Tennis sügis 2018 by Ajakiri Tennis

EESTI

Nr. 3 (46) 4.50 eur 2018 SÜGIS

TENNISEAJAKIRI

VLADIMIR IVANOVI KUUES MEISTRITIITEL ANALÜÜS: KUIDAS VÄLTIDA VIGASTUSI? MATS WILANDER TUNTUD NÄGU EUROSPORDIST SPORDIPSÜHHOLOOGI NÕUANNE: TUNNISTA OMA PROBLEEME! SERENA WILLIAMS PILAS END JA TENNIST ÜLEVAADE SUVISTEST HARRASTUSTURNIIRIDEST

Naomi

Osaka

alistas oma iidoli 124 lk

sisukord

Lühiuudised meilt ja mujalt

Serena Williams pilas end ja tennist

Ülevaade Eesti noorte meistrivõistlustest

Katriin Saar ja Saara Orav võitsid Estonian Openil

Parim võimalus ühendada õpinguid ja sporti

VLADIMIR IVANOVI KUUES MEISTRITIITEL

Edgar Vain pajatab oma treenerikreedost

Kääriku: ilus paik tenniselaagriks

Padelikeskuses tulekul värvikas sügis

Sportlandist sai Wilsoni reketite edasimüüja

Stefanos Tsitsipas: uus mees maailma tipus

Mis on maailma vanimad tenniseturniirid?

Kuressaare Cup avas suvehooaja

TULEVIKUTEGIJAD: MARIELA PLUUTUS JA VILLEM AADAMSOO

Paradiis Cup – paradiisihõnguline turniir

Harrastajate turniir Wimbledoni auks

Maitseelamused Cup: hea toit ja põnevad mängud

Saaremaa, angerjad ja tennis

Arco Vara pidas paarismänguturniiri

Arhitektide turniirist saab traditsioon

TENNISEVANEM TEEB LÄBI ARENGU KOOS LAPSEGA

Liigatennises selgusid esimesed võitjad

110

Kinesioteip – hindamatu abivahend taastusravil

112

Sügisene menüü tennisistile

114

Tallink Tennis rõõmustab edusammude üle

122

Harrastustennisisti ankeet: Mirjam Urb

EESTI RANNATENNIS TEELAHKMEL

88 10

KAANELUGU: IMELISELT VEIDER NAOMI OSAKA

64 68

AJALUGU: MATS WILANDER – IGAV, AGA EDUKAS MÄNGIJA

MILLISEID TIPPTURNIIRE TASUB SÜGISEL VAATAMA SÕITA

102 106

EURONICS ESTTRANS CUP LÕPETAS PÄRNU TENNISESUVE

PSÜHHOLOOG SOOVITAB: SPORTLANE, ÄRA OLE MUREGA ÜKSI!

ANALÜÜS: MILLEST TEKIVAD TENNISEVIGASTUSED?

@unclepaulshoes

KAANE LU GU /ME I S T R I K L A S S

Kõige

IMELISEMALT veidram inimene tennises

„Kõikidel inimestel, kes on Osakas sündinud, on perekonnanimi Osaka,“ vastas toona 16-aastane võrdlemisi tundmatu Naomi Osaka neli aastat tagasi Stanfordis enda esimesel pressikonverentsil ajakirjanikele täiesti tõsise näoga, miks ta perekonnanimi ja sünnilinn sama nime kannavad. Täpselt sama, talle omast sarkastilist nalja sai ta taasesitada ka nüüd, enda elu suurimal pressikonverentsil US Openi võitjana. tekst/Maarja Värv, ERR fotod/Scanpix, Twitter

013. aastal profikarjääri alustanud Osaka jaoks oli nelja aasta tagune Stanfordi turniir märgilise tähtsusega – ta alustas võistlust maailma edetabeli 406. reketina kvalifikatsioonist, kuid murdis end põhitabelisse ja sai esimeses ringis pärast avaseti kaotust 4:6, 7:6, 7:5 jagu 2011. aasta US Openi võitjast Samantha Stosurist, kes oli tol ajal edetabelis 19. real. Enne Stanfordi turniiri polnud ta WTA tasemel ühtegi mängu võitnud, rääkimata esisaja hulka kuuluva mängija alistamisest. „See on ilmselt mu elu paremuselt teine võit,“ teatas Osaka toonasel pressikonverentsil. „Esikohal on see, kui esimest korda enda õde võitsin.“ Ajakirjanike imestunud nägude peale lisas ta: „Saan talle ju iga päev öelda, et võitsin teda!“ Oktoobris 21. sünnipäeva tähistava Naomi poolteist aastat vanem õde Mari astus profikarussellile 2014. aastal ehk hiljem kui Naomi. Ja kui US

Openi järgses maailma edetabelis kerkis Naomi seitsmendaks, siis Mari edetabelikoht samal nädalal oli 344. Päev enne, kui Naomi teenis enda karjääri suurima võidu ja triumfeeris US Openil, oli Mari võistlustules Šveitsis 60 000

„Minu jaoks on tennis töö ja kui nüüd püüda seda videomängude keeles selgitada, siis see on justkui missioon, mille pean täitma.“ /O S A K A dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril, kus ta kaotas poolfinaalis. Neli aastat tagasi oli see suur asi, kui väiksem õde vanemast jagu sai, aga enam pole kahtlustki, kumb on parem. Osaka perekonnalugu teeb temast ühe põnevama taustaga sportlase. Ta on sündinud segaperre – ema Tamaki on jaapanlanna, isa Leonard Francois

on Haitilt pärit. Osaka nägi ilmavalgust Jaapanis, kasvas üles USA-s, kuid mängib Jaapani lipu all. Paljude jaoks sümboliseerib Osaka maailma multikultuurset tulevikku. „Kui vaatan 15 aastat tulevikku, näen, et Naomil on suurepärane tennisekarjäär, ehk isegi suure slämmi tiitlid,“ rääkis teda esindav IMG agent Stuart Duguid enne US Openi algust New York Times Magazine’ile. „Aga lisaks loodan, et ta on muutnud seda, kuidas Jaapanis suhtutakse multirassilistesse inimestesse. Loodan, et ta on teiste inimeste jaoks ukse avanud ja mitte ainult spordis, vaid kogu ühiskonnas. Temast võib saada muutuste saadik.“

WILLIAMSITE EESKUJU Aga alustame algusest. Teatavasti on Jaapan etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus moodustab 98,5% elanikest. Aastatel umbes 1600-1867 oli Jaapan välismaalastele täiesti suletud riik. Paljudes piirkondades on tänapäevani www.ajakiritennis.ee

KAANE L UGU/ME I S T R IK LASS

SÜGIS 2018

P ÄE V AKO RRAL

Pikaaegse Eesti esimängija Kaia Kanepi seekordne US Open, tema enda lemmikturniire, kujunes meie mängija karjääri üheks kõrghetkeks. Eesti edetabeli teine nuhtles maailma esimest Simone Halepit kahes setis!

tekst/Jaan Jürine fotod/Scanpix

23-kordne suure slämmi võitja Serena Williams süüdistas pukikohtunikku erinevas suhtumises meestesse ja naistesse.

Serena Williams pilas end ja tennist K

ui Kanepi tänavu 4. ringis Serena Williamsilt 0:6, 6:4, 3:6 sugeda sai, ei tohiks seda kaotust küll läbikukkumiseks pidada: jääda 33-aastaselt alla teisele veteranile, juba aastaid maailma enim teenivale naissportlasele pole häbiasi. 36-aastane Williams sai aasta tagasi emaks, näis, et ta mänguklass annab järele. Aga ei... Kanepi teenis US Openi neljandasse ringi jõudmise eest 266 000 dollarit. Võrdluseks: Eesti edukaim kergejõustiklane Magnus Kirt sai tänavu Teemantliiga üldkokkuvõtte teise koha eest 20 000 dollarit. Ehk 13,3 korda vähem, mis ei näita muud, kui seda, et spordialade võrdlemine on selge rumalus. Huvitav küll, osutab Delfi seekordne katse. Nii et au Kaiale! Ükski Eesti tennisist pole kunagi jõudnud Kanepi tähiseni olla kuus korda slämmiturniiri veerandfinaalis. Lisaks veel kaks korda 16 parema seas. Pole nähagi, et keegi peale Kontaveiti seda korrata võiks. Teel 16 parema hulka alistas Kanepi maailma naiste tennise formaalse liidri Simona Halepi 6:2, 6:4, Jil Teichmanni

(WTA 168) 6:4, 6:3, Eesti juurtega rootslanna Rebecca Petersoni (61.) 6:3, 7:6. Kaia Kanepi (WTA 44.) teekonna US Openil peatas kaheksandikfinaalis endine esireket Serena Williams. Kanepi kaotas ameeriklannale 0:6, 6:4, 3:6. Eesti meedia tegi kolmanda ringi eel ja ajal näo, et Rebecca Petersoni näol on tegemist "Eesti juurtega tulevikulootusega". Lori puha. Rebecca on Anett Kontaveiti eakaaslane ja sõbranna, sündinud Rootsis, kuhu ta vanemad 1990. aastal siit läksid. Läksid kindla kavatsusega teha Rebeccast Rootsi mängija ja rootslanna. Seda on nad ka teinud. Rebecca isa Mart Peterson oli 80-ndail Eesti kolmas mängija, kui edetabeli tipus oli Andres Võsand. Eestis käib Rebecca harva, sest ta ei räägi eesti keelt. On nii kasvatatud, ja siin pole tarvis kellelegi näpuga näidata. Veel vähem teda mingil moel Eesti tennise arvele kirjutada. Anett Kontaveit on Eesti esireket, Peterson WTA edetabeli 54. number ja tõusis tänavu suvel Rootsi naiste esireketiks, mööda senisest valitsejast

US OP E N 2 018 F IN A A L ID MEHED. Novak Djokovic (Serbia, 6) Juan Martin del Potro (Argentina, 17) 6:3, 7:6, 6:3; NAISED. Naomi Osaka (Jaapan, 20) Serena Williams (USA, 17) 6:2, 6:4; NAISPAARISMÄNG. Ashleigh Barty (Austraalia, 2)/Coco Vanderweghe (USA) - Timea Babos (Ungari, 3)/Kristina Mladenovic (Prantsusmaa) 3:6, 7:6, 7:6; MEESPAARISMÄNG. Mike Bryan/ Jack Sock (USA, 3) - Lukasz Kubot (Poola, 7)/Marcelo Melo (Brasiiilia, 7) 6:3, 6:1; SEGAPAARISMÄNG. Bethanie Mattek-Sands (USA, 11)/Jamie Murray (Suurbritannia) - Alicja Rosolska (Poola, 9)/Nikola Mektic (Horvaatia) 2:6, 6:3 (11:9).

www.ajakiritennis.ee

P ÄE VAK OR R AL

Johanna Larssonist. Tulutu oleks vaielda, kas Peterson on pool- või päriseestlane. Soovigem vaid, et mõlemal tüdrukul läheks hästi. Ja et Kontaveite ja Petersone oleks rohkem. Nii meil kui mujal.

