Eesti Elu / Estonian Life No. 34 | August 26, 2022

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, August 26, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 34, 2022

Reedel, 26. augustil — Friday, August 26

www.eestielu.ca

Skaut-gaidlaager jälle hoos!

Pärast pikka ootamist (3 aas­ tat!) said gaidid ja skaudid jälle oma metsakodu nautida. Kotkajärve metsa alla kogu­nes 96 laagrilist nädalaks ajaks. Laagri nimi, ,,Edasi-Tagasi“ võttis endale mitu tähendust selle nädala jooksul. Esialgu liikusid skaudid-gaidid edasi ­ eluga pärast pandeemiat, tulles tagasi Kotkajärvele. Muidugi jalutati ka edasi-tagasi laagriplatsi ja köögi vahel, visati palli edasi-tagasi, ujuti sildade vahel edasi-tagasi, sauna leilitoa ja järve vahel liiguti edasi-tagasi. Laagril oli ka kahjuks ebaõnne, et noroviirus põhjustas ka toidu edasi-tagasi liikumist kehas. Aga kõige suurema tähendusega oli ,,Edasi-Tagasi“ nimel see, et mida kaugemale laagripäevad edasi liikusid, seda rohkem lapsi soovisid järgmisel aastal ­ laagrisse tagasi tulla. Nädala alguses tutvusid noo­ red laagri maa-alaga tutvumismatka ajal, õppides Kotkajärve ajaloost, saunakommetest, au­ sammastest Anton Õunapuu väljakul ning skautide, gaidide ja TESS-i (Toronto Eesti Skaudisõprade Selts) hoonetest Kotkajärvel. Järgmisel päeval pidid noored oma mälu kasutama, et Kotkajärve-teemalistele küsimustele vastata. Kas teie teate, näiteks, mis number on kirjutatud Rajatare välisseinale, millise laagri nimi on graveeritud kivile Anton Õunapuu väljakul või kes soetas Kotkajärve maa-ala skautidele-gaididele? Meeldejäävaid hetki oli ,,Edasi-Tagasi“ laagris hulganisti. Hundud ja hellakesed peavad kindlasti meeles 10-minutilist äikesetormi, mille vältel lõi välk elektriposti ja jättis Kotkajärve korraks ilma elektrita. Nädala alguse poole näitas Marcus Tamm laagrilistele, kuidas loodusega rohkem ühendu­ ses olla. ,,Earthing“ tähendab seda, et seisad paljajalu muru, kivi või sambla peal, kuulatad (Järgneb lk. 14)

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Toronto Peetri kirikus märgiti taasiseseisvumise ja Musta Lindi Päevi

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 31. ja Musta Lindi Päeva märkiv jumalateenistus toimus Toronto Peetri kirikus 21. augustil. Teenisid koguduse õpetaja praost Mart Salumäe, Toronto VanaAndrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas ja läti luterikoguduse õpetaja Dag Demandis. Pühakirja luges Kairi Taul Hemingway, kes Eestlaste Kesknõukogu Kanadas nimel süütas ka mälestus­ küünlad. Orelil mängis Erik Kreem. Tekst ja foto Peeter Põldre (rohkem pilte Eesti Elu veebil eestielu.ca)

Ukraina iseseisvuspäeva tähistati nii Ottawas kui Torontos Kolmapäeval, 24. augustil kogunes mitusada inimest Kanada pealinnas Ottawas parlamendimäele, et tervitada Ukrainat 31. iseseisvuspäeva puhul. Üritus oli korraldatud Ukrai­ na-Kanada Kongressi kohaliku Ottawa osakonna poolt. Tsere­ mooniameister oli Cassian Soltykevych, Ukraina-Kanada Kongressi esindajana. Kanada parlamendi pea­ hoone oli õhtutuledes Ukraina rahvus­ värvides (samal õhtul värvus sinikollaseks ka To­ rontos CN torn) ja Ukraina riigi­ lippude kõrval olid solidaarselt Kanada, Eesti, Läti,

Leedu ja Poola ­rii­gilipud. Kõnedega esinesid teiste hulgas ka Läti Vabariigi suursaadik Kaspars Ozolins ja Poola suursaadik Witold Dzielski. Kohal viibis ka Andris Kesteris, kauaaegne Läti keskorganisatsiooni esimees ning Eestlaste Kesknõukogu Kanadas liige Paul Läänemets. Ukraina on juba kuus kuud võitlemas kangelaslikult oma riigi iseseisvuse ja vabaduse eest. Ukraina jääb tugevana ja vaprana kestma igavesti. Järgmisel aastal tähis­ tab Ukraina oma 32. iseseisvuspäeva. Slava Ukraini – Herojam Slava! (Järgneb lk. 3)

Foto: ©Ülle Baum


2

EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022

Nr. 34

35 aastat esimesest Hirvepargi miitingust

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Põuane suvi Apokalüpsis pole veel kohal, kuigi paljudes maailma nurkades kannatavad inimesed nälga. Kuulsaid nelja ratsanikku on mai­ ninud paljud murelikud. Ilmutusraamatu kuuendas peatükis, pärast seda kunstis, ja kirjanduses esinevad esimeseks katk, siis sõda, siis nälg. Viimane ratsanik kujutabki surma. Katk on ratsutanud Hiinast igasse maailma nurka. Sõja vallandas megalomaan Moskvast. Rekordilise kuuma suve, veevaesuse tõttu on paljudes kohtades ikaldunud viljapõllud, kartulisaak ähvardab kasin olevat. Ning mis on laual olulisemat kui leib ja kartul – praegu poes hingehinnaga. Katk, pandeemia, oli esimene inflatsiooni tekitav tegur. Piiride sulgemine rahvusvahelisele kaubandusele mängis kahtlemata suurt rolli. Ent kuue kuu eest alanud jõhker invasioon Ukrainasse, süütuid on tuhandetes surnud, miljonid on pagenud mujale, pole lubanud Euroopa viljasalvest saaki välja saata. Nisu on alles hiljuti laevadega merele jõudnud, sihtkoht Aafrika, kus möllab nälg. Uskumatu oli hiljuti teade, et tervenisti kolmveerand Liibanoni elanikkonnast peab vähese toiduga toime tulema, olles nende tegurite tõttu alla vaesusepiiri. Vahemere rannikul asuv riik oli oma pika ajaloo vältel ka üks esimesi kohti, kus ristiusk kanda kinnitas. Võiks arvata, et kuigi moslemid on praegu arvulises ülekaalus, ollakse seal Jumalasõnaga tuttav. Kuid nüüdseks on põud jõudnud mujalegi. Kanadas kurdetakse ülikuumade ilmade tõttu preeria-provintsides. Euroopas on mitmes riigis olnud rekordiliselt palavad kuud. Ja vihma ei tule. Jõgede ja järvede pinnatasemed langevad, veeta ei saa ju tera­ vilja kasvatada ega inimene ära elada. Tulemuseks igal pool hinnatõusud. Itaalia on heaks näiteks. Riigi pikima jõe Po veetase pole nii madal olnud 70 aastat. Veetase muidugi mõjutab hüdroenergia tootmist, see omakorda elektrihinda. Mis eriti Eestis on tänavu olnud valusaks küsimuseks ning olnud suuresti Euroopa kõrgema inflatsiooni taga. Kestvalt ebasoodne ilmastik pole inimkonnale mingi uudis. Seda on ajapikku kogetud nii põua kui veeuputustega. Looduse vastu ei saa keegi võidelda. Eestis olid nii mitmedki tänavu rohkem kartuleid istutanud, kartes talvel nälga. Kuna hoovihmad mõnda põldu toidavad, mõni kilomeeter eemal aga taimed närtsivad, ei ole lihtne üldistavat pilti esitada. Selge on aga see, et iidne metafoor, õieti väga sobivalt, peab paika tänavu. Surm on ju paratamatus, igavest elu maa peal ei anta kellelegi. Aga praegused mured ja proovilepanekud vajavad Hiiobi kannatust, et näha tulevikus helgust ja saagirikkust. TÕNU NAELAPEA

23. augustil meenutati Tal­ linnas Hirvepargis 35 aasta möödumist esimesest Hirve­ pargi miitingust. See oli esi­ mene Eesti rahva omaalgatus­ lik poliitiline meeleavaldus okupeeritud Eestis. Lagle Parek ütles Hirvepargi miitingul, et kõige olulisem on anda noortele hea haridus, sest haritud inimene saab hakkama ka keerulisel ajal. Parek on üks Molotovi-Rib­ bentropi pakti avalikustamise Eesti grupi liikmetest, kes kutsusid kokku Hirvepargi esimese meeleavalduse 1987. aastal. Hir­­ve­p argi meeleavaldused muu­ tusid traditsiooniks, val­ mistades ette Eesti Vabariigi taas­ tamist õigusliku järjepidevuse alusel. Tunne Kelam, kes on kõnelenud Hirvepargi miitingutel alates 1988. aastast ütles, et Hirvepargi miitingud peaksid jätkuma. ,,Hirvepark tähistab Eesti sõltumatute kodanikeühenduste algust. See pole lihtsalt üksik sündmus, mida mäletada. Vaid see vaim läks edasi. Lagle Parek alustas ju siinsamas kohe praktilise tööga koguda allkirju kommunismiohvrite memoriaali püstitamiseks. 35 aastat tagasi. Ja inimesed andsid allkirju,“ ütles Kelam ERRile. 23. augustil 1987. aastal toimunud okupeeritud Eesti esimese avaliku poliitilise meeleavalduse algatasid Lagle Parek, Heiki Ahonen, Tiit Madisson, Eve Pärnaste ja Erik Udam. Hirvepargi miitingust osavõtnud nõudsid tõe avaldamist Molotov-Ribbentropi 23. augusti 1939 sõlmitud lepingu salaprotokollide kohta, mille alusel jagati Euroopa mõju­ sfäärideks. Hirvepargi sündmu­ sed lammutasid hirmuõhkkonda ja sillutasid teed Eesti iseseisvuse taastamisele. (ERR/EE)

USA toetab Ukrainat kolme miljardi dollari suuruse abipaketiga USA president Joe Biden kuu­ lutas sel nädalal välja uue kolme miljardi dollari suu­ ruse sõjalise abipaketi Ukrai­ nale. ,,Tunnen uhkust kuulutada välja praeguse seisuga suurim julgeolekualane osamakse: umbes 2,98 miljardit dollarit relvi ja varustust, mis antakse läbi Ukraina Julgeolekuabi Initsiatiivi (Ukraine Security Assistance Initiative),“ ütles Biden avalduses. Osa summast läheb Ukraina sõdurite väljaõppeks, et tagada nende võitlusvõime pikkadeks aastateks. Märgitakse, et see sõjalise abi pakett erineb eelmistest. Uue rahastuse eesmärk on suu­ resti aidata Ukrainal tugevdada oma kaitsevõimet keskmises ja pikas perspektiivis. Samas on varasemad paketid keskendunud Ukraina pakilisematele vajadustele relvade ja laskemoona järele. (PM/EE)

Foto: Jürgen Randma / riigikantselei

Ekspeaministrid kohtusid Toompeal Peaminister Kaja Kallase kut­ sel kogunesid eelmisel nädalal Stenbocki majja endised valit­ susjuhid, kes ütlesid, et üheks olulisemaks küsimuseks, mis tuleks praegusel valitsusel lahendada, on see, kuidas lan­ getada elektri hinda. Aastatel 2005–2014 pea­ minist­­riks olnud Andrus Ansip ütles, et lahendus on investeeringutes, sest elektri tootmise võimsusest on nappus käes. Ansipi sõnul võiks investeerida tuule- ja päikeseenergiasse ning samuti tuumajaama ehitusse. ,,Baasvõimsust igal pool Euroopas – mitte küll päris igal pool, aga paljudes riikides, nagu Prantsusmaal – üritatakse katta tuumaenergiaga. Praegu olukord on hoopis muud kui siis, kui mina peaminister olin – nüüd on olemas juba väikesi reaktoreid, mis Eesti pisikesele turule ära mahuvad. Ja julgustaks küll mõtlema investeerin­ gutele tuumaenergiasse,“ vahendas Ansipi öeldut ERR. Juhan Partsi (peaminister 2003–2005) sõnul tuleks kõigepealt hinnata kõiki tuumajaama rajamisega seotud riske. Ajal, kui Parts oli majandusminister,

analüüsiti Eesti tuumajaama rajamise võimalusi. Märtsis 2011 Fukušima tuumajaamas toimu­ nud avarii tõttu jäi Eestisse tuuma­elektrijaama rajamise idee soiku, meenutas Parts. Parts märkis, et kõiki riske, ka neid, mis on seotud investeeringutega, tuleks tõsiselt kaaluda. Partsi sõnul võiks põlev­ kivielektrijaamu juurde ehitada. Tiit Vähi (peaminister 1992, 1995–1997) ütles, et valitsusel on rohkem informatsiooni, kuidas kõrge elektri hinnaga toime võiks tulla. Vähi ei andnud praegusele valitsusele soovitusi. Igal aastal kogunevad endi­ sed peaministrid vahetult enne Eesti taasiseseisvumise aasta­ päeva Stenbocki majja, et meenutada peaministriks oldud aega ja rääkida poliitikast. Kõik endised peaministrid pole siiani veel kordagi kokku saanud. Sel korral ei osalenud Mart Laar ja Jüri Ratas. Eelmistest valitsusjuhtidest tulid kohale Edgar Savisaar, Andres Tarand, Tiit Vähi, Mart Siimann, Siim Kallas, Juhan Parts, Andrus Ansip ja Taavi Rõivas. (ERR/EE)

Kanada hakkab Euroopasse vesinikutankereid saatma

Reitingud: sotside toetus kasvab

Kanada ja Saksamaa allkir­ jastasid sel nädalal rohelise vesiniku leppe, mille kohaselt hakkab Kanada saatma tan­ keritega Euroopasse oma tuuleparkide energiaga toode­ tud vesinikku. Saksa-Kanada vesinikulepe avab võimalused transatlantilise tarneahela loomiseks olukorras, kus Euroopa püüab vähendada sõltuvust Vene energiast. Moskva on vastuseks lääneriikide sanktsioonidele kärpinud energiaeksporti Euroopa riiki­ desse, sundides neid alternatiive otsima. Kanadas visiidil viibi­ nud Saksamaa liidukantsler Olaf Scholzi sõnul tuleb arutada lühiajalisi kitsendusi ja LNG-d, aga pikas plaanis on tegelik potentsiaal rohelises vesinikus tuu­ listest ja hõreda asustusega Atlandi provintsidest. Kanada on võtnud sihiks saada suureks vesiniku ja sellega seotud roheliste tehnoloogiate tootjaks ja eksportijaks, mis vahetaksid välja fossiilkütused. Saksamaa on tema esimene klient. Trudeau ja Scholz tõid ühisdeklaratsioonis välja plaani

Hiljutisest ERR-i tellitud Kantar Emori uuringust sel­ gub, et augustis oli endiselt suurima toetusega Reformi­ erakond, mida toetas 31% valimisõiguslikest kodanikest. Juulis oli peaministripartei toetus 30 ja juunis 32% ehk toetus sisuliselt viimastel kuu­ del muutunud pole. Teisel kohal oli EKRE 18% ja kolmandal kohal Kesk­ erakond 16%-se toetusega. Eesti 200 toetas 13 protsenti küsitletuist. Viiendaks tõusis Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), mida toetas 11% küsitletuist. Isamaad toetas augustis seit­ se protsenti. Rohelisi toetas kaks protsenti ja Tulevikuerakonda üks prot­ sent. Kolme koalitsioonipartei kogutoetus oli 49% ja kahel opo­ sitsiooniparteil 34%. (ERR/EE)

anda hoogu vesinikumajandu­ sele ja luua transatlantiline vesiniku tarneahel. Kava kohaselt peaksid esimesed Kanada vesinikutarned jõudma Saksamaale 2025. aastal. (PM/EE)


Nr. 34

Ukraina iseseisvuspäeva…

EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022

(Algus lk. 1)

3

Riias lammutatakse hiiglaslikku punamonumenti Riias asuti selle nädala algu­ ses lammutama hiiglaslikku punamonumenti Läti pealinna Võidu pargis. Neljapäeval õnnestus Riia Võidu samba lammutajatel langetada viimane maapealne osa suurest punamälestusmärgist – 80 meetri kõrgune obelisk.

