai algul) Inspireeriv mõte: Life is as hard as you make it, so why make it complicated?! (Elu on täpselt nii raske, kui raskeks sa selle teed, miks siis seda keeruliseks teha?! – toim) & You have to work for something you love. (Sa pead armastatud asja nimel vaeva nägema. – toim) Lemmikaeg: Iga hetk jalgpalliplatsil, isegi kõige raskema fitness trenni jooksul.

Suurim saavutus: Eesti naiste jalgpallikoondissesse kuulumine. Ameerikas õppimine ning samal ajal kõrgel tasemel jalgpalli mängimine. Ülikoolis bakalaureuse- ja magistrikraadi omandamine.

Hobid: Sport, tantsimine, laulmine, kitarri mängimine, iluaiandus, lumelauatamine.

Unistused: Tahan elada Hispaanias ning sealses liigas mängida. Või siis mujal välisliigas.

Jana Kesvatera Vanus: 20 Sünnikuupäev: 05.06.1992 Haridus: Lõpetanud Tsirguliina keskkooli ja Tartu kutsehariduskeskuse Inspireeriv mõte: Never Give Up! (Ära anna kunagi alla! – toim) Lemmikaeg: Suvi, jalgpalli

mängimine Suurim saavutus: On palju reisinud – külastanud Lätit, Leedut, Poolat, Saksamaad, Prantsusmaad, Hispaaniat, Inglismaad, Venemaad, Rootsit.

Hobid: Kitarri mängimine, laulmine, jalgpall Unistused: Anda välja originaalmuusikat ja käia tuuridel.

Erika Kesvatera Vanus: 15 Sünnikuupäev: 14.12.1997 Haridus: Tsirguliina keskkool, 8.klass Inspireeriv mõte: Keep on trying and never give up! (Ürita edasi ja ära anna kunagi alla! – toim) Lemmikaeg: Nädalavahetused meeldivad kõige rohkem, kuna siis on aega sõpradega väljas olla ja ka puhata.

Suurim saavutus: Valgamaa naiste võrkpalli meistrivõistlustel 3. aastat järjest 2. koht ja muud võistlused.

Hobid: Laulmine, kitarri ja trummide mängimine, tantsimine, muusika kuulamine, korvpalli mängimine.

Unistused: Tegeleda tõsisemalt jalgpalliga ja laulmise või tantsimisega.

TERVE KEHA JA VAIMU LIHTNE MEELESPEA ELEN LIIGUS

elen@tankla.net

Tervis on teema, millest räägitakse pidevalt. Kui gripihooaeg möödas, peaksime jätkuvalt pöörama tähelepanu tervisele. Eriti just sellele, mida me ise saame ära teha enda keha heaks.

Oled see, mida sööd Juba algklassides õpetatakse taldrikureeglit ja toidupüramiidi. Vanemaks saades ei tasu seda ära unustada, sest tervislik toitumine on hea enesetunde võti ja haiguste eemale peletaja. Inimene peaks omandama päeva jooksul keskmiselt 3 liitrit vett, seda nii juues kui osana söögist, õpetab internetilehekülg toitumine.ee. Samuti on tähtis süüa värskeid puu- ja juurvilju. Mõõdukalt tuleb tarbida liha, muna ja piimatooteid. Lisatavaid toidurasvu (või, õlid), soola ja suhkrut tuleks kasutada minimaalselt. Päeva kõige olulisem toidukord on hommikusöök, mis pahatihti jääb paljudel vahele. Kui harjutad end hommikuti kasvõi natukene sööma, oled teinud enda tervisele juba suure teene. Lõuna ja õhtusöögi vahepaladeks on kasulikud pähklid, seemned ja kuivatatud puuviljad. Süüa tuleks mitmekesiselt ja mõõdukalt võib tarbida kõiki toite, mis maitsevad.

Sport ja liikumine tugevdavad organismi Füüsilise liikumise passiivsust peetakse tänapäeval üheks neljast suurimast põhjusest tervisehäirete tekkimisel. Täiskasvanud inimesele on tervise säilitamiseks soovitatav nädalas teha vähemalt 30 minutit füüsilist pingutust nõudvat tegevust. Füüsiline aktiivsus on igasugune kehaline liikumine, mida tekitavad energiat kasutavad skeletilihased, nagu näiteks kõndimine, aiatööde tegemine, teadlik treening, sportlik mäng ja muud liikumisega seotud tegevused.

Noortele on füüsiline liikumine veelgi tähtsam, sest lapse- ja noorukipõlves arendatud kehaline tervis hoiab meid tervemana pika elu jooksul, kirjutab terviseinfo.ee.

Alkohol ja tervis Sageli on noorte koosviibimiste üheks osaks alkohol. Alkohol on aine, mis mõjutab kogu organismi. Kui inimene joob, imendub alkohol suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii suurendab alkohol paljude haiguste tekkeriski, vahendab alkoinfo.ee. Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega.

