OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
Nr 08 . njukčamánu. 2019 . NOK 25
Doalvu luođi Eurohpái Fred Buljo muitala iežas musihkkakarrieras SÁMi ođasmagasiidnii
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
Sámegiella ja idealisma Giellaváibmu coahkká Ánne Márjá Guttorm Gravenis. Son bargá eaktodáhtolaččat jorgalit Facebook sámegillii ja lea maid ásahan Snapchat-konttu Snaepmie, vai mun ja don galggašeimme smiehttagoahtit, hállat ja čállit sámegillii. Su giellaváibmu lea nu stuoris ahte vaikko vel ii oaččoge bálkká olu daid giellabargguin maid dahká, de ii leat bisánan. Juohkehaš gii čálligoahtá sosiálamediain sámegillii mearkkaša nu olu sutnje. Teknologalaš giellabiras Romssas, Giellatekno mii gullá UiT Norgga árktalaš universitehtii maid veahkeha du vai beasat čállit sámegillii dihtorin ja mátketelefovnnain. Divvun.no siiddus sáhtát ohcat sániid, jorgalit sámegielas dárogillii ja velá dárkkistit čállosa. Beaivválaččat geavahan mun sihke jorgalan- ja dárkkistanprográmma. Dat geahpeda olu mu ja gielladárkkisteaddji barggu. Boahtteáiggis galgá maiddái sáhttit jorgalit mátta- ja earáge sámegielaid dárogilli ja maiddái sámegielaid gaskkas. In sáhte go lohkat ahte justa dat prográmma lea eanet go bures boahtin. Illudan dassái go beasan jorgaladdat sámegielaid gaskkas. Dat geahpeda barggu vel eambbo ja dat rahpá áibbas ođđa máilmmi. Beasan álkibut ipmirdit maid mu máttasámi, julevsámi ja eará sámegielat oappát ja vieljat čállet. Børre Gaup gii beaivválaččat bargá divvunprográmmain muitala movt mii buoremus lági mielde oččošeimmet Facebook ge ipmirdit ahte mii fertet oažžut jorgalanboalu iežamet stáhtusčállosiidda. Mii fertet njulgestaga eambbo čállit sámegillii ja mii fertet systemáhtalaččat bivdit ja gáibidit sámegieljorgalanboalu. Jus sáhtášii sámegielas eaŋgalas- dahje dárogillii jorgalit, de Facebookii šattašii álkibut válljet čállit sámegillii. Dávjá han lea nu ahte eat hálit hilgut dárogielagiid lohkamis dan maid čállit. Dávjá fitnodateaiggádat válljejit dárogillii čállit olahan dihte dobbeleappot. Go čállit goappašat gillii, de ii fitnodaga čálus oidno beare guhkás, justa fal danne go šaddá beare guhkki. Nu lea Facebook hábmejuvvon. Mii diehtit ahte giella máksá ja nugo Ánne Márjá Guttorm Graven lohká, de mii fertet geavahišgoahtit vel eambbo ruđa vai sámegiella seailu ja nannejuvvo. Mii sáhttit leat idealisttat, muhto seammás ii galggaše dárbu 2019:s nuvttá bargat. Sámis dárbbašit njulgestaga sosiálamediaid giellabargi, gii jorgala ja bargá dan nammii ahte eambbosat čálligohtet sámegillii. Sosiálamediathan leat šaddan min váldogulahallankanálan dán áigge. Mii leat ON eamiálbmot giellajagi ovdalge sávvan bures boahtima. Mii dahkat dan vuot, ja sávvat Sámedikki nagodit vel eambbo buriid giellaprošeavttaid doarjut. Sávvat UNESCO oaidnit dárbbu giellajagis vuoruhit buot sámi ohcamiid ja duođaid sávvat ahte giella loktejuvvo velá eambbo aiddo dán jagi. Mii nagodit dan, jus fal ražastat. ANNE BERIT ANTI Redaktevra . Redaktööre . Redaktør
SÁMi ođasmagasijne saemien saernieh jïh kreejnije tjaalegh åtna noerhte- jïh åarjelsaemien gïelesne jïh daaroen.
SÁMi ođasmagasiidna lea ođas- ja čiekŋudeaddji magasiidna mii ilbmá oktii vahkkui davvisáme-, oarjelsáme- ja dárogillii.
SÁMi ođasmagasiidna inneholder samiske nyheter og fordypende artikler på nordog sørsamisk, samt norsk.
Almmusteaddji . Utgiver: iSÁMi.Press AS ,Pb. 15 N-9735 Kárášjohka / Karasjok, Mobil: +47 906 242 96 info@samimag.no . www.samimag.no . FB facebook.com/sami.magasiidna . Twitter @sami_magasiidna Váldodoaimmaheaddji . Redaktööre . Redaktør: Anne Berit Anti, Mobil:+47 482 93 362, anneberit@samimag.no Hábmen . Hammoedimmie . Grafisk design: Nils Egil Gaup Prentehus: Trykkeri: Fagtrykk Idé AS Trøndelag Fylkeskommune: avd. kultur og regional har gitt støtte til utgivelse av sør-samisk innhold. ISSN: 2535-4221
PFU: The magazine is produced according to the Ethical Code of Practice for the Norwegian Press, and the Rights and Duties of the Editor 2
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
– Mu namma lea Gová-Nils Heaikka Niko
– Jus eatni mielde galggan čilget, de mu namma lea maid Mihku Ánne Niko, muitala son gean varra eatnašat dovdet Niko Valkeapääin. ČÁLLÁN JA GOVVEN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET, ÁNNE BIRET ANTI – Biehttar Heaikka Elle Máreha Áilis lea sárdnevuorru. – Skávžžáid Márjá Liissá bivdá replihka. Birrasiid bealli Sámediggeáirraslogus leat geavahišgoahtán iežas sámi namaid. Danne bivdá ge dievasčoahkkinjođiheaddji earet eará Gová-Nils Heaikka Niko boahtit sárdnestullui.