TENNIS SAI LÜÜA

US Openi naiste turniir andis jahmatava tulemuse: ei võitnud Serena Williams, ei kaotanud Naomi Osaka, ei võitnud tennis! Võitis inetu sõnasõda Williamsi ja pukikohtuniku Carlos Ramose vahel, võitsid tennnisevälised asjaolud. Ramos olla mängu toonud esile ebaausad põhjused ja väänanud Williamsile kaotuse seksistlikel põhjustel. Tegelikkuses tõi noorem Williamsi tütardest Serena mängu oma aastase tütre ja väitis, et ta kraakles platsil pea terve teise seti tütre õnne nimel... Tennisespetsid olid üksmeelsed - selle mängu kaotas tennis! Williams sai avaseti 2:6 sisse, oli teises setis 1:0 eduseisus, kui kohtunik andis Williamsile hoiatuse: Ramos olla kuulnud tribüünil olevalt treenerilt Patrick Mouratogloult Williamsile määratud õpetussõnu. „Ma ei teinud sohki. Kuidas te võite midagi sellist väita? Ma pole oma elus kunagi varem sohki

Kaia Kanepi pärast avaringi võitu Simona Halepi üle.

Williams lõhkus reketi, külvas sõnarahega üle väljakule saabunud ITF-i esindajad ja kviteeris portugallase Ramose määratud karistused alguses sõimu, hiljem pisaratega.

teinud. Mul on tütar ja ma seisan selle eest, mis on talle õige. Te võlgnete mulle vabanduse,“ käratses Williams. Must tenniseime ei suutnud end talitseda. Ta lõhkus reketi, külvas sõnarahega üle väljakule saabunud ITF-i esindajad ja kviteeris portugallase Ramose määratud karistused alguses sõimu, hiljem pisaratega. Jaapani ja Haiti (tüdr uku isa sünnimaa) päritoluga Osaka jäi teises setis 1:3 taha, kuid võitis seti 6:4. Tema

Naomi Osaka finaalijärgselt: „Minu unistus oli mängida Serenaga US Openi finaalis, olen väga tänulik, et sain sinu vastu mängida. Aitäh!“

SÜGIS 2018

E E S TI TE NN IS E L I I T

Noorte meistrivõistlustel kuldmedali võitnud tennisistid.

Anet Angelika Koskel krooniti meistriks kahes vanuserühmas 5.-16. augustil peeti Kadrioru tenniseklubis Eesti noorte meistrivõistlused, kus neljas vanuserühmas oli kokku võistlemas ligi 200 noort. Sarnaselt eelmisele aastale, kui nii 16- kui 18-aastaste neidude konkurentsis võitis meistritiitli Katriin Saar, sai sama tembuga tänavu hakkama 15aastane Anet Angelika Koskel.

Brit Martin

tekst/Külli Värnik fotod/Igor Pissarev

BRIT MARTIN VÕITIS KOLM KULDA

Kõige nooremas vanuserühmas oli tütarlastest võitmatu Brit Martin, kes finaalis alistas 6/1, 6/3 Maarja Leinštrepi. Pronksmedalid said Grete Gull ja Laura Rahnel. Paarismängus sai Martin koos Katarina Brit Eskeniga teise kulla, teise koha said üksikmängu poolfinalistid Gull ja Rahnel.

Kolmanda kulla teenis Martin kuni 14aastaste tütarlaste paarismängus, kus koos Andrea Rootsiga võideti finaalis Diandra Suitso/Karola Suviste 6/1, 1/6, 10/3. Samaealistest poistest teenis Petrik Tamtik kulla üksikmängus ja hõbeda paarismängus. Kuni 14aastastest võitis tüdrukutest Liisa Varul kaks kulda ja pronksi ning poistest Andreas www.ajakiritennis.ee

E E S TI TE NN ISE LIIT

Marten Murrand

Sillaste kulla ja hõbeda ning Oliver Ojakäär kulla, hõbeda ja pronksi.

KOSKELI KULDNE DUUBEL

Kuni 16aastaste neidude turniiri võitis ülekaalukalt Anet Angelika Koskel. Finaalis alistas ta Gerda Reinaru 6/1, 6/3 ja poolfinaalis Polina Ramenskaja 6/2, 6/2. Teise kulla teenis Koskel segapaaris koos Marten Murrandiga. Paarismängus koos Aurelia Rigaga tuli tal finaalis tunnistada Ramenskaja/Viktoria Kleer Kliimandi paremust. Kuni 18aastaste konkurentsis võitis Koskel veel kaks kulda. Üksikmängu finaalis alistas ta Lissi Kubre tulemusega 6/1, 4/6, 6/1. Paarismängus oli Koskel ühel pool võrku Helena Narmontiga, kellega võideti juulis Eesti täiskasvanute meistritiitel, teisel pool võrku olid kuni 16aastaste paarismängust tuttav paar Ramenskaja/Kliimand. Koskel/Narmont võitsid 6/1, 7/6(8). Kokku võitis Koskel kahes vanuserühmas neli kulda ja ühe hõbemedali. Kliimand ja Ramenskaja teenisid mõlemad ühe kulla, ühe hõbeda ja kolm pronksist autasu. Narmont võitis kuni 18aastaste konkurnetsis paarismängudes kullad ja üksikmängus pronksi.

Mark Lajal

Lajali. Lajal alistas poolfinaalis 6/3, 6/0 Alex-Andre Ojassalu ja Murrand tasavägises kohtumises 7/5, 6/4 Oskar Erik Hakoneni. Paarismängus käis medalitele tihe rebimine. Poolfinaalides alistasid Lajal / Murrand 7/6(5), 7/5 Andre-Remi Jakobi/Alexander Georg Mändma ja Hakonen/Ojassalu 7/6(2), 7/5 Enrico Nurme/ Andre Toomväli. Finaalis jäid peale Lajal/Murrand. Segapaarismängus võitis kolmanda meistritiitli Murrand, kes oli paaris Koskeliga, hõbemedalid said Lajal/Aurelia Riga ning pronksmedalid Jakobi/Kliimand ja Ojassalu/Ramenskaja.

MARTEN MURRAND VÕITIS KUNI 16AASTASTE SEAS KÕIK MEISTRITIITLID

Noormeestest oli kuni 16aastaste konkurentsis kõige edukam Marten Murrand, kes võitis kolm meistritiitlit kaotamata settigi. Üksikmängu finaalis võitis ta 6/3, 6/3 Mark SÜGIS 2018

Anet Angelika Koskel

MARK LAJAL TEENIS MEDALI IGALT VÕISTLUSELT

Enim medaleid võitis meistrivõistlustel Mark Lajal, kes lisaks kuni 16aastaste paarismängu kullale ning üksikmängu ja segapaari hõbedale, võitis kuni 18aastaste konkurentsis üksikmängus ja paarismängus pronksi ning segapaaris hõbemedali. Seega sai ta autasu kõigilt kuuelt turniirilt, kus ta kaasa tegi. Kuni 18aastaste noormeeste konkurentsis näitas võimu Daniil Glinka, kes võitis meistritiitli nii üksikmängus kui paarismängus loovutamata settigi. Paarismängus oli ta paaris üksikmängu finalisti Johannes Seemaniga.

TU LE V IKU TE GI J A tekst/Ants Põldoja foto/Rein Kompus

13-aastane Eerik Villem Aadamsoo on võtnud eesmärgi pürgida profitennisesse, kuid samas ta ei unusta õppimist. Pole just kuigi palju selliseid poisse, kes õpivad Prantsuse Lütseumi taolises eliitkoolis ainult viitele.

Villem

Aadamsoo: tennis on tähtsaim, aga õppima peab ka hästi

illem alustas Evald Kree Spordimaailma klubis trenniga juba 4,5-aastaselt. „Elasin Kadrioru väljakute läheduses ning kuna tennis pakkus huvi ja mõned sõbrad juba käisid trennis, siis läksin ka. Natuke isegi mäletan oma esimesi lööke sisehallis,“ rääkis Villem. Ema Merle Maigre lisas, et Villemi trenniminek tõi esile tema enda mälestused. „See, kuidas Villem tennise juurde jõudis, on kena järjepidevus. Mina alustasin samas Kadrioru hallis Evald Kree ja Aita Põldma käe all. Elasime samuti Kadriorus nagu praegu ja Villemi valik tundus nii loomulik. Seda enam, et tal on hea koordinatsioon ja pallimäng peaks hästi sobima,“ meenutas ema.

ARENGUT LOEB OLULISEMAKS KUI TULEMUSI Poolteist aastat enne kooliminekut elas Villem Belgias, kus ema diplomaadina töötas. „Seal mängisin ka jalgpalli, hiljem tegin Eestis ujumist. Kuid tennises läks ikka kõige paremini, seepärast polnud ala valimise otsus raske, kuigi teen ka praegu natuke teisi alasid, näiteks lauatennist,“ ütles Villem. Tüdimust tennisest pole Villem kunagi tundnud, kui on natukenegi vaba aega, tahaks kohe uuesti trenni. „Mulle meeldib treeningul punktide mängimine ja võistlusmoment, kuid samas ka arenguprotsess, et kuidas ma edasi lähen,“ rääkis Villem 13-aastase poisi kohta elutargalt. Viimased poolteist aastat on ta teinud eratrenni Ain Suurthali käe all, varem on EKSM-is tema treenerid olnud Põldma, Ülle Milk ja Helena Luik ning füüsilise ettevalmistuse treeneriteks Anne-Mari Luik ja Liisa Pajumets.

