ühekordsed toidunõud avalikel üritustel Eestis!
AURIS RÄTSEP
Avalike ürituste korraldajate liit www.liit.ee
Eeloleval aastavahetusel saame tähistada lisaks 1.1.2024 algavale uuele aastale ka ühe ajastu lõppu avalike ürituste korraldamisel. Sellest kuupäevast alates on Eestis avalikel üritustel lubatud kasutada ainult korduvalt kasutavaid toidunõusid ehk siis korduskasutusnõusid.
Nii toitlustusteenuse pakkujad kui ka ürituste külastajad on ühel nõul selles, et planeeti tuleb prügist säästa ja päästa, aga saame ka ühtemoodi aru sellest, et korduskasutusnõude kasutuselevõtt on kõigile paratamatu kulu. Nii on ka tööl ja kodus – nõud on ostetud, neid tuleb pesta ja ürituste puhul ka transportida, ladustada ja tegeleda pandiraha vastuvõtmise ja tagastamisega. Kui seni oli ühekordsete toidunõude üpriski marginaalne maksumus toitlustajate poolt „uputatud” näiteks prae või joogi hinna sisse nii, et tarbija sellest arugi ei saanud, siis nüüd tuleb kliendil tasuda vähemalt pandiraha, mille suuruse määrab teenuse korraldaja. Selle käest-kätte ringleva tasu eesmärgiks on hoida nõud ringluses, et need sööja käe läbi prügikasti ei satuks, sest siis muutuksid nõud jälle ühekordselt kasutatavateks ja see ei ole ju korduskasutuse eesmärk.
Selle aasta noorte lauluja tantsupidu saab olema põnevaks eksperimendiks korduskasutusteenuse praktiseerimisel suurürituse terri-
Selle aasta noorte laulu- ja tantsupeo teenindajaks korduskasutusnõudega valiti hanke korras teenusepakkuja Panditops (Eesti Pandipakend)
tooriumil täies mahus. Teenusepakkujaid on üks ja peale söömist või joomist tuleb nõud tagastada igas toitlustajate alas asuvasse Panditopsi kogumispunkti, kus ta-
gastatakse ka pandiraha sularahas. Kogu teenuse korraldamise kulu suurusjärk jääb kuuldavasti 100 000€ kanti. Klubi Tartu Maraton juhataja Indrek Kelk ütles aasta alguses toimunud Pro Koosolekul, et neile kui korraldajale tähendab see
lisakulu vähemalt 40 000€ aastas. Kust rahaline kate tekib või saadakse, ei ole veel teada. Eks see küsimus enamikke korraldajaid painabki.
Siinkohal on oluline teada, et Eestis on hetkel selles teenusevaldkonnas neli suuremat pakkujat ja neil kõigil on erinev tehniline lahendus korduskasutusnõude ringluse ja pandiraha tagastamise korraldamisel. See on hea, sest iga ürituse korraldaja saab valida just tema ürituse spetsiifikale sobiliku teenuse. Nii on kasutusel kiibistatud ja QR-koodidega varustatud nõud, suur arv tagastuskaste ürituse territooriumil või tagastusautomaadid. Samuti ka füüsilised tagastuspunktid nagu eesootaval laulupeol. Tooted ja teenused arenevad selles valdkonnas tormilise kiirusega ja eks aeg näitab, millised lahendused osutuvad elujõulisemateks kui teised. Lisaks jääb ka võimalus, et toitlustaja soetab seadusele vastavad korduskasutusnõud ja osutab panditeenust ise selliselt, et nõud ikka ringlusesse ja mitte segaolme prügikasti satuvad.
Avalike ürituste korraldajate liit hoiab korraldajate, toitlustajate, külastajate ja ka teenusepakkujate huvides arengutel silma peal ja annab omapoolse panuse selleks, et tekiks neljapoolne win-win-win-win olukord ehk parim võimalik tulemus ja lahendused kõigile – see on eesmärk. Juhtivad teenusepakkujad on ka liidu liikmed, panustades seeläbi ise samuti koostöösse. Iga aasta alguses korraldame turuosalistele Pro Koosoleku (www.prokoosoolek.ee), kus eeloleva aasta praktilisemad korraldusmured päevakorras on.
Uues olukorras saavad olema kindlasti ka tagasilöögid ja kui tehniliselt ongi kõik nõude ringluse osas teostatav, siis toidukultuuri arengu aspektist on oht, et toidupakkujad hakkavad oma menüüsid lihtsustama ja n-ö paberisse tagasi suruma, et vältida nõude kasutamise vajadust. Jookide pudelist või purgist väljavalamisele seaduslikku kohustust ei ole ja olla ei saagi (selle määrab toitlustajatele iga ürituse puhul korraldaja), siis „burger ühes ja purk teises käes“ vaatepilt saab ürituse alal kindlasti hoogu juurde. Sõltuvalt ürituse iseloomust, eesmärkidest ja kuvandist ei pruugi see tingimata kõikidele korraldajatele ja külastajatele probleem olla, aga kindlasti ei ole see ka edasiminek avalikel sündmustel toidukultuuri edendamisel.
Lisaks ühekordsetest nõudest tekkivate prügilademete kadumisele on positiivne pool kindlasti ka see, et süüa ja juua saame korralikumatest nõudest – vettinud papptaldrik ja söömise ajal kergesti purunev ühekordne plastkahvel on minevik.
Korraldajatel ja toitlustajatel, aga ka külastajatel, on täna palju küsimusi korduskasutusnõude osas. Liiduna kogume need küsimused veebilehele www.liit.ee ja koostöös Keskkonnaministeeriumiga saavad kõik küsimused ka avalikud vastused. Need avaldame samuti lehel www.liit.ee ja liidu Facebookis. Küsige julgesti ja kirjutage info@liit.ee.
Korraldamiseni!
