Eesti Elu / Estonian Life No. 32 | August 12, 2022

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, August 12, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 32, 2022

Reedel, 12. augustil — Friday, August 12

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kuldne Carmel Kallemaa Eestlanna Carmel Kallemaa võitis Rahvaste Ühenduse mängudel neli medalit Tekst: Ülle Träss, Kaupo Kallemaa

rõnga- ja lindiharjutustes. Carmel Kallemaa (24) võist­ les Kanada rahvuskoondise (Team Canada) koosseisus koos Fotod: Commonwealth Games, Glimmer Athletic Club koondisekaaslaste Tatiana Cocsa­ nova ja Suzanna Shah­bazianiga. Barries elav ja Torontos tree­ Kokku kogusid Kanada neiud arvestuses niv iluvõimleja Carmel võistkondlikus 279.95 punkti, mis tõi neile Kallemaa võitis Inglismaal e ­ sikoha Austraalia (268.65 p) ja Birminghamis 28.07.-08.08.­ Inglismaa (267.05 p) ees. 2022 toimunud Rahvaste Võiskondliku võistluse järg­ Ühen­ duse mängudel (Com­ monwealth Games) iluvõimle­ ses intervjuus ütles Kallemaa, et mise võistkondlikul võistlusel kogu saavutatu lahtimõtesta­ Kanada naiskonnas kuld­ miseks kulub veel päevi. medali. Lisaks naiskondlikule ,,Arvan, et kõik jõuab kohale kullale võitis Carmel indivi­ hiljem, praegu tundub see duaalvõistlusel kolm medalit – saavutus mulle lausa uskuma­ hõbeda kurikaharjutuses tuna,“ lisas neiu. (clubs) ja pronksmedalid Võistkondlikule kullale aga

Kaja Kallas sai Euroopa poliitilise kultuuri auhinna Ascona, Šveits, 6. august 2022 – Peaminister Kaja Kallast tunnustati Šveitsis Asconas Euroopa poliitilise kultuuri auhinnaga. Maineka auhinna­ ga, mida annab välja Šveitsis asuv Hans Ringieri sihtasutus Euroopa väljapaistvatele mõtlejatele ja poliitilise kul­ tuuri edendajatele, tunnusta­ takse Kaja Kallast poliitilise julguse eest Venemaa agres­ sioonile vastu seismisel ja mõjuka rolli eest lääneriikide tugeva reaktsiooni tagamisel. Auhinna andis üle Ringieri sihtasutuse president ja Šveitsi ajakirjanik Frank A. Meyer, Kallase auks kõneles Šveitsi liidupresident Ignazio Cassis. Tänukõnes meenutas Kaja Kallas, et Eesti kasutas pärast nõukogude okupatsioonist va­ banemist ära lühikest võima­

Foto: Pressifoto, RingierAG

luste akent oma koha taastami­ seks demokraatlikus maailmas. ,,Praegu on vabal maailmal võimaluse aken, et peatada Venemaa imperialism. Oleme lääneriikide poliitikas näinud tohutut muutust. Kuid see muu­ tus on alles algus ja see peab olema jätkusuutlik. Agressor ei ole oma kuritegelikke eesmärke muutnud ega ümber pööranud. See tähendab, et me ei saa astu­ da ühtegi sammu tagasi. Vastupidi, peame edasi liikuma ja olulised muutused meie polii­ tikas tuleb muuta püsivaks,“ sõnas peaminister. Kallase sõnul on kommunis­ mirežiimi kuritegude karistama­ tus üks suuri põhjuseid, miks seisame Euroopa pinnal taas ­silmitsi hävitusliku ja genotsiidi tunnustega sõjaga. Ta tõi välja, et lisaks sõjakuritegude uuri­ (Järgneb lk. 15)

tuli veelgi lisa. 6. augustil toimu­nud individuaalvõistluste finaalis õnnestus andekal sport­ lasel võita hõbemedal kurika­ harjutuses ja pronksmedalid rõnga- ja lindiharjutustes. ,,Minu unistus oli üldse män­ gudele kvalifitseeruda, ma ei osanud lootagi, et jõuan finaa­ lidesse. Unistasin seejärel kas või ühte finaali jõudmisest, aga see, et jõuan kolme ja võidan igas neis medali, on kõik l ihtsalt uskumatu,“ rääkis ­ Kallemaa Kanada meediale. Küsimusele võistlustingi­ muste kohta vastas Kallemaa, et Birminghamis oli kõik ideaa­ lilähedane. ,,Tingimused olid suurepärased. Võistusareen oli publikust tulvil. Kõigile võimle­ jatele elati tormiliselt kaasa,“ seletas neiu. Carmel Kallemaa nautis ka sportlaskülas elamist, kus tema sõnul valitses imeline õhkkond ja oli võimalus kohtuda teiste spordialade esindajatega. Seekordsetel Rahvaste Ühen­ duse mängudel osales 5 054 sportlast 72st riigist. Kokku peeti 280 osavõistlust kahe­ kümnel erineval spordialal. Iluvõimlemise võistluse toimu­ miskohaks oli 15 800 pealt­ vaatajat mahutav Utilita Arena Birmingham. Kauni ala finaale oli vaatamas täismaja publikut. Riikidevahelises medali­ar­ vestuses saavutas Kanada 26 kuld-, 32 hõbe- ja 34 pronks­ medaliga Austraalia ja Inglis­ maa järel kolmanda koha. Rahvaste Ühendus on koduks 74-le rahvale ja territooriumile, kus elab kokku 2,2 miljardit inimest ja on üks vanimaid suve­ räänsete riikide ühendusi maailmas. Kanada on ühenduse oluline liige, jagades tihedaid ajaloolisi ja kultuurilisi side­ meid Inglismaaga. Esimesed Rahvaste Ühenduse mängud peeti 1930. aastal. Mängud on seejärel toimunud iga nelja ­aasta järel, välja arvatud 1942. ja 1946. aastal. Kanada on Rahvaste Ühen­ duse mängude sünnimaa. Esi­ mesed mängud peeti Hamiltonis Briti Impeeriumi mängude (British Empire Games) nime all. Kanada on ise korraldanud mänge neljal korral – Hamil­ tonis (1930), Vancouveris (1954), Edmontonis (1978) ja Victorias (1994). Järgmised mängud peetakse Austraalias 2026. aastal, seejärel jõuavad need tagasi oma sünnimaale Kanadasse, 2030. aastal võõ­ (Järgneb lk. 4)

Eestlanna Carmel Kallemaa võitis äsjastel Rahvaste Ühenduse mängudel koos Kanada koondisekaaslastega võistkondliku kuldmedali ning teenis lisaks hõbeda ja kaks pronksi individuaalaladel.

Carmel Kallemaa treenib Glimmer Athletic Clubis oma ema, iluvõimlemise Euroopa- ja maailmameistri Janika Mölderi käe all.

Eesti valitsus piirab Venemaa kodanikele viisade väljastamise ja välispiirilt riiki sisenemise Eesti valitsus kiitis sel nädalal heaks sanktsiooni, millega piirab Vene Föderatsiooni kodanikele viisade väljasta­ mise ja ka Eesti poolt väl­ jastatud Schengeni viisaga välispiirilt riiki sisenemise. Erandina pikendatakse üheks aastaks elamisluba Eestis neile üliõpilastele, kel on käsil Eesti kõrgkoolides õpingute lõpetamine. „Näeme, et Venemaalt on massiliselt kasvanud Eestit läbi­ vate või ka Eestisse tulevate Vene kodanike arv,“ ütles välis­ minister Urmas Reinsalu. „Vene kodanike võimalus massiliselt külastada Eestit või Eesti kaudu Euroopat ei ole kooskõlas meie kehtestatud sanktsioonide mõt­ tega. Sanktsioonide kehtestami­ sel soovis Eesti, et agressorriigil poleks ka kodanike tasandil võimalust jätkata tavapärast rah­ vusvahelist elu.“ Välisminister lisas, et agressorriigi kodanike suhtes lõpetab Eesti ka tööta­

mise, õppimise ja ettevõtlusega tegelemiseks erandina viisade väljastamise. Siseminister Lauri Lääne­ mets selgitas, et kevadel kehtes­ tatud sanktsioonide tõttu on ootamatusse olukorda sattunud need Venemaalt pärit tudengid, kes ei jõudnud nominaalajaga oma õpinguid lõpetada. „Pal­ jude nende noorte jaoks võib tänases olukorras koju pöör­ dumine olla ohtlik, sest nad on võtnud sõna Ukraina kaitseks ning kritiseerinud Venemaa agressiooni ja režiimi. See on Venemaal kriminaalkorras ka­ ristatav ja seetõttu oli vajalik pikendada erandkorras nende tudengite elamislubasid ühe aasta võrra, et nad saaksid oma õpingud siin lõpetada.“ Endiselt tohivad Eestisse ­siseneda Vene Föderatsiooni kodanikud, kellel on Eestis ­ pikaajaline elamisluba või kes ­ tulevad Eestisse lähisugulaste külastamiseks, Eestis töötavad Vene diplomaadid ja nende pere­l iikmed, rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga seotud töötajad ning Euroopa Liidu õiguse alusel liikuda saavad ­ ­kodanikud. Sanktsioon jõustub 18. ­augustil. (VMPT/EE)


2

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

Nr. 32

Eesti asus juhtima rahvusvahelist reservohvitseride organisatsiooni

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Punane ähvardus Selliselt kirjeldati Külma Sõja aegu kommunismiohtu demokraatiale. Sõnapaar jõudis kasutusele alul punase terrori ajastul, mil enamlased, kes muidugi polnud sugugi enamuses, konsoli­ deerisid, kinnitasid võimu pärast oktoobrirevolutsiooni. Mis samuti polnud revolutsioon, vaid võimu haaramine. Kuid sõna sobis toonastele ideoloogidele. Tänapäeval on Moskva ja Peking ikka hädaohtlikud demo­ kraatiale, kinnitades maailma kakspoolsust. Moskva väsis piikide täristamisest ning ründas Ukrainat. Nüüd on Puna-Hiina kord esineda maailmalaval sõjalist võimu demonstreerides. USA kongressi spiikri Nancy Pelosi möödunud-nädalane amet­lik visiit Taiwani viis selleni, et kõiki rahvusvahelisi seadusi eirates on hiina punakotkad tunginud Taiwani õhuruumi. Ei erine palju sellest, kui Ukraina piiril olid kaua suured vene väeosad. Pelosi visiidi ajal avaldas statistika uuringukeskus detaile maailma suuremate sõjavägede kohta. Esikohal enam kui miljardise rahvaarvuga riik Hiina, kaks miljonit alamat on mundris. Teine miljardiriik India on teisel kohal 1,45 miljoni sõjaväelasega. USA ja Põhja-Korea järgnevad miljoniste armeedega, esimesel peaaegu 1,4 teisel 1,2 miljonit väljaõpetatud relvakandjat, pilooti, sõjalaevastikus teenivaid. Venemaa on alla miljoni ajateenijaga viiendal kohal. Puna-Hiina väidab, et möödunud neljapäeval alanud lennud on osa õppustest. Kuid neid ei saa sugugi võrrelda näiteks Eestis igal aastal toimuvate Erna retketega või Utria õppustega. Ei, Peking demonstreerib sõjalist ülekaalu, väites, et Taiwan kuulub nende huviorbiiti, nagu Baltikum olevat Moskvale. Totalitaarriigi ähvardused on Taiwani järgi kinnituseks, et Puna-Hiina soovib Vaikse ookeani üle täielikku võimu, eriti Taiwani väina kohal ja Ida- ning Lõuna-Hiina meres. USA on kaua olnud teadlik neist plaanidest ning on sel sajandil laiendanud, tugevdanud oma kohal­olekut seal. Taiwani demokraatlik valitsus kinnitab, et lennud, mille lõppu pole näha, on markantselt seganud lende ja laevade liikumist maailma ühes olulisemas kaubandustsoonis. See omakorda tähendab, et see mõjutab jubagi kasvavat inflatsiooni, kaubahindade kallinemist ning kättesaadavust, mis algas pärast invasiooni Ukrainasse. Ainult võimu saavutamise nimel. Pelosi lükkas tagasi PunaHiina vihase reaktsiooni, mis olevat vaid tähelepanu saavutamise käigus. Ta ütles äsjases MSNBC telesaates, et Hiina president Xi Jinping on vaid hirmunud nõrgemate valitseja, riiukukk. Jälgib Putini eeskuju, maailmarahu ohustades. TÕNU NAELAPEA

Eesti võttis eelmisel nädalal Ateenas Saksamaalt üle rah­ vusvahelise reservohvitseride organisatsiooni CIOR juhti­ mise. CIOR (Conferedation In­teral­ lied Officers Reserve) ühendab pea miljonit reservväelast 36 NATO ja partnerriigist. Or­ ga­ nisatsiooni peamised ülesanded on NATO nõustamine ja toeta­ mine reservteenistuse küsimus­ tes, reservväelaste esindamine suhetes tööandjatega ning reserv­o hvitseride professio­ naalne ­arendamine. „Praeguses julgeolekuolukor­ ras pööravad paljud riigid s enisest enam tähelepanu ­ reservväele ja reservide suuren­ damisele. Eesti eesistumisel tahame ühtlustada NATO riikide arusaama reservväe kasutami­ sest ning viia see senisest tõhusamalt NATO sõjalise juht­ konnani,“ ütles CIORi president

Pärnu Vanapargist viidi ära punamonument Pärnu kesklinnas asuvas Vanapargis kaevati selle näda­ la alguses välja nõukogude ajal sinna ümber maetud inimeste säilmed ja viidi ära sealne punamonument. Väljakaevamiste käigus leiti 80 kirstu, milles olid 83 inimese säilmed. Varasemalt teadaole­ vate andmete põhjal oletati, et sinna on maetud 66 kirstu. Säilmed viidi turvalisse kohta, kus neid valmistatakse ette üm­ bermatmiseks Uulu kalmistule, vahendas Pärnu Postimees. Vanapargis asus ,,töörahva vabaduse eest langenud võitle­ jate“ mälestusmärk, mis püsti­ tati 1958. aasta 9. maiks kohta, kus 1940. aasta 1. detsembril ja 1945. aasta 25. novembril toi­ musid aastatel 1905, 1917, 1924 ja 1941-1944 ajalooliste sünd­ muste käigus hukkunud ini­ meste säilmete ümbermatmised. Kõigi maetute nimed polnud juba tollal teada ning väljakae­ vamistel ei õnnestunud ühtegi konkreetset surnukeha tuvasta­ da. Väljakaevamisi läbi viinud Eesti Sõjamuuseumi direktori Hellar Lille sõnul leiti hukku­ nute juurest tsiviil- ja sõjaväe­ rii­deid, 1940. aastal valmistatud nõukogude kopikaid ja teisi ese­ meid. Hukkunute isikutele vii­ tavaid asju hauas ei olnud. Teises maailmasõjas hukku­ nute omaksed pole pärast Eesti taasiseseisvumist ideoloogilistel kaalutlustel püstitatud mäles­ tusmärki ja selle juures asunud haudu omaks pidanud, vaid on 9. mail viinud lilli Alevi kal­ mistul asuva mälestusmärgi juurde, mis on sõjaga otsese­ malt seotud. Pärnu linnavalitsus ja pärna­ kad on aastaid soovinud mäles­ tusmärgi kesklinnas asuvast par­ gist eemaldamist ja langenute säilmete sobivasse kohta ümber­

Foto: mil.ee

kolonelleitnant Toomas Luman. „Reservohvitseride konfö­ deratsioonil CIOR koos oma sõsarorganisatsioonidega on väga oluline roll reservteenis­ tuse arendamisel, eriti arvestades praegust julgeolekuolukorda. Eestil on selles osas rohkesti kogemusi jagada,“ lisas kait­ seminister Hanno Pevkur. 1997. a asutatud Eesti Re­ servohvitseride Kogusse kuulub täna üle 400 reservohvitseri eri­ nevatelt elualadelt. Kaks aastat

hiljem ühines Eesti rahvusvahe­ lise reservväelaste organisat­ siooniga.

