Tennis talv 2020 by Ajakiri Tennis

EESTI

Nr. 4 (55) 4.50 eur 2020 Talv

TENNISEAJAKIRI

KUIDAS ELATE, TENNISEKESKUSED? AASTA KOKKUVÕTE TENNISEINIMESTE SILMADE LÄBI

VAIMUTUGEVUS VIIB VÕIDULE IGA SWIATEKI NÄITEL TENNISELIIT VALIS AASTA PARIMAD

TIPPARST EDWARD LAANE: TENNIS ÕPETAS PINGUTAMA TREENER RAUNO GULL: TARTLASEST SAI SAARLANE

Piret

Ilves

Eesti tennise raudvara

124 lk

Tenniseväljakul usalda iseennast, interjööriküsimustes spetsialiste Tänapäeva kiire elutempo ning pideva info üleküllusega maailmas ei ole võimalik ega ka otstarbekas end kõikide valdkondadega rohujuuretasandini kurssi viia. Selleks tasub julgelt kasutada spetsialistide nõuandeid ja abi. Siseviimistlusmaterjalide pakkujatena nõustame kliente ning aitame teha sobivaid põrandakatete, keraamiliste plaatide ja valgustite valikuid. Mis peamine, meie aastakümnetega kogunenud kogemused aitavad säästa kliendi aega ja raha. Piisab vaid konsultatsiooniaja kokku leppimisest ning meie spetsialistid aitavad kõik detailideni läbi mõelda. Mis seob kolme ettevõtet – Linconat, Moodsat Valgustust ja Interstudiot? Peale selle, et ettevõtteid ühendab sisekujunduse valdkond, justkui muud ühist polegi. Tegelikult ühendab kolme eraldiseisvat kooslust soov ja võime teha koostööd, üksteist usaldada ning ühiselt ka kõige võimatumaid mõtteid ellu viia. Selle ehedaks näiteks on arhitektidele ja sisearhitektidele mõeldud tenniseturniir Interiors Tennis Cup, millest on saanud tore traditsioon nii korraldajatele kui osalejatele.

Lincona Lincona on kodumaisel kapitalil põhinev Eesti suurim põrandakatete maaletooja ja müüja. Ettevõttel on esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Pärnu mnt 139E/13 tel: 610 3700 info@lincona.ee www.lincona.ee

Moodne Valgustus Moodne Valgustus pakub laia valikut disainvalgusteid tuntud Euroopa tootjatelt. Nende hulgas on tuntud ja tunnustatud disainfirmad Vibia, FontanaArte, Luceplan, Panzeri, Astro, Modular, Wever&Ducre, Metalarte, Graypants ja teised. Ettevõtte esindussalongid asuvad Tallinnas ja Tartus. Rävala pst 7, Tallinn tel: 667 6670 moodne@valgustus.ee www.valgustus.ee

Interstudio on 2005. aastal loodud sisustusmaterjalide ja disaintoodete maaletooja ja edasimüüja. Tooteportfelli kuulub lai valik keraamilise plaadi brände, sanitaartehnika, sanitaarkeraamika, vannitoa sisustus, parkett ning masspõrand. Alates 2015. aastast on firma portfellis lai valik fassaadimaterjalide lahendusi. Firma on Skandinaavia disaini-ja mööblibrändi NORR11 edasimüüja. Ettevõttes töötab 8 professionaalset projektijuhti ning ettevõte positsioneerib end ennekõike B2B ettevõttena, aga trendikas ning avar ja moodne showroom on avatud kõigile ja ennekõike kõigile tennise huvilistele, et soetada kogu sisustamiseks vajalik ühest kohast.

Pärnu mnt. 158, Tallinn showroom avatud E–R 10–18 interstudio@interstudio.ee www.interstudio.ee

Telli ajakiri Tennis 2021. aastaks ja saad kingituseks Ott Kiivikase raamatu!

Tellimuse vormistamine: spordime.ee

KAAN E P E RS O O N

Kui Piret isaga trenni jõudis, olid tunnid juba alanud. Selline triviaalne avalause Eesti kirjanduse ainetel iseloomustab Piret Kallas-Ilvese teekonna algust, mis on toonud Eesti meistrivõistlustelt rekordilise arvu medaleid. Kuigi tennisesse viis Pireti siiski ema, mitte nagu isa „Kevade“ Arnot. Tekst/Ants Põldoja Fotod/Igor Pissarev

Piret Ilves:

tekkis kohe sportlik hasart, et mis see 50 medalit ka ära teha poleks! 10

www.ajakiritennis.ee

jakirja Tennis eelmises numbris avaldati statistiline tabel Eesti meistrivõistluste medalivõitjatest. Seda juhtis Piret Ilves 49 autasuga. Tema esimese ja viimase kulla vahel on 29 aastat, aga esimese ja seni viimase medali vahel koguni 33 aastat (19852018).

