Tennis talv 2018 by Ajakiri Tennis

EESTI

TENNISEAJAKIRI

Nr. 4 (47) 4.50 eur 2018 TALV

TENNISEVANEMAD ELAVAD VASTAVALT LAPSE AJAKAVALE ANALÜÜS: SÜSTEEM VÕI ERAKORDNE TALENT STEFFI GRAF EHK "PREILI EESKÄSI" EESTI TENNISE LIIT VALIS AASTA PARIMAID RENE BUSCHI SEISUKOHTI NOORTE TENNISEST

Sepo ja Johannes

Seeman: 15 aastat tennises 108 lk

TALV 2018

sisukord

Lühiuudised meilt ja mujalt

Vladimir Ivanov võitis PAF Openil paarismängu

Täiskasvanute ja noorte aastalõpu Masters

Anett Kontaveit väisas lastetennise lõpupidu

Eesti tipptennisistide pressihommik

AASTALÕPU TENNISEPEO PARIMAD SÕNAS JA PILDIS

Tipud näisid WTA finaalturniiril väsinuna

Alexander Zverevi karjääri suurim võit

Uuel aastal muutub profitennise punktisüsteem

Meistriklass: Ashleigh Barty uus tulemine

Meistriklass: heas mõttes hull Borna Coric

Maailma tenniseaasta tõusjad ja põrujad

VÄRSKE MAAILMAMEISTER ILONA POLJAKOVA

Roland Kiil juhib Karulaugus USTA tennist

Vaimselt tugev nagu superkangelane

Liigatennise Mastersite kokkuvõte

Millist ehet kinkida jõuludeks?

OÜ Innomedica pakub koormustesti

Terviseresto Esrieket avab uksed Rocca al Mares

TULEVIKUTEGIJAD DIANDRA SUITSO JA ERKO NIGULA

100

Mida süüa tund enne trenni?

102

Tenniseväljakute ülevaade

106

Harrastusmängija ankeet: Karin Lember

ANALÜÜS: SÜSTEEM VÕI ERAKORDNE TALENT

72 10

KAANELUGU: SEPO JA JOHANNES SEEMAN

ANETT KONTAVEIT LÕPETAS HOOAJA VÕIDUKALT

AJALUGU: „PREILI EESKÄSI“ STEFFI GRAF

RENE BUSCHI MÕTTEID NOORTE TENNISEST

PEREKOND INKID – TENNISELAPSED JA -VANEMAD

KARULAUGU SPORDIKESKUS AVATUD

KAANE LU GU

Sepo ja Johannes

Seemani lugu – kuidas isa ja poja teed ristusid Euronicsi turniiril Sepo Seemanit tunnevad Eestis paljud, kuigi ajakirja Tennis lugejad teavad võib-olla tema poega Johannest samal määral kui isa. Alljärgnevas loos me aga ei kirjuta Sepo Seemanist kui tuntud meelelahutajast, vaid keskendume ikkagi isale-pojale kui tenniseperele. Sest vaatamata teisele elukutsele on ka Sepol oma roll Eesti tennises juba olemas – nii mängija kasvatajana kui ka turniiri loojana.

tekst/Ants Põldoja fotod/Aivar Kullamaa

äpselt ei saagi öelda, kumb tennise juurde enne jõudis, sest see sündis enam-vähem üheaegselt. „Oleme sellest juba palju rääkinud, et Juss (siin ja edaspidi Johannese hüüdnimi – toim.) kui tennisemängija on sama vana kui Euronicsi turniir. Nii kaua on ta tennist mänginud, kui algas see võistlus ja Pärnus valmis tennisehall. Selles mõttes oli tema tänavune võit Euronicsi turniiril väga emotsionaalne,“ pajatas Sepo.

EMOTSIONAALNE VÕIT Seepärast alustamegi lugu tänavus augustis toimunud sündmusest, mis justkui omal viisil tähendas Sepo ja Johannese tennisetee ristumist. Nimelt võitis Johannes koos Jevgeni Smirnoviga Euronics Est-Trans Cupil kõige tugevama ehk Champions liiga, kus oma harrastajatest paarilistega mängisid kaasa isegi kaks profitennisisti Jevgeni Tjurnev ja Hans Podlipnik-Castillo. „Minu jaoks tähendas see võit palju, ehkki kuhugi edetabelisse ma sellest punkte ei saanud,“ ütles Johannes. „Olin seda turniiri kõrvalt näinud väikesest peale ja unistanud seal mängimisest, sest see on kõigile tore harrastusturniir. Aga samas on seda väga raske võita, sest sul on vastas teine tippmängija ja harrastaja ning sa ei oska ka aimata, kuidas sinu paariline mängib. Üks unistus sai igatahes sellega ära tehtud.“ „Mis saab olla paremat, kui enda loodud turniiri Champions liiga tasemel võidab poeg,“ ütles Sepo pealtnäha tundeliselt.

www.ajakiritennis.ee

KAA N ELUGU

Johannes: „Isal on supertagakäsi, väga ohtlik relv.“ Sepo: „Minu tennisest pole siin loos küll vaja rääkida.“ TALV 2018

E E S TI TE N NIS E L I I T

Lastetennis tõmbas hooajale joone alla Filmimuuseumis Tekst&fotod/ETL

Novembri lõpus toimus Tallinnas Filmimuuseumis lastetennise turniiridel osalejatele vahva aastalõpupidu.

astetennise sari on iga aastaga populaarsust juurde kogunud. Tänavu korraldati üle Eesti ligi 250 rohelise, oranži ja punase palli turniiri, kus kokku oli 2954 osalejat. Kõik lapsed, kes aasta jooksul vähemalt viiel turniiril kaasa lõid ja tähekesi kogusid, said endale “Olen võistleja” särgid. Aastalõpupeole tulnud lapsed said uudistada Filmimuuseumi saalides ja kaasa elada vahvale etendusele “Minu vanaisa oskas lennata”.

Lapsevanematele tutvustas tenniseliidu peasekretär Allar Hint noore tennisisti teekonda võistlejaks saamisel. Pärast etendust toimus suur auhinnaloos, kus loosirattas olid tenniseteemalised suveniirid. Peaauhinna - piletid Roland Garrose turniirile – võitis Gerli Maruste. Ürituse külaliseks oli Anett Kontaveit, kes lastele autogramme jagas ja nendega selfie'sid tegi. Lapsed lahkusid peolt heade emotsioonidega täis indu ja energiat järgnevaks aastaks.

www.ajakiritennis.ee

E E S TI TE NN ISE LIIT

Jürgen Zopp

Anett Kontaveit

Meie esitennisistide mõtteid

hooaja lõpu pressihommikul tekst/Eesti Tennise Liit fotod/Igor Pissarev

uigi Eesti noored tegid turniiridel häid tulemusi ja seeniorid võitsid MMilt kamaluga medaleid, võib seda tenniseaastat pidada Anetti aastaks. Tõus maailma TOP20 sekka, tõsi hetkel küll 21. kohal, suurepärased esitused tippmängijate vastu, jõudmine Premier 5 finaali, pääTALV 2018

semine Elite Trophy turniirile on ainult mõned märksõnad. “See oli mu karjääri parim aasta,” tunnistas Anett Kontaveit, kes uueks hooajaks on seadnud järgmised sihid – jõudmine maailma esikümnesse ja Grand Slami poolfinaali. “Seadsime treener Nigel Searsiga ambitsioonikad

eesmärgid. Leian, et sihid peavadki olema kõrged, olenemata sellest, kas need hooaja lõpuks saavutatakse või mitte,” sõnas Eesti esireket. Jürgen Zopp on juba kümme aastat järjest valitud Eesti parimaks meestennisistiks. Kes võiks olla tema mantlipärija? “Äkki Kenneth Raisma võtab

TU LE V IKU TE GI J A tekst/Ants Põldoja foto/Igor Pissarev

Erko

Nigula: tennis võitis kohe mu südame Pärnu tennisepoiss Erko Nigula pidanuks ehk praegu olema jalgpallur, kuid mitme asjaolu kokkusattumisel ja ka oma südame häält kuulates mängib ta nüüd väiksema palliga.

rko ei mäletanud täiesti täpselt, kuidas ta kuueaastaselt tennise juurde jõudis, kuid teadis, et suur roll selles oli temaga samas majas elanud mehel. See mees on Rein Holter, Pärnu üks tuntumaid tenniseinimesi. „Rein nägi, et temast üleval korteris elab üks aktiivne ja tore poiss, kes kiiresti jookseb, ja ta ütles, et las tuleb tennisetrenni. Rein ise tõi meile ka esimese reketi. Erko tuli trennist tagasi ja oli nii õnnelik, et magas lausa reketiga ja hakkas toas palli vastu seina taguma. Nii et heas mõttes oli see Reinu „süü“, et ta tennist mängib,“ pajatas ema Jaanika Nigula.