Kaitsejõudude naiskond võitis rahvusvahelisel sõjalisel mitmevõistlusel hõbemedali

nant Marek Soop, leitnant Marek Zahkna ja kapral Margus Andesson, noorte võistkonna kapten on nooremveebel Kristo Davo Kons, võistkonda kuulu­ vad kevadel kaitseväe akadee­ mia lõpetanud nooremleitnandid Karel Sarv ja Karel Kuus. Võistlusel osales kokku viies võistlusklassis 38 võistkonda 12 riigist. Naiste arvestuses sai kulla Holland ja pronksi Taani, meesveteranide ja noorte klassis olid mõlemas parimad holland­ lased. Rahvusvaheline reservohvit­ seride organisatsioon CIOR on võistlust korraldanud alates 1957. aastast. Osalevad nii NATO kui ka partnerriikide võistkonnad, alates 2010. aastast on võistlusele lubatud ka all­ ohvitserid ja reakoosseis. Eesti võistkonnad on rah­ vusvahelisel reservohvitseride võistlusel osalenud alates 2001. aastast. Seni on parim koht olnud veteranide meeskonna ­ ­esimene koht oma klassis ning üldarvestuse kolmas koht 2019. a, mil Eesti korraldas võistlust. (KVPST/EE)

Kaitsejõudude naiskond saa­ vutas eelmisel nädalal rahvus­ vahelisel reservohvitseride sõ­ jalisel mitmevõistlusel Ateenas naiste arvestuses hõbemedali. Veteranide ja noorte arvestu­ ses said meeste võistkonnad neljanda ja viienda koha. Kolme päeva jooksul läbisid võistlejad takistusrajad maasti­ kul ja vees, võistlesid orientee­ rumises ja sõjameditsiinis ning näitasid teadmisi sõjaõiguses. Selle aasta võistlusel jäeti tule­ ohu tõttu ära laskeharjutus. Eesti naiskonda juhib kapten Pauliine Nettan 1. jalaväebri­ gaadist, võistkonda kuuluvad leitnant Jane Mednis õhuseire­ divisjonist ning veebel Aune Surva Kaitseliidust. Meesveteranid võistkonda kuuluvad reservväelased leit­

Uuring: eestlased eelistavad jätkuvalt kodumaist kaupa Kantar Emori ja Eesti Toi­ duainetööstuse Liidu uurin­ gust selgus, et hinnatõus on muutnud inimesed Eestis hin­ natundlikumaks, kuid jätku­ valt eelistatakse osta kalli­ maid eestimaiseid tooteid. Kõige rohkem eelistavad k­odumaiseid tooteid 50- kuni 74-aasta vanused naised ja eestlased, kes elavad alevikus matmist. Mälestusmärk oli muu hulgas püstitatud iseseisva Eesti riigi kukutajatele, 1924. aasta riigipöördekatses osalejatele. (PPM/ERR/EE)

2019. a oli Eesti Ühend­ kuningriigi kaas-eesistuja ning võõrustas Eesti CIORi kongres­ si, militaarvõistluse ja semina­ ride raames enam kui 700 reservväelast 26 riigist. Eesti eesistumismeeskond on samuti rahvusvaheline, sinna kuulub ohvitsere Soomest, Taanist ja Ühendkuningriigist. (KVPST/EE)

või külas. Nende sissetulek on üle 1000 euro ning nad elavad peres üksi. Kui omamaise toote hind on väga palju kallim, eelistatakse sellele välismaist. ,,See on selline üldine valmis­olek osta kodumaist, aga kui tõesti kodumaise hind on väga ebasoodne, hinnaerinevus on kordades, siis kaldutakse im­ pordi kasuks. Aga kui see erine­ vus on protsentides, paarikümne protsendi piires, siis kindlasti see hoiak pigem soodustab kodumaise toote ostmist,“ ­ vahendas ERR Kantar Emori ­ uuringueksperdi Aivar Voogi hinnangut. (ERR/EE)


Nr. 32

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

3

Foto: välisministeerium

Eesti välisministeeriumis avati Rooma-Katoliku Kiriku peapiiskopi Eduard Profittlichi saavutustele pühendatud näitus Välisminister Urmas Reinsalu ja piiskop Philippe Jourdan avasid 8. augustil väliminis­ teeriumis näituse, mis on pühendatud Rooma-Katoliku Kiriku peapiiskop Eduard Profittlichi õndsakskuuluta­ mise protsessile ning Eesti ja Püha Tooli diplomaatiliste suhete aastasajale. Eelmisel aastal möödus sada aastat Eesti ja Püha Tooli diplo­

maatiliste suhete sõlmimisest. Välisminister Urmas Reinsalu rõhutas, et hindame kõrgelt Püha Tooli otsust tunnustada 1919. aastal de facto ja 1921. aastal de jure Eesti Vabariiki. Isa Philippe Jourdan on Rooma-Katoliku Kiriku apostel­ lik administraator ja piiskop Eestis alates 2005. aastast. Eestit esindab Püha Tooli juures alates 2020. a suursaadik Celia

Kanepi ja Kontaveit langesid Torontos konkurentsist välja

Jaapanlanna, kellel oli matši ajal probleeme seljaga ja oli võtnud ka meditsiinilise va­ heaja, loobus edasimängust. „Väga raske on näha, et ta nii pidi lõpetama,“ ütles Kanepi väljakul antud intervjuus. Teises ringis kohtus Kanepi maailma kaheksanda reketi Garbine Muguruzaga, keda oli võitnud tänavu French Openi esimeses ringis 2:6, 6:3, 6:4. Torontos tuli Eesti teisel reketil vastu võtta kaotus 4:6, 4:6. Muguruza asus avasetti 3:0 ja 4:1 juhtima, Kanepi jõudis 4:4 viigini, aga kaotas seejärel 4:5 seisus enda pallingugeimi ja sellega ka seti. Teises setis läks Kanepi ise murdega 2:0 ja 3:1 ette, aga Muguruza võitis siis kolm geimi järjest ja asus ise 4:3 ­juhtima. Taas kaotas Kanepi 4:5 seisus enda servi ja Muguruza vormistas võidu esimesel matšpallil. Anett Kontaveiti (WTA 2.) ainsaks matšiks Torontos jäi kohtumine teises ringis šveits­ lanna Jil Teichmanniga (WTA 21.), kes oli alistanud eelmisel hilisõhtul Venus Williamsi 6:2, 6:3 ja oli ka Eesti esireketist üle 6:4, 6:4. Esimeses setis jäi Kontaveit murdega taha, viigistas 3:3, aga kaotas seitsmendas geimis taas oma pallingu. Teises setis asus eestlanna ise murdega juhtima 2:0, kuid kaotas siis kaks servi­ geimi järjest ega suutnud enam mängu päästa. (PM/ERR/EE)

Selle nädala esimene pool tõi Toronto tennisesõpradele pal­ ju põnevust ja kaasaelamis­ rõõmu, sest mainekal WTA 1000 turniiril – Rogers Cupil tegid kaasa mõlemad Eesti esinumbrid – Anett Kontaveit (WTA 2.) ja Kaia Kanepi (WTA 31.). Kontaveit oli esimeses ringis vaba. Kaia Kanepi vastaseks oli endine maailma esireket Naomi Osaka (WTA 39.) Kanepi võitis Osaka vastu avaseti 7:6 (4) ja läks ka teist setti 3:0 juhtima.

Kaia Kanepi. Foto: Peeter Põldre

Anett Kontaveit. Foto: Peeter Põldre

(Fotogaleriid Eesti Elu veebil www. eestielu.ca)

Kuningas-Saagpakk. Näitus välisministeeriumis keskendub piiskop Profittlichi saavutustele. Profittlich määrati 5. mail 1931. a Püha Tooli apostellikuks administraatoriks Eestis ja ta aitas suurel määral üles ehitada siinset katoliku kirikut. 1941. a piiskop arretee­ riti ja deporteeriti Kirovi vang­ lasse, kus ta järgmisel aastal suri, jagades sarnast saatust tu­ handete represseeritud eestlas­ tega. Tänavu möödus 80 aastat Profittlichi surmast, mida mälestati valminud näitusega ja mälestusmissaga nii Eestis kui ka piiskopi sünnikohas Saksa­ maal. (VMPT/EE)

FBI otsis läbi Trumpi Florida kodu USA Föderaalne Juurdlus­ büroo (FBI) otsis esmaspäeval läbi riigi eelmise presidendi Donald Trumpi Florida osarii­ gi kodu, eeldades, et Trump hoidis enda käes seadusevas­ taselt Valge Maja dokumente. Trump ütles kirjalikus aval­ duses, et hulk Föderaalse Juurdlusbüroo uurijaid hõivas tema Florida osariigi kodu ja murdis muuhulgas sisse tema isiklikku seifi. Trump ise oli sel ajal New Yorgis. Läbiotsimise aluseks on kahtlus Valge Maja dokumen­ tide hoiustamises. Nimelt pea­ vad USA presidendid seaduse järgi rahvusarhiivile üle andma kõik kirjad ja töödokumendid, kuid väidetavalt rebis Trump paljud ametlikud paberid riba­ deks. Veebruaris palus USA rahvusarhiiv justiitsministee­ riumil juhtunut uurida. Trump on olnud peategelane ka kongressi uurimises, mis keskendub eelmise aasta Ka­ ­ pitooliumi rahutustele. Kohaliku meediaga rääkinud allikad rõhutavad, et FBI haarang pol­ nud sellega seotud. Õigusteadlaste sõnul oli tege­ mist ülimalt haruldase juhtumi­ ga, kus FBI otsis läbi endise presidendi kodu. Valge Maja kinnitusel ei ol­ nud president Joe Biden läbiot­ simisest eelnevalt teadlik. (ERR/EE)

Peaminister Kallas soovib, et Narva tanki­ monument oleks võimalikult kiiresti teisaldatud Pikemat aega on käinud arutelud Eestis asuvate puna­ monumentide teisaldamise osas. Esile on teema tulnud rohkem seoses sõjaga Ukrai­ nas. Eestis on kõige ägedamad vaidlused olnud seotud Nar­ vas asuva tankimonumendiga. Narva linnapea Katri Raik ütles sel nädalal ETV saates ,,Ringvaade“, et otsus tankimo­ nument ise teisaldada sündis linnakoalitsioonis väga raskelt. Raik selgitas saates, et kui veel paari nädala eest ei olnud Narva volikogu valmis tanki teisaldama, siis nüüd on olud ­ muutunud. ,,Oma otsuse langetasime me täna sellise sellepärast, et me ei taha, et Eesti jaguneb kaheks, meieks ja teieks ehk meie, Narva ja siis ülejäänud Eesti. Ja kindlasti on Narva iseseisev kohalik omavalitsus ja Narva ­ pole koht, kus riik ette kirjutab, kuidas asjad käivad. Meie põhiseaduse järgi on kohalikel ­ omavalitsustel oma õigused ja kohustused ja nagu teised oma­ valitsused tahab ka Narva oma õigusi ja kohustusi realiseerida. Narva on Eesti linn,“ ütles ­linnapea Katri Raik. Kõige keerulisem töö tanki teisaldamise juures on Raigi sõnul linnaelanikele otsuse ­selgitamine. ,,Eks tuleb korrali­

kult läbi mõelda, kuidas teha seda rahulikult, suhtudes lugu­ pidamisega neisse inimestesse, kellele tank on midagi enamat kui lihtsalt mälestusmärk,“ sõnas linnapea. Raik selgitas, et otsus tank ise teisaldada sündis esmas­ päeva hommikul vahetult enne peaminister Kaja Kallase saabu­ mist Narva. Teisaldamise aeg pole täpselt teada, aga linnapea loodab kogu protsessis püsida kahe nädala tempos. Kuhu tank hoiule läheb, ei ole esialgu veel täiesti kindel. Soovi tank oma kogusse võtta on avaldanud Hiiumaa militaar­ muuseum. ,,Narva linna praegune seisu­ koht on teada /.../, et tank peab olema tulevikus olema ekspo­ neeritud muuseumieksponaadi­ na Narvas. Kindlasti koostöö Eesti juhtivate muuseumidega on mõistlik ettepanek minister (Piret) Hartmani poolt,“ ütles Raik. Riigisekretär Taimar Peter­ kop kirjutas Narva linnapea Katri Raikile, et riik on valmis toetama Narva linna punamonu­ mentide eemaldamisel lähtudes ootusest, et see toimub lähi­ nädala jooksul. Riik viiks monu­ mendil paikneva tanki T-34 Eesti sõjamuuseumisse hoiule. (ERR/EE)

Välisministeerium kutsus välja Vene suursaadiku, et anda üle noot Eesti õhupiiri rikkumise kohta Eesti välisministeerium kutsus 10. augustil välja Venemaa Föderatsiooni suursaadiku Ees­ tis, et avaldada protesti ja anda üle noot päev varem toimunud Eesti õhupiiri rikkumise kohta. Piiririkkumine toimus KaguEestis Koidula piiripunkti lähis­ tel, kus Venemaa Föderatsiooni helikopter sisenes ilma loata

Eesti õhuruumi. Eesti seisukohast on tegemist väga tõsise ja kahetsusväärse juhtumiga, mis ei ole kuidagi vastuvõetav. Kohtumisel avaldas välis­ ministeerium taas tugevat huk­ kamõistu Venemaa jätkuvale agressioonile Ukrainas. (VMPT/EE)


4

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

Kristiina Mark: Me peame õppima (taas)väärtustama ümbritsevat loodust Oled samblike as­ jatundja. Kust tek­ kis Sul huvi just ­samblike vastu? Samblike vastu tekkis mul huvi ülikooli esimes­ tel aastatel, kui osalesin Tartu Ülikooli mükoloogia kursuse välipraktikumis ja sain täpse­ malt tutvust teha Eesti samblike mitmekesi­s usega. Samblike juures võlus mind just nende olemuslik erilisus – samblik pole ei seen ega taim, vaid ek­ sisteerib ainult sümbioosina kahe väga erineva organismi, vetika ja seene vahel. Eks pal­ juski tänu samblike kompleksse olemuse lahti­mõtes­tamise soo­ vist on kuju­ nenud ka minu üldisem filo­ soofia eluslooduse toimimisse – kõik sõltuvad kõi­ gist; ökosüsteem on interakt­ sioonide võrgustik ning me peame väärtus­tama igat suhet ja igat olendit selles süsteemis, et tagada selle püsimajäämine. Mida paremini me neid suhteid mõistame, seda loodetavasti täpsemalt suudame ennustada (ehk isegi ära hoida) keskkonda kahjustavaid tagajärgi. Loodan, et minu teadustöö aitab ka min­ gil määral kaasa nii samblike kui üldise elurikkuse säili­ misele. Kas olid juba lapsena loo­ dusest huvitatud? Missugune oli Sinu lapsepõlv ja kooliaeg? Ma arvan, et on õige öelda, et bioloogiks saamine tuli minu juurde alateadvuslike valikute kaudu. Ma ei mäleta, et ma lapsena oleks taimeherbaariume voltinud ning unistanud tead­ laseks saamisest, nii nagu ste­ reotüüpse teadlase lapsepõlve­ lugu võiks kõlada. Ka polnud meie suguvõsas doktorikraadi­ dega teadlasi ega arste, keda eeskujudeks haarata (kuigi ­ ­ilmselt emal, kes on bioloogia­ õpetaja kohalikus koolis, võis olla teatud mõju minu valiku­ tes). Kasvasin üles Lõuna-Eesti metsade vahel, Setomaa piiril, väikeses isemajandavas talus, nagu 90ndate alguses Eesti maaelu ikka oli. Seega möödus kogu minu lapsepõlv looduse keskel ning sellega koos ela­ mine on olnud minu jaoks nii loomulik, et varasemalt seda endale otseselt ei teadvustanud­ ki. Loodus minu ümber oli ja siiani on lihtsalt loomulik minu elu osa ja olen ütlemata tänulik, et selle uurimine on saanud minu igapäevaseks tööks ja

­hobiks üheaegselt. Võib-olla ütleksid paar sõna Eesti samblike kohta? Kui palju neid Eestis kasvab ja mida samblikud endast täpsemalt kujutavad. Ini­ me­ sed ajavad ju üsna sageli omavahel segamini samblad ja samblikud... Eesti keeles on sõnad „sam­ mal“ ja „samblik“ väga sar­ nased ning osaliselt ka seetõttu aetakse tihti neid omavahel segi. Tegelikkuses on tegu hoo­ pis erinevate organismidega: sammal on taim ja samblik on sümbiootiline organism, mis moodustub erilise seene (need samblikku moodustavad seened on enamasti kottseente hõim­ konnast) ja mikroskoopilise ro­ hevetika vahel. Nende seente ja vetikate omavaheline suhe on evolutsioonilises mõttes väga vana, arvatavasti olid esimesed samblikud olemas juba Permi ajastul (st ca 250 miljonit aastat tagasi). Selle pika aja jooksul on nad omavahelise suhtega niivõrd ära kohastunud, et ilma üksteiseta (st mitte sümbiooti­ lises eluvormis) neid liike loo­ duses praktiliselt ei kohtagi. See näitab, kui tugevad sõltuvus­ suhted võivad eluslooduses ­kujuneda ning milliseid riske ja raskusi võib see kaasa tuua nende liikide kohanemisel ­keskkonnamuutustega. Kuna Eesti on pindalalt mitmete sarnase kliimaga lähi­ ­ naabritega võrreldes pigem väike, siis me ei saa hiilata ­liikide arvu absoluutnumbritega – Eestis on natuke üle 1000 lii­ gi samblikke (või täpsemalt – samblikke moodustavaid seeni, sest samblike nimetamine käib neid moodustava seene järgi). Samas, võrreldes Balti riikidega, võib öelda, et Eesti samblikud on hästi uuritud. Läbi ajaloo on samblike uurimine olnud Eestis tugev uurimissuund mitmete väljapaistvate teadlastega (nt pikaaegne Tartu Ülikooli pro­ ­ fessor ja akadeemik Hans Trass) ning kuigi viimastel aastatel on spetsiifiline teadustöö samblike suunal vähenenud, on veel mõ­ ned töörühmad Eesti ülikooli­ des, kes jätkuvalt ka samblikke uurivad. Oled õppinud Tartu Üli­ koolis bioloogiat ja hiljem täiendanud end ka välismaal – Šveitsis. Mida andis Sulle Šveitsis õppimine? Teadlaste natuuris on olla