Eesti, Läti, Leedu esindajad oma rahvuslippudega Ukraina Iseseisvuspäeval Ottawa parlamendi juures. Foto: ©Ülle Baum

Riia linnavalitsuse teatel on kompleksi mahavõtmine kulge­ nud kavandatust kiiremini. Sam­ ba eemaldamiseks lõhke­ ainet ei kasutatud – betoon­ tõkete eemaldamise järel kukkus see ise ümber. Julgeolekukaalutlustel pole tehnilisi üksikasju avaldatud. Politsei kedagi lähedale ei lubanud, liiklus oli suletud. Väga palju uudistajaid ümberkaudseil tänavail polnud, kuid televisi­ oon ja portaalid kandsid selle sündmuse otse üle. President Egils Levitsi sõnul on tegu Läti jaoks väga olulise päevaga, sest okupatsiooni­ võimu sümbol on pealinnast kadunud. Riias asunud suur monumentaalkompleks oli ehitatud 1980. aastate keskel. Seda rajati kuus aastat. Kompleksi maapealne osa tuleb maha võtta 15. novembriks. Kõik, mis jääb maa alla, peab olema ära viidud ja heakorratööd tehtud järgmise aasta 30. juuniks. Riia jaoks on see väga võimas kompleks, suurim Lätis, mis paikneb kolmel hektaril. Seal asub 80 meetri kõrgune obelisk, palju skulptuure, keld­ rid ja suur bassein, mis mahutab 50 000 kuupmeetrit vett. (ERR/EE)

Kanada tagastab viis Nord Streami turbiini Saksamaale Kanada valitsus teatas sel nädalal, et riik tagastab Saksa­maale viis Nord Stream 1 gaasijuhtme kompressori­ jaama turbiini, mis olid Montrealis remondis. Torontos tähistasid ukrainlased ja Ukraina sõbrad sõjas oleva Ukraina 31. iseseisvuse aastapäeva Centennial Pargis laupäeval, 20. augustil. Sõnavõttusid oli rohkesti, kaasa arvatud riigi, provintsi ja linnapeade poolt. Mõlemad – Toronto linnapea John Tory ja Mississauga linnapea Bonnie Crombie – tervitasid ja andsid allkirja maailma linnapeade palvekirjale sõja lõpetami­ seks. Sõnavõtjate hulgas oli ka Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu Kanadas esimees Marcus Kolga. Oli ka tore kuulda ukrainlaste laule ja näha nende rahva­ tantse. Suurima aplausi teenis noor laulja, kes esitas julgelt Leonard Coheni Halleluujat. Kohapeal ringi kõndides ja jutule sattudes tikkiva prouaga – Olga Grebenyuk (pildil) – poeomaniku Valentyna vanaema, kes veel sügisel Ukrainas nende rahvariide-särke ,,vyshyvankasid“ tikkis, palus kindlasti eestlastele edasi öelda suure ja südamliku tänu. Tema sõnul on Eesti ja eestlaste tugi Ukrainale ja ukrainlastele olnud hindamatu. Ta nimetas, et eestlased saavad teiste riikide kõrval palju paremini aru, mis käimas on ja arvas, et eestlased on kui oma pere. Slava Ukraini! Pildid PEETER PÕLDRE ja ENE TIMMUSK (rohkem pilte eestielu.ca)

Ottawa tegi juulis erandi Venemaa nafta- ja gaasitööstuse sanktsioonidele. See võimaldas Kanadal tagastada Saksamaale gaasijuhtme esimese turbiini. Saksamaa pidi siis selle turbiini saatma Venemaa gaasifirmale Gazprom. Gazprom aga keeldus turbiini vastu võtmast. Siiski kinnitas Kanada pea­ minister Justin Trudeau, et kõik viis ülejäänud turbiini saadetakse tagasi Saksamaale, vahendas Politico. Alates 31. augustist plaanib Gazprom peatada kolmeks päevaks Nord Streami gaasivood. Siis hakkavad remonditööd Venemaal Portovaja kompressorijaamas. Gazprom väitel pole ükski Portovaja kompressorijaama turbiin praegu Kanadas remondis. (ERR/EE)

Sõjahaudade komisjon on otsustanud 22 haua ümbermatmise

Saksamaa kavatseb lükata tuumajaamade sulgemist edasi

Saksamaa ametnikud ütlesid, Sõjahaudade komisjon on et Berliin kavatseb tuuma­ sulgemise otsustanud 22 sõjahaua üm­ ­ elektrijaamade edasi lükata. Riiki ähvardab bermatmise, nendest viis on suur energiakriis, kuna Vene­ sõjamuuseum juba lahti kae­ maa vähendab gaasivooge vanud. Kõigi ebasobivas asu­ kohas paiknevate sõjahaudade Euroopasse. ümbermatmine võtab veel Tuumajaamade sulgemise aastaid. edasilükkamine oleks märkimisSõjahaudasid on Eestis ligi väärne samm, kuna Saksamaal 130. Nende sobivust praegu- valitseb juba sajandi algusest sesse asukohta hindab kaitse­ poliitiline konsensus, et riik ministeeriumi sõjahaudade ko­ loobub järk-järgult tuumaenermisjon. Hauad matab ümber sõ- giast. Saksa valitsus peab veel jamuuseum. otsuse ametlikult vastu võtma ja ,,Ebasobivas asukohas ole- see nõuab tõenäoliselt ka parlavateks haudadeks loetakse ees­ mendi heakskiitu, vahendas The kätt need hauad, mis on parki­ Wall Street Journal. des, haljasaladel, linnavälja­ Kolm tuumajaama annavad kutel, tiheasustusega aladel. praegu kokku umbes kuus prot­ Need kohad, kus inimesed senti Saksamaa elektritoodanliigu­vad ja kus ei ole mõistlik, gust. Saksamaa laiendab üha et väljaspool kalmistuid on rohkem ka söeenergia kasutamaetud inimsäilmed,“ selgitas mist, kuna Venemaa kärbib ERR-ile Eesti Sõjamuuseumi ­gaasitarneid. direktor Hellar Lill. Tuumajaamade sulgemise Viis hauda on sõjamuuseum edasilükkamine on Saksamaal juba lahti kaevanud. Otepääl poliitiliselt tundlik teema. näiteks säilmeid ei leitudki, Tuumaenergiast loobumise algaNõos on säilmed üles kaevatud tasid sotsiaaldemokraadid ja roja ootavad ümbermatmist Nõo helised. Roheliste partei liidrid kalmistule septembris. on juba nõustunud tuumaenerKaevamistööde ootel on gia kasutamise pikendamisega. praegu 17 sõjahauda, järjekorras ,,Reaktorite eluiga võib olevatest haudadest suurim asub mõne kuu võrra pikendada, kui Tartus Raadil. ,,Riigikantselei juures tegut- piirkonda ähvardab elektripuuseva töörühma ülesandeks ongi duse oht,“ ütles Baieri liidumaa ennetavalt need hauatähised ära roheliste liider Ludwig Hart­ asendada neutraalsetega,“ rõ­ mann. (ERR/EE) hutas riigikantselei strateeglise kommunikatsiooni nõunik Priit Talv. Selleks loob monumendiüksiknumbrid on müügil komisjon neutraalse hauatähise kavandi augusti lõpuks. Torontos: Seni on komisjon kaardista•  Toronto Eesti Maja kontoris nud 200 okupatsioonivõimu (958 Broadview Ave) sümbolitega mälestusmärki, •  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti nendest enamik on seotud haujuures) 795 Eglinton Ave. E. dadega. (ERR/EE)


4

EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022

Nr. 34

Nädala portree

Krislin Kämärä – ajaloolane, kes kavandab näitusi ja võistleb triatlonil Krislin Kämärä on VEMU uue püsinäituse kuraator. Interv­ juus räägib ta oma tööst ja hobidest. Võib kindel olla, et tulevikus võite Krislinit Toron­ tos päris tihti kohata. Räägi paari sõnaga iseen­ dast. Kus sündisid, kus õppi­ sid ja kuidas sattusid muuseu­ mide ja näituste juurde? Olen sündinud Tallinnas ja see on mu kodulinn ka tänasel päeval. Ülikooli-õpingud viisid armsasse Tartusse, kus elasin viis aastat. Õppisin ajalugu ja lõpetasin magistrikraadiga aja­ loo- ja ühiskonnaõpetuse erialal. Pärast ülikooli lõpetamist töötasin lühikest aega koolis asendusõpetajana ja siis avanes võimalus liituda ekspositisooni tiimiga, kes arendas Lennusa­ damat, Eesti meremuuseumi uut filiaali. Alustasin kuraatorite assistendina ja minu töö pidi ­ kestma seitse kuud, kuni Len­ nusadama avamiseni, aga sellest sai pea kümme aastat panustamist meremuuseumi erinevatesse projektidesse ja arengu­ tesse. Olen äärmiselt tänulik, et esi­ meseks tööks muuseumis sain olla nii ainulaadse ja erilise projekti juures: luua ainulaadset ja erakordset uut Eesti muuseumi. Töötamine koos ekspertide, arhitektide ja disaineritega näitas, kui mitmekülgne ja huvitav on näituste ja muuseumide maailm. Just see loominguline ­ osa ja ajaloo, teadmiste vahendamise roll on see, kus tundsin ära, et see on minu teema. Oled kureerinud ja koosta­

nud mitmeid väga ägedaid näitusi. Milles Sinu töö tegeli­ kult seisneb? Mida kuraator teeb? Tänapäeva muuseumide ja näituse projektid on nii mitmekülgsed ja erinevad ning minu roll vastavalt projektidele on olnud erinev. Kõige enam on ­ minu nime taga olnud, jah, tiitel kuraator. Võib öelda, et see, milline üks näitus lõpuks on, kui see avatakse, on kõige esmalt idee ja nägemusena ­ ­kuraatori peas. Kuraatori roll on tajuda tervikut, teha valikuid ja rõhuasetusi, mis näitusel ka­ jasta­ takse, välja pannakse. Enne­kõike on see suur tiimitöö, mida näituse loomeprotsess ­endas peidab. Missugused on olnud Sinu kõige huvitavamad projektid? Armastan selle töö juures seda, et iga projekt on uni­ kaalne. Protsess ja teekond ­näituse valmimiseni on mitmekülgne, väljakutsuv, loomingu­ line ja palju peab mõtlema, kuidas saab, mitte seda, kuidas ei saa. Kuigi kõik näituseprojektid on väga südamelähedased, siis kahe püsiekspositsiooni arenduse juures (Lennusadam ja Paks Margareeta) on kindlasti erilisemad olnud Lennusadama esimene näitus „Allveefantaa­ siad“, mis sai tõuke sellest, et Nukuteater tegi Lennusadamas etenduse „20 000 ljööd vee all“, esimene rahvusvaheline näitus „Titanic. Lugu. Leiud. Legen­ did“ ja neli näitust, mida olen teinud vee alla – ehk näitused Lennusadama akvaariumis.

EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK

Janek Õiglane täitis eestlaste lootused! Tahtmine öeldakse olevat taevariik, aga reaalsus on see, et kui väikese riigi atleet saab suurvõistlusel medali, siis on pöidla­ hoidjail põhjust rahul olla. Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel (EM) Mün­ che­ nis täitis eestlaste lootused auringil oma kallist sinimustvalget näha kümnevõistleja Janek Õiglane, kes sai 8346 punktiga pronksmedali. Oregoni MMil võistluse katkestanud ning nüüd tuhast tõusnud 28-aastasele Vändrast pärit Õiglasele oli see esimene suurte tiitlivõistluste (OM, MM, EM) medal. Ülitubli oli ka Münchenis viiendana lõpetanud Maicel Uibo. Eestlasi võistles Müncheni kergejõustikuareenil tosin. Õig­ lase ja Uibo kõrval tegid väga tugeva etteaste maratoonarid Tiidrek Nurme, Kaur Kivistik ja Roman Fosti. Parim oli ajaga 2:12.46 üheteistkümnenda koha saanud Nurme, aga

Kivistik jooksis maratoni ajaga 2.18 ja Fosti ajaga 2:19 ning meeskondlikult sai Eesti paljude Aafrika päritoluga mehitatud suurte jooksuriikide seas kõrge kuuenda koha. Umbes pooled Eesti seekordsetest koondislastest tähti tae­ vast alla ei toonud, aga ühest nende seast tuleb siiski eraldi kirjutada. Vaid 17-aastane Ees­ tiski laiemale spordipublikule tundmatu Tartu koolitüdruk Karmen Bruus jahmatas Oregoni MMil 1.96 ületamise (temaealiste maailma tipptule­ muse kordamine) ja seitsmenda kohaga. Käis vahepeal korraks kodus, lendas Kolumbiasse, kus tuli 1.95ga kuni 20-aastaste maailmameistriks. Käis jälle ­kodus kotti ümber pakkimas ja sõitis Münchenisse EMile. Seal enam lõppvõistlusele ei jõudnud, selgus, et ka tema pole üliini­ mene. Aga Eesti spordipublikul on tema näol uus lemmik. Alati positiivne, naeratav… ja ei tea keegi, kus on Karmen Bruusi

Foto: Martin Lazarev

Oled seotud ka Toronto VEMU näituse kavandamise­ ga. Kas räägiksid sellest paari sõnaga? Mina jõudsin VEMU tege­ miste juurde läbi agentuuri Velvet (kes töötas välja VEMU rebrändingu ja disainib püsinäitust). Velvetiga olen Eestis erinevaid näituse projekte koos teinud. Nemad teadsid, et olen olnud Lennusadama näituse „1944 – Suur põgenemine“ kuraator ja viisid mind kokku Piret Noorhaniga. Oleme sel kevadel kaardistanud ja teinud tööd VEMU tulevase püsinäituse sisupunktide ja teemadega ning nüüd sügisel algab in­ tensiivsem töö, näituseruumi ideede ja kontseptsiooni välja­ töötamisega. VEMU püsinäituse ette­ valmis­ tus, uue hoone ehitus ja näituse teostus on väga mitme­ aastaline projekt. Aga esimene oluline verstapost, millega töötame, on tähtaeg märts 2023, kui peab olema valmis püsinäituse eskiisiprojekt ja kontseptsioon. Millised on Sinu muljed Torontost? Esmamuljed Torontost – kodune, euroopalik, siin on palju

eestlasi ja Eesti juurtega ini­ mesi. Selle aasta kevadel olin nädala jagu Torontos, see oli minu esimene kord olla ka Kanadas. Juba seetõttu on see minu jaoks eriline ja jääb teisiti mälestustesse. Tulin New Yorgist ja olin enne olnud Ameerikas poolteist kuud, seetõttu oli Toronto esmamulje, et see on palju euroopalikuma olemuse ja õhkkonnaga. Isikli­ kus plaanis oli minu jaoks kõige olulisem, et nägin oma sugulasi ja teisi toredaid Eesti inimesi. Kuna olin juba tasapisi VEMU uue püsinäituse teemadega seotud, oli kogu Tartu College’is ringi käimine ja päriselus Piret Noorhaniga kohtumine minu jaoks väga eriline. Sul on tore hobi – triatlon. Kuidas Sa selle juurde jõud­ sid? Mina jõudsin triatloni juurde läbi sõprade, kes on ise palju võistelnud ja võistlusi korraldanud. Olen saanud vabatahtlikuna sündmustel kaasa lüüa. Head emotsioonid, äge melu ja tublid sportlased on see, mis innustab. Nii jõudsin oma esi­ meste rahvatriatlonideni. Arva­ sin ka pikalt, et Ironmani võist-

võimete lagi. Loodame, et teisel pool kahte meetrit. Viimased kaks nädalat käis Euroopa meistrivõistluste virrvarr. Miskipärast otsustati enam kui kümnekonna spordiala kontinendi esivõistlused korraldada korraga Münchenis, mis polnud nende ridade kirjutaja arvates kuigi tark mõte. Paljud alad jäid meediakajastuselt teiste varju, osast ei kostnud pressis piiksugi. Õnneks sõudmise EMi uudised, läbi aastate Eesti lipulaevaks olnud neljapaadi tubli viies koht ikka kodupublikuni jõudis. Ujumise EM peeti Rooma lahtises basseinis, paraku oli seal eestlastest ainus finalist Kregor Zirk, kes sai oma põhialal 200 m liblikujumises ­ kuuenda koha. Teised eestlased, ka Toronto neiu Aleksa Gold, seekord kõrgeid kohti ei saanud.

tagasi Toyotal ja veel varem M-Spordi Fordil sõites. Küll ­laguneb Otil ja ta kaardilugejal Martin Järveojal Hyundai ära, küll on neil endil selle auto tunnetus kehv ja nad keeravad ­ masina kraavi… Aga nüüd on Tänakul mitu õnnestumist jär­ jest olnud. Kõigepealt võitsid nad endilegi üllatuseks Soome MM-ralli. Hakkasid algusest peale nii-öelda hullu panema ehk üle oma mugavustsooni riskima ja juh­ tisid Jyväskyläs algusest lõpuni. Siis järgnes Belgia Ieperi MMetapp. Tänak sõitis stabiilselt, kõvad konkurendid Kalle Rovanperä ja Thierry Neuville tegid avariisid ja nii said Tänak ning Järveoja jälle poodiumil šampust pritsida. MM-sarja juhib endiselt Rovanperä, kel koos juba 203 punkti, aga teiseks tõusnud Tänakul on kirjas 132 silma ja kuna ees on veel neli MMetappi, siis on jagada koguni 120 punkti. Vähemalt teoreetiliselt on kõik võimalik.

