Eesti Kontserdi ajakiri Aplaus / talv 2019

Eest i Kont serdi muusikaajakiri

nr 27 talv 2019

n n A h t e b a z i l E n y l e Ev Klaveripoeg Rein Rannap

e i n n lG e „Entel-tentel�

50

MustonenFest tuleb taas

kevadhooaja tähed K 12. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimaja N 13. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal R 14. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja athm e

r

Löökpillilegend

Evelyn Glennie

Foto: Philip pR

Evelyn Glennie (löökpillid), Trio HLk

Foto

o Bo : Marc

ve rggre

L 22. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal

NHK sümfooniaorkester Sol Gabetta

Solist

(Tokyo)

(tšello), dirigent Paavo Järvi

Takemitsu. „How Slow the Wind“ Schumann. Tšellokontsert a-moll op. 129 Bruckner. Sümfoonia nr 7 E-duur

R 13. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja L 14. märts kell 19 Estonia kontserdisaal ejev

„Tribuut. Ray Charles ja Stevie Wonder“

Matv

Madeline Bell Concertgebouw džässorkester

Foto: D

mitri

(vokaal, USA)

(Amsterdam)

P 31. mai kell 17 Estonia kontserdisaal

Fo

ne D to: An

okter

Hooaja LõppKoNtSErt

Luksemburgi Filharmooniaorkester

Solist Patricia kopatšinskaja (viiul), dirigent Gustavo Gimeno Šostakovitš. Viiulikontsert nr 1 Bruckner. Sümfoonia nr 4 Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja Eesti kontserdi kassades.

Lisainfo: www.eestikontsert.ee

Foto: GUNNAR LAAK

juhtkiri

HEA APLAUSI LUGEJA! Lõppemas on kontserdiküllane 2019. aasta.

Aeg on teha suur aplaus külastajatele, kes on usaldanud Eesti Kontserti ja saanud osa mitmekesisest repertuaarist. Avasime eduka sügishooaja maailmakuulsa Sir András Schiffi kontserdiga, seejärel aplodeerisime tuliselt Peterburi Filharmooniaorkestrile; oktoobris tähistasime helilooja ErkkiSven Tüüri juubelit, novembris Eesti Rahvusmeeskoori 75. aastapäeva; kaamoseaega suundusime võrratu metsosoprani Anne Sofie von Otteri kuuvalgusest inspireeritud laulude saatel.

Liitusin Eesti Kontserdi meeskonnaga lõppeva aasta alguses turundusjuhina. Minu varasem kokkupuude klassikalise muusikaga pärineb kuulajana kontserdisaalist.

Võin nüüd kinnitada, et ka töö nii väärikas ja missioonitundega muusikaorganisatsioonis paneb hinge helisema.

Meile läheb väga korda, mida teie, hea kontserdihuviline lugeja, arvate meie tegemistest ja kuidas saame teha igast kontserdikülastusest teie ootusi ületava elamuse.

Tänavu korraldasime publikuküsitluse ja saime teada, et Eesti Kontsert on kõrgelt hinnatud, aga on valdkondi, milles saaksime olla tugevamad ja paremini nähtavad. Külastaja tagasiside on meile väga väärtuslik – oleme alati arvamustele avatud.

Vaadates, mis toimub meie ümber, kuidas

inimesed aega veedavad, märkame kunstija meelelahutusvaldkonna kiiret arengut.

Isegi kaubanduskeskused pakuvad muude meelelahutusviiside kõrval kunstielamusi.

Muusikakultuur on üks osa suurest muutusest. Me suudame pakkuda kontserte, mis toovad saalidesse üha rohkem kuulajaid, kes valivad hoolega, kuidas veeta aega.

Uueks aastaks annan lubaduse kinkida sõpradele ja lähedastele asjade asemel väärisaega ja kultuurielamusi. Suurte tunnete ülevad hetked loovad ilusaid mälestusi ja muudavad meid inimesena mitmekülgsemaks, täiuslikumaks – olen seda kogenud Eesti Kontserdis oldud aja jooksul. Valisin kevadhooaja kavast oma lemmikud ja jagan heameelega soovitusi.

2020. aastal tähistab maailm helilooja Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva ning sel puhul pakume kauneid kammerkontserte sarjas „Beethoven 250”.

Veebruaris astub Estonia kontserdisaalis üles rahvusvahelise haardega virtuoos löökpillilegend Evelyn Glennie, kes on kuulmispuudest hoolimata suutnud luua muljet avaldava muusikukarjääri. Mõni nädal hiljem on teie ees maailmakuulus Jaapani NHK sümfooniaorkester maestro Paavo Järvi juhatusel. Kevadhooajale paneb punkti kuulus Luksemburgi Filharmooniaorkester, kellega koos on laval Grammy auhinna pälvinud viiuldaja Patricia Kopatšinskaja.

Eesti muusika pärlid tulevad laste ja noorte muusikamaailmast: hoiame pöialt uutele klassikatähtedele ja saame osa nostalgilise „Entel-tenteli” saatesarja 50. sünnipäeva kontserdist.

Oluline sündmus on nimeka Norra dirigendi Grete Pederseni juhatatav Eesti Rahvusmeeskoori kontsert märtsi lõpus ja armastatud Rein Rannapi plaadiesitluskontsert aprillis.

Lõpetan uue aasta mõtisklused töise lubadusega. Publiku jaoks kõige olulisem infoallikas – Eesti Kontserdi koduleht – www.eestikontsert.ee muutub veelgi kasutajasõbralikumaks. Teeme meeskonnaga kõik, et pakkuda põnevat ja inspireerivat sisu meie kodulehe, sotsiaalmeediakanalite ja loomulikult Aplausi vahendusel.

Helget ja helisevat muusika-aastat! Olete alati oodatud osa saama kontserdielamustest!

Riina Aamisepp

Eesti Kontserdi turundusjuht

eestikontsert.ee

3

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.

Alkohol vĂľib kahjustada teie tervist.

ESTONIA KONTSERDISAAL Estonia pst 4, 10148 Tallinn telefon 614 7771 e-post info@concert.ee VANEMUISE KONTSERDIMAJA Vanemuise 6, 51003 Tartu telefon 737 7533 e-post vkm@concert.ee PÄRNU KONTSERDIMAJA Aida 4, 80011 Pärnu telefon 445 5810 e-post parnu@concert.ee JÕHVI KONTSERDIMAJA Pargi 40, 41537 Jõhvi telefon 334 2003 e-post johvi@concert.ee PETERBURI JAANI KIRIK Dekabristide 54a, Peterburi telefon +781 2710 8446 e-post jaanikirik@concert.ee

5

Esikaanel Evelyn Elizabeth Ann Glennie Foto: Philipp Rathmer

SISUKORD 6 Uued kontserdisarjad 8 Evelyn Glennie – kurdi löökpillimängija kuulmisime 14 „Entel-tentel” – pool sajandit parimaid lastelaule

Eesti Kontserdi ajakiri www.concert.ee/ajakiri-aplaus Väljaandja Eesti Kontsert aplaus@concert.ee Toimetaja Silver Kuusik Trükikoda Printon AS

20 Rein Rannap – isepäine tantsija mustvalgetel klahvidel 26 Andres Mustonen – harmoonia saadik 30 Klassikatähed tulevad taas!

33 Hooajakava 50 Luksemburgi Filharmooniaorkester tuleb Tallinna 52 Sügishooaeg pildis 56 Eesti muusika portree – raamat ja kultuurilugu eestikontsert.ee

uued kontserdisarjad

UUED KONTSERDISARJAD Tekst: ANN MÄEKIVI I Fotod: KRÕÕT TARKMEEL, MARRIT GERRETZ-TRAKSMANN

Juba omaette kauni kunstilise terviku sidus aga lõplikult üheks Kadrioru lossi saal. 18. sajandi esimesel poolel valminud barokkarhitektuuri pärl viis mind sõna otseses mõttes aega, mil komponeeris, musitseeris ja vahetas kirju Mozartite perekond.

Humoorikas ja siiras ajarännak viis peagi mõtted vihmaselt argipäevalt ning õhtuks hämardunud park jättis võimaluse viibida veel veidi aega ajalooradadel.

„ARMASTUSKIRJAD” 6

Suve peatset lõppu kuulutav sombune laupäeva õhtupoolik viis mind Kadrioru lossi kuulama kontserdisarja „Armastuskirjad” esimest kontserti, mis kandis pealkirja „Wolfgang ja Constanze”. Laval olid noored andekad muusikud Robert Traksmann (viiul) ja Sten Heinoja (klaver) ning teatrikorüfee Anu Lamp. Ettekandele tuli noore Wolfgang Amadeus Mozarti viis teost ajavahemikust 1764– 1787, mida ilmestas teoste valmimise paiku peetud kirjavahetus abikaasa Constanze, isa ja teiste lähedastega. Võiksin öelda ka, et hoopis muusika oli see, mis Anu Lambi loetud kirju elavdas, kuid kontserdil tekkinud tervik muudab sellise valiku tegemise ebaoluliseks.

Kontsert oli oma ülesehituselt orgaaniline ja kaunis muusika vaheldus põnevate põigetega Mozarti ellu, kusjuures kirjadele eelnes konteksti kirjeldav lõik. Anu Lamp viis kuulajad mängeldes 18. sajandi teise poolde, kus igaüks sai heita intiimse pilgu ajaloo ühe suurima muusikageeniuse mõtetesse. Robert Traksmann ja Sten Heinoja tõid publikuni aga Mozarti parima väljendusvahendi – muusika. Sellise eneseväljenduseni poleks noor helilooja oma kirjakeeles saanud kunagi küündida. Kuna kirjad, mida loeti, pärinesid Mozarti kahekümnendatest eluaastatest, olid samaealised interpreedid laval justkui noore Mozarti kehastus.

Virtuoosne ja tundlik mäng ei jätnud külmaks küll ühtki kuulajat ning tormilist aplausi ei suudetud mitmel korral tagasi hoida isegi sonaatide osade vahel. Sadakond saalisviibijat tänas kontserdi lõppedes esinejaid rõõmuhõigete ja kestvate ovatsioonidega.

APLAUS I TALV 2019

Sarja järgmine kontsert: „CHOPIN JA GEORGES SAND” Irina Zahharenkova (klaver) Kirju loeb Anu Lamp.

Kavas: Chopin. Barkarool Fis-duur op. 60, valik nokturne L, 15. veebruar kell 18 Kadrioru loss K, 19. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja

„CURIOOSUM” Oktoobrikuu kolmandal kolmapäeval seadsin põnevusega sammud Vaba Lava poole, et minna kuulama kontserdisarja „Curioosum” avakontserti pealkirjaga „Löökpillide duell”. Duellipidajad olid löökpillimängijad Tanel-Eiko Novikov ja Lauri Metsvahi, kaastegevad Seiji Kokeguchi (helidisain/süntesaator) ja Anders Eismann (löökpillide VR-simulatsioon). Laval olid nii reaalsed löökpillid kui ka näiteks virtuaalne trummikomplekt ja marimba. Kontserdi repertuaar oli värvikas ja ulatus Chopinist Ligetini, sealjuures pärines enamik seadeid interpreetide endi sulest.

Jõudes kontserdipaika kakskümmend minutit varem, oli saaliukse ette tekkinud ootusärev sagin – kes soetas lisamüüki paisatud pileteid, kes ootas juba saali pääsemist. Oma kohale istudes ja pilku ümbritsevale heites oli tore tõdeda, et publiku hulgas oli rohkelt noori ning märkamata ei jäänud ka suur hulk löökpillimängijaid. Õhus oli tunda ootusärevust ja üsna pea olid saalisviibijad viidud virtuaalreaalsele rännakule, mille vältel tuli oma tähelepanu osavalt jagada nähtava ja kuuldava vahel. Nimelt oli peale muusika ekraanilt võimalik jälgida seda, mida nägi virtuaalpilli mängiv

uued kontserdisarjad

„BEETHOVEN 250” Eesti parimad muusikud astuvad publiku ette Beethoveni kammerkavaga. Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva pühitsev kontserdisari alustab ajaproovile vastu pidanud kammermuusikaga, et helilooja sünniaastapäevaks 2020. aasta lõpul Beethoveni muusikalise kõrgmäestikuni jõuda. Taustu avab ja avardab Lauri Väinmaa sissejuhatus.

Sarja järgmine kontsert: Triin Ruubel (viiul) Theodor Sink (tšello) Kärt Ruubel (klaver) Sissejuhatus Lauri Väinmaa Kavas: Beethoven. Viiulisonaat nr 1 D-duur op. 12/1 Tšellosonaat nr 1 F-duur op. 5/1 Klaveritrio nr 7 B-duur op. 97 („Ertshertsog”) Tanel-Eiko Novikov

interpreet kandes VR-prille. Noored interpreedid tõestasid oma meisterlikkust, pannes isegi kujuteldavad pillid kõlama võrdväärse osana ansamblist.

Tehniliselt keeruline kontsert, kus oli vaja pidevalt seadistada ümber virtuaalpille ja vahetada instrumente, oli lahendatud nutikalt. Nimelt sidusid erinevate teoste üleminekud üheks elektroonikal esitatud Philip Glassi teose „Metamorphosis” erinevad osad. Tundus, et publiku jaoks võitis „löökpillide duelli” traditsiooniline marimba, sest just pärast Rimski-Korsakovi „Kimalase lendu” kahele marimbamängijale kostus saalist kontserdi senist terviklikku kulgu katkestav kiiduavaldus. Kontsert päädis Raveli „Bolero” seadega sekventserile, marimbale ja VR-trummidele ning esinejad kutsuti aplausitormi saatel veel mitu korda lavale tagasi.

Peale kõige eelmainitu tegi kontserdi nauditavaks selle pikkus, mis oli ajaliselt veidi alla tunni.

See tundus olevat täpselt paras aeg, et oma tähelepanu maksimaalselt laval toimuval hoida ning ehk jättis kuulajale soovi teine kord rohkema järele tagasi tulla. Mina jään põnevusega järgmist muusikalis-tehnoloogilist kurioosumi ootama.

Sarja järgmine kontsert: FRANCESCO TRISTANO. „KLAVER2.0” JA „TOKYO STORIES” Francesco Tristano (klaver, elektroonika, süntesaatorid, Yamaha artist) Priidu Adlas (valgusrežii)

T, 3. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja K, 4. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja L, 7. märts kell 18 Kadrioru loss

7

„PILLIFONDI AARDED” Uus kontserdisari „Pillifondi aarded” esitleb noori andekaid eesti interpreete, kelle kasutuses on hinnalised keelpillid Eesti Pillifondi vahendusel. Praegu on Eestis kümme viiuli-, vioola- või tšellomängijat, kes saavad neil suure väärtusega parimatel pillidel mängida. Hooaja 2019/2020 jooksul kõlavadki eriilmelised kammerkavad kaunikõlalistel meistripillidel. Sari toimub koostöös Eesti Pillifondiga.

Sarja järgmine kontsert: L, 14. märts kell 18 Tallinna raekoda Mari Poll (viiul) Mihkel Poll (klaver) Kavas: Mozart. Viiulisonaat Es-duur, K 302 Brahms. Viiulisonaat nr 2 A-duur op. 100 Schubert. Fantaasia C-duur op. 159, D 934 Mari Poll mängib 1723. aastal valmistatud meister Nicolaus Gagliano viiulil.

N, 2. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal

eestikontsert.ee

kaanelugu

Kurdi löökpillimängija

KUULMISIME „Kogu mu karjäär ja elu on sügavuti kuulamine. Kuulmise kaotamine tähendas õppimist, kuidas kuulata teisiti. Kuulmiskaotus tegi mind paremaks kuulajaks.” Nii on Evelyn Elizabeth Ann Glennie sõnastanud oma elu kreedo.

Tekst: HEILI VAUS-TAMM I Fotod: JIM CALLAGHAN, PHILIPP RATHMER, ERAKOGU

„Järgin elus alati intuitsiooni. Teen seda, mis lihtsalt tundub parim.”

8

APLAUS I TALV 2019

kaanelugu

K

aheksa-aastaselt tundis ta külma tuule käes rattaga sõites kõrvavalu, haigus aina süvenes ja 11aastaselt soovitati tal minna kurtide kooli. Aga ta tegi kõik vastupidi: jätkas tavakoolis, loobus kuulmisaparaadist ja valis erialaks kõige rohkem kuulmist nõudva ameti – muusiku kutse. „Õppisin, et kui võtan kuuldeaparaadi ära, kuulen vähem kõrvade, aga rohkem keha kaudu.” Tema teekond on kui vastuvoolu ujumine mäest üles. Kurdist tütarlapsest sai legendaarne muusik, tänapäeva üks hinnatumaid artiste, kahekordne Grammy-võitja, kes on salvestanud 30 heliplaati.

Evelynil oli imeline õpetaja härra Forbes, kes suunas teda kuulama kehaga ja arendama teisi meeli. „Meie tunnid käisid nii, et ta saatis mu ruumist välja ja ma panin peopesad vastu seina. Siis ta mängis klassis kahel trummil kaht nooti ja küsis minult, kumb on kõrgem. Selgus, et vastasin õigesti ja ta küsis, kuidas ma seda tean. Aga ma tundsin ühe heli puhul vibreerimist oma käe ülemises osas, sõrmedes, ja teise tooni puhul allpool, randmes.

Samamoodi tundsin, kuidas põrand vibreerib telefonihelina peale. Mida enam ma avastasin enda võimet, seda enam hakkasin kogu kehaga tunnetama helikõrgusi.” Nii kujunes Evelynist legend – esimene sooloartisti tööst elatuv löökpillimängija. „Otsustasin 15aastaselt, et tahan saada vaid sooloartistiks. Ega ma ei teadnud, et sellist eriala nagu solist-löökpillimängija pole olemas.”

Teis on erakordset julgust! Kurtide kooli asemel jätkasite tavakoolis. Vaegkuuljast muusik on juba iseenesest võimatu ülesanne. Aga vähe sellest! Valisite võimalikest muusikukarjääridest ebatavalise – soololöökpillimängija oma. Kust tuleb ühel erivajadusega lapsel selline imeline julgus ja enesekindlus?

Ega ma ei tea. Järgisin instinkte ja seda, mis tundus õige. Olin väga isepäine laps ja tahtsin teha asju oma äranägemise järgi ning omas tempos.

Ilmselt kuulasin iseennast rohkem kui kedagi teist.

Teie vanemad on teid küll vist väga suure armastuse ja rõõmuga kasvatanud.

Kasvasin Põhja-Šotimaal väikses talus ning mul oli väga turvaline ja tasakaalukas lapsepõlv.

Vanemad tegid ise rasket maatööd, aga toetasid mind ja mu kaht venda kõiges, mida ette võtsime.

Eestis on praegu väga aktuaalne koolikiusamise teema. Nüüd on hakatud palju tähelepanu pöörama sellele, et igal lapsel oleks võimalik oma muret kurta ja abi saada. Kuidas see teie kooliajal Inglismaal oli?

