Eesti Elu / Estonian Life No. 3 | January 21, 2022

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, January 21, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 3, 2022

Reedel, 21. jaanuaril — Friday, January 21

Pühalik keskpäev Tartus Paljud tartlased seavad juba aastaid 14. jaanuaril enne keskpäeva oma kodulinnas sammud või autorattad Täht­ vere parki Vabadussõjas linna 1919. aastal vabastanud sõja­ meeste mälestussamba poole. Ilmajaam lubas ülitugevat loodetuult, aga õhku see meid ei viinud. Väike matkaselts­ kond, kuhu kuulusin, rühkis Jakobi mäest üles ja edasi. Meiega astusid üht sammu kaks lasteaiarühma. Rõõmustasime, et rahvuslik kasvatus algab ometi juba lasteaiast. Veidi aja pärast selgus, et üks mudilaste salk sammus uljalt padinal vabastajate sambast mööda, teine mitte. Kasutasime kohe ära võimaluse tegelda isamaa­ lise selgitustööga. Juhtisime lasteaedniku ja jõmpsikate tähelepanu sellele, et kunagised siinsed lahingusangarid, kuper­ janovlased ja soomusronglased vabastasid kuu aega hiljem ka Eesti kagumaakonna pealinna Petseri. Kinkisime lasteaiarüh­ male mälestuseks Petserimaaa ajaloolise laualipu ja koopia Eesti Vabariigi seaduslikust atlasest, kus riigipiir õiglaselt ­ paigas. Meid tänati ja südames läks soojaks. Petserimaa Suveülikooli ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi

liikmed lugesid detsembrikuu Setomaa ajalehest, et üks nende ajalooiidol tähistab Petseris õige pea oma sünnipäeva. Otsus­ ta­ sime talle õnnitluskaardi saata ja võtsime sinna omade allkirju. Tegevust nägid pealt luteri- ja õigeusu väärikad hingekarjased ja ühinesid meiega jalamaid. Suhtlesime Uspenski kiriku preestriga ja avaldasime talle ­ kaastunnet, sest 103 aastat ta­ gasi oli Tartus punaste poolt mõrvatudte hulgas ka Petseri­ maa juurtega märterpreester Nikolai Bezanitski. Ka oleme Uspenski pühakojast saatnud Tartu setosid nende viimsesse puhkepaika Petserimaale. Tähtvere parki tulles oli põues kartus, kuidas üritus välja kukub, sest pole enam rivis mälestustseremoonia senist võt­ meisikut, meie vabadusvõitluse tammiku üht hiiepuud Enn Tartot. Õnneks oli teatepulk sujuvalt edasi läinud ja kõik ­ laabus nagu alati. Tänusõnad Mementole! Linn oli kõige kõrgemal tasemel esindatud. Kui seda üritust nimetada po­ jaks, siis Tartu rahu tähistamine võiks olla isa. Millegipärast on nii, et poeg teeb isale silmad ette. Rahumaja juures pole enam ammu linnaisasid nähtud,

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Erakordne lumetorm Torontos

(Järgneb lk. 3)

Fotod: Peeter Põldre (Rohkem pilte Eesti Elu veebilehel www.eestielu.ca)

Torontot tabas esmaspäeval, 17. jaanuaril massiivne lumetorm, mis kindlasti üks lähi­ ajaloo suurimaid – maha sadas 55 cm lund. See tõi kaasa märkimisväärseid häi­reid ja kaost liikluses – kinni olid jäänud nii autod kui ühistranspordibussid ning elanikud ei pääsenud välja oma kodudest. Inimestel soo­vitati püsida kodus kui vähegi võimalik. Koolilapsed said lisaks esmaspäevale lumepäeva ka teisi­ päeval ja linnapoolsed lume­ koristustööd toimusid ööpäe­varingselt. Kuigi torm tõi kaasa palju muret ja kaost, tõi see välja ka inimeste soovi teisi abistada: aida­ ti naabritel puhastada nende sissesõiduteid, pakuti sooja jooki külmetavatele inimestele jne. Ontario peaminister Doug Ford sõitis oma truck’iga ringi Etobicoke tänavatel, abistades hätta­ jäänuid.

„Talveromantika“: kontsert kahe Andresega

Fotod: Erwin Pari

ERSO juubelihooaeg jätkub uuel aastal uue hooga. 14. jaanuaril tõusid prožektorite valgusesse dirigent Andres Kaljuste ja tšelloartist Andres Leivategija. ERSO peadirigent Olari Elts ja tema loominguline meeskond on juubelihooajal andnud võimaluse särada tuntud muusikanimede kõrval ka noor­ tel eesti muusikutel. Ega veri­ noorelt ERSO ette lastagi – lauale on vaja panna juba olu­ lised saavutused muusikapõllul. Suure põnevusega oodati

kontserte, mida dirigeerisid Mikk Murdvee ja Andres Kaljuste – mõlemad võimsate Eesti muusikadünastiate esinda­ jad. Mikk Murdvee on kõrg­ klassi viiuldaja ja kunagise kon­ servatooriumi rektori Vladimir Alumäe lapselaps ning Andres Kaljuste „Ellerheina“ looja ja laulupidude populaarse dirigen­ di Heino Kaljuste lapselaps. Muusikageen ruulib! Juubeli­ hooaeg annab ERSO ees solistina esinemise võimaluse ka kahele värskele ERSO kontsertmeist­ rile – Andres Leivategijale (tšel­

lo) ja Hans Christian Aavikule (viiul). Kui juubelihooaja lõpp­ kontserdiks peaks Eestisse saabuma ka maestro Neeme Järvi, siis ei oska midagi rohke­ mat soovidagi. Kontsert kahe Andresega oli mitmes mõttes eriline. Publiku poolt vaadates oli kohe tunda, et saalis on asjatundlik muusi­ kapublik. Teiste seas oli ka Eesti Muusikaakadeemia rektor Ivari Ilja, kes istus keskrõdul nagu loožis. Saalis oli tunda elevust – oli see ju Andres (Järgneb lk. 6)


2

EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022

Eesti president ja valitsusliikmed ei sõida Hiinasse Pekingi taliolümpia­ mängudele

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Kodutütred vabariigi aastapäeva paraadi ootel. Foto: major Ülo Isberg, EE arhiiv Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: •  Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. •  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: •  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Küsima peab Eelolevate taliolümpiamängudega Pekingis on seotud mitu küsimust. Esimesele, mis pähe võiks tulla, et miks neid peetaks autoritaarses riigis nagu Puna-Hiina, on lihtne vastata. Peking soovib näidata maailmale oma võimu ning korrumpeerunud Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on aastaid võtnud altkäemakse enne otsustamist, kellele lähevad tulevased mängud. Peking oli suvemängude kostitajaks alles hiljuti, 2008. aastal (kui ka Toronto kandideeris selleks). Ning 2014. aastal korraldas Venemaa Sotši taliolümpiamänge. Mõlemad läksid tohutult raha maksma ja kohalik elanikkond pidi rangeid keelde üle elama. Pekingis eriti tõi meedia seda olukorda esile. Relvastatud sõdureid kõikjal. Spordiajakirjanike hinnangul (Tiit Karuks meenub ühena) olid hiinlased üliranged. Karuks on oma mälestustes esile toonud, kuidas boikoteeritud 1980.a. Moskva suvemängudel kohtnikud tegid silmnähtavalt sohki (näiteks kettaheites), et N. Liidu atleedile võitu tagada. Ka Pekingis oli kaht­ lasi resultaate. Teine küsimus on muidugi selles, kas tohiks üldse pandeemia ajal sellist suurüritust läbi viia. Teatavasti peavad Pekingisse sõitvad rahvuskoondised ja ka ajakirjanikud olema karantiinis nii 14 päeva enne mänge, kui ka pärast neid. Et tagada keerulisel ning segasel ajal päriolekut reeglitega on Peking nõudnud, et iga võõrsilt tulija, kas sportlane, treener või ajakirjanik lülitaks sisse nutitelefonis äpp’i, mis on nagu ahel. Teatavat valitsusele GPSi kaudu, kus välismaalt tulnu hetkel on. Mitte ainult seda. Nagu äppidega ikka, neid saab häkkida. (Vahelemärkus: emakeele austajale ei meeldi kumbki laensõna. Kas ometi meie andekad keeleuuendajad paremaid väljendusi ei leia?) Nii tuvastas Toronto Munki nimelise Rahvusvaheliste suhete ja globaalse poliitika kooli kodanike labor, et äpp ei ole turvaline, sinna saab sisse murda hõlpsalt. On olemas enam kui 2 400 märksõna, mis rakendades kas sõnas või tekstis, äratavad Hiina riigi tähelepanu. Ei mingit krüpteerimist ega kaitset selle vastu, et poleks juurdepääsu isklikele andmetele. Labor hoiatab, et selline olukord tähendab mitte ainult privaatsuse kadu, aga ka täielikku tsenseerimise võimalust. Muidugi, nii suudavad autoritaarsed valitsused kodus korda hoida. Kas olümpiamänge on enam vajagi? Ei peegelda enam maailma paremaid võistlemas. Kui suvemängud lõpevad meeste maratonijooksuga, siis talvised meeste hokimänguga kullale. Kuhu ei lähe maailma parimad litriviskajad NHLi profiliigast. Milleks siis teeselda, on ajakohane küsimus. TÕNU NAELAPEA

Nr. 3

Kodutütred heiskasid 90. aastapäeva tähistamiseks Eesti lipu Kaitseliidu noorteorganisat­ sioon Kodutütred tähistas kol­ mapäeval oma 90. aastapäeva ning heiskas sellel puhul kell 8.57 Tallinnas Pika Hermanni tornis riigilipu. Lipu heiskamisel osalesid koos peavanemaga kodutütred Viru, Pärnumaa, Tartu ning Tallinna ringkondadest. Arvestades viiruse leviku perioodi on üle-eestiline pidulik aastapäeva kontsert planeeritud aprilli lõppu. Juubeliaasta jook­ sul korraldavad kõik Kodu­ tü­ tarde ringkonnad erinevaid sünd­ musi ja algatusi, et sünni­ päeva väärikalt tähistada. Kodutütarde peavanema Ave Proosi sõnul on suur au ja vas­ tutus seista nii väärika organi­ satsiooni eesotsas ning koos meeskonnaga hoida süsteemi toimimas ja arenemas. ,,Meie organisatsiooni kuu­

lub hetkel veidi üle 3800 noore, koos juhtide ja toetajatega panustab Kodutütarde töösse 4200 inimest. Me kasvame ja areneme, koostöös Noorte Kotkastega leiame üha uusi te­ gutsemisvõimalusi, väärtustame ajalugu, traditsioone ja Eesti Vabariigi põhiseadust ning sa­ mas vaimus sirguvad ka meie liikmed. Valmistame ette toime­ kaid ja ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkivaid kodanikke, luues neile võimaluse riigikait­ sesse panustamiseks,“ rääkis Proos. Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste vabatahtlik isamaaline kaitseliidu noorteorganisatsioon. Kodu­tü­ tarde missioon on vaba­ tahtlikkust väärtustades pakkuda noortele parimaid eneseteos­ tusvõimalusi isamaalise hari­ duse kaudu. (PM/EE)

Eesti valitsus suunab riigikaitsele erakorraliselt 380 miljonit eurot Valitsuse tehtud põhimõttelise kokkuleppe järgi tõstab Eesti lähiaastatel erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses, et suuta tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui ka hübriidohtude vastu, ütles peaminister Kaja Kallas kol­ mapäeval. Selle raha eest suurendatakse kaitseväe võimet kiirelt reagee­ rida ning oluline osa lisarahas­ tusest suunatakse piisavate va­

rude kindlustamisele, sealhulgas hädavajaliku laskemoona ost­ miseks. Suur summa suunatakse mit­ tesõjalistele riigikaitsearendus­ tele. Muuhulgas tõstetakse siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida. Lisaks tugevdatakse piirival­ vet ja elanikkonnakaitset ja ­parendatakse välisteenistuse turvalise side lahendusi. (ERR/EE)

Reformierakonna reiting taas languses Uuringufirma Norstat Eesti viimase küsitluse tulemustest selgub, et Reformiera­kond on jätkuvalt populaarseim partei, kuid tema toetus langeb ja teisel kohal oleva Eesti Kon­ servatiivse Rah­va­era­konna (EKRE) toetus samal ajal kasvab. Reformierakonda toetab vii­ mase nelja nädala küsitluste koondtulemuse põhjal 24,5%, EKRE-t 22,4% ja Keskerakonda 20,7% valimisõiguslikest koda­ nikest. Liidrikohal oleva Refor­ miera­konna toetus langes näda­ laga 1,2 protsendipunkti võrra. EKRE toetus on viimase kahe nädalaga tõusnud 1,8 protsendi­ punkti võrra. Kolmandal kohal

oleva Keskerakonna toetus püsib stabiilselt 20–21% juures. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (16%), Sotsiaaldemok­ raat­ lik Erakond (6,9%) ning Isamaa (6,8%). Eesti 200 toetus on kõr­ geimal tasemel alates eelmise aasta algusest. Koalitsioonierakondi toetab kokku 45,2% ja opositsiooniera­ kondi 36,1% vastajatest. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS gallupi koond­ tulemused kajastavad küsitlus­ perioodi 14. detsembrist 17. jaanuarini, mille käigus küsitleti kokku 4002 valimisealist Eesti kodanikku telefoni- ning veebi­ küsitluses. (ERR/EE)

,,Välisministeeriumil ei ole teada, et keegi Eesti valitsus­ liikmetest kavatseks Pekingi olümpial osaleda,“ ütles ­ministeeriumi pressiesindaja Kristina Ots sel nädalal ­rahvusringhäälingule. ,,Peaminister Pekingisse ei lähe ning jätkuvalt ei ole teada, et ka mõni teine valitsusliige olümpiamängudele läheks,“ üt­les ka valitsuse pressiesindaja Sten Otsmaa. Ka kultuuriministeeriumi ava­ like suhete juht Meelis Kompus kinnitas, et ei kultuuri­ minister Tiit Terik ega ka spordi asekantsler Tarvi Pürn Hiinasse ei sõida. Presidendi kantselei pressi­ esindaja Mariann Sudakov kin­ nitas juba detsembris edastatud sõnumit, et Alar Karis Hiinasse ei sõida. Mitmed lääneriigid on juba teatanud, et ei saada protestiks Hiinas toimuvate inimõigusrik­ kumiste tõttu Pekingis olüm­ piale oma poliitilisi liidreid. Reedel teatasid Taani ja Holland, et ühinevad Pekingi ­taliolümpiamängude diplomaa­ tilise boikotiga. USA algatatud boikotiga protestiks inimõiguste rikkumise vastu kompartei juhi­ tud Hiinas on seni ühinenud Austraalia, Suurbritannia, Kana­ da ja Jaapan. Teadaolevalt ei saada oma esindajaid Pe­ kingisse ka Leedu, mille suhted Hiinaga on muudel põhjustel teravnenud. Pekingi taliolümpiamängud kestavad 4. veebruarist 20. veeb­ruarini. (ERR/EE)

Lääne-Eesti kaitseliitlaste üksus suundus Poola Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva kaitseliitlastest koosnev üksus Wisent asus eelmisel laupäeval teele Poola, alustades kuu pikkust teenis­ tust. Üksus on loodud Valge­ venest tuleva hübriidrünnaku tõrjumiseks ja võitluseks eba­ seadusliku migratsiooniga. Kõik Wisenti kuuluvad kait­ seliitlased on saanud reservõp­ pekogunemise kutse ja andnud vabatahtlikult nõusoleku liitlast toetada. Kaitseliitlased jäävad esialgu Poola veebruari keskpaigani ja tegutsevad samas piirkonnas, kus eelmine sihtüksus Wisent, tehes koostööd Poola 18. mehha­niseeritud diviisiga. Sih­t­ ük­ suse nimi tähendab euroopa piisonit, mis on Poola kultuu­ riruumis tähtsal kohal, sümboli­ seerides jõudu ja tugevust. (ERR/EE)


Nr. 3

EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022

3

Foto: Erwin Pari

Pühalik keskpäev… (Algus lk. 1)

peaministrist ja teistest kõrge­ test aukandjatest rääkimata. Äkki sel aastal muutub midagi, äkki mitte? Hinge soojendasid kuperja­ novlased ja kaitseliitlased, kes oma tseremoniaalmarsiga lange­ nuid ja mälestussammast austa­ sid. See oli ülev. Oleks vaja, et me kunagi ise, nagu 81 aastat tagasi, omaenda võitlusvõime­ list Kaitseliitu laiali ei ajaks. Ülemjuhataja pakkus sel puhul lepingupartnerile pitsitõstmist Narva restoranis. Siin tuli män­ gu naaberriigi tippsõjaväelase ohvitseriau. Ta ei alandanud end

oma osavõtuga Eestile hukatus­ liku lepingu pidulikust tähista­ misest. Tartu Rahu Põlistamise Seltsi nimel pani Merike Lumi mäles­ tusküünla vabastajate sambale seal juba uhkelt seisnud Petserimaa laualipu ja põleva kalmuküünla kõrvale. Samas l ehvisid ­ seltsi auesimehe Osvald Sasko korraldatuna Eesti Vabariigi Viru ja Petseri maa­ konna senini okupeeritud ja annekteeritud alade unustamise ­ vastu täies ilus Petserimaa ja Ingerimaa lipud. Et pidulikust sündmusest jääks jälg tulevikku, plõksusid fotoaparaadid ja su­ risesid kaamerad. Suur tänu Ivar Künnapuule, Erwin Parile jt.

Kui jälgisime hardunult mälestustseremooniat, helises minu taskus mobiiltelefon. Võrust tervitas meid sealne väsimatu vabadusvõitleja Olev ­ Kasak. Ta juhtis tähelepanu ­sellele, et Tartu, aga ka Petseri vabastamisest võttis soomus­ ronglasena osa hilisem Eesti tipp-poliitik Artur Sirk. Just tema oli see, kes vabastamis­ päeval kruttis lahti ülikooli peahoone karmilt suletud pa­raa­d­ukse ja heiskas majale sini­ mustvalge! Niisugune oligi see keskpäe­ vane mälestustund Tähtvere väl­ jal, kus pärjad, lilled ja põlevad küünlad jäid meenutama Eesti rahvaväe võidukat lahingut Punaarmee üle. ALDO KALS

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kanada terviseminister JeanYves Duclos ütles kolma­ päe­ val, et riigil on piisavalt varu­ sid, et pakkuda booster-süsti kõigile, kes on selleks sobili­ kud; kuid siiani on kolmanda süsti saanud ainult 35% kanadalastest. Minister rõhu­ tas koos peaminister Justin Trudeau’ga jätkuvat vaktsi­ neerimise olulisust pressikon­ verentsil, kus anti ülevaade COVID-19 olukorrast. Nädala algul kiitis Health Canada heaks Pfizeri viiruse­ vastase ravimi, mis on mõeldud koduseks kasutamiseks arsti poolt välja kirjutatud retseptiga ning võib aidata vähendada kõrge riskiga COVID-19 pat­ sientide haiglasse sattumist. Peaministri sõnul ei ole see siis­ ki asenduseks vaktsineerimisele. • Omicron levib endiselt üle Kanada, kuigi natuke erinevas tempos – mõned provintsid näevad juba pisut selle poolt tekitatud suurema surve leeve­ nemist, kuid teisal arvatakse hullem olevat veel ees. Endiselt seisavad provintsid silmitsi suure haiglakoormusega ja pingega tervishoiusüsteemile, samuti töötajate puudumisega isolatsioonireeglite tõttu. • Kolmapäeval toimunud pres­ sikonverentsil ütles Ontario ter­ viseminister Christine Elliott, et Omicroni-variandi uued juhud jõuavad eeldatavalt kõrgpunkti sel kuul. „Me hakkame nägema lootuse kuma. Ohverdused,

mida te teete, tähendavad nüüd, et hakkame nägema stabili­ seerumise märke,“ ütles minis­ ter. Haiglaravil on praegu 4132 patsienti, neist intensiivravil 589, ent uued hospitaliseeru­ mised hakkavad aeglustuma. Samuti on lühem Omicronivariandiga keskmine haiglas viibimise aeg, võrreldes Delta­ variandiga. Ontario kõrgeim terviseamet­ nik dr. Kieran Moore ütles samal pressikonverentsil, et keskmine intensiivravil viibimise aeg on umbes 6-7 päeva, kuid varase­ mate pandeemialainete ajal 2021 jõudis see peaaegu 20 päevani. Doktori sõnul on rah­ vatervise meetmed ja piirangud, mis viidi sisse jaanuari algul, ilmselt aitamas aeglustada vii­ ruse edasikandumist. (Teatavasti suleti alates 5. jaanuarist kinod, teatrid, muuseumid, spordiklu­ bid, restoranid kohapeal einesta­ miseks jm. Koolid viidi kaheks nädalaks distantsõppele ja need avati taas sel nädalal.) Ontarios on uute viirusjuh­ tude arvud olnud viimase nädala jooksul järgmised: neljapäeval, 13. jaanuaril 9909, reedel 10,964, laupäeval 10,732, püha­ päeval 10,450, esmaspäeval 8521, teisipäeval 7086, kolma­ päeval 5744. Siiski ei anna uute registreeritud viirusjuhtude ar­ vud adekvaatset pilti tegelikest nakatumistest, kuna PCR-testi­ misele juurdepääsu on piiratud ja see on kättesaadav vaid teatud gruppidele. Samuti on endiselt puudus kodustest kiirtestidest.

