EESTI
Nr. 3 (54) 4.50 eur 2020 Sügis
TENNISEAJAKIRI
NR 3 (54) 2020 Sügis
NOVAK DJOKOVIC, MIS SA TEGID? RAFAEL NADAL PÜÜDIS KINNI ROGER FEDERERI VLADIMIR IVANOVI 11 FINAALI KUIDAS MOTIVEERIDA LAST?
ÜLEVAADE SUVISTEST HARRASTUSTURNIIRIDEST EESTI NAISED SÄRASID MERKO CUPIL
Dominic
Thiem
uus mees tipus
116 lk
KAAN E LU GU
Dominic Thiemi elu ja karjäär läbi viie persooni Dominic Thiem lõpetas pika ootuse, kui temast sai 13. septembril esimene 1990ndatel sündinud meesmängija, kes võitis suure slämmi turniiri. Tekst: Ants Põldoja Fotod: Scanpix, internet
U
S Openist, kus see sündmus juhtus, on ajakirjas eraldi lugu, mistõttu me turniirist endast enam juttu ei tee. Koroonaviiruse ajastul oli Thiem pigem selle ohtliku haiguse eirajate ringis, sest ta püüdis pausi ajal mängida igal pool – haigestumiste poolest kurikuulsaks saanud Aadria tuuril, Mouratoglou akadeemia showturniiril, kodumaal Austrias ja Saksamaal. Kas just see tasus end ära, on mõnevõrra küsitav, sest esimesel turniiril pärast pausi langes Thiem Cincinnatis kohe välja. Tutvustame aga seekord ajakirja kaanestaari hoopis teiste tennisistide kaudu. Vaatame, mida on Thiemil ühist näiteks Anett Kontaveidiga!?
Thomas Muster
Austria tennise ajaloos on ainult kaks mängijat võitnud suure slämmi turniiril üksikmängu. Nad tegid seda 25-aastase vaheajaga – 1995. aastal Thomas Muster ja tänavu Dominic Thiem. Mõlemad olid suure võidu hetkel 27-aastased.
10
Räägitud on kahe kuulsa austerlase sarnasest stiilist, aga tennis on 25 aastaga sedavõrd palju muutunud, et Thiem mängib igal juhul jõulisemalt. Tagajoone löögitehnika on meestel siiski suhteliselt sarnane, kuid Thiemi ühe käega tagakäsi on märgatavalt efektiivsem. Tulemus on aga selline, et Muster võitis lõviosa turniiridest liivaväljakutel. Ainsa slämmitiitli teenis ta muidugi Roland Garrosis, kaheksast Masters 1000 turniirist seitse võitis ta saviliival (Monte Carlos ja Roomas kolm). Thiem on liivaväljakul hea, aga mitte spetsialist. Oma ainsa Masters 1000 tiitli võitis ta Indian Wellsis ja esimese slämmi ka kõvakattel. Tänavu aasta algul jõudis Muster ka mõne nädala olla Thiemi treener. Thiem oli lõpetanud 17 aastat kestnud koostöö Günter Bresnikuga, kes juhendas teda lapseeast saadik. Muster tundus olevat kõige sobivam nö „staartreener“ – paljud tänased tipud on vahelduva eduga palganud endisi kuulsusi, aga Musterit ja Thiemi ühendas ka sama rahvus. Kuid koostöö katkes järsult Australian Openi ajal, enne kui turniir üldse lõpuni sai. „See oli väärt proovimist, sest ta on Austria tenniselegend,“ ütles Thiem Musteri palkamise kohta. „Koostöö lihtsalt ei sujunud, aga see polnud mingi draama. Olime omavahel kõnelnud, et kui ei klapi, siis lõpetame.“ Muster jäi ehk pisut kidakeelseks, kuid ütles siiski tähenduslikult: „Ma
tean, miks ta nii otsustas, aga ei ütle seda otse välja. Ütleksin nii: majad näevad väljast vaadates suurepärased, aga me ei tea, kes nendes elavad.“
Stanislas Wawrinka
Šveitslane Stanislas Wawrinka on seni viimane mängija, kes võitis oma esimese slämmiturniiri vanemana kui Thiem. Oleme juba öelnud, et austerlane võitis suure tiitli 27-aastaselt, mis on üpris hilja. 21. sajandil ongi ainult kaks meest esimest slämmivõitu saades olnud Thiemist vanemad: Goran Ivaniševic 2001 Wimbledonis 29-aastane ja Stanislas Wawrinka 2014. aasta Australian Openil 28-aastane. Ivaniševic rohkem slämme ei võitnud, Wawrinka võitis seni kolm, aga teoreetiliselt võib võita veel. Samal ajal võitsid Rafael Nadal, Novak Djokovic ja Roger Federer esimese tiitli vanuses 19-21. Kuid nad kõik on võitnud hulgaliselt slämmiturniire juurde ka vanuses 27+. Nii ei ole lihtne järeldada teiste mängijate põhjal, www.ajakiritennis.ee
