ajakiri MOOTOR 2016 suvi

Mootor Mootor Grupi ettevĂľtete ajakiri

Suvi 2016

Teeme Ăźhise transpordi nauditavaks

Mootor Grupp Ühendab ühistranspordi valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid. Täielikult Eesti erakapitalil põhineva grupi ca 1000 töötajat on seadnud oma eesmärgiks pakkuda nauditavat teenust üise transpordi erinevates sektorites.

Mootor

Esimene WiFiga kaetud liinivõrk, esimene gaasibuss linnapildis, esimene ratastoolibuss kaugsõiduks – üle 20 aastat reisijaid teenindanud SEBE AS-i võib julgelt pidada Eesti bussiala suurimaks uuendajaks. Ettevõte pakub siseriiklikku, maakondlikku, linna­sisest ja rahvusvahelist reisimisvõimalust ning busside remonditeenust.

SEBE tütarettevõttena tegutseb Eesti Buss OÜ, kes esimesena Eestis rakendas paindliku hinnastamisega soodusbussi kontseptsiooni. Simple Express kaubamärgi all tegeleb ettevõte linnadevahelise kommertsbussi­ liiklusega, opereerides ca 50 siseriiklikku kaugbussiliini, ning pakkudes tellimusreiside teenust.

Milrem AS on militaartehnikaga tegelev ettevõte, mille missiooniks on olla usaldusväärne partner kaitse- ja julgeoleku­sektoris, pakkudes rasketehnika tervet elutsüklit haldavaid teenuseid ning kliendikeskset toote­arendust. Ettevõte osutab teenuseid Eesti Kaitseväele, remontides ja hooldades soomukeid XA-180 ja XA-188 ning erinevat rivitehnikat.

Lux Express Grupp koos oma Läti, Leedu, Poola, Soome ja Venemaa tütarettevõtetega on suurim rahvusvahelist ja regionaalset bussi­liiklust pakkuv operaator Põhja Euroopas. Kliendid hindavad nii ettevõtte kõrget teenindustaset, uudseid ja värvikaid lahendusi kui ka suuri investeeringuid imeliselt mugavatesse pikamaa bussidesse.

Foto Hendrik Osula

6 LUX Express üllatas enneolematu mugavustasemega

16 Tsolutions - teekond IT ettevõtteks

Tallinna-Peterburi liini juubel: ajalugu teenib tulevikku

28

T grupp AS müüb bussipileteid kõigis suuremates Eesti bussijaamades (T-pilet) ja internetis. Lisaks tegeleb ettevõte aastas ligi neli miljonit reisijat teenindava Tallinna bussi­ jaama haldamisega ning Tartu ja Rakvere bussijaamade opereerimisega. T grupp on ka juhtiv IT lahenduste pakkuja ühis­transpordi valdkonnas, kaubamärgi Tsolutions all arendatakse tooteid ja teenuseid, mis on kasutuses enam kui 40 ettevõtte poolt rohkem kui 10-s riigis.

Grupi vanim ettevõte Cargobus OÜ pakub Baltimaades unikaalset teenust – väike­ pakkide kiireimat saatmist soovitud sihtkohta kasutades selleks tihedat liinibussivõrku, oma kaubaautosid ja pakipunkte. Cargobusil on Eestis 22 esindust, lisaks on esindused ning laod Riias ja Vilniuses. Partneriks on üle 30 bussiettevõtte ja ühes päevas kasutab ta oma klientide pakkide transportimiseks ligikaudu 600 erinevat bussiliini.

Meie hoolime sinu bussist – see on lubadus, mille täitmise nimel tegutseb Busland OÜ. Ettevõte hoolib oma klientide bussidest nii neid hooldades, remontides kui ka andes nõu probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Just sellepärast ongi paljud Eesti, Soome, Rootsi ja Norra bussiettevõtted valinud oma partneriks Buslandi. Järjest enam tegeleb Busland ka busside ostu ja müügiga.

2

Robotid tuleviku lahinguväljadel

34

4

Dmitri Friesen Hugoga­ ­bussiala arengutest ­rääkimas.

10 11 12 14

Uute busside esitlus

18 19 20 24 26 32 33 36 38 42

Et IT-firmaks kujunedes ka meeskonnaks kasvaksime

45 46

Eesti Bussijuhtide Ühingu meeleolukad tegemised

Buslandi lendsalk Algab järgmine peatükk SEBE ajaloos Simple Expressi SOR-id on reisijate poolt hästi vastu võetud

Kuidas meid seakatk tabas Muljeid Kortrijki bussimessilt Belgias Bussijaama roll kaasaegses bussiliikluses Bussijaama 50. juubeli pidustused Hugo Osula: „Hea asja nimel kannan ka rotikõrvu!

Jaanireede Tallinna bussijaamas Milrem otsib messidelt kliente ja koostööpartnereid Mootor Grupi Suvepäevad ehk Viljandi Folk vol.1 Grupi silmapaistvamad ja tublimad töötajad aastal 2015

Mootor Grupi laste jõulud 2015

Ajakirja väljaandja: Mootor Grupp AS Toimetaja: Ulvi Pärnamaa Kujundaja: Citrine Production Esikaanel Tõnu Piibur Foto autor Konstantin Sednev

Bussiliikluses buum – kes oleks võinud arvata!

K

ümme aastat tagasi, 2007. aasta kevadel istusime koos SEBE juhtkonnaga ja heietasime muremõtteid. Kuidas hoida ettevõtet elus olukorras, kus bussireisijate arv väheneb, kütuse hind ja muud opereerimiskulud kasvavad liiga kiiresti ja mis kõige hullem – ajalehed on täis sõiduautode müügipakkumisi ning kõige popim elukutse on automüüja. Mõtetesse pressisid kõhklused, kas oleme tõesti toimetamas valdkonnas, mille elupäevad on lõppemas…

Leidsime, et alla anda ei tohi. Tuleb rakendada kõiki võimalusi reisijate arvu suurendamiseks ja selle juures järjekindlalt nuputada, katsetada, eksida ja veel uuesti proovida. Siis mõistsimegi, et tuleb muuta kogu klassikalise bussiliikluse olemust. Vajaduspõhise liikumise asemel punktist A punkti B tuleb reisijaid peibutada bussireisi nautima tarbides meelelahutust, suheldes sõpradega, korraldades tööasju, ette valmistades järgmist koolitükki - kasutama toredasti ja sisukalt aega, mis reisimisele kulub.

See on uus maailm, kus võitlus käib hingede pärast. Teenust pakuvad turul kõik, kliendid saavad endale aga need, kes suudavad luua emotsionaalse partnerluse ja ise pidevalt partnersuhtesse panustavad.

Täna me ei müü enam reisijale pääset vintsutustele „ratastega karbis“, mida tuli olude sunnil taluda, vaid pakume selle maailmajao ühte kõige kaasaegsemat bussiliikluse teenust.

Kuid aeg läheb edasi ja tarbija ootused kasvavad. Heaga harjutakse kiiresti. Meil on ees kaks väljakutset, millest esimene on seotud aastatuhande vahetusel sündinud põlvkonna harjumuste kujundamisega – hoiak olla ja jääda bussiliikluse ja laiemalt ühise transpordi kasutajaks, keskkonnasäästliku eluviisi propageerimine.

Teiseks väljakutseks on ühiskonna poolt pakutav terviklik üleriigiline liikuvus, kui teenus. Tallinn-Tartu vahel võivad ju sõita rongid ja toimida suurepärane bussiühendus, aga kui Piritalt või Nõmmelt kulub bussi- või raudteejaama jõudmiseks aega tasuta pakutava linnatranspordiga rohkem kui tund, siis nauditavat uksest ukseni terviklikku transporditeenust pole võimalik pakkuda.

Eesti riik plaanib kulutada lähiaastatel liikuvuse parandamiseks 711 miljonit eurot meie ühist - riigi raha. Siia lisanduvad eraldised kohalikest ee­­larvetest ja investeeringud Euroopa Liidust. Selle raha eest loodetakse bussi- ja rongiga tööl käijate arvu suurendada ca 2.2 % aastaks 2020. Tundub nagu vähevõitu…

Meie ambitsioon on suurem. Mootor Grupi ettevõtete puhul võime selle numbri korrutada kümnega ja seda ilma riigilt toetust küsimata.

Hugo Osula, Mootor Grupi juhatuse esimees

3

Dmitri Friesen Hugoga­ ­bussiala arengutest ­rääkimas Dmitri Friesen on värske kolleeg bussijaama konto­ris – asunud tööle T grupi müügijuhina, on tema ülesandeks IT toodete (Tsolutions ja Jiffi) eksport ja turundus.

Olgugi, et IT taust on Dmitril tugev (muuhulgas on juhtinud e-riigi infosüsteemide arendust nii Eestis, kui Venemaal), on valdkond, kust bussiärisse tuli, midagi muud – telekommunikatsioon. Viimaseks töökohaks oli Elioni IT teenuste ekspordi osakonna juhataja positsioon. Et paremini mõista uut keskkonda ja bussiala laiemalt, leppisime kokku arutelu Hugoga Mootor Grupi ärisid puudutavatel teemadel.

Mis on olnud viimaste aegade märkimist väärivad sündmused globaalses bussiäris?

Viimase 4-5 aasta suurim trend on väga jõuline kommertsbussiliikluse tõus, seda just linnadevahelises liikluses. Nii Saksamaal kui Prantsusmaal on tänaseks turg linnade­ vahelisele liiklusele täiesti avatud (Prantsusmaal avati möödunud aastal, Saksamaal juba mõnevõrra varem). Seni oli linnadevahelises liikluses monopoolne õigus rongidel. Turu avanemine põhjustas plahvatusliku bussi­ liikluse arengu, kordades kasvasid ettevõtted ja suurenesid reisijate mahud. Tehakse tohutuid investeeringuid liinivõrgu laienemisse, soetatakse väga mugavaid, kaasaegseid reisibusse, seda kõike just kommertsalustel konkurentsi­ tihedas bussiliikluses. See on turule toonud globaalsed tegijad ja sellest valdkonnast on saamas üks trendikas liikumise viis.

Teine suur väljakutse on digitaalse maailma revolutsioon. Digitaalne maailm võimaldab täna üles ehitada hoopis teistsuguse kliendi­ suhte reisijaga. Kui vanasti oli küsimus, kuidas informeerida reisijat sõiduplaanist, kuidas olla nähtav ja leitav, siis tänased digitaalsed platvormid võimaldavad rajada sisuliselt reaalajas ühendust reisijaga. See annab tohutud eelised neile, kes panustavad kliendikommunikatsiooni.

Kolmas olulisem suund on elektri­busside väga jõuline tulek. Julgen prognoosida, et järgmisel Kortrijki bussinäitusel võib näha üksi­ kuid diiselbusse, näputäis gaasibusse, kõik võimekad tootjad tulevad presenteerima ­uutel tehnoloogiatel baseeruvaid elektri­ busside mudeleid.

Aga juhita sõitvad bussid?

Tahaks juba rääkida ka isesõitvatest bussidest, aga natukene vara veel. Siin on palju detaile, mis on veel lahti harutamata. Kui

4

arvestada, et ca 40% bussi liinikilomeetri kulust moodustab bussijuhi töötasu, siis ilmselgelt on tohutu motivatsioon arendada busse, mille opereerimise kulu selle võrra väiksem on.

Juhita ühistransport eeldab täiesti uuetüübilist infrastruktuuri. Busside tehniline lahendus ei ole midagi ülearu keerukat, suurem väljakutse on just infrastruktuuri projekteerimine, õigete lahenduste välja töötamine jne. Aga töö selles osas ju käib, Šveitsis on esimesed lahendused juba katsetamisel.

Mainisid Saksamaad, Prantsusmaad, kuidas on seis teistes lähiriikides?

Soome turg avanes just möödunud aas­ tal, Rootsi turg on ammu lahti, samas Läti on endiselt kinni. Pean silmas riigi sisest liiklust, rahvusvaheline liiklus on juba ammu kogu ­Euroopas vaba turg.

Soome bussituru avanemine vast kõige õpetlikum lugu. Suletud turg ja ärimudel sellisel kujul, nagu Soomes oli toiminud juba sõjajärgsest ajast alates (liinid olid fikseeritud, liiniload jagati ettevõtete grupi siseselt, uusi tulijaid sisuliselt liinile ei lubatud), ei käinud ajaga kaasas. Kulude kasvades tõusid järjest ka pileti­ hinnad. Kuigi süsteem ju toimis, ei loonud see arengut. Üleminekuprotsessi vabale turule kavandati kümneaastase etapina, kuid kõigile ootamatult sisenes väga jõuliselt turule miljardär Sir Brian Souter oma äriga. Talle kuuluv OnniBus on muutunud Soome ühistranspordi teerajajaks, lõhkudes kõiki aastakümneid toiminud traditsioone, reegleid ja ettevõtluse siseseid kokkuleppeid. Peab tunnistama, et ta on seda hästi ja edukalt teinud. OnniBus uue tulijana genereeris Soomes täiesti uue turu, punaste busside tulek tekitas uue nõudluse, mida vanad tegijad suure imestusega vaatama jäid.