Dáhtu álbmotregistarii Gová-Nils Heaikka Nikon Gová Nils Heaikka Niko oaivvilda ahte ii galggaše dušše njálmmálaččat sáhttit dáid geavahit ja sárdnestuolus ovddidii ge son Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegotti árvalusa movt Sámediggi galggašii ON eamiálbmot giellajagi olis bargat álbmotregistara ektui. – Galggašii sáhttit registreret maiddái iežas sámi nama álbmotregistarii. Odne ii leat dat vejolašvuohta vaikko dat livččii oba dehálaš. Váttisvuohta lea go namaid oktavuođas hui dávjá muitalat du gullevašvuođa. Go náitalat, de erenoamážit nissonolmmoš gii soaitá váldit isida goarggu, dego šaddá gullevažžan isida sohkii, lohká son.
– Vuogas go lohkat dál sámi namaid
Nils Heaikka Niko dahje juo Mihku Ánne Niko lea duhtavaš go Sámedikkis leat geavahišgoahtán sámi namaid.
Son lea hirbmat duhtavaš go Sámedikkis leat su ja earáid sámi namaid atnigoahtán, go dat lea buorre álgu. – Mu mielas lea buorre go árbevierru seailluhuvvo. Mii oažžut olbmuid gullevašvuođa diehtit ja mii han galgat leat ovdagovvan earáide vai árbevierru ii noga. Lea vuogas go čájehat dehálašvuođa sámi namain, lohká Gová-Nils Heaikka Niko.
“Skávžžáid Márjá Liissá lea bivdán replihka” čuorvu Sámedikki dievasčoahkkinjođiheaddji.
3
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
– Mii nagodat eambbo sámegie
Sámedikkis lea dáhttu nannet sámegiela digitála máilmmis. Bures profilerejuvvon giellabargis ja giellaberošteaddjis Ánne Márjá Guttorm Gravenis ja Romssa teknologiija giellabirrasis lea nana jáhkku ahte sámegielas lea buorre boahtteáigi digitála vuogádagain. ČÁLLÁN JA GOVVEN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET, ÁNNE BIRET ANTI – Mii leat dássážii jorgalan 70% Facebookas sámegillii ja dál álgá leat hoahppu jorgalit reastta. Odne lea vejolaš válljet sámegiel Facebook ja go de rabat sámegiel Facebook de ihtet sámegillii “čálit sisa”, “Maid don smiehtat” ja nu ain. Dát jorgalanbargu leamaš mis eaktodáhtolaš bargu ja eanaš giellabargguid maid dagan digitála máilmmis dagan eaktodáhtolaččat. Mii fertet geavahit ruđaid digitála máilbmái oččodit eambbo sámegiela, ja lea buorre go Sámediggi dáhttu dan vuoruhit, čilge Ánne Márjá Guttorm Graven.
Gárvves terminologiija veahkkin Ánne Márjá lea maid ásahan sierra Snapchat-konttu ge, seamma jurdagiin, ahte eambbosat geavahivčče giela. Snaepmie-joavku lea buot sámiid várás ja johtá olbmos olbmuid. Juohke vahkku lonuhuvvo snappar, ja nu beassat čuovvut iešguđetge sápmelačča árgabeaivvi. – Dát fálaldat lea buot sámegielaid várás. Mii han gulahallat dál dan digitála máilmmis ja ahte sámegielagat gulahallat sámegillii gaskaneaset lea máilmmi dehálaš munnje.
Son oaivvilda sámegielas lea nana buorre boahtteáigi digitála vuogádagain, jus fal ražastit. Digitála máilbmi johtá Das livččii maid nana ávki. jođánit ovddasguvlui go olu – Dat buorre mii geavvá go terminologiija lea juo sajis. válljet sámegiel Facebook, lea ahte Facebook de jearrá dus “maid smiehtat?” sámegillii, ja dasto lea stuorát vejolašvuohta ahte don ge ieš smiehttagoađát sámegillii ja čálát sámegillii. Lea han nu ahte jus don hállagoađát dárogiela munnje, de lea stuorát vejolašvuohta ahte mun vástidan dárogillii ovdalii go sámegillii. 4
– Dat geat dál leat jorgalan Facebooka, leat šaddan jurddašit doahpagiid ja terminologiija. Daid doahpagiin sáhttá ávkkástallat eará prográmmainge, lohká son.
Buori muttus juo Teknologalaš giellabiras Roms-
Bures profilerejuvvon giellabargis ja giellaberoštea digitála vuogádagain. Dá govvejuvvon Giellasemin
sas, mas lea sihke Giellatekno-joavku ja Divvun-joavku, bargá beaivválaččat sihkkarastit ahte sáhtát čállit sámegillii sihke dihtoriin ja mátketelefovnnain. – Mis lea vejolašvuohta čuovvut digitála máilmmi ovdáneami. Odne lea mis sámegiel boallobeavdi nu ahte sáhtát čállit sámegiela, ja mis leat dárkkistanreaiddut mat doibmet buorebut ja buorebut. Ovdal lei čoavddus čállit dárogillii vai earát ipmirdit, ja dasto jorgalit. Dál lea vejolaš čállit sámegillii ja dušše geavahit
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
ela oččodit digitála máilbmái
addjis Ánne Márjá Guttorm Gravenis ja Romssa teknologiija giellabirrasis lea nana jáhkku ahte sámegielas lea buorre boahtteáigi náras, mii lágiduvvui mannan mánu Romssas.
divvun mášenjorgaleami vai dáččat ipmirdit min. Ja mis leat plánat hábmet seammalágan jorgalanprográmma eará sámegielaide maid, nu ahte sáhttit earet eará jorgalit sámegielaid gaskkas, čilge Divvun-prošeavtta mielbargi Børre Gaup.
– Gáibit Facebookas Son oaidná máŋga vejolašvuođa oččodit sámegiela dássálaga eará gielaiguin digitála máilmmis, muhto olu lea geavaheaddji duohken.