VÕITIS SUVEKUUMUSES MITU TURNIIRI Mitu aastat mängis Erko paralleelselt jalgpalli ja tennist, mis iseenesest pole üldse halb, et teatud vanuseni on lapsel kaks spordiala. „Isa mängis ise jalgpalli ja tahtis mind sinna

36 36

www.ajakiritennis.ee

TULEVIK UT EGIJA

suunata, aga tennis võitis kohe mu südame,“ tunnistas Erko. „Tennises sai palju joosta ja hüpata. Nojah, jalgpallis saab ka, aga tennis kuidagi haaras mind rohkem.“ „Isa on meil jalgpallitreener ja tema oli eriti kurb, et Erko tennise valis. Teine vend tema õnneks mängib jalgpalli. Aga isale meeldib tennis ikka ka,“ lisas ema. „Pealegi oli Erkol 10-aastaselt kukkumise tagajärjel põlveoperatsioon. Päris hull lugu, sest juhtus augustikuus ja põlv läks mädanema, ei saanud pool aastat sporti teha. Siis arst ka arvas, et tennis pole nii kontaktne spordiala ja põlvele mitte nii ohtlik kui jalgpall.“ Praegu on jalgpall Erko jaoks hobi, nagu ka lauatennis, mida ta vennaga vahel mängib. Erkol pole kunagi tekkinud tennisest tüdimust. „On selliseid perioode, kus mäng pole hästi läinud ja ise pole keskendunud, siis vahel tekib ka negatiivseid mõtteid, aga loobuda tennisest pole tahtnud,“ ütles poiss. Tänavuse hooajaga on Erko rahul rohkem kui kõigi eelmistega. „Aasta tagasi olin edetabelis 10. kohast tagapool, aga nüüd tõusin kolme turniiriga oma vanuseklassis viiendaks. See andis kõvasti inspiratsiooni,“ rõõmustas Erko. Kaks tähtsat GP-võitu tuli juuli teisel poolel, kui Eestis valitses enneolematu kuumus. „Mulle meeldib palavaga mängida, sest spordigeenide tõttu olen vastupidav ja sellise ilmaga tuleb kasuks,“ selgitas Erko. „Ma võin hästi joosta 60 meetri sprinti, aga meeldib ka 10 kilomeetri jooks. Kooli võistlustel olengi rohkem pikema maa jookse võitnud.“

KOMMENTAAR

MAIT KÜNNAP, TREENER

„Erko on väga sportlik kuju, kellele meeldib tennis meeletult. Kõik on olemas, et tennist hästi mängida, aga samas on igas elemendis veel arenguruumi küllaga. Kui saaks veel mentaalset poolt paremaks, treenida ja võistelda süsteemselt, siis ma usun, et ta võib tulevikus väga kõrgesse mängu sekkuda. Füüsiliselt ja taktikaliselt on hea, aga tehnika ja peaga on vaja veel tööd teha. Inimesena on ta väga sõbralik, viisakas ja kohusetundlik. Oma trennikaaslastega saab kõigiga hästi läbi ja on töökas.“ TALV 2018

ERKO NIGULA Sündinud: Klubi: Treener: Kool:

29. november 2004 Pärnu Kalevi TK Mait Künnap Pärnu Mai kool, 7. klass

Paremad saavutused: Eesti meister U14 klassi paarismängus (2018), kolm esikohta Eesti noorte GP-sarjas (kõik aastal 2018) Reket: Head

Erko on kooli esindanud ka rahvastepallis ja võrkpallis, kus kasuks tuleb tennisetrennides omandatud kiire käsi ja enda sõnul ka vaimne tugevus. „Üks tugev ala on veel lauamäng Scrabble, kus olen ka võitnud,“ lisas Erko naerdes – mõttemäng võib ka spordipoisile sobida. Eesti meistriks tuli Erko tänavu suvel paarismängus koos Villem Aadamsooga. „Paarismängu võtan rohkem lõbuna. See ei ole nagu päris mäng, aga meeldib sellepärast, et saab harjutada vollet,“ ütles Erko, kes erinevalt mitmest rivaalist püüab ka üksikmängus võrku tungida. „Taktikaliselt ei ole alati võimalik võrku tungida, aga volle on üks mu paremaid lööke. Nõrgim koht on võib-olla selles, et eeskäe tehnika pole hästi paigas. Pall küll lendab kiirelt, aga treeneri arvates aitaks õige tehnika mängu paremini üles ehitada.“ Välismaa turniiridel on Erko seni mänginud ainult meie lähiriikides, eelkõige Lätis ja Soomes. „Rahvusvahelistel turniiridel on tore käia. Kõige tähtsam on seal omandatud kogemus,“ leidis Erko.

EESKUJU FEDERER KANDIS KA KUNAGI PIKKI JUUKSEID Erko käib Pärnu Mai kooli 7. klassis ja ütleb, et õppimine spordi kõrval on vahel raske ka, kuid enamasti tuleb kergelt. „Hinded on neljad-viied, teen koolis palju asju ära, siis pole kodus niivõrd vaja pingutada,“ ütles Erko. „Tal on hea pea,“ kiitis ema. Tänu sellele on Erkol lihtsam ühitada kooli ja sporti. Enda lemmikaineteks peab Erko võõrkeeli. Maailma ja Eesti tipptennise jälgimise kohta ütleb Erko õhinal: „Kõik tennisevideod vaatan ära. Paremad punktid ja lühikesed kokkuvõtted mängudest. Muidugi vaatan otseülekandes ka tippmänge, praegu just ATP finaalturniiril oli selline maailmaklass, mida varem polnud näinud. Tippude mängudest õpin ka tehnikat. Jah, päris otse ei saa meistrite lööke üle võtta, aga vähemalt mängupilti olen jälginud.“ Kõige rohkem meeldib Erkole Roger Federer, kes on siin rubriigis olnud juba tavapärane noorte lemmik. „Federeri mäng annab inspiratsiooni, kõige rohkem meeldib tema ühe käega tagakäsi, kuigi ma ise ei löö niimoodi,“ ütles Erko ja lisas: „Vanasti olid temal ka pikad juuksed nagu minul.“ Seejärel Erko pisut muigab ja tunnistab: „Võib-olla nii pikad ei olnud.“ Kuigi Federeri eeskuju innustab, ei ole Erko veel nii kõrgelennuliselt mõelnud, et võiks kunagi sama hästi mängida. „Seda tahaks küll, et jõuaksin profitennisesse. Lähim eesmärk on tõusta Eestis omavanuste TOP3 sekka. Tahaks esimeseks, aga vist on sellest praegu liiga hea unistada,“ ütles Erko.