Mis neist vanadest traditsioo­

nilistest Soome bussifirmadest nüüd on saanud?

Tänu aastate jooksul kogutud rasvale suudetakse edasi tiksuda, aga sellist energiat ja löögivõimet, millega tugevat konkurenti rünnata, ei ole. Kahjuks ei paista Soomes praegu ühtki teist bussiettevõtjat, kes oleks suuteline konkureerima samal tasemel, sama energia ja nutikusega Sir Brian Souteriga. Ettevõtja jaoks on konkurents pagana tülikas asi, aga kui konkurentsi ei ole, siis tuleb paratamatult valmistuda halvimaks, sest varem või hiljem tuleb see muidu ootamatult pikselöögina selgest taevast.

Mis aitas meil nii tugeva konkurendi (SuperBus) turule tulekul edukalt püsti jääda? Üheltpoolt oli Eesti reisija juba omaks võtnud Lux Expressi ja Simple Expressi tooted.

Aitas kindlasti ka see, et Eesti bussiliikluses oli juba aastakümneid väga terav ettevõtete vaheline konkurents, kus iga bussiettevõtja oli loonud endale üsnagi lojaalse kliendibaasi.

Veel ühe konkurendi lisandumine turule lihtsalt rikastas seda turgu, aga ei tekitanud erilisi ümberpaiknemisi juba välja kujunenud bussi­ teenuste lõikes. Nüüd tuleb SuperBusil lihtsalt igapäevaselt võidelda selle nimel, et kriitiline mass reisijaid oma bussidesse meelitada.

Mind T grupi töötajana huvitab eriti see digitaalse revolutsiooni trend, mis võimalusi see annab?

Põlvkond, kes praegu ellu astub, on harjunud elama n.ö. reaalajas, nad on kogu aeg „connectitud“, nad tahavad kõike kohe praegu, teenus peab olema just neile sobivalt kohandatud. Kõik nad on erinevad ja kõik tahavad individuaalset sobitatud teenust. Seda kõike võimaldavad ainult kaasaegsed digitaalsed platvormid koos vastavalt välja arendatud ja tuunitud teenusega, paindlikkus on võtme­ sõna.

Tahan kohe eriliselt esile tuua, et meie ­-poisid tõid turule bussiliikluse maailma­ T klassi digitaalse infrastruktuuri, mis on Eesti bussi­liiklusele andnud ainulaadse võimekuse paind­ likus hinnastamises, kliendisuhtes ja kommunikatsioonis, võimaldades pakkuda kõike seda, mida tänapäeva põlvkond vajab oma reisimise planeerimiseks. Usun, et see on alles algus. Me ei ole isegi veel kõiki selle platvormi võimalusi õppinud igapäeva töös rakendama.

Tsolutionsi arendatud kliendiplatvorm tagab kogu Eesti bussiliiklusele ainulaadse konkurentsieelise konkureerivate transpordi liikide ees, eks seepärast globaalne kontsern Transdev leidis selle esimese hooga Eesti turule ja Eesti vedajatele mõeldes arendatud süsteemi endile väga sobiva ja vajaliku lahenduse olevat. Õhus on veel paar sellist väga suurt analoogset lepingut, millest täna veel ­ vara rääkida.

Aga mis mõjutas Mootor Grupi tegemisi kõige rohkem eelmisel aastal? Üsna ühe valuga tuli vastu võtta väljakutse konkureerimaks uute reisirongidega ja turule sisenevate punaste bussidega. Tänan siin kohe eriti Eesti Bussi ja SEBE bussijuhte – nemad võtsid selles situatsioonis kõige raskema löögi vastu. Meie valmisolek baseerus kahel elemendil – üheltpoolt väga heal tasemel lisaväärtust müüv Lux Express oma efekt­se ja atraktiivse tootega, teiselt poolt rahvus­ vahelises liinivõrgus juba tuntud kaubamärgi Simple Expressi kujundamine Eesti siseliikluse soodusbussi brändiks. Oskus korraliku bussi ja tasemel teenindusega, kuid seejuures klien­

dile taskukohasena majandada kvaliteetset toodet, on olnud Simple edu aluseks. Ma ütleks, et Eesti Buss oma Simple Expressi tootega oli grupi ettevõtetest eelmisel aastal kõige suurem kangelane - tuli läbi sellise segaduse ja rägastiku tänaseks täiesti tugevas ja stabiilses seisus.

Kui oluline turg on meie jaoks Venemaa?

Oleme oma koha läbi aastakümnete Vene bussiliikluse turul kinnistanud, praegustele põhisuundadele Peterburist Helsingisse, ­Tallinna ja Riiga, lisanduvad aasta jooksul esi­ mesed Venemaa siseliinid.

Lugesin eelmisest „Mootori“ numbrist Luxi Poolasse sise­ nemisest, kuidas seal läheb?

Poolas ei ole läinud midagi nii, nagu lootsime ja planeerisime. Aga me oleme väga palju teada saanud, selle pealt püüame kujundada õiget mudelit, kuidas oma tooteid seal turul suunata. Praegu võib üsna veendunult öelda, et meie rahvusvahelise bussiliikluse lõuna-hub kujuneb Krakowisse, kust oleme loonud mugavad ühendused Prahasse, V ­ iini, Budapesti ja Bratislavasse. Sel sügisel on eesmärgiks need liinid optimaalses mahus käigus hoida. Nagu igalpool mujal turgudel, on ka Poolas põhiliseks konkurendiks ja eriti agressiivseks vaenlaseks rong. Ei loe sealsedki poliitikud raha ega koonerdata vahenditega, mis vajalikud rongiliikluse käimas hoidmiseks.

Miks on just rongist meile nii oluline konkurent kujunenud?

Reisirongiliiklus on poliitiline äri, mida riik hoiab odavana meie ühiste maksude arvel. Ka

Eesti riik planeerib aastatel 2014 – 2020 miljardi eurost investeeringut transpordi­sektorisse, sellest on oluline osa mõeldud suunata rongi­ liiklusesse. MKM-i transpordi arengukavas on lausa sõna-sõnalt öeldud nii: „...suurendada rongiühenduste kiiruseid ja sagedusi nii, et Tallinna ja teiste linnade vahel liikumiseks on rong eelistatuim transpordi­vahend…“

On see siis mõistlik äri, kui riiklikul tasandil on määratud toetada rongi ja eesmärk suunata reisijad rongile?

Et miks me siis tahame ja julgeme reisi­ rongiga võidelda? Seepärast, et me teame, et oleme võimelised kasutama kõiki neid eeliseid, mida tänapäeva konkurentsis kiiresti arenev kaasaegne bussiliiklus on suuteline pakkuma. Ainus, kelle järgi me oma tegevust suuname, on reisija ja tema soov bussiga sõita, see on meie põhimõte. Meie edu pant on aga just lojaalne reisija ja see, et tema on valmis meie pakutava teenuse eest maksma, mitte riik, poliitikud või ametnikud.

Millised on grupi suuremad väljakutsed sel aastal?

Oleme viimasel kahel-kolmel aastal investeerinud julgesti innovatsiooni, mis on jätkuvalt seotud transpordi erinevate sektoritega. Sel aastal ja järgmise aasta esi­ meses pooles ootame esimeste suurte viljade valmimist nii bussiliikluse IT-, kui militaarmaailmas. Ootame põnevusega, kuidas need võimalused realiseeruvad.

Grupi pea igas valdkonnas on tulemas läbimurdelised ajad, kas siis uute turgude või uute teenuste näol.

5

Scania Irizar i8 Lux Express Lounge:

6

•

Investeering kokku (9 bussi): 4 000 000

•

47 istekohta

•

32 isekohta 2+2 konfiguratsioonis ja 15 Lounge-tüüpi istekohta 2+1 konfiguratsioonis

•

Mootor: R-6 diisel, 12 742 cm3

•

Võimsus: 450 hj

•

Pöördemoment: 2350 Nm

•

Käigukast: 12 käiku, automaatne

•

Pikkus/laius/kõrgus: 14 980 / 2550 / 4000 mm

•

Tühimass: 17 638 kg

•

Täismass: 26 500 kg

•

Kütuse kulu: 26 l/100 km - reaalne kütusekulu on oodatust isegi parem, 24 l/100 km

•

Lux Expressi bussides on personaalne puutetundliku ekraaniga meelelahutusseade ja tasuta WiFi ning iga istmepaari juures on ka elektriseadmete laadimisvõimalus (220 V). Bussides on mugavad reguleeritava seljatoega istmed, rohkelt jalaruumi, kliimaseade, WC ja kuumade jookide automaat.

LUX Express üllatas enneolematu mugavustasemega Käesoleva aasta 18. aprillil muutis Lux Express reisijate arusaama mugavast reisimisest – Tallinn-Tartu liinile tulid uhiuued Lux Express Lounge bussid. Koostöös partnerite Scania ja Irizariga jõudsime mudelini, mis pakub konkurentsitult kõige mugavamat lahendust Eesti ühistransporditurul. Kokku alustasid liini teenindamist 9 uut bussi ja koguinvesteering ulatus ligi 4 miljoni euroni. Tekst Kristiina Mehik | Fotod Arno Mikkor

7

TÄNASEKS ON KA MAANTEEAMET JÕUDNUD JÄRELDUSELE, ET ANTUD OLUKORD EI OLE JÄTKUSUUTLIK NING LOODAME, ET SAAME TAASTADA KA VARASEMAD EKSPRESSLIINID.

S

KRISTIINA MEHIK, Lux Express grupi CCO Foto Kristi Kamenik

ÜHEKS OLULISEKS ASPEKTIKS ANTUD LIINIL ON SUUR ÄRIREISIJATE OSAKAAL, TÄNASEKS SÕIDAB JUBA LIGI 40% REISI­JATEST TALLINNA JA TARTU VAHEL ÄRIEESMÄRKIDEL.

8

enise 56 koha asemel on uutes Lux Express Lounge bussides kokku 47 kohta, millest 32 asuvad bussi esiosas ja 15 Lounge osas.

Lux Expressi tavaklassis on 32 istet 2+2 profiiliga ja Lounge osas senisest veelgi mugavamad ja 10 cm suurema jala­ ruumiga 2+1 istmed. Uutes bussides on harjumuspäraselt nii tava- kui Lounge osa varustuses ka personaalne puutetundlik meelelahutuskeskus, tasuta WiFi, rohkelt jalaruumi ja pistikud elektroonikaseadmete laadimiseks. Samuti on bussides tasuta kuumade jookide automaat, mida Lux Eesti siseliinidel varasemalt pakkunud ei ole.

Miks tõime uue toote just ­Tallinn-Tartu liinile?

Antud liin on meie jaoks olnud alati strateegilise vaatega. Kahe Eesti suurima linna vahel on läbi aastate liiklus tervikuna pidevalt kasvanud, kuid samas on ka üha enam liikunud inimesed ühistranspordi poole. Ühistranspordi kui terviku kasvu näitab näiteks ka see, et vaatamata rongi ja täiendavate bussivedajate lisandumisele oli 2015. aasta Lux Expressi jaoks Tartu –Tallinn liinil rekordaasta,

kui reisijate arv kasvas eelmise aastaga võrreldes ca 17%. Selle aasta esimese kvartali kasv oli jällegi juba 11% võrreldes 2015. aastaga. Täna sõidab iga viies Lux Expressi reisija just Tartu ja Tallinna vahel.

Aina rohkem eelistatakse bussi ja just Lux Expressi teenust autole. Inimesed on üha enam jõudnud arusaamale, et 2,5 h saab kasutada oluliselt paremini, kui tihedas, närvilises autoliikluses rooli keerates.

Võimalus puhata, filmi vaadata või tööd teha mugavas keskkonnas, mida toetab sõbralik ja soe teenindus, veenab ka põliseid auto­sõitjaid, et buss on vääriline alterna­ tiiv autole. Lux E ­xpressi brändi­ uuringu põhjal nõustub juba täna 61% vastanutest, et Lux Express on vääriline alternatiiv autole. Enamikule uuringus osalenud klientidele loob selle väärtuse soe ja sõbralik teenindus ja tipptasemel bussid. Uute busside tulekuga on loodud ka kõige nõudlikuma inimese ootustele vastav teenus, mis pakub nii mugavust, kui privaatsust ning mille eesmärk on tõestada ka tänastele autosõitjatele, et Lux Express Lounge on mugavam, kui nende isiklik auto. Üheks oluliseks aspektiks antud liinil on

suur ärireisijate osakaal, tänaseks sõidab juba ligi 40% reisijatest Tallinna ja Tartu vahel ärieesmärkidel. Juba täna eelis­ tavad paljud ärireisijad autole ja ron­ gile bussi, kuid konkreetne kliendigrupp ootab lisaks usaldusväärsele graafikule ­ ja heale teenin­dusele ka just lisaprivaatsust ja veelgi rohkem mugavust. Oleme kogenud seda varasemalt ka Tallinn-Riia ja Riia-Vilniuse liinidel, kus Lounge kontseptsiooniga bussid opereerivad juba 2012. aastast ning on klientide poolt väga hästi vastu võetud. Just Lounge osa on antud liinil väga hea nõudlusega.

