Eesti Elu / Estonian Life No. 40 | October 7, 2022

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, October 7, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 12–15)

Alates / since 2002 Nr. 40, 2022

Reedel, 7. oktoobril — Friday, October 7

Hamiltoni Eesti Kooli uus õppeaasta algas uues kodus Pühapäeval, 2. okt. kogunesid suure põnevusega nii õpetajad kui õpilased koos lastevanematega Hamiltoni Eesti Kooli uue õppeaasta avamiseks meie uues kodus Cotton Factorys. Siginat-saginat oli enne valmis, kui esimesed õpilased avamist oma jagu. Õpetajad hakkasid kohale jõudma. Sil­ jagasid omavahel klassitube ja mad olid suured, kui juhatati ­ seadsid endid sisse. Leiti sobiv ­õigesse tuppa. koht laulutunniks. Vaheaja oode Avaaktusel kõneles kooli sai valmis pandud. Kõik oli juhataja Lia Hess, öeldes tere ­ tulemast Cotton Factorysse. Kohal oli Cotton Factory oma­ nik Rob Zeidler, keda siiralt tänati lahkuse ja abivalmiduse eest. Lia Hess tänas ja tutvustas ka selle aasta õpetajaid: Johanna Kiik ja Karen Must (lasteaed), Martin Kiik (muusi­ katund), Merike Koger (alg­ kooli­ -ealised), Ethel Pahk (10a+), Katrin Otsa (täiskasva­ nud, algajad) ja Lydia RitsoKadai (täiskasvanud, keele­ oskusega). Suurt tänu pälvis Lia Hess kõnelemas avaaktusel. lastevanem Eero Teene, kooli Foto: Merike Koger kassapidaja, koosolekute korral-

Johanna Kiiki klass.

Hamiltoni Eesti Kooli pere avapäeval.

Foto: Merike Koger

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Toronto Eesti Maja lõpupidu

Toronto Eesti Meeskoori lauluga avati Toronto Eesti Maja pidulikult septembris 1960.a. ning seda tegi TEM ka maja tegevuse lõpetamise tähistamisel 1. oktoobril 2022, dirigeerib Avo Kittask. Suurearvulise osavõtuga sündmusest saab lugeda pikemalt järgmise nädala Eesti Elust. Tänases lehes lk. 3 on Eesti Maja juhatuse esimehe Veiko Parmingu sõnavõtt. Foto: Peeter Põldre

daja ja alati valmis abi pakkuma. Eero on ka ise õpilane ­keeleoskusega täiskasvanute klassis. Lia Hess tänas ka kooli toetajaid. Hamiltoni Eesti Ev. Luteriusu Kogudus on palju aastaid lubanud koolil kasutada kirikla maja ja on ka majanduslikult toetanud kooli, mille eest on kool väga tänulik. Eesti Sihtkapital Kanadas on samuti truu toetaja olnud. Tunnistati ka Hamiltoni Eesti Seltsi toetust. Martin Kiik tänas lõpuks Lia Hessi, ilma kelle kindla juhtimiseta poleks Hamiltoni Eesti Kool olemaski. Õpilased kadusid siis tuba­ desse ja lastevanemad kolmandale korrusele, kus Rob Zeidler (Järgneb lk. 10)

Foto: Kairi West

Eesti juurtega Svante Pääbo sai Nobeli meditsiinipreemia Sel nädalal teatati, et tänavuse Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvis Eesti-Rootsi juurtega geneetik Svante Pääbo, kes on paleo­ genoomika üks rajajatest. Nobeli komitee otsustas anda talle preemia väljasurnud inimlaste genoomide ja ini­ meste evolutsiooni uurimisel tehtud avastuste eest. Pääbo tõestas oma kolleegidega esimest korda, et DNA-d ehk pärilikkusainet on võimalik eraldada isegi tuhandete aastate vanustest inimluudest. Aastal 1985 õnnestus tal saada DNA-d 2400 aasta vanusest Egiptuse muumiast. Pääbo sai suure tähelepanu osaliseks aastal 2002, kui teatas, et on avastanud ,,kõnelemise geeni“ – geeni FOXP2, mis kõnehäiretega inimestel puudub või on kahjustunud. Hiljem õnnestus Pääbo juhtimisel järjestada inimeste sõsar­ liigiks olevate ja praeguseks välja surnud neandertallaste täisgenoom. Ühtlasi leidis ta uue inimliigi – denisi inimese, kes elas ühel ajal nii neandertallaste kui ka nüüdisinimestega ja nendega segunes. Viimasel ajal on uurinud Pääbo muu hulgas, kuidas eraldada iidset DNA-d setetest ja kuidas mõjutavad neandertallastele iseloomulikud geeniva­ riandid aju arengut. See võiks

aidata muu hulgas mõista, miks õnnestus püsima jääda just nüüdisinimestel ja neandertallased välja surid. Aastal 2019 valiti Pääbo Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Eesti teadlastest on otseselt Svante Pääbo käe all õppinud Tartu Ülikooli inimese geneetika professor Maris Laan. Nobeli meditsiiniauhinna on pälvinud ka Svante Pääbo isa Sune Bergström. Pääbo ema oli eestlannast keemik Karin Pääbo. Nobeli preemiat füsioloogia või meditsiini alal antakse välja alates 1901. aastast. Alates 2018. aastast on Nobeli preemia väärtus kümme miljonit Rootsi krooni (u 923 000 eurot). ­ Lisaks rahalisele auhinnale saavad laureaadid Nobeli bareljee­ figa kuldmedali ja diplomi. (ERRNovaator/EE)

Foto: Duncan.Hull, CC BY-SA 4.0, Vikipeedia


2

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

Nr. 40

Riigikogus kohtusid 30 aasta eest Uuring: usaldus valitsuse kogunenud riigikogu liikmed

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Tänupühade eel Iga aeg on unikaalne, nagu ka iga saabuv püha ja kuidas seda tähistada. Nii on ka tänavuste Kanada tänupühadega, mis on kindlasti teistsugused kui viimased kaks, mis olid pandeemia tõttu varjutatud ja tavapärasest erinevad. Suured pered saavad taas kokku tulla ja ühiselt pühi nautida; meenutada, mille eest olla tänulik, tunda rõõmu ühisest koosolemi­ sest ja teha plaane edasiseks. Mitte kõik kanadalased aga ei saa rõõmus ja tänumeeles istuda lähipäevil laua taha kalkunipraadi nautima. Atlandiäärses Kanadas seisavad ees ülesehitustööd torm Fiona kahjustuste järgselt, mis võivad kujuneda kavatsetavast kallimaks ja pikemaks, seda nii ehitusmaterjalide hinna tõusu kui oskustööliste nappuse tõttu. Kahjustuste suurus on alles hindamisel, kuid teada on, et kerge see ülesehitusprotsess olema ei saa – orkaan Fionat, mis tegi suurt laastamistööd 24.–25. septembri nädalavahetusel, hinnatakse üheks tugevamaks Kanada idakaldal kogetuist. Tugevad ja pikaajalised tuuled murdsid lausa rekordi Kanada tormide ajaloos. Inimesed kaotasid kodusid; tugevaid kahjustusi said ärid, sillad, teed, lennujaamad jm. infrastruktuur. Sel nädalal teatas Kanada peaminister Justin Trudeau $300-miljonilisest Hurricane Fiona recovery fund’ist, toetamaks ülesehitustöid. Lisaks riigipoolsele abile on väga olulisel kohal ka inimeste endi soov ja valmidus aidata. Kanadalased on teatavasti üle maailma tuntud oma abivalmiduse poolest, olles üksteise suhtes ülimalt toetavad: suurkatastroofide või loodusõnne­ tuste puhul ulatatakse abikäsi, kaugelt või lähedalt; aidatakse naabrit või oma kogukonda otseselt või tehakse rahalisi annetusi, ja seda üle Kanada. Kuigi torm puudutas vaid üht osa Kanadast, ei jäta see külmaks ka tuhandete kilomeetrite kaugusel. Pühadeaegne pidulaud pole paljude jaoks paraku iseenesestmõistetav ka otseselt majanduslikel põhjustel. Kõrgenenud elukallidus ja igapäevakulutused sunnivad sageli kokku hoidma ka otseselt toidu arvelt. Toidupangad on teatanud hüppelisest kasutajate arvu tõusust viimasel ajal – seda nii igapäevavajaduste osas kui ka pühade eel. Õnneks leidub häid annetajaid ja vabatahtlikke, kes seda tänuväärset tööd teevad. KAIRE TENSUDA

Eesti taasiseseisvumise järel valitud esimese riigikogu koosseisu kogunemisest möödus kolmapäeval 30 aastat. Sel puhul toimus Toompea lossi Valges saalis VII riigi­ kogu liikmete taaskohtumine. 1992. aasta sügisel valitud riigikogu liikmeid tervitas ­ kohtumisel riigikogu esimees Jüri Ratas, kelle sõnul kandis VII riigikogu suurt ajaloolist vastutust taasiseseisvunud Eesti põhiseaduslike institutsioonide töölerakendamisel ning põhiseadusest lähtuva õiguskorra loo­ miseks vajalike seaduste vastuvõtmisel. Eesti taasiseseisvumise järg­ sed esimesed riigikogu valimi­ sed toimusid 20. septembril 1992. a ja 5. oktoobril tuli vastvalitud VII koosseis esimest korda kokku. Esimesel istungil ütles avasõnad vabariigi vali­ miskomisjoni esimees EerikJuhan Truuväli, seejärel andsid riigikogu liikmed ametivande, mille luges ette vanim liige Jaan Kross. Istungil kuulati ära ka Leedu ülemnõukogu esimehe Vytautas Landsbergise tervitus.

Pärast päevakorra kinnitamist toimusid riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimised. Riigi­ kogu esimeheks sai Ülo Nugis, esimeseks eseesimeheks Tunne Kelam ja teiseks aseesimeheks Edgar Savisaar. Samuti toimu­ sid VII riigikogu avaistungil Eesti presidendi valimised. Riigikogus kandideerisid presidendiks rahvahääletusel kaks enim hääli saanud kandidaati: Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Salajasel hääletusel valiti 59 häälega presidendiks Meri, kes andis riigikogu ees ametivande päev hiljem, 6. oktoobril.

Põliselanike osakaal Eesti rahvastikust on langenud

vanem on, kuid mitte ükski vanavanem ei ole Eestis sündinud. ,,Suurim muutus võrreldes 2011. a loendusega on toimu­ nud välispäritolu rahvastiku kolmandas põlvkonnas. Selle osa­ kaal on võrreldes kümne aasta taguse loendusega 2,4 protsendipunkti võrra suurem,“ sõnas Trasberg. Esimese põlvkonna välispäritolu rahvastikust on 45% mehed ja 55% naised ja meeste keskmine vanus on tunduvalt madalam kui naiste oma – vastavalt 53,1 ja 61,2 aastat. Selle põhjuseks on eelkõige 30–49-aastaste meeste hulgas levinud majandusränne – need on ­ Eestisse tööle tulnud mehed. Tervelt 54,4% (97 406 ini­ mest) esimese põlvkonna välis­ päritolu rahvastikust on sündinud Venemaal. Sünnirii­gina teisel kohal on Ukraina 15,5% (andmetes ei kajastu sõja eest põgenenud), kolmandal Valge­ vene (5,6%), neljandal Läti (3,1%) ja viies on Soome (2,5%). Välispäritolu rahvastikust on 47% on Eesti kodakondsusega, mida on rohkem kui 2011. a, kui see näitaja oli 44,6. Välispäritolu rahvastiku hulgas peab end rahvuselt eest­ laseks 11,6 protsenti. Kõige enam on suurenenud rahvuselt eestlaste osakaal kolmanda põlvkonna välispäritolu rahvastiku seas. Vene rahvusest inimeste osakaal välispäritolu rahvastiku hulgas on kümne aastaga vähenenud 80%-lt 73%-le, ukrainlaste osakaal on kasvanud 7,4-lt 8,4 protsendile. Põliselanike emakeeleks on 89%-l juhtudest eesti keel, välispäritolu inimeste hulgas on eesti keel emakeeleks 9 %-le. (ERR/EE)

Viimatise Eesti rahvaloenduse tulemustest selgus, et Eesti rahvastikust moodustavad 72,5% põliselanikud ehk ini­ mesed, kel on vähemalt üks vanem ja vanavanem sündinud Eestis. See on 2,8 prot­ sendipunkti võrra vähem kui eelmise rahvaloenduse ajal. Samas on kasvanud end rahvuselt eestlaseks pidava välis­ päritolu rahvastiku osakaal, teatas statistikaamet. Rahvaloenduse andmetel on Eestis põliselanikke kokku 962 643 (10 251 vähem kui eelmi­ sel, 2011. a toimunud loendusel, siis oli see arv 972 894). Ülejäänud 27,5% Eesti rahvastikust on välispäritoluga. Välispäritolu rahvastik jaotub esimese, teise ja kolmanda põlvkonna rahvastikuks vasta­ valt sellele, kas isik on Eestisse elama asunud ise või on teinud seda tema vanem(ad) ja/või vanavanem(ad). Esimesse põlv­ konda kuulub 13,4, teise 7,7 ja kolmandasse 6,4 protsenti Eesti elanikest. Statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg selgitas, et suurimasse välismaise päritoluga inimeste rühma ehk esimesse põlvkonda kuuluvad Eestis alali­ selt elavad inimesed, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal. Esimese põlvkonna järglased kuuluvad juba teise põlvkonda. Selles grupis on näiteks välismaalt Eestisse tööle ja elama tulnud naise Eestis sündinud laps. Välispäritolu rahvastiku kolmas põlvkond moodustub inimestest, kelle vähemalt üks

Riigikogu kuulas istungil ära ka Tiit Vähi valitsuse tagasiastumisavalduse ning võttis vastu otsuse valitsuse tagasiastumi­ sest. Lisaks otsustas riigikogu moodustada riigikogu kantselei ning kehtestas ajutiselt riigi­ kogu kodukorra ja töökorra. VII riigikogu kandis Eesti seadusandlikku võimu 30. septembrist 1992 kuni 10. märtsini 1995 ning võttis selle ajaga vastu 522 õigusakti, sealhulgas 169 seaduse tervikteksti. (ERR/EE)

vastu langes

Valitsust usaldavate elanike osakaal vähenes augustikuu 49 protsendilt septembris 45 protsendile, selgus riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest. Sisuliselt on usaldus valitsuse vastu nüüd samal tasemel, mis vahetult enne Ukraina sõja puhkemist. Veebruari keskel tehtud küsitluses usaldas valitsust 47 protsenti, jaanuari keskel 43 protsenti. Märtsis, aprillis ja mais oli valitsuse usaldajate osakaal kogu elanikkonnast 56 protsenti. Eestlastest usaldas valitsust 54 ja muust rahvusest vastaja­ test 27 protsenti. Piirkondadest usaldavad va­ lit­ sust keskmiselt enam PõhjaEesti ja Lõuna-Eesti elanikud. Kirde-Eesti elanikest usaldab valitsust vaid 26%. Riigikogu usaldas septembris sarnaselt valitsusele 45% elanikest. Sama suur oli usaldus ka augustis. Kohalikke omavalitsusi usaldas septembris 64% ja presi­ denti 68% vastanutest. Riigikantselei tellitud läbi Turu-uuringute AS-i küsitlus vii­ di läbi 13.-18. septembrini ning sellele vastas 1256 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti telefoni ja veebi teel. (ERR/EE)

Eesti kutsus välja Venemaa suursaadiku, et avaldada hukkamõistu Ukraina alade annekteerimise kohta Eesti kutsus esmaspäeval välja Venemaa Föderatsiooni suursaadiku, et avaldada teravat hukkamõistu Venemaa korraldatud ebaseaduslikele võltsreferendumitele Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zapo­ rižžja oblastites ning nendele järgnenud Ukrainale kuuluvate territooriumite annektee­ rimisele. Välisministeeriumi Ida-Eu­ roo­ pa ja Kesk-Aasia osakonna peadirektor Marge MardisaluKahar teavitas Venemaa suursaadikut, et Eesti ei tunnusta eales ebaseaduslike referendumite tulemusi ning need ei ole rahvusvahelise õiguse mõistes mingil moel legitiimsed. Ühtlasi rõhutati kohtumisel üle, et Ukrainal on igati õigus kaitsta enda territooriumi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ja taastada kontroll Venemaa poolt annekteeritud alade üle. Eesti väljendas selgelt oma toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning rõhutas nende eesmärkide saavutamiseks Eesti lakkamatut igakülgset tuge Ukrainale. Mardisalu-Kahar kutsus Vene­ maa Föderatsiooni veel kord lõpetama oma sõjategevust Ukrainas, oma väed välja viima ning lõpetama ähvardava retoorika tuumarelvade kasutamise kohta. (VMPT/EE)


Nr. 40

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

3

Toronto Eesti Maja hingehoidjad, vasakult Toronto Eesti Maja asepresident ja pea 30 aastat presidendi ametit pidanud Raivo Remmel, roogade ja pidusöökide eest hoolitseja Ülle Veltmann, maja haldaja ja ­general manager Ingrid Laar ning koorijuhid Roosi Lindau (TEAS Ööbik) ja Ingrid Silm (Estonia koor). Foto: Peeter Põldre

Toronto Eesti Maja lõpupidu Sõnavõtt / Remarks by Veiko Parming, President of Estonian House in Toronto Ltd. at the LÄÄST BLÄÄST commemoration and celebration of Toronto Estonian House at 958 Broadview Avenue, on October 2, 2022 Lugupeetud Ambassador Margus Rava, and dear Honorary Consul Laas Leivat, honoured guests. As President of Eesti Maja, I would like to first thank Estonian Arts Centre, and Ellen Valter, for pulling together this celebration and an incredible musical lineup to make this LÄÄST BLÄÄST a night to ­remember. How fantastic to see so many people gathered here tonight. Whether you’ve walked up the block or driven and flown across the continent, up from the States or from overseas, welcome – and thank you for celebrating together what the Toronto Estonian House has meant to all of us. I’d like to echo Raivo’s words of appreciation for the founders and for everyone who has left their imprint on Eesti Maja over the years – well known, or under the radar. I’d also like to say a few words about a journey that began a decade ago with a ­ ­recognition of the risk to Eesti Maja of its inadequate and deteriorating state, physically ­ and financially. It is a problem so familiar to Estonian communities worldwide. Uniquely, the Toronto Estonian House today stands on the verge not of disappearing, but of transforming itself into something new and incredible in the form of KESKUS International Estonian Centre at Bloor and Spadina, six subway stops away. As we celebrate the special memories that Eesti Maja has given us, we also look in anticipation to the future memories that its successor will bestow on untold generations to come. Just as with Eesti Maja in the 1950s, getting to KESKUS is proving to be a winding road with

curves and speedbumps along the way, but also a tremendous journey. It is a generational moment where truly so many ­ are stepping up to leave a ­lasting legacy. I’d like to draw attention to a couple of organizations that deserve to be specially recognized at this juncture. Estonian Credit Union, now Northern Birch, is Eesti Maja’s anchor tenant: its business has brought a stable income for decades not least through the pandemic and has kept a constant energy in the house; they extended a line of credit to help us stay afloat, ­installed an elevator, and sometimes shared staff to help out when needed. Estonian Foun­ dation of Canada (Sihtkapital) may be behind the scenes, but they provided a fundamental life force over decades, funding so many of the activities and events that have animated these halls. The firm commitment of the credit union, Sihtkapital and Tartu College to KESKUS is foundational; there simply would be no project without them. Indeed these three community organizations came together with Eesti Maja to create this project, each contributing funds and personal energy of their leadership and each has supported tonight’s event. KESKUS is running on its own steam and the project is in construction, thanks to these ­ partners. But tonight is about Eesti Maja. From tenants like Hein­ soo Insurance, the Honourary Consulate and others throughout the years, everyone who has worked here, everyone who has celebrated or commemorated life events, through to the so many community groups for the young and the not-so-young that have all breathed life into it: tonight is a night for all of us to honour this special place. Tänasel õhtul oleme koos Toronto Eesti Majas viimast korda. Selles majas on tehtud palju tööd ja nähtud palju vaeva, na­ gugi Tõde ja Õiguses talu, mis

Andresele hakkab kehastama tema tahtejõudu, visadust ja vastupidavust, olgugi et see ke­ hastus ei ole kunagi ühtemoodi mõistetav, kuna see iga üksikisi­ ku kogemuste taustal seondub kindla aja, koha ja teekäiguga. Kas ei ole see võrk, mis seob kokku mõisted nagu kodu, väär­ tused, mälu ja pärand, üks ­isiklikumaid ja kallimaid asju. Kuigi läbi aegade muutub meie väärtuste kehastus, jääb elama teatud vaim, mis lubab ka ära tunda ammustes kirjan­ dustegelastes tuttavaid nägusid, ehkki meid ümbritsev maailm toob järjest uusi ja võõraid väljakutseid. See vaim – meie ­ esivanemate vaim – on sama mis juhtis meie vanemaid ja ­vanavanemaid, kes uuele mand­ rile sattudes asutasid igale poole väikesed Eestid. Selle vaimu hinge keskel on eestlase kõige kallim pärand: loov ener­ gia ja hakkaja vaist. Ei oleks maarahvas kuidagi ette kujutanud vabariiki, ega karjapoiss-kuningas osanud ette näha e-Eestit. Meie ka ei ole ju päris võimelised ette kujutama oma kogukonna ja rahva tuleva­ si saavutusi. Kui me aga võtame omaks eelkäijate jõu, ja kui me suuname seda jõudu ühiselt, siis me panustame meie järgmis­ tesse põlvkondadesse, et nad oma nägemuse kohaselt kirju­ taksid uusi peatükke meie ühis­ loos. Meil seisab ees palju täht­ said võimalusi. Et järjest rohkem avada ak­ naid kaasaegse Eesti poole, et igaüks, kes seda tahaks – ületa­ des mistahes keele, tausta või muud raskused – võiks avastada selle, mis teda isiklikult kõne­ tab, mis süütab leegi; seda eestlust, mis on temale armas. Et me näeksime meie ühis­ kultuuri mitte ainult järjekord­ sete kaitsejoontena, mis vajavad iga hinna eest hoidmist, vaid vahepeal ka ühispeenrana, mis mulda istutame küll midagi ilusat ja tuttavat, küll midagi ­ ilusat ja uut. Ning et me näitaksime kaas­ maalastele, et ka kaugel Eestist, ka kolmandas ja neljandas põlves ja edasi, tehakse eestluse nimel vägevaid asju, mille üle (Järgneb lk. 9)

Eesti suursaadik Rootsis Toomas Lukk andis üle volikirja 30. septembril andis Eesti suursaadik Rootsis Toomas Lukk üle volikirja Rootsi kuningas Carl XVI Gustafile. Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses arutati Eesti ja Rootsi häid suhteid ning edasisi koostöö­ võimalusi. Suursaadik ja kuningas arutasid hiljutiste uudiste valguses

ka Nord Streami torujuhtmete plahvatuste mõju keskkonnajulgeolekule. Suursaadik Lukk on sündinud 17. juunil 1962. aastal Tapal. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis geograafia erialal ning täiendanud end Kesk-Euroopa Ülikoolis ja Leideni Ülikoolis. Välisteenistusega liitus Lukk 1993. aastal. Eestit on ta esindanud suursaadikuna Lätis, Gruusias ja Armeenias, Hiinas, Vietnamis ja Mongoolias ning Kanadas. (VMPT/EE)

Foto: Lisa Raihle Rehbäck/Rootsi Kuningakoda/Välisministeerium


4

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

Nr. 40

Lennox. Sinnapaika see siis jäi ja rohkem nad vahepeal ei kohtunud. Ligi kümme aastat hiljem, kui sotsiaalmeedia oli ­ laiemalt levinud, otsis Kalev Ashley üles, saatis talle sõbra­ kutse ja nad hakkasid vestlema. Koos läksid nad Jõekääru 60.a. juubelipeole, kus olid kümme aastat tagasi esmakordselt kohtunud! Aastase kohtamas käimise järel läks asi tõsiseks ning praeguseks on nad abielus olnud neli aastat.

