OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
Cavgil midjiide! info@samimag.no
Nr 05 . guovvamánu . 2019 . NOK 25
– SÁVVAT BUORET DILI OĐĐA ŠIEHTADUSAIN MUHTO NBR II JÁHKE DILI BUORRÁNIT
Rahpet Nussira ruvkedoaimmaid
Ođđa sámi designer hirpmástuhttá
Loahpahedje sámi vahku heargesprinttain guovdu gávpoga
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
Leago ráđđehus dolvvodeame min gáđohussii? Seamma beaivvi go Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvi njuovvá stáda ođđa boazodoallošiehtadusa fálaldaga, de stáda addá Nussirii lobi álggahit ruvkedoaimmaid. Hirpmahuhtti, muhto duohta dilli. Stáhta fállá 70 miljovnna kruvnno unnit doarjaga boazodoallošiehtadusa bokte, go maid NBR lea gáibidan, iige fuolaše šiehtadussii NBR vuoruhemiid. Seamma šiehtadusas namuhit ahte dáhttot ain ráŋggáštit sin, geat boazologuin billistit guohtuneatnamiid. Ráđđehus dáhttu maid gozihišgoahtit boazodolliid bohccuid digitála mearkumiin, vai nagodit álkibut gozihit boazologu seammás go sáhttet duođaštit man olu bohccuid boraspire speadjá. Ráđđehus lohká ahte boazologu ferte doalahit dássedis dásis, amaset eatnamat guorbat. Seammás Ráđđehus rivve guohtoneatnamiid bihtáid mielde. Ja masa? Juo, sii dáhttot ovddidit ealáhusaid Sámi guovlluin. Sii dáhttot bieggamilluid ja ruvkkiid. Eaige mieđa ahte stáda ieš goarida eatnamiid. Stáhta oaivvilda ahte lea sadji sihke boazodolliide ja industriija ealáhusovdáneapmái. Ellinor Marita Jåmas lea sihkkarit lossa bargu šiehtadallat stádain, go diehtá ahte stáda ii fuola NBR vuoruhemiid šiehtadussii. Makkár boahtteáigi de lea, jos stáda duođasge ii dáhto vuoruhit nuoraid boazodoalus? Lean ilus go mis leat ovddasteaddjit geat garrasit barget sámi áššiid ovdii. Lean ilus go Sámediggi lea bárisin vuosttildeamen stáda nuoskkidemiid. Lean ilus go sii áŋgirit barget min buohkaid ovddas. Norgga stáda boazodoallopolitihkka ii jeage čázi ovdal go heitet goddimis min vuonaid ja billisteames boazoguohtoneatnamiid bieggamillopárkkaiguin. Easkka go dainna heitet, de sáhttit čohkkedit ja digaštallat boazodoalu albma láhkai. Šattaš go dat goassege, dan eat dieđe. Mii aŋkke vuorddašat dál válggaid ja sávvat eará fámu Stuorradiggái, go otná Ráđđehus ii daga eará go goarida sámi kultuvrra.
ANNE BERIT ANTI
Redaktevra . Redaktööre . Redaktør
SÁMi ođasmagasijne saemien saernieh jïh kreejnije tjaalegh åtna noerhte- jïh åarjelsaemien gïelesne jïh daaroen.
SÁMi ođasmagasiidna lea ođas- ja čiekŋudeaddji magasiidna mii ilbmá oktii vahkkui davvisáme-, oarjelsáme- ja dárogillii.
SÁMi ođasmagasiidna inneholder samiske nyheter og fordypende artikler på nordog sørsamisk, samt norsk.
Almmusteaddji . Utgiver: iSÁMi.Press AS ,Pb. 15 N-9735 Kárášjohka / Karasjok, Mobil: +47 906 242 96 info@samimag.no . www.samimag.no . FB facebook.com/sami.magasiidna . Twitter @sami_magasiidna Váldodoaimmaheaddji . Redaktööre . Redaktør: Anne Berit Anti, Mobil:+47 482 93 362, anneberit@samimag.no Hábmen . Hammoedimmie . Grafisk design: Nils Egil Gaup Prentehus: Trykkeri: Fagtrykk Idé AS Trøndelag Fylkeskommune: avd. kultur og regional har gitt støtte til utgivelse av sør-samisk innhold. ISSN: 2535-4221
PFU: The magazine is produced according to the Ethical Code of Practice for the Norwegian Press, and the Rights and Duties of the Editor 2
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
RAHPET NUSSIRA RUVKEDOAIMMAID
Ráđđehus illuda ealáhusovdáneami dihte, muhto Sámediggi lea hirpmahuvvan. – Dát goddá vuona, váruha sámediggeráđi Silje Muotka. Gova: Fálesnuori gielda
Ráđđehus ii guldalan Sámedikki. Dál suvvet Nussirii álggahit ruvkedoaimmaid ja ruvkebázahusaid gurret njuolgga vutnii. ČÁLLÁN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET, ÁNNE BIRET ANTI Ráđđehus ávvuda ealáhusovdáneami ja Fálesnuori ođđa bargosajiid geažil, muhto Sámediggi lea hirpmahuvvan.