Tänaseks on Tallinn-Riia liinil olukord selline, et kui inimestel tekib vajadus sõita Riiga, on esimene mõte Lux Express, mitte enam auto, Lounge toote olemas­ olu on seda trendi oluliselt toetanud.

Lounge on ärireisijate seas omamoodi kultuur, kus jagatakse arvamusi ärimaailmast ja leitakse uusi äripartnereid.

Loode­tavasti on üsna pea sarnast trendi näha ka Tartu Tallinn liinil.

Samas on meil ka palju kliente, kes lisa­ mugavuse asemel eelistavad pigem paind­ likku ja soodsat hinda ning olid rahul juba eelnevalt pakutud toot-

ega. Kliendigruppide erinevate soovide tõttu olemegi turule toonud just sel­ lise kontseptsioo­ niga lahenduse, kus on valiku­ võimalusi mitmetele sihtrühmadele. Neile, kes eelis­ tavad sõita Lux Expressi tavaosas jäi ka piletihind samaks, endi­ selt on võimalik pileteid soetada alates 3 eurost kuni 12 euroni.

Lux Express Lounge piletid algavad püsiklientidele 9 eurost, maksimaalne hind on 15 eurot.

Tänu uutele kaalutluspõhimõtetele liini­ lubade väljaandmise korras, oli meil võimalus tulla kaasa nõudluse kasvuga ning lisada ka uusi väljumisi antud liinile ning seeläbi teha teenus veelgi usaldusväärsemaks ja kättesaadavamaks. Samas ei osanud me prognoosida liini nii kiiret nõudluse kasvu, seega oleme lisanud tipptundidele ja nädalavahetusteks ka lisa­busse, et kõik soovijad ära teenindada. Täna on meil 18 väljumist päevas mõlemas suunas ning nõudlus kasvab iga nädal. Seega on meie järgmine samm Tallinn-Tartu liinil veelgi mahtu kasvatada. Usaldusväärne ja tihe ühendus on aluseks sellele, et üha enam inimesi meelitada ühistransporti tervikuna.

Teisalt oleme olukorras, kus Tallinn-Tartu

ekspressliine täna enam sisuliselt ei eksisteeri. Sel­ leks, et säilitada olemasolevaid liine, pidime lisama liinidele 6 kuni 8 vahepeatust, kuna uue liinilubade jagamise korra järgi on parem liin see, kus on rohkem peatusi. Tänaseks on ka Maanteeamet jõudnud järeldusele, et antud olukord ei ole jätkusuutlik ning loodame, et saame taastada ka varasemad ekspress­ liinid. Vaatamata sellele, kui mugava toote või tiheda graafiku teeme, kui tegemist ei ole kiire ja mugava ekspress­liiniga, siis ei ole bussidel pikas pers­pektiivis võimalik autole konkurentsi pak­ kuda ja ühis­ transpordi turgu ­kasvatada.

Pärast kahte kuud Lux Express Lounge opereerimist võime esmase info põhjal öelda, et toode on klientide poolt hästi vastu võetud. Lounge tootele on selgelt nõudlus olemas, inimesed väärtustavad lisamugavust ning on valmis selle eest ka natuke rohkem maksma. Mai algu­ ses tehtud kliendiküsitluse põhjal saame öelda, et uue tootega on pigem rahul või väga rahul 95% reisijatest. Lux Express Lounge turule toomine on edukas näide, kuidas kommertsalustel on võimalik pak­ kuda äriklassi teenust.

9

5. aprillil esitleti Noblessneri s­ adamas uhiuusi Lux Express Lounge busse meediale, äriklientidele ja PINS VIP klientidele.

Peeti meeles staažikaid Lux ­ xpressi juhte. Kõige staažikamatel E on juba ligi 40 aastat bussijuhi kogemust seljataga. Fotodel tunnustab Luxi pealik Hannes ­Saarpuu väärikaid bussijuhte Johannes Aalik’ut ja Rein Lindsaar’t.

Fotod Arno Mikkor

Uute busside esitlus

Buslandi Lendsalk Oleme Buslandis juba aastaid tegutsenud põhimõtte järgi, et teeme tööd vaid enda töökodades ning klientide juurde väljasõite teeme ainult äärmisel juhul garantiikorras teostatavate tööde tegemiseks.

Tekst ja fotod Otto Osula, Buslandi juhatuse liige

Külaliste seas tekkis elevus ja levisid spekulatsioonid, kuna ürituse esimese osa ajal ei olnud busse näha. Bussid väljusid Noblessneri valukojast rongihäälte ja tossu saatel.

Uutes bussides said ­Eesti tuntud inimesed endale nimelised kohad.

Nimelised kohad said Daniel Levi Viinalass, Tanja M ­ ­ihhailova, Ivo ­Linna, Jüri Pootsmann, Anne Veski ja ­Andrei Korobeinik.

Kõne pidasid lisaks Luxi juhile ka Hugo Osula, Irizari esindaja Gotzon Gomez Sarasola ja Scania esindaja Alar Prääm

10

P

õhjuseid on mitmeid, kuid peamine neist on siiski see, et heade kogemustega spetsialistid on enda töökodadeski iga­päevaselt hõivatud ning tööturult neid juurde leida muutub aina raskemaks. Samuti pelgasime, et selle läbi väheneb tööde maht oma töökodades.

Samas olime siiski endale teadvustanud, et meie sihtturgudel Soomes ja Skandinaavias on ka kohapeal olemas arvestatav nõudlus meie teenuste vastu, seda just väiksemate avariiremontide ja lisavarustuse paigalduse osas. Siiani oleme sellest segmendist loobunud, kuna suhteliselt suurte transpordikulude tõttu ei tasu busse väiksemamahuliste tööde tegemiseks Eestisse tuua.

2015. aasta lõpul saime oma suurelt kliendilt Rootsis hinnapäringu USB pistikute paigalduse ja selleks vajaliku kaabelduse installatsioonitöödeks 95 bussi. Kuna tegemist oli meie jaoks väga olulise kliendiga ning mitmed muudki projekti parameetrid olid meile sobivad, siis otsustasime saata esimest korda oma töötajad kliendi juurde tellimust täitma.

Tulemused olid üle ootus­te head, klient oli rahul ja rahul olime ka meie – projekt oli korraliku tulukusega, meeskond sai vaheldust ja välisriigis töötamise kogemust.

Tänaseks oleme Rootsis ja Norras kaabeldanud ja varustanud USB pistikutega juba ca 400 bussi ning piiri­tagust tööd on ees tihedalt veel suve lõpuni.

Oleme formeerinud eraldi meeskonna – Buslandi „lendsalga“, kes tegelevadki nö välitöödega klientide juures. Meeskonna koosseis on osaliselt roteeruv – nõnda anname kõigile töötajatele võimaluse soovi korral projektis kaasa lüüa. Tänaseks oleme teinud mitmete klientidega kokkuleppeid, et käime perioodi­liselt nende endi töökodades remontimas bussidel tekkinud väiksemaid kerevigastusi.

Kokkuvõttes võiksin öelda, et meie eksperiment on igati õnnestunud. Kliendid on rahul meie operatiivse tegutsemisega ning töötajad on rahul hea teenimis­võimaluse ning vaheldusrikka töö üle.

Ettevõttena oleme enda jaoks avanud uue teenuste segmendi, mis suure­päraselt täiendab seni pakutud teenuste valikut.

11

ALATI POSITIIVSE ELLUSUHTUMISEGA LÄHTUB OMA TEGEMISTES PÕHIMÕTTEST: ANNA ENDAST PARIM SEAL, KUS SA OLED, VAHENDITEGA, MIS SUL ON!

SVEN SUURRAID Sündinud

10. novembril 1968.a. Tartus

Haridustase magistrikraad tult. No ootame ja vaatame, mis sellest plaanist saab....

Kes ta on ja mida kolleegidelt ootab?

SVEN SUURRAID, AS SEBE juht

S

Algab järgmine peatükk SEBE ajaloos SEBE remonditöökojast on pärast Buslandi välja kasvanud juba teine omaette äri, meie grupi kontekstis võiks öelda, et lausa uus maailm – militaarvaldkond.

Tekst ja foto Ulvi Pärnamaa

12

eni on Milrem toimetanud SEBE tütarettevõttena, Kuldar Väärsi SEBE AS-i juhatuse esi­ mehena on juhtinud nii SEBE grupi bussiäri, kui kasvavat kaitsetööstuse valdkonda.

Tänaseks on Milrem saanud juba nii tugeva tuule tii­ badesse, et alustatud on juriidilisi toiminguid ettevõtte SEBE grupist väljatoomiseks.

Milrem jätkab tegevust peagi omaette ettevõttena Mootor Grupi ettevõtete reas Lux ­E xpressi, Buslandi, T grupi jt. kõrval. Ühtlasi keskendub senine SEBE juht edaspidi M ­ ilrem AS-i juhtimisele.

Et sellised arengud nõukogu ja ettevõtete juhatuste tasemel juba ammu otsustatud olid, käivitasime kevadel SEBEle uue juhi otsingud. Avaliku konkursiga leidsime sobiva juhi, kes 1. juulist 2016 Kuldarilt teatepulga üle võtab sättides fookuse jälle selgelt bussiärile.

SEBE grupi uus juht on SVEN SUURRAID. 21-aastase juhtimiskogemusega, 850-inimesega teenindus- ja müügiorganisatsiooni juhtimise kogemusega tippjuht, kes lähtub oma tegemistes põhimõttest: ei ole lahendamatuid prob­ leeme, on võimalused!

Lapsepõlve-eesmägi täitumine?

Meie kohtumisel esimeses vestlusvoorus naeris Sven kandideerimisotsust mõjutanud aspektidest rääkides, et kusagil sahtlipõhjas on tal tänini alles lasteaia lõputunnistus, kus kirjas, et suureks kasvades tahab ta saada bussijuhiks. Kui bussijuhiks ehk ei saagi, siis äkki õnnestub saada bussifirma juhiks....? Arutles, et kui nii lähebki ja temast SEBE pealik saab, siis ühel hetkel tahaks kangesti bussijuhi load ära teha, et ka ise bussirooli taha istuda võiks, tajumaks bussiäri ja bussijuhtide igapäevaseid väljakutseid võimalikult vahe-

leemid ei anna õigust suhtuda teis­ tesse lugupidamatult või mürgitada õhkkonda.

Tore fakt minevikust

Kirjeldaksin uut SEBE pealikku nii: tugeva pinge- ja stressitaluvusega juht, kellele meeldib seada kõrgeid sihte ja neid ka saavutada, nõudlik nii enda, kui oma alluvate suhtes. Kiirelt mõtlev ja otsustav.

Tulenevalt rakendusmatemaatiku ja majandusharidusest, on oma tegevustes ja otsustes loogiline ja ratsionaalne, opereerib mängleva kergusega arvude ja aruannetega.

Et see kirjeldus nüüd liiga tõsine ja ametlik ei tunduks, lisan siia juur­de veel lõbusa fakti, et Sven on lapsepõlves lausa filmistaar olnud – koos Mihkel Raua, Maria Avdjuško ja Ülari Kirsipuuga osales ta üsna kandvas rollis (Kaur) 1981. aastal Eesti ­Telefilmi vändatud linateoses „Keskpäev“. Film on vabalt kättesaadav nii ­internetiavarustes, kui Telia videolaenutuses - melanhoolne meenutus ­kaheksakümnendatest.

Sven on aktiivse loomuga tugev organisaator, uudishimulik ja avatud suhtleja. Alati positiivse ellusuhtumisega lähtub oma tegemistes põhimõttest: anna endast parim seal, kus sa oled, vahenditega, mis sul on! Ta hindab särasilmseid ja energilisi kolleege. Pühendudes ise 120% kõigele, mis ette võtab, ootab ta pühendumist ka oma alluvatelt.

Kui töö ja juhtimise kõrvale jätame,

Kindlasti hakkab ta ühtelugu jalutama mööda maja, suhtlema igal võimalusel oma meeskonnaga - infot peab vahetama jooksvalt ja vahetult.

Juhtimisotsusteks vajalikku tunnetust otsib majas ringi liikudes, inimestega suheldes, küsides ja püüdes kõigest aru saada.

Kuigi juhina on ta nõudlik ja konkreetne, tasakaalustab seda Sveni üdini positiivne hoiak, huumorimeel, soov hoida kliima kontoris kerge, vaba ja innustavana. Üks oluline nõue, mida ta esitab nii oma lähedastele, kui töökaaslastele, on selline: sinu halb tuju ei ole õigustuseks teiste meeleolu rikkumisel, sinu isiklikud prob­

siis inimesena on Sven üks muhe ja jutukas tüüp. Enamik meie tööle asumise eelseid jutuajamisi venisid täiesti märkamatult ja vähimagi punnitamiseta kahe-kolmetunnisteks, temaga on lihtne suhelda ja ühiseid jututeemasid leida. Vabal ajal käib meelsasti kontsertidel, tegeleb oma Berni Alpi karjakoeraga. Firmapidudel ja koosviibimistel sõprade ringis võtab rõõmuga diskoripuldi oma hoole alla, muusikal on väga tähtis roll tema elus (muide, on ka muusika­kooli lõpetanud flöödi erialal). Kord või paar aastas peab kindlasti pääsema mägedesse suusatama, väga meeldib mängida tennist. Tal on kaks tütart, üks lõpetas sel aastal põhikooli, teine gümnaasiumi.