Nädala portree

Kalev Nisbet: õllepruulimine – see on mitmekülgne kunst ja looming Kohtume Kalev Nisbetiga (33) Torontos Stockyard’i piirkonnas asuvas mikro-õlletehases Shack­ lands Brewery Co., kus ta töötab juba viis aastat, olles seal ainus õllepruulija. Tegemist on väikese kompaniiga, kus töötavad vaid omanik, osalise ajaga müügitöötaja ja Kalev, kelle käe all valmib kogu firma toodang, mida pole sugugi vähe – tehases on toodetud palju erinevaid õllesorte koos all-variantidega. Tema töötab välja kõik õllede retseptid vastavalt oma ideedele ja kogemustele ning pruulib, mis on keerukas ja aegavõttev, ülimalt täpne protsess. Kalev tutvustab oma tööpaika. Avarast pub’i ruumist, kus toimuvad vahel ka kontserdid, viib tee edasi pruulikojani, mis koosneb erineva suurusega vaatidest ning tööpindadest. Kalev räägib, et varsti seatakse sisse uued, suuremad vaadid, mis on saabumas. Võib vaid ette kujutada, kui tihedad päevad on pruulimeistril – õlle valmistamine algab linnastest (malt), järgneb käärimisprotsess, kõike tuleb jälgida ülima täpsusega, nagu temperatuurid, ajad jm. Õlle valmimine võtab algusest lõpuni mitmeid nädalaid. Olles ise Belgia õlle fänn, on enamus Kalevi valmistatavaid sorte Belgia/Põhja-Ameerika hübriidid. Uusi retsepte proovib ta teha korra või paar kuus, mõeldes, mis võiks inimestele meeldida ja mida saab paremini müüa. Seda on õpetanud aasta­ tepikkused kogemused. Näiteks on ta märganud, et paljud kliendid eelistavad tänapäeval vähema alkoholisisaldusega õlut (alla 5%), mitte väga kanget. Pruulijaks õppis Kalev Niagara College’is, olles varem

juba töötanud pruulikojas Mill Street Brewery Toronto Dis­ tillery District’is. Seal tekkis huvi ja soov seda ala sügavamalt tundma õppida. Oma klassist oli ta ainuke, kes oli samal alal töötanud. 16-kuulise õppimise ja diplomi saavutamise ­järel leidis Kalev oma praeguse töökoha, mis oli siis seesama äsja avatud õlletehas, kus valmistati Belgia õllesid – ta hakkas seal abiks käima ning ­ hiljem saigi temast ainus pruu­ lija. Õllekultuur, eriti Belgia õlu on Kalevit alati huvitanud, ning ta alustas varem ka koduse pruulimisega. Akadeemiliselt kuulub ta korp! Rotaliasse, kus tegi oma referaadi maailma õllestiilidest ja nende ajaloost. Materjali korjates ja uurides avastas ta, kui huvitav see temaatika on. Tegelikult töötas Kalev siis hoopis tehnikuna arhitektuuri alal, mida õppis George Brown College’is, aga varsti sai õllepruulimisest tema uus karjäär. Ta leiab pruulimises ja arhitektuuris isegi sarnaseid jooni: mõlemas saab kasutada oma loomingulisust, ei pea istuma kellast kellani kontoris ­ arvuti taga ning töö toob konk­ reetseid, „käegakatsutavaid“ tulemusi. Oma pruulijatööd ja -oskusi on Kalev näidanud ka Toronto eesti ühiskonnas – korporatsioonide üritustel, Eesti Majas (ametlik õlu hiljutisel üritusel Lääst Blääst) ning EKKT näi­ tuse avamisel järgmisel nädalal. Vahepealsed pandeemia-aas­ tad ei toonud Kalevi töösse pausi – nende õlletehas ei tootnud küll nii palju kui varem, aga samas oli lockdown hea aeg e-kaubanduse sisseseadmiseks ja veebilehega töötamiseks, sa-

Kalev ja Ashley Tallinnas 2019.a. laulupeol.

Foto erakogust

Õllepruulija Kalev Nisbet on saavutanud oma erialal palju tunnustust ja auhindu. Foto erakogust

Töökohas – Shacklands Brewery.

Foto: K. Tensuda

muti õlle kohaleviimise võimalus klientidele ja toodete kohapealt kättesaamine (curbside pick-up). Nüüd on jälle tööd kõvasti, toimuvad erinevad üritused jm. Kalevi suurepärast tööd on märgatud ka kõrgemal tasemel ning tal on ette näidata palju tunnustusi. Tänavu maikuus saavutas ta edu konkursil Canadian Brewing Awards 2022 Calgary’s, mis tõi kokku pruulijaid ja teisi selle eriala professionaale üle terve Kanada. Seal jagati erinevaid auhindu mitmes kategoorias ning Shacklands Brewing Co. oli väga edukas. Kalev võitis kaks kulda (Shack­ lands Dubbel ja Shacklands Obscure Monk), ühe hõbeda (Shacklands Daystar) ja ühe pronksi (Shacklands Brave Noise). (Sellest kirjutasime Eesti Elus # 20, 20.05.2022 ja # 21, 27.05.2022.) Samuti võitis ta auhindu eelmisel aastal Ka­ nada konverentsil Quebec City’s ning on võitnud ka Ontario auhindu. Kuna firma töötab ­ väikese eelarvega, on nimetatud auhinnad Kalevi jaoks väga olulised tunnustused. Nüüd on juba mõtted järgmise aasta võistluste juures. Kalev on abielus Ashley

Lennoxiga, kes on olnud talle suureks toeks karjääri alal. Nad elavad Torontos Roncesvalles’i piirkonnas ja nende peresse kuulub ka kaks siberi tõugu metskassi. Ashley on professionaalne kunstnik, illustraator ja kunstidirektor Bitmoji’is (mida omab Snapchat), olles hästituntud kunstnik ka eesti ühiskonnas ja Eesti Kunstnike Koondis Torontos (EKKT) liige. Tema on teinud õllepudelite ja -purkide kunstilist kujundust, disaininud kõik sildid. Nagu Shackland’i omanik Dave on öelnud: „Kalev paneb oma kunsti pudeli sisse ja Ashley paneb oma kunsti pudeli peale.“ Kalev jutustab Ashley ja tema kohtumise loost, mis on väga huvitav. Kasvades üles Torontos, osalesid nad mõlemad küll eesti ühiskonna tegevustes, kuid nad ei olnud lastena tutvunud. Jõekääru oli Kalevile ja ta perele alati südamelähedaseks kohaks: seal asus nende perekonna suvila ning Kalev osales laagris kasvandikuna ning hiljem kasvataja ja ujumisõpetajana. Jõekääru 50. aastapäeva peol, olles teismeline, märkas Kalev Ashley’t ja küsis kellegi käest: kes on see ilus tüdruk, ja sai vastuseks, et Ashley

Kalev räägib, et neil on Ashley’ga palju sarnasust: nende mõlema emad (Kalevi ema Koidula Aedna, Ashley ema Sirje Lillian Lennox) on eestlased, aga isad (Kalevi isa Warren Nisbet, Ashley isa Robert Lennox) šoti-iiri päritolu. Nad naljatavad, et kui mõlemad on pool-eestlased, kas siis kokku saab ühe terve eestlase? Mõle­ mad kasvasid Torontos, tegutsesid eesti ühiskonnas. Mõlemad õppisid eesti keelt oma emadelt ja emapoolsetelt vanavanematelt. Praegu ongi eesti keel neil n-ö salakeeleks, mida neile eriti reisidel olles meeldib omavahel rääkida. Kalev kasvas üles Lääne-Torontos Bloor Westi piirkonnas ning keskkoolis käis Western Technical-Commercial koolis, kus õppis robootikat, ­fotograafiat jm. Ja ka kihlumise lugu on nendel märkimisväärne! See toimus Eestis, Hiiumaal, mis on olnud Ashley jaoks väga oluline koht, kuna tema vanaema Siina Alkok (kes suri 2018.a.) oli hiidlanna. Lugu oli järgmine... Viis aastat tagasi elas Ashley kuu aega Tartus, kus osales artist in resi­ dence programmis. Selle prog­ rammi lõpus reisis Kalev Eestisse, et Ashley’d kihlasõrmusega (safiir, rukkilille-sinine) üllatada. Kihlumine toimus Hiiumaal Sääre tirpil, suures ­vihmasajus. Pärast seda soovisid nad minna romantilisele õhtusöögile, kuid selgus, et kõik restoranid olid juba kinni. Kalev hakkas helistama ja ainus restoran, mis vastas, oleks samuti selleks õhtuks köögi juba poole tunni pärast kinni pannud. Nii tellisid nad kiiresti õhtusöögi telefoni teel ja selle ka said. Suured ilusad pulmad toimusid Torontos aasta hiljem – laulatus Peetri kirikus ja vastuvõtt hotellis Royal York. Pulmareisil käisid nad Argentinas ja Tšiilis. Reisimine on nende jaoks väga olulisel kohal. Kahjuks pole nad viimastel aastatel seoses pandeemiaga seda eriti teha saanud, välja arvatud reis Calgarysse seoses eelpool mainitud pruulijate-võistlusega kevadel. Muide, ka oma reisidel püüab Kalev alati ühendada töö ja hobi, mis langevad ilusti ­kokku, külastades erinevaid õlletehaseid. Toreda mulje on jätnud ka väiksed pruulikojad Eestis – miks mitte teha kunagi sellest inspireerituna Eesti talu­ õlu Torontos. Eestis käisid Kalev ja Ashley pärast kihlusreisi koos ka 2019.a. laulupeol. Kalev on ka varem Eestis käinud – seal sai ta oma Rotalia värvid, mis oli suureks sündmuseks tervele ­perele. KAIRE TENSUDA


Nr. 40

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Loeb 1945, mitte 1918! Hain Rebas, prof. em., Eesti kaitseminister 1992–1993 Rootsikeelne originaalartikkel ilmus 3.10.2022 Frivärldis Ei, ei saa nõustuda briti sõjaajaloolase Antony Beevori ,,lääneliku“ järelandmise ehk appeasement-soovitusega või­ ma­ liku Ukraina-Vene rahu puhul (Dagens Nyheter, Stock­ holm, 24/9 2022). Toe­ tudes ,,Versailles 1918“ mõt­ tele argumenteerib Beevor putinliku püsivuse poolt Krim­­ mis. Pärast Esimest maailmasõda olnud Beevori meelest lääneliitlased liiga pealetungivad ega andnud küllalt järele kaotajatele sakslastele. Seepärast tekkinud järgnev saksa revanšism, laialt levinud pussnoa-selga-saamise legend, Hitler, taasrelvastumine ja uus maailmasõda. Kõik iseen­dast õige. Nüüd aga, kuna­ gi niikuinii järgnevate UkrainaVene rahuläbirääkimiste puhul, väidab Beevor võrdlevalt, et kui 1918. a. võitjad olnuksid sakslastega leplikumad, siis polekski läinud lahti õudustega Teine maailmasõda. Ning järelikult, ja see on Beevori kaasaegne püant – kui vaid Putinile lubatakse päästa oma nägu Krimmi alles­

Mõtteid ajast ja ruumist Raul Pettai Pole vaja rõhutada, et elame erakordsel ajastul. Olles kõr­ ges eas ja vaadates tagasi avaneb mulle lai, mõtlema­ ­ panev panoraam, sest ehkki inimkonna eksistents on algusest peale olnud muutlik, ületab käesolev areng kõik eelnenu nii sisult kui kiiruselt. Pealegi pole see muutus enam lineaarne kasv, vaid paraboolselt kiirenev tõus. Lubatagu mul esile tõsta viit olulist tegurit, nagu mina seda näen. Globaalsus. See avaldub inimtegevuse laienemises väljaspoole seni harjutud riiklikke/ rahvuslikke piire. Hea näide on, et nii tehniliselt keeruliste süsteemide kui ka harilike elutarvete üksikosad valmivad paljudel erinevatel maadel. Kui siis mõnega on äkki raskusi, on kogu lõpp-produkt mõjutatud. Peab asuma probleemi lahen­ dama üle suurte kauguste või tuleb ise kohale rutata, et ummistust kõrvaldada, sest ­ ­palju on kaalul. Teiseks globaalsuse tunnuseks on transpordi areng, mis inimsoole on andnud erakordse liikuvuse. Reis mistahes maakera ossa on tänapäeval enamasti tundide, mitte enam päevade-nädalate küsimus. Ühe­ sõnaga, praktiliselt on terve maailm kättesaadav. Infotehnika. Siin pruugib vaid mõelda arvutitehnoloogia arengule ja selle võimele

hoidmisega, siis tooks meile tulevik rahu, õnne ja rõõmu. ­ Naiivne mõte. Teatavasti kavatseb Putin ühendada kõiki venelasi ühtse kübara alla, viia nad kui üks mees müstilisse viiruki- ja venehõngulisse russkij mir-i. Ja kui mitte just kaugelt Kamtšat­ kast kuni läänes Portugalini, nagu ta fašistlik mentor Aleksandr Dugin unistab, siis vähemalt endise Nõukogude Liidu (jõuga) taastatud piires. Seepärast: Unustagem 1918! Loeb hoopis 1945, meile palju lähemal Teise maailmasõja lõpp. Sest Beevor nagu unustab briti peaminister Chamberlaini saatuslikke järelandmisi 1938.a Münchenis ja seega brittide osalist vastutust (Peace in our ­ time!) selle eest, et Hitler ikkagi julges kamandada kõik oma ­diviisid lahinguisse, itta, läände, põhja ja lõunasse. Aga aastani 1945 olid, nagu Putini Vene, samuti diktatuursed, totalitaar­ sed ja toorelt ründavad Saksa­ maa ja Jaapani armeed ometi võidetud. Neid oli kaks, koguni kolm-neli korda korralikult põhja tambitud, risti-rästi üle sõidetud. Lõppude lõpuks sundisid vaid saksa linnade terroripommitamised (Dresden), poolteist miljonit vägistatud Ida-Preisi­ maa ning Berliini sakslannat ja aatompommid üle Hiroshima ja Nagasaki saksa ja jaapani režiime kapituleerima, lõplikult alla andma. NB – saksa ja

jaapani režiimid. Pärast Teise maailmasõja lõppu denatsifitseeriti ja ümberkoolitati sakslasi (ka jaapanlasi) süstemaatiliselt. Meenu­ ta­ gem ka nelja liitlase kõvakäelisi Saksamaa okupatsiooni-tsooni­ desse jagamist ja USA kindrali MacArthuri sarnast võimutse­ mist Jaapanis. Ning ärgem unustagem Nürnbergi protses­ side (vastandid ka Jaapanis) karastavat ja tervendavat mõju, jne. Mille järel, ja see on ehk kõige olulisem ja edasiviivam, ameeriklased oma jõulise õhusillaga (AirLift) päästsid mitte ainult tuhandeid blokeeritud ja nälgivaid berliinlasi. Vaid nad pakkusid sakslastele gigantilist majandslikku tuge (Marshalli abi), et neid jälle demokraatlikus mõttes ja majanduslikult jalule aidata. Mis neil, ameeriklastel ja sakslastel, nagu teame, koos ka õnnestus. Matkitav järelsõja näide on järelikult 1945 ja mitte 1918! Tähendab – mitte anda millimeetritki järele ei Hitlerile ega Putinile, mitmekümnekordsed sõjakurjategijad mõlemad. Mitte reeta oma rahva ja riigi, aga ka Euroopa eest võitlevaid ukrainlasi! Ning pangem tähele, et Lääs ju mitte kuidagimoodi ei püüa ,,hävitada Venemaad“, nagu ÜROs alles (24/9) väitis oma tavalise nahaalsusega Putini välisminister Lavrov. Jah, õige on, et – NB! – vene rahva

h­ uvides tuleb võimalikult kiirelt üht- või teistviisi eemaldada praegune vene režiim, täna­ päeva mõrvarlik nomenklatuura, eesotsas ilmselgete sõjakurjategijatega Putini ja Lavroviga. Just nii, nagu omal ajal tehti Hitleri ja Jaapani keisri lähi­ kondadega. Ning kui tohib küsida, kes on otsustanud ja määranud, et just venelased peavad võimut­ sema Krimmi poolsaarel? Seal kaugel lõunas, keset Musta merd? Esimesed olid seal ju kimmeerid ja kaugpurjetajad kreeklased – enam kui 2 500 aastat tagasi. Tuhat aastat hiljem, nn. rahvaste rändamiste ajal, võimutsesid seal germaanlastest gootid, sküüdid, jahve-usku karaimid ja võib-olla ka Attila lüüasaanud ja parajalt laiali­ pekstud hunnid. Isegi mitte siis polnud ikka veel taigas toimetavad slaavi hõimud leiutanud mõiste, veel vähem rahvuse, venelane. Sinnani, mis nüüd venelasi ja Krimmi puutub, oli veel aega 1 200 aastat, mööda büsantiinlasi, khasaare, Genua kaupmehi, mongoleid, eriti tatarlasi, kelle khanaat loodi 1441, ja osmaane, kuni 18. sajandi keskpaiga ja lõpuni. Alles siis suutsid kindra­ lite Münnichi (meie Luunja ja Mooste mõisnik) ja Suvorovi armeed panna seal Peterburist kaugel poolsaarel paika vene keiserliku riigivõimu. Pärast Krimmi sõda (1853-56) asus

sinna tatarlaste massiliselt ­mahajäetud küladesse elama ka eesti väljarändajaid-asunikke (maltsvetslased, Samruki küla Krimmi poolsaare läänerannikul).

kõikvõimalikku informatsiooni kiirelt töödelda. Lihtsateks näideteks on koduarvutid ja ülipopulaarne mobiiltelefon. Too taskusse mahtuv seadeldis võimaldab informatsiooni levikut, millega mineviku telefo­ni­ süsteem võistelda ei saa. Pan­ dagu tähele, et ta asendab muu hulgas ka senise filmile rajatud fototehnika. Haarad oma ,,mobla“, seisad sõprade ees ja – voilà! – tuleb suurepärane grupifoto, mida lisaks võid teiste telefonidesse kohe üle kanda. See kõik on teinud elu kergemaks, produktiivsemaks, kuigi asjal on oma hind – kannatab privaatsus. Mobiiltelefoni kaudu tellitud kauba informatsioon jääb ,,pilvesse“ ja selle alusel suunatakse teie pihta edaspidine reklaam. See veel pole halb, kuid selliste vahendajate tarvitamine nagu Twitter, Facebook jt., võib üldsusele kiirelt paljastada teie intiimsemad mõtted, soovid ja tegevuse.

valvavad, pole enam lihttöölised nagu oli mineviku vabrikus, vaid treenitud personal. Kel seda­ laadi tegevuseks vajalikud võimed puuduvad, jääb paratamatult kõrvale. Maakera kliima muutu­ mine. See on hiljutine tont, kuid seda visam, mõjuvõimsam. Nagu teate, pole siin midagi müstilist. Päike kiirgab meile energiat. Miks Maakera siis ülikuum pole? Vastus on, et ­ Maa kiirgab osa energiast tagasi maailmaruumi. Tänu sellele ­delikaatsele tasakaalule valitseb maakeral temperatuur, mis on võimaldanud siinse elu arengut. Nüüd aga sekkub asjasse nn. kasvuhoone-efekt. Selle ehitise klaasist katus laseb küll Päikeselt tuleva energia läbi, kuid tagasikiirgus toimub infrapunasel lainepikkusel, mida klaas läbi ei lase. Tagajärjeks on temperatuuri tõus kasvu­hoo­ nes. Maakera korral on selleks klaasiks süsihappegaas (CO2) atmosfääris. Kuna inimsoo tegevus aegade jooksul on süsihappegaasi hulka õhus tunduvalt suurendanud, siis on tagajärjeks atmosfääri soojenemine ja see­ tõttu suurem turbulentsus. Mida enam inimesi ja tegevust, seda kiirem on see areng. Heaks hoiatuseks on naaberplaneet Veenus, kus ,,õhuks“ on ainult CO2. Veenuse pinnatemperatuur on siis ka vastavalt +475°C. Mitte eriti mugav, sest tina ­sulab juba +327°C juures! Inimkonna kasv. Veel aastal 1940, kui poisikesena geograafiat uurisin, liitsin kokku