Nussira ruvkedoaimmaid leat máŋggas váruhan, go plánejit ruvkebázahusaid rádjat Riehpovuona bodnái. Vaikko Nussira ruvkedoaimmahagas lohket, ahte bázahusaid vurken – Ráđđehus goddá dál vuona. vutnii ii billis vuona, de eai In oba ipmir ge movt dan leat Sámedikkis loga dan duohtan. oba nagodan ge mearridit. Mu čalbmái čuohcá ahte Ráđđe- – Sii illudit 150 bargosaji ovdhus ii guldal Sámedikki, lohká das. Mun fas jáhkán ahte dat sámediggeráđi Silje Muotka. eai leat go oanehis botta bar-
gosajit. Ráđđehus han galggašii baicce suddjet bargosajiid mat leat juo guovllus. Dát ii billis dušše vuona, muhto maiddái mearrasámi ja boazodoalu ovdii, lohká beahtahallan Muotka ja lohká Sámedikki dál guoddalit mearrádusa Gonagasa dássái. Luonddugáhttensearvvit dieđihit ahte čađahit akšuvnnaid. 3
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
– Sávvat buoret dili ođđa šiehtadusain
Lea ruosti buolaš, beaivváš ivdne čábbát lievlla, mii badjána bohccuid vuoigŋamis. Guovdu gárddi čuččoda ruoksadiin gárvodan 18 jahkásačča. Rievtti mielde galggašii son leat skuvllas, muhto odne áhčči dárbbašii veahki gárddis. Máŋga nuora leat seamma dilis. Šaddet oahpahusa ja boazobargguid gaskka viehkat. Lea hástalus, muhto dárbbašlaš. GOVVEN JA ČÁLLÁN: TORGRIM HALVARI
Jenny-Krihke D. Bendiksena stuorámus dáhttu leat ollesáiggis bargat boazodilis. Son áiggošii váldit badjelasas áhčis doalu 10 jagi sis.
Jenny-Krihke D. Bendiksena stuorámus dáhttu lea ollesáiggis bargat boazodilis, muhto eahpesihkkaris boahtteággi dihte de lea háhkame oahpu jus datte boazodilis ii birge. Ii leat álo nu álki heivehit skuvlabargguid ja čuovvut ealu. Norgga boazosámiid riikkasearvi leage dán vahku cealkán dohkkehit go ođđa boazodoallošiehtadusa árvalusa. Okta NBR mihtuin lea álkidit nuoraid dili, geat dáhttot boazodollui. 4
Nuorra boazodoalli diehtá ahte eai leat galle boazodoalli geain lea luohttevašvuohta eiseválddiide. Son dáhtošii ahte boahtteáiggis livččii álkit leat boazodoalli Mátta Sámis.
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
Guokte barggu
Plána livččii váldit badjelasas doalu ovdalgo lea gollan 10 jagi. Odne leage son áhčis mielde gárddástallame sihke veahkehan ja oahppama dihte. – Rievtti mielde ledjen galgat skuvllas, muhto lihkus sáhttá jávkat 10 beaivvi oahppan dihte sámi ealáhusaid, čilge Jenny-Krihke, gii dál vázzá maŋimuš jagi Røros joatkkaskuvllas. Son áiggošii šaddat buohccidivššárin dahje oahpaheaddjin, go sus ferte oahppu jus datte ii sáhte bargat bohccuiguin. – Boazodoalu it oahpa girjjiin, dan ferte oahppat bohccuid luhtte. Go lean studereme, de massán olu oahpu boazodoalu birra ja in oba dieđege šattan go goassege ávkkástallat oahpuin, man dál gaccan. 100 jagi čađa leat mii máttasámit šaddan dikkis doarrut iežamet vuoigatvuođaid ovddas, go guohtuneatnamiid rivvejit čađat. Danne ferten leat gearggus visot dustet. Jus barggan garrasit, de nagodan sihkkarit dange, čilge Jenny-Krihke.