Kohtumised ja jutuajamised Sveniga lubavad aimata uue ja põneva ajajärgu algust SEBE grupis. Soovitan kolleegidele SEBE-st sel suvel puhkamist kohe eriti tõsiselt võtta, et jaksaks Sveniga sammu pidada, sügis tõotab tulla tempokas…

Tartu Ülikool, rakendusmatemaatika 1986-1993; Estonian Business School, rahvusvaheline ärijuhtimine 1997-2000

Töökogemus 01/2003 - 05/2016 Express Post AS, tegevdirektor/juhataja; 09/2000 - 09/2002 Swedbank Eesti AS, Jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja; 08/1994 – 09/2000 AS Estonian Air, Kaubaveo osakonna juhataja

SINU HALB TUJU EI OLE ÕIGUSTUSEKS TEISTE MEELEOLU RIKKUMISEL, SINU ISIKLIKUD PROBLEEMID EI ANNA ÕIGUST SUHTUDA TEISTESSE LUGUPIDAMATULT VÕI MÜRGITADA ÕHKKONDA.

13

JUBA ESIMESE NELJA KUUGA (OKTOOBER – JAANUAR) SÕITIS SOR-IDEGA ÜLE 80 000 REISIJA.

OTT ARUMEEL, Simple Expressi liiniliikluse juht

Simple Expressi SOR-id on reisijate poolt hästi vastu võetud 2015. aasta oktoobris tõi Eesti Buss liinile 11 uhiuut SOR tüüpi bussi. Tellitud bussidel on eriline konfiguratsioon – võrreldes teiste Eesti teedel liikuvate sama mudeli bussidega on meie SOR-ides 3 istmepaari vähem. Sellega on saavutatud suurem jalaruum istmete vahel (juhi seljataguses reas ca 16 cm, uksepoolses istmereas ca 10 cm lisaruumi jalgadele võrreldes standardlahendusega).

Tekst Ott Arumeel | Fotod Hendrik Osula

U

l Ühistranspordihuviline Georg Onoper on tabanud SOR-i Võru Bussijaamas

ued Simple Expressi kaubamärgi all sõitvad bussid alustasid 3. oktoobrist 2015 peamiselt Tartu-Pärnu, Tartu-Võru ja Tartu-Rakvere liinide teeninda­ mist.

Alates 28. jaanuarist lisandus ka Tallinn-Viljandi kaugliin ning tänaseks on SOR-idega teenindatav liinivõrk laienenud juba ka Tallinnast läbi Rakvere Jõhvini välja. Oktoobrikuine SOR busside liinile toomine oli esimene suurem samm selle poole, et meie reisijad saaksid sõita Simple Expressi bussidega kõigi Eesti suuremate linnade vahel. Juba esimese nelja kuuga (oktoober – jaanuar) sõitis SOR-idega üle 80 000 reisija.

Aga miks ikkagi SORid? 2015. aasta kevadel Eesti Bussi kaugliinide tasuvusanalüüsi tehes ­ jõudsime järeldusele, et seoses paljude maa­ inimeste koondumisega linnadesse ei ole meil enam mõistlik sõita päevast päeva väiksematel liinidel suure liinibussiga. Alustasime läbirääkimisi mitme bussitootjaga ja jõudsime üsna kiiresti selgusele, et SOR on kõige sobivam väikebuss meie tingimustes.

Kuna tavalisi silmapaistmatuid SOR tüüpi busse sõitis Eestis juba ennegi, otsustasime, et tahame oma bussides pakkuda midagi enamat. Meie visioon oli üles ehitada SOR-idele toode, mis on atraktiivne, mugav, kvaliteetne ning kõige selle juures ka taskukohane. Ma usun, et see on õnnestunud - ilus kollane värv on pilkupüüdev, buss on reisijatele mugav, bussides on Wifi, elektroonikaseadmete laadimiseks elektripistikud ja roolis toredad kliendisõbralikud bussijuhid. Aga mis peamine, inimesed väärtustavad laia istmevahet, mis on SOR-ides pea sama suur kui Lux Expressi Irizarides.

Tänu ökonoomsetele SOR-idele on õnnestunud meil oluliselt kärpida opereerimiskulusid (kui vanade busside kütusekulu ületas enamasti 30L/100km, siis uute busside kulu on 18L/100km), mis võimaldab ka soodsamaid piletihindu pakkuda.

Tänu heale kooslusele atraktiivsest bussist, meeldi­ vast teenindusest ja soodsast piletihinnast, oleme pea kõigil Simple Expressi suundadel suurendanud reisijate hulka. Võime hinnata SOR-ide turule

toomist positiivseks sammuks.

15

EDU VALEM, MIS SELLE SUURE LEPINGU MEILE TÕI, ON KEERUKAS JA KOOSNEB VÄGA PALJU­ DEST MUUTUJATEST

Foto Startup HUB

TSOLUTIONS ON END KA SISEMISELT IDENTIFITSEERINUD IT ETTEVÕTTENA, SEDA TUNNET JA ENESEMÄÄRATLUST TUGEVDAB MUUHULGAS KA ASJAOLU, ET PEAKONTOR TARTUS ASUB HOONES, KUS ON END SISSE SEADNUD ERANDITULT IT-ETTEVÕTTED NING MIDA ON RAHVASUUS HAKATUD KUTSUMA EESTI SILICON VALLEYKS.

ANDRES BIRNBAUM, Tsolutionsi ärijuht

Tsolutions teekond IT ettevõtteks Möödunud 12 kuud tänasest päevast tagasi vaadates on olnud T grupi IT-äri jaoks suurte muutuste periood. Õigupoolest on keeruline nimetada 12-kuu tagust tegevust IT-äriks, esimesed sammud olid küll tehtud, kuid sisuliselt oli toona tegemist siiski pigem IT-osakonna, kui IT-ettevõttega.

Tekst Andres Birnbaum | Foto Kristi Kamenik

Kuidas ja kuhu on Tsolutions jõudnud täna ning kus ta saab olema aastal 2017?

Kuni 2015. aasta keskpaigani moodustasid T-grupis arendatud Tsolutions toote kasutajate ringi peamiselt

16

Mootor Grupi oma ettevõtted, klientide seas oli ka teisi Eesti bussiettevõtteid, kellest suurem osa siiski väike­vedajad.

Sama aasta alguses kutsuti „paati“ karmis bussiäris karastunud ja suurte kogemustega müügiesindaja Euroo­ pas, kelle kontaktivõrgustik ning ula­ tuslik keelteoskus hakkas kohe looma müügivõimalusi väljaspool Eestit.

Esimesi tulemusi ei pidanud kaua ootama – 2015.a. keskpaigaks sõlmiti esimesed lepingud Karat S-iga (Bulgaa­ ria) ning Hong Kong Tramways nimelise ettevõttega, kelle omanik­firmadeks on suured transpordigigandid Transdev ning RATP Dev. Kuigi nende kahe esi­ mese väliskliendi arenduste rahaline maht oli tagasihoidlik ja ka projektide töösse minek venis 2016.a. algusesse, oli tegemist siiski märgiliselt oluliste sammudega tulevikku silmas pidades.

Eelmise aasta lõpuks oli selge, et väikeste klientide jahtimine võib kujuneda küll tulemuslikuks, kuid T grupi tärkavale IT-äri idule pigem finantsiliselt mitteatraktiiv­ seks kasvukeskkonnaks. Põhjus liht­ ne - aastatepikkuse arendustööna oli ­ Tpiletist alguse saanud Tsolutions tootest kasvanud väga keerukas ning rohkete võimalustega äritarkvara, mida hindavad ja mille kõiki võimalusi suudavad ära kasutada pigem suuremad transpordiettevõtted. Teisest küljest,

olles (bussi)maailma silmis ju täiesti tundmatu seltskond teadmata riigist, nägime suure väljakutsena vajadust tõestada lisaks heale tootele ka suutliku organisatsiooni olemasolu, kel võimekust ajas ning eelarves tarnida kliendile ärikriitilist infosüsteemi. Üleminekueksamit ei pidanud kaua ootama. Proovikiviks sai Prantsuse transpordigigant Transdev, kelleni me jõudsime tänu oma varem mainitud rahvusvahelisele müügimehele.

Transdev otsis turult uut tarkvara­ ­ lahendust oma kaugliinide ärile, et välja vahetada vananenud süsteem, mis oli tugevalt jalgu jäänud uuele nähtusele Euroopa bussiäris – konkurents. Edukal osalemisel Transdevi 2015.a. septemb­ ris välja kuulutatud hankel, mis päädis käesoleva aasta veebruaris sõlmitud lepinguga, rääkis Tsolutionsi kasuks mitu olulist momenti.

Edu valem, mis selle suure lepingu meile tõi, on keerukas ja koosneb väga paljudest muutujatest: 1. Kuigi me ise näeme mõõduka enese­ kriitikaga oma tegemisi hinnates, et nüüdseks 5 aastat ­arendatud ­Tsolutions platvormil on veel palju kohti, mida edasi arendada, oleme saanud tunnetuse, et klientide silmis on siis­ ki tegemist tänasesse turu­ olukorda

väga hästi sobiva m ­ odernse tootega.

2. On põhjust tagasi tulla nende esimeste välisklientide juurde, keda mainisin eelpool - kuigi referentside osas kahvatus Tsolutions enamike konkurentide ees, olid need Transdevi, kui tarkvara hankija kontekstis väga õiged: Hong Kong ­Tramways 50% omanik on just Transdev ning Bulgaaria Karat S on Eurolines alliansi liige, mille üks veduritest on Transdev.

3. Tsolutionsil õnnestus ümber ehitada vahetult hanke eel oma projekti- ning teenuse mudel, mis sai paremini sobituma suurematele klientidele.

4. Meil õnnestus juba hanke faasis leida ettevõttesse ja kaasata pakkumise ettevalmistusse prantsuse keelt kõnelev projektijuht, kellel kaalukas kogemus IT projektijuhina ja kelle roll oli märkimisväärne Tsolutionsi usaldusväärsuse tõestamisel projekti läbiviijana.

juba märkimisväärne osa käibest tulema ­väljastpoolt riigipiire.

Transdevi võit tähendas, et tagasiteed grupisiseseks IT-osakonnaks enam ei ole - Tsolutionsi kujunemine IT ettevõtteks ka organisatsioonilises mõttes võttis suu­ remad tuurid üles käesoleva aasta algu­ ses. Kuigi juba aasta alguseks oli seni üsna väike meeskond pisut paisunud, siis peale olulise lepingu sõlmimist võeti ette ambitsioonikas meeskonna laiendamine. Selleks, et pakkuda kvaliteetset IT-teenust, on vaja katta tervet rida erinevaid rolle, see tähendas Tsolutionsi meeskonnale märkimisväärset laienemisvajadust. Tegeletakse IT ettevõtetele iseloomulike tööprotsesside juurutamisega nii arenduses, kui ka tugifunktsioonides.

Vähem olulisi, kuid terviklikku eduvalemit moodustanud momente oli selles võidus veelgi, mis päädisid pikaajalise koostöö­ lepinguga ühe olulisema kliendiga selles ärisektoris.

Tänaseks on jõutud ligi 40-liikmelise meeskonnani, veel 2015.a. keskpaigas oli see arv alla 10. Töötajate arv, milleni plaanitakse jõuda aasta lõpuks, peaks olema see kriitiline mass, mis katab ära kõik elutähtsad rollid ja samal ajal on olemas ka organisatsioonisisene asendus kõigile spetsialistidele.

Sellega mehitatakse ka struktuur, mis toetab meeskonna skaleerimist lähemas või kaugemas tulevikus.

Tsolutions astus oma arengus edasi väga pika sammu ja võib öelda, et sealtmaalt on tegemist juba IT-ettevõttega. Kui 2015. aastal tuli veel lõviosa käibest Mootor Grupi oma ettevõtetelt, siis 2016. aastal saab

Kiire kasvamise juures on loomulikult arvestatavaks väljakutseks, kuidas kõik need uued liitunud inimesed Tsolutionsi toote kompetentsi osas viia samale tasemele tuumik­ meeskonnaga, kuid see on möödapääsmatu

järelkasvu tekkimiseks ja sellega peab tegelema vaatamata teadmisele, et mõnda aega tuleb lõivu maksta üldise tootlikkuse arvelt.

Toodete ja teenuste portfelli osas võib lugeda 2015. aastat otsingute aastaks, mis on üsna tüüpiline alustavatele ettevõtetele, kes alles otsivad oma identiteeti. Oleme jõudnud seisu, kus fookus on selgelt kitsamaks tõmmatud - prioriteet on Tsolutionsi kaugliiklusele suunatud ­ tarkva­ra­lahendus. Töö käib jätkuvalt ka Jiffi ideega, mille läbimurret esi­ mese refe­rentsi näol võiks oodata 2016. aasta lõpus ning edu rahvusvaheli­ses plaanis millalgi 2017. aastal.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ­Tsolutions on võtnud kindla kursi iseseisvaks IT ettevõtteks kasvamisele. Kui vaadata veidi kaugemasse tulevikku, siis 2017. aasta lõpuks peaks välisklientide osakaal moodustama juba üle 80% kogukäibest.