Alustasin Aberdeenist põhja pool, KirdeŠotimaal tillukeses külakoolis, kus terve kooli peale oli vaid kaks õpetajat ja 37 õpilast. Keskkooli läksin juba suuremasse, kus oli rohkem õpetajaid.

Arvan, et kiusamist esineb mingis vanuses õpilaste

Evelyn Elizabeth Glennie koolipõlves

seas pea igas koolis. Aga õnneks pole see mulle kunagi olnud probleem. Õpetajad ja kaasõpilased olid minu suhtes alati väga toetavad. Ka muusika tegemine aitas meil luua häid suhteid ja üksteist paremini mõista. Tegime hulga meeskonnatööd, kus pidime suhtlema, jagama vastutust ja tegema ühiseid otsuseid.

Kas teid koolis imetleti või kiusati?

Olin normaalne laps, kes sai omavanustega hästi läbi. Mulle meeldis seltsida, aga ka üksi olla.

Ei mäleta, et kedagi mu sõpradest oleks kiusatud.

Meie koolis oli sa-suudad suhtumine. Igal lapsel oli unikaalne lugu ja ta oli omas laadis hinnatud.

Kas teie karjääris oli mingi läbimurdehetk või olite algusest peale imelapse kuldsel teel?

Ega ma polnudki imelaps. Olin uudishimuliku loomuga ja väga muusikast sisse võetud. 15aastaselt otsustasin, et mu edasised õpingud on seotud vaid pillimänguga. Enne seda oli muusika vaid üks paljudest asjadest, millega tegelesin. Aga eksamitest sain alati kergesti läbi. Ega ma ei arvanud kunagi, et olen midagi erilist või head, lihtsalt nautisin mängimise kogemust ja õpiprotsessi avastused pakkusid rõõmu.

Olete erakordselt tundlik isiksus. Kas teie eripära on tekitanud probleeme isiklikus elus?

Ma ei tea! Aga järgin elus alati intuitsiooni.

Teen seda, mis lihtsalt tundub parim. eestikontsert.ee

9

kaanelugu Mida soovitate inimesele, kel on mingi erivajadus? Te olete lausa imeinimene! Isegi liiga edukas, et olla eeskujuks tavalisele erivajadusega inimesele. Aga te ju siiski mõistate neid paremini kui meie, teised.

Me kõik oleme inimesed. Ja meil kõigil on oma lugu. Oluline on leida see seeme, mis paneb meid isiksustena kasvama ja särama. Mõistan inimesi, kes ütlevad, et nad ei suuda ise oma olukorra parandamiseks midagi ära teha ja kogevad vaid vastuseisu. Aga minu stiil on ajada asja vaikselt ja ilma suurema kärata. Samas on minus alati olnud mingi sisemine sihikindlus. See pole kellegagi võistlemine ega punnimine, vaid vaikne teadmine, kes ma olen.

Kas millalgi on tekkinud pettumus muusikas ja olnud tahtmine loobuda?

Olen olnud pettunud, aga mitte sel määral, et muusikat päris maha jätta. Kindlasti tuleb veel hulga pettumusi, aga need on head – panevad nägema olukordi ja protsesse suuremas plaanis. „Tasub olla avatud, mõelda paindlikult ja mitte jääda eelarvamuste vangi.”

10

Kas muusika on teile olnud omamoodi pelgupaik eluraskuste puhul? Või pole pelgupaika vaja?

Eks ta ole pelgupaik, aga mitte väga minu jaoks.

Muusika on minu eriala, töö, ja ma ei võta seda kui hobi või mingit teraapiat. Minu isiksuses ei ole sellel nii valdavat osakaalu.

Kas olete usklik inimene?

Olen vaimne, aga mitte usklik.

Millega ennast laadite, mis teid inspireerib?

Ma ei käi eraldi inspiratsiooni hankimas, kuna seda on meie ümber nii palju. Tuleb vaid märgata.

Oluline on, et saaksin olla piisavalt omaette, ilma et õieti midagi konkreetselt teeks. Seda tuleb ette põhiliselt õhtuti, kus saan lihtsalt istuda ja tegeleda mõtetega, mis pähe tulevad. Ma ei pressi iial peale – arvan, et kõik juhtub omal ajal ja leiab ise õige raja.

Olete esinenud olümpiamängude avamisel ja saanud Suurbritannia ühe kõrgeima autasu – Briti impeeriumi ordeni dame commander. Milline tunnustus või tänu on teile aga kõige rohkem tähendanud, kõige enam hinge läinud või lausa muutnud elu?

Kõik autasud on mulle olulised, sest olen need saanud karjääri olulistel hetkedel. Esimene Grammy-võit oli imeline ja andis suure tõuke enesekindlusele. Briti kõrge autasu avas uksi, milleni ma vaid muusikaga ei jõudnud. Nii kunstis kui ka muudes valdkondades annavad auhinnad vahel vägagi vajalikku tuge ja tunnustust.

APLAUS I TALV 2019

Miks naudite musitseerimist trioga HLK? Trios mängivad vaimustavad pillimehed. Nende muusika on omaette maailm, mis muutub ja esitab väljakutseid. Nad lõhuvad nüüdisaja džässi piire – mulle on see nii rõõm kui ka au nendega koos laval olla. Meie esimene koostöö viis mind välja mugavustsoonist ja see oli tõesti tervistav kogemus! Me kõik vajame tegemistesse värskendust.

Kes peaks teie arvates tulema kuulama seda kontserti? Milline inimene, milliste ootusega?

Algul tekitas see muusika minus hämmingut ja ma ei läinud emotsionaalselt üldse kaasa. Aga ajaga olen õppinud seda armastama ja nüüd see puudutab mind väga sügavalt. Nii et esitajad võivad läbida sama teekonna, mis kuulajadki. Olen väga seda meelt, et tasub olla avatud, mõelda paindlikult ja mitte jääda eelarvamuste vangi.

Kas tunnete oma ülitundlikkuses ka inimeste energiaid, näiteks seda, kuidas publik kuulab, mida auditoorium vajab? Improvisatsioonilises muusikas saab ju kõike käigupealt muuta.

Oh jaa, tunnetan inimesi enda ümber ja tean, et seisundid ja meeleolud võivad hetkega muutuda. Ei tasu kunagi raiuda kivisse stsenaariume.

Olete kirjutanud raamatu kuulmisest. Kas aitate erivajadusega inimesi? On teil missioon – annetate raha kodututele või probleemides lastele?

Minu raamat „Listen World!” („Kuula maailma!”) on mõeldud põhiliselt varateismelistele.

Millegi kuulamine liidab meid ühte, olenemata sellest, kas keegi on puudega või mitte. Mu enda kasvatus seisnes kaasamises ja see on mulle võti inimestega suhtlemisel – kaasamine, huvi äratamine,

kaanelugu

„Ma kuulan hea meelega keha kaudu.”

12

koostegemine. Tahan, et me kõik õpiks üksteiselt, kuidas ümbritsevat paremini mõista ning seeläbi teha paremaid otsuseid ja õilsamaid tegusid.

Kas teil pole soovi avada omanimelist muusikakooli vms?

On küll! Tahan avada keskuse, mis oleks pühendatud kuulamisele. Aga see pole otseselt kool, vaid asutus, mis tegeleb teadliku kuulamisega ühiskonna, ettevõtluse, spordi, kunsti, religiooni ja muul tasandil.

Kas tundlikul inimesel on raskem ilmas elada?

Ei pruugi. Mina püüan oma elus luua sellise tugisüsteemi, et kõik sujuks. Näiteks ma ei kuule telefoni, aga saan ideaalselt suhelda meili teel, Skype’is või mis tahes muudes kanalites. Kui olin noorem, oli mu suhtlemine teistega palju suurem katsumus kui praegu.

Kuidas talute müra, kas näiteks metroorongi müra on teie kehale lausa valus kogemus? See on ju tavatunnetusega inimeselegi raske.

Liiga palju müra pole kellelegi kasulik. Aga ma püüan helidieeti reguleerida nii palju, kui saan. Kas või sellega, et ei harjuta kaua järjest, vaid lühemalt ja sellevõrra tihedamini. Ma ei kasuta kuulmisaparaati, et hoida helitase meelega võimalikult madal, aga ma kuulan hea meelega keha kaudu.

APLAUS I TALV 2019

Millega ümbritsete end kodus? Mis on teie kindlus ja turvatunne?

Loodus. Elan vaikses kandis, armastan vaadata linde, ilma, maastikku. Mulle meeldib ratta või skuutriga sõita, minna karge ilmaga kõndima üksikutele radadele. Väljas olemine on mulle ülioluline, sest olen olude sunnil palju siseruumis – saalides, lennukites, suurtes linnades.

Millest unistate muusiku ja inimesena?

Kolm vabatahtlikku töötavad iga päev Evelyn Glennie arhiivikogus. Ja see on mu kuulamiskeskuse alus. Kõik muud tegevused kasvavad sellest välja. Nii et edaspidi tahan rohkem suhelda inimestega ning valin väga, kus ja millal muusikuna üles astun. Sest eesmärk on lõhkuda piire!

EESTI PUBLIK SAAB EVELYN GLENNIE SÄRAVAST VIRTUOOSSUSEST OSA 12. veebruaril kell 19 Pärnu kontserdimajas 13. veebruaril kell 19 Tallinnas Estonia kontserdisaalis 14. veebruaril kell 19 Tartus Vanemuise kontserdimajas

GLC

GLC Coupé

Hind alates 47 748 €

Hind alates 52 704 €

(GLC 200 4MATIC)

(GLC 200 4MATIC Coupé)

SOODUSHIND 42 490 €

SOODUSHIND 46 370 €

Uus GLC ja GLC Coupé.

Pühendumusest vormitud.

Uuendatud iluvõrega disainilahendus esi- ja tagaosas annab GLC maasturile veelgi jõulisema ilme.

GLC Coupé on elav tõestus maasturi ja kupeemudeli harmoonilisest ühendusest, seda eelkõige oma kaunilt langeva katuse- ja musklilise kerejoonega. Sisedisainis on värsked värvi- ja materjalilahendused, uus multifunktsionaalne rool ning info- ja meelelahutussüsteemi MBUX tippkvaliteedis ekraanikujundus.

GLC: keskmine kütusekulu 5,2–12,4 l/100 km ja CO2-emissioon 137–283 g/km.

GLC Coupé: keskmine kütusekulu 5,2–12,3 l/100 km ja CO2-emissioon 137–280 g/km.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

Entel -tentel “ “

Entel-tentel 50

POOL SAJANDIT PARIMAID LASTELAULE

14

1968. aasta sügis lennutas Eesti Televisiooni ekraanile enneolematu komeedi – eetrivalgust nägi telesaade „Horoskoop”, mis tõi estraadile rohkesti uusi soliste. Üle kahe nädala, laupäeviti, jäid tänavad tühjaks ja kogu Eesti istus telerite ees, et elada kaasa Helgi Sallole, Uno Loobile, Kalju Terasmaale, Heidy Tammele ja paljudele teistele lemmikhäältele. Uusi laule tuli kui küllusesarvest ja võlutud olid nii suured kui ka väikesed. Lasteaeda põnnidele järele ruttavad emad kuulsid sageli, kuidas viieaastased tüdrukud lõõritasid, et „lõppenud on päevad, mil nii tihti käisid siin”, ja sama vanad poisid tõotasid, et „sulle kõik nüüd ütlen, pole asjata see, ma tean”.

Tekst: SILVER KUUSIK I Fotod: HEINO VILMS, ERICH REIN (ERRi ARHIIV)

Laululapsed ja Georg Ots saates

APLAUS I TALV 2019

Entel-tentel 50

Laululapsed Klarika Kuusk, Katrin Kulli, Aet Ratassepp, Kadri Hunt, Jan Roosaar ja saatejuht Kalmer Tennosaar, Kustas Kikerpuu ansambel

„H

oroskoobi” epideemia oli kõiki haarav ja pöördumatu.

Kui emadele-isadele tõi saade eakohast repertuaari, siis mudilaste suust kõlasid

suurtest tunnetest ja igatsusest tulvil lembelaulud koomilisena. Kust küll leida sama poppe lastelaule? Eesti Televisiooni toimetajad-režissöörid pani pead kokku ja aasta hiljem, 1969. aastal, tõi „Horoskoop” veikleva teleekraani vahendusel ilmale väikse poja „Enteltenteli” – lauluvõistluse, mis andis lastele südamlikke ja sobivaid viise.

Kadri Hunt, toona viieaastane laululaps, mäletab seda aega hästi. „Mul olid kõik „Horoskoobi” laulud peas. Vastab tõele, et kõik laulsid neid.”

Kadri kasvas muusikute peres ja laul oli tema elu lahutamatu kaaslane. „Mu ema-isa tegid ansamblit Elektra ja ega siis last polnud kuhugi panna. Käisin kogu aeg proovides kaasas, sättisin end tädide kõrvale, laulsin ja tegin liigutusi kaasa,” meenutab ta. „Entel-tentelisse” valis laululapsi muusikateadlane Sirje Kuusk, Klarika ja Kirsti ema, kellele väike Kadri jäi silma tõenäoliselt otse lavalt, sest 1960. aastate lõpuks oli ta lavaga juba sinasõpruse sõlminud. Muusikutest vanemad avastasid kiiresti, et Kadri on julge tüdruk ja peab viisi ning isa Märt Hunt kirjutas tütrele laule. „Tol ajal olid populaarsed estraadisõud ja minul oli mitmes Elektra sõus oma number – esimene neist oli „Šokolaadi laul”. Seal olid šokolaadimaad ja šokolaadipoisid.

Praegu seda laulu võib-olla enam laulda ei tohikski.

Ansamblitädid olid minu selja taga mustaks värvitud nägudega ja tegid neegritantsu. Arvan, et Sirje nägi seda numbrit ja kutsus mind uude saatesse.

Ning kuna laulsin isa tehtud laulu, siis paluti, et isa kirjutaks mulle ka „Entel-tenteli” jaoks midagi.

Nii nad said laulja ja laulukirjutaja ühe hoobiga,” meenutab Kadri.

Lauluvõistlus, mis andis lastele südamlikke ja sobivaid viise. „Entel-tentelis” saatis lapsi Kustas Kikerpuu ansambel, mis oli oma ajas üks populaarsemaid.

Ansambel mängis pea kõikides Eesti Televisiooni muusikasaadetes ning selle saatel musitseerisid kõik tollased estraadisangarid. Peale Kikerpuu võtsid lapsed oma hoole alla saatejuht Kalmer Tennosaar, toimetaja Ülle Puusepp, režissöör Tiiu Vahi ja veel paljud teised telemajalised. „Mäletan, kuidas Kikerpuu Kusti tegi meiega proovi. Tema oli selline rangem onu. Onu Kalmer oli väga lahke, samuti kõik need muud tädid seal ümber. Hästi vahva aeg oli,” mäletab Kadri ja kinnitab, et Kustas Kikerpuu oli oma ansambliga tõepoolest tollase eestikontsert.ee

15

Entel-tentel 50 Laululaps Kadri Hunt

16

levimuusika fenomen. „Kui teen praegu neist lauludest kooridele vokaalseadeid, siis kuulan ka, mida pillid originaalsalvestise taustal mängivad.

Kikerpuu Kusti oli väga nutikas orkestreerija,” tunnustab Kadri.

Võluvalt kõlava meloodia kõrval iseloomustab „Entel-tenteli” laule küllaltki vahetu esitus – lapsed laulsid elust enesest, siiralt ja lihtsalt. „Tol ajal polnud sellisel tasemel laste lauluõpetust nagu praegu, ei olnud laulustuudioid, kus individuaalset hääleseadet tehakse. Sirje Kuusk kureeris meid natuke, aga üldiselt vist õppis igaüks kodus. Mäletan, et minule küll keegi ETVs midagi eraldi ei õpetanud, onu Kusti tegi orkestriga kokkulaulmise proovi,” räägib Kadri.

Kadri Hundi esituses kõlasid saates Arne Oidi „Unelind” ning Märt Hundi „Kaks kägu” ja „Sulle, emake”, millest viimane osutus tõeliseks hitiks.

Laulu sõnum oli armas ja väike tüdruk laulis seda hingestatult. „Seda drilli sain ma kodus küll, et laul oleks emotsionaalne ja soe, et ei oleks tühi laulmine. Mäletan, kuidas ema õpetas, et „ema” kohas tõsta natuke lõuga, et oleks südamlikum,” meenutab Kadri, aga laulutehnilisest seisukohast tegi see laulmise hoopis raskemaks – seda tean nüüd tagantjärele, kui olen laulmist õppinud. Soovitused töötasid ja laul puudutas. „Ema on olnud ka minu hilisemal muusikuteel väga hea lakmus. Kui midagi salvestasin, lasin seda kodus emale ette ja tema ütles, et vaat, see rida on sul nagu tühi, sinna pane mõtet juurde. Ilmselt olengi saanud kodust mõtteviisi, et kui midagi laulad, siis pead seda mõtestama ja see peab kuulajat puudutama,” lisab ta. „Sulle, emake” on üks nendest „Entel-tenteli” lauludest, mis aastakümnete kullaproovile tuhAPLAUS I TALV 2019

mumata vastu pidanud. „Uno Naissoo, kellega elasime Mustamäel ühes majas, ütles kunagi mu isale, et tead, Märt, ega sinul ei olegi vaja enam midagi peale „Sulle, emakese” kirjutada,” naerab Kadri. Juba siis, pool sajandit tagasi, võis aimata, et laul saab ülipopulaarseks. Põhjust pole vaja kaugelt otsida: „Isa on kirjutanud eluaeg sellest, mis tema ümber on, ja nii ka selles laulus – ma tahtsingi olla ema moodi, ja kui isa vahetevahel kiusamisi ütles, et vaatame passi, ja seal oli kirjas, et Kadri, Märdi tütar, siis mul ikka tuli nutt peale – tahtsin nii väga ema tütar olla,” mäletab Kadri. „Samas oli mul maailma toredaim isa – selles ma ei kahelnud.” „Sulle, emake” kõlab Kadri esituses vahel praegugi: „Aeg-ajalt, kui on mõni südamlikum koosviibimine, aga praegu laulan muidugi teistmoodi. Üks asi on laulmismaneer, mis on täiskasvanule omane, aga nüüd laulan juba ka elukogemuse ja teistsuguse tänutundega.” „Entel-tenteli” süsteem oli lihtne: võistlesid laulud, populaarsemad pääsesid järgmisesse saatesse ja kolm korda edasi pääsenud pala pandi ootele kuldkirstu. Saatesari sai võimsa finaali 1970. aastal Estonia kontserdisaalis, kus kõlasidki kuldse laeka laulud. Saal oli puupüsti täis, publiku seas lauljad Heli Lääts ja Anne Velli, sel ajal nelja-aastane Hendrik Sal-Saller, heliloojad Boris Kõrver ja Eino Tamberg ning muidugi sajad lapsed koos isade-emadega. Kontserti juhtis Georg Ots. Laululapsed mäletavad, et suur lava jalga värisema ei võtnud, küll aga oli omajagu olmemuresid

„Entel-tentel” oli õigel ajal õiges kohas ning määras toonaste laululaste elutee. ja grammike naiselikku kadedust. „Ma oleks ka tahtnud pähe selliseid rulle nagu Kuuse tüdrukutel! Minul olid sirged juuksed ja ema lokkida ei lubanud. Aga neil olid ilusad lokid ja keskel krunn.