Nr. 32

Kuldne Carmel… (Algus lk. 1)

uudishimulik ja ilmselt kehtib see ka minu kohta, sest olen alati olnud avatud uute koge­ muste ja teadmiste hankimisele. Doktoriõpingute perioodil käi­ sin ennast täiendamas Chicagos ja hiljem doktorandina ja järel­ doktorina Šveitsis. Kogemused välismaal kindlasti on kasvata­ nud mind nii inimese kui tead­ lasena. Näiteks seda, kuidas on organiseeritud erinevate laborite töökorraldus, olen just enim õppinud välislaborites. Sama­ ­ väär­ selt on bioloogile oluline õppida tundma erinevaid koos­ lusi, et oleks võimalik teha laie­ maid ja kaugeleulatuvamaid järeldusi teadustulemustest. Li­ saks kõigele kogetule ja õpitule olen äärmiselt tänulik oma Šveitsi juhendajale, kes alati nagu elav leksikon rääkis huvi­ tavaid lugusid samblikest ning mitmetel ühistel ekskursiooni­ del ja väljasõitudel eri Šveitsi piirkondadesse väsimatult tut­ vustas erinevaid samblikke ja nende eripärasid. Ta oli ja on mulle jätkuvalt suureks eesku­ juks nii mentorina kui lihtsalt inimesena. Üha rohkem räägitakse sellest, et taimed on omavahel keerulises suhtes ning tuleb hoida erinevaid bioloogilisi kooslusi. Räägitakse ka sel­ lest, et palju liike on välja­ suremisohus. Kuidas hindad Sina eluslooduse seisundit ­hetkel Eestis ja mujal? Võrreldes näiteks mitmete Lääne-Euroopa maadega on Eestis inimasustuse tihedus pal­ ju väiksem ning on jätkuvalt alles täitsa looduslikke alasid, ­ mis suudavad ülal hoida rikka­ likke ökosüsteeme ja toetada ka tundlikumate ja haruldaste lii­ kide püsimist. Samas paneb mind kindlasti muretsema Eesti metsade seisukord, liigraie ja vanade metsade kadumine. See on viimastel aastatel ka üks ak­ tuaalsemaid keskkonnateemasid Eestis. Ma leian, et see on üht­ lasi ka laiem küsimus – me peame ühiskonnana meie kesk­ konnale mõjuvaid ohte paremini teadvustama ning õppima (taas) väärtustama ümbritsevat loodust. Tundub, et näiteks paljude eestlaste jaoks on männimetsas

kukeseenel või marjul käimine iseenesestmõistetav. Olles ise pärit Eestimaa kagunurgast, kus metsas marjul-seenel käimine on oluline kultuuri osa, mõistan ma seda väga hästi. Šveitsis elades olin täitsa üllatunud, kui kuulsin, et teatud maakondades on lubatud puravikke korjata ainult kuu teisel pühapäeval ning kui muul ajal käisid, said kopsaka trahvi. Seega, kuigi Eestis pole veel looduslikud kooslused viimseni kadunud, on majanduslik surve ja häiringute mõju tugev ning me ei peaks võtma seda, mis meil hetkel veel on, iseenesestmõistetavana. Vanade metsade kadumine pole ainult maastiku muutus, see puudutab otseselt konkreet­ seid liike ja indiviide, kes kõik nendest metsadest sõltuvad. Need mõjud ei pruugi alati olla silmaga nähtavad – siin hak­ kavad mängima liigi ning üksikisendi tasandi kohastumis­ võime, aga ka sõltuvussuhted teiste organismidega. Näiteks samblikule, kus seen võib lausa täielikult sõltuda vetika poolt fotosünteesi abil toodetavatest suhkrutest, on mõju mitme­ tasandiline – nii kooselulisele vormile, st samblikule, aga ka selle üksikutele partneritele. Iga liik on eriline ning ka mõjud võivad olla hoopis erinevad. Kuidas mõjutab kõike het­ kel toimuv kliimasoojenemine? Koosluste hävimine ja liikide kadu pole pelgalt metsakorral­ duslik küsimus. Rääkima peab ka kliimakriisist, sest arktiliste alade erakordselt kiire soojene­ mine ning ekstreemsed ilma­ olud (nt kuumalained) muudes piirkondades testivad liikide ­kohastumuspiire samamoodi. See valdkond on üks minu prae­ guseid teadussuundi, kus koos Maaülikooli kolleegide ja välis­ partneritega uurime sammalde ja samblike stressireaktsioone ja kohastumusvõimet keskkonna­ muutuste suhtes. Me võime eel­ dada, et eri liikidel on mõnevõrra erinev nö pagas ja arsenal muu­ tustega toimetulekuks, kuid kui kiiresti näeme liikide väljasure­ mist või millisteks võiksid ku­ juneda tulevikukooslused, neile küsimustele loodame edasistes

rustab mänge Hamilton, kus see suurepärane traditsioon 100 ­aastat tagasi alguse sai. Paljudele sportlastele on Rahvaste Ühenduse mängud oluliseks ettevalmistuseks olümpiamängudeks. Carmel Kallemaa järgmine etteaste Kanada rahvuskoon­ disega leiab aset Bulgaarias, Sofias 14.-18. septembril 2022 peetavatel iluvõimlemise maail­ mameistrivõistlustel. Küsimu­ sele tulevikuplaanide kohta vas­ tas võimleja, et eelkõige soovib ta oma võistluskavu veelgi lih­ vida. ,,Ma soovin aga olla ka eeskujuks meie noortele võim­ lejatele ja näidata, et tõelise tahtmise korral on võimalik sporti ja õppimist edukalt ühen­ dada, isegi ülikoolis õppides. Võimleja vanus ei oma samuti suurt tähtsust, kui endal on vaid piisavalt motivatsiooni spordiga edasi tegeleda,“ lisas Carmel Kalle­maa. Carmel Kallemaa on sündi­ nud Tartus, koos perega asus toona 15-aastane neiu elama Torontosse. Kallemaa treenib Glimmer Athletic Clubis oma ema, iluvõimlemise Euroopa- ja maailmameistri Janika Mölderi käe all.

Jaapan mälestas tuumarünnaku ohvreid Jaapanis Nagasakis peeti 1945. aasta tuumarünnaku mälestuspäeva. 9. augustil 1945 heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (kood­ nimega Fat Man ‘paks mees’). See oli purustusjõult suurem kui kolm päeva varem Hiroshimale heidetud tuuma­ pomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku ­tõttu. Aatompommi plahvatuses hukkus 75 000 inimest, tuhan­ ded surid hiljem. Jaapani peaminister Fumio Kishida avaldas kaastunnet ka neile, kes siiamaani tagajärgede pärast kannatavad ja tunnustas neid, kes tegutsevad tuumavaba maailma nimel. (ERR/EE)

uuringutes vastuseid leida. Kas oled varem Kanadas käinud? Mida ootad Kotka­ järve Metsaülikoolis osalemi­ selt? Minu varasemad kokkupuu­ ted Kanadaga on olnud põgusad – 2015. a osalesin Guelphi Ülikoolis toimunud Rahvus­ vahelise eluslooduse triipkoo­ distamise konverentsil (Inter­ national Barcode of Life, iBOL). See oli üks paremini korraldatud konverentse, kus olen käinud ning seal tutvusin mitmete kolleegidega, kellega tänaseni olen kontaktis. Kot­ka­ järve Metsaülikool on kindlasti väga huvitav kogemus, mis võimaldab suhelda ja tutvuda kohalike eestlastega, aga ka lähemalt näha piirkonna loo­ dust. Küsis LEA KREININ


Nr. 32

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevik

koroonaviirus tõsiselt möllama hakkas, aga raamatus on pii­ savalt juba kinnitust, et see oli juba hävitusrünnakul. Zakarial oli aimdus, vaist olemas, et ­koroonaviirus tuleb. Juba juunis Fareed Zakaria on päevikupida­ 2017.a. ennustas Zakaria oma ja arust tänapäeva tasakaaluka­ CNNi telesaates, et suurim oht maid kommentaatoreid, auto­ USAle pole sugugi hiiglaslik, reid. Zakaria on tele­ka­nali CNN aga mikroskoopiline. Ta oli omanimelise saate juht ning kir­ tõesti ettenägelik, hõlmates jutab Washing­ton Postile kord mõlemat võimalust, kuidas nädalas poliitilise arvamusloo. COVID-19 taoline patogeen, Samuti on ta olnud Newsweeki kas loodusest tulnud või laboris rahvusvaheline toimetaja, mu­ loodud, oleks trikliks, mis val­ jalgi poliitikakommentaator. Ta landaks globaalse kriisi. Majan­ raamatutest, mis on ühele luge­ duslikult kahtlemata, inimelude jale mulje jätnud, tuleks esile kaotustest rääkimata. Zakaria juhtis tähelepanu tõsta The Future of Freedom t ­ ihedalt rahvastatud suurlinna­ (2003 – Vabaduse tulevik) ja dele, sõdadele, looduslikele Has Obama Made the World a katastroofidele, kõik on ju ole­ More Dangerous place (2015 – mas. Ta arvas küll, et võimali­ Kas Obama on tekitanud ohtli­ kult tuleks viirus väikesest kuma maailma). Tema oluliste kirjutiste hulka Aafrika külast (halloo ahvi­ tuleb nüüd lisada ta viimane rõuged!), mitte hiigelsuurest teos, millele sai peale satutud Hiina linnast – Wuhanis elab 8,5 muidu pisikeses naabruskonna raama­ miljonit inimest – kuid ­ lõi ta naelapea pihta. Riiklikud tukogus. Need tulba külge kin­ midagi. Ning nitatud väikesed uksega maja­ piirid ei tähenda ­ poliitikute mökutamine, lubades kesed pakuvad üllatavalt häid liigkaua rahvusvahelist reisimist, raamatuid, vaid palvega, et kui laenad, siis kas too tagasi või lisas viiruse leviku kiirusele. asenda uuega. Nii on üks ing­ Zakaria rõhutas: kui kriis tuleb, liskeelsetele raamatutele pühen­ siis t­agantjärele sooviksime, et datud riiul näinud pandeemia oleks paigas olnud viirusevas­ ajal muutusi, loetud juba, enam taseks võitluseks majanduslik ei loe, las keegi teine laiendab raamistik ning enam globaalselt ühistööd, kooperatsiooni. Aga silmapiiri. Pandeemia on siin oluline aastal 2017 lausus ta, et siis on sõna. Kuna teos, millest juttu, liighilja. on 2020. aastal ilmunud raamat Selletõttu ta õppetunnid. Ten Lessons for a Post-pan­demic Autor on üldiselt positiivse World. Kümme pandeemia-­ maailmavaatega, isegi lahates järgset õppetundi maailmale. tõsiseid muresid nagu vabaduse Põhiosa oli kirjutatud enne, kui kaitset, demokraatia hävingut

eriti (lugege ta raamatut Obama kohta, et kinnitust saada). Lühidalt neist kümnest õpe­ tusest, igale on pühendatud peatükk. Sissejuhatuses analüü­ sib autor nahkiirte rolli viiruste levikus. Miks keegi neid sööb, on mõistatuseks. Isegi elusalt levitavad nad haigusi. Ta vaat­ leb ka ajalugu, katkudele ja teistele nakkushaigustele kes­ kendudes. Oluline ülevaade. Esi­ mene peatükk soovitab turva­ vööd kindlalt kinnitada. Kuna pandeemia võib kesta kaua. Olles juba kolmandas COVIDi aastas, polegi lõppu näha. Viimane viiruse mutatsiooni laine on tähendanud taas naka­ tanute arvu markantset tõusu. Jällegi on Zakarial õigus, eriti kui rõhutab, et nüüd pole koostööst enam kasu, iga riik on enese eest väljas. Kui kaalu­ da Kanada otsuseid, siis peab nõustuma, et algne lodevus ning siis ülikarmid sammud pole toonud soovitud ehk oodatud tulemusi. Siis peatükk pealkirjaga, et määrav pole valitsuste sammude kvantiteet, vaid kvaliteet. Jäl­ legi, hilisminevik kinnitab seda. Ta jätkab, et majanduslik turg üksi ei muuda midagi, sellest ei piisa. Väga loogiliselt kesken­ dub ­autor järgmiseks sellele, et tautoloogiliselt: rahvas peaks ­ eksperte kuulama, samas pea­ vad eksperdid rahvast kuulama. Edasi. Elu on digitaalne. Zakaria küsib selles peatükis – kas pakume üle pandeemia tagajärgi, konsekventse? Mine­ vikku vaadates ja analüüsides, näiteks nn Hispania influentsa

järgset maailma, kahe ilmasõja järgset elu. Seda oluliselt ma­ janduslikult, juhtides tähelepanu 2008.a. alanud masule. Võrrel­ des samas digitaalset ja mate­ riaalset majandussüsteemi. Ehk hetkeseisus olulisim peatükk ­teoses. Kui juba digitaalsest, siis uurib Zakaria virtuaalset elu, ­ Zoomi, FaceTime’i mõju põh­ jal. Ta leiab, et Aristotelesel oli õigus, inimene on seltskondlik loom. Karantiinid ja isoleerimine otsa, inimlikkus on kannatanud, nagu me kõik võime kosta kogemuste põhjal. Ei kellegi üllatuseks vaatleb ta fakti, et ebavõrdsus majan­ duslikult aina kasvab. Mõtelgem kasumitele, mida jubagi üli­ rikkad indiividid, firmad nagu Amazon, on nautinud „tänu” pandeemiale. Naftafirmad vaid kõige värskem näide. Paraku ainus raamatus olev tilk tõrva meepotti on kesken­ dumine globalisatsioonile. Pal­ jud arvavad, et COVID-19 on viimaseks kirstunaelaks selle saavutamiseks. Ent Zakaria ei nõustu. Tulevik on teadmata, aga autori järgi on inimkonnal ikka võimalus praegust suunda muuta, globaliseerumist päästa. Peatükis maailm areneb bipolaarseks ehk kahepoolu­ ­ seliseks esitatakse seisukohta, et realiteet on USA versus Hiina. Kui arvestada, et esimene on ikka maailma majandusmootor, teine aga ameeriklaste kannul, samas suuremate ebavõrdsustega kui USA, on see juba tõde. Tuleks teatud muigega lisada, et bipolaarsus on ka vaimuhaigus,

emotsioonide häire. Selle all kan­ natavad liiguvad masendu­ sest, depressioonist teise äärmu­ seni, maaniani. Kuigi Zakaria seda ei maini, võib küll teatud julgusega lausuda, et pandeemia käigus on seda riiklikult koge­tud. Ning viimane peatükk kes­ kendub sellele, et tihti kõige suuremad idealistid on need, kes põhinevad olemasolevale, tõelisele. Seal näebki Zakaria lootust, et tulevik ei ole kalk, külm ja pime. Vaid õpetusi kuu­ lates pole fantaasia, et kooperat­ siooni, ühistöö läbi saame maailma muuta. See on vaid ­ selge mõistusega saavutatav. Kokkuvõttes tsiteerib autor kuulsat filmi repliiki „Lawrence of Arabia“’st. Seda ütleb Peter O’Toole nimiosas. Midagi ei ole kirjutatud. (st kivisse raiu­ tud, autorile metafooriks, et raudseid reegleid ei eksisteeri). Mõtelgem vaid kõigele, mida oleme aktsepteerinud, millega leppinud pandeemia käigus. Virtuaalset igapäevast elu, iso­ latsiooni, isegi arstiravi tele­ meditsiini kaudu saades. Zakaria lõpetab optimistli­ kult. Kole, hirmus pandeemia on avanud võimalusi muutus­ teks ja reformiks. Inimkonnal on valik, kas seda hõlmata või seda pillata, kaotada. Oluline teos keerulisel ajal, soojalt saab soovitada selle lugemist, nii nagu ka teiste Zakaria kirjutiste­ ga. Ning ka ta jälgimist peavoo­ lumeedias, mis paraku pakub harva lahendusi, vaid enamasti ainult kritiseerib riigitasandil langetatud otsuseid.

Et Eesti jääks raamatukogude maaks

dadesse. Raamatukogu pakub vaba ühise pinna kõlakodade piiride ületamiseks ja targa toe neist kaugemale nägemiseks. Paljud neist ihkavad sisimas sil­ mast silma suhtlemist, ühiseid ettevõtmisi ja arutelusid. Kuhugi ei ole kadunud raa­ matukogu traditsioonilised rollid. Nii teevad nad tänuväärset tööd laste lugemisharjumuste ja -eelis­ tuste kujundamisel. Ko­ roo­ naajal, kui ühiskond oli paljuski lukus, näitasid raama­ ­ tu­ kogud oma elujõulisust. Sü­ dant­ s oojendav oli lugeda Maalehest Toila vallaraamatu­ kogu direktorist Lea Rannast, kes muutis raamatukogu ja ka oma kodu stuudioks ning hak­ kas Facebookis väikestele raama­ tusõpradele toredaid las­ teraamatuid ette lugema. Seda ettevõtmist saatis suur edu. Ettelugemisi korraldati üle Eesti. Ja muidugi pakkusid raa­ matukogud leidlikke lahendusi raamatute kontaktivabaks laenu­ tamiseks. Meie raamatukogudes töötavad pühendunud ja nutikad inimesed. Ometi on üleval murepilved. Karm tõsiasi on, kohalikud omavalitsused küll suudavad raamatukogusid üleval pidada, kuid hoogsaks arenguks vahen­ deid napib. Vananenud on nii raamatukogude sisustus kui tehnoloogilised vahendid, mis ­ kohati pärinevad Tiigrihüppe päevilt ning töötajad saavad

väikest palka. Hädasti on vaja arenguhüpet, et pakkuda pare­ maid ja ka uusi teenuseid, seal­ hulgas neid, mis toetavad koha­ likke ettevõtjaid. Olgu siin näiteks kaugtöö kontorite laien­ damine. Seepärast on mul väga hea meel, et muidu õige napis uue valitsuse koalitsioonileppes on eraldi välja toodud raamatuko­ gusid väärtustav punkt, mis üt­ leb, et toetada tuleb raamatuko­ gude arendamist tugevateks kogukonna teenuskeskusteks. Kultuuriministrina on minu kin­ del soov käivitada rahvaraa­ matukogude reform, mis kõigiti toetab raamatukogude säilimist maapiirkondades ja külades ning tugevdab raamatukogude tervikliku võrgustiku. Kui täna piirdub riigi tugi vaid teavikute soetamise ja maakonnaraamatu­ kogu töötajate palkade tasumi­ sega, siis uuest aastast lisandub täiendav tugi innovatsioonifondi kaudu. Kultuuriministeerium käivi­ tab üle-eestilise fondi, mis toetab linnu ja valdasid 500 000 euroga aastas raamatukogude kaasajastamisel. Planeeritava lisaraha toel saab anda hoogu näiteks raamatukogude reno­­vee­rimisele ja erimööbli muret­ se­misele, iseteenindussüstee­ mide, 3D printerite ja raamatu­ kappide muretsemisele ning li­ gipääsetavuse suurendamisele. Aga need ei pea olema ainu­

