Mihhail Gerts. APLAUS sügis 2022

Mihhail Gerts

Mihhail Gerts

„Minu karjäär on kulgenud kiires tempos väikeste sammudega. Olukorda, mil kõik uksed avatud, polegi tekkinud. Läbimurdehetk oli just käeulatuses, siis saabus aga 2020. aasta märts. Elu pani aeglusti peale ja andis märku, et sellise kiirusega enam edasi ei saa,“ räägib festivali TubIN looja ja kunstiline juht, dirigent Mihhail Gerts.

Tekst: KIRKE ERT I Fotod: KAUPO KIKKAS, KALLE PAALITS

Gertsi kalender jäi epideemia tõttu üsna tühjaks, ometi ei ole ta pidanud kahetsema viie aasta eest vastu võetud otsust valida vabakutselise artisti tee. Tal on õnnestunud selle aja jooksul töötada rohkem kui 50 orkestriga, mis on ebakindluse hinda väärt. „Asusin iseenda peremeheks teadliku otsuse tulemusel, sest esimese kapellmeistri töökohal Hageni teatris Saksamaal arenguvõi malused ammendusid.“

Kõige suurem risk oli regulaarse sissetuleku puudumine. Vabakutseline dirigent peab ise hoolitsema selle eest, et iga uus projekt tooks kaasa järgmise ning pakkumisi ikka jaguks. „Dirigendil võib teatritöös üks proov või etendus õnnestuda paremini, teine halvemini, sel lest ei sõltu kohe midagi. Kui lähed aga võõra kontsertorkestri ette ja orkestri hääletustulemus on sinu kahjuks, siis teist võimalust ei anta. Igast kontserdist sõltub palju ja tagasiside on väga kiire.“

Tal on uute kollektiividega reeglina hea klapp, aga on Gertsilgi ette tulnud, et orkester uut projekti ei paku. „Proovis tehtu ei veennud neid. Tagantjärele analüüsides mõtlesin ehk üle ja sageli, kui hakkad tegema midagi üleliigset, niit rebeneb. Solvumiseks muusikamaailmas kohta ei ole, tuleb võtta teadmiseks ja edasi minna.“

Enne maailma lukku minekut oli talle väliste sümbolite jahtimine üsna tähtis, sest soovis dirigendina seista üha nimekamate orkestrite ees ning dirigeerida võimsamaid sümfooniaid ja suurejoonelisemaid kavasid. Nüüd on ta jõudnud seisukohale, et unistustest ta oma isiklikku õnne sõltuvaks ei tee.

„Tähti taevast noppida ei ole mõtet, huvi spekter on liikunud mujale. Viimased aastad on nimede jahtimise kirge jahutanud. Praegu pean tähtsaks, et veedaksime nende inimestega, kellega parajasti töötan, võimalikult tulemuslikult, huvitavalt ja rikkalikult aega. Õnneks on väljakutseid ja sisulisi huvitavaid hetki, mida väga ootan. Näiteks festivali TubIN.“

Tähti taevast noppida ei ole mõtet, huvi spekter on liikunud mujale.

Viimased aastad on nimede jahtimise kirge jahutanud.

Gerts

VABA VALIK JA VASTUTUS

Gerts on oma aja peremees ning nii on tal õnnestunud kombineerida töö ja vabad hetked ka isikliku arenguga tegelemiseks. „Teatris töötades on dirigendil kaks kolme-neljatunnist proovi päevas. Mul ei oleks aega näiteks festivali TubIN ettevalmistuseks lugeda August Gailiti romaane ja kuulata Juri Lotmani loenguid. Nüüd on see võimalik ja see on suurim kingitus. Lotmanit tsiteerides: „Seal, kus on vaba valik, on kohe ka vastutus.““

Partituuriga alustab ta tööd võimalikult vara ja kõigepealt on võtmesõnaks pealiskaudsus, sest detailidesse kinni jäädes kaob võime näha tervikut. Seejärel jätab omandatu mõneks ajaks seisma. Edasi töötab muusikaga nii põhjalikult kui võimalik, et see saaks omaseks ja selgeks, uurib üksikuid partiisid, ülesehitust, kooskõlasid. Hetkeni, mil tunnetus muusika osas on nii tugev, et lehekülge pööramata on teada, mis ees ootab.