Minoritehta minoritehtas Boazodoalu oaidná son min-
oritehtan minoritehtas, mii fas čuohcá hui garrasit nuoraide, go olgguldas deaddu šaddá muhtimin beare garas. – Čuohcá garrasit go goaridit min guohtoneatnamiid. Lea psyhkalaččat garas leat boazodoalli go sáhttá šaddat váttis dillái. Leat ollosat geat leat váldán heakkaset. Máŋg-
Boazosámi nuorat šaddet čađat dahkat válljemiid, ja danne NBR dáhttu ge fas máhcahit stipeandda ortnega man heaittihedje 10 jagi áigi
gas mis eat luohte eiseválddiide. Sápmi ja sámevuohta lea hui buorre go ávvudit nugo Tråante ja Sámi álbmotbeaivvi. Dalle sii háliidit doarjut ja geavahit ruđa, muhto go de šaddá sáhka guohtuneatnamiin, bartahuksenguovlluin, boraspiriin ja nu ain, de gal eai veahket ja lohket iežaset čuovvut lágaid. Lea váttis luohttit eiseválddiide go leat leamaš oba olu diggeáššit.
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
– Mii leat duháhiid jagiid ceavzán ja ain ceavzit, šuohkká nuorra boazodoalli.
Dáhttu buoridit dili Norgga boazosámiid riikkasearvvi jođiheaddji Ellinor Marita Jåma lea ovtta oaivilis ahte nuorra boazodolliin leat hástalusat, muhto lohká riggodahkan go hálddašit iešguđetge suorggi. – Nuorat fertejit váldit oahpu. Ii buohkain leat dakkár duppalgealbu go boazosámi nuorain, geat háhket sihke oahpu skuvllas ja velá ealu luhtte.Boazosámi nuorat šaddet čađat dahkat válljemiid, ja danne NBR dáhttu ge fas máhcahit stipeandda ortnega man heaittihedje 10 jagi áigi. Dalle lei ruđalaččat vejolaš searvat olu eambbo boazobargguide dan botta go háhke oahpu. Johtin skuvlla ja ealu gaskka oainnát máksá. Máŋggas ávkkástalle stipeandaortnegis nu ahte sis lei ráđđi vuolgit gárddástallat ja nu ain. Muđui lea boazodoallu áidna vuođđoealáhus mas ii leat hástalus oažžut nuoraid bargat. Boazodoalus lea baicce nuppe láhkai ja dat lea hástalus, lohká Jåma.
Jenny-Krihke lea váldán friddja skuvllas vai sáhttá áhčis veahkehit gárddástallat. 5
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
- Nåake tsiehkieh noere båatsoeburride
–Gegkeste buerebe sjædta orre latjkojne
Tjåetskemesmearhka klaeriem åådtje biejjeste, pleentesåvva bovtsi voejngenassine. Gaskoeh krievvesne akte 18 jaepien båeries nïejte tjåådtje, rööpses vaarjoejgujmie. Hævvi lij byöreme skuvlesne årrodh, men daan biejjien aehtjebe viehkiem daarpesji giedtesne. Seammalaakan gellide noeride båatsosne, dah tjuerieh dovne ööhpehtimmiem vaeltedh jïh dejstie båarasåbpoe almetjijstie lïeredh. Akte haesteme men aaj akte kvaliteetemïerhke. GUVVIE JÏH TEEKSTE: TORGRIM HALVARI - JARKOESTIMMIE: ELLEN BULL JONASSEN
Jenny-Krihke D. Bendiksena stuorámus dáhttu leat ollesáiggis bargat boazodilis. Son áiggošii váldit badjelasas áhčis doalu 10 jagi sis.