Igale inimesele on alkoholi mõju eriilmeline ja tagajärjed ettearvamatud. Enim kahjustab alkohol maksa ja närvisüsteemi. Samuti on alkohol ohtlik iseäranis noortele, sest nende organism on veel lõplikult välja kujunemata. Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, sellepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma. Eriti just noortele inimestele tuleks südamele panna asjaolu, et isegi minimaalne alkoholitarbimine noores eas soodustab tulevikus nii sinule endale kui ka järglastele tervislikke probleeme.

Allikad: alkoinfo.ee, terviseinfo.ee, toitumine.ee

l e e e l ahutus M 2 1

LEIA 10 ERINEVUST!

KUI NÄED MIDAGI HUVITAVAT VÕI PÕNEVAT, SIIS EDASTA MEILE VIHJE LISADES OMA FOTOLE HASHTAG #TANKLALEHT!

KOGUS: EMILY-HESTIA TAMMEORG

Kerged küünlad kammersaalis :) #_teve_

Kirju suvi.

#llleenu

ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKI

#healthy #evening #snack :) #kiwi #pomegranate #mandarin :) #k2tu

Im on a railway to heaven.

#kermuhha

ksss ksss

#dartgh

Inka õps ütles et eelistab lihtsalt mind :D #99ptegelt :) #preili_t

#heaelu #tasutajuua

Kuna ja kus toimuvad Valgamaa koolide lõpetamised?

KOGUS: KAARI KAASIK

KOOLI NIMI

LÕPETAMISE AEG

AADRESS

ALA PÕHIKOOL

16. juuni kell 13

Ala, Helme vald

AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUMI OTEPÄÄ FILIAAL

19. juuni kell 12

Otepää, Lipuväljak 13

HARGLA KOOL

14. juuni

Hargla küla, Taheva vald

HUMMULI PÕHIKOOL

19. juuni kell 15

Hummuli alevik, Hummuli vald

KEENI PÕHIKOOL

16. juuni

Keeni küla, Sangaste vald

LÜLLEMÄE PÕHIKOOL

15. juuni kell 14

Lüllemäe küla, Karula vald

OTEPÄÄ GÜMNAASIUM

9. klass 21. juuni kell 12 12. klass 21. juuni kell 16

Otepää, Koolitare 5

PALUPERA PÕHIKOOL

19. juuni kell 18

Palupera küla, Palupera vald

PUKA KESKKOOL

9. klass 21. juuni kell 16 12. klass 21. juuni kell 16.30

Puka kultuurimaja (Puka, Kooli 6)

PÜHAJÄRVE PÕHIKOOL

15. juuni kell 14

Sihva küla, Otepää vald

RIIDAJA PÕHIKOOL

15. juuni kell 12

Riidaja küla, Põdrala vald

TSIRGULIINA KESKKOOL

9. klass 21. juuni kell 13 12. klass 21. juuni kell 17

Tsirguliina, Nooruse 1

TÕRVA GÜMNAASIUM

9. klass 21. juuni kell 12 12. klass 21. juuni kell 16

Tõrva, Puiestee 1

VALGA GÜMNAASIUM

21. juuni kell 12

Valga kultuurikeskus (Valga, Kesk 1)

VALGA KAUGÕPPEGÜMNAASIUM

19. juuni kell 12

Valga kultuurikeskus (Valga, Kesk 1)

VALGA PÕHIKOOL

16. juuni kell 12

Valga kultuurikeskus (Valga, Kesk 1)

VALGA VENE GÜMNAASIUM

9. klass 21. juuni 12. klass 18. juuni

Valga, Kuperjanovi 99

VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS

21. juuni kell 12

Valga, Loode tn 3

#kermzzzz

Lennupeol vähemalt ilus ilm :D #laurakene

JÄÄDVUSTA OMA PÕNEVAT SUVE NING LISA OMA PILDILE #TANKLALEHT

Plõks

#andra_soot

KUI NÄED MIDAGI HUVITAVAT VÕI PÕNEVAT, SIIS EDASTA MEILE VIHJE LISADES OMA TWIIDILE HASHTAG #TANKLALEHT!

@sikuuu3 Lähme teeme vaakumit @SiimoSaar @AngeelikaR @HarTz28 Saatkonnas tähistame eilset edukat päeeva :-) @gerleratsep ära kõdita sokki mu sokk on tundlik @KaarelErsto lähen teen photoshooti kopraga @EliiisK ma tahakks panninägu olla :D

KOGUS: ESTER KAASIK

@ImTriiiin Ma räägin sööklatoolidega. @MelaniLaas Räägime vasjaga elust @BurksMeow Õu sellise püssiga kaovad pidurid ju täiesti ära. @EneliSchneeberg Kui suvi algab hakkavad normaalsed inimesed sokkidega Otepääl kõndima #sohott

Mäletad veel aega... kui arvuteid ei olnud?

Kindlasti mäletad! Võta aga sõbrad kampa, leidke sobiv keskkond suveõhtul ning tuletage lapsepõlv meelde!

Haned-luiged, tulge koju!

Vahendid: märgistusvahendid õueala või ruumi jaotamiseks kolmeks osaks. Üks mängijatest (nimetame teda mängujuhiks) seisab väljaku ühe otsajoone taga. Ülejäänud mängijad ehk haned asuvad vastaspoole otsajoone taga. Väljaku keskel seisab hunt.

