Eesti Elu / Estonian Life No. 41 | October 15, 2021

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, October 15, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 41, 2021

Reedel, 15. oktoobril — Friday, October 15

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

EKKT rõõmustab kunstisõpru 66. aastanäitusega Üle pika aja oli Toronto kuns­ tisõpradel suur rõõmupäev -neljapäeval, 7. oktoobril avati Todmorden Millsis (67 Pottery Rd) Eesti Kunstnike Koondise Torontos (EKKT) 66. aastanäitus. Sel korral oli võimalik piiratud hulgal (koroo­ nareeglite tõttu) publi­ kul avamisõhtul ka isiklikult osaleda, nautida näitust ja kohtuda kunstnikega. See oli suur kontrast võrreldes eelmise – EKKT 65 a juubelinäitusega, mis samuti oli plaanitud toimuma Todmorden Millsis, kuid mille pidulik avamine pidi karmistunud koroonapiirangute tõttu jääma publikuta ja ka näitus ise oli põhiliselt külastatav vaid vir­ tuaalselt. Seda suurem rõõm oli EKKT

Lorrie Gallant sidus sobivalt siinsete põlisrahvaste ja meie päri­ muse teemad. Foto: Paul Kiilaspea

presidendil Elva Palol nüüd tervitada kohaletulnud kaas­ ­ kunstnikke ja külalisi. Kutsutud külaliste hulgas olid Soome auasekonsul Laura McSwiggan, külaliskunstnik, kunstiterapeut ja õppejõud, põlis­rahva Haude­ nosaunee kultuuri tagapõhjaga Lorrie Gallant koos abikaasaga Brantfordist, Kanada-Eesti kunsti­vahetusprojektis osalev kunstnik Britta Benno Tal­ linnast, kahe riigi v­ ahelist kunst­ nikevahetuse projekti vedav Robert Zeidler Hamiltoni Cotton Factorist, l­ äti-kanada kunstnik Valda Oestreicher ning graafik ja Kanada naiskunstnike ühenduse kunstnik-resident Susan Far­quhar. Omapoolseks tervituseks said sõna Lorrie Gallant ja Britta (Järgneb lk. 4)

Avamisel oli külaliskõnelejaks prof. Andres Kasekamp. Foto: Paul Kiilaspea

EKKT avamisel jäid ühisele pildile juhatuse liikmetest president Elva Palo, sekretär Helve Raun Ranniste, liikmetega ühenduse pidaja, kauaaegne president Mai Vomm-Järve ja abipresident Maarika Lepik. Juhatusse kuuluvad veel Jaak Järve — laekur, Laani Heinar —veebinäitused, Randel Palo — kataloog, animatsioon, ­ sotsiaalmeedia kuulutused, Kai Palo — Instagram. Foto: Paul Kiilaspea

Presidendi ametissevannutamise pidulikul tseremoonial 11. oktoobril. Ametist lahkuv president Kersti Kaljulaid, tema abikaasa Georgi-Rene Maksimovski ja ametisse vannutatud uus president Alar Karis ja tema abikaasa Sirje Karis. Foto: Ülo Isberg

Alar Karis vannutati presidendiametisse Esmaspäeval, 11. oktoobril astus ametisse Eesti uus presi­ dent Alar Karis, kes võttis selle üle viimasel viiel aastal riigipeaks olnud Kersti Kaljulaidilt. Pidulik ameti üleandmise tseremoonia algas Kadriorus, kus Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtus ametist lahkuva presidendi Kersti Kaljulaidi ja tema abikaasa Georgi-Rene Maksimovskiga. Pärast ühispilti Kadriorus sõitsid mõlemad presidendipaa­ rid, ühes autos Kaljulaid ja Karis, teises nende abikaasad, Toompeale, kus Lossi platsile olid üles rivistatud kaitseväe- ja kaitseliidu juhtkond, sõjaväe­ politsei vahipataljoni aukompa­ nii ja auvahtkond ning orkester ning kus pärast hümni inspekteeris lahkuv president Kalju­ laid aukompaniid. Riigikogu istungil andis valitud president Alar Karis ­ Riigikogu ees ametivande ja talle pandi kaela ametikett. Eesti hümni esitas Eesti Filharmoonia Kammerkoor dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel. Nii ametist lahkuv president kui uus riigipea pidasid parlamendi ees kõne. (Vt. president Karise kõne – tänases lehes lk. 5) Kaljulaid ütles riigikogu ees esinedes, et presidendi sõnastada on Eesti siht. ,,Parlamen­ taarne Eesti toetub just oma piiratud võimuga riigipeale, kes peab meie kõigi jaoks sõnastama, kust me tuleme ja kuhu läheme. Seda ootab temalt rahvas,“ sõnas Kaljulaid. Ametisse astudes andis Alar Karis ametivande Eesti rahvale.

Pärast ametiketi vastuvõtmist tõi Karis oma kõnes välja, et tahab presidendina olla enne­ kõike tasakaalustaja ja kui vaja, ka lepitaja. Samuti lisas ta, et tema ideaal on tark rahvas.

Pärast riigikogu istungit tegid presidendid Valges saalis sisse­ kande külalisteraamatusse ja toimus pidulik pildistamine. ­ Seejärel tervitas president Karis (Järgneb lk. 3)

President Alar Karis annab Riigikogu ees ametivannet. Foto: Ülo Isberg

Presidendi ametiketi üeandmine Riigikogu ees.

Foto: Ken Mürk, ERR


2

EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021

Nr. 41

Toetus Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonile langenud 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: •  Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. •  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: •  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Tööturu mured Kuigi pandeemia esimesel aastal leiti, et paljud töölised tänu sulgemistele, eriolukordadele, olid töötud, majanduslikud mured domineerisid, siis ühe sellel nädalal avalikustatud raporti järgi on mitmes majandussektoris karjuv vajadus tööjõu järgi, kuna pole olnud ühtset lähenemist. Miks näiteks nüüd, möödunud reedese otsusega, võivad hokiväljakul mängijaid jälgida nö täis saal, aga restoranides on ikka arvulised piirangud, kui palju kliente tohib neis olla. Puudub selge arusaam. Ka jõuhallides tohivad olla ainult vaktsineeritud, piiratud arvudes, pealegi maskeeritult. Aga Scotiabank areenile-tribüünidele, kus on peaaegu 20 000 istekohta, võib igas toolis nüüd inimene istuda, ka maskita nagu fotod ajakirjanduses kinnitavad. See peaaegu et kinnitab viiendat pandeemia lainet. Kuna isegi vaktsineeritud võivad viirust edasi anda. Kanada poliitiliste otsuste keskus, Canadian Centre for Policy Alternatives (CCPA) värske raport seletab ära, miks näiteks res­ toranid, hotellid ning toitu valmistavad-pakkivad firmad otsi­vad töölisi. See olukord sündis just tänu pandeemiaga seotud majandusmuredele. Tuleb ju raha teenida, et ära elada. Paljud nendes sektorites varem töötanud on leidnud töökoha „valge-kraelistena“. Raporti järgi olles kas sekretärideks või abilisteks raamatu­ pidajatele, advokaatidele ja arhitektidele. Et anda vaid näiteid. Arvud on suured. CCPA järgi mullu küünlakuul 180 000 töölist, kes töökohalt lahkuma riigi otsuse järgselt sulgeda restoranid, piirata tegevust pagaritööstusis, lihatöötlemise ettevõtteis, pole neisse naasnud. Paljus on süüdi madalad palgad. Ja kindel töökoht kuskil büroos. Aga tööliste puudus on omakorda lisanud elukallidusele. Nagu toidupoes näeme hindade järgi. Ja maailmas üldse on just varustamismurede tõttu paljud olulised tarbed, toidud defitsiitkaubaks kujunenud. Katsuge jalgratast osta, vältida nii ühistranspordiga liikumist. Kus ei tea, kes on vaktsineeritud ja tihti oldakse maskita. Selgelt on see oluord, mis niipea ei muutu. Ennustati juba mullu, et riigi majanduse toibumise - taastumisega läheb kaua aega. Tööturul otsitakse hädaga töölisi, pole ju kohtade puudus. Aga väljaspool pandeemia tekitatud tegureid on mitmeid põhjuseid, miks keegi neid kohti ei soovi. CCPA raport leidis, et kui $5 võrra tunnipalka tõsta ehk võetakse neid töökohti. Kuid see on ebatõenäoline. Mis omakorda tähendab, et rohkem restorane, vabrikuid sulgevad oma uksed. Ka muud ärid. Karm majanduslik tõde. Pandeemia nähtamatud küljed jätavad kahjuks pikaajalise jälje. TÕNU NAELAPEA

Ühiskonnauuringute Instituu­ di tellitud Norstati 1000 vasta­ jaga uuringus paluti inimestel valida viie võimaliku ena­mus­ koalitsiooni seast ning popu­ laarseimaks osutus nn vana kolmikliit ehk Reformiera­ konna, Isamaa ja Sotsiaal­ demokraatliku Erakonna koa­ litsioon 26 protsendiga. Praegust Reformierakonna ja Keskerakonna kaksikliitu eelis­ tab võimalikest enamuskoalitsioonidest 24% valijaskonnast, aasta alguses oli see eelistatuim koalitsioonivariant 35% valimi­s­ õiguslike kodanike arvates. Küsitluse tulemusena eelistas Reformierakonna ja Keskera­ konna võimuliitu 24% vastanu­ test. Eelmist, Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsust toetas 18%. Teised koalitsioonid said madalama toetuse. Keskerakonna, EKRE ja SDE võimuliitu toetas kuus protsenti. Reformiera­ kon­ na ja EKRE valitsust aga vaid viis protsenti. 22 protsenti vastanutest ei osanud oma arvamust avaldada. Lisaks paluti vastajatel öelda, kui hästi teeb valitsus oma tööd. 51 protsendi arvates teeb valitsus oma tööd väga halvasti või pigem halvasti, 43 protsendi arvates väga hästi või pigem ­ hästi ning seitse vastas ,,ei oska öelda“. Eraldi küsimus esitati veel peaministri töö kohta: ,,Kas te kiidate heaks või ei kiida heaks seda, kuidas Kaja Kallas saab oma tööga peaministrina hakkama.“ 50 protsenti vastas ,,ei ­kiida heaks“, 32 protsenti ,,kii­ dan heaks“ ning 18 protsenti ,,ei oska öelda“. Norstati kiirküsitlus tehti 7.– 8. oktoobrini 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat. Statistiline viga on antud valimi puhul +/- 3,1 protsenti. (ERR)

Sada aastat Eesti ja Püha Tooli diplomaatilisi suhteid 10. oktoobril täitus 100 aastat päevast, mil Püha Tool tunnis­ tas Eesti Vabariiki de jure. Püha Tool tunnustas Eestit de facto 1919. aastal ja de jure 10. oktoobril 1921. aastal ning on alates sellest ajast katkematult tunnustanud Eesti suveräänsust. Püha Tool kinnitas seda Eesti taastunnustamisega 28. augustil 1991. a ja diplomaatiliste suhete taastamisega 3. oktoobril 1991. Eesti ja Püha Tool jagavad sarnaseid seisukohti ja ees­ märke sellistel teemadel nagu globaalse rahu ja julgeoleku tagamine, inimõigused, multilateraalsus ning keskkonna­ kaitse, samuti digilahenduste rakendamine inimkonna hüvanguks. (VMPT/EE)

Auvahtkond hakkab presidendi kantseleidid valvama taas paraad­ vormis. Foto: Ülo Isberg

Kadrioru lossi valvajad hakkavad kandma taas uhkemat vormi Suvise kokkuleppe järgi võttis Kadrioru auvahtkond kasu­ tusele välivormi ehk nn lai­ gulise vormi. Esmaspäeval ametisse astunud president Alar Karise soovil valvavad sõdurid presidendi kantseleid edaspidi taas paraadvormis. Kaitseväe peastaabi pressi­ esindaja Taavi Laasiku sõnul võeti uus vorm kasutusele esmas­päevase presidendiameti üleandmise tseremoonia järel: ,,Auvahtkond võttis uue presidendi ametisse määramise tsere-

Vormivahetust põhjendati ­administratiivkoormuse vähendamise ja ühtlasi väljaõppe ­arendamisega. (PM/EE)

Selgusid Eesti Vabariigi Washingtoni suursaatkonna kunstikonkursi võitjad

Ühendkuningriigi välisminister kinnitas pühendumust Balti riikidele

Välisministeerium kuulutas juunikuus välja kunstiteoste konkursi, millega sooviti leida kunstiteosed saatkonnahoo­ nesse Washingtonis. Konkur­ sile esitati 29 kavandit 12 autorilt Esikohad saavutati järgmiselt: Teose AW01 osas Naalesak Kunst OÜ kavandiga „Eesti hagijas valvab kapsapead“, teose AW02 osas Lauri Sillak ­ kavandiga „Metsarahvas“, teose AW03 osas Page OÜ kavandiga „Aamen“, AW04 osas Pille Ernesaks kavandiga „Mõeldes Ernst Ennole“, teose AW05 osas Naalesak Kunst OÜ kavandiga „Tootsi peenar“, teose AW06 osas Marje Üksine kavandiga „Sadestus“ ning teose AW07 osas Eve Ermann kavandiga „Segunemine“. Teose AW01 kavandi järgi valmiv maal paigaldatakse suursaatkonna raamatukogu seinale, teose AW02 kavandi järgi valmiv kolmeosaline maal paigaldatakse vastuvõtusaali otsaseinale, teose AW03 kavandi järgi valmiv graafiline installatsioon paigaldatakse vastuvõtu­ saali küljeseinale. Teose AW04 kavandi järgi valmiv maal paigaldatakse saatkonna puhkeruumi seinale. Teoste AW05 ja AW06 kavandite järgi valmivad maal ning graafiline leht paigaldatakse söögisaali seintele. Teos AW07 kavandi järgi valmiv maal paigaldatakse saadiku kabineti seinale. Žüriisse kuulusid välisminis­ teeriumi kantsler Jonatan Vse­ viov, saatkonnahoone re­ konst­ rueerimise projekti autor Rene Safin (OÜ ARS Projekt),

Ühendkuningriigi välisminis­ ter Liz Truss võõrustas esmaspäeval Eesti, Läti ja Leedu välisministrit. Visiidi käigus räägiti läbi majandus-, julgeoleku- ja tehnoloogia­ alane partnerlus.

moonia järel taas kasutusele auvahtkonna vormi, kuna selline on uue presidendi soov ning tema ja kaitseväe juhataja vaheline kokkulepe,“ selgitas Laasik. Eelnevalt võttis auvahtkond välivormi kasutusele, kuna see lepiti kokku kaitseväe juhataja Martin Heremi ja president Kersti Kaljulaidi vahel.

Truss kinnitas Ühendku­nin­g­ riigi pühendumust Balti riiki­ dele ning lubas koostööd vabaduse ja demokraatia kaitsmisel ja edendamisel regioonis. ,,Suurbritannia toetas Balti riikide iseseisvumist aastal 1991. 30 aastat hiljem seisame jätkuvalt nende kõrval, et ühes­ koos kaitsta ja edendada meie põhivabadusi,“ sõnas Truss kohtumise eel. Truss rõhutas kohtumisel koostöö olulisust, muu hulgas Venemaa vaenulikule tegevusele vastamise osas. Kõne all olid ka Balti riikide ja Ühendkunin­ g­ riigi majandussuhete tugevda­ mise teemad. Sel aastal tähistas Ühend­ kuningriik 100 aasta möödumist diplomaatiliste suhete loomisest Eesti ja Lätiga, Leeduga on see tähtpäev tuleval aastal. Samuti möödus sel aastal 30 aastat Nõukogude okupatsiooni lõppe­ misest Balti riikides. (PM/EE)

Lembe Ruben (Eesti Kunstnike Liit), Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Maria Arusoo (Eesti Kunstiteadlaste ja Ku­ raatorite Ühing), Liisa Kaljula (Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraa­ torite Ühing). (VMPT/EE)


Nr. 41

EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021

3

Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogu­ konna ning annetajatega. Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahas­ tamistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogukonna ajalehe jaoks. Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtle­ misoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uuel aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri­ pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Kersti Kaljulaid esitles kõnede kogumikku ,,Sõna on vaba“ President Kersti Kaljulaid ­esitles 8. oktoobril Kadriorus oma äsjavalminud raamatut ,,Sõna on vaba“, mis on järg 2018. aasta kõnede kogumi­ kule ,,Hoiame Eestit!“. Kogumik on valik president Kersti Kaljulaidi ametiaja teises pooles peetud kõnedest. Selle kahe ja poole aasta sisse jääb sadu sõnavõtte, mis erinevad nii sisult, vormilt, keelelt kui ka kaalult. Sellesse perioodi jääb kõnesid nii kodukui ka välismaal, ilu- ja olukõnesid, kiitust ja probleemitõstatust. Esitluse alguses arutles president Kaljulaid vaba sõna ja sõna jõu üle Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ning kommunikatsioonieksperdi Raul Rebasega. (ERR/EE)

Tallinna sadamas peeti kinni Iraagi migranti ja kaks arvatavat smugeldajat Möödunud nädalal pidasid politseinikud Tallinna sada­ mas kinni teise inimese dokumente esitanud Iraagi ­ kodaniku ning kaks Soome elamisloaga Iraagi kodanikku, keda kahtlustatakse tema toimetamises üle riigipiiri. Politseinikud selgitasid välja, et teise inimese dokumente esitanud noormees oli 19-aastane Iraagi kodanik, kes oli Euroopa Liitu jõudnud ebaseaduslikult läbi Valgevene. Leedus varasemalt erinevates majutuskeskus­ tes viibinud noormees lahkus sealt omavoliliselt. 19-aastane noormees toi­ me­ tati kinnipidamiskeskusesse, 44-aastased Iraagi kodanikud peeti kinni kuriteos kahtlustatavatena. Nende tegude uurimi­ seks alustati kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb välismaalase ebaseaduslikku toimetamist üle riigipiiri. (D/EE)