40 40

www.ajakiritennis.ee

TULEVIK UT EGIJA

Eesti võistlustel mängib Villem sageli, kuid arvab, et välismaal võiks rohkem ja ka edaspidi edukamalt mängida. „Ma ei ole otseselt ründav mängija, kuid ei jää ka ainult kaitsesse. Pole mingit kindlat relva, pigem universaal. Liiga lihtsaid vigu ei kipu tegema,“ iseloomustas ta ennast mängijana. Tänavu on Villem U14 klassis kuulunud nooremate hulka ja enda sõnul pole tal Euroopas seetõttu hästi läinud. „Eesti-siseselt olen tulemustega rahul, tulin ka paarismängus Eesti meistriks. Üksikmängus sattusin loosiga kokku Kanada koondise väliseestlasest poisiga, kes hiljem poolfinaali jõudis. Oleksin võinud võita, aga ta oli ikka tugev vastane. Karikavõistlustel jõudsin finaali, nii et mõnes mõttes olin tänavu edukas, aga alati võiks parem olla,“ pajatas Villem ja lisas: „Tulemused ei ole siiski nii tähtsad kui areng, mis võiks olla ikka esikohal.“ Kuigi koos Erko Nigulaga on Villem alistanud paarismängus endast edetabelis eespool olevaid vastaseid, peab ta üksikmängu olulisemaks. „Meil on paarilisega väga hea kokkumäng ning oleme saanud häid võite, kuid eelistaksin ikkagi üksikmängu, kus teed ise otsuseid ja oled oma saatuse peremees,“ ütles Villem. Villem on Eesti koondises mänginud nii Winter kui ka Summer Cupil. Eelmise aasta talvel pääses Eesti ka alagrupist finaalturniirile, kuid seal saadi viimane koht. „Kogemus oli sellele vaatamata väga hea. Eesti eest on

ARVAMUS

AITA PÕLDMA, TREENER:

Villemile tõesti meeldib tennis, ma ütleks, et ta armastab seda spordiala. Ta uurib ajakirjadest ja internetist erinevate mängijate löögitehnikat ja teeb sealt oma järeldused. On väga tore, et Villem tahab kõike, mis talle uus ja tennise juures huvi pakub, treeneriga arutada.Ta on laia silmaringiga ja tark poiss, vahel peab natuke kauemgi mõtlema, et tema küsimusele tennisest täpne ja ammendav vastus anda. Võistlustel ta vahel närveerib üle ja mõtleb liiga keerulisi taktikaid, kuidas punkti võita. Loodan, et ta õpib edaspidi oma väga kiireid jalgu ka tenniseväljakul paremini kasutama. Ta on kohusetundlik ja töökas, kuid kindlasti on vaja nüüd rohkem aega ja tähelepanu pöörata üldfüüsilisele treeningule. Kui Villem suudab hästi ühendada kooli ja treeningud, siis usun, et ta eesmärgid tennises täituvad. SÜGIS 2018

VILLEM AADAMSOO Sündinud: Klubi: Treenerid: Kool:

6. jaanuar 2005 Evald Kree Spordimaailm Ain Suurthal, Aita Põldma Prantsuse Lütseum, 7. klass

Saavutused: 2018: Eesti U14 meister paarismängus, Eesti U14 karikavõistluste finalist (2018), U14 GP turniiride võitja paarismängus ja finalist üksikmängus. 2017: finaalturniirile pääsenud Eesti Winter Cupi U12 koondise liige, U12 Mastersi finalist, Eesti U12 MV poolfinalist üksikmängus ja finalist paarismängus, Eesti U12 karikavõistluste finalist. Reket: Yonex Vcore Duel G Hobid: lauatennis, pallimängud, lugemine, joonistamine

tore mängida, meil oli ka hea tiimitöö,“ kiitis Villem. Juhtus ka huvitav seik: Winter Cupil kohtus ta Belgia-aegse lasteaiakaaslasega, kes nüüd oma riigi noortekoondisse kuulus. „Mina tundsin ta ära, kuid tema enam mind ei mäletanud. Omavahel me väljakul võistelnud pole,“ rääkis Villem.

PRANTSUSE LÜTSEUMIS AINULT VIIED Ema Merle Maigre sõnul sõltub välisturniiride valik pere võimalustest. „Tähtis faktor on ka kool, sest Prantsuse Lütseumist ei saa puududa kuude kaupa,“ ütles Maigre. Villem rõhutas, et hinded peavad olema korras. „Kolmedega ei lubata koolist pikaks ajaks ära. Mida paremini õpid, seda rohkem lootust on saada võistlustele. Minul on seni olnud ainult viied,“ ütles õpihimuline poiss. Villemil on ka oma lemmikained. „Nagu tavaliselt kõigile spordipoistele, meeldib ka mulle kehaline kasvatus. Aga ka keeled ja geograafia,“ nimetas Villem. Prantsuse keelt on ta õppinud esimesest klassist saadik, kuid nüüd on suus ka inglise keel. „Vene keelt võiksin natuke paremini rääkida,“ leidis Villem. Samas on keeled ja geograafia just sellised ained, mis välisreisidel kasulikuks osutuvad. Edukalt on tennisist Prantsuse Lütseumi esindanud koolide võistlustel, pääsenud näiteks jooksus esikolmikusse. „Kui mängid tennist, siis arened füüsiliselt ja oledki teistest kiirem. Jooksu harjutanud ma ei ole,“ ütles Villem.

TAHAKS SAADA PROFITENNISISTIKS Maailma tennist jälgib Villem suure huviga. „Uudistega olen kogu aeg kursis, kuid eestlaste mängudest nägin ka Jürgen

Zoppi võitu Prantsusmaal Jack Socki üle ja Kaia Kanepi võitu Simona Halepi üle,“ ütles Villem, kes põhiliselt vaatab mänge arvutist, sest iga kohtumist teleris ei näidata. „Roger Federer on kõigi lemmik ja minul samuti. Kuid meeldib ka Dominic Thiem, kel on tugev eeskäsi ja hea võitlusvaim, ning jaapanlane Kei Nishikori oma aasialiku rahulikkuse poolest.“ Vaimusilmas näeb Villem ka ennast tipptennises, kuid hetkel loeb tähtsamaks lähieesmärke. „Pikema eesmärgina tahaksin saada profitennisistiks, aga kindlasti sooviksin ka õppida mõnes ülikoolis, et oleks mingi tugi, kui tennises läbi ei löö,“ sõnas Villem. „Profina tahaks jõuda võimalikult kõrgele, aga enne tuleks nende sekka pääseda. Mis eriala ma õppima peaksin, sellele pole veel mõelnud. Koolis peavad hinded korras olema, aga tennist pean hetkel siiski tähtsaimaks.“ Ema sõnul on tennisetrenn õpetanud Villemile keskendumist ja aja ratsionaalset kasutamist ning lisanud enesekindlust. „Näen kõrvalt, kuidas ta kasutab oma aega ning midagi ei lähe raisku. Emana olen ka pisut mures, et nii-öelda mürgeldamiseks jääb tal vähe aega,“ ütles ema. Villem lisas, et nüüdsest on tal neljapäev trennivaba päev ja siis saab rohkem tegelda hobidega. „Pärast trenni loen natuke raamatuid, mängin lauatennist ja käin kord nädalas pilateses. Sõpradega õues on ka tegevusi, näiteks pallimängud või seikluspargi külastamine. Ja meeldib ka joonistada,“ loetles Villem. Muide, kodust on Villemile kasvamas konkurent: esimesi samme teeb tennisetrennis 5-aastane vend Emil. Peres kasvab ka 10-aastane õde Ellen, kuid tema lemmikalad on kergejõustik ja ratsutamine.

TRE E N E R

Noortennisistid Kaspar Lusti, Robin Kilp, Jan Martti Vainula ja treener Edgar Vain.

Lastetreener

Edgar Vain: igas trennis tuleb midagi uut õppida! Tenniseklubi Avantage noortetreener Edgar Vain on üks paljudest, kelle töö ja eesmärk on kasvatada Eesti tennisele uusi meistreid. Intervjuus räägib Vain põgusalt oma lühikeseks jäänud mängijakarjäärist ja treeneritöö erinevatest tahkudest. tekst/Indrek Raudkivi fotod/erakogu

Kuidas sa tennise juurde sattusid? Tennise juurde sattusin ma nii, et isa tõi mu trenni, ta ise oli tennisega tegelenud, mu onu oli tennist Evald Kree juures mänginud ning mu kümme aastat vanem vend mängis ka tennist. Nii oli see täiesti loogiline jätk, et ma viieaastaselt (1987) reketi kätte võtsin ja selle mänguga Kadriorus alustasin. Mäletan hästi ka esimest trenni – vastu seina tuli taguda – mulle hirmsasti meeldis. Eks ma olin varemgi venna treeninguid vaatamas käinud. Kogu see pallide lendamine ja kiirus tekitas minus väiksena sellise meeldiva

hasardi. Nii põnev oli! Harald Rannu oli minu esimene treener. Edasi tuli juba Ain Suurthal. Sinu mängijapõlv? Kuulusin omavanuste paremikku, nii poisid 12, 14, 16 kui ka 18. Olin enamasti teisel kuni neljandal kohal, selline poolfinaalide poiss rohkem. Paarismängus olen Eesti noorte meistriks tulnud ja eks neid GP võite on ka olnud. Minu vanuseklassis oli selline vend nagu Mait Künnap, kui tema otsa mingis tabeliosas komistasid, siis oli kõik (naerab). Ta oli täiesti võitmatu sell. Aga umbes

18-aastaselt ma lõpetasin, nii nagu väga paljud teisedki. Käisin spordigümnaasiumis, mis sai läbi ja lõppes ka mängijakarjäär. Tegelikult lõppes see natuke kurvalt, sest mingit konkreetset plaani tol hetkel polnudki. Siis läksin aastaks sõjaväkke. Millal alustasid treenerina? Pärast sõjaväge. Aastal 2001 alustasin sellises huvitavas kohas nagu Idakeskus. Olin Eerik Holteri käe all. Tema mind juhendas ja õpetas ning aitas igatpidi. Ja aastast 2002 olen ma TC Avantage'is. Aastal 2005 alustasin õpinguid Tallinna www.ajakiritennis.ee

tartu tähtvere tenniseklubi kutsub:

TÄHTVERE

TULE TENNIST MÄNGIMA tenniseõpe lastele, noortele ja täiskasvanutele 12 tenniseväljakut tennisepood, reketid ja keelestamine turniirid ja laagrid

Tähtvere tennisekeskus laulupeo pst 19, tartu | tartutennis.ee

TE NN IS E V ANE M A D

Katrin Esken:

tennisevanem peab ennast pidevalt arendama Katrin ja Ago Esken on vilunud tennisevanemad, kes olid meelsasti nõus oma mõtteid ja kogemusi tennisega võistlusspordina tegeleva 12-aastase Katarina Briti kasvatamisel jagama. Leidsime Tere tennisehallis ühe hea vaikse koha ning seal me juttu puhusime. tekst/Indrek Raudkivi foto/Igor Pissarev