Mängujuht hüüab: «Haned-luiged, tulge koju!»

Mängijad vastavad: «Ei saa, hunt on ees!»

Mängujuht: «Tulge ikka, lennates!»

Nüüd püüavad haned koju joosta. See, kelle hunt kätte saab, hakkab talle abiliseks. Kes tabatakse viimasena, on võitja.

Mis on muutunud?

Mängijad seisavad või istuvad. Üks neist – detektiiv – uurib teisi 3 minutit tähelepanelikult ja läheb siis ukse taha. Tema äraoleku ajal muudab iga mängija enda juures midagi. Üks tõstab näiteks märgi vasakult kääniselt paremale, teine vahetab kolmandaga sviitrid, neljas käärib käised üles jne.

Seejärel tuleb detektiiv tagasi ja hakkab uurima, mis kellelgi on muutunud. Iga avastatud muutuse eest saab ta punkti. Kõik mängijad on kordamööda detektiivid. Mängija, kes saab kõige rohkem punkte, tunnistatakse edukaimaks detektiiviks.

Uka-uka ehk trihvaa Valitakse suurem ala, kus on võimalik peitu pugeda, «ukakas» ja koht, kuhu «uka-ukat» lööma hakatakse (näiteks uks).

Ukakas katab oma silmad kinni ja loeb valjult 30-100ni. Sel ajal peavad teised ennast peitma.

Kui ukakal on loetud, peavad mängijad jõudma enne ukseni ja hüüdma: «Uka-uka mina prii!»

Kui aga ukakas näebmängijat, lööb ta kuuldavalt uksele ning hüüab: «Uka-uka Kaarel kinni!» Hüütu peab peidust välja tulema ning on mängust välja langenud.

Võitjad on kõik need, kellel õnnestub end priiks hüüda, kaotajad aga need, kes kinni löödud. KOGUS: KEIDY SÄINAS

Veeda oma suvi Valgamaal!

JUUNI

KOGUS: KAARI KAASIK

1. juuni Valga kesklinnas koolilõpu ja lastekaitsepäeva pidustused 2. juuni SEB 32. Tartu Rattaralli 137/74 km 3. juuni Valga tivoliplatsil Tivolipark 2013 4. juuni Otepääl Eesti lipu päeva tähistamine 6.–9. juuni Valga kesklinnas Valga–Valka kaksiklinnade festival «Helisev Liivimaa» Valga–Valka 429 6. juuni keskstaadionil Balti riikide koolivõistkondade mitmevõistlus 15. juuni Sangaste lossis monoetendus Tiina Tauraite Traktor 15. juuni Otepää Keskväljakul Sprite tänavakorvpall 15. juuni valdade-linnade suvemängud 15.–16. juuni Otepää Tour 22. juuni Valga linnapargis linna jaanituli 22.–23. juuni Pühajärve Jaanituli 2013 23. juuni SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni territooriumil Võidupüha tähistamiseks perepäev

JUULI

1. juuli Priimetsas MV jalgrattakrossis 3. juuli Valga–Valka linna eri paigus «Valga Kreis 230» 5. juuli keskstaadionil Eesti MV kergejõustikus + käimises 6. juuli Otepää kirikus Alen Veziko kontsert 6. juulil Jaanikese motokeskuses veoautode kross 6.–7. juuli Pühajärve regatt 6.–7. juuli Pühajärve jooks 7. juuli Valga Rimi taga olevas parklas Pedeli kirbuturg 7.juuli Valga Jaani kirikus kontsert «Gooti impressionid» 10. juuli keskstaadionil Balti Matš U16 13. juuli Tõrva Tantsumäel tuur Isad ja pojad 2013 19.–20. juuli auto24 Rally Estonia 22.–24. juuli Valgamaa noorte suvekool 2013 «Pärandijaht» 26. juuli Tõrva Tantsumäel Selle Suve Suveniir 2013 26.–28. juuli Pühajärve puhkpillimuusika päevad 27. juuli Otepääl autoralli rahvasprint 27. juuli Otepää rattamaraton

AUGUST

2. augustil Säde pargis trollipidu 2.–3. august Leigo talus Leigo järvemuusika festival 2013 2.–4. august Tristar Estonia 111 8.–11. august Valgamaa eri paigus suvine autoseiklus kadunud Eestimaal 10. augustil Tõrva Loits 2013 9.–11. august Klaperjaht 10. august Valga keskstaadionil EMV JÕUD 10.–11. august Antslas Hauka Laat 11. august Pühajärve laululaval Gylles Dyrek «Minu girlfriend on eestlane» 16.–17.august Valga linna eri paigus rahvusvaheline militaarajaloo festival 16.–18. august Otepääl rahvusvaheline Ameerika autode kokkutulek Power Camp 18. august Pedeli jõel asuval poolsaarel Jõekääru kontsert 24. august Pühajärve Spinning 2013 31. august Pedeli jõekäärus muinastulede öö