• Viiruse suure levikuga seisab silmitsi näiteks ka väike saare­ provints Prince Edward Island, kus sel nädalal teatati samuti uutest rangetest piirangutest. New Brunswickis on olukord aga selline, et provintsivalitsus pöördus rahva poole abipalvega, paludes vabatahtlikke abistama tervishoiusüsteemi, nii makstud kui maksustamata positsioo­ nidele – suurenenud hospitali­ seerimiste ja samal ajal tööta­ jate töölt eemaloleku tõttu (isolatsioonid) on surve tervis­ ­ hoiusüsteemile suur. Abi vaja­ takse nii kliinilisele kui mitte­kliinilisele tööle ning provints annab vajaliku koolituse. Teisi­ päevase seisuga oli New Brunswickis viirusega seotult haiglaravil 113 patsienti, neist 15 intensiivravil; ja mitusada tervisetöötajat viibis parajasti isolatsioonis. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Saaremaal märgati taevast langevat tulekera Teisipäeva varahommikul nähti Saaremaa taevas suurt tulekera. Astronoomide sõnul võib tulekera kirjeldus käia haruldase boliidi kohta. Nii nähti Valjala lähedal Löönelt Kaali poole vaadates eriskummalist nähtust, mida pealtnägija kirjeldas järgmiselt: ,,Taevast kukkus alla rohekas suur tulekera. Langes ebanor­ maalselt kiiresti.“ ,,Rohekas­ kollane ja väike langeva tähe saba oli taga,“ lisas üks teine pealtnägija. Tartu ülikooli observatooriu­ mi astronoom Laurits Leedjärv ütles, et arvatavasti oli tegu heleda meteooriga, võib-olla isegi boliidiga. Viimane tähen­ ­ dab tema selgitusel seda, et at­ mosfääris põleva meteoorkeha mass oli vähemalt 100 grammi. Eestis tuntuimat boliidi nähti 11. veebruaril 1976 ning see ­eriti hele boliid sai nime Balti boliid. Boliide on Eestis nähtud ka paarkümmend aastat tagasi ja Leedjärve sõnul peamiselt just Saaremaal. Astronoom selgitas ka seda, et kuigi 100 grammi tundub olevat väike taevakeha, siis ta­ valisi ,,langevaid tähti“ tekita­ vad liiva- ja tolmukübemekesed,

ESTCube-2 viib kosmosesse bitcoini Eesti tudengisatelliidi sihtasu­ tus (ETS) ja Yolo Group lõid kolmapäeval käed, et saata ESTCube-2 pardal esmakord­ selt kosmosesse krüptovara. Kosmosesse saadetav krüpto­ vara paigutatakse satelliidi pardale futuristlikus rahakotis ­ väikesel mälukaardil. Eesti tudengisatelliidi sihta­ sutuse tegevjuht ja ESTCube-2 projektijuht Hans Teras sõnas,

et Yolo Groupi idee krüptovara kosmosesse saata tuli ootama­ tult, kuid tore on, et satelliidi ehitamine inspireerib ka hoopis teise valdkonna inimesi ning ­isegi pungil virtuaalne rahakott võtab pardal vähe ruumi. ETS loodi 2016. aastal, põhieesmärgiga arendada välja ja saata kosmosesse teaduslikke nanosatelliidimissioone. EST­ Cube-2 on tudengite arendatud

mis kaaluvad vaid mõni gramm või alla grammi. Seega suudab sajagrammine mass korraliku tulekera tekitada. Paar päeva tagasi möödus maast kilomeetrise läbimõõduga asteroid, kuid Leedjärve sõnul ei saa kinnitada, et tegemist oli sellest pärit killuga. ,,Välistada ei saa, kinnitada vist ka mitte,“ sõnas ta. Teisipäeva hommikul kella poole kaheksa paiku Saaremaal vaadeldud meteoori nähti ka Tallinnas, Paides, Põlvas ja ise­ gi Taanis. Kolm vaatlust on sises­ tatud ka Euroopa Kos­ moseagentuuri meteooride and­ mebaasi. Kui Saaremaa vaatlejad märkisid taevakeha nägemise ajaks 7.36, siis Tallinnas ja Paides nähti meteoori kell 7.35 ja Taanis kell 7.34. Meteoori langemise pealtnä­ gijad saavad sündmuse kirjelduse registreerida rahvusvahelise me­ teooride andmebaasi lehel https://fireballs.imo.net/mem­ bers/imo/report_intro. (PM/EE)

kolmeühikuline kuupsatelliit, mille põhimissioon on katsetada plasmapidurit. Tehnoloogia edu­ kas demonstratsioon võimal­ daks edaspidi missiooni täitnud satelliite atmosfääri kukutada, et need ei ohustaks kosmose­ prügina teisi tehiskaaslasi. ESTCube-2 satelliit lendab Euroopa Komisjoni ja Euroopa kosmoseagentuuri toel kosmo­ sesse Vega-C raketil eeldatavalt 2022. aasta teises pooles. (PM/EE)


4

EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022

Nädala portree

Estofiilist jalgpallitreener Jarmo Matikainen: „Mulle väga meeldivad Eesti toidud“ Jarmo Matikainen on Soome jalgpallur ja jalgpallitreener, kes töötas neli aastat Eesti naiste jalgpallikoondise pea­­t­ree­nerina. Ta on treeninud ka Soomes, Kanadas ja Walesis ning on UEFA ekspertgrupi liige. Jarmo leping Eesti Jalgpalliliiduga lõppes 2021. aasta detsembris ning ees ootavad uued huvitavad tegemised. Jarmo oli nõus EE lugejaile rääkima lähemalt oma elust Eestis. Nelja aastaga on Jarmo õppinud eesti keelt rääkima ning intervjuu toimus eesti keeles! Oled Eestis elanud neli aastat. Kuidas on selle ajaga ­ muutunud sinu ettekujutus eestlastest ja Eestist? Esimest korda käisin Eestis nõukogude ajal, pärast ka juba iseseisvuse ajal. Kuid on täiesti teine asi käia riigis turistina. Alles siis, kui Eestis neli aastat elada, on võimalik öelda, et nüüd ma tunnen ja tean eestlasi. Esimesel korral, kui ma Eestis käisin, õppisin ülikoolis ajalugu ja tean, et see aeg oli eestlaste jaoks raske – nõukogude aeg. Mul on alati olnud hea pilt eestlastest. Selles pildis on koos kogemus nõukogude ajast ja neljast aastast elust siin. See pilt ei ole muutunud, vaid on läinud ajaga ainult selgemaks ja täpse­ maks. See pole enam turisti pilt. Kas siiski oli Sinu jaoks Eestis ka midagi ootamatut või üllatavat, mida Sa ei ­osanud ette oodata? Ma olen elanud neli aastat ka Suurbritannias Walesis ja seal tulid välja üllatavad asjad. Muidugi tulid ka Eestis esile ­üllatavad asjad. Minu jaoks oli võib-olla

suurim üllatus see, et online­tehnoloogia oli väga kiiresti Eestisse tulnud ja seda kasutati väga palju. Aga kui inimene tuleb välismaalt ja peab iga­ ­ päevaste asjadega hakkama saama, siis ei ole see kõik nii ­ lihtne. Mind aitasid selles kõi­ ­ ges jalgpalliga seotud inimesed. Oli paar korda, kui küsisin neilt, et kas on olemas ka sel­ line koht või kontor, kuhu saak­ sin minna nõu küsima ja rääki­ da inimesega, kes ütleks mulle, mida teha. Siis selgus, et kõiki asju pole võimalik nii teha. Eesti sai uue online-tehnoloogia väga kiiresti ja oleks võib-olla olnud parem, kui see oleks juh­ tunud natuke aeglasemalt. Oli väga huvitav kolida Soomest Eestisse ja hakata kõigi nende online-asjadega tegelema. Teine äärmus oli Wales, kus kõik as­ jad tuli korda ajada in person – pidid minema igale poole isikli­ kult kohale – siia kontorisse ja sinna kontorisse…. Siin oli minu jaoks selge kontrast. Kas sul oli raske neid uusi online-nõkse õppida? Olen töötanud väga palju ar­ vutitega ja online-asjadega. Aga alati on see keerulisem, kui oled välismaalane. Kui seal oli ing­ lise keele võimalus, siis oli minu jaoks väga hästi. Aga oli ka juhuseid, et oli küll eesti ja inglise keele võimalus, kuid kõiki asju inglise keeles ei olnud. Ja just olulises kohas ei olnud inglise keelt! Kui sa veel eesti keelt ei oska, siis tuleb mõelda, mida nüüd teha, mis oleks järg­ mine samm. Aga need on prak­ tilised asjad, millega kokku puutud. Lõppkokkuvõttes kõik asjad töötasid. Nende nelja aasta jooksul

Sõnalilled ekraanil, jäälilled aknal, hanged taustaks Elu on (nagu) lill. Nii kirjuta­ takse tihti omavahelistes sõnu­ mites. Mul ongi lilled koos kuuseokstega vaasis, tervita­ maks alanud aastat 2022. Külastades energiliste Toron­ to eesti kooli õpetajate Heli

Vanaselja ja Elin Marley tundi, kostus igast lausest sõna ,,lumi“. Muuseas, nimi Lumi on Eestis popiks tüdruklapse nimeks kujunenud. Siin, Toron­ tos tean aga kuldset retriiveri­ kutsikat, kes on just eestikeelse

Foto: kuvatõmmis

on mingi nali, et soomlased ei räägi. Aga nüüd ma arvan, et sellel on tõepõhi all. Sõitsin väga palju laevaga Tallinna ja Helsingi vahel, vaatasin inimesi. Kui kuulata, kuidas räägivad Eesti ja Soome grupid, siis siin on suur vahe. Kuulasin, kui pal­ ju keegi rääkis ja kuidas kulges kommunikatsioon. Samas on nii, et kui gruppi satub mõni välismaalane, siis ei räägi ei eestlased ega soomlased enam nii palju. Kindlasti on siin ka Foto: erakogust palju individuaalseid erinevusi. õnnestus sul ka päris palju Aga Eesti köök? Eesti Eestis ringi sõita. Käisid vaa­ toidud? tamas, kuidas erinevates klu­ Ma ei ole kulinaar, aga mulle bides jalgpalli mängitakse. väga meeldivad Eesti toidud. See oli teine asi, mis mulle Rohkem kui Kesk-Euroopas või väga meeldis. Töö tõttu oli mul Venemaal. Eesti köök pole võimalik käia eri piirkondades Soomest nii erinev. Soomes on ja tutvuda nendega. Oli selge, et ka eri toidupiirkonnad. Ma olen inimesed Tallinnas on teist­ ise pärit Põhja-Karjalast ja moodi kui Lõuna-Eestis, Lääne- Karjala köök on teistsugune kui Eestis ja Saaremaal. Oli väga Lääne-Soomes. tore seda näha. Ka Soomes on Mulle väga meeldivad Eesti nii: Helsingi inimesed erinevad koogid. Esimest korda, kui sõin Ida- ja Põhja-Soome inimestest. kohupiimakooki, siis sain aru, Teine erinevus on see, et siin et see on minu lemmik. Mulle on eestikeelsed ja venekeelsed meeldivad ka Eesti supid. Siin inimesed. Vahe on selge, aga sa on kindlasti ka vene ja balti ei saa sellest aru enne, kui siin mõjusid, supid on teistsugused elad. Võtab veel aega, et eesti kui Soomes, aga väga head. keel igale poole jõuaks, võib-­ Mäletan, kui olin esimesi näda­ olla üks-kaks põlvkonda. Need laid Eestis, oli jaanuar ja väga erinevused olid samas huvita­ külm ilm. Elasin esimesed vad. Minu jaoks pole küsimus, nädalad Olümpia hotellis. Seal mis keelt sa räägid, kui sa ise oli iga päev erinev supp –need tunned, et oled eestlane. Noorte kõik olid väga head ja mängijate toetamisel oli näha, maitsvad. Need supid on ka et nii eesti- kui venekeelsed ­tugevad, sellest saab kõhu täis. inimesed tahavad seda teha. Millest sa hakkad Soomes Kui sõitsin Tallinnast kauge­ elades puudust tundma? male, siis ka loodus on teistsu­ Ma arvan, et need on koogid gune. ja üldse magus. Kalevi šokolaad Mis on sinu jaoks Eestis on väga hea! Ma arvan, et need kõige ilusam koht? kaks on esimesed asjad, mida Selliseid kohti on palju. Eri Eestisse tulles kohe kindlasti piirkonnad on erinevad, aga ostan. loodus on igal pool ilus. Aga Mida sa veel nende nelja kui sõitsin esimest korda Saare­ aasta kohta ütleksid? maale, siis see oli kõigest muust See oli hea periood. Nelja nii erinev. See on väga huvitav aastaga saad rohkem teada, kui­ koht. Vau-efekt oli väga tugev! das riik töötab, mida inimesed Mille poolest eestlased ja mõtlevad ja kuidas siin elu on. soomlased kõige rohkem eri­ Siin on võimalik elada ja olen nevad? väga tänulik selle võimaluse Eestlased räägivad rohkem. eest. Varem ütlesin, et vene- ja Ma olin alati mõelnud, et see eestikeelsete piirkondade vahel

nimega Lumi. Pesakonna teine liige on Säde. Ka vahva nimi! Täpselt sellele kutsikale sobiv, minu soovituse järgi! Õpetaja Heli leidis algajatele eesti keele õppuritele toreda lillepildi. Mänguliseks tegid ­ ­sellele pildile leidlikult asetatud silbid, mille abil moodustada uusi sõnu. Lillesüdamikus oli silp ,,sa“ ja õielehtedeks ümber­ ringi erinevad silbid. Oskar leidis sõna ,,sadu“. Aila-Mari teadis sõna ,,sama“, Leo valis sõna ,,sala“. Oli ka silpe, mis ei sobinud kokku, sest need ei moodustanud tähendusega sõnu. Järgnesid uued lillepildid, süda­ mikus silp –kä, -kõ. Lapsed moodustasid silpidest sõnu, nagu käsi, käbi, käru, kõva, kõdi ja teadsid ingliskeelseid vasteid eestikeelsetele sõnadele. Moodustunud sõnale ,,käbe“ ei teatud anda seletust, mida sõna tähendab. Jah, seda sõna eriti tihti ei kasutata. Kas armas ­ lugeja, tead tähendust? Loodusõpetuse tunnis küsit­ les õpetaja Elin koolinoori, et

vestlust arendada talveteemal. Oskar imestas, et nii palju lund on maas. Olivia nägi õues naabri koera. Paavo nägi kül­ munud jõel koiotti liikumas. Olin kohtas rahvuspargis mets­ kalkunit. Leo ja Heidi elavad kohas, kus talve ei ole kunagi. Õpetaja Elin märkas jäälilli ak­ naklaasil ja tutvustas uut sõna ,,lumehang“. Väga huvitavad ­jutuajamised! Kui eesti keele tunnis kasu­ tas õpetaja talveilma iseloomus­ tamisel uusi sõnu, siis loo­ dustunnis kutsus õpetaja lapsi talveilma tegevusi nimetama ja kirjeldama koos näitlike piltide­ ga. Juba enne Toronto eesti kooli teisipäevase kooliõhtu algust kumises mul peas tore talvelaul, mis sobis eriti sellele lume­r­ ohkele nädalale nagu täpp i-tähele, nagu lumepotsatus talvemütsile. Kui hea kokkusat­ tumus! Just minu meeles mõlkunud lastelaulu seletas la­ hti ja laulis koos lastega tunni lõpus õpetaja Elin. Kas saab

Nr. 3

on selge vahe. Mul on hea meel, et olen saanud sõpru nii venekeelsete kui eestikeelsete hulgast. 2018. aasta märtsis organi­ seerisin treenerite workshopi. 35 treenerist rääkisid 7-8 vene keelt. Räägin ka ise natuke vene keelt. Üks treener, Andrei, tuli mulle ütlema, et olen mänginud ühes klubis koos tema sõbraga. Maailm on nii väike! Andrei oli tore inimene, kes töötas IdaEestis Spin-programmiga (SPIN on spordil põhinev noorte aren­ guprogramm – L.K.). See on mõeldud noortele inimestele, kellel pole korralikku kodu. Proovime neid saada spordiga tegelema. Andrei ei rääkinud hästi eesti keelt, mina ei rääkinud hästi vene keelt, aga me saime üksteisest väga hästi aru ja tegime palju koostööd. Hakkasime tegema piirkond­ likke treeninguid noortele tüdrukutele – need olid nagu talendiotsingud. Eriti huvitav oli Ida-Eestis. Seal on natuke eri­ nev kultuur. Isadele ja emadele ei meeldi, kui tüdrukud mängi­ vad jalgpalli. Aga need tüdru­ kud, kes seal jalgpalli mängisid, olid väga andekad. Oli näha, et olukord on erinev, aga noortel aidatakse edasi jõuda ja midagi saavutada. Suur tänu intervjuu eest, Jarmo! Palju edu edaspi­ diseks! JARMO MATIKAINENIGA vestles LEA KREININ

LÜ H I DALT K ANADAST

ONTARIO. Go Transit teatas, et vähendab oma teenuseid, kuna sõitjaskonna arv on tunduvalt langenud kiirelt leviva Omi­ c­ roni-variandi mõju tõttu. Transpordiagentuuri sõnul on sõitjaskond vähenenud umbes 90% võrra võrreldes pandee­ mia-eelse tasemega. Vähema transpordi kasutamise põhjuseks on ka see, et paljud inimesed jätkavad kodust töötamist või õppimist ning üritusi ei toimu võrreldes varasema ajaga. (Lüh. CP24)

s­obivamat laulu olla kui ,,Küll on kena kelguga hangest alla lasta…“?! Kui teadsite, et see on eesti rahvalaul, siis nii see ei ole. ,,Kelgusõit“ on ukraina rahvalaul, millele on kunagi ­ eestikeelsed sõnad kirjutanud Reinhold Kamsen. 17. jaanuaril oli tõnisepäev ehk taliharjapäev. Toronto eesti koolis ei õpi praegu ühtegi Tõnise nimelist õpilast. Mui­ dugi õ- tähega nime on ka raske ingliskeelses keskkonnas kirju­ tada ja hääldada. Eesti rahva­ kalendris on olnud oluliseks teadmiseks, et pool talve on möödas ja pool on veel ees. Ikka ennustati, et kui talihar­ japäeval paistab nii kaua päike, et sa jõuad hobuse selga hüpata, siis tuleb ilus suvi. Hoiame pöialt, et nii ka juhtuks! Isegi, et meil ei ole hobust, et en­ nustamist läbi viia. Soojas toas arvuti taga EDA OJA

(Vastus: käbe – tragi, kärmas, kergete liigutustega)


Nr. 3

EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

tavalt, võimule.