AN ALÜ Ü S

Süsteem või erakordne talent? Eesti tennis on „tootnud“ erinevate põlvkondade tippmängijaid. Kuna esimese Eesti Vabariigi aegse süsteemi kohta me midagi suurt ei tea, siis võime öelda, et tennise kui ala arengule pani peamise nurgakivi pärast II maailmasõda Evald Kree. Küsimus on aga eelkõige selles, kas tema loodud toimiv süsteem ongi meie edu peamine alus või on selle taganud erakordsed talendid? tekst/Ants Põldoja fotod/Scanpix, Mati Hiis

äga tihti on analüüsivatele lugudele aluse pannud mõne treeneri või tennisetegelase öeldud kunagine lause. Selle loo mõte tekkis aga siis, kui tuletasin meelde, et kunagises intervjuus ütles treener Aita Põldma: „Mina seda süsteemi värki nii väga ei usu. Sest kui edu taga oleks süsteem, pidanuks meil ju kogu aeg tippmängijaid olema.“ Eks ta ole keeruline lugu, sest Eesti spordi ajaloos on neid süsteemiväliseid olümpiavõitjaidki olnud oi kui palju! Erakordne talent murrab läbi isegi süsteemi puudumise kiuste. Ometi peaks rusikareegel olema selline, et spordis andekas laps satub pigem alale, kus on loodud parem süsteem. Kui võtame 150 miljoni elanikuga Venemaa, kus lisaks on sport üsna populaarne rikkuse väljund, siis seal ei pruugi ühelgi alal olla loodud kindlat süsteemi, aga talendid leitakse ikka üles. Kaduma läheb ka, aga noori lootusi on lihtsalt liiga palju. Ehk siis sellises riigis aitab ainult talentidest. Eesti-suguses väikeriigis peaks aga ala arenguks olema mõlemad, nii süsteem kui ka erakordsed talendid. Aga mis üldse on süsteem ja kes selle loob? Kas ainult alaliit või on siis tegu mingite faktorite ja asjaolude kogumiga? Igatahes loo autor leiab, et Eesti tennises on süsteem ja seda eelkõige põhjusel, et treenerite kaader täieneb järjepidevalt, loodud on mänguks vajalik keskkond ning ka ala üldine populaarsus püsib suurena. Tõsi, seda viimast aitavad luua ka erakordsed talendid nagu Kaia Kanepi või Anett Kontaveit.

Noor Kaia Kanepi kasvas tippmängijaks suures osas süsteemiväliselt.

Kuna loole ajendi andnud Põldma ei saanud mõjuvatel põhjustel novembri lõpus intervjuud anda, siis seekord piirdume kahe analüüsijaga ning autor ise on nende vahel kolmas.

HEA MÄNGUKESKKONNA LOOMINE ONGI SÜSTEEM Kes peaks veel süsteemi paremini tundma kui mitte Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint? Küsin temalt selgitusi jagamata, kas Eesti tennises

on süsteem? Mis see on, peaks ta juba ise lahti mõtestama. „Rasmus Mägi ütles vist paar aastat tagasi, et süsteemne süsteemitus on teda viinud edasi.“ alustas Hint kergejõustiklase näitega. „Olen arvamusel, et tippmängijaks sünnitakse. Sel mängijal on olemas teatud anne ja võimalus ning siis tuleb talle luua hea keskkond. See ongi nagu süsteem, et tal on olemas mängupartnerid, kogenud ja entusiastlik treener ning infrastruktuur www.ajakiritennis.ee

A N ALÜÜS

ehk väljakud. Selles mõttes on meil kindlasti mingi süsteem. Ükskõik, mis pidi vaatad, kas rahastamine või väljakupealne tegevus, ikka on süsteem,“ vastas Hint. Siinkohal ütlesin Hindile, et küsimus polegi mõeldud nii, et süsteemi peaks looma ja ülal hoidma alaliit. Populaarsus ja järjepidevus võivad püsida ka muude faktorite toel. „Need on meil kindlasti olemas,“ arvas Hint populaarsuse ja järjepidevuse kohta. „Viimase 20 aastaga oleme kogu aeg kasvutrendis. Nii mängijate ja treenerite arvu kui ka väljakute poolest. Loomulikult on ka organisatsiooni jaoks tähtis hoida mängijaid tennise juures ja mitte lasta neid teisele elualale. Klubid, kes võtavad lapsi vastu, seisavad hea selle eest, et neil oleks võimalik treeninguile tulla. Kui räägime tippmängija arendamisest, siis ehk suudame valida paremini lapsi, ei oota ise, vaid läheme neid otsima. Kedagi, kes sportlikuna silma jääb. Kui vaadame Eesti paremaid mängijaid, siis Jürgen Zopp oli mingis mõttes rohkem alaliidu süsteemis, aga Kaia ja Anett kindlasti süsteemivälised, eriti Kaia. Vaatame ka maailmapildis ja

Märten Tamla

näeme, tänased tippmängijad on mingis süsteemis maandunud, aga vähesed alaliidu süsteemis. Õed Williamsid on hea näide, ehkki USA-s on hea süsteem. Tugev süsteem peab eelkõige tekitama tugeva keskmise taseme. Eesti olukorras on tipud ikka üksikud, ka teistel aladel. Neile on vaja luua teised tingimused. Kas see on nüüd süsteem või ei ole? Kui Anett palkab välismaise treeneri, kas ta on süsteemist väljas või sees? Ta ju käib ikka siin ja annab noortele eeskuju.“

Hea süsteemi korral on rohkem inimesi huvitatud tennisest ja seda rohkem võimalusi andeka leidmiseks. / M Ä RT EN TA M L A

HALVEMAD AJAD EI LÕHKUNUD SÜSTEEMI Hindi arvates on tugevate keskmike osa, mida peaks justkui tootma süsteem, Eestis praegu korras. Kui kellegagi ennast võrrelda, siis ikka Läti, Leedu ja Soomega ning meie tennis ei näe nende kõrval halb välja. „Eesti, Läti ja Soome on suhteliselt sarnased riigid ja tippsport ikkagi rohkem indiviidipõhine. Soomes alustas Jarkko Nieminen oma akadeemiaga, kus loodi hea treeningkeskkond ja sealt juba võrsus Emil Ruusuvuori ning on tulemas teisigi. Aga kui palju on see alaliidu süsteem, on hoopis teine asi. Läti on naiste osas meist tõesti ees, võimalik, et Ostapenko ja Sevastova on loonud eeskuju. Jällegi sõltub isikutest ja mitte alaliidust. Väiksemas riigis on muidugi tüdrukutel ka kergem, sest neil on alati olemas tasemel treeningupartnerid meeste näol. Jürgenil oli mingil ajal Eestis väga raske treenida. Ka Audentes kuulub

süsteemi hulka. Eesti riigi mõistes on seal kõik olemas: kool, treeningud, elamine, meditsiin jne. Aga kas ta tekitab tippmängija, see on küsitav,“ arutles Hint. Seega peaksid Eesti-sugusel riigil olema nii süsteem kui ka erakordsed talendid? TALV TALV 2018 2018

„Peab olema faktor, et kvalifitseeruda tipptalendiks. Andekus avaldub mõnel hiljem ja mõnel kustub mingil ajal. Et kuhugi jõuda, tuleb kümme aastat noorteklassis ja kaks-kolm, aga pigem viis-kuus aastat täiskasvanute klassis pingutada. Ei piisa, et oled viis aastat väga hea, aga siis lõpetad. Kogu teekond on vaja läbi käia. Arvan, et meie puhul on iga mängija tähtis, keegi ei tohiks kaduma minna, aga eks seda ikka igal alal läheb,“ rääkis Hint.

Põldma lause kohta ütleb Hint, et siin tekib kohe küsimus, mida keegi süsteemiks peab: „Kui sul on iga päev võtta keegi, kellega treenida, ja koht, kus seda teha. Tänapäeval ka finantsiline võimalus mängida välismaa turniiridel. Mina nimetan seda keskkonnaks. Meil on olnud halvemaid aegu, kus väljakuid nappis. Mina alustasin mängimist Nõukogude ajal, kus oli ka loodud süsteem, aga 90ndate alguses polnud sul midagi – treener läinud ja väljaku eest pidid maksma hakkama. Olin siis 14-aastane. Nii et siin on ka ajalooline põhjus, miks kogu aeg tippmängijaid pole tekkinud. Süsteem ei lagunenud, aga tingimused muutusid kardinaalselt. Aga jah, kui sa oled tipp, siis tuled sellest ka läbi, meie olime ilmselt sellised nagu olime.“ Küsin veel Hindilt, kas ta peab süsteemi osaks ka seda, kui endistest mängijatest saavad üsna järjepidevalt treenerid. „Selline järjepidevus on tennise püsimiseks muidugi hädavajalik,“ sõnas Hint. „Otseselt ei ole võibolla tenniseüldsus või alaliit mingeid suuri pingutusi teinud, et nad hakkaksid treeneriks. Aga tennises on paljude teiste aladega võrreldes see pluss, et siin võimaldab treeneritöö tänu harrastajate õpetamisele ära elada. Need nüansid tasakaalustavad arengut. Kuid punkt üks on ikkagi see, et suudaksime läbi oma tegevuse ja kogukonna rohkem mängijaid viia professionaalsele tasemele. Tuuril olemine annab neile vähemalt idee, mis on profisport. Ka siis, kui nad treeneriks tahavad saada, peaksid selle läbi elama.“