Kuidas teie tütar üldse tennise juurde sattus? (Katrin näitab näpuga Ago suunas, et too vastaks). AGO: Kuna ma ise olen olnud läbi ja lõhki spordipoiss, siis eks me kodus ikka mängisime igasuguseid mänge. Katarina Britile sattus umbes seitse aastat tagasi kogemata mingisugune reket kätte. Ma arvan, et me alustasime sellest, et tõmbasime keset tuba ühe nööri ning hakkasime siis reketitega õhupalli üle selle nööri lööma. Seejärel ma sattusin vist Kaubamajja ja märkasin seal üht laste reketit, suurusega 21 – mis on siiamaani alles. KATRIN: See on reliikvia (naerab). AGO: Jah, reliikvia, mida ta kasutab siiani vastu seina toksimiseks. Kuna see oli kollast värvi, siis talle hirmsasti meeldis. Siis tuli juba svammipall. Kuna me elasime tol ajal Nõmmel, siis sõitsime ratastega Hiiu väljakutele ja lõime vastu seina… Seejärel läksime juba päris väljakule. Kuidagi tekkis nii, et ka reisidele võtsime alati reketid kaasa – hotellides on ikka koht, kus saab tennist mängida. Maal mängisime. Vahetult enne kui Katarina pidi esimesse klassi minema, märkasin USTA linnalaagri kuulutust, nii ta siia Katrini (Tammaru - toim.) juurde joonele tuli. Aga muud spordialad? AGO: Jalgpall on talle meeldinud ja meeldib siiamaani, lasteaias käis pisut jalkatrennis, kuid ei, teiste aladega pole süvenenumalt tegelenud. Piisas

Katarina Brit Esken tänavu suvistel Eesti noorte meistrivõistlustel.

sellest, et pidime iga võimaliku kivi, puu või põõsani võidu kas jooksma või rattaga kihutama. Talvel suusatasime nii mäest üles kui alla. KATRIN: Siin on minu käsi ka mängus, sest mina kartsin hirmsasti igasugu vigastusi, seetõttu tundus tennis turvalisem valik. Katarina oleks ise vist ise jalgpallitrennis edasi tahtnud käia. Milline on teie endi otsene suhe tennisega? Ise mängite? AGO: Eks nooremast peast ole kõike tehtud. Ka tennist. Sai salaja teiste poistega üle aia ronitud, et saaks ainult mängida! See oli minu nooruse ajal täiesti uus spordiala Kuusalus. Aga tennisetrennis pole kunagi käinud. KATRIN: Mina polnud reketitki kätte võtnud enne kui ma Agoga kokku sain. Tema vedas mind väljakule kõksima. Mäletan, et mul oli selline hiiglama suur Prince`i reket, aga mängida pole ma kunagi osanud. Kuni selle ajani, kui Katarina hakkas võistlema, ei jaganud ma geimidest ega settidest suurt midagi. Rääkimata reeglitest. Aga nüüd julgen ma küll väita, et ma tean ikka päris palju. Milline on ühe võistlussporti tegeva lapsevanema elurütm? KATRIN: Ma arvan, et kogu see elu keerlebki ümber lapse tennise. Selle järgi sead sa oma päevaplaani, kuuplaani, oma suvepuhkuseid, mida eriti ei ole, oma logistika, sellest sõltuvad su oma nädalavahetused. Kuidas mõjutab suur treeningkoormus Katarina õpinguid? KATRIN: Ma arvan, et need on optimaalses tasakaalus. Ta teeb väga palju kodutöid koolis ära. Kodus õppimisel pole teda aidata tarvis. Või ainult siis, kui ta ise küsib, loomulikult abistad. Aga me pole iialgi teda kontrollinud, seda pole lihtsalt vaja olnud. Usaldus on märksõna. Vahel on olnud, et kui on koolist mingi töö suhtes negatiivne hinnang tulnud, siis olen uurinud, et milles asi. Tavaliselt on see tingitud sellest, et Katarina on olnud võistlustel ja seetõttu pole lihtsalt jõudnud asja endale selgeks teha. Seda ei saa lapsele pahaks ka panna, kuna ta on puudunud, et olla kas võistlustel või treeningul. www.ajakiritennis.ee

TE NNI S E VAN EMAD

Seega, pisut trenn tõesti segab kooli, eelkõige seepärast, et treening algab varem kui lõpeb kool. Aga üldiselt ta ikka ise teeb, ise õpib – hea kui meil on meeles päevikusse allkirja panna. Kui palju te kodus tennise üle arutate, vestlete? KATRIN: Ma arvan, et täpselt parasjagu. Meil ei ole nii, et kodus telekast tuleb tennis ja arvutist vaadatakse videosid või muudkui arutame trennide-mängude üle. Vahest laps ei tahagi midagi rääkida. Ikka küsid, et kuidas trenn oli, siis on vastab: tavaline. Siis on kõik. Laps ise lõpetab jutu ära. Võistluste puhul on nii ja naa. Vahel analüüsime, kui on põhjust kiita, siis kiidad, kui on põhjust laita, siis üldjuhul EI LAIDA, vaid proovid koos jõuda selle põhjuseni, mis laitmist väärt käitumise tekitas ja mõelda koos, mida peaks tulevikus teisiti tegema. Tennis on individuaalne ala. Kuidas on teil lood eratrennidega? KATRIN: Eelmisel hooajal sai võetud. Vahetasime grupitrennid mingil määral eratrennide vastu, siis tuli suvi peale ning treeningkoormus kasvas nii suureks, et eratreeningud lihtsalt treeningplaani enam ei mahtunud. Ja hetkel ka, sügis käes – kooliaeg, grupitreeningu maht on endiselt piisav. Kuigi ma ei arva, et eratrenne üldse pole vaja, kuid see peab tulema lapse suurest soovist ja treeneri tahtmisest ka eratrenne läbi viia. Õhtu lõpuks peavad ka tehtavad kulutused eratrennidele ennast õigustama. Kuigi räägitakse ja Eestis on üldlevinud arusaam, et eratrenne polegi kuni 12-aastastele vaja, siis treener Andres Kuhi on öelnud, et eratrennid on selle jaoks, et mingit tehnilist oskust lapse juures lihvida- parandada-arendada, mida grupitrennis teha ei jõua. Mina ei tea, mis on õige. Kõige parem oleks, kui eratrenni soovitus tuleks treenerilt, siis me teeks seda. Milline siis peaks olema teie arvates treeneri ja lapsevanema suhe? AGO: Mina olen selles suhtes nagu nõukaaja treeningprotsessi produkt. Siis oli paljudele poistele treener vahest rohkem isa eest kui lapse oma isa. Sealt see minu arusaam tulebki. Suhe on tagasisidet andev, arutlev. Minu arust räägitakse, et tennisevanem on mingi omamoodi frukt, aga mulle tundub ka, et nii naljaga SÜGIS 2018

pooleks võib vabalt öelda, et tennisetreenerid on täiesti omaette liik võrreldes muude spordialade treeneritega. Mina näen asja nii, et kui treeneri ja lapse vaheline õpetamisesuhe toimib, siis mind polegi vaja sinna vahele sudima. Ma võin üsna kindlalt väita, et viimase viie aasta jooksul olen rõdult ja tribüünidelt treeninguid ja võistlusi jälginud rohkem kui tavaline lapsevanem. Mind lihtsalt huvitab see, mida nad trennis teevad, ma ei vaata ainult oma last. Võib öelda, et vaatan kõike, mis liiguvad ja kellelt on midagi õppida. Mulle meeldib vaadata kõikvõimalikke trenne: vanemaid gruppe ja proffe, et mismoodi nemad mängivad ja mida teevad ning mida treener räägib ja nii edasi. Ma leian, et see arendab ka mind ja neid oskusi on mul vaja teatud situatsioonides. Kuigi vaikimisi kokkulepe on, et treeninguid üldiselt ei vaadata, kui siis ainult ühel päeval nädalas.

Mina näen asja nii, et kui treeneri ja lapse vaheline õpetamisesuhe toimib, siis mind polegi vaja sinna vahele sudima. /A G O E S K E N KATRIN: Mina tegelikult mõistan ja austan seda soovi, et treeninguid ei vaadata. Ka Katarina ise ei ole soovinud, et ma trenne vaatamas käiks. Aga ma olen käinud vaatamas. Seda kindlal põhjusel. Et kui sa kuude kaupa ei ole trenne käinud vaatamas ning siis saad äkki tagasisidet, mis on üdini negatiivne, siis ju tahad minna ja teada saada, et mis toimub. Ses suhtes on täiesti okei, et ühel kindlal päeval on vanematel lubatud trenne vaadata. Et siis nii lapsed kui treenerid teavad ette, et vanemad tulevad, muidu võib olla tõesti lapsed lähevad pingesse, et ema või isa vaatab. Või siis treenerid tunnevad end ebamugavalt, et neil on vanemate pilk kuklas. Milline vanem te olete tütre võistlustel? KATRIN: See on üks pidev areng. See on totaalselt erinev lapsevanem, kes ma olin viis aastat tagasi ja kes ma olen nüüd. See on jah üks pidev õppimine ja enesekontroll. Alguses oled sa selline, kes joovastunult hõikab iga oma lapse punkti peale ja loeb valjult punkte kaasa… Siis saad mingil hetkel aru, et see ei ole päris okei. Siis oled kuskil nurga taga ja värised seal. Tenniselapse vanema arengus on nii palju etappe, et piltlikult öeldes olen ma sellest umbes 10 läbinud ja 30 on veel ees. Et see on nagu lapsega, et alguses roomad, siis õpid käputama, siis kõndima ja rääkima, siis jooksma ja laulma. Õpin seda lapsevanema käitumist võistlustel kogu aeg. Täna ma juba tean, milline on üks mõistlik lapsevanem väljaku kõrval ja milline on ebamõistlik väljaku kõrval olemine. Kas ma seda alati järgida suudan, on iseküsimus, aga ma üritan. Kui mu käest küsida, et mida nagu üks õige lapsevanem väljakul tegema peaks, siis ütlen ainult üht: ta peaks istuma rahulikult paigal ja mõtetes olema oma lapsega. Aga ära vehi, ära ahasta, ära anna märku, et oled närvis, ära näita välja oma emotsioone, ära kõnni väljaku kõrval närviliselt edasi-tagasi. Sest laps silmanurgast tegelikult jälgib su reaktsioone mängitud punktidele. Lihtsalt ole seal. Loomulikult võid plaksutada ja innustada, aga mida vähem sa teed, seda parem. Suur abi

