Nr. 36
EESTI ELU reedel, 9. septembril 2022 â Friday, September 9, 2022
11
MetsaĂŒlikooli tigu teoks (II) Vesteldes telefonitsi MĂ juhataja ja vĂ€rskelt ĂŒlikolli pĂ€l vinud Maimu Möl de riga kaks pĂ€eva pĂ€rast MetsaĂŒli kooli lĂ”ppu, ĂŒtles ta, et viibib endiselt MĂ KOOKONIS (cocoon). Kui kaua kestab too kaitsev kest? See tunne, mis tekib ĂŒhte kasvanud perena eesti metsa paralleel- ehk rööpreaalsuses. Kogutud pa gas vĂ”ib olla kerge PĂ”hja-Ameerika argi tuultes minema puhutud saada kĂŒll, kui ei hoia ise kahe kĂ€ega kinni. Kinni tek kinud sĂ”prustest, inspiratsi oonist, energiast, kee lest ja hingepuhastavast seisust, mis eraldatuna loodu ses nĂ€dala jooksul koos tekkis. Ănneks on vĂ”imalik kuulata imetabaseid MĂ loenguid igal pool ja iga kell ĂŒrituse kodule hel. Mitte kĂŒll veel tĂ€navusi, aga virtuaalse MĂ klassika 100 loengut: https://www.eesti.ca/ mu/klassika/ Digitaalselt on talletatud Ivar Ivaskit, Ilse  Lehistet, Tönu Parmingut, Heinosid â Susi ja Sillastet â, ehk kulda alates aastat 1968. Palun vĂ€ga! Igal pĂ€rastlĂ”unal jaotus MetsaĂŒlikooli rahvas huviringi desse. Rukkileiva- ja verivorsÂ
Kui oodatud mesinikust lektor ei pÀÀsenud metsa, oli imekombel Miku Linkruusil hiljutine esitlus (pĂ”himĂ”tteliselt loeng) pildimaterjaliga sĂŒlearvutis kaasas! Ja nii seda ĂŒhiselt tĂ”lkima asuti. Miku rÀÀkis Toronto uute ĂŒhistranspordi koridoride loomise vĂ”itudest ja valudest. Mitme projekti raames töödejuhatajana töötanuna oskab ta rÀÀkida igast vaiast ja linnupesast ning tegi seda imepĂ€raselt laveerides eesti ja inglise töö keele vahel. Foto: Tauno Mölder
SissikĂŒla ehk suure sauna rajal nĂ€itas eesti lihhenloloog ehk samblikuteadlane Kristiina Mark KĂRVsambliku (smooth rock tripe, Umbilicaria mammulata) naba, millega ta kalju kĂŒljes ennast kinni hoiab. Ladinakeelse nime esisĂ”na kinnitab nabafakti, mis suurepĂ€raselt sauna minekuga sobib. Antud samblik on ĂŒks maailma suurimaid. (Ei ma pole suures saunas kĂ€ind, ega kĂ”rv sambliku naba nĂ€ind.) Foto: Riina Kindlam
titegu said lĂ€inud nĂ€dala lehes juba mainitud, veel sai matkata (bioloog Maret Tae ja sambli kuteadlane Kristiina Mark Tartust), kanuutada (Robert Hiis), maalida maale ja mĂ€ngi da malet (Jaak JĂ€rve), kogeda ja Ă”ppida massaaĆŸi (Tiina Hiis) ning maitsta turbarabajooki ehk viskit. Marylandist 11-ndat kor da kohale sĂ”itnud Agu Etsi ĆĄoti viskide maitsmise huviringis ,,neile, kes peavad lugu maits mis- ja haistmismeelte proo vilepanekustâ, meenutati muu seas vanasĂ”na, et vesi jÀÀb veeks, vili jÀÀb vĂ€eks. Allan Luiker pakkus hiljem ĂŒhe-pĂ€e va-huviringi nĂ€ol ka kohalike kanada viskide degusteerimise vĂ”imalust. Kaks korda toimus ka mĂ”t lusring (mindfulness) ehk kohal oleku praktika Jaan Sudaku juhendamisel. Pika vaimse tee konna lĂ€bimisel vĂ”ib Ă”nnelik hing jĂ”uda valgustuseni (enlightenment), MĂs jĂ”udsid pal jud mingilgi mÀÀral kĂ€ega kat sutavalt enLICHENmentâini ehk samblik-selguseni. Kaks loengut, mille osaks nĂ€dala lĂ”ppedes veel saime, oli kunstnik, kirjastaja ja vĂ€liseesti kunstigalerist Jaak JĂ€rve ,,Kui das Tartu Pallase kunstikooli l Ă”petajad  alustasid Eesti Kunstnike Koondise Torontos 1956. aastalâ ning vĂ€lk-asen duslektor Miku Linkruusi esit lus oma tööpĂ”llust â Toronto pĂ”hjaosa lĂ€bivatest