VALGAMAA NOORTE LOGIRAAMAT AASTANI 2020
DSID? KAS TE A
sissejuhatus Valgamaa noorsootöö arengustrateegia 2009-2020
Seisu g kokk a 01.01 .09 u 9 o 5 [maa konn 84 noort n maak selt a e lanik vanuse onnas 28,1% s konn ]. ast k 7- 26 eskm i-
on esimene noorsootööd põhjalikult eraldiseisva valdkonnana käsitlev arengudokument maakonnas. Dokumendi koostamisel osales suur hulk noorte ning noorsootöö küsimustega tegelevaid riiklikke asutusi, kohalike omavalitsuste struktuure, mittetulundussektori organisatsioone, ettevõtjaid ning sihtgruppide esindajaid. Strateegia koostamisel on arvestatud Eesti noorsootöö strateegiaga 2006-2013, hetkel kehtiva noorsootöö seaduse, noorsootöö kontseptsiooni ja teiste noorsootöö valdkonda puudutavate õigusaktidega ning Valga maakonna arengustrateegiaga.
DSID? KAS TE A
mis see on?
Eesti k relde eskmise s on näita kaal pisut Valgama jaga [25,2 a ] kõrg em [ l noorte võr2,9% võrra osa].
Noorsootöö on tingimuste loomine noori arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööd. Noorsootöö seaduse järgi määratletakse Eestis noorena vanuserühma 7–26.
Noorstootöö eesmärk on luua eeldusi ja toetada noore toimetulekut ühiskonnaliikmena. Noorstootöö põhimõtted: Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse. Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest, huvidest ja soovidest. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine. Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ning võrdse kohtlemise printsiibist. Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja partnerluse põhimõttest.
DSID? KAS TE A
noorsootöö valdkonnad
Noor te ti vä arvult o iksem n Val g Põlva a maa id – vaid amaa ük s Ees alla. jääva Hiiu, d no orte Lääne- ja arvu kuse lt
ERINOORSOOTÖÖ on arengueelduste loomine riskioludes ja probleemkäitumisega noortele nende võimete ja oskuste aktiviseerimise ja motivatsiooni suurendamise kaudu. NOORTE HUVIHARIDUS JA HUVITEGEVUS on süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel. NOORTE TEAVITAMINE on aja- ja asjakohase, kvaliteetse ning kättesaadava teabe ja teavitamise teenuste tagamine noortele. NOORTE NÕUSTAMINE on nõustamisteenuste tagamine noortele, võimaldamaks neil langetada nende elu puudutavaid otsuseid. NOORSOO-UURINGUD on noortevaldkonna planeerimiseks ja teostamiseks vajalike uuringute olemasolu. NOORSOOTÖÖALANE KOOLITUS on eelduste loomine noorsootööks vajalike hoiakute, teadmiste ja oskuste omandamiseks. NOORTE TERVISTAV JA ARENDAV PUHKUS – võimaluste tagamine noortele tervistavaks ja arendavaks tegevuseks. NOORTE TÖÖKASVATUS on noorte tööhõivevalmiduse tõstmine ning olukorra parandamine tööturule sisenemisel. Rahvusvaheline noorsootöö on noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise koostöö kogemuste ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine. NOORTE OSALUS on noortele otsustusprotsessides osalemiseks võimaluste loomine ja osalusmotivatsiooni arendamine.
KAS TE A
DSID?
Statistika Noorte arv vanuseti maakonnas
Stati st rohk ikaamet i and em 1 8 m taasi sese -22-aasta etel on isvum bibu s kõige eid [ u i 11-aa mi lapsi sele eeln 3037] eh k ning e stase kõige nud bee id vähe m 7-
Omavalitsuste vahel jaguneb noorte arv järgnevalt: PALUPERA VALD - 320 noort VALGA LINN - 3689 noort
SANGASTE VALD - 444 noort
OTEPÄÄ VALD - 1137 noort
TÕLLISTE VALD - 509 noort
TÕRVA LINN - 828 noort
KARULA VALD - 292 noort HELME VALD - 751 noort
TAHEVA VALD - 295 noort
PUKA VALD - 566 noort HUMMULI VALD - 332 noort
PÕDRALA VALD - 257 noort ÕRU VALD - 164 noort
• Valgamaa Noortekogu • Noorteühendus ELO (Tõrva & Helme klubid) • Kodutütarde Valgamaa Ringkond • Noorte Kotkaste Valgamaa Malev • Eesti Skautide Ühingu Otepää Skaudilipkond • Eesti Punase Risti Noored. Valgamaa Selts • Noorteühendus Res Publica Noored Konservatiivid • Valga Reformierakonna Noortekogu • MTÜ Valga Rockiklubi
DSID? KAS TE A
noorteühendused
2008 a noor asta sei suga teüh e hem o alt 7 ndust, m n Valgam 79 n i s koon aal 9 oort. dab vä-
DSID? KAS TE A
noortekeskused • Valga Avatud Noortekeskus • Tõrva Avatud Noortekeskus • Otepää Avatud Noortekeskus • MTÜ Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK • Taheva valla Avatud Noortekeskus • MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskus • Karula valla Avatud Noortekeskus • Puka Avatud Noortekeskus • Keeni Avatud Noortekeskus
Kooli s noor isese te hu noor maak v s onna ide suun ootööga ajana s 15 ja huvi juhti tegutse b .