Ott Tänak ja Hyundai hakkavad sõbraks saama 2019. aasta autoralli maail­ mameistrilt Ott Tänakult, alati rallide ühelt kiiremalt mehelt, oodatakse ikka vaid võite. Paraku pole neid Hyundai roolis nii tublilt tulnud kui kaks aastat

Pallimängijad valmistuvad Euroopa finaalturniirideks Jutt käib Eesti meeste võrk-

lused ei ole minu jaoks, et seda teevad ikka ülisportlikud har­ rastajad. Aga ühel hetkel tuli äratundmine, et ma tahan seda kõike proovida. Milline näeb välja ühe triat­lonisti treeninguplaan? Mitu tundi päevas trenni teed? Laias laastus on treeninguperiood oktoobrist-septembrini. Mina aga liitusin treeningugrupiga veebruarikuus. Talvisel perioodil oli trenne 4-5 korda nädalas. Rohkem on basseinis ujumist, üldkehalist ettevalmis­ tust, siserattasõitu ja pikemad matkad. Kevadel ja suvel koormused ja mahud kasvavad. Trenne on 5-6 korda nädalas ja sõltuvalt treeningunädala üles­ ehitusest nädalas kokku 6-9 või 8-12 tundi trenne. Millised on Sinu kõige suuremad saavutused triatlo­ nis? Senine tähtsaim võistlus ja suurim eneseületus oli sel suvel Tallinnas toimunud Iron­man 70.3 (1,9 km ujumist, 90 km rattasõitu ja 21,1 km jooks­ mist). Minu jaoks kõige ägedam saavutus selle juures oli kogu protsess tervikuna: palju õues treenimist, tervena stardis ja finišis, selle kõige juures olla õnnelik ja mõista, et see kõik võib olla inimlik pingutus. Millega Sa veel vabal ajal tegeled? Mulle väga meeldib käia ­teatris, see on minu jaoks alati inspireeriv ja teeb hingele pai. Mulle meeldib kuulata jazzi, ­eriti liveis. Vabadel hetkedel võib mind leida kindlasti erinevatelt näitustelt ja muuseumi­ dest. Kuigi see on palju seotud minu tööga, teeksin seda ka siis, kui see ei oleks osa tööst. Armastan tennist mängida, ­jooga ja meditatsiooni maailma sukelduda ja olla looduses. Krislin Kämäraga vestles LEA KREININ

ja korvpalli rahvusmeeskondadest. Aga alustaks hoopis jalg­pallist, kus ka veidi ajalugu tehti. Nimelt lõppes Eesti meist­ ri Tallinna Levadia euroteekond haledalt pisikese Malta meistri Hiberiansi vastu, aga KeskEesti väikelinna Paide linnameeskond pistis eurosarjas „kotti“ nii kunagi kuulsa Tbilisi Dünamo kui samasuguse aja­ looga Jerevani Ararati. Mõle­ maga mängiti nii kodus kui võõrsil viiki ja mõlemad võideti mängujärgses penaltiseerias. Tbilisi treener lasti kohe lahti, kuuldavasti oli sellise häbi järel minek ka Jerevani juhendajal. Paide alistus alles Belgia Brüs­ seli superklubile Anderlecht kahe mängu väravatega 0:5, ent ajalugu oli tehtud ja üle miljoni euro teenitud. Nüüd võrk- ja korvpallist. Võrkpallurid kaotasid kõik kontrollmängud Soomele ja Tür­gile, ent teenisid seejärel EM-lõpp­ võistluse piletid. Tõsi, raske see polnud, sest kuigi Belgiale kaotati eelturniiril 2:3 ja 0:3, võideti kaks korda Fääri saarte amatööre ning sellest piisas. ­ Nüüd enam nalja pole, EMil (Järgneb lk. 7)


Nr. 34

EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

EV President Alar Karise kõne Eesti taasiseseisvuspäeval (lüh.) 20. augustil 2022 Head inimesed. 20. augustil 31 aastat tagasi taastas Eesti iseseisvuse. See oli meie kõigi otsus. Nii lõppes laulev revolutsioon, mis süttis okupatsiooni kiuste püsinud rahva vabadusemõttest. Ja julgemate puhul vabaduse teost. Lõpuks said ühes saalis kokku kõik meie vabaduse taastamise liikumised. Iga siis elanud inimene mäletab seda omal moel. Minul on augustiputši ajast meeles ärevus, kui vaatasime Tartu Tammelinnas, kuidas Pihkvast pärit soomukite rivi Tallinna poole lõgistas. Peres oli juba kolm last, kõige noorem alles neljakuune. Ikka mõtlesin, mis meist saab. Mõtlesin perele ja muidugi ka Eesti tulevikule. Ärevus oli tõsine, kuigi putši õnnestumisse ma ei uskunud, selleks värisesid riigipöörajate käed teleülekandes liiga palju. Aga kõige teravamalt, hinge ja mällu sööbivamalt mäletan pilti paar aastat varem: ühel paljudest vabakslaulmise päevadest seisis Jaan Kaplinski Tartu lauluväljaku nõlval, veidike ­ omaette, ja hoidis suurt Eesti lippu. Seisis nagu Kalevipoeg. See oli emotsioonide aeg, kui Eesti seisis jälle lootusrikka tuleviku lävel. Järgnes edasi­ ­ sööst niisama kiiresti, kui praegu kihutab Ott Tänak, niisama kõrgele, kui lendab Karmen Bruus, ja niisama kaugele, nagu hüppab Viktor Morozov. Või veel enam – see kõik oli nagu mitmevõistlus, Janek Õiglane saab võrdlusest aru. Oleme enda vastu ausad: ­sellist aega, nagu oli 1991. aasta augustis, enam ei tule. Ei saagi tulla, sest olnu ei sõua mitte meie suunas, vaid meist kaugemale. Kuid siiski, mõnikord ulatub minevik haarama küüntega olevikust ja isegi tulevikust. Viimati nägime seda Narva tankiks kutsutud mälestusmärgi

puhul, mis viidi sel nädalal jõeäärselt postamendilt Sõja­ muuseumisse. Paljudele eestlas­ tele meenutas Teises maailma­ sõjas ohtralt kasutatud tank T-34 neid Z-tähega sõjamasi­ naid, mis president Putini käsul tulistavad nüüd Ukraina linnu ja külasid. Venemaa sõda tõi välja eel­ mise ilmasõja mälestusmärkide ununenud tähenduse ja traagili­ sest minevikust sai verine olevik. Nüüd kuuleme Eestis keeru­ lisi arutelusid sümbolite, mäle­ tamise ja ajaloo tõlgendamise üle. Need ongi rasked teemad, mis tuleb läbi vaielda, et võimalikult paljudel oleks ühtmoodi selge, mida Eesti Vabariik peab sobivaks ja mida mitte. Tankmonument kui Venemaa alus­ tatud sõjaga kohatuks muutunud sümbol ei lase muuseumieksponaadina meil enam tülli minna. Tänases maailmas, mida püü­ takse valedega eksitada, on muuseum paik, kust tõde otsida ja kus tõde paistab välja. Kuidas edasi? Usaldus Narva ja valitsuse vahel tuleb taastada, sest teist Eestit pole meile antud. Ja see on meile kõigile üks Eesti, meie kõigi erinevustega. /.../ Veerandsada aastat tagasi küsis Lennart Meri, kas meie ­ kodumaal on ruumi kahele teineteist välistavale ajaloole. Ja vastas ise: „Ühel riigil ei saa olla kaht ajalugu, mis seisavad, seljad vastamisi.“ Eestil pole kaht vastanduvat ajalugu, aga mööngem, et meie riigi elanike arusaam ajaloost on erinev. Paljud meie kaasmaalased pole veel eesti keelt selgeks saanud, aga lisaks keelele – või suuresti selle oskuse puudumise tõttu – pole neile õpetatud ka Eesti ja Euroopa ning maailma ideoloogiliselt kallutamata ajalugu. Meie ajalooteadus on iseseisvuse ajal astunud jõudsalt edasi, aga paraku pole kõigi elanike ­

Kanada päevikust

Kolm sõrme jäi üle, nimetissõrm ja pikk Peeter said pihku asetatud loetelul, need kaks arvestasid noore orelimängijaga, teiseks mälestusküünalde süütaja, ingliskeelsete Piibli tekstide lugejaga, kes oli EKN esindajana kohal, kuigi kuulub ka koguduse juhatusse. Vaimulikke mitte sisse arvates oli neid vanemaid, pensionäre, välja arvata koguduse juhatuse liikmeid ja külas olevate lätlastega võimalik kirikus olijaid kahel käel üles lugeda. Sõrmi jäi ülegi. Leedulasi, isegi kui olid nende lipuvärvid mälestus­ küünlal ning nende hümnigi sai lauldud, ei vist kohal olnud.

Kuskile kadunud keskealised Möödunud pühapäeval, Läti Vabariigi vabaduse taastamise päeval, sai Toronto kahe lute­ riusu kogudusega eestlastele kahte olulist tähtpäeva märgi­ tud. Eesti taasiseseisvumist ning kurikuulsa MRP pakti avalikustamiseks loodud Mus­ ta Lindi Päeva. Teenistused nii Peetri kirikus kui Agricola pühamus, Vana-Andrese ko­­ guduse kodus, olid südamli­ kud, rahvuslikud. Ent siiski oli koju jõudes pisikene kur­ busetunne valitsemas. Kuhu on meie rahvas, eriti keskeal­ ised, kadunud? Peetri kirikus sai lugeda alla 60-aasta vanuseid ühel käel.

Miks eestlasi nii vähe oli, kerkis küsimus. On ju nüüd leebemad pandeemia leviku pidurdamiseks loodud eeskirjad, maskita võib olla kohal, Peetri kiriku juhatus ei nõua enam

ajalooteadvus – ehk milline on inimeste arusaam ajaloost – ­sellega ühte jalga käinud. Milline võiks olla üks lahendustest? Narvast napi poole­ tunnise autosõidu kaugusel on Vaivara Sinimägede muuseum. See on väike sümpaatne muu­ seum, mis tutvustab Eesti ajaloo üht ohvriterohket, Sinimägede lahingut ja laiemalt Narva ruumis 1944. aastal toimunud sõjategevust. Lahingumuuseume on Eu­ roo­ pas mitmel pool, enamasti on need suuremad ja uhkemad kui Sinimägede muuseum, neil on palju raha, teadmisi ja leidlikkust, et ajalugu selgitada. Kusjuures see pole alati ainult võitjate ajalugu, vaid inimeste ajalugu. Sõja lugu nendes muuseumides ongi inimeste nägu – eri poolte sõdurite, aga ka tsivii­ l­ isikute nägu. Ma usun, et Sinimägede muuseumist just niisuguse, suurema, võimsama ­ ja mitmekülgsema muuseumi arendamine teeks sellest atraktiivse sihtpunkti paljudele eestlastele ja ka väliskülalistele. Ent mis veel tähtsam, sinna jõuaksid ka meie venekeelsed inimesed ja kaks ajalugu saaks võimaluse näod teineteise poole pöörata. Mõelgem, kuidas selline muuseum teha. Siis võiks sõda lepitada, ajalugu ühendada. Nii nagu kultuur ühendab. Teatris, kontsertidel või näitustel olen inimesi vaadates mõelnud, milline vägi on kultuuril. Ka vastandlike vaadete või hoiakutega inimesi seob lisaks keelele see, et nad on lugenud Tammsaaret või Krossi, on kuulnud Pärdi või Tormise muusikat, näinud Wiiralti või Konrad Mägi kunstitöid. Et nad on saanud osa Aarne Üksküla puudutavast mängust ja imetlenud Anu Raua loomepärandit. Ja see kõik on õpetanud neile empaatiat, elu ja inimest. /.../ Ma ei tahaks täna rääkida sõjast, aga rääkimata jätmine ­ poleks aus. Nagu poleks aus jätta küsimata, kelle sõda ­ Venemaa peab. See on põhi­

mõtteline küsimus. Kaks päeva pärast Vene armee sissetungi Ukrainasse, 26. veebruaril, ütlesin Tallinna Vaba­ duse väljakul vaba rahva vabal meeleavaldusel, et see pole Vene rahva sõda Ukraina ja ukrainlaste vastu, vaid see on president Putini sõda. Ma arvan endiselt nii. Aga olulise täiendusega – see pole Vene rahva sõda siis, kui rahvas sellest sõjast lahti ütleb. Sest praegu on ka vaikimine toetus sõjale. Kui miljonid ei vaikiks, saaks see sõda kiire lõpu. Seda nägime ligi 35 aastat tagasi – kui Eesti, Läti ja Leedu rahvad enam ei vaikinud ning meie avalikust otsusekindlusest sai üks neist kirkalöökidest, mis purustas impeeriumi raudse eesriide. Ja sündis 20. sajandi ­ kirgas õigluse- ja lootusehetk paljudele rahvastele, kellelt oli võetud iseseisvus ja vabadus. Me saime vabaks. /.../ Meil on teod olemas. Rel­ vaabi Ukrainale. Ukraina sõja­ väelaste õpetamine. Ukraina ­sõjapõgenike vastuvõtmine. Va­ batahtlike tegevus Ukraina toe­ tamisel. Sanktsioonid agressori nõrgestamiseks. Muidugi, kui kehtestame sanktsioonid, siis peame neist ise kinni hoidma. Ka siin, Eestis. Turism ei ole inimõigus ja Ukrainasse sõjaga tunginud Venemaa kodanike turistiviisad Euroopasse ei ole iseenesestmõistetav paratamatus. Vastuväide ütleb, et nii karistame kõiki, ka neid, kes pole president Putini sõjaga nõus. Ei, sest kindlasti suudame märgata ja aidata neid Venemaa inimesi, kes otsivad Euroopas kaitset ja tuge. Lisaks ei jää me kurdiks humanitaarkaalutluste ees. Sõbrad. Meil ei ole põhjust karta, ei koduste ega rahvusvaheliste murede puhul. Kuid meil on põhjust olla murelik ja val­ mistuda, sest Venemaa on näidanud end maailma suhtes agressiivse riigina. Riigikaitse kõrgeima juhina saan kinnitada, et Eesti on erinevate ohtude

vastu hästi valmistunud. Meil tasub ka meeles pidada ja uhke olla, et mullu 29. novembril said meie vabaduseaeg ja okupatsiooniaeg ühepikku­ seks. Sealt edasi oleme olnud kauem vabad kui okupeeritud ja vahe kasvab iga päevaga. /.../ Teadmistele ja haridusele toetuv enesekindlus võiks olla Eesti lipukiri, kui loovime karide vahelt tasasema mere poole, teadmata, millal see saabub. Aga me teame, mis need karid on. Energiakandjate hinna hüppeline tõus, inflatsioo­ nisurve, kuri viirus, õpetajate nappus, inimeste igapäevane toimetulek, otsustajate otsustamatus, paigalseis ja siis ka sel­ lised veealused takistused nagu raskused üksteise kuulamisel ja kuulmisel, teistsuguste arva­ muste kõrvale lükkamine, hirm muutuste ja meile tundmatu või mõistetamatu ees. /.../ Meil pole valikut, selle kõigega tuleb hakkama saada. Nii öeldes ei tunne ma lootusetust, sest tean, et oleme alati – küll vaidluste ja isegi tülide järel – leidnud raja, mis meie lootused teoks teeb. Meid on 1,3 miljonit. Meis on väge ja jõudu. Aga ainult siis, kui läheme edasi üksteist märgates, mitte küünarnukki­ dega oma tõele teed tehes. /.../ Möödunud nädalal küsis ajakirjanik minu abikaasalt, ­ millisena näeb tema praegu Eestit. Selline riukalik küsimus, mis tundub lihtne, aga on tegelikult keeruline vastata. Sirje rääkis, et Eesti, mida tema näeb, on järjest rohkem meie laste ja lastelaste nägu, et nemad on oma vanematest ja vanavanematest paremad, et nad on kiiremad, nutikamad, julgemad, targemad. Olen kindel, et Sirje pole ainus, kes nii näeb. Ja mis siis meile jääb? Tarkus ja julgus anda noortele võimalus. Head iseseisvuse taastamise päeva meile kõigile! (www. president.ee)

vaktsiinipassigi. Teisisõnu, va­ bandust mitte kohal olla ei ­olnud.

Ka Agricolas oli kiriklasi vähem, kui oleks oodanud, vaid kümmekond. Ei tea, mis vabandust saavad meie mitte-pensio­ närid pakkuda seletusena, et ei leidnud aega osaleda teenistustel. On ju nii, et suvekodudes, lasteaias, skautluses, gaidluses, täienduskoolis on arvukalt noo­ri. Nii-öeldud võileiva põlvkonna muret, vabandust, ei saa esitada, et peavad nii laste kui oma vanemate eest hoolitsema. Pensionärid on elujõulisemad, tervemad kui kunagi varem, ­elavad kaua, tihti hea tervise ja mõistuse juures.

vanu-kohustusi nagu abielu, lapsed, töökohal edasi jõudmine ja muidugi elumaja varumine. See on mõneti arusaadav. Aga kus on need, kel majad lastest tühjad, vanemad ehk igaviku teekonnale astunud või kui elus, siis hea tervise juures. Vana-Andrese teenistusele toodi kohale ratastoolis ema, kes ­muidu poleks ehk sinna saanud. Selliselt peaks head pojad ja tütred tegutsema. Ei saa samal ­ päeval alanud Metsaülikooli süüdistada, et nad oleks Kot­ kajärvele tõmmanud kirikulisi. MÜs on, tänu taevale, nooremaid meie keele ja kultuuri huvilisi juurde siginenud, ent ­ Muskokasse kogunevad selleks nädalaks ikka peamiselt vetera­ nid. Kui mitte just pensionärid, siis peaaegu selles eas, päris keskealisi nagu ülal kirjutatud, ­

Isegi teades, et suvised üritused näevad vähemat osavõttu, kutsuvad suvilad, ehk isegi Toronto väljanäitus CNE, on need arvud piinlikult väiksed. Vana-Andrese õpetaja Kalle Kadakas teenis ka Peetri kirikus selle koguduse õpetaja ja VanaAndrese läti koguduse õpetajaga oikumeenilisel teenistusel. Õp Kadaka jutlus arvestas ukrainlaste vaprusega, Eesti ja teiste Euroopa riikide rollist sõja eest pagevate vastu võtmi­ sel, toetamisel. Läti Andrese koguduse õpetaja keskendus oma põhiselt ajalugu meenutades jutlusel enam Valgevene diktatuurile kui Jumala sõna lah­ti mõtestami­sele, rõhutas, et MLP liikumisel on ikka tööd teha.

Hiljutisi leerilapsi polnud näha. Ka neid, kes on ülikooli lõpetanud, leidnud töökoha, aga pole veel perekonda loonud. See eriti ei üllatanud. Kahjuks pole muutunud nende vanuste soov oma elu luua, nautida vabadust, enne kõiki täiskas­

(Järgneb lk. 13)


6

EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022

Nr. 34

Tõnu Kaljuste näoline Birgitta Festival Eri Klasi juhtimisel toimus rahvusvaheline Birgitta Festival aastatel 2005 – 2016. Klasi enda poolt kokku pandud kava alusel tegi Tallinna Filharmoo­ nia 2016. aastal festivali juba Eri Klasi mälestuseks, pealkirjaga „Armastusega Eri Klas“. Sellel aastal oli Birgitta Festi­ vali kunstiliseks juhiks Tõnu Kaljuste. Soome filosoof Esa Saarinen on väitnud, et kultuuri kandjad on üksikisikud. Tema sõnul ilmneb inimeseks olemise müsteerium just üksikinimese kaudu ning on ka kõige paremini uuritav just üksikisiku kaudu. Tõnu Kaljuste on soome filosoofi sõnade taustal üks vägagi ehe näide. Võiks isegi öelda, et Tõnu Kaljuste loomingulise ­tegevuse kaudu peegeldub antud hetke seis Eesti ühiskonnas ja seda juba Kaljuste tudengiaastatest alates. Tõnu Kaljuste kammer­ koor (Eesti Filharmoonia Kam­ merkoor) on praegu üks olulisemaid Eesti kultuurisaadikuid maailmas. Eestlastele on Kal­ juste ja tema kammerkoori tegevusel veelgi sügavam tähendus. Kaljuste kammerkoor tõi esiettekandele Veljo Tormise kooritsükli „Unustatud rahvad“, ajal, kui eestlased vajasid moraalset tuge rohkem kui iial varem. Eriti mõjuv on selle tsükli 4. osa „Ingerimaa õhtud“. Kaunid ingeri meloodiad, lauljate ingeri rahvariietest inspi­ reeritud kostüümid, kõlakvaliteet ja Kaljuste kongeniaalne Tormise tõlgendus – kõik see kokku on unustamatu elamus, mis kirkalt meeles ka 40 aastat hiljem. Tõnu Kaljuste fenomen ongi selles, et ta suudab näha nootide taha ja rõhutada nähtamatut sõnumit, mis kuulaja hinge sügavalt puudutab. Tormise kõrval on Kaljuste avanud ka Arvo Pärdi muusika mõttesügavused, mis on teinud Filharmoonia kammerkoorist oodatud külalise maailma parimates kontserdisaalides.