ĂŒhistran s pordisĂ”idukite trasside ehitu sest. MĂ nĂ€dalasse satuvad tihti mĂ€rgilised tĂ€htpĂ€evad: Eesti taasiseseisvumispĂ€ev (20. aug.)  ning musta lindi pĂ€ev (23. aug.), mil 1939. aastal Moskvas allkirjastati Molotovi-Ribben tropi salaprotokollidega pakt. TĂ€navu langes MĂs koosoldud aega vaid viimane, mille puhul koguneti Anton Ăunapuu vĂ€l jakule pĂŒstipĂ€i mĂ€lestama, mis meilt vĂ”etud ning mis siiski meile jĂ€i. MĂ€lestati ka meilt vii mastel aastatel vĂ”etud kalleid MĂlasi, teiste seas armastatud hiievana Margus Tae, maestro Taavo Virkhaus, teatriteadlane Mardi ValgemĂ€e ja Markus Hess, kes 1986. a. algatas musta lindi pĂ€eva tĂ€histamist Torontos ning millest kasvas rahvusvahe line ettevĂ”tmine. 2008. aastal
VĂ”lujook. Ulgu-Eesti suurlaagrite meenetasside sarjast tuli juhtu misi rahvatantsuproovi Lake woodis USAs 1967. a. peetud Koguja suurlaagrit meenutav tass. Samal suvel toimus ka esimene MetsaĂŒlikool. NĂŒĂŒd tĂ€itus tass NĂ”elamĂ€ngu laulusĂ”nadega, mida lĂ”pupeo esinemiseks harjutasime. Foto: Riina Kindlam
Kolm pillimeest on juba pidu missugune! Vasakult: kĂŒlalised Eestist Kristjan Kannukene ja Henrik Hinrikus ning MĂ sagedane rĂŒtmiseadja Olavi Kelle. Henrik sĂ”itis kohale Chicagost, kuhu ta MĂ kesknĂ€dala peo jĂ€rgselt ka tagasi kihutas. NĂ”utud pillimehe elu pole kerge, ent lend on kĂ”rge ja meeldejÀÀv. Foto: Mölder
kuulutas Euroopa Parlament musta lindi pĂ€eva ĂŒleeuroopa liseks kommunismi- ja natsis miohvrite mĂ€lestuspĂ€evaks.
,,Peaaegu kĂ”ige parem olukord, sest kĂ”ik oli eesti keeles (ainult kaks juttu inglise keeles) ja pal jud inimesed (kanadalased) ei rÀÀkinud nii kiiresti ja nad ka Appi tĂ”ttab KEELESĂPS sutasid kergemaid sĂ”nu. Nii et TĂ€navu haaras kinni vĂ”ima jah, minu keel lĂ€ks kindlasti lusest kasutada vĂ€ljakuulutatud paremaks.â Ta helistas selle kin keelesĂ”psi (language buddy) nituseks oma sĂ”brale, kes talle tuge noormees Alexander MĂd soovitas ning Juku mĂ€rkas Gonneau, kes oli esimest korda kohe keelekĂŒmblustĂŒnnist (imKotkajĂ€rvel. Keeleliselt end vei mersion) saadud lĂ€iget. Kaugemate lĂ€htepunktide di ebakindlalt tundvad inimesed kirev jaotus metsas oli tĂ€navu on alati teretulnud MĂsse. Me  kĂ”ik kĂ”igume sellel keeleoksal jĂ€rgmine: vĂ€hemalt 12 inimest ja pidevalt Ă”pime koos. 26. au Eestist, 7 USAst, ĂŒks TĂŒrgist ja gusti lehes ilmus Alexist foto, ĂŒks Kenyast. kus ta oli esimesel Ă”htul rinnale LĂ”petuseks mĂ”ned kingitud vĂ”tnud oma vanaisa Edgar mĂ”tted. Helilooja ja muusik Leesi akordioni. Edgar aitas Kristjan Kannukene: ,,Mind vanemskaudina KotkajĂ€rvet just paelub see vaba Ă”hkkond ja 1950-ndatel rajada ja lĂ”petas see sĂ”prus siin. Kuidas me metsas kĂ€imise vanaskaudi oleme Ă”lg Ă”la kĂ”rval. Ja et on Lembitu lellena. nii hĂ€id teadlasi ka siin. See on Ning kui ilmub keegi, kes mĂ”nes mĂ”ttes nagu vennas hakkas eesti keelt Ă”ppima alles tumine, et on ĂŒhine vaimsus! Ja kahe aasta eest, koroona- muidugi see loodus. Loodus annab sellele vaimsuse tekkele pandeemia ajal (kĂŒll Toronto  Ălikoolis) ning temast saab nii palju juurde. Annab sellele pliksti-plaksti tĂ€itsa oma poiss, elu. Loodus on ja ei ole ka kellega ei tule mĂ”ttessegi mida Eesti moodi. On kodune tunne, gi muud kui eesti keelt rÀÀkida, vĂ€lja arvatud see aluskalju.â tundub, et kĂ”ik on tĂ”epoolest (Kanada kilp ja kilpkonnad.) vĂ”imalik. Will, eestistatud ni RahvatantsuĂ”petaja Toomas mega Viljar, avaldas arvamust, Parra: ,,See on siiamaani et MĂ oli tema jaoks tĂ€iuslik. hoomamatu, kui suur see eesti