Odne eai čále doarvái sá- – Fertejit oahpahusa megielagat sámegillii Facege vuoruhit bookas, nu ahte Facebook ii vuorut bidjat “jorgal”-boalu, Dál lea ON eamiálbmogiid mainna jorgalivčče sámegigiellajahki ja Sámediggi elas dárogillii. dáhttu digitála giela vuoruhit. Dan lohká Gaup hirbmat – Dávjá lea váttis oččodit lunddolažžan. dákkár bálvalusaid sosiálamediain, go fitnodagat mearridit sisdoalu ja sii bidjet – Odne gulahallat eanaš dimaid háliidit ja mas dinejit gitála máilmmi bokte ja lea ruđa. Giellageavaheddjiin lea lunddolaš ahte Sámediggi gegal vejolaš gáibidit dahje bi- ahččala vuoruhit dan. vdit jorgalanprográmmaid ja Seammás lea dehálaš maiddái mađi eambbo mii čállit sáme- vuoruhit oahpahusa, go mis gillii dađi eambbo dárbu šat- han galget geavaheaddjit, lotašii jorgaleapmái. hká Gaup. 5
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
–Mijjieh buektiehtibie saemie nænnoestehtedh digitaale vea
TEEKSTE JÏH GUVVIE: MÁRGGET JON BIRET AMMUN ANNE BIRET, ANNE BIRET ANTI - JARKOES
Dïhte gaajh våajnoes gïelebarkije jïh gïeleïedtjeladtje Ánne Márjá Guttorm Graven jïh teknologeles gïelebyjrese Romsesne aktem tjarke veanhtoe dennie digitaale veartenisnie. Daesnie guvvie dejstie gïeleseminaaresne Romsesne evteben asken.
– Daan mearan mijjieh 70 % Facebookeste jarkoestamme jïh daelie aalka fuahpan sjïdtedh gaajhkem jarkoestidh mij lea aajmene. Daan biejjien gåarede aktem Facebookem veeljedh mij lea noerhtesaemien gïelesne. Gosse dam saemiengïeleldh Facebookem rïhpesth dellie ”logg på” jïh ”Hva tenker du på?” jïh vielie lea noerhtesaemien gïelesne. Daate jarkoestimmiebarkoe lea akte jïjtjevyljehke barkoe orreme mijjeste. Jeanatjommes dehtie gïele6
barkoste maam manne darjoem lea jïjtjevyljehke barkoe. Mijjieh tjoerebe aelkedh vielie beetnegh dennie digitaale veartenisnie nuhtjedh juktie saemien desnie nænnoestehtedh. Joekoen hijven Saemiedigkie sæjhta dam prioriteradidh, Ánne Márjá Guttorm Graven tjïelkeste. Dïhte veanhta saemien aktem båetijem aejkiem åtna digitaale veartenisnie, jis dam eensilaakan dorje daelie. Sæjhta aaj stoerre nåhtojne årrodh.
– Dïhte mij lea hijven gosse dam saemiengïeleldh Facebookem veeljie, lea gosse Facebook saemiengïelesne gihtjie mïsse datne ussjedh. Dellie stoerre nuepie datne jïjtje aalkah saemiengïelesne ussjedidh, jïh datne raaktan dov statusem saemiengïelesne tjaalah. Nov lea gujht naemhtie, jis datne mannem man akt bïjre gihtjh nöörjengïelesne, dellie aaj stoerre nuepie manne nöörjengïelesne vaestedem jïh ij saemiengïelesne.
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
en gïelem artenisnie
STIMMIE: ELLEN BULL JONASSEN
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
Saemiedigkie sæjhta saemien nænnoestehtedh digitaale veartenisnie. Dïhte åehpies gïelebarkije jïh gïeleïedtjeladtje Ánne Márjá Guttorm Graven jïh teknologeles gïelebyjrese Romsesne aktem tjarke veanhtoem utnieh saemien gïele aktem båetijem aejkiem åtna dennie digitaale veartenisnie. – Daate faalenasse lea gaajhkide saemien gïelide. Mijjieh hov sinsitnine gaskesadtebe dennie digitaale veartenisnie, jïh joekoen vihkeles saemiengïeleldh almetjh saemiengïelesne gaskesedtieh. Digitaale veartene varke åvtese jåhta, men mijjieh joe terminologijem utnebe jïh maehtebe dam jeatjah lehkesne aaj nuhtjedh. Mijjieh mah Facebookem jarkoestamme, libie tjoereme orre dïejvesh gaavnehtidh jïh mijjieh libie terminologijine barkeme. Seamma dïejvesh maehtieh åtnasovvedh jeatjah programmine aaj, jeahta.
–Mijjieh åvtese barkebe Teknologeles gïelebyjrese Romsesne, gusnie dovne akte Giellatekno-dåehkie jïh akte Divvun-dåehkie, biejjieladtje barka juktie gorredidh datne maahtah saemiengïelesne tjaeledh daatovrisnie jïh mobijletellefovnesne.
em utnieh saemien gïele aktem båetijem aejkiem åtna
Gaervies terminologije mij maahta åtnasovvedh Ánne Márjá Guttorm Graven lea aaj saemien Scnapchat-kontoen tseegkeme man nomme Snaepmie. Jïh aajkoe lij almetjh skreejrehtidh saemien nuhtjedh digitaale veartenisnie. Dåehkie Snaepmie lea gaajhkide saemide. Fïerhten våhkoen akte orre Snaepmie-utnije, jïh naemhtie mijjieh åadtjobe ovmessie saemiej aarkebiejjiem dåeriedidh.
– Gåarede gujht dan digitaale veartenen mietiemoerem dåeriedidh. Daan biejjien mijjen lea saemien tastatuvre guktie datne maahtah saemiengïelesne tjaeledh. Mijjen leah gïeledïrregh mah buerebe buerebe juhtieh. Aarebi tjoerimh nöörjen tjaeledh guktie mubpieh edtjin dam guarkedh. Daelie gåarede saemiengïelesne tjaeledh jïh ajve maasjinajarkoestimmiem nuhtjedh guktie daaroeh mijjen guarkoeh. Mijjieh soejkesjibie aktem seammalaakan jarkoestimmieprogrammem darjodh dejtie jeatjah saemien gïelide aaj, guktie maehtebe dej saemien gïeli gaskem jarkoestidh, Divvun-prosjekten barkije Børre Gaup tjïelkeste.