Hoogne müügitöö on jätkunud ja Transdevi leping taskus aitab sellele kõ­ ­ vasti kaasa, seega loodetavasti on põhjust juba lähiajal tulla välja veel mõne suure töövõiduga.

Tsolutions on end ka sisemiselt identifitseerinud IT ettevõttena, seda tunnet ja enesemääratlust tugevdab muuhulgas ka asjaolu, et peakontor Tartus asub hoones, kus on end sisse seadnud eranditult ITettevõtted ning mida on rahvasuus hakatud kutsuma Eesti Silicon Valleyks.

17

SEAKATK PANI MEID CARGOBUSIS MÕNUSALT PINGUTAMA. MÕTLESIME VAID MÕNE PÄEVAGA VÄLJA JA RAKENDASIME TÖÖSSE ERILAHENDUSE. KRISTIINA KEELMANN, Tsolutionsi tugiüksuse juht

KADRI JOHANSON, Cargobusi tegevjuht

Et IT-firmaks kujunedes ka meeskonnaks kasvaksime Tekst ja fotod Kristiina Keelmann

S

el kevadel kasvas meie arendusmeeskond lühikese ajaga nii palju, et pea iga nädal võis kontoris märgata mõnda uut nägu. Eelmisel aastal kahe käe sõrmedel üles loetud töötajatest on kasvanud välja enam kui kolmekümneliikmeline tiim, kelle ülesandeks on viia Tsolutionsi tarkvara vastavusse meie rahvusvaheliste klientide soovidega.

Uute tulijate sisseelamise toetamiseks ja kiirendamiseks ning vanade olijate uue energiaga sütitamiseks korraldasime Tartus meeskonnaürituse.

Alustasime kaasahaarava orienteerumismänguga Loquiz, mis pani proovile iga meeskonna reageerimiskiiruse ja teadmised kuldvillaku stiilis küsimustega. Tänu esmaklassilisele tiimi­liikmele Keityle õnnestus minu tiimil võit koju tuua. Tartu tänavatest väsinuna jätkasime õhtut Lodjal. Päikeseloojangus Emajõel kulgedes nautisime Ülikooli Kohviku maitsvat pada ning Andres Osula põnevaid kodukootud napse.

Tuur Emajõel kestis paar tundi ning sinna sisse mahtusid mitmed tervitajad kaldapealselt, palju ilusaid vaateid ning mis kõige olulisem – tööpäeva pingetest lahtilaskmist ning suhtlust töökaaslastega kõige põletavamatel igapäevaelu teemadel.

Panime õhtule punkti kontoris, kuulates head muusikat ning pidades maha senistest ägedaima lauatennise turniiri. Võitjatiitli mängisid kätte Martin ja John, kes suutsid alistada ka kõige kõvemaid mängijatepaare.

Kevad on suurepärane aeg vabas õhus meeskonnaürituste korraldamiseks ning Tartu pakub selleks hulganisti toredaid võimalusi. Kiire kasv ning uued töötajad on toonud meie tööpäevadesse palju rõõmu, jääb vaid loota, et see kasv ei pidurdu!

18

Kuidas meid seakatk tabas Ühel vihmasel septembrikuu õhtul tegin aurava tassikese teed ning kerisin end tugitooli päevauudiseid vaatama. Hetk hiljem pidin aga oma teekese suure ehmatusega peaaegu maha pillama, kuna uudistest teatati, et Vetamet peab vedaja Cargobusi välja vahetama, kuna me ei saavat seakatku proove veetud.

T

ule taevas appi... Veterinaar- ja Toiduamet on Cargobusi klient olnud alates aastast 2003 ja nüüd siis peale 15-aastast sujuvat koostööd järsku kogu Eesti kuuleb, et Cargobus ei saa hakkama. Minu uurimine tuvastas, et ajakirjandus ja intervjuee­ritav olid üksteisest mööda rääkinud ning lisaks oli uudis­tesse pandud vaid mõned kontekstist välja­rebitud sekundid. Neelasin hapu pilli alla, saatsin laiali õiendused, rahustasin maha murelikuks muutunud kliendid ning asusin asja uurima.

Kiirelt selgus tõde ja keeruline hetkeolukord. Seakatk tabas Eestit valusalt.

Puutumata jäid katkust vaid saared, ptüi-ptüi-ptüi. Ja katk esitas senitundmatuid väljakutseid nii Vet­ameti juhtkonnale, töötajatele ja laboritele kui ka sea­pidajatele, jahimeestele ning Cargobusile. Seakatku proovide transpordi­ tingimused ja nende tagamaad on omamoodi huvitavad. Metssea jahte korraldatakse samaaegselt, enamasti laupäeviti, kõigis Eesti piirkondades. Jahid algavad hommikul ja lõpevad õhtupoolikul. Seda, kas ja keda ja kui palju lastakse, ei tea mitte keegi ennustada.

Kui aga las­ takse metssiga, siis temalt võetud proov tuleb võimalikult kiiresti labori poole teele saata. Kõik proovid peavad Tartu laborisse jõudma hiljemalt püha­päeva hommikul kell 10:00.

Proov hoolikalt võetud ja pakitud, peab autojuht kiirelt metsast välja seiklema ning proovi üle andma. Tegelikult tahaksid jahimehed peale võidukat jahti aga pigem trofeepilte teha, peatuskoha sauna küdema panna ja meeldivat õhtut alustada, aga see selleks.

Kokkuvõttes kõlas meie ees seisev logistiline ülesanne järgmiselt: vaja on korraldada väga kiired ja täpse täht­ ajaga veod Eesti kõigist piirkondadest laupäeva õhtul või öösel. Eeltellimusi keegi teha ei oska – igalt poolt võib saadetisi tulla või ka mitte tulla. Lahendus tuli leida kiirelt, kuna teema oli jaole saamise hetkeks juba „kuum kartul“.

Välja tuli mõelda ja paika panna nutikas, optimaalne ja kulumõistlik transpordilahendus. Peamurdmist alustasime sellest, et millistes maakondades

suudame veoteenuse toimima panna liinibusside ja esinduste abiga. Paljud meie esindused on ju laupäeviti su­ letud ja ka Tartus lõpeb töö kella 16-st.

Pidime palkama nii-öelda valvekulleri, kes bussidele pandud proovid Tartus maha võtab ning need laupäeva hilisõhtul laborisse sõidutab. Sel kombel saime katta ligikaudu pool Eestit, mis oligi justkui pool võitu. Teise poole seljatamiseks arvutasime välja kullerringid. Ka nendega oli piisavalt väljakutset, kuna kohalikud veterinaarkeskused samuti suletakse. Sobilikud ajad ja veod saime lõpuks klappima 2 kullerringiga.

Vahetasime kõigi keskustega kontaktid ning enamasti sai kuller alles peale Tartust väljasõitu viimase info oma täpse marsruudi osas. Need punktid, kus jahimeestele jahiõnn ei naeratanud, need jätsime marsruudist jooksvalt välja. Viimase sammuna sai labori valvur tähtsa lisaülesande järjest saabuvatelt kulle­ ritelt kõik hilised proovid vastu võtta.

Seakatk pani meid Cargobusis mõnusalt pingutama. Mõtlesime vaid mõne päevaga välja ja rakendasime töösse erilahenduse. Ehitasime kii­ relt valmis väga mitmest lülist koosneva ja paljudest osapooltest sõltuva ajakrii­tilise veoteenuste ahela. Saime olla keerulisel hetkel riigi jaoks vääriline partner.

Ja imekombel said ka meie logistikud kartustest hoolimata puhkepäevi pidada. Tahaks kohe naljaga pooleks lisada siia loetellu, et seljatasime seakatku, aga see oleks juba ilmselge liialdus. Ühesõnaga tegime kõike seda, milleks oleme loodud - ­ Cargobus lahendas transpordi­ülesande.

19

Buslandi MAREK METSIS müügimees-müügimehele vestluses

B Muljeid Kortrijki bussimessilt Belgias, 16.-21.10.2015 Mootor Grupp juhtiva transpordiettevõtete grupina on külastanud Busworldi messe juba aastaid. Üldjuhul on bussiala uuendustega tutvumas käidud päris suure delegatsiooniga – pea kõigist grupi ettevõtetest on inimesi messikülastajate seas olnud. Ka sel korral, 2015. aasta messil, oli osalejate hulk Mootor Grupist päris suur – 28 bussihuvilist.

Tekst Lauri Rinta-Kanto | Fotod Kristiina Keelmann

20

usworld mess Kortrijkis toimus suurel messialal, kus paiknes mitmeid omavahel ühendatud suuri näitusehalle. Eksponeeriti sisuliselt kõike, mis seostub bussiliiklusega, 411 ettevõtte tooted ja teenused 36-st erinevast riigist. Esitleti busse suurtest lõõtsja korrusbussidest linnaliinibussideni, midi- ja minibussideni, varuosade tarnijate ning ühistranspordi teenuste ja tarkvaralahenduste pakkujateni välja. Oli kõike ja kõigile, ülikülluslikult.

Messi väljapanekute uudistamiseks tuli varuda päris mitu päeva, kui oli soov kõik pakutav üle vaadata.

Eksponeeritud oli rohkelt variante korrus­ b ussidest. Euroopas on kaugliikluse turg regulatsioonidest vabanenud ja avatud on üsna palju uusi kiir­b ussiliine. Sageli on neis trumbina esile toodud sõiduvõimalus kahel kor­ rusel. Enim tähelepanu pälvisid kahe­ kordsetest bussidest ligi 4 meetri kõrgused Setra, VanHool, VDL või Neoplan marki luksusbussid. Reisijate jaoks nende busside pakkumised teineteisest väga silmatorkavalt ei eri­n enud. Meile, professio­n aalidele,

oli busside välisilmes kauneid üksik­ asju, tõeliselt suuri klaaspindu ja erilisi ruumi­lahendusi. VDL Futura bussis oli lausa 96 istekohta!

Veel jäi silma elektribusside võimas turundus ja esitlus. Uudistamiseks oli välja toodud nii hübriid-, kui ka täis­ elektrilahendusi. Volvo ja VDL pak­ kusid klientidele proovisõitu tänavatel täiselektribussiga. Sõit nende bussidega oli tõepoolest väga vaik­ ne, kuid häirivaks teguriks osutus soojendus­p uhur istmete all, selle vaigistamiseks ei ole paraku ka kaasaegsete mudelite puhul leiutatud midagi uut. Jõuülekanne ja akutehnika on küll edasi arenenud, kuid ikka veel ei saa pikka sõitu teha ilma akusid laadimata. Seevastu laadimisaega on suudetud märkimisväärselt lühendada – piisab ligi 5-minutilisest laadimisest liini lõpp-punktis. Alternatiivina elekt­ ri kasutamisele pakuti ka kaasaegseid diiselbusse EURO6 mootoritega, loomulikult olid jätkuvalt pakkumisel ka gaasibussid.

VEEL JÄI SILMA ELEKTRIBUSSIDE VÕIMAS TURUNDUS JA ESITLUS. UUDISTAMISEKS OLI VÄLJA TOODUD NII HÜBRIID-, KUI KA TÄISELEKTRILAHENDUSI.

Busside keretehnikas tuleb esi­ le kergus - alumiinium ja erilised

21

Numbrid ja faktid: Busworld on Belgias bussimesse korraldanud juba üle 40 aasta. Igal teisel aastal kohtub bussirahvas Kortrijkis.

Viimasel, 2015. aasta sügisel toimunud messil tehti kõikide aegade kü­ lastajate rekord. Kuuel messipäeval külastas messi ligi 35 000 bussihuvi­list 118-st riigist. Üle 400 ettevõtte esit­ les oma tooteid messi külastavatele bussiala professionaalidele. Busworld korraldab bussimesse ka Hiinas,

LAURI RINTA-KANTO, Mootor Grupi hea sõber Soomes

KLIENDI ELEKT­ ROONIKASEADMETE LAADIMISE VÕIMALUST USB-PISTIKUST ISTEKOHA JUU­ RES NÄEB JÄRJEST ROHKEM, MEEDIA­ SEADMED HAKKAVAD MUUTUMA ”STAN­ DARDIKS” - SÕIDU AJAL VÕIB VAADATA FILME, UUDISEID VÕI OLLA SOTSIAALMEEDIA KANALIL.

22

k­omposiidid tõrjuvad välja traditsioonilisi raskemaid konstruktsioone.

Kergus toob kütusesäästu ja võimaldab suu­ r endada ”kasuliku koorma määra”. Hõõglambid asenduvad LED-lahendustega nii bussi sees kui väljaspool, ka Xenon-tuled sõidutuledes asenduvad LED-tuledega.

Märgatavamaid muutusi tehakse bussi välises disainis - bussi esi- ja tagaosa silmatorkava­ m aks muutmisel.

Sageli ei ole need disainiuuendused ülearu praktilised puhtuse hoidmise ja avariiremondi vaatenurgast. Disain näib kulgevat praktilisusest eespool.