DINOSAURUS Nii võiks ju Piretit pidada läbi aegade Eesti parimaks tennisistiks, aga eks see väljend paneb ka teda ennast muigama. „Teadsin, et mul on palju medaleid, aga selline arv oli üllatus. Olen ju nii kaua mänginud!“ põhjendas Piret medalisadu eelkõige sportliku pikaealisusega. „Täiskasvanute meistrivõistlustel osalesin juba 12-aastaselt, tollal mängiti kõik kohad välja ja olin vist viimane. Vahele on meistrikad jäänud ainult kolm korda – 1993, kui sündis tütar, 2008, kui olin Eestist ära, ja 2015, kui võistlus jäi operatsiooni tõttu pooleli. Ühesõnaga, dinosaurus! Aga mis teha, mulle meeldib tennist mängida.“ Kaotamine, mida viimasel ajal rohkem ette tuleb, Piretit ei morjenda: „Kuid me käime Liinaga (Suurvarik, kes on Ilvese peamine paarismängupartner – toim.) ka füüsilist ettevalmistust tegemas. Ega see noorte vastu palju aita, aga vähemalt parem tunne on väljakul.“ Number 49 innustas Piretit. „Kui sain medalite arvu teada, siis tekkis kohe sportlik hasart, et mis see 50 ka ära teha poleks!“ naeris Piret, kes 50. sünnipäeva tähistas pisut varem, kui 50 medalit täis saaks. „Pidada juubelit ei saanudki, sest koroonaviiruse piirangud veel kehtisid.“ Kuna Pireti tennisekarjäär on sedavõrd kirju, siis edasine jutt ei tule päris kronoloogiline, kuid oleme püüdnud peatükkide algusesse leida mõne loo, seiga või tähelepanuväärse fakti.

EMA ÕHUTUSEL TENNISEVÄLJAKULE „Kui ma läksin koos emaga Kadrioru väljakutele esimest korda trenni, siis Evald Kree ise võttis meid vastu ja näitas väljakule, et seal sinuvanused tüdrukud juba mängivad,“ meenutas Piret. Nii see oli, et just siis lõid üle võrgu palli Katrin Sepp ja Ivi Moorlat, kellest said ka Pireti noorteklassi rivaalid.„Sellepärast olingi algul neist taga, sest alustasin hiljem.“ Kree muidugi ei saatnud uut õpilast kohe väljakule, vaid ikka palli vastu seina lööma. Talv 2020

Kui see lugu juhtus, oli Piret saanud samal suvel 9-aastaseks. „Käisin enne ujumas ja treener valis mind Annimatsi suvelaagrisse, aga ema ütles, et lähed hoopis tennisesse. Tema väidab, et ma ise tahtsin, aga mäletan seda teisiti. Mul ei olnud halli aimugi, mis asi see tennis on. Nii et ala populaarsusega polnud mu valikul mingit pistmist.“ Pireti vanemad suurt sporti ei teinud, aga vanem vend oli päris tugev laskesuusataja, kes konkureeris isegi Even Tudebergiga (1980ndate lõpus NSV Liidu koondislane – toim.).

Kui Aksim poleks olnud nõudlik, võibolla saanukski minust korvpallur, kuid vast Dorbek ei kahetse, sest pikaks ma ei kasvanud. / P I R E T I LV E S

Sama suve lõpul saabus Kadriorgu treeneriks Valdur Aksim, kes oli just ülikooli lõpetanud. „Tema võttis siis mind oma tiiva alla,“ väljendas Piret lüüriliselt. „Käisin samal ajal ka korvpallitrennis, sest treener Allan Dorbeki tütar õppis paralleelklassis ja mind ka krabati sinna. 1980. aasta suvel oli kavas korvpallilaager, mille kõik osalised pidid saama kingiks isikliku korvpalli. Aga Aksim ütles, et suvine ala on ikka tennis. Mul oli kahju, et pallist ilma jäin, aga kohusetundlikuna kuulasin treenerit. Kui Aksim poleks olnud nõudlik, võibolla saanukski minust korvpallur, kuid vast Dorbek ei kahetse, sest pikaks ma ei kasvanud.“