– Krïevh vielie Facebookeste Dïhte gellie nuepieh vuajna guktie maahta saemien lutnjedh seammalaakan goh vuesiehtimmien gaavhtan nöörjen. Gaup jeahta jïjnje lea jearohke utniejistie. Daan biejjien fer vaenie saemiengïeleldh almetjh saemiengïelesne tjaelieh, gosse vuesiehtimmien gaavhtan sov statusem orrestehtieh Facebookesne. Naemhtie Facebook ij naan fåantoem vuejnieh ”jarkoestimmiebåalam” saemiengïeleste nöörjengïelese prioriteradidh. – Daamtaj geerve sosijaale meedijesïelth birredh sisvegem lissiehtidh mestie ij dïenestem utnieh, men utnijh nuepiem utnieh jarkoestimmieprogrammh krïevedh jallh jarkoestimmieprogrammi bïjre birredh. Jïh gosse jïjnje saemiengïelesne tjaalasåvva dellie aaj vielie daerpies sjædta jarkoestimmine.
–Tjuara aaj ööhpehtimmiem prioriteradidh. Daan jaepien EN:n aalkoealmetjegïelejaepie jïh Saemiedigkie sæjhta dam digitaale gïelem prioriteradidh. Gaup jeahta daate eevre iemie. – Daan biejjien doh jeanatjommesh dan digitaale veartenen tjirrh gaskesedtieh jïh dellie aaj iemie Saemiedigkie pryövoe dam prioriteradidh. Seamma tïjjen vihkeles ööhpehtimmiem prioriteradidh, juktie mijjieh hov saemiengïeleldh utnijh daarpesjibie, Gaup jeahta. 7
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
– Digitála rehketbihtás ii leat loahppage
Sámediggi ii leat goassege geahččalange rehkenastit man olu mávssašii beassat seamma dássái go dárogiella dan digitála máilmmis. ČÁLLÁN JA GOVVEN: ÁNNE BIRET ANTI
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo ávžžuhii dievasčoahkkimis eambbosiid geavahišgoahtit reaidduid maid gávdná divvun.no siidduin.
– Dien rehketbihtás ii oba gávdnoge loahppage. Mii eat geargga goassege dáinna bargguin, go teknologalaš ovdáneapmi dáhpáhuvvá nu jođánit, lohká Sámediggepresideanta Aili Keskitalo SÁMi ođasmagasiidnii. Okta áššiin, maid Sámediggi dáhttu vuoruhit ON eamiálbmot giellajagis lea sámegiella digitála máilmmis. Vaikko Sápmi ii olat seamma dási digitálalaččat go stuorát gielat, de lohká presideanta ahte dihto áššiiguin sáhttet bargat vai sámegiella ovdána nan8
geat eaktodáhtolaččat jorgalit Facebook ja doaimmahit sámegiel Wi– Dat mii lea olahanmuttus mid- kipedia. Leat rájit man olu ruđalaš jiide, leat dakkár vuođđobálvalu- návccaid Sámediggi sáhttá bidjat sat maid Giellatekno dahká. Mii dasa, muhto giellajagi dattege lea maiddái vuoruhit heivvolaš appli- liiba Facebookain gulahallat. Mu kašuvnnaid buvttadit sámegillii ja mielas lea buorre jurdda dáhttut reaidduid dego spillaid mánáide ja dakkár jorgalanboalu Facebookii, vai earát ipmirdišgohtet maid čálnuoraide, čilge Keskitalo. lit. Dasa han gávdno juo teknologiLea rádji maid Sámediggi sáhttá ija, lohká Keskitalo. dahkat gávppálaš fitnodagaiguin, nugo Facebookain. Giellajagi Sámediggi maiddái bargagoahtá Microsoft ja eará buvtta– Mun geavahan sámegiel Faceboo- deddjiid ektui čilgen dihte sámiid ka ja lean hui ilus go leat máŋggas dárbbuid. nosit.
Máttasámegillii 18. siiddus
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
Emma (91) áibbaša sámástit
Ingreassa: Mearrasámis illá gullo šat sámegiella dán áigge, muhto 91-jahkásaš Emma Johannesen lea okta dain gii lea doalahan sámegiela Sievjjus, Hámmárfeastta gielddas. ČÁLLÁN JA GOVVEN: MÁKKIID MÁRGGET, ÅSA MÁRGGET ANTI Emma lea riegádan 1927, gávcci jagi geažes son deavdá 100 jagi. Son bajásšattai Stuorravuonas, mii lea kránnjávuotna su dálá ruktui Suoidnegohpis, Muotkevuonas. Su gávcci oappá ja vielja buohkat hálle nuorran sámegiela, muhto go álge skuvlii, de fertejedje oahppat dárogiela.