Jenny-Krihke D. Bendiksen nïekedeminie bovtsigujmie barkedh elliestïjjen, men dan åvteste dan jïjnje juerie båatsoen bïjre dellie eajhnadovveme ööhpehtimmiem vaeltedh juktie ööhpehtimmiem utnedh jis tjuara barkoem jeatjah vaeltedh. Skuvlem vaedtsedh jïh nïekedimmie bovtsigujmie barkedh ij leah iktesth dan aelhkie. Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrie sov vaestiedassem vedti staaten faalenassese akten orre båatsoelatjkoen bïjre gaskevåhkoen. Akte dejstie ulmijste latjkose sæjhta årrodh jieledem aelhkebe darjodh dejtie noeride mah sijhtieh bovtsigujmie aelkedh. 6
Göökte barkoeh
- Altese soejkesjen mietie sæjhta bovtsigujmie aelkedh 8-10 jaepiej minngelen. Daan biejjien giedtesne aehtjiebinie jïh tjietsiebinie ektien juktie viehkiehtidh jïh vielie lïeredh. Manne mån byöreme skuvlesne årrodh men goh saemie dellie maajetjh nuepiem åtnam 10 frijjebiejjieh vaeltedh skuvleste gosse edtjem saemien aatigujmie barkedh, Jenny-Krihke tjïelkeste, mij minngemes jaepiem vaadtsa sïejhmefaageles ööhpehtimmesne Rørosen jåarhkeskuvlesne. Soejkesjen mietie ussjede ööhpehtimmiem vaeltedh goh skïemtjesåjhtere jallh lohkehtæjja, ij rikti daejrieh, men sæjhta ööhpehtimmiem
vaeltedh guktie maahta jeatjah barkoem åadtjodh dastegh ij gåaredh bovtsigujmie gïehtelidh. - Ij maehtieh learoem båatsoen bïjre lïeredh akten gærjan tjïrrh, dam tjuara lïeredh dååjrehtimmien tjïrrh. Mearan ööhpehtimmiem vaaltam sïjhtem jïjnjem daajroem dassedh maam lim sïjhteme åadtjodh jis lim bovtsi luvnie. Im akt daejrieh mejtie sïjhtem nåhtoem åadtjodh dehtie ööhpehtimmeste maam vaaltam. 100 jaepieh mijjieh åarjelsaemieh reaktesne orreme mijjen gåatomelaanti bïjre mah mijjeste sualasieh. Dan åvteste tjoerem jïjtjemem gaajhkese ryöjredidh,
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
jis tjarke barkam sïjhtem mån dam buektiehtidh, Jenny-Krihke tjïelkeste.
Unnebelåhkoe unnebelåhkosne
Jenny-Krihken mïelen mietie dellie båatsoe akte unnebelåhkoe unnebelåhkosne, jïh dan åvteste deadtove gaajhkide noeride båatsosne lissie stoerre sjædta. - Mijjieh jïjnjem deadtovem ålkoelistie
dååjrebe dovne eatnemeskilkehtassi gaavhtan mijjen gåatomedajvine, båatsoesaemine årrodh jïjnje psykiske deadtovem vadta, akte kultuvre mesnie maahta geerve årrodh jieledh, gaajhkine mij meatan fulkie. - Gellie almetjh båatsosne aemieluesieh, jïh dïhte joekoen sååjrehke. Gellieh mijjeste lea leajhtadimmiem åejvieladtjide dasseme. Dïhte mij lea saemien lea hijven gosse lea heevehtimmie
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
goh Tråante jïh goevten 6. biejjien. Dellie sijhtieh beetnegh nuhtjedh jïh mijjem dåarjoehtidh, men gosse båata dïsse mij lea vielie praktihkeles goh gåatomedajvh, hæhtjoebigkeme, juvrh jïh vielie, dellie dam svïegkesasse biejieh jïh jiehtieh dah ajve njoelkedassi mietie darjoeh. Mijjese lea geerve åejvieladtjide leajhtadidh gosse dan gellie reakta-aamhtesh orreme. - Men mijjieh bïerkenamme gellie stoerretjuetie jaepieh guktie mijjieh mih guhkebem bïerkenibie, dïhte noere båatsoesaemie sjoehkede.
Buerebe tsiehkiej åvteste barka
NBR, Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrien åvtehke, Ellinor Marita Jåma lea eevre sïemes noere båatsoeburrieh gellie haestemh utnieh, men veanhta aaj akte kvaliteete maahtoem utnedh jieniebinie suerkine. - Nov lea gujht naemhtie noere båatsoeburrieh tjuerieh ööhpehtimmiem vaeltedh, men noeri gaskem båatsosne dellie vaenie mij dan jïjnjem maahtoem utnieh gosse måjhtele dam guektiengïerth maahtoem dah dovne ööhpehtimmeste jïh båatsoste åadtjoeh. Dah tjuerieh iktegisth veeljedh magkeres geajnoem dah edtjieh veeljedh, jïh dan åvteste NBR lea orresistie stipendeöörnegem sjïehtesjamme maam utnimh 10 jaepiej juassah. Dellie noerh meehtin ekonomijem utnedh vielie meatan årrodh båatsos-
NBR lea orresistie stipendeöörnegem sjïehtesjamme maam utnimh 10 jaepiej juassah
Nuorra boazodoalli diehtá ahte eai leat galle boazodoalli geain lea luohttevašvuohta eiseválddiide. Son dáhtošii ahte boahtteáiggis livččii álkit leat boazodoalli Mátta Sámis.
