Eesti Elu / Estonian Life No. 6 | February 11, 2022

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, February 11, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–12)

Alates / since 2002 Nr. 6, 2022

Reedel, 11. veebruaril — Friday, February 11

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Olümpia – ootus on elus! Eesti spordis on jutuks… Enn Hallik Hiinas Pekingis alanud 24. taliolümpiamängudel kandsid 4. veebruaril toimunud ava­ peol Eesti lippu trikisuusataja Kelly Sildaru ja murdmaa­ suusataja Martin Himma. Pole aga vale väita, et eest­ lastele algasid mängud juba enne algust ning süüdi oli kurikuulus koroonaviirus.

tiivse proovi suusatreener Riho Roosipõld ja laskesuusataja Susan Külm, kes viidi sundkor­ ras karantiinihotelli luku taha. Järgmiseks võeti samal põhjusel rajalt maha Eesti üks medaliloo­ tusi kahevõistleja (Nordic combined) Kristjan Ilves. Tema reisis Hiina koos Norra koon­ ­ disega, sealjuures kullakandi­

Hiina saabudes andsid posi­

(Järgneb lk. 4)

Torontos toimus meeleavaldus Ukraina toetuseks

Eesti delegatsioon Pekingi taliolümpia avamisel. Eesti lippu kandsid vigursuusataja Kelly Sidaru ja murd­ maasuusataja Martin Himma. Foto: Karl Saul, EOK Facebooki lehelt

Ottawas jätkub konvoi-meeleavaldus

Pühapäeval, 6. veebruaril toimus Torontos rahulik meele­avaldus Ukraina toetuseks. Venemaa konsulaadi ette tänavale kogunes arvukalt lippude ja plakatitega inimesi avaldamaks oma toetust Ukrainale, ukrainlastele ja Ukraina sõpra­dele ja nõudmas vene vägede väljaviimist Ukrainast ja samuti nõudmaks, et deeskaleeri­ taks välja­kujunenud pinev olukord, mida on põhjustanud mas­ siline vene vägede koondamine Ukraina piiri lähedastesse piirkonda­desse. Teiste hulgas oli näha ka balti riikide lippe ning sõna Ukraina toetuseks võtsid Kesk- ja Ida-Euroopa Ülemkogu Kanadas president Marcus Kolga ning Eestlaste Kesknõukogu Kanadas abi-esinaine Reet Marten Sehr.

Jaanuari keskel alustas veoau­ tojuhtide konvoi Kanada Briti Kolumbia provintsist liiku­ mist itta riigi pealinna Ottawa suunas. Sellega liitusid suur­ veokid jms nii põhjast, idast kui ka lõunast, Ameerika Ühendriikidest. Suurette­võt­ mine on saanud maailmas suure tähelepanu osaliseks. Kõigi osalejate ja nende toeta­ jate sooviks on kehtivate ran­ gete Covid-19 piirangute ja vaktsiinipassi kaotamine. Teist nädalat kestev protest on suures osas halvanud pealin­ na Ottawa tavapärase elukorral­ duse. Suured veokid on blo­kee­ rinud valitsuse esise peatänava ja sellega ristuvad tänavad. Suured masinad on kaunistatud Kanada lippude, vabadust ja mandaatide lõpetamist nõudvate loosungitega. Mõned juhid võimaldavad kõigil soovijatel jätta oma autole või veokile tervitus. Seda pakkumist on ­ külastajad usinalt kasutanud. Veokijuhtide nõudmistele kaa­ saelajad ja toetajad on väljas lippude ja plakatitega ning pal­ jud on kokku pannud väikesed abipakid, valmistanud võileibu ja küpsetanud küpsiseid. Veoautojutide toetu­seks on läbi toetusplatvormi ­ kogutud juba mitu miljonit ­dollarit. Pealinna suurematel ristmikel asuvad toidutelgid, mis pakuvad suures valikus erinevaid toidu­ aineid, lisaks ka riided, villaseid sokke, raamatuid, patareisid, majapidamispaberit, propaani ja sütt ning muidugi kütust.

Avatud on erinevad sooja toitu pakkuvad kodanike algatusel põhinevad letid, kust kõik lisaks söögile saavad ennast sooja kohvi ja kuuma kakaoga tur­ gutada. Protestijate seas valitseb festivalimeeleolu. Pühapäeval kuulutati Ottawas välja eriolukord. Esmaspäeval saatis Ottawa linnapea Jim Watson kirja Ontario peaminis­ ter Doug Fordile ja Kanada peaminister Justin Trudeaule, paludes provintsi- ja föderaal­ valitsuse kiiret abi lisa politsei­ jõududele, kuna meeleavaldused võivad juba kujutada ohtu ela­ nike turvalisusele. ,,Freedom Convoy“ tõttu on suletud ka mõned muuseumid, mis pidid Covidi-leevendustega muidu avanema. Ottawa südalinna elanikud on esitanud kollek­ tiivse kohtuhagi, kuna nende ­igapäevaelu on seoses protestiga häiritud; üks peamisi kaebusi on protestijate lakkamatud autosig­ naalid. Esmaspäeval keelati

Foto: Kerly Ilves

kohtu ettekirjutusega signaalita­ mine järgnevaks 10 päevaks. Eelmisel nädalavahetusel toi­ mus sarnane protestiavaldus Torontos provintsi parlamendi­ hoonete ümbruses. Neljapäeval suleti Queen’s Parki ümbrus ettevaatusabinõuna eeldatava­ teks protestideks lähipäevil. Protestid toimuvad ka Kanada-USA piiriületuskohtade juures. Ambassador Bridge’il (Windsor, Ontario), mis on üks tihedaima liiklusega piiriületus­ kohti Kanadas ja peamine tran­s­ pordiveokite marsruut, põhjus­ tas nädala algul alanud protest häireid ja tõrkeid liikluses ning sild suleti teisipäeval ajutiselt USAst saabuvale liiklusele. Coutts’is (AB) on protestide tõttu olnud piiri ületav liiklus häiritud üle nädala. Neljapäeval teatati, et meeleavaldajad blokeerisid ka Emersoni piiri­ punkti Manitobas. (Kerly Ilves/EE) Kerly Ilvese fotod Ottawast Eesti Elu veebil eestielu.ca.


2

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

Nr. 6

Tartu rahu 102

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

70.a. troonijuubelit pühitsenud kuningannal on eriline side Kanadaga Lähiajal on olnud maailma ning ajakirjanduse pilgud Ühend­ kuningriikidel ja selle kuningakojal: armastatud kuninganna Elizabeth II-l täitus 6. veebruaril 70 aastat troonile asumisest, olles esimene Briti monarh, kes tähistab sellist väärikat aastapäeva – plaatina-juubelit. Praegu 95-aastane kuninganna asus troonile 25-aastasena, kui suri tema isa, kuningas George VI, pühendades end sellest ajast alates rahva teenimisele, millist rolli on täitnud väärikalt kõik need aastakümned, olles olnud tunnistajaks paljudele suurtele muudatustele ja sündmustele nii ajaloolises plaanis kui ka omaenda pereliikmete elus, millest pole paraku puudunud ka omajagu kriise ja skandaale. Pideva rahva tähelepanu ja ajakirjanduse luubi all elamine ei ole kerge üles­ anne, kuid kuninganna on sellega siiski suurepäraselt ning ülima väärikusega toime tulnud. Möödunud aasta aprillis kaotas kuninganna oma abikaasa, prints Philipi, kellega oli abielus 73 aastat. Nagu teame, on kuninganna Elizabeth II lisaks Ühend­ kuningriikidele jmt. maadele ka Kanada riigipea, keda esindab kohapeal Kanada kindral-kuberner, millisel positsioonil on praegu Mary Simon. Kanadaga on kuningannal olnud alati hea side – oma rohketel visiitidel, mis on hõlmanud nii suurlinnu kui väikeseid paiku, on ta alati kiitnud Kanada saavutusi ning tunnustanud ja austanud kanadalaste panust. Toronto linna veebilehelt saab lugeda huvitavat ajaloolist ülevaadet koos pildimaterjaliga kuninganna Elizabeth II külastustest Kanadasse – ta on teinud 22 ametlikku visiiti Kanadasse ja seitse Torontosse. Esimene neist leidis aset 1951.a. printsessina, riigipeana külastas ta esmakordselt Torontot oma Kanada ringreisi raames 1959.a., osaledes ka St. Lawrence Seaway avamisel. 45-päevane ringsõit hõlmas tookord 10 provintsi ja 2 territooriumit. Järgmisel korral külastas Tema Majesteet Torontot 1973.a. juunis osana Ontario ringreisist – ta avas Scarborough uue Civic Centre’i, külastas Queens Parki, Ontario Place’i ja High Parki. Järgnes mitmeid visiite koos oluliste paikade külastamisega, neist kõige hiljutisem 2010.a. Lisaks tänavuse aasta jooksul toimuvatele pidustustele kuninganna kodumaal pöörab plaatina-juubelile suurt tähepanu ka Kanada, nagu on seda teinud ka teiste märkimisväärsete sündmuste puhul. Canada Post andis välja kuninganna Elizabeth II profiiliga uue postmargi, mida on kaunis ümbrikul sõpradele saata või oma kollektsiooni lisada. Canada Posti veebilehelt saab lugeda, et kuningannat kujutavaid postmarke on nad andnud välja aastakümnete jooksul kokku enam kui 70, tähistamaks olulisi verstaposte, ajaloolisi sündmusi ja kuninglikke visiite Kanadasse; ning postmarkidel hakati teda austama juba enne kuningannaks saamist, printsess Elizabethina. KAIRE TENSUDA

Traditsiooniks on saanud EV Välisministeeriumi ja Tallinna linnavalitsuse ning isamaaliste ühenduste osalusel mälestusküünalde süütamine Tartu rahu delegatsiooni liikmete hau­ dadel. Ülemisel pildil Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja EV Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei asetavad pärjad Jaan Poska hauale. Alumisel fotol Poska māja külastus- Jaan Poska Mälestusfondi juhatuse liige ja ühiskondlik giid Jüri Trei koos linnasekretär Priit Lello ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi esindajatega. Fotod: AIN SAARNA

Balti riikide ja Põhjamaade kaitsevägede juhatajad arutasid Lätis kaitsekoostööd Sel nädalal toimus Riias Balti riikide ja Põhjamaade kait­ seväe juhatajate iga-aastane kohtumine, kus arutati piirkondliku julgeoleku ning riikidevahelise kaitsekoostöö teemadel. „Meie jaoks on oluline, et meie naaberriigid ja partnerid jagavad meie regiooni osas ühist olukorrapilti. Sellised kohtumised võimaldavad vahe­ tult jagada infot ning rääkida avatult julgeolekuolukorrast,“ ütles kaitseväe juhataja kindral­ leitnant Martin Herem. „Balti riikide koostöös on meie jaoks kindlasti prioriteetideks uute võimete – näiteks reaktiiv­ suurtükivägi – ühine arenda­ mine ning seeläbi meie ühise kaitsevõime ja koostöö paren­ damine.“ Iga-aastaselt toimuvatel koh­ tumistel osalevad Eesti, Läti, Leedu, Norra, Soome, Taani, Rootsi ja Islandi kaitsevägede juhatajad või nende esindajad. (KVPST/EE)

Kanadas elab üle 3000 Eesti kodaniku Eesti Rahvastikuregistri and­ metel elab Kanadas alaliselt 3054 Eesti kodanikku. Kokku elab välismaal 121 243 Eesti kodanikku. Suurem osa väli­ maal elavatest Eesti kodani­ kest elab Eesti lähisriikides. Soomes elab neid 54 084 (44.6%), Venemaal 19 172 (15.8%). Järgnevad Suurbri­ tannia (9 537 ehk 4.6%), Saksamaa (5 588 ehk 4.6%) ja Rootsi (5 038 ehk 4.2%) Kui vaadata veel lisaks riike, kuhu Eesti pagulased pärast II maailmasõda põgenesid, siis USAs elab Eesti kodanikke 4 803 (4%), Kanadas 3 054 (2.5%) ja Austraalias 2 996 (2.5%) kodanikku.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul vastavad need arvud välisriikides Eesti dokumendid võtnud inimeste arvule, kes on märkinud oma alaliseks elukohaks aadressi väljaspool Eestit. Kui palju elab maailmas üldse eesti rahvusesse kuulu­ vaid inimesi, selle üle arvet ei peeta. Kanada 2016. aastal toi­ munud rahavaloenduse andmete kohaselt elas Kanadas 24 530 Eesti päritoluga inimest, neist enamus Ontarios (15 075 ehk 61.5%), Briti Kolumbias (4 840 ehk 19.7%) ja Albertas (2,720 ehk 11.1%). (TM)

Eestlased Torontos tähistamas EV 100. sünnipäeva 2018. aastal. Foto: Maimu Mölder


Nr. 6

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

3

Karis kohtus Kadriorus Belgia peaministriga:

Üks Ottawa kesklinna tipprestoranidest ja vähestest, kus pakutakse põhjamaade kööki, ei saa avada uksi ka veel valentinipäeval, mis on tavaliselt nende üks kõige rahvarohkemaid külastuspäevi. Pildil on restorani peakokk Raghav Chaudhary, kes oma praktikat on teinud muuhulgas ka Rootsi ühes mainekaimas restoranis. Foto: ©Ülle Baum

Veokijuhtide protestid mõjutavad ka Ottawa kesklinna restorane Ülle Baum Kanada pealinn on juba pike­ mat aega maailmas üheks tähelepanu keskpunktiks teist nädalat kestva veokijuhtide protesti tõttu. Parlamendihoonete ees ja läheduses pargitud suured veo­ autod takistavad tavapärast liiklust ja on mõjutanud elutingimusi kesklinnas ning paljud asutused, kauplused ja restora­ nid on endiselt suletud. Kanada Rahvuslik Kunstimuu­ seum, Ajaloomuuseum, Loodus­ muu­ seum ja mitmed teised kultuu­riasutused on samuti sule­ tud. 200 kauplusega Rideau kaubanduskeskus on samuti suletud ja kinni on endiselt pal­ jud kesk­linna restoranid. Seoses Ontario provintsi pan­ deemiareeglitega on restoranide omanikud oodanud kannatlikult oma ettevõtete avamist juba jaanuarikuu lõpust. Kuigi peat­ selt on ees valentinipäev, ei ole veel mitmed parimad kesklinna restoranid, nende hulgas paljude lemmikuks saanud 2020. a avatud ,,Aiana Restaurant ­ Collective“ veel avatud. See Ottawa üks uutest pärli­ test oli valitud OpenTable’i poolt just paar päeva tagasi pealinna üheks kõige roman­ ­ tilisemaks restoraniks ja ­ valiti Vahtralehemaa romantiliste restoranide esisajasse. ,,Aiana“ peakokk Raghav Chaudhary on saavutanud oma seitsme aastase praktika jooksul unikaalse ­v äljendusrikkuse ühendades Kanada kultuuripärandit kalifor­ nia, prantsuse ja ka põhjamaade stiiliga. Raghav Chaudhary on

Kirblas meenutati Eesti kaitselahingute alguse mälestuspäeva Sel nädalal möödus 78 aastat Jüri Uluotsa üleskutsest Eestit kaitsta. Pärnumaal Kirblas peeti sel puhul Eesti kaitsela­ hingute alguse mälestuspäeva. 7. veebruaril 1944 kõlas ­raadioeetris toonase peaministri vabariigi presidendi ülesannetes Jüri Uluotsa pöördumine, kus ta kutsus Eesti mehi kodumaa

õppinud Le Cordon Bleu ja The Culinary Institute of America juures ning praktiseerinud Root­ sis tunnustaud koka Magnus Nilssoni juures restoranis ,,Fäviken Magasinet“. Selles kaht Michelini tärni kandvas ühes maailma parimas PõhjaRootsis asuvas restoranis töötas aastaid tagasi ka sous-chef’ina tuntud Eesti kokk Peeter Pihel. Peakokk Chaudhary on töötanud koos maailmakuulsate kokkadega nagu Michael Mena, Gaggan Anand ja Matthew Kirkley. ,,Aiana“ restorani omanik Devinder Chaudhary pidi aga sel nädalal vastu võtma valusa otsuse ära jätta plaanitud 11-käiguline romantiline valen­ tini-päeva õhtusöök, kuna seoses veokijuhtide meeleavaldusega ja sellest tulenevate ebaturvaliste tingimustega kesklinnas ei saa restorani ikka veel avada. Hetkel toimub Ottawa kesklin­ nas suletud restoranide töötajate toetuseks kampaania [https:// www.gofundme.com/f/OttawaRestaurant-Fund] eesmärgiga koguda 18. veebruariks 250­ tuhat dollarit. COVID-19 pan­ ­ deemia ja sellega seotud piiran­ gud on jätnud sügava jälje paljude ettevõtete töötingimus­ ­ tesse. Freedom Convoy on pika protestilainena omakorda pal­ juski majanduslikku olukorda mõjutamas ja seda tunnevad eriti kesklinna väikeettevõtted. ­ Neljapäeval, 10. veebruaril jät­ kusid Kanada parlamendis valit­ susliikmete arutlused tekkinud olukorra stabiliseerimiseks ja pandeemiast väljaviimise plaa­ nide ja järk-järguliste sammude kohta. kaitsele. Alates eelmisest aastast tähistatakse seda ajaloosünd­ must vabadusvõitluse jäädvusta­ misele pühendunud organisat­ sioonide poolt Kirblas, kuhu Jüri Uluots on ka maetud. Kaitselahingutele pühendatud mälestuspäevade sari jätkub tänavu juulis kogunemisega Sinimägedel ning septembris, kui Läänemaal Puises meenuta­ takse suurpõgenemist üle mere. (ERR/EE)

President Alar Karis ütles sel nädalal Kadriorus kohtumisel Belgia peaministri Alexander De Crooga, et Belgia on kõrgelt hinnatud pikaajaline liitlane ja väga hea sõber, kes on andnud panuse Eesti ning laiemalt kogu Euroopa julge­ olekusse. President Karise sõnul oli Belgia esimene liitlane, kes asus pärast Eesti NATOga liitu­ mist meie õhuruumi kaitsma ning on teinud seda korduvalt nii siit kui Leedust. Euroopa pinevast julgeoleku­ olukorrast kõneldes pidasid president Karis ja peaminister De Croo Venemaa vägede jät­ kuvat koondumist Ukraina üm­ ber murettekitavaks. Eesti peab riigipea sõnul väga oluliseks lääneliitlaste valmisolekut tu­ gev­dada NATO kaitse- ja heidu­ tushoiakut lisajõudude saatmise­ ga alliansi idatiivale, sealhulgas Balti riikidesse. President Karis tõi esile, et praegusele ärevale olukorrale on vaja lahendust otsida diplo­ maatiliste jõupingutustega ning allianss peab tegutsema selleks ühtselt. President Karis ja peaminis­ ter De Croo rääkisid ka pike­ malt toimetulekust koroonavii­ ruse kriisiga ning rohepöördest. Samuti arutasid nad võimalusi Eesti ja Belgia koostöö tihen­ damiseks kaubavahetuses, taas­ tuvenergia lahenduste rajamisel ning IT ja küberturvalisuse valdkonnas. (VPK/EE)

Erakondade edetabelit juhib EKRE Viimatine Norstati küsitlus näitab parlamendivälisele era­ konnale Eesti 200 rekordilist toetust, kuigi üldedetabelis on nad neljandal kohal 17,6%-se toetusega. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 23,3%, Reformierakonda 21,3% ja Keskerakonda 21,2% valimisõi­ guslikest kodanikest. Eesti 200 järel on tabelis Isamaa (7,4%) ning Sotsiaal­ demokraatlik Erakond (SDE) (7,3%). Roheliste toetus oli 1,4 protsenti. Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,5 % ja opositsiooni­ era­kondi 38 % vastajatest. Tulemuste presenteerimisel arvestavad MTÜ Ühiskon­ na­ uuringute Instituut ja uuringu­ firma Norstat Eesti AS viimase nelja nädala koondtulemust. (ERR/EE)

LÜ H I DALT K ANADAST

TORONTO. Keskmine ostukor­ teri hind Suur-Toronto piirkon­ nas on ületanud $700,000, ning Toronto Region Real Estate Boardi sõnul on nõudlus korte­ rite järele kasvanud. See on mõjutanud ka hinnatõusu korte­ rite üüriturul. (Lüh. CTVNews)

Kandideeri Northern Birch Credit Union Limited (NBCU) nõukogusse Ootame kandidaate panga nõukogu liikmeks, kui soovid kogukonnale midagi enamat pakkuda ning tegevust paremaks muuta. Otsime kedagi, kes vastab järgmisele kirjeldusele:    1.  Oled CPA – diplomeeritud raamatupidaja, kellel teadmised ja kogemused kehtivatest maksuseadustest ning revisjonitööst, või   2.  Omad juhikogemusi ja teadmisi turunduse-, äriarenduse- ja kommunikatsiooni alal, või    3. Oled edukas ettevõtja, või    4.  Sul on mõne finantsasustuse töökogemus kõrgematel ametialadel, või    5.  Sul on värsked kogemused ja teadmised ühispankade tegevusest ja juhtimisest. Loe lähemalt siit: www.northernbirchcu.com/about/call-for-directors Kandidaatide avalduse esitamise tähtaeg on 4. märts 2022 kell 16.00.

Saksamaa saadab Leetu 350 sõdurit

samuti 350 briti sõdurit Poola, kirjutas Politico. Seni oli Poolas 100 briti sõdurit. USA on varem teatanud Saksamaa teatas esmaspäeval, et saadab Leetu juurde 350 Poola 1700 lisasõduri saatmi­ sõdurit, kes jõuavad sinna sest. Eelmisel nädalal ütles Briti 14. veebruariks. Välis­minis­ter Christine Lambrechti sõnul suursaadik Eestis Ross Allen saadetatakse sõdurid, et tu­ ­ uudistesaatele ,,Aktuaalne kaa­ gev­ dada NATO kohalolekut mera“, et NATO lahingugrupile Eestis saabub peaegu täiendu­ alliansi idatiival. Saksamaa otsus tuli seoses seks veel 850 briti sõdurit lisaks julgeolekukriisiga Ukraina piiri juba samale arvule kohal ole­ ääres, kuhu on kogunenud um­ vaile briti sõdureile. bes 100 000 Venemaa sõdurit. NATO peasekretäri Jens Leedus on praegu NATO Stoltenbergi sõnul kaalutakse vägede koosseisus 500 saksa NATO liikmesriikide kaitse tu­ sõdurit. gevdamiseks pikemaajalist sõ­ Suurbritannia kaitseminister jalist kohalolekut alliansi ida­tii­ Ben Wallace teatas, et saadab val. (ERR/EE)


4

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

Olümpia…

Soomlaste toetus NATOga liitumisele Eesti seitsmevõistleja on tõusnud Uuringufirma Kantar värs­ püstitas võimsa kete andmete põhjal toetavad isikliku rekordi soomlased üha rohkem S P ORT

(Algus lk. 1)

daati Jarl Magnus Riiberiga. Lennukis oli viirus ja nüüd koputab Riiber isolatsiooni­ hotellis pea kohal elavale Ilvesele harjavarrega vastu lage… Ilves on kahevõistlejaist maailmas üks paremaid suusa­ hüppajaid, läinud paremaks ka murdmaarajal ja heal päeval võinuks Pekingis medalile pre­ tendeerida. Igatahes oli ta olüm­ piaeelsetel maailma karikavõist­ luse (MK) etappidel pidevalt ­esikuuikus ja kaks korda koguni kolme parema seas. Lootus sureb viimasena, Kristjan võib veel „vanglast“ suure mäe võistluseks välja pääseda, aga kahtlane, kas toas jooksmise ja kätekõverdustega trennist tipp­ vormist midagi on alles jäänud. Eesti peamine medalilootus on Pekingis siiski freestyle-suu­ sataja Kelly Sildaru. Eelmine olümpia Koreas jäi tal vigastuse süül vahele (Kelly oli siis ­pargisõidus maailmavalitseja!), nüüd on talle rivaale juurde ­tulnud, aga ikkagi oleks renni­ sõit (kus Sildaru on eksmaail­ ma­ meister) ja pargisõit ilma ­temata nagu moosisai moosita. Pekingis on Sildarul esimene start juba tehtud, aga Big Air pole tema meelisala. Võinuks küll loota finaalipääsu ja 17. kohast paremat, aga õnnetus ei hüüa tulles. Kellyl nimelt läks kolmandal hüppel, mis läks muidu hästi ja viinuks ta tosina finalisti sekka, maandumisel suusk alt ja selle võrdsustavad kohtunikud kukkumisega. Kahel Sildaru põhialal on tema suure­ mad konkurendid hiinlaste olümpia üks kaanenägusid Eilen Gu ja prantslanna Tess Ledeux, kes võitsid Pekingis Big Air ­hüpetes vastavalt kuld- ja hõbe­ medali. Loodame parimat! Sildaru ja Ilvese kõrval on olümpial Eesti kolmas potent­ siaalne medalivariant kiiruisuta­ ja Marten Liiv 1000 meetri dis­ tantsil (18. veebr.). Mullusel MM-il oli Adaverest nii-öelda põlve otsast kasvanud kiiruisu­ tamise maailma viinud seltskon­ na praegune tipp Liiv sel distan­ tsil viies (meenutagem, et tänavu tipp­ spordist loobunud Saskia Alusalu sai eelmisel olümpial neljanda koha!). Liivigi nagu Ilvese puhul tuleb esile tõsta pühendumist – noor­ mees on loobunud kõigest muust, elab ja treenib pidevalt Hollandis Heerenveeni nii-öelda kiiruisumullis. Päris palju eestlasi on aga Pekingis oma olümpiastardi juba teinud. Ja ehkki tähti pole veel taevast alla sikutatud, võib kiitust juba jagada küll. Näiteks Otepää juurtega, aga USAs sündinud ja kasvanud mäesuu­ sataja Kaitlyn Vestersteinile, kes sai ligemale saja startinu seas suurslaalomis 35. koha (slaalo­ mis kahjuks küll kukkus). Ja iluuisutaja Aleksander Selev­ kole, kes kukkus treeningul raskelt õlale, aga lasi õla haiglas paika tõmmata ning läks ikka võistlema. Oli küll isikli­ kust margist palju kehvemate punktidega eelviimane, aga ­ikkagi vahva ja vapper. Eesti suusahüppajad Artti

Nr. 6

Eesti olümpiakondisesse kuulub kaks mäesuusatajat. Meestest Tallinnas sündinud ja teist hooaega MK-sarjas võistlev Tormis Laine, kes esindas Eestit Pyeongchangis 2018 ja sai suurslaalo­ mis 40. koha. Tormis Laine võistleb Pekingis 13. veebruaril suur­ slaalomis ja 16. veebruaril slaalomis. Naistest teeb oma esimest rahvusvahelist suurvõistlust kaasa USAs sündinud 22-aastane Kaitlyn Vesterstein, kelle vanaisa Paul lahkus Eestist sõja keeri­ ses pagulasena. Vanaisa vend Karl (Kaitlyni vanaonu) tuli aastatel 1946–57 mitu korda mäesuusatamises Eesti meistriks ja töötas pikalt suusatreenerina. Kaitlyn ütles, et vanaisa Paul elas tema starti­ dele Pekingis kaasa koos sõpradega Floridas teleri ees. Kaitlyn saavutas suurslaalomis tubli 35. koha, slaalomis ta kah­ juks katkestas. Noor suusaneiu loodab Eestit edaspidi MK-etappidel ja MMil esindada. Pikemalt saab Kaitlyn Vestersteinist lugeda: https://www.startribune.com/with-dual-na­ tionality-buck-hill-product-katie-vesterstein-is-chasing-olym­ pic-dreams­/600143494 Foto: EOK/ERR

Aigro ja Kevin Maltsev andsid endast parima, olles normaal­ mäel vastavalt 34. ja 40. Murd­ maasuusataja Alvar Johannes Alev sai 15+15 km suusavahe­ tusega sõidus senise karjääri parima 33. koha ja seda vaata­ mata krampidele ning suusakepi purunemisele. Noor Kaidy Kaasiku sai treeneritelt kiita naiste suusavahetusega sõidu 39. koha eest. Kui keegi Pekingis avastar­ tidel alt on läinud, siis kahjuks Eesti televaatajate (ETV näitab seda atraktiivset ala palju!) ­a rmastatud laskesuusatajad. Raskelt libisev lumi, tuul ja külm kuiv õhk on kõigile samad, aga eestlased said pikkadel (naistel 15, meestel 20 km) ­distantsidel tasemele mitte vas­ tavalt kehvad kohad. Parim oli Tuuli Tominga 43. koht, üle­ jäänud lõpetasid paremustabeli lõpus. Aga jälle – lootus elab lõpuni, laskesuusas on distantse ja alasid õige mitu. Olümpia olümpiaks, muud tähtsat ja ilusat sporti oli ja on maailmas ikka ka. Nii peeti Tallinnas olümpia eel Euroopa iluuisutamise meistrivõistlusi. Eestlastest said seal jääle üks mees- ja kaks naisüksiksõitjat ning Eesti-Prantsuse jäätantsu­ paar. Neist parimaks osutus tallinlanna Niina Petrõkina, kes tõusis veatu vabakavaga kahek­ sandaks. Muide, Eestit meeste seas esindanud Arlet Levandi on Euroopa kunagise iluuisu­ medalisti Anna Levandi ja Calgary 1988. aasta olümpia kahevõistluspronksi Allar Le­ vandi laps. Mis aga veel iluui­ sutamist ja Tallinna puudutab, siis Euroopa meistrivõistlustele järgnes Tondiraba hallis maail­ majagude karikavõistlus, kus nähti ka palju muu maailma, mitte vaid oma kontinendi tähti. Üks kaunimaid spordialasid esit­ les end eestlastele täies säras! Mööda ei saa minna meie tennisetähtedest, 26aastasest

Anett Kontaveidist ja kümme aastat vanemast, aga iginoorest Kaia Kanepist. Nemad tegid ­furoori Austraalias. Grand Slami turniiri eel osales Kontaveit Sydney WTA 500 turniiril, kus jõudis poolfinaali. Seal küll maailma 9. reket Kontaveit neljandale reketile Barbara ­ Krejcikovale seitsmelt (!) matš­ pallilt kaotas, aga näitas head vormi. Et aga päevad pole vennad, selgus Melbourne’is ­ Austraalia lahtistel meistrivõist­ lustel, kus Kontaveit pidi juba teises ringis alla vanduma Taani imelapsele, vaid 19-aastasele Clara Tausonile. Kanepi seevastu üllatas kogu maailma. Väga harva võitleb maailma teise saja (Kanepi oli WTA 115.) mängija end kahek­ sa parema sekka, aga Kaia tegi seda taas. Karjääri jooksul juba seitsmendat korda, kahjuks aga ei õnnestunud seegi kord või­ ta… Juba teises voorus pistis Kanepi kotti maailma kunagise esireketi Angelique Kerberi, siis võitis mitut enda edetabelikoha­ ga sarnast mängijat ja 16 parema seas võitis vapustavas mängus, mida vist jälgis kogu Eesti tele­ publik, ka maailma praeguse teise reketi valgevenelanna Arõna Sabalenka. Kahjuks rauges Melbourne’i kuumuses Kanepi jaks veerandfinaalis poolatar Iga Swiateki (WTA 7.) vastu. Aga Kaia tõus WTA 63. kohale ja ligi veerand miljonit dollarit auhinnaraha on tõsiasi. Eesti loodab korraldada sügisel WTA 250 taseme naisteturniiri, põnevusega oodatakse kahe ko­ duse kange head esinemist ja ehk ka finaali Kontaveit – Kanepi! Praegu mängib Anett Kontaveit Peterburi WTA 500 turniiril. Anetil on teine asetus, ta on jõudnud kolme võiduga veerandfinaali. Olümpia ja tennise kõrval olid Eesti spordi lähimineviku olulisemad sündmused epee­ vehklejate suur edu Doha MK-

Eelmisel nädalavahetusel Tallinnas toimunud rahvusva­ helisel jõuproovil mitmevõist­ luses kogus Hans Christian Hausenberg 6143 punkti ning parandas oma isiklikku re­ ­ kor­ dit enam kui 300 punkti­ ga. Maicel Uibo sai teivashüp­ pes nulli ning piirdus viie alaga, saades kokku 4307 punkti. Hausenbergi eelmine isiklik rekord oli 5804 punkti. Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis ta viiendaks. Teise koha sai Risto Lille­ mets (6006 punktiga), kolmas oli Taavi Tšernjavski (5840 p.). Naiste viievõistluse võitis poolatar Adrianna Sulek, Eesti meistriks tuli Katre Sofia Palm isikliku rekordiga 4019 punkti. (ERR/EE)

Eesti plokkvibulaskur võitis USA-s hõbemedali Eelmisel laupäeval toimus USA-s Las Vegases maailma karika etapi finaal, kuhu pääses igast võistlusklassist 16 paremat laskurit. Eestit esin­ das neli sportlast: meestest Robin Jäätma, naistest MeeriMarita Paas, Lisell Jäätma ja Maris Tetsmann. Jäätma ja Tetsmann lõpetasid võistluse üheksanda kohaga. Paas jõudis finaali, kus oli ­vastaseks sloveenlanna Toja Ellison, kes lõpus edestas eest­ lannat kahe punktiga. Robin Jäätma saavutas kokku­võttes viienda koha. Las Vegase turniirile eelneval nädalal osalesid Eesti plokk­­vibu tipplaskurid Lanchesteri Classic vibuturniiril, kus Maris Tets­ mann saavutas naiste klassis kolmanda koha, Lisell Jäätma naiste Pro klassis seitsmenda koha ning Robin Jäätma Pro klassis 17. koha. (ERR/EE)

etapil ja autoralli eksmaailma­ meistri Ott Tänaku jätkuv ebaõnn. Et lõpetada positiivsetel nootidel, siis esmalt Tänakust. Nüüd sõidetakse ralli MM hüb­ riidajamiga autodel, paraku on need veel kapriissed ja eriti ebakindlad on Hyundaid, mille­ ga kihutab ka Tänak koos kaar­ dilugeja Matrin Järveojaga. Igatahes läks auto jälle katki ja nagu mitmel viimasel aastal lõ­ petas Tänak MM-sarja avanud Monte Carlo ralli raja ääres. Õnneks vähemalt seekord kuris­ tikku ei kukkunud, kui kahe aasta tagust hirmsat õhulendu meenutada. Aga Dohas hõivasid kogu pjedestaali Eesti vehklemis­ amatsoonid. Võitis MK-etapi Katrina Lehis, teine oli Nelli Differt ja kolmandat kohta jagas Erika Kirpu.

NATO-ga liitumist. 45 prot­ senti soomlastest toetab NATO-ga liitumist, kui valit­ sus soovitaks alliansiga liitu­ mist. Iga kolmas soomlane ei toeta mitte mingil juhul NATO-ga ­liitumist. Veerandil puudus kin­ del seisukoht, vahendas Yle’t rahvusringhääling. Soome presidendi Sauli Niinistö sõnul on võimalused NATO-ga liitumiseks endised ja Soome enda kätes. Soome õigus NATO-sse mine­ku üle ise otsustada on kir­ jas ka Soome julgeolekustratee­ gias. NATO-ga liitumist toetavad kõige rohkem Koonderakonna (Kokoomus) valijad -70,8%. Kõige negatiivsemalt suhtu­ vad NATO liikmesusse Vasak­ liidu toetajad. 56 protsenti Vasakliidu valijatest ei toeta NATO-ga liitumist, isegi siis, kui valitsus seda soovitaks. (ERR/EE)

Deutsche Welle keelati Venemaal Saksamaa meediaregulaator (ZAK) teatas hiljuti, et Krem­ li rahastatud telekanal RT peab riigis lõpetama saksa­ keelsete saadete edastamise. Moskva teatas, et keelab vas­ tumeetmena Deutsche Welle (DW) tegevuse Venemaal. Samuti tühistab Moskva DW Venemaa büroo ajakirjanike akrediteeringud ja sulgeb kanali korrespondendibüroo, vahendas Meduza, lisades et Venemaa võimud kaaluvad DW lisamist ,,välisagentide“ nimekirja. Deutsche Welle juht Peter Limbourg kritiseeris teravalt Moskva otsust. RT käivitati 2005. a ja see on suunatud rahvusvahelisele vaa­ tajaskonnale. Kanal tegutseb ka inglise, prantsuse, hispaania ja araabia keeles. Vastuoluline kanal on mitmes riigis keelatud. (ERR/EE)

Sotsiaaldemokraadid said uue esimehe Eelmisel laupäeval valis Sotsiaaldemokraatliku Era­ konna (SDE) üldkogu erakon­ na uueks esimeheks Lauri Läänemetsa, kes vahetas välja senise juhi Indrek Saare. Erakonna peasekretäriks kin­ nitati riigikogu liige Eduard Odinets, senine peasekretär oli Rannar Vassiljev. Sotsiaaldemokraatliku Era­ konna aseesimeesteks valiti Riina Sikkut, Võru linnapea Anti Allas, Nõmme linnaosa ­vanem Lauri Paeveer ning juba varasemalt samal kohal tegut­ senud riigikogu sotsiaalkomis­ joni aseesimees ja Viljandi lin­ navolikogu esimees Helmen Kütt. Volikogu valis Marju Lauris­ tini erakonna auesimeheks. Lauristin on erakonna asutaja­ liige ja kunagine esimees. (ERR/EE)


Nr. 6

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

kaaluks ikonoklasti, julge psüh­ holoogi, endise professori Jordan Petersoni seisukohta, hoiakut. Petersoni on viimastel aastatel selge mõistuse, loogika oponendid tugevalt kriti­ see­ Vist keegi ei vaidle vastu tõi­ rinud, nii ka tema seisukohta gale, et Põhja-Ameerikas on paradoksaalselt kinnitades. nii poliitiselt kui ühiskonna Ilmne on, et vastasleer pole moraalse mõõdupuu järgi tema olulist teost, 12 elureeglit äärmuste seisukohtadega ar­ ­ ehk 12 Rules for Life lugenud. vestades tõsiseid lahk­ helisid, Milles erudeeritult on esitatud isegi skismasid. Vii­mane sõna binaaruse reaalsust – et elu ei tähendab usulõhet, neidki on lähe edasi, kui bioloogilisi reeg­ olemas. Ning valitseb hetke­ leid eiratakse – kui ka sügavat seisus just üli- ehk isegi Piibli tundmist, ka suurte mõtle­ radikaalne vasakpoolsus, üld­ jate argumente. Peterson on, sus ei julge iitsatatagi, kartus­ muide, suur kommunismi ja es et saadakse kas valesti aru ­ autoritaarvõimu vastane. Ta on või hullem veel – tembel­ tihti esitanud muret, et juba datakse rassistiks, inimõiguste ­ aastakümneid ülikoolides valit­ eirajaks, paariaks. Ainult selle senud marksism on suisa käest tõttu, et inimesel oli selg­ ära. roogu, esitas seisukohti, mis Nüüd on Peterson loobunud vastavad realiteedile, mitte eluaegse professori (tenured) unelmale näidis­maailmale. ametikohast Toronto Ülikoolis. Ilmekas näide on selles, kui­ Ta selgitas otsust 19. jaanuari das kiustakse taga mõtlejaid, National Postis. Otsuse tõlge kes julgevad vastu vaielda äär­ ­ jõudis päevikupidajani ema­ muslastele. Eriti kultuuri vald­ keeles Karol Kallase haruldases kondades ning ülikoolides. Nii tõlkes, postitatud objektiiv.ee sattudes põlatute hulka, kelle saidile 24. jaanuaril. Peterson, nime mainimine toob tugevat ja kes pole isegi veel 60-aastane, valju kisa, nõudes selliste tagan­ on nüüd TÜ emeriitprofessor, damist, piltlikult asetamist häbi­ nimetus, mida antakse tavaliselt posti või võlla. Inglise keeles kõrges eas õppejõududele, kes on häbipost substantiivis, nimi­ on läinud erru. sõnana pillory, tegusõnana Petersonil oli soov õpetada tähendab avalikkuses narrimist, senini, kui ta oma sõnul, tema põlastamist ja halvakspanu. „luukere oli vajalik ta kabinetist Uskuge, selliste ähvardustega välja tassida“. Ta armastas oma on sotsiaalmeedias esile tuldud. tööd, meelestust, mida ta Hiljuti ilmus nii ajalehtedes edasijõudnud (magistri-, dok­ kui internetis kolm erinevat kin­ torikraadi taotlevad) üliõpilased nitust ülalolevast. Esimesena näitasid. Kuid Peterson sai oo­

datud reaktsiooni, kui ta lausus, et just valgetele meessoost hete­ roseksuaalsetele üliõpilastele on pea et võimatuks tehtud profes­ soriks saamine. Süüdi on DIE, mis sundis Petersoni lange­tama otsust, kuna ta ei talunud ko­ hutavat probleemi – ideoloogiat, „mis hävitab tänasel päeval ülikoole ja sealt allapoole tervet kultuu­risfääri“. DIE (irooniana akronüüm tähendab – sure!) on Diversity, Inclusivity and Equity. Mit­me­ kesisus, kaasamine ja õiglus. Selle sundus on tekitanud ­olukorra, mis ei ole kellegi hu­ vides. Vajadus täita kiiresti just mitmekesisuse eesmärke (tuntud kui BIPOC – Black, Indigenous and People of Colour eelista­ mine töökohtade määramisel, palgale võtmises) tähendab, et Petersoni järgi „ellu on astumas terve põlvkond teadustöötajaid“, kel pole oskusi ega kogemusi. Lisaks sellele on objektiivsete teaduskatsete surm, „mis on teinud ülikoolidele nii palju kahju“. Mujalgi. Näitena annab Peterson CBC, Kanada rahvus­ ringhäälingu nõuet, et kõik uudistetoimetused oleks täna­ ­ vuseks 50 protsendi ulatuses BIPOC. Ta ei vaevugi esitama tõika, et Kanadas ei peegeldagi see rahvastiku koosseisu. Ent olgu. Juba marksismi kanna­ kinnitamisest Põhja-Ameerika kõrgkoolides, saadik, ka mee­ dias, on hoiatatud, et oleme teel kommunismi. Ei juuras, medit­ siinis ega äritegevuses julgeta vastu hakata.

Teine ehe näide oli hiljutine USA presidendi Joe Bideni kin­ nitus, et lahkuvat ülemkohtunik­ ku Stephen Breyer­ it asendab mustanahaline naissoost jurist. Nii lubas Biden valimiskampaa­ nia käigus. Ei sõnagi oskustest ega kvalifikatsioonist. Sama põhjus oli asepresidendi Kamala Harrise valiku taga. Mustanahaline naiste­rahvas, aga poliitiliselt roheline. Ning juhul, kui Biden ei saa ametis tegutse­ da või sureb, siis kogemusteta inimene oleks USA president, vägede juhataja. Analüütikud näitavad muidu­ gi faktile, et sügisel on senati ja kongresmenide valimised. En­ nustatakse, et vabariiklased saavad taas senatis enamuse, ­ misjärel nemad blokeeriks igat sellist nimetust selles kojas, kus hetkel on demokraatidel ülinapp enamus. Poliitika on mängus, mitte tasemel juristi valik. Paistab, et Breyer tõugati pen­ sionile, kuna ülemkohtus pole vanuse piiri, milles peab erru minema. Kuid kõige narrim tänapäeva pilti kirjeldav protest tuli pöial­ poisilt. Vabandust, nii ei tohi. Kuna vaevalt 1.35 m pikk Peter Dinklage, kes sai tuntuks ja ka rikkaks Game of Thrones tele­ seerias mängides, esitas süüdis­ tuse taas rassismis ning samas ka kääbuste mõnitamises. Nimelt tänavu saab 85 aastat sellest, kui linastus filmiajaloo esimene täispikk anima- ehk joonisfilm „Lumivalguke ja seitse pöialpoissi“. Ja esiteks ­ olevat vale, et Lumivalguke

(ingl. Snow White) on valge, pöialpoisid samuti ning neid esitatakse, vabandage jälle, ­ kahtlases valguses. Esiteks, nad on ka valged – kus on diversi­ teet? Ja selliselt, et kääbused on kuidagi vähem võrdsed kui teised. Vennad Grimmid kirjuta­ sid rahvalugude ainetel muinas­ jutu, mis on väga tuntud, film sai sellest inspiratsiooni, on populaarne. Miks Dinklage ja teised kriitikud ei saa aru ei toonaste aegade kontekstist ega ka sõnast muinasjutt?

Miks ja millal muutus Eesti kaherahvuseliseks riigiks?

nud Eestit aidata. Sõja lõppedes oli neil ehk piinlik hakata nõud­ ma kohtumõistmist NSV Liidu väga räigete kuritegude üle. Avalikult pole mitte ükski amet või organisatsioon pidanud va­ jalikuks avaldada, et Eesti on muutunud kaherahvuseliseks riigiks põhiliselt selle tõttu, et ­ Eesti on heatahtlikult jätnud nõudmata NSV Liidu õigus­ järglaselt kõigi okupatsiooni ja annektsiooni väga suurte kah­ jude ja inimkaotuste heastamise ning toiminud riigielu korral­ damisel nagu ENSV oleks eestlaste poolt loodud üks NSV Liidu haldusühik. Alljärnev kiri ühelt Eesti Vabariigi ministrilt (18.12.2007) õigustab arvata, et riigivõim on kuni tänaseni pidanud tahtlikult Eestit politoloog Rein Taage­pera sõnastuse kohaselt „eestimaa­ laste riigiks: ühed eesti kodukeelega ja teised vene ko­ ­ dukeelega.“ Kirja originaalis (Vastus Harri Kivilo pöördu­ misele18.12.2007) on kirjuta­tud: „Austatud härra Ministri ülesandel tänan Teid pöördumise eest. Lõimumine on Eesti rahvastiku ja demograafilise arengu seisukohalt oluline küsimus. Lõimumise lähtealused tulenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest. Nimelt tagab riik põhiseaduse kohaselt eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise. Samuti sätestatakse, et igal inimesel on õigus enda rahvus­ kuuluvusele. Eelnevast tuleneb, et riigi põhiseaduslik eesmärk

on luua selline ühiskond, mis toetab nii eesti rahvuse kui siin elavate vähemusrahvuste rahulikku ja ilma vaenuta kooselamist. Ministri büroo tunnistab, et see on suur väljakutse. Sa­ muti mõistame kõikide inimeste ärevust, kes on kas otseselt või kaudselt kannatanud nõukogude režiimi all. Lõimumise lõppeesmärk on turvaline elu. Seda on võimalik saavutada juhul, kui Eestis elavad inimesed valdavad olenemata rahvusest riigi keelt, jagavad Eesti Vabariigi põhiväärtusi ning töötavad ja osalevad sotsiaalses elus. Seega on riigi ­kohustus tagada, et Eesti Vaba­ riigis elavad inimesed jagaksid demokraatlikke väärtusi, mõistaksid Eesti ajalugu Euroopa mitte Nõukogude Liidu režiimi kontekstis ja räägiksid eesti keelt. Tänan Teid veelkord esitatud tähelepanekute eest. Ministri büroo on need edastanud uut riiklikku integratsioonistrateegiat „Eesti lõimumiskava 20082013 koostavale töörühmale“. Ministri õigustust kahe rah­ vuse „rahuliku ja ilma vaenuta kooselamiseks“ pole suudet ­rakendada ja ilmselt ei suudeta seda teha ka tulevikus, sest: eestlased ja venelased on mõle­ mad uhked oma rahvusliku kuu­ luvuse üle ning lisaks sellele on eestlased pidanud Venemaa alluvuses elama väga pikkadel ­ ajavahemikel; osa venelasi on NSV Liidu okupatsiooni pida­

nud Eesti vabastamiseks NatsiSaksamaa valduses olemisest; vene lapsi on nüüd juba kauem kui 30 aasta vältel õpetatud alghariduse koolides täiesti ­ vastupidiselt lääneriikide kooli­ ­ dega, kus õppekeeleks on ainult riigikeel ja õpetajateks ainult ­riigikeelt valdavad isikud.

Peeglike, peeglike seina peal

Harri Kivilo Eesti muutumine kaherahvu­ seliseks riigiks on küsimus, millele pole peavoolu-meedia ega ka riigivõimu kõrgemad instantsid proovinud vastust leida. Et Eesti ise pole kunagi tahtnud mõne teise rahvusega koos elada, järeldub kahest alljärgnevast mõtteavaldusest: • „Eesti kuulub eestlastele juba ürgsest ajast saadik. Nii kaugele, kui meie pilk eelajaloolisse aega tagasi ulatub, ei saa Läänemere idakallastel kujutella muid kui meie esihõime.“ (Bernard Kangro, koguteoses Meie Maa I oktoober 1955). • „Tavaliselt on ju kool selleks kohaks, kust algab tee ellu. Meie kool siin Stokholmis suuremale osale oma õpilastest selliseks teede alguseks ei olnud – suur maailmatee oli mõnelegi meist juba ammu alanud. ... Muidugi sellest koolis palju ei räägitud. Ainult õpetati: nägema üht väikest maad, mille saatus on olnud vaesem õnnelikkudest päevadest kui teiste maade oma... et see maa on meie maa, et me ise oleme üks osa selle rahvast ... nägema ainsat teed, mis meile on määratud – seda, mis viib koju.“ (Stokholmi Eesti Gümnaasiumi õpilane Mall Vellner, Noortealbumis

„Sütevakk“ aastal 1950.)“ Seda teed koju on lõpuni kõndinud väga vähesed neist, kes sügisel 1944 pagulusse läksid, osa sellepärast, et nende elu lõppes enne, kui kodu oli vabaks saanud ja osa selle­ pärast, et pärast uue põhisea­ duse vastuvõtmist suvel 1992 ei ennistatud aastatel 1940 – 1992 de jure staatuses olnud Eesti Vabariiki. Lisaks Eesti riigi ennistamata jätmisele on riigivõim, peavoo­ lu-meedia, rahvusringhääling ja mitmed ettevõtted pidanud vajalikuks avaldada ametlikke ­ teateid ja korraldusi, televisioo­ nisaateid ning reklaame ka vene keeles. President Ilves on kinni­ tanud, et ta on kõigi Eesti ela­ nike president, ükskõik mis keelt elanikud ei räägiks ja või mis nende tõekspidamised oleksid. President Kaljulaid on avaldanud lennukas sõnastuses, et NSV Liidu poolt paigaldatud Eesti ja Venemaa vahelist riigi­ piiri okupatsiooni-eelsesse paika tagasipanemist ei hakka Eesti nõudma. Sajandite vältel on eestlased oma rahvuse ja keele üle aegade kestma jäämist kaitsnud ja aren­ danud ning oma vabaduse eest võidelnud. Ent siiski sattus Eesti erapooletuks jäävalt Teise maailmasõja keerises NSV Liidu alluvusse ligemale poo­ leks sajandiks, sest Ameerika Ühendriigid ja Inglismaa olid tolles sõjas asunud NSV Liidu võitluskaaslasteks ning ei saa­

Tuleb lõpuks lisada, et tänu tehnoloogiale pole isegi ena­ musel privaatsust. Google ja Facebook teavad, mida teed või otsid, ei maksa selle eest penni­ gi. Nutitelefonidel on GPS, mis kinnitab, kus vähemalt telefon on. Kuna pea kõigil on see sõl­ tuvuse tõttu kaasas, siis teab Big Brother täpselt me asu­ paika. Ning arvutikasutajad, kel uuem selline, alati ei tea, et raali kaamera ja mikrofon on alaliselt sisselülitatud. Ka kodus saab meid jälgida. Mida teeme, mida ütleme. Äärmuslik liberaalsus ja moodne tehnoloogia on loonud paradoksaalselt olukorra, kus isikul on vähem õigusi, vabadu­ si kui ehk kunagi varem aja­ loos. Nii mõnegi inimese peeg­ lisse vaatamine vaid kinnitab, et kõige kaunimat maa peal pole­ gi. Ainult paljud ahned ja enesekasupüüdlikud, leebust ja tolerantsust kuritarvitavad, põr­ nitsevad sealt vastu. TÕNU NAELAPEA

Tagasivaatavalt ajale enne 1940 tuleb tõdeda, et Eesti oli rahvusriik, mille elu korraldati ainult eesti keeles. Vähemus­ rahvusi ei püütud eestlasteks lõimida ja neil oli õigus oma keelt ja kultuuri endi ühiskond­ likus elus viljeleda. Kuna eestlaste kombed olid NSV Liidu annektsiooni ajal vähem tähtsad kui kommunistlik-vene­ lik eluviis, siis oleks olnud vaja põhiseaduses sätestada, et riigielu korraldamises võivad ­ osaleda ainult Eesti kodanikud. Julgen arvata, et enamus Eestis elavaid venelasi saavad aru, et eesti rahvus, keel ja kul­ tuur saavad üle aegade kestma jääda vaid siis, kui vähemusrah­ vuste liikmeid ei hakata eest­ lastega ühiseks rahvaks muun­ dama. Päris kindlasti on ka vähemusrahvustel hea Eestis elada, kui eestlastelt ei taheta võtta põlisrahva staatust, mis neid tiivustab kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlusta­ da ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise üle aegade.


6

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

Luuvalupäeva liikumiskeeld Sain liiga hilja teada, et kol­ mapäev, 9. veebruar, oli luu­ valupäev. Käisin kahes tren­ nis! Vanarahvas uskus (olen ise ka juba piisavalt vana), et see on puhkepäev – ,,tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koorma­ misest, et need oleksid terved ega valutaks“. Seetõttu on öeldud, et luuvalupäeval pole mõtet tantsida, joosta ega ras­ ket füüsilist tööd teha. Ai, sa raks! (Tegi puus.) Nüüd läks küll väga nihu. Ise olin sedavõrd uhke, et hommi­ kune ja veel õhtune trenn, millal viimati nõnda?! Ei mäletagi. Oskasin ikka valida päeva ja saatust narrida. Õnneks mingi seitsmes meel suunas vahepeal ka sauna. See võis olla võtme­ tähtsusega lüke! TRENNiks nimetatakse iga­ sugust sportlikku treeningut ehk füüsilist koormust ja sarnast niivõrd laiahaardelist üldmõistet inglise keeles nagu polegi. Laps läheb näiteks suusatrenni, kus tema treener ootab ja annab juhiseid – mida ja kuidas ja kui palju teha. Ilma treenerita min­ nakse ka trenni, näiteks spordi­ klubisse. Minul oli luuvalupäe­ va hommikul grupi rühitrenn Signega, kes juhib Rühi­ klii­

nikut. RÜHT on posture ja hea rüht oleneb suuresti selja- ja kõhulihaste tugevusest. Tugevad lihased on nagu korsett, mis selg­ roogu ja kogu keha toeta­ vad. Vanasti tehti korsette naiste ,,keha piirjoonte ohjamiseks“ vaalaluust, hiljem ka ortopee­ dilise abivahendina. Inimeste enda tugev LUUSTIK ja lihas­ kond on mõistagi parim, millele toetuda ja sport tugevdab luid. Talviti kulub põhjamaades kind­ lasti ära ka lisa D- ehk päikese­ vitamiin, mis aitab kehal paremini omandada kaltsiumi ja fosforit. Need on kriitilise täht­ susega luude ja hammaste heaoluks. Ja millele mõtlemegi luuvalupäeval. Loodetavasti mit­te seetõttu, et juba valutavad, vaid et nad püsiksid tugevad. Luuvaluvaigisti Vaigistama on vaikseks tege­ ma. Muusikat võib vaigistada, aga ka valu võib vähendada ehk vaigistada. Painkiller on eesti keeles valuvaigisti. Luuvalu võib ka sooja või külma pane­ misega vahel leevendada, näi­ teks kui oled varba korralikult ära löönud. Seda kipsi ei pane. Luu võib jääda painama elu­ päevade lõpuni. Sõna luuvalu meenutab prantsuskeelset liba­

Kujutage ette, kui kõik võimlad ja spordiklubid, suusakeskused ning liuväljad oleksid luuvalupäeval 9. veebruaril ettevaatlikkuse mõttes suletud. Siinne luuvalupäeva illustratsioon pärineb Facebooki lehekül­ jelt ,,Rahvakalender“. Sealsete lõbusate kalendritähtpäevade piltide autor on Anni Mäger. Mis juhtuks, kui just luuvalupäeval tõstaksite esimest korda elus kangi, nagu paremal näitab, et ei tohi teha? Allakirjutanu tõstis 15 kilo, teadmata, mis päevaga oli tegu. Õnneks luud ei valuta, seda teevad hoopis lihased.

Luuluuraja. Ülemine joonis näitab luid ehk konte, mis on vaala loivas (LOIB on flipper) ja alumine võrdluseks inimkäes olevaid luid. Mõlemal on näha viie sõrme luid. Sõnad jooniste kõrval on islandi, inglise ja saksa keeles ning pilt on tehtud Húsavíki vaalamuuseumis Islandi põh­ jarannikul. Loivad, veeloomade jäsemed (limbs), on ujumiseks ülihead – nagu suured labakindad, aga nendega ei ole võimalik suusakepist kinni hoida. Foto: Riina Kindlam

hundi nimetust loup-garou. P-tähte lõpus ei hääldata, vaid päris tuttavlikult ,,luu karu(u)“. LUUPAINAJA on öösel maga­ jat segav üleloomulik (super­ natural) olend, kes painab, pii­ ­ nab. See võib olla halb unenägu või nägemus, näiteks ­ libahunt või luu karu, äkki karu luukere? Libapõder on mind ­uneilmas kimbutanud ja talvisel Kotka­ järvel taga ajanud. Noori võivad öösiti painata kasvu­ valud, eelkõige sääreluudes. Mäletate voodis vähkremist? Kujutage ette, kui jõuate Nõmme spordikeskusesse ja lint on tõmmatud suusaradadele ette ning silt teatab: SUUSARAJAD LUUVALUPÄEVA PUHUL SU­­LETUD. Kui uskumus oleks­ ki nõnda juurdunud! Kirjutasin esialgu kogemata ,,sulatud“. Ei, siiski mitte sulatatud ega õn­ neks ka mitte sulanud, kuigi temperatuur oli paar kraadi plusspoolel. Sellist silti muidugi ei olnud. Kas kellelgi oli mee­ les, et on luuvalupäev? Minust törtsuke vanem treener Mati väitis, et oli juba oma kehalise kasvatuse õpilastega oma kilo­ meetrid maha sõitnud. (Äkki vassis?!) Mina siis asusin hea meelega tütre sõbralikuks suu­ sasaatjaks rajal. Tuju oli kohati mõru, sest noorsportlased muudkui möödusid vuhinal, nagu oleksin post. Jonn tuli peale ja uljalt mäest alla lasku­ mise tuju kadus. Küllap oli see alateadvusest ja rahvapühaga põimunud aegade hämarusest pärinev ohutunne. Nõmmel on lumekahurid ja varutud suur mägi lund, liustiku (glacier) sarnane moodustis, mille abil on võimalik radasid heas korras hoida. Kui kiirus ­allamäge läheb liiga suureks ja kõhtu ilmub LIBLIKAS (inglise keeles on neid korraga rohkem, eestlastel ilmub tihtilugu vaid üks suur), siis aitab, kui suu­ saotsad eest kokku suunata ehk teha SAHKA. Sahk puhastab eesoleva teraga tänavaid lumest, mida igaüks võib oma suuska­ dega matkida. Kui oled nõlva­ pidi laskudes suuskadega sügava raja sees, siis on muidugi saha tegemine välistatud ja pead liht­ salt olema igas mõttes tugev! Või tõstma ühe suusa rajast välja paksemasse lumme. Ka ­ taguots ehk istmik on varu­ variant. On olemas ka LUMEVAAL. Ei, ma ei pea silmas inimeste poolt lumest tehtud skulptuuri. Üldtuntuim on muidugi lume­ VALL. Seda lükkab kokku sahk, südi lumerookija või tuul. LumeVAAL on sarnane, ,,pin­ natuisuga pikka kuhjatisse kandunud lumi“, mis näebki välja nagu vaal ja mille kunstni­ kuks on tuul ja tuisk. Praegu on teistele kuunime­ tustele lisaks käsil RADOkuu – sõnast, mis tähendab tuisk ja torm võro keeles. Võro ,,ra­ doaig, -ao, -aigo“ on huntide jooksuaeg veebruaris. Masinaga niidetud muru võib jääda ka vaalu, kuhjatud viirgu, ning sahk võib lükata lume vaa­ ludesse. N.B. käänamise vahe: vaal, vaalu (lumevaalu) ja meres

Nr. 6

Kallak on kallak nii ühte- kui ka teistpidi. Mõnel on ohtlik üles minna, teisel alla tulla. Suusatajad ja rula (skateboard) ning lumelauaga sõit­ jad seevastu armastavad kallakuid. Lugeda võib seda sõna ka tagur­ pidi – ikka sama ehk tegemist on palindroomiga. Selliseid lauseid on ka olemas, näiteks ,,Aias sadas saia“. Luuvalupäeval ja jätkuvalt tasub olla kallakutel ettevaatlik, eriti kui need on jäised. Siinne õnneks ei ole, kuna asub soojaks köetud siseruumis. See on ajutine hoonetevaheline käik Tallinna Keskhaiglas, kus käib parasjagu remont. Foto: Riina Kindlam

elav loom vaal, vaala (sinivaala loivad). Avastus! Praegu toimus alla­ kirjutanul täiesti uue mõiste ja sõna leid. Fenomen nimega lumeVAALIMINE, mida oleme kõik näinud – ,,enamasti noorte puude paindumine (kuni maa­ pinnani), kui puuvõradesse ko­ guneb märg ja raske lumi“. Taas on tegemist vaala kujuga, täpsemini KÜÜRvaala, humpback whale.

Oleme otsaga jälle sirgeselg­ suse püüdluse ehk luude ja rühi juures tagasi. Vanarahvas oleks itsitanud, kuuldes raha eest r ühitrennis käimisest, aga ­ LUUavars, rühitrenni põhilisem abivahend, oli mõistlike talu­ poegade ja -tütarde igapäeva­ seks luuvalu vaigistavaks ro­ huks. Iidne homöopaatia – sar­ nast ravitakse sarnasega, luud luu­dele toeks.

Marko Raadi dokumentaalfilmi­ projekt võitis auhinna

filmile ,,Alamut by Laibach“, mille tootjad on Läti, Itaalia ja Sloveenia.

Itaalias, Trieste filmifestivali kaastootmisturul When Eeast Meets West jagati neljandat korda välja Itaalia-Balti aren­ duskoostöö auhinnad. Kokku oli võistlemas 10 projekti – nii mängufilme kui ka dokumen­ taalfilme. Kaks 15 000 euro suurust rahalist preemiat läks kahele filmile – režissöör Marko Raadi Eesti ja Itaalia koostöös valmivale poeetilisele dokumentaalfilmile ,,Lin­nurii­ gi alam“ ning režissööride Ugis Olte ja Sašo Podgoršeki

RIINA KINDLAM, Tallinn

Marko Raadi poeetiline doku­mentaalfilm ,,Linnuriigi alam“ räägib loo haprast inimesest ja haprast ökosüs­ teemist. Tuntud eesti kirjanik asub elama keset Läänemerd paiknevale Vilsandi saarele, et oma pesa otsida. Film jälgib teda linnuriigis, et näha, kas ta suudab leida seda, mida otsib. Paralleelsel süžeeliinil kesken­ dutakse jahiturismile Eestis, jäl­ gides inimesi, kes saavad Eestis piiranguteta jahti pidada. Vastavalt Euroopa Liidu ja Eesti seadustele ning tänapäeva ühis­ konna normidele on jahimeestel lubatud lõbu pärast tappa nii palju linde, kui vähegi soovi­ vad. Jahituristid saabuvad Eestisse valdavalt Itaaliast. Filmi Eesti-poolne tootja on Allfilm, produtsent Ivo Felt ning Itaalia partner on Produzione-Distribuzione Films SRL ja produtsent Pier Francesco Aiello. (PM/EE)


Nr. 6

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1091 1

2

3

4

5

6

7

15

16

17

22 29

30

23

9

10

11

26

27

28

32 34

37

Paremale: 1. SEK, 4. Alla, 8. Masu,

21 25

31

33

35

38

36

39

41

40

42 43

49

24

Ristsõna nr. 1090 LAHENDUS

Nädala retsept

14

20

50

51

44 52

45 53

54

46

56

57

58

59

60

61

PAREMALE:

Eesti Elu toimetus. 41. Puruks, lagunenud. 42. P______, pomisemine. 43. Pinnamõõduühik. 45. Üks musketär A. Dumas’ romaanist ,,Kolm musketäri“. 49. Vanaisa, vanamees. 52. Soov süüa. 55. Juurdekasv. 56. Teat. kihiline küpsis. 57. Küla Jõelähtme vallas Harjumaal. 58. Läänemere ääres asuv Saksamaa linn. 59. Palju puid. 60. _____ Mail. 61. Mehenimi.

1. Vahend juuste hooldamiseks. 5. _____er, pinnamõõduühik. 8. Mitte lühike. 12. Türgi ohvitseri tiitel. 13. J. Smuuli näidend. 14. Teat. maailmajagu (ingl.k.). 15. Eesti advokaat Torontos. 16. Isiklik. 17. Kübe, väike tükike. 18. V_____, Helsingi osa, lus asub rahvusvaheline lennujaam. 20. Riiklik akadeemiline teater. 22. Ühis­ transpordivahend. ALLA: 25. Peterburi läbiv 1. Vee-elanik. jõgi. 2. Viljapeksul 29. Suupiste (napsi teradest eralduv juurde). osake. 32. Teat. ahv. 3. Auaste mereväes. 33. Eesti Laste 4. Suure nokaga Organisatsioon. troopikalind. 34. Vorm sõnast ,,tilk“. 5. Teat. 36. Electronic lab põllundusviis. notebook. 6. Mõla. 37. Valitseja tiitel 7. Osa ringjoonest. islamimaades. 39. Linn, kus asub 8. Erakond.

Rootsi kaotas kõik koroonapiirangud Rootsis on sellest nädalast lubatud kogunemi­sed, kultuu­ ri- ja spord­i sünd­mused. Toitlustuskohad saavad olla avatud tavapärastel aegadel, kaovad klientide arvu piiran­ gud poodidest ning maski­ kandmise kohustus ühistrans­ pordis.

T

55

13

19

S

12. Paa, 13. Vimb, 14. Iran, 15. EKL, 16. Anti-, 17. Kaan, 18. Anni, 20. Moskva, 22. Amme, 24. Kiel, 26. Peatu, 28. Lei, 29. Ska(lp), 32. Per(e), 33. Ilmsi, 35. Ars, 36. (K)iri, 37. Sei, 38. Vikat, 40. Uhke, 42. Ksii, 43. Kraade, 47. Apsa(t), 49. Räim, 50. Kiku, 52. Moa, 55. Aino, 56. Ulan (Bator), 57. Asi, 58. (Le)emur, 59. (S) uusk, 60. Ait. Alla: 1. (In) Spe, 2. EAK, 3. Kalamari, 4. Avan, 5. Linik, 6. LMT, 7. Abimees, 8. Miks, 9. Arak, 10. Saav, 11. Unna(püük), 19. Net, 21. Oliiv, 22. Appi, 23. Meer, 25. Ilmik, 27. Uisud, 29. Saksamaa, 30. Krai, 31. Asti, 34. Lehekuu, 39. Iks, 41. Eakas, 43. Krae, 44. Räim, 45. Ainu, 46. Amor, 48. Punk, 51. Ilu, 53. Osi, 54. Ait.

8

12

18

I

47

48

9. Lapsevanem. 10. Korea auto. 11. Küsisõna. 19. Euroopa riik. 21. Teat. postisüsteem (lad.k.). 23. Suusk (ingl.k.). 24. Akrobaatiline hüpe. 26. E_____, teat. väärispuit. 27. Pingeühik. 28. Aastal (lad. k.). 29. Vaestemaja. 30. Naisenimi. 31. Varahommik. 35. _____, kirjavahemärk. 38. Tegelane kreeka mütoloogias, Daidalose poeg. 40. Pankrannik PõhjaEestis. 44. Balti riigi pealinn. 46. Näriline. 47. Küpsetusahi (ingl.k.). 48. ______en, keemiline element. 49. _____bat, Austraalias elav kukkurloom. 50. Asula TallinnaPärnu maanteel. 51. Naisenimi. 53. ______ Lanka. 54. Taskukell.

Kaotati ka piirangud Rootsi sisenemisel Põhjamaadest ning teistest Euroopa Liidu riikidest. Valitsuse otsus ei mõjuta sisenemist Rootsi riikidest väljaspool Euroopa Liidu ja ­ Euroopa Majanduspiirkonda. Hetkeseisuga peavad sealt sisenejad kuni 31. märtsini esitama piiril COVID-19 serti­ ­ fikaadi või negatiivse testi. (D/EE)

Külm aeg toob soovi chili valmistamiseks Kaire Tensuda Kuigi ei ole mingit reeglit, et chili kuulub vaid talveroogade hulka, on jätkuvalt külmad talveilmad need, mis lausa sun­ nivad kapist välja tooma suure toidupoti, ostma/leidma sügav­ külmast suure paki hakkliha, vaatama kapist üle konservide varud ning võtma ette selle kosutavalt sooja roa valmista­ mise. Ja mitte just väikeses koguses, sest chili on maitsev ka järgnevatel päevadel soojen­ datuna, samuti saab seda hoida spetsiaalsetes konteinerites sü­ ­ gavkülmas. Chili valmistamise klassika­ lised põhikomponendid on hakk­liha, konservoad ja tomati­ kaste, ent lisandeid võib alati valida oma soovi järgi, samuti vaadates, mis on kapis. Samuti on valmistamiseks erinevaid võimalusi, nagu hakkliha eelnev läbipraadimine pannil (nagu selles retseptis) või samas potis, kus roog valmib. Seda toitu võib valmistada nii paksemal kui vedelemal ku­ jul, allpool toodud retseptis on eelistatud supilaadset rooga ja keeduse paksust saab reguleeri­ da keetmise ajal vee lisamisega. Chili valmistamisel tuleb ka meeles pidada seda, et kuigi võib tekkida soov seda natuke tulisemaks vürtsitada, ei pruugi see kõigile sööjatele meeldida – ja vürtsi saab ju lisada ka toidu­ portsjonisse. Valmistusained:

Naljanurk Koolivaheaeg on läbi ja kaheksa-aastane Juku läheb taas kooli. Paari päeva pärast helistab õpetaja ja kaebab, et Juku käitub halvasti. ,,Pidage,“ ütleb ema, ,,Juku veetis minuga terve kooli­ vaheaja, aga ma ei helistanud teile kordagi, kui ta pahandust tegi.“

1 kg väherasvast hakkliha 1 sibul, hakitud 2 purki konservubasid (võivad olla erinevat sorti ning erinevas kastmes) 1 purk konservporgandeid (rat­ tad või tükid) 1 suur konserv tükeldatud tomateid küüslaugukastmes

7

Volli veste

Peavalumeedia Maailmas on kiksugusi inemesi. Piltlikult nii karvaseid kui sulelisi. Mis ime, et kokkuleppeid murtakse, vahel isegi ei saavutata seda, mis üldsuse huvides. Vähemalt nii arvan mina, mu arusaamine siinsinatsest elust kujunes, kui põlnd seda lollikasti. Raadio oli küll olemas, aga peamine uudiste allikas oli ajakirjandus. Usutavaim ka. Täna ei saa seda enam usaldada, eriti mis internetis ära tuuakse. Ma olen kuulnud, seal olek on kudagi nigu reedene päev. Ootad homset sauna, et sellest ilmakõntsast lahti saada. Võrgus olevat ju kirjatähes roppuseid ja anonüümset sõimu. No kas see on areng? Tehnoloogia ju lubab peita sellise arguse kilbi taha. Õnneks saan ma igal päival pea pühapäiva biblioteegis istu­da. Mugavas polstertatud tugitoolis, seda vaja, kuna ist­ mik on kondine, jalg üle põlve, ning loen ajalehti. Huvitav, toolid nüüd nihutatud üks-teisest kaugemale, aga lugijad on samad – vanad nässid nigu minagi, tundide kaupa mujalt maailmast huvitavat otsides. On ju seal ka ajakirju, igast maamuna otsast, võõrkeelseid kah. Et just teatud eas meeste­ rahvad on kohal, kinnitab mu papagoilikult korratud tõika. On hää kodunt eemal olla mõne tunni. Kuid olen leidnud, et keskendun tänapäeval enam ajakir­ jadele nigu too National Geographic. Ei seal pandeemiast sõnagi, kaunid fotod kohtadest, kuhu minu jalg kunagi ei vii. Sest olen ristinud igapäevase ajalehe ümber, Etsi soovitusel. Nende lugemine just migreeni ei too, aga kolpa ei mahu kik see negatiivne. Ütlesin Etsile, kui ta pääliskirja mõiste mulle esitas, et tal õigus. Hullempki vahel, ku kassiahastus. Sellest saab pisikese puhkamise või isegi snibelikopski, seda vaid väiksega, üle, et saaks jälle elu elada. Tänapäival on aga nii, et justkui oled alalises pohmellis. Ep avita teadmine, et seda kõike saab vältida. Aga mis elu see on, ku kik harjumused, käigud, kogu olek on pahupidi. Keelatud ja keelatud. Nigu mul kodus neid käske küllalt põleks. Ets aga on sellest põlvkonnast, kes vahel isegi usub seda, mida tollelt pisikeselt ekraanilt loeb. Varem vist mainit, talle meeldib eesti Reddit, mis olla mingi uudiste ja kommenteeri­ mis keskus, rahvusvaheline. Pistetakse sinna liikmete poolt arvamusi sellest, mis peavalumeedias ilmunud ja lastakse ar­ gumendid poolt ja vastu valla. Ets ütleb, et see olevat kõige ausam eneseväljenduse vorme, temagi inämp ep loe kodu­ maised ajalehti netis, rääkimata siinsetest. Selles ongi vist puänt. Nii-nimetatud uudiseid ei tasu luge­ da, ainult reaktsioone, et ku nõme. Olla Redditis tihtikorduv sõna. Valikuliselt saab ju igat asja seedida. Peale poliitika. See on minu hinnang. VABARNA VOLLI maitsestamiseks soola, pipart, aeg ajalt segades ning vajadusel kurkumipulbrit, kuivatatud pe­ ­ vett lisades. ter­sellipulbrit, chilipulbrit, soovi Serveerida pisut jahtunult, korral mõnd vürtsikat kastet lisandiks sobib hapukoor/riiv­ juust. Valmistusviis: Praadida hakkliha suurel pannil korralikult läbi, lisada soola ja pipart ning segada. Tõsta hakkliha suurde potti ja lisada umbes tass või paar vett, kuni liha on täielikult veega kaetud. Lisada hakitud sibul, oad, porgandid, tomatid ja mait­ seained, segada. Lasta keema tõusta, seejärel alandada kuu­ must madalaks ning lasta paarkümmend minutit podiseda,

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6


8

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

Nr. 6

A b i e lu ra n d Kaks põimunud südant – Kristina ja Armand Valentinipäevast pulmadeni Igaühel on olnud tähtsaid elusündmusi, mida meenutada ja rõõmuga avada taas foto­ album või arvutiekraan, et eluloolisi fotosid nautida. Romantilises haldjalikus pul­ malauas Trenti jõe ääres oldi 2021.a. 14.augustil mänguhoos. Pruudi õde Emma Soolepp ­esitas külalistele küsimusi noor­ paari kohta. Millal toimus Kristina ja Armandi esimene kohting? Vastusega – valen­ tinipäeval – tabas üks pulma­ külaline otse kümnesse ja sai auhinna omanikuks. Tähendus­ likule sõbrapäevale eelnes aga Kotkajärve lumelaager, kus igal talvel Toronto ümbruse eesti skaudid ja gaidid kohtuvad, seal Kristina Soolepa ja Armand Lepiku tutvus ka alguse sai. Noorte pulmapäev Campbell­ fordi linnakese lähedal Ontarios Trent Hillsi suvilarajoonis Soolepa maakodus meenutas Eestimaa rahvalike traditsioo­ nidega pulma nagu Kuusalu

k­ihelkonna vanas pulmakom­ bestikus. Peigmees ja saajarahvas kogunes väljapoole väravat. ­ Isamees Dwight Di Mito hüüdis (õppides eestikeelsed sõnad pähe): ,,Hõissa, pulmad!“ ja saajarong liikus suure käraga pruudikodu värava taha (vära­ vaks oli kaunistatud köis kahe puu vahel). ,,Hõissa, hõissa!“ kostus vastu pruudi- ehk vaka­ rahvalt, kes alustas pulmalaul­ misega nii: ,,Kus teie kaua viibisite? Juba me sõime seitse kerda. Kuked laulsid kuusi kerda. Viina jõime viisi kerda. Kas oli hobu väsinud? Vai oli regi lagunnud? Vai oli pergel peiupoissi? Vaid olid sandid saajanaised, vai oli peigu juovuksissa?“ Saajarahvas ei jäänud jänni ja kostis vastu nii: ,,Ei old hobu väsinnüd, ei olnud regi lagunnud, ei old pergel peiupoissi, ei olled sandid saajanaised, ega old peigu jouvuksissa.“ Vakarahvas tervitades uusi lange (mehe ja naise vanemaid) nõudis saajarahvalt teepassi (jooki). Peigmehe isamees andis

teepassi pruudi isale Margus Soolepale ja värav avanes pidu­ listele. Abielutseremoonia oli pisa­ rateni liigutav sündmus jõe kaldal. Peigmehe õe Maarika Lepiku poolt imeilusate valgete lilledega ehitud pulmavärava all jõe kaldal oli abielu sõlmijaks Ilmar Lepik, peigmehe isa. Muusikalist elamust, esinedes flöödil ja lauldes kitarriga, tõi peigmehe õde Elena Lepik ja sõrmuse kandjaks oli noorpaari koer Luna. Kindel ,,jah“ sõna kinnitatud ja abielusõrmused sõrmes, siirdus vastne noorpaar pulmaseltskonnaga järgmiste pulmakombe tegevuste juurde. Tehti maalilised fotoseeriad pruutpaari ja vanematega, lähe­ daste ja kogu pulmaseltskon­ naga. Ka pruutpaari koer oli mitmel fotol esindatud. Foto­ sessiooni jaoks oli kohale toodud romantiline kollane sametdiivan lillepostamendiga. Nüüd hakkas jälle midagi ehteestilikku juhtuma nagu ­ Kuusalu kihelkonna vanas ­pulmakombestikus! Tanutamine. Pruudi ema Linda Soolepp

Abielu on sõlmitud. Esimene perefoto. Noorpaarist vasakul: noorpaari vanemad Liina Purje-Lepik ja Ilmar Lepik, Linda ja Margus Soolepp. Paremalt noorpaari õed – pruutneitsid: Elena Lepik, Emma Soolepp, Maarika Lepik. Foto: Elias Gates-Kass

Pruutneitsid pruudiga. Taga: Emma Soolepp, Elena Lepik, ees Anneli Tamm, Nikki Tzanopoulos, Jennifer Eccleston, pruut Kristina Soolepp Lepik, Liis Jakobson, Heli Vanaselja, Maarika Lepik. Foto: Eda Oja

Foto: Elias Gates-Kass

proovis noorele abielunaisele pähe sättida kauni pitsiga valget tanu, aga alles kolmandal korral oli noor naine tanu pähe aseta­ misega rahul. Head fotod jäävad tanutamist kenasti kirjeldama! Äsjaabiellunud astusid muru­ platsile ja uus katsumus ootas ees. Põlletamine. Ka selle tege­ vusega pidi kolm korda katseta­ ma, enne kui põll leidis abielu­ naise kleidi ees õige koha. Kahjuks oli põll aukudega, nii et külalised soovisid ruttu neid auke täita müntide ja paber­ väärtusega. Tegevusi jätkus mitmeks ajaks: naela löömine puupakku, noorte meeste jõuvõistlused. Sel ajal aga keegi ei märganudki, et pruut oli kuhugi kadunud. See kõige kardetavam asi juhtuski – pruudirööv! Õnneks üks pulma­ line nägi, mis suunas pruut liikus. Peigmees ja peiupoisid ­ jooksid tulistvalu maantee suu­ nas. Pulmalised olid imestunud, mis nüüd edasi saab pulma­ peost. Kas pruut ikka leitakse?! Varsti kostus jõelt laevapasuna heli. Lilledega kaunistatud pon­ toonalus sõitis kalda suunas, reisijateks pruutpaar, peiupoisid ja kapteniks Toivo Soolepp. Pruut oli leitud lähedalt suvi­ last, kust teda tuli välja lunasta­ da. Algul pakuti pruudivaras­ tajale, pruudi onule Toivo Soolepale „Ice Tea“ jooki, aga Toivo mainis, et nad on eramaal ja selline lahja lunastus ei sobi. Siis toodi välja pudel kanget viskit ja Toivo leidis, et selle kaubaga on ta nõus pruuti välja lunastama. Pruut oli ikka õnne­ lik ja üliheas tujus. Peigmees ei lasknud enam pruudi käest lahti ja nii nad sammusid pulmatelgi suunas. Tulede säras ja metshaldja teemal ehitud pulmalaudade ümber istunud pulmalised nau­ tisid pruutpaari avavalssi, mait­ sesid pulmatoite ja kuulasid huviga pruutpaari tänukõnesid, ­ pruutpaari vanemate Marguse, Linda, Ilmari rõõmsaid tervitus­ tooste ja mitmeid saabunud õnnitlussoove, nii virtuaalselt ­ kui kirja teel saabunuid. Oli kuhjaga nii Eestist kui Ameeri­ kast imekauneid sõnu ja soove

värskele noorpaarile. Hingelise muusikalise õnnit­ luskavaga esinesid peigmehe Armandi pereliikmete laulutrio – ema Liina Purje-Lepik, õed Elena ja Maarika Lepik. Korporatsioon Filiae Patriae nimel andis kingituse ja südam­ likud õnnesoovid pruutpaarile edasi vilistlane Lydia RitsoKadai. Pulmapidu oli täies hoos: hüüti mitmeid kordi noorpaarile ,,kibe, kibe!“. Lauldi eestikeel­ seid laule peiupoisi Veiko Parmingu eeslaulmisel, mängiti seltskonnamänge Emma Soo­ lepa ja Dwight Di Mito juhtimi­ sel. Nalja, ilutulestikku ja palju tantsumuusikat diskor Miku Linkruusi valikul kostus kõik­ jale. Ka ei puudunud eesti rah­ vatantsude esitusnumbrid, sest mitmed peiupoisid ja pruutneit­ sid on eesti rahvatantsu kaua koos tantsinud Kungla tantsu­ rühmas Torontos. Lõputant­suks oli kõikide eestlaste lemmik­ laul: ,,Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsu­ tud, külalisi igat seltsi-Viruva­ nem kaasagagi palutud!“ ,,Hõissa, pulmad!“ hüüded kajasid üle vee ja maa. Ka järg­ misel päeval. Pruutpaar on astunud abielu­ sadamasse. Nad on just leidnud

Pruudi Kristina tanutamine ja põl­ letamine on eesti pulmakombe kohaselt läbi viidud. Taga seisab pruudi isa Margus Soolepp. Foto: Elias Gates-Kass


T:10"

Nr. 6

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

9

Targeted financial support programs available now For eligible Canadians or business owners who continue to struggle due to COVID-19:

T:7"

Hardest-Hit Business Recovery Program Tourism and Hospitality Recovery Program Canada Recovery Hiring Program Canada Worker Lockdown Benefit

canada.ca/coronavirus

ja ostnud endale kodumaja(ka) ­pulmapidu nii romantiline ja nii kohas Lindsey’sse ( Ontario), kust nad kaunis PR12971-016 ENG.indd looduslikus saavad tööle sõita: Kristina ­toi­mub?! Ei usu. 1 Stouffville’i vallavalitsusse valla Kuskilt kandub ,,Tuljaku“ tant­ None tegevust korraldama ja Armand susammude kajas viisikatke: 10" x 7" Ministry of Finance None None kõrgetasemelist puusepa- ja Armand, parajam peiu, 10" x 7" 1-25-2022 6:03 PM ­ehitustööd tegema. kosind Kristina endale, CMYK Pedro.Rodrigues Vakarahva hulgast EDA OJATiffany.Punnett Krissu, nobedam neiu, 100% P.S. Hetkel jookseb kinodes uus läinud Armile mehele. linateos ,,Abiellume“ – ,,Marry Head tulevast pulma – Me“ (Jennifer Lopeziga peao- ­ aastapäeva, Kristina ja sas). Ei tea, kas seal ka Armand!

016-4C-2022 Helvetica, Spartan, Nunito ----None

2

Mill Woods Mosaic

Logberg Heimskringla

Punjabi News, The - AB

Asian Pacific Post

South Asian News, The (Calgary Edition) Daneshmand Magazine (Persian We Canada & Arab World

Danestaniha (Dan Magazine)

Divya Bhaskar

Diversity Reporter (BC)

Eesti Elu | Estonian Life

Punjabi Star, The

Indian Express (Canada Edition), The

Shahrvand BC

Iran Javan

The Asian Star

`

Iran Star Shahre Ma Uthayan

Eesti rahvatantsu ,,Tuljak“ haardes noorpaar Kristina Soolepp ja Armand Lepik. Järgnevad hoogsate tant­ susammudega pulmalised Heli Vanaselja ja Veiko Parming ning Anneli Tamm ja Allan Marley. Foto: Elias Gates-Kass

Kristina Soolepp ja Armand Lepik abielutseremoonial Trenti jõe kaldal 14. augustil 2021. Ametlikuks abieluregistreerijaks Ilmar Lepik. Foto: Elias Gates-Kass

Pulmakära on alanud. Saajarahvas ja peigmees Armand Lepik (paremalt) koos vanemate Liina, Ilmari ja õe Maarikaga pulmavärava ees. Pulmarongkäigu eesotsas isamees Dwight Di Mito (keskel) ja pulmaline Allan Marley ( vasakul). Foto: Jane Davidson


10

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

Nr. 6

You turned Canada blue and yellow!

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Putin: Ukraine belongs to us and those who disagree are Russophobes A rambling article entitled, “On the Historical Unity of Russians and Ukrainians’, written July 2021 for Vladimir Putin, was packed with references to ethno-cul­ tural and geo-political de­ ­ velopments over the centuries. It justified Russia’s intention to bring Ukraine back into its fold. Not surprisingly, it didn’t address the fervour of Ukrainians asserting their right to self-determination. Exposing the innate national­ istic motive for the Kremlin’s current threatening stance aimed at Ukrainian sovereignty, the article stated: “When I was asked about Russian-Ukrainian relations, I said that Russians and Ukrainians were one people – a single whole. …. It is what I have said on numerous occa­ sions and what I firmly believe. … For we are one people.” When history does not sup­ port the Kremlin’s geo-political objectives, the government and its proxies at home and abroad deny or distort historical events for the domestic as well as the foreign audiences. This has also been applied to the history of Ukrainian statehood. The article also clearly accused the West of infecting ­ Ukrainians with the Russo­ phobia presenting itself in Ukraine. The article emphasized that the rift with Russia resulted not only from some minor mis­ steps of Moscow but “also the result of deliberate efforts by those forces (Western) that have always sought to undermine our unity. The formula they apply here has been known from time immemorial – divide and ­conquer”. The article continues. “All the subterfuges associated with the anti-Russian (Russophobia) project are clear to us. And we will never allow our historical territories and people close to us living there be used against Russia.” It’s been a knee-flex reaction of Putin’s Kremlin that any Western mention of Russian ­aggression is labeled as ‘Russo­ phobic’. It’s aimed to muster the Russian public’s support in claiming to be the innocent ­victim of Western machinations. In fact, a detectable amount of ‘Putinophobia’ might actually be spurring anti-Kremlin senti­

ments because of his steady march towards a repressive autocracy and especially his ­ ­recent bullying of Ukraine. But the West does not suffer from any discernible or believable Russophobia targeting the Russian people. Recently, Estonian-based Propastop, states that the con­ cept of Russophobia was only occasionally used prior to 2014, and then mainly by low-level officials in reference to the Baltic States. In 2014, the year of Russian attacks into Crimea and Ukraine’s Donbas, the term Russophobia as an epithet became part of Presidential as ­ well as governmental common rhetoric, especially in official narratives covering the protec­ tion of a ‘traditional Russia’ from Western liberal values. Any criticism of Russian ­aggression against Ukraine was immediately tied to Russo­ phobia. Moscow stressed that the international community’s protests to Russia’s invasion of independent countries was ­fueled by a Western hatred and fear of Russians. Russians and Russia were the victims, not the perpetrators. Propastop reminds us that ‘phobia’ is a reference to fear. Fear can be rational and justi­ fied. But fear may also be irrational and therefore a psy­ ­ chiatric illness – a phobia – a psychosis, which is precisely the Kremlin’s intent, to ascribe opposition against Russian aggression as an illness. ­ Russian propagandists claim the west suffers from xenophobic, anti-Russian hysteria when it accuses Russia of aggression. Putin’s ongoing misinforma­ tion campaign includes claims that Ukraine is about to join NATO in the near future. But both the West and the Kremlin know that this is not under consideration currently and ­ won’t be in the near future. A 1995 study on NATO expansion concludes that countries in­ volved with existing territorial disputes are denied accession. And this understanding is still the guiding principle in any future NATO enlargement, in ­ spite of the promises made to Georgia and Ukraine at the Bucharest Summit of 2008 in which NATO ministers wel­

February 7, 2022. OTTAWA, ON. On February 6, thirty communities from all ten provinces joined together to rally in support of the Ukrainian people in their fight against Russia’s aggres­ sion. They called on the Government of Canada to provide Ukraine with defen­ sive weapons immediately. “It was truly moving and inspiring to see communities ­ from all 10 provinces – from St. John’s on the Atlantic coast – to Victoria on the Pacific coast, and more than 2 dozen places in between – come to­ gether to show that Canadians Stand With Ukraine!” stated Alexandra Chyczij, National President of the Ukrainian Canadian Congress (UCC). “Sunday’s events were a power­ ful message from Canadians to Prime Minister Trudeau, the Cabinet and to Members of

Parliament that Canada should provide Ukraine with defensive weapons immediately, to help Ukrainians defend themselves from Russia’s increasing aggression. To the people of ­ Ukraine – we will always be with you in your fight to defend your freedom!” For photos from yesterday’s events, please see UCC Face­ book page: https://www.face­ book.com/ukrcancongress/ The UCC thanks everyone who organized and participated in yesterday’s events. In the coming days, the UCC will be sharing an overview of all the events across Canada. The cross-Canada events were widely covered by Canadian media. You can read the cover­ age here: https://www.ucc.ca/­ 2022/02/07/stand-with-ukrainemedia-clippings-feb-6-2022/ We ask everyone to email their Member of Parliament and

Hate crime targeting Ukrainian Canadians in Toronto The Ukrainian Canadian community is appalled by the hate crime that targeted a Ukrainian-owned business in Toronto. Future Bakery, which displayed a #StandWith­ Ukraine banner to show soli­ darity with the Ukrainian people, was defaced under cover of night by cowards who support Russian presi­ dent Putin’s kleptocratic, criminal regime. Among other defacements, the phrases “F*ck Ukrian (sic) and Canada” were spray painted on the sign. The owner of Future Bakery, Mr. Borys Wrzesnewskyj, is a former member of Canada’s Parliament, a prominent com­ munity activist and leader, who has worked tirelessly for many years on defending those whose

comed the future possibility of the two countries becoming members. Putin may very well have shot himself in the foot. His reckless threats against Ukraine will very likely strengthen the resolve of NATO to toughen its defense capabilities rather than relax them. LAAS LEIVAT

human rights have been violated as a result of Russia’s invasion of Ukraine, including the Indigenous Crimean Tatar People. Mr. Wrzesnewskyj and the Ukrainian Canadian com­ munity have previously been the targets of Russian state-led disinformation campaigns. “We will not be intimidated by cowards who hate our free­ doms and our way of life. The Ukrainian Canadian Congress calls on law enforcement to promptly and thoroughly inves­ tigate this act of hate against the Ukrainian Canadian com­

tell them – Canada needs to arm Ukraine! MPs emails are Firstname. Lastname@parl.gc.ca You can find your MP by postal code here: https://www.ourcom­ mons.ca/members/en A draft email you can send: “Russia invaded Ukraine eight years ago, and the threat of a further Russian invasion grows every day. The Ukrainian people need Canada’s support in defending their country today. The US, UK, Baltic States, Poland, and other allies are already providing Ukraine with defensive weapons. As your constituent, I urge you to support Canada joining our allies and providing Ukraine with defensive weapons now.” More info: https://www.ucc. ca/2022/02/01/tell-your-mp-can­ ada-needs-to-arm-ukraine/

munity. This craven attack shows the importance of effec­ tively fighting disinformation campaigns led by the Russian state that target Canada, the Ukrainian Canadian and other Central and East European communities,” stated Alexandra Chyczij, National President of the UCC. “Recently, the Ger­ man government banned the RT (Russia Today) network, as have other countries. The UCC has long advocated for the Canadian government to take seriously the pernicious in­ fluence of Russian-state led dis­ information campaigns and the vitriol and hatred that they spread.” (Continued on page 12)

UCC President Alexandra Chyczij visits Future Bakery in solidarity with Mr. Wrzesnewskyj.


Nr. 6

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

Looking to plants for traditional Estonian remedies Vincent Teetsov In a taxi ride one afternoon in Toronto, it came up in conver­ sation that the driver was originally from Ghana. While musing on the differences between Ghana and the ­frozen urban tundra that we were driving through, the taxi driver began to recall a child­ hood story in which a class­ mate was bitten by a blacknecked spitting cobra. When asked if there was any way to treat such a bite, he remarked that onions were a common remedy: cut in half, they are said to absorb the venom from a bite. Traditional treatments for snakebites vary. A 2012 article in the African Journal of Traditional, Complementary and Alternative Medicines ­commented on the treatment of snakebites on other continents, including in Madhya Pradesh, India where one solution is to apply black pepper and root paste from the Sahasmuria (Elytraria acaulis) plant to the wound. Being well-versed in first-aid treatment for snakebites is not top-of-mind for most Canadians and Estonians. However, it prompted a question: what are some plant-based remedies that Estonians have traditionally used to treat ailments? Kibuvitsamarjad (rose hips): This fruit comes from the rose plant, reaching its prime from the end of summer into the beginning of autumn. You’ll

notice their rich colour: usually a deep red, but also sometimes orange or purple. The ovalshaped hips are about the diameter of a staple and have ­ curly green bits at the end. The bushes have prickly thorns. One notable place you can find rose hips is on Prangli Island, situated northeast of Tallinn. Prangli Travel describes how “In traditional medicine, it is known for its high vitamin concentration used to strengthen the body and fight fatigue. Rose hip also fights viral diseases and blood vessel clogging. The berries can be used for tea and jam which are rich in vita­ min-C.” To make rose hip jam, the optimum time to pick them is after the first instance of frost in late autumn. Once they are picked, halve them, scrape the seeds out, and boil them in water. Once a boil has been ­ achieved, simmer the combina­ tion for around an hour, before pressing it through a sieve into a jar and adding sugar to taste. Rose hips are present in Canada, too. Field botanist Susan J. Meades notes that this fruit can be found from Nova Scotia all the way west to Saskatchewan and across Ontario from the southern end of the province up to James Bay. Mauri kassinaeris (mallow, or Malva sylvestris): This plant’s flowers have five bright purple petals with contrastingly dark lines stretching out from our

The Swamp Thing Trail brings out the best of cycling in Estonia’s wilderness northern coast. In explaining their choice of a name with For some cyclists, rough ter­ ­ origins in the DC Universe of rain is a nuisance. Dirt gets comic book characters, they encrusted on the frame, tires, say, “We want to highlight not and gears of your bike. On a only the scenario you meet road bike, gravel is just a rea­ along that route, but mainly the son to be cautious, to avoid great environmental sensibility leaning, and to slow down. and ecological thinking of Esto­ The road is surely more re­ ­ nians (Swamp Thing character liable; and the entire orienta­ fights to protect his swamp tion of road bikes minimizes home).” In this comparison, drag, creating more power they point to post-independence and speed in the riding ex­ ­ efforts to clean up the remains perience. of Soviet-era industrialization, But then there are other as well as the balance between ­cyclists who will eschew speed development and minimizing and dive right into dirt and disturbances to Estonia’s eco­ gravel. Muddy puddles are their systems. happy place. They live for the In many ways, these two thrill of the hill climb. What is c ­ yclists have planned a trip it about biking in the wilderness where all-terrain cyclists can that is so satisfying for these witness the purest examples of renegades? the vast Estonian wilderness Giorgio Frattale and e ­ veryone is always hearing Francesco D’Alessio, who make about. up the “all-seasons bikepacking project” known as Montanus, The trail is similar to the clarified this in a route over­ Oandu-Aegviidu-Ikla hiking view they contributed to the route, pushing you out from publication bikepacking.com. towns and human settlements Frattale and D’Alessio call into deep forests, meadows, and the route “Swamp Thing Trail”: bogs that support flora and fau­ a 386 kilometre, five day long na. The focus of the trail is on passage between Pärnu and the solitude in these ancient natural Käsmu Peninsula on Estonia’s environments. Among the top

Vincent Teetsov

11

before eating them, so that you don’t consume toxic parasorbic acid. Põdrasammal (Icelandic moss, or Cetraria islandica): Despite its English name and the trans­ lation from Estonian to “elk moss”, Cetraria islandica is actually a type of lichen. Moss is a plant, while lichens are combined organisms; a fusion of fungi and algae. Ranging in colour from light grey to brown, you can find it on the ground and scattered rocks of well-drained pine forests. Rose hips.

Photo: backyardforager.com

view of the stigma in the middle. The plant’s stems grow from just below a metre to nearly two and a half metres in height. Proponents of consuming mallow often point to Pliny the Elder’s advice to drink juice made from the flower as a cure for all ailments. Thus, it be­ came known as an “Omnimor­ bia” in Latin. In other words, a cure for everything. Regardless, the flower has been used by Estonians to ad­ dress coughing as well as to soothe irritated mouths and throats after it was boiled in water and combined with honey. Apart from medicinal ­ uses, it also has a wonderful blue colour in one’s mug. Pihlakas (rowan): In their 2005 research paper “Plants in Estonian Folk Medicine: Col­ lection, Formation and Over­ view of Previous Research”, ethnobotanist Dr. Renata Sõu­ kand and Estonian pharmacolo­ gist Dr. Ain Raal indicated, based on folklorist Herbert Tampere’s investigations, that the flowers of rowan trees were

used internally by the Estonian people as a treatment for ­ophthalmic diseases (pertaining to the eye). Tampere determines that this remedy was used back in the 1700s. In Estonian folk religion, the rowan tree has been attributed with the power to protect homes from lightning strikes. Rowan trees can be found in Estonia on the edges of forests, identifiable through their pairs of jagged leaves, adding up between five and eight pairs. ­ You can also identify them from their purple buds. Each rowan flower has five white petals, with an abundant array of filaments and anthers on their ends. Rather than being solitary, the flowers are visible in plumes coming off the branches. These blooms show up in the transition from spring to summer. The round red berries of the rowan tree, on the other hand, become ripe in early fall. British charity The Conser­ vation Volunteers recommends that one should cook the berries

sights along the way are Soomaa National Park, with its famous annual flooding, and the visitor centre that educates sightseers about the wildlife and human reactions to this flood­ ing event. In terms of non-­ natural sights, there is also an interactive museum at the for­ mer farm of Estonia’s Age of Awakening leader C.R. Jakob­ son. Opportune positions to view the trail’s untouched scenery are from long boardwalks that cross bogs – which are safer to cross on foot while pushing your bike – and the observation tower by Paukjärv. 95% of the trail is unpaved and 20% is “singletrack”, with the perfect combination of room for bikes and challenging ter­ rain that make for a thrilling ride. Frattale and D’Alessio have given the trail a seven out of 10 difficulty rating, which can’t be attributed to any excessive climbing (the highest point is 104 metres tall). Rather, what makes it difficult are the populations of mosquitoes en­ ­ countered when cycling there in the summertime, minimal points to replenish water supplies (apart from purifying river ­water), and ironically, the high water levels one may encounter.

When the two cyclists from Montanus were on the trail, they wore Crocs that let the water in and out as they got ­ around. And when you’ve had enough of the rough terrain, there’s plenty of accommo­ dation, in the form of huts and campsites with dry firewood, where you can get off your bike and recharge. Or if you’ve reached the very end of the trail, go for a Baltic Sea swim in Mädalaht Bay. The Swamp Thing Trail is among over 20 routes that Montanus have documented as a duo in photos, writing, and films; from the Martian land­

Moose/elk enjoy snacking on the crunchy lichen, and humans have found their own edible applications for it over time, ­ despite its bitter taste: for in­ ­ stance, augmenting the flavour of schnapps or simply boiling it before consumption. Põdrasammal possesses anti­inflammatory qualities, and so, like mallow, the lichen has been used to make a tisane (an infu­ sion) that fights colds and coughs when slurped up. Though, this lichen is very good at absorbing pollutants, so consuming it could be risky. Certainly, before attempting to forage and consume any of these remedies, consult with an expert who can advise whether you’re collecting the correct plant or fruit. While we will likely opt for modern medicinal or pharma­ ceutical approaches to treating our ailments instead, comparing these with plant-based remedies helps us understand our own health more, and shows how the solutions of the past inform the medicine of today.

scape of Iceland’s interior to the lakes of Patagonia. Each region is tied together by a cohesive peace and quiet. This is why people get into riding mountain bikes, or bike­ packing more specifically. Despite the added challenges of terrain and packing enough sup­ plies to get by for a longer ­period of time, biking on rough terrain is a means to get away from traffic and crowds. It’s exercise for your instincts, ­ where you have to think quickly to avoid hazardous obstacles. And the biggest win isn’t how efficiently you move, but the surroundings and terrain in which you move through.

Photo: bikepacking.com


12

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

Nr. 6

Estonia must recognize Chinese genocide in Xinjiang Iverson Ng and Oliver Loode, ERR, February 2022 During February 4–20, China is organizing the 2022 Winter Olympic Games. For over a year, a group of US-based Tibetans, Hongkongers and Uyghurs have been campaign­ ing for a global boycott against the games. So far, 10 countries including Estonia and Lithuania joined the dip­ lomatic boycott. While the Estonian government subtly participates in the US-led diplomatic boycott, it should ­ recognize China’s act of genocide against Uyghurs in ­ Xinjiang, write indigenous people’s rights expert Oliver Loode and Postimees colum­ nist Iverson Ng. Given the 56 separate eth­ nicities recognized in China, it does not recognize any of them as Indigenous peoples in accor­ dance with international law. Many Chinese ethnic groups, including Uyghurs, meet all or most informal criteria of indige­ nous peoples. The World Uyghur Congress (WUC), a global community of Uyghurs, has been conducting international advocacy as an exercise of Uyghurs’ right to ­ self-determination. While Uy­ ghur representatives cannot be often seen at global Indigenous peoples’ gatherings such as the annual sessions of UN Permanent Forum of Indigenous Issues (UNPFII), it happens so because of Chinese intimida­ tion. China will do anything to deny Uyghurs their right to self-identify as indigenous ­peoples, with the resulting col­ lective rights, but this should not blind the rest of the world. Given the systematic and sus­ tained efforts of China’s actions and the unprecedented human, financial and technological re­ sources that China has amassed against the Uyghur people, they are probably the most persecut­ ed indigenous people on Earth. In Estonia, due to its de­ cades-long commitment to sup­ porting the rights of indigenous peoples worldwide – including, but not limited to Finno-Ugric peoples in Russia – the moral responsibility and national ­mission that the country has in speaking the truth when geno­ cide is perpetrated against one of the world’s indigenous peoples should be understood, ­

as should be holding the per­ petrator accountable. Naming a genocide as such by the Riigikogu is the least that Estonia, as a signatory to the 1948 Convention on the Prevention and Punishment of the Crime of Genocide, can and should do. On September 9 2021, a British-led independent Uyghur Tribunal concluded that the Chinese Communist Party (CCP) has committed crimes against humanity of enslave­ ment, torture, rape, enforced sterilization which constitute the act of genocide in Xinjiang. Chaired by British barrister Sir Geoffrey Nice QC, the ­people’s tribunal reviewed over 500 witness statements, heard live evidence of over 30 politi­ cal dissidents on the Chinese concentration camp system as well as 40 expert witnesses on the situation in Xinjiang. As a member of the inter­ national community, it is Estonia’s duty to call out China’s systematic and inten­ tional act of genocide in Xinjiang. On March 8 2021, as an independent and non-parti­ san initiative, about 50 global experts in international law, genocide studies, Chinese ethnic policies and Xinjiang conducted a 55-page research report and concluded that China is respon­ sible for breaches of all provi­ sions of Article II of the 1948 Genocide Convention, including the intent to destroy the whole population of Uyghurs in Xinjiang. Being part of the EU, soli­ darity is needed to back initia­ tives with moral leadership. In the case of Xinjiang genocide, eight liberal democracies, in­ cluding five EU countries (the Netherlands, Lithuania, Bel­ gium, the Czech Republic and most recently France) have ­recognized the genocide in their national parliaments. European unity is what the EU-27 bloc needs right now, and as a small country, Estonia relies on that for its own survival in the in­ ternational arena. More importantly, Estonia’s moral duty is also embedded at the European level. In De­ cember 2020, the European Parliament passed a resolution on forced labor and the situa­ tion of Uyghurs. With over 600 out of 705 Members of European Parliament’s support, the EP called on the Chinese

Call for Directors of Northern Birch Credit Union Limited (“NBCU”) If you strive to make a difference and want to give back to our communities, you may wish to consider seeking nomination for position on our Board of Directors. We are specifically looking for:    1.  CPA designation with demonstrated current audit or tax specialization, or    2.  Demonstrated current marketing, business development, communications experience and expertise at a leadership level, or    3. A successful entrepreneur, or    4. Senior level experience at a financial institution, or   5.  Demonstrated current experience in credit union operations and governance. Read more here: www.northernbirchcu.com/about/call-for-directors Deadline for nominations is March 4, 2022, at 1600h.

government to end the “mass incarceration” of ethnic minori­ ties in camps and detention cen­ ters and demand the immediate and unconditional release of those detained. Instead of addressing the issue itself, the ­ CCP responded with anti-sanc­ tions after being sanctioned by the EU based on China’s human rights violations. Unlike Lithuania’s values­based foreign policy, Estonia has taken a more cautious ap­ proach, ostensibly balancing its commitment to human rights and its economic interests. This tradition was set already in October 1991 when the newly independent Estonia’s political leadership refused to meet the Dalai Lama on his first historic trip to Estonia. But in fact, such a cautious approach does not bring any practical economic benefits to Estonia, as China accounted for just 1.7 percent of Estonia’s ­exports in 2020. Calling out the crimes against humanity is the duty of every free country. Estonia, as a young democracy having lived through crimes against humani­ ty during Soviet occupation, must be one of the leading voices to hold the CCP ac­ countable for committing geno­ cide in Xinjiang. Given the evidence and inter­ national reactions listed above, we invite MP Marko Mih­ kelson, the chairman of Riigikogu’s Foreign Affairs Committee, to call for an inter­ nal review on Riigikogu’s posi­ tion on Xinjiang and propose a resolution to recognize the Xinjiang genocide. We hope that Estonia will eventually decide to stand with those ­ countries that have recognized China’s treatment of Uyghurs as a genocide and raise this issue to all international platforms and formats, including the Baltic Assembly, NB8 format, the European Council and United Nation’s Human Rights Council, so that we can do ­justice to the Uyghurs and other suppressed people ruled by the CCP. (Iverson Ng is a Tallinn-based columnist from Hong Kong who writes for daily Postimees. Oliver Loode is an expert on indigenous peoples’ rights and former member of the UN Permanent Forum of Indigenous Issues (UNPFII) (2014-2016))

Hate crime… (Continued from page 10)

The 2019 Annual Report for the National Security and Intel­ ligence Committee of Parlia­ mentarians found that: The nature and extent of Russia’s foreign interference threat is significant as these activities form a key component of the broader national security threat posed by Russia. […] Foreign states use ethnic and mainstream media to spread messages and forward their own agendas. *** The PRC and the Russian Federation both

Andy Prozes, Podcast #50; Ellen Valter, Podcast #51.

“Globaalsed eestlased” podcast includes KESKUS supporters in its series of 100 notable Estonians The countdown is on! KESKUS International Esto­ nian Centre is heading into construction by late February 2022 in downtown Toronto. Two supporters of KESKUS are recent guests in an in-depth podcast series fea­ turing Estonians around the globe. Rainer Sternfeld’s www. globaalsedeestlased.org podcast series will, when completed, feature 100 notable Estonians from around the world. Rainer is an entrepreneur turned inves­ tor who has spent his “career building digital infrastructure for a more sustainable planet and empowering communities”. Every tenth podcast is in English, and Andy Prozes, a lead sponsor of the KESKUS project and the early visionary support for the project, is Rainer’s English-language guest in Podcast #50 (https://www. globaalsedeestlased.org/­p/050andrew-prozes-estonian-canadi­ an). Ellen Valter, project lead for KESKUS is Rainer’s guest in Podcast #51 (https://www. globaalsedeestlased.org/­p/051ellen-valter-aktiivne-kanada)and this conversation was recorded in Estonian. Among other topics, both Andy and Ellen talk about the global desire for KESKUS and how it reflects who we are as a diaspora community today. They both comment on how KESKUS will strengthen the relationships of Estonians glo­ ­ bally, by promoting Estonian innovation and celebrating our culture and achievements with each other and the world. These are exciting times for

Estonian ID cards cannot be used to enter UK from October 1 ERR, February 2022 Estonian ID cards cannot be used to enter the United Kingdom from October 1, the Ministry of Foreign Affairs has said. Only a passport will be accepted in the future. manipulate mainstream and ­ethnic media. The UCC calls on the Government of Canada to immediately establish a Task ­ Force to defend against ­in­formation warfare and foreign influence operations.

the project as it moves into and through construction. Looking to track project progress from home? Sign up for the KESKUS monthly newsletter at www.keskus.ca to ensure you don’t miss any news or updates. KESKUS valued donors make a critical difference! Please join the growing of capital campaign donors, see www.estoniancentre.ca/capi­ tal-campaign. KESKUS Inter­ national Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts of $100,000 and above (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts of $10,000 and above, and Kungla Rahvas for gifts ­under $10,000. To make a donation to Estonian Arts Centre, the charity associated with KESKUS, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancen­ tre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family and leadership gifts can be paid over time. All donations are ­issued a tax receipt. Let’s keep in touch! • Visit the KESKUS website at www.keskus.ca for all the latest news • Sign up on the homepage for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Twitter @ keskus, Instagram @keskus.iec

People who entered the UK before September 30 with an ID-card may require a passport to leave the country. It is possible to apply for a return certificate, which is a temporary single-use travel ­document for returning from the UK to Estonia. As an exception, Estonian citizens officially living in the United Kingdom are allowed to enter the UK with an ID-card after October 1. However, the ministry urges travelers to check with the travel service provider to check other documents are not needed. The Ministry of Foreign Affairs recommends that all passengers apply for a passport already now and use it when traveling.


Nr. 6

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

Elamuslik hetk emakeelsel jumalateenistusel Jumalateenistus emakeeles! See võib-olla ei tähenda mida­ gi erilist rahvuskaaslasele, kes elab tihedas eesti kogukonnas, aga minule, kes juba 17 aastat tagasi Torontost eemale koli­ nud, on see kujunenud ainu­ laadseks. Väikses Ontario linnakeses olen sunnitud leidma pinginurga kuskil United või Anglicani kirikus, kus koos kogudusega, leian end kordamas Meie Isa palvet inglise keeles. Selle tõttu, kui lugesin Eesti Elust, et Vana-Andrese kogudus pakub – pärast pikemat co­ vidipausi – jumalateenistust otse rahvale käesoleva kuu alguses, lubasin endale ette võtta sõidu Toronto linna. Hakkasin kirikus käima eesti põgenikelaagris sõjajärgsel Sak­ samaal, kui olin 8-aastane. Kui mõnda aega, olles siis juba 12 aastat vana, sai käidud PõhjaOntario alevi United Church’i pühapäevakoolis, leidsin võima­ luse käia harukordsel eesti­ keelsel jumalateenistusel, kui kirikuõpetaja Montrealist avas­ tas meie pisikese eesti kogu­ konna mägede ning põlismetsa vahel. Hiljem sai käidud eesti­ keelsetel teenistustel LõunaOntarios, Montrealis ja viimaks Torontos, kus mulle sobisid nii Peetri kui Vana-Andrese kogu­ dused, isegi Baptisti kirik. Abiellumise lävel astusin pruu­ diga Vana-Andrese liikmeks, kuna tulevane abikaasa, kes oli USAst, oli tuttav New Yorgist saabunud noore õpetajaga. Pikki aastaid sai Torontos elatud. Mulle väga meeldis käia ilusas eestipärases Peetri kiri­

KANADA UUDISED

KANADA. Vaatamata pandee­ miale on Kanada jäänud kõige kiiremini kasvava elanikkonna­ ga maaks G7 riikide hulgas, tänu suures osas immigratsioo­ nile, ilmneb kolmapäeval aval­ datud 2021.a. rahvaloenduse andmetest. Kanada elanikkonna arvuks on 36,991,981; ja ligi 27,3 miljonit kanadalastest elab ühes riigi 41-st suures linna­ keskuses. Võrreldes viis aastat varase­ ma ajaga elab Kanadas 1,8 mil­ jonit rohkem inimest; elanik­ konna kasvumäär vahemikus 2016-2021 oli 5,2%. (Lüh. CBC) • KANADA. Statistikaameti tea­ tel kadus jaanuarikuus umbes 200.000 töökohta, mis seotud rangemate rahvatervise reeglite­ ga COVID-19 leviku peatami­ seks – teatavasti mõjutas see restorani-, hotelli-, meelelahu­ tus- ja müügisektorit ning spor­ diklubisid. Kõige enam töökao­ tusi oli Ontarios ja Quebecis ning statistika kohaselt puudu­ tas see kõige rohkem nooremaid inimesi ja naisi. Siiski tunduvad ekspertide sõnul need töökaotu­ sed ajutised. (Lüh. CTVNews)

kus. Hiljuti saatsin isegi anne­ tuse selle jumalakoja säilimise heaks. Samas tekkis südamlik sõprus Vana-Andrese õpetajaga, kes kord isegi tegi minule pak­ kumise pidada jutlust. Aga tuli aeg Torontost lahkuda. Väikeses linnakeses hakkasin liituma anglikaanikogudusega. Kui sealgi lõppesid jumalatee­ nistused koroona-viiruse tõttu, kujundas briljantne naispastor võrratud teenistused interneti kaudu. Kas on lugeja kunagi palvetanud kompuutri kaudu? See nõuab omamoodi kiin­ dumust. Aga tundsin puudust kogudusega palvetamisest oma emakeeles. Veebruari esimesel pühapäe­ val avanes aken – ütleme pigem uks – astuda sisse kirikusse, kus ettenähtud palvused, vaimulikud laulud ja jutlus kõik emakeeles. Mis siis, kui soome kirikus. Ja eestikeelseid koraale saadab orelil lahke soome poiss Juha. Ausalt öeldes, minul on olnud vaid üks väike kriitika eesti­ keelsete jumalateenistuste suh­ tes. Need on liiga korrapärased. Puudub spontaansus ja paindlik­ kus. Alati sama järjekord. Siis aga tekkis üllatus! Leidlik rahvuskaaslasest pas­ tor tegi õnnistamise kõige ilusa­ mal moel mitte enne viimast koraali, vaid jumalateenistuse lõpus. See oli minule nagu emotsionaalne plahvatus. Kõige ilusam hetk minu kirikus käi­ mises! Õnnistamisele on leitud õige koht! See oli minu jaoks jumalateenistuse kõrgpunk. Lah­ kusin palvekojast vaikselt Jumalat tänades. Tekst ja fotod; KOGUDUSE LIIGE ,,VÄLISLINNAST“

Lätis rekordiliselt koroonasse nakatunuid Lätis tuvastati sel nädalal ühe ööpäeva jooksul 11 835 uut koroonaviirusse nakatumist. Nakatunutest 4548 oli vaktsi­ neerimata või lõpetamata vaktsiinikuuriga, 7287 täieli­ kult vaktsineeritud. Läti neljateistkümne päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta tõusis 6301,6-lt 6443,8-le. Pandeemia algusest on Lätis tuvastatud 476 730 koroonavii­ russe nakatumist, Covid-19 tõttu on surnud 4978 inimest. Kuigi nakatumised on re­ kordkõrgusel viitas Läti pea­ minister Krišjanis Karinš kolma­ päeval võimalusele, et mõningaid piiranguid võidakse leevendada. Näiteks varsti ei pea inimesed poodi pääse­ miseks enam koroonapassi esi­ tama, kuigi kehtima jääksid maskide kandmine ja lubatud pindala ühe inimese kohta. Lätis lõpeb pandeemiast tin­ gitud eriolukord 28. veebruaril. (PM/ERR/EE)

13

Kaarel Eenpalu surmast möödus 80 aastat

Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas.

Koguduse organist Juha Tikkanen.

Eesti rahvaarvu languse suurim mõjutaja oli kõrge suremus Statistikaameti esialgsete and­ mete alusel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 328 439 ehk 1629 inimese võrra väik­ sem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 138 ja suri 18 445 inimest. Registree­ ritud rändeandmetel saabus Eestisse 12 280 ja riigist lah­ kus 8602 inimest. Statistikaameti juhtivanalüü­ tiku Terje Trasbergi sõnul iseloo­ mustab möödunud aastat erakordselt kõrge surmade arv, mida registreeriti 5307 võrra rohkem kui sünde. ,,Kõrge suremus ja viimaste aastatega samale tasemele jäänud sündimus tingisid ne­ gatiivse loomuliku iibe. Sellele vastukaaluks oli rändesaldo taas positiivne – Eestisse saabus ela­ ma 3678 inimest rohkem, kui siit lahkus. Kui varasemalt on positiivne rändesaldo aidanud rahvaarvu kasvatada, siis 2021. aastal sellest ei piisanud ning elanike arv langes.“ Eelmisel aastal suri esialgse­ tel andmetel 18 445 inimest, mida on aasta varasemaga võr­ reldes enam kui 2500 võrra rohkem. ,,Viimasel kümnel aasta on surmajuhtumite arv olnud 15 000–16 000 vahel ja aastased kõikumised on olnud enamvähem 300 piires. Möödunud aasta näitaja oli aga erakordne. Surmade põhjuseid saame põh­ jalikumalt analüüsida kevadel, mil saabuvad täpsemad andmed, aga võib oletada, et koroonasur­ made suur arv ja kuum suvi mängisid siin olulist rolli,“ lisas Trasberg. Möödunud aastal sündis esialgsetel andmetel 13 138 ­ last, mis on samas suurusjärgus eelmise aasta sündide arvuga.

Riigivanem Kaarel Eenpalu surmast möödus 28. jaanuaril 80 aastat. Surma-aastapäeval mälestati teda Tallinna Metsa­ kalmistu kenotaafi juures. Kõne pidanud Trivimi Vel­ liste sõnas muuhulgas: Kaarel Eenpalu oli väga erandlik ja eriline inimene. Harilikult jagu­ nevad inimesed kas mõtlejateks või teoinimesteks. Kaarel Een­ palu oli mõlemat! Juba väga noore mehena kor­ raldas ta Tartu Eesti Põllu­ meeste Seltsi näitusi. Mõne aasta pärast algas suur sõda, mida ­hiljem hakati nimetama ilmasõ­ jaks. Nagu kümned tuhanded teisedki eesti mehed kutsuti ka noor Kaarel – tookord veel ­nimega Karl – Vene keisri lipu alla. Sõja ajal lõpetas ta Petrogradis Pauli sõjakooli ning sai ohvitseri auastme. Kaarel Eenpalu kuulus nende ettenägelike eesti meeste hulka, kes taipasid: Eestil võib peagi vaja minna oma sõjaväge. Ta rajas Eesti rahvusväeosades suurtükiväe pataljoni. Ja kui Vabadussõda tõepoolest algas, oli ta enda loodud suurtükipata­ rei ülem. Vabadussõja ajal valiti Eesti riigi esimene parlament – Asutav Kogu. Sellesse valiti ka Karl Einbund ja nii algas tema väljapaistev poliitiku teekond. Peagi pärast Tartu rahu sõlmi­ mist sai Einbundist siseminister. Koos vaheaegadega oli ta selles ametis 1926. aastani. See oli riigi ülesehitamise aeg. Karl ­ Einbund ehitas üles Eesti polit­ sei. Seejärel oli Karl Einbund Riigikogu kolme koosseisu esi­ mees – aastatel 1926 – 1934. Sinna vahemikku – aastasse 1932 – mahtus ka tema amet

Kai Aareleidi tunnustati Tammsaare kirjanduspreemiaga A.H. Tammsaare nimelise 45. kirjanduspreemia võitja on Kai Aareleid teosega ,,Vaikne ookean“. ,,Vaikne ookean“ on paar aastat tagasi Torontoski esi­ nenud kirjaniku kolmas romaan. Raamat jutustab nelja põlvkon­ na mälestustest ja saladustest ning nende korduvatest mustri­ test esitades lugejale küsimuse,

Registreeritud rändeandmetel saabus 2021. a Eestisse elama 12 280 inimest ja Eestist lahkus välismaale 8602 inimest. Sisseränne suurenes võrreldes varasema aastaga 1890 ja välja­ ränne 1282 inimese võrra. Sada aastat tagasi (1922.a.) elas Eestis 1 097 733 inimest. Kõige kõrgem oli rahvaarv aas­ tal 1990 – 1 570 599 inimest. Viimased 20 aastat on rahvaarv püsinud 1,3 miljoni juures. (PM/EE)

r­iigivanemana. Oma riigimehe karjääri lõpul, aastail 1938 – 1939 oli Kaarel Eenpalu pea­ minister. Nõukogude Liiduga baaside lepingu sõlmimisel oli Kaarel Eenpalu ainus Eesti kõrgemate riigitegelaste hulgas, kes arvas: Punaarmeele tuleb relvadega vastu astuda. Nii on arusaadav: kui maa ujutati Punaarmeega üle ja sea­ duslik riigivõim Eestis hävitati, oli Kaarel Eenpalu esimeste hulgas, kes vahistati ja Venemaale Gulagi viidi. Tema maine teekond katkes kaheksa aastakümmet tagasi Kirovi oblastis. Kaarel Eenpalu rajas Eesti politsei, aga olulised on tema kolm suurt algatust, mis kes­ tavad tänaseni. • Eenpalu algatas kodukaunis­ tamise liikumise ja sinimust­ valge rahvus- ja riigilipu pühit­ semise traditsiooni. • Ta algatas võidupüha tähista­ mise 23. juunil koos vastava paraadiga. • Eenpalu algatas ka nimede eestistamise, andes ise eeskuju ja muutis 1935. a oma nime Karl Einbund – Kaarel Een­ paluks. Kaarel Eenpalule kuulub üt­ lemine: „Mina usun Jumalasse, maamulla pühadusse, eestlase ja tema eluruumi püsimisse.“ (Allikas: KU)

kui palju me üldse oma vane­ matest teame. Mis meie käitu­ misest pärandub edasi, aga mida saaks ka muuta? Teose pealkiri ,,Vaikne ookean“ on romaanis unistuste paiga sümbol, kuhu üritatakse jõuda nii füüsiliselt kui vaim­ selt, mis tähendab et ka lähe­ daste inimeste vahel võib olla suur sõnadeta Vaikne ookean, mille kallastel raamatu tegela­ sed elavad. (ERR/EE)

Kai Aareleid Tartu College’is. Foto: EE arhiiv


14

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

Nr. 6

Armastus sulagu mälestuseks ja valu lauludeks… (R. Tagore) Tuul ni tasa puude ladvus liigub, linnud unelaulu laulavad…

Lahkus igavesele unele meie kallis

MÄLESTAME IGAVESTI OMA OOTAMATULT LAHKUNUD KALLIST EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Salme Prozes Sügav kaastunne perele ja omastele VIIVE, ROBERT, MAARIKA ja TIINA HILLAR ja IMBI perega LEMBIT ja KRISTI perega AARNE ja ANNE perega PAUL

Salme (Lember) Prozes sündinud 17. veebruaril 1930 Saaremaal surnud 6. veebruaril 2022 Kingstonis

Lahkus meie armas Sügavas leinas   ANDY ja NONIE    CHRISTINA ja PETE MARY-ANN ja MICHAEL KEVIN, NOËL ja GRAYSON DARIN, GILLIAN, TYLER ja SONYA SUGULASED ja HÕIMLASED Kanadas, USA’s ja Eestis

Salme Prozes Meie südamlik kaastunne CHRISTINALE ja PETERILE; MARY-ANNILE ja MICHAELILE; ANDYLE ja NONIELE; KEVINILE perega; DARINILE perega ANITA NIPPAK GENUA ANNALIISA LUIK HEILY NIIDAS-TEASDALE LIZ DERRICK

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Asta Kaups’i ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS   ja EHATARE PERE

Kingstoni Eesti kogukonnast on lahkunud meie armas

Salme Lember Prozes sündinud 17. veebruaril 1930 Tallinnas lahkunud 6. veebruaril 2022 Kingstonis Mälestame ja avaldame kaastunnet ANDYLE, MARY-ANNILE ja CHRISTINALE perekondadega KINGSTONI NAISTE SÕPRUS-RING

Vaikselt lõppes minu armsa sõbranna elutee

Aet Sandström Kanada nädal võitluses COVID-19ga Reedel ütles Kanada kõrgeim terviseametnik dr. Theresa Tam, et provintsid peavad leidma tasakaalu viiruse leviku peata­ mise ja normaalsusse tagasi­ tuleku vahel. Päevaste uute vii­ rusjuhtude arv riigis olnud jät­ kuvalt keskmiselt 10.000, ütles dr. Tam. Raske on saada täielik­ ku pilti uute juhtude arvust, kuna paljudes kohtades on PCR-testimine jäetud vaid tea­ tud riskiga gruppide jaoks. Public Health Agency of Canada andmeil on vähemalt ühe vaktsiinisüsti saanud 88% elanikkonnast vanuses 5+. • Provintsid leevendavad pii­ ranguid. Saskatchewani peaminister Scott Moe teatas, et vaktsineeri­ mise tõend kaotatakse provint­ sis alates 14. veebruarist, maskikohustus jääb jõusse kuu lõpuni. Peaminister rõhutas ­jätkuvat vajadust isikliku vastu­ tustunde osas COVID-19 riski hindamisel. Esmaspäevast alates jättis Saskatchewan ära ka igapäe­ vaste COVID-19 andmete aval­ damise, hakates seda tegema kord nädalas. Albertas kaotati teisipäevast

neiuna LANNUS 15. juuli 1938 – 3. veebruar 2022

Meie südamlik kaastunne HELMUTILE lastega HALJA perega

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Emmy Hiir’t ja avaldame kaastunnet perekonnale

Mälestades

Salme (Lember) Prozes’t

Päiksesära, tähehiilgus kallist kalmu ehtigu

Südamlik kaastunne perele ELLEN VALTER

Kurbusega teatame, et lahkus meie kallis ema ja vanaema

Helle Adams

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS   ja EHATARE PERE

(†9. veebruar 2022) ANNE ja LIINA GUITER Ärasaatmine Tallinnas 15.02.2022 Pärnamäe krematooriumis ja koosviibimine Kalevi Jahtklubis

vaktsiinitõendi süsteem, teised piirangud kaovad järk-järgult lähinädalail. • Esmaspäevast leevendati Ontarios hooldekodudega seon­ duvaid piiranguid – elanikud, kes on saanud kolm vaktsii­ nisüsti, saavad taas hakata käi­ ma väljas ,,sotsiaalsetel päeva­ reisidel“, samuti tõsteti elanikke külastavate hooldajate lubatud arvu. Ontarios on uute nakatumiste arvud olnud viimasel nädalal järgmised (endiselt alahinnatud, kuna PCR-testimine on kätte­ saadav vaid teatud kõrgema riskiga gruppidele, mitte üldi­

sele elanikkonnale): neljap., 3. veebr. 4098, reedel 4047, laup. 3204, pühap. 2887, esmasp. 2088, teisip. 2092, kolmap. 3162. Testide positiivsusnäitaja oli sel päeval 11,9% (nädal ­varem 13,4%), haiglaravil 2059 patsienti (nädal varem 2939), neist intensiivravil 449 (nädal varem 555). Kolmapäeval teatas pro­ vintsivalitsus, et elanikkonnale hakatakse jagama koduseid kiir­ teste (millest on olnud suur puudus) toidupoodide ja aptee­ kide kaudu. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Südamlik kaastunne KERSTILE ja lastele armsa abikaasa ja isa

Mart Lepik’u surma puhul MERIKE KALM

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca


Nr. 6

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga. Pühapäeval, 13. veebruaril kell 1.30 pl JUMALATEE­ NISTUS. Pühapäeval, 20. veebruaril kell 1.30 p.l. JUMALATEE­ NIS­ TUS. Pühapäeval, 27. veebruaril kell 1.30 p.l. EESTI VABARIIGI 104. AASTAPÄEVA TÄNUJUMA­ LATEENISTUS. Solist Monica Zerbe. EV aastapäeva VIDEOJUMA­ LA­TEENISTUS, solist Liina Purje-Lepik, vaadatav alates 24. veebruarist koguduse Facebooki lehel. Koguduse liikmetele saadetakse link e-postiga.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON VAADATAVAD TEBK. ca VEEBILEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­ TO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 13. veebruaril kell

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja YouTube’i kaudu. Laupäeval, 12. veebruaril kell 10.00 virtuaalne minikonverents „Eestikeelne kirikulaul 475 ja Kiriku Laulu- ja Palveraamat 30.” Konverents toimub VEMU ja EELK Toronto Peetri koguduse koostöös ning ettekanded on tollastelt EELK ja E.E.L.K. lauluraamatukomisjoni töös osalenud inimestelt. Heidame pilgu eestikeelse kirikulaulu pikale ajaloole ja 30 aastat tagasi kodu- ja välis­ kiriku ühise eduka koostöö tulemusel kogu maailmas kasutusele võetud eestikeelsele luterliku kiriku lauluraamatu värvikale saamisloole. Selles oli suur panus ka Toronto eestlastel. Muuhulgas saame teada, kust leidis Friedrich Reinhold Kreutz­ wald meie rahvuseeposesse põhjakonna ja millest sai alguse eestikeelne kunstluule. Pühapäeval, 13. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 20. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 27. veebruaril kell 11.30 EESTI VABARIIGI 104. AASTAPÄEVA TÄNU­ J U M A L A­T E E N I S T U S ARMULAUAGA.

11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „PAL­ VE: Kes valitseb?”. Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks. Pühapäeval, 20. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,PALVE: Patukahetsus.” Muusika Peter Kaups. Pühapäeval, 27. veebruaril kell 11.00 VABARIIGI AASTAPÄEVA MEENUTAV VIRTUAAL-JUMA­ LATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Tõde ja õigus.” Muusika virtuaal-ühendkoor. Pühapäeval, 6. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Vaimulik sõjavarustus”. Muusika TEBK Ansambel. Issanda surma mälestamine. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Ärateenimatu arm Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! Tn 9:18 Olulisemad ja kaalukamad asjad meie elus ei lähtu meie tegudest ja saavutustest, vaid Jumala armust. Eestlasel ei ole kerge selliseid ridu lugeda. sest me oleme ju alati laulnud, et ,,iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja“. Eestlasele on loomuomane kõige välja teenimine. Meil on veres varga­ mäelik võitlus tõe ja õiguse pärast ning tööga armastuse ­välja teenimine. Kõigil meil ku­ misevad kusagil Andrese sõnad ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus!“ Ei tulnud. ­ Kui vaja, oleme valmis uskuma parun von Münchauseni kom­ bel, et suudame end ise juustest tõstes sügavaimastki mülkast välja sikutada. Ei suuda. Meile on kõigile tuttavad Vana Testamendi kümme käsku. Olen kuulnud neidki, kes endale vastu rindu lüües ütlevad, et nad ei vaja mingit evangeeliumi ega armu, sest nad peavad kümmet käsku. Tõenäoliselt ei ole selli­ sed inimesed süüvinud väga ei kümnesse käsku ega ka iseen­ dasse. Paulus tõdeb päris

Tallinnas langes kinnisvaratehingute hulk Võrreldes detsembriga langes jaanuaris Tallinna korterite­ hingute kogumaht 42 protsenti ja keskmine ruutmeetri hind vähenes ligi kuus protsenti 2532 euroni. Jaanuaris tehti Tallinnas 691 korteritehingut, seda oli 8 prot­ senti vähem kui eelmise aasta jaanuaris. Hinnad aga olid eelmise aasta jaanuariga võrrel­ des 13 protsenti kõrgemad. Tänavu jaanuaris oli Tallinna korteri keskmine ruutmeetrihind 2530 eurot. Kalleim korter müüdi jaanuaris 622 000 euroga ning odavaim 1 000 euroga. Üldse tehti Tallinnas jaanua­ ris kinnisvaraga 952 ostu-müü­ gitehingut, detsembris oli tehin­ guid 1348. Pealinna kinnis­ varatehingute koguväärtus oli jaanuaris 137 miljonit eurot, mida on üle 60% võrra vähem kui detsembris, mil tehingute koguväärtus ulatus 357 miljoni euroni. Eelmise aasta jaanuariga võrreldes oli kinnisvaratehin­ gute koguväärtus tänavu ligi­ kau­ du üheksa protsenti väik­ sem. Tallinnas müüdi jaanuaris 19 hoonestatud elamumaa kinnis­ tut. Kalleim elamumaa sihtot­ starbega hoonestatud kinnistu müüdi 550 000 euro eest ning soodsaim 12 050 euro eest. (PM/EE)

trööstitult, et kõik me oleme pattu teinud ja Jumala aust ilma. (Rm 3:23) Aga evangee­ lium ei keskendu sellele, et meil on probleem (me oleme igavesti Jumalast lahutatud), vaid sellele, et meil on kingitud lahendus. Jeesuse evangeelium on re­ volutsiooniline. Nii tolleaegse­ tele juutidele, kes ajasid näpuga toora seadusepügalates järge, kui eestlastele, kes tahaks ise ennast õndsaks töötada. Arm annab meile kõigile võimaluse. Arm andis võimaluse isegi Jeesuse kõrval ristil karistust kandvale röövlile. Arm on olnud Jumala otsus, mitte meie suurepärase soorituse auhind. Jumala riigis algab kõik sellest, et Jumal on midagi teinud ja järgmine samm on see, et meie oleme midagi uskunud ja tule­ museks on Jumala riigi ja tahte ilmemine meis ja meie läbi. Jah, Jumala arm on ilmu­ nud päästvana kõigile inimes­ tele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatu­ sest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõ­ dukalt ja õiglaselt ja jumala­ kartlikult. (Tt 2:11-12) John Newtonit tuntakse peamiselt tema laulu ,,Amazing Grace“ järgi. Ta kirjutas selle laulu, olles elanud küllaltki närust ja julma elu orjalaeva kaptenina… kuni Jumal kõnetas teda läbi tormi, mille kätte nende laev jäi ja ime läbi pääses. Jumal sai selle näruse minevikuga mehe kätte ja muutis ta elu. Olles kohtunud ­ Jeesusega, muutusid tema igat­ sused ja perpektiivid. John Newton laulab: ,,Oo, arm, võrratu, sind kiidan ma, mind, ­

õ­ nnetut, päästsid Sa. Kord olin kadunud, nüüd leitud jällegi ja valgust uut ma näen.“ Kirikuisa Augustinus tõdes, et ainus viis pääseda patust on Jumala armu kaudu. Ta ütles: ,,Kogu mu lootus on vaid Sinu armul ja ei millelgi muul.“ Augustinuse jaoks on arm Jumala armastus ja soosing inimese suhtes, mida ei saa välja teenida ja see on meie ­ jaoks kättesaamatu. Arm muu­ ­ dab ja kujundab inimese tahet nii, et ta on tahteline ja võime­ line tegema head ning see kaotab igasuguse aluse vaimuli­ kuks uhkuseks, sest me kõik oleme sõltuvad armust. Üks mõjuvamaid armu kirjel­ dusi kirjandusklassikast pärineb Victor Hugo romaanist ,,Hül­ja­ tud“, kus äsja vanglast vaba­ nenud Jean Valjean varastab preester Bienvenu lauahõbeda. Hiljem, kui Valjean uuesti kor­ rakaitsjate poolt kuriteopaika tuuakse ja preestrile öeldakse, et mehe seljakotist on leitud talle kuuluv lauahõbe, ütleb preester korrakaitsjatele, et ta andis ise selle Valjeanile. Hiljem ütleb Bienvenu Valjeanile: ,,Ärge kunagi unustage, et olete luba­ nud kasutada seda hõbedat, et saada ausaks meheks. Jean Valjean, mu vend, sa ei kuulu enam kurja, vaid hea hulka.“ Just seda on teinud Jumal ka meie ,,lauahõbedaga“. Ärme unustame, et Jumala arm on meile kingitud, et saada võimalus uuteks algusteks ning selleks, et me ei peaks kuuluma kurja ja pimeda, vaid hea ja ­valguse hulka. Õnnistatud saabuvat sõbra­ päeva!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑    Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 11. veebruaril 2022 — Friday, February 11, 2022

Nr. 6

Tellige EESTI ELU!

Jõekääru Ootab Teid Tulge Tööle! Resumed palun saata: joekaaru@hotmail.com

Tähtaeg 28. veebruar, 2022 Suvekodu 2022: 2- 23 juuli JK/Kalev Võrkpall 23- 30 juuli

www.joekaaru.com

eles

i Me t s e E , s e l Eesti Kee

Sündmuste kalender • Laup., 12. veebr. kl 10 h konve­ rents “EESTIKEELNE KIRIKU­ LAUL 475 JA KIRIKU LAULU JA PALVERAAMAT 30” Zoomis (ID:878 7353 7270) VEMU ja Toronto Peetri koguduse korraldusel. • Kolmap., 16. veebr. kl 7 õ PEETER PÕLDRE loeng “COVID19: THE OMICRON TSUNAMI AND BEYOND” Zoomis (ID:844 7142 3239) VEMU korraldusel. • Neljap., 24. veebr. kl 11 h EKNi ja Aupeakonsulaadi korraldusel Eesti lipu heiskamine Torontos Raekoja juures. Kell 12.15 p.l. Eesti lipu heiskamine Toronto Eesti Maja juures. • Laup., 26. veebruaril kl 3 pl EV 104 VIRTUAALNE TÄHISTAMINE Toronto Eesti Seltsi korraldusel. • Pühap., 27. veebr. kl 2 pl (EST) mängufilm “TALVE”; RSVP (vajalik) 24. veebruariks: vemuesc@ gmail.com.

Mitte ainult sõbrapäevaks

• Pühap., 27. veebr. kl 5 pl VALMISTAME TOITU KOOS CHEF PAUL LILLAKASEGA Zoomis: https://us02web.zoom.us/ j/84059608914?pwd=RisrYitkMC9tNDZ4ZWlBYlFmdHNuUT09 EKNi ja EV Aupeakonsulaadi Torontos korraldusel. • Esmasp., 28. veebr. Jõekääru töö-sooviavalduste tähtaeg. • T.E.S. Täienduskooli VIRTU­ AAL-LASTEAIA 2. POOLAASTA neljapäevaõhtuti 12 nädalat aprilli lõpuni. Registreerimine avatud: eestikool.ca. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812. • Laup., 2.-laup., 23. JÕEKÄÄRU SUVEKODU.

juuli

• Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/ Kalev VÕRKPALL. Islandi suuruselt teises linnas, põhjaranniku pealinnaks tituleeri­ tud Akureyris, elab veidi enam kui 18 000 inimest pika Eyjafjörðuri fjordi lõunapoolses otsas, mägede rüpes. Põgusal läbisõidul läinud novembris jõudsime külastada linna muuseumit, näha mit­ meid väikelennukeid tõusmas stardirajalt, mis piki kitsa fjordi kallast kulgeb ning rõõmustada seda SÜDAMEKUJULIST punast valgusfoori nähes. Palju hiljem, juba kaugel olles selgus, et linnas tuksub sarnaseid veelgi ja mitte ajutiselt või sõbrapäeva puhul, nagu 14. veebruari Eestis nimetatakse. See on nõnda olnud aas­ tast 2008, vastukaaluks majanduskriisile, mis saareriigis siis algas ja saare elanikke mitmeid aastaid muserdas. Finantskrahh on nüüd islandlaste jaoks ajalugu, kuid pikkadel pimedatel talvedel julgustavad südamed Akureyri ristmikel jätkuvalt naeratama nii ligimeste kui iseenda heaks. Foto: Riina Kindlam

Tartu College’i laenuraamatukogu teadaanne Raamatukogu on avatud alates 15. veebruarist 2022 teisi­ päeviti 12.00 – 15.00 ja nelja­päeviti 11.00 – 13.00.

Venemaa tõi Kaliningradi ballistilisi rakette kandvad lennukid Venemaa tõi Kaliningradi oblastisse ründelennukid MiG-31K, mille relvastuses on ka ballistilised raketid Kinžal. Sõjandusinfot vahendav Twit­teri konto Status-6 postitas esmaspäeval video, milles on näha, kuidas MiG-31K maan­ dus samal päeval Kaliningradi lähistel asuvale Tškalovi õhu­ jõudude baasis.

Raketid Kinžal on Venemaal 2017. a kasutusse võetud lennu­ kilt väljatulistatavad ballistilised raketid, mis suudavad kanda ka tuumalõhkepead. Nende lennu­ ulatus on väidetavalt üle 2000 kilomeetri ja lennukiirus võib ulatuda kuni kümnekordse he­ likiiruseni. Rakette võib välja tulistada raskepommitajatelt ­Tu-22M3 või MiG-31K-delt. Kaliningradi oblastis asub mitu Vene raketibrigaadi, samuti baseeruvad sealsetes mereväe­ baasides rakettidega relvastatud sõjalaevad. (ERR/EE)

Suur tänu Jõekääru Suve­kodule ning Linda ja Margus Soolepale perega, kelle lahke annetus võimaldab tänase lehe tuua teieni värvitrükis.


Articles inside

Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.