Venemaal rekordiliselt koroonasurmasid ja nakatumisi Venemaa teatas neljapäeval nii koroonaviirusega nakatu­ nute kui ka viiruse tagajärjel surnute ööpäevasest rekordist. Vaktsineerimine toimub aeg­ laselt ja viiruse leviku piira­ miseks kehtestati uued reeglid. Valitsuse ametliku statistika kohaselt nakatus viimase ööpäeva jooksul viirusega 31 299 inimest ja haiguse tagajärjel suri 986 inimest. Kokku on Vene­ maal COVID-19 tõttu surnud 220 315 inimest, mis on suurim arv Euroopas. Venemaa eri piirkondadest COVID-19 andmeid koguva veebilehe Gogov teatel on ela­ nikkonnast täielikult vaktsinee­ ritud ainult 31 protsenti. Sõltumatute arvamusküsit­ luste andmeil ei plaani üle poole venelastest end vaktsinee­ rida. Viirusepuhangu kese on Moskva, kus seni pole piiranguid taaskehtestatud, kuid esmaspäeval tuli teade, et üle kogu linna avatakse tosin testimispunkti, kust elanikud saavad tasuta kiirteste. Statistikaamet Rosstat vahendas, et koos kaudselt koroona­ viirusega seotud surmadega oli augusti lõpuks viiruse tagajärjel surnud üle 400 000 inimese. (ERR/EE)

Nobeli rahupreemia pälvisid Maria Ressa ja Dmitri Muratov Norra Nobeli komitee sõnul on Ressa ja Muratov kõigi ajakirjanike esindajad, kes seisavad sõnavabaduse eest maailmas, kus demokraatia ja ajakirjandusvabadus on üha halvemas seisus. Ressa kasutab väljendus­ vabadust, et paljastada võimu kuritarvitamist, vägivalda ja kasvavat autoritaarsust oma kodumaal Filipiinidel. 2012. a ­ kaasasutas ta digitaalse uuriva ajakirjanduse ettevõtte Rappler. Rappler on pööranud kriiti­ list tähelepanu president Rodrigo Duterte režiimi mõr-

Alar Karis… (Algus lk. 1)

aukompaniid Lossi platsil. Toompealt lahkudes olid esimeses autos president Karis abikaasaga ja teises president Kaljulaid abikaasaga ning siirduti taas Kadriorgu, kus presidendi kantselei töötajad neid tervitasid ning Karis andis Kaljulaidile üle lipu, mis 11. oktoobril lossilt oli maha võetud. Kadrioru kunstimuuseumis toimus Alar Karise ja Kersti Kaljulaidi vastuvõtt põhiseaduslike institutsioonide esindaja­tele, valitsuse liikmetele, kõrgema­ tele riigiametnikele ja diplomaatilisele korpusele. Samuti olid vastuvõtule kutsutud president Toomas Hendrik Ilves ja Arnold Rüütel abikaasadega. Vastuvõtul pidasid tervituskõne Karis, riigikogu esimees Jüri Ratas ning peaminister Kaja Kallas. Alar Karis on viies Eesti taas­ iseseisvumise järgne president. Riigikogu valis Karise Eesti presidendiks 31. augustil toimunud erakorralisel istung­ järgul, salajasel hääletusel toetas teda 72 riigikogu liiget. Presi­ dendi ametiaeg kestab viis ­aastat. Esimesed välisvisiidid olid plaanitud neljapäevaks Lätti ja Soome, kus Karis pidi kohtuma Eesti naaberriikide riigipeadega, kuid koroonaviirus tegi plaani­ desse muudatused ja kohtu­ mi­ sed Läti presidendi Egils Levitsiga ning Soome presidendi Sauli Niinistöga jäid ära. (ERR/EE)

varlikule narkootikumide vasta­ sele võitlusele. Muratov on kaitsnud aasta­ kümneid sõnavabadust Vene­ maal üha keerulisemates tingimustes. 1993. a oli ta üks sõltumatu ajalehe Novaja Gazeta asutajatest. Novaja Gazeta faktidel põhinev ajakirjandus ja professionaalne ausus on teinud sel­ lest tähtsa informatsiooniallika Vene ühiskonna tsenseeritavate aspektide kohta, mida muu meedia harva mainib. Alates asutamisest on tapetud kuus Novaja Gazeta ajakirjanikku. (ERR/EE)

Kaitsevägi saatis Leedule appi sõjaväepolitseinikud ja teenistuskoera Kaitsevägi saatis esmaspäeval Leetu kaks sõjaväepolitseinikku ja teenistuskoera koos koerajuhiga, et toetada julgeoleku tugevdamist Medininkai kinni­ pidamiskeskuses ning abistada Leedut riigivastases hübriidrünnakus. Kaitsevägi on eelnevalt eraldanud Leedule kaitseväe varu­ dest tõkestustraati riigipiiri tugevdamiseks ning toetab riiki mehitamata lennuvahendite mees­ kondadega, kelle kogutav info parandab Leedu ameti­ võimude ülevaadet piiritsoonis toimuvast. (KVPST/EE)

Tallinn plaanib ehitada Maarjamäe klindile vaateplatvormiga silla Tallinn plaanib Kesklinna ja Pirita vahel asuvale paekal­ dale rajada katkematu par­ giala ning selle ühe osana Lasnamäele Paeväljale jala­ käijate jaoks mõeldud silla koos vaateplatvormiga. Ehituse käigus püütakse säilitada olemasolevaid loodus­ ­ kooslusi ja üritatakse minimaalselt mõjutada ümbritsevat keskkonda ning hoida kaitsealuseid liike. Sillaplaat valmib vabrikus eritööna. Klindipealne park algab Tartu maanteest ning kulgeb kuni Pallasti sillani mööda Lasnamäe tänavat ja jätkub mööda Valge tänava äärt Narva maanteeni. Klindipargi põhiosaks kuju­

Eesti Pank laseb ringlusse miljon hundi pildiga münti Eesti Pank laseb 20. oktoobril ringlusse Eesti rahvusloomale hundile pühendatud kaheeu­ rose mündi. Leedu rahapajas vermiti miljon münti, millest 12 000 on BU (brilliant uncirculated ehk ringlemata kõrgläikega) kvaliteediga ja pakendatud meenetootena mündikaarti. Disainer Maria Meose kujundatud uutel pühendusmüntidel on kujutatud kivirahnul ulguvat hunti Eestile iseloomuliku kuu­ semetsa ja öise tähistaeva taus­ tal. Mündikaardi autor on Eesti kroonide kujundaja Vladimir Taiger, kes osales nõustajana ka mündi kujunduse juures. Erikujundusega 2-eurosed käibemündid kehtivad ametliku maksevahendina kogu euroalal. (Allikas: Eesti Pank)

neb Mäe tänavast algav Suh­ k­ rumäe paekallas. Sealsetest paemurdudest on Lasnamäe lubjakivi murtud juba muinasajast saadik ja üle Eesti ehitiste ning kindluste müüridesse laotud. Park läbib Narva maantee äärset nõlva ja lõpeb Pirita jõeorus. (ERR/EE)


4

EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021

Prof. Olev Träss 90 Hiljuti tähistas juubelisünni­ päeva lugupeetud prof. Olev Träss, kes on Toronto Üli­ koolis töötanud enam kui 60 aastat ning on oma professio­ naalse igapäevatöö kõrvalt teinud palju Kanada eestluse heaks. Prof. Trässi ametlikuks töökohaks (ka praegu) on olnud Toronto Ülikool alates 1. augustist 1958. Ta asus sinna tööle assistant professorina keemiainseneriteaduse ja rakendus­kee­mia osakonnas, olles saavutanud doktorikraadi keemiainseneri­ teaduse alal Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist (MIT). Ta oli esimene professoritiitliga eestlane Toronto Ülikoolis, sest sai kohe sellele positsioonile (sel ajal oli tavaline esimesed aastad töötada lektorina). Olev Träss sündis 9. oktoob­ ril 1931 Tartus ning põgenes 1944. a. koos ema ja vanema vennaga kodumaalt Rootsi, kus lõpetas Stockholmis gümnaasiumi. Isa oli küüditatud 1941.a. juuniküüditamisel. Kanadasse Halifaxi saabusid nad 1951.a., sealt siirduti Torontosse. Esimene töökoht oli Olevil ühes laboratooriumis tehnikuna ning tekkis kindel otsus ülikooli minna; ta valis keemiainseneri eriala. 1952.a. asus ta õppima Princetoni Ülikooli New Jersey’s USAs. Suurepärase õpilasena oli võimalik stipen­ diumi saada, mis kattis õppemaksu ja osa elamiskuludest; samaaegselt õpingutega asus ta tööle mitmel erineval kohal, olles viimase ülikooliaasta ka uurimisassistent. 1955.a. lõpetas Olev Träss ülikooli bakalaureusekraadiga. Parima lõpetajana pidas ta aktusel traditsioonilise ladinakeelse tervituskõne. Järgnes suvine töö keemiatööstuses ning edasised doktoriõpingud MIT’is kuhu sai stipendiumi firmalt General Electric – seda esmakordselt kolm korda järjest. Seega läks ta kohe doktoritööle ning vahepealset magistrikraadi ei tei­ nudki. Doktorikraadi kaitses ta MIT-s 1958.a. Tagasi Kanadas, asus ta tööle Toronto Ülikoolis, kus 10. tööaastal sai täisprofessoriks. Esimesel tööst vabal aastal (ingl. k. sabbatical), 1968/69 läks Träss aastaks külalisprofessoriks Zürichi tehnikaülikooli Šveitsis. Järgmisel vabal aastal (1977/78) siirdus ta Prantsus­

Nr. 41

EKKT rõõmustab… (Algus lk. 1)

maale, Nancy tehnikaülikooli külalisprofessoriks, kus õnnestus akadeemilise töö kõrvalt palju mööda Lääne-Euroopat ringi reisida. Nad olid sealgi kogu perega – abikaasa Elvi ning lapsed Ülle ja Toivo. Vabal aastal (1990/91) külastas ta Jaapani, Hiina ja mitmete Euroopa maade ülikoole. Olev Träss on olnud ka Kanada riigi poolt professorite uurimistoetusi otsustava komisjoni liige, abiesimees ja esimees, keemia- ja metallurgiainseneriteaduste alal. Omaette peatükk prof. Trässi elus on side ja tihe professio­ naalne koostöö Eestiga. Esma­ kordselt külastas ta kodumaad 1990. a. Ta kohtus Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektoriga, pakkudes abi nii programmide kui ülikooli struktuuri ­ümberkorraldamise valdkonnas. Lisaks on ta pidanud Eestis loen­guid ja ettekandeid ja olnud mitmete doktoritööde väline hindaja. 1993.a. sai ta TTÜ ­audoktoriks. Olev Träss läks Toronto Ülikoolist pensionile 1995.a., ent jäi edasi õpetama, tegelema uurimistööde juhendamisega, olles siiani tööalaselt aktiivne. Suur on Olev Trässi roll Kanada eestluses. Ta on olnud paljude ettevõtmiste sünni juures: Tartu Instituudi ja Kot­ kajärve Metsaülikooli loojate hulgas jpt. Ta on olnud Tartu College’i asepresident, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas liige ja juhatuse liige ning kuulunud mitmetesse organisatsiooni­desse. Akadeemiliselt kuulub Olev Träss Korp! Fraternitas Livien­ sise ridadesse. 2007.a. autasustati Olev Trässi Eesti Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. (EE) • Lugege ka pikemat Nädala portreed juubilarist, mis ilmus tema 60 a tööjuubelil EE#18, 18.04.2019. • Eesti Elu ühineb juubeliõnnit­ lustega kauaaegsele kaastöö­ li­ sele ja soovib jätkuvalt erksat vaimu ja teravat sulge!

Benno. Esimene neist tõi esile, et juured on meile väga olulised ja ta tunneb tugevat sidet oma eelkäijatega, eriti naistega – seda on näha ka tema kuns­ ti­ töödes erinevatel viisidel. Britta Benno tänas võimaluse eest osaleda kunstnike vahetusprojektis tänu Robert Zeidlerile ning muidugi võimaluse eest esineda EKKT näitusel oma töödega. Näituse avamise külalis­ kõneleja oli Toronto ülikooli õppejõud dr Andres Kasekamp, kes Eesti kogukonnale pikemat tutvustamist ei vaja. Prof Kasekamp kõneleski tänavuaastase näituse põhiteemal – meie pärimuses ja kultuuriruumis olulisel kohal olevast eeposest ,,Kalevipoeg“. Ta tõi paralleele meie naabrite samalaadsete kirjandusteostega. Meie ,,Kalevi­ poeg“ (koost. F. R. Kreutzwald, ilm. täisversioonis 1862) jäi ­keskele – nagu ka geograafiline asukoht Läti ja Soome vahel – varasem eepos oli soomlaste ,,Kalevala“ (koost. Elias Lönn­ rot, ilm. 1835) ja hilisem ­lätlaste ,,Karutapja“ (ka ,,Karu­ murdja“, koost. Andrejs Pumpurs, ilm. 1888). Kõigis kolmes on sarnaseid või kattuvaid motiive, mis on leitavad naabrite varemilmunud lugudes. Lätlastel on lausa sisse toodud eesti kangelane Kalapuis (Ka­ levi­poeg), kes Karutapjale paraku võitluses alla jääb, aga kellega lepitakse kokku, et see jääb viimaseks heitluseks eestlaste ja lätlaste vahel ning ühendatakse jõud ühise vaenlase vastu. Prof. Kasekamp lisas, et iga rahva eepos on oma rahvale oluline ­ olnud identiteedi kujunemisel ja hoidmisel. Nii on motiive ja vihjeid tegelaskujudest või ­ sündmustest kasutusel täna­ päevalgi nii kunstis, muusikas, tarbekunstis või muudel argisematel elualadel. Ning kes saaks unustada lootusrikast lubadust, mis aitab rasketel aegadel: ,,Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõi­ kab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma ­lastel’ õnne tooma, Eesti põlve uueks looma.“ Käesoleva aasta näituse keskmes olidki Eesti pärimuse ­ ja põlisrahvastega seonduv. Aasta esimeses pooles kuulutas EKKT välja osalemisvõimaluse Kalevipoja-teemalisel konkursil. Nagu varem Eesti Elus teatatud, võitis konkursi noor kunstnik Sylvi Oja, kelle võidutööd sai näitusel imetleda. Samuti olid välja pandud teised konkursitööd erinevatelt autoritelt väga erinevates tehnikates. Kalevi­ poja teema on alati olnud olulisel kohal meie siinsetes eesti laste suvelaagrites, aluse sellele traditsioonile on pannud Endel Ruberg ja Jaan Veenpere, tänasel päeval räägivad neid päri­ muslugusid edasi juba palju noorema põlvkonna laagrikasvatajad ja külalisesinejad. Muusikalist vaheldust pakkus pidulikul avamisel noor andekas helilooja ja muusik Erik Kreem,

Britta Benno (Eestist) oma tööde juures. Britta Benno osaleb siin Kanada-Eesti kunstnikevahetuse programmi raames, mida veab Robert Zeidler Hamiltoni Cotton Factorist. Esimene külaliskunstnik Eestist oli Marko Mäetamm 2017. a, kes samuti esines siis EKKT näitusel. Foto: EE

EKKT liige Montrealist Hille Viires oma loominguga.

Foto: EE

Sylvi Oja oma võidutööga Kalevipoja konkursilt.

Foto: EE

kes õpib Toronto ülikoolis kolmandat aastat kompositsiooni ja klaverit, esitades klaveril kolm omaloodud muusikapala, mis sobisid imeliselt avamisõhtu meeleoluga. Ametliku osa lõpul tänas EKKT president Elva Palo kõiki osalejaid – nii esinejaid, ­ külalisi, EKKT toetajaliikmeid, publikut kui ka kõiki näituse teoksaamisele erineval moel kaasa aitajaid ning kutsus kõiki mitmekülgset näitust uudistama ja kunstnikega tutvuma. Elav sumin galeriiruumides andis tagasiside elavast keskust­ elust ja koosolemise rõõmust. Harjumuspärase kohvi-kringli asemel sai iga lahkuja koduteele kaasa EKKT logo ja Eesti rahvuslille rukkilillega kaunilt kujundatud karbikese, kus Susi Holmbergi valmistatud maitsvad pirukad ja kringlilõik. Tänu EKKTle, kes aasta­ näitusega imekauni sügisnädala veel meeldivamaks ja värvi­ rõõmsamaks muutsid. (EE)

Omaloominguliste muusikapaladega rikastas näituse avamisõhtut Erik Kreem. Foto: Paul Kiilaspea

•••

Näitus Todmorden Millsis jääb avatuks 17. oktoobrini. Virtuaalselt saab näitust vaa­data: https://www.estonianartiststoronto.com Fotosid näituselt on Eesti Elu veebil: eestielu.ca Ülevaade näitusest järgmises lehenumbris.