Maakera elanikkonna. See polnud raske, sest ainuüksi Inglis­ maale kuulus siis suur osa Aafrikast. Sain koguarvuks 2.6 miljardit (biljonit). Hetkel läheneme aga juba 8 miljardile! Õnneks on inimkonnale senini eluruumi ja igapäevast toitu enam-vähem jätkunud. Viimas­ tel on aga piirid ja mis siis saab, kui nendeni jõuame? Mõel­ gem näiteks inimvoolule üle USA lõunapiiri või Nigeeriale Aafri­ kas, kus veel 1996.a oli 111 miljonit elanikku, praegu aga 200 miljonit. Kasv seega 63 Eestit… Eelnenud viie punktiga on inimkond kuidagi toime tulnud, ehkki vastava hinnaga. Muret tekitab aga hetkeline, kogu maakera haarav, süvenev poliiti­ line segadus. Olen seepärast ­arvamisel, et 3. maailmasõda on kas ähvardav või koguni alanud. Miks selline vaatepunkt? Vaat­ leme minevikku, et mõista, mida tähendab ,,maailmasõda“. Esimese maailmasõja (191418) algatas Austria-Serbia vaheline konflikt ning hertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos – mitte just tervet planeeti vapustav sündmus. Siiski laienes sõda üle Euroopa. Vaenutegevust ise­ loomustasid veel tulirelvade kasutamine ja võitlused kaevi­ kutes. Teise maailmasõja algatas Hitler 1. septembril 1939 rünnakuga Poola vastu, aga juba kaks päeva hiljem kuulutasid Inglis­ maa, Prantsusmaa, Austraalia, Uus-Meremaa ja India Saksa­ maale sõja. Ka nüüd võideldi

vahel kaevikutes ja kindlustes, aga strateegiliseks keskpunktiks oli õhusõda, mis enamasti mää­ ras tulemuse. Näiteks purustati lennukite abil teineteise linnad ja tööstused ning sõja enese lõpu otsustas vaid ühe lennuki rünnak: aatompommid Hiroshi­ male ja Nagasakile! Võib küsida, kuidas definee­ rida ,,maailmasõda“? Lihtsas keeles tähendab ta tõsist, ulatuslikku konflikti suurriikide vahel. Nagu eelmised kogemused näitavad, ei pruugi maailmasõja ­algus olla kõikehaarav. Seevastu suurvõimude sekkumine on otsustav. Kes on need suurvõimud tänapäeval? Ütleksin: USA, Hiina, Venemaa ning NATO. Ja konflikti sissejuhatuseks sobib praegune Ukraina-Vene sõda, mille lõppu veel näha pole. Lisaks on tänapäeva otsusta­ vateks relvadeks niihästi kohalikud kui ookeane ja mandreid ületavad raketid, mitte enam tavalised kahurid. Rakett-relva­ dega ähvardab juba PõhjaKorea, rääkimata suurematest riikidest. Viimaks tulevad aato­ mi(nukleaar)relvad, mis oma suuruselt on – pangem tähele! – vähenenud. Neid nn. taktikalisi aatompomme saab kergemini teistele kaela visata. Samuti mitte unustada, et lisaks sõjarelvadele liiguvad ringi arvutiviirused, mis võivad suurt kahju tekitada ilma pauku laskmata. Viimaks ammu on aegunud kunagine ametlik hoiatus – sõjakuulutus! Ootamatus on ­ tänapäeval ise mõjuv relv. Ja nii

Automaatika. Veel 150 aastat tagasi valmistati kogu kraam käsitöömeistrite poolt. Siis algas industriaalajastu, kus suurtes vabrikuhoonetes vurasid masi­ nad – aga ikkagi veel inimeste juhtimise ja kontrolli all. Täna­ päeval on robotid palju üle võtnud. Näete vahel TVs reklaame vaktsiinide tootmise kohta: lõputud read pudeleid voolavad ühe seadeldise alt teisele, mehaa­ nilised käed, pritsid jm. teevad ülima täpsusega vajalikud toimingud ning siis liigub kõik edasi järgmisse faasi. Inimesed, kes neid süsteeme

Peaaegu sada aastat edasi veel, Teise maailmasõja keeris­ tes, küüditas Stalin, nagu kindluse mõttes, veel Krimmi sõjast alles jäänud krimmitatarlasi. Üllatuslikult (!) kinkis a. 1954 Nõukogude Liidu diktaator Hruštšov Krimmi Ukraina SSRile. Võib-olla tahtis ta sellega pisut lunastada oma isiklikku süüd Ukraina õudse holodo­ mor’i eest 1930-ndatel aastatel? Ning nagu mäletame, hoolitses Putin ise a. 2014 selle eest, et veel kogemata üle elanud või tasapisi naasnud tatarlased said Krimmist lõplikult minema aetud. Seega on Krimmi tänapäeva elanikkond üldiselt venekeelne. Ja siin me oleme… samas, kui sõda ikka veel möllab ja ukrainlased nõuavad tagasi ,,oma“ Krimmi. Nii või teisiti, aga hoomates Krimmi vahelduvate elanikkondade sajanditepikkust värvi- ja kannatusterikast elu-olu ning võttes arvesse poolsaare rikkuseid ja strateegilist tähtsust Musta mere ruumis, oleks soliidne, kui Ukraina pärast ­ ­võitu oma Vabadussõjas (2022-) otsekohe asetaks Krimmi poolsaare ÜRO robustsesse haldusse.

(Järgneb lk. 8)


6

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

Eesti psühholoogia lugu seest ja väljast Sel teemal esines teisipäeval, 27. septembril Tartu College’i saalis loenguga Eesti Teaduste Akadeemia liige, Tartu Üli­ kooli eksperimentaalpsühho­ loogia professor Jüri Allik. Pigem võiks öelda, et vest­ les. Kuulajaskond oli väike, kõneleja hülgas kateedri, tõmbas tooli ligemale ja esitas oma ettekande istudes, luues otsemaid hubase õhkkonna. Hajutas kohe esimeste lausetega ka võhikust reporteri ettekujutuse, et Eesti püshholoogia lugu on nagu lambanahkne kasukas: väljast sile ja pilkupüüdev, seest karvane ja soe. Asi on natuke komplitseeritum. Eesti psühholoogia mõiste on lai, kusjuures rahvas, keel ja geograafia ei ole ainumääravad omadused. Esimene Tartu Üli­ kooli psühholoogia professor Aleksander Kaelas töötas Moskvas ja avaldas kõik oma tööd vene keeles. Torontos töötab mainekas psühholoog, kes kaaluva osa oma elueast veetnud väljaspool Eestit, kuid on kahtlemata osa Eesti psühholoogiast. Eestlased rahvana on vabaks saanud, kuid on tegemist, et vabaneda nõukaaegsest ajaloo­ ­ käsitlusest. Ühe sellest ajast pärit müüdi kohaselt oli sõja­ eelses Tartu Ülikoolis arstiteadus maailmatasmel, kuid humanitaar- ja sotsiaalteadused kehvad. Sakslasest professor Wolfgang Deschler, kes juba kolmkümmend aastat töötab Eestis, on aga tõestanud, et kogu saksa riigiteaduste eliit käis läbi Tartu Ülikoolist. Kõneleja enda uurimused näitavad, et Eesti ja sellega seotud inimesed on osalised kõigis elulistes pööretes, mis toimusid maailma psühholoogias 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algu­ ses. 20 sajandi 100 kõige mõjukama psühholoogi hulgas on kaks noorena Eestist lahkunud isikut: Wolfgang Köhler ja Endel Tulving. Teine visalt kaduv müüt on, et okupeeritud Eestis oli teadus maailma tasemel. Tegelikult oli pilt üsna trööstitu: aastal 1996, viis aastat pärast Eesti taasiseseisvumist, polnud Eestis elavaid ja töötavaid psühholooge veel keegi märganud. Kõneleja tunnistas, et teda peetakse Eesti teaduse statistikuks, kuna ta üle kolmekümne aasta on jälginud Eesti teaduse käekäiku. Paar aastat enne Eesti taasiseseisvumist arvestas ta välja, et üks Hollandi teadlane teeb ära 63 Nõukogude Liidu teadlase töö. Koos kahe kolleegiga koostas ta töö, millest selgub, et teaduse rikkuse poolest on Eesti praegusel hetkel 8. kohal maailmas, Igat Eesti teadlase artiklit viidatakse keskmiselt rohkem, kui enamuse teiste riikide teadlaste töid. Psühho­ loo­ gidel on tõhus panus selles Eesti teaduse eduloos.

Prof. Jüri Allik Tartu College’is. Foto: Paul Kiilaspea

Kodu-Eesti psühholoogia poleks kunagi sellele tasemele jõudnud, kui meil poleks olnud kümmekonda väljaspool Eestit tuntuks saanud psühholoogi. Taasisesisvunud Eestis alustati praktiliselt nullist. Ainus märkimisväärne varasem saavutus oli Juhan Torgi „Eesti laste intelligentsus“. Ka selle autor veetis oma vanaduspäevad Torontos. Praegune Eesti psühholoogia ei ole pärit nõukaajast, vaid pigem Torontost, Stockholmist või Helsingist. Kõneleja ise viibis 1989. aastal Torontos ja pakkis kastidesse psühholoogia-ajakirju, mis Tartu Ülikooli raamatu­ kogus puudusid. 1939. aastal seisatas 12aastane Treffneri koolipoiss Tartus raamatukaupluse akna all ja silmas Konstantin Ramuli raa­ matut „Psühholoogia“. Optiliste illusioonide kohalt lahti löödud raamat istutas poisisse kindla veendumuse saada psühholoogiks. Selle koolipoisi nimi oli Endel Tulving. 1968. aastal kuulas kõneleja esimest loengut psühholoogiast, lektoriks 89aastane Konstantin Ramul. Ramul ei teinud kogu oma teadusliku karjääri jooksul ühtegi olulist avastust, kuid ajalooveskid jahvatavad oma vilja omapäraselt. Kui Endel Tulving poleks juhuslikult Ramuli raamatuga tutvunud, oleks mõni teine eri­ ala ta ära meelitanud. Ilma Ramulita poleks alustatud Tartu Ülikoolis psühholoogia õpetamisega ja vaevalt tänane kõne­ leja seisaks praeguse auditoo­ riumi ees eksperimentaalpsühholoogia professorina. Auditoorium on uhke sõna, millel on akadeemiline hõng. Antud juhul oli see igati õigustatud, sest arvuliselt napp kuulajaskond oli loengu lõpul agar lisaküsimusi esitama. Vestlus, mida juhtis VEMU peaarhivaar Piret Noorhani, kujunes elavaks ja intensiivseks. Vivat acade­mia! EERIK PURJE

Nr. 40

Anu Raud kohtus EERKi liikmetega

Septembris saabus Tartu College’i ja VEMU kutsel Torontosse mitmeti auhinnatud tekstiilikunstnik ja akadeemik Anu Raud Eestist, et esineda siin Tartu College’i 50+2 pidustustel. Samuti kohtus ta mitmete erinevate eesti kogukonna liikmetega. 21. septembril sai ta Tartu College’is kokku Eesti Etnograafiaringi liikmetega. Juuresoleval fotol on Maaja Matsoo, Lydia Ritso-Kadai, Reet Lambur, Katrin Marley, Helle Arro, Merike Koger, Anu Raud, Liis Teedla, Ellen Leivat, Piret Komi, Piret Noorhani. Foto Merike Kogeri erakogust

Usalduse põhjustest ja vajadusest Neljapäeval, 29. septembril esines Toronto Ülikoolis ingliskeelse loenguga Warwicki Ülikooli isiksusepsühholoogia professor ja Tartu Ülikooli külalisprofessor, Eesti Tea­ duste Akadeemia liige Anu Realo. Loengu asukohaks oli Munk School of Global Affairs and Public Policy. Ettekande teema oli „Miks me usaldame ja miks on usaldus oluline?“ Kuulajaskonnas leidus arvukalt eestlasi. Mo­­ deraa­torina tegutses professor Andres Kasekamp. Sotsiaalne usaldus lähtub eeldusest, et teised inimesed (üksikisikud või rühmitused, organisatsioonid, institutsioonid, valitsus jne) käituvad teatud ­viisil; ei kahjusta meid sihilikult või teadlikult, kui seda on võimalik vältida, ja kaitsevad võimalust mööda meie huve. Sotsiaalse usalduse kolm alajaotust on: ühisusaldus, usaldus ühiskondlike institutsioonide

vastu ja üldine sotsiaalne usaldus. Sotsiaalne kapital on väga oluline demokraatlike ühiskondade sujuvaks funktsioneeri­ miseks. Pika ja sisuka ettekande kokkuvõttes võiks täheldada, et üldine ühiskondlik usaldus on ­ vajalik heaks koostööks. See on seotud paljude positiivsete tulemustega nii ühiskondlikel kui individuaalsel tasandil. Globaalne usaldus on madalseisus, mis vihjab polarisatsioonile ühingute sotsiaalses siduvu­ ses. Maad, kus valitseb arvamus, et kõik inimesed on usaldus­ väärsed, on oma olemuselt individualistlikumad. Kus usaldus piirdub perekondliku või sugulasliku tuumikuga, on inimeste sotsiaalse kapitali tase madalam. Sotsiaalse kapitali taseme pidev tõus Eestis ja Leedus viimaste aastakümnete vältel on rahvusvahelises võrdlusperspek-

Nobeli kirjanduspreemia laureaat on Annie Ernaux

kukarjääri 1974. a ilmunud autobiograafilise romaaniga ,,Les Armoires vides“. 1984. aastal pälvis ta Renaudot’ kirjanduspreemia samuti autobiograafilise ,,La Place“ eest, kus kirjeldas suhteid isaga, kasvamist prantsuse väikelinnas ning liikumist täiskasvanuellu.

Neljapäeval kuulutas Rootsi Akadeemia välja seekordse Nobeli kirjanduspreemia laureaadi, kelleks on prantsuse kirjanik Annie Ernaux. Ernaux pälvis preemia ,,julguse ja kliinilise teravuse eest, millega ta suudab esile tuua inimese isikliku mälu juured, võõrdumised ja kollektiivsed piirangud“. 1940. aastal töölisklassi perre sündinud Ernaux alustas kirjani-

Ernaux’ loomingus on kombineeritud ajalooline ja isiklik. Nii on juttu tema vanemate edenemisest sotsiaalsel redelil, tema teismeajast, abielust, afäärist Ida-Euroopa päritolu mehega, tema abordikogemu­ sest, ema Alzheimeri haigusest ja surmast ning isiklikust võitlusest rinnavähiga.

Dr Anu Realo. Foto: Kai Kiilaspea

tiivis pretsedenditu. Usaldusväärsel riigikorral ja heal valitsusel näib olevat oluline roll üldises sotsiaalses usalduses. Küsimusi ja kommentaare auditooriumist oli arvukalt, mitmed üsna ulatuslikud ja laialivalguvad, ettekande põhiteemast kõrvale kalduvad. EERIK PURJE

Eesti keeles Annie Ernaux’ teoseid seni ilmunud ei ole, kirjastus Tänapäev annab tuleval aastal välja tema teose ,,Aastad“ (,,Les Années“, 2008). (ERR/EE)

Foto: Lucas_Destrem, CC BY-SA 3.0, Wikipedia


Nr. 40

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1125 1

2

3

4

7

5

10

9

11

13

12

14

16

15

17

18

19 21

20

22

23

25

24

26

27

28

33

29

30

34

31

32

35

36

37 38

S

T

Ristsõna nr. 1124 LAHENDUS

6

8

I

Paremale: 1. Kass, 5. Are, 8. Klik(k), 12. Elat(is), 13. Rib, 14. Aine, 15. Lagi, 16. Riesling, 18. L. Leivat, 20. Elvis, 21. Mik(s), 22. Krai, 23. Pneum(o)-, 26. Soo, 27. Map, 30. (A)pell, 31. Pai, 32. Rava, 33. Asi, 34. Kii, 35. Saaga, 36. Iiri, 38. KIA, 39. Lakto-, 41. Kantaat, 45. Ekvaator, 47. Mina, 48. Neil, 49. ROM, 50. Atta, 51. Alai, 52. Ila, 53. Saar. Alla: 1. Kell, 2. Alal, 3. Sage, 4. Stiimul, 5. Arrak, 6. Riit, 7. Ebe, 8. Kalla, 9. Liivimaa, 10. (K)inni, 11. Kegs, 17. Sero(toniin, 19. Vim, 22. Koi, 23. PPA, 24. Nes(t), 25. (Viimne r)eliikvia, 26. Sai, 28. AVG, 29. Paa, 31. Pii, 32. Raatma, S., 34. Kroa(at), 35. Sin, 37. Itali, 38. Karma, 39. Lena, 40. Akel, 41. Kool, 42. Aita, 43. (V)anta(a), 44. Taar, 46. Tri.

Nädala retsept

39 40

PAREMALE:

1. Kaunidus. 4. Oktoober (lüh.). 7. Saared (pr. k.). 8. Ebakvaliteetne, vigane. 10. Eeskujulik õpilane. 11. Ravimisasutus. 13. Pillide kuningas. 14. P.-Ameerikas popu­laarne spordiala. 16. Skandinaavia lennufirma. 17. Piirkondlik (ingl.k.). 18. Terava otsaga kepp. 19. Teat. Aasia riigis. 20. Rasvavaene hapupiim. 21. Tüdrukute ,,kummardus“. 23. Naisenimi. 25. Peatuskoht (nt. rongidel, bussidel). 26. Papagoi. 27. T_____pura, pika kaelaga keelpill Indias. 28. Valgusteid tootev firma.

41

30. Läbi millegi, millegi kaudu (pr. k.). 33. Auasekonsul Torontos (perek. nimi+ eesn. täht). 35. Tegelane O. Lutsu ,,Kevades“. 36. Tasane kõrgendik. 37. Haisuloom. 38. Ühistranspordi­ vahend. 39. Pikka aega. 40. End. eesti hamba­ arst Torontos. 41. Kõrts (ingl.k.). ALLA:

1. End. Eesti president. 2. Kuum aur saunas. 3. Veendumus. 4. Eesti tõlkija ja kirjandusteadlane (1900–1982); perek. nimi+eesn. täht. 5. Nutikas, leidlik. 6. Aru, arusaamine, nutt. 7. Küla Raplamaal. 8. Lapik sõlg. 9. Klahvpill. 10. Vallseljak.

Norra ei luba riiki Vene laevu ja veokeid Norra sulges oma piiri Vene laevadele ja veoautodele, erand tehakse kalalaevadele. Norra valitsuse teatel suleti

Naljanurk Ämm tuleb külla, hak­ kab kohe korda looma ja küsib väimehelt: ,,Mida te selle panniga küll tegite? Mul võttis selle musta kihi maha saamine tükk aega, mis see oli?“ ,,Ah see,“ vastab väimees, ,,see oli teflon.“ • Sõbrad juttu ajamas. ,,Kas sul on võimalus raha ka kõrvale panna?“ küsib üks. ,,Võimalus on, aga raha pole,“ vastab teine.

12. Pidevalt, alailma, ikka. 14. Power Reactor Information System. 15. Süütama (ingl.k.). 17. T____, kandam, koorem, raskus. 19. _____Hortons, Kanada kiirtoidukett. 20. Kehaosa. 21. Rohttaim. 22. Vaevalt, vähevõitu, kasinalt. 23. Auaste mereväes. 24. Eesti Rahva Muuseum. 25. Nõusolekut väljendav sõna. 26. (Meeldiv) lõhn. 28. Sooritab poes tehingut. 29. Eesti naaberriik. 30. Teat. värv. 31. Loovuta, ulata. 32. Rahvusvaheline Olümpiakomitee. 34. Linn Jaapanis. 35. Ghanas räägitav keel. 37. Suusk (ingl.k.).

piir, et ära hoida sabotaaži Norra energeetikaobjektidel. Venemaa ja Ukraina sõja algusest peale on Norra korra­ kaitsjad täheldanud kummalist tegevust energeetikaobjektide juures. Näiteks lendavad seal sageli tundmatut päritolu droo­ nid. Norra valitsus on toimuvasse algusest peale tõsiselt suhtunud, ent pärast lekkeid Nord Stream gaasijuhtmeis on Norra oma energeetikataristu erilise tähelepanu alla võtnud. Et nafta- ja gaasitöötlemistehaste, puurtornide ning kõik­ võimalike torujuhtmete turvali­ sus kindel oleks, peab Norra mõistlikuks agressiivselt käituva idanaabri juurest tulijate hulka piirata. Paljudele norralastele tundub aga paradoksaalne, et kui veoautosid, kauba- ja reisilaevu Norrasse ei lubata, siis kalalaevad võivad ikkagi siseneda Norra vetesse ja ka sadamaisse. (ERR/EE)

Taco – populaarne Mehhiko roog, erinevate täidistega Selle nädala teisipäeval, 4. oktoobril oli National Taco Day, mida tähistatakse mitme­ tes restoranides erinevate pakku­mistega ja mis kutsub just sel päeval seda toredat toitu nautima. Aga ka mõnel muul teisipäeval ja mistahes nädala­ päeval! Taco on Mehhiko pärit­ olu populaarne roog, mis on levinud üle maailma; selle valmistamiseks on palju erinevaid võimalusi nii täidiste kui kastmete näol, samuti suuruse ja vürtsikuse osas. Siin üks kodune võimalus taco valmistamiseks. Praetud hakkliha asemel sobib suure­ päraselt ka kanatäidis jm. Toit valmib kiirelt; täidise saab valmistada ka eelnevalt või kasutada eelmise päeva õhtu­ söögist ülejääke. Valmistusained: taco ümbriseid (shells), suuremaid või väiksemaid riivitud juustu hakkliha BBQ kastet riivitud salatit (selleks sobivad lehtsalat, porgandi- ja punase kapsa ribad jm.) hapukoort laimimahla maitseaineid soovi kohaselt Valmistusviis: Praadida hakkliha pannil korralikult läbi, maitsestada soola ja pipraga ning BBQ-kastmega. Tõsta taco ümbristele riivjuustu ning kuumutada lühikest aega kas ahjuplaadil või mõned sekundid mikrolaineahjus, kuni juust on sulanud. Tõsta peale kuuma hakklihasegu (kui hakkliha on valmistatud varem ja see on külm, soojendada see eel­ nevalt), lisada salatiribasid ja hapukoort ning pigistada peale laimimahla. Keerata rulli ja nautida! Varieerimisvõimalusi on rohkesti!