Mäletan, et selle pärast olin küll kade,” naerab Kadri. Ja üks teine mure meenub veel: „Ma olin pikkade jalgadega ja tol ajal olid ainult niidisukkpüksid. Mulle olid need liiga lühikesed, ja nii kui ma püsti tõusin, oli esimene asi vaja pükse kergitada. Läksin mikrofoni juurde, aga ei saa ju laulma hakata, kui püksid rebadel – nii ma siis korralikult kergitasin neid. Lõppkontserdi filmi on ka väike pükste kergitamine jäänud, aga nagu emalt hiljem kuulsin, on seda kõvasti välja lõigatud,” naerab ta.

Lõppkontserdil said kõik laululapsed kingituse – poistele kingiti suur mänguauto ja tüdrukud said

Entel-tentel 50 ilusa nuku. Nukk oli Kadril veel kaua alles. Selle nimeks sai Entella-Tentella ning sellega on omal ajal mänginud ka tütar Mari.

Lapsepõlvesalvestisi kuulab Kadri kahetiste tunnetega. „Ühest küljest on muidugi armas ja süda läheb soojaks, aga arvan, et tänapäeval laulavad lapsed vähemalt tehnilises mõttes paremini.

Tollel ajal ei olnud sellist laste lauluõpetust nagu praegu, kriteeriumid olid teised. Küll aga oli üks ja ainus Eesti Televisioon ning lapstähekuulsus on saatnud Kadrit vaat et tänini. „Vahetevahel oli tore, kui sind kuskil ära tunti, aga mingil hetkel tekitas see minus kuidagi nõutust. Mu kaheksakuune poeg jäi haigeks ja viidi haiglasse. Laps nuttis, tal oli kõrge palavik, aga tol ajal vanemaid üldiselt kaasa ei lastud – las laps üksi läheb. Hirmus lugu, kõrges palavikus nuttev laps, kuidas ma ta üksi haiglasse jätan?! Siis järsku ütleb retseptsioonitädi, et oi, kas teie olite „Entel-tentelis”? Ütlesin, et jaa, olin küll. „Ei no äkki ikka leiame teile koha!” Ja siis ma mõtlesin, et milles on süüdi need emad, kes lapsena „Entel-tentelis” ei olnud?” Just selle saatega seostatakse Kadrit ikka ja jälle, ehkki tema aastatepikkusel muusikuteel on hulganisti suuremaidki saavutusi.

Pole kahtlust, et „Entel-tentel” oli õigel ajal õiges kohas ning määras toonaste laululaste elutee.

Neist paljud ulatasid käe muusikale. Eks lapsepõlv ja sealsed sündmused olegi sageli verstapostid, mis annavad elutee edasistele kilomeetritele suuna. „Suur aitäh kõikidele nendele inimestele, kes „Entel-tenteli” saate juures olid! Mul on sellest ajast väga soojad mälestused. Me olime seal nagu

oma lapsed,” ütleb Kadri.

Nüüd, pool sajandit hiljem, märtsikuus, tulevad „Entel-tenteli” kuldkirstu laulud neljal õhtul taas publiku ette. Jaak Jürisson ja Kadri Hunt on teinud populaarsetele lastelauludele uued mitmehäälsed seaded ning unustamatuid palu esitavad Eesti Raadio Laste Laulustuudio mudilaskoorid, lastekoor ja tütarlastekoor ning Püha Miikaeli poistekoori ettevalmistuskoor VHK keelpilliorkestri saatel. Kontserte juhib Tõnu Oja, orkestrit dirigeerib Rasmus Puur.

Kadri usub, et avastamist ja äratundmist võiks jaguda nii suurtele kui ka väikestele. „Need on koguperekontserdid, mis pakuvad nostalgiat emadele-isadele ja avastamisrõõmu praegustele lastele.

Uued mitmehäälsed seaded võiksid huvi pakkuda kõigile, kes tegelevad muusikaõpetuse ja koorilauluga. Meil on plaanis need uued kooriversioonid ka salvestada ning anda välja CD ja noot, et muusikaõpetajad saaksid seda oma töös kasutada,” ütleb Kadri. Publikul tasub kontserdisaalis aga peale kõrvade hoida lahti ka silmad, sest kohal on tubli hulk armastatud laulude esmaesitajaid!

„ENTEL-TENTELI” LAULUD KÕLAVAD 20. märtsil Pärnu kontserdimajas, 21. märtsil Tartus Vanemuise kontserdimajas,

17

22. märtsil Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja 23. märtsil Jõhvi kontserdimajas.

Laululapsed Katrin Männiko, Jan Roosaar, Kirsti Kuusk, Klarika Kuusk, Kadri Hunt

eestikontsert.ee

Entel-tentel 50, laululapsed meenutavad Ühest küljest ju tore, et oled inimesele rõõmu teinud, teisest küljest – terve buss kajas sellest ja oleksin tahtnud maa alla vajuda! Pärast seda seika püüdsin pikka aega leida istumiseks üksikut istekohta.” „Entel-tentel” andis Katrinile kuhjaga esinemisjulgust, kuid õpetas ka seda, kui oluline on osata tuntusega toime tulla. „Sellesse ei tohi kinni jääda ja seda ei tohi üle tähtsustada. Siin on oluline lähedaste toetus, mis aitaks pea klaarina hoida.”

ANU LILLESTE (VIILEBERG)

Laululapsed Katrin Kulli ja Kirsti Kuusk

KATRIN PUUR (KULLI) 18

Katrin Puuri (toona Kulli) populaarseim laul „Entel-tentelis” oli „Mina oma Muriga”. „Minu esimene laul oli hoopis „Varblase vanniskäik”, ent see kukkus kohe saatest välja. Varsti aga kutsuti mind tagasi ja pakuti uut laulu. Sellest sai hitt, mis jõudis kuldkirstu ja kõlas lõppkontserdil Estonia kontserdisaalis.” Tuntus saabus kiiresti. Laululapsele vaadati tänaval järele, bussis tunti ära ning postkaarte saadeti rohkesti. Need on tal praegugi alles. Samuti on alles saatesarja lõppkontserdil kingiks saadud nukk. „Mulle oli hästi oluline, et saaksin blondi nuku. Sain ka!” Nukk oli Katrinile nii tähtis, et sellega ei raatsinud ta isegi mängida. Ka pinginaabri sai Katrin tänu „Entel-tentelile”. „Ta lihtsalt astus koridoris mu juurde ja ütles: „Ma olen sind telekast näinud! Hakkame koos istuma.””

1970. aasta lõppkontserdi eel sai Katrin austajakirja teisest Eesti otsast. „Üks Ida-Virumaa poiss, Vova, saatis postkaardi ja tahtis väga kontserdile tulla, aga tal polnud võimalik oma kodukohas piletit osta. Saatsime talle pääsmed. Kontserdil me küll ei kohtunud, aga ta saatis mulle tänutäheks liikuvate jalgadega musta mängukoera.”

Katrin mäletab, et saadetes tuli ette ka lapselikku kadedust. „Loomulikult olid teiste laulud ju paremad! Mulle meeldisid „Jänku jenka”, „Vaat kus poisid” ja „Aabitsakukk kevadel”. Neid oleksin tahtnud ise laulda.”

Lapsepõlve populaarsus saadab Katrinit tänini. „Paari aasta eest istus üks naine bussis minu kõrvale ja kiitis elavalt, kuidas ta mu kohe ära tundis, kuidas ta neid laule hästi mäletab ja kuidas ma tema päeva ilusaks tegin. Ja nii pool tundi järjest.

APLAUS I TALV 2019

„Ema mälestuste järgi sattusin „Entel-tentelisse” juhuse tõttu. Ema oli lasteaias muusikaõpetaja ja otsiti lapsi juba „Entel-tentelile” järgnenud „Trikatrei” saatesse. Sel hommikul, kui ta oma lastega eelvooru sõitis ja mind lasteaeda pidi viima, oli lasteaed veeavarii tõttu suletud ning emal ei olnud muud võimalust kui mind kaasa võtta. Mulle olevat olnud Kalmer Tennosaar ETV ekraanilt tuttav ja olin žürii laua taga kogu aeg küsimas käinud, millal tuleb minu kord ette laulda. Minu korda ei pidanudki tulema, aga ilmselt olin nii pealetükkiv, et kui kõik olid ette laulmas käinud, öeldi mulle, et nüüd on sinu kord. Mäletan tühja saali ja kõrget lava, kuhu ronisin, ning pikka žüriilauda. Nii ma siis esitasin seal julgelt oma „Nuku hällilaulu” ja sain kutse „Entel-tentelisse”. Ma olevat olnud lapsena väga julge ja pöörane, suhtlesin kõikidega ja igal võimalusel esinesin. Sõitsime „Entel-tenteli” proovidesse sageli rongiga Tamsalust Tallinna ning ema sõnade järgi olin rongis alati kõva häälega laulnud ja inimestega terve tee suhelnud. Perroonil ja tänaval vaadati mulle sageli järele ja sosistati, et see

Laululaps Anu Viileberg

Entel-tentel 50, laululapsed meenutavad on ju see sama väike Anu, kes teleris laulab. Mina siis pöörasin end ringi, tegin kniksu ja ütlesin, et jaa, mina see olengi,” naerab Anu. „„Entel-tenteli” lõppkontsert toimus 30. mail 1970. Tean seda seepärast, et Georg Ots esitas mulle küsimuse vanuse kohta ja ma vastasin: „Mul oli homme sünnipäev.”, mille peale ta parandas, et ikka eile ning õnnitles mind sünnipäeva puhul.

Seega enamiku saadete ajal olin kolmeaastane ja lõppkontserdi ajaks saanud neli. Lõppkontserdil oli mul kõva köha ja ema oli õpetanud, et köhides ei tohi suud laiali ajada ja keel tuleb hoida ilusti alahuule taga. Seepärast mul ongi seal filmivõttel köhides selline ümmargune suu!”

Pärast „Entel-tentelit” salvestati laululastega portreesaated, kuhu oli kutsutud külla ka kuulus laulja. „Minu saatesse sattus Jaak Joala, kellega koos laulsin duetti. Ema on rääkinud mulle hetkest, kui pidi minu pärast piinlikkust tundma. Enne salvestust tehti umbes nädala jagu proove ning Jaak Joala käis proovis alati kollase sametpusa ja alt laienevate tumedate viigipükstega. Kui ta salvestuse päeval tuli samade riietega, olevat ma talle öelnud: „Kas sul muid riideid ei olegi, et ainult ühtede ja samadega päevast päeva käid?” Ainus asi, mida mu keha sellest saatest mäletab, on see, et pidime laulu lõpus kallistama ja ma tundsin end ebamugavalt. Praegu on sellest ääretult kahju, aga ma olin siis ju ainult viieaastane.”

JAN ROOSAAR „Mäletan niipalju, et lapsi hakati lasteaedadest lauluvõistlusteks valima juba 1968. aastal pärast ülipopulaarset „Horoskoobi” saatesarja. Mul jäid

laulude juures kuulmise järgi nii viis kui ka tekst väga kiiresti meelde ning tookord esitasin teleinimestele ettelaulmisel „Korraks vaid ainult sain ma olla sinuga”, seejuures laulsid teised lapsed refrääni kaasa. Saate jaoks laulude ettevalmistamisega tegeles Klarika ja Kirsti ema Sirje Kuusk, kas ta minuga rohkem või vähem vaeva nägi, ei oska öelda. Enne muusikakeskkooli astumist, kus hakkasin esimesest klassist poistekooris laulma, ma muud koolitust (kodust või mujalt) saanud polnud.” „Entel-tenteli” kuulsus saadab Jani tänini. „Vanemad inimesed tunnevad tihti siiani ära, kui vahel ütlen oma ees- ja perekonnanime mõnes teenindus- või terviseasutuses. Lähedased sõbrad mainivad muidugi iga kord, kui mõnda vana saadet või filmi (neid oli veel ka pärast „Entel-tentelit”) jälle televiisorist näevad.”

Jan oli „Entel-tenteli” ajal krutskitega poiss ja nalja sai omajagu. „Tegu oli ju otsesaadetega ja ühtteist ikka juhtus. Ükskord, kui keegi teine lastest parajasti esines, hakkasime Margot Kvelsteiniga hullama, puhusime üksteisele tuult näkku, ja unustasime täiesti, et kõik läheb ju eetrisse. Keegi fotograaf tegi vahejuhtumist hulga pilte ja see seeria ehtis järgmise nädala telekava esilehte. Teine kord läks mul saate ajal püksitraks lahti, võtsin seda kinni sättides ennast poolpaljaks ja kaameramees võttis kõik mõnuga kaadrisse. Emal oli kohutavalt piinlik, et poiss ei oska käituda. Kodus sain korralikult noomida,” meenutab Jan. „Põdra maja” ning „Kurg ja konn” kõlavad Jani esituses vahel siiani. „Viimati selle aasta aprillikuus, kui oli minu tütrepoja kahe aasta sünnipäev, talle meeldib muusika. Enne seda aga millalgi väga ammu.”

Laste lauluvõistlus „Entel-tentel”: saatejuht Kalmer Tennosaar, laululaps Jan Roosaar

eestikontsert.ee

19

20

ISEPÄINE TANTSIJA MUSTVALGETEL KLAHVIDEL

Rein Rannap: LÕPUKS OLEN LEIDNUD ENDAS RAHU

APLAUS I TALV 2019

persoon Kohtume Klaveripojaga melanhoolsel aastaajal, kui refrääniks rõõmutu seenevihm. Piinatud geeniuse ilmega Rein Rannap elavneb oma loomingust rääkides ja tema hääl lööb kõlama. Nurejevlike žestide saatel teeb ta hüppeid teemalt teemale, põlevisilmi vormides wagnerlikult lopsakaid, kujundlikke fraase.

Tekst: ANNE AAVIK I Fotod: KALLE VEESAAR, ARDO KALJUVEE, ÜLO JOSING (ERRi ARHIIV), ERAKOGU

J

uba lapsena teadis ta, et temast saab helilooja ja pianist, sest alati voolas tema peas muusika. „Nagu mõni raadiokanal oleks sees!” muigab Rannap. Pisikese poisina kandis ta ühiskorteri vannitoas ette oma oopereid. „Ise olin dirigent, vann kujutas orkestriauku. Kui naabrid tulid pesema, seletasin neile, mis parajasti ooperis toimub,” meenutab muusik.

Olgugi et päris teatris polnud ta sellal veel käinudki. Rein Rannapi geenid ja lapsepõlv on helidest pungil. Ühiskorteris elasid peale Rannapite helilooja Edgar Arro ja ooperiprimadonna Meta Kodanipork. Igas toas musitseeris keegi, koridori kostsid koloratuurid; ema pidi aga viiulit harjutama WCs.

Olete läinud jonnakalt oma teed, hoolimata klassikalisest haridusest, akadeemilisest survest ja rangest muusikutepere kasvatusest.

Mul oli väga leebe erialaõpetaja – Virve Lippus, ta ei üritanud mind murda. Aga jah, ega see kõik pole olnud lihtne.

Vanemad ju ometi mõistsid, et laps on andekas?

Kui jah, siis nad seda mulle ei öelnud. Aeg oli karge ja karm, tollal polnud vist kombeks niisuguseid asju rääkida. Ema oli üldse väga kriitiline.

Kuidas vanemad suhtusid sellesse, et teid veetles ka klassikast erinev muusika?

Noh … hiljuti lugesin oma ema päevikuid, ta andis need mulle alles enne oma surma. Ema nimelt pidas kaustikuid kõigi laste kohta. Sealtki on selgelt näha, et me vaidlesime sageli ja meil olid erimeelsused kõiges, mitte ainult muusikas. Mingil ajal sain improviseerida ainult koolimajas. Hiljem ema siiski leebus.

Muusikakeskkool oli ka muusikväliste ainete osas nõudlik õppeasutus, armu ei antud?

Jah, tohutult nõuti reaalaineid – 167 füüsikadefinitsiooni – koos ühikutega! – tuli pähe õppida.

Nõme ja muusikuile mittevajalik! Reaalainete õpe-

tajad püüdsid end iga hinna eest maksma panna, tajudes, et õpilastel pole nende ainete vastu vähimatki huvi. Aga mina ei õppinud midagi pähe ja lihtsalt ignoreerisin: ka Aafrika maavarasid, mida geograafias nõuti. Polnud ju aegagi, muusikaga tegelemine oli ärkamisest uinumiseni niivõrd intensiivne. Eks oli ka tagasilööke, mulle pandi mingil ajal tunnistusele viis kahte, kaasa arvatud käitumishinne, teinekord jälle keelati mul oma ansambli, Rujaga, tegelemine ära. Siis läksin muusikakooli (praegune Georg Otsa nimeline – AA) ja palusin end vastu võtta; eks seepeale kutsuti mind ikka muusikakeskkooli tagasi. Öeldakse, et kõik algab lapsepõlvest. Kui tänaval vastu tulete, siis olete alati kuidagi äraolev, pilk kurb …

Liikudes olen sageli oma mõtetes ega märka ümbrust. Viimasel ajal olen mõistnud, et suhtlen ja säran ma laval, kuid tavaelus olen pigem endasse tõmbunud ega otsi kontakti.

Oktoober näikse teie tõsise ja erakliku loomusega sobivat, on ju see ka teie sünnipäevakuu. Vaid kümme päeva hiljem tähistab hällipäeva Eesti suurim sümfonist Erkki-Sven Tüür. Olgugi et teie looming seisab üksteisest sama kaugel kui Munamäe tipp Kõpu tuletornist.

Aga nii üllatav, kui see ka pole – teil on mõndagi ühist. Teie mõlema laiemale kuulsusele pani aluse rokkansambel, mõlemad võeti heliloojate liitu vastu samas vanuses, 27aastaselt …

Võib küll nii olla ... … ja mõlemad olete kirjutanud ühe suure ooperi. Ja teie mõlema muusika kõlab Estonia kontserdisaalis.

Jah, nii sarnasus kui ka erinevused on kahtlemata olemas, aga jäägu need teiste kirjeldada.

Kui aga rääkida laiemalt – mitte ainult muusikast, vaid kõiki loojaid silmas pidades, siis – eks iga kunstnik tahab meeldida. Me vajame kontakti, mõistmist, heakskiitu. Üks võimalus kunstnikul on püüda meeldida teoreetikutele, kriitikutele, eestikontsert.ee

21

persoon ametnikele. Loojad, kes adresseerivad oma kunsti eeskätt asjatundjatele, väljendavad end keeruliselt ja sügavalt. See mõjub soliidselt, kuid jääb publikule kaugeks. Teine võimalus on soov meeldida tavalisele kunstitarbijale. Ühel hetkel jõuab noor inimene teelahkmele – kellele sa lood? On levinud arusaam, et luua tuleb iseenda jaoks. Kuid selline väide on sisuliselt mõttetu: näiteks, kõik ju söövad seda, mis maitseb.