Torm teeklaasis – või mitte?

Nüüd on tõsist vastukaja saanud Manitoba poliitik, valit­ susminister isegi. Möödunud nädalal sai provintsi majandus­ arengu ja töökohtade minister (kas pole poliitikute ametikohad saanud keerukamaks ja mõist­ matumaks viimastel aastatel?) Jon Reyes teenimatu sarjamise ohvriks Twitteris. Nimelt Reyes oli 8. jaanuaril julgenud siutsu­ da kiitvalt oma abikaasa – ja teiste oluliste inimeste kohta. Et ta oli pärast 12-tunnist nõudlik­ ku vahetust tervishoiutöölisena koju jõudnud ja siis nende maja autoteelt lund kühveldanud. Reyes nägi seda sooja maja ak­ nast, siutsus, muidugi läbi mõt­ lemata, kuidas ta armastab oma abikaasat. Et Jumal õnnistagu teda ja kõiki, kes on rindel esi­ liinil tervishoiusüsteemis. Siiras eneseväljendus, arvaks.

Sõnavabaduse kaitsmine on Läänes kujunenud peaaegu et pühaks lehmaks, mis kahjuks on väsinud, piima enam ei anna ning hambutult vaid mäletseb, ei ammugi. Seda kõike tänu sotsiaalmeediale, kus võib ütelda mida, piltli­ kult, sülg suhu toob. Tihti karistamatult. Sõnaõiguse vastaste hulgas on kujunenud äärmuslasi, kes ei luba varem kehtinud sõnu pruukida. Ega nende arust vales kontekstis. Muigama peab, et nii mõnigi võitleb selle vastu, kui videot või siutsu, mis inter­ netis tohutu populaarsuse on saanud, tembeldakse viraalseks. Leviku tõttu. See alavääristavat inimesi, kes koroonaviirusesse on haigestanud ning neid, kes selle nakkuse järgi on surnud. Kuid mida paremat osatakse pakkuda? Kulutuli olevat ka ­ vale, arvestades kui paljud inimesed on viimaste kümnen­ dite jooksul metsatulekahjude tõttu kodud ja isegi elud kao­ tanud. Siutsumine on aga eriti ru­ mal. Nagu noored, kes tekstivad neli korda järjest, kuna ei suuda täit mõtet saata, rahulikult ühe sellise koostada, üle vaadata ja alles siis nupule vajutada. Ning miks avaliku elu kujud, nagu poliitikud siutsuvadki? Presi­ dent Trump kinnitas nii tehes, et kuigi majanduslikult oli tal aru, sotisiaalmeediaga mitte. Isegi kui selle kaudu jõudis ta, väide­

Kaared ruumis ja ajas Raul Pettai Mis on siis kaar? Lihtsas kee­ les: kahe punkti vaheline osa. Need punktid võivad aga olla nii ruumis kui ajas. Alustame kaartega ruumis. Siin meenu­ vad looduse poolt rajatud kuni 300’ (90 m) pikkused kivikaared Utah, Colorado ja Arizona kanjonites USA-s. Suurim kivikaar on Xianren Bridge Hiinas, mille pikkus on 400’ (122 m)! Niisiis on looduse kätetöö üsna mõjuv. Ei tule aga ignoreerida inimeste võimeid, sest silla­ kaarte pikkuse ja vägevuse alal oleme looduse kaugelt ületanud. Üheks näiteks on Mackinac rippsild Michiganis, mille pikkus on 26,372’ (8038 m)! On aga veel üks ruumiline kaar, mis väärib tähelepanu: Päikese ere teekond päeva jook­ sul. Oktoobrist märtsini, kui Päike on madalal, saab nii tõusu kui loojumise ilu nautida sa­ mast aknast, sest kaare pikkus on <180º. Suveks tõuseb Päike aga kõrgemale, tema päevakaar on suurem ega mahu enam sel­ lesse vaatevälja. Koidu ning eha jälgimine nõuab nüüd avaramat

Ent kuna see oli Twitteris ja Reyes on avaliku elu tegelane, siis vallandus selle järgselt krii­ tika. Ka rahvusvaheliselt leiti, et Reyes on enesekeskne. Ei tea küll kuidas, peale vajaduse siut­ suda. Mis on ju tavaliselt nende poolt laiali lastud, kes pole su­ gugi eneskindlad, vaid vajavad tähelepanu. Kriitika oli umbes selline – kuidas Reyes võis toas olla sellises olukorras. Miks ta ise ei rookinud lund enne armsa abikaasa koju jõudmist. Ja nii edasi. Teatavasti oli ka mõneks ajaks internetis vastikumaidki arvamusi, mis õnneks eemal­ dati. Kuna Reyes on filipiinide taustaga Kanada poliitik, inter­ netis sai teada, et esimene sel­ lise päritoluga ministrikoha tasemel rahvaesindaja siin riigis,

vaatluspaika, kuid ilus on kaar ikkagi. Niipalju kaartest ruumis. Mis on aga kaar ajas? Neid on mit­ meid: esiteks inimese enda elu läbi aegade ja teiseks kaasaegse ühiskonna areng. Esimene on igal meist erinev, ühel pikk, tei­ sel kahetsusväärselt lühike, ühel sirge ja sile, teisel vastupidi. Vaadeldes enda oma, toetun pikaaja mälule, mis mul on ­ praeguseni säilinud, ehkki sün­ disin juba 1928. Selgelt on meeles mu elukaare algus Tartus: varane lapsepõlv, siis lasteaed ja algkool, üldine elu linnas ’30-tel aastatel ja isegi lipuehtes tänavad – EV 20. ­aastapäev 1938. Aga Tartus elasin kaasa ka Eesti Vabariigi ­ hävingule 1940. Ja 1941 tabas siin suur löök, kui sõjatules hävis meie kodu. Kolm aastat hiljem, 1944, järgnes põgene­ mine Eestist. Veelgi raskem elamus ootas aga 1945. aasta ­ kevadel Ida-Saksamaal, kui kõike maha jättes jooksime isa-emaga jalgsi üle 90 kilo­ meetri (60 miili), et pääseda Punaarmee eest. Elu Lääne-Saksamaa põgeni­ kelaagris oli suhteliselt rahulik. Kui siis kodututele põgenikele 1949/50 väravad avati, jõudsime meiegi USA-sse. Siin olen nüüd veetnud suure lõike oma elu­

siis julgesid mõned, üsna ras­ sistlikult esitada – et ju nii Filipiinides ollakse. Naised tee­ vad tööd, mida mehed ei vaevu tegema. Ei aidanud abikaasa Cynthia Reyese sotsiaalmeedias avalda­ tud tõik, et ta võttis lumelabida kätte, kuna talle meeldib selline tegevus. Tahtis muule mõtelda kui tööle, pandeemiale. Seda linnas, mida tuntakse naljatades kui Winterpeg, mitte Winnipeg, tuntud käreda pakase, külmade talvede tõttu. Lume eemalda­ mine võib olla tõesti mõnus füüsiline tegevus. Mõtlema eriti ei pea, vaid selga ja südant hoidma, et mitte liiale minna. Päevikupidaja kuulub nende hulka, kes ei pea sellist tegevust ebameeldivaks. Kui teada, et tu­ leb lund ohtralt ja vara on tarvis kusagile minna, no mis raskust pakub varem tõusmine, et auto saaks lumekoormast vabaks, tee tühjaks? Cynthia Reyese seisukohaga olid mitmed peavoolumeedia ajakirjanikud päri. Kuid kahjuks nö twitteratid, need parastajad, mürgise keelega inimesed, keda kohtame internetis paraku liig­tihti, ei jätnud kondi kallal jära­ mist. Kritiseerisid edasi. Kogu olukorda, tausta tundmata. Muidugi oleks minister Reyes – ja paljud teisedki on selles süüdi – pidanud kaaluma oma siutsu mõju, reaktsioone. Kuid kahjuks on tänapäeval mingi haiglane harjumus kõike tühist internetti paisata. Pal­ geraamatu kaudu fotoga teada anda mida valmistati õhtuei­ neks. Ja nii edasi, rumalaid näiteid kui palju. Võib julgelt

arvata, et enamus on Reyese ­kiidusõnade poolt, aga mõtlejad ei saa aru, miks ta pidi siut­ suma. Instagram olevat ka teine, pea et narkootikumide laadse sõltuvusega paralleelne koht, kuhu asetatakse nõmedusi. Naerda võib, aga praegu, ajastul kui on raske (arusaadavalt) isegi loomakaitseseltside kaudu leida kassi, koera (semudena isolat­ sioonis võrratud) ei soovi nooremad meie heaoluriikides musta kodulooma adopteerida. Kuna nende kuva olevat ekraa­ nidel liig-tume. Missugune mõt­ tetus – reklaamitakse oma nelja­ jalgset karva värvist sõltuvalt. Et päevikupidajale on sot­ siaalmeedia arusaamatuseks, mittevajalikuks edvistamiseks, on kõik siinne saadud kas ajale­ hest või teiste käest kuulduna. Internetis aga ei kohta pahatihti tasakaalukust, peale ajalehtede, kus on toimetus, kes hoolitseb mitte just erapooletuse eest, vaid selle eest, et arvamustes on ikka tõde. Mitte väljamõeldisi. Ehedaks näiteks viimasest on tennisisti, maailma meeste esi­ reketi nö Austraalia saaga. Serblane Novak Djokovic on seal juba üheksakordne meister, lootis kaitsta oma tiitlit. Ent pole vaktsineeritud viiruse vastu ja osariigis, kus kuulsad Austraalia lahtised toimuvad, on hetkel rekordiliselt nakatunuid. Djokovic saadeti riigist välja, ei saa väljakule astuda, ent see seebikas pole veel lõppenud. (See pole mitte ainult hullaba­ loo, inglise keeles asjata kära, ka segiajamine, meie keelde saaks ehk tõlkida laensõnaga

Vene väed saabusid manöövritele Valgevenes Valgevene teatas sel nädalal, et Vene väed on hakanud saabuma riigis toimuvale sõjaväeõppusele, millest teata­ ti keset pingeid Lääne ja Venemaa vahel seoses Ukrai­ naga. Valgevene kaitseministeeriu­ mi teatel võõrustatakse lahingu­ valmiduse õppust pingete jätku­ va teravnemise tõttu Valgevene lääne- ja lõunapiiril. Ministeerium avaldas video sõjatehnika kolonnist, sealhul­ gas tankid, mida tõsteti maha lumistelt rongidelt. Üle nädala kestnud läbirääki­

mised Moskva ja Lääne vahel ei ole kuigivõrd leevendanud hirmu, mida on külvanud mit­ ­ mekümne tuhande Vene sõja­ väe­ lase koondumine Ukraina ­piirile. Ukraina, USA ja Euroopa Liit on avaldanud Vene vägede koondumise pärast sügavat muret, ehkki Moskva invasioo­ niplaani eitab. Moskva süüdistab omakorda Ühendriike ja NATO-t Vene jul­ geolekumurede eiramises ja on nõudnud alliansilt järeleandmi­ si, sealhulgas lubadust Ukrainat NATO-sse mitte lasta. Kiiev on võidelnud Moskvameelsete separatistidega riigi ­idaosas alates aastast 2014, mil Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare. (PM/EE)

kaarest, 71 aastat. Seda osa meenutan alati tänutundes. Ümbritseva ühiskonna aren­ gu kaar võib olla samuti keeru­ line. Seda oleme pagulastena tunda saanud, kui 1949/50 USA-sse saabudes ootas nn. normaalne elu, mida me polnud enam palju aastaid kogenud. Eestlastele omase ettevõtlikku­ sega aga kohaneti ja jõuti hästi edasi. Ajaga tõusis meie eksis­ tentsi kaar võõrsil kiirelt kõrgele. Olgu siinkohal üks näide. Mu

ees on ‘50-st aastatest pärinevad New Yorgi Eesti Mees- ja Naiskooride heliplaadid, kaantel kooride fotod. Kui palju oli siis lauljaid? Mehi 77, naisi 33… Aeg aga ei seisata ja elukaar võtab aastatega talle määratud suuna. Eestlaste raskuspunkt on nüüd tagasi Läänemere kaldal, kuigi väliseestlus kestab edasi, ehkki uues vormis. Ja nii jäävad mälestused, kuigi palju on muu­ tunud. Jätkugu seepärast õnne ja edu rahvale mõlemal pinnal.

heebrea keelest, tohuvabohu – täielik segadus. Hull sobib – Djokovic on tõesti käitunud vaimulagedalt). Kuid. Just sotsiaalmeedias anti talle nii toetust kui laitust. Viimane õigustatult, siinkirjuta­ ja silmis. Igal inimesel on õigus vaktsiini mitte saada. Kui nii, siis tuleb jälgida mõistust ja ühiskonna reegleid. No-Vax (Djokovici uus hüüdnimi) eiras neid reegleid, teda oli pildistatud (jälle üks praeguseid pahesid – nutitelefon lubab ju foto võtmist, pildil oleva loata ja teadmata; ning ­ muidugi läheb salvestatu sot­ siaalmeediasse), maskita avalik­ kuses ajal, kui ta väitis olevat nakatunud. Selle vabandusega lootis ta oma kallite advokaa­ tide abiga tennisetiitlit kaitsta. Aga väljakul toovad noored talle enne servimist uue palli – kas serblane ei ole neile ohtlik? Austraalia kohtunikud nõus­ tusid. Nende otsuse taga oli ­oluliselt see, et Djokovici käitu­ mine innustab ja julgustab ­sõjakamaid vaktsiinivastaseid. Hin­ nates neid, kes rahulikult mandaati jälgivad, peab rõhu­ tama, et nagu Djokovic ise, on nad eneskesksed ja teiste heaolust mitte huvitatud. Olgu, nagu tänapäeva maail­ mas vastu tahtmist on, sotsiaal­ meedia ainult lisab kiredele, seda väga tihti põhjendamatult. Reyese afäär oli tõesti tühine, aga tõi ohtralt valereaktsioone. Djokovici oma aga on hoopis teine lugu, kahju, et teiste arvel ajab ta surematust (seda sport­ lasena muidugi) taga. TÕNU NAELAPEA

S P ORT

Eesti iluuisutaja jõudis EMil esikaheksasse Tallinna Tondiraba jäähallis eelmisel nädalal peetud iluui­ sutamise Euroopa meistri­ võistlustel (EM) tegi Eesti võistlejatest parima tulemuse 17aastane Niina Petrõkina, kes püstitas vabakavas isik­ liku rekordi ja jõudis esi­ kaheksasse. Eva-Lotta Kiibus oli üheteistkümnes. Jäätantsus püstitasid Eesti e­sindajad Solene Mazingue – Marko Jevgeni Gaidajenko rüt­ mitantsus isikliku rekordi, va­ bakava nii hästi ei õnnestunud ja lõpptulemuseks oli 20. koht. Meeste üksiksõidus oli täis­ kasvanute tiitlivõistlusel de­ büüdi teinud 16aastane Arlet Levandi lühikava järel 17. ko­ hal, kuid vabakavaga tõusis kolme koha võrra 14ndaks. Seni parim tulemus on ette näidata Margus Hernitsal, kes tuli 2000. aastal 13. kohale. (D/EE)


6

EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022

Paul-Eerik Rummo juubel juhatab sisse Hiiumaal kirjanduse teema-aasta

Molière 400 Mailis Sütiste-Gnannt

Kirjanik ja poliitik PaulEerik Rummo tähistas 19. jaanuaril 80. sünnipäeva. Te­­­ma kirjanduslik looming on rikkalik, sisaldades nii luule­ tusi, näidendeid, lasteraa­ matuid, dramatiseeringuid, tõlkeid, filmistsenaariume kui ka laulusõnu. Muuhulgas on tema looming ka 1969.a valminud kultusfilmi ,,Viimne reliikvia“ laulude tekstid. Klassikuks saanud kirjanik on olnud ka aktiivne poliitili­ selt, olles üks neist, kes kirjutas 1980.a alla 40 kirjale. Ta oli ka Eesti Komitee ja Eesti Kon­ g­ ressi liige ning kuulus riigikogu VII-XI koosseisu. Samuti on ta olnud Eesti kultuuri- ja hari­ dusminister ning rahvastikumi­ nister. Esimese luulekogu ,,Ankru­ hiivaja“ avaldas Rummo 1962. a ja peatselt järgnesid ,,Tule ikka mu rõõmude juurde“ (1964) ning ,,Lumevalgus… lumepimedus“ (1966 kaksikko­ guna koos Enn Vetemaaga Loon­ migu Raamatukogu sar­ jas.) Järgnesid näidendid, tõlke­ raamatud ja uued luulekogud. Hiliseim on äsja trükivalgust näinud valikkogu ,,Väljavõt­

teid“. Oma looming kohta ütles juubilar intervjuus uudistesaa­ tele ,,Aktuaalne kaamera: ,,Eks ta ole laias laastus tõesti erisu­ gused asjad, aga eks nad ole kõik mingil moel südamest tul­ nud või lihtsalt nagu öeldakse – olen laulnud nagu torust on tulnud – ja sellepärast ei oska ­ ühtegi asja teisele eelistada. On nagu on ja las teised inimesed, kui viitsivad, arutavad, mis on mis.“ Hiiumaal aga avati hiidlas­ tele väga olulise kirjaniku 80. a juubelisünnipäeval kirjanduse teema-aasta. ,,Kirjanduse teema-aastaga soovime tõsta esile Hiiumaaga seotud kirjanikke, kirjandusteo­ seid, lugusid, samuti innustada lugema ja ise kirjutama. Ühtlasi sobib Hiiumaa tänavune teema­aasta hästi kokku üleriikliku raamatukogude aastaga,“ ütles Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja. Seoses Paul-Eerik Rummo 80. sünnipäevaga on Hiiumaa raamatukogudes toimumas Paul­Eerik Rummo nädal, mille raames loetakse raamatuko­ gu­ des ette Rummo luuletusi ja

jutte ning toimub ka vestlusring Rummost eesti kirjanduses. Kõikides Hiiumaa raamatu­ kogudes on väljapanekud PaulEerik Rummo elust ja loo­ mingust. Lisaks Rummole jääb täna­ vusse aastasse veel kaks Hiiu­ maaga seotud kirjaniku ümmar­ gust tähtpäeva –Ave Alavainu 80 ja Tõnu Õnnepalu 60. Kui rääkida Hiiumaaga seotud kir­ janikest laiemalt, siis seda loete­lu rikastavad veel nt Vaapo Vaher, Fred Jüssi, Marie Under, Julius Oengo, Jaan Kross, Ellen Niit, Viiu Härm-Rummo, Aino Kallas, Herman Sergo, Esta Aksli jt. Kirjandusmuuseumis toimus neljapäeval juubilarile pühenda­ tud konverents ja avati näitus kirjaniku loomingust ja kirjava­ hetusest. (PM/ERR/EE)