Mõnda aega tegutses Tõnu Kaljuste vabakutselise diri­ gendina, juhatades välismaa muusikakollektiive ja reisides maailmas ringi. Filharmoonia kammerkoori 40. sünnipäeva­ aastaks kutsuti ta tagasi oma vana koori kunstiliseks juhiks. Peab kohe märkima, et koor on küll nelikümmend aastat vana, aga lauljad on selles noored – kooris laulab vaid mõni üksik algkoosseisu laulja. Ametlikult tähistati kammerkoori juubelit Noblessneri valukojas 30. juu­ nil, samas oli ka Birgitta Festival kaudselt kammerkoori juubeldamine, sest koor osales Birgitta Festivali kõige põnevamates etendustes – Veljo Tormise-Rasmus Puuri oope­ ris „Lalli“ (soomekeelse Eino Leino libretole) ja soome akordionivirtuoosi Kimmo Poh­jo­ neni müsteeriumis „Uniko“, mida võiks pidada arktilise šamanismi ehedaks näiteks. Mõlemaid etendusi dirigeeris Tõnu Kaljuste – kes siis veel?! Võiks vaid lisada, et publiku vastuvõtt oli rohkem kui tormi­ line. Kõik rõõmustasid – Tõnu Kaljuste on Birgitta Festivalile elu sisse puhunud. Vahepeal tundus, et oleme sellest festi­ valist ilma jäänud, seda enam, et Kuressaares toimuvatest Saaremaa Ooperipäevadest (Arne Miku kunstilisel juhtimi­ sel) on kujunenud igasuvine tähtsündmus meie muusikaelus. Eri Klasi muusikaseeme on istu­ tatud tugevale pinnasele juba esinemispaiga valiku tõttu. Birgitta Festivalile sõitmine on juba rituaal omaette – mereäärset teed pidi kuni Pirita jahtklubini sõites, sealt üle silla, kust avanevad vaated kaunipurjelis­ tele jahtidele ja siis juba tempot maha võttes jalutades läbi surnuaia Pirita kloostri varemete juurde. Just sinna varemetesse ehitatakse Birgitta Festivali jaoks ooperilava. Peale etendust kesklinna sõites saad nautida üle lahe terendavat tuledes säravat vanalinna panoraami. See kõik

Filateelia. Uus postmark.

Esimesed kirjalikud tõendid klaveriehitusest Eestis pärinevad 18. sajandi lõpust. Valdkond lõi õitsele 19. sajandi teisel poolel ja juba 20. sajandi alguseks oli Eestis tegutsemas ca 20 sõl­ tumatut klaverivabrikut. Neist märkimisväärseim oli Ernst Hiis-Ihse ja 1893. a. valmis tema esimene klaveri prototüüp. Pärast Teist maailmasõda ­taastus klaveriehitus 1951. aastal, valmistati Estonia kontsert- ja kabinetklavereid. 1999. aastast kannab ettevõte nime Estonia Klaverivabrik. Selle omanikuks on pianist dr. Indrek Laul. Olemasolevatele mudelitele Estonia 274 ja 190 tehti uuenduskuur ning loodi veel kolm uut mudelit – 168, 210, 225; turusuunaks peamiselt USA. Estonia unikaalselt soe ja musikaalne kõla ning käsitöö­ kvaliteet on vallutanud süda­ meid üle maailma.

Head Eesti asjad – Estonia klaver Omniva (EestiPost) lasi 25. augustil käibele uue siseriikli­ kuks kasutamiseks mõeldud 0.90 € nominaalväärtusega postmargi sarjast Head Eesti asjad. Uuel postmargil on kujutatud Estonia klaver. Margi kujundas Indrek Ilves ja postmargid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa.

(Allikas: Omniva)

käib festivali juurde. Veljo Tormis hakkas oma teist ooperit „Lalli“ kirjutama juba 1990ndate aastate alguses. See jäi tal kahjuks pooleli ja nii palus Tõnu Kaljuste selle noorel heliloojal Rasmus Puuril lõpetada. See oli Puurile tõeline väljakutse – kuidas Tormise unikaalset muusikalist ütlemist oma nägemusega kokku viia?! Tule­ mus oli igati veenev. Tormise muusika tsitaadid tundsime muidugi kohe ära, Puuri seade ise oli samuti väga põnev. Orkestriaugus esines orkestri asemel Filharmoonia kammer­ koor löökriistade ja tšellode saatel. Löökpillide rütmijoonis andis kogu loole õige tonaalsuse ja sügavuse, lihtne olnuks ka Tõnu Kaljustele trumm kätte kujustada. Ilmselt sündiski etenduse muusikaline pool Tõnu Kaljuste ja Rasmus Puuri loomingulises koostöös. Lalli osatäitja Koit Soasepp (meie bassisolist Soome Rahvus­ ooperis) lõi juba täiesti pahviks – nii läksin etendust teist kordagi vaatama, et siis ka teisi lauljaid märgata. Iris Oja, Maria Listra, Mati Turi, Heldur Harry Põlda, Raul Mikson ja Märt Jakobson solistidena mõjusid orkestripartituuri „vokaalpillidena“, mis aitasid Soasepa loodud vägeva Lalli kuju veelgi rohkem etenduse tsentrumisse tõsta. Siinkohal tuleb teha ­kummardus lavastaja Veiko Tubinale, kunstnik Kristjan Suitsule ning valguskunstnik Emil Kallasele. Kimmo Pohjonen on muusikaline nähtus omaette. Tema kui akordionivirtuoosi ja helilooja fenomeni polegi nii lihtne lahti mõtestada. Üks on aga kindel – teda tuleb näha-kuulata elavas ettekandes. Pohjonen suudab kogu saalitäiel lasta lovesse langeda, tema välimuses on midagi soomlaste eepose tege­ ­ laskujudest – mitte konkreetselt ühest tegelaskujust, vaid ta oleks nagu üks väge täis koondkuju. Pohjonen tegi oma kam­ merteose „Uniko“ jaoks seade Tallinna kammerorkestri jaoks (heliplaadil esitab Pohjonen oma teost koos ansambliga Kronos Quartet). Koos loo­ mingulise partneri Juuso Hannu­kaineniga, kes mängis Birgitta Festivalil elektroonilistel trummidel, tõi Pohjonen ­esile uskumatuid helisid. Vahel tundus, et Pohjoneni käeviibe õhus tekitas samuti helisid. Pohjoneni mittekoolitatud räme hääl oli nagu põhjapõdra-pulli möirgamine. Kaljuste koos kammerorkestriga olid täiesti mängus (rituaalis) sees. Minu jaoks oli see etendus kui inimese ja jumala vahelise võitluse tallermaa; nagu inimese eksistentsiaalne karje tähtede poole, mida nii hästi on suutnud kujutada meie Kristjan Raud. Seda etendust vaataks veel ja veel. SIRJE VIHMA-NORMET ajalehele EESTI ELU/Estonian Life

Foto: M. Sütiste-Gnannt

Viimsis avati uus kultuuri- ja hariduskeskus Artium Möödunud nädalal avati Viimsis uus kultuuri- ja hari­ duskeskus Artium, kuid avaüritused kestavad kuni 1. oktoobrini. Viimsi Artiumi juht Kristiina Reindolv sõnas avamisel: „Ava­ kuupäeval esitleme kõike seda, mida tulevikus on võimalik Artiumis näha, mis tähendab seda, et ühelt poolt toome kokku väga erinevad kulutuurivaldkonnad, alates klassikalisest muusikast, aga ka jazzi, popi, eten­ duskunsti, visuaalkunsti, filmi ja mõnes mõttes võibki öelda, et see kõige põnevam uus kul­ tuur sünnib nende ühisalast, nende kokkupuutepunktist. Ta­ hame end tulevikus esitleda Põhjamaade kultuurikeskusena, et programm hakkaks roteeruma, see on mingis mõttes missioon, et me oleksime osa Põhjamaade ja kindlasti Euroopa kultuuri­ ruumist.“ Artiumis asuvad peale suure kontserdisaali Viimsi Kunsti­ kool, Viimsi Muusikakool ja Viimsi Teaduskool, millest iga­ ühel on kasutada oma tiib, kus asuvad nende klassiruumid. Kaks endist sõjaväe kasutuses olnud kütusemahutit, milles Nõukogude ajal hoiti masuuti, on Artiumis nüüd kasutusel kaas­ aegse kunstigaleriina ja vaba­õhulavana. Uues hoones on multifunktsionaalne suur saal, mis on eelkõige mõeldud kontserdisaaliks, aga sinna on paigaldatud ka sametkardinad, mis võimaldavad akustikat muuta, nii et lisaks sümfoonilisele ja koori­ ­ muusikale, n-ö klassikalisele muusikale saab seal kuulata jazzi, poppi, nautida nüüdis­ kunste. Saali saab kasutada teatrisaalina ja korraldada seal väga erinevat tüüpi kultuuriüritusi, miks mitte ka Eesti laulu. Viimsi vald on teinud Artiumiga suure insvesteeringu kultuuri- ja haridusvaldkonda, Eestil polegi enne sellist ette näidata.

Artiumis asub ka black-box, mille salavõti on peidetud tegelikult lakke, kus asuvad valgussillad ja tehnilised rõdud, mis võimaldavad saali muuta vastavalt ürituse looja soovile. Ükskõik kuhu võib tekitada publiku ala ja lava. Blackbox-saalis avati Kristjan Järvi NEscapes Lounge. Kristjan Järvi ütles Artiumi kohta: „Minu meelest just väikestes kohtades, kus on fantastilised juhid, sünnivad grandioossed ideed, seda siis, kui kartus ei ole veel kõike ära summutanud. Vanad institut­ sioonid, mis on teisest ajastust, teevad kõike selle ajastu järgi, mil nad on tehtud. See siin on selle ajastu institutsioon ja praegu on üks jube suur võimalus.“ „NEscape lounge on selline koht Artiumis, kuhu inimesed saavad tulla ja olla looduse ja muusika embuses ja vibrat­ siooni sees/---/,.. see on nagu kirik,“ lisas Järvi. Kaasaegse kunsti galeriis avati viimsilastest animafilmi­ režissööride Olga ja Priit Pärna retrospektiivnäitus. Kahel näitusel esitletakse filmi layout’e ja Priit Pärna illustratsioone Eno Raua raamatule „Kilplased“. Pidulik avaõhtu algas klassikalise noodiga: tipptasemel akustikaga kontserdisaalis kõ­ lasid Antonio Vivaldi ,,Dixit Dominus“ ja ,,Gloria“ Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri esitu­ ses dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel, solistideks sopranid Yena Choi, Maria Valdmaa, kontra­ tenor Martin Karu, tenor Heldur-Harry Põlda ja bass Olari Viikholm. Õhtu jätkus Ingmar Jõela audiovisuaalse rännakuga läbi ­ Artiumi sise- ja välialade. Pidu lõppes hilisõhtul tänavafunki ja souli rütmis Lexsoul Dance­ machine’i avaliku kontserdiga. On tõeliselt tänuväärne, et Viimsil on nüüd suurepärane kultuuri- ja hariduskeskus, multifunktsionaalne kontserdisaal ja kunstigalerii. MAILIS SÜTISTE-GNANNT

Eestis esilinastus teine apteeker Melchiori film

aegse maailma juurde, siis tei­ ses osas keskendutakse kesk­ aegsetele inimestele ja nende elule.

Tallinnas esilinastus apteeker Melchiori kesk­ aegsete krimi­ lugude tri­loogia teine mängu­ film ,,Ap­­teeker Melchior. Viirastus“. Režissöör Elmo Nüganen lausus teise osa tutvustuseks, et kui triloogia esimene film oli sissejuhatus Melchiori ja kesk­

Filmi režissöör on Elmo Nüganen, produtsent Taska Film, peaosades Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Alo Kõrve, Raivo Trass, Carmen Mikiver, Rain Simmul, Riina Maidre ja Mait Malmsten. Triloogia kolmas osa linastub 14. oktoobril. (ERR/EE)


Nr. 34

EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1119 1

2

3

4

5

12

6

16

28

29

22

31 34

37

38

41

42 44

35 39

25

26

48

49

50

32 36

46 54

47

55

56

57

58

59

60

61

1. Lühike muusikavõi kirjandusteos. 5. Tantsusamm. 8. Akadeemilised Kanada Eesti Naised. 12. Eesti skautmaster Torontos. 13. Kirgas, silmipimestav. 14. Lapik. 15. Lastehoiukoht. 17. Kaunis, kena. 18. Maja ,,müts“. 19. P_____, lai ilma kõrvata teetass Kesk-Aasias. 21. _______es, P,-Ameerika indiaanihõim. 24. S_____, äär. 27. Üksainuke. 31. Julia armastatu. 33. Pillide kuningas. 34. ______kivi, Eesti rahvuskivi. 36. Purjetama, puri (ingl.k.). 37. Lennuki stardi- ja maandumisseadeldis. 39. _______o, foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal. 41. Naisenimi. 42. Keeled muistses Itaalias. 44. Kaks koos. 46. Tartus Nõuk. ajal

24

43

53

PAREMALE:

11

40

45

52

10

20

23

30

33

9

17 19

21

8

ilmunud ajaleht. 51. Suurem kühm seljas. 53. Saarestik Vaikse ookeani põhjaosas. 56. ______a, kalasupp. 57. Tünn, vaat. 58. ______en, keemil. element. 59. Auaste mereväes. 60. Kaudu, läbi (lad. k.). 61. Adam ______k, olümpiavõitja Kanada 8-paadi meeskonnas. ALLA:

1. Töötasu. 2. Türgi ohvitseri tiitel. 3. Nauding, rõõm, mõnu. 4. T_____, ülikoolilinn. 5. Kehaosa. 6. Alevik Tln-Pärnu maanteel. 7. Väike aed, sulg. 8. _____s, teise nimega, teisiti. 9. Eesti iluvõimleja Kanadas, hiljuti võitis Pan Am mängudel kulla Kanadale naiskonnavõistluses. 10. Lennuvõimetu lind. 11. _____t, pesa (ingl.k.).

T

Paremale: 1. Las, 4. Aara, 8. (Heinz) Valk, 12. Asi, 13. Anii(s), 14. Riie, 15. Timpanid, 17. Avis, 18. Laat, 19. Kama, 20. (P)isku, 23. Kulak, 26. Kalur, 28. SOM, 29. EKI, 32. Keiser, 34. Tekkel, 36. Abi, 37. Hat, 39. Takso, 40. Kamar, 42. Meen(e), 43. Avar, 46. (T)eose, 48. Rase, 49. Kviteeri(ma), 53. Mate, 54. Aade, 55. Kam(p), 56. Item, 57. Isen(d), 58. Ise. Alla: 1. LAT, 2. Asi, 3. Sim, 4. Aaaa, 5. Annak, 6. Riitus, 7. Aid, 8. Vrakk, 9. Aiva, 10. Liim, 11. Kesa, 16. Pluus, 20. Ikka, 21. Saeb, 22. Klii, 24. LOT, 25. Amet, 27. Reha, 29. Ekke (Moor), 30. Kese, 31. Ilon (Wikland), 33. RAM, 35. Kamee, 38. (Maa ja ) taevas, 40. Kreem, 41. Roide, 43. Armi, 44. Vaat, 45. Aste, 47. Sten(d), 49. Kai, 50. EKI, 51. RAS, 52. Ime.

Nädala retsept

16. ______ene, järjekorras kõige ees. 20. Mõla. 22. ______s, õlitaim. 23. Jaapani naistennisist. 25. T______l, metalli­ tööline. 26. _______a, suur jõgi Venemaal. 27. T______, vahetevahel, mõnikord. 28. ______il, poollahti; (hambad) paljastatud. 29. Suvistepüha, kasepüha. 30. S_____, kelm. 32. Ida (sks. k.). 35. Iialgi. 38. Korea auto. 40. Hollandi viiuldaja ja dirigent. 43. Hobuse ühtlane kiire jooks. 45. K_____, karaat (ingl.k.). 47. Videvik, hämarik (ingl.k.). 48. Põllutööriist. 49. Konarusteta. 50. Mõte; plaan, kavatsus. 61. _____u, Kunstimuuseum. 52. Ikka, aina. 54. Suure ulatusega (ristisuunas). 55. Lapsevanem.

unique inc. 1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Rikkaliku kattega kodune hamburger Burgeri valmistusained: 2 naela hakkliha 1 muna 1 väike sibul; hakitud 1/4 tassi BBQ-kastet maitsestamiseks soola, pipart, hakkliha-maitseainet riivsaia Lisandid: tomativiilud, värvilise pipra viilud, sibularõngad, värske kurgija hapukurgiviilud, juust, sinep kahe poolega hamburgeri saiad (valge, mitmevilja- vm.) Valmistusviis: Segada hakkliha muna, hakitud sibula, BBQ-kastme ja maitseainetega, vormida hamburgerivormi või käte abil ümmargused burgerid, keerata neid riivsaia-purus, et need oleksid igast küljest kaetud, ja küpsetada BBQ peal seni, kuni need on kõikjalt läbi küpsenud, samas mitte kõrbema lastes. Röstida võib ka kergelt pipra- ja tomativiile. Lisandid võib serveerida eraldi ning iga sööja saab val­ mistada omale sobivate lisanditega koduse hamburgeri.