ME IS TRIKLAS S

Spordiperekonnast pärit

Stefanos Tsitsipas kirjutab Kreeka ajalugu ümber

Asja 20-aastaseks saanud kreeklast Stefanos Tsitsipast on välimuselt võrreldud Björn Borgiga, sisemiselt põlemiselt Andy Murrayga ja enesevalitsemise poolest Roger Federeriga. tekst/Gunnar Leheste, Delfi ja Eesti Päevaleht fotod/Scanpix

etkel kõige nooremast ATP edetabeli esikahekümne mängijast Tennise ajakirjas kirjutades ei saa kuidagi üle ega ümber tema seotusest Eestiga. Õigemini Kenneth Raismaga, kes võib uhkusega vastu rinda taguda ja tõdeda, et just tema oli osaline kreeklase karjääri magusaimas turniirivõidus, Wimbledoni juunioride paarismängu triumfis aastal 2016. Seejuures sattusid toonane juunioride esireket ja edetabeli 22. number koos mängima vaid tänu pimedale juhusele. „Meil mõlemal olid tegelikult teised paarilised, aga üks sai vigastada ja teisel kukkus partner lihtsalt mingil põhjusel ära. Lõpuks otsustasimegi, et mängime koos nii eelturniiril Roehamptonil kui ka Wimbledonis. Teame teineteist ammusest ajast. Oleme koos turniiril käinud 12-aastasest peale,“ meenutas Raisma kahe aasta tagust suursaavutust. Wimbledoni alustasid noormehed üpris madalate ootustega. „Eelmine turniir oli meil üsna aia taha läinud. Ainult avaringis saime kindla võidu, ülejäänud olid kõik tasavägised matšid – kolm kolmesetilist ja üks kahe tie-break’iga. See teekond oleks meil võinud lõppeda ka palju kiiremini,“ rääkis Raisma.

www.ajakiritennis.ee

M E I S T R IK LASS

Eesti-Kreeka tandem osales veel ka sama aasta US Openi paarismänguturniiril, kus langeti juba teises ringis. Selle hooajaga lõppes ka mõlema mehe juunioriiga ning ees ootas üleminek suurte poiste liivakasti. ITF-i kodulehe järgi on Raisma ja Tsitsipase omavaheliste mängude seis alates 2015. aastast 3:0 kreeklase kasuks, kuid ametlikust statistikast on ilmselt välja jäänud varasemad kohtumised, sest eestlane mäletab jõudude vahekorda pisut teisiti: „Nooremas eas võitsin mina, hiljem rohkem tema.“ Tänaseks lahutab kunagisi paarismängupartnereid juba 714 edetabelikohta. Tsitsipase viimase paari aasta areng pole olnud hüppeline mitte ainult Raismaga, vaid enamiku juuniorideea konkurentidega võrreldes. Sel aastal on tal ette näidata lausa viis võitu maailma esikümne mängijate üle, millest neli pärinevad augusti alguses Torontos peetud Rogers Cupilt, kus ta pühkis finaali jõudes teelt Dominic Thiemi

STEFANOS TSITSIPASE REKORDID

*Tänavusel Rogers Cupil Torontos sai temast noorim meesmängija (19 aastat, 11 kuud) alates ATP World Touri loomisest 1990. aastal, kes ühel turniiril saanud jagu neljast esikümne tennisistist. Enne teda kuulus antud rekord Roger Federerile, kes alistas suisa viis esikümne meest 2003. aastal Masters Cupil Houstonis 22-aastaselt. 19 aasta ja 10 kuu vanune Rafael Nadal võttis 2006. aastal Monte Carlo Mastersil kolme esikümne mängija skalbid. Nelja sellise võiduni ühel turniiril jõudis Nadal alles 24-aastaselt. *Tänavu Wimbledonis sai Tsitsipasest profiajastu esimene Kreeka meesmängija, kes suure slämmi turniiril jõudnud neljandasse ringi. 1964. aastal sai sellega hakkama Nicky Kalogeropoulos. *Aprillis sai temast Barcelonas esimene kreeklane ATP turniiri finaalis pärast 45 aastat. Viimane rahvuskaaslane, kes nii kaugele jõudis, oli 1973. aastal taas Kalogeropoulos. SÜGIS 2018

STEFANOS TSITSIPAS Sündinud: 12. august 1998

Pikkus ja kaal: Hüüdnimi: Edetabelikoht: Karjääri auhinnarahad: ATP turniirivõite:

193 cm, 83 kilo Stef 15. (27. augusti seisuga) 2 008 000 dollarit 0

Muud saavutused:

2016 Wimbledoni juunioride paarismängu võitja, 2018. aastal kaks ATP turniiri finaali

Suured slämmid:

Australian Open 1. ring (2018), French Open 2. ring (2018), Wimbledon 4. ring (2018), US Open 2. ring (2018)

Reket: Riietus ja jalanõud: Hobid:

Suurim tugevus:

Wilson Blade 98 Adidas lauatennis, videomängud, ujumine, kinos käimine, fotograafia ja filmimine eeskäsi

(tol hetkel ATP 8.), Novak Djokovici (10.), Alexander Zverevi (3.) ja Kevin Andersoni (6.), kes langes noore kreeklase saagiks ka neli kuud varem Estorilis.

LÄBI JA LÕHKI SPORDIPEREKOND Tsitsipase perekonnas on raske leida inimest, kes poleks mingil hetkel leiba teeninud spordiga. Hakkame pihta otsestest vanematest. Kreeklasest isa Apostolos Tsitsipas ja venelannast ema Julia Apostoli (neiupõlvenimega Salnikova) olid mõlemad tennisistid, viimane neist suisa kunagine juunioride esinumber ning täiskasvanute maailma 200 parema hulka kuulunud mängija. Tennist mängivad ka Stefanose vennad Petros (18) ja Pavlos (13) ning õde Elisavet (10).

Välimuselt meenutab ta Björn Borgi, võitluslikkuse poolest Andy Murrayd ja rahulikkuse poolest Roger Federeri. / EN DI N E BR I T I ESI N U M BER GR EG RUSEDSK I Mööda ema sugupuud oksa võrra ülespoole vaadates leiame vanaisa Sergei Salnikovi, endise Moskva Spartaki jalgpalliklubi peatreeneri ja 1956. aasta olümpiavõitja, kelle koondisekaaslaseks oli ka Moskvas eestlaste perre sündinud Igor Netto. Tsitsipase perekonnaga käis läbi ka Raisma, sest nad lihtsalt käisid Stefanosega kõikjal kaasas. „Ema, isa, ema kaksikõde... Nad reisivad temaga tihti koos. Hästi energilised ja lõbusad inimesed, tahavad kogu aeg midagi teha. Nendega pikalt koos olla võib olla päris väsitav,“ rääkis Raisma, kes täna enam Stefanosega nii palju ei suhtle. Aeg-ajalt

AJ ALU GU

TÄ H T S A D T E N N I S E F I G U U R I D L Ä B I A E G A D E tekst/Siim Semiskar fotod/internet

Mats Wilander – kõige igavam maailma esireket

õuna-Rootsis asuv veidi rohkem kui 66 000 elanikuga Växjö väikelinn on andnud maailma spordile mitmeid kõlavaid nimesid, alustades naiste mitmevõistlust valitsenud Carolina Klüftist, vormel-1 piloodist Stefan Johanssonist või Rootsi jalgpallikoondislastest Thomas Ravellist ja Joachim Björklundist. Maailma tennisekaardil on Narvast veidi suurem linnake aga tänu kahele mehele – paarismänguspetsialistile Jonas Björkmanile ning legendaarsele Mats Wilanderile. Kolmest vennast noorimana ilmale tulnud Mats alustas tennisega isa tööko-

www.ajakiritennis.ee

AJALUGU

haks olnud tehase parkimisplatsidel. Väljaku jooned said isa poolt maha tõmmatud ning võrguks tõmmati püsti käepärast olnud võrkaia jupp. Poisina oli Wilander andekas ka Rootsi rahvusalal jäähokis, kuid toona tennisemaailma tipus olnud Björn Borg oli põhjuseks, miks meie loo peakangelane lõpuks tennisele pühendus. Oma iidoliga sai Wilander kohe karjääri algusaegadel korra ka mängida, kui 1981. aasta septembris pidi ta Genfis vastu võtma 1:6, 1:6 kaotuse. „Borg oli minu jaoks toona kogu maailma suurim kangelane. Ma ei tahtnud jäljendada mitte niiväga tema lööke, kui käitumist platsil, head suhtumist ning valmidust teha rasket tööd. Matš temaga oli muidugi keeruline, kuid õnneks andis ta mulle mõlemas setis ühe võimaluse oma palling murda ning päris nulliga ma ei saanud,“ kommenteeris rootslane aastaid hiljem intervjuus The Scotsmanile. Tema nimi hakkaski tennisemaailmas levima 1981. aastal, kui Rootsi poisid tegid suure slämmi juunioride turniiridel peaaegu puhta töö: Jörgen Windahl võitis Austraalias, Wilander Prantsusmaa lahtistel ja Thomas Högstedt US Openil. Kui tema eakaaslastest kaasmaalased suures tennises läbimurret teha ei suutnud, siis Wilander šokeeris kogu maailma juba järgmisel aastal Pariisis, Roland Garrosi väljakutel.

TENNISEMAAILMA UKS LENDAB PAUGUGA LAHTI 1982. aasta Prantsuse lahtistele läks Rootsi tennis vastu nukrate tunnetega, kuna Pariisis eelmised neli aastat valitsenud Borg oli tenniseametnikega tülis ning otsustas turniiri boikoteerida. Rootsi legendist tühjaks jäänud trooni ihkasid kõige enam Ivan Lendl, Guillermo Vilas, Vitas Gerulaitis ja Jose Luis Clerc. 17-aastasel Borgi mantlipärijal olid aga teised plaanid, kui noormees sammus võidult võidule, alistades seejuures järjepanu kõik eelpoolmainitud favoriidid. Lendl langes neljandas ringis viies setis, Gerulaitis veerandfinaalis neljas, Clerc poolfinaalis neljas ning Vilas finaalis samuti neljas setis. Tennisefolklooriks on muutunud hetk argentiinlase Clerci vastu poolfinaalis, kus noor Rootsi poiss näitas üles harva nähtavat spordimehelikust. Matšpallil luges pukikohtunik ekslikult Clerci löögi auti, kuid noormees ei soovinud võita kohtuniku valeotsuse abil ning ütles SÜGIS 2018

ausalt, et pall oli tegelikult sees ning soovis punkti ümbermängimist. Rootslane ise on hiljem selgitanud seda hetke nooruse naiivsusega ning ütles, et pärast mõnda aastat tippkarussellis mõistis ta, et selliseid kingitusi tegelikult üksteisele ei tehta. See ajalooline spordihetk ei jäänud tähelepanuta ning Wilander sai toona Pierre de Coubertin’i nimelise ausa mängu auhinna. Oma esimest suure slämmi finaali on endine tipptennisist hiljem meenutanud sõnadega: „Mul oli eesmärk võita vähemalt üks geim ning mitte jääda päris naerualuseks. Ühel hetkel märkasin imestusega, et Vilas hakkas aja venitamiseks sokke vahetama ning kohtunikuga vaidlema. Siis mõtlesin, et midagi on juhtumas...“ Midagi juhtuski - Wilanderist sai Pariisis 17 aasta ja 9 kuu vanusena läbi aegade kõige noorem suure slämmi turniiri võitja. Hiljem on seda saavutust suutnud nihutada Boris Becker ja Michael Chang.