LAPSEST SIRGUS MÄNGIJA 1982. aasta septembris võistles Piret koos teiste Eesti noortega Taškendis, aga jäi seal kollatõppe. „Teised sõitsid koju, mina jäin haiglasse nutma,“ meenutas Piret. „Oktoobris olid aga Taškendis üleliidulised meistrivõistlused. Eesti suured mängijad tulid kohale ja võtsid mu haiglast välja. Vaatasin suurte silma-

dega meistrivõistlusi. Nendega koos sõitsin tagasi ja poleks tohtinud pool aastat midagi teha, aga ma juba tegin koolis rahvastepalli trenni. Veebruaris tulid Dünamo noorte üleliidulised ja sain seal teise koha nii üksik- kui paarismängus. Mõnes mõttes täiesti pull lugu, et pärast haiglat olin ju nii vähe treeninud.“ Selle tulemusega pääses Piret Eesti noortekoondisse: „Sinna kuulus 10 poissi ja 10 tüdrukut, olin nimekirjas viimane.“ Sügisel siirdus ta ka TSIK-i (praegu Audentes) õppima. Piret kiidab Aksimit, kes oli tubli ja entusiastlik treener. „Ta otsis mulle trenni sama edukaid kaaslasi ja nii tuligi Margit Johanson, kes nüüd Kanadas elab,“ meenutas Piret. „Võitsin Margitit ka 12-aastaste Eesti finaalis, aga ma ei mäleta, kas kõik tugevamad mängisid kaasa.“ Seepärast peab Piret pöördepunktiks Dünamo teist kohta ja koondisse valimist – sellega oli ta parimad eakaaslased kätte saanud. Igatahes tuli Piret Kallas Eesti noortemeistriks ka U16 ja U18 klassis. 1988 saavutas Piret kaks haruldast kolmikvõitu – kolm kulda nii Eesti 18-aastaste kui ka täiskasvanute meistrivõistlustel. „Mäletan, et võinuks juba esimeses ringis välja langeda, võitsin Liis Lüdigit otsustavas 7:6. Aga poolfinaalis võitsin Kaja Kõndi (viiekordne Eesti meister üksikmängus – toim) ja finaalis Merike Stambergi, nemad olid tolle aja kohta tugevad mängijad,“ pidas Piret täiskasvanute esimest suurvõitu väärikaks. 1988 pandi üksikmängu võitjale esimest korda välja auhinnaraha 300 rubla. „Mina sain raha ja teine koht kohviserviisi. Mäletan, et Merike Stamberg viskas selle maha ja kirus: „Ükskord oli mul võimalus võita raha ja ma ei võida!“ Minu jaoks oli see ikka: vau, nii suur raha,“ tunnistas Piret, kuigi peatselt hakkas raha väärtus inflatsiooni tõttu langema. „Tol aastal olin üksikmängus väga heas vormis, lõin servi sinna, kuhu tahtsin ja vormistasin punkti võrgus. Mulle meeldis võrgus käia, ükskõik, kuidas see üksikmängu sobis.“ Paarismängu kaht kulda Piret nii üllatuslikuks ei pea. „Olin juba üleliidulistel võistlustelgi paarismängus parem, ehkki segapaari finaalis võitsime Stambergi ja Aivo Ojassalut, kes olid favoriidid,“ lisas Piret, kes pani seega noorteklassile hiilgava punkti.

E E S TI TE NNI SE LIIT

Tenniseaasta parimateks valiti Anett Kontaveit ja Vladimir Ivanov

Novembri keskel toimus restoranis Nero tenniseaasta auhinnagala. Koroona piirangute tõttu oli rahvast vähem, aga pidulik oli sündmus siiski. Parimateks tunnistati Anett Kontaveit ja Vladimir Ivanov, parima treeneri tiitli pälvis Nigel Sears. Tekst/Külli Värnik Fotod/Igor Pissarev

asta noortennisistideks valiti kuni 12aastaste seas Edwin Averjanov ja Marie Johanna Lapimaa, kuni 14aastaste seas Georg Strasch ja Brit Martin, kuni 16aastaste seas Oliver Ojakäär ja Liisa Varul ning kuni 18aastaste seas Mark Lajal ja neljandat aastat selle tiitli võitnud Katriin Saar. Aasta lastetreeneri auhinna sai Lapimaa treener Karin Pedak (Altius-KT), aasta tennisekool on viiendat aastat järjest (kokku kuus tiitlit) MK Tennisekool. Kuna seenioridel suurvõistlusi tänavu ei toimunud ja otsus tehti ITF-i turniiridel saadud tulemuste põhjal, siis pälvisid aasta seeniori tiitli Piret Ilves, kes võitis I kategooria turniiri Vilniuses ja Ants Sepp, kes võitis kaks II kategooria turniiri Jurmalas. Aasta rannatennisist valiti Eesti meistrivõistluste tulemuste põhjal ja auhinna sai Grete Helena Roose, kes on 2020 Eesti meister nii nais- kui segapaarismängus (paarilised Renate Hinno ja Taavi Treier). Aasta ratastoolitennisist on tänavu meistriks kroonitud Viljar Villiste, kes oma tänukõnes ütles, et pole kaotanud sel aastal ühtki võistlusmängu, aga täpsustas muigelsui, et Eesti meistrivõistlused oli ka ainus turniir, kus osales. Aasta tenniseturniir oli juuli lõpul toimunud Eesti-Läti mitteametlik maavõistlus Merko Cup. Naaberriikide tennisestaarid tõid Tondi tennisekeskusesse täismaja ning tänu Anett Kontaveiti ja Kaia Kanepi heale esitusele alistas Eesti napilt Läti.