Ja loomulikult mitte ainult ühte toitu. Tahetakse vaheldust: soolast, magusat, salatit ja liha, ja kas siis kohvi enam ei võigi juua? Miks siis ei võiks sama olla kunstivallas? Miks ei võiks üks inimene nautida erinevaid žanreid? Ikka loon ma iseendale, ükskõik kui eripalgeliste helidega on tegu. Mulle on alati meeldinud kõik, nii muusikas kui ka süües.

Kõik road ja maitsed, kõik žanrid ja stiilid. Selle peale võidakse öelda – vuih, sa oled üks kõigesööja!

Jah, olen, kuid me kõik ju toitume selliselt!

On levinud arusaam, et luua tuleb iseenda jaoks.

22

Siiski olete end piiranud sellega, et teie atonaalset muusikat ei kirjuta.

See pole piirang, ma lihtsalt tunnen nii. Söön küll kõike, kuid dissoneeriv muusika on mulle nagu näiteks tugevasti ülesoolatud toit. Sellised helid on mulle alati olnud võõrad ja vastumeelsed.

Mäletan, juba siis, kui olin väike ja ema harjutas koos pianist Helju Taugiga kodus midagi atonaalset Hillar Karevalt, hakkasin karjuma: „Ema, sa ei tohi seda mängida, see on nii kole!” Muusika peaks minu meelest olema võimalikult kaunis ja emotsionaalne. See pole mitte ainult maitse-, vaid lausa soodumuse küsimus. Muusika on kuulamiseks. Mõistus ega matemaatika ei peaks helikunstis domineerima. Loeb vaid see, mis jõuab kuulajani kõrvade kaudu. Soovin, et tunded, mis ma muusikasse panen, oleksid kõigile tajutavad, tahan suhelda otse kuulaja hingega.

Aga on ka muusikat, milles intellektuaalne pool on tunnetest tähtsam.

Kuulates ei suuda keegi tavaliselt mõistust üleni vältida; need kaks poolt tegutsevad koos: intuitiivne ja ratsionaalne. Kuid loomise ajal püüan ma analüüsivat ajupoolt – nii palju kui võimalik – välja lülitada. Vahel isegi õnnestub! Kui meloodia on sündimas, siis hoian teda imeõrnalt, nagu metslinnu värskelt munetud pisikest ja habrast muna, et ma jumala pärast ei hakkaks mõtlema! Ent kui mõistus üldse ei kontrolli, siis ei jää uus viis ju ka meelde! Nii püüan ma idee sündi salaja jälgiva – ja meelde jätva – osa hoida hästi pisi-pisikesena kusAPLAUS I TALV 2019

kil aju kõrvalisemas nurgas – ei, mind ei ole siin!

Kui üldisemalt rääkida, siis – ei ole ma puhas klassikaline helilooja, lihtsalt kirjutan põhiliselt pillidele ja koosseisudele, mida traditsiooniliselt peetakse klassikaliseks. Kuid minu kerget ja tõsist kokku sulatav helikeel võib akadeemilisemas kontekstis tunduda vahel kohatuna.

Teilt tellivad muusikat erinevad kollektiivid. Eesti Muusika Infokeskuses on teie teoste nimekiri küll muljetavaldavalt pikk!

Jah, mul on klassikalisemas stiilis teoseid tõesti väga palju, kuid kahjuks neid eriti ei teata. Eestis kipub paraku olema kõigil heliloojatel nii: uue loo kannab tellija ette vaid korra, meedia vaikib ja teose olemasolu unustatakse kohe. Ilma tellimuseta suuremat teost kirjutada pole lihtne, sest protsess on väga aeganõudev ja kohati ka vaevaline. Näiteks, mõne teose loomise ajal mängib see mul peas nii päevad kui ka ööd, nagu luupainaja: unes leiad vahetpidamata paremaid lahendusi, kuid hommikul ei mäleta neist midagi. Nii et, ükskõik kui iseenesestmõistetav võib tunduda tulemus, protsess on olnud ikkagi tõenäoliselt vaevarikas – ja seda isegi lihtsa poplaulu puhul. Jah, lauluke pole suurteos orkestrile, kus kõlavad läbisegi miljonid noodid, kuid see-eest on tänapäeva popmuusikas iga väiksemgi heli väga oluline, iga üksik noot võib olla määrav. Ja siis mõtled, et äkki ikka muudaks mõne heli meloodias, muudkui proovid ja katsetad! Ja samas – kõik mu tuntumad laulud on nooruses kirjutatud ilma mingi kahtluse ja ümbertegemiseta, tuli nagu tuli.

Teie viimane teos – oboekontsert tuli esiettekandele septembris.

Oboemängija Riivo Kallasmaale olen varemgi teoseid pühendanud. Viimati mängis ta mu ooperis „Nurjatu saar”, seal armusingi tema kõlasse – selle jõulisusse, tundelisusse. Tahtsin talle nii väga kirjutada, just neid pikki noote, mida ta nii suurepäraselt mängib! Ka dirigent Kaspar Männiga olin varem head koostööd teinud. Ning olen väga tänulik Pärnu Linnaorkestrile, et nad selle riski võtsid.

Samas ei tulnud teos välja niisugune, nagu alguses plaanisin. Tahtsin selles ühendada popmuusika ja klassika nii, et mõlemaid oleks täpselt pool. Aga esiettekande akadeemiline keskkond ja soov lasta solistil tehniliselt särada viisid mind lõpuks ikka klassikalistele radadele!

Ja samas ei jäta te unarusse oma lemmikpilli klaverit – alles poolteist aastat tagasi ilmus „Selfid klassikutega” ja meie jutuajamise üks tõuge on taas uus plaat, mis ilmavalgust näeb aprillis.

Jah, eks oma klaveriplaate on mul mitu, kõik olen algusest lõpuni teinud ise; vahel salvestanud koostöös Klassikaraadioga (aitäh selle eest!), kuid muidu ikka oma kulu ja kirjadega, välja arvatud muidugi Nõukogude ajal ilmunud heliplaadid.

persoon

„Piire klassika ja popi, tõsise ja kerge vahel pole mulle kunagi eksisteerinud.”

Uus autoriplaat on saanud pealkirja „Ikka ja alati”. Kas pealkiri viitab sellele, et publikut ootab vana hea tuttav Rannap?

Ei, kindlasti mitte! Seekord ei tule see päris padu-Rannap (naerab). Pealkiri „Ikka ja alati” viitab mulle kaunile ja lihtsale muusikale, mis on alati olnud ja jääb. Minu heakõlaline ja meloodiline helikeel on siin alles, avangardismi ma ei kaldu.

Kuid erinevus on selles, et seekord on tegemist üleni hästi staatilise, lausa mediteeriva muusikaga.

Sellise laadi alged on minus arenema hakanud üsna pika aja eest. Mäletan, et 1980. aastal improviseerisin televisioonis midagi sinnapoole – oma igakuises muusikalises saatesarjas „Seisundid”, ning vormisin ka termini sellise stiili jaoks: „seisundimuusika”.

Nii et vähemalt sel ajal ma juba tundsin õhus uutmoodi vibratsiooni. Olgugi et informatsioon selle kohta maailmast siia ei jõudnud. Kuulata sai küll popmuusikale lähemal olevaid plaate, kus uus pead tõstis: neist mõjutas mind enim Mike Oldfield, samuti meeldis elektrooniline seisundimuusika, nagu näiteks Dangerine Dream, Klaus Schulze.

Pool elu tagasi, just Ameerikasse jõudnuna, kuulsin esimest korda new age muusikat. Mind üllatas, et paljud selle stiili väljendusvahendid olid üsna sarnased neile, mida ise improviseerides kasutasin. Mõtlesin, et väga hea, nüüd hakkangi new age sildi all esinema. Paraku see mul ei õnnestunud, sest minu esinemismaneer on täiesti teine: olen laval rahutu, aktiivne, vahel kaldun isegi agressiivsusele. Mulle on – just klassikamängijana – ette heidetud, et kipun ka rahulikes lõikudes liiga palju gaasi andma – see lihtsalt on minu loomuses. Kuid nüüd – arvan, et olen endas lõpuks üles leidnud

võime säilitada rahu. Selle igatahes paneb uues kavas proovile! „Ikka ja alati” tuleb muusikastiilis, mis praeguseks vist juba maailmas domineeriv, kui võtame arvesse ka filmimuusika. Kuid kindlat, ühtset nimetust pole talle veel antud. Seda stiili valmistas ette näiteks Philip Glass, ja sinna on lisanud oma osa Arvo Pärt. Algul kutsuti seda new age, kuid see nimetus oleks liiga kitsas ning seostuks liigselt lõhnaküünalde ja kristallidega ... Kui new age, mida juba 1980ndatel mängis katkematult üks Kalifornia raadiojaam, kuulus laias laastus popmuusika alla, siis nüüd on selline helikunst pigem osa klassikalisest muusikast. Vahepeal kasutati nimetust cross over, aga see mõiste on jälle liiga lai, hõlmates ka paljut muud. Samuti ambient, mida kasutatakse eeskätt elektroonilise seisundimuusika kohta, kuulub kindlasti siia. Maailmas tulevad ette veel nimetused neoklassika ja progressiivne klassika.

Aga nimi nimeks, vaieldamatu on see, et sellist muusikat loov ja esitav Ludovico Einaudi on juba aastakümneid kõige edukam klassikaline muusik.

Ja märtsis saab temaga ka siin Eestis kohtuda! Aga juba mõnda aega räägitakse muusikastiilide vaheliste piiride kadumisest. Ka teie olete alati tegelenud oma loomingus just igasuguste piiride kaotamisega.

Jah, piire klassika ja popi, tõsise ja kerge vahel pole mulle kunagi eksisteerinud. Või siis vähemalt pole ma neid piire tunnetanud müürina või elektrit täis okastraadina – nagu see oli valdavalt mu noorusajal. Võin sellest maadligi eraldusribast eestikontsert.ee

23

persoon

Noorte interpreetide telekonkursi žürii liige helilooja ja pianist Rein Rannap. 2014

24

kergelt üle astuda, edasi-tagasi, vahel endale märkamatultki.

Samas ei saa keegi vaielda, et olite juba lapsena meeletult andekas, 14aastasena ERSO ees …

Jah, ja huvitaval kombel ma ei mänginud ka seal ehtsat klassikat, vaid Gershwini „Rhapsody in Blue”. Keegi ei mõtle enam, et see oli omal ajal puhas popmuusika. Keegi ei ütle, et see on kommerts. Kommertsist saaks üldse rääkida võib-olla sellise kunsti puhul, mille tootmiseks on esikohal ärihuvi.

Ka suur osa ooperiklassikast on ju kirjutatud raha teenimise eesmärgil.

Eks ooperiheliloojad, vähemalt kuni 20. sajandini, püüdsid loomulikult kirjutada nii, et tellija oleks rahul ja publik vaimustuses. Nii võib ooperit, balletti, ja virtuoos-heliloojaid nagu Vivaldi, Liszt jt pidada omaaegseks popmuusikaks – see oli orienteeritud laiale publikule.

Kuid mulle tundub, et alates Schönbergist on eesmärk komponeerida nii, et see kuulajale ei meeldiks – eks sellepärast inimesed nüüdismuusikat ei armastagi, vaid kuulavad näiteks Ólafur Arnaldsit.

Ja samas hinguses on sündinud ka minu uus plaat.

Kuidas teie muusika sünnib?

Algul ma improviseerin ja salvestan, või siis visandan noodivihikutesse. Pianistina on klaver mulle kõige käepärasem töövahend. Aga idee, see esimene kujund on mu peas olemas juba enne, kui APLAUS I TALV 2019

käed klaverile panen. Algideed edasi viia on mul kõige mugavam improviseerides: leida võimalusi, tekitada kõrvalmaterjali. Eks ma vahel kirjutan ka mängimata, aga klaveri juures on töö efektiivsem.

Seal võib loota, et ühel hetkel tabab mind inspiratsioon!

Kui raske on leida tabavaid pealkirju?

Helikunst on mulle alati abstraktne, ma ei mõtle luues kunagi mittemuusikalistes kujundites – ei sõnalistes ega pildilistes. Seega sünnib pealkiri alati hiljem. Samas tean, et nimi on teose edasise käekäigu suhtes äärmiselt oluline. Isegi Mozartilt ja Beethovenilt teatakse tänini eelkõige neid lugusid, mille külge on kinnistunud selged pealkirjad, nagu „Türgi marss” või „Kuupaistesonaat”. Lihtsalt prelüüde või sonaate laiem publik sama hästi ei tunne.

Mulle väga meeldib loodust vaadelda.

Praegu on aprillikuiste kontsertideni jäänud üksjagu aega, ning pealkirjastama ei ole ma veel asunud. Kuid mul on „kogutud pealkirjade” nimeline fail, kus leidub hulk nimetusi, mis seda tüüpi meeleoludega sobida võiksid. Kuid sellele uuele

persoon

„Klaveri juures on töö kõige efektiivsem. Seal võib loota, et ühel hetkel tabab mind inspiratsioon!”

kavale (ja ühtlasi plaadile) oli väga raske ühist nimetajat, pealkirja leida. Olen seda muusikalist materjali kogunud mitu aastat. Mul on sadu lugude algeid, salvestusi ja visandeid, kuigi 95 protsenti sellest on täielik jama (naerab). Sest improviseerides võib kergesti kalduda stampidesse, nii et vahel alles 27. minutil tuleb veel mõni pärl. Pärl selles mõttes, et see sobib kokku selle algideega, mille sunnil ma üldse salvestama hakkasin.

Seejärel kirjutan arvutisse salvestuste parimad hetked, löön sinna ümber käsitsi tehtud visandid, sisestades nii tohutul hulgal materjali. Siis hakkan kehvemat välja viskama, välja langeb ikka palju rohkem kui jääb sisse. Ja nagu Lego klotsidega mängides panen allesjäänust loo kokku. Nii et ma ei hakka kunagi kirjutama algusest, et vaadata – huvitav, kuhu ma küll välja jõuan? Töötan nagu skulptor – mätsin alustuseks üleelusuuruse kamaka kokku, siis hakkan sealt maha taguma, nii et klotsitükke lendab igasse ilmakaarde!

Mis teid inspireerib?

Mulle väga meeldib loodust vaadelda. Sageli otsekui tardun – pikaks ajaks. Ma ei mõtle ega tunne midagi, lihtsalt vaatan. Olen terve elu vaadanud selliselt merelaineid, nende murdumist, veepiiskade filigraanseid kujundeid. Samuti on kaladega, kes elavad mu maakodu tiigis: jälgin neid vahel terve tunni. Looduses saab olla rahulik, teades, et näiteks lained voogavad üha edasi. Kõik jätkub samamoodi, selle rüppe saab end usaldada, koletis ei karga välja! Sarnase, usaldusliku seisundi poole püüdlen oma muusikas.

Ja kuna mu uus muusika on ilmselgelt seotud loodusega, palusin režissöör Lemol (Laur-Leho Kaljumets – AA) valmistada Eesti looduses hästi staatilised, vaid ühe plaaniga filmitud videoklipid.

Soovin neid näidata kontsertidel – saateks klaverihelidele. Videod on otsekui liikuvad loodusmaalid: kaamera ja drooniga ülesvõetu on muusika järgi kunstiliselt töödeldud. Nagu heli, nii ka pilt – eeskätt peab olema ilus ja lihtne! Igapäevaelu on niigi keeruline, selleks pole kunsti ega muusikat vaja, et seda veelgi koormavamaks muuta!

Kunst ei peaks juhtima tähelepanu ühiskonna valupunktidele, vaid pigem pakkuma pelgupaika?

Halvale tähelepanu juhtida – seda saaks muusikas teha ainult helidele liidetavate sõnade kaudu ... puhas muusika ei saa midagi nii konkreetset edasi anda. Seega, ikka pelgupaik – selles, mis on hea.

Helgus ja rahu, mida on elus nii vähe, võiksid vähemalt kunstis alles jääda!

REIN RANNAPI KONTSERDID „IKKA JA ALATI” kõlavad 21. aprillil Tartus Vanemuise kontserdimajas, 22. aprillil Jõhvi kontserdimajas, 23. aprillil Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja 24. aprillil Pärnu kontserdimajas.

eestikontsert.ee

25

MustonenFest

Andres Mustonen HARMOONIA SAADIK

„Kultuur ongi elu. Kultuur on otsene ja ainuke, eriti muusikakultuur, sest see on abstraktne, vahend, mis ühendab inimest spirituaalse maailmaga. Elu, mida te enda ümber näete, see pole mingi elu, see on karikatuur,” ütleb MustonenFesti elluärataja Andres Mustonen.

Tekst: KAIRE-KÜLLI VAATMANN I Fotod: ÜLO JOSING (ERRi ARHIIV), PEETER LANGOVITS

26 „Mina tahan näha ja näen maailma kõrgemalt. Ma ei ela maa peal.”

K

ohtume muusik Andres Mustoneniga Estonia kontserdisaali fuajees. Ta on just tagasi lükanud ettepaneku kuhugi kohvikusse minna. Esimese hooga teeb ta fuajees tiiru, vaatab ringi, uurib afišše. „Ma pole siin nii ammu käinud!” müristab ta madalal häälel. Mustonen ei mõtle muidugi maja üldiselt, vaid just ruumi, mida publik esimese asjana teatrisse tulles näeb ja kogeb.

Fuajeesse kostuvad prooviruumidest pillide häälestamise kääksatused ja helid. Paari kuu pärast astub Andres Mustonen taas sisse võimsasse hoonesse avama muusikafestivali MustonenFest. Kuid mitte fuajee kaudu, aga kes teab ...

FESTIVALI KOLM VAALA „Mäletan selgelt esimest mõttevälgatust, et peaks tegema muusikafestivali. Üks põhjus oli see, et talvel pole Eestis mitte üht tõsiselt võetavat festivali, pole peaaegu mingit kontserttegevust.

Teen seda Eesti muusikute austuseks,” avaldab Mustonen.

Teda ennast tööpuudus ei vaeva, tema tuuritab mööda ilma ja just saabuski Iisraelist. Kuid temasuguseid mööda ilma ringi tuuritavaid ja töötavaid muusikuid pole just palju. Jah, see võib kõlada üsna arrogantselt ühe mehe suust, et korraldas festivali ainult selleks, et Eesti muusikutele tööd pakkuda, kuid tõetera jutus on. Ja Mustonen seda ei varja. „Festivali tegemine on armastus inimeste vastu,

APLAUS I TALV 2019

MustonenFest

MustonenFest 2018. aastal

kes siin elavad. Inimeste vastu, kellega ma siin koos tegutsen,” kinnitab Mustonen veel kord.