ME IS TRIKLAS S

Ashleigh Barty 2.0: esimene armastus lõi pärast väikest kõrvalehüpet täielikult õide

Ashleigh Barty oli 18-aastaselt läbipõlenud ja depressioonis ning otsustas seetõttu enda paljulubava tennisekarjääri ootele panna. Alustuseks läks Barty kala püüdma, seejärel leidis tee kriketini. Aga lõpuks hakkas ta tasapisi taas tennist mängima ja jõudis armastatud ala juurde tagasi. Tänavuse aasta lõpetab Barty maailma 15. reketina. tekst/Maarja Värv, ERR fotod/Scanpix, Queensland Cricket

„O

len väga õnnelik kõige üle, mida olen tänu paljude abile suutnud saavutada. Olen praegu ilmselt näljasem kui kunagi varem, tahan juba uuesti treeningutega alustada,“ ütles Barty pärast aasta viimase turniiri, teise kümne mängijatele mõeldud WTA Elite Trophy võitmist. „Väga vinge lõpp fenomenaalsele hooajale!“ Tänu karjääri kolmandale turniirivõidule tõusis Barty edetabelis karjääri parimale, 15. positsioonile. „Minu eesmärk on püüda püsida 20 parema seas ja endast parim anda. Siiani olen sellega hakkama saanud ja võitnud ka paar tiitlit, lisaks olnud edukas paarismängus. Tõepoolest, imeline aasta on olnud!“ õhkas austraallanna. Nelja- aastasena kohtus Barty tunnustatud Austraalia lastetreeneri Jim Joyce’iga. Tavaliselt saadab Joyce nii väikesed lapsed tagasi, öeldes, et nad tuleksid tema juurde uuesti 7-8-aastasena. „Aga kui ma talle esimest korda palli lõin, lõi ta selle kohe tagasi!“ meenutas Joyce, lisades, et Bartyl oli enda ea kohta uskumatu keskendumisvõime. „Kui rääkisin

www.ajakiritennis.ee

M E I S T R IK LASS

teiste lastega, kes oli temast kaks korda vanemad, kuulas ta mind terve aja. Ta ei pööranud kordagi pilku minult.“ Joyce’i soovitusel hoiti Bartyt mõnda aega võistluskarussellilt eemal, selle asemel tegi ta hoopis poistega trenni – üheksa-aastaselt mängis ta 15-aastaste poiste vastu, 12-aastaselt aga juba täiskasvanute meeste vastu. ITF-i juunioridekarusselliga liitus Barty alles 13-aastasena, aga profidebüüdi tegi ta vaid mõned päevad pärast enda 14. sünnipäeva, osaledes kodulinnas Ipswichis ITF-i turniiril. Siis piirdus ta avaringiga, aga pool aastat hiljem jõudis ta karjääri teisel profiturniiril juba poolfinaali. 2011. aastal võitis Barty 15-aastasena Wimbledoni noorteturniiri ja teenis tänu sellele vabapääsme US Openi kvalifikatsiooni. See oli tema esimene mäng täiskasvanute slämmiturniiril. Tema elu teine mäng slämmiturniiril oli juba põhitabelis – Barty võitis Austraalia tenniseliidu kvalifikatsiooniturniiri ja teenis vabapääsme enda koduse slämmiturniiri ehk Austraalia lahtiste põhitabelisse. Endiselt 15-aastasena. 2012. aasta hooaja alguses tegi ta debüüdi WTA turniiri põhitabelis nii üksik- kui paarismängus. Brisbane’is jõudis ta koos kaasmaalanna Casey Dellacquaga paarismängus koguni poolfinaali.

ASHLEIGH BARTY Sündinud: Pikkus: Alustas profikarjääri: Karjääri kõrgeim edetabelikoht Turniirivõite:

24. aprillil 1996 166 cm aprill 2010 15. (5. november 2018) 3 WTA, nende seas WTA Elite Trophy; 4 ITF

Parimad tulemused slämmiturniiridelt:

Austraalia lahtiste kolmas ring (2017, 2018), Prantsusmaa lahtiste teine ring (2013, 2018), Wimbledoni kolmas ring (2018), US Openi kaheksandikfinaal (2018) Paarismängus jõudis kaasmaalanna Casey Dellacquaga kõikidel slämmiturniiridel finaali (2013. aastal Austraalia lahtistel, Wimbledonis ja USA lahtistel, 2017. aastal Prantsusmaa lahtistel), 2018. aastal võitis koos ameeriklanna CoCo Vandeweghe’ga US Openi paarismängu, lisaks jõudsid nad WTA finaalturniiril poolfinaali.

Pausile minnes ei palunud Barty naiste tennise katuseorganisatsioonilt WTA võimalust enda edetabelikohta kaitsta ja seetõttu pidi ta alustama nullist. 2012. aasta oli Barty jaoks väga edukas ka ITF-i karussellil, kus ta jõudis kuue turniiri finaali ja võitis neist neli, lisaks neli turniirivõitu veel ka paarismängus. Neist viimane tuli Jaapanis 75 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril ja see oli tol hetkel Barty karjääri suurimaks võiduks, paariliseks taas Dellacqua. Tasapisi hakkas aga Bartyl mängulust kaduma, eriti paistis see silmas üksikmängus. 2014. aasta US Openil murdis Barty küll põhiturniirile, kuid jäi seal avaringis alla Barbora Strycovale. Nädalapäevad pärast US Openi lõppu teatas tol hetkel edetabelis 216. real paiknev Barty, et võtab määramata ajaks tenniTALV 2018

sest pausi. „Mina ja mu tiim leidsime, et praegu on parim aeg profitennisest paus võtta. Muidugi polnud see kerge otsus, sest Austraalia suvi on tulekul, aga olen selle peale palju mõelnud ja leian, et see on õige otsus,“ põhjendas ta toona. Hiljem tunnistas Barty, et kogu edu tuli tema jaoks liiga kiiresti. „Ma olin mitte keegi, ühtäkki olin Wimbledoni noortemeister ja pool aastat hiljem mängisin Austraalia lahtistel. Olin enda edu ohver, kui aus olla,“ tõdes Barty. „Olime planeerinud nendel turniiridel mängimist, aga me ei oodanud neid tulemusi.“ Barty sõnul algasid raskused juba siis, kui ta 14-aastaselt välismaal mängimas käis. Eriti eredalt on tal meeles turniir Hollandis, kus tal väljakul läks väga hästi, aga ülejäänud aja veetis ta suuresti pisarais, kuna koduigatsus oli nii suur. „See oli kohutav, see kõik oli minu jaoks liiast. Olin noorem kui ülejäänud tüdrukud ja ma küll tundsin neid, aga mitte hästi. Peamiselt olin üksinda,“ rääkis ta üleelamistest.