ne mearan skuvlem veedtsin, juktie dovres vuelkedh jïh vielie. Jeenjesh nåhtoem daehtie öörnegistie utnin, dah beetnegh utnin gåetide vuelkedh gosse bovtse lij giedtesne jïh numhtie. Båatsoe lea aaj dïhte aajnehke aalkoejieleme mij ij haestemh dåårrehtimmien bïjre utnieh, buerebh båastoeh, Jåma minngemosth jeahta. 7
– Stádas ii leat seam OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
– Bija dulkoma eret ja guldal baicce. It dárbbat dulkka jus dárkilit guldalat. Dađistaga go hárjánat de ipmirdišgoađát. Dál lea áigi gulahallagoahtit, beroškeahttá makkár sámegielagiin háleštat dahje guldalat. ČÁLLÁN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET, ÁNNE BIRET ANTI
Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvvi jođiheaddji Ellinor Marita Jåma ii leat veaháge duhtavaš stáda fálaldagain ja gáibida buoret šiehtadusa. Govat: Torgrim Halvari 8
mma oaidnu go mis
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
Nu lohká Norgga boazosápme- dit. Stáhta maiddái oaivvilda ahte laččaid riikkasearvvi jođiheaddji boazodoallit eai oro dáhttume ovtEllinor Marita Jåma. tadássásašvuođa nissoniid ja dievdduid gaskkas. Mii eallit dego guovtti – Obbalaččat leat hirbmat duhta- máilmmis. Mii oaidnit ahte lea ovtmeahttumat. Mii gáibidit birrasiid tadássásašvuohta go boazodoallu 192 miljovnna kruvnno ja stáhta lea bearašfitnodahkan, gos nissonolfállá 130 miljovnna. Dan fálalda- bmos ge lea dehálaš rolla. Stáhta ii gas eai maid leat váldán mielde oro ipmirdeame ahte boazodoallu min vuoruhemiid. Stáhtas lea áib- lea bearraša searvevuohta. NBR:s bas eará áddejupmi boazodoalus leat leamaš olu doaimmat nissonolja dáhttu iežas vuoruhemiid čađa- bmuid várás. Mii ovdamearkka dihhit, čilge Jåma. te nannet nissonolbmuid geain lea siidaoassi, lohká son.
Eai ovtta oaivilis
Earet eará ii dáhto stáhta nannet nuoraid, oaivvilda NBR, go eai fála liige nuoraiddoaimmaid nugo stipeanddaid. – Stáhta ii dáhto dáinna árvalusain nannet nuoraid, ja dan mii gáibi-
Stáda boazodoallošiehtadusa árvalusas namahuvvo áigumuš ráŋggáštit boazodolliid geat eai čuovu mearriduvvon boazologu. Maiddái dáhttut teknologalaččat merket bohccuid vai šaddá álkit lohkat daid ja vai lea álkit ovdamearkka dihte boras-
pirevahágiid duođaštit.
– Lea oalle erenoamáš go ráŋggášteami birra čállet árvalussii, muhto dat lea varra sin vuohki čájehit movt dáhttut. Min beales oaivvildat ahte ii leat šat dárbu hállat boazologus, go dat ii leat váttisvuohtan dál. Mii eatge dáhtu bohccuid merket digitálalaččat, go eat dieđe leago teknologiija vuos doarvái bures ja mii njulgestaga dovdat ahte stáhta dáhttu gozihit min. Dan eat dohkket, lohká Jåma. Movt šiehtadus loahpaloahpas šadde beassat boahttemánu álggus diehtit. – Mii oažžut juo odne vástádusa maid stáhta oaivvilda min vástádussii, muhto mis lea jávohisgeatnegasvuohta dassái go šiehtadus lea sajis, lohká son
Čájáhusgovva: Åsa Márgget Anti 9
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
Loahpahedje sámi vahku heargesprinttain guovdu gávpoga
Romssa sámi vahku loahpahedje guovdu gávpoga NM heargevuodjingilvvuin. Falimus heargi lei Selfie, man Nils Kai Ante Anti vujii. Eaiggát Biret Julianne Hætta illudii golli ovddas. GOVAT: MIDNIGSTSUN MARATHON PREASSAGOVAT, ZOLTAN TOT
Norggameašttirgilvvut heargesprinttas lágiduvvojedje Storgatas juo 15. geardde. Sprintabána lea 201,16 mehter guhko ja máilmmiolahusa bijai Anders Nils Eira 2005:s áiggiin 14,936. Dán jagi vuittii Selfie, man eaiggáduššá Biret Julianne Hættain. Gilvvuin vujii Nils Kai Ante Anti. Nubbin šattai King Klæbo, man eaiggát Johannes lea H. Klæbo ja Mikkel Andreas Eira, vuoddji John Inge Eira. Goalmmádin ges lei Oreo, man eaiggát lea Nils Jøran Eira, ja vuoddji John Inge Eira.