Töötada Dominiciga on minu jaoks olnud eriline motivatsioon, sest ta on suur mängija ja uskumatu persoon. /T R EEN ER N ICOL A S M A SSU
Suvi 2020
11
E E S TI TE NN IS E L I I T
Eesti viis septembris läbi neli rahvusvahelist
noorteturniiri
Neli nädalat pärast esimest WTA turniiri Palermos taastusid ka noorte ITF-i ja Tennis Europe rahvusvahelised võistlused. Eesti sai suures osas pidada need võistlused, mis kevadel ja suve algul ära jäid. Tekst: Ants Põldoja Fotod: Igor Pissarev
E
estis on tänaseks Viljandis ja Tallinnas peetud neli rahvusvahelist noorteturniiri, millest üks oli ka ITF-i kuni 18-aastaste turniir. „Kui võrrelda kevadiste turniiride hulka, siis täies mahus neid septembris korraldada poleks niikuinii saanud, sest Tennis Europe otsusel U12 vanuseklassi võistlusi enne jaanuari ei peeta,“ ütles Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint. „Vähemaks jäi ka üks ITF-i turniir ja U16 turniir. Samas olin pigem skeptiline, kas saame üldse neid turniire pidada, kui mõelda kogu selle viiruseohu ja olukorra peale. Kuid minu jaoks on tennis tänaseks päevaks tõestanud, et kõike vajalikku arvesse võttes saab turniire ka sellisel ajal pidada.“
REGIONAALSED VÕISTLUSED Laia osavõtugeograafiat me septembri noorteturniiridel ei näinud. Peamiselt sõitsid külla Soome, Läti ja Leedu noored. „Tennis Europe teatas kohe, et kui turniirid sügisel taastuvad, siis küllap saavad need olema pigem regionaalsed,“ sõnas Hint. Viiruseohu ajal pole küll sobiv hoobelda, aga näiteks Oslos peetud TE U16 turniiril oli poiste põhitabelis ainult 32 norralast, meil siiski ligi pooled osavõtjad külalised (välja arvatud Airok Viljandi Openil). Kaht Kanada mängijat (Nikol Kedun ja Matthias Uwe Kask) ei saa vast siiski
40
Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint
arvestada, sest mõlemad elasid ja mängisid suvel Eestis. Meie jaoks soodne oli ka fakt, et Läti ja Soome kui madala viirusetasemega riigid said Eestisse lähetada mängijaid piiranguteta. Tõsi, kodumaale tagasi saabudes võis neid oodata kahenädalane karantiin. „Elu muutub üleöö ja ma praegu tõesti ei tea, milliseid reegleid kehtestas noortele tennisistidele Soome, kuid Lätis tuli vaid naasmisel anda koroonaproov ja siis said normaalset elu edasi elada,“ teadis Hint. ITF-i ja TE turniiride valik oli septembris väga lai, aga ometi ei tehtud Eestile takistust kevadised turniirid nüüd ära pidada. „Nad arvestasid, et mängijad jagunevad regiooniti ja sellepärast oligi targem kõikidesse piirkondadesse turniire suunata. Ühest küljest on see kurb, et mängida saavad ainult naabrid omavahel, aga teisest küljest
on parem ikka teha neid turniire, kui istuda nelja seina vahel ja karta, et midagi hakkab juhtuma.“
„MULLI“ SISSE MÄNGIJAID EI PANDUD Eestil tuli korraldamisel täita ka koroonaviirusega seotud reegleid, mis osaliselt sarnanesid ATP või WTA turniiridel kohaldatud nõuetega. „Saabudes pidi mängija täitma dokumendi, et tal pole haigusnähte ning ta pole eelneva kahe nädala jooksul kokku puutunud viirusekandjaga,“ selgitas Hint. „Igal hommikul mõõdeti noorte tennisistide kehatemperatuuri, piiratud oli ka kaasareisivate inimeste arv. Meil ei elatud nii mulli sees nagu US Openil, sest linnas söömas käia lubati. Kuid nii Eesti riigi kui ka Tennis Europe ja ITF soovitasid mängijail piirduda liikumisega hotelli ja väljakute vahel, kuigi kontrollimehhanismi selles suhtes ei rakendatud.“ www.ajakiritennis.ee
UUS TALVEKOLLEKTSIOON
Leia endale lähim edasimüüja www.lenne.ee
INTE RV J U U
Läbi ja lõhki spordiinimene.