7

KARLA KALENDRISABA

Ei saa me läbi Lätita Kassa tead, terve see ilm on ikke puha segamini. Üks uperpall käib teise otsa, ei oska enam ennustada, misuke käkk sulle omme kaela kukub. Ega ma sellest Krainamaa sõjast ei kõnele, meite oma ilm siin on sassis. Proodvjuu uulitsa maja anti kõva pauguga käest ära, Madissoni peale pole veel kerkind Kes ega Kus, kirikute tornist lüiasse ädakella, eesti lapsed lähvad Läti teritoorijummilt koolitarkust otsima. Nigu sellest kõigest veel vähe oleks, nüid lugesin seitungist nisukest ullu uudist, et AKEN paneb uksed kinni. No kuda sellest siis tuleb aru saada? Maja ümber oli omavahelist kaklemist kui palju, nüid on siis selle olematu maja uksed-aknad kah omavahel tülli aetud. Akkad irmuga mõtle­ma, et mis järgmiseks tulla võib. Kas lagi keelab põrmandul patseerimise ära? Katus ei luba enam keldris kardulaid oida? Jõutsin otsusele, et nii tark mees kui ma ka ei ole, üksi­ päini ma sellest segapudrust selgust ei leia. Tuleb abi otsida, jännijäämine ei käi minu karakteriga kokku. Ja kui olukord ikke kriitiliseks läheb, siis ei ole mul paremat abimeest kui mu oma Kata. Lõin oma kalli küljeluu ees kaardid letti ja palusin konsuldatsijooni. Kata oli kohe nõus kah. Kädiseb ta muidu mis kädiseb, aga oma vanameest ta ädasse ei jäta. Tema on ikke minu kõige kindlam kants ja tugisammas. Kata tuletas mulle meelde, kuda meil ennevanaste selles Pätsu vabariigi aegses talus asjad käisid. Enamasti tulime oma perega toime, aga kui ikka oma jõust ei piisand, siis minti naabritelt abi otsima. Ega praega teistmoodu ole. Äid naabreid tuleb innata ja ega meil neid kuskilt mujalt leida pole kui lõunast. Ida poole ei taha silmigi pöörata, ajab südame pahaks. Põhjanaabritega on jälle nii, et lahesopike on vahel ja Läänemere vesi paksult vene kaasi täis, sealt on parem eemale oida. Kata jutul oli jumet. Akkasin mõtlema, et mis neil labriitidel siis viga on? Rahad meil on juba ühises kotis ja kotisuu oidmisel paistab jusku võim eestlaste käes olevat. Panga presidendi nimel igatahes ei ole s-täht lõpus, vaid alguses. Juba see on ea märk. Ja kui meie tragid lapsed Läti majja lähvad, ehk õppimise kõrvalt õpetavad lätlastele kah eesti keele selgeks. Ega see raske ei ole. Tere ja kurat on neile juba tuttavad, sellega on pool eesti keelt käes. Vabaduse sõja aegu sai Võnnu lahing kah Lätimaal löödud. Ja kunagi oli see Liivimaa. Vata kui nüid ädaga võtame kätte ja puhume sellele riigile uuesti elu sisse, akkame selle välja surnud keelt õppima ja puha. No näetsa! Kus äda kõige suurem, seal lätlane kõige lähem. KARLIS KARKS

S P ORT TENNIS. Anett Kontaveit (WTA 4.) jäi esimest korda Tallinnas peetud WTA tennise­ turniiri finaalis alla eelmise aasta Prantsusmaa lahtiste võitjale Barbora Krjecikovale (WTA 27.) 6:2, 6:3. Krejcikovale on see karjääri neljas WTA turniirivõit. Konta­ veit oli enne finaali võitnud sisetingimustes kõva kattega väljakuil 24 matši järjest, see seeria sai nüüd Tallinnas otsa. Poolfinaalis olid vastamisi praegused Eesti parimad naistennisistid Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi (WTA 32.). Viimasel tuli tunnistada esire­ keti paremust poolteist tundi kestnud kohtumises 6:4, 6:4. (ERR/EE) • VEEMOTOSPORT. Vee­moto­ spor­di Hydro GP võistlussarjas selgusid maailmameistrid paadiklassides F-500 ja F-125. Võimsamas klassis kaitses teist aastat tiitlit Erko Aabrams, F-125-s tegi ajalugu 17-aastane Joonas Lember, kes kahe etapi kokkuvõttes võitis ajaloo kõige noorema piloodina paadiklassis F-125 maailmameistritiitli. (PM/EE)

VÕITLUSSPORT. Eelmisel nä­­ dalal Itaalias toimunud juu­ nioride ja täiskasvanute Euroo­ pa meistrivõistlustel sportlikus vabavõitluses said Kristjan Tõniste (-83,9kg) hõbemedali ning Ksenija Grabova (-56,7kg) ja Alisa Bostan (-61,2kg) pronksmedalid. Kokku osales EM-il 267 sportlast 36 riigist. Eesti vabavõitlejad pälvisid tänavusel aastal teist korda rahvusvahelisel tiitlivõistlusel kolm pjedestaalikohta. Suvel võitsid Eesti noored Abu Dhabis peetud MM-il kolm pronksmedalit. (ERR/EE)

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

Alates 26. sept. ’22 1610–365 Bloor St. E. Toronto ON M4W 3L4

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

www.heinsooinsurance.ca


8

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

Koolitussari ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal 12“ Mailis Sütiste-Gnannt Eesti Instituut korraldas 4. oktoobril üleilma eestlastele koostöös EV Haridus- ja Teadusministeeriumiga 12. koolituse sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal“. Pärast Eesti Instituudi välisõppe koordineerija Heidy Eskor-Kiviloo avasõnu sai sõna Maria Rahamägi firmast Edumus, kes rääkis teemal ,,Kuidas skaleerida haridust?“. Maria sõnul ei võimalda meie standardiseeritud haridussüs­ teem kõike vajaminevat õpetada. Läbi tehnoloogia kasutuselevõtu hariduses on võimalik haridust skaleerida ja paindlikumaks muuta. Edumus on loonud platvormi õpetajatele ja sisuloojatele. Hetkel on sihtrühmaks gümnaasiumi-aste, aga õppureid on ka 8. ja 9. klassist. Kursused koosnevad veebitundidest ja iseõppimise osast. Rõhutatakse sotsialiseerumise tähtsust veebikeskkonnas. Edumuse kursu­ sed gümnasistidele lähevad valikaintena Eestis arvesse. Ka väliseesti õpilased saaksid soovi korral osaleda. Hind on kursu­ sepõhine ja seotud Eesti õpet­ jate miinimumpalgaga, hetkel maksab üks kursus 40 eurot. Järgmisena sai sõna Birgit Krieger, kes tutvustas Kõne­ ravi (Kõneravi.ee, Speak TX) digitaalset logopeedia tugiplatvormi, mis oli algselt mõeldud insuldijärgsetele patsientidele, aga kuna ühiskonnas kasvab kõneprobleemidega inimeste arv, spetsialistide vastuvõttude järjekorrad on väga pikad ja ­vajalike teenuste hulk ebapiisav, hakati pakkuma kõneteraapia teenuseid ka täiskasvanutele ja lastele. Kõneteraapia peab ­olema emakeelne. Speak TX on välja töötanud kõneteraapia platvormi, mis on sarnane Zoomi platvormiga, kus on logopeedide koostatud roh­kem kui 300 harjutust, pakutakse personaliseeritud harjutuskava­ sid ja videokonsultatsioone. Platvormil on olemas Turuplats, kust leida sobiv spetsialist. Välja on töötatud erinevad moodulid: sujuv kõne kogelevatele inimestele, asfaagia insuldijärgsetele patsientidele kõne taastamiseks, düsfaagia neelamishäiretega inimestele, düsartia kraniaalnärvide kahjutusega inimestele, düsleksia lugemis­ ras­kustega inimestele. Harju­tu­ sed on jälgitavad laua-, süle- ja tahvelarvutis, neile järgneb kohene tagasiside sptsialisti poolt. Spetsialistid saavad pidevalt juurde luua vajalikke uusi harjutusi erinevatest elementidest: heli, pilt, videofail, lohistada erinevaid vastuseid jne. Kõne­ ­ ravi platvormi peamisteks kasutajateks on kõnehäiretega lap­ sed ja nende pereliikmed, neuro­loogiliste kahjustustega patsiendid, spetsialistid (õpetajad, eripedagoogid ja logopeedid. Kõneravi paltvorm on tõestanud efektiivsust ja kasulikkust lapsele ja lähedasele, sest saavutatakse kiiremad tulemu­ sed toetadades kõne- ja keele­

arengut kodus. See on moti­ veeriv, kuna laps näeb, kuidas ta tulemused paremaks muutuvad. Efekt on zoomis sama kui kontaktteraapias ja teraapiat saab vastavalt vajadustele kohendada. Kõneravi platvorm on interdistsiplinaarne, koostööd saavad teha logopeed ja õpetaja. Juhtimine on tsentraalne ja haldamine lihtne. Kasutajateks Eestis haiglad, koolid ja las­ teaiad. 2021-22. õppeaastal viidi 20-s Tallinna lasteaias läbi pilootprojekt, mille eesmärgiks oli Kõneravi.ee keskkonna ja sellega seotud väljundite valideerimine. Selgus, et 97% kasutaja­ test leidsid, et kõneravi platvormiga oli lihtne harjuda ning 94% nõustusid, et platvorm aitab kaasa lapse kõnearengule. Rohkem infot www.koneravi.ee. Järgmiseks esinejaks oli Alice Aleksandridi Free Flow Studio’st, kes rääkis Eesti Laulu näitel teemal „Siiras vs stereotüüpne emotsioon – kuidas märgata ja rakendada õppeklassis“. Emotsioone näeme mikromiimikast (näoilmest) ja kehahoiakust, mis võivad olla alateadlikud või teadlikud. Kehahoiakut saame kontrollida, mikromiimikat aga mitte. Mik­ romiimika toimub tavaliselt alla ühe sekundi. Ainult sotsiopaat suudab mikromiimikat võltsida., sest ta usub lõpuni oma valesid. Alice kasutab oma töös erinevaid etüüde, nt mängukaarte. Üks ja sama mängukaart võib tekitada erinevates inimestes ­erinevaid tundeid, nt sinine võib ühe jaoks tähendada vabadust, teise jaoks kurbust, kolmanda jaoks merd jne.Inimene hakkab liikuma selle emotsiooniga, mida see temas tekitab. Etüüdid ongi vajalikud, et saavutada vajalik tunne laval. On kolm erinevat astet, nn kolm I-d : imitatsioon, integratsioon ja inspiratsioon. Imitatsiooni puhul võtame näiteks appi mõne looma, nt karu, imiteerime tema kõnnakut, et aru saada, kuidas on kõndida neljakäpukil. Inte­ gratsiooni astmes integreerime karu liikumise oma liikumisega, tõusen püsti ja valin karu liikumisest mõned elemendid ning püüan nendega mängida. Inspiratsioon algab hetkest, kui ei kasutata enam ühtegi elementi. Looma visuaal on peas. Võin olla täiesti vabalt ja jõua siira tundeni, kui seda ka ise sel ­hetkel ei tunneta. Alice näitas Eesti Laulu puhul kasutatud kaameraplaane, mis olid tehtud Saku Suurhalli jaoks. Salvestamiseks kasutati erinevaid ja erinevates kohtades paiknevaid kaameraid. Uku Suvistega on ta palju koostööd teinud ja rääkis tema laulu ,,Pretty Little Liar“ jaoks tehtud tööst kaameraplaani alusel. Kaamera puhul peab emotsiooni kaamerale välja mängima. Emotsioon ei tohi muutuda stereotüüpseks. Näol on alati kalduvus ülemängida. Töö emotsioonide näitamisega on erinev ja sõltub, kas tegemist on televisioonisaatega või livekont­­serdiga. Õppeklassis on siira ja ste-

reotüüpse emotsiooni rakenda­ misest palju kasu. Kui on koos mitu erinevat rahvust, siis nad reageerivad ühe ja sama tunde puhul täiesti erinevalt. Kui oleme kursis, mida teine inimene tunneb ja väljendab, väldime vääritimõistmist. Kui saame aru ja märkame, siis saame ka reageerida ja üksteise arengut toetada. Järgnevalt andis Eesti Insti­ tuudi välisõppe koordineerija Heidy Eskor-Kiviloo näpunäi­ teid avanenud haridusprojek­ tide taotlusvooru projekti koostamiseks. Edaspidi tuleb silmas pidada, et aastaprojektid järgnevaks õppeaastaks saaks esitatud kevadel maikuuks ja üksikprojektid sügi­ sel 1. novembriks. 17.-19. märtsil 2023 on ees Emakeelepäevad Pariisis ja mais Emakeelepäevad PõhjaAmeerika eesti koolide õpetajatele. Iga kool saab sõidukuludeks taotleda 400 eurot. Kõik vanad Rahvuskaaslaste programmiga seotud olnud projektid tuleb selle aasta numbri sees ära lõpetada ja aruanne nende kohta esitada.Heidy andis ka teada, et Eesti Instituut kolis suvel uude asukohta Rävala puiestee 6 Tallinnas. Pariisi Eesti Kooli juhataja Moonika Kungla Dutour’ile ja Johanna Lotti tutvustasid Emakeelepäevad Pariisis esialg­ set programmi. Lõpuks rääkis Maie Taits Chicago Eesti Koolist plaanist korraldada üle 10 aasta taas Emakeelepäevad PõhjaAmeeri­ka Eesti koolide õpetajatele mais 2023. Heidy Eskor-Kiviloo Eesti Instituudist tänas esinejaid ja soovis head õpetajate päeva. Oli taas inforikas ja huvitav koolitus. Suur tänu Heidyle korraldamast!

Kapo saatis Eestist välja Kremli provokaatori Kaitsepolitsei amet koos politseiga saatis eelmisel reedel Eestist välja järjekordse Kremli-meelse provokaatori, Vene kodaniku Sergei Nepri­ merovi. ‘Kaitsepolitseiamet on korduvalt avalikult selgitanud, et Eesti Vabariigis kehtivate demokraatliku õigusriigi põhi­ mõtete ärakasutamine Venemaa Föderatsiooni lõhestuspoliitika toetuseks on selge julgeoleku­ oht. Oleme korduvalt kutsunud Eestis elavaid inimesi sellises mõjutustegevuses kaasalöömi­ sest loobuma,“ selgitas kapo. ,,Venemaa Föderatsiooni kodanik Sergei Neprimerov kahjuks langetas valiku Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda mitte austada. Ennetamaks sel­ lis­est tegevusest lähtuvat ohtu ja tõkestamaks tulevikus võima­ likke süütegusid, tühistas p olitsei- ja piirivalveamet ­ 30.09.2022 Sergei Neprimerovi elamisloa,“ lisas kapo. Neprimerovile kehtestati viieks aastaks Schengenisse sisenemise keeld. (ERR/EE)

Nr. 40

Septembrikuisel teenistusel õnnistati väike Kalida.

Pidupäevad Broadview tänaval Lähtuvalt koguduse töökorraldusest, kus valdavalt toi­ mu­ vad teenistused virtuaalselt, on Toronto Eesti Baptisti Koguduses iga võimalus kok­ ku saada tähistamist väärt. Sügishooaja esimesed live­teenistused toimusid septemb­ ri viimasel ja oktoobri esimesel pühapäeval. Mõlemal korral kogunes jumalateenistusele ja sellele järgnevale lõunasöögile üle poolesaja inimese. Kui septembri teenistusel oli elevusttekitavaim sündmus väikese Kalida õnnistamine, siis oktoobri esimesel pühapäeval tähistas kogudus lähenevat tänupüha. Muusikaga teenisid teenistustel Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks ning viimasel teenistusel laulis ja tunnistas lühidalt oma elust Esther Hoppe, kes oli oma kahe pojaga teenistusele sõitnud Kitche­ nerist. Mõlemal pühapäeval jagas pastor Timo Lige, mida Jeesus rääkis oma tuntuimas jutluses – mäejutluses – suhetest.

Usun, et paljude jaoks oli mõtlemapanev ja endasse vaatama panev mõte, et suhted inimestega, on meie Jumala suhte peegeldus. Ütles ju Jeesus, et kuidas sa saad armastada Jumalat, keda sa ei ole näinud, kui sa ei suuda armastada venda või õde.

Mõtteid ajast…

kõigil päästikul. Muidugi sobiks ka nimi Külm Sõda, nagu oli 1950-90, kuid kardan, et praegune olukord on siiski tõsisem, sest Ukraina ohvriterohkel sõjal lõppu veel ei paista ning ka üldiselt on hommikuse ajalehe lugemine kainestav elamus. Jah, loodame siiski parimat, kuigi me ei tea, mis ootab ees­ riide taga.

(Algus lk. 5)

ärkad ühel hommikul, kui rakett maja taga plahvatab! Seega siis pole raske praegust seisundit juba Kolmandaks maailmasõjaks nimetada, sest istutakse näiliselt küll vaikselt, aga lärm on suur ja sõrmed on

Teenistustel ja nendele järg­ nenud ühisel osadusel oli kogeda palju armastust ja rõõmu üksteisega koos olemisest. ­ Lahku mindi väikese kurbusega, kuid samas lootusrikkalt, sest novembri lõpus koguneb kogudus juba taas, et koos tähistada kolme esimest adventi. Väikese vihjena eesootavale, kogunes peale Ülle Veltmanni valmistatud maitsvat lõunasööki meesansambel, et harjutada juba esimesi jõululaule. Esi­ mese advendini koguneb kogudus taas igal pühapäeval kell 11 oma kodudes arvutite või tele­ viisorite ees. TEBK teenistused on jälgitavad koguduse kodulehel www.tebk.ca või TEBK YouTube kanalil.


Nr. 40

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

Välisministeerium abistab välismaal elavaid eestlasi Suvel mul oli Kotkajärve Metsaülikooli ülesannetes rõõm kohtuda Välisministeerimi esindajatega. Kohtusin üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatilise esindaja Marin Mõttusega, üleilmse eestluse nõuniku Keit Spiegeliga ja nõuniku Kadri Linnasega. Avastasin nende poolt siirast soovi toetada eestlust välismaal. Jutuks tuli eestlaste generatsioo­ nide vahetus välismaal ja mida see tähendab eestluse tulevikule ning ka kuidas toetada noori oma juurte avastamisel, mis on oluline teema Kotkajärve Metsaülikoolile. Et paremini kajastada Välis­ ministeeriumi soovi abistada välismaal elavaid eestlasi, on allpool Kadri Linnase ja Keit Spiegeli vastused esitatud küsimustele. Augustis oli Eestis lehes Marin Mõttuse artikkel, et toote Eestisse Eesti päritolu noori õppima ja praktikale. Kuidas aitate huvitatud noorte õppimist ja praktikale saamist realiseerida? Kas on mõni stipendiumi taotlemise tähtaeg tulemas? Keit: Tõepoolest oleme rahul, et pilootprogramm ,,rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendium erialase praktika teostamiseks Eestis“ käivitus edukalt. Huvi oli suur ja noored, kes stipendiumi said, jäid kogemusega väga rahule. Enamik neist käis meil ministeeriumis augustis ka külas – väga inspireeriv oli nendega kohtuda ja kuulda nende lugusid ja muljeid. Mitmed ütlesid, et kui enne oli mõte Eestisse kolimisest vaikselt nende peas, siis nüüd pärast kuud või kahte siin on see kindel siht. Noored kinnitasid, et Eesti on võimaluste maa ja et söök on meil ikka väga hea! Hea uudis on see, et juba 2023. a alguses avame koostöös Kodanikuühiskonna Siht­kapi­ ta­liga (KÜSK) stipendium­ programmi uuesti ning ootame kõiki 21–35-aastaseid Eesti päritolu noori välismaalt Ees­ tisse erialasele praktikale. Kadri: Praktikaprogrammi ellu kutsumise võimaluse ja ­esimese korra õnnestumise üle rõõmustame ise ka väga. Mina soovitaksin Eestiga tutvust teha aga ka juba varem näiteks sugulasi külastades või eesti keele ja kultuuri laagrite kaudu, mis igal aastal 13-18-aastastele noortele Eestis toimuvad ja kuhu regist­ reerumine algab taas 2023. a aprillis. Nendes laagrites saadakse sõpru kohalike noorte hulgast, kohtutakse teiste sarnase taustaga noortega erineva­ test riikidest, vahetatakse kogemusi, harjutatakse eesti keelt ja tehakse palju põnevaid asju. Hiljem näiteks Eestisse ülikooli õppima tulles, on juba mõned sõbrad ees ja Eesti elu-oluga kokkupuude olemas. Eestisse laagritesse, õppima või prak­ tikale tulek on hea võimalus lisaks kogemuste ja hariduse ­ omandamisele saada kontakt ka oma juurtega, mis vanemaks saades aina olulisemaks muu-