Nr. 41

EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Eesti Vabariigi President Alar Karise kõne ametisseastumise tseremoonial Riigikogus (lüh.) 11.10.2021 Vabariigi Presidendina on mul au lausuda esimesed sõnad Eesti kõige tähtsamas saalis. Sada aastat tagasi käisid siin­ samas hoogsad ehitustööd. Ajal, mil Eesti riik alles õppis käima, rajati kahe arhitektist sõbra Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni juhatusel omas ajas ootamatult optimistlik ja moodne istungitesaal. See, maailmas tõenäoliselt ainus ekspressio­ nistlik ning kirglik parlamendihoone, pidi seadusandjate mõtetele andma erilise hoo ja ­ lausetele otsustava kaalu. Küllap teate ju isegi, et selles saalis peaks iga sõna olema tegu, tõhus ja asjakohane. Kuid oleks pisendav öelda, et parlament on vaid rääkijate kogu. Sest parlament on kokkulepete ja kompromisside, ka vastasseisude kogu. Kuid selles saalis peaks tundma meelehärmi siis, kui üksteist ei kuulda ega kuulata, kui pauguvad uksed, kui sõna muutub müraks, kui hääletusel puudub sisukus ja seeläbi rebeneb poliitika loomulik raamistik. Siis kõlavad siin tühjad, liigsed või ka üksnes ­kiusu pärast öeldud sõnad, mis kuhjudes matavad olulise. Rahvas arvab seepeale, et poliitikal puudub mõte ja sisu. Ka minu hädavajalik töövahend on sõna. Nagu ka oskus kannatlikult kuulata, tähele­ panelikult märgata. Tollest läinud sajandi teistest kümnendist, mil eestlaste parlamendihoone imekiiresti kerkis, pärinevad ka põhimõtted, mis hoolimata Eesti poliitika mis­ tahes keerdkäikudest on ikka seisnud kõigi Eesti põhiseaduste preambulis. Meie ühine riik on nende ridade kohaselt: rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Need sõnad on Eesti riigi ­geneetiline kood. „Kaitseks sisemisele ja välisele rahule“ on see juhis, ülesanne, mille meeles pida­ mine peab olema meie kõigi igapäevane töö. Alles pärast ­ seda tuleb kõik ülejäänu – ka eesti rahvuse ja kultuuri säili­ mine läbi aegade. Sisemine rahu ei ole erinevate arvamuste tasalülitamine, nende halvustamine või neist üle sõitmine. Ebaviisakus, solvamine on taunimisväärsed ja ma ei vaiki, et seda uuesti ­korrata. Mida ma loodan aga rohkem näha, on vaidlused Riigikogus ja ühiskonnas, arutelud, enda seisukohtade kaitsmine ja teiste kuulamine. Olgu teemaks kliima ja rohepööre, energia- ja maksupoliitika, eelarve ja metsandus või hoopis Euroopa Liidu

valikud ja kaitseväe areng. Tabuteemasid, mille üle debateerida, ei ole. Dogmad ja kantseliitlik poliitkorrektsus aheldab mõttevabaduse, ilma milleta ei sünni lahendusi, mis meid edasi viivad. Tihti näitavad heliloojad, näitlejad, kunstnikud või kirja­ nikud mõttejulgust, mida vajame ka riigiasjade korraldamisel. Meie kultuur on kaitse pimeduse vastu, meie rahvuslik ­enesemääramine. Viivi Luigelt mõtet napsates: kultuur pole iluasi ega ajaviide, kultuur on rahvaste elu ja surma küsimus. Kultuur on ühenduslüli teise ligimeseni jõudmiseks, sild üle ­ erimeelsuste kärestiku. Kultuur sõlmib kokku kogu meie omaja erinäolise rahva. Ka selle segase ning turbulentse aja ­ sõnastab lõpuks ära just kirja­ nik, kujutab kunstnik, paneb ­tajus kõlama helilooja. Siit lihtne soovitus: loeme, kuulame ja vaatame eesti kul­ tuuri. See tõmbab meie vaate­ piiri avaramaks. Tuletame meelde, kui palju oli kõõrdi vaatamist veerand ­sajandit tagasi Tiigrihüppe idee järel, mis viis Eesti koolidesse arvutiklassid ja koolid internetti. Või otsus võtta kasutusele IDkaart. Ka siis oli neid, kes ­kõhklesid, et projekt on kallis ja milleks meile kõigile see fotoga plastikkaart. Need kaks näidet – Tiig­ ri­ hüpe ja ID-kaart – näitavad, milline võlu ja kasu on „kastist välja“ mõtlemisel ja tegutsemi­ sel. /…/ Eeltaktina olen enne ametisse astumist rõhutanud, et minu üheks ideaaliks on tark rahvas. Olen ka täpsustanud, et tarkuse ja harituse mõõdupuu ei ole kõrgkooli diplomite arv, vaid oskus oma teadmisi kasutada ja tulla toime, saada hakkama igas olukorras. Seda ­ nimetatakse õppimisvõimeks. /…/ Tarkus on kollektiivne saavutus. Eesti põhiseaduslik korraldus peab tagama, et riiklikes otsustes ei peegeldu mitte ­ ­otsustaja isiklik arvamine, vaid panus, milleks ühiskond tervikuna on võimeline. Võim kipub muutma enesekindlaks, ent keegi meist pole nii tark, kui kogu rahvas. Põhiseadusliku korralduse mõte tõukab meid ühiskonnana üha targemaks saama. Tark rahvas ei lase kaotsi minna lootust, ei käi nööri mööda, vaatleb ja katsetab, on ­ enesekindel ega kohku ka eksimisest. Tark rahvas mõtleb pii­ ritus perspektiivis ega karda kohtumist tundmatuga, olgu selleks koroonapandeemia või üleilmne kliimakriis. Tark rahvas mõistab ligimest, evib kaastunnet. See puudutab ka suhtumist neisse, kellele igapäevane ­ma­­janduslik toimetulek on

Foto: Erik Peinar, Riigikogu

raske. Olen jätkuvalt seda meelt, et Eesti edulugu ei ole kõigini jõudnud. Ja soovin mõneti idealistlikult, et keegi meie ­ kaasmaalastest ei tunneks end mahajäetuna ja üleliigsena. Olgu siis põhjuseks noorte vaimse tervise probleemid, mille traagilist sügavust mõistame mõnikord liiga hilja või hinnatõus, mida näeme elektriarvetest ja mis süvendab pal­ jude perede majanduslikku kitsikust. Kuidas leida meelerahu, kui võitlusest pandeemiaga on loo­ detud sprindi asemel kujunenud roiutav 50 kilomeetri pikamaa­ käimine? Kui sugeneb tunne, et tõenduspõhine meditsiin astub kriisis edasi arglikul kukesammul ning rahva igapäevaelu seadvad otsused tunduvad ju­ husliku rapsimisena. Sest nende põhjendamine on abituks jää­ nud. Enesekindlus lahtub seal, kus hakkab laiutama tüdimus ja hirm. Enamik neist, kes tahtsid end koroonakriisis vaktsineerida, on seda teinud või kohe tegemas. Aga kõik ei taha end vaktsineerida ja võtavad sellega riski haigus raskelt läbi põdeda või nakatada teisi. Ja lõpuks on meie riik lukus. Olen teinud teadust ja usun teadusesse, teaduspõhisesse käsitlusse meid ümbritsevast. Kui vaktsineerimisest seni loo­ bunu, kes on segaduses, küsiks minu soovitust, siis mõistagi soovitan tal ümber mõelda ja lasta end või oma lähedast vaktsineerida. /…/ Eesti parlamendi selgroo või laiemalt vaadates meie sisepoliitika tüve kujundavad erakonnad, kes valimiste kaudu moodustavad Riigikogu. Selline demokraatlik erakondlikkus on suur väärtus, mis annab paljudele kodanikele võimaluse osa­ leda kohaliku omavalitsuse või riigi juhtimises. Erakondlikkus on vaba ühiskonna üks tunnus, aga ma ei vali erinevate erakondade vahel poolt. Ainult nii saan täita ametivannet, mille just andsin: õiglaselt ja era­ pooletult kasutada minule antud võimu. Presidendivalimiste keerises räägiti, et otsitakse presidenti kogu rahvale. See on siht, mille poole püüelda, isegi kui tundub lõpuni püüdmatuna. Aga meenutagem siiski, et presidendil on Eestis tasakaalustaja roll. /…/ Pikalt ette vaatamine, vältimatult saabuvate muutustega varakult kohanemine on samuti

tarkuse tunnus. Mugav, aga ennast pettev oleks arvata, nagu olnuks tänavu suvel rekordite poole küünitanud kuumad päevad erakordne nähtus. Nagu ka vihmavaling, mis uputas Tartut või paari aasta eest Võru linna pime­ dusse paisanud torm. See pole Eesti omapära, vaid kliima näitab kõikjal aina tihedamini oma ägedust. Meie oskus seda tajuda ja mõista, olla valmis – nii riikide, kogukondade kui ka üksikute inimestena – on olnud lünklik. Võime rääkida, ja peamegi seda tegema, kitsalt kriisivalmidusest. Ent laiem pilt näitab, et oleme tagasipöördumatult jõudnud aega, kus kliimale ja ökosüsteemidele mõtlemine saab osaks kõigest, mida teeme, alates toidu kasvatamisest kuni hariduse andmise ja linnade planeerimiseni. Põhiseaduslik nõue, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskesk­ konda, on kasvanud suuremaks Eesti metsadest, järvedest ja maapõuest. See on kogu meie planeedi kestmise küsimus. /…/ Vaatame maailma, kus kõik vastasseisud ei ole alati nähta­ val, aga kuumad vastasseisud on varjamatud ja ülbed, kus demokraatlikke riike on vähem kui autoritaarseid, kus suurriikide omavaheline mõõduvõtmine on nihkunud Euroopast Vaikse ookeani suunas, kus Euroopa ise aegajalt vaidleb, kuidas edasi minna. See ei muuda Eesti välissuhtluse sammu ja välispoliitika kompassi ebakindlaks ja võbelevaks. Me teame, mida me vajame: tugevat ja üksmeelset Euroopat, raudkindlat Atlandiülest koostööd. Eestile on olulised suhted ja suhtluskanalid kõigi lähemate ja kaugemate naabritega. Just kõigi naabritega, sest mõnega räägime ühisest tegutsemisest ­ Euroopa Liidus, mõnega ühis­ test kaitseplaanidest, mõnega Eestis edukaks osutunud õigusriigi reformidest ja mõnega ühistegevusest Peipsi järve ­keskkonna kaitsel, kultuuri­koos­ tööst või transpordiühenduste kaasajastamisest. Kõik need jutud on tähtsad ja vajavad ­ rääkimist, sest on osa – meenutades põhiseaduse preambulit – meie välisest rahust. Tänapäeva sõda ei alga ­kahuripaugust. Hübriidkonflikt, agressioon küberruumis ja ühis-

konna teadlik lõhestamine on uued lahinguväljad ja rindejooned. Seetõttu võib raske raua kõrval meie saatuse määrata Eesti hea maine, ühiskonna sidusus ning usaldus rahva ja riigi vahel. Riigi kaitsmine täna­päe­ val algab ühiskonna toimepidevuse tagamisest, teadmisest, et igaüks on valmis tegema oma osa. Põhiseadus paneb mulle kohustuse võtta tänasest üle riigi­ kaitse kõrgeima juhi volitused. Ma ei kahtle, et Eesti on riigi­ kaitse arendamisel valinud õige tee. Tean, et kaitseväe brigaadid pole üksnes paberil ja neis suudavad asjakohaselt tegutseda hästi väljaõpetatud ja tõhusalt relvastatud mehed ja naised. Kaitseväe moodsates ladudes on vajalik varustus. Tugev ja vabatahtlik kaitsetahe annab sitkuse Kaitseliidule. Aga ka reservväelastele, kes õppekogune­mis­ tele tulevad või koolilõpetaja­ tele, kes peavad ajateenistuse läbimist iseenesestmõistetavaks. Keerulistes olukordades ei pea Eesti üksinda lahendusi otsima, meie kõrval seisavad ­ kindlalt liitlased. Häid suhteid kõigi liitlastega tuleb hoida, need ei sünni ega säili iseenesest. /…/ Iseseisvuse taastanud Eestil on olnud eriilmelised presidendid. Lennart Meri märkis maha moodsa riigi alusjooned. Arnold Rüütel tõi maarahva Euroopa Liidu ja NATO juurde. Toomas Hendrik Ilves kasvatas e-Eesti kaudu Eesti suuremaks. Kersti Kaljulaid ei vaikinud, kui tundis, et nõrgematele tehakse liiga ja tõi perevägivalla teema avalikkuse ette. Kõik nad on äärmiselt arukalt toimetanud põhiseadusega pakutud ruumis. Tänan neid pühendumise ja südamega tehtud töö eest. Tänan ka nende peresid mõistmise ja toe eest, sest ilma selleta poleks nad saanud olla head presidendid. Presidendina tahan enne­ kõike olla tasakaalustaja ja kui vaja, ka lepitaja. Loodetavasti mõistate juba, et teadusvaldkonnast pärit inimesena häälestan oma mõtteid ja meeli ikka teadmiste põhises helistikus. See ei ole üksnes mu vabadus, vaid ka kohustus. Mis muud, kui – tarkust Eestile! (www.president.ee, lüh.)

Leedu valitsus soovib tõsta kaitsekulutusi

sendini. Eelmise aastaga võrreldes kasvaksid kaitsekulud 128 miljoni euro võrra,“ ütles minister pressikonverentsil.

Leedu valitsus soovib suuren­ dada järgmisel aastal kait­ sekulutusi 128 miljoni euro võrra, 2,05 protsendini sisemajanduse kogutoodan­ gust (SKT), ütles esmaspäeval rahandusminister Gintare Skaiste. ,,2021. aastal moodustasid kaitsekulutused 2,03 protsenti SKTst, ettepanek on suurendada neid järgmisel aastal 2,05 prot­

Leedu seimi eelmine koosseis jõudis kokkuleppele suu­ rendada kaitsekulutusi 2030. aastaks järk-järgult 2,5 protsendini SKTst. Tänavuses eelarves oli esmalt kavas eraldada kaitsele peaaegu 1,28 miljardit eurot, kuid hiljem lisati sellele majanduse oodatust kiirema kasvu tõttu veel 20,7 miljonit. (PM/EE)


6

EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021

Tubina Festival Tartus Sirje Vihma-Normet Tartus pandi 7. oktoobril alus Tubina Festivali traditsioonile. Festivali nimeks on Festival TubIN ja selle kunstilised juhid on dirigent Mihhail Gerts ja Elleri-kooli direktriss Kadri Leivategija. Avakontserdil so­­ lee­ ris tšellovirtuoos Indrek Leivategija. Lõppkontserdil oli kaastegev RAM Mikk Üleoja juhatusel. Lõpuks ometi on Emajõe Ateenas klassikalisele eesti muusikale pühendatud festival. On ju Tartu meie sümfoonilise ja kammermuusika häll. Festi­ valitraditsiooni õnnestumisele on nüüd tõesti head eeldused olemas – Vanemuise kontserdisaalile lisaks on Tartusse kerkinud väga hea akustikaga Tubina Saal. Tulevikus võiks kaasata ka sõjaeelsed esinemispaigad – Ülikooli aula ja väikese Vanemuise saali. On ju nendes viiuldajana ja dirigendina esinenud Eduard Tubin, Ülikooli aulas veel ka Ferenc Liszt, Clara Schumann ja isegi Berliini filharmoonikud (1899. a). Festival TubIN on elegantne mäng ajaga, mis taaskord meenutab, et vaimses plaanis eksisteerivad minevik, olevik ja tulevik samaaegselt. Minevi­ kuga on Festival TubIN seotud 2005. aastal toimunud Tubina 100. a juubelile pühendatud festivali kaudu, mis Vardo ­ Rumesseni kunstilisel juhtimisel kujunes lausa orkestrite festivaliks, sest igat Tubina sümfooniat esitas erinev orkester. 2005. aastal toimunud festivali lõpp­ kontsert toimus samuti Tartus. Vanemuise orkestrit dirigeeris Lauri Sirp, soleeris viiulikuns­ nik Sigrid Kuulmann (19. juunil 2005.a). Pärast pikka generaalpausi sattus Tubina muusikast vaimustusse noor dirigent Mihhail Gerts ja nii toimus 7.10. oktoobrini suurepärane festival, mille traditsiooni kaar on kavas tõmmata lõpmatusse. Seekordne festival keskendus Heino Elleri Tartu-perioodi õpilaste Eduard Tubina ja Eduard Oja sõjaeelsele loomingule. Festivali filosoofilist plaani aitasid lahti seletada kontserdi­ eelsed vestlused, milles osalesid Mihhail Gerts, Joonas Heller­ maa ja video vahendusel heli­ looja Jüri Reinvere Frankfurdist. Tartus tegutses 20. sajandi algul esimene Peterburi konservatooriumi haridusega eesti muusikute põlvkond – Miina Härma ja Aino Tamme kõrval Tobias, Kappel, Läte, Juhan Aavik, Heino Eller jt. Heino Elleri legendaarne heliloomingu koolkond (kokku circa 60 õpilast!!!) sai alguse just Tartus. Sõjaeelse Elleri koolkonna vaieldamatud tipud olid kaks Eduardi – Eduard Oja ja Eduard Tubin. Eduard Ojal nii hästi ei läinud kui Tubinal. Tema 1930. aastal kirjutatud orkestriteos jõudis avaliku ettekandeni alles 1988. aastal (esitajaks ERSO

Peeter Lilje dirigeerimisel). Jüri Reinvere sõnul on Eduard Oja geniaalselt andekas looja, kelle helikeel oli oma ajast kaugel ees. Tema „Ilupoeem“ (alapealkirjaga „Ilu kaebelaul saatanast vallutet maailmale“) on keeruka rütmimustriga ja põneva orkestratsiooniga teos, mis Mihhail Gertsi juhatusel kõlas lihtsalt suurepäraselt. Lisaks eelpoolmainitutele on Tartu Ülikooli aulas andnud kontserdi Sergei Prokofjev, kes esitas ka oma klaveriloomingut. Sellest kontserdist on Posti­ mehele arvustuse kirjutanud Eduard Tubin ise. Tubin kirjutab: „/.../ Prokofjevi muusikas on vene ürgjõud kokku sulanud Lääne-Euroopa kultuuriga“. Festivali TubIN avakontserdil kõlanud Prokofjevi „Sinfonia concertante“ toetab igati Tubina mõttekäiku. Indrek Leivategija esitas selle sümfoonia-mõõtu tšellokontserdi ideaalilähedaselt. Tehniliselt ja sisuliselt ülinõudlikule esitusele (Mihhail Gertsi juhatusel) elas publik kaasa hinge kinni pidades ja tänas muusikuid marulise aplausiga. Sümfooniakontsertide kõrval (Vanemuise kontserdisaalis) toimusid ka kammerkontserdid (Tubina Saalis). Mina käisin neist 8. oktoobri kontserdil, kus tõmbenumbriteks olid Eduard Tubina klaverikvartett ja Eduard Oja klaverikvintett. Nende vahele kõlasid Oja ja Tubina laulud sopran Karmen Puisi ­ ­esituses (klaveril Jaanika RandSirp). Kontserdi suurimaks ülla­ tajaks oli Mihhail Gerts, kes ­esitas nii Tubina kui Oja kammerteostes klaveripartii. Gerts esines niisuguse tehnilise üleoleku ja sisseelamisvõimega nagu oleks pianistitöö tal iga­ päevane. Virgo Joametsa koos­ tatud festivalibukletist sain teada, et Mihhail Gerts on klaveri ­eriala lõpetanud EMTA-s lausa doktorantuuri tasemel (prof Ivari Ilja klassis). Sealt edasi tulid dirigeerimisõpingud Sak­ ­ samaal ja tänaseks on Gerts seisnud juba circa viiekümne sümfooniaorkestri ees. Mihhail Gertsi kammerpartneriks oli keelpilliansambel M4GNET koosseisus Robert Traksmann, Katariina Maria Kits, Mart Kuusma ja Marcel Johannes Kits. See kontsert viis mõtted ühele teisele multitalendile – Olav Rootsile, kes oli samuti nii pianist kui dirigent. Ta on klaveril saatnud meie kunagisi eliitmuusikuid nagu Zelia Aumere, Ludvig Juht jt ning ­dirigeerinud aastatel 1939-1944 sümfooniaorkestrit Tallinnas. Olav Roots oli ka Tubina 3. ja 4. sümfoonia esiettekannete dirigent. Kõigele lisaks oli ­ Roots Elleri Tartu-aegne kom­ posit­ sioo­ niõpilane ja ta on kirju­ tanud huvipakkuvat heli­ loo­­min­gut. Järgmistel TubIN festivalidel oleks põnev ka tema muusikat kuulata. Last not least – TubIN Festivali meeskonna põhjalik-

Nr. 41

Kerly Ilvese pop-up fotonäitus

Raamat eestlasest laevakaptenist Evald Jakobsonist Eesti ajalugu on alati olnud tihedalt seotud Läänemere, merekaubanduse ja seiklus­ himuliste meresõitjatega. Septembrikuus esitleti Tallin­ nas Meremuuseumis Paksus Margareetas uut raamatut ,,Eest­lasest laevakapten“, alapealkirjaga ‘Kahe perekonna ja ühe riigi avastamise retk’ , mille on kirja pannud Peter Jakob­ son. Lugu on tema isast, kapten Evald Jakobsonist, kes läks merele varsti pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal. Ta ehitas kiiresti üles oma laeva­ kompanii, vedades Euroopasse kõikvõimalikku lasti – smugeldas Soome viina ja varustas ­relvadega Hispaania kodusõda. Mõistes, et natsid ja kommunistid ähvardavad Eestit aina enam, kolis Evald enne Teise maailmasõja puhkemist koos naise ja pojaga Inglismaale. Inglismaal muutus ta seiklejast eksiilis elavaks patrioodiks – tema kodust sai Eesti diplomaatide ja laevandusinimeste kokkusaamispaik. Ta asutas oma kirjastuse Boreas, et koguda Eestile rahvusvahelist toetust ja tutvustada välismaal eesti ­kirjandust. Evald aitas eestlastel liituda brittide merekonvoidega, käis 1943. aastal Ühendkuningriigi valitsuse salamissioonil Stock­ holmis ning abistas eestlaste suurel põgenemisel Rootsi, kui Nõukogude Liit okupeeris Eestit. Pärast sõda ehitas ta Inglismaal üles aurulaevastiku, kus töötasid peamiselt eestlas­ test meeskonnad. Nagu paljud pagulased, rääkis Evald vähe oma elust Eestis või oma suguvõsa saatu­ sest natside ja nõukogude oku­ patsioonide ajal. Ta suri 1973. aastal, ligi 20 aastat enne Eesti iseseisvuse taastamist. Eesti näis olevat perekonnaloo ammune peatükk ja lootus iseseisvusele igaveseks kustunud.

kus peegeldub vastu ka sisukast ja inforikkast festivalibukletist (koostaja Virge Joamets) ja kaunilt kujundatud festivali afišilt (kunstnik Kleer Keret Tali). TubIN Festivali plakat on nagu pilkupüüdev kummardus Eesti Kontserdi 80. a juubeli hooajale.

7. oktoobri õhtul oli Todmorden Millsi juures Pottery Roadi vahe­ tus läheduses võimalik ­vaadata Kerly Ilvese pop-up fotonäitust ,,Let my soul be | Jäta mu hing rahule“. Pildid, millel oli jäädvustatud hetki, mis fotograafi ühel või teisel moel olid puudutanud, olid valminud paari nädala jooksul septembris. Kerly, kellele on süda­me­lähedane säästlik ellusuhtumine, ütles, et proovis teha näitust nii, et poleks vaja mingeid lisa ,,asju“ teki­ tada. Nii olid vaja­likud vahendid kõik taaskasutusest – kinnitusnaeltest pildi­raamideni. Kerly tänab kõiki, kes üheõhtuse pop-up näituse kordaminekule kaasa aitasid. (EE)

Põlisrahvaste teemaline konverents 7. oktoobril leidis aset VMU korraldusel toimunud vir­tuaal­ konverents soomeugri ja põh­ ja-ameerika põlisrahvaste tee­ mal. Loengutega esines viis mainekat teadlast. Sissejuha­ tavad sõnad lausus VEMU peaarhivaar Piret Noorhani. Moderaatorina tegutses To­ron­­ to Ülikooli Elmar Tampõllu nimelise õppetooli professor dr Andres Kasekamp, kes tut­ vustas lektoreid ja juhendas igale loengule järgnenud diskussiooni. Piret Noorhani kirjeldas eestlasi semiootik Valdur Mikita sõnadega kui metsa ja mere rahvast. Käime ikka seenel, marjul ja kalal, korjame ravimtaimi, samas aga oleme üks maailma arenenumaid digiriike. Rahvana oleme keeleliselt läänemere­ soomlased, kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnaneme eeskätt soomlaste, kuid mingil määral ka lätlaste, venelaste ja roots­ lastega. Tartu ülikool on juba pikemat aega olnud soomeugri keelte ja kultuuri uurimise ­keskuseks. Maailma põlisrahvaste vahel esineb palju sarnasusi, kuid ka erinevusi. Ka siin, Kanadas, küsitakse sageli, mida need ­rahvad ometi tahavad. Eks ikka seda, et nende häält võetakse kuulda, et nende keelt, kultuuri, maailmanägemust ja lugu akt­ septeeritakse. Paradoksaalsel viisil oleme meiegi, korduvalt ­ koloniseeritud põlisrahvas, siin sattunud justkui kolonisaatorite rolli, kuigi mitte just omal vabal tahtel. Esimeseks lektoriks oli kirjandusteadlane dr Merli Tam­ tik Manitoba ülikoolist. Kõne­ leja käsitas kohalike põlisrahvaste tundlikku teemat, mis puudutab nende inimõiguste rikkumist sundhariduse kaudu

ja mille t­ulemusena on ellu kutsutud Truth and Reconciliation Commission. Kõneleja rõhutas, et hariduse tekitatud probleem tuleb ka hariduse abil lahendada. Ülikoolid peavad põlisrahvale tagastama selle, mis nad neilt omal ajal ära võtsid. Ta tutvustas kaht indiaani juurtega tugevat haridusalalist naisteadlast ja rõhutas, et aastal 2016 oli põlisrahva panus Kanada majandusse $32 miljardit. Keeletadlane dr Indrek Park Indiana ülikoolist võttis vaatluse alla põhja-ameerika põlisrahvaste identideedi ja küsis: mis on õieti identiteet? On sellega mõeldud kultuuri, traditsioone, keelt? Keel ei oma suurt tähtsust, enda väljendamine toi­ mub rohkem laulu, tantsu ja mitmesuguste rituaalide kaudu. Suurt tähtsust omab sugulus, igal suguharul on oma kultuuritavad ja laulmisviis. Ka geeni­ del on vähe tähendust, sest suguharu­devahelised segaabi­ elud on para­ tamatud. Sugu­ harud on väikesed, mistõttu omavahel ­ abielludes oleksid vars­ ti kõik sugulased. Järje­ pidevust on raske tuvastada, identiteet muutub pidevalt. Lõ­ puks tõstatas kõne­leja huvitava küsimuse: kuidas on eesti identiteedi tuvastami­ sega? Heaks näiteks on setud, keda isegi Venemaa tunnustab omaette rahvusena. Küsimärgi alla võib paigutada ka Ida-Virumaa. ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi ekspert, jurist ja isuri seltsi Šoikula aktivist Dimitri Harakka-Zaitsev andis põgusa ülevaate soomeugri maailmakonverentsidest, mida on alates 1992. aastast peetud mitmel maal. Tänavune leidis aset Tartus, rongkäik toimus aga soomeugri pealinnas Abja(Järgneb lk. 7)


Nr. 41

EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1075 1

2

3

4

12

13

15

16

18

5

6

30

31

39

11

27

28

29

42

43

44

32

34 36

10

22 26

33

9

20

25

35

37

38

40

41

45

46

47

48

49

50

51

52

53

PAREMALE:

1. Näitav asesõna.   4. Kreeka täht.   8. Maja silm. 12. Mitte ülal. 13. V anakreeka sõna, millega märgitakse inimese igakülgset küpsust (~30-50 eluaasta vahel). 14. _ ____x, hinnatud kellabränd. 15. Lõuna-Aafrika Vabariik. 16. Riiklik Autoinspektsioon. 17. Rõngassaar. 18. V_____, riigivorm. 20. Noor siga, sigudik. 21. P _____, teat. suitsetamise vahend, tobi. 22. Meelelahu­ tusasutus. 23. E esti president al. 11. oktoobrist k.a. 26. _____to, itaaliapärane kaste. 27. Läti maatähis. 30. Emane siga. 31. Purjelaeva osa. 32. Ôpipoiss. 33. Mängukepp. 34. V astand sõnale ,,halb“. 35. Viljatera kest. 36. P olitsei- ja

Piirivalveamet. 38. Sadamaehitis. 39. Peakorter. 41. Egiptuse valitsejad. 45. Eesti esimene naispresident. 47. _____ Mail. 48. As______t, suunanurk. 49. India naise rõivaese. 50. Etniline grupp Tansaanias. 51. End. Tuntud Eesti ettevõtjate perekond. 52. Eesti Reservohvitseride Kogu. 53. Koer (lastek). ALLA:

1. Nuhk.   2. On elus.   3. Linn Tartu lähistel.   4. Pealinn Euroopas.   5. Internetitelefonivõrgustik (eestipäraselt).   6. Rinnalaps.   7. See tähendab (lad.k.).   8. Kunstid (sks k.).   9. Kohtumine ühe või enama küsimuse arutamiseks. 10. Naisenimi. 11. Revolutsioonilill. 17. R_____, treipingi

Põlisrahvaste… (Algus lk. 6)

Paluojas. Kõnelejat polnud kahjuks võimalik küsitleda, kuna ta viibis sel hetkel lennukis ja esitas oma ettekande videolin­ ­ distatuna. Etnograaf Art Leete Tartu Ülikoolist kõneles koloniaalsest ambivalentsusest. Kunagine kauaaegne Eesti Rahva Muu­ seumi direktor käis nõukogude võimu ajal Venemaal uurimas meie hõimurahvaste kultuuri­ väärtusi ja pälvis sellega kahepoolse halvakspanu. Toetudes oma autoriteedile konfiskeeris ta inimestelt muuseumi jaoks neile vajalikke tarbeesemeid. Sai ka karistuse komparteilt, sest Moskva pidas tarvilikuks kaitsta nõukogude rahvaid eest­ laste ja soomlaste kolonialistliku lähenemise eest.

Volli veste

T

Pizzicato

Paremale: 1. Maat, 5. Silk, 9. LAV, 12.

17

19

24

8

S

Ristsõna nr. 1074 LAHENDUS

14

21 23

7

I

7

osa. 19. Teravili. 22. Teat. papagoi. 23. Kolhoosi­ ehituskontor. 24. Sõber (pr. k.). 25. Eestlasest Raudristi Rüütliristi kavaler (perek. nimi+eesn. täht.). 26. Tantsusamm. 28. Piirkond, territoorium. 29. Tallinna lennujaama lühend (lennunduses). 31. Reformierakond. 32. Kohupiimajuust (setodel). 34. Mitte magus. 35. Volitatud esindaja. 37. Normitoit (nt. sõjaväelastel). 38. Egiptuse pealinn. 39. Vahele jätma (ingl.k.). 40. ______la, järv Võru linnas. 41. Vanaisa; vanamees. 42. Ühesugused vokaalid. 43. Alevik Järvamaal. 44. Jõgi Põhja-Aafrikas Marokos. 46. London School of Economics.

Kõige omapärasema ettekandega esines etnograaf, fenno­ ugrist ja tõlkija Eva Toulouze Pariisi ja Tartu ülikoolidest, andes ülevaate usuelust udmurdi regioonis. Ta esitas hulga foto­ näiteid kirikutest, kodudest, ­matusetalitustest, mälestustseremooniaist. Jäädvustatud olid veel laud peietoitudega, püha­ paigad metsas, rahvapärased ­tavad ja rituaalid, nekrutite sõjaväkke saatmine, vastsündinu tervitamine (ristimistalitus?) ja sügispalvus, mis meenutab meie lõikuspüha traditsiooni. Konverentsi korraldajad pälvivad tänu ja tunnustust, mõningal määral ka kaastunnet. Vaatamata globaalsele sunderaldatusele suudeti üritus ikkagi läbi viia Zoomi vahendusel, nüüd juba kuluma kippuva käibefraasi kohaselt: lahus, kuid siiski koos. EERIK PURJE

Aisa(kell), 13. Taar, 14. Aia, 15. Inka, 16. Agaa, 17. Ina(ri), 18. (R)eket, 20. Mammut, 22. Sir, 24. Punane, 26. Okaspuu, 28. Algus, 32. Okan, 33. Tia (Maria), 35. Bank, 36. Vadak, 38. Amaalie, 40. Kaanan, 42. EST, 43. Maneer, 46. Riie, 48. USA, 49. Vale, 51. Irin, 54. Net, 55. (T)ukat, 56. Riga, 57. Art, 58. Raat, 59. Idee. Alla: 1. Mai, 2. Ain, 3. (M)askeraad, 4. Taak, 5. Statuut, 6. IAG, 7. Laama, 8. Kraana, 9. Laim, 10. Ainu, 11. Vaat, 19. Epp, 21. Melba, 22. Soov, 23. Ikka, 25. Nuian, 27. Snake, 29. Galeerid, 30. Unis(tus), 31. Sket(š), 34. Amarett(o), 37. Kaevur, 39. (H) ani, 41. (H)araka(s), 43. Muna, 44. Aser, 45. Natt, 47. Iiri, 50. Laa(s), 52. Ige, 53. Nae(r).

Nädala retseptid

Perfect Miso-Herb Crusted Prime Rib Chef Paul Lillakas Hands on time: 10 minutes Total Time: 4 hours Makes: 6 servings Prime Rib Sauce: Ingredients: 3 tbsp white miso 2 tbsp salted butter 1 tsp black pepper 1 tsp chopped thyme leaves (or 1/2 tsp of dried thyme) 1.5 kg boneless prime rib roast Preheat oven to 250F. Place wire rack onto baking sheet. In bowl, combine miso, butter, pepper and thyme; rub ­ all over rib roast. Place onto prepared baking sheet. Roast until instant-read t hermometer inserted into ­ thickest part of roast reads ­ 130F. (Tip: test at multiple points of roast to be sure) Remove roast from oven. Increase temperature to 550F. Place roast in oven until well browned. Slice and serve with Prime rib sauce (if desired). Prime Rib Sauce Hands on time: 5 minutes Total Time: 1 hour Makes: 2 cups Ingredients: 1 1/2 cup mayonnaise 3/4 cup 35% whipping cream 2 tbsp hot prepared horseradish 2 cloves garlic, minced or grated 1 tsp black pepper 1/2 tsp sea salt In bowl, combine all ingre­ dients. Cover and refrigerate for minimum 1 hour or overnight.

www.eestielu.ca

Minu vend ei mängi viiulit. See oli vanalelle üks lemmik ütelusi siis, ku ta kas jututeemaga ei nõustunud või tahtis lõpetada seda. Ütles irooniaga. See väljendus meenus, ku kukalt kratsides tabas kolpa järjekordselt arusaam, et oleme kik lõksus. Mette hiirelõksus, aga inimlõksus. Olen kaua teadnud, et minusugune, temakene – me kik, oleme vaid etturid elu malelaual. Olevik ja tulevik teiste otsustada. Eriti praegusel ajal. Kuid mingi elu positivismus on alati lubanud neid tundeid kui mitte eitada, siis nurka suruda. Viiulit mängitakse pea alati poognaga. Kuid mõni helilooja on leidnud, et vahel peab virtuoos ka sõrmedega keeli tirima. Sealt see pealkiri, italiaanode sõna. See on mängus, kuna meie polariseerunud maailmas põle ju enam sõnaõigust. Peame heliloojat jälgima. Piltlikult. Kik selle pandeemia süü, kuid juba kaua enne seda oli see võimetus olemas. Benjamin Franklinile on omistatud kuulus tsitaat, et midagi põle elus kindel peale surma ja maksude. Aga Robinson Crusoe autor Daniel Defoe olevat nii lausunud enne ameeriklaste suurt leiutajat, riigimeest. Franklin olla aga esi­ mene, kes paberile oli selle pannud. Nüid aga saab sellele tõigale lisada, kaaludes kovidiajastut, et ka rumalaid otsusi poliitikute poolt pole enam mitte erandiks, vaid tihti toimuvad kindlad juhtumid. Näiteks tolle pärisvee otsus indigeenidele pühendatud riigipühal oopis puhkusele minna Vancouveri saarele. Mitte osaleda üritustel, mida korraldati sellel päeval. Peamine neist tegeles just internaatkooli saadetud pärismaalastest laste surmadega, ristideta haudadega. Too peaminister oli sinna kutsutud, aga leidis, et perega puhkus on tähtsam. Seda otsa ta rumalala otsusele välja kuulutada varajased valimised, mis parlamendis küll midagi ei muutnud. Paisab, et tal on komme igal aastal apsakaid teha. Kas aaga kaani juurde puhkusele minna või Kuuba Kastrot nimetada suureks riigimeheks, ku teada, et too piiras inimõigusi, ajas vaesest riigist suured rahasummad enese taskusse. Egas koduprovintsis asjad paremad ole. Nii mõnigi valitsuse samm panteemiat pidurdamaks on olnud enam ku küsitav. Kuid tagasi muusika juurde. Kurblaulu ei taha laulda, aga iga poliidiku rumal samm toob ju koormusi. Sunduslik vaktsiinipass on kahtlase väärtusega, kuna on tulnud ilmsiks, et seda on lihtne võltsida. Ei midagi. Mina ka ei mängi viiulit, aga kange tahtmine osta alpipasuna ja sellega Ottawasse minna. Ju nad ainult reageerivad tõsise lärmi peale. Ets kiitis mõtte heaks. Ta ju ise muusika armastaja, mitte pasundaja nigu poliidikud. Mängiksime duetti. Küll me protestiga tähelepanu saaks. VABARNA VOLLI

Teade TC raamatukogult

Roasted Miso Honey Mustard Potatoes Chef Paul Lillakas Hands on time: 10 minutes Total time: 1 hour Ingredients: 3 lbs yellow potatoes, cut into 1 1/2 inch (4 cm) pieces 3 tbsp unsalted butter, melted 1/2 tsp salt 1/2 tsp pepper 2 tbsp white miso paste 3 tbsp Dijon mustard 2 tbsp liquid honey Torn parsley Preheat oven to 400F. Line baking sheet with parchment paper. In bowl, combine potatoes, butter, salt and pepper; toss to coat. Arrange on prepared baking sheet flesh side down. ­ Roast, flipping if needed, until potatoes are browned and ­tender, about 45-55 minutes. In large bowl, whisk together

Tartu College’i laenuraamatukogu on alates 26. oktoobrist publikule jälle avatud – teisipäeviti kell 12–3 ja neljapäeviti kell 11–1. Tartu College’i reeglite kohaselt peavad külastajad olema topeltvaktsineeritud ja kandma maski. Olete oodatud ja teretulnud! RAAMATUKOGU JUHATUS

Naljanurk Töötaja tuleb omaniku juurde:

firma

,,Naine käskis mul palka juurde küsida.“ Omanik lubas lahkelt: ,,Hea küll, aga ma pean enne naisega nõu pidama.“ miso, mustard and honey. Add potatoes; toss to coat. Scrape into serving dish. Top with torn parsley leaves.


8

EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Lying, exaggeration, false assurance Liars would be more hesitant about lying if it was easier to recognize lying, it’s said. It’s also said that everybody lies. But not everyone is capable of detecting them. Research has shown that even parents, teachers, husbands/ wives, the police, judges and other specialists catch lies only half of the time. Lying and its behavioral ­cohorts such as deception, distortion, hiding the truth, embellishment, exaggeration, cheating, etc., seems to occur naturally, especially in a life-threatening situation. Research shows that the average person lies at least once a day. But surely there is vast difference between an unintentional statement based on a mistake and a deliberate goal of misleading an audience. The motivation or cause of presenting false information is the determining factor here. Some researchers have indicated that presenting untruths seems to be tied to a need not only to deceive others but also oneself. Perhaps this was the case of Mr. Trump offering false assurances at the start of the pandemic that the CO­VID-19 crisis was similar to typical seasonal flus. False assurances can be just as damaging as gross, deliberate lies. If told many times, they can become part of people’s views of actuality. False ­ assurances within a small community can have the same effect. On a much broader ­ scale Joseph Goebbels maintained this, as did Soviet propagandists, and yes, the party hacks from occupied Estonia. Currently one of the most blatant, harmful falsehoods propagated by Mr. Trump is the allegation that the last U.S. presidential election was stolen, through organized, widespread fraud. Tens of millions of people are convinced of this, in spite of all court decisions and recent voting audits that have resolutely rejected it. Sadly EKRE’s ‘Uued uudi­sed’ actively supports Trump’s assertion, even publishing an a­ rticle stating that Mr. Trump’s judicial petitions have been successful. A recent headline in ‘Uued uudised’: “Trump’s team has won most court cases related to the election”. This is part of what’s internationally known as the ‘Big Lie’. Refugees from Soviet occupied Estonia still recall the ­deluge of pamphlets, booklets, newspapers sent to the West ­declaring the legitimacy of Soviet rule over Estonia, the ‘lawful’ annexation of Estonia by the Soviet Union, the ad­herence to human rights and the democratic process under So­ viet rule, etc. These were the ‘big lies’ of which Estonians in the West were reluctant targets. Soviet propagandists misspent their time and resources. We totally rejected these efforts. It’s bewildering to witness EKRE’s ‘Uued uudised’ mimic the tiresome tactics of the EKP (Estonian Communist Party), by singularly advancing Mr. Trump’s ‘Big Lie’, a fiction rejected by all credible witnesses and observers. But the ‘Big Lie’ has enjoyed substantial traction, ­especially among those Trump faithful, entrapped either by his political coercion or nauseatingly fake sincerity. Those enticed by the latter are the gullible, the easily manipulated people believing some thing is true when it isn’t. They have a willingness to believe unproven propo­sitions with no plausible evidence. It seems that EKRE has contempt for its supporters who agree with many aspects of its ideology and program. To take their acceptance of unconfirmed claims for granted shows EKRE’s low regard for their loyalty. Lying to those that trust you is sad, is reprehensible. It attacks the inherent dignity of all Estonians. LAAS LEIVAT

Nr. 41

We’re Listening with EMW: soulful thoughts with Rita Ray Vincent Teetsov For all that completely new genres of music have to offer, there’s also a need for musi­ cians to carry forward tradi­ tions, and to say something new in a tried-and-true for­ mat. Rita Ray (born Kristi Raias) is Estonia’s answer to that. While, for example, the music video for her song “Love Ain’t the Same” has a film camera aesthetic, a retro American car, and a twangy country style guitar riff, her rich voice and the band’s swaying rhythms address listener’s lives today without limitations. In anticipation of her Estonian Music Week concert on October 22nd, she’s shared a little bit about herself and the four-piece band, so we can get to know them. Most people wouldn’t asso­ ciate Estonia with soul music. What is it that you love about this genre? I think the reason I fell in love with this genre is because soul music is so expressive and full of emotion. The style of singing takes the listener on a trip. It makes them feel things and reminisce. Every word has meaning and every emotion is connected to the way the voice moves. It’s the same way for me, when I’m singing this ­music. What’s the story behind forming the band and starting to record albums together? I’ve known Jasper Alamaa – the band’s bass player – the longest. We were in the same year when were at Georg Ots Tallinn Music College. He was studying bass and I was studying singing. We got along really well from the first moment. So there was no question about asking him to record and perform the music I had written. While I was studying there, I was attending a lot of jam nights at Philly Joe’s Jazz Club in Tallinn. A very frequent visitor was guitarist Kristen Kütner.

At the recent exhibit from artists of EKKT, President Elva Palo with special guest, writer and illustrator Lorrie Gallant of the Six Nations community.

Erik Spirka with his work, ‘Lighthouse Dark’ at the recent EKKT exhibit. Photos: EE

We became friends and I asked him to do an Etta James tribute concert with me. I had asked a drummer to play for that concert, but he backed out at the last minute. So Kristen recommended Ott Adamson, whom he had known and played with for ages. Lastly, I went to study jazz singing at the Estonian Aca­ demy of Music and Theatre along with Jasper and Kristen. There, we met Latvian pianist Artis Boriss, who clicked with us right away. After that, I knew that, together, we had a band. We started recording and performing locally, and that’s where everything began. How would you describe the process of arranging, of adding strings and horns onto the core of your songs? I think a lot of listeners don’t know about my fascination with arranging. To be honest, arranging for my own music is the most satisfying thing to do. The process itself starts with me gathering ideas and writing out melodic lines. Then I try out the voicings and start writing down

the material. Thanks to the miracle of computers and notation programs, I can listen to the stuff I have written. Then I just correct and write what’s left to write. The process can take weeks, or even months, but I have to feel that an arrangement is perfect for a particular song to be ­happy and proud in the end. One of your songs is titled “Disco Stu.” Aside from the clear stylistic disco connection, is this meant to be a reference to the character from The Simpsons? On that note, in what ways do you put to­ ­ gether inspiration, stimuli, or even humorous aspects of your life into songs? I wrote “Disco Stu”, while I was in Põlva, my hometown. There weren’t any recurring words to consider as a title. I just asked my sister what the ­title of the song should be, or what kind of feeling it has. Right away, she said “Disco Stu”, so I went with that. Although, she was watching a lot of episodes of The Simpsons (Continued on page 9)

Photo: Markus Sein


Nr. 41

EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021

9

We’re hiring! Estonian American National Council announces Nominees for EANC Henrik Visnapuu Literature and Culture Award Press Release USA – October 1, 2021 The Estonian American National Council is proud to announce the nominees for the first EANC Henrik Visnapuu Literature and Culture Award (in alphabetical order): Sirje Okas Ainso. “The Story of BATUN 1966-1991. Baltic Appeal to the United Nations,” 2018, USA. This work is a valuable historical resource documenting how Baltic youth in exile joined together to engage in the ­decades-long fight for freedom at the high-level international forum, with the goal of restoring national independence for Estonia, Latvia and Lithuania. Hilary Bird. The literary anthology, “An Introduction to ­ Estonian Literature.” Slavica Publishers, Indiana University, 2018, USA. A contemporary, original and content-rich overview of the history of Estonian literature. For the English-speaking public, this work fills a great void. The overview begins with folk verses and ends with poems by Doris Kareva and Merle Jääger. 486 pp. Juhani Püttsepp. Children’s book about the Great Refugee Flight to the West. “On kuu kui kuldne laev” (The Moon, Like a Golden Ship), Tänapäev, 2020, Estonia. This is the first Estonianlanguage children’s book to tackle this complicated and difficult, and the author has successfully established a format and style that stirs empathy in the reader. This work will undoubtedly become a classic ­ among Estonian children’s books. Reijo Roos. Estonian and Finnish poetry anthology: “Sinisilta/Sinisild” (A Bridge of Blue), compiled by Reijo Roos, IlmaPress, 2021, FinlandEstonia. Sinisild/Sinisilta is an extra­ ordinary bilingual anthology of poems, in which the author has put poems about Finland by 22 Estonian poets into the Finnish

language. This work provides a vital link in the shared FinnishEstonian literary landscape. Leonhard Salman. Lifetime work researching the history of Estonian settlements in Crimea. He has published several comprehensive researched works, the latest being “Džurtši ja Kiyat-Orka Eesti asundused” (Estonian Settlements in Džurtš and Kiyat-Orka), 2019, Russia. A descendent of Estonian settlers, historian/researcher Leonhard Salman has for over 30 years carefully collected records about the Estonian ­ settlements in Russia. The ­ ­special value of Salman’s work stems from the rarity of available information on the ­ history of how these Estonian settlements came to be. Reallife memories of Estonians living in Crimea give context ­ and a realistic account of the events of the 19th and 20th ­centuries. Elin Toona. Lifetime achieve­ment as an Estonian and English writer, including the masterful English-language work “Into Exile,” Evershine Press, Inc., 2013, Estonian, “Pagulusse”, Varrak, 2017, USA. As a long-time Estonian writer abroad, Elin Toona has dealt sensitively and masterfully with life as a refugee and life in exile. She has also written the novels “Puuingel” (Wooden Angel), “Lotukata,” “Sipelgas sinise kausi all” (Ant Beneath the Blue Bowl), “Kaleviküla viimane tütar” (The Village of Kalev’s Last Daughter), “Kolm valget tuvi” (Three White Doves), “Mihkel, muuseas” (Mihkel, By The Way). Her documentaries include the monograph of her grandfather, poet Ernst Enno, a biography based on her grandmother, “Ella,” and her autobiographical “Into Exile.” Her other published works include short fiction, poems, oral stories, ­ news articles, and more, in both Estonian and English. The judges panel also commends and acknowledges the

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON •  HAMILTON  •  NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

The Estonian Foundation of Canada is looking for a roll-up-your-sleeves MANAGER to run the office of this exciting national charity. You will lead marketing, communications and fundraising and help take this charity to the next level. You will also manage the Foundation’s office, funding applications/ EFC agents, donations/donors, awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets. This position is based in the Toronto office but can provide flexible hours, some remote work, and could evolve in future. You should have a basic understanding of Estonian. We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Compensation commensurate with experience. Please apply with resume to: estonianfoundationpresident@gmail.com Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

following candidates for their valuable contributions to Esto­ nian culture: Kalju Lepik. Compendium of articles and memoirs “Vaid üks eesti kirjandus” (Only One Estonian Literature), compiled by Janika Kronberg and Brita Melts, EKSA, 2020, Estonia. Kerttu Palginõmm. German language doctoral thesis on art history (“Pracht und Luxus zwischen Brugge und Reval: das Retabel des Marienaltares der Bruderschaft der Schwar­ zenhäupter” (Splendor and Luxury in Brugge and Tallinn: the Brotherhood of the Blackheads’ Maria Altar Tryptich): 2020, Germany. Endel Uiga. Lifetime achieve­ment. The autobio­ graphy of the professor emeritus of engineering and digital photography: “Where The Light Comes From” with G. Meredith Betz; Pearl Buck Writing Center Press, 2020; a digital photo album “Mindscapes,” 2010; iron art, USA. The Estonian American National Council, in partnership with the Estonian Writer’s Union and the Luunja municipal government, will announce the recipient of the 2022 EANC Visnapuu Literature and Culture Award on January 2, 2022, the anniversary of the author’s birth. The jury consists of literary scholar Sirje Kiin, PhD (representing the Estonian American National Council), poet Jürgen Rooste (representing the Estonian Writers’ Union) and Luunja high school principal Toomas Liivamägi (representing the municipality of Luunja, the birthplace of Henrik Visnapuu). The EANC Visnapuu award includes a monetary prize of up to $3000, gifted by EANC, and a custom work of art to be commissioned by Luunja municipal government. Background The Henrik Visna­ puu Literary Award was established in the USA in 1952 and was awarded regularly through 2007, at which point the tradition ceased due to the passing

of the award’s founders. In 2020, EANC revived the award. A laureate will be named every other year, and the field of eligible cultural genres has been expanded. Fifteen candidates from six countries were submitted by the April 1, 2021 deadline (USA, Estonia, Russia, Finland, Germany and Canada). To be eligible, the awardee’s work must be thematically tied to Estonia, can be published in Estonian or a foreign language, can be literature, fiction, poetry, a memoir, or based on research. Works published in Estonia or abroad will be eligible, though preference will be given to works produced by Estonians abroad and/or works from abroad which deal with Estonia or Estonians abroad, which further knowledge about Estonian culture and/or history in the world. Henrik Visnapuu was born on January 2, 1890 in Helme parish. He fled from the Soviet occupation in 1944, first escaping to Germany and later emigrating to the United States in 1949. He died on April 3, 1951 in Long Island, NY. Henrik Visnapuu was one of the more prolific and versatile of the Estonian writers; he penned over 30 works, including more than 20 collections of poetry, memories, plays, romantic verse, prose, and essays. As a high-level state official, he significantly shaped the cultural policies of the Republic of Estonia in the late 1930s, but also during the war and occupation years 1940-1944. Visnapuu, along with Marie Under, was the most influential of the Siuru literary group, who modernized the Estonian language and took Estonian written word and literature to the European and world level for the first time. For more information, please contact: Sirje Kiin, USA: cell: +1 (605) 270 1391, sirjekiin@hotmail. com Jürgen Rooste, Estonia: e mail: armastatudpoeet@hotmail.com, +372 55 990675

We’re listening… (Continued from page 8)

at that time, so I think that was the reason. In my songs, even the really sad ones, I want to be optimistic and funny through the lyrics. I haven’t succeeded every time, but I guess making those hard experiences sound a bit less harsh is a way of coping with them. You and Vaiko Eplik recorded “Talk About it” / “See pole nii” together. It has a classic mid-century feel with the female-male vocal duet and steady drums. What was your favourite part about working together? He’s a legend and an inspiration, so I was so happy when he asked me to sing on a song with him. We definitely both have an appreciation for that type of music, but my favourite part was to see how we worked together in the studio. I learned a lot from that experience and I hope that our paths will come together again at some point in the future. What’s one piece of music that suits every moment and feeling? I don’t think there’s a piece which suits me at every moment. Although, I would say “Here Comes The Sun” by The Beatles makes me happy if I’m sad and makes me even happier if I’m happy. ••• Catch Rita Ray’s livestreamed performance in-person at the Paradise Theatre (buy your tickets at estonianmusicweek.ca). You can also watch the show for free on Estonian Music Week’s Facebook page or YouTube channel. This interview has been edited and condensed.

E STO N I A N LIFE Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad


10

EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021

The Hamilton choir at the last Estonian Song and Dance Festival in 2019.

The Hamilton Estonian community: “Vital, Rejuvenated, Inclusive.” (2) This, the third in a series of articles about the Estonian Central Council in Canada (EKN) and Estonian communi­ ties from across Canada pro­ files the Estonian community in Hamilton. Lia Hess, EKN member from Hamilton was interviewed by Reet Marten Sehr. 9. How can the Global Estonian program “Üleilmse eestluse programm” (to be adopted by the Estonian ­government at the end of this year) be of assistance to your community? Too often we hear about talented musicians, theatre ­ groups, speakers, etc. visiting only one Estonian community (such as Toronto). If the other communities, like Hamilton were also made aware of these visits, it might be possible to arrange side trips for them to also visit other Estonian communities. In the past, Hamilton might have become aware of a visiting Estonian talent only ­after the fact or sometimes with very short notice, making it ­impossible to organize an event and losing a great opportunity. There have already been many attempts to “globalize” Estonian communities, but ­historically they seem to fail. I believe that this is mostly because ALL communities in ALL countries do not upload their community information on a regular basis. OR… after the initial uploads are done, the lack of current updates makes many parts dated and people stop visiting. Public trust in the

site is lost if they can’t find current information about their ­ community or those who they are interested in at any given time. A suggestion would be that there must be a dedicated site manager who not only actively follows up and removes old news but also initiates calls/ emails to the various community leaders, checks the information posted and uploads new information. On the other end, we need volunteers contacting the “web master” with their in­ formation at regular intervals. Currently the global communities are mostly run, by overworked volunteer community leaders, of which many are not even computer savvy and in most cases the youth of these communities are “too busy” to find out new information themselves and post it to the site. EKN Note: The development of a common information sharing platform for Estonians around the world has been a priority for EKN. The Global Estonian website https://globalestonian. com/en developed by volunteers EKN president emeritus Marcus Kolga and Canadian-Estonian Tarmo Saks was gifted to the Estonian government and is now the official government online platform for Global Estonians. This platform maps out all Estonian organizations, events and groups around the world, and produces a weekly Global Estonian report for the Estonian state broadcaster ERR. The Estonian government recently hired a second full time

The youngest generation of Estonians in Hamilton.

person to run the site. All Estonian communities from around the world are en­ ­ couraged to forward their community information and ­ postings directly to Tarmo Saks at tarmo.saks@integratsioon.ee on a regular basis. 10. Are there any annual or upcoming events that you would like to share? Due to COVID, Hamilton, like everyone else, is in “pause” mode. We hope to start up Hamilton Estonian School again this fall among other traditional activities. Many of the active members of the Hamilton Community have focused their attention on Seedrioru this summer, where a very activity rich and well-organized Day Camp involved most of the active Hamilton Estonian School children. An average of 25 ­ ­children attended each day over the 3 weeks and the Hamilton Estonian Society volunteered to buy, prepare and serve one week of dinners for the campers with Kitchener, St. Catharines / London Estonian Societies picking up the other weeks. On August 23, The Hamilton Estonian Society commemorated Black Ribbon Day together with the Latvian and Lithuanian communities by tying black ­ribbons on the commemorative Oak Tree planted at Hamilton’s Bayfront Park. On Saturday, August 28th, Seedrioru organized a beach party fund raiser. There were about 150 participants and we raised over $5000. At one point, there were 36 “camp age” ­children swimming in the pool at the same time! It was a great day. The Hamilton Estonian school teachers were recruiting for the school, but everyone was very excited about the ­future of Seedrioru Camp too! 11. Where can one go to find more information about the various organizations and events in your community (e.g. websites, Facebook, Glo­ bal Estonian website)? www.hamiltonestoniansociety.ca Facebook: Hamilton Estonian Society, Hamilton Estonian School 12. How would you por­ tray your Estonian commu­ nity in 3 words? Vital, Rejuvenated, Inclusive. The next article in this series will focus on the Vancouver Estonian community. REET MARTEN SEHR,­ EKN Vice President

Nr. 41

Tartu College is looking for a FINANCE OFFICER who enjoys working in a versatile environment to join our friendly, collaborative team! Our not-for-profit and charitable organizations (Tartu College, Eesti Elu/Estonian Life and Estonian Studies Centre) are constantly evolving, growing and expanding our reach through our many diverse programs. We are very involved with building our community and working with our young student residents. There are plenty of opportunities to learn and grow with our team, especially during these exciting times of change! This position requires someone with a professional approach, excellent organizational, planning and analytical skills, and ability to work with a high degree of accuracy, good judgement, initiative, and flexibility, ability to deal in an effective, tactful and cooperative manner with the general public, students and staff. The Financial Officer is directly responsible for the management of the financial records of the companies. This includes the day to day financial operations of Tartu College, Eesti Elu/Estonian Life and Estonian Studies Centre according to Generally Accepted Accounting Principles (GAAP) as required. Duties: •  developing and implementing financial policies, systems and procedures •  preparing financial statements, budgets, cash flows, and other financial analyses and management reports •  managing and maintaining the financial system including Chart of Accounts, general ledger, journal entries, accounts receivable, accounts payable, deposits, reconciliations, posting and batching •  managing the month-end and year-end process as well as preparing for the annual external audit process •  managing the payroll process •  assisting in grant project budgeting •  determining and establishing office procedures and routines •  filing and organizing records •  perform other administrative duties as required. Education in accounting and client services and a minimum of 3 years experience in accounting and finance profession is preferred. Knowledge of Microsoft Office365 and proficient Excel skills is a plus. Other expectations for this position: •  ability to problem-solve; •  ability to prioritize and handle multiple tasks and timelines; •  ability to work both independently and within a team; •  experience in a leadership role; •  excellent written and oral communication skills; •  ability to communicate in Estonian is an advantage. This is an on-site, salaried position with benefits, in downtown Toronto. Applicant must be fully vaccinated. We offer competitive compensation with possibility to grow. Com­ pensation will depend on qualifications. We look forward to receiving your cover letter and resume to: careers@tartucollege.ca if this position interests you and you have all or most of the qualifications described. We will follow up with selected candidates to set up an intro call. Why work at Tartu College? Tartu College and associated entities have a very unique working model that supports higher education, promotes Estonian culture and preserves the history of Estonians abroad. We are a central communication channel for our Estonian community. We encourage curiosity, innovation and flexibility. We are committed to the principle of equal employment opportunity and provide a work environment free of discrimination and harassment. We promote responsibility, respect, honesty and professional excellence. The work ethic of our staff, volunteers, representatives and partners corresponds to the values and mission of the organization. www.tartucollege.ca www.vemu.ca www.eestielu.ca


Nr. 41

EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021

Donor profile: Ingrid & Kaili Roosild (New Mexico) From New Mexico to KESKUS with love and gratitude Despite living almost 3,000 kilometres away from KES­ KUS, for Ingrid Roosild and her daughter Kaili, “eestlus” or being Estonian, is as natural as the deep, green beauty of a primeval Baltic forest. Ingrid and Kaili,13, live in Albuquerque, New Mexico, far indeed from an Estonian community, but this does not deter them from embracing and ­supporting their heritage. And this is why Ingrid has stepped forward as a Viru Vanem donor to KESKUS International Estonian Centre, being developed now in downtown Toronto as a dynamic global hub that will welcome all Estonians. “Being Estonian is a big part of my identity, it’s such a natural part of who I am,” she explains. “It’s an amazing ­ group of people to be part of and I have always naturally gravitated to the culture.” Ingrid was a counsellor at the Estonian summer camp Jõekääru in Udora, Ontario for several years while in her high school years, and her daughter Kaili has

now started going as well. “She just loved it!” Ingrid said. “In 2020, she wanted to go for the whole five weeks!” Then, of course, the pandemic hit and much-loved activities like this one went on hold. Ingrid is the founder and CEO of Kivi Financial Group in Albuquerque, a firm that specializes in financial planning, investment planning and in­ surance. With four full-time employees, she has a busy ­practise. Ingrid was born in Massa­ chusetts, and grew up attending activities in the Boston Estonian community. Her parents, Sven and Heli Roosild, were very involved in Estonian life. Her ­ father was a member of the Estonian American National Council and was also involved with the Estonian House in New York as well as the ­summer camp on Long Island. “He was always doing something,” Ingrid laughs. “And it was a house rule to always speak Estonian. We even had a ‘white board’ with points marked on it for who was ­making the best progress!” Ingrid said she only spoke Estonian to Kaili when she was a toddler and they have dis­ ­ covered the language app Speakly to help continue with Estonian lessons. She has also attended several Song Festivals

Estonian Scientific Feats: the ascent of the Parrot family Vincent Teetsov Up on the top of Greater Ararat, the larger of the two volcanic peaks (the other one being Lesser Ararat), BalticGerman scientist Friedrich Parrot, Armenian literary ­figure Khachatur Abovian, and their team stood and looked down at the plains that encircle the two famous peaks. As interpreted from the biblical Book of Genesis, this was where Noah’s Ark was meant to have landed after the great flood. The team didn’t find an ark, but it was still a momentous day for all of them, because they were the first people to have ever climbed to the summit of Greater Ararat. This was in 1829. 180 years later, documentary filmmaker Riho Västrik also made the journey to the top, with a team that included scientific historian Erki Tammiksaar. The footage of the climb, as well as background about the original expedition, came together in Västrik’s 2011 film Teekond Araratile (Journey to Ararat). You may well have seen Västrik speak in Toronto in the past, during EstDocs. Friedrich Parrot was not the first member of his family to gain notoriety in Estonia for his

achievements, though. The presence of this part of the ­ Parrot family in Estonia started with Georg Friedrich Parrot, Friedrich’s father, who moved away from a town (now part of France) in the Duchy of Württemberg and eventually to Dorpat (Tartu) in search of employment opportunities. His ­ son was just a young boy at the time. As the University of Tartu phrases it in their own historical overview, “At the end of the 18th century the political and educational interests of the Russian central government and the Baltic-German elite coin­ cided.” And so, in April 1802, the university re-opened as the Imperial University of Dorpat (Kaiserliche Universität zu Dorpat) after 92 years of closure, with the support of Tsar Alexander I. Parrot was hired as a professor of mathematics, then phy­ sics, and soon after, was appointed to the position of ­ rector; thus becoming the first ­ rector during this era of the university. His vocal progres­ sive values made a positive impression on the Tsar, ensur­ ing that his support would not waver. During this period, study of the Estonian language was added to the university’s program, and a Professors’ Institute

11

things have come out of that. In a world that is becoming increasingly diluted, this is ­ ­incredibly valuable.” “My dad kept giving of his time and energy. I want to do that now as well.” And for 13 year-old Kaili Roosild, one thing is for certain. As soon as Jõekääru opens up again, she’ll be first in line to sign up. Get involved and help support our future

Kaili Roosild & Ingrid Roosild

in Estonia – a moving ex­ perience for someone who did not have a strong community close at hand: “Being there felt like home to me.” The family (including sister Aili and brother Tarmo) moved to Washington when their father started a position at The Pentagon with the Defence Advanced Research Project Agency (DARPA), part of the U.S. Department of National Defense, dealing with research projects on defense and military related matters. Ingrid has taken up the torch from her father to continue building Estonian culture in North America and beyond. She serves on the Estonian Ameri­ can National Council and believes strongly in supporting the future. This means being a part

was also founded. In his own writings, Fried­ rich Parrot – the son of Georg Friedrich – speaks of working as a surgeon in the Imperial Russian Army, and later finding employment as a professor of physics at the Imperial Uni­ versity of Dorpat. This position enabled him to embark on an expedition to Mount Ararat. Mount Ararat (Մասիս in Armenian, transliterated as Masis, and Ağrı Dağı in Turkish) has an elevation of 5,137 metres at its highest peak. It is regarded as a holy place and an Armenian national symbol. These days, access to the two peaks is a delicate subject because of its location on the other side of the border with Turkey. Prior to Friedrich Parrot and Khachatur Abovian climbing Mount Ararat, there were many attempts to climb to the summit, going back to the early 1700s. None of them were successful, however. These at­ tempts were made despite the Armenian Apostolic Church’s disapproval. The mountain was holy ground and they didn’t want remnants of the arc to be damaged. Parrot asked for the help of Abovian, who was a hugely helpful guide, especially because of his command of Armenian, Persian, Russian, and Tatar languages. In Parrot’s book Journey to Ararat (originally published in 1834 as

of KESKUS. “We really need to think more globally,” she said. “We can’t just be stuck in a time capsule only knowing what our parents taught us. Estonians are spreading out, moving around and we need a place where we can connect, grow and learn from each other.” She said it’s important to think of what Estonians need now, how opportunities can be developed and how to build a legacy for the generations to come. “I hope I can encourage ­others in the U.S. to donate to KESKUS. It’s an amazing undertaking and I believe ­ strongly in supporting it.” “We have a deep, soulful spirt as part of our national identity and a lot of positive

Reise zum Ararat), he describes his growing fixation on Greater Ararat. The book also includes drawings of important monasteries they visited, that surround the peaks. As documented in Parrot’s book and Abovian’s essay “Verelq Ararati Gagat” (“Ascent to the Summit of Ararat”), they started in the village of Akori. Here, they ­ ­assembled a team that included the villagers Hovannes Aivazian and Murat Boghossian, as well as a pair of Russian soldiers. There were difficulties in getting to the summit, such that it took three attempts before they reached the top on October 27th. Thick ice blocked their path once, and then they had to turn back due to the threat of a descent in the dark. Once at the top, Abovian took ice to melt as a sacred object. The team also brought up two different

Please join the growing list of capital campaign donors! KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts of $100,000 and above (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts of $10,000 and above, and Kungla Rahvas for gifts under $10,000. KESKUS generous donors are listed here: www.estoniancentre. ca/capital-campaign To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. Donations from Canada, U.S. and Estonia will be issued a tax receipt. Let’s keep in touch! • Visit our website www.estoniancentre.ca for all the latest news • Sign up for our monthly email newsletter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @ EestiKESKUS

­ ooden crosses to place on the w mountain. The religious establishment was highly critical of their climb, deemed to be a criminal and sacrilegious act. Neverthe­ less, Abovian attempted to ascend the mountain in two ­ subsequent journeys, with one more successful bid in 1846. With that controversy having settled almost 200 years later, Friedrich Parrot is the namesake of a glacier on Mount Ararat. His father, Georg, goes down in history for his academic leadership in Estonia. While being born into a high social standing would have been beneficial ­towards reaching their place in Estonian academia and exploration, the breadth of their endeavours shows how, in this ­ period of Estonian history, one field of study could lead to another quite seamlessly. No ­ mountain was too high.

Friedrich Parrot, Khachatur Abovian, and Mount Ararat. Photo: aratherat.com


12

EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021

Kolga mõisa rikkus ja vaesus Tekst Lea Kreinin Fotod Signe Kanarbik Eestis räägitakse viimasel ajal üha rohkem mõisate olukorrast. Hiljuti ilmus sellel teemal artikkel Äripäevas, Facebooki grupis Eesti mõisad/Estonian manors on pea 11 000 liiget. Huvi ­mõisate vastu kasvab. Aga Eesti mõisahoonete olukord pole kahjuks eriti kiita. Kunagisest 2000 mõisakompleksist on peahoone alles vaid umbes viiesajal, nii mõnigi on väga viletsas seisukorras. Mõisate aeg sai otsa Eesti Vabariigi kehtestamisega Aadelkonna elu Euroopas jõudis kriisi juba I maailmasõja ajal. Üle oma võimete elamine muutus järjest jätkusuutmatumaks. Ka Eestis hakkas mõisakultuur alla käima pärast sõda ja Eesti Vabariigi maareformi. Kunagistest mõisakompleksi­ dest kehvemad lammutati ja ehitusmaterjal taaskasutati, ­paljud mõisahooned võeti kasu­ tu­­ s­ ele koolide ja muude ühiskondlike asutustena. Esimesed mõisad võeti muinsuskaitse alla juba esimese vabariigi ajal. Eesti üks esindusmõisaid, nõuk. ajal pioneerilaagrina kasutusel olnud Palmse renoveeriti Lahemaa rahvuspargi keskuseks ja muuseumiks 1970. aastatel koos Sagadi ja Vihula mõisa-

ned aeglamööda korda teha. Alates 2014. aastast on vähehaaval mõisale hinge sisse puhutud. Suvel toimuvad Kol­ gas teatrietendused, kontserdid, töötab kohvik ja kunstigalerii, kust saab osta ka kohalike ettevõtjate kaupu. Siin käib ­palju turiste, ühes kõrvalhoones on avatud ka öömaja. Mõisa peahoones on filmitud mängufilme ja tehtud telesaateid, muusikavideoid ja reklaame.

kompleksidega. Hetkel on Eestis palju mõisahooneid, mis teenivad edasi hotellide ja külastuskeskustena. Nii näiteks Muhumaa populaarne Pädaste mõis, kus rikkad ja kuulsad meeleldi puhkamas ja söömasjoomas käivad. Riisiperes ja Koluveres on omanikeks rikkad firmad, ka seal on asjad hästi. Väga paljud mõisad on aga endiselt kehvas olukorras. Kui ­ katus läbi jookseb, siis pöördub olukord kiiresti halvaks. Kolga mõis – 1% Eesti pindalast Eesti suurimale, Kolga mõisale kuulus omal ajal 47 tuhat hektarit maad, mis oli 1% Eesti pindalast. Siin kinnitasid kanda juba tsistertslased, kes Ojamaalt Tsitre sadama kaudu saabusid. Rohkete allikatega asukoht sobis neile kalakasvatusega tege­ lemiseks. Kloostri valdustest pole eriti midagi säilinud, samuti on vähe järele jäänud De la Gardie perekonna 17. saj. aegsest baroksest Kolgast. Väejuht Pontus De la Gardie ise hukkus Narva all, aga tema poeg oli Rootsi riigis samuti tähtis ja rikas tegelane ning tollane Kolga mõisahoone ehitati hetke kontekstis ülisuur. Mõis läks pärimise kaudu hiljem Stenbockide perekonna omandusse ja peahoone ehitati ümber uhkes klassitsistlikus stiilis. Kolga mõisasüdant ei

Kolga mõisa peahoone.

Mõisa hobusetall.

võõrandatud, see jäi edasi Stenbockide perekonna kätte, kuigi valdav enamik mõisamaid riigistati. Perekonnas kehtis ­fideikomiss – valdust ei tohtinud võõrandada ega väiksemateks tükkideks jagada, see pidi ­jääma tervikuks. Nõukogude okupatsiooni aastatel oli Kolgal Kahala sovhoosi keskus, mõisa pea­ hoones elasid sovhoosnikud ja seal oli mitu asutust. Kui viis­ kümmend aastat tagasi asutati Lahemaa Rahvuspark, siis asuti korrastama Lahemaa mõisaid – Sagadi, Palmse ja Vihula said peaaegu valmis, Kolgas aga jäid asjad pooleli. 1985. aastal läks Kolga Kirovi kalurikolhoosile, kes ­alustas mõisasüdame renoveerimist, aga siis tuli võimuvahetus ja mõis anti tagasi Stenbockide perekonnale ning tööd jäid pooleli. Nõukogude ajal uuendatud katusekivid osutusid praagiks, hakkasid ilmastiku­ tingimuste käes pudenema. Mõis jõudis laguneda üle ­mitmekümne aasta. Kolga värvikad omanikud

Stenbocki vapp.

Mõisahoov.

Nr. 41

Kolga mõis on kuulunud ­tuntud tegelastele. Pontus De la Gardie (1520-1585) oli pärit Languedocist Lõuna-Prantsus­ maalt, saatus viis ta Prantsuse armeesse, seejärel Šotimaa kuninganna Maria Stuarti tee­ ­ nistusse, sealt edasi Taani ­kuninga väkke. Vangi langemi­ sel sai temast Rootsi kuninga Erik XIV nõuandja ja lähedane isik, kes abiellus kuninga sohi­ tütre Sofia Gyllenhielmiga. Pontus De la Gardie, kellest sai Eestimaa kuberner, uppus Liivi sõjas Narva jõkke – tal polnud eluajal võimalust Kolga mõisas end mugavalt sisse seada. Ta on koos abikaasaga maetud Tallinna Toomkirikusse. Kõige värvikam mõisaelanik on kahtlemata Eric Stanislaus Stenbock (1860-1895), kes õppis Oxfordis ja sai tugevasti ­ mõjutatud prerafaeliitidest. Ta kirjutas sümbolismiaja deka­ dentlikku ja morbiidset luulet ja

proosat (Oscar Wilde’i arvates parim tolleaegne luuletaja!) ning tema loomingul on ka tänapäeval palju fänne. Kolga mõisas elades (kuhu ta kolis koos oma loomaaia, elusuuruse nuku ja loomeinimestest sõprus­ konnaga) olid tema eluruumid täidetud pentagrammide, idamaiste lõhnaküünalde ja oopiu­ misuitsuga. Eric Stenbocki ajal dekoree­ ritud kontserdisaal (mida on peetud ka kabeliks) on mõisa uhkeim ruum. Eesti Kunstiaka­ deemia (EKA) restaureerimise professori Hilkka Hiiopi sõnul on see ilusaim klassitsistlik interjöör Eestis – stukkdekoor on põimitud maalitud ornamentidega, mis näivad skulptuuridena. Selles saalis tuleb teostada ­avariiline töö maalingute päästmiseks – neid hoiab kinni vaid paks tolmukiht. Tegelikult on Kolga mõisas veel palju unikaalset ja päästmist vajavat, kas või näiteks haruldased baroksed maalitud põrandad ja klassitsistlik Versailles’ parkett. Mõnes ruumis on krohvikihi alt nähtavale tulnud vanu seina­ maalinguid, pööningul on säilinud unikaalsed baroksed püks­ korstnad. Festina lente – kiirusta aeglaselt Hetkel on Kolga mõis era­ kätes. Mõisaomanik on õppinud restaureerimist ja kavatseb hoo­

Peahoone ja säilinud kõrvalhooned näevad välja ajaloost räsitud. Kunagist hiilgust ja toredust on kohati üsna raske ette kujutada. Kui riik saab taotleda eurorahasid, siis eraisikutel on raske selliste suurte pro­ jektide jaoks toetust saada. Seepärast korraldatigi hiljuti Kolga mõisa päästmiseks kampaania Hooandjas. Selle käigus koguti 10 000 eurot, kuid ­kogutud raha on vaid pisike osa vajaminevast. Korrastatud hoo­ ned saaks panna järk-järgult remondiks raha teenima. Oma­ ­ nikul on palju plaane. EKA õppejõu ja muinsus­ kaitse eksperdi Riin Alatalu sõnul on hetkel lahendatud karjuv vajadus peahoone katus ­ parandada. Nüüd võib pisut hinge tõmmata – oodata ja vaadata. Aeglane tempo on isegi hea. Paljudes mõisates tehakse restaureerimisel vigu just liigse kiirustamise tõttu. Muinsus­ kaitse seisukohast on hea ka see, et Kolga mõisal on normaalne omanik, kellega saab koostööd teha (endised omanikud Stenbockid muinsuskaitse kirjadele ja ettekirjutustele liht­ salt ei reageerinud). Kust tulevad meistrid? Hetkel löövad mõisa restaureerimisel kaasa tudengid oma praktika raames. Restaureeri­ mist õpetatakse Tallinnas EKA-s ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Kuid Riin Alatalu sõnul on suur probleem ehitustöölistega. Ehitusette­võt­ jad kardavad oma töölisi kooli­ tada, sest pärast seda lahkuvad paljud välismaale, kus on suu­ remad palgad. Koolitusi on seetõttu raske korraldada. Riigi­ hanked võidavad suured firmad ja nende koolitushuvi on prakti­ liselt olematu. Kolgas käib töö vaikselt ja jõudumööda edasi. Endiselt on oodatud kõigi heade inimeste annetused. Mõisad on meie ühine rikkus, tähtis ajaloo- ja kultuuripärand. Meie kõigi abi on väga vaja.


Nr. 41

EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021

Hazel McCallion 100

Mart Saarma. Foto: akadeemia.ee Port Creditis pühitseti endise pikaajalise Mississauga linnapea (1978–2014) Hazel McCallioni 100 aasta sünnipäeva lõikuspüha üritusega. Õige sünnipäev oli sellel aastal 14. veebruaril, aga pandeemia piirangud lükkasid peo edasi, kuni rahval oli võimalus koos viibida. Pidu lõppes ilutulestikuga. Foto: Peeter Põldre

Lätis kehtestati tervishoiu eriolukord Möödunud nädalal kehtestati Lätis tervishoiu eriolukord, mis toob kaasa uued koroona­ piirangud. Üks piirangutest ei luba vaktsineerimata inimes­ tel käia edaspidi kaubandus­ keskustes, küll aga on lubatud toidupoodide külastamine. Peaminister Krišjanis Karinš teatas kriisinõukogu istungi järel, et plaanitakse lühendada poodide lahtiolekuaegasid. Teatud piirangud kehtesti ka vaktsineeritutele: näiteks hakkavad üritustel kehtima täiendavad ohutusreeglid, nagu maskikandmine, distantseerumine ja muu. Kõigil avaliku ja erasektori töötajail paluti võimalusel kodus töötada. Avaliku sektori töötajate jaoks muutub COVID-19-vas­ ­ tane vaktsineerimine kohustuslikuks. Seni oli vaktsineerimine kohustuslik tervishoiutöötajate, õpetajate ja hooldekodude töötajate jaoks. Kultuuriüritustel lubatakse eriolukorra ajal jätkuda, kuid piiratud publikuga. Üritustel kehtib maskikohustus ja täitu­ mus on piiratud 60 protsendile. Vaktsineerimata inimesi üritustele ei lasta. Peaminister Karinš rõhutas, et karmimaks muutub ka koroo­ napiirangute kontroll. Kontrol­ lima ei hakata üksnes pisteliselt, vaid laiemalt ja mitme õiguskaitseorgani koostöös – lisaks politseile ja munitsipaalpolitseile mobiliseeritakse appi ka teised asutused, sealhulgas tervishoiuministeerium. (ERR/EE)

Eesti kaskadöör liigutas piire Möödunud pühapäeva õhtul püstitati Tallinnas maailmare­ kord. Eestlannast trialisõitja Keity Meier (26 a) sooritas Tallinnas maapinnast 117 meetri kõrgusel 30-korruselise Swissoteli katuselt 11-meetrise õhulennu tornmaja teisele katusele, millest sündis ka maailmarekord. Meier ütles, et varem pole keegi mootorrattaga nii kõrgete

Belgia kohus karmistas vägistamises süüdi mõistetud eestlasest tippametniku vanglakaristust Belgia teise astme kohus karmistas Euroopa Komis­ jo­ nis töötanud eesti ametnikule Margus Rahuojale vägistamise eest määratud karistust ning mõistis ta kuueks aastaks vangi, vahendas Barron’si ­teadet Postimees. 2019. aasta 18. veebruaril mõistis Brüsseli kohus toona 51-aastase Margus Rahuoja süüdi vägistamises. Kunagist lennunduse ja rahvusvaheliste transpordisuhete direktorit ka­ ristas kohus nelja-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Kohtuotsuse järgi vägistas Rahuoja temast 20 aastat nooremat kolleegi 2015. aastal ühel septembriööl Euroopa Komisjoni tööruumides, kus nad olid kahekesi. Rahuoja eitas kohtus oma süüd, väites, et ta ei kasutanud vägivalda ja seksuaalvahekord toimus vastastikusel nõusolekul. Naisel olevat tema sõnul olnud vaba voli lahkuda ruumist. Kannatanu selgitused, meditsiiniline ülevaatus ja telefoni­ kõnede väljavõtted aga kinnitasid vägistamisjuhtumit. Rahuoja jääb praegu siiski vabadusse, kuni oma otsuse ­langetab kõrgeima astme kohus. Advokaatide hinnangul pole otsust oodata mitte varem kui ­ järgmisel aastal. (PM/EE) hoonete katusel hüpanud. ,,Varasem rekord on aastast 1989, hüpe toimus 16-kordse maja katuselt Las Vegases. Trialisõiduks mõeldud mootorrattaga käiakse trikkide tege­ mise asemel peamiselt metsas kivide, kändude ja juurikate vahel turnimas ja sõidutehniliselt keerukaid probleemipüstitusi ­lahendamas,“ sõnas neiu. Meier on varemgi hulljulgete trikkidega hakkama saanud: sõitnud üle Emajõe kaarsilla kaare ja Tartu lauluväljaku kaare. (PM/EE)

Eestlane valiti Nobeli preemia jagajate sekka Mart Saarma valiti kolmanda eesti päritolu akadeemikuna Rootsi kuningliku teaduste akadeemia välisliikmeks. See akadeemia otsustab igal aas­ tal, kellele antakse Nobeli preemiaid füüsika ja keemia alal. Varem on sellesse auväärsesse seltskonda valitud geneetik Richard Villems ja väliseesti psühholoog Endel Tulving. Mart Saarma kommenteeris oma valimist järgmiselt: ,,Pean seda tunnustuseks, arvestades, et mind on valitud meditsiini­ teaduste sektsiooni. Kui vaatan, kes seal liikmed on, siis seltskond on aukartustäratav. Seal on palju inimesi, kes on ise saanud Nobeli preemia. Kui mõtlen, millist tööd on teinud teised selle akadeemia eesti rahvusest välisliikmed geneetik Richard Villems ja psühholoog Endel Tulving, siis austus tõuseb veelgi. Nobeli preemia üle otsustamiseks moodustab akadeemia vastavad komisjonid. Välisliikmetel on õigus esitada kandidaate Nobeli preemiatele keemias ja füüsikas.“ (D/EE)

S P ORT

Kontaveit jõudis Indian Wellsis veerandfinaali Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 20.) on kõrgeima kate­ gooria WTA tenniseturniiril Indian Wellsis jõudnud veerandfinaali, kus kohtub neljapäeval tuneeslanna Ons Jabeuriga (WTA 14.). Turniiril 18. asetatud Kon­ taveit oli avaringis vaba, teises ringis sai ta 6:3, 5:2 eduseisus loobumisvõidu itaallanna Marti­ na Trevisanilt (WTA 66.). Kolmandas ringis alistas Konta­ veit tuulistes oludes tiitlikaitsja, kanadalanna Bianca Andreescu (WTA 21.) 7:6 (5), 6:3 ning kaheksandikfinaalis oli ta üli­ ­ kindlalt 6:0, 6:2 parem n-ö õnneliku kaotajana põhitabelisse pääsenud brasiillanna Beatriz Haddad Maiast (WTA 115.). Omavahel on Kontaveit (25) ja Jabeur (27) varem mänginud kolmel korral, millest tunees­ lanna on võitnud kaks. (ERR)

Tartu College otsib meie sõbralikku ja koostööaltisse meeskonda PEARAAMATUPIDAJAT, kellele meeldib töötada mitmekülgses keskkonnas. Siinsed mittetulundusühingud ja heategevusorganisatsioonid Tartu College, Eesti Elu/Estonian Life ja Eesti Õppetöö Keskus arenevad, kasvavaad ja laienevad pidevalt tänu meie paljudele programmidele. Oleme aktiivselt kaasatud oma kogukonna ülesehitamisse ja töösse majas elavate üliõpilastega. Meie meeskonnas on sul võimalik õppida ja areneda, eriti praegusel põneval muutuste ajal. Raamatupidaja ametikohale ootame professionaalset, suurepäraste organiseerimis-, planeerimis- ja analüüsioskustega, detailitäpset inimest, kellel on hea otsustus- ja algatusvõime, kes on paindlik ning oskab suhelda tõhusalt ja taktitundeliselt nii üliõpilaste kui kaastöötajatega. Pearaamatupidaja vastutab otseselt ettevõtete finantsarvestuse haldamise eest, sh Tartu Kolledži, Eesti Elu/ Eesti Elu ja Eesti Õppetöö Keskuse igapäevased finantstehingud vastavalt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele (GAAP). Tema kohustused on järgmised: •  finantseeskirjade ja -protseduurid väljatöötamine ja raken­damine; •  finantsaruannete, eelarvete, rahavoogude ning muude finantsanalüüside ja juhtimisaruannete koostamine; •  finantssüsteemi, sh kontoplaani, pearaamatu, kannete, võlgnevuste, hoiuste postitamine ja haldamine; •  kuulõpu ja aastalõpu protsessi juhtimine ning iga-aastase auditi ettevalmistamine; •  palgaarvestuse protsessi haldamine; •  abistab projektitoetuste eelarvete koostamisel; •  kontoriprotseduurid ja –rutiinide kehtestamine; •  dokumentide esitamine ja korraldamine; •  täidab vajadusel muid haldusülesandeid. Eelistatud on kandidaat, kellel on haridus raamatupidamises ja klienditeeninduses ning vähemalt 3-aastane töökogemus raamatupidamis- ja rahandusvaldkonnas. Kasuks tuleb Microsoft Office365 tundmine ja Exceli kasutamise oskused. Muud ootused kandideerijale: •  oskab lahendada probleeme; •  oskab seada prioriteete ja toime tulla mitmete üles­ annete ja pingelise ajakavaga; •  oskab töötada nii iseseisvalt kui meeskonnas; •  eelnev juhtiv töökogemus; •  väljendab suurepäraselt nii kirjalikult kui suuliselt; •  kasuks tuleb eesti keele oskus. Tegemist on palgalise kontoritööga asukohaga Toronto kesklinnas. Taotleja peab olema vaktsineeritud. Pakume konkurentsivõimelist palka ja benefits koos ametialase arenemisvõimalusega. Töötasu suurus sõltub kvalifikatsioonist. Kui see ametikoht teid huvitab ja teil on olemas kõik või suurem osa kirjeldatud kvalifikatsioonidest, palun saatke oma teie kirja ja CV-d aadressile: careers@tartucollege.ca. Miks on tore töötada Tartu Kolledžis? Tartu Kolledžil ja sellega seotud üksustel on väga ainulaadne töömudel, mis toetab kõrgharidust, edendab eesti kultuuri ja säilitab välis­ eestlaste ajalugu. Oleme oma eesti kogukonna kooskäimiskoht ja suhtluskanal. Julgustame inimestes uudishimu, uuen­ duslikkust ja paindlikkust. Oleme pühendunud võrdsete töövõimaluste põhimõttele ja pakume töökeskkonda, mis on vaba diskrimineerimisest ja ahistamisest. Innustame oma töötajaid edendama vastutustunnet, autunnet, ausust ja professionaalset lähenemist oma ülesannetele. Meie töötajate, vabatahtlike ja partnerite tööeetika vastab organi­satsiooni väärtustele ja missioonile.

13


14

EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Reedel, 8. oktoobril ütles Kanada kõrgeim terviseamet­ nik dr. Theresa Tam, et Delta variandist juhitud pandeemia neljas laine hakkab küll tasanduma, kuid vaktsineeri­ mata inimestel esineb jätku­ valt kõrgel määral infektsioo­ ni tõttu tõsiseid tagajärgi. Ta märkis, et ligi kuus miljonit selleks sobivat kanadalast ei ole veel täielikult vaktsineeri­ tud, madalaim on see tase vanusegrupis 18-29 eluaastat. Public Health Agency of Canada seekordsed mudelprognoosid olid optimistlikumad kui eelmisel kuul, näiteks on dr. Tami sõnul viiruse reproduktiivnumber langenud alla 1 (mis mõnes piirkonnas võib küll kõrgem olla) esmakordselt juulikuu keskpaigast – et saada epi­ deemia kontrolli alla, peab see arv olema järjekindlalt alla ühe. Sel nädalal teatati, et USA avab novembri alguses oma maapiiri täielikult vaktsineeritud kanadalastele; see on olnud suletud mitte-olulise reisimise jaoks alates märtsist 2020. Ontarios on uute viirusjuhtude arvud olnud viimasel nädalal järgmised: neljapäeval, 7. oktoobril 587, reedel 573, laupäeval 654, pühapäeval 535, esmaspäeval 458, teisipäeval 390, kolmapäeval 306, mis madalaim alates augusti algusest. Seitsme päeva keskmine oli sel päeval 500 (nädal varem 574), testide positiivsusnäitaja 1,7%, intensiivravil 153 patsienti, aktiivsete viirusjuhtude arv pro­ vintsis 4136. Eelmise nädala lõpus eemaldati provintsis mahutavuse limii­ did (lubades tegutseda 100%-lise mahutavuse ulatuses) teatud tegevuskohtadelt nagu kontserdipaigad, kinod ja teatrid, spordiürituste toimumise

kohad jm.; neis jäävad kehtima teised meetmed nagu maski kandmine, skriinimine jm. Provintsivalitsuse sõnul tehti see otsus, baseerudes kõrgele vaktsineerimistasemele, stabiil­ sele rahvatervisenäitajale ning vaktsineerimis-serftifikaadi nõu­ dele, mis hakkas kehtima eelmisel kuul. Sel nädalal teatas Toronto Zoo, et alates 25. oktoobrist peavad kõik loomaaia külastajad alates 12. eluaastast olema täielikult vaktsineeritud. Albertas, kus on Covidi osas viimasel ajal olnud raskeim olukord üle Kanada, registreeriti pika nädalalõpu jooksul (reedest esmaspäevani) 3358 uut nakatumist, aktiivsete juhtude arv provintsis oli teisipäeval 15,295, intensiivravil 242 patsienti. Peaminister Jason Kenney sõnul on ligi 90% intensiivravi pat­ sien­ tidest vaktsineerimata. Pro­ vintsi kõrgeim terviseametnik dr. Deena Hinshaw ütles, et viimastel päevadel on märgata langust aktiivsete juhtude arvus, langeb ka testide positiivsus­ näitaja, mis on olnud alla 10% alates 3. oktoobrist. Doktori sõnul on need positiivsed varajased märgid, et kasvaval arvul vaktsineeritutel ning rahvatervise alastel meetmetel on olnud mõju, kuid veel ei olda väljas neljandast lainest ja selle jät­ kuvast mõjust tervishoiusüstee­ mile. Saskatchewanis oli teisi­ päe­ val intensiivravis rekordarv patsiente – 80; aktiivsete juhtude arv provintsis 4450, seitsme päeva keskmine uute juhtude arv 487. Quebecis registreeriti kolma­ päeval 512 uut viirusjuhtu, intensiivravil oli 75 patsienti.

Koroonaviiruse leviku riskitase on Eestis väga kõrge

viirusesse nakatumine väga laialt ja nakatumiste koguarv kasvab kiiresti. Järjest suureneb ka 7 päeva keskmine hospitaliseeritute arv, mis oli neljapäevase seisuga 42 inimest. Riskimaatriksi järgi on tegemist oranži ehk kõrge tasemega. Koroonaviiruse riskitaseme määramise täiendavatest indi­ kaatoritest on 7 päeva keskmine COVID-19 surmade arv 3,67, mis vastab keskmisele tasemele. Üle 60-aastaste inimeste vii­ mase 7 päeva nakatumise keskmine näitaja on ümardatult 153 inimest ja juhitaval hingamisel viibivate COVID-19 patsientide arv on 21 inimest, mõlemad näidud vastavad koroonaviiruse leviku kõrgele tasemele. Täiendavalt jälgib valitsus täisvaktsineeritud täiskasvanud elanikkonna hõlmatust, mis on praegu 64,15 protsenti. Eesti Terviseameti andmetel vajas 14. oktoobri hommikuse seisuga sümptomaatilise CO­ VID-19 tõttu haiglaravi 263 inimest. Kokku on haiglas 342 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest on vaktsineerimata 215 ehk 62,9% ja lõpe­ tatud vaktsineerimiskuuriga 127

Nakatumisnäitaja poolest on koroonaviiruse leviku risk tõusnud Eestis kõige kõrge­ male ehk punasele tasemele, vahendas valitsuse kommu­ nikatsioonibüroo neljapäeval. COVID-riskimaatriksi järgi on Eestis tegemist väga kõrge koroonaviiruse leviku ohuga, kuna 7 päeva keskmisena nakatub päevas 1000 ja enam inimest. Eestis levib koroona­

ADVOKAADID

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Nr. 41

Covid-19 leevendusmeetmed Prantsusmaal Alates 4. oktoobrist rakenda­ takse Prantsusmaal Covid-19 leevendusmeetmeid, kuna pandeemia on paljudes de­ ­ partemangudes langustrendis. Departemangudes, kus nak­ kuskordaja on viiel järjestiku­ sel päeval olnud madalam kui 50/100 000 elaniku kohta, on kehtestatud esimene ehk rohe­ line ohutase. See tähendab algkooli õpilastele siseruumi­ des maskikandmise kohustuse lõppu. Õpetajad ja teised täiskasvanud peavad koolides endiselt maske kandma. Alates 30. septembrist nõu­ takse sanitaarpassi alates 12-aasta +2 kuu vanustelt õpilastelt trennidesse, teatrisse, ­ kontserdile, kinno jm sisse­ saamiseks nagu täiskasvanu­ teltki. Nii soovitakse mõjutada inimesi end vaktsineerima. Vaktsineerida saavad end nüüd kõik täiskasvanud ja ka noo­ru­ kid alates 12. eluaastast. Vaktsineerimine on kohustuslik meditsiinitöötajatele ja vanurite hooldajatele. Kolmas vaktsiinisüst on soovitatav alates 65. eluaastast ja kõrge haigus­riskiga inimestele. Alates 15. oktoobrist ei ole omal soovil PCR-testid ini­mes­ tele enam tasuta. Haigekassa maksab vaid arsti saatekirjaga lähikontaktsete ja Covidi haigustunnustega inimeste PCRtestide eest. Omal soovil PCRtesti tegemise eest tuleb edas­ pidi tasuda 44 eurot, antigeeni testid laborites maksavad 25 ­eurot, apteekides 20-30 eurot. MAILIS SÜTISTE-GNANNT

Viljandis Lõikuspeo galakontserdil anti üle ainuke Etnokulp 8. oktoobril toimus Viljandis pärimusmuusika aidas Lõikus­ peo galakontsert ,,Suu laulab, süda rõõmustab“, mis tähistab tänavu 30 aasta möödumist eesti pärimusmuusika kõrghariduse algusest, tuues lavalaudadele ja aupaistesse valdkonna õpilased ja õpetajad läbi kõigi nende aastate. Galakontserdil anti pidulikult üle tänavune ainuke Etnokulp – Aasta album, mille sai endale Curly Strings albumiga ,,Pidu meis eneses“ (D/EE)

ehk 37,1%. Ööpäeva jooksul avati haiglates 55 uut haigusjuhtu. Suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest, kõik olid vakt­ sineerimata. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6919 testitulemust, millest 1060 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 678 vaktsineerimata ja 382 lõpe­ tatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul manustati 1698 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 394 281 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 67,8%.

Eesti paviljon EXPOl.

Eesti on osa Dubai2020 maailmanäitusest Dubais avati 1. oktoobril ­maailmanäitus EXPO2020, mille toimumise aeg lükati koroonapandeemia tõttu aasta edasi, käesoleva aasta sügi­ sesse. Eesti digilugu rääkiva e-Eesti paviljoni avas juba septembris Araabia Ühendemiraatides visiidil olnud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Eesti kohalolek Dubai EXPO-l on riigi laiendus, mis peegeldab kolme märksõna: digitaalne, nutikas ja jätkusuutlik. ,,Neid kolme teemat tutvustatakse Eesti paviljoniga liitunud enam kui 40 Eesti ettevõtte tegelike lugude kaudu,“ selgitas Eesti riigi peakomissar Daniel Schaer. Eesti 2- korruseline sinine paviljon asub maailmanäituse südames Mobility alal peaväljaku kõrval Al Wasl Plaza lähedal. Kummalgi korrusel on põrandapinda 400 m2 ja esimesel korrusel, mis on avatud kõikidele huvilistele, tutvus­ ta­ takse külastajale interaktiivset Eesti lugu. See on sinise valgu­ sega täidetud universum, mille keskpunktiks on 400-st pallist koosnev installatsioon. Pallid peegelduvad peegelseintel, teki­ tades lõpmatuse tunde, mis sümboliseerib Eesti üha rohkemaid digiteenuseid. Põrandal on külastaja jaoks tee, mida mööda saab liikuda ja Eestit seintel asuvatel ekraani­ del avastada. Raja lõpus jõuab külastaja Taste of Estonia kohvikusse, mille lihtne põhjamaine interjöör on osa näitusest ja kus Eesti maitseid pakub Carmen Catering. Kohvikul on oma suitsuahi, milles kohapeal kala suitsutatakse, ent selle süda on ETS NORD-i loodud hiigelsuur köögiventilatsioonisüsteem ehk maakeeli kubu, tänu millele

90-aastane kapten Kirk jõudis päriselt kosmosesse Telesarjas ,,Star Trek“ kapten James T. Kirki kehastanud Kanada näitleja William Shatner tegi kolmapäeval 90-aastaselt esmakordselt tõe­ lise reisi kosmosesse. Üht­ lasi sai temast vanim kosmo­ ses käinud inimene. Kanada näitleja startis ilma­

Expo2020 Eesti riigi peakomissar on Torontos üles kasvanud Daniel Schaer.

keset EXPO-t suitsuahju üldse kasutada on võimalik. Kohviku läheduses oleva seina on kuldseks savikrohvinud Uku – Pure Earth. Põhjamaist tänavatoitu pakkuva kohviku juures serveerib alkoholivabasid kokteile ja kohvi maailmas ainulaadne ­robot-baarmen Yanu. Paviljoni teisel korrusel asuvad Tallinki ärilounge, kuni 50 inimest mahutav Nortali konve­ rentsikeskus, Pay RND nõupi­ damisruum, HARNO, Standardi ja Kuubis arhitektide koostööna uuenduslik tuleviku nutiklassi mudel ning ettevõtete äriekspositsioon. Eesti säravsinise paviljoni d­isaini ja ekspositsiooni auto­ riteks on agentuurid KOKO ja MOTOR. Eesti paviljoniga on kaasas rohkem kui 40 ettevõtet. Lisaks osalevad EXPO-l mitmed ­mi­­nistrid ning ettevõtete delegatsioonid. Dubai maailmanäitus, kus on esindatud 192 riigi, kaasa arvatud Kanada, paviljo­ nid, kestab 31. märtsini 2022. (expo2020.ee/PM/EE)

ruumi Blue Origini New Shepard raketi pardal LääneTexases ja Shatneriga koos olid õhusõidukis ka Blue Origini asepresident Audrey Powers, Planet Labsi asutaja Chris Boshuizen ning kliiniliste uuringute platvormi Medidata kaas­asutaja Glen de Vries. Kosmosereisilt naasnud Shat­ ner ütles, et see oli tema elu kõige liigutavam ja emotsio­ naalsem elamus. (EE)


Nr. 41

EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

Tel 416-465-0639

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiL u t e r i u s u - Va n a - A n d r e s e kogudus-ELCIC VIRTUAALSED JUMA­LA­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­ duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga. Pühapäeval, 17. oktoobril kell 1.30 p.l. JUMALA­ TEE­ NISTUS. Pühapäeval, 24. oktoobril kell 1.30 p.l. JUMALATEE­ NISTUS. Pühapäeval, 31. oktoobril kell 1.30 p.l. USUPUHAS­ TUSPÜHA JUMALATEE­NIS­ TUS.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00 Pühapäeval, 17. oktoobril kell 11.30 JUMALATEE­ NIS­ TUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 Jumalateenistus armulauaga Ehatares. Pühapäeval, 24. oktoobril kell 11.30 ELCIC-ga liitumise TÄNUJUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Osalevad: ELCIC Idapiirkonna piiskop Michael Pryse, EELK peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, praost Mart Salumäe. Laulab EELK Haapsalu Toom­ koor Lia Salumäe juhatusel. EELK Toronto Peetri koguOPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

15

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­ NIS­TUSED ON NÄHTA­VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­ JELT JA YOUTUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 17. oktoobril TÄNUPÜHA VIRTUAAL-JU­ MALATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Täna nagu Jeesus’’. Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks. Pühapäeval, 24. oktoobril V I R T U A A L - J U M A L AT E E ­ NISTUS. Pastor Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Juhi nagu Jeesus’’. Muusika Lige pere an­sambel. Pühapäeval, 31. oktoobril VIRTUAAL-JUMALA­TEENIS­ TUS. Pastor Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Puhka nagu Jeesus.’’ Muusika Peter Kaups. Pühapäeval, 7. novembril VIRTUAAL-JUMALA­TEENIS­ TUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Vere vägi’’. Muusika TEBK ansambel. Issanda surma mälestamine. EELTEADE: Koguduse korraline TÄISKOGU KOOSOLEK toimub neljapäeval, 28. oktoob­ ril, kell 7 õhtul. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Pühapäeval, 24. oktoobril kell 11.30 Tänujumalateenistus EELK Toronto Peetri koguduse vastuvõtmise puhul ELCIC osadusse. Jutlustab ELCIC Idapiirkonna piiskop Michael Pryse, kaasa teenivad EELK peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe ja praost Mart Salumäe, orelil Hanne’ Becker ja Marta Kivik. Laulab Haapsalu Toomkoor Lia Salumäe ja Sirje Kaasiku juhatusel.

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Jumal kui Isa

,,Teie palvetage siis nõnda: Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi!...“ Mt. 6; 9 Jeesus kui Jumala Poeg pidas vajalikuks tutvustada oma tae­ vast Isa ka meile, inimestele. Kõige arusaadavamaks autoriteedi nimeks sobis Isa. ,,Meie Isa“ rõhutab Jumala ja inimese lähedast sidet. Vanas Testamendis kasutatakse ,,Isa“ Jumala nimena ainult seitse korda. Inimesed lihtsalt ei ­ mõtelnud Jumalast kui Isast. Juutidele oli Jumal kui Looja, Iisraeli Jumal, Kõigevägevam ja nii edasi. Jeesus õpetas, kuidas uues ajastus Jumala poole pöörduda: hüüdke teda Isaks! Jeesus ise nimetab Jumalat Isaks rohkem kui 150 korda Uues Testamendis. Paganarahvad animistidena uskusid palju jumalaid elavat metsades, jõgedes, järvedes. Kultuurrahvad kreeklased ja roomlased uskusid polüteisti­ dena mitmeid jumalaid. Oma ajastul ateistiks nime­ duse täiskogu korraline koos­ tatud Kreeka mõtleja Sokrates olek toimub 24. oktoobril kell (ca 450 e.Kr) hakkas otsima üht 14.00 (kell 2 p.l.) Peetri kirikus. Jumalat. Tema kohta öeldi: Kutse ja päevakord saadetakse ,,Seal läheb ateist, kes õpeatab, kõigile meie koguduse täisõigus- et olevat ainult üks Jumal!“ likele liikmetele, kes on eelmise Sokrates jõudis ainujumala usu täiskogu koosoleku järgselt juurde intellektuaalsete kaalutalates 28.09.2020 kogudusele luste kaudu. Kuid juba tuhat teinud liikmeannetuse ja vastu aastat enne seda jõudis Mooses võtnud armulauda. sama tõe juurde jumaliku Pühapäeval, 31. oktoobril tõeilmutuse kaudu. Puhas ja kell 11.30 USUPUHAS­TUS­ erapooletu süda jõuab usulistes PÜHA JUMALATEENISTUS küsimustes kaugele ette selgest ARMULAUAGA. mõistusest. Üht Jumalat kuulutavat usku EELTEATED: nimetatakse monoteismiks. Surnutemälestuspüha jumaMoodne filosoofiline vaade, lateenistus toimub 21. novembril mida nimetatakse panteismiks kell 11.30. õpetab, et kõik moodustab Leerikool algab 28. novemb­ Jumala ja Jumal on kõik. Kõik ril kell 11.30 toimuva 1. on arenev ja seega ka Jumal on Advendi jumalateenistusega ja arenev. Jumal sarnastatakse sellele järgneva leeritunniga. ­ loodusega ja loodus Jumalaga. Leerikooli saab ennast juba re­­ - Lahus loodusest ei ole Jumalat. gistreerida koguduse emaili Siit ka ekslik järeldus: kui looaadressil: stpeterstoronto@rog- dusega midagi viltu, siis sama ers.com Jumalaga. Mida meie mõtleme, kui tarvitame sõna ,,jumal“? Meie ­ peame sellele vastama nii selgelt, kui inimese piiratud ­

võimed seda lubavad. Nendime, et me ei saa tunda Jumalat uurimuste kaudu, vaid Jumala endailmutuse kaudu. Jumala ülim endailmutus inimkonnale on Jeesus Kristus. Kristus ütles: ,,Jumal on Vaim“ (Jh.4;24) ja tänases palves on Jumal saanud Isa nime. Rikkale noormehele Ta tutvustab Jumalat lihtsalt heana (Mk.10;18). Jeesuse ­ apostel ütleb: ,,Jumal on armastus (1.Jh. 4;16). Kõik kristlikud kirikud tunnistavad algset usutunnistust, mis ütleb: ,,Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse“. Kui kõik need mõtted kokku võtta ühisesse definitsiooni, siis võiksime öelda: ,,Jumal on isikuline Vaim, täiuslik headus, kes oma pühas armastuses kõik on loonud, alles hoiab ja juhib.“ (teoloog O. Tärk). Eelkirjeldatu oli lühike ülevaade Jumalast

arusaama kujunemisel kauniks ,,Meie Isaks“! Kuna tänapäeva isa mõiste on tunduvalt deval­ veerunud, siis paljudel inimestel on raske Jumalat ette kujutada moodsa isana. Mõnedele meenutab sõna isa midagi nega­ tiivset. Mõtleme automaatselt Jumalast kui meie maisest isast. Ka ,,heade“ maiste isade puhul kaasnevad sellega inimlikud maised piiratused. Ega Jumala emana võrdlemine anna paremaid tulemusi. Jeesus kehastas oma Isa inimlikult mõistetaval tasandil. ,,Jeesus ütles talle: Nii kaua aega olen ma teie juures ja sa ei ole mind veel ära tundnud, Filippus? Kes on näinud mind, see on näinud Isa.“Jh.14;9. Kristlased saavad tõelise p­ildi Jumalast ainult Ta Poja Jeesuse Kristuse kaudu. Olgem siis ka sisuliselt kristlased!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑     Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 15. oktoobril 2021 — Friday, October 15, 2021

Nr. 41

Tellige EESTI ELU!

Sündmuste kalender

T.E.S. Täienduskoolide virtuaalne eesti lasteaed arvutis. Tule sina ka! Ootame 3-6aastaseid poisse ja tüdrukuid Toronto eesti las­ teaiaprogrammi, mis toimub virtuaalselt arvutis neljapäe­ vati kell 6-6.40 õhtul. Lasteaiaprogramm kestab 8 nädalat. Esimene tund algab

21. oktoobril. Palun regist­ree­ ri lasteaiaprogrammi, kui avad veebilehe eestikool.ca Toredad õpetajad kutsuvad lapsi kuulama eesti keele kõla ja eesti keele sõnadest kauneid lauseid välja võluma. Regist­ree­ ri, kui soovid lapsele oma esiva­ nemate keelt tutvustada juttude, laulude, piltide ja tegevuste kaudu. A, B hakka pähe! Mida õpid noorest peast, seisab eluaeg sul peas!

Teadaanne – tähtraamat 2022 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2022 Tähtraamat/Kalender. Palume teie abi, et kalender/tähtraamatus ilmuvad organisatsioonide/institutsioonide nimed, esindajad, nendega seonduvad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muudatustest/parandustest „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. novembriks k.a. Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või olulisemate sündmuste toimumise aeg. Organisatsioonide tegevuskalender trükitakse tähtraamatus ja see aitab koordineerida, et suuremate kogukonna ürituste toimumine ei langeks samadele aegadele. Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel. 416-733-4550. Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühendust Eesti Elu kontoriga või Ilme Lillevars, tel. 416-9945748, epost: ilillevars@sympatico.ca

• Kuni pühap., 17. okt. kl 11 h – 4 p.l. EKKT 66. AAS­ TANÄITUS Todmorden Mills’is. • Pühap. 17. okt. kl 3 pl (EDT) VEMU & EMW korraldusel: FILM ,,UNUSTATUD RAH­ VAS­ TE JÄL­G EDES“ VEMU YouTube’i kanalil. • Kolmap., 20. okt. kl 7 õ (EDT) VEMU, ERMi & EMW korraldu­ sel: virtuaaltuur ERMis ,,EX­ ­ PLORING THE FINNO-UGRIC WORLD“ Zoomis. Meeting ID: 828 1614 5163. • Neljap., 21. okt. kl 6-6.40 õ algab 8-nädalane T.E.S. TÄIEN­ DUSKOOLIDE EESTI LASTE­ AIA VIRTUAAL­P ROG­R AMM, registr.: eestikool.ca • Reedel, 22. okt kl 6 õ Paradise Theatre’is, EMW Facebooki ja YouTube’i kanalitel. EMW esit­ leb: HÜBRIID­ KONTSERT NEW VOI­ CES IN R&B – RITA RAY, KAILI KINNON, ESTYR. • Laup., 23. okt. kl 12 p LASTEKONTSERT “Pumpkin and Stretch maagiline maailm” (Vincent Teetsov ja Stefan Loebus) Tartu College’is, EMW Facebook’i ja YouTube’i kanali­ tel. • Laup., 23. okt. kl 5 õ El Mo­ cambo’s, EMW Facebooki ja YouTube’i kanalitel. EMW esit­ leb: HÜBRIIDKONTSERT PER­ SE­ VERING LANGUAGES – BEA­ TRICE DEER BAND, DUO RUUT, ERIK LAAR, VÄIKE HELLERO & FRIENDS. • Pühap., 24. okt kl 4 p.l. VIRTUAALKOHTUMINE SOFI OKSANENIGA TIFAl, Eesti Õppe­ töö Keskuse, Estonian Arts Centre-Keskus koostöös. • Kolmap., 27. okt. kl. 7 õ (EDT) LOENG. Dwight Storring ,,Anna Kaljas: The Untold Story“. Ingl. k., Zoomis, meeting ID: 885 3943 9064.

Väga austatud korporatsioon Filiae Patriae! Õnnitleme Teid 100 a. juubeli tähistamise puhul. Ühenduses käesoleva tervitusega tuletame meelde korp! Filiae ja korp! Sakala ühist külaskäiku Soome aastal 1930, kui Häme osakond tähistas oma 60 a. juubelit ja mille raames toimus sõprus-liiduleping korp! Filiae Patriae ja Häme osakonna vahel. Korp! Sakala ja Häme osakonna vahel oli see toimunud aasta varem. Pidustus Soomes peegeldas pidevat ühendust ka siinmainitud kahe eesti korporatsiooni vahel. Austavalt, vil! Allan Meret, korp! Sakala senior auvil! Andres Raudsepp, vil!kogu nimel

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­ ­ TUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.