Treener Ott Ahonen: igalt mängijalt on midagi õppida
Viljandis omanimelist tennisekooli pidav ja Eesti Tennise Liidu U14 noorteprogrammi vedav Ott Ahonen on tennist õpetanud juba üle kahekümne aasta. Ahonen on tegelikult Tallinnas sündinud ja Nõmme Spordikoolis tennisetreeninguid alustanud. Kuid noorusuljuse käänulised teed viisid ta tahtmist täis mehena Viljandisse, kus ta ankrusse jäigi. Tekst: Indrek Raudkivi Fotod: Scanpix, erakogu
Kuidas Sa tennisetreeneriks said? Sattusin treeneritöö juurde juba keskkooli ajal Nõmme spordiklubis, kus ma ise trenni tegin. See oli 1990. aastate lõpul. Tekkis võimalus nädalavahetustel treeningtunde asendada. Olin siis 16 või 17. Andsin tunde enda trennide kõrvalt. Mõned aastad hiljem, olin siis vist 19-aastane, pakuti juba põhikohta. Pärast keskkooli olid Sa ka USAs, miks tagasi tulid? Jah, pärast keskkooli lõpetamist põrutasin kohe 2000. aasta jaanuaris USAsse.
44
Aga sama aasta suve lõpul tulin tagasi. Kuigi olin USAs kolledžis täisstipendiumiga, siis mulle see kuidagi ei istunud. Alguses kavatsesin küll kooli vahetada, aga see plaan jäi pooleli, elu tegi ise oma korrektiivid. Suvel teenisin natuke raha ja tulin vastu sügist suure lombi tagant tagasi Tallinna. Astusin Tehnikakõrgkooli, õhtuti andsin Kadriorus Põhjakotka tenniseklubis tunde. Seal oli ligi 100 last. Koos Piret Ilvesega ajasime seda Põhjakotka asja. Nii aasta-kaks, kuid suviti kadus töökoormus ära. Aga Viljandi? No see on pikem, aga vahva lugu. Mu tädipoeg ajas Viljandis oma autoäri ning tal oli Mulgimaa pealinnas üks hoone, milles oli siis automüügisalong, remonditöökoda ja kontor. Ja üks väike nurgake oli veel. Tädipoeg ütles, et Viljandi järve ääres on toredad tenniseväljakud, kuid keegi ei paista neid eriti kasutavat. Mingit regulaarset tegevust ei toimu. Et kui suvel tegevust pole, siis võiks Viljandis proovida. Sain hoones asuva toakese endale elamiseks ja sugulane andis isegi mingi auto kasutada. Et tule ja tee. Ma läksin.
Sa ei olnud kunagi varem Viljandis käinud? Täpselt! Ma ei olnud elu sees enne Viljandisse sattunud! Esimest korda oli aastal 2001 või 2002. Kohapeal vaatasin, et päris vahva: üüri maksma ei pidanud, mingeid kulutusi ei olnud. Panin kohalikku lehte kuulutuse, et tennisekursused hakkavad toimuma. Ja tegevmängija Ott Ahonen annab tunde. Eks ma midagi mängisin ka sel ajal. Nii Eesti tasemel teises või kolmandas ešelonis pusisin, sest sportlaskarjäär oli praktiliselt USA-st tulles juba läbi. 2000. aastate alguses ju Viljandis sisehalli veel polnud? Kaks suve andsin Viljandis trenne, sest sisetingimusi polnud veel seal. Huvi oli tegelikult väga suur. Kõige lahedam oli see, et esimest pundist tulid kohe Diana Klavan ja Steven Tensing, kellega ma hiljem tõsisemalt tegelema hakkasin. Aga ühe mu parima õpilase, Markus Kerneri isa Taavi Kerner oli ja on tulihingeline tennisesõber. Taavi tegi ettepaneku, et kui Viljandisse siseväljakud tehakse, siis läheksin püsivalt sinna. www.ajakiritennis.ee
MÄNG IJ A LU U B I A L L
27 5 6 1 4 3 Traditsioonilises rubriigis „Mängija luubi all“ tutvustame äsja 18-aastaseks saanud Lissi Kubret, kes on Eestis võitnud medaleid nii noorte kui täiskasvanute seas. Kubret iseloomustab treener Märt Kivirähk, kes oli hoolealuse arenguga kursis kogu noorteklassi aja, aga juhendanud on teda pool aastat.