Naljanurk

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

Tutvu • Loe • Kommenteeri

S

Ristsõna nr. 1118 LAHENDUS

14

18

51

7

13

15

27

7

I

www.eestielu.ca

Mees kurdab sõbrale: ,,Tead, ostsin tütrele kla­ veri, et ta mängima õpiks, aga kahjuks ei tulnud midagi välja.“ ,,Mul oli samuti – ostsin ämmale kohvri, et ta minema sõidaks, aga ka ei tulnud midagi välja.“

7

KARLA KALENDRISABA

Paktid ja vaktid Need uuemad sõnad on kõik veikse nihvi vai vimpkaga. Pead oolega uurima, enne kui suhu võtad ja välja ütled. Kaks sõna nii ühte moodu, lühikesed ja lihtsad, aga tähendavad sootumaks isesugust asja. Eks ma ole uurind kah, aega mul ju on. Ma kõnelen vaktist enne, seda on lihtsam tehvineerida. Vakt on kindel tõsiasi. Nisuke, milles siis kah pole võimalik kahelda, kui seda silmaga kaeda ega pihuga puttu ei saa. No nigu nälg näituseks. Tead täpselt, et ta on olemas, kõht koriseb ja nõuab täitmist. Paktiga on asi keerulisem. See on poliidilise tähendusega rahvusvaheline leping. Lihtne kokkulepe on arusaadav. Jaan ütleb Jürile, et tule mulle omme appi sõnnikut vedama. Jüri lubab ja tuleb. Kokkuleppe vundament on usaldus ja selle­ pärast pole seda vaja paprile panna. Mehe sõna maksab. Keerulisema lepingu juures tulevad juba ahvukaadid mängu, allkirjad ja petsatid ja puha. Seda on vaja, sest nüid on vundamendiks usaldamatus. Nisukest lepingut vahel rikutasse, kui leitasse mõni luupõul, mis laseb asja teise vinkli alt kaeda. Pakti sõlmivad poliidikud ja tiplumaadid. Teevad seda alati salaja, sest pakti vundament on sohk ja sulitembud. Pakti rikkumise plaanid on mõlemal poolel põues ammu enne allkirjade andmist, aga pole teada, kump on kiirem pistulit kabuurist krabama ja täpsem puusalt tulistama. Lõikusekuu kahekümne kolmandamal päeval enne eelmist sõda sõlmiti nisuke pakt, mille pärast palti rahvad said palju kannatada. Seda ei sõlmitud Jüri ja Jaani vahel, vaid Aadu ja Joosepi vahel, kelle nimel tegutsesid saksa Tropp ja vene Molutohv. Mõlemal oli aadliku tiitel nime ees – Tropil vonn ja Tohvil molu – aga suuremat sorti sulid olid mõlemad. Juhtus nii, et saksa Itler oli kavalam ja vene Putler veel sündimata, saksa tiplumaatia sai vene tiblamaatiast jagu. Ühel päeval üteldi, et pakt kaputt ja plitskriig panti käima. Mis sellest lõpuks välja tuli, seda teame kõik ja mõni isegi mäletab. Praega käib irmus sõda Krainamaal ja enne see lõppeda ei tohi, kui Putlerile on päkad silma aetud. Suurem jagu rahvaid paistab sellest aru saavat, aga saksmannid ikke vingerdavad ja proovivad vankadele ead nägu näidata. Paneb mõtlema, et äkki on nende kahe rahva vahel jälle mis­ki uus salapakt sõlmitud, vai on see vana lõhkikistud pakt alleskleeberiga ära parandatud ja uuesti kehtivaks tunnistatud. Mine sa tea, aga kumbagi meie rahva põlisvaenlast usaldada ei saa ja see on vakt. KARGU KARLA

ÜRO: tänavune oli üks kolmest kõige kuumemast juulist Eelmine kuu oli üks kolmest kõige kuumemast juulist kogu mõõtmiste ajaloos, ülemaailm­ sed temperatuurid olid ligi pool kraadi üle keskmise, vahendas teisipäeval ÜRO meteoroloogiaagentuuri teadet Postimees. ,,Maailmal oli äsja üks kol­ mest kõige kuumemast juulist mõõtmiste ajaloos,“ ütles Maailma Meteoroloogia­organi­ satsiooni (WMO) kõneisik Clare Nullis Genfis ajakirjanikele. Viidates Euroopa monitooringuteenistuse Copernicus värsketele andmetele, ütles ta, et 2022. a juuli oli veidi jahe­ dam kui sama kuu 2019. a ning veidi soojem kui 2016. a juuli. Õhutemperatuur oli üle maail­ ma eelmisel kuul 0,4 kraadi kõrgem kui aastatel ­ 1991-2020 keskmiselt, kuigi alates 2020. aasta septembrist kestnud ilmastikunähtusel La Niña on olnud jahutav mõju. Tänavune suvi Euroopas on olnud erakordsete kuuma­lai­ne­ tega ja toonud põuda, märkis WMO. Selle aasta juuli oli His­

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Eesti spordis… (Algus lk. 4)

t­uleb kohati logisev mäng ära paigata, seal enam koolipoisse ja tuletõrjujaid vastas pole. Korvpallimehed pidasid sa­ muti kontrollkohtumisi, sealjuu­ res väga tugevate vastastega. Kaotati Saksamaale ja Iisraelile, Leedule ja Lätile, aga võideti Ilmar Kullami 100. sünniaasta­ päevale pühendatud turniiril Belgiat ja Bosniat ning Hertse­ goviinat. Euroopa meistrivõistlused algavad korvimeestele juba 2. septembril, mil esmalt on vastas Sloveenia koos NBA supertäht Luka Donciciga. ENN HALLIK

paanias mõõtmiste ajaloo kõige kuumem kuu, ütles Nullis. (PM/EE)


8

EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022

Statement by the Prime Minister on Black Ribbon Day

Nr. 34

Ukrainian Independence Day in Toronto

August 22, 2022, Ottawa, Ontario

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russian spies, in Ukraine and elsewhere Since the start of the invasion of Ukraine, some 400 Russian intelligence operatives with diplomatic cover have been expelled from European ­countries. According to British sources, this comprises about one half of all Russian spies stationed at its embassies and consulates in Europe. An estimated total of 800 ‘legals’ had never been mentioned before. It excludes the operational assets without diplomatic accreditation, and diplomatic ­ immunity, the ‘illegals’, some of whom are known as ‘sleepers’, vulnerable to arrest and prosecution. They’re reportedly few in number – but a total that’s still unknown. The 400 Russian operatives, declared persona non grata (PNG), is a co-ordinated response to Russia’s invasion in February. They work for at least three separate agencies, often competing for dominance. This time, their competency has seriously suffered in ac­ curately assessing the proba­ bility of Russia invading and occupying Ukraine in a blitzkrieg, brief onslaught. Western observers have also suggested a deliberate bias in the advice provided to Putin, conclusions that match Putin’s own expectations, no matter how far removed from reality. Simply put, the intelligence advisers were pandering to his wishful thinking, because the Kremlin has become increasingly averse to information that doesn’t match Putin’s own strategic goals. The first to suffer the consequences of ostensible incompetence was the leadership of the foreign intelligence section of the FSB, the agency that Putin headed before being handpicked by Boris Yeltsin as his crown prince. The FSB (Federal’naya Sluzhba Bezopasnosti), the Federal Security Service, known as the KGB’s offspring, is commonly recognized as a domestic intelligence agency. But it also operates in other previously Soviet occupied countries, except the Baltic states. However, this is rarely considered as a significant factor in noting any differences in the Kremlin’s perception of Estonia, Latvia and Lithuania as a contrast with Armenia, Turkmenistan, Geor­gia, etc., all of whom were former

SSR ‘Republics’. Operational beyond the former Soviet territory, is the SVR (Sluzhba Vneshney Razvedkiis), the Foreign Intelligence Ser­ vice. However, it’s known that the FSB is not limited within its official prescribed jurisdictions and overlaps with the SVR. Before the reorganization of the KGB in the early 1990s, operatives of Russia’s military ­ intelligence service, the GU (formerly GRU, Glavnoye upravleniye, or Main Direc­ ­ torate) were often mistaken for KGB personnel. This service has remained untouched and unreformed. It was in the jurisdiction of the Defence Ministry and not the disgraced Com­ munist party. Added to the above is the FSO (Federalnaya Sluzhba Okrhrany), the Federal Pro­ tective Service, protecting highly­ -ranked officials. It also fulfills an intelligence role. At initial glance the agencies seem to mirror their Western counterparts. Although each service has its own defined field of responsibilities, they are known to overlap and for the outsider, the picture is confusing, with inter-agency rivalries. But the FSB is seemingly the most dominant of the several agencies, having taken over the FAPSI, (Government Com­ mu­ nications and Information, Russia’s signal intelligence service, somewhat equivalent to the US’s NSA (National Securi­ ty Agency). Russia has spent an inordinate amount on its clandestine services. It’s reported that in 2020 it spent 5.5% trillion ­roubles ($69 billion US) in this sector, amounting to 28% of its annual budget – 3.5 times the amount spent on education and health – a figure that cannot be confirmed. Putting this into an international perspective is difficult, because intelligence ­ budgets are usually not revealed, thus not credibly ­compared with other countries. Does the Kremlin get a fair return on its investment? The Russian intelligence sector has taken the brunt of the blame for the war not going to plan. The failure to foresee a unified response of the West was a ­ colossal miscalculation, Kiev’s ­ valiant determination to resist was totally misread, and the inability to predict a ‘mud ­

The Prime Minister, Justin Trudeau, today issued the following statement on Black ­ Ribbon Day, the National Day of Remembrance for the Victims of Communism and Nazism in Europe: “Today, we join people from around the world to honour the victims and survivors of communism and Nazism in Europe, and pledge to continue standing up for all those who still face violence and oppression at the hands of authoritarian regimes.

Photo: Ene Timmusk

“Black Ribbon Day marks the anniversary of the MolotovRibbentrop Pact, which was signed on this day in 1939 between the Soviet Union and Nazi Germany and resulted in the division of Poland and the annexation of the Baltic states as well as part of Romania by the Soviet Union. “Across Central and Eastern Europe, millions of people suffered tremendously under ­ totalitarian regimes, including ­ Jewish, Romani, Slavic, di­ s­ abili­ty, and LGBTQ2 communities. They were robbed of their basic human rights, forced to flee their homes, and murdered. Many of those who ­escaped the Soviet and Nazi ­regimes found new homes in Canada and have helped shape the strong and diverse country we know today. Their stories r­emind us that we all have a ­responsibility to ensure atrocities like these never happen again. “This year, we also stand in solidarity with the Ukrainian people, who continue to face brutal violence from Russia’s ­illegal, unjustifiable, and expansionist war of choice in their country. Canada, together with our Allies and international partners, will continue to support Ukraine and stand up for democracy and human rights everywhere.

Marcus Kolga and Andris Kesteris, Latvian National Federation president, at the Ukrainian 31st independence day celebration in Centennial Park. Speakers included Toronto mayor John Tory and Mississauga mayor Bonnie Crombie. Photo: Peeter Põldre

In marking the regaining of Estonia’s and Latvia’s independence on August 20, 1991, a service was held at St. Peters’s Lutheran Church. Presiding were Dean Mart Salumäe, Rev. Kalle Kadakas and Rev. Dag Demandis. Photo: Peeter Põldre

“On behalf of the Govern­ ment of Canada, I encourage all Canadians to pay tribute to those who have suffered or lost their lives to totalitarian and ­authoritarian regimes – past or present. Together, we must continue to reject extremism, ­ intolerance, and oppression, while promoting human rights, freedom, and democracy here in Canada and around the world.”

s­eason’ after a winter assault showed embarrassing incompetence. It’s perfectly ironic that Putin’s government team is flooded with former intelligence officers. This seeming incong­ ruity was seen as a failure of autocratic regimes to succeed at strategic intelligence. They spend lavishly on covert operations but lack in analysis and

At the organ, Erik Kreem.

assessment. They colour the facts of situations in hues acceptable to the autocrat. They fear the personal and professional peril of telling the truth.

Photo: Peeter Põldre

Autocrats tend to be their own intelligence professionals. In ex-KGB Putin’s case this is ­amplified. (to be continued) LAAS LEIVAT


Nr. 34

EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022

9

Estonia’s leading example in using renewable energy Natalie Jenkins, LJI Reporter Adverse climate anomalies will irreversibly change the world as we know it. Data compiled by the National Oceanic and Atmospheric Administration demonstrates that in 2022, North America experienced its second warm­ est July on record. Averaged as a whole, Europe has expe­ rienced its sixth warmest July on record, according to the same data set. The Earth’s rising tem­ peratures are a consequence of increased human-related greenhouse gas (GHG) emissions. A report published by the Inter­ governmental Panel on Climate Change (IPCC) in 2021 found that these human-produced emissions have warmed the climate by nearly 1.1 degrees ­ Celsius since pre-Industrial times (beginning in 1750.) At face value, this number seems harmless – but this is far from

the truth. NASA’s Global Climate Change Website claims that an increase as little as 1.5 degrees Celsius in global temperatures will result in extreme heat waves, water shortages, severe storms, and rising sea ­ levels. The risks associated with these were found to be generally higher at lower latitudes and for disadvantaged people, according to the same site. The effect: countless displaced communities and more climate-related deaths. Ruminating on these disheartening realities eventually begs the question: is there hope for a better future? Fortunately, there is. But how? First, cor­ porations must be held accountable for their GHG emissions by publicly reporting these ­figures with transparency. How­ ever, these corporations should ultimately invest in renewable forms of energy (including solar, wind, and hydroelectric ­ power). The benefits of using

Renewable forms of energy are cheap and sustainable. Photo: www.irena.org

Maria Saras-Voutsinas, Executive Director at National Ethnic Press and Media Council of Canada (NEPMCC) with their banner at this year’s CNE, where Eesti Elu was also represented.

renewable energy are diverse: aside from eliminating GHG emissions altogether, adopting renewable forms of energy ­di­­versifies a nation’s energy supply, reduces its dependence ­ on imported fuels, and fosters overall economic development, according to the United States Environmental Protection Agen­ cy. Estonia is one country that has set a leading example in this feat. Eesti Energia, Estonia’s state-owned energy company, is planning to invest €2.5 billion in renewable energy over a fiveyear period. Of the total sum, €1.5 billion is being spent on the construction of wind and solar parks, while the rest is ­being allocated towards energy development in Ida-Viru County and improving the efficiency of the country’s electricity grid, according to ERR. But as of now, Estonia’s current energy supply is dwindling. Power plant outages, low reservoir reserves in Europe, high inflation rates, as well as severed ties with Russia – ­ which Estonia heavily relied on for gas imports – coincided roughly at the same time, ultimately triggering unprecedented electricity prices throughout the country. ERR reports that “Nord Pool’s price ceiling rose to €4,000 per megawatt-hour for the first time in May this year, rising from €3,000…” In an interview with ERR, Eesti Energia spokesperson Mattias Kaiv notes Estonia’s lack of energy production facilities: “Since the main current problem is that our region as a whole lacks electricity production capacity, the fastest and most appropriate solution for society in the current energy crisis is to invest in renewable electricity... The problem is not only whether there is enough wind or sun [in Estonia], but that there are generally too few renewable energy production capacities in the Baltic States as a whole.” It’s also interesting to note that state-sponsored investments in renewable energy encourages cooperation between decent­ ralized, small-scale suppliers within the field. Kaiv illustrated this by pointing to the fact that Eesti Energia has been receiving about 150 inquiries about the purchase and installation of solar panels every week. Evidence of a newfound interest in solar power across ­ Estonia can also be seen in a rise of applications for connecting smaller plants to the count­ ry’s electricity grid. Elektrilevi, the country’s main grid distributor, has received 3,218 such connection applications in the second quarter, reported ERR. Agreements have been concluded with around 1,000 of these. Hopefully, Estonia’s investments in renewable energy will set a precedent that other states will follow. Together, we can create a green, sustainable ­future.

Members of the Estonia Choir at this summer’s 150th Anniversary of Estonia’s Song and Dance Festival inn between singing with about 25,000 other choristers under the huge band shall in Tallinn. Photo: Peeter Põldre (2019)

Come sing with Estonia Koor! Estonia Koor invites all current choristers and new s­ingers to come join us! After an unexpectedly long pause in our activities, Estonia Koor is resuming rehearsals a­ lbeit at a new venue. Estonia Koor’s first rehearsal will be on Thursday, September 15 and our regular rehearsals will be held Thursday evenings from 7pm – 9:30pm at the Latvian Canadian Cultural Centre, 4 Credit Union Drive. For more information contact Hilja Laasen 647-550-8745 or hilja.laasen@ gmail.com. Let’s get those vocal chords humming again. We look ­forward to seeing you!

Demolition of massive Soviet monument underway in Riga park Ragnar Kond, ERR, August 2022 The demolition of a large Soviet monument complex in Riga’s Victory Park (Uzvaras parks) has begun following the arrival of large excavators at the site. Immediately, part of the sculptures was taken down. Latvian authorities have been taking Estonia’s experiences into consideration during the process as well. Authorities have opted to further expand the restricted area surrounding the complex for security reasons. The roads immediately surrounding the site will now be closed to pedestrians through mid-September, making it difficult for ­passersby to see what exactly is being done there. A pedestal and the sculpture of three Soviet soldiers have been taken down, part of which had already been stowed in crates ­ brought to the site. Riga city government is in charge of the removal of the Victory Memorial, which is located in a park on the left ­ bank of the Daugava River in Riga’s Agenskalns District. “Of course we keep track of events in Estonia, and they’ve been a good experience for us, first and foremost for our Latvian State Security Service (VDD),” Janis Lange, executive director of the City of Riga, told ETV’s “Aktuaalne kaa­ mera”. “But you have to consider that in Latvia’s case, this is a different situation,” Lange continued. “This is a huge ­ monumental complex that was ­ built in the mid-1980s; it took six years to complete. All of the

structures are distinctive. It can even be said that should Riga have been hit by nuclear war, the city would have been destroyed, and the only thing ­ left standing would have been that obelisk. This is a very particular structure that is ­ ­typical of its time.” Riga city government said that work during the first couple of days has been going as planned, but the city nonetheless won’t reveal any details regarding when demolition of ­ the bigger elements of the Soviet monument complex will begin. It is already certain, however, that the monument in its entirety will be destroyed, and no elements thereof will be kept and sent to the Museum of the Occupation of Latvia as initially planned. “The above ground portion must be taken down by Novem­ ber 15,” the city official said. “Everything left below ground needs to be removed and maintenance work completed by June 30 next year. This is a very mighty complex for Riga – the biggest in Latvia. It takes up 3 hectares. It includes an 80-meter-tall obelisk, several sculptures, cellars and a huge pool with a capacity of 50,000 liters.” Designed by Levs Bukovskis and Aivars Gulbis, the 3-hectare (7.4-acre) memorial complex consists of a 79 meter obelisk, two sculptures and a large pool. A day after receiving the greenlight from the Saeima, Riga City Council on May 13 ordered demolition of the Soviet monument to move ­forward.