tub. Eestis on võimalus õppida paljudel huvitavatel erialadel tipptasemega kõrgkoolides, aga ka omandada keskharidus ­gümnaasiumis või mõni vajalik amet kutsehariduses. Eesti kodanikule on siinses haridussüsteemis õppimine enamasti tasuta. Kutse- ja kõrgkoolides saab õppida eesti keeles, kõrgkoolides paljudel erialadel ka inglise keeles. Kui on mure eesti keele oskuse pärast, siis seda saab harjutada näiteks erinevate dis­ tantsõppe platvormide kaudu juba enne Eestisse tulekut. Digitaalne maailm on loonud selleks mitmeid võimalusi nii Üleilmakooli kui ka mitmete veebirakenduste (nt Speakly, WalkTalk) näol. Hiljem saab Eestis koha peal lisaks iga­päe­ vasele keelepraktikale ka eesti keelt põhjalikumalt kursustel õppida. Kuidas aitate välismaal elavaid eestlasi, kes otsivad Eestis tööd või kaugtööd, mida võivad teha oma asumaal? Keit: Kaugtöö on levinud, seda saab teha ka Eesti nö tõmbekeskustest väljas. Pandeemia aitas kaasa selle töökultuuri juurdumisele. Kadri: Oleme mõelnud Global Estoniani lehele panna viited töökuulutustele ja kirjutada Eestisse tööle tuleku teema rohkem lahti. Ingliskeelsed töö­ kuulutused on koondatud näi­ teks Work in Estonia kodulehele. Tööd võib otsida ka Töötukassa (asutuse nimest ei tasu lasta end heidutada!) lehelt ja CV online-i kaudu. Mina soovitaksin suhelda ka otse ettevõtete ja asutustega, kuhu huvi tööle minna on ning oma CV teele saata. Eestlasel, kes on kasvanud või elanud välismaal, valdab heal tasemel võõrkeeli ja omab rahvusvahelist kogemust, on minu hinnangul Eesti tööturul head võimalused. Eks see sõltub erialast ja oluline on ka eesti keele oskus, aga mitmetel erialadel, eriti just idufirmade maastikul, saab ka ­ inglise keelega hakkama. Kuidas nõustate peresid välismaal, kes sooviksid tulla Eestisse elama? Keit: Kindlasti esmalt mõistame, et see on iga pere jaoks väga isiklik otsus, mis tehtud isiklikel kaalutlustel. Soovitame teha korralik eeltöö – kogemus näitab, et see aitab kõige pare­ mini ootustel ja reaalusel kattuda ning kohanemine on kõige sujuvam. Kindlasti soovitame juba planeerimise faasis ühendust võtta meie heade kolleegidega Integratsiooni Sihta­su­ tusest (INSA), kes pakuvad nõustamisteenust inimestele, kes planeerivad Eestisse koli­ mist või on seda vahetult teinud. Nende käest saab praktilisi soovitusi ja informatsiooni ka võimalike toetuste osas. Kadri: Lastega peredel on üheks olulisemaks teemaks lap­ sele koolikoha leidmine. Selleks tuleks suhelda esmajärjekorras kohaliku omavalitsusega ja see-

järel kooli endaga. Eestis on häid koole igal pool, ei pea last panema Tallinna eliitkoolidesse, kuhu konkurss on väga suur. Lapse kohanemine kooliga on väga oluline kogu pere Eestisse kolimise õnnestumisel. Viimasel ajal on just Ukraina sõjapõgenike lapsed Eesti koolisüsteemi väljastpoolt Eestit tulnud õpilaste osas minu meelest paindlikumaks muutnud. Tihti on peres teisest rahvu­ sest abikaasa, kes ei oska eesti keelt. Sel juhul on võimalus pöörduda rahvusvahelise maja poole, kus on inglis­ keelsed nõustajad nii elu sisseseadmi­ seks kui ka töö leidmi­ seks. Eestis on oma rahvusvaheline kogukond täiesti olemas, abikaasad leiavad kindlasti siit mõne rahvuskaaslase. Aga nagu Keit juba ütles, kõige olulisem on põhjalik ettevalmistus – see on Eestisse kolimise õnnestu­ mise võti! Kas olete mõelnud pensionäridele, kes soovivad Eestisse kolida? Millist nõu annate nendele? Keit: Tegelikult on see väga levinud, et just pensionieaks sätitakse elukorraldus nii, et tullakse tagasi Eestisse. Seda ­ näeme oma töös palju ning seda kinnitavad erinevad uuringud. Esimene nõuanne on sama: plaan tuleks läbi mõelda ning selle juures aitab praktiliste sammude elluviimisel INSA. Kadri: INSA korraldab Eestisse kolijatele ka kogemuskohtumisi, mis on mõeldud igas eas inimestele nii enne kui ka pärast Eestisse kolimist. Minu üks sõber, kellel viimastel aastatel on Eestisse kolimine meeles mõlkunud ja kes teeb selleks konkreetseid ettevalmistusi, vä­ ga kiitis neid kohtumisi. INSA kaudu võib leida ka mõne juba värskelt Eestisse kolinud pensionieas inimese, kellega suhted sisse seada ja asju arutada. Eesti ilus loodus, rahulikum elurütm, vahemaade väiksus, kõrgtasemel kultuurile ligipääs, vähese bürokraatiaga e-riik, võimalus suhelda ilusas eesti keeles – kõik see teeb Eestist hea pensionipõlve veetmise koha. Välismaal tegutsevad nii väikesed kui suured eestlaste organisatsioonid. Keda saate aidata? Keit: Esmalt tunnustame nende suurt ja tähendusrikast tööd – need on meie väikesed Eestid suures laias maailmas! Abiks on ka erinevad rahalised meetmed, sh omaalgatusprojektide toetusvoor või kultuuriseltside toetusvoor. Kadri: Eks riigilt oodatakse ikka rahalist tuge oma tegevustele. See on loomulik, sest paljast entusiasmist ja pealehakkamisest jääb teinekord väheseks. Konkreetsed riiklikud rahalised aitamise võimalused käivad ­toetusvoorude kaudu seetõttu, et rahastamine oleks aus ja läbipaistev. Kõikidest toetusvooru­ dest ülevaate saamiseks soovitan Global Estoniani lehelt vaadata kokkuvõtlikku infot ja teha ­endale selgeks projektide kirjutamise põhitõed. Siin on võtmesõnadeks läbimõeldus, konkreetsus, selgus ja lühidus. Alati soovitame osaleda toetusvoo­

9

Kohtumisel välisministeeriumis: üleilmse eestluse nõunik Keit Spiegel, Kotkajärve Metsaülikooli esindaja Maimu Mölder, üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja Marin Mõttus ja nõunik Kadri Linnas. Foto: Välisministeerium

rude teabetundides, mis aitavad esialgu keerulisena tunduvast ,,bürokraatiast“ (mis on küll vii­ dud võimalikult miinimumini) paremini ,,läbi närida“. Kahjuks iga kord kõik projektid rahastust ei saa, sest raha on ena­ masti vähem kui rahastuse soovijaid. Negatiivsest vastusest ei tasu heituda ja seda isiklikult võtta, vaid pigem katsuda projekt uuesti läbi mõelda ja järgmisel korral taotlus uuesti sõnastada. Lisaks rahalisele toele on igal organisatsioonil võimalus end näiteks Global Estoniani ­lehel tutvustada, kasutades seda teatud mõttes platvormina, et olla seeläbi nähtav ülemaailmses eestlaste võrgustikus. Lehele saab panna oma kontaktid, ­registreerida sündmus või uudis. Muidugi võib alati meiega välisministeeriumist ühendust võtta ja asju arutada, teinekord aitab oma plaanide väljaütlemine ning nende üle arutlemine ka edasi liikuda. Kuidas saab isik või orga­ ni­satsioon teie poole küsimustega pöörduda? Meile võib kirjutada aadres-

sil: diasporaa@mfa.ee, samuti on meie kontaktid üleval välisministeeriumi kodulehel. Kas soovite veel midagi ­lisada teie töö sihtide kohta? Keit: Väga oluline on rõhutada, et eestlased välismaal on Eesti ühiskonna osa, vaatamata oma geograafilisele asukohale. Eestlased välismaal teevad Eestit suuremaks. Kadri: Sellest olulisest tõdemusest, mida Keit ütles, lähtuvad kõik meie peamised ees­ mär­gid. Meie üheks sihiks on tõsta teadlikkust ülemaailmsest eest­laste võrgustikust ja selle võrgustikuna toimimise võimalikkusest. On tore mõelda, et oleme kõik osa Suurest Eestist, mis ei ole geograafiliselt pii­ ritletud. Meie e-riik on loonud selleks ka ideaalsed võimalused. Global Estoniani leht (nn virtuaalne Eesti Maja), igakuine uudiskiri ja kaks korda aastas toimuvad virtuaalfoorumid – kõik need peaksid ühtsemale ­inforuumile ja teadlikkuse kas­ vule, nii Eestis kui ka välismaal, kaasa aitama. Kirja pani

Toronto Eesti Maja…

kaasmaalastele kohalikest kui ka kaugetest kantidest, kus oleme kohanud meie parimaid sõpru, semusid ja kaaslaseid, koos naernud ja nutnud, mängi­ nud, ringi jooksnud, pidanud pühi, peiesid ja pidusid; maja, mis ka oma raskuste ja prob­ leemide kiuste, oma kummaliste sisekäikude ja teadmatute sala­ dustega, on nii palju aastaid kandnud nime „kodu“. Armas Eesti Maja, me süda­ mest täname Sind. Sa oled tee­ ninud meid ustavalt ka oma viimaste aastateni, oled olnud ­ meile igatepidi uhke ja vääri­ kas. Kallid täna õhtused lauljad, mängijad ja koosviibijad: laul­ gem tervest südamest, mängi­ gem täie jõuga ja tantsigem kuni kontsad kulunud. Ma tänan.

(Algus lk. 3)

iga eestlane võib uhkust tunda. Eesti Maja vanu pilte vaa­ dates kõige enam paistavad silma näod: kangelaste näod. ­ Mehed ja naised, kes andsid en­ dast tohutult palju, et päran­ dada meile meie esivanemate väge. Tõsi, inimene kaob, ruu­ mid kaovad, teod ja jutud kaovad, kaovad ka mälestused, aga kangelaslik vaim ei kao: see muudab vormi, kuju, ilmet, aga ei kao. Jäägu see siis meie igaühe ülesandeks kanda siit majast meiega kaasa nende meeste ja naiste vägi ja jõud, et see meid edaspidi toetaks ja vaimustaks. Toronto Eesti Maja, mis on olnud okupatsiooniajal sümbol meie vankumatust usust vaba­ dusse ja meie rahva püsimisse, üks killuke kodumaast aastatel kui seda kodumaad maailma kaardid ei näidanud; koht, kus on meile õpetatud emakeele­ oskust ja isamaa armastust; maja mis on avanud oma uksed

MAIMU MÖLDER

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca


10

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

Nr. 40

Aitäh – aita Jumal! Lõikustänupühal Vana-Andrese koguduses

Kati Otsa klass.

Lydia Ritso-Kadai klass.

Ethel Pahki klass.

Foto: Merike Koger

Foto: Merike Koger

Foto: Merike Koger

„Siis puhkeb hingepõhjast kiidulaul, au Jumalal, au Jumalal!“ Kiituslaulud suul ja tänupalved südames, kogunes Toronto Vana-Andrese koguduse karjuke Agricola kiriku lõikustänupüha altari ümber. „Looja on see, kes annab seemne külvajale, annab ka leiva toiduseks,“ kuulutas õpetaja Kalle Kadakas paganate-apostli Pauluse poolt antiikse sadamalinna rahva kristlikule vähe­mu­ sele kirjutatud pühi ridu. Siinse maailmalinna eesti rahvakillu talupoja tarkus saab oma usulise kinnituse igapäevase leiva eest tänulikkuses. Meie emakeele ajaloolased teavad kinnitada, et „Aituma“ ja heas mõttes lapselikum „aitäh“ sisaldavad meie rahva lühidamat palvet „aita Jumal“! (Vt! Eesti keele etümoloogia sõnaraamat). „Meie elusaladuse võti ei peitu üksnes meis enestes. Looja, see, kes on kinkinud inimesele anded ja võimalused. Jumalikud seemned. Igal pisimalgi andel justkui seemneteral on talle ainuomane mõte. Meil ei tarvitseks omi andeid häbeneda, vaid püüelda neid teostada, Jumal kingib andeid nii elu­ kevadeks kui sügispäevadeks,“ ärgitas õpetaja kogudust. „Igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks, kinnitab apostel tänasele ristiinimesele.“ (1 Korintlastele 12.5) „Kogu inimese elu külviaeg ja lõikus see,“ kinnitas laulev kogudus organist Juha Tikkase pealetükkimatute orelihelide saatel. Teenistuse lõppedes mindi hõimukaaslaste pühamu alumisele korrusele, kus koguduse perenaised olid armastusega katnud magusa tänulaua. Kogu­ duse liikme Enno Aguri mõnusa akordionimängu saatel lauldi koos kuldsetest Kungla aega­ dest, Saaremaast ja Viljandist. Kungla – viiside nostalgial end mitte lõpuni vallata lastes seati koguduse plaane Jumalat appi paludes. Aituma! Aita, Jumal! KOGUDUSE KIRJASAATJA

Vas. Rob Zeidler ja Eero Teene.

Hamiltoni Eesti… (Algus lk. 1)

on lahkelt pakkunud koha kohvikuks, muretsedes isegi uhke kohvimasina, mille kasutamiseks barista väljaõpe oleks kindlasti kasulik! Aeg lendas. Esimene tund, vaheaeg, teine tund, muusika-

Õp. Kalle Kadakas ja Enno Agur.

Foto: Riina Klaas

Enn Kiilaspea, Juta Lugus, Leili Terts.

Foto: Riina Klaas

Anne Orunuk, Leena Rosenberg, Ivi Kiilaspea, taga Maret Kapp, Ester Kivi. Foto: Riina Klaas

Foto: Merike Koger

tund ja oligi aeg kojuminekuks. Jäime ootama järgmist koolipäeva 16. oktoobril ootama. Veel on koolis vabu kohti. Kui on huvi ja soovite infot, saatke ekiri addressile: hamiltoneestikool@gmail.com. Regist­ree­ rida saab otse: https://forms.gle/ bxaKqcCNo1JB7ran9 MERIKE KOGER

Merike Kogeri klass.

Foto: Merike Koger


Nr. 40

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

11

Koolide lõpetajad

Ukraina lapsed suvelaagris Eestis.

EERO Ukraina põgenike fondi uudised Ukraina põgenikke Eestis oota­ vad talve lähenedes ees rasked väljakutsed. Igapäe­va­ sed vajadused nagu toit, küte ja elekter, aina kasvavad. Paljudel põgenikel on töökoht ja pikaajaline majutus, kuid nad muretsevad nii Ukraina sõja kui ka vajaduse pärast kulusid katta. Põgenike arv Eestis on kas­ vanud umbes 50% kevadiselt 40 000-lt septembris umbes 60 000-le. Kahjuks sõda jätkub ja põgenike arv Ukrainast kasvab Eestis jätkuvalt. Praeguste vaimse heaolu algatuste ja meie haridustoetuse katmiseks vajame EERO hinnangul kogukonnalt täiendavaid annetusi. Nii palju­ sid aidanud töö jätkamiseks ­küsime $50,000 CAD. Tänu Kanada eestlaste ja nende sõprade suuremeelsusele on EERO tänaseks saatnud MTÜ-le Pagulasabi 260 000 ­eurot, millega aidatakse Ukraina põgenikke Eestis. Raha on ­kasutatud järgmiselt: 1. Tänaseks on EERO rahastanud 2732 lapse haridustoetust 136 600 euro ulatuses. Läbi­ vaatamisel on 600 uut taotlust. Pärast menetluses olevate taotluste rahuldamist laekub

Anna Reidak Greer, Dylan J. Greer ja Boyd Greer. Dylan lõpetas ja sai diplomi, lõpetades kolmeaastase kursuse 'Computer Systems Technician'. Heili A. Greer sai 'Chemistry Laboratory Technician' diplomi Senecast.

Paduvere talumuuseum taastas ajaloolise Pedja meierei Tänavu 3. juunil avas külalis­ tele uksed Jõgeva vallas asuva Paduvere talumuuseumi uus hoone – Pedja meierei. Tegemist on 1913. aastal EEROlt täiendavalt 6000 eurot. koha­like talumeeste poolt ehi2. Suvekuudel osalesid lapsed, tatud meiereiga, mis sõja­ kes koolides ja sotsiaaltöötajate eelses Eestis tootis ka eksporthinnangul vajasid traumaga võid Inglismaale. tegelemisel täiendavat abi, Meierei tegutses aktiivselt öö­ laagrites, kus töötasid krii­ si­ kuni 1970. aastani. Hiljem katöötajad ja nõustajad. EERO sutati seda 450 m² suuruse andis nende laagrite, samuti ­ üldpindalaga hoonet kohaliku Tallinnas toimuva päevalaagri majandi kontori ja laoruumidena, toetuseks 36 400 eurot. samuti elati seal korterites. 3. Vaimse heaolu tugirühmad 1990ndate algul jäeti hoone jätkavad oma teenuste laienda­ maha ja see hakkas lagunema. mist Eestis väljaspool Tal­linna. Kui Paduvere talumuuseum EERO toetab neid gruppe mak- selle Jõgeva vallalt endale 2009. sumusega 56 339 eurot. See aasta kevadel ostis, oli osa katu­ hõlmab täiendava personali sest sisse kukkunud ja aknad koolitamist tulevaste seansside ning uksed lõhutud. Maja aga hunnikutes kõikvõimalikku sodi jaoks. ja prahti täis. Palun annetage: Northern Järgmisel kevadel 28. mail Birch Credit Union EERO toimus esimene Pedja meierei Ukraina pagulasfondile või talgupäev, kus osalesid: Hilje tehke e-ülekanne aadressile Link, Egle Arula, Ulvi Pint, eerolaekur@gmail.com. Kre­ Merike Kram, Kersti Vadi, diitkaardi- ja PayPali an­netusi Uuno Laul, Enn Kurg, Imre saab teha EERO annetuslehel Roosipuu, Karli Soolepp, Kauri Canada Helps Lingil: https:// Soolepp, Endel Otti, Kaido www.canadahelps.org/en/dn/­ Lehtla ja siinkirjutaja. 70820. Järgmisel, 2011. aastal algas Täname teid jätkuva toetuse Pedja meierei renoveerimine eest. muuseumiks-loomemajaks. MARI ANN TAMMARK Hoone renoveerimistööde pea­ www.EEROcanada.com töövõtjaks sai Juta & Kaido

OÜ, kes on seda tööd lõpuni teinud. Lisaks veel mitmed teised ehitusfirmad alltöövõtja­ tena. Kuigi mitmele esimesele rahas­ tusprojektile saadi eitav vastus, tehti esimestel aastatel palju tööd (eelkõige koristus ja lammutus) ära talumuuseumi omavahenditest ja ühiskondlikus korras. Nüüd, kevadel 2022 jõudsid tosin aastat väldanud ehitustööd lõpule. Renoveerimistöid on teh­tud Euroopa Leader meetme toel, samuti on aastate jooksul ajaloolisse hoonesse panustanud Eesti Vabariigi kultuuriminis­ teerium, kultuurkapital, KOP, Jõgeva vald ja rääkimata talumuuseumi enda toetusest. Taastatud Pedja meiereist saab piirkondlik mälupank oma arhiiviga (dokumendid, fotod, kirjalikud ja helilised mälestu­ sed, rariteetsed ajalehed-ajakirjad, paljude ajalooliste isikute arhiivid), mille juurde kuulub ka avalik raamatukogu. Nii lei­

dub arhiivis ajalehe Postimees numbreid 1880ndatest aastatest. Rikkalikult saab tutvuda välis­ eesti kirjanduse ja ajakirjandu­ sega. Fondis on Eesti Spordiliit USA-s materjalid, mille aastate (Järgneb lk. 17)

Osa Montreali olümpiale pühendatud mündikogust, mis jõudis muuseumisse Toronto eestlaselt Aimi Zechanowitschilt.

Rõõmsameelsed Põhjaraja ratturid rändasid rahulikult ranna-äärsel rattarajal Meieri avamine muuseumina.

Gaidlipkonna Põhjarada gaidid ja hellakesed nautisid oktoobrikuu esimese laupäeva hommikul ilusat ilma. Alustades Old Mill TTC-jaama (metroojaama) lähedalt, sõitsid nad lõunapoole mööda Humberi jõge Ontario järveni välja. Järve ääres sai tehtud paus, et mänguaias mängida enne tagasisõitu. Tublid noored sõitsid peaaegu 10 kilomeetrit! Foto: Talvi Parming Tiit Lääne muuseumi giidina.