Venemaa peatab USA START relvastuskontrolli inspektsioonid

Tulevikuks ettevalmistusi

Piret Hartman Kultuuriminister, SDE Uhkusega saab öelda, et Eesti on raamatukogude maa. Meil on tublisti üle 800 raamatu­ kogu, sealhulgas 513 rahva­ raa­matukogu, mis on väikerii­ gi kohta muljetavaldav. Ajal, kui paljudes väiksemates kohtades on kool, postkontor ja apteek kinni pandud ning ka pood hingusele läinud, on raamatukogudest saanud piir­ konna keskused, külaelu tugi­ punktid. Nii mõnigi omavalit­ sus on hoidnud kõigele vaata­ mata kohaliku kogukonna jaoks vähemalt raamatukogu lahti. Juba ammu on raamatukogud midagi märksa enamat kui ko­ had, kus raamatuid laenata ning ajalehti ja ajakirju lugeda. Nad on laiemas plaanis sidusa ühis­ konna ja elukestva avastamise keskused – aken informatsiooni, teadmiste ja kultuuri juurde. Enam kui kaks kümnendit on neis tagatud ligipääs arvutitele ja tasuta internetile. Uusi rolle ja ülesandeid on aina juurde tulnud. On kohtumised kirjani­ ­ kega, väikesed kontserdid ja erinevad õpitoad. On rahvaraa­ ­ matukogusid, kus saab post­ marke osta, pakke ja kirju saata, kaugtööd teha, aga ka laua- ja õuemänge või muusikariistu

laenutada. Raamatukogutöötajad aitavad inimestel e-riigiga suhelda, digitaalses maailmas hakkama ­ saada, tõendeid ja muid pabe­ reid välja trükkida, vajadusel ka isiklikke mobiile seadistada. Ilma selleta oleksid tuhanded püsti hädas ning tunneksid, et Eesti riik muudkui kaugeneb neist. E-riigi areng ei tohi tähendada seda, et ametiasutus­ tel on õigus nõuda meilt kõigilt digipädevust. Ainuüksi viletsam silmanägemine või kangeks jäänud sõrmed võivad siin takistuseks saada. Nii on raama­ tukogud väga paljude jaoks lähim tee riigini, koht, kust abi saada. Ja kuidagi ei saa alahinnata raamatukogude sotsiaalset rolli, sealhulgas üksinduse leevenda­ misel ja netisõltuvuse peletami­ sel. Just maal elavate vanemate inimeste jaoks on raamatukogu sageli ainus võimalus teisi näha ning juttu puhuda ja seda peale­ gi hubases, raamatutest ümbrit­ setud keskkonnas. Raamatu­kogu­­ del on suur potentsiaal saada paikadeks, kus inimesed saavad ühises ruumis omavahel kohtu­ da, mõtteid vahetada ja ka ­üksteiselt õppida ning maailma­ pilti avardada. Meil on arvukalt lapsi ja noori, aga ka keskealisi, kes on „uppunud“ sotsiaalmee­ diasse ning sealsetesse kõlako­

TÕNU NAELAPEA

Venemaa teatas sel nädalal USA-le, et lõpetab USA START relvastuskontrolli in­ ­ spektsioonid. START lepe käsitleb mõlema riigi tuuma­ relvade arsenali suurust. Venemaa kaitseministri Ser­ gei Šoigu sõnul on Venemaa sunnitud peatama USA inspekt­ sioonid START (Strategic Arms Reduction Treaty) leppe raames, kuna Venemaa sõnul tahab USA alustada inspektsioone tingi­ muste järgi, mis ei võta ministri sõnul praegust reaalset olukorda arvesse. Kreml teatas USA-le eelmi­ sel nädalal, et uue START leppe kokkuleppimiseks hakkab aeg otsa saama. Praegune START lepe lõppeb 2026. START lepe piirab Ameerika Ühendriikide ja Vene Föderat­ siooni tuumaarsenali suurust ja võimekust. (ERR/EE) kesed uuendu­sed. Meil tuleb ühiselt pingutada, et raamatukogud püsiksid, et Eesti jääks ka 21. sajandi uutel kümnenditel raamatukogude maaks. Leidke ikka tee raama­ tukogusse ja head raamatuko­ guaasta jätku!


6

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

Nr. 32

Saame tuttavaks: kunstiõpetaja Proomet Torga Toronto eestlaste kogukond on aastate jooksul võõrustanud mitmeid külalisi Eestist. Sel suvel külastas Kanadat Jõe­ kääru Eesti Lastelaagri ja Eesti Kunstnike Koondise Torontos (EKKT, Society of Estonian Artists in Toronto) kutsel Haabneeme Kooli (Eesti) kuns­ tiõpetaja Proomet Torga, kes turistina Kanada nautimise vahepeal jagas ka oma teadmisi ning oskusi Jõekäärul puhka­ vate eesti kogukonna lastega. Kuidas on sinu reis Kanadasse seni läinud? Mis on olnud sinu külastuse kõige meeldejäävam osa? Kanada on toredate inimes­ tega väga põnev ja suur maa. Eestiga võrreldes on ainuüksi Toronto elanike arvult ju kolm-neli korda suurem. Kõige meeldejäävamad hetked veetsin ma Jõekäärul Timmase Kuns­ti­ tares ning tänu Tiiu Kalju­ rannale ja Heikki Kolgale McMichaeli muuseumis. Jõekääru on olnud väga tegus koht, mis tähistas sel aastal oma 70. juubelit ja kus on taas palju lapsi laagris.

Millised on sinu muljed? Jõekääru Lastelaager on eesti meele roheline oaas meeldivate, südamlike, hoolivate ja tegusate inimestega. 70-aastane ajalugu teeb selle koha väga eriliseks. Mul oli võimalus Jõekääru Lastelaagris Osvald Timmase Kunstitares anda mõned kunsti­ tunnid laagris puhkavatele lastele. Timmase Kunstitare vastab minu ettekujutusele ideaalsest kunstiateljeest, kus on laste, aga ka täiskasvanute jaoks olemas praktiliselt kõik vajalik kunsti ja loominguga tegelemiseks, loo­ vuse arendamiseks. Imetlus­ väärne on Timmase visioon ja nende inimeste ajaline ja mate­ riaalne panus, kes selle tare laagrisse rajasid ja on suutnud seda tänaseks juba 14 aastat lastele avatuna hoida. Ma tean, kui keeruline selline tegevus on. Kunstiga tegelemiseks vajalikud kulumaterjalid ei ole odavad ja neid on vaja pidevalt juurde osta. Ka vajab selline ateljee perioodilist hooldust ning aegajalt ka suuremaid investeerin­ guid. Mu muljed on väga meeldi­ vad. Lisaks õpetamisele sain kogeda ka midagi täiesti uut. Nimelt keraamika maalimist ja põletamist. Seda kõike tänu Elva Palo sõbralikule ja asja­ tundlikule juhendamisele. Mida sa tegid? Maalisin mõned kruusid ja alustassid. Millised kunsti õpetamisega seotud hoiakud on sulle kui kunstiõpetajale kõige olulise­ mad? Milliste uute mõtte­

viisidega puutusid kokku Jõekäärul? Õpetamisega kaasneb vastu­ tus. Ka kunsti õpetamine on vastutusrikas ja see teeb õpeta­ mise keeruliseks. Ei ole üheseid ega selgeid vastuseid küsimus­ tele selle kohta, mis on kunsti õpetamisel oluline või miks, mida ja kuidas õpetada. Näiteks on väikseid lapsi võimalik õpetada kunstitunnis arvutama ja seda märkamatult ilma nähta­ va pingutuseta. Oskus pliiatsit, pintslit ker­ gelt käes hoida on oluline baas­ oskus ja seda tuleks õpetada varakult. Kui inimkond on rohkem kui 3000 aastat hoidnud käes pliiatsi funktsioonidega eset, siis selle kasutamise vaja­ dus ei kao, pigem vastupidi. Digitaalne pliiats on täna ka Apple’i tahvlite oluline lisa­ toode. Enda loominguliseks enese­ väljenduseks on vajalikud baas­ oskused ja need peaks saama koolist. Vestlused Elvaga, kes on kunstiterapeut, suunasid mu tähelepanu ühele kunstiõpetuse olulisele aspektile, mida ma ei olnud ise seni oma töös nii selgelt teadvustanud: loomin­ ­ guliseks eneseväljenduseks va­ jalik oskuste lävi. Kunstiõpetaja võimuses on nutikalt läbi­mõel­ dud ülesannetega seda lävendit suurendada või vähendada. Näiteks saab kunstiga tegele­ mist alustada ka ilma joonistus­ oskuseta ning tegevuse käigus on võimalik ennast arendada ja saavutada tulemusi, mis on tegi­ jale rahuldust pakkuvad ja nau­ ditavad. Eriti oluline on see hariduslike erivajadustega laste ­ puhul. Kas on mingi vahe kunsti õpetamisel koolis ja näiteks Jõekäärul Timmase Kunsti­ tares? On üks ja väga oluline vahe. Jõekääru lapsed ja noored said ise valida võimaluse kunstitun­ dides osaleda ja nad tahtsid Timmase Kunstitares olla. Loodan, et tahavad ka järgmis­ tel suvedel. Küsis: VINCENT TEETSOV

Proomet Torga esineb külaliskunstnikuna sügisesel EKKT aasta­ näitusel.

Proomet Jõekäärul Timmase kunstitares koos Elva Paloga, kes juhatas teda keraamika-maailma ja Jõekääru ,,hea haldja“ Lia Kaljurand Zifkiniga.

Kristjan Jaak Petersoni jälgedes Tartust Riiga Tartu Ülikooli ajalootudeng Andres Jaan Vainura alustas esmaspäeva hommikul teekonda Tartust Riiga. Noormees alustas ambitsioonikat jalgsiretke Ku­per­janovi tänaval asuva Ugala korporatsiooni juurest, mille liige ta on. Vainura eesmärk on kõndida Riias asuva korporatsiooni Tervetia juurde, kuhu ta plaanib kohale jõuda reede õhtuks. Noormehe eesku­ juks on Eesti rahvuskirjanduse looga Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), kes sama teekonna mitusada aastat tagasi ette ­võttis. (PM/EE)

Augustibluusi pealava on iidse Piiskopilinnuse õuel.

Haapsalus Augustibluusil esines Kanada muusik Ariel Posen Haapsalus toimus 5.–7. augustil juba 28. korda bluesifestival Augustibluus. See on Euroopas hästituntud ja Baltimaades suu­ rim blues-muusikat tutvustav muusikaüritus ning meelitab igal aastal kohale rohkesti fänne mitte ainult Eestist, vaid ka Lätist, Leedust, Soomest ja kaugemaltki. Esimese õhtu peakülaliseks suurel laval oli Ariel Posen Kanadast. Festivalil esinesid mainekad blues-muusikastiili esindajad nii Eestist kui välis­ maalt – Itaaliast, Suurbritan­ niast, USA-st, Brasiiliast, Ungarist ja Soomest. Pealava on iidses piiskopilinnuses, kuid kontserdipaigana kasutatakse ka näiteks Haapsalu raudteejaama, kultuurimaja ja kohalikke koh­ vikuid. Ariel Poseni kontsert oli esi­ mese õhtu programmis suurel laval viimane ning meelitas kohale palju muusikasõpru. ­ Haapsalu Augustibluusi lehelt võis esineja tutvustuseks luge­ da, et Ariel Poseni firmamärk on ülivirtuoosne hingestatud im­ provisatsiooniline kitarri­mäng ja avatud häälestuste kasutamine. Huvitav on ka see, et vasa­ kukäelisena mängib ta kitarri ,,õigetpidi“. Meedialeht Music Radar valis Poseni maailma kümne parima rokk-kitarristi hulka ning ta on ühteviisi armastatud nii kriitikute kui ­ fännide poolt. Posen puutus muusikaga kokku alates esimestest eluaas­

tatest ning veetis suurema osa lapsepõlvest tuuribussis koos oma muusikutest vanematega. Alates 2013. aastast on ta Kanada maineka rockibändi Bros.Landreth kitarrist. Kaks albumit üllitanud sooloartistina on Posen end tõestanud ka suurepärase laulja ja originaalse laulukirjutajana. Ariel Poseni muusika on traditsioonidest läh­ tuv, samas väga tänapäevane, mõjutatud nii rock’n’rollist, americanast, soulist, R&Bst kui popist, kuid olles kõige selle juures ainulaadne ja omanäo­ line. Tema üks kuulsamaid laule on „Angeline“. Tekst ja fotod: LEA KREININ

Puuri ja Tormise ooper ,,Lalli“ avas Birgitta festivali Pirita kloostri varemetes üle kahe aasta taas toimunud Birgitta festivali avas Veljo Tormise alustatud ja Rasmus Puuri lõpetatud ooperi ,,Lalli ehk Mere keskel on mees“ maailma esiettekanne. Tormise kirjapandust kõlab ooperis kümme esimest minutit, edasi areneb juba sama libreto järgi Puuri fantaasia. Lalli oli see põikpäine soomlane, kes tappis Soome ristiusku levitama tulnud Rootsi piiskop Henriku. Nädalapikkusel festivalil esi­ tati tunnustatud suurlavastusi ja rahvamuusikal põhinevat uut heliloomingut – Elmo Nüganeni lavastatud Mozarti ooperit ,,Don Giovanni“ ning Kristjan Järvi ja tema orkestri Baltic Sea Phil­ harmonicu nägemust Shakes­ peare’i näidendist ,,Torm“. (ERR/EE)

üksiknumbrid on müügil Torontos: •  Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave)

Esineb Kanada artist Ariel Posen.

•  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.


Nr. 32

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1117 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 28

29

30

23 31

33 37

35

38

50

52

11

25

26

27

48

49

40

42

51

10

36

39

41 44

9

32

34

45 53

43 46

54

47 55

56

57

58

59

60

61

40. _____l, pikkusühik. 41. Nutikas, leidlik. 1. Osirise naine 42. Raskuse mõõtühik. (Vana-Egiptuse 44. Teat. alkohoolne mütol.). jook (ingl.k.). 5. Sadamaehitis. 46. Hakka peale! 8. Kisa, lärm. 50. Antiloop Aafrikas. 12. _____ino, 53. Ilma vanemateta. mängupõrgu. 13. Küsisõna. 55. Talispordivahend. 14. Oskuslik, meisterlik 56. India rahva liige. mingil alal. 57. Saared Jaapani 15. Iminappadega saarestikus. rõnguss. 58. Valelik (ingl.k.). 16. Mitte ülal. 59. Pärn, pärnapuu 17. Arv. (murd.). 18. Teatud tõugu 60. _____s, põlismets. hobune. 51. _____n, hoog, 20. Kirjanik J. Semperi innukus, tuhin. pseudonüüm. ALLA: 22. Nöör. 1. Aina, üha. 24. Läti pikim jõgi. 2. Maa keset vett. 28. Itsitus. 3. Lapsevanemad. 31. Application 4. Teat. maitseaine. Programming 5. Eesti naistennisist Interface. (eesn. täht + 32. Sügislill. perek.nimi). 33. ______kees, 6. Meesnäkk. P-Am indiaani7. _____m, teat. hõimu liige. usund. 34. Lai ilma kõrvata 8. Maailmaruum. teetass 9. _____ma, äigama, Kesk-Aasias. virutama, lööma. 36. Eesti Rahva 10. _____a, tee. Muuseum. 11. Auk, mulk. 37. Üksikesineja 19. Itaalia linn. ettekanne. 39. Nõiatrumm. 21. ______l, kirurgi­ PAREMALE:

Hiiumaal toimus 11. Pühalepa muusikafestival Möödunud nädalavahetusel peeti Hiiumaal 11. korda Pühalepa muusikafestivali, mille kunstiline juht on Endrik

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

S

Volli veste

T

Ristsõna nr. 1116 LAHENDUS

21 24

I

7

nuga. 23. Ronitaim. 25. Ühik, üksus (ingl.k.). 26. Vedelik inimkehas. 27. Kalevipoja koer. 28. L______, loos. 29. Suur veresoon (tagurpidi). 30. Tahtmine, unistus, igatsus. 35. Poolsaar EdelaAasias. 38. Veekogu rõngassaare keskel. 43. Poeesia. 45. Erki ______, Eesti kümne­ võistleja, olümpiavõitja 2000.a Sydneys. 47. Okkaline loom. 48. ______r, isevalitseja. 49. M______, krabi-, kreveti- vm maitseline kalatoode. 50. Tulirelv, püss (ingl.k.). 51. I_____, tähed ristilöödud Jeesuse risti küljes. 52. Vits, vemmal, mala­kas. 54. Riigi Kinnisvaraamet.

Üksvärav. Festivali üheks tun­ nusjooneks on, et seal kõlab igal aastal teiste teoste hulgas ka hiidlasest helilooja ErkkiSven Tüüri looming, vahendab ERRi portaal. Kolmepäevase festivali kont­ serdid toimusid Kärdlas, Kõr­ ges­ saares ja Pühalepa kirikus. Kärdla kirikus esitati teiste teoste hulgas ka Erkki-Sven Tüüri marimbakontserti, teost, milles oli koos Hiiumaa kam­ merorkestriga oluline roll löök­ pillisolist Heigo Rosinal, kes on helilooja seda teost esitanud ka varem, näiteks koos Kiievi kammerorkestriga. (ERR/EE)

Paremale: 1. Kava, 5. Seek, 9. ETA, 12. Usin, 13. Armi, 14. Arg, 15. Pink, 16. Miil, 17. Tuu(m), 18. Ameer(ika), 20. Muul, 21. Astaat, 24. Aaa, 26. Klann, 27. Harakas, 31. IEA, 32. Toata(im), 34. Rii(s), 35. Persoon, 37. Raadi, 39. Rob, 40. Kastan, 41. Eküü, 44. Esiti, 46. SEK, 47. Troi, 48. Apia, 52. (H)irs, 53. Osis, 54. Ainu, 55. Kii, 56. E, T, N, K, 57. Tael. Alla: 1. Kup(ee), 2. Asi, 3. Vin(n), 4. (K) ankaan, 5. Samet, 6. Erie, 7. Emiraat, 8. Kil(u), 9. Eatu, 10. Truu, 11. Agul, 19. Mantoo, 20. Maa, 21. AKIP, 22. Slee(p), 23. Taar, 25. Ararat, 27. Han(i), 28. Krat(t), 29. Aida, 30. Siin (ja seal), 33. Ooberst, 36. SRÜ, 38. Asiaat, 40. Kiisk, 41. Esik, 42. Keri, 43. Üksi, 45. Soin(e), 47. Toe, 49. PIA, 50. Ine, 51. Aul.

Nädala retseptid

Fall-off-the-Bone Chicken Drums Chef Paul Lillakas Hands on time: 15 minutes Total Time: 2 hours 15 minutes Makes: 6 servings Tip: This recipe works just as well with chicken wings, chicken thighs or whole legs. Ingredients: 1 tsp sea salt 1 tsp sugar 1 tsp smoked paprika 1 tsp granulated garlic 1 tsp freshly cracked black p­ epper 12 bone-in skin-on chicken drumsticks BBQ sauce Preheat oven to 300F. Line sheet pan with parchment paper. In bowl, stir together salt, sugar, smoked paprika, granu­ lated garlic and pepper. Sprinkle over chicken and rub to coat. Arrange chicken on pre­ pared sheet pan. Bake until skin is browned and dried and chicken is fork-tender, about 2 hours. Grill finish: Brush chicken with preferred BBQ sauce and transfer to greased grill on medium heat. Cook, flipping once, until charred, about 3 minutes per side. Oven finish: Increase oven temperature to 400F. Brush chicken with preferred BBQ sauce and return to oven. Bake until sauce is caramelized, about 6–8 minutes.