10

EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022

Cities and sustainability: how Tallinn is promoting an inclusive green future Natalie Jenkins, LJI Reporter In his book, Solved: How the World’s Great Cities are Fixing the Climate Crisis, former Mayor of Toronto David Miller explains that cities are the best unit of government to effectively promote sustain­ ability and fight climate change. Why is this? Miller offers many reasons, two of which are highlighted below: Firstly, the organization and structure of the municipal level of government differs from provincial and federal ones. ­ Municipal governments have ­direct control over the future of their city. Questions of infrastructure, their function, regulation (including building codes), and location, are delegated to city officials. This means, then, that individuals working in ­municipal government have the capacity to enact change in respect to issues concerning ­ climate change, including the ­ generation of electricity, the heating and cooling of buildings, transportation, and solid waste. Second, by law, cities are required to consult residents ­ about official city plans. “As a result, city governments have developed robust resident engagement processes that give local residents a very real say

over decisions that affect their lives and their neighbourhoods. There is a lively, robust, and ­extremely healthy local democracy, in which the voices of local residents are heard, and ­ they can and do participate in decisions made by city hall – well beyond planning,” says Miller. This point is an important one. To build sustainable cities, its residents must be heard, ­especially considering how climate change adversely affects low income and marginalized groups in society. Miller highlights a health survey done in Barcelona, which “demonstrated significant connections between the impact of climate change and poverty – ranging from ­issues such as energy poverty to the differential effects of heat and rising temperatures on the elderly, the young, and women.” To combat this, Miller highlights how Barcelona directly consulted its residents in 2018 to gather recommendations on improving the city’s accessibility and sustainability, while taking extra measures to ensure that marginalised groups were also meaningfully included. Since then, Barcelona has implemented various policies that have counteracted these challenges, ­ including “superblocks.” Es­ sentially, these prioritize the “movement of people over

Time Machine: The history in every bottle of Vana Tallinn Vincent Teetsov It would seem that every Estonian has a bottle of Vana Tallinn at home. For some households, it might be gather­ ing dust on the dining room shelf, unopened from the time you bought it as a souvenir before departing from Estonia. Conversely, you might be smitten with this brown elixir. Admittedly, for this author, the liqueur’s sweet vanilla and tangy citrus notes get appreciated pretty much only around the holidays. A few sips will be taken, maybe it’ll be poured into a cup of coffee with dessert, and then it goes back on the shelf. This led me to wonder, is it genuinely meant for

­ ixing, or is it intended to be m consumed just as it is? Furthermore, as each bottle describes the contents as “authentic Estonian liqueur,” ­ how long has Vana Tallinn been around to obtain this title? We must first look at the origins of Liviko, the manufacturer of Vana Tallinn. Liviko traces its history back to the distillery Revaler Spirit Fabrik, “which later grew into Tallinna Piiri­ tusetehaste Omanike Ühisus Rosen & Co (Tallinn Distillery Owners’ Association)”, from which the separate Tallinna Viinavabrik OÜ was started. In 1939, an eighteen year old woman named Ilse Maar (née Tuisumäe) came to work at Rosen & Co for the first time. She climbed up in the company,

Vana Tallinn recipe co-creator Ilse Maar at work. Photo: vanatallinn.eu

Nr. 34

the hub will be easily accessible by foot, bicycle and public transport for all Tallinn residents coming to participate in an event or activity. The prominent location will also encourage spontaneous visits to the hub.”

A rendering of the participation hub’s interior. Photo: estonianworld.com

But, as Miller points out in his book, sometimes these open invitations simply aren’t enough to include everyone. “Lowincome residents of a city, by definition, tend to be both excluded from power and the ­ manifestations of power – such as direct engagement with government – and preoccupied ­ with ensuring their own econo­ mic survival,” he says. “In this context, special efforts must be made to connect with low-­ income and other disem­ powered residents; otherwise, their voices will not be part of the conversation, and any solutions developed will likely not meet their needs.”

v­ ehicles by making local streets in a neighbourhood – or superblock – virtually car free (local traffic only), while enhancing amenities for pedestrians – such as tree cover and benches. They have improved local quality of life, personal mobility, air quality – and local economic activity,” says Miller. Estonia’s capital city, Tallinn, is on a similar path to inclusive sustainability. At the beginning of 2022, Tallinn announced its plan to build a people-centred city through “spacial creation.” At its core, this involves maximizing public green space and ensuring accessibility to sus­ tainable transport, including bike paths and extended tram lines. But perhaps one of the most important aspects of Tallinn’s green spacial creation plan is the establishment of the Tallinn Involvement Centre, “a unique city engagement centre [that will foster] the participation of citizens in the process of shaping the city,” according to ­ the city’s website. Simply put, the centre will

facilitate what Miller claims as one of the most effective means of promoting sustainability: dialogue between city officials ­ and residents. Developers, architects, and other professionals will host discussions and events open to the public. The goal of these will be to maximize dialogue, and from this, to ­ gather grassroots recommenda­ tions on urban planning that will be integrated into public policy. Whether placing the hub in a “The creation of a partici­ pation hub bringing together busy street will be sufficient different stakeholders will enough to rectify the systemic ­ certainly foster meaningful barriers that low-income resi­ dis­ ­ cussions between the city, dents face is questionable. developers, professionals and Perhaps a better solution would residents. It will help to create a be for the city to collaborate better urban space for all in the ­directly with organizations that future,” said Andrei Novikov, already work with low-income Deputy Mayor of Tallinn. “The residents, including non-governconcept of such a co-creation mental organizations, social associations, and private busispace is unique in Estonia, with ­ Stockholm and Aalto University nesses, as Miller suggests. in Espoo as examples in the In any case, the centre is a ­region.” step in the right direction toHow accessible will this­ wards building a greener, more centre be? According to the sustainable city. It is scheduled ­ city’s website, the hub will be to open as an exhibit in “located in an active street September 2022 and as a frontage in the heart of the city, co-creation space in 2023.

and in 1950, created “Liviko,” a “likööri ja viinakokteil” (“a liqueur and vodka cocktail”). ­ The manufacturer moved through a number of facilities and names, but made this their company name in 1971. In 1960, Maar, along with bottling manager Bernhard Jürno and the distillery specialist Jaan Siimo, took the time to develop a new spiced liqueur ­ that continues to sell well in Estonia, and even more so abroad, as an export. Though, it wasn’t expected to make such an impact. Before she passed away in 2012, Maar recounted how “...every year a new product had to be launched. We didn’t plan to mix any new miracle drink, but it turned out so much that it has withstood the market to this day.” Maar made other recipes, too, up until her retirement from the master distiller role in 1976, but it was this specific liqueur that earned her the ­ collo­ quial title of “Vana Tallinna vanaema” (“the grandmother of Vana Tallinn”). Liviko describes how it “became Liviko’s flagship from the start: the liqueur with its distinctive taste became a kind of currency and deficit commodity in the Soviet Union, the demand for which at that time was surpassed only by bana­ nas.” The original recipe of Vana Tallinn, produced at what used

to be a vodka warehouse in the late 1800s, is focused on the rum it contains, the fruitiness of citrus ingredients, along with cinnamon and vanilla. Of the original recipe, there are 80, 90, and 100 proof liqueurs. At its simplest, it’s served in a lowball glass on the rocks. It’s curious, though, how a household name in Estonian beverages is made with rum. Currently, it’s sourced from Jamaica. But at its starting point behind the Iron Curtain, where did this rum come from? According to a 2006 issue of the World Trademark Review, significant exports of Havana Club rum from Cuba to the Soviet Union and Sovietoccupied nations began in 1972. For the first decade of Vana Tallinn batches, then, it’s certainly possible that the rum was made closer to home, in Russia. Today, you can marvel at all of the myriad ways the core recipe has been adapted. For one, there’s a “Cream Liqueur”; another cream liqueur with ­nutty marzipan flavour; a variety made with cinnamon, ginger, pepper, and star anise; and even a slightly gold “Summer Lime” variation with a lime and mint flavour. The textured upper ridge of the bottle across these varieties solidifies their sym­ bolic link to Estonia and to the Old Town’s terracotta roofs. So what are the manufac­ turer’s recommendations for

consumption? One way of serving it is as a spritz: fill a glass with ice, pour in four centilitres of the liqueur, four centilitres of dry white wine, eight centilitres of tonic, and stir it all together lightly. Slice an orange and place it inside as a garnish. Alternatively, Kuleto’s Cocktail Bar in Sydney, Australia has their own recipe for an “Estonia Martini Cocktail”, where the liqueur is stirred together with Teichenné Kinross Tropical & Exotic Fruits gin and ice, before it’s strained into a glass with lemon peel and an olive. Considering the drink’s core components, estoniancuisine. com came up with a dainty, clever rum ball recipe, made with Vana Tallinn, leftover cookie and cake edges, butter, cacao, and condensed milk. If the liqueur can be found in rum balls, chocolate bars made by Kalev, or in a coffee and chocolate chip ice cream, there’s no limit to how its flavours can add flair to baking. Though the Vana Tallinn r­ecipe is only slightly over 60 years old, these spiced flavours appeal to the idea of a time in the past when these flavours would have been even more rare and exciting. And for its presence in Estonian homes alone, it has certainly earned its label of authenticity.


Nr. 34

EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022

,,Tule metsa!“ – kutsus tänavune Kotkajärve MÜ Tänavune 20.–27. augustini Kotkajärvel toimuv Metsa­ ülikool kutsus: ,,Tule metsa!“ Kotkajärve imelises looduses ongi sel nädalal aktiivne elu ja mõtetevahetus toimunud. Pikemalt selle­ aastasest Met­ saülikoolist saate lugeda järgmise nädala Eesti Elust. Juuresolevatelt piltidelt aga saab pisut aimu ja sisse­ vaadet Kotkajärve MÜs toimunust. Fotod: TAUNO MÖLDER

Kristiina Mark, samblike ja sammalde uurija Eesti Maa­ülikoolist, pidas huvitava ette­ kande samblike ja sammalde ­ erinevustest, samblike omadus­test ja nende eripäradest. Pärast loengut toimus ka jalutuskäik Kotkajärve metsas, kus uuriti kohalikke samblikke.

Eesti lätlane Veiko Spolitis pidas Metsaülikoolis loengu praegusest olukorrast Venemaal ja Ukrainas ning võrdles Eesti ja Läti tegevust punamonumentide eemaldami­ sel.

Kristjan Kannukese esi­ nemine kolmapäeva õhtul kitarri ja vioolaga hoidis publiku emotsioonid kõrgel oma energia ja lummava loominguga

Uuring: riiklike telekanalite vaatamine venelaste hulgas langeb Sõltumatu uuringufirma Ros­ mir küsitlusest selgub, et Kremli-meelsete telekanalite vaatajaskond langeb üha kiiremas tempos. Umbes vee­ rand venelasest ei vaata enam riiklikke telekanaleid. Rosmiri uuringus ütles 65% vastanutest, et vaatab Venemaa riiklikke telekanaleid. Sõja ­alguses oli see arv 86%, vahendas The Telegraph. Venemaa riigitelevisioonis esinevad analüütikud on kõik Kremli- ja sõjameelsed. Kriitika on lubatud ainult siis, kui väidetakse, et Kreml on Ukraina suhtes liiga pehme. Arvamusküsitlused näitavad, et vaid 55% venelastest toetab Vladimir Putini sissetungi Ukrainasse. Kaks kuud tagasi toetas seda sissetungi 66% vasta­nutest. (ERR/EE)

Euroopa Liit kaalub Ukraina sõdurite sõjalise väljaõppe korraldamist Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell teatas sel nädalal, et Euroopa Liidu liikmesriikide kaitseministrid kavatsevad arutada Ukraina sõdurite väljaõpet, vahendab Euractivi ERR. Ettepanekut on kavas arutada poliitilisel tasandil, kui Euroopa Liidu liikmesriikide kaitse­ ministrid kohtuvad mitteametlikul kohtumisel Prahas. Borrelli sõnul on selge, et sõda kestab pikalt ning peale materiaalse toe on ukrainlastel vaja abi ka relvajõudude organiseerimisega. Euroopa Liidu allikate sõnul soovisid Ukraina välis- ja kaitseministrid ELi väljaõppeprog­ rammi juba eelmisel kevadel. Euroopa Liit on alates 24. veebruarist rahastanud Ukrai­ nale sõjalise tehnika andmist 2,5 miljardi euro väärtuses läbi Euroopa rahuprogrammi (Euro­ pean Peace Facility). (ERR/EE) LÜ H I DALT K ANADAST

KANADA. Riigi statistikaameti raporti kohaselt võib keskmise kasvu stsenaariumi korral Kanada elanikkond tõusta 2043. aastaks 47,8 miljonini ja 2068. aastaks 56,5 miljonini; teiste prognoositud stsenaariumide korral võib 2068. aastaks ela­ nikkond kasvada vahemikus 44,9 miljoni – 74 miljonini. Raportis märgiti, et sellel võib olla mõju eluaseme kättesaadavusele. Prognoositud elanikkonna kasv ei ole ühtlane üle riigi – kõrgeim on see eelda­ tavalt Albertas. (Lüh. CTVNews) Loe Eesti Elu internetis —

Alexander Gonneau akor­dioni mängimas.

www.eestielu.ca

11

Venemaa õigustas Twitteris NatsiSaksamaaga sõlmitud pakti Vene Föderatsiooni välis­ ministeerium jagas sel nädalal Twitteris ametlike kontode kaudu Nõukogude Liidu Natsi-Saksamaaga 1939. a ­sõlmitud Molotovi-Ribben­ tropi pakti (MRP) aastapäeva puhul pakti sõlmimist õigus­ tavat videot. Videos ei mainita MRP salaprotokolle, millega jagati Euroopa mõjusfääri­ deks. Vene välisministeerium avaldas pakti aastapäeva meenutamiseks lühikese tekstiselgituse ja kaasneva video nii oma ­ingliskeelses kui ka venekeelses Twitteris ja mõlemas keeles ka Telegrami keskkonnas. Kaasnevas videos tuuakse välja, et mittekallaletungi lepingu sõlmisid Natsi-Saksamaaga ka paljud teised riigid Ida- ja Lääne-Euroopas. Samuti viida­ takse pakti sõlmimisel õigustuseks Ühendkuningriigi sõja­ aegsele peaministrile Winston Churchillile. Postitustes ega kaasnevas videos ei mainita MolotoviRibbentropi paktiga kaasnevaid salaprotokolle, mille raames jagasid Natsi-Saksamaa ja Nõu­ kogude Liit omavahel Euroopa

Tallinnas tiirutas muusikatramm Tal­ linna tramm sai 34-aas­ taseks. Sünnipäeva puhul sõi­ tis Kadrioru-Tondi liinil muusi­ katramm, kus mängis Tal­l inna Linnatranspordi puhkpilliorkester. 24. augustil 1888. a veeres Tallinnas liinile esimene tramm – linlasi Kardiorgu sõidutav hobukonka. Tallinna Linnatranspordi ASi (TLT) trammiteenistuse direk­ tori Meelis Telliskivi sõnul on Tallinna tramm praegu parema tervise juures kui eales varem kogu oma väärika ajaloo kestel. ,,Pikk ajalugu kohustab, ent annab ka erakordsed võimalused. Kui 2017. aastal sai teoks suur projekt, mis viis trammiliiklust kesklinnast otse lennujaama, siis täna meie suurem väljakutse on aastaks 2025 trammiühenduse loomine reisisadamaga ning 23 uue trammi vastu võtmine paari aasta pärast,“ ütles Telliskivi. Telliskivi sõnul on tramm ühistranspordiliikidest keskkonnasõbralikkuse mõttes kõige väiksema jalajäljega ruutmeetri kohta. ,,Selliste oluliste sõlmpunktide, nagu lennujaama ja reisisadama sidumine vanalinnaga trammiühenduse kaudu muudab Tallinna mitte ainult mugavaks elukeskkonnaks kohalikele, vaid ka atraktiivseks sihtkohaks turistidele,“ rääkis Telliskivi. Trammiliiklus algas Tallinnas hobujõul. Hobujõul liikusid trammid 30 aastat. 1900. aastal sõitis konkaga umbes 1800 inimest päevas, 1914. aastal juba 3400 inimest. Hobutrammiliinid kulgesid Tallinna läbivail peamagistraalidel — Narva, Tartu ja Pärnu

mõjusfäärideks. Pakti salaprotokollide järgi pidid Soome, Eesti, Läti ja ­Ida-Poola ning Bessaraabia (mis kuulus tollal Rumeenia kuningriigi koosseisu) kuuluma Nõukogude mõjusfääri. NatsiSaksamaa mõjusfääri pidid kuuluma Leedu ja Lääne-Poola. Saksamaa Föderaalvabariik ja Nõukogude Liit mõlemad kuulutasid 1989. aastal Moloto­ vi­ -Ribbentropi pakti õigustühi­ seks allakirjutamise hetkest. Aastakümneid enne seda keeldus Nõukogude Liit tunnistamast salaprotokollide olema­s­ olu. Euroopa parlament on 2019. aastal vastavas resolutsioonis nimetanud pakti Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks. Molotovi-Ribbentropi pakt sõlmiti 23. augustil 1939. aastal. Sama aasta septembri al­ guses tungis Natsi-Saksamaa kallale Poolale ja seda peetakse Teise maailmasõja alguseks. Pakti kahe totalitaarse riigi vahel on 2019. a õigustanud ka Venemaa president Vladimir Putin. (ERR/EE)

S P ORT VORMELISPORT. Vormel-1 MM-sarja tegevjuht Stefano Domenicali ütles sel nädalal, et enam pole mõtet pidada läbirääkimisi teemal, millal võiks Venemaa GP naasta, kuna tema sõnul ei lähe MM-karus­ sell enam kunagi Venemaale tagasi. Tänavune Venemaa GP Sotšis jäeti Venemaa sissetungi pärast Ukrainasse ära, vahetult pärast sõja algust lõpetas FI venelastega ka lepingu, vahen­ dab insidethegames. Tänavune Venemaa GP pidi toimuma 25. septembril ja see pidi olema viimane kord, kui võisteldakse palju kriitikat tee­ ninud Sotši ringrajal, järgmisest aastast pidi võistlus kolima Peterburi, aga need plaanid on nüüd tühistatud. (ERR/EE)

maanteel. Hobutrammiliinide kogupikkus oli 1902. aastal 7,24 km. Vaguneid oli 1917. aastal käigus 37. 1915. aastal avati trammiliin Koplis. Selle rajasid Vene-Balti Laevatehas ja AS Böckler ja Co oma töötajate teenindamiseks. Uuel liinil kasutati auruvedu­ reid, millele lisandusid mootorvedurid. Elektritrammi liiklus algas Tallinnas 28. oktoobril 1925. a Narva maantee liinil. 1931. aastal hakkasid seal sõitma ainult bensiinimootortrammid. 1951. aastal ehitati Kopli liin kaherajaliseks ja elektrifitseeriti ning 1953. aastal ühendati Kopli liin Viru väljakul südalinna liinidega. (PM/EE)


12

EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022

Eesti Majandusklubi Kanadas suvepäev

LÄÄST BLÄÄST – piletid Toronto Eesti Maja lõpupeole Tähistame ja täname Toronto Eesti Maja!