Hoolimata sellest, et muusik end kosmopoliidiks nimetab ja Eestiga ülemäära tugevat sidet ei taju, tunneb ta siiski kodumaa pärast kergemat sorti patriootlikku muret. Ta tunnistab, et isegi meie väikesel maalapil on kurjust viimasel ajal väga palju, ja kui talle siin aeg-ajalt nuga selga lüüaksegi, ei lase Mustonen end sellest kõigest mõjutada. „Kurjust tuleb ju ka armastada, siis läheb kurjus väiksemaks. Kahjuks juhtivatel kohtadel inimesed sellest aru ei saa,” lausub ta. Kuid kurjusest hullem veel on Mustoneni hinnangul keskpärasus, tuimus ja negatiivsus.

Mina olen kosmopoliit.

Samastun kõigi kultuurrahvastega.

Fakti, et muusika mõjub inimestele positiivselt, on teadlased kinnitanud juba sajand tagasi. See on ka teine põhjus, miks Mustonen MustonenFesti lõi ja see senini toimub. „Seda lihtsalt on vaja teha.

Minu kontseptsioon on laiem kui lihtsalt üks idee

või ühe muusikastiili levitamine. Tunnen, et olen see, kes peab praegu siin olema. Ma ei tee karjääri ega tööd, ainult idee ja teostamine on tähtis,” ütleb ta otse. Mustoneni enesekindlus ehmatab ja vahel ka ärritab teisi. „Aga ma ei lase sel end häirida.

Ebakindlust on maailmas niigi palju.”

Kolm on kohtuseadus! Kolmas festivali loomise põhjus on Mustonenile vaat et kõige olulisem – festival hõlmab kõiki religioone, religioosset muusikat. „Festival haarab kõiki religioone kristlusest budismini. Ma olen laia haardega ja näen asju kõrgemalt,” tunnistab muusik. MustonenFesti teine osa on juba viimased seitse aastat, juudi juubel, toimunud Iisraelis. Seal küll kolm korda suurem kui Eestis toimuv, põhjus on lihtne – Iisraeli võimalused on laiemad ja rikkamad. „Iisrael ongi maailm ja maailma keskpunkt on Jeruusalemm.

Sealt on pärit Euroopale tähtis religioon ja tsivilisatsioon,” selgitab Mustonen.

ESINEJAD TELEFONIKÕNE KAUGUSEL Festival toob kokku publikut kõnetava arhailise ja uue muusika, ja kindlasti mitte rahvaliku muusika selles tähenduses, et see peab kõigile meeldima. „See tekitab muidugi teatavaid probleeme, sest me ei tee ju festivali endale,” tunnistab Mustonen. Muusik on siiski veendunud, et suudab küllalt hästi oma mõtteid repertuaarivaliku kaudu ka publikule esitada ning panna neid põnevusega kaasa elama ja mõtlema. eestikontsert.ee

27

MustonenFest Kolmekümne ühe aastane festival on oma parimais aastais – ta on piisavalt vana, et on end maailmakaardile joonistanud, kuid piisavalt noor, et lustida igal aastal uuel muusika suurpidustusel.

Võib ju arvata, et nende aastatega on hakanud festival end ise tegema, aga Mustonen vaidleb vastu. „Isevooluteed ei ole. Iga aasta algab asjaajamine, kaalumine ja vaagimine uuesti. See on hea, sest ei teki stagnatsiooni. Festival ei lähe üheülbaliseks, ja mina tahan, et MustonenFest oleks iga aasta kordumatu,” avaldab ta.

Mustoneni telefon hakkab ootamatult helisema. „Bonjour, Mikhail!” müristab ta telefoni. Järgmisel hetkel räägib ta juba vene keeles. Kõne lõppedes teatab Mustonen uhkusega: „See oli muide maailmakuulus pianist Mikhail Rudy Pariisist. Ta palus sinna 1970ndatel noorena klaverikonkursi järel poliitilist varjupaika. Ta võib olla järgmise MustonenFesti esineja.”

Kuid selgi aastal rõõmustab festival kuulajaid mitme põneva ja uue esinejaga. „Meil on see aasta mitu erilist esinejat. Näiteks koos meeskooriga tuleb Iisraelist kantor Israel Nachman.

Kui ta poleks sünagoogilaulja, võiks ta olla maailmas supertenor, Puccini tenor. Tahtsime teda esinema Niguliste kirikusse, kuid ta keeldus esinemast kristlikes kirikutes. Nüüd esineb hoopis Mustpeade majas,” avaldab Mustonen.

28

AVANGARDNE KOSMOPOLIIT MustonenFest kandis algusaastatel esimese hooga hoopis teisi nimesid, kord näiteks Hortus Musicuse Väravatorni barokkmuusika päevad, siis Tallinna barokkmuusika festival ja veel mõned.

Kuid üheksa aastat tagasi oli festival saanud nii äratuntavalt algataja Andres Mustoneni näojooned, et oleks olnud patt seda miskit muud moodi kutsuda kui mehe nime järgi MustonenFestiks. „Aastaid kestnud MustonenFest ei ole mingi nurgatagune rajoonifestival, vaid kandnud end maailmakaardile juba esimesest festivalihetkest alates,” lausub ta konkreetselt. Mustonen ei püsi paigal, seda teavad kõik, kes lähemalt või kaugemalt muusikuga kokku puutunud. „Teeme asja selgeks, MustonenFest ei ole barokkmuusikafestival. Algusaastatel oli, sest barokk oli toona avangard, uus mõtlemine ja uus tegevus. Avangard tähendab aga pidevat liikumist.

Mina olen avangardi esindaja, ma ei püsi kunagi paigal ja olen festivaliga edasi liikunud,” selgitab Mustonen.

Ta tunnistab, et tema võimalused ja pakkumised on kümneid kordi suuremad, kui festival Eestis suudab realiseerida. „Meie riik ega ka Eesti Kontsert näiteks ei telli suurtelt heliloojatelt heliloomingut, sest see on kallis ja me oleme liiga väike koht, et nii suurt asja teha. Meil on olnud harva esiettekandeid, aga see-eest hulk teisi ettekandeid. Kuid näiteks Sofia Gubaidulina, Alexander Knaifeli, Alexander Raskatovi jt teoste esiettekanded on Eestis kõlanud,” vuristab Mustonen. Tema jutt on kirglik, ta põleb rääkides ja tegutsedes.

APLAUS I TALV 2019

Kuid miks siiski Eesti ei võta korraldada kas või üht esiettekannet iga viie aasta tagant? See tooks palju kasu igas mõttes. „Ah, see jutuajamine annab mulle ehk impulsi seda asja ajama hakata,” võtab ta uitmõttena õhku visatud lausest hetkega tuld. Seda enam et viimastel aastatel on palju maailmakuulsaid heliloojaid siitilmast lahkunud. „Gia Kantšeli, John Tavener, neile oleks ma võinud siinsamas kõne võtta ja tellida,” kehitab Mustonen kahetsedes õlgu. Tema positiivset tuld on kõik näinud, tundub, et meest ei murra miski.

Kuid oktoobri alguses hea sõbra Gia Kantšeli surm võttis mehe elust kolm päeva. „Meil oli tohutu side.

Ma nutsin ega olnud võimeline rääkima kellegagi.”

Sõbra meenutamine võtab nüüdki muusiku hääle värisema.

VAADE KÕRGELT „Mina tahan näha ja ka näen maailma kõrgemalt. Ma ei ela maa peal,” lausub Mustonen. Ta ei ole „ära tõusnud”, nagu mõned irvhambad kindlasti naeraksid, Mustonen vaatab elu ja maailma lihtsalt kõrgemalt. Igapäevaelu, mida inimesed tavaliselt eluks nimetavad, ei paku talle mingit huvi. „Meie elu siin on liiga ninaesine, see piiritletud pilt omakorda loob väga palju konflikte. Aga kui tõused sellest kõigest kõrgemale, siis näed väga palju muid asju, siis ei ole enam nii, et üks on õige ja teine vale, näed harmooniat. Naljatledes võib öelda, et minu eest ei varja midagi, ma kogun mõtteid kõrgemalt,” muigab Mustonen.

Avastuse, et näeb asju teistmoodi ja tema intuitsioon on tugevam kui mõnel teisel, tegi Mustonen juba teismelisena. Ta hakkas mõistma sõna „mastaap”, tema vaade avardus ja samuti haare. „Ma pole kunagi olnud pubekas või siis olen see siiamaani – kõigile „tülikas poiss”, kellega keegi hakkama ei saa. Kuid ma olen armastuse hääl muusikas,” naerab Mustonen. „Elu muusikaga on kolossaalne, kogu aeg on huvitav, muusika kogu aeg üllatab,” kiidab Mustonen. Ta ei hakka ette lugema kõiki üllatusi, mis teda on viimasel ajal vapustanud. „Ma ärkan iga hommik uue südamega. Ma nagu sünnin uuesti, ma ei sünni nende teadmistega, millega magama läksin. Mälu ei loe, sest mälusse mahub vaid nii palju, kui me aju kasutada oskame. Tunne on tähtsam,” teab Mustonen. Kuid muusikatunnetus ja intuitsioon on sügavad ja tugevad ning sedasama tunnetust ja harmooniat tahab Mustonen tuua ka festivalipublikule. „Kes teab, kaua MustonenFest kestab, vähemalt senini, kui mina teise ilma lähen.

Loomulikult võiks see edasi kesta, kuna on maailmas laialt teada ja muusikute vendlusring on ikkagi väga tugev. Lootus jääb,” lausub Mustonen.

MUSTONENFEST KESTAB 31. jaanuarist kuni 8. veebruarini.

Klassikatähed

Sten Heinoja:

„KLASSIKATÄHED” TULEVAD TAAS!

KÕIGE ANDEKAMAD ON NEED, KES OSKAVAD HARJUTADA 30

Veebruaris jõuab Eesti Televisiooni ekraanile konkursi „Klassikatähed” viies hooaeg. Taas astuvad võistlustulle andekad noored, et sõeluda enda hulgast välja säravaimad virtuoosid. Konkursi kolmanda hooaja võitja Sten Heinoja vaatab möödanikule tagasi, meenutab pingelist võistlusaega ja jagab näpunäiteid tulevastele klassikatähtedele.

Tekst: SILVER KUUSIK I Fotod: KRÕÕT TARKMEEL

2016. aasta klassikatähed APLAUS I TALV 2019

Klassikatähed

S

ten lendas klassikatähena televaatajate teadvusesse 2016. aastal konkursi kolmanda hooaja võitjana. Ta mäletab, et varasem kokkupuude saatega oli põgus ja esimese hooga ta ennast seal ette ei kujutanud. „Esimesel hooajal vaatasin ainult finaali, teisel hooajal käisin Katariina Maria Kitsele paaril korral klaverisaadet mängimas,” meenutab ta ning lisab, et solistina sattus ta saatesse pooleldi juhuse tahtel. „Ega ma ise ei tahtnudki sinna minna. Kui õigesti mäletan, siis oli see Ivari Ilja, kes lükkas mind ukse vahelt sisse ja ütles, et nüüd on vaja minna ja ennast kirja panna. Registreerimisest mäletan seda, et istusin Londonis Starbucksis, sest seal oli wifi, ja panin siis end kirja. See konkreetne pood pandi hiljaaegu kinni ja mulle lõppesid ka „Klassikatähed”, nii et see oli nagu ühe täheajastu lõpp,” muigab Sten ja jääb muhedalt tagasihoidlikuks. Kõlavatest tähetiitlitest enam hindab noor pianist rõõmu, mida pakub muusika talle interpreedina ja millega tema omakorda kuulajaid rõõmustab.

Mulle meeldib olla tähelepanu keskpunktis, seepärast ju olen ka muusik.

Saatele tagasi vaadates mäletab Sten hästi võistluspinget, mis haaras keerisena endasse, sundis viimse kraadini pingutama ja tõestas, et kui vaja, tuleb ta läbi tulest ja veest. „Tol ajal ma sellele nii palju ei mõelnudki. Kui oled stuudios, siis ei saa aru, et sel hetkel, kui seal mängid, jälgib sind televiisori vahendusel võib-olla sada tuhat inimest.

Olen mõelnud, et kui praegu peaks olema selline olukord, et mind pannakse otse-eetrisse mängima Chopini esimest etüüdi ilma igasuguse soojenduseta, siis ilmselt annaksin otsad. Praegu ma selleks enam suuteline ei ole. Aga siis olin ja eks see ilmselt oli pisut ka selline nooruse härjastumine,” naerab Sten.

Saate võiduga kaasnenud klassikatähe tiitel saadab Steni ka kolm aastat pärast võitu. „Eks seda, jah, poogitakse juurde, kui minust kuskil räägitakse. Eks see ikka käib kaasas, sest inimesed mäletavad mind ju põhiliselt just „Klassikatähtedest”.

Pianismimaailmas olin ma küll juba enne, sest 2014. aastal võitsin ühe pianistide konkursi koos kõikide eripreemiatega, aga laiemasse teadvusesse tõi mind siiski televisioon. Aga alles hiljuti nägin

Konkursi kolmanda hooaja võitja Sten Heinoja

ristsõnas oma nime – seal oli Heinoja ja siis all ei olnud mitte klassikatäht, vaid pianist. Nii et olen sellest natuke siiski vabanenud.”

Sten tunnistab, et kõlavatest tiitlitest enam valmistab talle rõõmu, kui tema esinemist nauditakse ja teda kauni muusikaga seostatakse. „Mulle meeldib olla tähelepanu keskpunktis, seepärast ju olen ka muusik. Lähen lavale selleks, et esitada ilusat muusikat, mis on minu hinge osa, aga loomulikult pean olema paratamatult ka natuke egoist ja seda tähelepanu nautima,” ütleb ta ja lisab, et esialgu tekitas tuntus pisut naljakaid tundeid: „Pärast saadet inimesed ikka tundsid mind tänaval ära ja mina tundsin end siis natuke nagu Rostropovitš 1950. aastal – kõndisin tänaval ja mind tunti ära võibolla veidi teisel põhjusel, aga siiski, tunne oli sama.”

KIRG JA RÕÕM PAISTAVAD KAUGELE! Tulevastele klassikatähtedele on Stenil lihtne soovitus – tasub varuda külma närvi ja vastupidavust ning repertuaar, millega publikut võluda, tuleks aegsasti läbi mõelda. „Saatepäevad on hästi pikad, vaimselt tasub selleks valmis olla. See on põnev, aga kurnav. Kogu kadalipu läbimine pakub pooleteise kuu jooksul üsna ränka psühholoogilist stressi, sest lisaks saatele on ju samal ajal ka argielu, mis seisma ei jää, ja selle kõige juures on tarvis pakkuda väga kõrgel tasemel muusikat. Soovin kõikidele, kes saatesse kandideerivad, vastupidavust ja kõige olulisem on mitte kaotada iseennast,” eestikontsert.ee

31

Klassikatähed rõhutab Sten. „Ja pärast tuleb kindlasti võtta mitu päeva kosumisaega!”

Ka esitatavate palade valiku osas on Stenil hea soovitus: „Peab lähtuma sellest, mida interpreet ise tõesti mängida tahab, mille vastu tal on kirg ja hea tunne – sest see kõik kostab ja paistab ekraanilt välja. Mõtted neist teostest, mida esitada, võiksid olla enne saate algust valmis. Mäletan, et mul tekkis olukord, kus ma ei teadnud, mida mängida.

Eelmine saade sai läbi ja mõtlesin, et kukun välja, aga ei kukkunud. Siis jäi nädal järgmise saateni ja mul polnud aimugi, mida mängin. Ma lihtsalt ei osanud seda välja mõelda. Kuidagi tulin lõpuks sellest siiski välja,” muigab Sten saatele tagasi vaadates ja tunnistab, et iga katsumus karastab.

Kõige olulisem on aga tunda muusikast siirast rõõmu ja nii julgustab Sten jätkama ka neid, kes on omal ajal muusikaõpingud pooleli jätnud või kaaluvad, kas minna edasi või loobuda. „Arvan, et õppimise juures on oluline inspiratsiooniallikas. „Klassikatähtede” saade on väga hea näide inspiratsioonist. Lapsed, kes õpivad klaverit ja mind telekast nägid, on siiani mu fännid. Nad käivad

kõikidel kontsertidel, toovad kaardid ja jätkavad klaveri mängimist osalt tänu sellele, et nägid mind telekast. Oluline ongi inspireerida,” on Sten kindel ja rõõmustab, et on suutnud loodetavasti nii mõnegi lapse muusika juurde tuua. Jah, muidugi peab harjutama ka, sest niisama ei tule midagi. „Tegelikult ongi kõige andekamad need, kes oskavad harjutada. Ainuüksi muusikalise andekusega tippu ei jõua!”

TELEKONKURSI „KLASSIKATÄHED” VIIES HOOAEG ALUSTAB EESTI TELEVISIOONI EKRAANIL 21. veebruaril. Finalistide galakontserdid kõlavad 9. aprilli õhtul Tartus Vanemuise kontserdimajas 10. aprillil Tallinnas Estonia kontserdisaalis

Muusika Sinu autole! www.jazzpesulad.ee

hooajakava

Mihhail Gerts

JAANUAR K, 1. jaanuar kell 18 Estonia kontserdisaal Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsert „¡Ole! Hispaania fantaasia” María Dueñas (viiul, Hispaania) Kaspar Uljas (bandoonium) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Mihhail Gerts Maestro de Ceremonia Henry Kõrvits alias Genka Kavas: Ravel, Lalo, Piazzolla jt Soovime, et uus aasta tuleks särav, energiline, helge ja tundeküllane – täpselt nagu sel kontserdil kõlav muusika. „¡Ole! Hispaania fantaasia” on justkui ilutulestik hispaania muusika pärlitest ja teostest, mille autoreid on inspireerinud selle maa rikkalik kultuur. Kontserdil soleerib erakordne noor viiuldaja María Dueñas, kes oma ande ja tehnilise meisterlikkusega on võitnud juba ka rahvusvahelist tunnustust. Eesti bandooniumivirtuoos Kaspar Uljas esitab LadinaAmeerika muusikat ja toob publikuni hispaania kultuuri tõeliselt globaalse mõõtme.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

María Dueñas

L, 4. jaanuar kell 18 Tallinna raekoda Kontserdisari „Pillifondi aarded” Linda-Anette Verte (viiul) Gloria Ilves (viiul) Sten Heinoja (klaver) Linda-Anette Verte ja Gloria Ilves mängivad Napoli eestikontsert.ee

33

hooajakava meistri Giuseppe Joseph Gagliano ligikaudu 250 aastat tagasi valmistatud viiulitel.

Eesti Kontserdi uus kontserdisari „Pillifondi aarded” esitleb noori andekaid eesti interpreete, kelle kasutuses on hinnalised keelpillid Eesti Pillifondi vahendusel. Hooaja 2019/2020 jooksul kõlavadki eriilmelised kammerkavad kaunikõlalistel meistripillidel.