ME IS TRIKLAS S

Borna

Coric: 90 protsenti horvaatidest on hullud, mina samuti

Praegu 22-aastane horvaat Borna Coric alistas 17-aastasena esmakordselt Rafael Nadali, 18-aastasena Andy Murray ning pistis tänavu kaks korda kotti Roger Federeri. Kardab lendamist, kuid lendab kõrgelt. Esimesel profiaastal 2013 lendas 300. kohale, täna on juba maailma 12. reket. tekst/Gunnar Leheste, Eesti Päevaleht/Delfi fotod/Scanpix, instagram

„ 90

protsenti horvaatidest on natuke arust ära. Arvan, et see on meie peamisi iseloomujooni, heas mõttes loomulikult. Ma olen kõva töörügaja. Kui miski ei suju hästi, ei jäta ma seda pooleli, vaid annan endast veel rohkem. Me oleme väga konkurentsihimulised ja tahame alati võita,“ jutustas ta tänavu kevadel Monte Carlo Mastersi ajal Sky Sports’ile. Corici nimi hakkas laiema avalikkuse teadvusse jõudma 2013. aastal, kui noormees jõudis poolfinaali nii Austraalia kui ka Prantsusmaa lahtiste noorteturniiril ning seejärel võitis US Openil, tõustes selle tulemusena ka juunioride maailma edetabeli esinumbriks. Samal aastal algas tema täiskasvanu karjäär, mis sai tuule tiibadesse viie ITF Futures turniiri võiduga. „Lapsena olin ma väga hull. Olen siiani, aga siis olin ma kohutav – pea laiali otsas. Kui ma esimese geimi kaotasin, hakkasin nutma, aga keskendusin ikkagi järgmisele punktile. Punktide vahepeal ma põhimõtteliselt ainult

nutsin, aga kui mäng jälle käima läks, võisin o l l a u u s i n i m e n e. Selline olin ma kuni 12. eluaastani. Siis lõpetasin nutmise ära, sest piinlik oli. Seejärel tuli vandumine, ma ei käitunud just kõige paremini. Nüüdseks on olukord palju parem.“ Tol samal läbimurdelisel hooajal tegi Coric juba debüüdi Horvaatia Davis Cupi koondises, mängides oma elu esimeses parim viiest setist matšis maailma kolmanda reketi Andy Murray vastu. Kuus geimi maadles horvaat šotla-

www.ajakiritennis.ee

M E I S T R IK LASS

sega kui võrdne võrdsega ja tegi kolmandas geimis isegi servimurde, kuid sai lõpuks ikkagi kolmes setis lüüa. Vigade paranduse tegi Coric aasta hiljem Horvaatia – Poola duellis, mille esimeses matšis alistas ta toonase 21. numbri Jerzy Janowiczi. Tänaseks on ta Davis Cupi meeskonda kutsutud juba 12 korda. 23.-25. novembrini osales ta ka võidukas finaalis Prantsusmaa vastu.

EESMÄRK TÕUSTA ESIREKETIKS Corici skalpide nimekirjas on 12 võitu maailma esikümne mängijate vastu, millest pooled on võetud tänavu. Nende seas on kaks võitu Roger Federeri üle, millest esimese sai horvaat juunis Saksamaal Halle turniiri finaalis ja teise oktoobris Shanghai poolfinaalis (Halles oli šveitslane esireket – toim). Varasemalt on ta kahel korral turniirilt kotte pakkima saatnud Rafael Nadali, mullu ka Madridi kolmandas ringis toonase esinumbri Murray. „Mu eesmärk on saada maailma esinumbriks nagu iga sportlane oma alal. Ma tean, et selleni on pikk tee ja mul peab olema ropult õnne, aga kui ma seda ei üritaks, siis ma tennist ei mängiks,“ jätkas ta. „Ma ei mängi tennist raha pärast, vaid sellepärast, et mulle meeldib. Saab olema raske, aga selline siht mul on.“ 1996. aastal Zagrebis sündinud Coric tegi elumuutva otsuse Inglismaale treenima ja elama asuda 14-aastaselt. Õigemini tehti otsus tema eest. Borna talenti märkas Briti ärimees Clive Sherling, kes läbi heategevusorganisatsiooni Junior Tennis Coaching Foundation loomise on kohalikele tenniselootustele unistuste võimalusi pakkudes magama pannud terve varanduse. Praegugi treenivad nende tiiva all näiteks veebruaris Tallinnas käinud Heather Watson ja Katie Boulter.

Ei mingeid eesmärke, oma mängu parandad sa vaid raske tööga.

ELU PÕHITÕDE ON TÄTOVEERITUD BIITSEPSILE Borna Corici parema käe biitsepsile on tätoveeritud sõnum, mida noormees peab oma elu motoks: „Elus pole midagi hullemat kui olla tavaline.“ Veel on horvaat otsustanud – vastupidiselt kõikidele sportlastele maast madalast sisendatud põhitõele –, et ei sea endale enam eesmärke. Suur unistus on tal muidugi, aga just nende väiksemate vaheetappide üles kirjutamise lõpetas ta teadlikult kaks aastat tagasi. Ei mingeid eesmärke, oma mängu parandad sa vaid raske tööga, otsustas ta. „Ma töötan oma mängu kallal ja eks näis, kuhu see mind välja viib,“ ütles ta märtsis Indian Wellsis ATP kodulehele. Ühes 2017. aastal antud intervjuus avaldas küllaltki umbusklik Coric mõned oma salajased rituaalid: „Neid on isegi liiga palju. Käin alati samades WC-des, mida olen turniiridel algusest peale kasutanud. Võtan kotist välja esimesena alati sama reketi. Üritan neist vaikselt vabaneda.“ Oma suurimaks hirmuks nimetas Coric lendamist. Inimeste juures hindab Borna kõige rohkem lojaalsust ja ausust. Kõige rohkem ajab teda närvi, kui eeskäsi trennis ei tööta.

/ BOR NA COR IC Clive’ile tutvustati Horvaatia mängijaid ühe tema peretuttava kaudu. 14-aastane Borna jäi talle kohe silma. Pealegi oli tal parasjagu raskusi treeneri leidmisega. Vahemere äärest toodi tuulisesse saareriiki brittidele konkurentsi pakkuma ka horvaatlanna Donna Vekic, kes praegu on 22-aastane ja maailma edetabelis 34. kohal. Briti meedia on Coricit nimetanud Murray järel parimaks Suurbritannias koolitatud tennisistiks, kellega olevat ainult üks mure: vale kodakondsus.

TREENIS TIPPAK ADEEMIAS TASUTA Kui muidu maksavad vanemad selles treeningprogrammis mängijate peavarju eest ühikatoas 20 naela öö pealt, siis Borna kulud kattis täies ulatuses Sherling, sest horvaat on pärit vaesemast perest. „Ütlesime talle: „Vaata, meile väga meeldivad su oskused ja pühendumus. Tule meiega! Me ei küsi sinult midagi, aga kui sa kunagi saad, siis me ootame, et sa maksaksid meile oma tuludest karjääri jooksul tagasi,“ rääkis Sherling. Corici treeneriteks on edaspidi olnud veel horvaadid Ivica Ancic ja Željko Krajan, rootslane Thomas Johansson ning kunagine Murray ja Laura Robsoni treener Miles Maclagan. Praegu harjutab ta kaasmaalase Kristijan Schneideri ja SUVI TALV 2018

AJ ALU GU

TÄ H T S A D T E N N I S E F I G U U R I D L Ä B I A E G A D E tekst/Siim Semiskar fotod/Scanpix, internet

Steffi

Graf kui Saksamaa korra ja täpsuse musternäidis

Saksamaa seostub paljudele täpsuse ja korraga, kus pole ruumi juhuslikkusele, laiskusele või asjade üle jala tegemisele. Just nende omaduste musternäidis oli 1980-ndate lõpust kuni 1990-ndate keskpaigani naiste tennist valitsenud Steffi Graf.

arjääri jooksul kokku 107 turniirivõitu teeninud, 22 korda suure slämmi trofee pea kohale tõstnud ning kokku 900 matši võitnud sakslanna on läinud ajalukku kui läbi aegade üks maailma paremaid, kui mitte parim naistennisist. Tipptennisistid on reeglina pühendunud ja eesmärgile orienteeritud inimesed, kuid vähesed sportlased läbi aegade on liikunud sihtide suunas nii raudse distsipliini ja innuga, kui seda Grafide perekonnas tehti. Peter Graf, Lääne-Saksamaa müügimees, oli südames tenniseentusiast, kes tahtis kätt proovida ka treenerina ning tütar Stefanie Maria sünd 14. juunil 1969 pakkus selleks ideaalse võimaluse. Paarkümmend aastat hiljem maailma tenniseväljakuid terroriseerinud eeskäsi tegi puust reketiga isa juhendamisel esimesed löögiliigutused 3-aastaselt perekonna elutoas. Tõsisemalt hakkas Steffi treenima 4-aastaselt ning aasta hiljem mängis oma esimese turniiri. Ei läinud kaua, kuni noor neiu hakkas regulaarselt juunioride turniire võitma ning 1982. aastal krooniti ta oma vanuseklassis Euroopa meistriks. Samal aastal astus ta 13 aasta ja 4 kuu vanusena profikarusellile, kui kaotas Filderstadti turniiril avaringis kindlalt 19-aastasele ameeriklannale Tracy Austinile. See kohtumine võinuks jääda lihtsalt üheks vähetähtsaks ajalooliseks faktiks, kui poleks olnud 6:4, 6:0 võidu teeninud Austini „lapsesuud“. Ise selleks hetkeks verinoorena kahel korral US Openi võitnud ja maailma esinumbriks olnud Austin kommenteeris pärast Grafi alistamist, et USA-s on selliste oskustega noormängijaid „sadu“. Ajalugu aga näitas, et Graf polnud nagu sajad Ameerika noored tennisistid, kogu maailmas ei leidunud teist temasugust.