10
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
Árktalaš márkanat ja NM njoarostangilvvut ge ledje prográmmas. Gilvvut geasuhit sihke báikkálaččaid ja turisttaid. Njoarostangilvvuid dievdduidjoavkku vuittii Mikkel Mathis Hætta, Team Nils Jøran -joavkkus. Maja Sarre, Deanu searain vuittii ges nissonjoavkkus.
11
KULTUVRA . KULTUR
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
Ođđa sámi design Sámi diibmobealli šattai sukseassan Birtavárrilaš sámi bivttashábmejeaddji Ramona Salo vuittii gieskat DOGA ođđa designeriid bálkkašumi 2018. Dat lea stuorámus bálkkašumi, maid sáhttá vuoitit Norggas. Gilvvu lágida DOGA (Design ja arkitektuvra) ja son fidnii bálkkašumi designoahpu masterbargguinis “Sámi diibmobealli”. GOVVEN JA ČÁLLÁN: TORGRIM HALVARI
Nuorra tekstiiladáiddár Ramona Salo lea hirpmástuhttán olbmuid iežas dáidagiin. 12
KULTUVRA . KULTUR
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
ner hirpmástuhttá
Ramona Salo tekstiiladáidda lea hápmašuvvan sámi kultuvrra ja identitehta ohcamis.
Guorahallagođii sámi kultuvrra ja identitehta masterbarggus
kreatiiva bargu geasuha eanet, ja mearridiige muhtun áiggi geažes molsut suorggi. Nu son gárvii bacheloroahpu Oslo ja Akershus allaskuvllas, ja logai vehá dáid«Sámi kultuvrras lea sadji, man dahistorjjá, muhto de álggii Oslo gohčodit Sáivun. Dat lea bas- dáiddaallaskuvlii, gos guorragođii si eatnanvuloš máilbmi, mii lea ođđa kultuvrralaš bálgáid, ja olahii dego speajal. Sii geat leat vádjolan váccašit doppe ja sin juolggit ja min juolggit guoskkahallet, dušše eanan lea gaskkas. Doppe lea visot dievaslaš ja nu čáppat. Sáivu lea leamaš inspirašuvdnan Sámi diibmobeallái – bivttaskollekšuvdnii mii leahkasta sámi kultuvrra eará láhkai”, čilge Ramona Salo dan mastergráda. birra, gos viežžá inspirašuvnna iežas hábmenbargui. – Mu masterbarggu, “Sámi diibmobeali” olis lean oahpásmuvvan eará láhkai iežan kultuvrii, ja ohcan ođđa meroštallamiid sámevuhtii. Kreatiiva Ozan čiegusvuođaid, sámi ártna Salo lea riegádan Birtaváris, muhto man sáhtán geavahit iežan designfárrii Osloi joatkkaskuvlla maŋŋá barggus. Šadden njulgestaga ohcat lohkat kriminologiija lohkat. mii lea sámevuohta munnje. Mu Nuorra tekstiiladáiddár dovd- ipmárdus sámevuođas dáidá leat dai dattetge fargga, ahte design ja oalle earálágan go maid oainnát
Ozan čiegusvuođaid, sámi ártna man sáhtán geavahit iežan designbarggus
tv:s. Dáhtton gávdnat iežan ipmárdusa ja geahččat movt eamiálbmogat ellet globaliserejuvvon máilmmis. – Bargen jurdagiin ahte eamiálbmogat eai leat isolerejuvvon, muhto máilmmiálbmot mii gullá stuorát oktasašvuhtii. Gávdnen kulturárvvuid, maid jáhkán dehálažžan, ii dušše munnje, muhto buohkaide. “Sámi diibmobealis” vuhtto ahte lean viežžan inspirašuvnna noiddiin, sámi muitalusain, bassibáikkiin, rumbomátkkiin, ivdnás ja gelddolaš máilmmis. Gávdnen olu mii lea leamaš čihkkojuvvon stereotypiijaid duohken, čilge Salo.