„Talveromantika“…

serdi algul sooja aplausiga. ERSO kõrval juubeldatakse sel hooajal ka Ester Mägi 100. sünniaastapäeva. ERSO 14. jaanuari eelkontserdil kõlas Ester Mägi Serenaad (1982), 10. jaanuaril toimus Ester Mägi loomingule pühendatud kont­ sert, mille tegi eriti põnevaks teadmine, et kontserdi kava oli Eesti Kontserdi produtsent Heili Vaus-Tamm kokku pannud ­maestra Mägi enda juhendami­ sel helilooja 99. sünnipäevaks. Paraku sai kontsert koroona­ piirangute tõttu toimuda alles Ester Mägi mälestuseks. Sellelgi kontserdil dirigeeris Andres Kaljuste – sedapuhku Tallinna kammerorkestrit, kelle­ ga esitati Ester Mägi Kontsert klaverile ja klarnetile, kus klaveripartii esitas võrratu Tähe-Lee Liiv (hiljutisel rah­ vusvahelisel Tallinna pianistide konkursil pälvis Tähe-Lee kõrgelthinnatud diplomi). 14. jaanuari ERSO kontserdil kõlas Andres Kaljuste dirigeerimisel Ester Mägi Sümfoonia (1968). Selles sümfoonias peegeldub 1960ndate aastate noorte heli­ loojate muusikaline mõtte­ maailm – suure furooriga astusid siis muusikaareenile ­ Tamberg, Tormis, Pärt, Rääts, Sink ja Marguste. See oli nagu paisu tagant välja pääsenud üheksas laine – lõpuks ometi võisid heliloojad end vabalt väljendada, saabunud oli nn ­ „Hruštšovi sula aeg“. Sellest põlvkonnast jäid eesti rahva­ laulule elu lõpuni truuks Veljo

Tormis, Ester Mägi ja Anti Marguste, samas sünteesides meie rahvalauluga ka modern­ seid kompositsioonitehnikaid (Veljo Tormis kasutas teiste seas ka dodekafooniat !). Tšellist Andres Leivategija esituses kõlas Camille SaintSaënsi Esimene tšellokontsert. Kahe Andrese muusikaline teineteisemõistmine tundus ole­ vat ideaalilähedane. Tore, et dirigent andis tšellistile aega ­ imeliste meloodiate nautimi­ seks, tavaliselt kipuvad noored dirigendid võtma liiga kiireid temposid. Andres Leivategijalt nõudis publik ka lisapala. Kõlas Saint-Saënsi „Luik“, kus tšellisti meistripill kõlas lausa taevali­ kult kaunilt. Kontsert kahe Andresega oli igas mõttes „kilbiga kontsert“. Pärast Rahmaninovi Sümfooniat (1895) sai ERSO vägeva lõpu­ aplausi ja publik lahkus silm­ nähtavalt heas tujus. ERSO praegusele kõrgtase­ mele mõeldes meenus koduteel, et Eesti Vabariigi taasiseseis­ vumisel taheti likvideerida Muusikakeskkool ja RAM kui riigile liiga kallid muusika­ kollektiivid. Õnneks jäid tollal poliitikud muusikaüldsuse sur­ vele alla ja meie tippmuusikute taimelava Muusikakeskkool ja legendaarne Ernesaksa-koor said edasi tegutseda. Laulu­ peorahvale on muusika oluline, seda peaks iga Eesti poliitik, kelle otsustest sõltub Eesti muusikaelu saatus, endale kõrva taha kirjutama.

(Algus lk. 1)

Kaljuste dirigendidebüüt ERSO ametlikul kontserdihooajal. Publik oli juba ette heatahtlikult häälestatud ja tervitas ERSO pillimehi ja dirigenti kohe kont­

Andres Kaljuste

Andres Leivategija

Nr. 3

Foto: vikipeedia

400 aastat tagasi, 15. jaanua­ ril 1622 sündis Pariisis prant­ suse ja maailma näitekirjan­ duse suurkuju Jean-Baptiste Poquelin ehk MOLIÈRE. Neli aastasadat hiljem on ta jäänud maailma üheks kõige tõlgitumaks, mängitumaks ja hinnatumaks dramaturgiks, kelle teoseid on tõlgitud enam kui sajasse keelde. Molière kirjutas kokku 33 teatritükki värsis ja proosas, ­ tema teoseid on antud välja 500 000 raamatuna, kus kohtume 372 erineva tegelasega. Ise mängis Molière teatris oma näidendites 32 erinevat rolli. ­ Prantsusmaal kannab 51 lütseu­ mit tema nime ja eelmisel aastal anti ta eesnimi 3200 vastsündi­ nud poisslapsele. Molière on prantsuse kirjanduse üks alus­ sambaid. Kui inglise kirjakeelt nimetatakse sageli Shake­ s­ peare’i keeleks, siis prantsuse kirjakeel on Moliere’i keel. Molière oli päikesekuninga Louis XIV lemmik näitekirjanik ja dramaturg, kes esines oma näitetrupiga sageli kuninga ­õukonnapidustustel Versailles’ lossis, kus Molière töötas koos oma aja parimate lavastajate, koreograafide ja muusikutega, luues kuningale meelelahutu­ seks vägevaid etendusi, mis lõppesid sageli oivaliste ilutu­ ­ lestikega. Kuningas hindas Molière’i sedavõrd, et kutsus ta isegi endaga koos lõunatama. Sellist au ei langenud õukonnas osaks just paljudele. Molière oli õukonnas hinnatud, seisis ku­ ningale lähedal ja oli tema ­kaitse all. Molière jälgis terava pilguga õukonnas ja ühiskonnas toimuvat ning käsitles neid probleeme oma satiirilistes näi­ dendites, säästmata oma terava keelega ühtegi ühiskonnaklassi. Ta ei eelistanud üht komöö­ dialiiki teisele, vaid kirjutas, kasutades neid kõiki: farsse, ­ intriigi-, situatsiooni- ja karak­ ­ terkomöödiaid ning samuti koomilisi ballette. Teatrikriitik Robert Garapon on öelnud: „Koomiline poeet peab vaataja samaaegselt naerma ja järele mõtlema panema“. Ja seda ­kunsti valdas Molière oivaliselt. Prantsuse Komöödia (la Comédie française) toob Molière’i 400. sünniaastapäeva auks lavale tema neli kõige populaarsemat komöödiat, mida näidatakse alates 15.01.2022 kinolinal: „,,Ebahaige“, „Tar­ tuffe“, „l’Avare“ ja „Kodanla­ sest aadlimees“. Prantsuse Komöödia lavastaja Ivo van Hove viib meid taasavastama „Tartuffe’i“ algversiooni, mida 1664. aastal mängiti vaid üks kord, kuna tsensuur selle pärast esietendust ära keelas. Selle etendusega antigi 15.01.2022 avalöök Moliere’i juubelipidus­ tustele Prantsusmaal. Molière’i 400. sünniaastapäe­ va peetakse meeles ka Eestis. Sel puhul on Prantsuse Insti­ tuudi ja Theatrumi koostöös valminud fotonäitus, mis koon­

Molière’i portree, maalitud Avig­ non­is ~1658.a paiku Pierre Mig­ nar­di poolt.

dab valikut Molière’i lavastus­ test Eestis, millega Theatrumi liikmed on viimase 40 aasta jooksul seotud olnud. Foto­ näitus ootab kõiki huvilisi Theatrumis kohvikus Ait. „Theatrumil ja Prantsuse Insti­ tuudil Eestis on suur rõõm tähistada seda olulist aastapäeva üheskoos fotonäitusega, mis viib meid ajas tagasi tuttavate nägude ja lavastuste juurde. Fotodelt vaatavad vastu män­ gurõõm, eesti näitlejate andekus ning lust, millega nad prantsuse komöödiaid etendavad. Eel­ kõige näeme aga, et teatril võib olla inimesi ühendav võime,“ on näituse valmimise kohta öel­ nud Theatrumi kunstiline juht Lembit Peterson ja Prantsuse Instituudi direktor Éric Bultel. Molière’i isik ühendab näit­ lejat, teatri suursugusust, kunst­ niku vabadust ja trupivaimu. Molière’i looming mängib eesti teatri ajaloos olulist rolli – seda ka Theatrumis, kes on Molière’i tähtteoseid oma lavale toonud, vahel isegi mitu korda. Näitus pakub valikut Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Draamateatri arhiivide fo­ todest ning viiest Molière’i etendusest, millega Theatrumi liikmed on viimaste aasta­ kümnete jooksul seotud olnud: „Don Juan“ (Lavakunstika­ teeder, Ugala 1980, fotograaf Henno Saarne), „Misantroop“ (Noorsooteater 1986), „Kodan­ lasest aadlimees“ (Draamateater 1990) ja „Tartuffe“ (Theatrum 2000, fotograaf Henno Saarne / Draamateater 2015, fotograaf Siim Vahur). Näidendid on la­ vastanud Lembit Peterson. Näituse on kokku pannud Ulla Kihva (Prantsuse Instituut), headeks koostööpartneriteks Simmo Priks, Mart Laul ja Tiit Tisler (Eesti Teatri- ja Muusika­ muuseum), Marius Peterson ja Andri Luup (Theatrum), Ene Paaver (Draamateater). Aitäh, Siim Vahur, Dora Catheline, Leon Augustin Allik ja Henri Künnap.

üksiknumbrid on müügil Torontos: •  Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) •  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.


Nr. 3

EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1088 1

2

3

4

Nädala retsept

58

59

8

16

17

19

20 23

27

33 36

43

28

29

34

35

30

31

32

40 45

49

50

54 57

1. Hädakutsung.   4. Meisterlik, oskaja.   8. Postimakse­ vahend. 12. Ennäe. 13. Mitte hilja. 14. Siiras, avatud. 15. Pakistani ruupia. 16. Maja silm. 17. _____o, linn Filipiinidel. 18. Ungari rohtla. 20. Eputaja. 22. S______, teat. vorst. 25. Koduloom. 28. Ilu. 33. Samoa pealinn. 34. Acute kidney injury. 35. Kehv, niru. 36. Kihnu Jõnnu eesnimi. 37. Linn Jeemenis. 38. Määritus; tuhmus (šoti k.). 39. Eesti kuulsaim maletaja (perek. nimi+eesn. täht). 41. Idamaine võitluskunst, ka spordiala.

11

38

44

PAREMALE:

10

21

37

42

9

24

39 41

Paremale: 1. Tass, 5. EPA, 8. Kapo,

56

7

15

26

Ristsõna nr. 1087 LAHENDUS

55

6

14

25

T

53

5

13

22

S

12. Asia, 13. Gen, 14. Appi, 15. Kail, 16. Ono, 17. Raam, 18. Staap, 20. Dove, 22. Reede, 24. Las (Vegas), 27. Emakeel, 31. Roosa, 33. Pendel, 34. Paaria, 35. Estam, 36. Vandaal, 37. Eis, 38. Isand, 40. Saun, 41. Armee, 46. Akne, 49. Ike, 51. Aare, 52. Teie, 53. TEM, 54. Daam, 55. Sain, 56. Sri (Lanka), 57. (J)alka. Alla: 1. Taks, 2. Asat (tasa), 3. Siia, 4. Sala, 5. Ego, 6. Pendel, 7. Anood, 8. Kare, 9. Apa(atne), 10. PPA, 11. Oim, 19. Preemia, 21. Veranda, 23. Eel, 24. Lora, 25. Asia, 26. Saal, 27. Epee, 28. Mesi, 29. Ants, 30. KDA, 32. Oad, 34. Pan, 36. Vanker, 39. Suits, 40. Seen, 42. Rada, 43. Maal, 44. Erak, 45. Eema(l), 46. ATS, 47. Kea, 48. Nii, 50. EMI.

12

18

I

51

52

46

47

48

45. K_____, maaalune elukutse. 49. Suurjärvistu järv. 50. Riigid (kõnek.). 53. Lapsevanem. 54. Itaalia raha. 55. Peruu indiaanlane. 56. A_____, teat. maailmajagu (ingl. k.). 57. ______ta, PõhjaAmeerika indiaanihõim. 58. Nõu. 59. Sipelgas (ingl. k.).

21. Personal identification number. 23. Teadusasutus v. erialane kõrgkool. 24. Inglise pindalaühik. 25. Silmahaigus. 26. ____ea, hingamise lakkamine (ingl.k.). 27. Patt (ingl.k.). 29. Lootuses, tulevi­ kus (ld. k.). 30. Tamm, pais (ingl.k.). 31. Vits, vemmal. 32. Istuma, istu ALLA: (ingl.k.).   1. Teat. käsitööline. 37. T oiming, tegu;   2. Onuke. ametlik dokument.   3. Severe acute res40. Laevade kodu. piratory syndrome. 41. Ajanäitaja.   4. Munakujuline 42. Vokaalsoolo kõverjoon. ooperis (ingl.k.).   5. Sik-_____. 43. K indla territooriu  6. Asula Tallinnamiga maa. Pärnu maanteel. 44. Õhu-, õhk-.   7. Teater Tartus. 46. Järjekindel, püsiv;   8. Uss. vastupidav, sitke.   9. Komme, tradit47. Virk, tragi, sioon (tagurpidi). hakkaja. 10. Teraapia. 48. Teat. lind. 11. Eesti dirigent 51. Naisenimi. (1939– 2016). 19. Vaikselt. 52. Energiasalvesti.

Kui pikk on üks kukesamm? Sageli arvatakse, et kukesam­ mu-nimelist mõõtühikut pole olemas. Tegelikult on kuke­ samm kui mõõtühik aga täies­ ti olemas ja seda kasutatakse sageli, eriti talvisel ajal. Kukesammu pikkus on täp­ selt defineeritav parömioloogia (rahvaluule lühivormide teadus) ja astronoomia (täheteadus) kaudu. Paljudes variantides tuntud eesti kõnekäänd kõlab nii: ,,Täna on päev juba kukesamm pikem – öeldakse jõulu viimasel pühal.“ Eesti ilmuv Maaleht mõõtis, kui palju on päev jõulu viimasel pühal pikem kui talvisel pööri­ päeval. Pööripäeval, 22. detsembril tõuseb Päike Eesti keskpaigas

(Paides) asimuudil 138°05’ ja loojub asimuudil 221°55’. Kolmandal jõulupühal, 27. detsembril on vastavad andmed 137°47’ ja 222°15’. Lihtne arvutus: (138°05’ – 137°47’) + (222°15’ – 221°55’) = 38’ Päikese teekond tõusust loo­ janguni on kolmandal jõulu­ pühal 38 kaareminutit pikem kui pööripäeval. Seega on kuke­ sammu pikkus silmapiiril 38’ kaareminutit. Silmapiir kui 360° ringjoon on tasasel maal seisvast kesk­ mise pikkusega inimesest 4,5 km kaugusel. Ringikujulise sil­ mapiiri ümbermõõt on 2πr = 2π x 4,5 = 28,3 km. Ühe kaare­ kraadi pikkus on 28300 m / 360° = 78,6 m. Seega on kukesammu pikkus 78,6 x 38/60 = 49,8 m ehk ümardatult 50 m. (Maaleht)

Caramelized Brussels with Tangy Dill Dressing Paul Lillakas Hands on time: 30 minutes Total Time: 45 minutes Serves: 6 Ingredients: 6 slices bacon, chopped 2 dozen Brussels sprouts, halved 1/4 cup white vinegar 1 tbsp granulated sugar 2 tsp Dijon mustard 1 1/2 tsp dried dill 1 clove garlic, minced 1/2 tsp sea salt Freshly ground black pepper In a cast iron skillet, over medium heat, cook bacon, stir­ ring frequently, until crisped. Transfer bacon to paper towel­lined plate with slotted spoon. Reduce heat to medium-low. Add Brussels sprouts to pan and cook, stirring occasionally, until browned and tender, about 8-10 minutes. Meanwhile, in bowl, whisk together vinegar, sugar, mus­ tard, dill, salt, pepper. Remove pan from heat and immediately stir in dressing. Continue to stir until dressing has been ab­ sorbed.

Naljanurk Sõbrannad omavahel. ,,Ütlesin ajalehe toime­ tajale, et ei soovi oma pilti lehes näha.“ ,,Ja mida toimetaja vas­ tas?“ ,,Ta vaatas mulle tõsiselt otsa ja üles, et saab minu soovist täielikult aru.“ • Mehed omavahel. ,,Mu naine ütleb, et kõige tervislikum on toor­ toit.“ ,,Ja-jah, minu naine ei viitsi ka eriti süüa teha,“ noogutab teine kaasa.

7

Volli veste

Sajatamisest Küll olen tänulik selle eest, et nii paljud tegid kindlaks nii Eestis ku paguluses, et emakeel oleks selge. Vanalelle osa ei saa siin ülehinnata, napisõnaline, aga küll oskas õige sõna, väljenduse leida vajadusel. Ning kohe, pia et mõtlemata. Memm mudugi tegi kindlaks, et olen viisakas. Grammatikaga maadlen tänapäevani, aga sõnavaraga küll mette. Seda ka osaliselt tänu nendele vanematele pagulastele, kellega noore mehena suhtlesin kas kalal käies, saunas olles, seltskondli­ kult. Kahjuks on nad kik lännu, vaid Karla, vana juurikas, ep kavatse kunagi vist lobisemise, lõõpimise, aasismise, ühe sõnaga vallatu poisi käitumist lõpetada. Vaat, need päevad – isegi ku nad on kikka sammul pike­ maks lännu, on nad ikke valguse poolest puudulikud. Kes aga magab nii kaua ku mesikäpp talistel pimedatel aegadel, on ju just õige aig tolle meditatsiooni huvides, ideaalselt hea taustamuusika saatel. Praegu elan romantilist elu – mette, et Kertuga põleks see alati nii olnu. Vihjan 19-sajandile, heli­ loojatele nigu Chopin, Schumann, Liszt, Bruckner, kes mu kõlakasti hiljuti on sattunud. Ja Brahmsi Juku vastu ei saa keegi. Oi, kuda muusika soojendab! Selle kauni ajastu mõjul ei ma mõtle negatiivselt. Teate, viimased kaks aastat on viinud tiheda sajatamiseni. Ilus sõna, eks. Mitte sõim, aga nördimuse väljendamine julgelt ja me­ helikult. Taunin neid, jälle ilus sõna, kes ei mõista muutuvat maailma. Poliitkorrektsus on kaua tohuvabohu meile toonud. No kudas saab nii loll olla, nigu paljud on. Mis üle-eile juh­ tus ei tohiks tänast nii oluliselt mõjutada. Ikke süütud olgu vagad, narrid aga lärmaku nagu süda lustib. Mu vana hea semu Bärni oli ka napisõnaline. Aga ku ta põlnd olukorraga rahul, siis pani mõlemast rauast. Vahel isegi tarvitas roppusi, mis minusugusele eriti ei istu. Kuigi ka sel­ lest patust põle olnu vaba. Vaat mind on alati tõmmanud eestlaste viisakus, isegi ku nad teisi korrale kutsuvad. Tore mõiste on pikalt saatmine. Mida tuleb lühidalt teha, mudu põle mõju. Ja ku vähegi võimalik, siis viisakalt. Selliselt, et ohver vahel aru ei saagi. Saatjal aga tuju paremp. Olen kaua muianud, et minusugune, maadligi ehitet, seega lühike, ep oska lühidalt sõna võtta. Küsige vaid temakese käest. Vahete-vahel isegi lahkub kambrist, oraator-filosoof ei märkagi… Aga noh, enesega raske vaielda. Audientsi tarvis. Teen parima, vähendamaks sajatamist. Raske ülesanne, maailmas on ju nii palju lolle. Eks selle tõttu on kartsas olek hää. Ei puutu kellegiga kokku. Lollikasti vältides samuti. Ainus lahendus. Ning otsa kaunis muusika leevendamaks. Mine sa hing tia - ehk saab minust veel ontlik inimloom. VABARNA VOLLI

LÜ H I DALT K ANADAST

Kanada saatis Ukrainasse eriväelaste grupi Kanada välisminister Mélanie Joly kohtus sel nädalal Kiievis Ukraina peaministri Denõss Šmõgaliga ja kinnitas Kanada toetust Ukraina suveräänsusele. Joly mõistis hukka Vene vägede koondamise Ukraina piirile. Pühapäeval kutsus Kanada valitsus oma kodanikke vältima igasugust mittehädavajalikku reisimist Ukrainasse, viidates „Vene agressioonile“. Uudistekanali CTV teatel

OTTAWA. Kanada iga-aastane inflatsiooninäitaja jõudis 2021.a. lõpus 30 aasta kõrgeimale tase­ mele, olles detsembris 4,8%, mida pole nähtud alates sep­ tembrist 1991. Tarbijahinna in­­ deksi kasvus olid juhtival kohal toiduained ning eluasemekulu­ tused, samuti majapidamissead­ med. (Lüh. CTVNews) • KANADA. Kaks riigi suuremat lennuliini, Air Canada ja West­ jet tühistavad tuhandeid lende jätkuva COVID-19 pandeemia tõttu. (Lüh. CP24)

saatis Kanada Ukrainasse ka väikese grupi eriväelasi.