Talv 2020

Tihe rebimine käis aasta harrastustennisistide turniiri auhinnale. Vaid üksikute häältega võitis oktoobris esimest korda toimunud turniir Rakvere Aqva Open, mis edestas Tondi ja Karulaugu keskustes toimuvat igakuiseid seltskonnatennise turniirisarju Jacobs Creek ja Nautimus. Aasta tennise meediakanaliks tunnistati Inspira ja Delfi TV koos-

t ö ö s e d a s t a t u d W TA t u r n i i r i d e ülekanded. Ka selles kategoorias oli väga tihe rebimine, võit napsati mõne hääle enamusega mulluselt võitjalt tennisnet.ee-lt. Aasta taristu arenduse tiitel läks Peetri tennisekeskusele. Aasta regionaalse tennise arendaja on tänavu My Games, kes automatiseeris väljakuid Pärnus ja Paides.

Anett Kontaveit ja parimad noortennisistid Edwin Averjanov ja Marie Johanna Lapimaa.

TRE E N E R

Rauno Gull: sõbrad ütlevad, et räägin juba nagu saarlane

Eesti tennises on nii, et kui sa oled nö „pumba juures“, siis sa oled Tallinnas. Ometi on meil palju tublisid treenereid, kes on hoo sisse puhunud väiksemate piirkondade tennisele. Ajakirjas Tennis oleme tutvunud Martin Karise või Ott Ahoneniga, aga seekord on loo peategelane Saaremaa tennise hing Rauno Gull. Tekst/Ants Põldoja

äritolult on Gull tartlane, aga ta nõustub, et praegu võib teda nimetada saarlaseks. Loost saame teada, kas ta on ainult elanud ligi 20 aastat Saaremaal või juba räägib ka nagu saarlane.

Nagu Gull ise möönis, oli aeg tõesti teistsugune, tänapäeval sellisel põhjusel kedagi ukse taha ei jäeta: „Naljakas lugu küll, aga pidanuks olema kaks kuud vanem, siis oleks võetud.“

BECKERI JA EDBERGI EESKUJUL TRENNI

Noorteklassis ei teeninud Gull üksikmängus ühtki kulda, ehkki tema sõnul läks mõni võimalus napilt käest. Aga ta kuulus ikkagi paremikku, ent veel parem oli paarismängus. „Minu aastad tulid siis, kui olin 15-16. Mängisin kaasa meeste eestikatel ja kaotasin korra Luzginile ja korra Buschile otsustavas setis. Kuid ütleksin nii, et kui sain 17, siis põhimõtteliselt minu jaoks ka treenimine lõppes,“ rääkis Gull. Motivatsiooni oleks vast jätkunud, aga asjad ei sujunud. „Arutasime Harri Neppiga, et teha koostööd ja selleks ka sponsoreid leida. Kuid lõpuks oli siiski arusaadav, et Harri ei soovinud mitu korda nädalas Tallinna ja Tartu vahet sõita. Tenniseliidul polnud aga tol ajal endalgi raha, rääkimata sellest, et midagi mängijaile kokku ajada.“ Nii et ajal, mil Gull võitis Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt paarismängus (mees+sega) kokku seitse medalit, nende seas kulla 2003. aastal koos Toomas Veskimägiga, oli ta sisuliselt

Igaühel on oma lugu, kuidas ta sattus tennise juurde. Rauno innustajaiks olid maailma tipud. „Vist oli aasta 1986, kui nägin telekast Boris Beckeri ja Stefan Edbergi mängu. Hirmsasti meeldis, ise tahtsin minna trenni ja vanemad aitasid kaasa,“ meenutas Gull algust. Ta läks Tartu Toomeoru väljakutele kogenud treeneri Rein Sanderi juurde, aga ei saanudki kohe mängima. „Tollal oli spordikoolide süsteem, kus võeti vastu teatud arv inimesi. Kui õigesti mäletan, kandideeris spordikooli pisut üle saja lapse ja tennisele oli 20 kohta. Sain sisse, aga kui septembris pidi mäng algama, siis selgus, et olen liiga noor!“ pajatas Gull. „Pidin aasta ootama ning leidsime Tähe tänava Füüsikainstituudi juurest kiviseina, kus sain toksida. Talvel lükkas isa sealt isegi lund ära, et saaksin harrastusega tegelda. Sander andis mulle ka reketi – ütles, et tubli poiss, tule aasta pärast tagasi.“