Tema tähelepanu peaks olema rohkem vastase mängu analüüsimisel, mitte enda soorituse hindamisel, sel põhjusel jääb taktika peale mõtlemine väheseks. Ta on klassikaline tagajoonemängija. Mida kõvemini vastane lööb, seda paremini ta oskab palli kiirust ära kasutada. Jääb tihti liiga passiivseks ja loodab vastaste vigadele. Ise rünnates kipub üle pingutama.
FÜÜSILINE E T T E VA L MI S T U S
Vastupidavus ning võime taluda pikki ja pingelisi mänge on tal väga hea. Rohkem tähelepanu peaks pöörama kiiruslike omaduste arendamisele.
V Õ I T L U S VA I M J A P I N G E TA L U V U S
Tema puhul saab välja tuua positiivse eripära, et ta suudab võistlusel endast rohkem välja panna kui treeningul, ta suudab alati välja mängida oma keskmise taseme. Reketi nurkaviskamist juhtub haruharva. Mida olulisem turniir ja tähtsam mäng, seda rohkem ta suudab keskenduda.
2
5
1
L II K UMI N E
Liikumine on kindlasti üks tema plusse. Ta jõuab ilusasti palli juurde, sest loeb mängu päris hästi. Löögiks ettevalmistamine ja löögist välja tulek võiks olla parem.
4
7
V Õ R G UM Ä N G
Ta tunneb ennast paremini tagajoonel ning oma parimad tulemused on saavutanud üksikmängus. Hea meelega ta võrgus ei käi. Oleme sellega viimasel ajal palju tööd teinud ning see on läinud paremaks. Lendpalli löögitehnika on tema puhul korralik, puudu jääb julgusest ja agressiivsusest.
6
3
SERV
Hetkel on servi näol tegemist tema kõige ebakindlama elemendiga. See mõjutab suuresti tema võimet teatud tasemel tennist mängida. Selle kallal näeme palju vaeva, on läinud mõnevõrra paremaks. Põhiprobleem servil on hirm vigade ees.
46
Lissi Kubre
M Ä N G U TA R K U S J A TA K T I K A L I N E TA I P
tekst/ajakiri Tennis foto/Igor Pissarev
L Ö Ö G I T E HNI K A J A TA G A J O O N E M Ä N G
Ees- ja tagakäsi on väga korralikud. Töötame hetkel selle kallal, et ta liiguks rohkem pallile vastu ja lööks palli väljaku sees. Samuti on vaja edasi areneda võimes lüüa palli tõusult ning olla agressiivsem.
www.ajakiritennis.ee
TU LE V IKU TE GI J A
Ron Torn (14) on Saaremaa tennisepoiss, kes ala juurde sattus peaaegu juhuslikult. Roni isa Egon Torn viibis kaheksa aastat tagasi sõpruskonnaga Hispaanias, kus muu hulgas puhati ka tennist mängides. Isale hakkas mäng meeldima ning ta suunas ka poeg Roni tennise juurde.
Tekst: Indrek Raudkivi Foto: Keili Fotobutiik
Saaremaa poiss
Ron
Torn:
praamikilomeetrid ei loe, tennises on mentaalset võimekust vaja 52
www.ajakiritennis.ee
TULEVIK UT EGIJA
„I
sa küsis, et kas ma tahaksin tennist mängida. Ma ei teadnud kuueaastase põnnina tennisest midagi, aga olin isale öelnud, et võib kah,“ sõnas Ron, kes alustas enne esimesse klassi minekut treeninguid Saaremaa tennise südametunnistuse ja eestvedaja Rauno Gulli juures. Gull on Roni treener tänaseni. Lisaks tennisele on Ron algklassides lastekooris käinud ja tantsuga tegelenud. Isegi ETV Lastekarussellis esinenud. Praegu jääb aega veel kooliks ja muusika kuulamiseks. „Vähesel vabal ajal meeldib muusikat kuulata. Lemmikuks on Travis Scott - Ameerika räppar,“ ütles noor saarlane.
RON TORN Sündinud: Reket: Riietus ja jalanõud: Hobid: Kool: Paremad tulemused:
22. mai 2006 Babolat Strike Asics muusika kuulamine ja saunas käimine Kuressaare Gümnaasium, 8. klass 1. Tennis Europe, Zemgale Open U14 paarismängu võit 2020 a. (koos Hugo Roberto Loit) 2. Tennis Europe, Airok Viljandi Open U14 paarismängu võit 2020 a. (koos Indrek Herman Raudkivi) 3. Eesti noorte MV üksikmängu pronks 2020 a. 4. Eesti noorte MV paarismängu pronks 2020 a. 5. Eesti noorte MV segapaarismängu pronks 2020 a. 6. Eesti noorte GP BS 14 turniirivõit. 2019 a.