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON •  HAMILTON  •  NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070


8

EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022

Nr. 3

Reelin’ and rockin’

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

False flags, hoisted by the Kremlin Observers have warned about a Russian false flag operation targeting Ukraine. It’s not an unreasonable prediction. One of the simplest false operations to execute, yet the ­ most consequential, was the Russian bombing of its own town, Mainila, in 1939. With this the Soviets started the Winter War against Finland. Although the Soviets had massively superior military ­ strength, it suffered heavy losses. But Finland lost 9% of its ­territory. It’s somewhat similar to what has already transpired. Like the Russian deployment of troops earlier in the year and military exercises near Uk­ raine’s border, Russia also con­ ducted war games in 1938 and 1939 close to the Finnish border. It also mirrors the scenario being predicted for a Russian attack against Ukraine in the near future. False flag operations are organized attacks on them­ selves and these assaults are meant to be perceived as per­ petrated by enemy nations or terrorists. This gives the ‘victim’ nation justification for ­ military action internationally or repression in their own country. Russia has used false ­ flags for both. In November 1939, the Soviet Red Army fired seven artillery shots into its own town, Mainila. Finnish observ­ ers ­ witnessed this. While the Soviets blamed Finland, the ­latter proposed a neutral investi­ gation, which the Soviets re­ jected and broke diplomatic relations with Finland, three ­ days after the bombing. Access to the private ar­ chives of the Communist leader Andrei Zhadanov (who played a major role in the annexation of Estonia) revealed that the inci­ dent was orchestrated so as to accuse Finland of aggression and to justify a Soviet offen­ sive. Because Mainila was out of range of the Finnish artillery batteries, Finland’s denial of re­ sponsibility was totally warrant­ ed. But Moscow still adhered to a tradition of legalism and a necessary cause for the attack had to be created. With the shelling of Mainila on November 26, 1939, Moscow claimed that the fire originated from Finland, a short distance across the border. With that false flag operation, the

Tere tulemast Seedrioru 2022: Ikka leian sõpru hulgana! Kaila Montgomery Yes, Seedrioru will have camp in 2022!!

We are excited to share that the Soviet Union launched an in­ Seedrioru Board of Directors tense propaganda campaign and are in full planning mode for provided a justification for camp this summer! To cover all bases, we are prompting the Winter War four preparing for both day camp days later. In 1940 Josef Stalin ordered and overnight camp. the massacre of 22,000 Polish Camp dates! officers, clergy and intelligent­ Our preliminary plan is that sia near Katyn. The Kremlin overnight camp will run from blamed the murders on the Sunday–Sunday, beginning July Nazis in order to fuel anti-Ger­ 9th, for 4 weeks and day camp man sentiment internationally. will run from Monday–Friday, This was done while still adher­ ing to the secret protocols of beginning July 10, also for 4 the 1939 Molotov-Ribbentrop weeks. Seedrioru was highly suc­ Pact, which gave mutual assent cessful in running a safe and to invading eastern European Covid-free camp last year and countries and allowed co-­ has all necessary measures in operation between the KGB and place. We will continue to up­ the Gestapo. date and adjust to protocols as Putin in 2010 and the Russian Duma admitted Stalin’s mandated by our local Public culpability and the Kremlin’s Health unit in Wellington official version has remained County and will stringently unchanged. But the “Katyn Lie” ­enforce all rules. remains the unofficial narrative. “Mudimaja” is in highest Fringe politicians and well- demand! known media personalities push As there are a number of an unapologetic view, with e ­ ager youngsters excited to some even acknowledging come to camp, we are pleased Stalin’s culpability. to extend the “Mudimaja Russian online sources Laager” from last year’s 2 advance the old Soviet line ­ weeks to 3 weeks for our ­accusing Germany. One widely youngest campers (aged 4–6). distributed posting featured a We will initially accept version in which Polish P.M. campers on a one-week basis Mateusz Morawiecki, who has only, but if there are commit­ condemned Russia for rewriting WWII history, seems to blame ments from both staff and Germany for the massacre. campers a second, or even third How­ ever, the authentic version week, may be possible. of his 2018 remarks does not Expressions of interest! ­implicate Germany. Cyber Trolls To help us better prepare and in Russia are adept at spreading determine the number of paid fabrications. counsellors we will need, we While Western governments need your feedback! We are have also used false flag asking parents to email us and operations, Russian regimes ­ have no qualms in blaming and then attacking groups within their own country. FSB declared that the incident The most notable is the mili­ had been an anti-terror drill and tary assault against Chechenya. that the device only contained In September 1999, explosives sugar. were detonated in apartment Numerous bombings or buildings in four Russian cities. threats have been officially at­ In Buynaksk, Moscow and tributed to Chechen and Muslim Volgodonsk 300 died and 1000 terrorists. When a few Duma were injured. members have suggested or In the same month a bomb, ­ demanded an investigation, the similar to the other explosive Duma has rejected it, even devices, was found in a building though investigative journalists in Ryazan and defused. (some of whom have disap­ Chechen militants, who denied peared) and former FSB opera­ any involvement, were blamed tives have placed the blame for the bombings and Putin squarely with the government. ordered air attacks against the ­ An independent public in­ city of Grozny. quiry was ineffective because Three FSB agents who had government officials requested planted the Ryazan bomb were to give testimony refused to arrested. But the head of the participate. In fact, two mem­

let us know your preferred week(s) to send your children to camp this summer and preference on day camp or ­ overnight. Looking for staff! We are currently seeking a­ pplications for ‘on site Directors’, Head Cook, kitchen staff, Lifeguard and counsellors. YOUR CONTACT: For ALL inquiries, expressions of interest for employment and/or to attend camp, please email Kaila Mont­ gomery, Camp Coor­dina­tor, at k.k.montgomery4@gmail. com. In 2021 we had a wonderful, well attended camp that would not have been possible without the 50+ dedicated volunteers who came and organized amazing Estonian heritage ­ ­focused activities, helped in the kitchen, and in so many other ways. We know that many amazing volunteers will help again this year to make it all possible for the children and we are so appreciative of the ­tremendous support! There truly is an amazing Seedrioru community that is growing in leaps and bounds! COME… and be part of our amazing renaissance!! Elagu Seedrioru! Stay tuned!! We will be posting monthly updates about registration, camp themes, and features on our fan­ tastic counsellors who strive to be bilingual in both English and Estonian. Stay up to date with all things Seedrioru by follow­ ing the “Seedrioru Estonian Summer Camp” page on Facebook (www.facebook.com/ Seedrioru/) and Seedrioru on Instagram (www.instagram.com/ seedrioru/).

bers of the inquiry have died, apparently assassinated. The bombings of the apart­ ment buildings justified the or­ der for mounting the Second Chechen War. Then Prime Minister Putin’s management of the crisis greatly enhanced his popularity and certainly helped him attain the Presidency. Putin surely remembers the similar gain in popularity after the ­annexation of Crimea. As of this writing, the Estonian government has raised Estonia’s defence budget to 2.6% of GDP, much above Canada’s, as has been the com­ mitment of NATO members for their annual military spending. While Estonia sees no immi­

For those that do not know the classics, the title here is outright theft. From a great 1957 Chuck Berry number. Frankly, the slimster has been doing too much of the first, staggering along during our seemingly never-ending pandemic. Not enough of the second – the clubs are closed, ­ concerts are cancelled, and even when it was the case for a while that live acts were somewhat accessible, they were not the most enjoyable events in this culture of fear, facing off with reckless disregard for common sense. All is now done online for safety’s sake. Hence ‘twas stimulating to encounter yet an­ other really good rock’n’roll song created in Estonia by tal­ ented musicians. Thanks to a crony, not surprised that the en­ forced isolation has brought re­ newed contact with many. Guess we all need that human touch. Spending far too much time staring at the commanding screen these days. Some favourite sites have emerged. One such being the state broadcaster ERR, the Estonian equivalent of our CBC but way less politically correct. Do not know how these aging eyes missed a feature in November, about the quarter­ finals of Eesti Laul, where the winner earns the right to ­compete in Eurovision. Which is a bloated, narcissis­ tic event, usually not worth pay­ ing attention to. Mean old Slim will point out that ABBA was the first-ever winner. Which fact says it all. But Eesti Laul has demonstrated the talents of a small nation; often the winner is not even the best to make it to the international competition. But hey, there is no accounting for taste, as evidenced by the incredible appeal (for some) of the above-named Swedish quar­ tet. As an aside, if anyone has heard ABBA’s recent release, the first of new material in 40, yes forty years, titled “Voyage,” it is confirmation that they are not talented at all, simply able to catch what the mainstream wants. Insipid melodies and vocals, “Voyage” deserves an ­ emphatic pass. A cranky old man digresses. There was a fantastic hard rock tune played on ERR’s focus on Eesti Laul’s quarterfinals, aired November 21st of last year. Driving guitars, intense vocals, determined percussion and, most importantly, excellent (Continued on page 10)

nent attack coming from Russia, does Estonia have rea­ son to be wary of possible false flag operations targeting the country? Many have pointed to the possibility of Russian provocateurs staging attacks against Russians in Narva, prompting the Kremlin to pro­ tect their compatriots and inter­ vene militarily. They have vowed to do this. LAAS LEIVAT


Nr. 3

EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022

9

From the Archive: shifting and ongoing newspaper features from Eesti Elu’s predecessors Vincent Teetsov Eesti Elu / Estonian Life has served for 20 years as the voice of the Estonian-Cana­ dian community. Cur­ rent readers have had the chance to see this unfold, to see how the newspaper provides our community an essential plat­ form for discourse and infor­ mation. This commitment to Estonian-Canadian news didn’t start from nothing in 2002, though. The source of this ­vision goes back to the 1950s, before Eesti Elu, when there was Vaba Eestlane (Free Esto­ nian) and Meie Elu (Our Life). Take a look for yourself on the dea.digar.ee site to reveal what people were reading in Vaba Eestlane from 1952 to 2001. Right away, you’ll notice how many issues of the news­ paper came out every month. The newspaper was published by ORTO Estonian Publishing House Ltd., at first coming out every Wednesday and Saturday, switching to Tuesday and Friday in February 1969, and then Tuesday and Thursday from 1976 until December 2001. At the helm was peatoime­ taja Andres Laur and editors Karl Arro and Ilmar Külvet, working from an office space at 158 7th Street, in what’s now the New Toronto neighbour­ hood of Etobicoke. Reading the newspaper’s ­e dition from Wednesday November 19th, 1958 shows some of the prevailing topics on people’s minds at the time. The headline focuses on diplomacy and United States Secretary of State, John Foster Dulles: “KOLME SUURRIIGI VÄLIS­ MINISTRID GENFI... [Nõu­ kogude] Liit kavatseb Dulles’elt välja pressida järeleandmisi.” (“THE FOREIGN MINISTERS OF THREE GREAT STATES TO GENEVA... the Soviet Union intends to squeeze con­

cessions from Dulles.”) Just below that is a short ­report on Canadian Secretary of State Sidney Smith, who sug­ gested that Chairman Mao Zedong should be invited to a future conference of heads of state in Asia. Elsewhere on the front page is an update from East Berlin and coverage of Prime Minister John Diefen­ baker’s visit to France on a world tour, greeting the children of Canadian military personnel. Stemming from the political climate of that time, instead of news from Estonia, attention is given to growing tensions be­ tween the United States and the Soviet Union. These journalists were sharing a timely Estonian perspective on the events of the Cold War. Within Simon Fraser University’s digitized newspa­ pers collection, an edition of Meie Elu – published between 1950 and 2001 – from Thursday March 3rd, 1983 (https://newspapers.lib.sfu.ca/ccme-1773/meie-elu), starts out with an emphasis on Estonian independence ideals. The top story of this issue reports on Colonel Ylo Anson’s speech at the celebrations of the 65th anniversary of the Repub­ lic of Estonia. The paper notes how Anson, “based on interna­ tional agreements, characterized our country as the defenders of our homeland, who were not supported by Moscow.” Throughout their existence, these two newspapers not only reported the news, but were like bulletin boards for local Estonian organizations. In the above-mentioned issue of Meie Elu, there’s a posting about an upcoming meeting of the Saarlaste Ühing Torontos (an association of people from Saaremaa) urgently asking members to attend the meeting in preparation for the upcoming Esto ’84 festival. If you missed the memo in a letter, personal phone call, or by word of

Meie Elu and Vaba Eestlane clippings from over the years.

mouth, you would be reminded here. In the 1958 issue of Vaba Eestlane, readers were informed of key dates before and after they occurred. For example, the newspaper reported on the cele­ bration of the University of Tartu’s 326th anniversary in Montréal and the fourth Laulu­ pidu in Stockholm that was due to take place in 1961. Looking at these newspapers today, we can recall the inner workings of a community in words and photos. But a news­ paper is more than just a his­ torical document for future enjoyment, it’s an immediate ­ tool crafted by editors, writers, designers, and printers. And for Vaba Eestlane, in 1958, you could access this tool for only 12 dollars a year. Plus the 50 cents it cost to send it by mail in Toronto (70 cents if you lived elsewhere in Canada, in the US, or in England). After the biggest stories on the front page, side-by-side with the ristsõna puzzle and the jokes in the naljanurk, one can

We’re Listening with EMW: the unexpected hip hop gem found in René Ufer and Lilian Treiberg’s album Unustuse tilk! Vincent Teetsov René Ufer and Lilian Trei­ berg’s 1977 album Unustuse tilk! (translated ­literally as “A Drop of Forgetfulness!”) starts with languid delivery, as if we are arriving at the end of a narrative before we’re allowed to see the beginning. The title track that starts the album takes us to a lonely bar scene, leading us along with a syncopated rhythm on a ride cymbal and very dampened

snare and bass drums, empha­ sizing beats two and four. Right from the first lyrics sung by Ufer – “Tolmukord on katnud akna valge riba”, describing dust settling on a window – we know that hard times have come. And the lyrics fit the ­album cover’s still life: a piano, a bottle of vodka, and two ­empty glasses. Then, about a minute in, comes a chorus that picks the

The album cover for Unustuse tilk!. Photo: discogs.com

pace up, giving the tune a sweet and jolly polka sound. It’s quite dramatic, but nothing unexpect­ ed or unusual for pop music from the 1970s, right? Al­though, it’s sung in Estonian and re­ corded in Los Angeles by Rekalla Records, which makes it more rare. One of the more trippy songs on the album is track five, “Los­

Photos: dea.digar.ee and newspapers.lib.sfu.ca

examine Estonian-Canadian life through an economic lens – advertisements. Ads in the ­ newspaper tell us the kind of products and services readers spent money on. Evidently there was a lot of financial incentive for businesses to promote themselves to the large Estonian community. If you were moving anywhere in Ontario or Montréal, you could hire Baltic Movers. In Meie Elu, space was given to Latvian-owned Century Alu­mi­ num Installers and the “Soome pagar” (“Finnish baker”) Hillside Bakery and Delica­ tessen on Lawrence Avenue. Lawyers and notaries, chiro­ practors, optometrists, electri­ cians, travel agents, and tailors all join their ranks, allowing readers to support local busi­ ness owners. Major Canadian institutions like the Bank of Montreal and Canada Post decided to place Estonian language advertise­ ments in Vaba Eestlane, the latter leaving a notice for ­ ­readers about when to send mail

sivaremeis” (“Castle Ruins”), with a sludgy synth intro and mention of ghosts and corpses. It sounds like a Halloween ­cartoon soundtrack. But tucked away on side A is “Kajakad” (“Seagulls”). There’s an odd amalgam of what sounds like flute (or some kind of whistling effect), mournful folk ballad vocals, and a funky beat. It’s true. Listen out for that drum beat. It has a grace note on the bass drum pattern in the first bar, and then some ­surprise open hi hat action later on. Funk had already been around for 13 years (since James Brown’s “Out of Sight” in 1964) when this was re­ leased, but the combination in “Kajakad” feels ahead of its time. It’s screaming out to be­ come the beat of a hip hop

and packages if they wanted them to arrive in Europe in time for Christmas. Among products accommo­ dated for in the paper were ­nylon töö sokid (work socks) made by Penmans, with a “tu­ gevdatud kand ja varvaste osa” (“reinforced heel and toe.”) Intriguingly, even mayoral candidate Joseph Cornish placed an advertisement in Vaba Eestlane ahead of Toronto’s 1958 municipal election. The ad says “See on teie valida...’Joe’ Cornish... teie Mayor’iks. Dü­ naa­miline juhtimine. Suuteline administratsioon.” The place of advertisements continues in our community newspaper today, but one big difference is that now, they are in English, too. In both of these publications, we see the format that is now combined and translated into its descendant, the current Eesti Elu / Estonian Life. The news comes and goes, but the effort made to engage and support the community will continue.

song. Hip hop producers are not afraid to reinvent songs through musical lab experiments, after all. The stripped-back instrumen­ tal core of this song would be perfect for a sample. The bass playing is subdued, the cool­headed groove is like one you’d cook up on a drum machine, playing the part with your index fingers. I’m not the only one who thinks this, either. “Kajakad” has created a small stir in the deep corners of the web, among music enthusiasts who hunt for lesser-known jazz, funk, and more on remix playlists and YouTube channels such as “Funked Up East.” This is why I was riveted when I stumbled upon “Mutations”, by the hip hop (Continued on page 10)