Bisuhii sámegiela – Mo don leat bállen sámástit, iigo dáruiduhttin leat váikkuhan? – Min áhkku ja áddjá beare sámásteigga, iige áhkku liikon go mii prátiimet dárogiela, nu mii prátiimet beare sámegiela, čilge Emma. Go son hállá iežas áhku birra, de ferte sámástit, son muitala. – Eadni lei sievjjuhas, Pedersen goargu ja hálai beare sámegiela. Áhčči lei fas Juliussen, Sállanis eret, ja jođii nuorran olu meara alde, ja danin čuorbi sámástit. Olmmošlohkamat sihke 1845 ja 1900 goit čájehit ahte 2/3 ássiin Emma lea mánnávuođaruovttus hárjánan sávzzaiguin beare sámástit, ja go sulledje sápmelaččat Fálesnuori ja Sál- los eai leat olus earát geaiguin sámásta, de joba ge sávzzaiguin. Son dál áibbaša nuori gielddas, mii lea dálá Hám- sámástit go eai leat šat sávzzat, dan rájes go heittii diibmá go devddii 90-jagi. márfeasta gielda. Dohko gulle ov– Mu isitrohkki Hjalmar ii háliidan iduhttima geažil. dal maid Sievju, Sállan ja Fálá sullot. ahte mánát ohppe sámástit, vai munnos ge lea suollemas giella, Nuortageaš-Sievjjus orro ovdal Sámegiella suollemas muitala Emma dan áiggis go sámáŋga čuođis. Dál leat váile čuođis, giellan megiella bázii suollemasgiellan ja eanaš sis mearrasámit. Muhtumat olu ruovttuin rittus. háliidit dál fas oahppat sámástit, go Vaikko vel Emma ii leat sámástan Emma bázii leaskan nuorran jo. 60 olusat masse eatnigielaset dáru- ruovttus de su mánát áddejit veahá. jagi áigi duššai su isit oktan gándda-
Loga eambo
9
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
– Go moai álge sámástit, de gal ii leat oktage gii boahtá ja forstyrre munno, čaimmiha áhkku. Eai leat beare gallis geainna Emma beassá sámástit šat. Váhkaroabbá hállá beare dárogiela. Emma gullo vieljain sámásteamen veahá go su guossái bođiiga viellja Ragnvald Juliussen ja váhkaroabbá Paula Baardsen, gii orru Fála sullo beale, Lávževuonas, Hámmárfeastta olggobealde. Sii geat doppe ásset gohčoduvvojit ”fjordafinnan” dahje vuotnasápmin, go mearrasámit eai ásaiduvvan ieš gávpogii .
Gákti šaddan dehálaš sámevuhtii
Emma lea goit ilus das go dán áigge beaggá Hámmárfeastta skuvllain beroštupmi nuorat buolvvain oahppat sámegiela fas. 2009/2010 lohke Hámmárfeastta gielddas 29 oahppi sámegiela nubbingiellan gávcci skuvllas, ja dán jagi 2018/19 leat 26 oahppi vuođđoskuvllas.
Emmas ii leat gákti, iige lean áhkusge, muhto máttaráhkus gal lei, numo dán náittosgovas. Priváhta govva
inis meara ala. Son giitala go kránnjá bođii veahkkin bajásgeassit su 4 máná. Fredrik Nilsen lei sus ráhkislaš verdde olles 50 jagi, dassái go son maid 7 jagi dassái eret vádjolii.
Dušše guovttes sámásteaba sullos
Emma beassá gal sámástit go gávnnada nuppiin sámegielhálliin – Fredrihkká lei čielga sámegi- dán sullos. elat ja dávjá gullui juoiggadeamen Deatnogátte Nuoraid Boares – Moai Antoniin (Bæivi) lávejetmuittu: ”Eahketveaigge goađis ne prátet sámegillii go møtejetveallái, oinnii dolla bulii, basii bi- ne, ellers eai leat earát geainna erggu vuoššai gáfe, dat lei sámi práte dáppe sámegiela dán suleallin, ii leat go boares muitu, mu- los, čilge Emma iežas hállanvuitu dat lei..» giin. 10
Emma áidna nieida Emmy lea fárren Skottlándii, ja susge lea hállu oahppat sámástit. Okta su bártniin lea fas kurssas oahpahallan sámegiela. Emma lea rámis go sus leat olu maŋisboahttit, 12 áhkkuba ja 9 máttaráhkkuba. Su dieđu mielde sii gal eai leat oahpahallan sámástit. Muhto su oappá mánát gal leat goarrugoahtán alcceseaset Sievjju gávttiid. Dat lea Emma mielas buorre, moddjesta ja su čalmmit šearrájit ilus. – Maiddái earát sullos leat gávttiid goarrugoahtán. Mus ii leat gákti, inge muitte áhkus ge gávtti, lohká son ja čájeha gáktegova iežas Sállana máttaráhkus, Berit Nikolaisenis. Gákti lea mearrasámiide dál dehálaš sámevuođa mearka, go giella ii leat šat.
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
Sámásta elliiguin
– Manin du mielas lea dehálaš sámástit? – Mu mielas lea suohtas hállat sámegiela. Áibbašan sámástit, dovddasta áhkku, gii okto dálluda. Son lea giitevaš go sámegielhállit ain finadit su guossis sámásteamen ja dolle mu maiddái gihtii.
Emma orru Suoidnegohpis Nuortageaš-Sievjjus ja muitala guovllu valjis sámegiel báikenamain. Dá son lea 2015 jođus sávzzaidis biebmat, vai bissu dearvvašin go lihkada iđit eahket.
Badjesámi verddet leat veahkkin bisuhan sámegiela mearrasámis ja Emmas fitnet geasset dávjá boazosámeverddet guossis. – Vaikko mis lea suopmanerohus, de mii gulahallat bures. Muhtumin lean nu boalbbas, gaskan ferten heaitit hállamis, go in šat máhte ja muitte, bohkosa son. – Ii olmmoš vajáldahte gal eatnigiela, muhto dan dahká jus ii hála, son dovddaha. – Mo orru go ii gullo šat mearrasámegiella?
Emma gácce leat oktiibuot 9 oappá ja vielja, ja dá leaba guossis Ragnvald, guhte veahá sámásta, ja váhkaroabbá Paula, guhte lea mánnán jo vajálduhttán eatnigiela.
Emma lea ilus go guovllu nuorat leat gávttiid goarrugoahtán dáppe rittus maid, vaikko sus alddis ii leat gal gákti.
– In dieđe maid mun galggan dadjat. Mun láven ieš okto sámástit, ja sávzzaiguin vel, čaimmiha Emma ja muitala mo son lea mánnán jo hárjánan sávzzaide sámástit. Sus ledje sávzzat gitta diimmážii, 90-jahkásažžan, vai sus lea masa lihkká juohke iđida olggos buđaldit. Emma lea buorre elliide, ja sus lei ovtta gaskka njoammil maid divššus stobus, muhto dat go dearvvasmuvai, de dat ge simpulii fas. – Dál mus ii leatgo beana ja bussá vel, muhto dat gal eaba «ádde» sámegiela, bohkosa áhkku movttegit ja ain njávkkasta beatnaga. Su boares beana jámii ovddit čavčča, dainna son gal lávii sámástit. 11
KULTUVRA . KULTUR
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
Mii čállit juohke vahku sámi árbevirolaš eallimis, man nu hám hii E-skuvlla sámegielstudeanttaid gárdut. Laila fállá meahc háliidit vuodjit beatnagiiguin, oaggut, gárdut ja eará meahcc
Gárdumin
Laila čuohppá sullii 60 cm guhkes sreaŋggaid giellan ja čájeha mo geaži galgá botnjat.