TÕUS MAAILMA PARIMAKS MEESTENNISISTIKS Pärast üllatuslikku võitu Pariisis langes rootslane samal aastal Wilmbledonis ja US Openil konkurentsist neljandas ringis, kuid võitis kolm väiksemat turniiri ning lõpetas aasta maailma edetabelis 7. kohal. Uustulnuk oli ennast ühe hooajaga meeste tipptennises pildile mänginud. Järgmise suure slämmi võiduni jõudis Wilander juba 1983. aastal, kui oli parim Austraalia lahtistel, mis toona peeti Kooyong Stadiumi murukattel. 1984. ning 1985. aasta tõid rootslasele kummalgi aastal auhinnakappi veel suure slämmi edu, kui 1984 kordas ta võitu Austraalia lahtistel ning 1985. aastal oli võidukas taas Prantsusmaal. Nendel aastatel püsis rootslane stabiilselt ka maailma edetabelis kõige teravamas tipus, kui 1983. ja 1984. aastal lõpetas aasta 4. positsioonil ning 1985 oli hooaja lõpuks juba kolmandal kohal. 1987. aastal tegi ta oma mängus sammu edasi, kui parandas märgatavalt servi ning täiendas löökidearsenali efektiivse ühe käega lõigatud tagantkäelöögiga. Tulemustes kohe olulist edasiminekut ei tulnud ning aasta lõpetas ta kolmandat hooaega järjest kolmandal positsioonil.

DAVIS CUPI KANGELANE Mats Wilander oli 1980-ndatel oluline lüli Rootsi edus Davise karikavõistlustel. Esmakordselt jõudis ta koos Rootsi koondisega finaali 1983. aastal, kui kaotati Austraaliale, kuigi Wilander võitis mõlemad üksikmängud. Aasta hiljem aitas ta rootslased juba karikavõiduni, kui mängudega 4-1 alistati finaalis USA. 1985 kordas Rootsi meeskond võitu, kui 3-2 saadi finaalis jagu Lääne-Saksamaast. 1986 vedas mees rootslased küll finaali, kuid otsustavad mängud jättis pulmade tõttu vahele ning rootslased kaotasid Austraaliale. 1987 naasis Rootsi taas tippu, kui finaalis saadi koos Wilanderiga 5-0 jagu Indiast. Ka 1988 ning 1989 jõudsid rootslased finaali, kuid kaotasid mõlemal korral Lääne-Saksamaale. Wilanderi saldoks Davise karikavõistlustel jäi üksikmängus 36-16 ning paarismängus 7-2. Kõige legendaarsem matš nendest oli 1982. aastal toimunud kaotus John McEnroe vastu, mis lõppes 6 tunnise ja 32 minutilise mängu järel ameeriklase kasuks skooriga 9:7, 6:2, 15:17, 3:6, 8:6. Tegemist oli toona Davise karikavõistluste ajaloo kõige pikema mänguga.

1988 oli rootslase karjääri tipphetk, kui jaanuaris Melbourne Parki väljakutel alistas ta Austraalia lahtiste poolfinaalis kaasmaalase Stefan Edbergi viies setis ning finaalis kohaliku idooli Pat Cashi samuti viies setis. Prantsusmaa lahtiste finaalis võitis Wilander samuti kodupubliku lemmiku Henri Leconte’i ning US Openi finaalis sai peaaegu viietunnise lahingu tulemusena jagu Ivan Lendl’ist ning kukutas tšehhi ühtlasi ka maailma edetabelis troonilt. Tagantjärele võib öelda, et tol hetkel oma seitsmenda slämmiturniiri võitnud Wilander kerkis maailma edetabelijuhiks karjääri kõige kõrgemas tipus, kuna 1988. aasta US Open jäi rootslase jaoks ka viimaseks suureks võiduks. Pärast 20-nädalast edetabeli juhtimist kukutas Lendl rootslase esikohalt ning Wilanderi karjäär võttis kiire suuna alla.

TE NN IS E RE IS

Kõvad sügisturniirid, mida eestlased võiks väisata Enne oktoobri koolivaheaega ja ka koolivaheajal toimub Eestile lähedal üheaegselt mitu korralikku turniiri, mida siinkohal tutvustame. tekst/Indrek Raudkivi fotod/Scanpix

VTB Kremlin Cup Moskvas, ATP250, WTA

Põhiturniir 15.-21. oktoober 2018, kõvakate

üheksal aastal finaali jõudnud, siis venelannad jällegi pole neljal viimasel aastal finaali ukse taha jäänud. Eestlastelgi on Kremlin Cupilt toredaid ning äärmiselt positiivseid mälestusi, kui Kaia Kanepi seitse aastat tagasi, nimelt 2011. aastal võitles end finaali, olles selleks alistanud kaks itaallannat (Errani ja Schiavone), veerandfinaalis nokauteerinud venelaste lootuse Kuznetsova (6:1, 6:2)

1990. aastast Moskvas peetav turniir, mis oli üldse esimene rahvusvaheline profiturniir Venemaal. Kremlin Cupi ajalugu räägib aga seda, et selle kutsus ellu Nõukogude Liiduga äri ajanud Iraani päritolu tenniseentusiastist ärimees Sasson Khaksouri, kes hiljem on korraldanud ka Usbekistanis ATP Tour kuuluvat President Cupi ning WTA Tour`i Tashkent Openit. Kuni üheksakümnendate keskpaigani oli tegemist pelgalt meeste turniiriga, kuid alates aastast 1996 kuulub Kremlin Cup ka WTA Touri sarja. Kuni aastani 2007 mängiti Kremlin Cupil vaipkattel, alates 2008. aastast on tegemist kõvakatte turniiriga. Heites pilgu võitjate ja finalistide nimistusse, hakkab Kremlin Cup tõotab tulla silma, et kodukonkurentsitihe, kohal on ka Anett Kontaveit. seinte toetus on venelasi Moskvas hellitanud: Jevgeni Kafelnikov on turniiri viiekordne võitja, lisaks kuuluvad võitjate ridadesse veel Nikolai Davõdenko (2), Andrei Tšerkassov (esindas NSVLi), Aleksandr Volkov, Igor Andrejev, Igor Kunitsõn ja Mihhail Južnõi. Kuid kui vene mehed pole viimasel

ja poolfinaalis ülipingelises heitluses tšehhitar Lucie Šafarova kolmes setis. Finaalis tuli Kaial mäletatavasti pärast avaseti võitu alla vanduda slovakitar Dominika Cibulkovale. Käesoleval aastal on oodata päris kihvti meeste turniiri, kus osa võtavad eelmise aasta võitja Damir Džumhur Bosnia ja Hertsegoviinast, näha saab ka kindlaks Itaalia teiseks numbriks tõusnud Marco Cecchinatot (ATP18), Slovakkia staar Martin Kližanit, prantslasi Adrian Mannarinot, Benoit Paire`i ning Jeremy Chardy`t, noori ja andekaid venelasi Andrei Rublevit ja Daniil Medvedevit. Naiste turniir tundub tulevat eriti konkurentsitihe, sest kohal 15 mängijat TOP 33-st, sealhulgas Karolina Pliškova (WTA 8), Kiki Bertens (13), E l i s e Me r t e n s (15), USA lahtiste poolfinalist Anastasija Sevastova (18), võõrustajate lootus Daria Kassatkina (11) ning meie Anett Ko n t a v e i t . O n jälle, kellele pöialt hoida! Turniiril on kavas ka paarismängud. Piletite hinnad on keskmiselt 20-30 eurot, finaali paremate kohtade eest tuleb välja käia umbes 126 eurot. www.ajakiritennis.ee

KASUTA ÄRIREISIDEKS TURKISH AIRLINES KORPORATIIVKLUBI VÕIMALUSI SOODUSTUSED | PAINDLIKKUS | TURKISH AIRLINES KORPORATIIVKLUBI KAARDID | LISAPAGAS

Turkish Airlines Korporatiivklubiga liitumiseks külastage corporateclub.turkishairlines.com SÜGIS 2018

TU RNIIR&TRA D I T SI O ON

Paradiis Cup – paradiisihõnguline tenniseturniir Sajandi tennisesuvi on seljataga ning meeldejäävaid hetki tenniseväljakult koos võimsate äralöökide ja osavate stoppidega on tõenäoliselt kuhjaga igal tennisehuvilisel. Tekst&fotod/Ahti Rattasep

eed, kes kevadel soetasid uued tennisejalatsid välikattele ja lootsid vähemalt kaks hooaega nendega mängida, peavad oma üllatuseks nüüd vaatama auguliseks kulunud tennisejalatsi taldu, sest neli kuud Eestile mitteomaseid ideaalseid välitingimusi on jätnud oma jälje. Tõenäoliselt oli suur tennisesuvi ilmataadi Eesti Vabariik 100 juubelikingitus meie tennisesõpradele. Arvatavasti on kõigil tennisehuvilistel nüüd suvega kogunenud nii suurel hulgal mängutunde, et näiteks liigatennise mängijad võiks kohe ühe astme võrra kõrgemasse liigasse tõsta.