Mida uut paistis reisijatele? Ei midagi erilist. Kliendi elektroonika­ seadmete laadimise võimalust USB-pistikust istekoha juures näeb järjest rohkem, meediaseadmed hakkavad muutuma ”standardiks” - sõidu ajal võib vaadata filme, uudiseid või olla sotsiaalmeedia kanalil. Klientide aja sisustamiseks pakutakse ka navigeerimist ehk reisi kulgemise jälgimist. Vanamoodne kaasreisijaga sõidu ajal vestlemine näib olevat juba nii ”eilne päev”, et selleks enam võimalust sisuliselt ei jäetagi.

Mugavus suureneb läbi istekohtade ergonoomika ja disaini paranemise, ainulaadset interjööri luuakse eriliste värvide ja materjalidega. Reisijate salongi soojendus ja ventilatsioon on

Venemaal, Indias ja Türgis, tulevikus ka Lõuna-Ameerikas.

Nõudlus bussimesside järele on suur - maailma elanike arv kasvab jätkuvalt ja ühistranspordi turud laienevad üle rahvusvaheliste piiride. Busside tootjad ei piira end riigipiiridega ja otsivad partnereid globaalselt. Aastal 2015 valmistati kogu maailmas ligi 525 000 bussi, aastal 2018 toodetakse busse juba suurusjärgus 600 000.

Jalga puhkavad RAIN KÄIT Buslandist ja KRISTIINA KEELMANN T grupist

ikka endistviisi lahendatud. Bussi­ juhi käsutusse koguneb endisest enam automaatseid ja digitaalseid näitajaid. Osa neist lisab märkimisväärselt turvalisust, kuid kogu selle elektroo­ n ilise terviku haldamiseks tuleb õppida ”mitme pintsliga maa­ lima” – bussijuht peab olema võimeline multitaskin­ g uks. Varasemate bussidega võrreldes ei märka klient enam ei käigukangi liigutamist ega ka mootori asukohta. Käsitöö hõnguline stiil on asendunud tööstuslikult too­ detuga.

Busside iludusvõistlusel anti ECW (European Coach Week) kaunima bussi auhind sel korral Daimler Setra Topclass S516 HDH’le. Minu meelest oleks ka Neoplan korrusbuss väärinud medalit, vähemalt salongi eest. Kõige oodatum margiuuendus ja kogu messi suurim hitt oli kahtlemata Irizari uus i8 kaugliikluse buss.

Hispaanias ilmselgelt osatakse teha kauneid ja eristuvaid busse - see buss oli ühtviisi ilus nii silmale vaadata, kui mugav istudes. Tänaseks on need bussid juba Lux Expressi värvides ­ E esti teedel sõitmas ja küllap Luxi kliendid kinnitavad minu messimuljeid i8-st.

KÕIGE OODATUM MARGIUUENDUS JA KOGU MESSI SUURIM HITT OLI KAHTLEMATA IRIZARI UUS I8 KAUGLIIKLUSE BUSS. HISPAANIAS ILMSELGELT OSATAKSE TEHA KAUNEID JA ERISTUVAID BUSSE - SEE BUSS OLI ÜHTVIISI ILUS NII SILMALE VAADATA, KUI MUGAV ISTUDES.

23

NÄITEKS TEGELEB ­­T ­GRUPP­ HETKEL TALLINNA JA ­TARTU BUSSIJAAMADES MUGAVA JA TURVALISE „PARGI JA ­REISI“ PARKIMISTEENUSE VÄLJA­TÖÖTAMISEGA NING ÜHIS­TRANSPORDI ALASE TEABE KÄTTESAADAVUSE ­PARANDAMISEGA. LÄHIAASTATE PERSPEKTIIVIS NÄEN, ET AASTAKS 2020 ON ­ T GRUPP ARENENUD BUSSIJAAMADE VÕRGUSTIKU KÄITAJAST KAUGBUSSILIIKLUST TOETAVATE INFO- JA MOBIILSUS­ LAHENDUSTE ­PAKKUJAKS.

INGMAR ROOS, T grupi infrastruktuuri teenuste ärijuht

gustiku taustal tasuks lahti mõtestada, mis on tänapäeval bussijaama funktsioon reisiteenuse toetamisel.

Bussijaama roll kaasaegses bussiliikluses Eelmisel aastal täitus 50 aastat Tallinna Bussijaama tegutsemise alustamisest tänases asukohas ja hoones. Lisaks väärika juubeli tähistamisele on möödunud aasta T grupi jaoks märgilise tähtsusega ka seetõttu, et kasvasime ümber Eesti suurima bussijaama käitajast suurimate bussijaamade võrgustiku käitajaks.

Tekst Ingmar Roos | Fotod Kristi Kamenik

Täna korraldab T grupp bussijaamateenuseid Tallinna, Tartu ning Rakvere bussijaamades. Väheoluline ei ole ka see, et Cargobusi esinduste kaudu pakutakse piletimüügi ja infoteenuseid veel üheksas maakonnakeskuses. Soliidse asukohtade võr-

24

Tavapärase käsitluse kohaselt on bussijaam koht, kus on ootesaal, väljuvate ja saabuvate busside peatused, infostend ning kus müüakse pileteid väljuvatele bussidele. Sarnase betooni ja inventari keskse definitsiooni annab bussijaamale ka vaid mõne aasta tagune Euroopa Liidu õigusakt, mis käsitleb sõitjate õigusi bussijaamades. Need bussi­ jaama defineerivad tunnused on bussijaama külge kleebitud ajal, mil info ei liikunud tänasel viisil ning enamus pileteid müüdi bussijaama kassadest. Vana mudeli juurde kuulus ka see, et bussijaama oli vaja saabuda aegsasti enne bussi väljumist, sest hiljem jõudes olid piletid juba välja müüdud. Seega oli bussijaamast oma reisiteekonna alustamine sõitja sunnitud vajadus, mitte eelistatud valik.

Tänases olukorras eelistab aina rohkem reisijaid pileti ostmiseks elektroonilisi müügikanaleid.

Bussijaama kassadest müüdavate piletite osakaal moodustab ca 30% kõikidest müüdud pileti­ test ning enamikul populaarsematel ekspress­liinidel on peatused ka suu­ remate keskuste ääre­ aladel. Pileti

ostmise alternatiivide puudumisest tingitud reisijate voo garanteeri­mise funktsioon on selle tulemusena bussijaamadelt ära langenud. Tänases olukorras tuleb osata kujundada bussijaama kui reisi­keskkonda sellise vaatega, et pakutav teenuste pakett oleks ka ilma piletimüügiteenuseta piisavalt sisukas, et tuua bussijaama reisijaid ning genereerida seeläbi turgu bussi­ vedajatele.

Turu genereeri­misest saame mõis­ tagi rääkida vaid juhul, kui tekib uusi reisijaid. Olemas­ olevate reisijate Vana-Pääsküla või Pauluse peatu­ sest Tallinna või Tartu bussijaama meelitamine bussidesse sõitjaid ­juurde ei too.

Bussijaam peab oma teenuste kvaliteedi, nende reisijate vajadusele vastavuse ja keskkonna mugavusega pakkuma sõitjale sellist lisandväärtust, mis ei ole üksnes piisav, et sõitja eelistaks bussijaama läbimist linna servas asuvale nõudepeatusele, vaid mis tõstab kogu reisiteekonna kvaliteeti ka potentsiaalse reisija jaoks ning toob rohkem reisijaid bussidesse.

Eelnevalt väljendatud mõte, et bussijaama teenused peavad ka ilma piletimüügiteenuseta olema piisavalt sisukad reisijavoogude

bussijaama toomiseks, ei tähenda, et ma prognoosiksin piletite kassamüügi täielikku kadumist. Usutavasti jääb piletimüük veel pikaks ajaks suuremate bussijaamade üheks oluliseks teenuseks, millel on kindel kasutajaskond.

Samas ei saa mööda vaadata sellest, et kassast pileteid ostvate sõitjate arv on jätkuvas languses ning vajab majanduslikult tasuval viisil jätkamiseks ümber­ korraldusi – näiteks piletikassadele mitmekesisema funktsiooni leidmine läbi erinevate lisateenuste müügi. Sellel põhimõttel oleme õigupoolest väiksemates kohtades juba aastaid tegut­ senud, kuivõrd Cargobusi esindustes toimib piletimüügiteenus üksnes tänu piletimüügi ja pakiveoteenuse koos osutamisele.

Milline peaks siis olema siiski see maagiline teenuste pakett, mis mitte ainult ei too olemas­ olevaid reisijaid bussijaama, vaid aitab kaasa ka uute reisijate bussidesse tulekule?

Minu hinnangul on retsepti kõige olulisem komponent märksõna „väldi ebameeldivat“. Võib kõlada vähe­ ambitsioonikalt, kuid see kehtib nii tänaste bussireisijate säilitamisest, kui ka autokasutajate bussidesse toomisest rääkides. „Väldi ebameeldivat“ tähendab seda, et kogu bussijaama reisiteenuste ahel on niivõrd läbimõeldud teenus-

disaini ja hea teeninduskvaliteediga kaetud, et sõitja ei saa siit mitte ühtegi halba emotsiooni. Koristamata tualett­ ruum, talumatult pikad kioski järjekorrad, segaselt esitatud informatsioon, parkimisvõimaluse puudumine ja veel tuhat väikest asja – kõik need kujundavad reisija emotsiooni bussijaama ja bussitranspordi kui terviku osas. Siin on oluline ära tunda, et ka sellised teenused, mida bussijaamas osutavad siin enda äri ajavad rentnikud või meie alltöövõtjad, on siiski osa bussijaama teenuste kogupaketist ning sealt saadav emotsioon mõjutab reisija rahulolu bussitranspordi suhtes. „Väldi ebameeldivat“ põhimõte ulatub kaugemale, kui bussijaamas koha­ peal osutatavad teenused. Kui potentsiaalne reisija kaalub, kas kasutada bussi ühe osana oma mobiilsusvajaduse rahuldamisel, siis hindab ta seda peamiselt selle põhjal, kui (eba)mugav, kiire ja turvaline on bussiga reisimine võrreldes auto kasutamise või muude kättesaadavate alternatiividega. Neid valikuvõimalusi võrdleb potentsiaalne reisija alates oma teekonna alguspunktist kuni sihtkohani ning üldjuhul hinnatakse vastuvõetamatult ebamugavaks mitte bussiga reisimist, vaid bussijaama/ bussile jõudmist ning bussijaamast sihtpunkti jõudmist. Selle ebamugavuse vähendamiseks lahenduste pakkumine on bussijaama operaatori väljakutse ja

ärivõimalus. Tpilet.ee veebikeskkonna kaudu pakutav ning Tallinna ja Tartu bussi­ jaamades pakutav taksotransfeeri teenus on hea näide teenusest, mille abil on bussiga reisimisega kaasnevat ebameeldivust välditud. Usun et tegemist on suurepärase teenusega, mida peaksime tulevikus veelgi ergutama nutika turundusega, kuid võimalusi bussijaama jõudmise ja siit edasi liikumisega seotud ebamugavuse vähendamiseks on mõistagi rohkem.

Näiteks tegeleb T grupp hetkel Tallinna ja Tartu bussijaamades mugava ja turvalise „pargi ja reisi“ parkimisteenuse väljatöötamisega ning ühistranspordi alase teabe kättesaadavuse paranda­ misega.

Selleks, et T grupp suudaks ka edaspidi tegutseda Eesti bussi­ jaamade võrgustiku oskusliku käitajana, ei saa me jääda üksnes bussi­ liikluse keskseks, vaid otsida tuleb võimalusi, kuidas siduda rei­sija jaoks sujuvamalt kokku bussitransport muude liikumis­viisidega. Tuleb leida need osad sõitjate teekondadel, mida teised teenusepakkujad ei ole pii­ savalt hästi lahendanud ja neid oskuslikult korraldades tõsta bussiga reisimise atraktiivsust. Lähiaastate perspek­tiivis näen, et aastaks 2020 on ­Tgrupp­arenenud bussijaamade võrgustiku käitajast kaugbussiliiklust toetavate info- ja mobiilsuslahenduste pak­kujaks.

25

Bussijaama 50. juubeli pidustused

Bussijaama piduliku vastuvõtu fotode autor KRISTI KAMENIK Üks tore ja tähtis sündmus, mis „Mootori“ kaante vahel veel kajastamist ei ole leidnud, on möödundsuvine suursündmus – bussijaama 50. sünnipäev, mida tähistati lausa mitme kuu jooksul erinevate üritusega. Muuhulgas piduliku vastuvõtuga Bussijaama kohvikus, bussijaama ajalugu tutvustava väljapanekuga ooteplatvormidel, üllatuskontsertidega ootesaalis, uunikumbusside eksponeerimisega bussijaama territooriumil, Signe Kivi ja Eve Kaski fotonäitusega Eesti bussiootepaviljonidest, isegi diskoga bussijaama ootesaalis.