PAARISMÄNGUVIRTUOOS

Kuldne kolmnurk tuleb panna toimima, et eelkõige laps tahab ja tema silm särab, aga ka treener viitsib ja suudab. Ning kui ka vanemad toetavad, siis pole vahet, kus elame. 32

amatöör või täiskohaga treener (alates 2001). „Kiirrong, mille peale hüpata, oli siis juba läinud ja seda rohkem Tartus kui Tallinnas. Võib-olla jäi midagi ka enda tahtmise taha, et pidanuks veel kuskil punnima. Tennist mängisin, aga eesmärgipärast tegutsemist enam polnud,“ võttis Gull kokku. Kuid kindlasti peeti Gulli neil aastatel paarismänguvirtuoosiks – vähemalt Eesti mõistes. „Eks see teema hakkas pihta juba sellest ajast, kui Rein Sander ütles minu kohta: kui see veel viitsiks joosta ja füüsilist trenni teha, siis võiks tulla mängumees. Ju ma selline olin, et mulle meeldis mängida ja platsil olla, aga muus osas olin ilmselt laisk. Paarismänguks oli hea käsi, tennise aju ja tugevad närvid, kuid nii palju liikuma ei pidanud.“

VILLU VARESE ETTEPANEK Kuigi Gull ei nimeta oma treeninguid sel ajal enam tõsiseks, siirdus ta veel Tartust Audentesesse õppima. Eesti tennisistide jaoks populaarseks saanud USA ülikooli minek aga kõne alla ei tulnud. „Audentese lõpetamise ajal oli juba teada, et esimene väike põnn hakkab peres sündima. Seepärast jäi USA variant ära. Läksime perega tagasi Tartusse. Pidin seal valima, et palju ma ise tennist mängin, sest vaja pere jaoks hakata teenima. Võimalused olid piiratud, polnud isegi kuppelhalli, pidime talvel mängimiseks sõitma linnast välja. Raske oli teha treeneritööd, kui suvel võisid lõputult rabeleda ja ise mängida, aga talvel jäi kõik soiku. Ja siis mingil hetkel tuli täiest lambist kõne Villu Vareselt. Ta ilmselt teadis mu olukorda www.ajakiritennis.ee

TU LE V IKU TE GIJ A

14-aastane Andree Karel Kalle oli aasta tagasi omavanuste Eesti edetabelis kolmandas kümnes. Käesoleva aasta lõpuks murdis US Tenniseakadeemias igapäevaselt Ekke Tiidemanni ja Armand Levandi juhendamisel treeniv noormees omavanuste kaheksa parema sekka ja teenis au osaleda U14 Alexela Mastersil.

Tekst/Indrek Raudkivi Fotod/Igor Pissarev

Spordiperekonnast sirguv

Andree Karel Kalle tegi võimsa arenguhüppe 42

www.ajakiritennis.ee

AAS TA KO KKU V Õ T E

Õnneks ei koosnenud

tenniseaasta 2020 ainult viirusest

Esimene koroona-aasta on läbi, aga viirus pole veel maailmast kuhugi kadunud. Sport ja sealhulgas tennis oli üks paljudest tegevusaladest, mis tänavu salakavala haiguse tõttu lünklikuks jäi. Alljärgnevalt räägivad viis Eesti tenniseinimest, mis neile isiklikus ja üldisemas plaanis tänavusest aastast meelde jäi. Tekst/Ants Põldoja Fotod/Joosep Martinson, Igor Pissarev, Scanpix

ääkijail on nö “kohustuslik kava” tutvustada enda ameti või huvidega seotud asju, aga kõigile on jäetud vabad käed neile meelde jäänud sündmuste väljatoomisel. Eks arvestada tuleb, et nii mitmedki sündmused erineva nurga alt korduvad, aga sel aastal olidki oma kindlad märksõnad.

Vladimir Ivanov Vladimir Ivanov esindab Eesti ITF-i turniirimängijate seltskonda, kelle rahvusvaheline paus oli kõige pikem. “Aasta algul oli kõik korras ja siis tekkis järsku olukord, kus keegi ei teadnud, millal saab uuesti mängida. Esimesed paar kuud olid raskemad,

www.ajakiritennis.ee

TULE JA TEE OMA VALIK! Euromekka Kaubanduskeskus, Punane 52, Tallinn. Tel: 5695 4629; www.yonexest.ee