10

EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022

New directors join IECI board A new year and new team members! Three new board members, each with deep experience in their respective fields, have been appointed to the International Estonian Centre Inc. (IECI) board. “The KESKUS project is de­ lighted to welcome these new members to the IECI board,” said KESKUS Project Lead, Ellen Valter. “We are extremely grateful to be able to tap into the deep well of knowledge and expertise these individuals bring to the table.” IECI Board Chair Heili Toome agrees, saying, “We are on the threshold of creating a truly remarkable space for the Estonian community in North America and around the world, and our now nine valued board members will help us get there!” Read more about the other IECI board members here: https://www.estoniancentre.ca/ post/ieci-board Retiring from the IECI board is Bob Spokowski, B. Eng., M. Eng., a 40-year veteran of the construction industry and for­ mer structural engineer and project manager with PCL Construction. All on the IECI board thank Bob for his energy and commitment to the project, and for his valuable insight as a board member. The sole shareholder of IECI is Estonian House in Toronto Limited, which appoints direc­ tors to IECI. IECI is responsible for building the Centre and will oversee its sustainable opera­ tions. Introducing the new IECI board members! Peter Ojala, B.Sc., P. Eng. Peter is Design Lead/Structural Specialist with LEA Consulting Ltd. in Toronto, and has 40 years’ experi­ ence in project management, struc­ tural design, rehabilitation engineering and construction administration of transit stations and tunnels, bridges and high­ ways, and buildings, including complex projects including the TTC. “Getting involved with KESKUS brings together the pride I have in my Estonian heritage and my professional career as a structural engineer working abroad and in Canada on complex projects including large Toronto Transit Com­ mission and Metrolinx transit stations and tunnels. The KESKUS building is a showcase and extremely in­ teresting from a technical stand­ point, both in constructing at this site andaesthetic excellence in the building design. I look forward to my now adult ­children (who live in the U.S.), joining me in Toronto to cele­

brate KESKUS opening festivi­ ties. There’s still quite a road ahead of us, but I know that KESKUS will resonate with them and with generations ­beyond!” Katriina Niitsoo, B.Comm. Katriina is VicePresident, Real Estate Markets, for the Royal Bank of Canada and has a wealth of experience in real estate proj­ ect finance and income property lending, risk ­ management, and diversified commercial credit. She has worked with private and public developers, builders, managers and investors across Canada and in parts of the U. S. as well. As part of the team responsible for RBC’s real estate development and construction financing, Katriina’s wide-ranging respon­ sibilities have included leading a team of finance professionals in the Greater Toronto Area in building and managing a port­ folio of $5.5 billion in loan ­facilities, generating $77 million in annual revenue for the bank. “With 16 years of banking experience with complex real estate development and con­ struction financing, I look for­ ward to applying that experience for the good of KESKUS, a project that has captivated my interest from its inception. I have benefitted immensely from my Estonian heritage and from being part of the Estonian community. The various “Esto” programs and events that I’ve participated in over the years, from childhood through to adulthood, have created won­ derful memories and led to everlasting friendships and a ­ strong sense of connection to my Estonian heritage. I look forward to seeing my two young children’s connections to their Estonian heritage blossom, thanks to KESKUS and the support of the Estonian commu­ nity. It is an honour for me to be joining the IECI board at this stage of the project, and to have this opportunity to give back to the community.” Hans Kukk As Project Mana­g er/Con­ struction Mana­ ger for the Conservatory Group, based in Markham, Onta­ rio, Hans has extensive experi­ ence managing major projects across the Greater Toronto Area. This i­ncludes a number of multi-­ million dollar, mixed-use condominium developments. His current project, Water’s Edge, is a 56- storey condo­ minium c­omplex on Lakeshore Blvd. West in Etobicoke that includes an adjacent five-storey commercial building. “The KESKUS project con­ tinues to engage me, not just with the interesting complexity it has in its structure, but also

Estonian population declined

1,328,439, which is 1,629 per­ sons less than at the same time a year ago.

ERR, January 2022

In 2021, there were 13,138 births and 18,445 deaths. Estonia’s population de­ ­ Additionally, 12,280 persons creased by more than 1,600 immigrated to Estonia and people over the last year, 8,602 persons emigrated from which is mainly due to the Estonia. “extraordinary” number of deaths. Net migration con­ Terje Trasberg, leading tinued to be positive. analyst at Statistics Estonia, ­ According to preliminary said last year stands out for data from Statistics Estonia, on an exceptionally high number January 1, 2022, the number of of deaths, as there were people living in Estonia was 5,307 more deaths than births

We’re listening… (Continued from page 9)

collective Grand Analog (www. youtube.com/watch?v=95n05­ opKGm0&ab_channel=Gran­ dAnalog), featuring Posdnuos (AKA Kelvin Mercer) of the hip hop trio De La Soul. De La Soul come from Long Island, New York, while Grand Analog are from Winnipeg, Manitoba. It’s not easy to come by this re­ cord, but they must have found it while looking through crates somewhere in North America. “Mutations” is a song about time. The lyrics talk about how “the world keeps turning, burning, I’m going through ­ changes... It’s hard to define

Reelin’ and rockin’ (Continued from page 8)

l­yrics. Playing word games is not an Estonian-only skill, but our poets and lyricists have long confirmed how our beauti­ ful language allows, nay even propels creative people into puns, wisecracks and thankfully also beautiful, deep reflections about not only the mundane, but also the significant. The song that caught the most attention was performed by Boamadu. The serious hard rockers (serious musically, the histrionics are part of the ­performance) have all the ingre­ dients necessary for the genre, including long hair and tats. Their composition “Mitte kauaks” (Not for long) was voted into the semifinals by ­ ­listeners calling in. Paring down from the 20 semifinalists, a staggering number, actually,

helping to navigate these strange times with supply chain and labour issues. Because I am in the industry daily, I can lend what I know and experience to this project as well. My passion for ensuring a sustainable Estonian heritage is why I do this. I won’t repeat what I said for the KESKUS Volunteer Profile a few months ago, but I have a long history with the Toronto Estonian House and I am so pleased to lend my abilities so that the ­efforts of those who established that home for us, can be lever­ aged. The goal is to have a sus­

Nr. 3

re­gistered in 2021. “The high number of deaths combined with the number of births, which was similar to the level of recent years, meant that natural increase was negative. On the other hand, net migra­ tion was again positive – 3,678 more persons moved to Estonia than left for abroad. In the past, positive net migration has helped to boost the population figure, but in 2021 it was not enough and the population ­figure decreased,” she said.

(these days), I’ve got mountains to climb (these days), so heavy on my mind (these days)...” The music video shows a teenage boy in Toronto going through a day of comforts, insecurities, and trying to up his style game. While the instrumental part of “Kajakad” plods along perfectly in this song, it generates a ­different mood than the somber 1977 recording. The older re­ cording’s first verse begins by painting a picture of a frigid coastal scene.

Maaker). Sööt and Maaker give it a tango-esque spin, along with unhinged acoustic slide guitar and a smooth electric guitar solo. The song was originally composed by the highly prolific songwriter Kustas Kikerpuu and dates back to at least 1971, when it appeared in one edition of Valter Ojakäär’s songbook series titled Laulge kaasa!. Kikerpuu composed over 200 songs, which have been per­ formed by countless ensembles The same song was per­ and singers. His popularity ex­ formed by singer Jaan Sööt and panded outside of Estonia, in­ guitarist Andre Maaker for their cluding major label releases and 2018 album Armastusfilm (www.­ artist collaborations in Finland. youtube.com/watch?v=-2xPkP­ Nonetheless, this song must P2ooQ&ab_channel=Andre­ have the most mileage of all.

will take place from February third to the fifth. Eurovision ­itself, usually a pass here, are to be held in May. Boamadu is from north­ eastern Estonia, Ida-Virumaa. The band has, over the years as is to be expected from a band formed in high school, gone through numerous personnel changes. The only remaining founder is Rox (Roger Erikson) on bass and vocals. Pets (Peeter Priks) and Keith (Mutvei) are on guitar and vocals. Per­ cussionist and energetic drum­ mer Veli (Rooger) lays down a solid base for the hard-rocking quartet. The group’s name was in­ spired by a “girl-band”, (how sexist, but still in use), Ana­ conda. The rockers went to the next letter in the alphabet – hence Boamadu. Estonian is rich in interesting phrases. Tule eile meile, võta homne leht kaasa Come visit us

yesterday, bring tomorrow’s newspaper) is one such expres­ sion, from Estonian folklore. Its meaning is subjective. It is an impossibility, much like passing a camel through the eye of a needle. Boamadu uses this line in the refrain to great effect. The other lyrics are also sure to bring a smile – clever and witty. It does take a few listens to catch them all. But hey, with a finger-snappin’ song like this, it is a pleasure to repeat it on YouTube. If Boamadu does not make it to Eesti Laul’s finals it would be a travesty. The song is that catchy.

tainable and stunning home in which we can get together and share our culture and our achievements more widely.”

listed here: www.estoniancentre. ca/capital-campaign To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All do­ nations are issued a tax receipt.

KESKUS valued donors make a critical difference! Please join the growing list of capital campaign donors! KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts of $100,000 and above (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts of $10,000 and above, and Kungla Rahvas for gifts under $10,000. KESKUS leadership donors are

But do not take the slender one’s word for it. Boamadu has their own website, other songs on YouTube. This song is al­ ready a winner for one music lover. Do check this energetic Estonian band out. The Nuustaku lad is sure that you will agree. OTEPÄÄ SLIM

Let’s keep in touch! • Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Twitter @ keskus, Instagram @keskus.iec


Nr. 3

EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022

11

The Star Debate: Will sanctions against Vladimir Putin work? YES! Marcus Kolga, Bill Browder, January 2022 As Vladimir Putin amasses over 100,000 troops and legions of tanks, missiles, and ships along Russia’s border with Ukraine, the democratic world cannot afford to hesi­ tate and must take immediate measures to stop him. Despite what Vladimir Putin has wildly alleged, the West has never sought confrontation with Russia, nor do we pose any threat to its sovereignty. Yet Putin has repeatedly created one crisis and conflict after another – stepping over “red lines” in Syria, invading Georgia and Ukraine, interfering in Western elections and has tested the ­resilience of our alliances with impunity. But we have a weapon at our disposal that can quickly and precisely induce Putin to adjust his calculus by imposing a tar­ geted and personal cost to him: sanctions. Specifically, sanctions that target the Russian presi­ dent’s personal wealth and the kleptocrats who enable him. We know that sanctions work based on Putin’s own reaction to them. When Canada adopted the Sergei Magnitsky Law, which empowers Canada’s government to impose targeted ­ sanctions on foreign officials who engage in corruption and human rights abuses, Putin lashed out and accused Canada of engaging in “unconstructive political games.” Natalya Veselnitskaya, the same Kremlin lawyer who orga­ nized the infamous Trump Tower meeting ahead of the 2016 U.S. presidential elections, also took aim at the Canadian Magnitsky campaign. Over the past weeks, the threat of new Western sanctions has been raised in response to Russian military aggression against Ukraine. This has caused Putin to warn the U.S. of “a complete rupture of relations” if new sanctions are ­ imposed against his regime. Putin’s reflexive response demonstrates the effectiveness of sanctions and the threat they represent to Putin’s personal wealth and his power. Putin’s greatest ambition has been to accumulate wealth and consolidate his power to protect it. He and his kleptocrats have amassed wealth through theft, extortion and outright em­ bezzle­ ment. As head of state, Putin has abused his power to accumulate at least $200 billion and possibly much more. Russian opposition activist, Vladimir Kara-Murza recently wrote that “private Russian assets stashed abroad are esti­ ­ mated to exceed $1 trillion” with much of it linked to Putin and the oligarchs who enable him. Some would argue that he’s the richest man in the

world; richer than Bill Gates, Jeff Bezos and Elon Musk. Putin doesn’t keep the ­money and assets he’s stolen in his own name. He understands that anyone with a bank state­ ment or property record could then blackmail him – and he has certainly used that tactic on his enemies before. To protect his wealth, Putin holds his money in the names of famous Russian oligarchs. Greed and wealth are Putin’s Achilles heel, and represent our best opportunity to disrupt his ambition for conflict. At the same time as he’s threatening military intervention in Ukraine, his money is very much ex­ posed in the West. We can send a powerful message to Putin by going after the assets of his ­oligarchs abroad. This isn’t theoretical. After Putin was caught hacking the 2016 U.S. presidential election, Congress passed the Countering America’s Adversaries Through Sanctions Act and in April 2018, imposed sanctions on several Putin-linked oligarchs and companies owned by them. The announcement went off like a neutron bomb over Moscow and deterred a repeat of Kremlin interference in the 2020 U.S. elections. Evidence that Canada is ­being used as a safe haven by Russian oligarchs to stash their money is well documented and publicly available. Freezing Canadian assets of Putin’s closest oligarchs represents an ­ opportunity for Ottawa to take global leadership and develop a credible cost and highly tar­ geted deterrent against the Kremlin’s aggression. By blocking the ability of oligarchs to access their assets and barring their financial in­ teractions with the West, Putin’s own wealth is exposed and his ability to protect the oligarchs who enable him is compro­ mised. Sanctions are by no means the only tool to combat Russian aggression, but they represent a targeted tactic that hits the ­regime where it’s most vulnera­ ble. Sanctions should therefore be central to our strategy to combat Moscow’s belligerence. Rhetoric, empty threats and “red lines” will not curb Vladimir Putin’s appetite for crisis and conflict. He’s made it very clear that Western sanc­ tions represent a significant threat to his regime. We should not hesitate to strengthen our deterrent against the Kremlin by targeting his assets and those of the kleptocrats who support him. Marcus Kolga is a senior fellow at the Macdonald­ Laurier Institute and founder of DisinfoWatch.org. Bill Browder is the founder and CEO of Hermitage Capital Management and was the largest foreign investor in Russia until 2005. Since 2009, when his lawyer,

Sergei Magnitsky, died in prison after uncovering a $230 million fraud committed by Russian government officials, Browder has been leading a campaign to expose Russia’s endemic corrup­ tion and human rights abuses.

NO Julian Spencer-Churchill Concordia University U.S. and EU economic sanc­ tions had no political effect on Moscow’s seizure of Crimea in the spring of 2014, before or after. The IMF estimates that sanctions reduced Russia’s Gross Domestic Product by a barely measurable 1.5 per cent. The most optimistic evalua­ tion sets the cost to Russia at a cumulative US$300 billion and 2.3 per cent annual loss of growth, all without reducing popular support for Russian President Vladimir Putin, generating a viable opposition ­ to his government, or hurting Russia’s coterie of oligarchs, with their substantial foreign ­investments. In fact, the threat of sanc­ tions against Russia over the crisis in Ukraine is illegitimate because it does not directly address the right of self-deter­ ­ mination raised by Moscow, signals NATO’s irresoluteness as it is being used as a substi­ tute for military redeployments, and most worryingly, it is ­cementing the Moscow-BeijingTehran Axis. The West’s uncompromising policy with Moscow is based on the widespread, but false belief that Putin is unpopular. This has led to the twin fantasies that NATO can forever expand East, and that Moscow can be pres­ sured to liberalize. However, corrupt governance in Ukraine makes it a poor candidate for either the EU or NATO for at least a generation. Instead, these provocative policies have aggravated rela­ tions with Moscow, pushed it into aiding China and Iran and triggered an endless wave of cy­ ber-harassment. Finally, NATO is simply unwilling to fight to defend Ukraine, as is obvious from its deployments and avail­ able forces, and therefore too weak to make a difference, having shed half of its tanks ­ since 2000. Sanctions are a useful form of virtue signalling, but they never work when it comes to disputes over territory or ethnic conflict. According to Robert Pape, professor at the Univer­ sity of Chicago, territorial losses are believed to be irreversible and to encourage future com­ pellence to relinquish territory, so states will never concede territory or claims because of ­ economic pressure. Also, the burdens of sanc­ tions are easily anticipated and often shifted to disenfranchised

Photo: Valery Tenevoy, unsplash.com

groups within society. This is why sanctions failed to dislodge the Sunni political elite in Iraq in 1990 and after, failed to compel Serbia to abandon Kosovo before 1999, and failed against Myanmar’s repeated military takeovers. A Brookings Institution study from the Cold War era found that sanctions work best for minor issues. Identity conflict, which consists of linking-up isolated ethnic enclaves, is also notoriously ­ unlikely to be deterred or ­ solved by economic sanctions. Moscow is asserting control over territory where there are significant Russian communi­ ties: nine million in Ukraine and half a million in the Baltic states of Lithuania, Latvia and Estonia. The principle of self­determination, that ethnic communities have a right to ­ rule themselves, was widely established in the West at the ­ end of the First World War, and determined by plebiscite. Of course, identity is com­ plex: approximately half of the ethnic Russians in Ukraine, ­especially the post-Soviet youth, as well a substantial number of Russians that reside in Ukraine as a dissident sanctuary from Putin’s regime, would resist being cobbled into a Moscow­ protected enclave. Also, the European Union has submerged the principle of self-determination in order to preserve the stability of their community, building on the traumatic lessons of the breakup of Yugoslavia in the 1990s. Applying the principle of self-­ determination within Europe would see secession in Spain, Belgium, Turkey, France, Romania, England, and else­ where. There is, however, no evi­ dence that Russia has any de­ signs on territories not inhabited by Russians, so this is not a

Munich moment. Russia is like­ ly to defend this core principle, since it legitimizes its influence in neighbouring states where there are substantial Russian populations, such as Belarus (700,000), Kazakhstan (3.5 million), Uzbekistan (700,000), ­ Kyrgyzstan (400,000), and Turkmenistan (300,000). Protecting Ukraine by con­ fronting Russia is far less im­ portant than appeasing Russian concerns and peeling Moscow from away from its near-­ alliance relationship with Bei­ jing. This is because Moscow has legitimate interests, whereas China currently has unlimited global ambitions, and an eco­ nomy and population 10 times that of Russia to realize it. To allow NATO to be misdirected by such a textbook case of a narrowly regional concern, would be a classic strategic mistake. It would split Euro­ pean NATO from the U.S., into separate confrontations with Russia and China. NATO and the EU should therefore manoeuvre Ukraine to accede to a compromise solu­ tion granting autonomy to self-identified Russian commu­ nities in Ukraine, before it is too late. If that is insufficient to as­ suage Russian concerns about the integrity of their sphere of influence, an alternative is the architecture of the 1955 Austrian State Treaty. This agreement secured Austrian neutrality and exclusion from NATO, as a quid pro quo for Soviet military withdrawal from Vienna and its quarter of the country, creating a stable buffer state between Italy and Czecho­ slovakia during the Cold War. Julian Spencer-Churchill is associate professor of interna­ tional relations at Concordia University.

Estonia could get a nuclear power plant, says prime minister

t­oward nuclear energy;” Kallas told Postimees.

ERR, January 2022 Estonia could get a nuclear power plant in the future to help safeguard the economy from the price of the energy crisis. It’s been reported that Prime Minister Kaja Kallas (Reform) and Minister of Economic Affairs and Infrastructure Taavi Aas (Center) agree but remain cautious when talking about ­nuclear power. “I take a positive attitude

“If we want to talk about e­ nergy independence, we should bet on nuclear,” Aas said. Preparations for a nuclear plant in Estonia have been ongoing since the summer of ­ 2020 when then Environment Minister Rene Kokk put together a nuclear energy working group. One member of the latter is Fermi Energia that represents a group of entrepreneurs interested in constructing a small nuclear reactor in Estonia.