Disco galerii: erakogu

26

27

AS-I LUX EXPRESS VASTU­VÕTULE TALLINNAS SAABUSID VENEMAA FÖDERATSIOONI SUURSAADIK ­ALEKSANDR PETROV JA TALLINNA LINNA­PEA KOHUSETÄITJA TAAVI AAS

Tallinn-Peterburi liini juubel: ajalugu teenib tulevikku 8. mail 1956 saadeti marsruudile Tallinn-Leningrad esimene autobuss. Vaevalt küll mõtles toona keegi, et just nimelt sellele liinile on määratud siduda aastakümnete kestel kaht linna ja muutuda ajapikku peamiseks transpordisillaks, mida kasutavad aastas sajad tuhanded inimesed.

Tekst Maksim Volkov, Mootor Grupi Venemaa suunaliste projektide juht | Fotod Tallinnas Teet Malsroos, Peterburis Konstantin Sednev

Tõepoolest, sellel marsruudil ei ole lennuk, rong ega praam suutnud bussiga konkureerida. Enamgi veel, aastate kestel on bussiühenduse teenuste kvaliteet järjest paranenud ja pilet on praegu enam-vähem igale reisi­huvilisele taskukohane.

Tallinna-Peterburi liini ajalugu on alati olnud tihedalt seotud kohalike ja ülemaailmsete sündmustega. Näiteks sõjajärgne sotsialismileeri koostöö tõi liinile Ungari autobussid Ikarus, mis sõitsid Eesti pealinna ja Venemaa

28

k­ ultuuripealinna vahel mitu aasta­ kümmet. Sotsialistliku bloki lagunemine ja turumajandusele üleminek soodustasid Lääne-Euroopas toodetud busside kasutusele­võttu. Algul olid need pruugitud, hiljem juba ka uued.

1980. aastate ajalooliste dokumentide hulgast võib leida sõiduplaani kooskõlastamise protokolli seoses ­Eesti üleminekuga oma, s.t Moskva ajast erinevale vööndiajale. Nõnda sai sellest üle­ minekust üks samm, mis viis meie riigi iseseisvuse taastamiseni.

Ei ole üllatav, et Tallinna-Peterburi liini juubeliüritused äratasid suurt huvi nii meil kui ka idanaabrite juures.

AS-i Lux Express vastuvõtule T ­ allinnas saabusid Venemaa Föderatsiooni suur­s aadik Aleksandr Petrov ja Tallinna linna­p ea kohusetäitja Taavi Aas, sama­ sugust üritust Peterburis külastasid Eesti peakonsul Viktoria Tuulas, Vene riigiettevõtte Passažiravtotrans peadirektor Andrei Lõzin ja teised ameti­ isikud. Mõlemat üritust täiendasid teemaekskursioonid ja retrobusside näitused.

Eraldi märkimist väärib eriline sündmus, mis toimus pidude vahel T ­ allinnas ja Peterburis. Liini juubeli auks sõitis korraga kuus meie Timeless Buses retrobussi Tallinnast Peterburi, tehes teel peatusi selle marsruudi kõige esimese sõidu­ p laani järgi: R ­akveres, Jõhvis, Narvas ja ­K ingissepas.

Kõigis linnades võttis retrobusside kolonni vastu suur rahvahulk, kes soo­ vis ajalugu sõna otseses mõttes käega katsuda. Huvitav oli see, et vanemad inimesed tuletasid rahulolevalt meelde oma noorusajast pärinevaid Ikarusi, noorematele külastajatele pakkusid aga palju suuremat huvi 1950. aastate ja 1960. aastate alguse bussid ZIS 127, Ikarus 55 ja Ikarus Lux. Ei näe ju iga päev muuseumieksponaate vabalt ­linnade vahel sõitmas!

29

HOOLIMATA SELLEST, ET SIIN VÕIS NÄHA KÜMNEID VANU AUTO- JA TROLLIBUSSE, TRAMME JA SÕIDUAUTOSID, OLID MEIE „VANURID“ KA PA­ RAADIL TÄHELEPANU KESKMES.

Kogu teekonna kestel võis näha ­ ämmingus möödujaid, kes otsisid kähku h välja telefoni ja asusid pildistama just nagu ajamasinast üksteise järel teele ilmuvaid busse. Õnneks saadi hakkama ilma tehniliste probleemideta. Selles on suur teene neil, kes „vanureid“ iga päev hooldavad ja hoia­ vad neid täies sõiduvalmiduses isegi nii pikkadeks reisideks. Retkel osalejatele jäi kindlasti meelde hetk, kui ZIS 127 suu­ rendas Peterburi suurel ringteel kiirust peaaegu 100 kilomeetrini tunnis ja möödus võidukalt signaali andes hõlpsalt kogu kolonnist!

Eesti suurde delegatsiooni kuulusid bussiliikluse veteranid, kes jagasid väsimatult mälestusi, kuidas nende ajal reisida oli, milliste raskustega tuli kokku puutuda, milliseid kurioosseid juhtumeid tuli nende pikas praktikas ette. Venemaa üritustel oota­s id meie veterane Peterburi kolleegid, kellega jututeemadest puudust ei tulnud.

Peterburis osalesid meie retrobussid, aga ka uusimad Lux Expressi bussid Irizar i6 ja Irizar i8 kahel üritusel. Reedel, 20. mail esitleti meie tehnikat kesklinnas­

30

LIINI JUUBELI AUKS SÕITIS KORRAGA KUUS MEIE TIMELESS BUSES RETROBUSSI TALLINNAST PETERBURI, TEHES TEEL PEATUSI SELLE MARSRUUDI KÕIGE ESIMESE SÕIDUPLAANI JÄRGI: RAKVERES, JÕHVIS, NARVAS JA KINGISSEPAS.

­­ Sennaja väljakul hoone kõrval, milles asus 60 aastat tagasi toonase Leningradi esimene autobussijaam. Hoone, mis oli möödunud sajandi 1950. aastatel arestimaja, sisustati ümber bussijaamaks ja hakkas kandma nime Bussijaam nr 1. Muide, just sellepärast nimetatakse Obvodnoi kanali lähistel asuvat bussijaama, kuhu praegu saabuvad ja kust väljuvad TallinnaPeterburi bussid, Bussijaamaks nr 2.

Päev hiljem, 22. mail osalesid Tallinna ajaloolised autobussid Peterburi ülelinna­ lisel retrotehnika paraadil. Hoolimata sel­ lest, et siin võis näha kümneid vanu autoja trollibusse, tramme ja sõiduautosid, olid meie „vanurid“ ka paraadil tähelepanu keskmes. Terve päeva kestel leidus lakkamatult soovijaid, kes tahtsid bussidesse siseneda, istuda korraks salongis ja teha mälestuseks foto. Pärast ürituse lõppu jõudsid retrobussid õnnelikult Tallinna tagasi.

Jääb üle vaid rõõmu tunda, et meie ühi­ ne ajalugu võib tekitada nii palju positiivseid emotsioone, lubab meenutada vaid parimat, heita ootusrikka pilgu tulevikku ning näha koostöö ja ühise tegutsemise perspektiive!

31

Hugo Osula: „Hea asja nimel kannan ka rotikõrvu!

Jaanireede Tallinna bussijaamas Tekst ja fotod Ulvi Pärnamaa

22. juuni oli bussijaamas rahvarohke juba hommikust saati. Sagimist jagus nii ootesaali, kui perroonidele, arvestatava reisijate hulgaga sõitsid järjest minema isegi need bussid, mis üldjuhul vaid käputäie reisijaid pardale võtavad.

Tekst Ulvi Pärnamaa | Fotod Rain Pärnamaa

2. juunil toimus järjekorras juba 15. heategevuslik kontorirottide jooks Rat Race. Mootor Grupist osales sel korral lausa 2 meeskonda: kontserni peakontori meeskond Tallinna jooksul, Luxi kontorirotid Pärnu etapil. Üritust korraldav JCI ehk Ettevõtlike Noorte Koda annetas selleaastastest osalemistasudest kogunenud summa I tüübi diabeeti haigestunud lastele insuliinipumpade ostmiseks.

Osulatele ei ole see heategevusjooks esmakordne diabeedilaste toetamise üritus – juba jõuludest saati kannab üks 3-aastane diabeetik Tiiu ja Hugo poolt ostetud kõige kaasaegsemat insuliinipumpa.

Ühtäkki sammusid bussireisijatest pungil ootesaali soliidsed härrased Mootor Grupi rinnamärgiga ülikondades. Need olid Vikero meesansambli laulumehed, kellele bussijaama hoone on kujunenud koduseks kogunemise ja harjutamise kohaks.

Kuna Vikero algkoosseisus olid endised bussijuhid, osa ka tänases koosseisus laulvatest muhedatest ja elurõõmsatest härrastest on endised bussi­ juhid, on nende toredat koostegutsemist juba aastaid toetanud ­Mootor Grupp. Need mehed on alati esinema oodatud kõigile meie üritustele, lustiga on nad laulnud ka sel aastal kõigil bussijaama tähtsündmustel.

Täna tulid nad alla ootesaali, et mitte harjutada ainult isekeskis kontori poolel, vaid rõõmustada ka bussijaama külastajaid ootesaalis, saates sel pühade-eelsel päikselisel päeval inimesi reisile kaunite laulude ja südamlike pühadesoovidega.

Galerii: Mootor Grupi „kontorirottide“ meeskond koosseisus Hugo Osula, Tiiu Osula, Berit Osula, Maksim Volkov ja Ulvi Pärnamaa.

32

33

Robotid tuleviku lahinguväljadel Kokkuvõte Milremi juhi Kuldar Väärsi ettekandest Taiwanis Taipeis mainekal tehnoloogiakonverentsil InnoVEX, mis peeti Aasia suurima IT messi Computex raames.

Tekst Kuldar Väärsi | Fotod erakogu

PIKAS PERSPEKTIIVIS EI OLE PIIRANGUKS MITTE TEHNOLOOGIA, VAID MEIE VÕIME JA VALMIDUS SEDA ­RAKENDADA.

34

Inimelu on kõige kallim vara, mida r­iigid lahinguväljale saadavad. Kahjuks on see olnud paratamatus, et sõda tähendab paljude sõdurite eludega riskimist. Kas see võib muutuda?

Kas tulevikulahinguväli toob endaga kaasa lihtsalt suuremad relvad, raskemad ja paremini soomustatud sõidukid ning hulgaliselt nutividinaid sõdurile?

See on kindlasti üks arengusuundasid, mida me veel lähiaastatel näeme. Kuid algamas on ka hoopis teistsugune ajajärk, kus tehnika ei ole enam lihtsalt inimest toetamas vaid hoopis asendab sõdureid.

UAV’de kasutamine lahinguväljal ei

ole enam ammu midagi uut. Tegemist on laialdaselt levinud tehnoloogilise lahendusega sisuliselt kõikide riikide sõjavägedes.

USA võttis tänapäevased UAV’d kasutusele 1991. aastal Lahesõjas. Sellele ei järgnenud kohe kiire kasv, kuid täna vaadates UAV’de turu kasvukõverat, võib selgelt näha mitte lineaarset, vaid eksponentsiaalset kasvu.

Samasugune kasv on ees ootamas UGV’de turul.

Kaugele vaatava innovatsiooni nii võlu kui raskus peitub vajaduses ennustada järgmiste põlvkondade käitumismudeleid ja mõttemaailma. Mina nägin esimest korda arvutit umbes 13-aastasena ja see oli IBM 386. Minu 1,5 aastane tütar surfab aga

juba iPadis. On täiesti selge, et tema põlvkond mõistab ja näeb maailma erinevalt – alates oskustest ja lõpetades väärtushinnangutega. Meil on keeruline ennustada, milline on „normaalsus“ järgmise põlvkonna jaoks. Kuid see pole siiski päris võimatu.

Kuigi täna võib see olla raskesti mõistetav, siis ma julgen ennustada, et näeme üha enam autonoomseid maismaalahendusi üha kasvava keerukusega sõjalistes ülesannetes. Ja tegemist ei ole lihtsalt kõrgtehnoloogiliste tehnikavidinatega, mis on antud jalaväe kasutusse, vaid täiesti uue võimekusega, mis kaugemas tulevikus muudab sõja nägu ning jõudude tasakaalu.

Targad autonoomsed lahendused asendavad keskpikas perspektiivis inimesi lahinguväljal rollides, mis on inimese jaoks ohtlikud või lihtsalt ebamugavad. Pikas vaates, 20+ aastat, näeme aga ka ilma inimesteta jalaväe üksusi, mis täidavad kindlaid taktikalisi ülesan­ deid. Selle realiseerumiseks peavad aga küpsema kolm valdkonda – tehnoloogia, doktriin ja eetika. Kui vaatame täna olemasolevat tehnoloogiat, siis meil on olemas kõik vajalik, et tuua targad autonoomsed maismaalahendused lahingu­väljale.

Olles üsna palju pidanud selgitama mehitamata tarkade lahenduste eeli­ seid lahinguväljal, olen sageli kuulnud erinevate riikide kindralite väidet, et lahinguväljal ei ole midagi efektiivsemat, kui sõdur. Nii mõnigi neist on ka veen­ dunud, et selline olukord säilib ka meile mõistetavas tulevikus. Suures osas ma selle väitega ei nõustu. Kuid siiski ühes osas on neil õigus - kõige universaalsem sõdur on hetkel inimene. Paljudes

muudes arendusvaldkondades ei ole õige matkida inimest – kui tehnoloogia võimaldab meil luua efektiivsemaid lahendusi, siis tuleb seda võimalust kasu­ tada. Universaalsus on aga midagi sel­ list, mida tuleks ka robootika valdkonda kuuluvate lahenduste arendamisel silmas pidada. Üsna lihtne on ette kujutada, et puldiga juhitavad või poolautonoomsed sõidukid tulevad inimesi abistama – kas transpordivahendina kandes jao varustust või valvesüsteemidena erinevate võimekate sensoritega. Paljud riigid on juba sarnaseid programme alustanud või alustamas.