„Helilooja kirja pandu on muidugi A ja O. Aga iga saal esitab materjalile kõla osas väljakutseid ja mängu tuleb dünaamika. Kui kõik mängivad vaikselt, siis keegi on ikkagi tähtsam –

ja meie, muusikute, töö on tuua välja kõige olulisem. Suhtume autori teksti suure lugupida misega, kuid see vajab ellu ärkamiseks inimest.“

Oli aeg, mil Gerts enda tunnetust üldse ei usaldanud ning pidi seetõttu kuulama teoste

Kui kõik mängivad vaikselt, siis keegi on ikkagi tähtsam – ja meie, muusikute, töö on tuua välja kõige olulisem. Suhtume autori teksti suure lugupidamisega, kuid see vajab ellu ärkamiseks inimest.

FESTIVAL TubIN

erinevaid salvestusi. Ikka selleks, et tunda end erinevate interpretatsioonide vahel kindlamalt. „See tekitas aga veel rohkem ebakind lust. Seepärast olen viimastel aastatel usaldanud teadlikult partituuri esmasel lugemisel tekkinud tunnetust ja edasises töös tuginen sellele.

Kuigi Tubinal on näiteks palju struktuurilt keerulisi, ebakorrapäraseid lõike ja siin abistavad endiselt salvestused, mis võimaldavad enda käsitöötasandist kõrgemale tõusta. Aga ikkagi tekib hetk, mil tuleb oma peaga mõelda.“

Proovikultuur riigiti erineb. Brittidel on lausa ütlemine, et neile makstakse muusika esitamise, mitte proovide tegemise eest, ja see hoiak sümpatiseerib ka Gertsile, sest eeldab muusikutelt väga kõrget ettevalmistust. „Saksamaal ja Prantsusmaal on aga proove vahel liigagi palju. Alati saab paremini, kuid ühest hetkest edasi ettekanne oluliselt paremaks ei lähe – vastupidi. Mõnikord saab ühe prooviga parema tulemuse kui seitsmega.“

Kui ettevalmistusaega napib, tuleb keskenduda olulisele. „Sel hetkel võtavad kõik end kokku, on väga tähelepanelikud ning selle tulemu sel tekib muusikute vahel erakordne, elav energia, mida meenutab ka publik veel pikka aega.“

Festival TubIN 2022 toob 6.–9. oktoobrini Tartus ettekandele erakordse sünniloo ja sisendusjõuga muusikateosed. Festivali kesk mes on Eduard Tubina 5. ja 6. sümfoonia ning nende kahe suurteosega seotud teemad –inimkonna tulevik ja pöördumine oma maa rahvamuusika poole.

Festivali avakontsert on inspireeritud Tubina saatusekaaslase ja sõbra August Gailiti romaanidest, ettekandele tuleb ka Paul Hindemithi harva esitatav kontsert vioolale ja orkestrile Liisa Randalu soleerimisel. Joonas Hellerma juhtimisel toimuvad festivalil vestlusringid-kontserdid, kus säravaid kammermuusikateoseid saadavad arutelud Tubina elu läbivate teemade tänase tähenduse ja olulisuse üle.

6.–9. oktoober 2022 Tartus Kunstiline juht Mihhail Gerts

Mihhail Gerts

Gerts rõhutab, et dirigeerimine on ennekõike kontakt inimestega, mida on vaja har jutada, see on muskel, mida tuleb treenida. „Pärast mitmekuist pausi orkestri ees ei õnnestunud mitte midagi, isegi elementaarne koos mängu koordineerimine, mis polnud mulle iial raskust valmistanud, lagunes tükkideks. Nii et koroonaajast väljumiseks läks sisuliselt terve hooaeg.“

Viimased kaks ja pool aastat on Gertsile õpetanud, et oleme kogu aeg muutuvas olukorras ning hästi planeeritud aasta ei tähenda iseenesest mitte midagi. Muusikamaailm on aga šokist toibumas. „Ebakindlus sunnib nautima ja võtma protsessi sündimise hetkest veel rohkem, nagu ka suhtlusest publiku ja orkest riga. Iseenesestmõistetavust enam ei ole ja me hindame kontakti publikuga tohutult palju rohkem.“

RAAMISISESED VABADUSED

Gertsi kalender täitub nii enda valikute kui ka pakkumiste alusel. Külalisdirigendina tuleb tal tihti kedagi asendada ja koostatud kava üle võtta, mänguruumi siis ei ole. Kutsete puhul on aga võimalik ise repertuaar kokku panna ning siis võtab ta arvesse ka korraldaja ja orkestri soove. Orkestri ees on toores jõud ja dominee rimine välistatud.