TASAPISI SÕUAN, KAUGELE JÕUAN Tennis ei ole Roni jaoks ammu enam ainult hobi. Ta seob alaga ka oma tulevikku. „Tennis pakub võimalust end platsil välja elada. Kui ikka täiega palli lööd ja see ilusti väljakusse läheb, siis on rahulolu suur. Paarismängus saab teistega suhelda, strateegiat arutada,“ selgitas noor tennisemängija ala võlusid.
Tennisemängija olulisemaks omaduseks peab Torn mentaalset võimekust. „Selleks, et olla hea mängija, peab lisaks kõvale vaimule olema ka hea füüsiline vorm, koordinatsioon, kiirus, tasakaal. Usun, et neid omadusi on kõikidel võimalik paremaks treenida.“ Konkreetseid ja suuri plaane Torn ei sea. Noormees arvas, et kõike tuleb võtta samm-sammult. „Ma ei mõtle, et peaks kohe maailma esinumbriks saama. Tasapisi. Olen mõelnud,
ME IS TRIKLAS S
„Mini-Hewitt”
Alex de Minaur:
„Kui mul see jube vunts ees on, näitan oma parimat tennist.” „Soovin, et võiksin klõpsata lülitit ja hakata slämme võitma,” ütleks Alex de Minaur kuldkalakesele, andes endale aru, et edu ja tiitlid ei tule niisama lihtsalt kätte. US Openi veerandfinaal on siiski suur samm unistuse täitumise suunas. Tekst: Gunnar Leheste, Delfi ja Eesti Päevaleht Fotod: Scanpix
T
elevaatajale ei ole kindlasti märkamatuks jäänud Alex de Minauri vahva vunts. Hiljuti avaldas noormees ESPN-ile, et aeg-ajalt kuhugi kaduv, kuid järgmisel turniiril jälle välja ilmuv näokaunistus on seotud väikest viisi ebausuga. „Iga kord, kui mul see jube vunts ees on, näitan oma parimat tennist,” ütles ta.
HEA ESITUS US OPENIL
Ajakirjal Tennis oli plaanis de Minaurist „Meistriklassi” lugu teha juba enne USA lahtiste meistrivõistluste algust. 21-aastane austraallane oleks võinud välja langeda ka palju varem, näiteks viiesetilise lahingu järel kolmandas ringis 11. asetusega venelase Karen Hatšanovi vastu, kuid purjetas hoopis elus esimest korda suure slämmi veerandfinaali, andes veel ühe põhjuse temast kirjutada. Oma vanusega vastavuses oleva asetusega de Minaur kohtus seal teist paigutust omava austerlase Dominic Thiemiga, kes favoriidikoorma auga välja mängis ja sydneylase 6:1, 6:2, 6:4 tulemuse järel kohvreid pakkima saatis. Kuni selle turniirini oli de Minauri parim saavutus suurtel slämmidel New Yorgis kaheksandikfinaali ehk neljandasse ringi jõudmine. „Olen pettunud, kuidas mu US Openi teekond lõppes. Oleksin tahtnud kõvema lahingu anda. Thiem mängis väga kõrgel tasemel ning ma ei suutnud midagi samaväärset vastu panna. Mul on veel palju, mille kallal töötada,” nentis de Minaur
68
„Ma nägin välja nagu väike laps klounisaabastes.”
www.ajakiritennis.ee
AN ALÜ Ü S
Positiivne hetk Est-Trans Cupil.