Laila čájeha mo giela galgá čatnat rissái.
Dasto čuollat muoraid, vai beassat rissiin ráhkadit gárddi.
Duon gaskii heivešii vel rissi bidjat, čilgesta Laila. 12
Tina Schwenger čatná giela rissái. Son lea oahppamin sámegiela ja odne sii ohppet maiddái gárdut sámegielkurssas.
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
KULTUVRA . KULTUR
mis. Dál leat leamaš Laila Solrun Sara mielde, go son oahpaccemátkkiid mánáidgárddiide, skuvllaide ja buohkaide, geat cedoaimmaid. INFO: Logi beaivve ovdalgo gárdugoađát, fertet almmuhit bivddus gieldda fuođđolávde-
goddái. Logi beaivve bivddu maŋŋá galggat dieđihit sállaša. Bivdoáigi lea skábmamánu álggus guovvamánu lohppii, Finnmárkkus njukčamánu beallemuddui (earret Várggáin).
De lea giella giellagasas. Giella galgá leat 3 suorb- Rievssahis rattis lea fiinna biergu. malávddi bajás. Rukses láigi baldá garjjáid.
Maŋit beaivve mii oahppat gárddiid. Mishan lea rievssat!
Rolf Isaken steike rievssatbierggu ja lasiha bánnui vehá suovasbierggu maid, vai reahkká buohkaide
Sámegielstudeanttat Tina Schwenger, Kathrine Stephansen, Laila čájeha mo rievssaha njuovvá. Vuos ratti luddet, ja de soajáid ja julggiid. Oidno bures ahte Anna Erkinheimo ja Heikki Jantunen leat duđavaččat bivd13 duin, ja go besset praktihkalaš doaimmaid bokte oahppat rievssat borrá soahke- ja sieđgaurbbiid!
Doalvu luođ KULTUVRA . KULTUR
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
Lei stuora beaivi go Ella Marie Hætta Isaksen vuittii Stjernekamp-gilvvu ja gaskkustii luođi ja sámi musihka olles dáčča álbmogii. Fargga mis lea nubbi stuorra beaivi, go Fred-René Øvergård Buljo ja KEiiNO dolvot luođi olles Eurohpái miessemánu 19. beaivvi. Dalle servet Eurovision Song Contestii Tel Avivas. ČÁLLÁN: NILS EGIL GAUP - GOVVEN PER HEIMLY de fuomášin ahte rappet sámegillii lei olu kuulasat go Garra konsonánttat časket rytmma nu mo bássagitára ja dovdu kuulabun. Dađistaga go šadden boarrásat de ipmirdin ahte fertejin dahkat juoga maid earát eai daGo Tom Hugo válddii okta- hkan, seammás go dovden ovdvuođa Fred Renéin ovddit gea- dasvástádusa čájehit gii mun si ja jearai searvvašiigo Grand lean ja gos lean eret. Prix gilvvuide, de Fred René ii oba ipmirdange jurddašit ahte – Movt bat Duolva sii vuoittášedje gilvvuid. 2008 searvvai Fred René ja Duolva Duottar Norske Talenter gilvvuin ja beasai gitta loahppagilvvuide. Dát gilvvut lea artista uvssa leahkastan ja mearkkašan olu.
Duottar riegádii?
Dál muitala Fred René dahje Fred Buljo, mii lea su artistan- – Ole Máhtte Gaup deiven spábamma, iežas musihkkakarrieras bačiekčamis, ja leimme buori ustibat ovdal Duolva Duoddar SÁMi ođasmagasiidnii. áiggi. Go de Guovdageainnu beassášfestivála válddii oktavuođa Álggii musihkain go ja bivddii mu ovdanbuktit moheittii doahtuin adde lávlaga man ledjen internehttii almmuhan, de jurddašin Viđajahkásažžan Fred René sto- “Vuoi hennet, galggan go okto ahkagođii áhčis MacIntoschain mannat dien lávdái. Jerren Ole ja hervvoštalai jienaiguin maid Máhtes iigo boađáše studioi rágávnnai doppe. Son geahččalat- hkadit lávlaga ovttas muinna. tai jienaiguin, lávllui ja báddii. Nu dagaime ja ovttas čuojaheimSu mánnávuođas lea leamaš olu me festiválas. Nie riegádii Duolmusihkka. va Duottar.
Juoiganjietna ii boahtán ovdal go vuite Fred lei hirbmat balus vuosttaš háve go čuoččui Grand Prix -lávddis. – Dovddastan ahte ledjen balus. Easkka go leimmet čađahan gollefinála ja vuoitán, de oalggit luite ja sáhtten leat nugo láven. Dalle deaddu nogai, go leamaš olu deaddu ja olu vuordámušat. Lea olu maid galggat golmma minuhtas olahit. – Gulan ieš stuora erohusa juoigamis gilvvuin ja maŋŋel go vuittiimet. Maŋŋel go vuittiimet ja čađaheimmet lávllaluođi oktii vel, de fáhkka gávdnen iežan juoiganjiena ja juoiganmálle. Dat gal dovdui oba stuora dáhpáhussan ja die lea juoga mainna áiggun bargat dassái go vuolgit Tel Avivii.
Rievdan artistan Duolva Duottar lea rievdan. Teavsttat leat eambbo politihkalaččat ja musihkas lea čiekŋalat mearkkašupmi. Fred lohká dan lunddolaš ovdáneapmin.
– 12-jahkásažžan ráhkadišgohten iežan musihka ja go juo guldalin ja beroštin rap-musihkas, de šattai lunddolaš dan geavahit iežan musihkas.
Dál lea vuoitán Norgga Grand Prix loahppagilvvuid. Sámediggi sáddii preassadieđu, mas rámidedje Fred buorrin giella ambassadevran.