12

EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022

Talvine autoreis läbi USA (2) Sirje Kiin (Algus Eesti Elu # 2 2022) Esimene tagasisõidupäev kul­ ges veel normaalselt, sõitsime 600 miili läbi Florida ja Georgia, seal oli sooja 14C. Ilusad kõrged männimetsad pikalt mõlemal pool teed. Maantee ääres oli palju suuri silte rõõmsa teatega: „Jeesus tuleb tagasi“. Teisel sõidupäeval ületasime Tennessee jõe ning alustasime sõitu Suitsumägedes (Smoky Mountains). Hommikul oli veel päike, aga siis algas vihmasadu, mis peagi muutus lumelörtsiks. Temperatuur langes nullini (32F). Esiklaasile sadasid peo­ pesa suurused lumeräitsakad, nii suuri polnud elus näinud. Teeolud läksid üha raskemaks, mägiteed kurvilisemaks, üles ja alla. Ümberringi urises palju raskeid kaubaveoautosid. Just selleks päevaks saabus mäge­ desse korralik talvetsüklon tiheda tuisu ja kõva tuulega. ­ Tsüklon oli nii suur, et kattis peaaegu et kogu Tennessee

Moodne tualetivarustus, kus kõik kolm ühes – seep, vesi ja kätekui­ vatus.

o­ sariigi. Meie jäime just Suitsumägedes selle tsükloni küüsi koos sadade teiste auto­ dega. Üha sagedamini hakkasime nägema kraavi sõitnud autosid ja siniseid vilkuvaid politsei­ tulesid. Nähtavus halvenes minutitega, sõidukiirus kahanes, kuni venisime kiirteel 20-30-miilise tunnikiirusega. Mõnikümmend miili enne Nashville’i peatus liiklus täieli­ kult mitmeks tunniks. Istusime liiklusummikus üle kolme tunni teadmatuses. Pärast selgus, et rohked liiklusõnnetused olid ummikute põhjuseks: kraavis autosid oli tee ääres hulgi nii üksikult kui paarikaupa. Kui lõpuks jälle tasapisi liikuma saime, peatus liiklus uuesti pärast Nashville’i umbes tun­ niks ajaks. Kogu selle lumetormise päe­ va ei näinud me rohkem kui üht lumekoristusmasinat, ei ühtki soolamasinat. Tee oli lumesodi täis ja väga libe. Isegi kui olek­ sime tahtnud kusagil peatuda, et sellest hullumajast pääseda, ­polnud ummikus istudes selleks mingit võimalust. Me olime paksus lumes kinni. Pissida tuli esmakordselt elus kohvitopsi, sest maantee äärde lumme või metsa ei saanud ju minna, see on USAs karmilt keelatud. Võidakse arreteerida. Õnneks oli meil autos nii süüa kui juua, nälga ega janusse me ei jäänud. Planeeritud 600 miili asemel suutsime sel lumevangistus­ päeval läbida vaid vaevalised 200 miili. Peatusime närvesööva päeva lõpuks Nashville’ist pisut põhja poole Clarksville’is, kus kõik söögikohad olid suletud. Küsisime hotellitöötajalt, mis on juhtunud, tema vastas, et nad pole sellise lumetormiga harju­ nud, kõik kohad suleti tormi

Avarii Suitsumagede lumetormis.

Päevapakkumine – alligaatoriampsud Harbor Cafes Clarksville’is.

Sõidame mägedes märjas lumesajus kehva nähtavuse ja 30-miilise tunnikiirusega

Meie truu Honda ,,7 Stars Diner“ putka ees.

tõttu. Pika otsimise peale leid­ sime siiski ühe immigrantide söögikoha nimega Harbor Cafe ja see päästis meie kõige hulle­ ma sõidupäeva, mis kumbki meist oli kogenud. Harbor Cafe osutus olevat mitmekordselt premeeritud parim kalarestoran kogu linnas. Nende päeva eri­ pakkumiseks olid Floridast tut­ tavad alligaatoriampsud (gator bites). Sõbrad küsisid, kuidas alligaatoriliha maitseb, minu vastus on: väga hea, natuke kanaliha moodi, aga mahlasem ja pehmem. Nii Florida kui Clarksville’i restoranides pakuti neid alligaatoriampse friteeritud kujul. Jack kirjutas hullu sõidupäe­ va lõpuks Facebookis sarkastili­ selt: „Sirje on kenasti raportee­ rinud sellest kaosest, mis valit­ ses Nashville’is, kui siin sadas äkitselt mõni sentimeeter lund maha. Selle asemel, et saata teedele lumekoristusmasinad ja soolamisautod, on neil siin eri­ lised veoautod, mille külgedel ja taga on suured kirjad, mis käsivad juhtidel vahetada sõi­ durada. Väga suur abi! No ei ole!“ Kui sõitsime kolmandal hommikul Clarksville’ist välja, oli lumesadu lakanud ja päike paistis, kuid maantee oli algul ikka libe nagu liuväli: nägime kohe esimese miili ajal kaht autot kraavis. Telefoni ilmus ­ musta jää hoiatus. Sõitsime häs­ ti aeglaselt ja ettevaatlikult, auto vibas jää peal paar korda. Aga päike sulatas teepinna kiiresti ja suured veoautod lõh­ kusid samuti kiiresti jää ära. Ere päike, 13C külma, nii jätsime eluks ajaks meeldejääva Ten­ nessee selja taha. Nüüd sõitsime juba normaalse kiirusega 70 miili tunnis läbi Kentucky ja Illinoisi ning jõudsime kolman­ daks õhtuks Missourisse. Paks jää kattis kaks päeva meie auto

esiotsa, numbrilaud polnud üldse nähtav ega mingi vahendi­ ga puhastatav. Alles järgmisel päeval sulatas päike Tennessees tekkinud jää ära, sest kummali­ sel kombel, mida põhja poole jõudsime, seda soojemaks läksid kraadid, kuni Illinoisis oli lausa 6C sooja. Nii Soome kui Eesti sõbrad küsisid, kas siis naastrehvide kasutamine on USAs tundmatu asi. Vastasin, et USAs ei vahe­ tata üldiselt talve- ega suve­ rehve nagu Euroopa Põhja­ maades on kombeks, siin sõide­ takse nn iga-ilma-rehvidega. Ainult Alaskas ja kõrgmägedes on naastrehvid lubatud, mujal keelatud, lõhuvad teed ära. USA maanteed on minu meelest muidu üsna hästi puhastatud ja kuivad. Vähemasti LõunaDakotas on kümned lumekoris­ tusmasinad kohe maanteedel ja paari tunni jooksul lumesaju ­algusest on teed puhtad ja sõi­ detavad. Avarii-ummikud lahen­ datakse väga kiiresti. Lõuna­ poolsemas Tennessees tekitas aga meie jaoks tavaline, nende jaoks haruldane lumesadu tõelise kaose. Kolmanda päeva õhtuks jõudsime Kansas Citysse, 500 miili ehk ca 800 km. Ilm oli hall, külma üks kraad. Metsad olid lõppenud, ei mingeid ilu­ said männimetsi ega mägesid enam – tee ääres olid raagus võsad, istutatud puuderead või kollased koristet maisipõllud, kohati oli näha valgeid lume­ viirge. See maa siin on tõesti lame! Aga maantee oli kuiv ja puhas, see oli peamine! Viimane, neljas tagasisõi­ du­ päev oli juba lihtsam: Kansas Cityst läbi Omaha ja Sioux Fallsi koju Madisoni, kuhu jõudsime pärast seitsmetunnist sõitu, pisut üle 400 miili. Teede ääres laiuvad põllud, siin-seal suured kõrrepallid, aga need

Nr. 3

pole teps mitte heinapallid, vaid hoopis maisipallid, loomadele söödaks. Koju jõudsime üliväsinult, aga terve nahaga. Saabudes -6C külma ja ainult pisut lund. Head sõbrad Nancy ja Roger olid meie äraolekul hoolitsenud nii lumekoristuse kui lillekastmise eest. Kodus oli kõik korras. Armas magus kodu! Kao­ tasime oma pika teekonna ­jooksul mitmeid asju nagu alati, nende hulgas oli üks pisike šokolaadimuffin, mida Jack pidi sõidu ajal just sööma hakkama, kuid siis pidi järsult pidurdama ja muffin kadus ära. Me ei suut­ nud seda autost leida, ükskõik kui palju otsisime. Aga järg­ misel hommikul kodus leidsime kaotet muffini ilusti sitsimas Jacki portfellis magustamis­ pulbrite kotikese peal. Teine asi, mis sõidu ajal ära kadus, oli minu lemmikmaius­ pala Tarpon Springi kreeka restoranist Hellas, Floridas. Nad teevad seal nimelt maailma parimat baklavat. Olin hoidnud üht tükikest reisi jaoks, aga ei suutnud seda teekonna jooksul kuidagi autost leida. Arvasime, et jäi vist ikka Floridasse maha, kogemata. Aga järgmisel hom­ mikul, kui pakkisime kotte ja kohvreid lahti, leidsime kilekoti maskikarpidega, ühest karbist tuli aga välja minu kadunud baklava tükike. On ikka magus kodu küll! Auto spidomeeter näitas, et läbisime ühtekokku edasi-tagasi 4000 miili. Google’i kaart näi­ tab küll, et teoreetiliselt oleks meie teekonna võinud läbida ühe päevaga ehk peatumata sõites 24-25 tunniga, aga prakti­ ka on hoopis midagi muud. Tegelikult võtab selline teekond ikka kolm-neli päeva vähemalt, kui sõita 8-9 tundi päevas, sest ees ootavad lugematud takis­ tused: paduvihmad või lumetor­ mid, teeremondid ja vähendatud sõidukiiruse tsoonid, liiklusum­ mikud ja liiklusõnnetused, üm­ bersõidud, suurlinnades vahel ka spordivõistlused või muud massiüritused, mille tõttu on kas liiklus hull või osa tänavaid kinni pandud jne jne. Kui lõpuks küsite, kas soovi­ tame säärast pikka autoreisi läbi USA, siis ütlen, et pandeemia ajal väga ettevaatlikult ning kindlate reeglitega (vaktsineeri­ tud, maskid, distants, väljas söömine). Talvel kindlasti mitte, aga ka kevadel või suvel peaksite hoolega valima reisi­ kaaslast! Meie oleme õnneks ikka veel abielus edasi! 10. jaanuaril 2022 Madisonis

Jäätunud numbriplaat.


Nr. 3

EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022

S P ORT

märkmik

Kristjan Ilves nädalavahetusel MK-etapil kahel korral teine

13

Riina Kindlam

Eesti kahevõistleja Kristjan Ilves lõpetas eelmisel nädala­ vahetusel Saksamaal Klin­ gent­hali MK-etapil kahel kor­ ral poodiumi teisel astmel. Laupäeval võitis Ilves suusa­ hüppevõistluse ja läks 10-kilo­ meetrisele murdmaadistantsile rajale esimesena. Koos jaapan­ lase Ryota Yamamoto ja Johannes Lamparteriga oli Ilves liidrigrupis, kelle edu jälitajate ees oli ligikaudu 20 sekundit. 9,1 kilomeetri vahefinišis hoidis Ilves liidrikohta, kuid finišisse jõudis teisena. Võitjale Johannes Lamparterile kaotas eestlane 0,3 sekundiga. Kol­ man­ da koha sai Ryota Yamamoto (+0,7 sek). Pühapäeval startis Kristjan Ilves 10-kilomeetrisele murd­ maadistantsile kolmandana. Eestlase 142-meetrine suusa­ hüpe andis talle 141,2 punkti. Ilvese ees alustasid suusadis­ tantsi austerlased Johannes Lamparter (hüpe 143 m, 142,3 punkti) ja Franz-Josef Rehrl (147 m, 142,2 punkti).

Toronto pensionärid ime ootel Need kaks viimast pandee­ miaaastat on Toronto eesti pensionäridele olnud keeru­­­li­ sed ja proovilepanevad. Igaüks meist tunneb puudust Lõbusa Pärastlõuna kok­ ku­ tulekutest, kus tihtipeale käisid koos ligi 100 osalejat. Sai süüa, laulda, juttu ajada ja nautida meelelahutust, kuid ilmselgelt seda ei ole olnud võimalik teha juba pikka aega. Selle asemel Lõbusa Pärast­ lõuna korraldusrühm on leidnud muid viise, kuidas ühendust hoida. Organiseerijad on iga kuu juba mitu aastat pensio­ näridele kätte viinud kas ostusid või omavalmistatud toitu ja maitsvaid küpsetisi. Nad on aidanud ka aiatööga ja korral­ danud füüsiliselt distantseeritud verandakülastusi. Aime Nurmse annetas heldelt kaitsemaske ja kindaid, mis anti välja külas­ tuste ajal. Paljudega hoiti ühendust ka telefoni teel ja muu tehnoloo­ giaga. Suvekuudel korraldati Zoomi kaudu kokkusaamisi, kuigi osavõtt oli palju tagasi­ hoidlikum kui tavalistel Pärast­ lõunatel, sest paljud vanemad inimesed ei tunne ega ole harju­

nud sellise uuema tehnikaga. Lõbusa Pärastlõuna korralda­ jad saatsid välja jõulu- ja liha­ võttekaarte, alati südamliku sõnumiga, tuntud eesti luuletaja luuletustega, ning kaardi kaane­ pilt oli tihtipeale kohaliku eesti kunstniku poolt. Üle-eelmise aasta jõulukaart oli Eva Oja ­kujundusega ja nüüd möödunud jõulukaardil oli Vello Hubeli kunstitöö. Ootame elavaid kohtumisi, muidugi ainult siis, kui see on ohutu. Loodame, et sel aastal sünnib selline oodatud ime. Kuni selle ajani meie poolt kõi­ kidele soojad head soovid ja kutse kontakti võtta meiega igal ajal. Hoolime väga teist iga­ ühest! Lõbusa Pärastlõuna sõbrad tervitavad alljärgneva Betti Alveri luuletusega. Soovime kõigile palju tervist, hoiame ­üksteist, ja hoiame ühendust! Algav päev Miks, algav päev, on argipäev su nimeks? Ma kuulutan su sekundid kõik imeks Täis iluehmatust ka täna hommikul.

,,Kupee nr 6“ Kuldgloobust ei saanud Eelmisel nädalavahetusel aval­ dati seekordsed Kuldgloobus­ te võitjad, Võitjad tehti teata­ vaks sotsiaalmeedia vahendu­ sel. Parimaks draamafilmiks kuu­ lutati „The Power of the Dog“ (rež. Jane Campion, sai ka pari­ ma režissööri tiitli), muusikali-/

komöödia kategoorias oli võidukas ,,West Side Story“. Parima mees-draamanäitleja kuldgloobuse sai Will Smith (,,King Richard“) ja nais­-draa­ manäitleja auhinna Nicole Kid­ man (,,Being The Ricar­dos“). Võõrkeelsete filmide kate­ goorias oli nominendiks ka

Kui räägitakse, et keegi tahab PÜÜNELE pääseda, siis ta kipub LAVALE. Siinne hallvares istus pikalt Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia akende taga, nagu püünel, justkui tahaks sisse astu­ da. Või sisse piiluda. Kui „Kogu maailm on lava ning meie vaid näitlejad seal sees“ nagu ütles Shakespeare, siis just selle hoone eenduv äär on kindlasti paras püüne. Või siis hüppelaud püünele pääsemiseks. Foto: Riina Kindlam

Viimase ringi eel suutis Ilves Rehrlist mööduda ja jõudis finišisse teisena, kaotades võit­ jale Johannes Lamparterile 8,4 sekundiga, Ilves kordas MK-sarjas kar­ jääri parimat tulemust. 2018. aastal sai Ilves Hakubas toimu­ nud MK-etapil teise koha, kuid siis ei olnud kõik tippmehed võistlemas.

Kanepi pääses Austraalia lahtistel kolmandasse ringi Eesti teine reket Kaia Kanepi (WTA 115.) alistas Austraalia lahtistel teises ringis 23-aastase tšehhitari Marie Bouzkova (WTA 86.) 6:2, 7:6 (3) ja jõudis kolmandasse ringi, kus kohtub turniirile vabapääsme teeninud kohaliku Maddison Inglisiga (WTA 133.), kes oli avaringis 6:4, 6:2 üle 23. asetusega kanadalannast Leylah Fernan­ dezest ning alistas teises ringis 7:6 (4), 2:6, 6:2 ameeriklanna Hailey Baptiste’i. Eesti esireket Anett Konta­ veit (WTA 7.) kaotas turniiri teises ringis taanlanna Clara Tausonile (WTA 39.) 2:6, 4:6 ja edasi ei saanud. (ERR/EE)

soome-vene-eesti-saksa koos­ töö­ film ,,Kupee nr 6“. Kuldgloobusega pärjati jaapani film ,,Drive My Car“. Telesarjadest võidutsesid pa­ ri­ maks draamasarjaks valitud ,,Succession“ ja parima komöö­ diasarja tiitliga pärjatud ,,Hacks“.

Kajakas naerab. Ta on püstijalu. Ja ka paljajalu. Ta seisab püsti ja just­ kui naerab, jalanõud puuduvad. Ta kuulutab Kinoteatri esinemist, kus inimesed seisavad laval ja räägivad naljajuttu. Stand-up comedy on otsetõlkes PÜSTIJALAKOMÖÖDIA. Kui kehvasti läheb siis -tragöödia. Foto: Kinoteatri kodulehelt (kinoteater.ee)

Linnud püünel Muusika ja teatri kõrgkooli SISSEASTUJA (kes tahab kooli õppima asuda ja on astunud uksest sisse, et sis­ seastumiseksameid sooritada) ei peaks esinemist ja lava kartma, pigem seda just väga nautima. Vares ei ole oma kauni laulu poolest tuntud, aga ta on väga nupukas, nii et küllap ta sooviks pigem mingit pilli mängida, koori või orkestrit dirigeerida või äkki hoopis astuda teatri ­lavastaja eriala õppima. Selle eriala õpilaste ja õppejõudude hellitusnimi oma kooli jaoks on „LAVAKAS“. Laval olles võib ühtlasi öel­ da, et inimene või tegelane on RAMBIVALGUSES ehk teatri rambi (lavapõranda eesserva) tagant tulevas valguses. Esine­ mise eelset pabinat või närvi nimetatakse rambipalavikuks. ••• Nalja ülistav ja naerma kis­ kuv püstijalu esitatud esine­ miskunstivorm on ka Eestisse jõudnud. Antud etenduse nimes on siiski väike vahe sees. Et püstijalu ja mitte püstijala. Kas

vahet ongi? Püstijalu on jalga­ del püsti, seistes. „Oli nii väsinud, et maganuks või püsti­ jalu. Ta on gripi ja kõik hai­ gused püstijalu „voodisse heit­ mata“ läbi põdenud.“ Võib ka piltlikult tähendada väga kiires­ ti: „Sahkerdajad kaupmehed on püstijalu rikkaks läinud.“ Reklaamitud etenduse eripära on et „igaüks saab lavaaega oma stand-up’iks“. Nii on kir­ jas. Võib-olla on siis nagu kiirkursus. Arvata võib, et kaja­ kas ei ole seekord püünel, vaid hoopis publikus ja naerab. Tegelikult oleksid reklaamitegi­ jad võinud valida kuulutajaks naerukajaka (black-headed gull) või külalisesinejana kohale kut­ suda teie pool maailma elutseva sugulase laughing gull, mis on eesti keeles hoopis randkajakas! Ilmselt ei saa nad naljadest üht­ moodi aru. See oht on alati. RIINA KINDLAM, Tallinn

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca


14

EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022

Nr. 3

Must leinaliblikas teeb õhus ringe, ta kaasa viinud ühe armsa hinge. Mälestame kurbusega kallist sõpra

Katrin Roop

Katrin Roopi

7. veebruar 1970 Tallinn 18. jaanuar 2022 Toronto

Südamlik kaastunne SVENILE, TRIINULE perega, MARIKALE ja PEETRILE

Jätame hüvasti armsa abikaasa, tütre, õe ja tädiga

MERLI, EMILIE ja TAAVI

SVEN LILLEORU MARIKA ja PEETER ROOP TRIINU, FIONA, FLORENT ja VEKTOR LUMI Sa tulid nagu päikene, kui hommik tulid sa. Sa tulid nagu päikene, ja ilm lõi särama.