Naljanurk ,,Kuidas sa saad nii loha­ kas olla, et jätsid tiigri­puuri ukse lahti!“ pahandab looma­aiatöötaja teisega. ,,No mis siis, ega keegi ei tule ju tiigrit ära varas­ tama.“

Bumaagast No kirjutasin, et inämp venekeelseid sõnu ei tarvita. Kuid bu­ maaga on laensõnana olnud eesti rahva kõnõpruugis kaua, tsaariajast saadik. Nigu uulits, vaksal. Küsisin Etsilt, et ta uuriks internetist tausta. Ta leidis artikleid Wabariigi ajast, kus leidus venelastelt saadud sõna. Ah et mida see tähendab? Paberit, siinses mõistes aga amet­likke dokumente. Tänapäeval olevat käibel Eestis buma, kõik teavad, mida see tähendab. Ei vist ole pääsu naabri keelelisest mõjust, õnneks mitte nii hull, kui okupatsioonia­ jal. Siis ropendati vene keeles (viisakas eestlane ei pruugi ju armsas emakeeles inetusi) ning paljust igapäevast esitati lausetega, kus ilmus venekeelne sõna. Ku juba okupatsioonist, siis Etsiga arutasime, kuidas prae­ guses Kanadas on elu mitmeti nigu N. Liidus. Ametlike paberite, tolle sama buma saamine on nuhtlus missugune. Ets pidi riigidokumenti uuendama. Mitte passi – ta on mõistuse juures, ei soovi kusagile lennata, teise riiki eriti. Kuid isegi siseriikseid lende käntseldatakse, loe vaid lehest, kuidas reisija ei jõudnud pereliikme matustele selle tõttu. Miks len­ nuliinid pileteid müüvad, ep tia. Lennuväljad oskavad pagasi kaotada kah. Ei, noorsand vajas tervishoiukindlustuse kinnituskaarti. Riigionkud oma suures tarkuses leidsid, et peaks olema foto­ ga. Vana, irooniana punane, vaid nime ja numbriga oli aas­ takümneid hästi vunksinud. Ei mingit fotot. Inimene vananeb küll, aga eks ikke saab aru, et 35-selt võetud pilt ei erine väga 40-se näojoontest. Kuid ootejärjekord pikk, ametnikke vähe, kannatus katkeb mõnel. Hullem aga on passidega. Ja seal ongi võrdlus olemas okupeeritud Eestiga. Seal palgati poisikesi leivasabas, järje­ korras seisma. Et saaks ise, muidugi mujal, kaua vajalikku kaupa oodata. Nii kuulsin, ku esmalt kodumaal käisin. Siin aga on väljakujunenud, Etsi sõnul, kohe elukutselised ootajad. Soolase hinna eest asuvad passe väljastava riigi­ hoone ukse taha juba õhtu enne. Passitaotleja saab siis ise ra­ hulikult magada, hommikul olla esimeste hulgas, kes pää­ sevad löögile. Uskumatu, et riik on lubanud asjadel nii kaugele minna. Temake kuulas juttu pealt. Ning ütles talle väga loomuli­ kult tuleva. Et nuu vanamiis. Sul siis võimalus pinsi kõrvalt teenida. Mis sul ikke öösel teha? Magad oma võrkkiiges päeviti, ole siis öösorr ja too inemestele rõõmu. Need paar sada taala maksavad siis su kallid juustud kinni. (Piimahinna järsu tõusu tõttu ostan juustu harva.) Nigu ametlikel koosolekutel tehakse, võtsin teadmiseks. Ets suskas, et toob mulle tooli, teades, et mu kodarad nii kaua vastu ei pea. Arusaamine maailmast jubagi vankumas. VABARNA VOLLI

Crunchy Dill Ranch Slaw Chef Paul Lillakas Hands on time: 15 minutes Total Time: 45 minutes Makes: 6 servings Ingredients: Dressing: 3/4 cup mayonnaise 1/4 cup dill pickle brine 3 tbsp chopped dill 2 tsp granulated sugar 1 clove garlic, minced 1 tsp freshly cracked black pepper 10 cups shaved green cabbage 2 cups thinly sliced green kale 1/2 cup sliced almonds 2 green onions, sliced In bowl, whisk together mayon­ naise, pickle brine, dill, sugar, garlic and pepper. In large bowl, combine cabbage, kale, almonds and green onions. Pour dressing overtop; toss to coat. Serve.

Kuressaares taaslavastati Saaremaa metsavenna Elmar Ilbi tegemisi Saaremaa sõjavara selts Margus Sinimetsa eestvedami­ sel taaslavastas eelmisel näda­ lavahetusel Kuressaare lossi­ hoovis paar erinevat seika Saaremaa tuntuima metsaven­ na Elmar Ilbi tegemistest. Lavastati nii Ilbi tabamine NKVD poolt 1950. a kui ka tema viimaseks jäänud Sauvere kaupluse varguse episood. Just Sauvere kauplusest omastatud kaup leiti eelmisel aastal Saaremaalt piimanõusse peide­ tuna metsast. Elmar Ilbi kolmeliikmelise salga likvideeris NKVD 12. au­ gustil 1950, paar nädalat pärast Sauvere kaupluse vargust. Laupäeval, 13. augustil püsti­ tab Saaremaa vabadusvõitlejate ühing metsavenna mälestuseks tema viimaseks jäänud lahin­ gupaika Luulupe metsa kolme­ meetrise tammepuust risti. (ERR/EE)


8

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Morale as a major determinant in Ukraine ‘Esprit de corps’ is the term often used within the military to describe the morale of one’s own troops. There’s a positive ring to it and denotes a confidence in victory. Readers of military ‘morale’ accounts of soldiers in battle, expect emotionally detached stories of the genuine mental fortitude of the fighters. The most recent assessment of British intelligence see low ­morale on both sides as a detri­ ment in maintaining a winning war effort. But the analysis concludes that Russians are more acutely debilitated from a low fighting spirit than Ukrainians. Reports of entire Russian units refusing to obey orders are not un­ common. During the Russian troop build-up prior to their February assault, morale was predicted to be the determining factor in the win-defeat end of hostilities. Two levels of morale were identified: the morale of indi­ vidual soldiers and the morale of each country and its people. At the level of an individual are Ukrainian soldiers, who purposefully fight for their homeland, superior to Russian soldiers whose motivation for fighting is fuzzy? For the collective nation, does the Ukrainian national will to defy an enemy for a long, difficult and deadly battle have more endurance than the morale of the Russian nation? Before the war started, many observers agreed that the longer the Ukrainian army was able to resist the enemy, the more it will gain in confidence and improve its knowhow of the ­ best means to fight this adver­ sary. Coupled with this would be the heightened respect from the international community wit­ nessing a David-Goliath battle in which the underdog’s spirited defiance may even lead to victory. This could translate ­ into enhanced international ­support in many sectors. A drawn-out conflict for Russia was predicted to have a negative influence on morale. It was stated that over time, the rise in casualties would erode Russian military as well as ­public morale.

The brutal hazing of draftees was seen as a major factor in damaging unit cohesion. Over one third of the standing army are conscripts serving alongside career soldiers, the ‘kontrakt­ niki’. The abuse of conscripts includes violence, sometimes even murder, and units suffering heavy casualties need imme­ diate replacements from re­ serves of draftees, with minimal training. This in itself en­ genders diminished morale at the front line as well as home. Recent Western intelligence indicates morale deteriorating on both sides. Official press reports from any war-time ­ ­government are likely a distor­ tion of the facts. But with ­hundreds of journalists embed­ ded with Ukrainian units, re­ porting uncensored what they witness, it’s easy to separate Putin’s false claims from moderately self-serving state­ ­ ments of Ukrainian press officers. The loss of morale on the Russian side far exceeds Ukraine’s. While both sides have had incidents of deser­ tions, entire Russian units have refused to obey orders from superiors. These have included ­ armed standoffs with those in command. Driving Russian soldiers to these extremes are said to be low pay, combat stress, in­ capable leadership and heavy casualties. While the authentic number of dead is held secret, most experts say Russian losses have been in the tens of thou­ sands, in fact some indicate more than 75,000 dead. Also forcing the drop in ­morale is the confusion, among all ranks, about the objectives of the invasion. Putin still in­ sists that Russia’s invasion was aimed to ‘de-nazify’ the Ukrainian government and re­ store order to a country ‘under control of the West’. The Russian population has also shifted its backing of the Kremlin’s agenda. Taking Ukrainian intelligence sources at face value, in late July, a secret opinion poll commis­ ­ sioned exclusive for the Kremlin showed a dramatic drop of support for the war. Only 39% of respondents agreed with continuing the war at any cost; 25% agreed under

Nr. 32

CEEC calls for resignation of Amnesty International Secretary General, Agnes Callamard August 9, 2022 TORONTO – The Central and Eastern European Council of Canada, represent­ ing the interests of 4.5 million Canadians of Central and Eastern European heritage, calls on Amnesty Inter­ national and Amnesty Canada to retract their recent report which justifies Russian war crimes against Ukraine and echoes Russian propaganda and disinformation narrative, and for the resignation of Secretary General Agnes Callamard. The report published by Amnesty International, titled “Ukrainian fighting tactics en­ danger civilians” claims that Ukrainian forces “have put ­civilians in harm’s way by es­ tablishing bases and operating weapons systems in populated residential areas.” The report fails to recognize that Ukrai­nian forces are required to be sta­ tioned inside urban areas ­under threat of Russian attack in order to defend them. The residents of villages, towns and cities in Central, Eastern and Southern Urkaine have endured shelling, arbitrary arrest, torture, system­ atic sexual violence and mass murder by invading Russian forces for the past six months – regardless of whether Ukrainian armed forces have been present or not. Using the twisted logic applied to this Amnesty report, the mere existence of Ukraine as a sovereign nation would be blamed for ­inviting invasion by Russian forces, and the pres­ ence of Ukrainian women in villages and towns occupied by Russian forces would be blamed for ­inviting sexual vio­ lence by Russian soldiers. Canadians expect Amnesty International to hold authori­ tarian regimes that engage in mass human rights and war crimes to account, not to justify them. The failure of Amnesty International to address the

certain conditions; 28% do not know how to answer; and the rest oppose the war. This ­compares with polling results in March which showed that some 70–80% of Russians support the war. One must note that the Kremlin’s secret poll does not coincide with the recent Levada Centre’s release of survey re­ sults which indicate that 71% of Russians still support the war. Levada has never been known as tool of the Kremlin’s mis­ information campaign. Have things changed? The Russians are not capable

The Seedrioru summer camp has always emphasized the importance of our Estonian cultural heritage for our youngsters, nearly all of whom have been born in Canada. The intricacy of our folk dress, with its multi-colored design, is an aspect that shows great richness and variety. Rather than individually weaving multiple small braids, the children, in a group, hand-wove a giant braid this summer. The super-large scale of this will surely be long-­ remembered. Photo: Merike Koger

c­oncerns of local staff about flaws within the report has led to the resignation of the head of Amnesty’s Ukraine chapter, Oksana Pokalchuk.

Russian human rights abuse, Amnesty International has done more to enable Russian viola­ tions of human rights and war crimes than to deter them.

The Amnesty report has been exploited by Russian govern­ ment propagandists to justify its attacks on Ukrainian civilian ­infrastructure citing it “as proof that Ukraine was using civilians as human shields.”

The CEEC calls on Amnesty Canada to publicly reject Am­ nesty’s report and to impose mandatory training for its staff about the nature of Russian i nformation and influence ­ operations, and those under­ ­ taken by other unlawful ­authoritarian regimes.

This is not the first time Amnesty International has assisted Russia’s authoritarian ­ government. In 2021, it re­ moved Russian anti-corruption activist Alexey Navalny, who had been poisoned and im­ prisoned by Russian authorities, from its list of political prisoners. Amnesty’s inexplicable down­ grading of Navalny’s status ­represented a major victory for Vladimir Putin. Despite apolo­ gizing for turning a blind eye to

of smothering nationalism – witness Chechnya, Afghanistan, in fact nearly all of the post-­ Soviet-occupied SSRs who are now sovereign nations. Scholars point out from research on Ukrainians resisting the Russian invasion of the Donbas since 2014, that the Ukrainian mili­ tary and population, have a greater will to win than Russia and the Russian-backed forces in the region. The fact that Ukrainians have for eight years cannot be ignored. This re­ inforces the notion that Ukrainians have deep feelings for a Ukrainian identity. This is

All war crimes require our attention, regardless of who has committed them. The growing list of atrocities committed by Russia’s invading forces must be investigated and their ­per­petrators must be brought to justice. Any justification of Russian human rights abuse and war crimes – whether inadver­ tent, indirect or unintended – amounts to denialism.

fundamental for sustaining high morale. It’s been a decisive factor in fending off battle ­ ­fatigue for Ukraine. For the West, a Ukraine that shows such valiant determina­ tion to fight for itself is worth supporting. They need our ­continued support now. LAAS LEIVAT

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad


Nr. 32

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

9

Barrie gymnast Carmel Kallemaa wins four medals at the Commonwealth Games Barrie resident Carmel Kal­ lemaa won a gold medal in the rhythmic gymnastics team competition at the recent Commonwealth Games in Birmingham, England. She went on to win an additional three medals in the individual finals, silver in clubs and bronze in both ribbon and hoop. The 24-year-old rhythmic gymnast competed as part of Team Canada at the Common­ wealth Games which took place in Birmingham, England on July 28th to August 8th, 2022. Carmel Kallemaa, along with rhythmic gymnastics team mem­ bers Tatiana Cocsanova and Suzanna Shahbazian, won gold in the team competition with a total score of 272.95 points, placing them ahead of silver-­ medallist Australia (268.65) and bronze medalist England (267.05). After winning the team event, Kallemaa said “The feel­ ing I think [will be] hard to de­ scribe for the next few days un­ til I get home and it actually kicks in that I’m a Common­ wealth cham­ pion. So, I think the feeling is going to come a bit later. Right now, it’s all just so ­un­believable.” Carmel Kallemaa, in addition to winning a gold in the rhythmic gymnastics team event on August 4th, also won a silver in the individual clubs final on August 6th and an additional two bronze medals on the same day in the individual ribbon and hoop finals. Kallemaa says that “It was just my dream to make it to this competition. At first, I didn’t even dream about finals. I was just thinking I wanted to make

it there.” “I made it there and was hoping to at least make one ­final. To make three finals and one medal in each event, it’s just unbelievable. It’s one of the best days of my life so far for sure”. When asked about the over­ all competition conditions in Birmingham, Kallemaa re­ sponded that “the competition was just great”. “There was a packed house at all the events and the audience was very supportive of all the competi­ ­ tors and really participated wholeheartedly.” Kallemaa also really enjoyed staying at the athlete’s village where she said that “it was possible to meet athletes from all of the different sport disciplines”. A total of 72 Commonwealth Nations and 5,054 athletes par­ ticipated in 280 events in 20 sports at the 2022 Common­ wealth Games. The rhythmic gymnastics competition hall, Utilita Arena Birmingham, was packed with people for the events. 15,800 spectators were powerfully supporting each ­athlete! What a spirit! In the final medals count, Canada placed third with 26 Gold medals, 32 silver medals and 34 Bronze medals, behind Australia which placed first with a total of 178 medals and England which placed second with a total of 176 medals. The Commonwealth is home to 74 nations and territories and 2.2 billion citizens, representing about 30% of the world’s popu­ lation. It is the oldest political association of sovereign states. Canada takes pride in its mem­ bership in the Commonwealth of Nations, as well as its cultural

and historical ties to Britain. The first Commonwealth Games were held in 1930, and, with the exception of 1942 and 1946, have taken place every four years since then. Canada is the birthplace of the Commonwealth Games, having hosted the first ever Games in Hamilton in 1930, which were then known as the British Empire Games. Canada has hosted the Commonwealth Games four times to date – Hamilton (1930), Vancouver (1954), Edmonton (1978) and Victoria (1994). The 2026 Commonwealth Games will take place in Australia. And in 2030, the Commonwealth Games are set to return to Hamilton, the Canadian city that was the birthplace of the multi-sport event 100 years ­earlier! For many athletes, the Commonwealth Games are a preparatory event for qualifica­ tion to the Olympic Games. Carmel Kallemaa’s next competition will be the Rhyth­ mic Gymnastics World Cham­ pionships in Sofia, Bulgaria on September 14–18, 2022. Asked about her plans for the future, Kallemaa responds, “I will con­ tinue to train and improve my routines”. “I want to be a role model for younger gymnasts and show them that if there is a real will and desire it is pos­ sible to successfully combine training and studies, even at the University or College level, ­regardless of age.” Kallemaa was born in Esto­ nia and moved to Canada with her family at the age of 15. She trains under the direction of her mother, coach and world cham­ pion rhythmic gymnast Janika Mölder, at the Glimmer Athletic Club in Toronto. Additional photos can be viewed at the official Com­ monwealth Games 2022 online gallery. Photos and articles also appeared in the August 5th ­ ­editions of The Globe & Mail and The Toronto Star. (ÜT-EE)

Black Ribbon Day events 2022

Peeter Toome handing the 2022 Toome Collingwood International Open Championship Trophy to Harrison Vogrin, [parents Heli and Rene], who shot a sizzlin’ 83 on a hot and humid Saturday afternoon at Duntroon Highlands. Rumours are about that Harrison may be also be playing at the EGO [Estonian Golfers of Ontario Open] Pheasant Run Championship on Saturday, September 25. After finishing their grueling rounds, the 40 golfers happily retreated to the Toome family waterfront estates, where they were able to cool down with refreshments and a meal, while getting re-acquainted with many friends after a too-long covid break. ‘It was wonderful to see close to one hundred people of all ages gathering in friendship once again.’ Text: Toomas Trei, photo: Roosi Lindau