Suvepäevast osavõtjad. Ees vasakul EMK esimees Väino Einola, võõrustajad Väino Keelmann ja Anne-Liis Keelmann.

Eesti Majandusklubi Kanadas (EMK) suvekoosviibimine toi­ mus 21. augustil klubi liik­ mete Väino ja Anne-Liis Keelmanni uues kodus. Kuna ennustati vihma, oli Anne-Liis üles seadnud suured peolauad nii õue basseini äärde kui ka tuppa. Õnneks muutus ilm päiksepaisteliseks ja klubi esi­ mees Väino Einola võttis liik­ meid vastu õues šampusega – nagu on olnud kombeks. Lõunasöögiks oli Anne-Liis tellinud Ithics Greek Mediter­ ranean restoranist kreeka toitu. Maitsev lõuna koosnes kahest sordist souvlakist, riisist, kartulitest, aedviljast ja hiigelsuurest kreeka salatist. Eeltoiduks val­ mistas peremees Väino spinati ja feta-juustuga ,,pirukaid“ ehk spanakopitasid. Kohvi kõrvale oli toodud Danish Pastry Shop’ist mandlistruudel.

Rein ja Imbi Lainevool, Vello ja Milvi Silm.

Pererahvast tänati kingitustega. Väinole BBQ-põll ja AnneLiisile suur karp Lindt’i šokolaaditrühvleid. Ilus ja mõnus pealelõuna meenutas vanu aegu, kus suvekoosviibimised peeti liikmete kodudes. Vaatamata sellele, et klubi liikmeskond on kahane­nud, oli pidu lõbus ja hoogne. EMK KIRJASAATJA

S P ORT • FREESTYLE SUUSATAMI­ NE. Põltsamaal Sõpruse pargis asuval olümpiaskulptuuril avati ­teisipäeval Kelly Sildaru nime­ graveering. Sildaru nimi jäädvustati 2004. a püstitatud Tauno Kangro monumentaalskulptuuri ,,Tee Olümposele“ pronksisambale. Skulptuurile on graveeritud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Skulptuuri asukoht Sõpruse park rajati 1974. a Ants Paju eestvedamisel ja sinna on istutatud paljude spordiga seotud inimeste nimelised tammed. Oma tamm on seal nüüd ka Kelly Sildarul. (ERR/EE)

Mis oleks parem viis meie kogukonna kodu mälesta­ miseks, kui väärikas pidu, millel jookseb heliriba mitme lemmikbändi ja -esineja muu­ sikast?! See heliriba on saat­ nud meie kogukonda aasta­ kümnete jooksul, mil 958 Broadview Avenue oli Toronto Eesti Maja. 1. oktoobri õhtu algab Toronto Eesti Meeskoori (TEM) esinemisega, moodustades Eesti Majale nii ,,A“ kui ka ,,O“: TEM esines Toronto Eesti Maja avapidustustel 10. septembril 1960, ja mida enam, TEM-i proov oli esimene üritus Eesti Majas 5. aprillil 1960, viis päeva pärast hoone ostmist ­ Estonian House in Toronto Ltd. poolt. Sealt edasi jätkub staaride jada, loetelu nagu unistuste muusikafestival! Kõiki suure saali laval esi­ nenud bände ja esinejaid on võimatu ühele õhtule mahutada, kuid selle valikuga teeme kummarduse lavale, kus hulgaliselt lasteaedade lõpetajaid kõndisid läbi lillelise kaare, võimlejad keskendusid sellele, et pall või rõngas ei lendaks lavalt maha rahva sekka ning kus toimusid liigutavad kõned, luuledekla­ matsioonid, aktused, rahvatantsu- ja moeetendused. Tulge ja nautige neid bände, koore ja ansambleid, millest mõned on vaid selleks üheks õhtuks taas kokku tulemas. Keeruta kerget jalga mõne valsi või polka loole ja õhtu edene­ des rokilikumatele viisidele. Saate teha ringkäigu Toronto Eesti Majas ja näha osi, kus te pole kunagi viibinud. Mõelge juba ette, milliseid mälestusi Eesti Majast videoboksis jäädvustate ja keelekasteks seatakse üles tasuline baar ja Ülle Veltmannilt saab muretseda kehakinnitust.

Nr. 34

Hankige oma piletid juba täna – kui Eesti Maja täitub, siis pileteid enam ei ole, seega ostke juba ette või jälgige ­allolevaid sotsiaalmeediakanaleid, et te ei jätaks kasutamata võimalust mälestusi värskendada ja ka uusi luua vanade sõpradega viimast korda kokku saa­ des meie Toronto Eesti Majas. Pääsmed $25 saadaval via: https://estonianartscentre.simpletix.ca Meelelahutust korraldab KESKUSega seotud heate­ ge­ vus­­organisatsioon Estonian Arts Centre. Kellel internetiühendus puudub, see võib helistada Estonian Arts Centre annetuste numbrile +1 647 250 7136 ning Taimi Hooper aitab. Uksed avatakse juba varem, umbes ­ 1730h, programm algab 1800h. Sissepääs lõunapoolsetest us­test. KESKUSe toetajate abiga viime uue kodu ehitamise lõpuni Vajame igaühe abi, et ehituse lõpuni viia! Kui soovid kindlustada siinse eestlaste kogukonna tulevikku, siis liitu teiste toetajatega. KESKUSe annetamise tasemed on järgmised: Kalevipoja laud (rohkem kui 100 tuhat dollarit koos nime panemise õigusega), Koidula gild (50 tuhat kuni 99 999 dollarit), Viru vanemad (10 tuhat kuni 49 999 dollarit), ja Kungla rahvas (kuni 10 tuhat dollarit). Toetuste tegemiseks kirjutage: donations@estoniancentre.ca või helistage +1.647.250.7136. Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulu­ maksu kviitung. Siit leiab teavet projekti ja ehituskäigu kohta: • Külasta kodulehte ja regist­ reeru uudiskirja saajaks: www. estoniancentre.ca • Facebook @EestiKeskus, Twitter @keskus, Instagram @ keskus.iec

Ellen Loite, Anne-Mai Kaunismaa, Mall Jürman, Eneri Taul.

• AUTORALLI. Eelmisel näda­ la­vahetusel Belgias peetud auto­ ralli MM-sarja (WRC) üheksanda etapi võitsid Ott Tänak ja Martin Järveoja (Hyundai; 2:25.38,9). Eestlased edestasid põnevas heitluses teise koha saavutanud Elfyn Evansit (Toyota) viie sekundiga, kolmas oli Esapekka Lappi (Toyota; +1.41,6). Võit Belgias oli Tänakule teine järjestikune ja hooaja ­kolmas. Viimati võitis Tänak hooaja jooksul vähemalt kolm rallit 2019. aastal, kui ta krooniti hooaja lõpus maailmameistriks. MM-sarja üldarvestuses on Tänak 131 punktiga teisel kohal, vähendades vahet liidri ­ Kalle Rovanperäga 72 punkti

peale. Autoralli MM-sarja järgmine – Akropolise ralli – etapp sõidetakse 8.-11. septembrini Kree­ kas. (ERR/EE) • JÄÄHOKI. Kanadas peetud jäähoki U-20 maailmameistri­ võistlustel (MM) krooniti tiit­ livõitjaks Kanada koondis, kes kullamängus alistas 3:2 (1:0, 1:0, 0:2, 1:0) Soome koondise. Kanada meeskond teenis MM-i jooksul seitse võitu ning tegemist oli Kanada U-20 koondise 19. kuldmedaliga. Koondise kapten Mason McTavish nimetati turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks. Pronksimängus oli Rootsi 3:1 (1:0, 1:1, 1:0) üle Tšehhi meeskonnast. (ERR/EE)

Toronto Eesti Maja ametlik avamine 10. septembril 1960.a.


Nr. 34

EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022

13

Terra feminarum ehk Naissaar Et 11. sajandi vaimulik ­kroonikakirjutaja Breemeni Aadam on üht Soome lahe saart nii nimetanud, annab mõtlemisainet naisõiguslas­ tele. Igatahes oli Naissaar Tallinna lahes 16. augustil sihtpunktiks ühele matkarüh­ male. Rohkemgi veel, huvi Eesti väikesaarte vastu meie meredel ja isegi järvedel on samale matkaseltskonnale huvi pakkunud rohkem kui tosin aastat. Õnneks on laeva­ ühendus pealinna ja Nais­ saare vahel kevadest sügiseni kindlustatud, mis tuleb reisi­ huvile kasuks. Matk nõuab pisut eelteadmisi ja eesmärkide püstitamist, aga lõppkokkuvõttes otsustab asja matkakorraldaja. Loomulikult on see enam-vähem kooskõlas saare looduse ja ajaloo huvi­ väärsustega, millega asutakse tutvuma. Saarte elu sisu määravad selle elanikud. Naissaare puhul on tegu suvitus- ja turismimagnetiga, kus püsiasustus on peaaegu olematu, aga matka­ huvi tõmbab ligi. Osatagu seda aga kasutada ja suunata ja rahul­dada. Naissaare asend pealinna ja Soome lahes tegi temast sõjalise objekti, mis pidi kaitsma linna ja jälgima elu Soome lahes. Minevikus oli esikohal Vene­ maa pealinna julgeolek, mille tagamisel ei hoitud end tagasi. Sellest annavad tunnistust tänini Peeter Suure merekindluse tuhanded tonnid raudbetooni ja kaitserajatiste varemed ning isegi raudtee. Igat masti suur­ ­ tükipatareidele olid toeks miiniväljad ja sinna sadade meremii­

Matkaauto „Sisu“.

Meremiinid Naissaarel.

nide paigutamine ja käitlemine. Et Eesti Väinamere suursaarte neliku järel hoiab pindala poolest viiendat kohta Naissaar, ei pruugi igaüks teada. Nii see aga on. Et Soome lahe saared on ajalooliselt kuulunud rannarootslastele, pole uudis. Kah­ juks lahkus see rahvusrühm punase terrori kartusel viimase sõja ajal Rootsi. Mereäärne asustus on alati ohustatud. olgu selle põhjuseks mereröövlid või tõsisemate vallutusplaanidega muud meresõitjad. 104 aastat tagasi oli Eesti omariikluseks valmis nii polii­ tiliselt kui ka sõjaliselt. Küllap baltisaksa lobitöö tulemuseks oli see, et 1918. aasta veebruaris Saaremaalt mandrile liikunud Saksa okupatsioonivägi põrmustas siinse riiklikkuse alused, poliitilise võimu ja Venemaalt Eestisse koondatud eestlaste väeosad. Nii olime Vabadussõja puhkedes raskes sõjalises olukorras. Kui punased oleksid oma esimese vallutusliku dessandi suunanud Tallinna, mitte Narva-Jõesuhu, ei tea, millega lugu oleks lõppenud. Õnneks suudeti Tallinna kaitsele meeli­ tada Briti laevastik ja kui vallu­ taja arvas pealinna kimbutamiseks õige aja olevat, võeti neilt sõjariistad ära. Nende nimedeks said meie merelae­ ­ vastikus Lennuk ja Vambola. Naissaare sümboliks minevikus on kindlasti Jaan Krossi poolt kuulsaks kirjutatud astronoom, optik ja leiutaja ­ Bernhard Schmidt (1879-1935). Kaasajal on saare üheks tõmbenumbriks kõrgetasemeliste kultuuriürituste pakkumine, kus särab Nargen festival ja Tõnu

Foto: Ele Luts

Foto: Ele Luts

Matkaseltskond Naissaarel.

Kaljuste kultuuriline tegevus. Siia on panustanud isegi Pärnu kunagine muuseumi- ja kultuu­ ritegelane Omar Volmer, kes kinkis saarele omanimelise suve­ tingimustele vastava kontserdiküüni. Mereline ümbrus jahutab ülekuumenenud loodust ja laseb ümbritsevat nautida. Siia kuulub peotäis mustikaid-vaarikaid ja koguni suplusvõimalus. Naissaare teeolud on nige­

Kuskile kadunud…

Foto: Ele Luts

lavõitu, aga Soome päritolu veoauto „Sisu“ tuli kõigega toime. Küllap parandab koha­ ­ likke liiklusolusid tulevikus raudtee ulatuslikum taastamine ja kasutuselevõtt. Kindlasti oleks viimane aeg, eriti rahvusvahelist olukorda ­silmas pidades, et Eesti riik ei murraks pead üksnes punamo­ numentidega, vaid taastaks esimesel võimalusel ona territoriaalveed ja nihutaks merepiiri

KANADA UUDISED

(Algus lk. 5)

ei osale sealgi arvukalt. Kui vaid põlvkonna eest oli Musta Lindi Päeva märkijaid OTTAWA. Kanada terviseminisohtralt, taasiseseisvumist hinnati ter Jean-Yves Duclos nimetas palju arvukamalt nii kirikus kui teisipäeval ametisse uue kõrgeimuudel üritustel (mitte ainult ma õendusalase ametniku (chief Eesti Kodus ja Ehatares, kus nursing officer), kelleks on seda tehti möödnud reedel), olid Leigh Chapman, registreeritud pühapäevased jumalateenistused meditsiiniõde Torontost, kel on ainsad ametlikud üritused doktorikraad õenduse alal. Torontos. Kunagises pagulaste Teatavasti seisavad paljud kanges kantsis, praegugi ikka haiglad silmitsi kriitilise õdede suure eestlaskonnaga ulgu-­ puudusega, ning uus ametnik Eestis, poleks seda oodanud. hakkab andma nõu föderaal- ja Võib olla palju seletusi, aga provintsivalitsustele tööjõu suu­ vabandusi ei saa olla ning ega rendamise strateegia jm. tervis­ neid vist keegi kuulda soovigi, hoidu puudutava alal. kui just pole tegemist tõsise (Lüh. CP24) terviserikkega. Kui nooruses ­ • skaudi/gaidina võib arvata, et TORONTO. Ligi kuus kümnest meie keskealiste hulgas enamus „millenniaalist“, kes elavad käis läbi noorsoo eestlaseks Suur-Toronto piirkonnas, pole kasvatamise faasi nii seal kui kaotanud lootust ühel päeval T.E.S. täienduskoolides, oldi osta oma kodu, kuid paljud ­läbini eestlased, mäletati mine- arvavad, et selleks peavad nad vikku, siis mis võib olla takis- mujale kolima, selgus Royal tuseks? Kas inerts, kuna kahjuks LePage küsitlusest vanuserupis aktiivset organisatsioonidesse, 26-41 aastat. (Lüh. CP24) ka meie kogudustesse pühapäevakoolide näol, värbamist otsi nagu tikutulega, on süüdi? Meie rahvale on ammu teada Pole ka kellelegi uudiseks, et tõik, et ühenduses on jõud. meie emakeelsete ajalehtede Mitme raamatu pealkirjaks, kui tellijad on tublisti langenud, ei eksi, ka ühispanga liikumise osaliselt on süüdi internetis lööklause, juba Wabariigi ajal. saadav (tasuta on Torontos nii ­ See kandus ka Ontario pealinna, Eesti Elu, kuigi vaid valikulikui loodi Toronto Eesti Ühis­ selt, üksikute olulisemate arpank. Ei tea, kuidas seal järel­ tiklite näol, kui ka eesti.ca, kasv on. Estonian World Review). USAst on ka Kanadasse Viimases on kommentaariumis, jõudnud poliitikas mõiste reset, teadagi anonüümses, eriti näha arvutite maailmast originaalselt, seda, mida ajakiri Rahvuslane see on algseadete tagasisaa­ nimetas ühiskonna lammutamine. Mõneti võiks seda kui miseks. Põhimõtteliste, kuid uuesti pealehakkamise meta­tihti ägedate sõdurite, mõni isefooriks pidada. Ei taha hästi gi nimetas neid kaikameesteks, uskuda, et Toronto eestlaskonkirjutatud ja toimetatud väljande 1971.a. detsembri -numbris (nr, nal nii drastilist, järsku sammu 25, lk. 28) heideti seda ette. Nii oleks vaja. Siiski, midagi on pealkirjastades ühte kriitilist vaja teha. On ju polaarsus paraku ole­ artiklit toonasest elust. Enam ­ kui pool sajandit tagasi. Siis, mas, avalikult ja sotsiaalmee­ kui meie kogukond oli märksa dias mitte-nii-avalikult. Tuleb kiita neid, kes julgevad mürgi­ suurem ja aktiivsem.

sinna, kuhu mereõigus lubab. Igal juhul reisisoovitus pa­ nustada siseturismi ja hoiduda liiva kandmisest kõrbesse. Meie siseturismi võimalused on piiramatud ja pole paha oma kodumaa loodust ja ajalugu pisut paremini tunda. Seda soodustab üsna täiuslikult välja kujunenud külastus- ja matkatalude võrk, kus on kõige vajaliku peale mõeldud. MATKAJA ALDO KALS