Noorsootöö keskkond aastal 2020 Aastal 2020 on Valgamaa noored ...
DSID?
2008 /2 Valga 009. õ ppea maal a Muu sikak 4 huv stal te ialak gutse ool, Otep oo s ä T tikoo ä Muusik õrva Mu li (Valg a l kok akoo usika peda l k goog u 408 õ & Puka kool, iga. K pilas e ni unsng 5 8
KAS TE A
visioon ja eesmärk
LOOVAD – julged, ettevõtlikud, innovaatilised, uudishimulikud, nad julgevad mõelda ja teha teistmoodi; ARENGUTAHTELISED – muutustega kohanevad, ettenägelikud ja analüüsivõimelised, armastavad õppida, luua, algatada ja teostada; POSITIIVSED – rõõmsameelse hoiakuga, naeratusega näol, endasse uskuvad, motiveeritud; VASTUTUST VÕTVAD – aktiivsed, ettevõtlikud, iseseisvad, seaduskuulekad, vastutustundlikud; SALLIVAD – kultuurilist mitmekesisust austavad kodukoha patrioodid. Valgamaa noorsootöö üldeesmärk on:
LUUA KESKKOND, MIS TAGAB NOORTE AKTIIVSE ELUHOIAKU, KOOSTÖÖVALMIDUSE NING EDU TÖÖELUS. Üldeesmärgini jõutakse kaheksa strateegilise eesmärgi saavutamise kaudu.
Nii koolisisene kui ka avatud noorsootöö toetab noortes algatusvõime ja aktiivsuse tõusu.
DSID? KAS TE A
eesmärk 1
Valga ealis maakon n te ko misjo as töötab ni. kaks
Eesmärgi saavutamiseks tuleb: • Tõsta koostöövalmidust • Suurendada koostööd kooli sees • Jagada vastutust • Toetada ideede elluviimist • Viia teadmisi lapsevanemateni • Soodustada lapsevanemate aktiivset osalus • Info noortele arusaadavas keeles • Käivitada noortevolikogud • Õppida noori kuulama ja kaasama • Käivitada tegevusi, mis arendavad noore eneseväljendust ja julgust • Luua aktiivses kasutuses olevaid noortefoorumeid
ala-
Valgamaal on rohkem „mehiseid“ huviringe tasakaalustamaks tüdrukute-poiste harrastusvõimalusi. Eesmärgi saavutamiseks tuleb: • Kaasata juhendajad ning toetada neid • Leida huvigrupid • Leida ja luua rahastamisvõimalused • Kaasata toetajaid • Tõmmata tähelepanu „mehiste” ringide vajadusele • Algatada rohkem ühisüritusi
DSID?
Alaea l kuul iste kom uvad isjon arute a i lud, laealiste de päde mine mõju õigus vuss t e alaea ning oma usvahen rikkumis t d e listeg i h te m ald vent iivse a tehta usterrito äärava k orium töö k ri oord i ineer minaalpr l eimin e.
KAS TE A
eesmärk 2
Kõik huvihariduse ja -tegevuse võimalused on maksimaalselt kasutatud.
DSID?
Kõige jutus sagedam i vestl vahendid ni kasuta usele tavad on h juurd e [1 suunam oiatus [ mõtööle in 6% 7 suun ] ning e spets 0%], i a amin ü e [25 ldkasul listi ikule %].