TORONTO – August 23 is an annual Canadian Day of Remembrance for the victims of Nazi and communist crimes, known as Black Ribbon Day. This year, Black Ribbon Day has taken on renewed signifi­ cance given Russia’s unpro­ voked and savage invasion of Ukraine. The unspeakable atrocities committed by Vladimir Putin’s soldiers have awoken the traumas held by millions of Canadian who fled Nazi German and Soviet Russian occupation and terror after WWII. This year, we encourage all

Russian mass murder of Ukrainian POWs at Olenivka Ukrainian Canadian Congress, July 2022 OTTAWA, ON. On the night of July 28–29, the Russian invaders of Ukraine commit­ ted a heinous war crime and act of terrorism on Russianoccupied territory, shelling a prison colony in Olenivka, in which the Russian invaders had imprisoned Ukrainian Prisoners of War – defenders of Ukraine’s Azovstal. It is not yet known how many Ukrainian soldiers were murdered, but preliminary esti­ mates are that 50 Ukrainians died and over 150 were wound­ ed. “Every day, Russia is com­ mitting barbaric atrocities, acts of terror, and monstrous crimes against humanity in its geno­ cidal war against Ukraine. Olenivka joins Bucha, Kre­ menchuk, Odesa, Mariupol, Kharkiv, and countless other places of mass death and misery inflicted by the Russian in­ vaders,” stated Alexandra Chyczij, National President of the Ukrainian Canadian Con­

Canadians to wear a black ribbon and to participate in ­ Ukrainian Independence Day celebrations to demonstrate our solidarity with Ukraine and our Ukrainian Canadian friends. The following events will be happening across Canada: Toronto (Ukrainian Indepen­dence Day) Saturday, August 20, Centennial Park 256 Centennial Park Road, Toronto Vancouver Sunday August 21 at 2:00 PM Vancouver Art Gallery Plaza 750 Hornby St, Vancouver Toronto Eccumenical Black Ribbon Day

gress (UCC). “Yet our allies still hesitate to provide Ukraine with the weapons necessary to defeat the Russian army and drive the Russian invaders from Ukrai­ nian land. We call upon all ­allies to call Russia what it is – a terrorist state. The longer we delay in providing all the weapons Ukraine needs for ­ ­victory, and the longer we delay in recognizing that Russia is a terrorist state – the more inno­ cents will be murdered. We urge Canada and the inter­ national community to imme­ diately provide Ukraine the weapons required and to desig­ nate Russia a terrorist state.” A Joint Statement by Ukraine’s Armed Forces, Security Service, Intelligence Directorate of the Ministry of Defense and the Verkhovna Rada’s Human Rights Com­ missioner stated, “The commit­ ted explosion is a cynical terrorist act of the Russian ­ Federation, a military provo­ cation and a typical false flag operation, the purpose of which is to cover up war crimes, discredit the Armed Forces of ­ Ukraine, disrupt the supply of Western weapons and increase social tension in Ukrainian ­society.”

Service Sunday, August 21, 11:30am St. Peter’s Estonian Church 817 Mt Pleasant Rd, Toronto Ottawa August 23, 6pm Ukraine and Black Ribbon Day Protest Russian Embassy in Canada 285 Charlotte St, Ottawa Calgary (Ukrainian Indepen­dence Day) August 24, 7pm Ukrainian Independence Day Rally Calgary Municipal Plaza 800 Macleod Trail SE, Calgary For more information: cee­ councilcanada@gmail.com


10

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

Nr. 32

The founders of Estonian animation Natalie Jenkins, LJI Reporter Carefully balanced between absurdity and delicate child­ hood innocence, Estonian ­animated films carry a certain allure that has been renowned on the world stage. But at what point did Estonia develop its particular animated visual culture, and who can be credited for this? While Estonia produced some experimental animations in the 1930s, film historians commonly trace the country’s animated tradition to key figures who worked for the ­ Tallinn-based film studio Tallinnfilm. Elbert Tuganov Though born in Baku, Azerbaijan in 1920, Elbert Tuganov lived in Germany with his aunt until he moved to his mother’s home in Estonia in 1939. Tuganov found work at Tallinnfilm as a cameraman’s assistant. Over the course of eleven years, Tuganov filmed, drew, and painted credit sequen­ ces and special effects. Importantly, he also modernized the studio’s rather rudimentary animation technology. “Ori­ ginally,” says Tuganov in Chris Robinson’s book, Estonian Animation: Between Genius and Utter Illiteracy, “they used to nail the credits to the wall [and film them by a] camera set up on a tripod.” But he discovered a more effective method: by building an animation stand, camera operators could do frame by frame shooting, per­ mitting a higher degree of free­ dom and leniency in the overall creative process. Motivated by the encourage­ ment and praise from his col­ leagues, then-37-year-old Tuga­ nov established the department of animation at Tallinnfilm Studios in 1957. Called Nuku­ film, Tuganov’s department focused exclusively on puppet ­ animations. Despite the Soviet Union’s tight restrictions, Tuganov man­ aged to carefully weave satire into the larger mosaic of his films. But Tuganov went further than mere mockery. With every film, he offered a peek into a new world, accessible to both the innocent child’s imagination and the mature adult’s mind. By taking aspects from Estonian identity and intertwining them with those from the West, Tuganov created a cohesive whole in his characters that seemed to dismantle the impla­ cably opposing worldviews found on both sides of the Iron Curtain.

Rein Raamat.

Photo: efis.ee

Even the films’ settings worked in the same way. “[The] colour palettes [in our films] were beautiful and somehow different [from Moscow’s],” said Tuganov in Estonian Animation. The vivid colours that Tuganov referred to are reminiscent of those from the 1950’s American Pop Art move­ ment, said Robinson, as well as the bright tones commonly ­a ssociated with American ­design and architecture from the same period. Heino Pars Heino Pars grew up sur­ rounded by Estonia’s idyllic landscape. “I had a strong con­ nection to nature,” said Pars in Estonian Animation. “My father had a large garden and I remem­ ber that springtime was the most beautiful when the ­apple trees were in bloom. Our trees were 30 years old then and when their branches touched each other, it was like a large roof of flowers. Back then I’d climb an apple tree and sit up there for hours.” After moving to Tallinn, Pars was hired at Tallinnfilm, even­ tually working at Nukufilm. Together, Pars and Tuganov collaborated on many projects. ­ With Tuganov and Pars running the show, it made perfect sense that Pars was promoted to be a director of Nukufilm alongside Tuganov in 1962. Like Tuganov, Pars laced his films with a childlike sense of wonder, innocence and curiosity, drawing inspiration from his time spent in nature. Perhaps the films that best exemplify Pars’ personal style are those from his Cameraman Kõps series. These films were Estonia’s first animated series, featuring the recurring protago­ nist, Cameraman Kõps, who travels to various scenic loca­

Stalin redux The English writer and critic L.P. Hartley came up with a wonderful observation last cen­ tury. “The past is a foreign country; they do things dif­ ferently there.” This usually the case, considering the rapid advancement of mankind’s stan­ dard of living through techno­ logical innovation, improve­ ments in medical care, and most important gaining the under­ standing that we live in a closed ecosystem. Best exemplified by the classic concept of when a butterfly flutters its wings in the Amazon jungle the result is a hurricane somewhere far away. Vladimir Putin’s decision to attack a non-threatening demo­ cracy has had global impact, such as the butterfly chosen to illustrate the effects of actions elsewhere. Beyond the pande­ mic’s debilitating impact on the economies of nations, inter­ national trade, Putin’s brazen decision has led to the rise of foodstuffs, high inflation and worries of how Europe, most

tions, ranging from mushroom lands to berry forests. Robinson says: “For the fourth film ‘Operaator Kõps ­kiviriigis’ (Kõps in the World of Rocks, 1968), Pars and his crew went to the Leningrad Museum of Natural Science.” Quoting Pars, he continues: “...We were very well received by the museum in Leningrad… The ­ staff even brought things out of storage to show us what they normally would not have. I remember they brought out a ­ beryl [a gemstone] that sup­ ­ posedly cost I don’t know how many million. They took it out of the safe. I was afraid to even hold it in my hands. That was very interesting indeed.” Together, Tuganov and Pars represented the lighthearted side of Estonian animation. But that changed when Rein Raamat joined the picture in 1972.

Elbert Tuganov.

Photo: asifa.net

Rein Raamat Born in 1931 in a small town in central Estonia, Rein Raamat eventually graduated from the Tallinn Art Institute. After spending some time working at Nukufilm, Raamat founded Joonisfilm, Tallinfilm’s first de­ partment of animated cartoons (as opposed to Tuganov’s ­puppet animations), in 1972. As a director, Raamat encouraged collaborations with professionals from other fields, including writers, musicians, and artists to work together on his films. Moreover, unlike Tuganov and Pars, Raamat’s intended audience were adults. Even ­ when Moscow’s restrictions on what could be portrayed in film tightened, Raamat insisted on portraying more mature subject matters and blatant criticism of the state. His film Suur Tõll (1980) perfectly exemplifies this. Through a fever dream-ish notably Germany, will heat homes and business during the upcoming winter. And the au­ thoritarian billionaire, having gained his vast wealth by robbing his countrymen does ­ not care one whit. Thus the title. The meaning of redux, from the Latin, is brought back, revived. Certainly the attack on Ukraine reminds one of the Winter War with Finland, when the USSR, under Josef Stalin attacked, without provocation, their peaceful neighbour. The Finns were staunch and stalwart in their defense of their lands. Much ­ like the Ukrainian military is today. Finland had to relinquish a large part of Karelia when the guns had stopped booming in 1945, but remained indepen­ dent. Although very aware of the power of its Soviet neigh­ bour. The Ukrainians might, if the West can truly see Putin for who he is, hold on as well, losing some territory in the ­ East. They already have, with the Crimean invasion of 2014. Let us hope.

Heino Pars.

Photo: elu.ohtuleht.ee

d­isplay of visuals done by Estonian artist Jüri Arrak that resemble a bad LSD trip, ­accompanied by Estonian com­ poser Lepo Sumera’s hair-raising score of screams, the film tells the story of the Estonian mytho­logical figure, Suur Tõll (Toell the Great), a giant who guards the island of Saaremaa from foreign enemies. The ­climax of the film culminates in a violent fight between enemy forces and Suur Tõll, until he is decapitated and falls to the ground. It is hard not to read this sequence as a pro-Estonian ­ ­nationalist/anti-Soviet sentiment, where Suur Tõll represents the

valiant and unyielding Estonian facing foreign occupation, and the enemies, dressed in red, represent the Soviets. In fact, the film was met with heavy criticism from Moscow. Despite this, it went on to be praised on the international stage, even winning an award at the 1982 Ottawa International Animation Festival!

There are other similarities to the Stalin era. According to an AP report last week, the British military spy agency has uncovered evidence that not only have 10 Russian generals perished as a result of Ukraine defending its territory, 6 generals have been summarily dismissed, reassigned to other positions. One presumes due to failure when advances, quick victories were expected. Stalin, of course was much worse, court-martial­ ing and murdering many of his generals in the years leading up to WW II. Resulting in a disor­ ganized Red Army and account­ ing greatly for the speed of German Divisions entering the Soviet Union (through Ukraine initially, then the Baltics). Hitler’s troops were stalled by weather everywhere. Once again a nasty winter saved the Muscovite Empire.

war crimes, according to AP. The Western world was guilty of the same sins in WW II. Think of the RAF bombing Dresden, turning the beautiful city, rich on history and archi­ tecture into a massive pyre. Killing, again, the elderly, the very young, and the women. And Hiroshima, claimed to have been necessary along with Nagasaki, to demonstrate the futility of Imperial Japan’s hopes to defeat the mighty American colossus should also be considered a war crime. But as the Allies won the war, this was not raised.

And just as was the case un­ der Stalin, the innocent are ­suffering. Women and children. Russia bombing large cities is nothing short of criminal. Ukraine has listed thousands of

Legacy Together, Elbert Tuganov, Heino Pars, and Rein Raamat laid the foundations of Estonian animation, setting the stage for future artists to continue their tradition of fantastical, dreamlike storytelling.

Some have argued that it was precisely the demonstration of the might of nuclear weapons that has now kept the West in only a sanction playing and supply role. Some say that not even Putin is that megalomania­ cal, as to start WW III, unleash nuclear weapons. Who can say for sure? The tragedy today is the fact that decisive steps are not being taken to repel the Russian bear, (Continued on page 11)


Nr. 32

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

11

KESKUS construction update KESKUS International Esto­ nian Centre will have as its municipal address 9 Madison Avenue, and is strategically located near the subway inter­ change station where the two main lines meet, in downtown Toronto. Building over two sets of subway tunnels re­ ­ quires a different construction plan and approach, with deep foundation work undertaken before shoring and excavation. Deep foundation construction resumed at the KESKUS site, now that the various trades have settled their contract negotia­ tions. The drilling of the soldier piles, micropiles and caissons requires considerable coordina­ tion with testing of the structural integrity of the piles undertaken throughout the process. With limited ability to apply weight on the TTC subway ­tunnels that run underneath the site, the machines take turns as well. To cite this week’s Annex Residents’ Association news­ letter on the matter: “We knew that building on top of a subway line would bring its unique challenges – but having to schedule and deploy your vehicles according to their ­ ­tonnage? Tricky.” This continues Phase I of construction as discussed at the community engagement session on March 24, 2022, watch it or read a summary via the KES­ KUS blog at www.estoniancen­ tre.ca/news-events, or better yet, sign up for the monthly news­ letter and get all the news to your inbox, via www.estonian­

centre.ca/newsletter. KESKUS International Esto­ nian Centre in downtown Toronto will be a dynamic hub showcasing our rich heritage and promoting Estonian innova­ tion. It will be a vibrant gather­ ing place for Estonians of all generations and backgrounds to connect, celebrate, and share our culture and achievements with each other and the world.

Stalin redux

forcible relocation to prison camps. Again, not just men, but women and children. Some have made it to safety and security through other routes, ­ accounting for the more than 50 000 Ukrainian war refugees in Estonia, for example. And Estonia is doing its level best to feed, house, and find jobs for them.

(Continued from page 10)

halt his bellicosity. Mirroring the reaction to Stalin. The death count of those in uniform is already high on the Russian ­ side. Just as it was during the Winter War. And still they keep coming, fearing their evidently inept Generals. Russian soldiers may not know about the past, when the advancing infantry was often shot at from behind by their own officers to goad them into movement. And de­ serters were either shot or sent to the Gulag. That is the final comparison. Ukrainians in transit from the zone of war, having been ­promised safe transit, have seen their passports confiscated, de­ mands that they accept Russian citizenship, and in many cases

KESKUS valued donors make a critical difference! Please join our growing list of capital campaign donors. The KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Koidula gild, which is from $50,000-99,999, Viru vanemad for gifts of $10,000-$49,999, and Kungla rahvas for gifts up to $10,000. KESKUS leadership donors are listed here: www.­ estoniancentre.ca/capital-cam­ paign To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All do­ nations are issued a tax receipt. Let’s keep in touch! • Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Twitter @ keskus, Instagram @keskus.iec

Hence Hartley’s pithy obser­ vation may hold true for times of far ago, but not regarding ­recent history. One which many readers remember and lead them to fear the worst. For Putin is continuing in Stalin’s steps, and the West, once again, is standing by in the face of atrocities. Those who forget the past are destined to repeat it. The 20th century is certainly not a foreign country today. TÕNU NAELAPEA

Watching Estonian tennis ace Anett Kontaveit play at the Toronto National Bank Open on August 10 were 41 fans rallied together by the Estonian Arts Centre. They were able to cheer for Kontaveit as well as Kaia Kanepi, both of whom didn’t advance in the tournament. But still a thrill for Toronto Estos, who seldom have these opportunities. Photo: Peeter Põldre

Community voices concerning future of St. Peter’s Church In order to hear from the ­members of St. Peter’s and the community, an ongoing survey was conducted to ascertain the concerns, ideas, and suggestions regarding the future of the church. You spoke … we listened. How do you feel about the church and current activities? The church facility – 70% ­satisfied or very satisfied. The Minister and sermons – 44% unsatisfied or very un­ ­ satisfied. What would you value most going forward? Keeping the church at 817 Mt. Pleasant Road – 84% strongly agree or agree. Having church services in Estonian – 74% strongly agree or agree. Having Estonian community activities – 72% strongly agree or agree. Fostering friendships within our congregation – 82% strongly agree or agree. Having inclusive local commu­ nity activities – 68% strongly agree or agree. Providing a Sunday School – 74% strongly agree or agree. Future community activities envisioned at St. Peter’s • Open the building and ser­ vices to our entire community. • Guides and scouts should return to the church facility. • We need an active choir and music ensembles. • We should establish children’s play groups and day care throughout the week. • We should organize social events; concerts; art shows;

vational • Bring back a church choir. • Sunday School for children. • Grow the church and inte­ movie nights with Estonian grate it into the surrounding movies; youth, adult and community. ­ seniors’ groups; lectures; guest • Need to organize more in­ teresting activities and social speakers; Bible study; confir­ mand reunions; lotteries; and events that foster friendships within our community. garage sales. • Pensioner afternoon get-­• The church needs to continue its role as a centre or home togethers on a regular basis. • Rental income from groups base for the community. using the church would contri­ Saving the building and bute to our financial well-being. columbarium – Church Ministry and Leadership • They wanted to feel wel­ comed and included when attending church. • The current sermons were not relevant nor interesting, and often political. • Need more uplifting services with time for socializing and music. • Want a minister that is friendly with a non-confrontational ­attitude. • Invite other ordained or lay ministers to bring some new­ ness. • Communion does not need to be offered every Sunday. Why haven’t you participated in services recently? • No longer live in the area. • Services every Sunday are far too often. • Do not speak or understand Estonian. • Travelling to church took too big a chunk out of their day. What would make you want to come to St. Peter’s more often? • New leadership with open ideas to embrace the commu­ nity. • A new pastor whose sermons are enlightening and moti­