TE NN IS E MATŠ

AJAKIRJANIKE TENNISEVÕISTKOND

lõpetas aasta ühise turniiriga Detsembrikuu esimesel päeval kogunesid keerulise tennisaasta lõpetuseks Tondi tennisekeskuse väljakule neli ajakirjanikku, kes olid ühise võistkonnana väljas ka 2019. aasta Eesti meistrivõistluste ajal peetud alaliidu toetajate ja külaliste turniiril. Tekst/Ants Põldoja Fotod/Mati Hiis

una ajakirja Tennis väljaandja Donatas Narmont ise töötab Tondi tennisekeskuses, siis teda võis pidada ajatennisena (üks kohtumine 25 minutit) peetud turniiri võõrustajaks, külalised olid aga Ivar Jurtšenko (Elektrilevi kommunikatsioonijuht, spordivaatleja, spordipodcastide vedaja), Maxim Tuul (endine Tallinna TV peaprodutsent) ja Gunnar Leheste (Delfi/Eesti Päevaleht). Meeste mängutase pole ehk päris samasugune ja trenni tehakse ka erineval hulgal, aga vähemalt esimesed

kaks kohtumist kujunesid väga põnevateks. Alles siis, kui kolmandas paarismängus tulid ühele poole võrku Donatas ja Maxim, oli nende ülekaal suur. Nad võitsidki sõbraliku turniiri võrdselt 19 geimivõiduga, Ivar kogus 12 ja Gunnar 8 geimivõitu.

IVAR JURTŠENKO KURDAB KEHVA TEHNIKAT

Ivar ütles, et on tennist mänginud nö vahelduva eduga. „Ma ei oska isegi öelda, millal alustasin. Mõnel perioodil olen mänginud rohkem, siis jälle vähem. Koos sõpradega sai see harrastus alguse, aga suvel olen ikka sagedamini väljakul,“ ütles ta. „Tehnika on kehv, mu naine, kes käib treeneriga harjutamas, ütleb ka seda. Peaksin võib-olla ise ka harjutama, aga siis hakkaksin sõpradele pähe tegema ja see pole ka hea.“ Tänu sportlikule taustale – Ivar käis lapsepõlves rattatrennis ja kõrgkooli ajal Viktor Viktorovi käe all korvpal-

litrennis – korvas ta tehnilist mahajäämust hea liikumisega, ent ta möönis: „Kolmas koht oli minu jaoks loogiline. Donatas ja Maxim on ikka paremad.“ Ajakirjanikutöös ei ole tennis olnud Ivari peamine ala. „Üldiselt tuleks ikka kõigi tähtsamate spordialadega kursis olla ning olen ka käinud suurturniire vaatamas. Kuid pikemaid lugusid tennisest ei ole teinud. Tennis on hea ajaviitmisvorm, ehkki praegu ebaregulaarne.“

MAXIM TUUL – TENNISELE KADUMA LÄINUD ANNE

Maxim sõnas, et on tennist mänginud umbes viis aastat. „Varem sai peamiselt mängitud suvel, aga nüüd üritan aastaringselt vähemalt kolm korda kuus mängida,“ ütles ta. Nii lühikese trenni pealt tundus Maximi vorm ning ka löögitehnika ja –efektiivsus päris hea. Oled siis tõesti nii andekas? „Ju siis olen,“ naeris Maxim. „Võib-olla on Eesti tennisele üks anne kaduma läinud. Omal ajal sai korvpall valitud,

Spordiajakirjanikud Donatas Narmont, Maxim Tuul, Gunnar Leheste ja Ivar Jurtšenko pärast sõpruskohtumist.

www.ajakiritennis.ee

Tootja: Hankintatukku OY, Soome. Hulgimüük: Loodustoode, tel 625 9545

EVONIA kapslid sisaldavad juustele hädavajalikke 10 vitamiini, metioniini, biotiini, tsinki, omega-3 ja omega-6 rasvhappeid ning taimeekstrakte, mis soodustavad juuste kasvu ning ennetavad nende väljalangemist. EVONIA kapslid toidavad juuksejuuri ja sellega parandavad juuste struktuuri ja kasvukiirust. EVONIA kapslites olevad taimeekstraktid ja vitamiinid annavad juustele kauni läike ja vähendavad juukseotste hargnemist. EVONIA juuksekapslid on müügil hästivarustatud apteekides, EVONIA kapslid sobivad kingituseks igas eas naistele, Tallinna Kaubamaja Ilumaailmas ja www.tervis24.ee kes ihaldavad endale kauneid juukseid.

V ARIA

28 aastase ajalooga

Hilaris toetub

kogemustele ja stabiilsusele OÜ Hilaris on 1992. aastal soojustehniliste seadmete maaletoomise ja katlamajade ehitusega alustanud ettevõte, kelle juhataja Robert Jaani on nooruses tegelenud erinevate spordialadega, aga nüüd harrastab juba kuus aastat regulaarselt tennist. Tekst/ajakiri Tennis