12

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

Nr. 40

TC 50+2: A true party for the ages… Kati Kiilaspea and Sebastian Buccioni English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Putin’s/Stalin’s referendums and annexations Estonia in 1940 and Ukraine in 2014 and 2022 – the similarities are remarkably ­ striking. In June 1940, the Soviet Union invaded and occupied the independent countries of Esto­ nia, Latvia and Lithuania as foreseen by the 1939 MolotovRibbentrop Pact between Communist Russia and Nazi Germany. Blatantly rigged “parliamentary elections” were held in which only candidates belonging to the Working People’s Union were allowed to run for the seats of the Chamber of Deputies (Riigikogu). Predictably, the Working People’s Union won all 80 seats, with 92.8% of the votes cast. The remaining 7.2% were declared invalid. Thereafter the “People’s Riigikogu” declared the Estonian SSR on July 21, and requested admission to the Soviet Union. Moscow approved the request on August 6, 1940. The same scenario was played out in all three Baltic states. The three were then annexed into the Soviet Union ­ as “constituent republics” in August 1940. Mirroring the events of over 70 years ago, Russia invaded, occupied and annexed the Crimean Peninsula as the world looked on. Initially Russia denied that its troops were ­ involved in the Crimean ­ invasion. But Putin eventually ­ admitted deploying his military to strengthen the Crimean “self-defence” force. More specifically, in Feb­ ruary 2014, the Russian military captured strategic objectives across Crimea and installed a pro-Moscow proxy administration, ran a Crimean status re­ ferendum, then declared Cri­ mea’s independence in March and subsequently incorporated Crimea. After annexation, Russia bolstered its military in the peninsula and made nuclear threats to back its presence there. In September 2014 the process was repeated in four regions of Ukraine, the Russian puppet “states” of the Russianoccupied Donetsk and Luhansk oblasts of Ukraine as well as the Russian-appointed military administrations of Kherson

Oblast and Zaporizhzhia Oblast. It was nearly a carbon copy of the Crimean annexation – invade the region, organize a ­ referendum while dismissing all international protest and annexing the territories anyway. Crimea was taken with few casualties and total Russian ­ control. The Russian-installed officials’ sham referendums differed from the Baltic annexations in that Russia did not fully control any of the four regions. Now Russia defines them as Russian territory with the Kremlin stating that the parts of the annexed oblasts not under Russian control have to be ­“liberated”. One notes that the fake re­ ferendums in the four Donbas regions voted overwhelmingly to join Russia. It harkens back to Estonia in 1940 where the occupying Soviets conducted the Riigikogu elections, with 100% in favouring candidates proposing joining the Soviet Union. Not surprisingly, the Donbas figures released by the Kremlin were 99%, 98%, 93% and 87%. There’s nothing mysterious about the results. They were expected. How could it be ­ otherwise if one is summoned ­ to the ballot box by men with guns knocking at your door forcing you to fill out a ballot as they watched? That’s how it’s possible to conduct a re­ ferendum on territory that’s only partially occupied and still a war zone. What is mysterious is the suffocating size of the Moscow victory. Observers, veterans as international election scrutineers indicate that amateur conductors of bogus votes go for maximum results. Professionals are satisfied with more believable margins. It’s said that dictators are known to take the extraordinary step of rigging elections downward when their collaborators have stuffed ballot boxes too enthusiastically. But Putin’s disdain for international opinion had him use politically unsophisticated organizers. We must remember that Russians have a solid history of being election­rigging aficionados. As of this writing, Ukraine is

Only the biggest and best parties last for days and are ­ multi-faceted – you get some good food, have great music and entertainment, and have an amazing time with friends and family. Tartu College’s birthday “week” had all of this and much more, bringing together friends and acquaintances over the course of a fantastic series of events over 5 days, lasting from Sep­ tem­ ber 21st to the 25th. The festivities brought stellar local artistic guests as well as renowned Estonian musicians, something you’ll be able to read more about further in the article. During over two long years in the heart of Covid, Tartu College’s 50th had to be celebrated through Zoom, no one being able to come together physically. But now, this pillar of the Estonian-Canadian and also worldwide diaspora community, a great vision of architect Elmar Tampõld, was able to have a proper celebration in appreciation of its continuing ­ contribution to keeping the Estonian spirit alive and thriving over 50 years later. The fantastic lineup of fes­ tivities was kicked off on September 21st with local “street-jazz” band Big Smoke Brass turning up the heat at the barbecue party for Tartu College family and friends. Jazzy and rhythmic covers of modern, well-known pop songs brought smiles to the faces of the crowd and had everyone grooving along. While all of this was going on, a modern

making steady gains in reclaiming its territory here. A significant part of the local population has fled since Russia invaded on February 24. The referendums are deemed by the United Nations to have been carried out in violation of the UN Charter and illegal under international law. With ­ his usual contempt for inter­ national norms, Putin has indicated that attacks against occupied areas of Ukraine are in ­essence attacks on Russia itself. The territories have been ratified by the Duma as part of Russia. With this, Putin’s anti­Western rhetoric has reached a new level with his menacing comment, that the current Ukrainian counter-offensive is an attack on Russia and that all weapons at his disposal could be used to protect Russian territory. Some observers are convinced that the Kremlin never expected the referendums to be accepted internationally. In fact, the director of Russia’s Inter­ national Affairs Council has

Photo: Peeter Põldre

Jaan Meri

Anu Raud

version of the London double­decker buses has pulled up and the Shuffle Demons, local Toronto funk masters who have also visited Estonia twice during their 38 year career, are piling onto the open second level and soon begin to wow ­ curious onlookers and partiers with a set of groovy tunes.

shaking their hips and showing their best dance moves to soaring melodies and catchy rhythms. Along with a few lucky contest winners who were able to catch a ride with the bands on the bus, the Shuffle Demons and Lexsoul set out on a night of taking over Toronto, with 3 pop-up concerts in total all around downtown. What a kickoff night to the celebrations it was. The EMW-hosted luncheon on September 22 brought together top music industry professionals from Toronto and offered them a window into ­ Estonian music of the past and present. Speakers included Vaiko Eplik, Henrik Ehte and Robert Linna, moderated by Sebastian Buccioni. The talk concluded with a survey of the Estonian festivals, conference and music service organization. EMW looks forward to welcoming many of the participants back to the 2023 festival as ­delegates. The celebrations moved to Hamilton, ON, for the evening of September 23. The evening, entitled “Funk at the Factory”, brought together Toronto, Hamilton and Tallinn-based artists from a wide range of ­ disciplines at the historic ­ Cotton Factory hosted by Adrian Bernard. Kicking off the evening was the band Aleef & Friends, with their signature blend of jazz fusion. Taking the energy to the next level, a group of four professional dancers took to the floor in a friendly dance battle. Raoul Wilke, Janessa Pudwell and Lacy C used every street dance style in the book to answer the acrobatic

When Estonian legends and monsters of funk Lexsoul Dancemachine started their set atop the bus in matching, eye-catching burgundy tracksuits, the crowd went wild;

­actually said: “…in the Kremlin, they count on the patriotic feelings of the Russian population, that this would help the leadership to maintain a high approval ­rating and the society to accept the costs associated with the special military operation.” Thus, Russia is anticipating to generate a positive response from its population which will in itself validate the continued conflict and embolden Putin’s aggressiveness. Are the hundreds of thousands of draft-age men who have already escaped mobilization and abandoned their patrio­ tic feelings now having a change of heart in “defending” an illegally expanded (probably temporarily) Russian empire? The setbacks in Ukraine, ­coupled with the draft dodgers’ massive dash for the border, must bring unavoidable frustration and also deep humiliation for the Kremlin. Under this stress will a delusional Putin and his cowering advisers ever face reality? LAAS LEIVAT

(Continued on page 13)


Nr. 40

TC 50+2… (Continued from page 12)

feats of breakdancer Ali Muhammad while DJ B Bad kept the music flowing. The clear winner, though, was the audience and they were rewarded again with a characteristically high energy performance from Lexsoul Dance­ machine to close the night. As all of this unfolded so too did Curtia Wright’s large scale artwork, with flowing brushstrokes and rich eye-catching colours. Audience members were treated to thirst quenching seltzers and craft beers by Clifford Brewing and the satisfying cuisine of the The Flyin G’nosh Food Truck. Truly a feast for all the senses. But if you’ve already had two nights of phenomenal parties, the third night has to truly turn up the heat; as the saying goes: “third time’s the charm.” September 23rd at the Axis Club was a true funky, soulful get-down in every way, the crowd was absolutely teeming with energy throughout the night. DJ Henrik Ehte (Estonia) created a mellow atmosphere followed by host for the night and famed multi-instrumentalist and composer Vaiko Eplik (Estonia) stepping up for a sentimental and touching short ­ set of songs, among them tunes by Peeter and Olaf Kopvillem, well known and appreciated within the local Estonian ­community. Tartu College’s president Jaan Meri shared a heartfelt birthday wish to Tartu College and a teaser for Kaisa Pitsi’s film “Meie Tartu” was shown to gather even more ­interest for the premiere of the film on Sunday. Both lead sponsor Northern Birch Credit Union’s president Anita Saar and major funder Estonian Foundation of Cana­ da’s president Eva Varangu extended best birthday wishes ­ to Tartu College as well. It’s safe to say that both the Shuffle Demons and Lexsoul Dance­ machine brought the house down with their funky beats and captivating melodies, the energy onstage was thoroughly mirrored within the crowd and an absolutely amazing night was the result. Following three nights of hard partying, the afternoon of September 24th offered a formal get-together to fully appreciate the mark that Tartu College has left, and its lasting and continual impact on the livelihood of Estonian-Canadian diaspora communities. Famed Estonian textile artist Anu Raud presented a memorial lecture for Dr. Vello Soots, and the chief archivist of VEMU/Esto­ nian Museum Canada Piret Noorhani had a touching speech and officially opened the “Meie Tartu” exhibit. Several heartfelt birthday wishes were shared by guests, including Tartu College president Jaan Meri, Tartu College board vice-president and president of the board of the Chair of Estonian Studies University of Toronto Peeter Einola, KESKUS project lead

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

13

Ellen Valter and many more. Of course, an Estonian event would not be complete without pirukad, kringel and coffee; many thanks to Ülle Veltmann Catering for providing a delicious, traditional buffet. And so the last day of the festivities had come around, the September 25th premiere of the long-awaited Tartu College ­documentary film “Meie Tartu” directed by Kaisa Pitsi. The film was a true heartfelt and poignant testament to this monument that represents not ­ only a second home and heart of Estonian culture to our Toronto Estonian community, but also to diaspora Estonian communities at large. The focus of the movie was the idea of keeping together in these changing times, and how Tartu College continually acts as an anchor for our community, and that was one of the aspects that touched the audience most, as was heard from their post­ screening comments. A more fitting end to the festivities would not have been possible, leaving us all with the idea that Tartu College is truly “our Tartu,” our cultural hub and home. We would like to extend a huge thanks to Tartu College, VEMU, Estonian Music Week, Koger Valuations Inc., the Estonian Ministry of Education and Research, lead sponsor Northern Birch Credit Union and major funder Estonian Foundation of Canada; without all of your support this fantastic series of events would not have been possible. A heartfelt thank you to all of the performers and artists, especially Lexsoul Dancemachine, Vaiko Eplik, and the Shuffle Demons who made the festivities truly special and unique. Special thanks goes out to Laani Teetsov, who did a stellar job with designs for TC 50+2 celebrations as well as for the “Meie Tartu” exhibit (her first standalone job of the kind) and for the film credits. Thank you to Estonian Music Week’s executive and creative director ­ Sebastian Buccioni, without you the musical experience would not have been as unique and superb as it was. Thank you Tartu College’s general manager, your continual work and effort keeps “our Tartu” running as smoothly as it does. And a very big thank you to VEMU/ Estonian Museum Canada chief archivist and Estonian Music Week’s festival director, your vision and tireless work is what keeps our culture here alive, you are the embodiment of “our Tartu’s” cultural spirit. And last but not least, thank you to all of our hard-working volunteers, you helped all of the festivities run smoothly. See you soon at our upcoming events!

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

The Estonian Ethnographic Society met with famous textile artist and academic Anu Raud in Toronto recently. Photo: Merike Koger

An Estonian influence on early hybrid cars Vincent Teetsov The history of hybrid vehicles has gaps in it. Many would associate its origins with the Toyota Prius, which debuted at the Tokyo Motor Show in 1995. Indeed, it became the first mass-market hybrid passenger car upon the beginning of production in 1997. However, the first hybrid vehicle was actually engineer ­ Ferdinand Porsche’s LohnerPorsche Mixte built in 1899. This car was fuelled by gasoline, which created power for an electric motor. But Estonia has its own hand in the story of the hybrid ­vehicle, between those two eras. Engineer and Estonian community member Jüri Otsason, who passed away in September 2022, was closely involved in the creation of a hybrid car back in 1970. It all began when Otsason emigrated to Canada at the age of 20. The year was 1966. Otsason went ahead of his ­parents August and Saale, who were still in Stockholm. It was here, at the University of Toronto, that he pursued a Master’s degree in mechanical engineering. Around this time, US legislation such as the Clean Air Act of 1963 and US-wide tailpipe emission standards in 1968 contributed to the buzz and ­ ­interest around mitigating pollution from automobiles. Douglas Venn, a car enthusiast and ­fellow student, had attended the January 1970 Congress of the Society of Automotive Engi­ neers in Detroit, where he heard about the Great Electric Car Race of 1968. Thrilled to take part in the next race for students with his own low-emission vehicle, Venn approached Otsason and around a dozen other ­students and professors back in Toronto to create a vehicle for the race in August of that year. He was initially considering a steam-powered engine, but when it came down to building a vehicle from scratch on such short notice, Venn, Otsason, and the rest of the team opted to build a propane engine “coupled with an electric drive system

that would be more efficient at lower speeds” as described by Tyler Irving in his article for the University of Toronto Engineering News. Otsason mentioned to Irving how “A lot of people thought we were ­crazy.” Parts were taken from a wrecked Chevy Chevelle and the V8 engine from another Chevy, made to run on propane. As noted by Jason Tchir from The Globe and Mail, “To pay for it, two university foun­ dations chipped in. The team also reached out to companies who provided everything from tires to the fibreglass.” Otsason and his team of U of T engineers called the car “Miss Purity.” The race featured over 50 participants from universities across North America (the other Canadian representative being St. Clair College, Windsor). Vehicle categories included modified traditional internal­ combustion engines, hybrid electrics, pure electrics, steam engines and gas turbines, as ­reported by Popular Mechanics’ November 1970 issue. Steampowered vehicles “did not prove to be competitive.” Designing the angular, ultra­modern, sparkling white body of the car, with Canadian flag tail lights and gull-wing doors that pulled up rather than out to the side, was Venn’s cousin and OCAD student, Kevin Bell. The mission was to successfully drive all 5,793 kilometres from MIT to the campus of the CalTech in Pasadena. Winning the race required not only the

Miss Purity hybrid car.

fastest car, but the one that polluted less, “[meeting] 1975 ­ California emissions standards” as recounted by the MIT Electric Vehicle Team. Miss Purity drove smoothly for quite a while and ran solely on electric energy on a number of occasions. The race brought Otsason, Venn, and their team through Ann Arbor, Michigan, Champaign, Illinois, Oklahoma City, and Tucson, Arizona. At the start, they met the Mayor of Boston and Governor of Mas­ sachusetts. When in Toronto, they paraded down University Avenue and met Mayor of Toronto William Dennison at City Hall. The Government of Ontario gave them a special ­license plate reading “UT1.” It was a triumphant welcome in Otsason’s new hometown. But the triumph was almost (Continued on page 15)

A student putting up a poster for the clean air car race. Photo: Linda Summers, from the Purdue University Libraries

Photo: allcarindex.com


14

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

In Memoriam: Markus Hogg With hundreds of thousands of followers and millions of likes on TikTok, plus thousands of followers on Ins­ tagram and YouTube – these figures only begin to express the extraordinary impact that Markus Hogg had on the world before he passed away from cancer on the 29th of September. Look anywhere he went or was involved and you’ll see that each connection he made was deeply ­caring and personal. Markus was born in Mississauga on the first of March, 2003. The little brother to his sister Tiffany and big brother to his sister Teija, Markus grew up in a warm, supportive home with his siblings and his parents, Heili and David. Being a family that is so actively involved in the Estonian community, Markus found the value of connecting with his roots early on, starting from his participation in lasteaed and hundud onward. He loved being a skaut and spending time outdoors at Kotkajärv. He was ­ eager about going to Jõekääru and Seedrioru for camp, feeling immense regret that he wouldn’t be able to attend his final year at Jõekääru with friends due to his cancer. The Hogg family­ ­remains grateful to all of these Estonian organizations for offering to make accommoda­ tions for Markus to attend. A core focus of Markus’ life was sports; something he excelled at, something that he ­ put a lot of work into, and something that was truly part of

his purpose in life. When it came to sports, his first love was football, which he started at the age of six with the Mississauga Warriors. Though he was a very gentle young man, once the ball was hiked, he was a fierce player, demolishing the offensive line ­ with his strength and tackling the quarterback or ball carriers. But then he would reach out and help his opponents back up again and make sure they were okay. In the positions of defensive end and defensive back, he won Most Valuable Player every year. Later on, he moved into the position of tight end, and finally was named the starting ­ quarterback for his grade 10 football team, a position he didn’t get the chance to fill with his cancer diagnosis. Being so tall (six feet five inches at the time of his passing) and athletic lended itself to results in other sports. These include soccer (in the position ­ of goalie), track and field (especially the javelin event, for which he reached the finals of many track meets and at the Ontario Federation of School Athletic Associations Cham­ pion­ ships), and baseball (as a first baseman and pitcher). Being a versatile athlete, he even found himself facing up against adult volleyball players recreationally and hitting a grand slam while substituting for a player on his father’s softball team. A bright future as an elite athlete was certainly ahead of him. Though, for Markus, the present moment, the ability

Estonia’s firm ties to the Marimekko brand Vincent Teetsov Their saturated, rich printed patterns are widespread. A symbol of dazzling 60s style, especially the Unikko poppy flower pattern and the scratchy urban-floral crossover of the Pieni Siirtolapuu­ tarha pattern. They’re on dresses, tea ­towels, handbags, aprons, oven mitts, pillow cases, sheets of fabric for sewing hobbyists, and more. You can find Mari­ mekko’s products sold by so many retailers, from brick-and-

Photo: company.marimekko.com

mortar (including The Finnish Place in Thornhill) to online stores. You might see “Designed in Finland” and the names of specific designers for each of their patterns, but throughout, “Made in Estonia” is often found on product tags. Whereabouts in Estonia are these items made exactly? As of May 2020 there were 11 manufacturers and suppliers that made Marimekko products in Estonia. Most of these are around Tallinn, but there are suppliers in Rapla, Jõhvi, and

Nr. 40

things from his battle with cancer. When “friend therapy” ­ wasn’t possible during the pandemic, he turned to social ­media. He started posting about his story and doing live videos on TikTok, speaking candidly about his experiences, sad and joyful alike, for the whole world to hear and see. Soon, his videos were going viral. With this visibility, he took the time to communicate one-one-one with his followers, including other people who were fighting cancer like him.

to keep playing, was what ­mattered most.

Shocking news arrived on October 12th, 2018, when Markus was diagnosed with ­spinal osteosarcoma – a form of bone cancer that primarily affects young people – connected to painful leg cramps that he was experiencing. From day one, his fight against cancer was bolstered by what his family calls “friend therapy.” The number of visitors for him at ­ McMaster Children’s Hospital was so great that the family needed to set up a dedicated calendar for booking two hour time slots for everyone who

wanted to hang out with him. The people he loved were constantly by his side through chemotherapy; after he underwent major surgeries in 2019; when he was transferred to SickKids and Holland Bloor­ view Kids Rehabilitation Hos­ pital in Toronto. By Christmas of that year, he had beaten cancer. The result of the surgery to remove the cancer was extensive paralysis from the waist down. Amazingly, he eventually began to regain the ability to walk with the help of a cane. Tragically, cancer was discovered again, a further two times. This was devastating for Markus. But still, he was determined to fight. Even when he was sad. Even when COVID-19 restrictions precluded the possibility of seeing friends. Even in the process of going through nearly 30 surgeries including several that exceeded 25 hours in length. Despite this trauma, Markus made extraordinarily positive

Tartu as well. The labour of 309 Estonians is enlisted as part of Mari­ mekko’s broader manufacturing workforce, working within the product ranges of home textiles, accessories, bags, and garments. Marimekko is open about where each manufacturer or supplier is located, providing details on the number of employees they have, and how long they have had a working relationship with each location. Of these Estonian manufacturers, two started working with the Finnish design house in the 90s and two started working with them in the late 2010s. Most business relationships were started between 2000 and 2008. The largest of these is Gevatex OÜ, founded in 1996, with factories in Narva and in the Tallinn district of Rocca al Mare. Within Gevatex’s ranks, Marimekko reported that there were 90 employees, with specialized skills in manufacturing bags. Their relationship with Marimekko has endured for a long time, since 2002, with consistency in quality control and production speed. In fact, they state that they “can accept orders within 20,000 to 25,000 units per month.” This places Marimekko products side by side with the rest of Gevatex’s output, including military pack equipment and straps and

­handles for luggage. Crucially, all manufacturers have to be in alignment with Marimekko’s commitment to sustainable manufacturing. In terms of materials, the Finnish company endeavours to work with cotton, wool, and silk ­predominantly. Among this, 88% of the cotton used is sourced as part of the Better Cotton Initiative, which seeks to support the livelihood of farmers and ecologically friendly practices of growing cotton. ­ Innovation has come in the form of birch-cellulose fibre ­research and development with Aalto University in Espoo, Finland. Marimekko’s employees maintain contact with suppliers and conduct regular visits to factories, with a majority in Europe and several across Asia. The process begins with the printing of fabric in Helsinki. Then, it’s sent to Estonia where the cutting and sewing begins. Speaking of another facility, Sangar Ltd.’s factory in Tartu, Marimekko says, “It takes about 40 minutes to make one button shirt from cutting to shipment, involving up to 40 employees on the production line.” After they’re made, ­products are neatly prepared for packaging and shipping out. Though Marimekko has voiced the difficulty of factories

Hand-in-hand with his athletic and community pursuits, Markus was exceptionally charismatic, making friends ­ with ease. To remain close, he would frequently travel hours on the bus to spend time with his beloved friends in downtown Toronto, especially his friends made in the Estonian community.

Markus always thought about others first, even when he had so much to worry about himself. And in turn, because they meant everything to him, his family, friends, and everyone who knew him became an infinite source of strength and hope. We can all look to his life as an example of a kind soul and of how one can change the world with everything in your heart. A memorial service will be held for Markus on Monday October 17th at 1:00 PM at Streetsville Trinity Anglican Church – located at 69 Queen Street South in Mississauga. More info will be shared via the family’s social media accounts. In lieu of flowers, Markus’ family asks all who can to donate in his name to the Estonian Scouts and Guides in Canada (https://www.paypal.com/donate/?hosted_button_ id=CEACT8GY6AHEQ­ &fbclid=IwAR1JDaWISj_ B j h I L X b q r r 5 I B n RY M 4 w g c K Q X Y- 7 4 k M j t O D 6 h vQ7dhS2VKeQ). finding new employees, these workers often stay at their respective factories for many ­ years. They’ve seen many collections come and go and have an excitement about the brand. Plus, they have actively shaped the process that goes into manufacturing, before products ­ get to the stage of being modelled and shared with the ­ voracious fashion world. From February 28th to April 28th, 2013, Eesti Tarbekunstija Disainimuuseum (the Esto­ nian Museum of Applied Art and Design) held an exhibit about Marimekko, curated by Harri Kivilinna and compiled by the Helsinki Design Museum. Through workshops, a kid’s camp, lectures, tours, and a collection of articles of clothing, homeware, and fabric samples, visitors retrospectively looked at the global reach of Marimekko’s designs. Since the company was created by Armi and Viljo Ratia in 1951, the company’s designs have been punchy and inventive. Marimekko took over the global market with their designers, who whipped up a hurricane of colour. But, by making these designs wearable and usable over nearly three de­ cades, Estonians have been key enablers for a globally-influential Nordic fashion brand.