Sari toimub koostöös Eesti Pillifondiga.

K, 8. jaanuar kell 17 Jõhvi kontserdimaja N, 9. jaanuar kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Beethoven 250” Peeter Laul (klaver) Sissejuhatus Lauri Väinmaa Kavas: Beethoven. Sonaat nr 5 c-moll op. 10 nr 1, sonaat nr 18 Es-duur op. 31 nr 3, sonaat nr 21 C-duur op. 53 „Waldstein” Peeter Laul on üks säravamaid eesti juurtega pianiste maailma kontserdilavadel. Laul on mitme rahvusvahelise konkursi laureaat, võitnud mh I preemia rahvusvahelisel Skrjabini-nimelisel pianistide konkursil Moskvas. Peeter Laul on aktiivne kontsertpianist, ansamblist ja Peterburi konservatooriumi õppejõud. Viimastel aastatel on Laul esitanud kõik Beethoveni klaverisonaadid.

34

Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva

pühitsev kontserdisari alustab ajaproovile vastu pidanud kammermuusikaga, et helilooja sünniaastapäevaks 2020. aasta lõpul Beethoveni muusikalise kõrgmäestikuni jõuda.

L, 11. jaanuar kell 16 Väravatorn „Siglo de Oro” Hortus Musicus Kavas: muusika Hispaania kuldsest ajastust – Escobar, Franco, Encina, Ortiz jt L, 18. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal P, 19. jaanuar kell 16 Vanemuise kontserdimaja „Stradivarius in Rio” Viktoria Mullova (viiul) Matthew Barley (tšello) Paul Clarvis (löökpillid) João Luís Nogueira Pinto (Brasiilia kitarr) Kava, kus maailma üks kuulsamaid klassikaartiste Viktoria Mullova esitab haruldasel Stradivariusel brasiilia rahvamuusikat. Virtuoosne, lummav ja metsik kava, kus temperatuuri tõstavad brasiilia kitarrist Pinto, klassikapiire lõhkuva tšellokäsitlusega Barley ja löökpillimängija Clarvis.

K, 22. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja N, 23. jaanuar kell 19 Jõhvi kontserdimaja R, 24. jaanuar kell 19 Vanemuise kontserdimaja #LudwigVanRammstein

Barry Douglas

APLAUS I TALV 2019

hooajakava Ansambel DAGAMBA (Läti) Valters Pūce (tšello, kompositsioon) Dainis Tenis (klaver, kompositsioon) Antons Trocjuks (tšello) Arturs Jermaks (trummid) Hamidreza Rahbaralam (löökpillid, vokaal) Kavas: Beethoveni ja Rammsteini muusika – mässulisus, toores jõud ja karm lüürika.

Mis on ühist 18. sajandi klaveri- ja orkestriteostel ning 20. sajandi rokkbändi lugudel? Kontsert rabab võrdluse ja äratundmisega, teejuht ansambli virtuoossus, jõud ja loomingulisus.

Ansambli sama pealkirjaga CD võitis 2017. aastal Läti parima instrumentaalmuusika albumi tiitli, parima kujunduse preemia ja nominatsooni nn Läti Grammyle Zelta Mikrofons.

L, 25. jaanuar kell 16 Väravatorn MustonenFesti eelkontsert „Itaalia barokk” Andres Mustonen (viiul), Ivo Sillamaa (klavessiin), Taavo Remmel (bass) Kaastegev Alberto Martini (viiul, Itaalia) Kavas: Vivaldi, Bach R, 31. jaanuar kell 19 Vanemuise kontserdimaja Vanemuise ooperigala Anna Denissova (sopran) Pirjo Jonas (sopran) Karmen Puis (sopran) Boldizsár László (tenor) Rasmus Kull (tenor) Tuncay Kurtoğlu (bass) Märt Jakobson (bass) Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor Dirigent Paul Mägi Koostöös Vanemuise teatriga

kõlavad kaks erineva ajastu ja stiili suurteost: itaalia helilooja Luigi Cherubini reekviem, millele järgneb vaimse sillana Krzysztof Penderecki klaverikontsert „Ülestõusmine”.

Eesti Rahvusmeeskoor on Cherubini reekviemi korduvalt esitanud ja 2002. aastal koos ERSOga Mustoneni juhatusel ka plaadistanud. Nüüd on sama koosseis meie ees – tugevama ja sisukamana kui kunagi varem.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

VEEBRUAR L, 1. veebruar kell 19 Suurgildi hoone MustonenFest Roni Ginossar (vokaal, löökpillid / Iisrael) Tal Kravitz (vokaal, kellad, löökpillid, klaver, harf / Iisrael) Roni Ginossar on laulja, laulukirjutaja ja laiahaardeline muusikaline mõtleja. Tema originaallooming sisaldab alati tavapäratuid nüansse, ükskõik millist žanrit ta parasjagu viljeleb.

Muusik Tal Kravitz on palju rännanud eri kultuuridega maades, haaranud igalt poolt kaasa sobivaid intonatsioone ja põnevaid instrumente.

Nende ühine kontsert on omapärane meditatiivne teekond: peale Iisraeli muusika kõlab looming, mida on mõjutanud vene, austraalia, tansaania,

MustonenFest 31. jaanuar – 8. veebruar Festivali kunstiline juht Andres Mustonen Eesti üks vanimaid muusikafestivale MustonenFest toimub igal aastal. Kunstilise juhi Andres Mustoneni muusikalisi tõekspidamisi ja haaret peegeldaval festivalil esinevad Eesti juhtivad kutselised muusikakollektiivid. Igal aastal kutsub Mustonen osalema ka meie kõrgetasemelisi koore ning pakub seeläbi võimalust tõsta nende taset.

R, 31. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal MustonenFesti avakontsert Barry Douglas (klaver, Suurbritannia) Eesti Rahvusmeeskoor Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Andres Mustonen Kavas: Penderecki. Klaverikontsert „Resurrection”, Cherubini. Reekviem Andres Mustonen on koostanud oma loomingulisele käekirjale iseloomuliku kava,

Amit Peled

eestikontsert.ee

35

hooajakava keldi jt muusikakultuur.

L, 1. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimaja P, 2. veebruar kell 16 Niguliste kirik MustonenFest Veneetsia mitmekoorimuusika Hortus Musicus Collegium Musicale Jerusalem Baroque Soloists (Iisrael) Dirigent Andres Mustonen Kavas: Monteverdi, Gabrieli jt Veneetsia mitmekoorimuusika kujunemises oli oluline roll Veneetsia Püha Markuse kiriku arhitektuursel lahendusel, kuna peale põhioreli asusid orelid ka altari kohal asetsevatel rõdudel.

Seal oli piisavalt ruumi ka lauljate ja pillimängijate kooridele. Sellelgi kontserdil on esindatud mõlemad koosseisud.

T, 4. veebruar kell 19 Mustpeade maja Olavi saal MustonenFest „When Bach met Bloch” Amit Peled (tšello, Iisrael/USA) Kavas: Ernest Bloch. Tsükkel „Juudi elust” B.54, J. S. Bach. Tšellosüidid nr 1 G-duur BWV 1007, nr 4 Es-duur BWV 1010 ja nr 5 c-moll BWV 1011

36

Kava, milles Johann Sebastian Bachi muusika on põimunud Ernest Blochi loominguga, iseloomustab interpreedi muusikalisi tõekspidamisi – kõrvuti uus ja vana, akadeemiline ja tänapäevane, kultuslik ja uuenduslik. „Tema sõbralik ja avatud isiksus on just see, mida klassikaline muusika fookuses püsimiseks ja igaveseks eluks vajab.” (The Baltimore Sun). Amit Peled mängib ainukesel teadaoleval Stradivari tšello „Servais” koopial, mille on valmistanud Jean-Baptiste Vuillaume (ca 1865) K, 5. veebruar kell 19 Mustpeade maja Valge saal

MustonenFest Sünagoogimuusika Kantor Israel Nachman (Iisrael) Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Andres Mustonen Israel Nachman on lõpetanud PetaẖTikva kantoriakadeemia ja õppinud Iisraeli ooperiakadeemias. Nachman on esinenud koos maailma suurimate kantoritega, nagu maestro Eli Jaffe ja Rafi Biton. Nachman esineb kõikjal Euroopas ning on Tel Avivi rahvusvahelise sünagoogi kantor. Tema eriliselt võimas ja värvirohke hääl liigutab kuulajaid sügavalt ja aitab edastada palve- ja rahusõnumit.

N, 6. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal R, 7. veebruar kell 19 Jõhvi kontserdimaja MustonenFest Novosibirski kammerorkester Katariina Maria Kits (viiul) Marcel Johannes Kits (tšello) Sten Heinoja (klaver) Dirigent Andres Mustonen Kavas: Beethoven. Kolmikkontsert viiulile, tšellole ja klaverile C-duur op. 56, Mendelssohn, Kantšeli, Bardanašvili, Tšaikovski Beethoveni kolmikkontserti on meie klassikatähed koos Andres Mustoneniga esitanud erinevate orkestritega juba seitse korda, nende seas suure menuga Moskva Tšaikovski-nimelise konservatooriumi saalis ja Tel Avivi ooperis.

Põnev on fakt, et Eestis kõlab selle ülituntud ja rohkelt esitatud teose keelpilliorkestri versioon tõenäoliselt esimest korda.

R, 7. veebruar kell 19 Kadrioru loss MustonenFest Arete Kerge (sopran) Gambakonsort väikerinG

Jerusalem Baroque Soloists

APLAUS I TALV 2019

21.-26. juuli 2020

SAAREMAA OOPERIPÄEVAD Peaesineja Horvaatia Rahvusooper Zagrebis peadirigent Marcello Mottadelli Rohkem infot saaremaaopera.com Piletid müügil piletimaailm.ee

hooajakava Ludovice Ensemble

38

Peeter Klaas, Arvo Haasma, Johanna Randvere, Villu Vihermäe Kavas: inglise ja itaalia muusika

hispaania müstikast, maooride, juutide ja mustlaste viisidest ning portugali mõrkjatest armastuslauludest.

Gambakonsort väikerinG koondab saatuse- ja mõttekaaslasi, keda seob kirg gambade ja nendele loodud repertuaari vastu. Inglise 16.–18. sajandi gambakonsortide esitatud muusikat võib pidada Euroopa kammermuusika, eriti aga keelpillikvarteti žanri eelkäijaks ja suunanäitajaks.

K, 5. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimaja T, 11. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „i nagu interpreet” Kristi Kapten (klaver) Kavas: Rahmaninov. Prelüüdid op. 23, Prokofjev.

Sonaat nr 3 a-moll op. 28, Rääts. Valik tsüklist „24 marginaali” op. 65, Poulenc. „Les soirées de Nazelles” FP84

L, 8. veebruar kell 19 Mustpeade maja Valge saal MustonenFest „Sudexpress – kirglik reis baroki radadel Pariisist Lissaboni” Ludovice Ensemble (Portugal) Eduarda Melo (sopran) Iris Oja (metsosopran) André Lacerda (tenor) Hugo Oliveira (bass) Joana Amorim (plokk- ja barokkflööt) Sergio Suárez (barokkviiul) Sofia Diniz (viola da gamba) Maria Ferré (teorb ja barokk-kitarr) Ansambli juht Fernando Miguel Jalôto (klavessiin) Kavas: Lully, Charpentier, Rameau, Couperin jt Ludovice Ensemble on 2004. aastal asutatud Portugali varase muusika ansambel, mis tegutseb Lissabonis. Sudexpressina teatakse ajaloolist raudteeliini, mis ühendas Pariisi ja Lissaboni. Sel teekonnal kõlab mõjutusi vene rahvamuusikast, Aafrika rütmidest ja värvidest, Pariisi elegantsist, APLAUS I TALV 2019

Eesti Kontserdi ja Eesti Interpreetide Liidu koostöösari tõstab pjedestaalile kammermuusika riigi esindussaalides. Laval on koorekiht 335se liikmeskonnaga suurimast muusikute loomingulisest liidust. Täpp i peal hoolikalt valitud kammermuusika klassika.

R, 7. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja Antwerpeni sümfooniaorkester (Belgia) Solist Alice Sara Ott (klaver, Saksamaa) Dirigent Elim Chan Kavas: Prokofjev. Sümfoonia nr 1 D-duur op. 25 („Klassikaline”), Haydn. Klaverikontsert nr 11 D-duur Hob. XVIII/11, Dvořák. Sümfoonia nr 8 G-duur op. 88 Antwerpeni sümfooniaorkester on oma kõrgetasemeliste kontsertidega klassikalise muusika lipulaev Flandria piirkonnas. Orkestri kodusaal on Kuninganna Elisabethi saal Antwerpenis. Peale arvukate kontserdisarjade

hooajakava Evelyn Glennie

Irina Zahharenkova

39 ning haridus- ja sotsiaalprojektide Belgia suuremates saalides käib orkester igal aastal ringreisidel Euroopas ja Aasias.

K, 12. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimaja N, 13. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal R, 14. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja Löökpillilegend Evelyn Glennie Evelyn Glennie (löökpillid) Šoti improvisatsiooniline trio HLK Richard Harrold (klaver, kompositsioon) Ant Law (kitarr) Richard Kass (trummid) See õhtu muudab džässistandardid fragmentideks, mis on vahel säravad ja intellektuaalsed, vahel võimsad või sisekaemuslikud. Glennie valitseb laval tervet patareid löökpille ja ühendab oma rütmipoole šoti improvisatsioonilise trio muusikaga – tulemus on tõeliselt muljet avaldav esitus. Evelyn Glennie on legendaarne löökpillimängija, 20. sajandi esimene soolokarjääriga löökpillivirtuoos. Talle on antud üle saja autasu, nende seas kaks Grammyt ja Polar Music Prize. „See, et kaotasin kuulmise, tegi mind paremaks kuulajaks,” on ta ise öelnud oma fenomenaalse võime ja missiooni kohta.

L, 15. veebruar kell 18 Kadrioru loss

K, 19. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari „Armastuskirjad” „Chopin ja Georges Sand” Irina Zahharenkova (klaver) Kirju loeb Anu Lamp.

Kavas: Chopin. Barkarool Fis-duur op. 60, valik nokturne Chopini ja Sandi tormiline kirg lahvatas hoolimata nende vastandlikkusest. See suhe põimis ja rebis katki sidemeid ja südameid. Nende kirjad teineteisele ja oma sõpradele võimaldavad meil viibida hõõgvel tunnetest tulvil 19. sajandi Prantsusmaal.

E, 17. veebruar kell 10, 12, 13.30 Jõhvi kontserdimaja T, 18. veebruar kell 10 ja 12 Pärnu kontserdimaja R, 6. märts kell 9, 11 ja 13 Mustpeade maja T, 10. märts kell 9, 11 ja 13 Vanemuise kontserdimaja Lastepäev „Teeme ise muusikat” Pakume lastele isetegemise rõõmu muusika kaudu. Kontserdimajades on avatud õpitoad, kus saab tutvuda eri stiilide muusikaga ja ise musitseerimisel kaasa lüüa. Koos õpitakse selgeks ka üks lugu, mida on pärast võimalik eestikontsert.ee

hooajakava suurel laval esitada. Õpitoad: käsikellade tuba – juhendaja Inna Lai (alates 3. klassist) ukulele tuba – juhendaja Joosep Sang (alates 3. klassist) löökpillide tuba maailmamuusika rütmidest – juhendaja Reigo Ahven nutimuusika tuba – juhendajad Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannes (osalemiseks vajalik kas nutitelefon, tahvel- või sülearvuti, alates 2. klassist) suupilli tuba – juhendaja Karl Madis (alates 2. klassist) Igas õpitoas saab osaleda korraga kuni 30 last. Õpituba kestab 45 minutit + 15 minutit ühisesinemine saalis. Vajalik eelregistreerimine.

L, 22. veebruar kell 16 Väravatorn „Aeg seisma on jäänud” („Time stands still”) Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: 16.–18. sajandi inglise muusika

40

L, 22. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal NHK sümfooniaorkester (Tokyo) Solist Sol Gabetta (tšello) Dirigent Paavo Järvi

Kavas: Takemitsu. „How Slow the Wind”, Schumann. Tšellokontsert a-moll op. 129, Bruckner. Sümfoonia nr 7 E-duur NHK sümfooniaorkester annab oma teise Euroopa turnee raames koos peadirigent Paavo Järviga eksklusiivse kontserdi ka Tallinnas. Orkestri ajalugu ulatub 1926. aastasse, oma tänapäevast nime kannab orkester alates 1951. aastast, mil hakati kuuluma Jaapani rahvusringhäälingu alla. Kontsertturnee läbib üheksat Euroopa linna, sh London, Pariis, Viin, Amsterdam, Berliin ja Brüssel. Orkestri ees soleerib maailmanimega tšellist Sol Gabetta.

Kontsert toimub koostöös Jaapani suursaatkonnaga Tallinnas ja agentuuriga Harrison Parrott.

K, 26. veebruar kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika” Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Eesti Vabariigi aastapäeva ja Eesti Rahvusmeeskoori 75. aasta juubeli pidulikkusest kantud kontserdikava.

N, 27. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal Klassikatähed 2020 – kontserdivoor Klassikatähtede kontserdivoor on koht, kus

Eesti Rahvusmeeskoor

APLAUS I TALV 2019

hooajakava noored muusikud saavad end väljendada neile kõige tuttavamas keskkonnas – hea akustikaga kontserdisaalis publiku ees. Saates on paratamatult võimalik esitada vaid üsna lühikesi muusikapalu ja seetõttu võivad noore kunstniku tegelikud võimed jääda avanemata.

Kontserdivooru teosed saab interpreet kavandada talle kõige südamelähedasemast repertuaarist.

Selles voorus osalevad kõik klassikatähed.

N, 27. veebruar kell 19 Jõhvi kontserdimaja „Tribute to the Beatles” Marten Kuningas, Robert Linna & Band Marten Kuningas (vokaal), Robert Linna (vokaal, kitarr), Jaak Sooäär (kitarr), Henno Kelp (bass), Kristjan Kallas (trummid) Marten Kuningas ja Robert Linna koos rokkiva ansambliga interpreteerivad maailma popmuusika kulgu enim mõjutanud ansambli The Beatles loomingut.

MÄRTS T, 3. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja K, 4. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja L, 7. märts kell 18 Kadrioru loss Kontserdisari „Beethoven 250”

Triin Ruubel (viiul) Theodor Sink (tšello) Kärt Ruubel (klaver) Sissejuhatus Lauri Väinmaa Kavas: Beethoven. Viiulisonaat nr 1 D-duur op. 12/1, Tšellosonaat nr 1 F-duur op. 5/1, Klaveritrio nr 7 B-duur op. 97 („Ertshertsog”) Eesti parimad muusikud astuvad publiku ette Beethoveni kammerkavaga. Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva pühitsev kontserdisari alustab ajaproovile vastu pidanud kammermuusikaga, et helilooja sünniaastapäevaks 2020. aasta lõpul Beethoveni muusikalise kõrgmäestikuni jõuda.