004. aastast on ettevõtte tegevus jaotatud tütarettevõtete vahel vastavalt tegevusalale. OÜ Hilaris Küttesüsteemid tegeleb küttesüsteemide ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide terviklahenduste müügi ja ehitusega. Kvaliteetseid ja optimaalseid kütte-, vee- ning kanalisatsioonisüsteemide terviklahendusi luues täidetakse klientide vee- ja soojusevajadusi ning seeläbi parandades ka nende üldist heaolu. OÜ Hilaris Soojustehnika tegeleb katlamajade ja küttesüsteemide ehituseks vajalike seadmete, soojuspumpade ja gaasiseadmete maaletoomise ja müügiga

ning nende hooldamisega. Pakkudes parimaid küttesüsteemiseadmeid ning nende hooldust, luuakse eeldused töökindlate ja kvaliteetsete küttesüsteemide terviklahenduste loomiseks. Eestis esindab OÜ Hilaris Soojustehnika järgmisi kaubamärke: De Dietrich – gaasi- ja õlikatlad, päikeseküttelahendused Bentone – gaasi- ja õlipõletid CTC – maa- ja õhk/vesi soojuspumbad, päikeseküttelahendused Roth – kütusemahutid, bioloogilised reoveepuhastid Kroll – universaalõli põletid, õhkkütteagregaadid

Fraccaro – gaasikiirgurid, gaasipuhurid Reventon – veeküttega õhkkütteseadmed OÜ Päikeseväli tegeleb päikeseelektrienergia tootmisega. Hilaris on ajaloo jooksul ehitanud sadu elamute, tootmis- ja ärihoonete katlamaju. Lisaks katlamajadele on ettevõte rajanud ka hoonete küttesüsteeme, nende hulgas Veeriku Tennisekeskuse küttesüsteemi Tartus.

www.hilaris.ee

Eesmärk pole suuremad käibed ja kasumid, vaid pigem rahulolu oma tegemistest./ R O B E R T JA A N I

www.ajakiritennis.ee

P E RS O O N

Avatud ja aus. Hobitennisist ja ettevõtja

Heikki Boode:

läbipõlemine pani elule uutmoodi vaatama Huppa brändi looja ja omanik, hobitennisist ning visionäär Heikki Boode omab kolme kümnendi pikkust ettevõtluskogemust, mille jooksul on kogenud paremaid ja halvemaid aegu – firmade asutamised, uutele turgudele sisenemised, võimekate meeskondade loomised, pankrotid ning ka vaimne väsimine ja läbipõlemine. Samas on ta alati hoidnud sporti elus tähtsal kohal. Tekst/Gerli Ramler Fotod/Igor Pissarev

arasemalt ei pidanud ma vajalikuks eriti endast rääkida, vaid olin seda meelt, et pigem tuleks rääkida väärtustest, mitte nende loojatest ehk minu asemel Huppast, meie toodetest ja meeskonnast, aga täna soovin olla ise avatum ja eeskujuks teistele. Olen kogu elu defineerinud ennast ettevõtjana – idee, looming, tulemus. Äri ja ärimees on minu jaoks olnud kehva varjundiga – iga looming peaks looma uut ja kõrgemat väärtust, lihtsalt rahast raha teha pole mulle kunagi meeldinud. Täna püüdlen sinnapoole, et ettevõtlusega siduda vaimne areng ja psühholoogia. Parim hetk uuteks algusteks on ikka siis, kui inimene on oma elus vajunud väga sügavasse auku – väsimine, valu ja depressioon. Keerulistel hetkedel hakkab inimene ikka mõtestama oma elu väärtusi. Nii olen ka mina hakanud teadlikumalt hindama rahulikumat ja tervemat eluviisi, avatust ja suhtlust ning võimalust rääkida teekonnal tehtud otsustest, valikutest, õnnestumistest ja ka vigadest. Kui see kedagi aitab tema valikutes teha paremaid otsuseid, olen väga õnnelik. Selleks, et paremini

mõista ennast ja teisi inimesi, tegelen aktiivselt enesearendusega psühholoogia vallas – hetkel õpin Holistika Instituudis, eesmärgiga omandada teadmised ja oskused coachina töötamiseks.

PUHKUS ON VÕIMALUS TÖÖTADA PUHKUSEL Depressiooni alged tekivad enamasti ületöötamisest. Tüüpiline Eesti ettevõtja lõpetab ülikooli, alustab umbes 22-aastaselt oma firma loomisega ning töötab puhkamata. Mina olen 33 aastat niimoodi igapäevaselt töötanud, minu tervis pidas vastu 32 aastat... Lisaks Huppale tegelen veel kinnisvaraaren-

Rohkem usaldust ja vähem kontrolli oleks minu soovitus tänastele noortele ettevõtjatele ja mitte ainult noortele.