Nr. 40

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

Building your child’s connection to their Estonian heritage The story of my first word is one of my mother’s favourite memories to share. I was just over a year old when she was pushing me in a shopping cart at our local grocery store. She had turned her back just a moment when she heard a small but proud “KUKKU! KUKKU!” [“kukku” referring to the act of falling.] There I was, standing with both arms up in the cart, hitting a new milestone and forewarning my potential fall. This was the beginning of my journey being half-Estonian, born and ­ raised in Toronto, Canada. My Estonian Heritage My maternal grandparents were born in and raised in Saaremaa, Estonia and later sought refuge in Canada. Estonian identity wraps around me like a warm blanket. I have colourful memories of running down the Eesti Maja hallways attending lasteaed, hearing stories from my ancestors, or ­ feeling the emotion of the ­audience at Laulupidu as I sang “Mu Isamaa on Minu Arm” alongside the Toronto Eesti Koolikoor and many others. There is a sense of comfort when I meet another Estonian or see the coat of arms stuck to the back window of an unknown car because I am reminded that I belong to a resilient and ­supportive community. The Importance of Cultural Identity Cultural identity is a broad concept based on the distinctive characteristics common to people of a given community. ­ Rahvariided, folk singing and dancing, rye bread, sauna and kringel are a handful of my ­favourite examples when thinking of Estonian cultural identity. These concepts, as well as wellbeing, are complex. Strong cultural influences do have a ­ significantly positive impact on children’s health and develop-

An Estonian… (Continued from page 13)

over when one of the connecting rods inside of the engine broke while driving out of East St. Louis, Illinois. With their fellow racers speeding ahead, they had to tow the car and find somewhere to tear everything apart. Thankfully, a friendly Chevrolet dealership was nearby, where they were given access to a service bay and parts. In an amazing feat of endurance, they repaired Miss Purity and drove all night long to Odesa, Texas, where a bewildered group of partying racers saw Miss Purity pulling up. In the end, as reported in the

15

“Lääst Blääst” brings out some 700 to Estonian House in farewell gathering. Performers reach back to favourite songs decades ago

ment. Introducing Estonian ­culture to your child is not the sole solution to avoiding mental health issues, but it can help them feel they belong to a larger community, give ancestral tools of comfort or healing, or bring connection within a family. A Journey Together My journey into motherhood and raising an Estonian-BritishCongolese child has challenged me to find creative and fun ways to weave each culture into our everyday lives at home. This is challenging because I do not speak Estonian fluently and I have found myself further away from the Toronto-Estonian community after the past few years. There is beauty and bonding as my daughter and I learn about our cultural identities together through reading, play and music. I welcome you and your family to join us on this journey. Here, I will be sharing simple activities, books and resources to engage children and build their connection to their Estonian heritage.

Urmas Kärner, Järvi Raudsepp, Andres Raudsepp with hat, Lauri Raudsepp.

Photo: Mall Puhm

About the Author Ivi Lindau is a Child and Family Therapist and registered social worker with her own private practice, Time In ­ Therapy. She holds a Bachelor of Child and Youth Care from Humber College and a Master of Social Work from the Uni­ versity of Toronto, specializing in Children and Families. Her extensive work in community­based organizations includes Dixon Hall Neighbourhood Services, Native Child and Family Services of Toronto and Catholic Family Services of Peel-Dufferin. Recently, Ivi has launched an e-commerce store, Our Time In, to connect families with therapist-recommended books and toys to support children’s mental health and ­ overall wellbeing at home. Learn more at: www.timeintherapy. com and www.ourtimein.com

aforementioned Popular Mecha­ nics issue, Otsason’s team tied for first place with Worcester Polytechnic Institute, who used a “converted [AMC] Gremlin” in the hybrid category. Ford ­enrolled two professional engineers of theirs at Wayne State University and won the race with a fibreglass Capri coupé. Yet, the publication notes that “the competition admits [is] ‘the grooviest car running.” That’s certainly the best compliment to receive in the 70s. Both before and after the race, the team’s car caused a media commotion. They appeared on TV, in The New York Times, and in a short film ­narrated by Orson Welles. They were visited by the U.S.

Ansambel ,,LEEK“: Elin Marley, Ingrid Silm, Kadri Nõmmik, Raja Raudsepp with guitar, Maarika Hiis, Kairi Hemingway. Photo: AR

Standing room only audience at Estonian House.

National Air Pollution Control Administration, which is now the Environmental Protection Agency. Moreover, Otsason and the achievements of Miss Purity appeared in Vaba Eestlane newspaper on multiple occasions from 1970 to 1971. Three months after the race was over, the team and the car were received at an international congress for clean air in Washington, D.C. They built more low-emission vehicles, ­including a fully electric one. Eventually, though, funds ran out and the team members moved on. Miss Purity was sold to the National Research Council Canada, and Otsason later went on to work for 35 years at Enbridge Inc.

As of 2020, the body and chassis of the car were being restored in Ajax by team member Steve Baker. So the legacy of this engineering feat lives on. But what can we learn about propane as a viable alternative fuel source? Propane has been used for school buses, trucks, recreational vehicles, and in machinery like forklifts. Commenting on a 2019 study by West Virginia University, Forbes notes how “the combustion of liquified petroleum gases (LPG) like ­ propane is more complete and ­ efficient than gasoline or diesel, which means that the amount of carbon monoxide and hydro­ carbons is far less... It emits virtually no soot.”

Photo: AR

At the same time, Canada’s National Energy Board and Competition Bureau points out that propane is a “by-product of natural gas and crude oil refining...” Propane also has “27% less energy than a gallon of gasoline,” which means the fuel economy is lower. The lack of locations to refill, and special maintenance required for both vehicles and fuelling points makes it less appealing. All things considered, looking back at Jüri Otsason and his team members’ innovative designs is a reminder of how long engineers have been trying to make automobiles more sustainable, and how there is still hope in that endeavour.


16

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

SÕNA SABA

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Supertoit merevetikas

Õuna lahkus Võru maanteel Tartus.

Oh sa raks! Raks! Praks! Nii võib kõlada kõvemat sorti õuna sisse hammustamine. Kõu, pikne (välk) raksatab ehk raksub, lõke praksub, põrand naksub. Inimesed, kes omavahel tülli lähevad on RAKSUS, riius. Aga kui sa oled õunaraksus, siis sa ei ole õuntega riius. Õuntel on priius – vabadus! – pääsemine oksalt kellegi pihku ja kõhtu. Õunteraskus tabab puud, ta ootab, et keegi tuleks raksu, tema raksu nii öelda, selline ütlemine millegipärast. Vargile võiks ju ka öelda, õunavargile, ubinate manu, va varganägu, aga õunaraksus KÄIMINE nagu ehal ja kosjas käimine on üks kindel iidne ­tegevus.

Õunaraksus Laatsi talus Saare­ maal.

Fotod: Riina Kindlam

,,Raksus käijad, ärge murdke puude oksi,“ oli kunagine uudise pealkiri. ,,Septembri­ kuine õunaraks – see on adrenaliinilaks! Üks väike ku­ ritegu võiks ju ikka hinge peal olla,“ kirjutas 2019. a. sügisel oma blogis kirjanik Marek Kahro. Sõna saba tuleb ette ka muudes oludes: järsku, hooga, ühe RAKSUGA võttis poiss õunakoti selga. ,,Igal juhul, iga kell läheksin temaga õunaaeda, kas sina samuti?“ ,,Iga RAKS!“ Eile, sel ajal, kui me õunaraksus olime, tuli hea mitu RAKSU vihma. Mul pole jaksu minna õunaraksu, lähme homme, pärast teeme õunapomme. Neiu juuresoleval tuhmil ja tumedal fotol tunnistas hiljem, et käis küll õunal. (Nagu käiakse marjul, seenel ja pähk­ lil.) Sest seesamune ,,-raks“ oleks salaja... Nooo, ega pererahvast maakodus sel hetkel polnud küll, aga nad on sugulased. Ja pealegi üks teine sugulane oli see, kes ärgitas, et ,,Minge! Laatsil on nii palju erinevaid häid sorte. Ega nad neid kõiki süüa suuda.“ Looda sa! Äkki käivad uue moega kaasas ja viivad linna, Kuressaarde mahlaks. ,,Veisspukis“ tele­ foniekraanil näitas, kuis ühed läksid kotitäitega linna ja tagasi tulid teistsuguste kottidega – sellistega, kus kraanid peal! Vaakumpakendid. Ei mingit käärimist. Ja nii kähku pole veel ükski mahlategu käinud. Lups ja sups ja pots ja lurts ja pakis, kui raha letis. Eesti linnades käib tegevus, mis paratamatult õunaraksus käimist pärsib (pidurdab, segab, takistab), mille nimi on ÕUNA LAHKUS. Kastidega pannakse kõnnitee äärde. VAHEST puki otsa, VAHEST taburetile. Tartus Ropka linnaosas Võru maanteel oli üks armas inimene kinnita-

Nr. 40

Mitte üheski meie planeedi toidus pole nii palju mineraal­ aineid kui merevetikates. Neist kõige märkimisväärsemad on kaltsium, raud, fosfor, naatrium ja jood. Kui sööd liiga palju töödeldud toitu või sellist, mis on kasvanud mine­ raalainevaeses pinnases, võib kehas kujuneda mineraalai­ nete vaegus, mille tagajärjel tekib isu soolase toidu järele. Kui lisad oma toidule merevetikaid, taastub keha mineraal­ ainete tase ja soolasehimu kaob. Jood soodustab kilp­ näärme tegevust. Vetikates on suurtes kogustes ka vitamiine A, B, C ja E ning üllatavalt palju valke – kuni 38%. Merevetikatele on omistatud loendamatuid tervistavaid omadusi. Neil on võime puhastada keha mürkidest, nii raskemetallidest kui radioaktiivsetest elementidest, ning leevendada röntgenikiirte mõju. Mereveti­ kail on isegi antibiootilisi omadusi. Need tugevdavad luid ja hambaid ning närvi- ja see­ desüsteemi. Merevetikatest on abi kasvajate ravis ning need aitavad nahka ja juukseid ­ ­tervena hoida. Tavaliselt müüakse merevetikaid kuivatatult. Inimesed, kellel tekib kergesti külmatunne ning kelle käed ja jalad on sageli külmad, peaksid merevetikaid tarbima väikestes kogustes, sest need on väga jahu­ tava toimega ega pruugi seetõttu kehatüübile sobida. Pruunvetikas on maailma taimestiku hiiglane. Ta võib kasvada kuni 60 m pikkuseks. Pruunvetikate perekonda kuuluvad arame, kombu ja wakame. Lisaks A-, B-, C-, D- ja K-vitamiinile leidub pruunvetikates veel vaske, tsinki ja kroomi. Pruunvetikas omandab ­ keetmisel magusa maitse. Leota seda vees ja keeda 15 minutit. Arame on pruunvetikas, mille laiad lehed kasvavad kuni

30 cm pikkuseks. Sellel on pehme magus maitse ning eraldi või sibula ja porgandiga praadides ning sidrunimahla peale pigistades saad hõrgu roa. Arame on kasulik kõrge vere­ rõhu ja naistele ka hormonaalsete häirete puhul. Kombu’t on saada vartena, seda võib lisada suppidele, ubadele, teraviljale või nuudli­ puljongile, et rooga toitvamaks muuta, ühtlasi paraneb ka iga toidu maitse. Kombu’t tarvitades tugevdad immuunsüsteemi ja tõstad vastupanuvõimet vähi jt haiguste suhtes. Proovi seda ­ahjus küpsetada, nii saad hõrgu suupiste. Wakame on eriti rikas kaltsiumi poolest. Tema pehmendav toime aitab paremini seedida ube ja teravilju, aga ka rasvu. Leota wakame’t vees ja keeda 10 minutit. Wakame’t kasuta­ takse suppides, eriti Jaapani päritoluga miso-supis. Seda võib lisada ka rohelistele salatitele. Dulse on punast värvi ja kasvab siledate lehvikjate leh­ tedena. Ta sisaldab palju rauda ja tugevdab seetõttu verd, neerusid ja neerupealseid. Dulse on sitke, tõmmu varjundiga ja suurepärane lisand salatites või vokiroogades. Dulset müüakse ka helvestena – neid võid aedviljadele ja suppidele puistata. Nori pestakse ja hakitakse väikesteks tükkideks, seejärel laotatakse bambusmattidele leh­ tedena kuivama. Need lehed on hõrgud ja krõmpsud, värvuselt tumerohelisest mustani. Mida tumedam nori, seda kõrgema kvaliteediga. Nori lehti saab röstida ja neid kasutatakse sushi ja riisipallide valmistamiseks. Nori’s on rikkalikult A-vita­mii­ ni ja rohkem valku kui lihas. Kui vetikad on sinu jaoks uus asi, siis on kõige lihtsam viis nendega tutvust teha purustatud merevetikaid kasutades, mida on saada tervisepoodides. Võid osta ka nori lehti ja lõigata need kääridega väikesteks ribadeks. Lisa merevetikaid aed- ja ­teraviljatoitudele, et tõsta toidu mineraalainesisaldust. Lisa tü­

kike kombut’t või wakamet’t ubadele keetmise ajal – see teeb oad kiiremini pehmeks ning ühtlasi rikastab nende maitset ja toiteväärtust.

nud plastkasti oma aia külge nõnda, et ei pea küürutamagi. Fototõestus on siinsamas. Möö­ dunud nädalal sattusin kastile, kus silt oli juures sordi nimega (Tartu Tähe tänaval kiri ,,Õun, Tellissaare“). Ning äsja sain teada, et jälle tolles Veisspukis, on üks grupp nimega AIAELU, millega võib liituda, kus tarkpead ütlevad kohe pildi järgi ära, millise õunasordiga tegu, kui su pildike näitab ette, milline on ubinake väljast ja milline seestpoolt. Sest olgem ­ausad, paljud nooremad enam ei teagi, mis sordid nende aias kasvavad. Mõnede sortide puhul on siililegi selge. Nii nagu igaüks tunneb ära kukeseene, ­ on päris kindel äratundmine näiteks valge klaari, lambanina ja kuldreneti puhul. Kui te aga

soovite väikest ehmatust ja erutust ühes laksus (raksus!), ­ minge kiigake sellist võrgulehekülge nagu Eesti Maaülikooli sordivaramu õunviljalised https://sordivaramu.emu.ee/kategooria.php?mis=ounviljalised Ja lõpetuseks üks luuletus. Täpsemini ,,unustusse vajunud Vana-Pärnu poeedi August Sanga (1914–1969) lummav luuletus ,,Õunapuu“, mis võtab briljantsel moel kokku õunte ja õunapuude suhte inimesega“. (Marek Kahro blogipostitusest ,,Oled sa põhja- või õuna­ eestlane?“) Siin seisan ma all õunapuu. On selge päev. Septembrikuu. / Suur vaikus. Puhtad, karged vormid. On olnud esimesed tormid. / Üks viimne vili ladvas tukub. Ma raputan – õun alla

kukub. / Ma hambad sinna sisse löön ja aegamööda maitstes söön. / Ja kuskil kaugel mühab meri ja vaikselt nõrgub vilja veri / mu huultele ja jälle saavad / need punahellaks nagu haavad. / Ja siis ma seisan, süda peos / kui tühi kruus, kui loetud teos. / Ma nõutu näoga seisan ega tea, mida teha südamega. / Ma kraabin augu alla mulda ja ise piilun, kas ei tulda. / Jää, süda, mulla musta puuri ja puhka seal ja aja juuri. / Ja jälle seisab siin kord puu. Ja kus on puu, seal on ka muu. / On õitesadu, kattev radu ja okste vahel valvav madu / ja suudlused ja laste kilked ja nutt ja naer, aplaus ja pilked / ja õunte vaikne potsatus ja tähistaeva ­ ­otsatus. RIINA KINDLAM, Tallinn

Retsept

Gomasio Marika Blossfeldt, foto Hele-Mai Alamaa 120 ml See on traditsiooniline Jaa­ pani toidulisand, mis rikas­ tab toitu mineraalainetega. Gomasio on mõnusalt krõmpsuv ning õrnalt soo­ lane. Seda võib raputada sala­titele, köögiviljadele, keedetud teraviljadele, lisada suppidele, värsketele juus­ tudele, hommikupudrule ja munadele. 2 röstitud norilehte 120 ml seesamiseemneid 2 tl soola 1 Voldi norilehed kokku ja lõika kääridega õhukesteks ribadeks, ribad omakorda lõika ristipidi väikesteks tükkideks. 2 Rösti seesamiseemned kui­ val pannil keskmisel kuu­ musel õrnalt pruuni­ kaks. 3 Vala seemned uhmrisse, lisa sool ja tambi kergelt, nii et sool kinnituks seem­ ne­ tele. Sega hulka norirtü­ ki­kesed. Märkus Gomasio säilib kõige pare­ mini kaanega purgis – nii jääb ta krõbedaks.


Nr. 40

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

EELK tunnustas Tõnis Nõmmikut I järgu teeneteristiga

Muuseumi vaikne tuba.

Peapiiskop Urmas Viilma an­­ dis eelmisel pühapäeval Tal­ linna piiskoplikus Toomkiri­ kus lisaks luteri kiriku teene­ teristidele, koostöömedalitele ja aukirjadele üle ka elu­ tööpreemia, mille pälvis eme­ riitpeapiiskop Andres Põder, kes lõpetas tänavu oma kauaaegse töö Eesti Kirikute Nõukogu presidendina. EELK teeneteristi I järgu võttis peapiiskopilt vastu ka titulaarpraost ja emeriitpea­ ­ kaplan Tõnis Nõmmik. EELK teeneteristi II järgu pälvisid konsistooriumi ase­ kantsler Ülle Keel, Lääne-Harju abipraost ja Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk, Stock­ holmi Jakobi koguduse õpetaja Tiit Pädam ning Tallinna Jaani koguduse õpetaja praost Jaan Tammsalu.

Kunstinurk.

Paduvere… (Algus lk. 11)

eest saatis muuseumile Lake­ woodis elanud arhivaar Herbert Lääne. Samuti kaunistavad uut muuseumihoonet paljude erinevate spordisangarite auhinnad. Teiste seas ka Torontos elanud odaviskaja Hans Moksi materjalid. Need on muuseumile annetanud Hans Moksi abikaasa Meeli. Erakordsena saab külastaja uudistada ka 1976. aasta Montreali suveolümpiamängude ametlikku mündikogu, mille annetas muuseumile Aimi Zecha­ nowitsch. Vanas meiereis saab vaadata ka Austraalia eestlaste Lea ja Erik Holmi olümpiameeneid. Lisaks on majas erinevad muuseumitoad ja mitmed väljapanekud, mis puudutavad kunagise Vaimastvere valla, Jõgeva valla ja kodukandi suurmeeste lugusid koos kohaliku ajalooga seotud dokumentide ja fotode eksponeerimisega. Sa­ muti ka kunagise Tooma Sookooli arhiiv. Olulisel kohal on aga pühitsetud Eesti lipu säilitamise lugu lähedal asuvas Läänemardi talus, kust on pärit aastaid ­ Torontos elanud professor Karl Aun. Just tema sünnitalus peideti Eesti Üliõpilasseltsi sini­ must-valget pea pool sajandit okupatsioonivõimude eest. Lää­ nemardi talu asub Kõola külas, Pedja meierei ja Paduvere talumuuseumi suvekompleksi vahel. Eraldi nurk on pühendatud Pädekülast pärit nimekale ajakirjanikule Olev Antonile ja kauaaegsele Vaimastvere piir­ konna juhile Heino Läänele. Läbi mitme korruse ekspo­ neeritakse meiereis aga Pallases õppinud maalikunstnik Osvald Lääne teoseid. Kokku on vaatamiseks 53 kunstniku tööd. Täiesti unikaalsed on tema poolt 1980ndatel joonistatud

reklaamid Jõgeva linnas linastunud filmidele. Taastatud meie­ reile annavad Osvald Lääne omanäolised maalid juurde nii salapära kui huvitavust. Meierei suures saalis asub seminari-konverentsi ruum. Sa­ mas on võimalik korraldada kontserte, teatrietendusi või ­piduõhtuid. Teisel korrusel tule­ vad lisaks püsiekspositsioonile erinevad töötoad (kangasteljed, käsitöö, maalimine, lauamängud), kuhu oodatakse kõiki ­huvilisi. Muuseum tahab töö­tu­ bade juhendajateks kutsuda oma ala meistreid. Pedja meiereis asuv muu­ seum-loomemaja, mis väärib ka külakeskuse nime, annab või­ maluse Paduvere Talumuusemi Seltsi tegevus muuta aastaring­ seks. TIIT LÄÄNE

Koroonasse haigestumine Eestis sageneb Koroonasse haigestumine on Eestis kasvutrendis: reproduktsiooni alusarv R ehk nakatumiskordaja on üleeestiliselt 1,04. Riskimaatriksi järgi on riskitase keskmine, selgus terviseameti värskest epiidülevaatest. Oodata on nakatumise jätkuvat kerget kasvu.