SAKSA KORD JA PÜHENDUMINE Peter Graf oli täpselt läbi mõelnud, mida tütrega teeb, kuna profikarjääri alguses paigutus noor Graf WTA edetabelis 124. kohale. Esimesel kolmel aastal ei võitnud Steffi ühtki turniiri, kuid tõusis sellele vaatamata edetabelis väikeste sammude haaval 1983. aastaks 98. kohale, aasta hiljem 22. ning 1985. aastaks juba 6. reale. Grafi kalendril hoiti väga rangelt silma peal ning turniire valiti hoolikalt, et vältida läbipõlemist, mis paljude teiste www.ajakiritennis.ee

AJALUGU

tõmbas kiirete ja täpsete eeskäepommidega lõksu osavalt kinni. Mõlemad Grafi endised treenerid Pavel Složil ja Heinz Günthardt on öelnud, et sakslanna eeskäe unikaalsus seisnes tema enneolematus ajastuses. 18-kordne suure slämmi turniiride võitja Chris Evert on sakslanna karjääri tõmmanud hästi mõne lausega kokku: „Steffi Graf on läbi aegade parim mitmekülgne tennisist. Martina Navratilova võitis rohkem kiiretel väljakutel ja mina võitsin rohkem aeglastel katetel, kuid Steffi tuli ja oli meie mõlema trumpides edukam. Tema vastupidavus ja suurepärane jalgade töö võimaldas tal valitseda saviliivaväljakuid. Naturaalselt agressiivne mängustiil, efektiivne tagakäe lõige ja võime väljakul kiirelt liikuda aitasid veel võimsamalt domineerida kõvakattega väljakutel ja murul.“

KULDNE SLÄMM

noorte tennisetalentidega oli juhtunud. Näiteks 1985. aastal mängis sakslanna US Openiks valmistudes vaid kümnel turniiril, kuid temast toona aasta noorem argentiinlanna Gabriela Sabatini tegi kaasa 21 võistlust. Kannatajaks pooleks oli noore neiu eraelu, kui isa Peter ja tolleks ajaks appi palgatud treener Pavel Složil hoidsid Steffi fookuse täielikult treeningutel. Harjutuskorrad venisid tihti kuni neljatunnisteks ning sellises rutiinis polnud mingit kohta ei poistele ega igapäevastele meelelahutustele, mida tavalised temaealised tüdrukud armastasid. Selline eraklik üheainsa sihi poole liikumine tähendas, et juba loomult tagasihoidlik Steffi ei leidnud endale sõbrannasid ka tennisekarussellilt.

„PREILI EESKÄSI“ Noorena võitis Graf mänge sisuliselt üksnes tänu oma võimsale eeskäele, mida paljud eksperdid peavad läbi aegade naiste tennises kõige paremaks. Hilisema karjääri jooksul treenis sakslanna arsenali ka riukaliku tagakäe lõike ning kuni 174 km/h lendava servi. Isegi tipptennisistide hulgast paistis Steffi välja heade füüsiliste võimete poolest ning tolleaegsetes juttudes arutleti isegi selle üle, kas neiu oleks võinud läbi lüüa ka kergejõustiklasena. „Fräulein Forehand“, nagu teda tihti kutsuti, valdas peaaegu ideaalset jalgadetööd ning meelitas vastaseid talle palle mängima just eeskäe peale. Tihti liikus ta tagajoonel tagakäe nurka ning jättis sellega suure osa väljakust vabaks. Hea füüsisega suutis ta õnge läinud vastaste löökidele juurde ning TALV 2018

Üks kuulsamaid abielupaare spordis – Steffi Graf ja Andre Agassi.

Esimene tõeline „Grafi aasta“ oli 1987, kui sakslanna lõpetas 75 võidu ja kahe kaotusega. Prantsusmaa lahtiste finaali järel ütles talle kaotanud Navratilova noore sakslanna kiituseks: „Kunagi oli minu ümber võitmatuse aura, mingil hetkel oli see Chris Evertil ning nüüd on see kahtlemata Steffil.“ Kaks kaotatud matši tulid mõlemad siiski Navratilova käe läbi ning väga tähtsatel hetkedel – Wimbledoni ja US Openi finaalides. 17. augustil tõusis Graf pärast turniirivõitu Virginia Slimsis tšehhitarist maailma edetabelis mööda ja alustas oma rekordilist 186-nädalast järjestikust domineerimist.

Martina Navratilova võitis rohkem kiiretel väljakutel ja mina aeglastel katetel, kuid Steffi tuli ja oli meie mõlema trumpides edukam. /C H R I S E V E R T 1988. aasta läks ajalukku, kui sakslanna võitis kõik neli suure slämmi tiitlit ning lisas kirsina tordile veel olümpiamängude kuldmedali. Aasta alustuseks ei kaotanud ta Austraalia lahtistel ühtegi setti ning loovutas kõigile vastastele kokku üksnes 29 geimivõitu. Finaalis langes Chris Evert skooriga 6:1, 7:6. Prantsusmaa lahtiste finaalis hävitas Graf Natasha Zvereva 32 minutiga 6:0, 6:0, andes vastasele kogu matši jooksul vaid 13 punkti. Wimbledoni finaali päästis sakslanna oma suurima rivaali Navratilova vastu 5:7, 0:2 kaotusseisust. USA lahtiste finaalis alistas ta teise tõusva noore tähe Gabriela Sabatini ning argentiinlanna pidi tunnistama Grafi paremust ka Souli olümpiafinaalis. Pressi poolt Kuldseks Slämmiks nimetatud saavutus oligi seni esimest ja viimast korda tenniseajalukku kirjutatud. Suurepärasele aastale järgnes Grafi poolt veel üks väga tugev hooaeg, kui ta jõudis kõigil neljal suurel slämmil finaali, kaotades vaid Prantsusmaa lahtistel 17-aastasele hispaanlannale Arantxa Sanchez Vicariole. 1990. aasta algas sakslannale küll Austraalia lahtiste võiduga, kuid seejärel tabasid teda erinevad mured – Šveitsis suusatades vigastas ta pöialt ning Saksa tabloid Bild mässis Grafi isa skandaalide keskmesse. Kõik see mõjutas Grafi mängu, kuid hooaja lõpetas ta veel esinumbrina. Kahel järgneval aastal võitles sakslanna erinevate vigastustega ning loovutas koha maailma

TE N NIS E KO O L

Roland Kiil asus juhtima USTA Karulaugu poole tennisegruppe US Tenniseakadeemia, mis tänavu sügiseni baseerus täielikult Tondi Tennisekeskuses, sai nüüd enda käsutusse ka Viimsis vastavatud Karulaugu Spordikeskuse neli väljakut, kus tegutsevad esialgu kolm treenerit, kuigi laste üllatavalt suur arv eeldaks lisatööjõudu. tekst/Ants Põldoja fotod/Mati Hiis

STA Karulaugu poole peatreenerina asus ametisse Roland Kiil, kes varem juhtis omanimelist tennisekooli. Paslik ongi juttu alustada küsimusega, mis siis nüüd tema koolist sai? „Tuumik on minuga kogu aeg kaasa liikunud ja siia tuli ka 30-40 last. Eks saime selle abil kohe algul ka Viimsisse noormängijate kontingendi. Kui arutasime USTA inimestega, et avamise alguseks võiks lapsi olla 65 ja aasta lõpuks sada, siis nüüd on meil juba 147 last, mis on väga hea tulemus,“ rääkis Kiil. „Treeneritel oli sisseelamise aeg, aga nüüd novembris juba tunneme, et asi toimib.“ Koos Kiiliga töötavad Karulaugus laste ja ka harrastajate treeneritena Kristjan Pakk ja Sulev Vähesoo, kes tuli üle Fredi Vöörmani Akadeemiast. „Kolm treenerit on üsna koormatud, eks uue hooaja alguses peame inimesi juurde otsima,“ sõnas Kiil, kes lisas, et ise ta enam treeneritöö kõrvalt GP-sarjas mängima ei hakka. „Viimase etapi tegin suvel Viljandis, kus finaalis kaotasin Alan Braschinskyle. Seal oli kohal siiski põhiliselt teine ešelon, edetabeli 7-8 paremat puudusid.“