KAS TE A
eesmärk 3
Eesmärgi saavutamiseks tuleb: • Tugevdada koostööd vanemate ja koolide ning omavalitsuse vahel • Võtta kasutusele olemasolevad ruumid • Kasutada tühjalt seisvaid ruume • Luua huvialakeskuseid • Tagada informatsiooni kättesaadavus • Leida paindlike lahendusteni noorte huvitegevus • Leida lapsevanemate oskuseid • Luua võimalus ringijuhendajatel “ringelda” ehk luua mobiilseid ringe • Soodustada omavalituste vahelisi kokkuleppeid
Noortegrupid on üksteise suhtes mõistvad ja teevad koostööd.
DSID?
Oluli se sul a lt on ka svan laeal ud is vate krim te õigus viie aas inaal rikku tide ta jo o -prev a m entii isi enne kproje rv ning toetu vsete takti m s 14 p rojek ahus 79 summad projekti ma 800k [2004 r hus 128 5 ooni & 2 7 00 25kro oni]. 8
KAS TE A
eesmärk 4
Eesmärgi saavutamiseks tuleb: • Õpetada tunnustamist, kaasamist, kuulamist ja tolerantsust. • Viia kokku erinevate huvidega ja/või eri rahvusest noori • Luua eri põlvkondi ühendavaid üritusi ja projekte • Jagada teavet erinevate omapäradega ja elustiilidega noortest
Noortel ja noorsootöö tegijatel on hõlpsasti kättesaadav vajalik ja värske informatsioon. Eesmärgi saavutamiseks tuleb: • Analüüsida, millist teavet vajavad noored • Anda infot „noorte keeles“ • Õpetada noori analüüsima ja teavet otsima • Jagada infot näost-näkku suhtlemisega • Anda rohkem venekeelset ja lätikeelset infot
DSID? KAS TE A
eesmärk 5
Viim as vähe e 5 aast a joo nenu k telud d e arv õigusrik sul on ol aasta k [ 1 1 7 aas umiste ulist l 200 a tal 2 8], 004 & ru91
Noorsootöö osapooled teevad järjepidevat koostööd.
DSID? KAS TE A
eesmärk 6
Eesmärgi saavutamiseks tuleb: • Korraldada regulaarseid ümarlauakohtumisi • Luua noorsootöö osalistele katuseorganisatsioon • Korraldada noorsootöö osalistele ühiseid üritusi • Õppida tunnustamist, kaasamist, kuulamist ja tolerantsust • Vähendada alaealiste kuritegevust • Jälgida, et strateegia viiakse ellu
Valga m 4 on aal tegu güm tseb n põhi kooli aasiumi 17 kooli, d, 2 d. kesk nendest oolid ja 5
2008 /2 nas 009 õpp kokk eaas ta u arv o n ko 24 koo l on ma kku l akon õpila i , ku ~ s s 2007 e võrra 4730, mi õpilast e /2008 s on väiks ~ õppe e aasta m võrr 270 eldes ga.
KAS TE A
Noored on teadlikud õppimisvõimalustest ning oskavad teha enda ja ühiskonna vajadustest lähtuvaid kutsevalikuid.
DSID?
eesmärk 7
Eesmärgi saavutamiseks tuleb: • Käivitada igas koolis karjääriõpe • Tõsta karjääriteenuste motiveeritust ja professionaalsust • Koolidesse üritused: töövarjupäevad, karjääripäevad koos vanematega • Rakendada noortega enese analüüsi • Viia karjääriinfo „noorte keelde“ • Avatud uste päevad kutsehariduskoolides • Kutseõppemessid • Käivitada noorte töökeskuste pilootprojekt(id)
Noored saavad varakult eakohase kogemuse tööelust ja ettevõtlusest.
DSID? KAS TE A
eesmärk 8
Kooli s noor isese te hu noor maak v s onna ide suun ootööga ajana s 15 ja huvi juhti tegutse b .
Eesmärgi saavutamiseks tuleb: • • • • • • •
Rakendada töövarjupäevad, malevad, töölaagrid, ettevõtete külastused jne Laiendada õpilasfirmade loomist Algatada diskussioone noorte ja tööandjate vahel Motiveerida tööandjaid pakkuma koolinoortele suvist ja mitmekesist tööd Luua süsteem, mis annab teada suvisest töö ja tööjõu pakkumisest Töökeskuse/tööklubi loomine tööealistele noortele Motiveerida avalikku sektorit võtmaks tööle rohkem praktikante
m채rkmed
Strateegia toetajad: