Eesti Elu / Estonian Life No. 6 | February 11, 2022

Page 6

6

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

Luuvalupäeva liikumiskeeld Sain liiga hilja teada, et kol­ mapäev, 9. veebruar, oli luu­ valupäev. Käisin kahes tren­ nis! Vanarahvas uskus (olen ise ka juba piisavalt vana), et see on puhkepäev – ,,tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koorma­ misest, et need oleksid terved ega valutaks“. Seetõttu on öeldud, et luuvalupäeval pole mõtet tantsida, joosta ega ras­ ket füüsilist tööd teha. Ai, sa raks! (Tegi puus.) Nüüd läks küll väga nihu. Ise olin sedavõrd uhke, et hommi­ kune ja veel õhtune trenn, millal viimati nõnda?! Ei mäletagi. Oskasin ikka valida päeva ja saatust narrida. Õnneks mingi seitsmes meel suunas vahepeal ka sauna. See võis olla võtme­ tähtsusega lüke! TRENNiks nimetatakse iga­ sugust sportlikku treeningut ehk füüsilist koormust ja sarnast niivõrd laiahaardelist üldmõistet inglise keeles nagu polegi. Laps läheb näiteks suusatrenni, kus tema treener ootab ja annab juhiseid – mida ja kuidas ja kui palju teha. Ilma treenerita min­ nakse ka trenni, näiteks spordi­ klubisse. Minul oli luuvalupäe­ va hommikul grupi rühitrenn Signega, kes juhib Rühi­ klii­

nikut. RÜHT on posture ja hea rüht oleneb suuresti selja- ja kõhulihaste tugevusest. Tugevad lihased on nagu korsett, mis selg­ roogu ja kogu keha toeta­ vad. Vanasti tehti korsette naiste ,,keha piirjoonte ohjamiseks“ vaalaluust, hiljem ka ortopee­ dilise abivahendina. Inimeste enda tugev LUUSTIK ja lihas­ kond on mõistagi parim, millele toetuda ja sport tugevdab luid. Talviti kulub põhjamaades kind­ lasti ära ka lisa D- ehk päikese­ vitamiin, mis aitab kehal paremini omandada kaltsiumi ja fosforit. Need on kriitilise täht­ susega luude ja hammaste heaoluks. Ja millele mõtlemegi luuvalupäeval. Loodetavasti mit­te seetõttu, et juba valutavad, vaid et nad püsiksid tugevad. Luuvaluvaigisti Vaigistama on vaikseks tege­ ma. Muusikat võib vaigistada, aga ka valu võib vähendada ehk vaigistada. Painkiller on eesti keeles valuvaigisti. Luuvalu võib ka sooja või külma pane­ misega vahel leevendada, näi­ teks kui oled varba korralikult ära löönud. Seda kipsi ei pane. Luu võib jääda painama elu­ päevade lõpuni. Sõna luuvalu meenutab prantsuskeelset liba­

Kujutage ette, kui kõik võimlad ja spordiklubid, suusakeskused ning liuväljad oleksid luuvalupäeval 9. veebruaril ettevaatlikkuse mõttes suletud. Siinne luuvalupäeva illustratsioon pärineb Facebooki lehekül­ jelt ,,Rahvakalender“. Sealsete lõbusate kalendritähtpäevade piltide autor on Anni Mäger. Mis juhtuks, kui just luuvalupäeval tõstaksite esimest korda elus kangi, nagu paremal näitab, et ei tohi teha? Allakirjutanu tõstis 15 kilo, teadmata, mis päevaga oli tegu. Õnneks luud ei valuta, seda teevad hoopis lihased.

Luuluuraja. Ülemine joonis näitab luid ehk konte, mis on vaala loivas (LOIB on flipper) ja alumine võrdluseks inimkäes olevaid luid. Mõlemal on näha viie sõrme luid. Sõnad jooniste kõrval on islandi, inglise ja saksa keeles ning pilt on tehtud Húsavíki vaalamuuseumis Islandi põh­ jarannikul. Loivad, veeloomade jäsemed (limbs), on ujumiseks ülihead – nagu suured labakindad, aga nendega ei ole võimalik suusakepist kinni hoida. Foto: Riina Kindlam