• The church should not be sold. It is an icon of architec­ ture and Estonian perseverance and heritage abroad. • People having family resting in the columbarium felt that it would be an insult to move it. • St. Peter’s should return to its roots and become more than a church, a community hub for both Estonians and the broader community to enjoy. • The church should be show­ cased on Doors Open Toronto so all can experience Mihkel Bach’s architectural jewel. • We need to share our expen­ ses with other congregations. • Decide whether the role of the church is to embrace the Estonian community inter­ denominationally; or to bring in more Christians speaking any language. • Many young Estonians marry outside the community and/or do not speak Estonian within their family. We should not turn them away but welcome them as part of our future. If you have not yet completed the survey, you can still share your thoughts through our web­ site at: friends-of-st-peters.com. We look forward to hearing what our community wants for St. Peter’s in the future. FRIENDS OF ST. PETER’S


12

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

Nr. 32

SEEDRIORU HETKED

Eesti laste suvekodudes Kanadas on ikka tähtsal kohal olnud kunst ja käsitöö. Üks Seedrioru suvekodu tänavustest projektidest oli säärepaela kudumine. See aga oli liiga ajamahukas, et lapsed oleksid jõudnud need valmis teha. Nii tuli Merike Kogeril idee, et üksikute paelte kudumise asemel teha grupiga koos hiigelpael riide eri värvi ribadest. Merike rääkis kasvandikele sissejuhatuseks säärepaelte kasutamisest, eriti meeste rahvariietega ja kalasaba-mustrist. Siis läks kudumiseks lahti korvpalli väljakul. Lisatud fotod sini-mustvalge paela kudumisest reedel, 29. juulil. Fotod näitavad starti ja kuidas pael välja tuli. Kasvandikud olid nii väga tublid! Fotod: Merike Koger

S P ORT AERUTAMINE. Eesti aerutaja Joosep Karlson saavutas Kanadas peetud aerutamise MM-il meeste 5000 m üheka­ nuu distantsil kuuenda koha. Tavapärasest erilisemaks tegi võistluse asjaolu, et sportlased pidid lisaks aerutamisele vahe­ peal ka jooksma. Tänavu oli esimest korda MM-i kavas omapärane for­ maat, mis pani sportlased lisaks aerutamisele kanuuga ka jooks­ ma. ,,Kõik mehed pandi ühele stardijoonele. Seal oli üks pikem ring, mis oli umbes 1000 – 1100 m ja siis oli ka viis väiksemat ringi, mis tegid võist­ luse kogupikkuseks 5000 meet­ rit. Esimesel ringil ei tohtinud jooksma minna, aga ülejäänud ringidel lubati. Võistlejatel oli neli võimalust seda teha, kuid kõik pidid vähemalt kaks jooksuringi läbima,“ selgitas ­ Karlson ERRile. Klassikalistel võistlusel nagu 500 m ja 1000 m distantsidel jäi Karlson A-finaalist viie-kuue sekundi kaugusele. (ERR/EE) ••• KERGEJÕUSTIK. Eesti 17­-­aas­t ane kõrgushüppaja Karmen Bruus tõi Eestile kõigi aegade viienda kuldmedali kuni 20-aastaste kergejõustiku maailmameistrivõistlustelt, kui oli võidukas eelmisel nädalal Calis tulemusega 1.95.

Hõbemedali võitis Calis 1.93 esimesel katsel ületanud hol­ landlanna Britt Weermann ja pronksile tuli serblanna An­ gelina Topic, kellele 1.93 alistus teisel katsel. Elisabeth Pihela ületas 1.80 ületas ja lõpetas kuuenda koha­ ga. Calist oli see Eestile teine medal, Viktor Morozov võitis kolmikhüppes isikliku rekordiga pronksi. (ERR/EE) ••• TENNIS. Serena Williams, kellel on 23 ,,suure slämmi:“ võitu, teatas sel nädalal karjääri lõpetamisest. Põhjusena tõi ta ette, et soovib rohkem aega veeta oma viieaastase tütre Olympia ja abikaasa Alexis Ohanianiga. Williams loodab veel New Yorgis 29. augustil algaval US Openil mängida. (PM/EE)

••• AUTORALLI. Ott Tänak (Hyundai) võitis kolmandat korda Soome ralli ja tõusis või­ duga MM-sarja üldarvestuses teiseks Eelmisel nädalavahetusel toi­ munud rallit algusest peale juh­ tinud Tänak edestas Kalle Rovanperä lõpuks 6,8 sekundi­ ga, Esapekka Lappi (mõlemad Toyota) kaotas kolmandana 1.20,7. Tänakule on see Soo­ mest kolmandaks võiduks, sel hooajal võitis ta eelnevalt Sar­ diinia ralli. MM-sarja üldliidrina jätkab

Rovanperä, kes on kogunud 198 punkti. 104 silma peal olev Tänak tõusis võiduga teiseks. Tootjate arvestuses juhib Toyota 339 punktiga Hyundai (251 p) ja M-Spordi (174 p) ees. (ERR/EE) ••• KERGEJÕUSTIK. Münchenis algavad 15. augustil Euroopa meistrivõistlused (EM). EM kestab 21. augustini. Eesti koondisesse kuulub 12 sportlast – maratonijooksjad Roman Fosti, Tiidrek Nurme ja Kaur Kivistik, kes võistle­ vad ka meeskondlikult; kümne­ võistlejad Maicel Uibo, Karel Tilga ja Janek Õiglane; 100 m jooksja Karl Erik Nazarov, 110 m tõkke­ jooksja Keiso Pedriks ning kaugushüppaja Hans-Christian Hausenberg. Naiskergejõustiklastest esin­ davad EM-il Eestit kõrgushüp­ paja Karmen Bruus, odaviska­ ja Gedly Tugi ning 400 m tõk­ kejooksja Marielle Kleemeier. (ERR/EE) ••• KABE. Eesti noored kabetajad võitsid Türgis peetavatel Euroo­ pa noorte meistrivõistlustel (EM) kaks kuldmedalit Rahvusvahelises kabes olid edukad Emilia Kellot (kuni 16) ja Triinu Jalga (kuni 19 a), kes võitsid kiirkabes kuldmedalid. Karmen Kuusik sai kuuen­ da koha. Poiste arvestuses jäi napilt medalist ilma Priit Lokotar, tulles neljandaks.

Mitme nädala jooksul pakkus Seedrioru Laste Suvekodu Ontarios mitmekülgset tegevust Eesti päritolu lastele. Viimane nädal lõppes laupäeval, 6. augustil, päev varem toimus tänuõhtusöök kasvatajatele ja vabatahtlikele. Veel pärast laagri ametlikku lõpetamist said soovijad tänu Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubile kasutada lasketiiru ja pidada maha isegi minivõistlus. Juu­re­s­ olevatel fotodel on Seedrioru juhatuse liige Kaila Montgomery, Seedrioru laagri 4. nädala juhataja Lisa Ross ja tänuõhtusöögi korraldaja Toomas Aasa; noored ei jätnud kasutamata lasketiiru kasutamise võimalust – vasakult Joosep Kiik, Toomas Aasa, Wynter Zuch, Matthew Aljas ja Lexi Ross. Fotod: Martin Kiik

Eesti ei saada Minskisse suursaadikut

Läti seim kuulutas Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnul ei kavatse Eesti Valgevene pealinna Minskisse oma suursaadikut saata, vahendas rahvusring­ häälingu portaal.

Läti seim teatas neljapäeval, et Vene vägede vägivald tsiviilisikute vastu on ter­ rorism ning seega on Vene­ maa terrorismi riiklik toetaja vahendas Läti rahvusring­ hääling.

Eestil ei ole pärast eelmise suursaadiku ametiaja lõppemist Valgevenes suursaadikut, nagu paljudel riikidel, kes ei tunnusta Valgevene presidendivalimiste tulemusi ning ei kavatsegi tema juurde uut suursaadikut läheta­ da. Nii ka Eesti, ütleb välis­ minister Urmas Reinsalu. ,,See otsus on olemas. Suursaadiku saatmine tähendaks volikirjade üleandmist Luka­ šenkole, keda Eesti Vabariik ei tunnista legitiimse presidendina ja seetõttu meie diplomaatilise suhtlemise tase jääb asjuri tase­ mele,“ ütles Reinsalu. Saatkonna asejuhina alustab augustikuus tööd Indrek Tarand. (ERR/EE)

Eesti on EM-ilt võitnud kok­ ku kolm medalit. Lisaks Kellole ja Jalale teenis medali Nona Nano, kes saavutas kuni 16-aas­ taste neidude klassikalise kabe turniiril teise koha. (ERR/EE)

Läti parlament kutsus oma teadaandes Euroopa Liidu liik­ mesriike koheselt peatama turis­ miviisade andmise Vene ja Valgevene kodanikele. Seimi teadaandes tuuakse välja, et Venemaa on aastaid toetanud ja rahastanud erinevaid terroristlikke režiime ja organi­ satsioone nii otse kui kaude. Venemaa on Assadi režiimi suurim toetaja Süürias ning Vene agendid ja üksused on seotud nii Skripali mürgitamise kui ka MH-17 lennuki allatulis­ tamisega. Seim tunnistab Venemaa vä­ givalda tsiviilisikute vastu, mida tehakse poliitilistel põhjustel, terrorismiks ja Venemaad ter­ rorismi toetavaks riigiks ning kutsub üles teisi riike sama ­otsust tegema. Läti parlamendi liikmed mõistavad ka tugevalt hukka Venemaa sõjalise agressiooni Ukrainale ning Valgevene režii­ mi toetuse sõjale. (ERR/EE)


Nr. 32

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

Kui James vabanedes 1815. a lõpuks kodu poole hakkas ­tulema, peatus ta Fort Niagaras, mis oli ameeriklaste käes ja ­andis Briti vägedele teada, kus Ameerika väed parasjagu olid. Ja nii saigi McFarland House alguspunktiks Briti ründele Fort Niagarale. See kujunes väga tähtsaks momendiks sõja käigus.

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

Ajalooline maja Niagara jõe piltilusatel kallastel Tekst ja fotod Kati Kiilaspea Kui juhtute olema Niagara Falls’i poole teel, võib mõnel korral võtta lookleva Niagara Parkway suure kiirtee asemel, kui on rohkem aega ja mahti seigelda. Selle tee jõepoolses ehk ida küljes, just East and West Line’ist lõunapool on tee ääres vana telliskivimaja, mis kohe kutsub lähemalt uurima. Maja on kutsutud McFarland House ning tal on ümber ka park ning kergliiklusrada, nii et tegevust on ümbruses palju. Mis teeb hoone eriliseks ning eriti ajalooliseks? Seda leiate edasi lugedes… McFarland House ehitati aas­

tal 1800 John McFarlandi ja tema poegade poolt kuningas George III poolt kingitud maa­ lapi peale. Öeldakse, et see ole­ vat Niagara-on-the-Lake piir­ konnas kõige vanem originaalne struktuur, mis veel seisab ühes tükis. Georgia-siilis hoone on kahekorruseline (sellel ajal oli see väga haruldane) ja hiljem on talle juurde lisatud tagaosa, kus olid teenijate toad ning köök. Juba see näitab, et McFarlandi perekonnal raha puudust polnud. Aga ehk kõige huvitavam ja veelgi haruldasem maja juures on see, et ta on tellis­kividest ehitatud sellel ajal, kui suurem osa olid kas kivist

Mis need on? Ajal, mil see maja ehitati ja ka hiljem, oli peamiseks liiklemise hõlbustajaks hobune. Aga et hobuse selga ja sealt maha saada, selleks oli ehitatud praeguseni veel säilinud ,,trepp“, samuti on seal veel post, mille külge hobuse sai ratsmeidpidi kinnitada.

Hoone pargi poolt.

NOORTE NURK

Pumpkin & Stretch #12

13

MCFarlandi perekonnale kuulunud maja maantee poolsest küljest.

või puidust. Torontos ega ka Niagara-on-the-Lake’i piirkon­ nas ei valmistatud kusagil tel­ liskive, see tuli alles 19. sajandi keskpaiga poole. Aga kust siis selle hoone jaoks neid saadi? Telliskivid olid tehtud kohapeal, ju siis McFarland või tema ­pojad olid leidnud savi kusagil nende maa peal. Praegu on väl­ jas on ka ilusti korras hoitud

aiamaa, selline nagu olekski ol­ nud siis, kui maja alles ehitati. 1812. a sõja ajal kasutasid mõlemad, nii Briti kui Ameerika väed maja kui haiglat ja peastaapi. John ja ta poeg James keeldusid ameeriklastele andmast toitu ning hobuseid ka­ sutuseks, ning nad arreteeriti 1813. a ja viidi jalgsi New Yorgi osariiki sõjavanglasse.

Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületas 50 000

Virumaal peetakse admiral Pitka luurevõistlust

Neljapäeva hommikuse seisu­ ga on Eestisse jäänud 50 347 sõjapõgenikku Ukrainast, sel­ gus sotsiaalkindlustusameti statistikast. Kokku on riiki sisenenud 86 768 sõjapõgenikku, kellest 36 421 on Eestist edasi liikunud. Edasi liikunute osakaal on 42%. Kõigist riiki sisenenutest oli alaealisi 23 219 ehk ligi 27%. ÜRO andmetel on enim sõjapõgenikke vastu võtnud ­ Poola, kuhu on jäänud ligi 1,3 miljonit inimest. Saksamaale on siirdunud 940 000 ja Tšehhi 409 000 sõjapõgenikku. Leedu on vastu võtnud ligi 62 000, Rootsi ligi 44 000, Läti ligi 36 000 ja Soome ligi 30 000 sõjapõgenikku. (ERR/EE)

Virumaal toimub sel nädalal rahvusvaheline Admiral Pitka luurevõistlus, kus 14 riigi nel­ jaliikmelised võistkonnad pea­ vad 120 kilomeetri läbimise käigus lahendama erinevaid ülesandeid. Neli päeva kestval sõjalis­sportlikul retkel on seekord rohkem pandud rõhku sõjalisele küljele. ,,Sel aastal on kõik ülesan­ ded reaalsed sõdurioskused ja reaalsed tegevused, mida lahin­ guväljal teeme ehk me oleme mõnes mõttes läinud juurte juurde tagasi ja loobunud spor­ divõistluse läbiviimisest,“ selgi­ tas Kaitseliidu Viru maleva pealik kolonelleitnant Jaanus ­ Ainsalu.

Skautide korraldatud ERNA matk toimus 23. korda

matka jaoks spetsiaalselt rajatud kõrgseiklusraja läbimine, paint­ ball-lahing ning põgenemistuba. Matk algas RMK Aegviidu külastuskeskuse kõrvalt ja lõp­ pes traditsiooniliselt Kautla me­ moriaali juures 7. augustil. Lõputseremoonial tunnustas tublisid matkajaid ja matka kor­ raldajaid ka siseminister Lauri Läänemets. Matka kõige raskema ehk 36-tunnise raja võitjaks tuli

5. augustil startis 23. korda Eesti Skautide Ühingu korral­ datud ERNA Matk. Tegemist on Eesti ühe raskeima matka­ ga ja see on suurim skautide poolt korraldatud üritus, mis on suunatud avalikkusele. ERNA Matka peakorraldaja oli Katri Kaibiainen. Tänavu osales matkal 35 võistkonda ligi 180 osaleja­ ga. Matk toimus kolmes raskus­ astmes – vastavalt 16, 24 või 36 tunni jooksul sai panna end proovile kuni 50-kilomeetrilisel matkarajal ja põnevates tegevus­ punktides. Sõltuvalt valitud takti­ kast ja orienteerumisosku­ sest võis rada reaalsuses osutu­ da ka pikemaks. Kõige põnevamateks tege­ vuspunktideks olid sel korral näiteks esmaabi ja pääste situat­ sioonülesannete lahendamine,

Foto: Pressifoto

Majas on võimalik teha tänapäeval mõningatel aegadel ringkäiku ja kui on avatud, siis saab ka ilusas klaasist lisa­ hoones istuda teetassikesega ja nautida vaadet pargile ja aia­ maale. Maja on sisustatud ka originaalmööbli ja antiikidega ning seda on omaette huvitav uurida ning mõelda kaasa, kui­ das elu sellel ajal võis olla. Natuke põhja pool on Niagaraon-the-Lake’i vana kesklinn, kus saab ka veel näha maju samast ajastust, mida on hool­ ­ datud ning mitmeid saab ka külastada. Avastage rohkem oma kodu­ paika ning selle ümbrust!

,,Eelkõige teeb ürituse ras­ keks füüsiline koormus ja pik­ kus. Meie liitlased näiteks ei käi ju nii pikalt jalgsi – see on Eesti eripära, eriti Kaitseliidus, kus me oleme kerged üksused ja meie töö ongi liikuda jalgsi. Teine, mis siin on, on see, et siin on reaalne tuletellimus, mille eesmärk on hävitada vaenlase kaugtuleüksused. See on see töö, mida ukrainlased Ukrainas iga päev teevad,“ lisas ta. Võistlus on pühendatud Johan Pitka 150. sünniaasta­ päevale. (ERR/EE)

üksiknumbrid on müügil Torontos: •  Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) •  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

võistkond Ümera, 24-tunnise raja võitis meeskond Nürro Scouts ja 16-tunnise raja võist­ kond Toomaspoisid. Matka nimele ainest andnud Erna grupp oli Talvesõjast osavõtnutest moodustatud luu­ reüksus, mis tegi 1941. a suvel dessandi punaväe tagalasse Sal­ mistus. Hiljem liitus luuregrupp muu lahingutegevusega Eestis. (Allikas: Eesti Skautide Ühingu pressiteade)


14

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

Mälestame kurbuses onu

SUURE KURBUSEGA LEINAME KALLIST ABIKAASAT, ISA JA VANAISA

Kaljo Saarna sündinud 7. juulil 1932 Hiiumaal surnud 2. augustil 2022 Torontos

Puhka rahus!