Seekordne analüüs käsitleb ainult harrastustennise teemat. Tuleb välja, et paljud liigatennise mängijad ei oska kaotada, kui uskuda nii ekspertide või mõne kaasmängija väiteid. Tõsi, SEB Liigatennise juht Toomas Kuum leiab, et rumalaid põhjendusi jääb viimasel ajal siiski vähemaks. Tekst: Ants Põldoja Fotod: Priit Loog, ajakiri Tennis
HARRASTAJATE KOMBED:
selle asemel, et vastast tunnustada, tuuakse rumalaid põhjendusi
A
jendi andis loole ühe harrastusmängija tõdemus, et tal on juba kõrini, kuidas vastased pärast mängu kaotusse suhtuvad. „Mõnikord oleks parem suu kinni hoida või tunnustada vastast,“ ütles liigamängija, kelle nime me ei avalda. „Isegi kui kaotatakse selgelt, öeldakse ikka midagi sellist, et mul oli vigastus või panin just uue spanni või oli kehv väljak. Kui vastase stiil ei sobi, siis poetatakse, et sinuga ei saa ju mängida. Mida nad pärast kaaslastele või treenerile räägivad, seda ma ei tea, aga mida ütled kätlemisel, peaks olema elementaarne viisakus.“
MÄNGU MÕISTMINE EELDAB, ET SA EI TOO RUMALAID PÕHJENDUSI „Võrreldes 20-30 aasta taguse ajaga analüüsivad harrastajad tänapäeval mängu siiski paremini,“ leidis SEB Liigatennise juht Toomas Kuum. „Mis
96
on aga jäänud, et vahel tähtsustatakse üle mõnda üksikut episoodi mängust. Tundub, et mida madalam liiga, seda rohkem on rumalat arutelu.“ Kuum lisas, et madalamatesse liigadesse on mängima tulnud palju endisi sportlasi teistelt aladelt, näiteks jalgpallureid või võrkpallureid. „Nende tehniline pool jätab soovida, aga nad liiguvad väga hästi. Paljud ei saa aru, et madalamal tasemel ei tehta pelgalt ilusa tehnikaga midagi ära. Sealt tulebki väide, et kuidas ma saan „sellisele“ kaotada. Kuid ei saa öelda, et need põhjendused oleks liiga üle võlli.“ Kuum lisas, et teine rühm „rahulolematuid“ on need, kes teevad väga palju trenni, aga neil pole tennise jaoks eeldusi. „Ma ei eita, et hoolas treening ja sage võistlemine toob kasu. Hea, et meil on liigades erinevaid mängijaid, aga kõik ei pruugi aru saada, et neil
puudub anne,“ ütles Kuum. „Sellised mängijad ei suuda ka kaotamist tihti adekvaatselt mõista.“
Paljud ei saa aru, et madalamal tasemel ei tehta pelgalt ilusa tehnikaga midagi ära. Sealt tulebki väide, et kuidas ma saan „sellisele“ kaotada. /TOOM A S K U U M Mänguväliste tegurite esiletoomine on Kuuma arvates kohati objektiivne. „Tänapäeval erinevad reketid, isegi mudelid, üksteisest palju. Vahel mõni reket tõesti ei sobi mängija stiilile, ta peaks enne testima,“ ütles Kuum. „Kuid väliste tingimustega on see lugu, et osa mängijaid ei oska tuule, niiske ilma või palavusega kohaneda. Siin saavadki eelise endised www.ajakiritennis.ee
sportlased või lapsepõlves treeninud tennisemängijad. Neid tingimuste muutumine ei häiri, aga kellelegi teisele võib halvavalt mõjuda.“ Kuuma sõnul on jäänud jutud „vastase imeliku mängustiili“ kohta, aga sageli seda ka mõistetakse. „Mõnikord siiski ei suuda mängija külmavereliselt öelda, et talle sellise stiiliga tennisistid ei sobi, vaid selle asemel hakkab ta vastast maha tegema,“ lisas Kuum. „Mida madalam on tase, seda rohkem loevad head jalad ja psüühika, millele aitab kaasa sporditaust. Kuid vahel juhtub ka nii, et vastane teeb sulle ära su enda relvaga ja paljud ei saa sellest aru. Arvavad, et nad ise nii ei mängi, kuid tegelikult peaksid taktikat muutma ja pisut teisiti tegutsema hakkama. Vahel mängija kaotab üsna kindlalt, aga võidab ilusaid punkte. Siis ta arvab, et ongi parem, kui kogu aeg mängiks nii. Aga tegelikult see pole tõsi.“ Kui rahvusvahelise klassi tennises on üldlevinud vastase tunnustamine olenemata tulemusest, siis tekib küsimus, miks harrastusmängijad ei saa aru, et „mingile
Toomas Kuum