kogukond siin on. Olen siin Eesti kohta rohkem Ă”ppinud kui Eestis. Hea on vaadata Eestist vĂ€ljapoole, vaadata siitpoolt sinna ja huvitav on kuulda inimeste lugusid, eriti pĂ”gene misest. On tunda, et vanemad inimesed naudivad selliste lugude rÀÀkimist.â Deborah elab Washingtoni lĂ€hedal. Teda meelitas esma kordselt MĂsse tema korporat siooniĂ”de Indlast: ,,Kui Helena ei ĂŒtleks ja ma ei teaks oma isa poolt, kui tore siin on, siis ei teaks, et on olemas selline aare, armas aare. Ărge kartke siia Âtulla keele pĂ€rast. Ărge arvake, et teie keelest ei piisa. IgaĂŒks vĂ”tab sellest, mida vĂ”ib ja kĂ”ik teised, kes on siin, aitavad. MĂ tuleb sinule vastu, sinu tase mele. See MĂ Ă”hk voolab ringi vabalt ja tĂ”stab. See on tore, et enamus inimesi siin tunnevad teineteist, aga nad on kĂ”ik Âavatud mulle. Siin ei ole ainult loengud. See on kultuuriallikas, kuhu tullakse jooma.â Ehk siis allikast. Turbavett, samblaleotist ja kama. Ăks pro fessor tĂ€heldas: ,,Joomarlust on palju vĂ€hem.â TĂ”usud-mÔÔnad jĂ€rveski.
Venemaa tahab korraldada oma ,,olĂŒmpiamĂ€ngudâ
medali tulemusega 510 kg. MikomĂ€gi kĂŒki tulemus oli 185 kg, lamades surumises 115 kg ja jĂ”utĂ”mbes 210 kg. KĂ”ik tulemused on ka uued Eesti  rekordid. JĂ”utĂ”mbe 210 kg on  ka Eesti avatud naiste klassi uus rekord, see tulemus tĂ”i ka jĂ”utĂ”mbe ĂŒksik-ala vĂ€ike kuld medali. (ERR/EE)
Venemaa on teatanud, et planeerivad 2024. a suvel kor raldada ,,sĂ”bralike riikideâ mĂ€ngud, mis peaks olema alternatiiv Pariisi olĂŒmpia mĂ€ngudele. Venemaa sportlastel keelati rahvusvahelises spordis osale mine vahetult pĂ€rast seda, kui riik 24. veebruaril Ukrainasse tungis. RĂŒnnak toimus vaid mĂ”ni pĂ€ev pĂ€rast Pekingi tali olĂŒmpiamĂ€ngude lĂ”ppu. SeetĂ”ttu ei olnud Venemaa sportlased mĂ€rtsis Pekingis pee tavatele paraolĂŒmpiamĂ€ngudele oodatud. Venemaa korraldas alternatiivina oma sportlastele  sarnased vĂ”istlused. NĂŒĂŒd on samalaadne ĂŒritus plaanis 2024. a suvel, mil spordimaailma tipud vĂ”tavad omavahel mÔÔtu Pariisi olĂŒmpiamĂ€ngudel. Venemaa asepeaministri Dmitri TĆĄernÔƥenko sĂ”nul osa leksid mĂ€ngudel lisaks Vene maale ka nn sĂ”bralikud riigid, nĂ€iteks Valgevene. (PM/EE)
S P ORT
Eestlane tuli klassikalises jÔutÔstmises noorte maailmameistriks
VAHENDAS RIINA KINDLAM, TALLINN
TĂŒrgis toimunud noorte ja juunioride maailmameistri vĂ”istlustel klassikalises (va  rustuseta) jĂ”utĂ”stmises tuli maailmameistriks Eesti noorte koondise liige, HÀÀdemeestelt pĂ€rit Markus Lehtla. Lehtla vĂ”istles kaalukategoo rias 120+ kg ja tema tulemused olid jĂ€rgmised: kĂŒkk 230 kg, Âlamades surumine 175 kg, jĂ”u tĂ”mme 245 kg ning kogusumma 650 kg. JĂ€rgmine konkurent jĂ€i Lehtlast 17,5 kilo kaugusele. Lehtla pĂŒstitas igal alal ka uued Eesti rekordid ning sai kĂŒkis ja jĂ”utĂ”mbes vĂ€ikese (ĂŒksik-ala) hĂ”bemedali ning Âlamades surumises kulla. Samal vĂ”istlusel vĂ”itis Eliise MikomĂ€gi varustusega jĂ”utĂ”st mises naisjuunioride klassis Markus Lehtla. kuni 76 kg kategoorias hĂ”be Foto: Eesti JĂ”utĂ”steliit/ERR