2 minute read

Eesti juurtega Svante Pääbo sai Nobeli meditsiinipreemia

Sel nädalal teatati, et tänavuse Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvis Eesti-Rootsi juurtega geneetik Svante Pääbo, kes on paleogenoomika üks rajajatest. Nobeli komitee otsustas anda talle preemia väljasurnud inimlaste genoomide ja inimeste evolutsiooni uurimisel tehtud avastuste eest.

Pääbo tõestas oma kolleegidega esimest korda, et DNA-d ehk pärilikkusainet on võimalik eraldada isegi tuhandete aastate vanustest inimluudest. Aastal 1985 õnnestus tal saada DNA-d 2400 aasta vanusest Egiptuse muumiast.

Advertisement

Pääbo sai suure tähelepanu osaliseks aastal 2002, kui teatas, et on avastanud ,,kõnelemise geeni“ – geeni FOXP2, mis kõnehäiretega inimestel puudub või on kahjustunud.

Hiljem õnnestus Pääbo juhtimisel järjestada inimeste sõsarliigiks olevate ja praeguseks välja surnud neandertallaste täisgenoom. Ühtlasi leidis ta uue inimliigi – denisi inimese, kes elas ühel ajal nii neandertallaste kui ka nüüdisinimestega ja nendega segunes.

Viimasel ajal on uurinud Pääbo muu hulgas, kuidas eraldada iidset DNA-d setetest ja kuidas mõjutavad neandertallastele iseloomulikud geenivariandid aju arengut. See võiks aidata muu hulgas mõista, miks õnnestus püsima jääda just nüüdisinimestel ja neandertallased välja surid.

Aastal 2019 valiti Pääbo Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

Eesti teadlastest on otseselt Svante Pääbo käe all õppinud Tartu Ülikooli inimese geneetika professor Maris Laan.

Nobeli meditsiiniauhinna on pälvinud ka Svante Pääbo isa Sune Bergström. Pääbo ema oli eestlannast keemik Karin Pääbo.

Nobeli preemiat füsioloogia või meditsiini alal antakse välja alates 1901. aastast. Alates 2018. aastast on Nobeli preemia väärtus kümme miljonit Rootsi krooni (u 923 000 eurot). Lisaks rahalisele auhinnale saavad laureaadid Nobeli bareljeefiga kuldmedali ja diplomi.

(ERRNovaator/EE)

Foto: Duncan.Hull, CC BY-SA 4.0, Vikipeedia