KANADA. Peaminister Justin Trudeau teatas sel nädalal spetsiaalse töörühma loomise plaa­ nist fookusega seista vastu Venemaa desinformatsioonile ja propagandale. Uus initsiatiiv on peaministri teatel osa Kanada uute meetmete paketist, mis kavandatud Ukraina toetuseks ja Venemaa karistamiseks sõja alustamise eest. Samuti kehtes­ tab Kanada sanktsioonid veel 62-le inimesele. (Lüh. CTVNews) • KANADA. 21.-23. augustini viibis Kanadas visiidil Saksa­ maa kantsler Olaf Scholz, peatustega Montréalis, Torontos ja Stephenville’is (Newfound­land ja Labrador), kus toimus mitmeid kohtumisi. Scholz ja Kanada peaminister Justin Trudeau töötasid koos, et saavutada progressi ühiste prio­ riteetidega, mille hulgas toetus Ukrainale, toidualane julgeolek, kahepoolse koostöö tugev­ da­ mine seoses kliima-alase tegevusega, kaubandus ja investeeringud jm. (Lüh. Peaministri veebilehelt)

suse pritsimise ajastul oma nime kas kirjatükile, interneti­ kommentaarile või avalikkuses kinnitada. Arad anonüümsed snaiprid paraku killustavad. Avameelsus ja ausus on olnud defitsiitkaup paljudes ühiskonnalepetega seotud tehingu­ tes. Kahtemata on kaks leeri olemas, mõlemad soovivad selgitust, eks miks kired on nii kuumad. Kui aga kristlike põhimõtete järgi käituda, võtta süda rindu, leida aega, et täht­ salt pühapäeval – ehk isegi oponendi nähes – osaleda rahvale tähtsal jumalateenistusel, õlga alla panna sellele, et lii­ guk­ sime tervikuna tulevikku, siis ehk on veel meie kogukonnal lootust. Tahaks, et meie eemal-, kõrvalseisvad keskea­ ­ lised võtaks kuulda. TÕNU NAELAPEA


14

EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022

Nr. 34

Puhka rahus, kallis

Laine Koost Südamest kaastunne ELLENILE, PEETRILE ja LASTELE ning SILVILE, EINARILE, LASTELE ja LASTELASTELE KRISTA ja ERIK perega ANNE ja PAUL lastega BOB ja LII

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Laine Koost’i ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS   ja EHATARE PERE

Mälestame ustavat koguduse ja nõukogu liiget

Ants (Ats) Selder Südamlik kaastunne omastele EELK VANCOUVERI PEETRI KOGUDUS

Lahkus meie armas sõber

Lille Neemre neiuna ALARI sündinud 8. juunil 1921 Põltsamaal surnud 24. augustil 2022 Sudburys

Skaut-gaidlaager… (Algus lk. 1)

lindusid ning vahid tuules sahisevaid puulehtesid. Mida roh­ kem inimene loodusele läheneb, seda parem on tema vaimne ­tervis. Laagri eelviimasel päeval andsid metsakirikus hellakeste lubaduse viis tublit hellakest: Agnes Remerowski, Connor Gaunt, Julia Sehr, Mia-Liina Hess, Olivia DiBiase. Tüdrukud lõpetasid kolmanda järgu katsed ja teenisid ära kaelarätid. Hästi tehtud, hellakesed! Rääkides skautide-gaididega pärast laagrit, olid laagri­ päe­ vade lemmikuteks veepüramiid, metsamäng, looduseõpetus hundudega, pärgade tegemine hella­ kestega, kitarritunnid ning õhurada. Neid tegevusi korral­ dasid töökad ja tragid gaid- ja skautjuhid, eesotsas laagri juht Talvi Parming ja laagri abi-juht Peter Türk, kelleta laagris ei oleks olnud nii põnevaid ja meeldejäävaid tegevusi. Mui­ dugi peab ka suurelt kiitma ­peakokka Angie Crossman’i, kes hoolitses, et laagrilised oleksid maitsvalt toidetud. Loodame järgmise aasta ­augustis näha Kotkajärve metsa all hulgaliselt skaute ja gaide lähedalt ja kaugelt. Kotkajärve igavesti – Edasitagasi. (Vastused tekstis esinenud

Leinavad    SUGULASED ja SÕBRAD EESTIS   ja SÕBRAD KANADAS

küsimustele: Rajatare välis­ seinal on aastanumber 1972 (Rajatare ehitamisaasta); Anton Õunapuu väljakul on graveeritud Tungalnoole laagri nimi;

Hendrik Tanner soetas Kotka­ järve maa-ala eesti noortele 1953. aastal.) EESTI SKAUTIDE JA GAIDIDE MALEV KANADAS


Nr. 34

EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00. Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu. Pühapäeval, 28. augustil JU­ ­ MALATEENISTUST EI TOI­MU ÕPETAJA HAIGESTUMISE TÕT­­TU. 28. augustil ja 4. septembril toimuvad VIDEOPALVUSED, mida saab jälgida kas koguduse FB-grupis või YouTube’i vahendusel. Pühapäeval, 11. septembril kell 15.00 Jumalateenistus Eha­ tares. Pühapäeval, 11. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 18. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soo­me Kodus. Pühapäeval, 25. septembril kell 11.30 KODUMAALT LAH­ KU­M ISE MÄLESTUSPÄEVA JU­MALATEENISTUS AR­­MU­ LAUAGA. Kolmapäeval, 28. septembril kell 15.00 PIIBLITUND Eha­ tares. Eelteated: Lõikustänupüha jumalateenistus 9. oktoobril kell 11.30. Usupuhastuspüha jumalateenistus 30. oktoobril kell 11.30. Surnutemälestuspüha jumalateenistus 20. novembril kell 11.30. I Advendipühapäeva jumalateenistus 27. novembril kell 11.30. Jõuluõhtu jumalateenistus 24. detsembril kell 14.00. Ülemaailmne eestikeelse Piibli lugemine „Piibel kaanest kaaneni“ toimub Eesti Piibliseltsi ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmes­kirikute algatusel ja osalusel 29. septembrist 2. oktoobrini 2022 ülemaailmselt. Osaleda soovijad saavad lähemat infot koguduse õpetajalt. Leerikursusele on oodatud kõik noored alates 15. eluaas­ tast. Registreerumine koguduse kantseleis algab 1. novembrist.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ 7. augustist kuni 4. septemb­ rini viibib pastor Lige korralisel puhkusel. Jumalateenistusi pas­ tori puhkuse ajal ei toimu. 11. septembril toimub järgmine vir­ tual-jumalateenistus. Pühapäeval, 11. septembril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutluse seeria ,,Mäejutlus“: ,,Kes on õnnis?“ Muusika TEBK Ansambel. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 Pühapäeval 28. augustil JUMALATEENISTUST EI TOI­ MU ÕPETAJA HAIGESTUMISE TÕTTU. Pühapäeval, 4. septembril EES­ TI­KEELSET JUMALATEENIS­ TUST Agricola kirikus EI TOIMU. Pühapäeval, 4. septembril kell 4 pl eestikeelne PALVUS Soome kodus. Pühapäeval, 11. septembril kell 10.30 h JUMALATEENISTUS Ehatares. Pühapäeval, 11. septembril kell 2 pl SURNUAIAPÜHA York kalmistul. Pühapäeval, 18. septembril kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 25. septembril kell 1.30 pl KODUMAALT LAHKU­ MISE MÄLESTUSPÄEV.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS 12. pühapäev pärast nelipüha Enese läbikatsumine – Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu! 1Pt 5:5b Õpetussõnad 28:13-14 Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid ­tunnistab ja need hülgab, leiab armu. 14 Õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat, aga kes teeb oma südame kõvaks, langeb õnnetusse.

Leedu kaalub turistiviisade keelustamist regionaalselt Kui Euroopa Liit ei ole nõus venelaste turistiviisata jätmi­ sega, arutavad Leedu võimud selle võimalikkust regionaalsel tasandil, ütles Leedu välis­ minister Gabrielius Lands­ bergis. ,,Leiame lahenduse, mis hõlmaks Balti riike, Poolat ja potentsiaalselt ka Soomet,“ ütles Leedu välisminister pärast kohtumist seimi väliskomisjoniga. Landsbergise sõnul aruta­ takse teemat ELi välisministrite Praha kohtumisel Läti, Eesti, Soome ja Poolaga. ELi idapoolsed riigid lõpetasid venelastele uute turistivii­ sade väljaandmise varsti pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril. Schengeni reeglite tõttu saavad aga teiste ELi riikide ­ viisadega venelased ka neisse ­ riikidesse siseneda. Euroopa Komisjon ütles eelmisel nädalal, et käimas on arutelu koordineeritud lähenemise üle Vene viisade probleemile. (PM/EE)

Sander Joone ,,Sierra“ sai Küprose animatsioonifestivali peapreemia Erilinastustega mööda Eestit tuuritav ,,Sierra“ pälvis Küp­ rose animatsioonifestivali pea­ preemia. Tänavu 21. korda toimunud Animafest Cyprus on Küprose vanim animatsi­ oonifestival. ,,Sierra“ keskmes on poiss, kes muutub rahvaralli ajal rehviks. Absurdikihi all peidab end isiklik lugu, mis on tõukunud autori suhtest oma isaga. Küprose animatsioonifesti­ vali peapreemia on filmi jaoks 16. auhind. ,,Sierra“ režissöör, stsenarist ja peakunstnik on Sander Joon. Produtsendid on Aurelia Aasa (AAA Creative) ja Erik Hein­ salu (BOP! Animation). Filmi helilooja on Misha Panfilov, helindaja Matis Rei. Animaatorid on Henri Kaido Veermäe, Valya Paneva, Teresa Baroet, Sander Joon. Taustakunstnik on Hleb Kuftseryn. (ERR/EE)

Roomlastele 3:21-28 Nüüd aga on ilma Seaduseta saanud avalikuks Jumala õigus, millest tunnistavad Moosese Seadus ja Prohvetid, 22 see Jumala õigus, mis ­tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust, 23 sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest 24 ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses, 25 kelle Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas ­ ­varem tehtud patud 26 oma jumalikus sallivuses, et näidata üles oma õigust praegusel ajal, et tema ise on õige ja teeb õigeks igaühe, kes usub Jeesusesse. 27 Kus on nüüd kiitlemine? See on välistatud. Millise seaduse läbi? Kas tegude seaduse läbi? Ei, vaid usu seaduse läbi. 28 Me ju arvame, et inimene mõistetakse õigeks usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata. Luuka 18:9-14 Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähenda­

missõna: 10 „Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner. 11 Seisma jäädes palvetas variser endamisi: „Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner. 12 Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.“ 13 Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: „Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!“ 14 Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõiste­ tult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alan­ datakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.“ Palve. Issand Jumal, Sina oled püha ja õiglane, aga meie oleme patused. Aita meil hoiduda eneseimetlusest ja valevagadusest, paranda oma ­ armastuses meie vead ja lase meid alanduda vastu võtma Sinu armu. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Nime- või mälestuspäev: Augustinus, Hippo piiskop, kirikuisa († 430)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑    Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022

Nr. 34

Tellige EESTI ELU! Eesti Elu taas esindatud etniliste lehtede väljapanekul CNEl

Torontos 19. augustil alanud ja 5. septembrini toimuv suurnäitus Canadian National Exibition, tavalises kõnepruugis The Ex või CNE on käesoleva lehe ilmumise ajaks täishoo sisse saanud. Kõikvõimalike erinevate välja­ panekute ja eri rahvaste müügibokside kõrval on Enercare hoones igal aastal ka Kanada etnilise meedia väljapanekutel oma koht. Eelmise nädala lehes trükitud National Ethnic Press & Media Council of Canada (NEPMCC) reklaambännerilt saab lugeda, et organisatsiooni kuuluvate väljaannete lugejate arv ulatub nädalas seitsme miljonini. Seda on kordi rohkem kui meie väikeses Eestis elanikke. Aga isegi siinse suure Kanada meediaväljaannete hulgas on Eestil oma kindel koht – teie käes olev Eesti Elu/Estonian Life ajaleht on samuti üks NEPMCCi liikmetest ja teie olete lugejana üks neist, kes moodustab selle nii paljusid eri keeli ja rahvuseid ühendava organisat­siooni väljaannete seitsmemiljonilise lugejaskonna. Suur aitäh teile, et ikka loete ja tellite Eesti Elu – nii saame ühiselt hoida elus meie keelt ja kultuuri siin PõhjaAmeerikas ning panustada uhkusega Kanada paljurahvuselise elanikkonna kultuurimustritesse oma kultuurilõime. Oleme tänulikud kauaaegsele NEPMCCi presidendile Thomas S. Sarasele, kes jätkab senini väsimatult etniliste väljaannete heaolu eest seismist ja samuti organisatsiooni ­ tegevjuhile Maria Saras-Voutsinasele (juuresolevail pil­ tidel uuendamas Eesti Elu väljapanekut ning koos Eesti Elu toimetaja Kai Kiilaspeaga tänavusel CNEl, kus EE on samuti esitatud).

Sinimägedes meenutatakse Eesti Leegioni asutamise 80. aastapäeva Laupäeval, 27. augustil kl 11 toimub mälestusüritus Sini­ mägedes Grenaderimäel, et meenutada Eesti Leegioni asutamise 80. aastapäeva. 28. augustil 1942 teatas Eesti kindralkomissar SA-Obergrup­ pen­ f ührer Karl Siegmund Litzmann, et Saksa kõrgema väejuhatuse poolt on antud luba moodustada Waffen-SSi alluvuses eesti vabatahtlikest Eesti Leegion. Seoses Eesti varasema oku-

peerimisega 1940. aastal Nõu­ kogude Liidu poolt osutus Eesti Leegion üheks võimaluseks eesti meestel võidelda Punaar­ ­ mee vastu. Kokku sõdis Eesti Leegionis, hilisem 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis, üle 70 000 eestlase. Tänu Eesti Leegionis võidelnud eestlastele suudeti kinni hoida Punaarmee pealetungi 1944. aasta hilissuvel, tänu millele tekkis võimalus põgeneda ligi 80 000 eestlasel ja hiljem taastada Eesti Vabariik de jure. Mälestusüritusel kõnelevad Marti Michelson, Jaak Mosin, Kalle Grünthal, Meelis Osa, Gundars Kalve, Jaak Madison ja Meelis Malk. (Allikas: Pressiteade)

Sündmuste kalender • Kuni laup., 27. aug. MET­SA­ ÜLIKOOL ,,METS MEIS KÕI­ GIS“ Kotkajärvel. • Reede, 9. – pühap., 11. sept. TANTSULAAGER ,,NOU POIS ÄLÄUD“ Jõekäärul Eesti Kunstide Keskuse korraldusel. • Pühap., 11. sept. kl 1-3.30 pl MEMORIAL DAY LUNCHEON Läti Majas, 4 Credit Union Dr, vajalik eelregistreerida 7. septembriks. • Esmaspäeviti kl 7–9 õ TEAS Ööbik harjutused Tartu Col­ lege’is, esimene harjutus 12. septembril. • Kolmap., 21. sept. TC50+2 – Lexsoul Dance Machine (Eestist) – POP-UP KONTSER­ DID Toronto südalinnas, tasuta. • Neljap., 22. sept. TC50+2. Kohtumine tekstiilikunstnik ANU RAUAGA, Tartu College’is. • Neljap., 22. sept. TC50+2. Lexsoul Dance Machine (funkbänd Eestist) KONTSERT Cotton Factory’s Hamiltonis. • Reedel, 23. sept. TC50+2 – PIDU Axis Club (722 College St), esinevad Lexsoul Dance Machine & The Shuffle De­­ mons, külaline Vaiko Eplik; piletid - estonianmusicweek.ca • Laup., 24. sept. DR V. SOOTSI MÄLESTUSLOENG – dr. Rein Taagepera, Tartu College’is. NÄITUSE ,,Meie Tartu“ AVAMINE. • Pühap., 25. sept. TC50+2 DOKFILMI TC ajaloost ESI­ LINASTUS Tartu College’is. • Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Pheasant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON. • Laup. 1. okt. kl 6 õ LÕPUPIDU Eesti Majas.

Maarjamäel mälestati totalitaarsete režiimide ohvreid 23. augustil möödus 83 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti sõl­ mimisest, mille tulemusel vallandus Teine maailmasõda ja Eesti kaotas iseseisvuse. Totalitaarsete režiimide ohv­ riks langenute mälestuseks ning Ukraina iseseisvusele toetuse avaldamiseks toimus teisipäeval Maarjamäel kom­ munismiohvrite memoriaalis tseremoonia. Kõnelesid justiitsminister Lea Danilson-Järg, Ukraina suursaadik Eestis H.E. Mariana Betsa, Eesti Mälu Instituudi juhatuse esimees Meelis Maripuu ning Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste. Palvuse pidas Tallinna praost Jaan Tammsalu. Muusikalised vahepalad tegi Marianne Leibur. Totalitarismiohvrite mälestuseks asetati memoriaalile pärjad. (D/EE)

Estonia Koor kutsub: Tulge laulma! Estonia Koor kutsub kõik endiseid ning uusi lauljad meiega koos laulma! Peale ootamatult pikka pausi alustab Estonia Koor uuesti oma tegevust, aga uues asu­kohas. Esimene proov toimub nelja­päeval, 15. septembril ning Estonia Koori harjutused toimuvad neljapäeviti kell 7.00 – 9.30 õ. Latvian Canadian Cultural Centre’is, 4 Credit Union Drive. Info: Hilja Laasen 647-550-8745 või hilja. laasen@gmail.com. Paneme häälepaelad jälle kõlama. Ootame teid!

Estonia Koori lauljad Tallinnas osa võtmas. 150. a juubeli-üldlaulupeol Minu arm 2019.a

Teade Eesti Elu kontor on suletud Labour Day’l, esmas­päe­val, 5. septembril.


Articles inside

LÄÄST BLÄÄST – piletid Toronto Eesti Maja lõpupeole

3min
page 12

Eesti Majandusklubi Kanadas suvepäev

1min
page 12

Cities and sustainability: how Tallinn is promoting an inclusive green future

5min
page 10

Viimsis avati uus kultuuri- ja hariduskeskus Artium

3min
page 6

Tõnu Kaljuste näoline Birgitta Festival

4min
pages 6, 15

Skaut-gaidlaager jälle hoos!

3min
pages 1, 14

Terra feminarum ehk Naissaar

1min
page 13

Time Machine: The history in every bottle of Vana Tallinn

1min
page 10

Russian spies, in Ukraine and elsewhere

1min
page 8

Kanada päevikust: Kuskile kadunud keskealised

1min
pages 5, 15

Eesti spordis on jutuks…

1min
pages 4, 15

Nädala portree: Krislin Kämärä

1min
page 4
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.