EELK teeneteristi III järgu said konsistooriumi kauaaegne raamatupidaja Marika Akker­ man, vikaarõpetaja LõunaKalifornias Enn Auksmann, Tallinna Püha Vaimu koguduse juhatuse esimees Ülle Gunin, Tartu teoloogiaakadeemia juhataja Siimon Haamer, Tallinna Püha Vaimu koguduse emeriitorganist Kristiina Hoidre, ettevõtja ja metseen Tiit Kõuhkna, Usuteaduse Instituudi professor Mustamäe koguduse õpetaja Jaan Lahe, konsistooriumi kantsleri assistent AnneMari Mölderkivi, Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Allan Praats, Tapa koguduse õpetaja Valdo Reimann, kauaaegne Eesti Kirikute Nõukogu asepresident ja EEKBKL president Meego Remmel, Tartu Pauluse koguduse abiõpetaja Marek Roots, Lihula koguduse õpetaja praost Kaido Saak, Kärdla, Reigi ja Emmaste koguduse õpetaja Hüllo-Kristjan Simson, Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja praost Tõnu Taremaa, konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts, helilooja Erkki-Sven Tüür ja Kaitseliidu ülem, brigaadikindral Riho Ühtegi.

Mälestame

Rutt Bulionis’t Südamlik kaastunne PETERILE ja TONNYLE perega KARIN ja HARRY RANNALA LINDA PEREM ANDRES LIINVE ELVA ja KULDAR PALO IIVI SILLASTE ja URMAS SUI

Lahkus kallis

Meeri Valge Ilusad mälestused kestavad igavesti. Kaastundes perele    EVI KILU

Lahkus meie hea sõber, mõjuv eeskuju, tulihingeline eestlane

dr. Arno

Elmik

Sinu siirus, heatahtlikkus, õigluse eest võitlus jääb püsima ELLEN ja LAAS LEIVAT perega

Lahkus meie armas

auvil!

Arno Elmik, 8.11.1919 – 29.9.2022 dr. med. c. 1938 Mälestavad kurbuses    KORP! FRATERNITAS ESTICA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Aasta vaimuliku tunnustuse pälvis Võru praostkonna abi­ praost ja Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail. (PM/EE)

Norstati reitingud: jätkuvalt juhib populaarsusetabelit Reformierakond

Esmaspäevase seisuga viibis haiglaravil 210 Covid-19 pat­ sienti. Haigestumine on kasvutrendis inimestel vanuses 40 ja vanematel, suurem kasv on üle 75-aastaste seas. Laste hulgas on haigestumus vähenenud. Esmaspäevase seisuga oli viimase 14 päeva haigestu­ mine100 000 elaniku kohta 556,8, sealhulgas laboratoorselt kinnitatud juhtude kohta 188,3. (ERR/EE)

17

Foto: Ülo Isberg

Viimasest MTÜ Ühiskon­ na­ uuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti küsitlusest selgub, et jätkuvalt on populaarseim Reformierakond, keda toetab 30,6 % vastanuist. Samas jätkub EKRE rekordkõrge toetus, Eesti Konservatiivset Rahva­ erakonda toetab 26,9% vastanutest. Kol­ mas on Kesk­ erakond 15,9% toetuasega. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,0%), Isamaa (7,2%) ning

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,7%). Eestimaa Rohelisi toetas viimasel nädalal 1,4 protsenti, mis oli eelmisest nädalast 0,2 protsendipunkti võrra madalam. Parempoolseid toetas sel nädalal 1,0 protsenti küsitle­ tuist, mis oli nädal varasemaga võrreldes 0,1 protsendipunkti võrra madalam. Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,5% ja opositsioonierakondi 42,8% vastajatest. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 6. septembrist 3. oktoobrini ning kokku küsitleti umbes 4000 valimisealist Eesti Vabariigi ­kodanikku. (ERR/EE)


18

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

SÜGISKULDSED PÄEVAD VIISID OMA KODUST LIIGA VARA IGAVESELE UNELE MEIE KALLI

Markus Antony Hogg’i 1. märts 2003 Mississauga – 29. september 2022 Mississauga Sind jäävad alati suure armastusega mäletama    EMA ja ISA, TIFFANY, TEIJA, AMY & SKYE

Nr. 40

Igaühel on soov kord koduni jõuda, kas on lähedal see – eal seda ei tea, võlur öö toob julguse elult nõuda, et me unelmad täide läeks, et me lapsed vaid päikest näeks, peagi heledaim hommik meil annab käe.

Liignoorelt lahkus armastatud kaaslane

Markus Hogg Meie hellad kallistused Markuse perekonnale T.E.S. TÄIENDUSKOOLIDE PERE

Matusetalitus toimub esmaspäeval, 17. oktoobril kell 1 pl, Trinity kirik Streetsville Soovi korral võib lillede asemel teha annetuse: Estonian Scouts and Guides in Canada Meie südamlik kaastunne Hogg’i peredele liiga vara lahkunud SÜGAVA AUSTUSEGA MÄLESTAME MEIE KALLIST LAAGRI SÕPRA

Markus Hoggi

Markus Hogg’i kaotuse puhul

kelle positiivsus, tugevus ja vastupidavus on meile eeskujuks igavesti! RIINA ja ALLAN HESS KADRI ja SILVER HOLMBERG TIIU ja AARE KOLGA MARET ja REIN PAJO URVE ja EERO VERRET

Südamlik kaastunne HEILILE, DAVIDILE, TIFFANYLE ja TEIJALE JÕEKÄÄRU SUVEKODU SELTS JK-KALEV VÕRKPALLILAAGER   ja laagrite sõbrad

Sind leinama jääb kodumaja, Igatsema koduõu… Jääme Sind igavesti armastama, kallis sõber

Markus Hogg

Südamlik kaastunne DAVIDILE ja HEILILE lastega poja ja venna

Markus Hogg’i kaotuse puhul

Meie sügav kaastunne Markuse perekonnale Me hoiame Sind südameis    DANIEL MEDRI, EMMA SOOLEPP, KARIINA JÄRVE, KEILI MOORE, LOUCAS MELL, MARTIN SARV, SELIINA McCONVILLE

LINDA, MARGUS ja EMMA SOOLEPP KRISTINA ja ARMAND LEPIK LIINA ja ILMAR LEPIK

Mälestame armast

Eesti saab USAlt tänavu Eestile julgeolekuabi 140,5 miljonit dollarit Ameerika Ühendriikide Kon­g­ ress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis näeb ka ette tänavu Eestile suunatud julgeolekuabi suu­ renemist 140,5 miljoni dolla­ rini. Suurem osa sellest läheb kaitseväe kavandamisel oleva M142 HIMARS-i programmi elluviimisele aastaks 2025, tea­ tas kaitseministeerium. Rahastus on osa mahukast julgeolekupaketist, mille USA on suunanud Ukraina ja NATO idatiiva riikide kaitsevõime tugevdamiseks. USA on toetanud erinevaid kaitsealaseid arenguid Eestis, viimase viie aasta jooksul on finantstoetus erinevate hangete ja taristuprojektide ­jaoks olnud 228 miljonit dollarit. Varem on julgeolekuabi kasutatud suurekaliibrilise laske­ moona varude täiendamiseks. (ERR/EE)

Lahkus liiga varakult meie sõprusringist tubli noor eesti skaut

Markus Hogg Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet DAVIDILE, HEILILE, TIFFANYLE ja TEIJALE ning omastele PÕHJAKOTKA SKAUTLIPKONNA PERE PÕHJARADA GAIDLIPKONNA PERE EESTI SKAUTIDE JA GAIDIDE MALEV   KANADAS

Markus Hogg’i südamlikus kaastundes HEILI’le ja DAVID’ile perega TIINA ja MARTIN OTEMA perega

Markus Hogg Meie kallis sõber – mäletame alati Sinu naeru, soojust ja tugevust. LIEF, LAAS, MONIKA ja MARCUS

Jääme sind alati mäletama suure soojusega südames, kallis

Markus Jagame teie kaotust, armsad HEILI ja DAVID perega

ristiema LIIVI, TOOMAS, HANNA, HENRY JANNE, TONI, STEFAN, ISABELLE

Südamlik kaastunne perekonnale ja lähedastele

Lahkus igavesele unele tubli eesti skaut

Markus Hogg Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet DAVIDILE, HEILILE, TIFFANYLE ja TEIJALE ENNO ja ANNE AGUR perega


Nr. 40

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00. Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu. Pühapäeval, 9. oktoobril kell 11.30 LÕIKUSTÄNUPÜHA J­­U­ MA­LATEENISTUS ARMU­LAUA­ GA. Kell 15.00 Ehatares EELK Toronto Peetri koguduse ja Toronto Vana-Andrese koguduse ühine jumalateenistus armulauaga. Teenivad mõlema koguduse vaimulikud. Pühapäeval, 16. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 Palvus Soome Kodus. Pühapäeval, 23. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 15.00 Piiblitund Ehatares. Pühapäeval, 30. oktoobril kell 11.30 REFORMATSIOONIPÜHA ja HINGEDEPÄEVA JUMA­ LA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Mälestame 2020. a. ja 2021.a. Covid19 pandeemia piirangute ajal lahkunuid. Eelteated: Surnutemälestuspüha jumalateenistus 20. novembril kell 11.30. Mälestame 2022. aasta vältel lahkunuid. I Advendipühapäeva jumalateenistus 27. novembril kell 11.30. Jõuluõhtu jumalateenistus 24. detsembril kell 14.00. Ülemaailmne eestikeelse Piibli lugemine „Piibel kaanest kaaneni“ toimub Eesti Piibliseltsi ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmes­kirikute algatusel ja osalusel 29. septembrist 2. oktoobrini 2022 ülemaailmselt. Osaleda soovijad saavad lähemat infot koguduse õpetajalt. Leerikursusele on oodatud kõik noored alates 15. eluaas­ tast. Registreerumine koguduse kantseleis algab 1. novembrist. Esimene leeritund on Püha­ päeval, 6. novembril. See algab kell 11.30 jumalateenistusega kirikus, millest võtavad osa nii leerilapsed kui nende vanemad ning jätkub pärast jumala­ teenistust esimese õppetunniga naisringi toas. Esimeses leeritunnis lepime kokku ka järgnevate leeritun­ dide toimumise ajad ja leerikur­ suse kava nii, et võimalikult kõik saavad igas tunnis osaleda.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 9. oktoobril kell 11.00 TÄNUPÜHA VIRTUAALSÕNUM. Pühapäeval, 16. oktoobril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMA­LA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Mäejutlus: Mis on Su sees?”. Muusika Peter Kaups. Pühapäeval, 23. oktoobril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Mäejutlus: Keda ma teenin ja kellele loodan?” Muusika Marika Wilbiks. ERITEADE: KOGUDUSE KOR­ RALINE KOOSOLEK toimub 13. oktoobril kell 7.00 õhtul kiriku alumises saalis. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 Pühapäeval, 9. oktoobril AGRI­ COLA KIRIKUS seoses pika nädalavahetusega JUMALATEE­N IS­ TUST EI TOIMU. Pühapäeval, 9. oktoobril kell 3 pl LÕIKUSTÄNUPÜHA JU­­MALA­ TEENISTUS EHATARES. Pühapäeval, 16. oktoobril kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 23. oktoobril kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

Lõikustänupüha Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. Ps 145:15 Igal inimesel on mingi suhe Jumalaga. Isegi kõige ägedamal võitleval ateistil. Aga tihti on see suhe pelk pragmatism. Meil tuleb Jumal meelde siis, kui ­vajame abi ning enda mõistus ja suutlikkus on otsas. Siis sünni­ vad palved. ,,Jumal, kui sa oled olemas...“, ,,Jumal, ma tõotan, et ma hakkan kirikus käima, kui sa....“ Üks mees parandas katust, kuid libastus ja hakkas ­ katust mööda alla libisema. Sekundi murdosa jooksul jõudis ta paluda: ,,Jumal, aita!“ Samal hetkel peatas teda katuses olnud nael, mille külge ta püksid kinni jäid. ,,Pole vahet, Jumal, ma sain juba ise hakkama!“ lõpetas mees kiiresti palve. Lõikustänupüha on üks maail­ ma vanimaid tähtpäevi. Läbi aegade on inimesed tundnud, et nende toimetulek ei ole lõplikult nende endi kätes ja Jumalale tuleb tänulik olla, kui meil on võimalik maitsta oma kätetöö vilja ja näha tulemust oma vaevadele. Täna oleme reaalsest talu­ elust – külvist ja lõikusest – võõrdunud. Nii peame oma las­ tele ja lastelastele õpetama, et

Avaldati kuninganna Elizabeth II surma põhjus Šotimaa riiklik arhiiv avaldas eelmisel neljapäeval tunnistuse, kus selgub kuninganna Elizabeth II surma põhjus, vahendas BBC-d Postimees. Surmatunnistuse väljavõtete kohaselt suri kuninganna Eliza­ beth II vanadusse. Seal öeldakse, et ta suri 96-aastaselt 8. septembril Šotimaal Balmorali lossis kohaliku aja järgi kell 15.10. Šotimaa riiklik arhiiv avaldas tunnistuse neljapäeval. Doku­ mendile kirjutas alla kuninganna tütar printsess Anne. Surma registreeris 16. septembril Šoti­ maa peasekretär Paul Lowe. Elizabeth II surmatunnistusel on ka tema isa kuningas George VI ja ema Elizabeth BowesLyoni nimi. (PM/EE)

Pühapäeval, 30. oktoobril kell 1.30 pl USUPUHASTUSPÜHA JU­MALATEENISTUS.

piim ei tulegi poest, vaid hoopis lehma seest ja ei ole eraldi ­piima-, keefiri- ja jogurtilehmasid. Tõelise maaeluga käime tutvumas muuseumides. Aga püüdes luua oma mõte­ tes pilti vanast taluelust, näen ma tööst praguliste kätega, sassis hallide juustega ja veidi väsinud kehaga peremeest, kes kutsub oma suure pere pärast rasket tööhooaega kokku. Ta paneb käed kokku, tõstab tänu­ pisarais silmad suitsust mustaks muutunud rehetoa lae poole ja õhkab väriseva häälega: ,,Jumal, Sa oled olnud meile hea! Meil on olnud hea saak. Hein on ­lakas, vili on aidas, kala ja liha on soolas. Me võime vastu ­minna külmale ja pikale talvele. Tänu, Jumal, Sulle selle eest!“ See peremees teab, mida tähendab, kui vili rikneb liigse vihma käes või kuivab põuas. Ta teadis, mida tähendab, kui ­ lõunalauale pole suurt midagi panna, sest lõikust pole olnud. Ta teadis, et kõik ei sõltu temast. Kaasaegne inimene on uhke iseenda saavutuste üle, kui meil on hea palgaga töö ning kirub valitsust, kui majandusel ei lähe nii hästi kui õigeks peame ja poest ei olegi kõike saada, mida tahaksime. Ega me päriselt ei mõista, miks Jeesus õpetas paluma: ,,Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!“ Teaksid ehk need, kes vangilaagris väikest leivatükki, mis päevanormiks anti, süüa ei raatsinud, vaid lutsisid seda, et seda maitset veidi kauem jätkuks. ­ Ilmselgelt ei mõelnud Jeesus siin musta eesti leiba. Nii võiks sõnastada Jeesuse palutu: ,,Jumal kanna minu eest hoolt!“

Ja see ei ole ühesuunaline palve. See on palve, et Jumal annaks meie ellu selle, mida tõeliselt vajame, aga teisalt on selles palves paluja otsus usaldada Jumalat, mõistes oma ­ sõltuvust Temast. Mooses ütleb iisraeli rahvale: ,,Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Issandat, oma Jumalat, hea maa pärast, mille ta sulle andis!“ (5Ms 8:10) Pastor ja kristlik autor Rick Warren on öelnud: Headel hetkedel kiida Jumalat. Raskustes otsi Jumalat. Vaiksetel hetkedel ülista Jumalat. Valusatel hetke­ del usalda Jumalat. Igal hetkel täna Jumalat. Tänulikkus selle eest, mis meie elus on, on eluterve alandlikkus. 20. saj. alguses külastas üks tudeng Beethoveni muuseumi Bonnis. Kui ta nägi helilooja klaverit, millel ta oli kompo­ neerinud oma suurimad teosed, palus tüdruk muusemi valvurilt, kas ta tohiks veidi sellel klaveril mängida. Pärast sobiva jootraha pakkumist oli valvur nõus. Kui tüdruk oli mänginud mõned taktid ,,Kuupaiste sonaadi“ algusest, pöördus ta valvuri poole ning küsis: ,,Tõenäoliselt kõik maailma suured pianistid tahavad siia tulles sellel klaveril mängida?“ Mees raputas pead ja ütles, et eelmisel nädalal külastas muuseumi Jan Pa­ derewski (kuulus Poola pianist) ja ta ütles, et ta ei ole väärt seda klaverit puudutama. Jumal, õpeta meid suhtuma kõigesse, mida sa meie ellu kinkinud oled, siira aukartuse ja tänulikkusega. TIMO LIGE Toronto Baptisti Koguduse pastor

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑    Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


20

EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022

Nr. 40

Tellige EESTI ELU! Toimetusel külas: Mari ja Peeter Järvelaid

Anne Remmel

Eesti Kunstnike Koondis Torontos

67. AASTANÄITUS 12.–23. oktoobrini 2022 Torontos,

Papermill galeriis, Todmorden Millsis, 67 Pottery Rd. Pidulik avamine: neljapäeval, 13. oktoobril kl 6–9 Kõneleb arhitekt ENERI TAUL, BA, OAA Muusika: The Topaz Duo – Kaili Maimets (flööt), Angela Schwarzkopf (harf) Näitus galeriis on avatud kolmapäevast pühapäevani kl 11 h – 4 pl. Virtuaalnäitus: https://www.estonianartiststoronto.com/

Teadaanne – tähtraamat 2023 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2023 Tähtraamat/Kalender. Palume teie abi, et kalender/tähtraamatus ilmuvad organisatsioonide/institutsioonide nimed, esindajad, nendega seonduvad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muudatustest/ parandustest „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 10. novembriks k.a. Informatsioon saatke aadressil 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel. 416-7334550. Kuulutused: Eesti Elu kontorisse või Ilme Lillevars, tel. 416-994-5748, epost: ilillevars@sympatico.ca

Neljapäeval külastasid Eesti Elu toimetust dr dr med sci Mari Järvelaid ja Tallinna Ülikooli õigusteaduse õppejõud ja Sihtasutus Tallinna Lauluväljak teadusjuht prof Peeter Järvelaid, kes saabusid otse hommikuse lennukiga St. John’sist Newfoundlandist, kus toimus CADDRA 2022 ADHD alane konverents, kus dr Järvelaid psühhiaatrina osales. ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder; eesti keeles aktiivus- ja tähelepanu­ häire, ATH) on teatavasti laialt levinud neuroloogilise arengu seisund, mida diagnoositakse tavaliselt lapseeas, kuid üha enam on hakatud sellest rääkima ka täiskasvanute puhul. See on just valdkond, millega dr Järvelaid igapäevaselt tegeleb, töötades Psühhiaatria ja Psüh­ hoteraapia Keskuse Sensus Tallinna keskuses. Lisaks konverentsil kuuldud huvitavatele ettekannetele ja peamiselt Põhja-Ameerika kol­ leegidega kohtumistele võeti dr Mari Järvelaid seal vastu CADDRA liikmeks. Viimasel kahel aastal on vastav kon­ verents toimunud virtuaalselt. Konverentsil oli osalejaid kõikidel tasanditel – arste, psühholooge, nõustajaid, pat­ siente jmt. Koos dr Järvelaidiga

Sündmuste kalender

Eesti Elu kontor on suletud Lõikustänupühal, esmas­päe­val, 10. oktoobril.

• Kolmap., 12. okt. – pühap., 23. okt EKKT 67. AASTA­ NÄITUS Todmorden Millsis (avat. K- P kl 11-16). Avamine 13. okt. kl 6-9 õ.

Suur tänu EEROle, kelle lahke toetus võimaldas tänase lehe tuua teieni ­värvitrükis.

• Laup., 15. okt. kl 10 h -1 pl ESTONIAN FRIENDS OF UKRAINE BAKE SALE Eesti Maja küljeuksel/fuajees. Tulu Ukraina abistamiseks.

Teade

• Pühap., 16. okt. kl 11 h

esindas Eestit tema kolleeg, kliiniline psühholoog Stella ­ Langer-Laur. Dr Järvelaid räägib, kuidas ADHD/ATH valdkonnas on viimasel ajal toimunud ülikiire areng nii teadlikkuse, seletuse kui ravivõimaluste osas. Aasta tagasi septembris korraldasid kolleegid tema sünnipäevakingiks Tallinnas konverentsi, mis kandis nime „Tublist tüdrukust läbipõlenud naiseks“ ja käsitles just täiskasvanueas naistel diagnoositud ATH-d. Huvi oli väga suur ning osale-

jaid virtuaalselt 500 ringis. Sealt läks lahti tõeline „buum“, kus üha rohkem inimesi soovis vastuvõtule tulla ning need teemad said laiaulatuslikku kõla­ pinda.

-1.30 pl Jane’s Walk (ingl.k.). VEMU korraldusel. Algab Tartu Col­lege’i juurest.

kooli Lasteaia virtuaalpro­ gramm (lastele snd 20162019), vt eestielu.ca

• Esmaspäeviti kl 7-9 õ TEAS Ööbik harjutused Tartu Col­ lege’is.

• Teisipäeviti T.E.S. Täien­ dus­ kooli 2022/23 õ-a tunnid virtuaalselt ja iga 4. kord kon­ taktõpe Läti keskuses 4 Credit Union Dr.

• Esmaspäevaõhtuti kuni 5. detsembrini T.E.S. Täiendus­

Dr Mari Järvelaid on edas­ pidi valmis andma Eesti Elule intervjuu oma huvitavast töö­ valdkonnast. Prof Peeter Järvelaid, kes on kauaaegne Eesti Elu autor, tegeleb praegu laulupidude ajaloo uurimisega, millest ta ka peatselt Eesti Elule kirjutada lubas.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.