hundi nimetust loup-garou. P-tähte lõpus ei hääldata, vaid päris tuttavlikult ,,luu karu(u)“. LUUPAINAJA on öösel maga­ jat segav üleloomulik (super­ natural) olend, kes painab, pii­ ­ nab. See võib olla halb unenägu või nägemus, näiteks ­ libahunt või luu karu, äkki karu luukere? Libapõder on mind ­uneilmas kimbutanud ja talvisel Kotka­ järvel taga ajanud. Noori võivad öösiti painata kasvu­ valud, eelkõige sääreluudes. Mäletate voodis vähkremist? Kujutage ette, kui jõuate Nõmme spordikeskusesse ja lint on tõmmatud suusaradadele ette ning silt teatab: SUUSARAJAD LUUVALUPÄEVA PUHUL SU­­LETUD. Kui uskumus oleks­ ki nõnda juurdunud! Kirjutasin esialgu kogemata ,,sulatud“. Ei, siiski mitte sulatatud ega õn­ neks ka mitte sulanud, kuigi temperatuur oli paar kraadi plusspoolel. Sellist silti muidugi ei olnud. Kas kellelgi oli mee­ les, et on luuvalupäev? Minust törtsuke vanem treener Mati väitis, et oli juba oma kehalise kasvatuse õpilastega oma kilo­ meetrid maha sõitnud. (Äkki vassis?!) Mina siis asusin hea meelega tütre sõbralikuks suu­ sasaatjaks rajal. Tuju oli kohati mõru, sest noorsportlased muudkui möödusid vuhinal, nagu oleksin post. Jonn tuli peale ja uljalt mäest alla lasku­ mise tuju kadus. Küllap oli see alateadvusest ja rahvapühaga põimunud aegade hämarusest pärinev ohutunne. Nõmmel on lumekahurid ja varutud suur mägi lund, liustiku (glacier) sarnane moodustis, mille abil on võimalik radasid heas korras hoida. Kui kiirus ­allamäge läheb liiga suureks ja kõhtu ilmub LIBLIKAS (inglise keeles on neid korraga rohkem, eestlastel ilmub tihtilugu vaid üks suur), siis aitab, kui suu­ saotsad eest kokku suunata ehk teha SAHKA. Sahk puhastab eesoleva teraga tänavaid lumest, mida igaüks võib oma suuska­ dega matkida. Kui oled nõlva­ pidi laskudes suuskadega sügava raja sees, siis on muidugi saha tegemine välistatud ja pead liht­ salt olema igas mõttes tugev! Või tõstma ühe suusa rajast välja paksemasse lumme. Ka ­ taguots ehk istmik on varu­ variant. On olemas ka LUMEVAAL. Ei, ma ei pea silmas inimeste poolt lumest tehtud skulptuuri. Üldtuntuim on muidugi lume­ VALL. Seda lükkab kokku sahk, südi lumerookija või tuul. LumeVAAL on sarnane, ,,pin­ natuisuga pikka kuhjatisse kandunud lumi“, mis näebki välja nagu vaal ja mille kunstni­ kuks on tuul ja tuisk. Praegu on teistele kuunime­ tustele lisaks käsil RADOkuu – sõnast, mis tähendab tuisk ja torm võro keeles. Võro ,,ra­ doaig, -ao, -aigo“ on huntide jooksuaeg veebruaris. Masinaga niidetud muru võib jääda ka vaalu, kuhjatud viirgu, ning sahk võib lükata lume vaa­ ludesse. N.B. käänamise vahe: vaal, vaalu (lumevaalu) ja meres

Nr. 6

Kallak on kallak nii ühte- kui ka teistpidi. Mõnel on ohtlik üles minna, teisel alla tulla. Suusatajad ja rula (skateboard) ning lumelauaga sõit­ jad seevastu armastavad kallakuid. Lugeda võib seda sõna ka tagur­ pidi – ikka sama ehk tegemist on palindroomiga. Selliseid lauseid on ka olemas, näiteks ,,Aias sadas saia“. Luuvalupäeval ja jätkuvalt tasub olla kallakutel ettevaatlik, eriti kui need on jäised. Siinne õnneks ei ole, kuna asub soojaks köetud siseruumis. See on ajutine hoonetevaheline käik Tallinna Keskhaiglas, kus käib parasjagu remont. Foto: Riina Kindlam

elav loom vaal, vaala (sinivaala loivad). Avastus! Praegu toimus alla­ kirjutanul täiesti uue mõiste ja sõna leid. Fenomen nimega lumeVAALIMINE, mida oleme kõik näinud – ,,enamasti noorte puude paindumine (kuni maa­ pinnani), kui puuvõradesse ko­ guneb märg ja raske lumi“. Taas on tegemist vaala kujuga, täpsemini KÜÜRvaala, humpback whale.

Oleme otsaga jälle sirgeselg­ suse püüdluse ehk luude ja rühi juures tagasi. Vanarahvas oleks itsitanud, kuuldes raha eest r ühitrennis käimisest, aga ­ LUUavars, rühitrenni põhilisem abivahend, oli mõistlike talu­ poegade ja -tütarde igapäeva­ seks luuvalu vaigistavaks ro­ huks. Iidne homöopaatia – sar­ nast ravitakse sarnasega, luud luu­dele toeks.

Marko Raadi dokumentaalfilmi­ projekt võitis auhinna

filmile ,,Alamut by Laibach“, mille tootjad on Läti, Itaalia ja Sloveenia.

Itaalias, Trieste filmifestivali kaastootmisturul When Eeast Meets West jagati neljandat korda välja Itaalia-Balti aren­ duskoostöö auhinnad. Kokku oli võistlemas 10 projekti – nii mängufilme kui ka dokumen­ taalfilme. Kaks 15 000 euro suurust rahalist preemiat läks kahele filmile – režissöör Marko Raadi Eesti ja Itaalia koostöös valmivale poeetilisele dokumentaalfilmile ,,Lin­nurii­ gi alam“ ning režissööride Ugis Olte ja Sašo Podgoršeki

RIINA KINDLAM, Tallinn

Marko Raadi poeetiline doku­mentaalfilm ,,Linnuriigi alam“ räägib loo haprast inimesest ja haprast ökosüs­ teemist. Tuntud eesti kirjanik asub elama keset Läänemerd paiknevale Vilsandi saarele, et oma pesa otsida. Film jälgib teda linnuriigis, et näha, kas ta suudab leida seda, mida otsib. Paralleelsel süžeeliinil kesken­ dutakse jahiturismile Eestis, jäl­ gides inimesi, kes saavad Eestis piiranguteta jahti pidada. Vastavalt Euroopa Liidu ja Eesti seadustele ning tänapäeva ühis­ konna normidele on jahimeestel lubatud lõbu pärast tappa nii palju linde, kui vähegi soovi­ vad. Jahituristid saabuvad Eestisse valdavalt Itaaliast. Filmi Eesti-poolne tootja on Allfilm, produtsent Ivo Felt ning Itaalia partner on Produzione-Distribuzione Films SRL ja produtsent Pier Francesco Aiello. (PM/EE)


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.