Valikuvõimalus on nii suur, et osaleja võib juba natuke pirtsudada ja valida korraldajate pakutava järgi, kas peale mängupallide veel midagi osalejatasu eest saab. Suvel on tenniseturniire nii palju, et nädalavahetustel muudeks tegevusteks aega ei jäägi. Kuna tennis ongi suuresti individuaalne mäng, siis lapsed võivad ju nädalavahetustel üksi ka kasvada. Põhimõtteliselt on turniire igas linnas ja igale tasemele ning üks parem kui teine. Valikuvõimalus on nii suur, et osaleja võib juba natuke pirtsudada ja valida korraldajate pakutava järgi, kas peale mängupallide veel midagi osalejatasu eest saab. Kui hästi läheb, saab peale

Paradiis Cup suvise turniiri võitjad Karin Küttis ja Ranno Treial, kes on ühtlasi turniiri peakorraldaja.

www.ajakiritennis.ee

SÜGIS 2018

TU RNIIR&TRA D I T SI O ON

Euronics Est-Transi turniir kui tennisesuve lõpu kuulutaja Tänavune suvi oli küll nii hea, et tennist sai väljas mängida lausa sügisese pööripäevani, kuid siiski möönab Eesti suurima harrastusturniiri Euronics Est-Trans Cupi korraldustoimkonna liige Sepo Seeman, et suvepealinnas Pärnus on see võistlus justkui sooja aastaaja lõpu sümbol. tekst/Ants Põldoja fotod/Andres Sepp

„P

ärnu jaoks saab selle turniiriga läbi justkui üks periood. Minule on see märk suve lõpust,“ ütles Seeman, kelle sõnul elab traditsiooniline võistlus viimastel aastatel justkui oma elu. „Märksõna on siin töötav masinavärk, mis ajaga on tekkinud. Turniir toimus esimest korda siis, kui pandi püsti Pärnu Tennisehall ja püsima jäi ka traditsiooniline aeg augusti viimasel nädalavahetusel. Üldiselt on meid hoidnud ka ilmataat ning suure turniiri läbiviimiseks kasutame ka Pärnu teiste tennisekeskuste väljakuid.“ Kuna augusti lõpp on siiski tuntud heitliku ilma poolest, on korraldajail alati olemas ka plaan B ja plaan C. „Tänavu olime vihmaks valmistunud sellega, et kasutasime lahti tõmmatavaid väljakukatteid. Eks seda on telerist nähtud suurturniiride ajal, aga tänavu rullisime ka ise kaheksa suurt kilet lahti ja sellega oli neli väljakut vihma ajal kaitstud. Tänavu see samm õigustas end ja nüüd oleme ka kogemuse võrra rikkamad, kuidas neid katteid täpselt kasutada,“ pajatas Seeman. Kuigi Euronics Est-Trans Cup meenutab töötavat masinavärki, nentis Seeman, et korraldajatel ei ole seetõttu

iga aastaga tööd vähem. „Vaidlused reglemendi üle jätkuvad ajast aega, peamine küsimus ikka selles, kuhu tugevusgruppi keegi tahab ennast sokutada. Meil teeb lõpliku otsuse Toomas Kuum, kes oskab kõigi mängijate taset õigesti hinnata, et ei tuleks ühepoolseid mänge, sest muidu võiks auhinnad juba enne võistlust ära jagada. Tänavu tõid Risto Tralla ja Ants Aidla mängu isegi võõrleegionärid – ATP edetabeli tennisistid vastavalt Tšiilist ja Venemaalt. Küll aga oli pärnakate jaoks emotsionaalne, et meie enda mängija saatis külalised nii-öelda sauna,“ naljatas Seeman, kui pidas silmas, et tema poeg Johannes sai tugevate välismaalaste osavõtust hoolimata esmakordselt Euronics Est-Trans Cupil esikoha. Seeman selgitas, et valesti ei tasu temast aru saada – väliskülalised rikastasid turniiri ja lisasid põnevust. „Võibolla nüüd tulevad selle eeskujul ka Eesti profid siin edaspidi välja,“ ütles Seeman. „Kuid üldises plaanis see turniir suuri muutusi ei vaja – huvilisi on meil endiselt sama palju kui varem. Kuna siia tahetakse tulla, siis äkki me teeme midagi õigesti!?“ esitas Seeman retoorilise küsimuse. Korraldajad tunnustasid Trallat ja Aidlat isegi turniiri eriauhinnaga.

Risto Tralla teenis korraldajatelt eriauhinna, sest meelitas enda paariliseks Venemaa profimängija Jevgeni Tjurnevi.

ÜKS KÜSIMUS Mis on Euronics Est-Trans Cupi jooksul teinud kõige rohkem rõõmu ja muret? URMAS ARULA, Sandman Grupp AS arendusdirektor, esindab turniiril Euronicsit:„Lihtsam on alustada murest, sest kindlasti on see ilm. Üldiselt on meil sellega hästi läinud, aga enne turniiri tekitab ta kindlasti enim pinget. Sest on suur vahe, kas saame kasutada suurt hulka välisväljakuid või peame kolima sisetingimustesse, kus me ei pruugi turniiri ajakavaga toime tulla. Kordaläinud üritus, kui kõik välja tuleb, siis see valmistab rõõmu. Tore, et alati on jätkunud emotsioone ja sportlikkust. Viimasel kahel aastale oleme viinud läbi heategevusmängu, kus osalised ja teised turniiri mängijad saavad annetada laste tervise heaks. See on ka teinud südame soojaks.“

Turniiri korraldajad tänavad nii toetajaid kui ka kõiki mängijaid, sest mõlemad pooled on andnud oma panuse võistluse õnnestumisse.

Paljukordne Eesti meister Liina Suurvarik mänguhoos.

www.ajakiritennis.ee

TURNI I R&TRAD IT SIOON

Ajakiri Tennis oli ka turniiril esindatud: Laura Rahe eeskäe stiilinäide.

Liis Lebedev pallingu vastuvõtul.

Isa ja tütar Aleksandr Popkov ja Ksenia Popkova jõudsid Euroliigas poolfinaali.

Kauge külaline Tšiilist Hans Podlipnik-Castillo, Champions Liiga finalist.

Jevgeni Smirnov sai maitsta võidurõõmu.

Jevgeni Tjurnev tõstis turniiri taset.

See on võit! Jevgeni Smirnov ja Johannes Seeman pärast finaali viimast punkti.

Publik elas mängudele põnevusega kaasa.

Ott Kiivikas ootab servi.

Heggert Meier tegi heategevusmängus amatööride vastu kaasa puulabidaga.

Gert Kullamäe (esiplaanil) ja Aivar Kuusmaa on vahetanud ala.

Aivar Kuusmaa proovis ka korraks, kuidas on labidaga palli lüüa.

Heategevusmängu osalised: vasakult Ott Kiivikas, Jaan Rekkor, Aivar Kuusmaa, Heggert Meier, Gert Kullamäe, Sepo Seeman ja Johannes Seeman.

Reedeõhtune pidu kogub hoogu.

LIIGATE N NIS

20 aastat ootust -

Hendrek Kelder täitis oma unistuse SEB Liigatennise 2017/2018 hooaeg sai läbi kolmes võistlusklassis meestele. Teises, kolmandas ja neljandas liigas kestab hooaeg erandina sügisest sügiseni, samas kui muudes meeste ja kõikides naiste võistlusklassides saab hooaeg läbi detsembri alguses. Kas tulevikus selline ajastus muutub, näitab aeg, ent momendil selleks otsene vajadus puudub. tekst/Toomas Kuum fotod/erakogu

ooaja Mastersid peeti septembrikuu kahel esimesel nädalavahetusel Tallinna Kalevi tenniseklubi ja Kadrioru tennisekeskuse väljakutel. Vihma trotsides tuli osa mänge siiski pidada ka sisehallis. Mastersile pääses teatavasti jooksva edetabeli põhjal 16 mängijat, kes täitsid ühtlasi 50% osalusnõude arvesse minevatest turniiridest. SEB Liigatennise meeste teise liiga lõpplahendus saabus alles Mastersil. Üldvõidule konkureer isid kolm mängijat: saarlane Hendrek Kelder, tartlane Vitali Petrov ja tallinlane Heigo Einblau. Eelmise aasta suveräänne võitja Einblau võimalused olid piskud, selleks pidanuks ta Mastersi võitma ja teised ebaõnnestuma. Aktiivsema osalemise korral sekkunuks esikohakonkurentsi kindlasti ka Viktor Tjukavkin, ent 2-3 turniiri jäi tal eesmärgist puudu. Olgu lisatud, et Mastersil kasutati mängudes „klassikalist“ formaati – kolmest parem setid. Sellega muutus õnne faktor minimaalseks. Hooaja kestel oli turniiridel enamjaolt otsustava pika seti asemel kiire lõppmäng 10 punktini. Teise liiga Mastersi avaringis suutis Kelder Ranno Konksi vastu oma paremuse maksma panna üllatusena alles otsustava setis. Järgmine kõvem pähkel tuli Kelderil läbi pureda juba finaalis, kus vahetult seenioride MM-ilt naasnud Viktor Tjukavkin alistus seisuga 6:2, 3:6, 6:4, kusjuures otsustavas setis juhtis Tjukavkin 4:2. Veel kuu aega enne finaalturniiri näis Kelderi üldvõit tõsiasjana, ent ta jättis intriigi õhku üllatuskaotustega Tallinna mitmekuise etapi finaalis ja Tartu etapi avaringis. Peab tunnistama, et Kelder

Arnold Kannike ja Kristjan Kuutok (kõik 1). Hooaja pikkust ja füüsiliselt koormavaid mänge (2-2,5 tunnine mäng on tavapärane) teises liigas arvestades on imetlusväärne, et enamiku turniiride poolfinalistide ja üldarvestuse esikuuiku keskmine vanus ületab 50 piiri. Millest see räägib? Nooremad on küll liikuvamad ja kiiremad, ent mängutaktikas ja psühholoogilises plaanis jäävad sageli alla. Teatud mõttes avaneb sarnane pilt maailma tenniseski, kus kolmekümnesed ja üle selle ruulivad täiega. Sa võid treenida kolm-neli korda nädalas, aga kui sul ei jätku võistlusmänguks head närvi ja oskust oma võimeid maksimaalselt realiseerida, läheb kogenumate vastu raskeks.