– Rappejit go eaŋgalas vai sámegillii dalle? – Dárogillii mun álgen, muhto
– Hui suohtas go dohkken giella – Moai han letne šaddan boambassadevran. Dan barggu gal arrásat ja dovdu hui lunddostuorámus gudniin dagan. lažžan. Ean moai sáhte rappet
14
đi Eurohpái SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
KULTUVRA . KULTUR
Fred Buljo ii lean juoigan obanassiige ovdal go searvvai MGP:ii. Son ja KEiiNO vuite MGP loahppagilvvuid.
Loga eambo
15
KULTUVRA . KULTUR
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
Fred Buljo ja KEiiNO vuite lávllaluđiin «Spirit in the Sky» Norgga Grand Prix gilvvuid. Govven: Julia Marie Naglestad /NRK MGP prea
šat sisbuvssaid, nieiddaid ja fe- – Na in leat. Odne in oba astta asttaid birra nu ahte ii dovdo ge šat politihkket. hui imašin. Ja oaivilat han leat maid šaddan olbmos ja daid lea Áigumuš KEiiNO dehálaš almmuhit. Musihkka lea mu ja Ole Máhte kanála daid lávlagiin oaiviliidda. KEiiNOs lea áigumuš ja jur– Eai varra dieđe nu máŋggas dagat lávlagiin «Spirit in the ahte leat leamaš Árjja sáme- Sky». Joavku dáhttu muitalit diggejoavkku parlamentáralaš lávlagiin ahte dohkket justa nu go leat. jođiheaddji?
lažžan oadjebasvuođas, muhto go Romsii fárrejin justa daid áiggiid go ollosat vuosttildedje sámi galbbaid ja ahte Romsa galggai šaddat giellahálddašanguovlun, de bessen vuohččan dovdat movt dat lea leat sápmelaš. – Maid das oaivvildat?
– Na, don šaddet olles sámi ovddastit. Šaddet bealuštit ja čilget iežat kultuvrra feasttain, skuvl– Na dan gal vissa eai dieđe nu – Lávlla lea dan birra ahte ol- las ja juohke sajis. Šadden čađat ollosat ja dat politihkalaš ám- bmot galget du dohkkehit nugo bealuštit manne mis lea Sámemát dat leage mu váikkuhan go leat. Min joavkkus lea juoh- diggi ja buot dat eará. buvttadan musihka dál. Dáhtun kehaččas iežamet historjá ja duogáš. Tom lea homofiila ja lea musihka bokte maid váikkuhit. beassan vásihit movt olgguštuv- Dohkkehuvvon juoigin vot servodagas. Mun lean Guov– Leat go šat politihkalaš ámmáhiin? dageainnus bajáššaddan sápme- Go sámi artisttat geat ovdal eai 16
KULTUVRA . KULTUR
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
nugo mánát máhttet, muitalan njuolggočoalát justa movt orru. Mánát gal dadjet dalán jus juoga ii oro doaibmame. Muđuid lea Ole Máhtte Duolva Duoddaris leamaš stuora doarjjan ja mu eadni Linda ges lea mu stuorámus fánsa. Áhčči Lemet Ánte gii ovdal lei Duolva Duottar manager lea dieđusge mearkkašan olu munnje. Son – Ledjen han hirbmat balus lea leamaš stuora doarjjan. ahte olbmot galge dadjat diet ii Dál dovddan gal maid hirbmat leat juoigame, muhto go dovd- friddjavuođa go beasan iežan dus juoigit Hans Ole Eira, Johan prošeavttaid dahkat. Lean nu Anders Bær ja Jan Ole Herman- máilmmi giitevaš go nu ollosat sen lohke buorrin, de dovddan leat dorjon mu ja KEiiNO. dohkkehuvvon ja dat dovdu lea nu buorre. Dat addá maid lii- Eambbo sápmelaččat genávccaid joatkit dan dahkat sihke Duolva Duoddaris, KEii- Eurovision-gilvvuide NOs ja go okto lean lávddis. – Jus dál Jon Henrik Fjällgre– Nu ahte juoiganpolitiija ii na ”Norrsken (Goeksegh)” vuoitá Ruoŧa Grandprix loaleat leamaš jođus? hppagilvvuid, de duppalasto Eurovision-láv– Lean aivve rámi ožžon, ea- sámelohku lungilvvuin. Movt dat orru? ret go Dagbladet journalista – Šaddá nu persovnnalaš. Rapparin sáhtát dan garra olggoža nahkehit. Go juoiggat de čájehat dovdduid ja leat rašit. Don fertet leat 100% ieš. It don sáhte simuleret luođi, go dat han boahtá du siskkimuččas. Ipmirdan bures ahte Niko Valkeapää ádjánii guhká “boahtit skábes olggos”, jus nu sáhtašii dadjat.
assagovva.
leat ráhkadan luđiid, fáhkka galget dahkat dan, de lohket dan hirbmat váttisin. Niko Valkeapää lea okta sis gii lea dan čilgen ovdalgo ráhkadii skearru «Ráfi». Maiddái Fred dovdá nu . – Vuosttažettiin in leat hárjánan masá áibbas okto leat lávddis ja luđiin dolvvodit lávlaga boahtte dássái. Lean dovdan hirbmat deattu. Ja go juo lei vuosttaš háve go juigen, de šadden siskkimuččas ohcat dan ráfi vai luohti boahtá. Ii leat nu álki go dieđát ahte doppe lea miljovnna tv-geahčči geat čuvvot mielde, seammás go galggat ovdanbuktit dovdduid juoiggadettiin.
ođđajagimánus čálii dán kvasi-sámin, maid dal dat mearkkašivččii. In dieđe makkár sámi kulturmáhttu sus lea mii dagašii su ekspeartan. Jáhkán mu 20 jagi áigodat Guovdageainnus lea dagahan ahte dieđán ja dovddan sámevuođa eambbo go muhtin journalista gii ii leat leamaš davvelis go Sinsen-luoddaearus.