ÜHTNE JUHTIMINE Kuna Karulaugu on uus keskus, siis on ka enamik praeguseid trennilapsi sel sügisel mängimist alustanud. Kuid on ka neid, kes varem treenisid, ja seda eelkõige Kiili seniste õpilaste näol. „Võistlussportlasi, kes osalevad Eesti noorte GP-etappidel alates U12 vanusest, on

USTA Karulaugu peatreener Roland Kiil.

meil umbes kümmekond. Minu esimese grupi õpilased, kellega alustasin, on nüüd juba 18-20-aastased ja mööda maailma laiali, kuid vähemalt Valeria Gorlatš neist veel jätkab tegevmängijana,“ ütles Kiil.

Täpsustuseks peab mainima, et USTA peatreeneri rolli täidab ikkagi Andres Kuhi ja Kiili ülesanne on olla kohaliku taseme juht. „Kord nädalas kohtume Tondi Tennisekeskuse poolega, käib tihe koostöö,“ selgitas Kiil. „Juhindume USTA hinnakirjast, mis kehtib ka Tondil. Me ei tee selles mõttes siin omaloomingut, USTA standard on meie töö alus. Treeningu ülesehitus ja teatud harjutuste kava on Kuhi poolt välja töötatud. Sisselamise ajal me seda veel täht-tähelt ei järginud, aga tähtsamad suunad tulid ikka ülevalt. Tõsi, kohalikud otsused tuleb mul ise vastu võtta, kõiki asju läbi rääkida ei saa.“ Kuna tennisekeskusi on nüüd rajatud praktiliselt Tallinna igasse linnaossa ja lähiümbruse asulatesse, siis on üsna loogiline, et Karulaugus tänavu sügisel treeninguid alustanud lapsed on suuremas osas kohalikud. „Minu arvestus näitab, et umbes 10% on siia tulnud treenima kesklinnast, ülejäänud aga Piritalt ja Viimsist, kusjuures mõlemast enamvähem võrdselt,“ ütles Kiil. Kindlasti jätkab ka Tondil neid lapsi, kes asukohapõhiselt peaks pigem Viimsi poolele kalduma. „Asi on selles, et väljakujunenud treeninggruppi ei ole mugav vahetada, seepärast ei olnud ka USTA Karulaugu väljakute www.ajakiritennis.ee

Efektiivne tiim paneb ideed põrkama Pane oma tiimiga ideed põrkesse, kus iganes soovid. Elisa Office 365 Pilvekontor terviklahendusega oled oma tiimiga alati ühes rütmis ajast ja asukõhast sõltumata.

Elisa Office 365 Pilvekontor

• Alati värskeim Microsoft Office kontoritarkvara • Failid kaitstud turvalises pilveruumis • Internet Euroopas koduse hinnaga • Piiramatu arv kõneminuteid ja SMS-e Kõik tööks vajalik ühe kuutasu eest: elisa.ee/pilvekontor TALV 2018

TRE E N E R

Rene Busch teeb jooksutrenni koos lastega ka ise meelsasti kaasa.

Rene Busch: Euroopas öeldakse meie kohta, et eestlased on parima tehnikaga, aga kehva sisuga Noorte tennisistide ettevalmistus on üks valdkond, mis võib põhjustada lõputult vaidlusi ja eriarvamusi, samas on siin ka oma kindlad tõed, millega lapsevanemad võiksid arvestada. Alljärgnevas loos pakub treener Rene Busch lugejaile omi seisukohti. tekst/Ants Põldoja fotod/TC2000

ennis on praegu populaarne ala just nende Eesti inimeste seas, kellest on äsja saanud noored lapsevanemad. Tennis ei pea lähiajal kartma, et pisikestest õpihimulistest lastest tuleks puudust. Samas ei pruugi tennis kõigile sobida. Milliste omaduste järgi peaksid vanemad ette nägema, et nende lapsest võib saada hea mängija? „Sportlikke omadusi on võimalik näha juba 4-5-aastase lapse puhul. Samas laps ka ise kujuneb ja lapsevanem tema kõrval. Hea on Kaia Kanepi näide: laps hakkas isa-ema ja vanemate õdede kõrval mängima ja siis järsku isa märkas temas potentsiaali – järelikult see kohe ei ilmnenud,“ tõi Busch näite. „Aga kindlasti peaks see olema mänguline ja liikuv laps ning pall peaks temas äratama tähelepanu. Väga tihti tuleb trenni laps, kes on palli liikumise peale üsna passiivne. Aga teine läheb sellest

kohe käima! Just ühel nädalavahetusel mul tuli trenni seitse 5-6-aastast last ja üks neist reageeris pallile kohe suure energiaga, läks nagu õhku täis.“ Busch lisas, et mängu mõistmine ja mehhaaniline reaktsioon palli liikumisele tuleb hiljem, kuid esialgu saab järeldusi teha just huvi alusel.

MITMEKÜLGSUS EELKÕIGE Maailmas on tuhandeid kui mitte miljoneid lapsevanemaid, kes on oma võsukese toonud noorelt trenni kindla eesmärgiga, et temast peab saama tippmängija. Tekib küsimus, kas on ikka tark nii vara hakata kohe meistrit vormima, võib-olla peaks enne jälgima, milline ala üldse lapsele meeldib ja sobib. „Sellele küsimusele päris ühest vastust polegi,“ arvas Busch. „Näiteks Arantxa Sanchezist taheti teha ujujat, aga ta ise ütles kuueaastaselt, et tahab

saada maailma parimaks tennisemängijaks. Vanemad oleksid muidu suunanud teisiti. Samas teame Andre Agassi juhtumit, kes iga päev tundide kaupa tegi vastumeelselt trenni, sest isal oli kindel eesmärk vormida temast maailma parim. Ja ometi tõi ka sunduslik lähenemine tulemuse.“ Kui aga üldistada, arvas Busch, et huvi peaks olema ikka lapse sees. „Valikuid tuleks talle kindlasti anda, et prooviks mitut ala. Teine põhjus selleks on lähtumine mitmekülgsusest. Minu soovitus on, et kuni 10-aastaseks saamiseni peaks tal olema teine spordiala kõrval – isegi siis, kui on teada, et laps peab tennist kõige olulisemaks. Mis siis, et poiss tahab saada maailma parimaks tennisistiks – viige ta ikka jalgpalli ka mängima,“ arvas Busch. „Teine asi on sotsiaalne pool, et laps õpiks tiimis tööd tegema,“ jätkas Busch. www.ajakiritennis.ee

T R EEN ER

„Väga ohtlik on see, kui kohe eraldame väikese lapse teistest ja hakkame rõhuma individuaalsele tööle, suurtest gruppidest eemale. Grupitrenn arendab nii suhtlemispoolt kui ka harjumust teistega arvestada. Päeva lõpuks on sul tippmängijana niikuinii suur tiim ümber ja siis oskad suhelda ka füsioterapeudiga või käituda õigesti sponsoritega. Sellist oskust peab lapsele õpetama väikesest peale, mitte ainult seda, kuidas teha õigeid lööke.“ Vaatamata grupitrenni kasulikkusele puutuvad kõik treenerid kokku probleemiga (või on see positiivne?), et keegi on pundis teistest üle ja märksa andekam. Mingil viisil peaks ju treener individuaalsust arvestama? „Kindlasti pööran rohkem tähelepanu lapsele, kes tundub andekam,“ ütles Busch. „Kuigi rääkisime sotsiaalsusest, on tennis ikkagi individuaalala ja võimekamad tuleb selekteerida. Aga põhiliselt just tahteomaduste põhjal, mitte esialgu selle pealt, kellel on näiteks kiiremad jalad või parem mängu mõistmine. Kes elab rohkem tennisesse sisse, siis sinna annab teisi asju kergemini peale ehitada. Nii kiirust, vastupidavust kui ka vaimset tasakaalukust. Aga tahtelisi omadusi arendada on juba palju keerulisem.“