„Samas ei saa ka liiga leebe olla ja kõigega leppida, sest sellise inimesega koos töötamise vastu väga suurt huvi ei ole. Pigem tuleb oskus likult balansseerida nii vastandlike omadustega nagu enesekindlus ja alandlikkus, hoiduda liial dustest ja keskenduda muusika teenimisele, et helilooja idee tuleks selgelt välja ja esitus mõjuks veenvalt.“

Dirigendi jaoks on prooviperioodi kõige toredamad hetked just need, mil orkestrandid proovides tema töösse küsimuste ja ettepanekutega sekkuvad, sest see tähendab aktiivset kontakti. „Ma teadlikult soodustan ja tekitan pinnast nende hetkede sünniks. Mina ei pruugi dirigendipuldist puht akustiliselt aimatagi, mida kuuleb teise viiuli mängija viimasest pul dist. Pilli mängides on ju taju täiesti teine ja seda tuleb arvesse võtta.“

Konflikte tekib harva ja needki arusaa matustest, mis on jäänud lahendamata ning võivad lumepallina edasi kanduda. „Kodutöö peab olema tehtud ja järjekindlus viib sihile. Improviseerides seda ei saavuta, selgust on vaja. Raamid peavad olema kõigile teada, selle keskel on aga väga palju loomingulist vabadust.“

Gertsi üheks suureks eeskujuks olnud Eri Klasil õnnestus alati proovis luua vahetu õhk kond. „Eriga käis nali alati kaasas. Mina olen kõiges, mida teen, vahel ehk liigagi tõsine. Mul on selles osas veel pikk tee käia.“

HINGES MINEVIKUS

Kõige hingelähedasem on Gertsile möödu nud sajandi ja romantismiajastu muusika, aga ta on avatud maksimaalselt sellele, mis sünnib ka nüüd ja praegu. „Kaasaegne muusika paelub mind, ja kuigi selles ei ole väga lihtne orien teeruda, on tegemist väga huvitava ja olulise maailmaga.“

Kõigega, mis muusikamaailmas toimub, ei ole võimalik end kursis hoida ja sellega on ta leppinud. Kui tema teele satub helilooja, kelle teos huvi äratab, tahab ta tundma õppida kogu tema loomingut. Nii on läinud Eduard Tubinaga, kelle 2. sümfooniaga tähistati Heino Elleri muusikakooli 100. aastapäeva.

„Olin selleks ajaks juhatanud juba üsna suurt sümfoonilist repertuaari – muu hulgas Mahleri, Bruckneri, Brahmsi ja Stravinski loomingut. Sümfoonias arendab helilooja oma mõtet erinevate tehnikate ja seostega. Avastasin, millisel kõrgusel on Tubina käsitööoskus ja kontseptuaalsus, millega ta kõla

Kodutöö peab olema tehtud ja järjekindlus viib sihile.

Improviseerides seda ei saavuta, selgust on vaja. Raamid peavad olema kõigile teada, selle keskel on aga väga palju loomingulist vabadust.

maailma ette kujutab ja seda tervikuks seob. Iga järgneva teosega huvi süveneb.“

Kui esimesel TubINa festivalil olid fooku ses 3. ja 4. sümfoonia, siis nüüd on tähelepanu koondunud 5. ja 6. sümfooniale, mida Gerts peab meistriteosteks. „Miks? Tsiteerin taas Lotmanit: „Kunstiteose määrab hind, mille looja on selle eest maksnud.“ Ja Tubin maksis kõrget hinda, ta kaotas kodumaa. Kuues süm foonia on aga väga tõsine filosoofiline arutelu kultuuri tulevikust.“

Festival TubIN seob Tubinaga samas paadis põgenenud August Gailiti, aga ka rahvusliku muusikakultuuri ühe alusepanija Mart Saare ja 100. sünniaastapäeval ka Juri Lotmani.