Ii geavat sámi symbolaid Ramona Salo hábmenbarggu boađusin leat riegádan tekstiillat, mat leat bohciidahttán sáhkkiivuođa, ja maiguin son lea hirpmástuhttán máŋgasiid. Lagamus mánuid son čájeha tekstiiladáidagis máŋgga sajis Eurohpás. Son searvá maid
Loga eambo
13
KULTUVRA . KULTUR
fágaidgaskasaš kulturprošeavttaide, mat veahkehit su ovdánit, ja mat ofelastet guđe guvlui son joatká bargguinis boahtteáiggis. Aiddo dál son berošta das mo prošeavtta olis nagoda sámi kultuvrra gaskkustit.
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
lean oahppan olu ođđasa ieža
– Dán prošeavttas lea hirbmat gelddolaš dat ahte in galgan geavahit árbevirolaš sámi symbolaid, muhto baicce iskat oidnet go olbmot lihkká sámevuođa mu tekstiillain. Dáhtun maid muitalit juoidá dáinna prošeavttain, ja mun gaskkustan sihke biktasiid bokte, maid gii nu coggá, ja maiddái tekstiillaiguin, iešguđetge mediain. Olbmot čájehit beroštumi, jearahit ja nu ovdána prošeakta juoga eará gelddolaš áššin. Dat boktá ságastallama ja dahká ahte diehtu lávdá ja sáhkkiivuohta badjána. Iežan beales lean bargan dáidagiin dakkár vugiiguin ahte lean oahppan olu ođđasa iežan kultuvrras, ja geahčadan dan ođđa čalmmiiguin, čilge Salo.
Eksklusiiva ja báikkálaš Ramona lea dássážii ožžon olu rámi sihke Sámis ja earáin. Dál sávvá son iežas beassat buvttadišgoahtit eksklusiiva biktasiid mánnávuođabáikkis.
– Lean aivve rámi ožžon Sámis. Ledjen veahá balus, muhto olbmot oidnet ahte mus leat buorit áigumušat, ja ahte in leat áigumin kopiijaid dahkat. Sii ipmirdit ahte mus lea iežan stiila. Máŋggas čállet munnje ahte liikojit ja ahte sii háliidit diŋgot biktasiid. Danne mun sávange beassat jođánit buvttadišgoahtit, muhto ferten háhkat vuos resurssaid dan bargui. Mihttomearri lea goarrut smávva hivvodagaid diŋgojumiid vuođul, nu ahte jus leat giige gii dáhtošii searvat dasa, de ii leat go váldit oktavuođa, lohká Ramona Salo Gieskat Ramona Salo oaččui DOGA-mearkka 2018 buoremus ođđa designerin.. Priváhtta go 14
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
KULTUVRA . KULTUR
an kultuvrras, ja geahčadan dan ođđa čalmmiiguin
ovva. 15
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
FEARA MII
Dán vahku beakkálmasa árgab
Juohke vahku deaivvadat muhtin sámi beakkálmasain. Erik Sæter šattai dov prográmmas. Dál son searvá Kjendis Farmenii. Sus lea maiddái pocast vielj
Buoremus biebmu? Hamburger. Buoremus jugos? Cola Buoremus bivttas? Mu ullobáidi Favorihtta ivdni? Alit Buoremus girji? Diplomacy man Henry Kissinger lea
Njuorat mánás galgá álohii silba lahkosis, amas gufihttar dan lonuhit.
Ellen Brita Anti
čállán Movt lea okta dábálaš bargobeaivi dus? Lihkkat, hárjehallat, iskat maila, poddet, čállit musihka ja čuohppat filmmaid. Mii inspirere du? Go lihkostuvan, de dat inspirere mu viidáset
Movt buoremus vuoiŋŋastat? Borramiin ja filmma geahččamiin Buoremus vásáhus bargoeallimis? Universálain oažžut šiehtadusa Heajumus vásáhus bargoeallimis? Eai leat makkárge erenoamáš heajos vásáhusat.
1. Mij årgaanide dam saemien saevegem jååhkesji 1986? Mii orgánaid dohkkehii sámi leavgga 1986?
4. Maam vaeride joejkin Saemien vïrre-filmesne? Man vári juiget Sameblod-filmmas?
2. Gie gærjam Joiken og kniven tjaaleme? Gii lea čállán girjji Joiken og kniven?
5. Mennie Premier League-tjiertesne Morten Gamst Pedersen tjïektji 2003-2013? Guđemuš Premier League joavkku ovddas Morten 3. Man jaepien Tjernobyl-ov- Gamst Pedersen čievččai læhkoe? 2003-2013? Man jagi lei Černobyllihkohisvuohta?
konferánsa, 2. Ailo Gaup, 3. 1986, 4. Stoerrevaerie, 5. Black Burn 16
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
FEARA MII
beaivi
vddusin Paradise hotel tvjainis Erlend Eliasiin.