R, 6. märts kell 9, 11 ja 13 Mustpeade maja T, 10. märts kell 9, 11 ja 13 Vanemuise kontserdimaja Lastepäev „Teeme ise muusikat” Pakume lastele isetegemise rõõmu muusika kaudu. Kontserdimajades on avatud õpitoad, kus saab tutvuda eri stiilide muusikaga ja ise musitseerimisel kaasa lüüa. Koos õpitakse selgeks ka üks lugu, mida on pärast võimalik suurel laval esitada. Õpitoad:

41

Triin Ruubel

Theodor Sink

eestikontsert.ee

hooajakava Madeline Bell

42

käsikellade tuba – juhendaja Inna Lai (alates 3. klassist) ukulele tuba – juhendaja Joosep Sang (alates 3. klassist) löökpillide tuba maailmamuusika rütmidest – juhendaja Reigo Ahven nutimuusika tuba – juhendajad Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannes (osalemiseks vajalik kas nutitelefon, tahvel- või sülearvuti, alates 2. klassist) suupilli tuba – juhendaja Karl Madis (alates 2. klassist) Igas õpitoas saab osaleda korraga kuni 30 last. Õpituba kestab 45 minutit + 15 minutit ühisesinemine saalis. Vajalik eelregistreerimine.

P, 8. märts kell 18 Niguliste kirik „Päikeselaul” Kammerkoor Collegium Musicale Eesti Sinfonietta Dirigent Endrik Üksvärav Kavas: Pärt Uusberg. „Palve”, Tõnu Kõrvits. „Canticle of the Sun”, Ola Gjeilo. „Sunrise Mass” Kontserdiõhtu tutvustab kuulajale teoseid, millel side päikesekujundi kasutamisega. Oleks keeruline leida sobivamat sisu sellele erilisele päevale, mil päike meie laiuskraadil oma võimu taastab ja end päev-päevalt enesekindlamana tunneb. Tõnu Kõrvitsa kooritsükkel „Päikeselaul” püha Franciscuse tekstile on nõudlik ja värviderohke muusika, mis inspireeritud Ameerika lõunaosariikide bluusirütmidest ja värvidest. Norra helilooja Ola Gjeilo samuti päikesest inspireeritud APLAUS I TALV 2019

teos „Päikesetõusu missa” on innustust saanud läbipaistvast ja avarast ilmaruumist, maisest ja elujaatavast rütmikast ning Põhjala rikkalikust värvipaletist.

K, 11. märts kell 13 ja kell 18 Pärnu kontserdimaja Operetikuningas Imre Kálmán Rahvusooper Estonia etendus Kahevaatuseline kontsertlavastus Imre Kálmáni elust ja loomingust. Peaosades Rahvusooper Estonia opereti legendaarsed suurkujud: Imre Kálmáni rollis Hans Miilberg ja tema abikaasa Vera rollis Helgi Sallo. Teistes osades Janne Ševtšenko, Helen Lokuta, Heli Veskus, Kristel Pärtna, Kristina Vähi, Juuli Lill, Triin Ella, Rauno Elp, René Soom, Urmas Põldma, Mehis Tiits jpt. Kõlab muusika Kálmáni operettidest „Mustlasprimaš”, „Tšaardašivürstinna” ehk „Silva”, „Karnevalihaldjas”, „Bajadeer”, „Krahvinna Mariza”, „Tsirkusprintsess”, „Hertsoginna Chicagost” ja „Montmartre’i kannike”.

R, 13. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja L, 14. märts kell 19 Estonia kontserdisaal „Tribuut. Ray Charles ja Stevie Wonder” Madeline Bell (vokaal, USA) Concertgebouw džässorkester (Holland) Suure džässorkestri vapustav ansamblitunnetus ja puhkpillide laitmatu kõla. Afroameerika päritolu soulilauljatar Madeline Bell on džässi grand old lady, kes valitseb lava oma iseloomuliku vokaali ja kõikevõitva huumoriga. Lauljanna on nii Ray Charlesi kui ka Stevie Wonderiga koos laval

hooajakava

Tütarlastekoor pärast Karpenissi konkurssi 2019

esinenud, tal on, mida laulda ja mida laulude vahel rääkida.

L, 14. märts kell 18 Tallinna raekoda Kontserdisari „Pillifondi aarded” Mari Poll (viiul) Mihkel Poll (klaver) Kavas: Mozart. Viiulisonaat Es-duur, K 302, Brahms. Viiulisonaat nr 2 A-duur op. 100, Schubert. Fantaasia C-duur op. 159, D 934 Mari Poll mängib 1723. aastal valmistatud meister Nicolaus Gagliano viiulil.

Eesti Kontserdi uus kontserdisari „Pillifondi aarded” esitleb noori andekaid eesti interpreete, kelle kasutuses on hinnalised keelpillid Eesti Pillifondi vahendusel. Hooaja 2019/2020 jooksul kõlavadki eriilmelised kammerkavad kaunikõlalistel meistripillidel. Sari toimub koostöös Eesti Pillifondiga.

T, 17. märts kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „i nagu interpreet” Robert Traksmann (viiul) Marcel Johannes Kits (tšello) Rasmus Andreas Raide (klaver) Kavas: Beethoven. Klaveritrio op. 70 nr 1 D-duur, Tüür. „Fata morgana” (2003), Schumann.

Klaveritrio nr 1 op. 63 d-moll Eesti Kontserdi ja Eesti Interpreetide Liidu koostöösari tõstab pjedestaalile kammermuusika riigi esindussaalides. Laval on koorekiht 335se liikmeskonnaga suurimast muusikute loomingulisest liidust. Täpp i peal hoolikalt valitud

kammermuusika klassika.

T, 17. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja K, 18. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja „Nano Acappella” Vokaalansambel „Pjatero” (Moskva)

43

Vokaalansambli esituses saavad uue elu nii romansid ja džässistandardid kui ka rahvalaulud ja pophitid. Ansambli erilisus seisneb unikaalsetes muusikaseadetes, mis oma võimsuselt lausa orkestri mõõdu välja annavad, kuid mille kõiki instrumente esitatakse vaid häälematerjali kasutades.

K, 18. märts kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika” „Vene romanss” Priit Volmer (bass, Rahvusooper Estonia) René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia) Jaanika Rand-Sirp (klaver) Priit Volmer ja René Soom on mitmekülgsed artistid. Need paljude lemmikud rahvusooperi lavalt on eeskätt suurepärased ooperilauljad, ent nad on kaasa teinud ka Variuse teatri draamalavastustes. Nüüd ühendavad artistid jõud ja võimed nii lauljate kui ka näitlejatena. Tulemus on elamuslik tervik – vene muusika ja luule haarav sümbioos.

N, 19. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja

eestikontsert.ee

hooajakava T, 7. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „i nagu interpreet” „Kummardus Georg Otsale” Mati Turi (tenor) Martti Raide (klaver) Kavas: Tamberg, Schubert, Tšaikovski, Artur Kapp, Saar Suure laulja 100. sünniaastapäeva paiku toovad Mati Turi ja Martti Raide publiku ette valiku lied’ist ja lauludest, mille kaudu me Georg Otsa mäletame. Eesti Kontserdi ja Eesti Interpreetide Liidu koostöösari tõstab pjedestaalile kammermuusika riigi esindussaalides. Laval on koorekiht 335se liikmeskonnaga suurimast muusikute loomingulisest liidust. Täpp i peal hoolikalt valitud kammermuusika klassika.

44

R, 20. märts kell 18 Pärnu kontserdimaja L, 21. märts kell 16 Vanemuise kontserdimaja P, 22. märts kell 16 Estonia kontserdisaal E, 23. märts kell 12 Jõhvi kontserdimaja „Entel-tentel 50” Eesti Raadio Laste Laulustuudio koorid Püha Miikaeli poistekoor (ainult Tallinnas) VHK keelpilliorkester Dirigendid Kadri Hunt, Kaie Tanner ja Rasmus Puur Seaded Jaak Jürisson ja Kadri Hunt Liikumisseaded Märt Agu Kava tuntud „Entel-tenteli” lauludega, kus äratundmist nii vanavanematel, vanematel kui ka lastel. Kõlavad armastatud lastelaulude uued seaded koorile ja orkestrile.

T, 24. märts kell 19 Suurgildi hoone K, 25. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja „Barlaam ja Joosafat. Buddha kui kristlik pühak” Ansambel Dialogos Kunstiline juht Katarina Livljanić (hääl) Albrecht Maurer (fiidel, rebekk) Norbert Rodenkirchen (flöödid, harf) Video: Peter Brook (näitleja), Yoshi Oida (lavastaja), Tom Schenk (kaamera) Esmapilgul tundub üsna veider väide, et keskaja kristliku religiooni üks populaarsemaid pühakuid oli Buddha. Siiski on paralleelid põnevad. Pärast aastaid kestnud pühendunud uurimistöid raamatukogudes üle maailma, toovad Katarina Livljanić ja ansambel Dialogos päevavalgele ootamatu loo keskaegsest kristlikust kultuuriruumist ja selle pühakutest prints Joosafatist ja tema õpetaja Barlaamist kui Buddha kristlikest vastetest. See legend levis pea kõigis keskaegsetes keeltes ning kannab endas nelja usundi tunnuseid.

Kontsertetendus jutustab loo kuningapojast prints Joosafatist, kes pageb lärmakast APLAUS I TALV 2019

Dialogos

ja materialistlikust maailmast sisemise rahu otsingutele. Muusika, näitlemise ja videoprojektsioonide abil kerib lahti intrigeeriv keskaegne lugu.

L, 28. märts kell 19 Estonia kontserdisaal P, 29. märts kell 16 TÜ aula Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Grete Pedersen (Norra) Kavas: Schubert, Grieg, Milhaud, Poulenc, Johansson, Åhlen, Lidholm Grete Pedersen on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud ja tunnustatud Norra koorijuht. Teda tuntakse erinevate ajastute koorimuusika stiilitruu ja muusikaliselt veenva esitajana ning norra rahvamuusika ja traditsioonilise koorilaulu ühendajana.

APRILL N, 2. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Curioosum” Francesco Tristano. „Klaver2.0” ja „Tokyo stories” Francesco Tristano (klaver, elektroonika, süntesaatorid, Yamaha artist) Priidu Adlas (valgusrežii) Kavas: improvisatsioonid, klassikateosed – Tristano, Bach, Frescobaldi, Stravinski, Pärt „Klaver2.0” on tavatu klaveriõhtu formaat, milles pianist-helilooja Francesco Tristano koob renessanss-, barokk- ja tänapäeva muusikast ühist lõime, otsides nii ühenduskohti kui ka kontraste. Kummardusena Eestile on kavas kesksel positsioonil Arvo Pärdi „Alinale”. Kontserdi esimeses osas esineb Tristano spetsiaalselt selleks Eestisse toodud Yamaha klaveril. Õhtu teises pooles kõlab Tristano klaveritsükkel „Tokyo stories” ehk armastuskiri maagilisele linnale.

Kontserti toetab Yamaha Music Europe.

T, 7. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal

hooajakava viies lend!

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga L, 11. aprill kell 23 Tallinna Jaani kirik P, 12. aprill kell 16 Tartu Pauluse kirik „Südaöine” Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav Erki Pärnoja (kitarrid, kompositsioon) Filip Leyman (klahvpillid, Rootsi) Ulrik Ording (löökpillid, Taani) Kavas: Pärt. „Stabat Mater”, Pärnoja. Uudisteos (esiettekanne) Kava, mis kulgeb kannatusajast ülestõusmisse – laupäeva hilisõhtust pühapäeva esimeste tundideni. Esimeses osas kõlab Arvo Pärdi „Stabat Mater”, pärast kesköiseid kirikukelli meeleolu muutub ning kannatus asendub rõõmu ja kirkusega. Kõlab Pärnoja selleks ööks kirjutatud uudisteos inimese uuestisünnist.

Jaanika Kuusik

Kontserdisari „i nagu interpreet” „Kummardus Georg Otsale” Mati Turi (tenor) Martti Raide (klaver) Kavas: Tamberg, Schubert, Tšaikovski, Artur Kapp, Saar Suure laulja 100. sünniaastapäeva paiku toovad Mati Turi ja Martti Raide publiku ette valiku lied’ist ja lauludest, mille kaudu me Georg Otsa mäletame. Eesti Kontserdi ja Eesti Interpreetide Liidu koostöösari tõstab pjedestaalile kammermuusika riigi esindussaalides. Laval on koorekiht 335se liikmeskonnaga suurimast muusikute loomingulisest liidust. Täpp i peal hoolikalt valitud kammermuusika klassika.

N, 9. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja R, 10. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Klassikatähed 2020 – galakontsert Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Risto Joost Eesti Kontserdi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös jõuab 28. veebruaril 2020 tele-eetrisse „Klassikatähtede” viienda hooaja avasaade, millele järgneb kuuel järjestikusel nädalal haarav ja omanäoline otseülekannetena toimuv telekonkurss. „Klassikatähed 2020” kulmineerub aprilli alguses Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja finalistide galakontsertidega Tartus ja Tallinnas, dirigeerib Risto Joost. Teie ees on klassikatähtede

L, 11.aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja P, 12. aprill kell 16 Tallinna Jaani kirik Ülestõusmispühade kontsert „Surrexit Christus Hodie” Jaanika Kuusik (sopran) Rahvusooper Estonia poistekoor Juhanid Hortus Musicus Kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen Kavas: valik keskaegsest kogumikust „Piae cantiones”, 15.–16. sajandi poola vaimulikud hümnid, Monteverdi Läbi aegade on ülestõusmispühadel juubeldava meeleolu ja siira rõõmu väljendamiseks kasutatud muusikat. Selleaastasel pühadekontserdil on peale Hortus Musicuse ja sopran Jaanika Kuusiku laval ka Rahvusooper Estonia poistekoor Juhanid, kes oma erilise ja õrna tämbriga täiendab kontserti a cappella kirikukoraalidega.

Kõlavad aarded keskaegsest „Piae cantiones” laulukogumikust, 15.–16. sajandi poola anonüümsete heliloojate vaimulikud hümnid ja Monteverdi teosed.

T, 14. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja L, 18. aprill kell 18 Kadrioru loss Kontserdisari „Beethoven 250” Pipilota Neostus (flööt) Marten Altrov (klarnet) Riivo Kallasmaa (oboe) Jakob Peäske (fagott) Kreete Perandi (metsasarv) Auli Lonks (klaver) Sissejuhatus Lauri Väinmaa Kavas: Beethoven. Kvintett klaverile, oboele, klarnetile, metsasarvele ja fagotile Es-duur op. 16, Trio klaverile, flöödile, fagotile G-duur WoO 37 Beethoveni 250. sünniaastapäeva tähistamise eestikontsert.ee

45

hooajakava kammersari lõpeb põnevas võtmes. Eesti parimad noored puhkpillimängijad esitavad helilooja puhkpillidele loodud kammermuusikat, mis laialt armastatud klaveri-, viiuli- ja tšellosonaatide ning triode kõrval on veidi varju jäänud ja kõlab harva.

K, 15. aprill kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika” „Siin on ilus elada” Kammerkoor Encore Dirigent Karin Kuulpak Kõlab ärkamisaegne koorimuusika – Miina Härma, August Kunileid, Friedrich Saebelmann jt. Koori dirigent Karin Kuulpak on

Pierre Hantaï

46

lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisklassi Hirvo Surva juhendamisel ning jätkab heliloomingu õpinguid Tõnu Kõrvitsa kompositsiooniklassis.

K, 15. aprill kell 19 Mustpeade maja

Klavessiinifestivali avakontsert Klavessiiniduo Pierre Hantaï (Prantsusmaa), Skip Sempé (USA) Kavas: Rameau ooperitranskriptsioonid Prantsuse klavessinist Pierre Hantaï on kõikjal maailmas pälvinud ülivõrdelisi tiitleid – klassikalise muusika suurkuju, üks nüüdisaja kuulsamaid Bachi interpreteerijaid, suur prantsuse klavessinist jne. Ta on pälvinud arvukalt muusikaauhindu, mh Gramophone’i preemia ja laureaaditiitli mainekal Brügge klavessiinikonkursil, mis on omamoodi hüppelaud edasiseks karjääriks.

L, 18. aprill kell 16 Väravatorn „Hüvasti, mu kallim” („Adieu m'amour”) Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Madalmaade koolkonna suurte meistrite filigraansed miniatuurid (Binchois, Dufay, Ockeghem jt) T, 21. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja K, 22. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja N, 23. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal R, 24. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja Hooaja lõppkontsert (Pärnus) „Ikka ja alati” Rein Rannap (klaver) Rannapi uue klaveriplaadi „Ikka ja alati” esitluskontserdid.

Rannap – omanäoline ja isikupärane helilooja ning pianist – on taas saanud valmis hulga lugusid ja pannud neist kokku hingekeeli puudutava kava. Nagu ikka, ei eelda Rannap

Rein Rannap saates „Hommik Anuga”

APLAUS I TALV 2019

hooajakava kuulajailt muusikalist eriharidust, kontsert sobib suurepäraselt nii klassikalise kui ka kerge muusika austajaile. Muusika on lihtne, põhiliselt rahulik ja mõtisklev, kohati tantsisklev – kõlaliselt lähedane tänapäeva popile või filmimuusikale. Peale heliplaadi on kontsertidel saadaval noodikogumik kõigi kavas kõlavate paladega.

L, 25. aprill kell 18 Tallinna raekoda Kontserdisari „Pillifondi aarded” Keelpillikvartett Hans Christian Aavik (viiul) Katariina Maria Kits (viiul) Johanna Vahermägi (vioola) Valle-Rasmus Roots (tšello) Kavas: Tšaikovski. Keelpillikvartett nr 2, Prokofjev.

Keelpillikvartett nr 2 Eesti Kontserdi uus kontserdisari „Pillifondi aarded” esitleb noori andekaid eesti interpreete, kelle kasutuses on hinnalised keelpillid Eesti Pillifondi vahendusel. Hooaja 2019/2020 jooksul kõlavadki eriilmelised kammerkavad kaunikõlalistel meistripillidel.

Sari toimub koostöös Eesti Pillifondiga.

T, 5. mai kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „i nagu interpreet” Age Juurikas (klaver) Kavas: Händel. Chaconne G-duur HWV435, Beethoven. Sonaat nr 31 As-duur op. 110, Tubin.

Sonatiin, Barber. Sonaat Es-duur op. 26 Eesti Kontserdi ja Eesti Interpreetide Liidu koostöösari tõstab pjedestaalile kammermuusika riigi esindussaalides. Laval on koorekiht 335se liikmeskonnaga suurimast muusikute loomingulisest liidust. Täpp i peal hoolikalt valitud kammermuusika klassika.