Teise liiga Masters: võitja Hendrek Kelder ja finalist Viktor Tjukavkin.

näitas lõppenud hooajal võimast minekut, tema temporünnakud ei jätnud vastastele sageli üldse hingamisruumi. Kaitsetaktikaga polnud tema hoogu praktiliselt võimalik pidurdada. Kelder liikus selle esikohani kakskümmend aastat! Finaalturniiri poolfinaalis võitis Kelder Oleg Ševtšuki 6:1, 6:2 ja Tjukavkin Vitali Petrovi 4:6, 6:3, 6:2. 12 kuu vältel said etapivõite alljärgnevad mängijad: Kelder 5, Tjukavkin 4, Petrov 3, Ševtšuk 3, Einblau 2, Urmas Muru 2, Kristjan Kuutok, Marko Pählapuu, Kristjan Pajumets, Raimo Timmer, German Glushkov, Marek Ojaviir, Kaspar Kokk,

MEHED TEINE LIIGA ÜKSIKMÄNG, ESIKÜMME (133 mängijat, 27 turniiri): 1. Hendrek Kelder 763,5 punkti 2. Vitali Petrov 589,75 3. Heigo Einblau 550,0 4. Oleg Ševtšuk 513,5 5. Viktor Tjukavkin 497,5, 6. Kristjan Kuutok 450,0 7. Marek Ojaviir 395,25 8. Marko Pählapuu 379,5 9. Peeter Viigimets 325,0 10. Ergo Mõttus 308,7

Meeste kolmandas liigas juhtis enamus hooajast Peeter Vuks, ent väliturniiridel polnud tema tulemused suurt kiita ja kokkuvõttes kolmas koht. Teda pidevalt jälitanud Rapla harrastaja Alex Raadik näitas suvekuudel klassi, võitis ridamisi turniire ja vaatamata ebaõnnestumisele Mastersil ja sellele www.ajakiritennis.ee

Sa ei pea kusagile minema

Video teel saad panganõustajaga suhelda seal, kus sulle kõige mugavam

#Pank_Igalpool Tutvu tingimustega www.seb.ee/pank-igalpool, vajadusel konsulteeri pangatöötajaga tel 665 5100. SÜGIS 2018

AN ALÜ Ü S

Tuleb ääretult palju teha venitusi, Djokovicist on olnud juttu, et teeb lausa mitu tundi päevas. /H A R R I N EPPI

Kuidas saab tennisist vigastusohtu vähendada? Tennises nagu muudel spordialadel on edukuse valem töö+andekus. Kui aga koormused järjest kerkivad ja mängus suured rahalised auhinnad, tuleb kolmanda faktorina sisse vigastuste vältimine.

eljandana võiks ju tänapäeva spordis mainida dopingut, aga loodame, et kontroll on viimastel aastatel tõhustunud ja valemängijad enam löögile ei pääse. Kolm treenerit analüüsivad peamiselt seda, millest üldse tennises vigastused tekivad ja mil viisil mõjutavad neid objektiivsed, aga ka subjektiivsed põhjused.

Harri Neppi: tennises on palju erinevaid vigastusi

Kogenud treener Harri Neppi alustab sellest, et olemas vigastusaltid

106

mängijad, kelle puhul pole keegi süüdi (ka tennisist ise mitte), et nende karjäär jäi lühikeseks ja potentsiaal avamata. „Tüüpiline näide oli Alti Vahkal,“ ütles Neppi. „Tugevad lihased, aga väga jäigad. Suuremate koormuste puhul tekkisid kohe lihasvigastused. Mis pääsetee siin on? Ikka Novak Djokovici tee – tuleb ääretult palju teha venitusi, temast on olnud juttu, et teeb lausa mitu tundi päevas. Kui palju aitab, seda ei tea. Venemaa tennisisti Aleksandr Volkovi kallal töötas terve Moskva Kehakultuuriinstituut, aga midagi ei aidanud. Kange nagu puuhobune ja nii jäigi.“ Neppi arvates on olemas ka vigastusi tekitav vale tehnika, ent hullemini

tekst/Ants Põldoja fotod/Scanpix

mõjub hoopis see, et tennises töötab üks kehapool rohkem kui teine. „Sellest tekivad selga pinged. Selgroog peab hoidma keha tasakaalus, aga kui see nii pole, võib valu sisse lüüa. Tennisist saab teha teise kehapoole harjutusi, aga kus sa alati jõuad, kui kogu aeg on võistlused ja trenn,“ rääkis Neppi. Üks tüüpilisi vigastusi on Neppi sõnul ka tennise küünarnukk, mille valu ei pruugigi alati tekkida valest tehnikast. „Näiteks see sõltub mänguvahenditest. Noorteturniiridel kasutati mõnda aega kõvasid Tretorni palle, aga lõpetati ära, kui hakkasid tekkima küünarnukivigastused. Eks muidugi on tennises võimalikud kõiksugu vigastused, sest pidevalt www.ajakiritennis.ee

A N ALÜÜS

töötavad jalad ning tagajoonelöökidel ja servil erinevad lihased,“ võttis Neppi kokku. Neppi sõnul teevad maailma tipud vigastuste vältimiseks palju trenni jõusaalis, kuid liiga palju trenni pluss võistlused võivad omakorda põhjustada ülekoormusvigastusi. „Kui on suured rahad mängus, ei saa pausi pidada,“ märkis Neppi. Tõin ka näiteks kümnevõistluse, kus paljud Erki Noole rivaalid langesid vigastusega välja. Tihti ei pidanud seal koormusele vastu suurema kondiga sportlased. Kas sinna hulka võiks lugeda ka Kaia Kanepi, kes sageli vigastuspause pidas? „Kaia oli noorest peast väga kergejalgne, temast oleks võinud kujuneda Maria Šarapova taoline mängijatüüp. Kuid sellest on juba palju kirjutatud, ka Kaia enda raamatus, et jõusaali trenniga ülepingutamine paisutas kehakaalu. Ainult selles peitusidki tema sagedaste vigastuste põhjused,“ arvas Neppi.

Rene Busch: hoolitsege oma keha eest! Treener Rene Busch jääb peaaegu kõigis analüüsivates lugudes iseendaks – ta poleks Busch, kui ei hakkaks esimesena esile tooma füüsilise ettevalmistuse tähtsust. „Tennises on vigastuste peamine põhjus, et enda kehaga ei tegeleta piisavalt,“ ütles Busch. „Kehahooldus on väljend, mis mulle meeldib, õpetan seda juba 7-aastastele noortele. Tunnetage oma keha ja tegelge sellega! Et tennis oleks võistlusspordina pikaajaline, siis selle alus on kehaline ettevalmistus,“ kordas Busch. Veel tõi Busch välja ühekülgse treeningu, aga ka geneetilised põhjused. Geneetika puudutamine tähendab, et Busch tunnistab nagu Neppigi loomupäraseid omadusi, mis ei luba tennisistil vigastusi vältida. „Ma ei tahaks nimeliselt kedagi mainida, aga silme ette tuleb kaks Eesti mängijat. Ühel mängijal ei pidanud lihasgrupid vastu. Ta tundus hea sportliku kehaga, aga lihasel on ka vastupidavus, mis võib olla tingitud treenitusest, kuid ka lihasgrupi enda omapärast. Massöörid tunnetavad seda kohe, kui on kange lihas. Näiteks mustanahalised korvpallurid on väga plastilised ja seepärast pole ka tundlikud järskudele liikumistele ja suunamuutustele,“ pajatas Busch. SÜGIS 2018

Ka sidemete vigastusi ei saa alati hoolika trenniga ennetada. „Siin tean teist Eesti mängijat, kes järjepidevalt ja mitmekülgselt treenis, aga ometi oli kogu aeg kuskilt kinni seotud. Loodus ei andnud talle sidemeid, mis hoiaksid lihaseid koos,“ ütles Busch. Rahvusvahelistel konverentsidel on Busch kuulnud näiteid mängijaist, kelle karjäär katkes liiga vara vale tehnika tõttu. „Patrick Rafter võitis slämmiturniiri ja oli lühikest aega ka maailma esireket, aga servimisel liikusid tema mõlemad õlad korraga üles ja löögikäes tekkis ülepinge,“ tõi Busch näite. „Teine oli Sergi Bruguera, kes lõi eeskätt liiga avatud asendist ja lõpetas õlavigastuse tõttu karjääri oodatust varem.“ Veidi drastilise näitena tõi Busch ühe harrastustennisistist viiulimängija, kes oli treeneri koguni kohtusse kaevanud, et too õpetas valesti ja käsi hakkas tennisemängust nii valutama, et viiuliupoognat ei saa enam hoida ja teenistus jääb saamata. „Treener peab seega olema ka arst. Meil on vastutus õpetada vigastust vältivat tehnikat,“ sõnas Busch.

Et tennis oleks võistlusspordina pikaajaline, siis selle alus on kehaline ettevalmistus. /R EN E BUSCH Vigastuste vältimise protsenti tahab Busch üles ehitada sealt, et kuulata tuleks oma keha. „On vaja kas pausi või viia koormuse kese mujale. Hooaja kõrgpunktis tekib enamik vigastusi sellest, et ollakse kehahoolduses lohakas või ei võeta pausi. Ka Jürgen Zopp ei tahtnud oma hea mänguvormi perioodil pausi pidada ja lõpuks mängis nii kaua kuni oli pikali,“ meenutas Busch meie meeste esireketi seljavigastust 2012. aasta lõpus. Ka Busch ise oli kasvuperioodil hädas põlvedega, ent vajadus osaleda NSV Liidu koondise laagris (muidu jääd meeskonnast välja!) tõi kaasa ülekoormuse ja põlveoperatsiooni 17-aastaselt. Kuid ta on seni teinud järjepidevalt füüsilist trenni ja seetõttu suudab kaasa mängida ka seenioride klassis. „Kui tipptennises saab mõni su lemmik vigastada, siis väga dramaatiliselt ei tasuks seda võtta, see on ikkagi üks osa spordist. Ka noort mängijat tuleb nii kasvatada, et ta oleks valmis vajadusel pausi pidama. Seda enam, et tänapäeval on tipptennisistide vanus tõusnud ja noorena ei pea enam kiirustama,“ lõpetas Busch.

Märten Tamla: hoidugem võidujooksust noorteklassis

Treener Märten Tamla alustas sellest, et tennis on päris karm ala. „Võistluspause on kalendris väga vähe, keha saab kogu aeg koormust. Kui õlg natuke valutab, teed trenni pisut teisiti, aga võistlustel ei saa tagasi hoida. Ja sportlased, kes jõuavad tippu, on ka omamoodi hullud, et kannatavad valu ära ega taha puhkust võtta,“ ütles Tamla. Kehaehitusest rääkides on ka Tamla eelkõnelejatega nõus, et teatud tüüpi sportlased on tõesti vigastustele vastuvõtlikumad. „Esmalt on need raske kondiga mängijad,“ leidis Tamla. „Ent loeb ka mängustiil. Hea näide on Roger Federer, kes mängib justkui pingutamata, samal ajal Rafael Nadal ähib ja puhib, annab endast igal löögil 110%. Tema stiiliga on

107