„Tubina ja Lotmani inimlikud põhimõtted ühtivad: mitte kurta, vaid järgida oma kutsumust ning jätkata tööd vaatamata välistele oludele, austada iseennast ja teist inimest.“

Gerts on juba mõnda aega pea iga päev uurinud Tubina pärandit, ka tema kirju ja intervjuusid ning on seeläbi avanenud isiksusest võlutud. „Vaatamata lihtsale päritolule, või just tänu sellele, saatis heliloojat kirglik uudishimu. Ta süvenes kõigesse, mis teda huvitas, tohutu põhjalikkusega.“

Ta soov on tuua Tubina ajatud teosed tänasesse päeva, sest need kõnetavad praeguses het kes sama tugevalt kui 1946. aastal. „Läbi nende sümfooniate on igal inimesel, kel huvi, võimalik saada enda kohta midagi teada. Need teosed avardavad vaimselt ja tõstavad meid sümfoo nia kestel kõrgemale kohale, kust saame enese olemust teisiti näha.“

Kui viies sümfoonia viib kuulaja endaga oma maailma kaasa juba esimesest noodist, siis kuues, sügav mõtisklus, vajab eelhäälestust. „Kontserdil anname enne sümfoonia esitamist kuulajale kätte võtmed – peamised teemad, nende pöördkujud ja ülesehituse pidepunktid. Nii tekib ka endal kuulates palju rohkem seoseid ja on huvitavam.“

Gerts saabub kodumaale alles festivali TubIN proovideks. Suve on dirigent aga nautida saanud ning hingegi tõmmata, kuigi päevakava alusel. Sinna mahub nii klaveri harjutamine, töö parituuridega, lugemine, aga ka sport, sest viimased aastad on ta tegelenud intensiivselt nii taipoksi kui ka riistvõimlemisega.

„Aega, mil ma ei tee mitte midagi, ei ole ja seda ei igatse ka. Aastatega on endale seatud raamid omaseks saanud. Kui ma ei ole tea tud tehteid päeva jooksul läbi teinud, siis juba järgmisel päeval muutub enesetunne oluliselt halvemaks. Rutiin tagab õnnetunde.“

DIRIGENT MIHHAIL GERTS (sündinud 25.02.1984)

Mihhail Gerts on juhatanud üle 60 orkestri maailmas, nende hulgas on NHK Sümfooniaorkester ja Osaka Filharmooniaorkester Jaapanis, Prantsuse Raadio Filharmooniline Orkester, BBC Sümfooniaorkester, Accademia Nazionale di Santa Cecilia (Itaalia), Belgia Rahvusorkester, arvukad orkestrid Prantsusmaal ja Saksamaal, sealhulgas Deutsches Symphonie-Orchester Berlin, Beethoveni Orkester Bonnis, Bremeni Filharmoonikud, samuti Helsingi Linnaorkester, Birminghami Sümfooniaorkester, Kuninglik Liverpooli Filharmooniaorkester, Monte Carlo Filharmooniaorkester, Luksemburgi Filharmooniline Orkester, Gulbenkian Sümfooniaorkester (Portugal), Poola Raadio Rahvuslik Sümfooniaorkester jpt.

Sel hooajal debüteerib ta Dresdeni Staatskapelle ja Sydney Sümfooniaorkestri ja Bournemouthi Sümfooniaorkestri ees.

2015–2017 oli Hageni teatri (Saksamaa) esimene kapellmeister. 2007–2014 töötas dirigendina rahvusooper Estonias.

2005–2007 oli Eesti Rahvusmeeskoori dirigent.

Gerts on lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia klaveri (prof I. Ilja) ja orkestridirigeeri mise (prof P. Mägi) erialadel, samuti Berliini Hanns Eisleri nimelise muusikakõrgkooli orkestridirigeerimise erialal. 2011. aastal lõpetas ta Eesti muusika- ja teatriakadeemia doktorantuuri.