Jääme puudust tundma Sinu rõõmsameelsest energiast, kallis

Katrin

Soovi korral võib lillede asemel teha annetuse Eesti Sihtkapitalile Kanadas

Jagame leina SVENI ja kogu perega ÜLLE VALLI   perekondadega

LAHKUS MEIE ARMASTATUD SÕBER JA JUHATUSE LIIGE

On õdedest üks lahkunud me keskelt…

vil! Katrin

Katrin Roop

Roop

coetus 2020

Siiras kaastunne SVENILE ning omastele

Mälestavad kurbuses    KORP! FILIAE PATRIAE ÕED

EESTI SIHTKAPITAL KANADAS JUHATUS JA LIIKMESKOND Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Ursula Hanikat’i MÄLESTAME KAUAAEGSET USTAVAT KOGUDUSE LIIGET

ja avaldame kaastunnet perekonnale

Ursula Hanikat’i

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS   ja EHATARE PERE

,,Tulge minu juurde kõik kes te vaevatud ja koormatud olete ja mina annan teile hingamise.“ Mt. 11:28 Südamlik kaastunne RITA-MAY ja SUSANILE peredega TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

1940. aasta 21. juunil teenis Eduard Kuuskor sidepataljonis ning oli üks neist, kes Tallinna 21. koolis relvastatud riigi pöörajatele vastu hakkas. Hil­jem sai tulevahetus, milles lan­ ges kaks Eesti kaitseväelast, tuntuks kui Raua tänava lahing. Sidepataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti kaitseväe väeosa peetud lahing Teises maailma­ sõjas. Sügisel 1940. a võeti Kuuskor Punaarmeesse ning 1941. a suvel evakueeriti väe­ osaga Venemaale Pihkva oblas­ tisse. Ta põgenes Punaarmeest tagasi Eestisse ja töötas Tallinnas Saksa mereväe side­ seadmete remonditöökojas. 1943-1944 osales ta luure­ grupis „Haukka“ radist-sidepi­ dajana Tallinnas ja Nõmmel. Nõukogude võim arreteeris

Ursula Hanikat

sündinud 7. oktoobril 1929 Saaremaal surnud 13. jaanuaril 2022 Torontos Mälestades kurbuses ja avaldades kaastunnet perekonnale JÜRI PUUSAAG KOIT PUUSAAG perega KAIRE HARTLEY perega

Lahkus Raua tänava lahingu veteran kapral Eduard Kuuskor 18. jaanuaril lahkus 104-aas­ tasena endine sideväelane ja 1940. aasta Raua tänava la­ ­ hingu veteran kapral Eduard Kuuskor. Eduard Kuuskor sündis 2. jaanuaril 1918 Raplamaal kuna­ gises Varbola vallas Russalu mõisas. Teda kasvatasid ema ja vanaema, isa sai 1918. a surma, kui sakslaste võim venelaste võimuga asendus. Ta õppis Tallinna 21. alg­ koolis, Tallinna linna poeglaste täienduskoolis ja riigi töös­ tusõpilaste koolis Tallinnas ning täiendas end NMKÜ raadiokoo­ lis, kus omandas raadiotöölise elukutse. Ajateenistust alustas Eduard Kuuskor 2. oktoobril 1939. a sidepataljoni 3. sidekompaniis, kus tegutses raadio-telegrafisti­ na. Kapraliks sai Kuuskor 30. juulil 1940.

,,See jumal on meie pääste Jumal! Jumal, meie Issand, toob välja surmastki!“ Psalm 68:21 Lahkus meie armas perekonnasõber

Foto: ERR

Eduard Kuuskori 13. detsembril 1944. Ta oli vangis ning sunni­ tööl metsalaagris ja söekaevan­ duses Intas Komimaal ja mujal. Pärast Venemaal vangilaagris oldud 24 aastat pääses Eduard Eestisse tagasi, asus elama Keilasse ning läks tööle Eesti Geoloogiasse, kus tegeles geo­ füüsikaga. Eduard Kuuskor on muude autasude seas saanud Vabariigi presidendilt Kotkaristi IV klassi teenetemärgi (2002). 2018.a kinkis toonane kaitseväe juhata­ ja kindral Riho Terras Kuus­ korile kaitseväe juhataja lipu. Eelmisel aastal sai kapral Kuuskor kaitseministeeriumi III klassi teeneteristi.

Maailma vanim mees suri 112 aastasena Maailma vanim mees, his­ paanlane Saturnino de la Fuente Garcia, suri 112 aasta ja 341 päeva vanusena, vahen­ das kolmapäeval Guinness World Recordsi teadet Posti­ mees. Londonis baseeruv organisat­ sioon ütles, et de la Fuente Garcia kuulutati maailma vani­ maks meheks 112 aasta ja 211 päeva vanusena ning oleks järg­ misel kuul tähistanud oma 113. sünnipäeva. Ta sündis Ponte Castros, Leonis 11. veebruaril 1909. Hispaanlasel oli seitse last, 14 lapselast ja 22 lapselapselast. (PM/EE)


Nr. 3

EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga. Jaanuarikuus Agricola kirikus, Ehatares ja Soome Kodus eestikeelseid jumalateenistusi ja palvusi ei toimu. Virtuaalteenistuste toimu­ mise aegadest anname teada siinses teadete rubriigis.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON NÄHTA­ VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­JELT JA YOU­ TUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 23. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus „PALVE: Aeg”. Muusika Timo Lige. Pühapäeval, 30. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,PALVE: Eestpalve”. Muusika Marika Wilbiks. Pühapäeval, 6. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,PALVE: Eestpalve”. Muusika Marika Wilbiks. Pühapäeval, 13. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „PAL­ VE: Kes valitseb?”. Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Pühapäeval, 23. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäevadel, 30. jaanua­ ril ja 6. veebruaril VIDEO­ PALVUS, mida saab jälgida kas koguduse FB grupis või YouTube kaudu. Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu. Pühapäeval, 13. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 20. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 27. veebruaril kell 11.30 EESTI VABARIIGI 104. AASTAPÄEVA TÄNU­ J U M A L A­T E E N I S T U S ARMULAUAGA. Eelteade: Laupäeval, 12. veebruaril kell 10.00 virtuaalne minikonverents „Eestikeelne kirikulaul 475 ja Kiriku Laulu- ja Palveraamat 30.” Konverents toimub VEMU ja EELK Toronto Peetri koguduse koostöös ning ettekanded on tollastelt EELK ja E.E.L.K. lauluraamatukomisjoni töös osalenud inimestelt. Heidame pilgu eestikeelse kirikulaulu pikale ajaloole ja 30 aastat tagasi kodu- ja välis­ kiriku ühise eduka koostöö tulemusel kogu maailmas kasutusele võetud eestikeelsele luterliku kiriku lauluraamatu värvikale saamisloole. Selles oli suur panus ka Toronto eestlastel. Muuhulgas saame teada, kust leidis Friedrich Reinhold Kreutz­ wald meie rahvuseeposesse põhjakonna ja millest sai alguse eestikeelne kunstluule.

Sündmuste kalender • Kolmap., 26. jaan. kl 7 õ veebiseminar Zoomis. “LOOKS MATTER” ja VEMU uue visu­ aalse identiteedi tut­ vustamine. Inglise keeles. VEMU korraldusel. ID: 873 2552 5021. • Pühap., 30. jaanuaril kl 2 pl MÄNGUFILM “Johannes Pää­sukese tõeline elu” VEMU YouTube’i kanalil. Vestlus Hardi Volmeriga. • Laup., 26. veebruaril kl 3 pl EV 104 VIRTUAALNE TÄHIS­TAMINE Toronto Eesti Seltsi korraldusel. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Jeesuse juurde... Õhtu jõudes, kui päike oli loo­ junud, toodi Jeesuse juurde kõik haiged ja kurjast vai­ must vaevatud. Ja ta terven­ das paljusid, kes põdesid mit­ mesuguseid haigusi, ning ajas välja palju kurje vaime. Mk 1:32,34 Ma usun, et mitmed lugejad on näinud Eesti mängufilmi ,,Keskea rõõmud“, mille tege­ vustiku selgrooks on kahe abi­ elupaari ja ühe vallalise naise teekond Tallinnast LõunaEestisse imearsti ja sensitiivi Nigula juurde. Oli 1980-ndate lõpp ja tärkav vabadus tekitas eestlastes plahvatusliku huvi kõige seni kättesaamatu vastu. Ka kõige vaimse vastu. Nii muutusid lisaks kirikutele väga populaarseks ka erinevad posi­ jad ja imetervendajad, kelle juurde joosti massidena. Mai­ nitud filmgi lõpeb kusagil Lõuna-Eesti põllu peal, kus fil­ mi peategelased saavad teada, et enne neid on ootamas kohtumist Nigulaga tuhanded uudishimuli­ kud ja abivajajad. Midagi võrreldavat oli ka Jeesuse teenistusega. Rahvad tulid massidena kokku, et näha või osa saada imedest. Kindlasti oli seal neid, kes vajasidki väga hädasti abi, kuid inimesed on alati olnud sensatsioonijanused. Osa rahvast tuli Jeesuse juurde lihtsalt selleks, et näha imesid. Jeesus oli nende jaoks otsekui mustkunstnik või võlur. Sel­ listele ,,seiklejatele“ vastas Jeesus, et neile ei anta muud tunnustähte, kui ,,Joona tun­ nustäht“ (Mt 16:4). Mis on see Joona tunnustäht? Jeesus selgi­ tab: ,,…sest nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda ­ peab ka Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd.“ (Mt 12:39-40) Jeesus rääkis oma surmast ja üles­ tõusmisest. Paulus heitis inimestele ette, et ,,juudid nõuavad tunnus­ tähti ja kreeklased otsivad tarkust“ ning vastas siis sama hingetõmbega, et apostlid ei plaanigi rahva uudishimu rahul­ dada ega vastata nende sensat­ sioonijanule, vaid ,,meie kuulu­ tame ristilöödud Kristust, kes on juutidele ärrituseks ja ­paganaile narruseks.“ (1.Kr 1:22-23)

ADVOKAADID

Nii Jeesuse kui Pauluse öel­ dust selgub, et imed ei ole kunagi eesmärk omaette. Isegi ­ tervenemised ei ole eesmärk omaette, vaid Jumala peamine eesmärk kõiges ja kõige läbi on muudetud südamed ja osadus inimesega. Nagu me Jeesuse elust ja teenimisest näeme, armastab Jumal teha tühjaks kuradi tegu­ sid – taastada purustatud ja kat­ kisi ihusid ning vabastada oma lapsi kurja sidumistest. Kuid seda kõike selleks, et toimuks suurim ime – et muutuks inimese süda. Ma ei tea, kui palju südameid muutub imears­ tide ja posijate juures käijatel. Vaevalt, et väga palju, sest seda ei otsita ja seda pole posijatel ka pakkuda. Jeesuse juurde tulijad lahkusid aga enamasti ­ muudetud südametega inimes­ tena ehk uuesti sündinutena.

Jeesus taastas ja taastab jätku­ valt inimese igavese osaduse Jumalaga. Miks me tuleme Jeesuse juurde? Miks me oleme Jeesuse juures? Lk 13:22-30 räägib Jeesus tähendamissõna lukku pandud uksest, kus ta kutsub üles kuulajaid võitlema, et nad pääseksid sisse kitsast uksest, sest ühel hetkel see uks sule­ takse ja ukse taha jääb hulk meeleheitel inimesi, sest Jeesus ei tunne neid koputajaid. Aga samas kirjeldab Jeesus seda, kuidas inimesi tuleb ,,idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istub lauda Jumala rii­ gis.“ (Lk 12:29) Jeesus kutsub enda juurde, et see, mida patt on saanud lõhku­ da, võiks saada taastatud. Jeesus kutsub, sest Ta armastab. Õnnistatud alanud aastat ja palju lähedust!

Osmussaar jäi püsiasustuseta

selt kuue kuu jooksul püsivalt kokku vähemalt viis inimest. Püsiasustusega väikesaarte nimekiri vaadatakse korraliselt üle igal aastal. ,,Väikesaarte rahvastik on pidevas muutumises – Osmus­ saarel elas 2021. aastal alla viie elaniku, mistõttu järgmisest aas­ tast saart nimistust enam ei leia, ent selle aasta 1. jaanuari seisuga on number tõusnud näiteks Mohnil ja Viirelaiul, kus elab viis või rohkem inimest,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. Rahvastikuregistri andmetel oli Eesti väikesaarte elanike arv (sealhulgas nimistusse mitte­ kuuluvate väikesaarte elanikud) 1. jaanuari 2022. aasta seisuga kokku 1874. (ERR/EE)

Valitsus kinnitas neljapäeval uuendatud püsiasustusega väikesaarte nimistu, kuhu enam ei kuulu Osmussaar. Uuenduse kohaselt on 1. veeb­ ruarist väiksesaarte nimis­ tus 15 püsiasustusega saart: Abru­ ka, Aegna, Heinlaid, Kes­ selaid, Kihnu, Kräsuli, Kõinas­ tu, Manõja (Manija), Naissaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri, teatas rahandusministeerium. Püsiasustusega väikesaarte nimistusse kuuluvad alla 100 ruutkilomeetri suurused saared, kus elas eelneval aastal rahvas­ tikuregistri andmetel minimaal­

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022

Nr. 3

Tellige EESTI ELU! Berliinis toimus kriisikohtumine Ukraina küsimuses

Rootsis avastati uus omikroni mutatsioon

Toronto Eesti Selts korraldab

EV 104.a. virtuaalse tähistamise laupäeval, 26. veebruaril algusega kell 3 p.l. Tähistame oma kodudes, aga hinges ikkagi koos.

Lõbus! Interaktiivne! Osalege! Paluks registreerida enne 20. veebruari, et saada Zoomi lingi Epp Aruja kaudu: tel: 416-447-8958 ehk epp.aruja@sympatico.ca

Tartu College’i laenuraamatukogu teadaanne Seoses Ontario valitsuse uute piirangutega on raamatukogu suletud jaanuarikuu lõpuni. Kui olud lubavad, avame veebruaris. Teatame sellest ajalehes.

Rootsis Uppsalas asuvas aka­ deemilises laboris registreeriti koroonaviiruse omikroni tüve uus mutatsioon, vahendas Delfi Forte kohalikku ajalehte Upsala Nya Tidning. Kolmel inimesel fikseeritud COVIDi uus variant sai nimeks BA.2. Siiani on selle mutat­ siooni kohta väga vähe teada. Nagu selgitas labori esindaja Mats Martinell, peaks selleks, et mõista, kas BA.2 suudab origi­ naaltüvega konkureerida, asja­ tundjatel materjali palju rohkem olema. Samas märkis ta, et Uppsalas võib uue variandiga nakatumise juhtumeid olla palju rohkem. Varem on antud mutatsiooni tuvastatud Taanis, Norras ja Indias. Mutatsioon on väga lühikese aja jooksul laialt levinud. Ekspertide hinnangul on vara öelda kas BA.2 võib olla varasematest variantidest ohtli­ kum. (DForte/EE)

Teisipäeval, päev pärast suurt lumesadu, paistis jälle päike. Lastel oli koolivabadus. Jack Darlingi pargi kelgumägi pakkus palju lõbu värske ja paksu lumega. Kahjuks, mis puudus igal inimesel, oli KIIVER! Tekst ja foto: Peeter Põldre. Galerii Eesti Elu veebil www.eestielu.ca

Talverõõmu Rideau kanali uisurajalt Ülle Baum Lõpuks on lumerohke ja külm talv Kanada pealinna jõud­ nud ning alates 14. jaanuarist on Ottawas jälle võimalik uisutada maailma pikimal looduslikul Rideau kanalil tekkival uisurajal. Möödunud reedel oli see 7,8 km pikkune uisutee avatud täies pikkuses kohe esimesel päeval varahommikust alates. Uisuta­ jad on väga õnnelikud, et il­ mastikutingimused võimaldavad peatusteta uisutada National Arts Centre’i juurest kuni Dow’s järveni. Uisutajatele vaatab vastu päikesepaistel sillerdav jää ja lõputu helesinine taevas. Milline eriline talve­ rõõm! 1970 a. uisutamiseks avatud UNESCO maailmapärandisse kuuluv Rideau kanal kutsub kokku nii sportlasi kui ka uisu­ tamise sõpru kogu maailmast. Argipäeval näeb, et uisurada ­kasutatakse ka tööle jõudmiseks ja lõuna ajal tööalasteks kokku­ saamisteks. Kes uisutab, kes kõnnib, kes sõidab ka saaniga. Kunagi ei tea, kui palju tähtsaid otsuseid ja rahvusvahelisi lepin­

Foto: erakogust

Venemaa edasisel agressioonil oleksid tõsised tagajärjed, hoiatas Saksa välisminister Annalena Baerbock neljapäe­ val kriisikõnelustel Berliinis. ,,Me kutsume Venemaad ­astuma samme deeskaleerumise suunas,“ ütles Baerbock pressi­ konverentsil, millest võttis osa ka USA välisminister Antony Blinken. Venemaa on koondanud Ukraina piirile kümneid tu­ handeid sõdureid ning USA ja Euroopa riigid kardavad sisse­ tungi. Blinken on diplomaatilisel ringsõidul, leidmaks üksmeelt Euroopa liitlastega, ja reedel kohtub ta Genfis Vene välis­ ministri Sergei Lavroviga. USA president Joe Biden tekitas segadust ja hämmingut sõnadega, et Venemaa ,,väike sissetung“ tooks kaasa ka väik­ sema vastuse NATO liitlastelt. Valge Maja püüdis hiljem presi­ dendi sõnu siluda. Blinken kinnitas Berliinis, et Ukrainasse tungimine läheb Moskvale kalliks maksma. Baerbock lisas, et lääneliit­ lased ei kõhkle tegutsemast, ise­ gi kui see tähendab meetmeid, mis võivad tuua neile endile majanduslikud tagajärjed. Üheks kauplemisvahendiks peetakse hiljuti valminud Nord Stream 2 gaasitoru, mis peaks kahekordistama Saksamaale jõudva Vene gaasi kogust. Moskva eitab Ukrainasse tungimise plaani, kuid on esita­ nud lääneriikidele tõsised jul­ geolekunõudmised. Muu hulgas ootab ta lubadust, et Ukrainast ei saa kunagi NATO liiget. Briti peaminister Boris Johnson hoiatas neljapäeval, et Vene vägede sissetung Ukrai­ nasse oleks katastroof kogu maailmale. (PM/EE)

guid said tegelikult alguse Rideau kanali uisurajal. Pühapäeval, 16 jaanuaril oli aga pärastlõunal külmakraade 20. Üsna karmist talveilmast hoolimata tuli ka Ottawa eest­ lane Elana Baum (fotol) julgelt Rideau kanalile koos sõpradega uisutama ja ta ütles, et ,,uisu­ tada 20 kraadises pakases on nii kanaadalik“. Traditsiooniliselt on see tasu­ ta uisurada kõigile avatud 50-70 päeva. Samuti on uisurajal võimalik peatuskohtades osta kioskitest Vahtralehemaa popu­ laarset ,,BeaverTails“ saiakest, mille valmistamine sai alguse Ottawas juba 1978. a, aga ka samuti Quebec’i provintsist pärit maitsvat ,,poutine“’i, jm. Kioskitest saab samuti üürida uiske. Näomaski kandmine on soovitatav, aga mitte nõutav ­uisutamise ajal. Seoses pandee­ mia reeglitega on aga nõutav kanda näomaski toitlustus- ja teeninduskohtades. Kanada pealinn kutsub külla kõiki ettevõtlikke reisihuvilisi. Tule sinagi unikaalsetest talve­ rõõmudest osa saama ja tule ui­ sutama maailmakuulsal Rideau kanalil.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.