Mii dárbbašat buoret Sámi. Movt dan oažžut? Mii fertet vuos ráđđehusa molsut ja dasto bissehit eretfárremiid.
QUIZ Cavgil midjiide! +47 48 29 33 62 info@samimag.no
Nuvttá appa Sápmi quiz? vieččat play-dahje app-gávppis.
1. Sám 17
ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
SÁMEGIELKURSSAT . SAEMIEN GUVSJH SAMISKKURS
Sámegielkurssat neahttas . Nettbaserte samiskkurs DAVVISÁMEGIELA LÁIDEHUSKURSA - Vuosttas lávki Elementærkurs i nordsamisk
DAVVISÁMEGIELLA -Samisk 1-2-3-4 Nordsamisk nybegynnerkurs
SAEMIEN KUVSJH - Åvtese 1-2-3 Sørsamisk nybegynnerkurs
JULEVSÁMEGIELLA - Samisk 1-2-3-4 Lulesamisk nybegynnerkurs
JUOIGGAS / JOIK
Interaktiiva CD ja neahttaoahpponeavvu, mas 9 čeahpes juoigi juiget oktiibuot 25 luođi. En interaktiv ressurs (CD eller online), der du lærer deg 25 joiker av mange av Sápmis beste joikere. Buohkat, geat leat registrerejuvvon Norgga ássin sáhttet ohcat kursamávssu ruovttoluotta máksima, go leat čađahan kurssa. Kursavgift refunderes etter gjennomført kurs for personer med norsk bostedsadresse.
Eambo dieđut / Mer info: www.e-skuvla.no
18
ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE
SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019
SÁMEGIELLA 2 (2. oassi) BEAIVIT SAMISK 2 (del 2) DAGTID grat is kurs !
Dát kursa lea dutnje gii leat váldán guokte álgokurssa (Sám1 ja Sám2) ja háliidat oappat lasi (A2-dási 2. oassi). Dette kurset er for deg som har tatt to begynnerkurs og ønsker nå å lære mer. Oahppanvuogit / Læringsmåter: Iehčanas oahppan (neahttahárjehusat) ja čoahkkaneamit, main leat praktihkalaš njálmmálaš hárjehusat. Ovttas lea suohtas oahppat! Selvstendig læring på nett kombinert med samlinger med praktiske aktiviteter. Mye muntlige øvelser. Fokus er på at læring skal være gøy og sosialt. Čoahkkaneamit / samlinger: Fredager/bearjadagaid dii 13-16.00.
Kursa bistá / kursperiode: 15.2.2019 - 15.6.2019.
Kursabáiki/Kurssted: Dieđiheamit/påmelding:
E-skuvla, Juhána Rásttošgeaidnu 6 Ovdal/Senest 3.2.2018 til: mia.lansman@karasjok.kommune.no, tel. 920 13 681 dahje/eller adm@e-skuvla.no / tel. 95 16 34 30 Kursa lágiduvvo ovttasbarggus Kárášjoga gielddain / Kurset arrangeres i samarbeid med Karasjok kommune.
Samerisk GØY!
Karasjok kommune Kárášjoga gielda
19
Fra / from: SÁMi ođasmagasiidna Pb 15 9735 Kárášjohka/Karasjok Norga/Norway
MiiKampánjafálaldat dárbbašit du /vai beassat ain muitalit ja čiekŋut Kampanjefaalenasse /Kampanjetilbud: sámi kultuvrii, historjái ja vuoigatvuođaáššiide.
Diŋgu don ge SÁMi ođasmagasiinna
Geassekampánja!
Digitála + bábir: 1 mánu, 50 ru
Sommerkampanje! Digital + papir: 1 måned kr 50 Loga SÁMi ođasmagasiinna geassemánus! Les SÁMi ođasmagasiidna i sommeren!
Diŋgo / Dongkh / Bestill: Eambo SÁMidieđut: ođasmagasiidna: Digitála + bábir, 3 mánu: www.samimag.no 290 ru. Digitála + bábir, 6 mánu:
490 ru.
Digitála + bábir, 12 mánu:
790 ru.
Mii vuorbádit diŋgojeddjiid gaskkas Ovlla Gaup duddjon guvssi beassáziidda!
MÁVSSE/BETAL MED
Jus vippset 499,- ru/49 eur deike: Sádde vel čujuhusa e-postii: abo@samimag.no
de oaččut Sombbi Nigá girjji + jahkái SÁMi ođasmagasiinna