tondile“ kaotamine halvustab ka teda ennast? Küsisin Kuumalt, kas ta näeb siin äraspidist loogikat. „Mõnes mõttes jah, aga analüüs jääb ka üldiselt pinnapealseks. Muide, needsamad harrastusmängijad, kes kaotuste puhul põhjendusi otsivad, analüüsivad sarnaselt ka meie tipptennisistide esitusi. Nad ei kujuta ette, et vastane võib mängida hästi, resümee on ikka, et meie oma mängis halvasti. Ja see kandub üle enda esitustele – sa ei saa kaotada põhjusel, et vastane oli parem, sest tema loogika seda ei eelda.“ Kuum lisas, et vahel on turniiride formaat kurnav ja siis tuleb otsida ebaõnnestumise objektiivseid põhjusi näiteks vanusest. „Kuid üldiselt on vanad mängijad harrastusliigades veel ikka üsna head. Nad võidavad läbi võistluskogemuse ja objektiivse analüüsi. Mängu mõistmine ongi see, mis eeldab, et sa ei too rumalaid põhjendusi.“
KAKS SÕNA: ACCEPT JA RESPECT „Need harrastusmängijad, kel puuduvad noorpõlve kogemused, ei oska mõõta reaalselt oma taset,“ ütles treener Rene Busch, kes vaatamata faktile, et ta viimasel ajal treenib ainult noori, on siiski põgusalt harrastustennisega kursis. „Vahel nõutakse endalt liiga palju, neil on suured ootused. Eriti mehed lähevad sellest närvi, kui nad ei suuda mõnda rasket palli ära tuua, ent neil polegi selleks võimeid. Nad peaksid rahulikult analüüsima, kuivõrd ma olen sportlane, et nõuda tulemust.“ Buschi sõnul algab kaotuste kummaline põhjendamine sellest, et teed kõvasti trenni, aga pole tulemust. „Kui sul pole eelnevat võistleja tausta ja pole saanud lapsena profes-
Kevin Rääbis: KR bränd on minu kirg stiilist väljaspool jalgpalliväljakut. Olen jalgpalliga tegelenud 18 aastat ja paljud teavadki mind just jalgpalliväljakult ning on olnud mulle suureks toeks ja inspiratsiooniks. Seega tekkis mul üks hetk idee luua inimestele teistsugust väärtust jalgpalli kõrvalt. Nii alustasingi esimeste toodete ja KR brändiga 2016. aastal. Tootekataloog ei sisalda hetkel palju asju, aga kõik on kvaliteetsed, omapärased ja läbimõeldud disainiga tooted, valikus on meeste ja naiste käekellad, käsitööna valminud käepaelad, samuti lisandus sel aastal suvine meeste särgikollektsioon. (Rohkem infot kodulehelt kevinraabis.ee). Tuginedes enda isiksusele ja hinnates kõrgelt kvaliteeti, soovin Sinuni tuua parima kvaliteediga tooted. Bränd pakub mitmesuguseid tooteid neile, kes hindavad kvaliteetset viimistlust ja unikaalset esteetikat. Pakkudes elegantsi ja klassikalist puhtust, mis eristab Sind teistest ja annab stiilse välimuse ning julgust väljanägemisele igaks olukorraks. Usun, et igaühe teekond on unikaalne ning minu tooted aitavad seda väljendada. Mul on väga hea meel, et brändi kollektsioon on konstantselt arenev ja inimesed usuvad sellesse, mida teen. Hindan seda, et inimesed kannavad ja ostavad minu tooteid. Minu visioon on tuua välja inimeses parima, kõndides seda teed koos Sinuga.
Sügis 2020
97
V ARU S TU S
Roman Fosti:
sport on minu töö, seepärast kasutan parimaid tööriideid Kuigi spordikaupluste tootevalik on väga lai, on hinnalt ja kvaliteedilt sobivaid spordiriideid sageli keeruline leida. Pikamaajooksja Roman Fosti on avastanud enda jaoks tuntud tööriiete kaupluse, mille valikus on üsna mitu toodet, mis sobib temagi töö tegemiseks – sportimiseks. Tekst: Gerli Ramler
„J
õudsin tööriiete ja tuleohutusega tegeleva ettevõtte ja nende pakutavate hämmastavalt tõhusate riieteni eelmisel aastal, kui mind kutsuti suvepäevadele jooksukoolitust ja ühistreeningut tegema. See oli lahe kogemus. Inimestel silmad särasid! Juhtkonna tasemel tehakse palju sporti ja on näha, kuidas see nakatab kõiki teisigi. Peale treeningut rääkisime pikalt ka varustusest, nii tulidki minu ellu Snickers Workweari tehniline pesu, pusad, joped ja sokid ning Woolpoweri meriinovillane pesu ja kampsun,” meenutab Fosti, kes saadud informatsiooni kohe enda kasuks tööle oskas panna. „Sain väga positiivse üllatuse osaliseks!” Näiteks kasutab Fosti Snickers Workweari tehnilist alussärki kogu aasta. „Hämmastavalt pehme, elastne ja keha vastas mõnus materjal ei lähe higistades raskeks ega liiga palavaks, samas hoiab ja soojendab keha. Pikamaajooksjad teavad, et särk hõõrub sageli mingid kohad verele – Snickersi pesusärgiga pole seda kunagi juhtunud. See on küll alussärk, kuid kasutan seda hariliku spordisärgi asemel. Suvel lühikeste varrukatega, külmemal ajal pikkade varrukatega. Näen juba ka,