8-AASTASELT ALUSTADA POLE HILJA Vanus, millal tuua last tennisetrenni, on vanemate järgmine küsimärk. Buschi sõnul ei ole ka siin päris ühest vastust. „Kindlasti ütlen, et varasem alustamine ei anna eelist kuni lapse 8-aastaseks saamiseni. Ainult siis, kui see 8-aastane on seni istunud ainult kodus arvuti taga, on tõesti hilja. Kodutöö peab tehtud olema,“ leidis Busch. Järgmine etapp seisneb selles, et millal need lapsed hakkavad punktidele mängima. Selle kohta on erinevaid

seisukohti, ka see, et võistlemine võib last frustreerida. Ajakirja Tennis eelmises numbris tõi noore tennisisti Mariela Pluutuse ema näite, et kui tütar mängis tennist Norras, siis seal olid mingid võistlused, aga paremaid justkui ei selgitatudki.

Minu soovitus on, et kuni 10-aastaseks saamiseni peaks lapsel olema teine spordiala kõrval – isegi siis, kui on teada, et laps peab tennist kõige olulisemaks.

TC2000 sügishooaja üldfüüsiliste treeningute tublimaid osalejaid premeeriti auhindadega tennisekooli poolt. Pildil vasakult Carolina Mastepan, treener Rene Busch, Maria Koroljova, Emma Namnieks ja Kristjan Simon Hannus.

„Tooksin hea paralleeli kooliga. Kas on vaja hindeid panna? Või piisab sellest, kui jagame lapse tegevusele ainult hinnanguid. Analüüsime protsessi ja avame inimest, paneme ta loominguliselt mõtlema,“ arutles Busch. „Teame õdede Williamsite näidet, et nad 13-14 aasta vanuseni üldse ei võistelnud, vaid isa valmistas neid ette ainult naiste tenniseks. Oleneb ka lapse tüübist: mõni õpib palju ka treeningutest ja treeningmatšidest.“ Buschi peamine järeldus oli, et isegi kuni 14 aasta vanuseni võiks võistlemist pisut hoida nagu „reservis“. „Ei ole vaja sellist meeletut rabelemist, punktide kogumist, Euroopa edetabelisse pääsemist. Sa saad oma taset mõõta ka ilma karussellis olemata. Kohtusin USA-s Patrick McEnroega, kes ütles, et kõik, mis on enne 14-aastaseks saamist, ei lähe arvesse. Ta pidas silmas just võistlustulemusi, mitte mängija arengut. Kuid loomulikult pead sa tegema korralikku tööd ning vähese võistlemise ja treeningprotsessiga on ka võimalik viia noore tennisisti teadmised väga võistluslähedaseks.“

VÄHEM EDETABELEID! Norra näite kohta arvas Busch, et võibolla nad üritavad suhtumist muuta, sest selle riigi tennisest pole suurt midagi kuulda: „Rootslased juba tulid selle peale, et kuni 14 aasta vanuseni edetabelit ei peeta. Olen sama süsteemi üritanud treenerite nõukogus läbi viia, et vähemalt 12-aastastel ei oleks rankingut. Liiga noorelt hakata pidama tabeleid ja selle alusel võrdlema – see ajab sassi nii lapse kui ka lapsevanema pea. Kõige ohtlikum ongi see, kui tehakse järeldusi ainult edetabelist lähtuvalt. Selle asemel, et sisu ja füüsilist tugevdada, aetakse taga odavaid punkte.“ TALV 2018

TE RV E D MÕ TT E D

Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud ja PeaTreener OÜ psüühikatreener Aave Hannus räägib seekordses numbris vaimsest tugevusest – mis see on ja kuidas seda saada. tekst/Maarja Värv, ERR foto/Philippe Montigny/FFT

Vaimselt tugev nagu superkangelased 82

www.ajakiritennis.ee

TE RVE D MÕT T ED

Tänavu Prantsusmaa lahtised võitnud Simona Halep näitas raskemate võitude järel nimetissõrmega oimukohta, viidates võtmele – vaimsele tugevusele.

„M

ulle tundub, et paljudel inimestel on enda peas teatav vaimse tugevuse definitsioon olemas. Kuid sageli on see ühekülgne,“ nentis Hannus. „On jäänud mulje, et mõnikord mõistetakse seda niimoodi, et vaimselt tugev on see, kes igas olukorras suudab hüüda kamoon ja kätt rusikasse suruda. Mõeldakse, et enesejulgustamisest võiks saada vaimset tugevust. Aga tegelikult see, kuidas vaimsest tugevusest mõelda, on märksa mitmekesisem.“

SIMONA HALEPI ÜMBERSÜND Milles vaimne tugevus seisneb, seda on üritatud mitme kandi pealt päris pikka aega uurida, aga päris lõplikku seisukohta veel pole. „Vaimne tugevus on psühholoogiline võimekus situatsioonist sõltumata realiseerida enda potentsiaal,“ selgitas Hannus. „Vaimne tugevus avaldub selles, et jääd rahulikuks ja säilitad eneseusu ning sihipärasuse, aga kust seda saab? Praegu tundub, et see on teatud eelsoodumuse ning vanemate ja treenerite nutika kujunduse ja kasvatuse tulemus. Oluline on aru saada, et pole alust lahterdada inimesi vaimselt tugevateks või nõrkadeks, pigem on vaimne tugevus sportlase hoiakute komplekt, millega ta erinevatele situatsioonidele läheneb.“ Karjääri kolm esimest WTA turniiride finaali ning seejärel ka kolm esimest suure slämmi finaali kaotanud rumeenlanna Simona Halep jõudis juunikuus lõpuks karjääri suurima võiduni, kui suutis Prantsusmaa lahtiste finaalis 3:6, 0:2 kaotusseisust välja tulla ja esimest korda slämmiturniiril triumfeerida. Fännidele jäi ehk silma, et raskemate võitude järel koputas Halep nimetissõrmega oimukohta, viidates võtmele – vaimsele tugevusele.

Ütlesin endale, et pean keskenduma igale pallile, igale punktile. Nii ma tegingi ja tänu vaimsele tugevusele sain lõpuks võidu. /S I M O N A H A L E P „Ütlesin endale, et enam ma ei kaota. Et kõik saab korda, pean lihtsalt mängima,“ rääkis Halep pärast finaali, kuidas ta ennast võiduni vedas. „Kordasin endale, et aasta tagasi olin ise seti ja murdega ees, aga ikka kaotasin, seega on sellest seisust võimalik ka võitjana välja tulla. Uskusin seda ja mängisin rahulikumalt.“ „Eelmisel aastal muutusin natuke liiga kaitsvaks, kui juhtisin. Sain aru, et pidin nüüd lihtsalt enda mõtlemist muutma,“ lisas ta. „Ütlesin endale, et pean lihtsalt pallile pihta saama, pean väljakul ringi liikuma ja mitte mõtlema viimasele geimile, vaid keskenduma igale pallile, igale punktile. Nii ma tegingi ja tänu vaimsele tugevusele sain lõpuks võidu.“

VIGADEST ÕPPIMINE ANNAB VAIMSE TUGEVUSE Aga kust siis ikkagi tuleb vaimne tugevus? „Vaimne tugevus areneb siis, kui laps usub, et vigade tegemine on üks õppimise osa, teab, et vigade tegemise eest ei saa karistada, vaid vastupidi, vead on õppimise võimalus,“ juhendas Hannus. „Ja laps näeb, et iga korraga, kui ta proovib ja üritab, tulistab ta natuke vähem mööda ning õpib järjest keerukamate olukordadega toime tulema. Selle tulemusena kujuneb usk enda võimekusse igasuguste olukordadega hakkama saada.“ TALV 2018

NIKE TENNISEST! www.ajakiritennis.ee 132 TENNISEKOLLEKTSIOONI LEIAD SPORTLANDI POODIDEST JA SPORTLAND