dusega ning veel mitme põneva, ent pingelise projektiga. Nagu paljud teisedki ettevõtjad olen ka mina mõelnud mitmel korral varem, et võiks elu rohkem nautida ja vähem töötada. Lõpetades eelmise ettevõttega oli kindel plaan juba 20 aastat tagasi tegeleda millegi muuga, kuid elul olid minuga teised plaanid ning ta ei lasknud mind vabaks, meeskond oli hea ja toonasest sünergiast sündis hoopis tulevikus Huppa bränd, mis on tänaseks juba 14-aastane. Alustasime laste ülerõivastest ning täna valmistame julgetes värvitoonides, mugavaid, veekindlaid ja erinevatele ilmastikuoludele sobivaid rõivaid ka meestele ja naistele. Kogu minu elu jooksul on ühest ideest sündinud järgmine, pausideta ja paisudes – Forrest Gumpi lugu. Huppal on täna ettevõtteid erinevates riikides ning meie väljakutse on kaubamärgi tuntuse ning edu saavutamine Skandinaavias ja igal pool mujal, kus külmem ilm ning vajadus meie toodete järele. Sihid on julged, huvitavad ja väljakutsuvad, ise aga loodan, et minu roll saab olema tänu professionaalsele meeskonnale nende eesmärkide saavutamisel www.ajakiritennis.ee

TO ITU MINE

LÕUNASÖÖK LIHAVABA KARTULISALAT (4-le sööjale) VAJA LÄHEB: • 310 g hapukoort (rasva 20%) / 12,4 spl • 835 g kartulit (kooreta) • 560 g valgeid konservube (nõrutatud) / 28 spl • 480 g porgandit (kooreta)

• • • • •

1,5 pikka värsket kurki 7,5 hapukurki 1 punane sibul 16 g sinepit / 2,3 tl Maitseks: sool, pipar

VALMISTAMINE Keeda kartul ja porgand. Jahuta ja koori. Tükelda kartul, porgand, värske kurk, hapukurk ja soovi korral ka sibul kaussi. Nõruta ja loputa oad ning lisa teiste ainete juurde. Lisa hapukoor ja tilgake sinepit, soovi korral maitsesta soola ja pipraga ning sega korralikult. Serveeri.

ÕHTUSÖÖK SEALIHA AHJUKÖÖGIVILJADEGA (4-le sööjale) VAJA LÄHEB: • 645 g sea kaelakarbonaadi (rasva 12%) • 670 g kartulit (kooreta) • 665 g porgandit (kooreta) • 45 g parmesani juustu (rasva 26%)

• 17 g oliiviõli / 5,7 tl • 2 sibulat • Maitseks: sool, pipar, paprikapulber, maitseroheline

VALMISTAMINE Soovi korral võid lihalõigud mõneks tunniks maitsestuma panna. Selleks hõõru lihatükid sisse soola, pipra ja paprikapulbriga. Võid hakkida juurde meelepärast maitserohelist ja segada liha sellega läbi. Pane liha õhukindlasse karpi ja tõsta külmikusse. Küpsetamiseks aseta lihalõigud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning kata pealt veel teise küpsetuspaberi lehega. Küpseta 200-kraadises ahjus ca 30-35 minutit enne, kui lisad juurde köögiviljad. Koori kartulid, porgandid ja sibul ning tükelda sektoriteks. Aseta ahjuplaadile lihalõikude juurde, piserda peale oliiviõli ning raputa peale soola ja pipart. Kata kõik uuesti küpsetuspaberiga. Küpseta ahjus seni kuni kartulid ja porgandid on pehmed, ca 30 minutit. Kui köögiviljad on valmis, raputa peale riivitud parmesani. Serveeri liha köögiviljadega.

VAJA LÄHEB:

VAHEPALA PIPARKOOGID (4-le sööjale)

• 34 g kookospalmisuhkrut • 280 g täisteraspeltajahu / • 1 muna (M-suurus) 28 spl • Maitseks: sool, küpsetus• 67 g võid (rasva 82%) / pulber, piparkoogimaitse13,5 tl aine (Santa Maria) apelsini• 39 g maapähklivõid / 4 tl koor, stevia • 73 g vahtrasiirupit / 14,5 tl VALMISTAMINE Kuumuta potis vahtrasiirup, kookospalmisuhkur ja piparkoogimaitseaine. Maitseainet lisa ühe portsu kohta ca 5 g ehk 4-le sööjale valmistades 20 g. Tõsta pott tulelt ja sega juurde või ja maapähklivõi. Sega kuni saavutad ühtlase massi, lase veidi jahtuda. Lisa kloppides muna. Sega küpsetuspulber ja terake soola jahuga (jäta natuke jahu taigna rullimiseks).

102

Lisa kokkusegatud kuivained vähehaaval siirupi-või-munasegule. Sega ja sõtku tainas hoolega läbi ja paki toidukilesse. Hoia külmikus üleöö. Rulli tainas hästi õhukeseks ja lõika vormidega meelepärased kujundid. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 200-kraadise ahju keskosas ca 6-9 minutit.