Ožžon olu doarjaga
– Jus son vel vuoitá, na de han moai deaivvadetne Tel Avivas semifinálas miessemánu 19. beaivvi. Galggan deaivvadit Jon Henrikain dál bearjadaga ja leat sutnje doarjjan Ruoŧa loahppagilvvuin. – Áibbas loahpas vel Fred: Maid livččet lohkan jus muhtin livččii 10 jagi áigi muitalan ahte searvvat Grand Prixii ja vel vuoittát luđiin?
– Geat leat leamaš buoremus – Na dasa gal in lean jáhkkit in doarjjan dutnje? eisege. – Gal dat leat oba olu olbmot geat mu leat dorjon. Sihke fánssat ja lagasolbmot. Justa dál luođi ektui, de gal leat mánáidgárdemánát leamaš mu stuorámus kritihkkárat go sin ovddas lea beassan juoigat justa nugo dáhtun ja sii leat, dušše
Sihkkarit ledjet dadjat “heaitte juhkamis”?. Juo dan gal ledjen dadjat. SÁMi ođasmagasiidna sávvá olu lihkku Fredii ja KEiiNO-jovkui Tel Avivas 17
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
FEARA MII
Ruhta boahta ja manná, ja iige daga orohaga.
–Ij guhte daejrieh mennie åesesne digitaale gïeledïrregh minngemosth åadtjoeh
Ellen Brita Anti
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo heesti jienebh aelkedh divvun.no-gïeledïrregidie nuhtjedh
QUIZ 1. Guhte dejstie aarebi saemiedigkiepresidentijste Nöörjesne dovne noerhte- jïh julevsaemien maahta? Guđemus Norgga ovddeš sámediggepresideanttain máhttá sihke davvi- ja julevsámegiela? 2. Mij lij Matti Aikion voestes romaane? Mii lei Matti Aikio vuosttas romána?
Saemiedigkie ij leah gåessie gih pryöveme ryöknedidh mennie åasesne dïhte saemien lij orreme jis edtji seammalaakan årrodh goh dïhte nöörjen dennie digitaale veartenisnie. –Ij naan minngemosth åasa dejtie digitaale gïeledïrregidie gååvnesh. Ibie gåessie gih sïjhth gaervies sjïdtedh dejnie digitaale barkojne, dan åvteste dïhte teknologeles evtiedimmie dan varke jåhta, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta. Naakede destie maam Saemiedigkie sæjhta prioriteradidh gïelejaepien lea dïhte saemien dennie digitaale veartenisnie. Jalhts Saepmie ij gåessie gih sïjhth seamma njeaptjan båetedh goh veartenegïelh, dellie presidente veanhta gosse dej tjïelke vihkielommes aatigujmie barka, dellie naa gåhkese båata.
3. Guktie åarjelsaemien gærhkoeplaerien nomme? Mii lea máttasámi girkoáviissa namma?
–Maadthdïenesjh mejgujmie Giellatekno barka gujht aarkebiejjiem aelhkebe darjoeh. Mijjieh apph prioriteradibie mah leah sjïehtedamme jïh dorjesuvvieh saemiengïelesne, jïh aaj gïeledïrregh goh spïelh maanide jïh noeride, Keskitalo tjielkeste.
4. Maam rapperidie Angelistie såevmien bielesne båata? Gii ráppe Dušši dušše duššat?
Jïh nov lea akte raaste maam Saemiedigkie maahta kommersijelle sïeltigujmie darjodh, goh vuesiehtimmien gaavhtan Facebook.
5. Guktie saemien juelkietjengkerespïelijen nomme maam Celtic öösti 2 millijovnh pundi åvteste jaepien 2014? Gean sámi spábbačiekči ovddas Celtic mávssii 2 miljovnna pundda 2014?
–Manne saemien Facebookem nuhtjem jïh manne joekoen geerjene juktie dan jeenjesh jïjtjevyljehke saemien wikipedijine berkieh jïh goh jarkoestæjja Facebookeste. Raasth gujht gååvnesieh man jïjnjh ekonomeles vierhtieh Saemiedigkie maahta dïsse nuhtjedh, men gïelejaepie læjhkan aktem nuepiem vadta gaskesem vaeltedh Facebookine juktie jarkoestimmiebåaloem åadtjodh guktie mubpieh maehtieh guarkedh maam mijjieh tjaelebe. Dïsse joe teknologije gååvnese, Keskitalo jeahta.
1. Sven Roald Nystø, 2. Bygda ved elvebredden, 3. Daerpies dierie, 4. Áilu Valle, 5. Stefan Johansen
Gïelejaepien aaj Saemiedigkie barkoem aalka Microsoften jïh jeatjah deallahtæjjaj vööste juktie saemiej daerpiesvoeti bïjre soptsestidh.
18
SÁMi ođasmagasiidna . 08 . 2019
ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE
19
Fra / from: SÁMi ođasmagasiidna Pb 15 9735 Kárášjohka/Karasjok Norga/Norway
MiiKampánjafálaldat dárbbašit du /vai beassat ain muitalit ja čiekŋut Kampanjefaalenasse /Kampanjetilbud: sámi kultuvrii, historjái ja vuoigatvuođaáššiide.
Diŋgu don ge SÁMi ođasmagasiinna
Geassekampánja!
Digitála + bábir: 1 mánu, 50 ru
Sommerkampanje! Digital + papir: 1 måned kr 50 Loga SÁMi ođasmagasiinna geassemánus! Les SÁMi ođasmagasiidna i sommeren!
Diŋgo / Dongkh / Bestill: Eambo SÁMidieđut: ođasmagasiidna: Digitála + bábir, 3 mánu: www.samimag.no 290 ru. Digitála + bábir, 6 mánu:
490 ru.
Digitála + bábir, 12 mánu:
790 ru.
Mii vuorbádit diŋgojeddjiid gaskkas Ovlla Gaup duddjon guvssi beassáziidda!
MÁVSSE/BETAL MED
Jus vippset 499,- ru/49 eur deike: Sádde vel čujuhusa e-postii: abo@samimag.no
de oaččut Sombbi Nigá girjji + jahkái SÁMi ođasmagasiinna