110
et ma pole ainus,” muigab Fosti, sest mõned mehed ja naised on selle juba enne teda avastanud. „Soovitan ka Snickersi 37,5 tehnoloogiaga T-särki, mis omadustelt ületab enamikke spordisärke.” Samuti hakkas talle meeldima Snickers Workweari meriinovillasegusest kangast kõrge kraega pesusärk, mida kannab siis, kui ilmad külmemaks lähevad ja kael rohkem kaitset vajab. Tegemist on samuti tehnilise pesuga, kuid lisatud on meriinovilla soojendavad omadused. Kõrge kraega soojast pesusärgist tundis Fosti ammu puudust. Tema jaoks olulised leiud olid ka Woolpoweri meriinotooted: „Ma ei jõua ära kiita Woolpoweri õhukest meriinosärki ja paksemat villafroteega kampsunit. Selles ei külmeta küll mitte keegi,“ viskab Fosti lubaduse õhku. „See on must have kampsun kõigile, kes viibivad vabas õhus ka sügisel ja talvel. Ja loomulikult väliskiht, mul on Snickersi vihmajope ja -püksid, samuti Snickersi Goretex talvejope, isegi funktsionaalsed sokid. Ainus, mis mulle muret valmistab on see, et ma ei saa kõike sealt endale lubada. Nii võtan rahulikult ja tükkhaaval.”
„Spordijalatseid ja -pükse ma Tamrexist ei saa, aga kogu ülemise otsa olen sealt, julgeks öelda, et tipptasemel kokku pannud küll,“ rõhutas Eesti esijooksja lisaks ka mõistlikku hinnataset, võrreldes tuntud casual- ja spordibrändidega. „Kusjuures tööriided peavad reaalselt vastama mitmele standardile, omama vihmasertifikaati, läbima külmatesti. Tegemist pole mööduva moega, kuigi need riided näevad väga lahedad välja. Ja mulle meeldib, et Tamrexi valik on ülimalt kontsentreeritud. Kui mingi riie on parim, siis see üks ongi seal müügil aastaid. Tean isegi, et igal hooajal ei joosta maailmarekordeid üle,“ tõi Fosti tabava paralleeli tippspordi ja premium-rõivatööstuse vahel. „Riietumine on tippsportlaste ja harrastajate jaoks vahel tõeline pähkel. Suvisel ajal on lihtne, paned selga nii vähe kui võimalik. Keeruliseks läheb siis, kui ilmaga on mingi häda: tugev tuul, vihm, külmakraadid või kõik need üheaegselt,” sõnas Fosti ja lisas, et võluvitsa pole olemas – peab õppima tundma oma keha, varuma väga head ja toimivad riided ja õppima neid kombineerima: „Vilumus tekib aastatega, täna eksin ma harvem kui varem!” www.ajakiritennis.ee
SoftShell 5804
0404
IGA ILMAGA!
SNICKERS Workwear AllroundWork, kapuutsiga SoftShell Uue põlvkonna SoftShell ühendab endas kaasaegse disaini, vastupidavuse ja mugavuse suurepärase funktsionaalsusega. Vetthülgav, tuulekindel ja venivast kangast SoftShell sobib igapäevasteks töödeks või vabal ajal kandmiseks pea aastaringselt. 3D disain, sitked Cordura™ tugevdused, võrkvooder ja reguleeritav kapuuts teevad sellest sinu järgmise lemmiku. Helkurdetailid annavad parema nähtavuse ja ohutuse. Palju vaba pinda ettevõtte sümboolika näitamiseks.
132 €
0400
UUS MATERJAL Kõrgtehnoloogilisest 4-suunas venivast Schoeller® softshell stretš kangast jakk
1229/0404 1229/5804
5804
SNICKERS Workwear AllroundWork tuulekindel fliisjakk
SNICKERS Workwear AllroundWork naiste SoftShell
SNICKERS Workwear AllroundWork SoftShell
SNICKERS Workwear Hi-Vis AllroundWork SoftShell, klass 3
SNICKERS Workwear FlexiWork SoftShell stretšjakk
8005/5804, 8005/0404
1207/0404
1200/0404
1230/6658
1940/0467
113 €
120 €
121 €
131 €
216 €
Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!
TAMREX OHUTUSE OÜ
Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee
TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a