N, 30. aprill kell 19 Vaba Lava, Telliskivi Loomelinnak Kontserdisari „Curioosum” Uurimisväljade vahel Põnev ja ligitõmbav teadust ja muusikat ühendav Eesti kõrgkoolide koostööprojekt, mis algas 2019. aasta septembris ja kulmineerub koostöös Eesti Kontserdiga 30. aprillil 2020. Kolme kõrgkooli tudengitest moodustatakse neli rühma, kelle ettekandes kõlab neli teost. Uudislooming kätkeb heliteoseid, lavakujundust-kostüüme ja sensoreid.

K, 29. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja

47

Kammerkoor Encore

eestikontsert.ee

hooajakava Projekti kureerivad: Renee Nõmmik, Tiina Ollesk, Oksana Tralla ja Keithy Kuuspu (Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi koreograafia programm); David Lamas, Vladimir Tomberg, Hugo Silva*, Aleksander Väljamäe ja Taavet Jansen (Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi inimese ja arvuti interaktsiooni programm); Kristi Kuusk, Anna Arov**, Anja Hertenberger** ja Dila Demir (Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond); Paolo Girol, Margo Kõlar, Emmanouil Moraitis***, Einike Leppik, Helena Tulve, Hans-Gunter Lock, Innar Järva, Tammo Sumera ja Grete Nellis (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ja kaasaegsete etenduskunstide osakond).

Projekti peakuraator on Eesti Muusikaja Teatriakadeemia heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ja kaasaegsete etenduskunstide osakonna peakoordinaator Paolo Girol.

48

Kontsert toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia COMMUTE festivali raames ning seda toetavad Telliskivi Loomelinnak ja EMTASTRA programm.

MAI T, 5. mai kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „i nagu interpreet” Age Juurikas (klaver) Kavas: Händel. Chaconne G-duur HWV435, Beethoven. Sonaat nr 31 As-duur op. 110, Tubin.

Sonatiin, Barber. Sonaat Es-duur op. 26 Eesti Kontserdi ja Eesti Interpreetide Liidu koostöösari tõstab pjedestaalile kammermuusika riigi esindussaalides. Laval on koorekiht 335se liikmeskonnaga suurimast muusikute loomingulisest liidust. Täpp i peal hoolikalt valitud kammermuusika klassika.

K, 6. mai kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika” „Klassikatähed 2020” Selleks päevaks on Eesti muusikamaailm juba rikkam klassikatähtede viienda lennu võrra. Kõlab mitmekesine ja külluslik valik muusikat, mis võib-olla ei mahtunud telesaatesse, aga väärib tähelepanelikku kuulamist ja kaasaelamist.

R, 8. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja lõppkontsert Margus Riimaa (klaver) Vanemuise sümfooniaorkester Dirigent Paul Mägi

Mihkel Poll

APLAUS I TALV 2019

hooajakava Kavas: Brahms. Klaverikontsert nr 1 d-moll op. 15, Berlioz. Fantastiline sümfoonia Koostöös Vanemuise teatriga L, 9. mai kell 16 Väravatorn „Kuninglikud muusikud” Hortus Musicus Kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen Kavas: Byrd, Dowland, Morley jt L, 16. mai kell 18 Kadrioru loss Kontserdisari „Armastuskirjad” Mart Saare laulud ja kirjad Arete Kerge (sopran) Mihkel Poll (klaver) Mart Saare kirju loeb Anu Lamp.

Mart Saar on kõige enam soololaule kirjutanud eesti helilooja. Tema laulud on läbikomponeeritud tervikud, tihti on klaveripartiil samaväärne roll laulupartiiga. Kõige enam on helilooja kasutanud Juhan Liivi, Karl Eduard Söödi ja Anna Haava tekste, ent ta on ka ise laulutekste kirjutanud.

Saare laulude tekstid räägivad ennekõike loodusest, armastusest ja surmast. Anu Lamp loeb katkeid Mart Saare kirjadest tema südamedaami(de)le.

L, 23. mai kell 16 Väravatorn „Ümber meiupuu” Hortus Musicus Kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen Kõlavad keskaegsed kevadet ja maikuud ülistavad laulud.

R, 29. mai kell 19 TÜ aula Alo Põldmäe autoriõhtu Maria Listra (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Henry Zibo (akordion), Heigo Rosin (löökpillid), Ursula Chillaud (saksofon), Helen Põldmäe, Ralf Taal, Andre Hinn (klaver), Tartu Noortekoor, koori peadirigent Markkus Leppoja P, 31. mai kell 17 Estonia kontserdisaal Hooaja lõppkontsert Luksemburgi Filharmooniaorkester Solist Patricia Kopatšinskaja (viiul) Dirigent Gustavo Gimeno Kavas: Šostakovitš. Viiulikontsert nr 1, Bruckner.

Sümfoonia nr 4 Väärikas lõppakord hooajale! Kava tõotab jõulisi elamusi nii muusikavalikult kui ka kõrgtasemel esituselt.

Moldova päritolu viiuldaja Patricia Kopatšinskaja esituses rõhutavad kriitikud ebakonventsionaalsust ja tõlgenduse rabavat värskust. Ta on Grammyga pärjatud noor viiuldaja, kes võitis selle kõrge tunnustuse koos Saint Paul Chamber Orchestraga 2018. aastal.

Varasemaid autasusid on solistil nii ajakirja Gramaphone kui ka orkestrite esiinstrumentalisti tiitlina. Kopatšinskaja esineb maailma parimate orkestritega, nagu Berliini Filharmoonikud, ning tema repertuaaris on olulisel kohal just 20. ja 21. sajandi heliloojate teosed.

Gustavo Gimeno

eestikontsert.ee

49

hooaja lõppkontsert

Eesti Kontserdi hooaja Tallinnas lõpetab

LUKSEMBURGI FILHARMOONIAORKESTER Eesti Kontserdi hooaeg Tallinnas saab väärika lõpu 31. mail Estonia kontserdisaalis, kus musitseerib Luksemburgi Filharmooniaorkester, soleerib viiuldaja Patricia Kopatšinskaja, juhatab dirigent Gustavo Gimeno.

50

Fotod: MARCO BORGGREVE, JOHANN SEBASTIAN HÄNEL

Dirigent Gustavo Gimeno

APLAUS I TALV 2019

hooaja lõppkontsert

K

ontserdil on kavas Dmitri Šostakovitši Viiulikontsert nr 1 ja Anton Bruckneri sümfoonia nr 4. Kava tõotab jõulisi elamusi nii muusikavalikult kui ka kõrgtasemel esituselt.

Moldova päritolu viiuldaja Patricia Kopatšinskaja esituses rõhutavad kriitikud ebakonventsionaalsust ja tõlgenduse rabavat värskust. Ta on Grammy auhinnaga pärjatud noor viiuldaja, kes võitis selle kõrge tunnustuse koos Saint Paul Chamber Orchestraga 2018. aastal. Tema varasemate autasude hulka kuuluvad ajakirja Gramophone auhind ja orkestrite esiinstrumentalisti tiitel. Kopatšinskaja esineb maailma parimate orkestritega ning tema repertuaaris on olulisel kohal just 20. ja 21. sajandi heliloojate teosed.

Dirigent Gustavo Gimeno rahvusvaheline dirigendikarjäär sai alguse 2012. aastal, kui ta maailmakuulsa Mariss Jansonsi assistendina juhatas Amsterdami Kuninglikku Concertgebouw orkest-

rit. Tema eduloo algust ehivad ka tippdirigentide Bernard Haitinki ja Claudio Abbado nimed, kelle juures oli ta samuti esimene abiline. Sealt alates rullus lahti tähelepanuväärne karjäär ning nüüdseks on Gimenost saanud avasüli oodatud dirigent kogu maailmas. Iga päev juhatab ta mõnes maailmakuulsas kontserdisaalis. Hooajal 2020/2021 saab temast Toronto Sümfooniaorkestri loominguline juht.

Luksemburgi Filharmooniaorkester loodi 1933. aastal ning kümnendite jooksul on sellest saanud Luksemburgi ülimalt kõrge kvaliteediga muusikaelu sünonüüm. Orkestrisse kuulub 98 parimat muusikut ühtekokku 20 rahvusest. Orkestri puhul tõstetakse esile kaunilt elegantset kõlavärvi, mille kujunemisele on oma panuse andnud peadirigendid Henri Pensis, Carl Melles, Louis de Froment, Leopold Hager, David Shallon, Bramwell Tovey ja Emmanuel Krivine. Praegu on orkestri muusikaline juht Gustavo Gimeno.

PATRICIA KOPATŠINSKAJA Moldova päritolu viiuldaja Patricia Kopatšinskaja esituses rõhutavad kriitikud ebakonventsionaalsust ja tõlgenduse rabavat värskust. 2018. aastal võitis Kopatšinskaja koos Saint Paul Chamber Orchestraga Grammy auhinna.

Tema varasemate tunnustuste hulka kuuluvad ajakirja Gramophone auhind ja mitme orkestri esiinstrumentalisti tiitel. Kopatšinskaja repertuaaris on olulisel kohal 20. ja 21. sajandi heliloojate teosed.

51

Luksemburgi Filharmooniaorkester

eestikontsert.ee

sügishooaeg piltides

Johan Randvere õpilastega

52

Pilsügi te möödunud sest

Sir András Schiff

Fotod: GUNNAR LAAK, PEETER LANGOVITS

S

ügishooaeg tõi kontserdisaali maailmakuulsad muusikatähed ning valiku armastatud kodumaiseid interpreete.

Helimaailm, mis hooaja esimeses pooles publiku ette jõudis, oli mitmekülgne ja rikkalik. Publikut rõõmustasid pianist András Schiff, bass Ain Anger, rokkooperi „Põhjaneitsi” kontsertettekanne, Eesti Rahvusmeeskoor ja paljud teised.

Helilooja Erkki-Sven Tüüri autorikontsert APLAUS I TALV 2019

sügishooaeg piltides

Anne Sofie von Otter Estonia kontserdisaalis

Bankett Anne Sofie von Otteri kontserdil

53

Kontsert „Kuuvalgus”

Erkki-Sven Tüüri autorikontsert

Erkki-Sven Tüüri autorikontsert

eestikontsert.ee

sügishooaeg piltides

David Vseviov, Andres Valkonen ja Leelo Tungal rokkooperi „Põhjaneitsi” kontsertettekandel

Dirigent Kristjan Järvi rokkooperi „Põhjaneitsi” kontsertettekandel

54

Rokkooperi „Põhjaneitsi” kontsertettekanne

Ain Angeri kontsert Estonia kontserdisaalis APLAUS I TALV 2019

Ain Angeri kontsert Estonia kontserdisaalis

sügishooaeg piltides

Dirigent Ingrid Roose ooperigalal „Vikerlastest sündinud ooper”

Heldur Harry Põlda ooperigalal „Vikerlastest sündinud ooper”

55

Eesti Rahvusmeeskoor ja president Kersti Kaljulaid Eesti Rahvusmeeskoor 75

eestikontsert.ee

muusikaraamat

Eesti muusika portree –

RAAMAT JA KULTUURILUGU Fotograaf Kaupo Kikkas on aastate jooksul portreteerinud sadu Eesti muusikuid. Nüüd on tema parimad tööd lõpuks kogutud ühtede kaante vahele. Peagi ilmuv retrospektiivraamat „Eesti muusika portree” sisaldab peale fotode ajakirjanik Neeme Raua kaheksa intervjuud muusikute ja heliloojatega. Raamatut esitleb Eesti vanim ja suurim kontserdikorraldaja SA Eesti Kontsert, kelle laval on esinenud kõik portreteeritavad.

56

Tekst: KATRIN AUNPU I Fotod: KAUPO KIKKAS

Kristiina Poska

APLAUS I TALV 2019

muusikaraamat

K

aupo Kikkas on üks Eesti tippfotograafe, kel on aastatega kujunenud oma käekiri ja kelle looming on leidnud ka rahvusvahelist tunnustust.

Mõni aasta tagasi tegi nii muusikat kui ka fotograafiat õppinud Kaupo kunstnikudebüüdi Inglismaal Newcastle-Gatesheadi linnas, kus toimus projekt „100Faces”. Selle lõpptulemusena valmis näitus ja portreealbum sealsetest inimestest, mille loomulik jätk oli Eesti sajandale sünnipäevale pühendatud hiiglaslik portreeprojekt „Saja lugu” – peale näituse ja raamatu valmisid originaalmuusikaga lavastus ning film.

Et portreteeritavate spektrit laiendada, on Kaupo võtnud ette mitu ekspeditsiooni Amazonase vihmametsa. „Mulle ei meeldi ennast väga kitsa teemaga piirata ning kuna suurima osa minu tööst sisustavad muusikud, mis on üsna spetsiifiline valdkond, siis olen otsinud teistes projektides vastukaalu ja maisemat essentsi, mida on näiteks põlisrahvaste või kaevurite portreteerimine kindlasti pakkunud.”

Sa ei saa kõike planeerida. Iga hetk on natuke erinev.

Tema viimane suur näituseprojekt kannab nime „Ansel” ja on loodud sadu miljoneid aastaid vanadel Ameerika avamaastikel. Selle suurimad inspireerijad on legendaarne maastikufotograaf Ansel Adams ja helilooja Arvo Pärt. „Pärast aastatepikkust otsimist leidsin lahenduse peas laiutavale küsimusele, proovides hakata Arvo muusikat visualiseerima. See loksutas paika ka kõik ülejäänud mõistatuse osad. Tegelikult ei ole lõpuks mingit vahet, kas see on pilt, sõna või heli ... loeb ainult tunne,” ütleb Kaupo.

Muusikute portreteerijana on Kaupo nõutud professionaal, keda kutsutakse maailma eri paikadesse. Ta peab arvestama persooni, aja ja koha, visuaalse pildikeele ning ka reaalsete pildivajadustega, ja kõik need komponendid omavahel kooskõlla seadma.

Kuidas aga tabada momenti, et just nüüd tulebki see õige pilt? „Sa ei saa kõike planeerida.

Iga hetk on natuke erinev. Piltlikult öeldes pead hoidma ust alati natuke lahti. Vaatama, tunnetama persooni ja tema hetkemeeleolu. See on väga-väga huvitav mäng! Kui oleks võimalik anda üks konkreetne nõuanne, kuidas inimestega töötada või kuidas neile läheneda, siis see oleks küll miljoni dollari vihje, aga ma kardan, et sellist vihjet ei ole olemas,” tunnistab ta.

Andres Kaljuste

Kaupo sõnul on „Eesti muusika portree” ühe kunstniku pilk teistele kunstnikele. „Iga portree ütleb võrdselt palju nii pildil oleva inimese kui ka pildistaja kohta. Nii on raamatus põnevaid psühholoogiliselt pingestatud fotosid, kauneid keskkonnaga portreid või mõjusaid lähiportreid, kus jäädvustatavaga tekib intiimne lähedus, mida päris elus võib-olla kunagi ei saavutagi …” kõneleb fotograaf. „See raamat on mulle kui auhind, mis innustab mind veelgi pildistama meie muusikuid.

Näiteks on raamatus interpreet, keda pildistasin esimest korda 2001. aastal ja siis uuesti 2018. aastal.

Tema pildid vaatavad siin raamatus omavahel tõtt.” „Eesti muusika portree” on foto- ja emotsiooniraamat, mis annab suurepärase ülevaate nüüdse Eesti muusikamaailmast. Raamat on eesti- ja ingliskeelne ning sisaldab eksklusiivseid intervjuusid muusikute ja interpreetidega.

Kõrvuti Eesti klassikalise muusika legendide Arvo Pärdi, Paavo Järvi, Veljo Tormisega leiab raamatust ka Erkki-Sven Tüüri, Tõnu Kõrvitsa ja Ain Angeri ning noored ja andekad artistid, kelle karjääri tipp seisab alles ees: Kristiina Poska, Maria Faust, Reigo Ahven. „Muusika on valdkond, mis kõneleb Eesti lugu läbi meie andekate ja pühendunud interpreetide ning loojate, kõneleb lugu nii meile kodus kui ka laias maailmas. Raamatu kaante vahel on vähemalt 55 põhjust, mille üle saame tunda südames suurt rõõmu ja rinnas uhkust. On suur au olla sellise väärika raamatu sünni juures, mille on koostanud eestikontsert.ee

57

muusikaraamat

Eesti Rahvusmeeskoor

58

vaieldamatud professionaalid – Kaupo Kikkas ja Neeme Raud,” lausub Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.

Raamatu annab välja kirjastus Ühinenud Ajakirjad ning esitleb Eesti vanim ja suurim kontserdikorraldaja Eesti Kontsert, kelle laval on esinenud kõik portreteeritavad interpreedid.

Juba novembris saate selle kauni ja hingestatud teose ka endale soetada.

Neeme Raud, raamatu kaasautor ja intervjuude autor, räägib:

„Heliloojate ja muusikutega vestlemise mõte tuli Katrinilt ja Kaupolt. See oli minu jaoks üsna ootamatu. Ma ei ole ju muusikailma kajastav ajakirjanik. New Yorgi ja Moskva korrespondendi-aastatel on olnud küll lugusid muusikutest. Aga … raamat?

Otsustasin, et vestlen muusikutega, andes neile märksõnu ja püüdes nii saada aimu nende mõtetes toimuvast. Ja mind ei paelunud niivõrd see, et nad on eesti muusikud ja meie suurtegijad, vaid see, kuidas nad suudavad nähtamatust, millestki peaaegu olematust luua midagi reaalset, tajutavat, kuulatavat, emotsionaalselt puudutavat.

Otsustasime, et kuna meie muusikute teed on niivõrd globaalsed, püüangi nendega trehvata maailma eri paikades. Nii sain Tõnu Kõrvitsaga kokku pärast tema „Lageda laulude” Põhja-Ameerika esiettekannet New Yorgi Carnegie Hallis, Reigo APLAUS I TALV 2019

Neeme Raud, Arvo Pärt, Kaupo Kikkas

Ahvenaga vestlesime džässist selle muusika sünnilinnas New Orleansis, Maria Faustiga tema nüüdses kodulinnas Kopenhaagenis. Paavo Järviga ei suutnud me kuidagi leida kohta, kus mõlemad samal ajal oleksime ja nii sündis intervjuu Skype’i teel.

Erkki-Sven Tüüriga vahetasime kirju. Kristiina Poska ja Ain Angeriga kohtusime Tallinnas, kui nad olid Eestis käimas, sest mõlemad elavad mujal.

Kõige soojem oli aga kuulda pärast kuudepikkuseid läbirääkimisi, et Arvo Pärt oli valmis meie raamatu jaoks muusikast vestlema oma keskuses Laulasmaal. See oli otsekui kooda meie raamatule!

Kõigi nende vestluste järel jäi mulle hinge mõte: et muusika ongi ime, mida püütakse tabada. Jah, see võib kõlada pisut klišeelikult või isegi läägelt ... et ime. Aga nii see on. Ja sellest imest me raamatus ka räägime.”

Eesti Kontserdi suurtoetaja Soovime, et hääled ei murduks ja pillikeeled ei katkeks! salva.ee