Eesti Elu / Estonian Life No. 32 | August 12, 2022

Page 6

6

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

Nr. 32

Saame tuttavaks: kunstiõpetaja Proomet Torga Toronto eestlaste kogukond on aastate jooksul võõrustanud mitmeid külalisi Eestist. Sel suvel külastas Kanadat Jõe­ kääru Eesti Lastelaagri ja Eesti Kunstnike Koondise Torontos (EKKT, Society of Estonian Artists in Toronto) kutsel Haabneeme Kooli (Eesti) kuns­ tiõpetaja Proomet Torga, kes turistina Kanada nautimise vahepeal jagas ka oma teadmisi ning oskusi Jõekäärul puhka­ vate eesti kogukonna lastega. Kuidas on sinu reis Kanadasse seni läinud? Mis on olnud sinu külastuse kõige meeldejäävam osa? Kanada on toredate inimes­ tega väga põnev ja suur maa. Eestiga võrreldes on ainuüksi Toronto elanike arvult ju kolm-neli korda suurem. Kõige meeldejäävamad hetked veetsin ma Jõekäärul Timmase Kuns­ti­ tares ning tänu Tiiu Kalju­ rannale ja Heikki Kolgale McMichaeli muuseumis. Jõekääru on olnud väga tegus koht, mis tähistas sel aastal oma 70. juubelit ja kus on taas palju lapsi laagris.

Millised on sinu muljed? Jõekääru Lastelaager on eesti meele roheline oaas meeldivate, südamlike, hoolivate ja tegusate inimestega. 70-aastane ajalugu teeb selle koha väga eriliseks. Mul oli võimalus Jõekääru Lastelaagris Osvald Timmase Kunstitares anda mõned kunsti­ tunnid laagris puhkavatele lastele. Timmase Kunstitare vastab minu ettekujutusele ideaalsest kunstiateljeest, kus on laste, aga ka täiskasvanute jaoks olemas praktiliselt kõik vajalik kunsti ja loominguga tegelemiseks, loo­ vuse arendamiseks. Imetlus­ väärne on Timmase visioon ja nende inimeste ajaline ja mate­ riaalne panus, kes selle tare laagrisse rajasid ja on suutnud seda tänaseks juba 14 aastat lastele avatuna hoida. Ma tean, kui keeruline selline tegevus on. Kunstiga tegelemiseks vajalikud kulumaterjalid ei ole odavad ja neid on vaja pidevalt juurde osta. Ka vajab selline ateljee perioodilist hooldust ning aegajalt ka suuremaid investeerin­ guid. Mu muljed on väga meeldi­ vad. Lisaks õpetamisele sain kogeda ka midagi täiesti uut. Nimelt keraamika maalimist ja põletamist. Seda kõike tänu Elva Palo sõbralikule ja asja­ tundlikule juhendamisele. Mida sa tegid? Maalisin mõned kruusid ja alustassid. Millised kunsti õpetamisega seotud hoiakud on sulle kui kunstiõpetajale kõige olulise­ mad? Milliste uute mõtte­

viisidega puutusid kokku Jõekäärul? Õpetamisega kaasneb vastu­ tus. Ka kunsti õpetamine on vastutusrikas ja see teeb õpeta­ mise keeruliseks. Ei ole üheseid ega selgeid vastuseid küsimus­ tele selle kohta, mis on kunsti õpetamisel oluline või miks, mida ja kuidas õpetada. Näiteks on väikseid lapsi võimalik õpetada kunstitunnis arvutama ja seda märkamatult ilma nähta­ va pingutuseta. Oskus pliiatsit, pintslit ker­ gelt käes hoida on oluline baas­ oskus ja seda tuleks õpetada varakult. Kui inimkond on rohkem kui 3000 aastat hoidnud käes pliiatsi funktsioonidega eset, siis selle kasutamise vaja­ dus ei kao, pigem vastupidi. Digitaalne pliiats on täna ka Apple’i tahvlite oluline lisa­ toode. Enda loominguliseks enese­ väljenduseks on vajalikud baas­ oskused ja need peaks saama koolist. Vestlused Elvaga, kes on kunstiterapeut, suunasid mu tähelepanu ühele kunstiõpetuse olulisele aspektile, mida ma ei olnud ise seni oma töös nii selgelt teadvustanud: loomin­ ­ guliseks eneseväljenduseks va­ jalik oskuste lävi. Kunstiõpetaja võimuses on nutikalt läbi­mõel­ dud ülesannetega seda lävendit suurendada või vähendada. Näiteks saab kunstiga tegele­ mist alustada ka ilma joonistus­ oskuseta ning tegevuse käigus on võimalik ennast arendada ja saavutada tulemusi, mis on tegi­ jale rahuldust pakkuvad ja nau­ ditavad. Eriti oluline on see hariduslike erivajadustega laste ­ puhul. Kas on mingi vahe kunsti õpetamisel koolis ja näiteks Jõekäärul Timmase Kunsti­ tares? On üks ja väga oluline vahe. Jõekääru lapsed ja noored said ise valida võimaluse kunstitun­ dides osaleda ja nad tahtsid Timmase Kunstitares olla. Loodan, et tahavad ka järgmis­ tel suvedel. Küsis: VINCENT TEETSOV

Proomet Torga esineb külaliskunstnikuna sügisesel EKKT aasta­ näitusel.

Proomet Jõekäärul Timmase kunstitares koos Elva Paloga, kes juhatas teda keraamika-maailma ja Jõekääru ,,hea haldja“ Lia Kaljurand Zifkiniga.

Kristjan Jaak Petersoni jälgedes Tartust Riiga Tartu Ülikooli ajalootudeng Andres Jaan Vainura alustas esmaspäeva hommikul teekonda Tartust Riiga. Noormees alustas ambitsioonikat jalgsiretke Ku­per­janovi tänaval asuva Ugala korporatsiooni juurest, mille liige ta on. Vainura eesmärk on kõndida Riias asuva korporatsiooni Tervetia juurde, kuhu ta plaanib kohale jõuda reede õhtuks. Noormehe eesku­ juks on Eesti rahvuskirjanduse looga Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), kes sama teekonna mitusada aastat tagasi ette ­võttis. (PM/EE)

Augustibluusi pealava on iidse Piiskopilinnuse õuel.

Haapsalus Augustibluusil esines Kanada muusik Ariel Posen Haapsalus toimus 5.–7. augustil juba 28. korda bluesifestival Augustibluus. See on Euroopas hästituntud ja Baltimaades suu­ rim blues-muusikat tutvustav muusikaüritus ning meelitab igal aastal kohale rohkesti fänne mitte ainult Eestist, vaid ka Lätist, Leedust, Soomest ja kaugemaltki. Esimese õhtu peakülaliseks suurel laval oli Ariel Posen Kanadast. Festivalil esinesid mainekad blues-muusikastiili esindajad nii Eestist kui välis­ maalt – Itaaliast, Suurbritan­ niast, USA-st, Brasiiliast, Ungarist ja Soomest. Pealava on iidses piiskopilinnuses, kuid kontserdipaigana kasutatakse ka näiteks Haapsalu raudteejaama, kultuurimaja ja kohalikke koh­ vikuid. Ariel Poseni kontsert oli esi­ mese õhtu programmis suurel laval viimane ning meelitas kohale palju muusikasõpru. ­ Haapsalu Augustibluusi lehelt võis esineja tutvustuseks luge­ da, et Ariel Poseni firmamärk on ülivirtuoosne hingestatud im­ provisatsiooniline kitarri­mäng ja avatud häälestuste kasutamine. Huvitav on ka see, et vasa­ kukäelisena mängib ta kitarri ,,õigetpidi“. Meedialeht Music Radar valis Poseni maailma kümne parima rokk-kitarristi hulka ning ta on ühteviisi armastatud nii kriitikute kui ­ fännide poolt. Posen puutus muusikaga kokku alates esimestest eluaas­

tatest ning veetis suurema osa lapsepõlvest tuuribussis koos oma muusikutest vanematega. Alates 2013. aastast on ta Kanada maineka rockibändi Bros.Landreth kitarrist. Kaks albumit üllitanud sooloartistina on Posen end tõestanud ka suurepärase laulja ja originaalse laulukirjutajana. Ariel Poseni muusika on traditsioonidest läh­ tuv, samas väga tänapäevane, mõjutatud nii rock’n’rollist, americanast, soulist, R&Bst kui popist, kuid olles kõige selle juures ainulaadne ja omanäo­ line. Tema üks kuulsamaid laule on „Angeline“. Tekst ja fotod: LEA KREININ

Puuri ja Tormise ooper ,,Lalli“ avas Birgitta festivali Pirita kloostri varemetes üle kahe aasta taas toimunud Birgitta festivali avas Veljo Tormise alustatud ja Rasmus Puuri lõpetatud ooperi ,,Lalli ehk Mere keskel on mees“ maailma esiettekanne. Tormise kirjapandust kõlab ooperis kümme esimest minutit, edasi areneb juba sama libreto järgi Puuri fantaasia. Lalli oli see põikpäine soomlane, kes tappis Soome ristiusku levitama tulnud Rootsi piiskop Henriku. Nädalapikkusel festivalil esi­ tati tunnustatud suurlavastusi ja rahvamuusikal põhinevat uut heliloomingut – Elmo Nüganeni lavastatud Mozarti ooperit ,,Don Giovanni“ ning Kristjan Järvi ja tema orkestri Baltic Sea Phil­ harmonicu nägemust Shakes­ peare’i näidendist ,,Torm“. (ERR/EE)

üksiknumbrid on müügil Torontos: •  Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave)

Esineb Kanada artist Ariel Posen.

•  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.