Juba keerukama lahendusena tulevad lahinguväljale relvastatud UGV’d, mis tõstavad meeskonna tulejõudu ning võivad asendada teatud taktikalistes üles­annetes ka meeskonna liikmeid.

Kas on võimalik ka, vähemalt jao või meeskonna tasemel, asendada inimesed üldse robotitega. Selle juures on kaks olulisemat kitsaskohta, mis vaja-

vad vastuseid – taktikaline ning eetiline.

Taktikaliselt on vaja lahendust, mis oma paindlikkuselt ja kohanemisvõimelt ei jääks alla inimesele. See on lahendatav.

Kui lisada tipptasemel sensorid, omavaheline suhtlus ning tark andmevahetus, saame inimesest oluliselt efektiivsema ning võimekama sõduri.

Kui vaatame tehnoloogia võimet näha ja kuulda, siis see ületab mäekõrguselt inimese võimekuse. Nõrgem on hetkel veel võime kogutud andmeid kombineerida ja selle baasil järeldusi teha. „Sensor fusion“ ning „deep lear­ ning“ aga pakuvad pikas perspektiivis võimekuse ka siin inimest ületada.

Seega tark autonoomne lahendus on kaugemas tulevikus lahinguväljal oluliselt võimekam ja eksimatum, kui inimene.

Eetiline küsimus on aga selles, kes vajutab päästikut – kas lõpliku otsuse teeb inimene või usaldame ka selle robotile?

Mina tunneksin ennast turvalisemalt, kui selle otsuse langetab inimene, kuid võib­olla räägib minus eelmise põlvkonna suutmatus mõista järgmise põlvkonna mõttemaailma.

Pikas perspektiivis ei ole piiranguks mitte tehnoloogia, vaid meie võime ja valmidus seda rakendada. Ja siin ei ole küsimus ainult „milleks“ vaid ka „kas“. Kas me tegelikult tahame ja mõistame, mida toob kaasa inimeste osaluse vähendamine sõjapidamises? Minu eesmärk ei ole anda hinnangut, kas see areng on hea või halb. Ja ajalugu on ka tõestanud, et selline vaidlus kipub olema tähtsusetu – efektiivsemad lahendused leiavad alati tee kasutuseni. Tehnoloogiliselt on kõik võimalik. Kui mitte täna, siis ilmselt varem, kui me seda oskame oodata, sest tehnoloogia areng kipub olema eksponentsiaalne ja järgmine põlvkond defineerib järgmise normaalsuse.

35

2016. AASTA ON MILREMILE ERITI TÖÖKALT ALANUD. MITTE AINULT EI PEA INSENERID VÄLJA ARENDAMA MAAILMA MUUTVAT NING INIMESTE ELUSID SÄÄSTVAT MEHITAMATA SÕIDUKIT, VAID IGA MÕNE KUU TAGANT ON NAD PIDANUD OSALEMA KA MÕNEL OLULISEL RAHVUSVAHELISEL MESSIL.

Milrem otsib messidelt kliente ja koostööpartnereid Tekst Gert Hankewitz, Milremi projektijuht | Fotod Gert Hankewitz ja Kuldar Väärsi

Mootor Grupi noorim ettevõte, kaitsetehnika remondi ja arendusega tegelev Milrem, käib tiheda arendus­töö kõrvalt mitmetel olulistel messidel saavutatuga au ja kuulsust kogumas.

2016. aasta on Milremile eriti töökalt alanud.

Mitte ainult ei pea insenerid välja arendama maailma muutvat ning inimeste elusid säästvat mehitamata sõidukit, vaid iga mõne kuu tagant on nad pidanud osalema ka mõnel olulisel rahvusvahelisel messil.

k Eurosatory’l oldi väljas kahe sõidukiga, mil­lest

üks oli varustatud maailma ühe suurema kaitse­ tööstuse Raytheoni väljatöötanud improviseeritud lõhkekehade tuvastusseadmega GroundEye.

m Milremi esimene kommertssõiduk USAs toimunud Hexagoni messil. Masinale on kinnitatud Leica Geosystemsi Pegasus:Two nimeline 3D kaardistuslahendus.

Tänavune messihooaeg algas veebruaris Singapuris, kuhu Milrem oli kutsutud oma hea partneri Singapore Technologies Kineticsi (STK) poolt.

Tegemist on ühte selle regiooni suuremasse kaitse­ tehnika gruppi kuuluva ettevõttega.

Koostöö singapurlastega seisneb Milremi sõiduki, eelkõige selle pealisehituste arendamises. Nii oldi ­Singapore Airshow nimelisel üritusel väljas sõidukiga, millele oli kinnitatud STK relvaalus ning relv.

Kuue päeva jooksul kogusime olulisi kontakte ning saime edasiviivat tagasisidet. Tänu STK heale tööle toodi meie sõidukit vaatama ka mitmete riikide dele­ gatsioonid ning riigiametnikke, kelle otseses pädevuses on otsustada selliste mehitamata lahenduste kasutuselevõtt.

h Kui Singapuris oldi väljas vaid stendil seisva sõidukiga, siis hiljuti Pariisis toimunud Eurosatory messil sõitis ­Milremi mehitamta roomiksõiduk - THeMIS - juba ­sama relvaalusega ringi ning esines Live Demo alal huvitatutele.

Olles naasnud Tallinnasse, ei jõudnud osad meeskonnaliikmed lennukist kogutud tolmu mahagi pühkida, kui juba pidi edasi lendama Abu Dhabisse. m Veebruaris oli Milrem Singapuri partnerite kutsel

Singapore Airshow’l väljas relvastatud roomiksõidukiga. Relvaalus ning relv ise kuuluvad Singapore ­Technologies Kinetics’ile, mis on osa Aasia ühest suuremast kaitsetööstusest ning Milremi hea partner.

Kui Singapuris olime väljas seisva sõidukiga, siis ­hendemiraatides toimunud spetsiaalselt mehiÜ tamata lahendustele mõeldud messil UMEX 2016 saime juba liikuva masinaga tähelepanu tõmmata.

Araabiamaad ning ülejäänud Lähis-ida ning Põhja-­ Aafrika regioonid on ühed suurematest turgudest, kus mehitamata lahendused lähitulevikus kasutusele võetakse.

j Milrem märtsis Abu Dhabis toimunud

36

UMEX 2016 messil. Parempoolses seltskonnas selgitab Milremi militaarnõunik Alar Laneman mehitamata roomiksõiduki tööpõhimõtteid.

Erinevalt üldiselt teada arvamusest, et sealsed rii­

gid ostavad tänu põhjatutele taskutele kõike valimata kokku, sai selgeks, et kuigi raha seal on, tehakse ostud tänapäeval väga kalkuleeritult.

Selgi messil saime jutule mitme regioonis tuntud ettevõttega, kellega on võimalik tulevikus sõidukit vastavalt turu- ja kliimatingimustele edasi arendada ning ka edasi lõpptarbijale müüa.

Vaid kaks päeva enne selle artikli kirjutamist naases Milremi meeskond aga Pariisist, kus osaleti maailma suurimaks kaitsetehnikamessiks peetaval Eurosatory’l.

Seal oldi väljas lausa kahe sõidukiga. Üks neist kandis sama relvasüsteemi, millega külastajaid pahviks löödi Singapuris. Seekord osales sõiduk ka liikuvatel demonstratsioonidel koos mitme teise sõidukiga.

Teine roomik oli endale peale saanud maailma ühe suurema kaitsetööstuse Raytheoni värskelt välja­töötatud improviseeritud lõhkekehade tuvastus­ seadme GroundEye, mida sai vaadata Eesti ühis­ stendil.

Samal ajal Pariisiga oli osa Milremi inseneridest ka USAs, kus näidati avalikkusele esimest korda kommerts­ turule mõeldud roomikut. Hexagon Live nimelisele üritusele mindi värskeima koostööpartneri Leica Geosystemsi kutsel. Masinal ilutses ka viimase loodud 3D kaardistamislahendus.

Kuigi nende messide pikem analüüs on veel ees, võib etteruttavalt öelda, et asjata need käigud polnud.

Jättes kõrvale kogu olulise tagasiside, kogutud kontaktid ning alguse saanud koostööd, mis kõik on messide tulemus, on neil osalemisel veel üks oluline aspekt – kui sind ei ole seal, pole sind sisuliselt olemas.

Lõpetuseks on oluline lisada, et nii UMEXi kui ka Eurosatory messil osalemist toetas suurel määral EAS.

37

Mootor Grupi Suvepäevad ehk Viljandi Folk vol.1 Fotod Kristi Kamenik

Aeg

11.-12. juuli 2015

Koht

Kopra Talus, Mulgimaal

38

39

Nädalavahetus täis tantsu, meeskondlikku mõõdu­võttu ja mõnusat koosolemist.

40

41

Grupi silmapaistvamad ja tublimad töötajad aastal 2015 Tekst Ulvi Pärnamaa | Fotod Kristi Kamenik

Iga-aastane aastalõpupidu Mootor Grupi silma­ paistvamate töötajate auks toimus sel korral 9. detsembril Kaval-Antsu talus.

Peo pidamise koht ja ürituse formaat oli tuttav - mõned aastad tagasi juba proovitud ja tookord tänuõhtule kutsutute poolt hästi vastu võetud. Ka sel korral oli laud toidust lookas, esines showtantsutrupp, parimaid töötajaid tänasid Hugo Osula ja ettevõtete juhid, jagati kiitust ja kingitusi, veedeti tore õhtu koos kõige silmapaistvamate kolleegidega Eestist, Lätist, Leedust ja Venemaalt.

Paraku ununes lumi ja ilus talveilm tellimata…., seepärast ka traditsiooniline peoeelne ühispilt Vabaduse väljakul pime ja vihmane. Aga tuju see ei rikkunud, uhkelt ja pidulikult jalutati koos ka üle vihmamärja Toompea jõuluehtes pidusaali suunas.

42

43

Eesti Bussijuhtide Ühingu meeleolukad tegemised Fotod erakogu

Viimase aasta jooksul on EBÜ ringis peetud päris mitu toredat üritust ja väljasõitu, siin peotäis fotosid mõnest ettevõtmisest:

Väljasõit Rakverre

Kingituseks parimatele töötajatele Hugolt oli sel aastal tuntud Eesti graafik Kadi Kurema poolt spetsiaalselt meie bussijuhtidele, bussipuhastajatele ja remondimeestele mõeldes valmistatud temaatiline, kenasti raamitud ofert, mille tagaküljel Hugo Osula tänusõnad.

Soome Bussijuhtide Ühingu sünnipäev.

Ettevõtmised jätkuvad lk 48.

44

45

Mootor Grupi laste jõulud 2015

Tallinna laste jõulupeo fotod TAAVI LEPPIMAN

Kontserni ettevõtete laste jõulupidu toimus 10. detsembril korraga lausa kahel rindel - Tartus Metsapere mängumaal ja Tallinnas MUUUV seiklusmaal. Tartu lapsi lõbustati jõuluvana tulekuni päkapikkude poolt läbi viidud mängude ja tantsuga diskosaalis, meisterdamise ning lumekuninganna Elsa külastusega. Tallinna laste peokavasse kuulusid mängujuhtide poolt eest veetud toredad mängud ja meisterdamine, bowling ja näomaalingud. Jõuluvana jõudis loomulikult mõlemale peole ja kommidega ta sel aastal ei koonerdanud….

Peomuljeid Tallinna jõulupeost kirjeldab SEBE personalijuht Marina Sonn nii: „Seiklusmaa oli hästi äge - palju võimalusi erinevateks tegevusteks: ronimisseinad, liutorud, telerid arvutimängudega, multifilmidega, sai ujuda pallimeres ning hüpata väikestel batuutidel. Päkapikud korraldasid lastele erinevaid mänge, tehti näomaalinguid ja õhupallikujusid.

Loomulikult käis jõuluvana, kellele iga laps sai oma laulu või luuletuse esitada ning vastutasuks sai koguka kommikoti. Kõigile pakuti põske pistmiseks nii soolast kui magusat. Tore oli ka see, et lisaks lastele, oli ka laste vanematel võimalus kas omavahel või koos oma lastega mängida bowlingut, seega oli kõikide osalejate aeg sisustatud meeleolukalt.

Tagasiside korraldajatele oli äärmiselt positiivne!“ Tartu laste jõulupeo fotod GITTA VEBER

46

47

Eesti Bussijuhtide Ühingu meeleolukad tegemised jätkuvad Algus lk 45

EBÜ Läti reis

Vanatehnika varju­paiga külastus peatumisega Valgehobusemäel.

Carruse tehase külastus

48