Tähis rahnul märgib Eesti skautluse 70-aastaseks saa­mist ja tähistamist (1912-1982). Tänavu sai Eesti skautlus 110 aastaseks – palju õnne! Hiig­ laslik Muskoka tool ehitati Anton Õunapuu väljakule sa­­

Eesti skautlus sai sel aastal 110-aastaseks. Märgi, mida kõik skaudid jaanuarist oma vormil kannavad, kujundas Mirjam Mõt­ tus Ökoskautidest. Mõtus on lind, metsise rahvapärane nimetus. Metsis on Euroopa suurim kanaline, inglise keeles wood grouse. Foto: Eesti Skautide Ühingu Facebook

manimelises ,,Muskoka 2008“ suurlaagris ning rõõ­ mustas noori ja nooremaid üheksa aastat. Juuresolev foto on võetud augustis üheksa aasta eest ehk 2013.a suvel, kui tähistati Kotkajärve 60-aas­ taseks saamist. Seega saab meie armas mets järgmisel aastal 70! Eestlaste umbusk ei luba etteruttavalt õnne soovi­ da, aga ,,Jõudu!“ võib alati hüüda. Järgmisel nädalal saabuvad gaidid ja skaudid taas Kotka­ järvele vaimuka nimega ,,Edasitagasi“ laagrisse, mille kannul algab Metsaülikool tänavuse teemaga ,,Mets meis kõigis“. Kui mitu aastat tagasi olime viimati koos laagris või MÜs? See on suht lihtne, igatsuslik matemaatika. Vastus – kolm! Hinne – viis! Hetkel on paljud KanadaEesti noored ja juhid Järve­ metsas New Jerseys, kus on täies hoos USA noorte malevate ,,Tulehoidja“ laager. Tere tulemast meie laande ja järvedesse! Foto ja tekst: RIINA KINDLAM

Kaljo Saarna’t Avaldame kaastunnet abikaasa MAILE ja poegadele ROBERTILE, RONILE ja MICHAELILE peredega ristipoeg JÜRI ja SANDY

abikaasa MAI poeg ROBERT ja LISA KIRSTEN poeg RONALD poeg M ICHAEL ja CHERYL MATTHEW, MITCHELL, MALCOLM, MADELINE

Meenutus­-mate­­maatika

Nr. 32

Suri näitleja ja muusik Olivia Newton-John 8. augustil suri oma rantšos Lõuna-Californias 73-aastase­ na näitleja ja muusik Olivia Newton-John, kes on tuntud oma rolli poolest 1978. a muusikafilmis ,,Grease“. Newton-Johnil diagnoositi esmakordselt rinnavähk juba 1990. aastate alguses. 2017. aastal teatas ta, et rinnavähk on tagasi. Newton-John sündis 1948. a Suurbritannias. Tema isa oli kir­ janduse professor, kes töötas II maailmasõja ajal Briti luure heaks. Tema emapoolne vanaisa oli Nobeli preemia laureaat Max Born. Laulmist alustas NewtonJohn juba 3-aastasena ja esines Austraalias teismelisena palju­ des telesaadetes. Pärast seda alus­ tas ta edukat lauljakarjääri. Newton-John oli kuulus laulja juba enne oma 1978. aasta lä­ bimurderolli ­ filmis ,,Grease“. Tema esimene hittlugu ,,I Honestly Love You“ valmis 1974. Tema 1981. a laul ,,Phy­ sical“ oli Billboardi edetabeli esikohal 10 nädalat järjest. Karjääri jooksul teenis ta neli Grammy auhinda. (ERR/EE)

Lahkus onu ja ristiisa

Kaljo Saarna Leinavad    PEETER ja MIEKO SAARNA ja lapsed CHRISTOPHER SAARNA,    KALEV SAARNA, MILVI CHAO   ja MIKI SAARNA

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Mart Pedel’it ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS   ja EHATARE PERE

Südamlik kaastunne ANNELE ja TIINALE armsa isa

Mart Pedel’i kaotuse puhul MAIE ja RITA

Mälestame kauaaegset sõpra

Mart Pedel’it Südamlik kaastunne ANNELE ja TIINALE OLEV TRÄSS perega

Puhka rahus, kallis

Uldis Abolins Südamlik kaastunne INGRIDILE ja PETERILE perega Mälestavad   REET   LIISA ja DAVID perega

Foto: Wikimedia Commons

Mälestame kurbuses kallist sõpra ja ristiema

Kersti Pikk’a Südamlik kaastunne vend MATTILE perekonnaga ELLEN ja PEETER MÜÜRSEPP ristitütar MAIKI ANNIKE


Nr. 32

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vt aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga. Pühapäeval, 21. augustil kell 1.30 pl eestikeelne JUMALA­ TEENISTUS. Õpetaja Kalle Kada­ kas. 20. juunist kuni 19. augustini viibib õp. Kalle Kadakas Eestis korralisel puhkusel. Õpetaja puhkuse ajal ütleb Vana-Andrese koguduse liikme­ tele ingliskeelsele jumalateenis­ tusele tere tulemast Agricola soome kogudus ja õpetaja Matti Kormano.

Kaja Kallas… (Algus lk. 1)

misele tuleks luua rahvusvahe­ line erikohus, et võtta Kreml vastutusele agressioonikuri­tegu­ de eest. „Putin loodabki karista­ matusele. Seda enam peame tegema kõik selleks, et kõik need, kes on Ukraina-vastase agressiooni ja massikuritegude taga, saaks karistatud,“ ütles Kallas. Tema sõnul ootavad ka e­ urooplasi ees rasked ajad, kuid see pole võrreldav hinnaga, mida maksavad Venemaa agres­ siooni tõttu ukrainlased inim­e­ ludes ja hävitatud linnades. „Kaalul ei ole ainult ühe suve­ räänse ja vapra Euroopa rahva saatus. Kogu reeglitel põhinev kord on rünnaku all. Kui agres­ sioon tasub ennast kuskil ära, on see kutse jätkata seda ­mujal,“ lausus Kallas. Euroopa poliitilise kultuuri auhinna on varem pälvinud teiste seas Euroopa konkurent­ sivolinik Margrethe Vestager, Slovakkia president Zuzana Čaputová ning varasem Euroo­ pa Keskpanga juht ja praegune Itaalia peaminister Mario Draghi. Auhind on traditsioo­ nilise välispoliitikale kesken­ duva ,,Dîner républicain“ („Vabariiklik õhtusöök“) ürituse osa, mis toimub Locarno rah­ vusvahelise filmifestivali ajal. (Allikas: Valitsuse kommunikat­ sioonibüroo)

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00. Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu. Pühapäeval, 14. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­­LAUAGA. Pühapäeval, 21. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus. Pühapäeval, 28. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MU­LAUAGA.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ 7. augustist kuni 4. septemb­ rini viibib pastor Lige korralisel puhkusel. Jumalateenistusi pas­ tori puhkuse ajal ei toimu. 11. septembril toimub järgmine vir­ tual-jumalateenistus. Pühapäeval, 11. septembril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutluse seeria ,,Mäejutlus“: ,,Kes on õnnis?“ Muusika TEBK Ansambel. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Saksamaal Legolandis said inimesed vigastada Baieri liidumaal Gunzburgi linna lähedal asuvas Lego­ landi lõbustuspargis toimus suur ,,Ameerika mägede“ atraktsiooni õnnetus, kus vigastada sai vähemalt 34 inimest. Saksa meedia teatel juhtus õnnetus pärast seda, kui kaks vagunit ,,Ameerika mägede“ atraktsioonil omavahel kokku ­ põrkasid. Esialgu pole selge, mis õnne­ tuse täpsemalt põhjustas. (ERR/EE)

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS 10. pühapäev pärast nelipüha Ustavus Jumala andide kasutamisel – Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. Lk 12:48 Õpetussõnad 3:3-8 (v 2Aj 1:7-12) Heldus ja tõde ärgu jätku sind maha! Seo need enesele ümber kaela, kirjuta need oma süda­ melauale, 4 siis sa leiad armu ja heaks­ kiitu Jumala ja inimeste silmis! 5 Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! 6 Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks! 7 Ära ole iseenese silmis tark! Karda Issandat ja tagane kur­ jast! 8 See on su ihule terviseks ja luudele-liikmetele kosutuseks. 1 Peetruse 4:7-11 Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja ­kained palveteks. 8 Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest „armastus katab kinni pattude hulga“. 9 Olge üksteise vastu külalis­ lahked ilma nurisemata!

Suri soome näitleja Vesa-Matti Loiri 10. augustil suri soome näitle­ ja, laulja ja humorist VesaMatti Loiri (4.01.194510.08.2022). Loiri sai tuntuks juba 17-aas­ tasena, kui astus üles Mikko Niskaneni filmis ,,Pojat“ (1962). Selle rolli eest tunnusta­ ti teda Soome filmiauhinnaga Jussi. Kokku on ta kaasa teinud enam kui 60 filmis, paljudes telesarjades ja -saadetes. Loiri tuntuim filmiroll oli Uuno Turhapuro, keda ta kehas­ tas 20 filmis. Enamikes filmides tegi Loiri koostööd Spede Pasasega, kes oli Turhapurofilmide stsenarist ja režissöör, samuti tegid nad koos aastaid ,,Spede Show’d“. Vesa-Matti Loiri oli ka ak­ tiivne muusik, kes andis alates 1970. aastates välja üle 30 ­albumi. (ERR/EE)

10 Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad. 11 Kui keegi räägib, siis ta rääkigu nagu Jumala sõnul, kui keegi teenib, siis teenigu nagu selle jõuga, mille Jumal annab, nõnda et Jumal saaks kõigiti austust Jeesuse Kristuse kaudu, kelle päralt on kirkus ja võimus igavesest ajast igavesti! Aamen. Luuka 16:1-9 1 Aga Jeesus ütles ka jüng­ ri­ tele: Oli üks rikas inimene, kel­ lel oli mõisavalitseja, kelle peale oli talle kaevatud, nagu pillaks see tema vara. 2 Ja mees kutsus mõisavalitseja ja ütles talle: „Mis see on, mis ma sinu kohta kuulen? Anna aru oma valitsemisest, sest sa ei või enam valitseda!“ 3 Aga mõisavalitseja mõtles endamisi: „Mis ma pean tege­ ma, kui isand võtab valitsemise minu käest ära? Maad kaevata ma ei jaksa, kerjata häbenen. 4 Küll ma tean, mida ma teen, et inimesed võtaksid mind vastu oma kodadesse, kui mind tagan­ datakse valitsemast!“ 5 Ja ta laskis enda juurde kut­ suda üksteise järel oma isanda võlglased. Esimesele ta ütles: „Kui palju sa võlgned mu isan­ dale?“ 6 See ütles: „Sada vaati õli.“ Tema aga ütles talle: „Võta oma võlatäht, istu ja kirjuta kähku viiskümmend!“ 7 Seejärel ta küsis teiselt: „Aga kui palju sina võlgned?“ See ütles: „Sada tündrit nisu.“ Sellele ütles valitseja: „Võta oma võlatäht ja kirjuta kahek­ sakümmend!“ 8 Ja isand kiitis ülekohtust mõisavalitsejat, et ta oli käitu­ nud arukalt, sest selle ajastu

lapsed on omasuguste suhtes arukamad kui valguse lapsed. 9 Minagi ütlen teile: Tehke endile sõpru ülekohtuse mam­ monaga, et kui see saab otsa, teid võetaks igavestesse telki­ desse. Palve: Issand Jumal, me täname Sind, et Sa oled meid rikkalikult õnnistanud. Hoia meid ahnuse eest ning anna meile õiglast meelt. Aita, et me oleksime Sinu andide ustavad majapidajad ja jaga­ jad, nii et meil igavesest varandusest puudust ei tuleks, kui me jätame ajaliku elu ja tuleme Sinu kohtu ette. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Nime- või mälestuspäev Meinhard, Liivimaa piiskop, misjonär liivlaste juures († 1196)

Eesti ei jätka osalemist Hiina ja Ida-Euroopa koostööformaadis Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööfor­ maadis. Eesti jätkab püüdlemist konstruktiivsete ja pragmaa­ tiliste suhete poole Hiinaga, sealhulgas ELi-Hiina suhete edendamist, lähtudes reeglitel põhinevast rahvusvahelisest kor­ rast ja väärtustest nagu inimõi­ gused. Eesti osales Kesk- ja IdaEuroopa riikide ning Hiina koostööformaadis alates 2012. aastast. Pärast eelmise aasta veebruaris toimunud tippkoh­ tumist pole Eesti koostööfor­ maadi üritustel osalenud. (VMPT/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑    Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Foto: Soppakanuuna, Wikimedia Commons

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 12. augustil 2022 — Friday, August 12, 2022

Nr. 32

Tellige EESTI ELU! Ehatare tegevusest suvel

Musta Lindi Päeval 23. augustil meenutame ja mälestame kõiki natsismi- ja kommunismiohvreid. Tänavune Musta Lindi Päev on saanud erilise tähenduse seoses 24. veebruaril alanud Venemaa sõjalise rünnakuga ­ Ukraina vastu. Kesk- ja Ida-Euroopa nõu­kogu kutsub sel aastal Kanadas kõiki kandma musta linti ja osalema Ukraina Independence Day pühitsemisel ning näitama solidaarsust Ukrainaga meie Ukraina-Kanada sõpradega: Toronto (Ukrainian Indepen­dence Day) Laupäev, 20. august – Centen­nial Park, 256 Centennial Park Road, Toronto Vancouver Pühapäev, 21. august kl 2 pl – Vancouver Art Gallery Plaza, 750 Hornby St, Vancouver Toronto – oikumeeniline Musta Lindi Päeva jumala­ teenistus Pühapäev, 21. august kl 11.30 el Peetri kirik, 817 Mt Pleasant Rd, Toronto Ottawa – Ukraine and Black Ribbon Day Protest Teisipäev, 23. august kl 6 õ, Russian Embassy in Canada, 285 Charlotte St, Ottawa Calgary (Ukrainian Indepen­dence Day) Kolmapäev, 24. august kl 7 õ Ukrainian Independence Day Rally – Calgary Municipal Plaza, 800 Macleod Trail SE, Calgary Rohkem infot: ceecouncilcanada@gmail.com

Väliseesti Muuseum Torontos ootab kandidaate Arved Viirlaiu nimelisele kirjandusauhinnale Väliseesti Muuseum (VEMU) Torontos asutas Arved Viirlaiu 100. sünniaastapäeva puhul kirjandusauhinna, mida hakatakse välja andma kord kahe aasta jooksul A. Viirlaiu sünnipäeval 11. aprillil Eestit ja eestlust mõtestava silmapaistva ilukirjandusliku teose eest. Esimene auhind antakse erakorraliselt välja 2022. a detsembris Kreutzwaldi päevade konverentsil Eesti Kirjandusmuuseumis. Auhinnale saab kandideerida teosega, mis on trükis ilmunud ajavahemikus jaanuar 2021 kuni ­august 2022. Kandideerimise tähtaeg on 31. august 2022. Kandidaate võivad esitada organisatsioonid ja üksikisikud, sealhulgas žüriiliikmed. Auhinnale kandideerimiseks tuleb VEMUle esitada vabas vormis taotlus koos põhjendusega ja auhinnale esitatav teos või selle koopia. Auhinna saaja valib välja žürii koosseisus: Tiina Kirss, Janika Kronberg, Sirje Olesk, Kaja Telmet, Jaan Undusk. Auhinnafondi rahastab VEMU. Preemia suuruseks on 1500 eurot. Kontakt: Piret Noorhani Väliseesti Muuseum, VEMU 310 Bloor St. W. Toronto, ON M5S 1W4 Canada t. +1 416 025 9405 piretnoorhani@gmail.com vemu.ca

Sündmuste kalender • Pühap., 21. – laup., 27. aug. METSAÜLIKOOL ,,METS MEIS KÕIGIS“ Kotkajärvel. • Reede, 9. – pühap., 11. sept. TANTSULAAGER ,,NOU POIS ÄLÄUD“ Jõekäärul Eesti Kunstide Keskuse korraldusel.

• Pühap., 11. sept. kl 1–3.30 pl MEMORIAL DAY LUNCHEON Läti Majas, 4 Credit Union Dr, vajalik eelregistreerida 7. sep­ tembriks. • Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Phea­sant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON. • Laup. 1. okt. LÕPUPIDU Eesti Majas.

Suvi on kõikidele ikka see aeg, mil püütakse võimalikult palju aega veeta vabas õhus ja eelis­tatakse viibida muidugi mitte linnas, vaid looduses. Sama suund on Ehatareski. Nii korraldati hiljuti väljasõit Whit­churchStouffville’i piirkonnas asuvasse Burd’s Family kalafarmi, kus Ehatare elanikud said uuendada tutvust või teha kalapüügis esimest korda ,,käsi valgeks“. Kuigi kuldkala ja sel korral püüdmata, saadi hõbe­daste külgedega vee-elanikke siiski mitu tükki kätte jäi kuuldavasti rändasid need Ehatare kööki, kus meistrid neist puhke-ja põetuskodu elanikele maitsva õhtusöögi valmistasid. Samuti tehti hiljuti lühem reis Scarborough’s Bluffside piirkonnas asuvasse Guildwood parki ja aedadesse, kus oli põnev uudistada vanade ajaloo­liste hoonete detaile ning nautida kaunilt kujundatud pargiala. Fotod: Liivi Laanemaa, Marina Väli

Eesti artistid Kristjan Kannukene ja Puuluup Kanadas

Ontario Troonikõnes rõhutati väga aktuaalset tervishoiu teemat

Helsingis teisaldati Nõukogude Liidult kingituseks saadud monument

Populaarne duo Puuluup – Ramo Teder ja Marko Veisson, kes esines hiljuti Kanada läänerannikul, jõudis vahepeal põigata Eestisse Viljandi Folk festivalile publikut hullutama, on taas Kanadas. Sel korral on esinemiskava: • 13.-14. augustil Festival des Traditions du Monde, Sher­ brooke • 17. augustil kl 6 õ Drom Taberna, Toronto • 18. augustil kl 11 h Royal Ontario Museum, Torunto • 19.-20. augustil Summer Folk, Owen Sound. Mitmekülgne särav artist Kristjan Kannukene, kes esi­ neb peatselt algavas Metsaüli­ koolis Kotkajärvel, on andmas kontserti ka Torontos koos Christine Duncan & Patrick O’Reilly ja Joe + Naomi + Nibesh’iga kolmapäeval, 31. augustil kl 8 õ Tranzac Club’is (Southern Cross Lounge), 292 Brunswick Ave.

Ontario leitnant-kuberner Elizabeth Dowdeswell esitas selle nädala teisipäeval Doug Fordi juhitud Progressiivsete Konservatiivide valitsuse Troonikõne, mis märkis uue parlamendisessiooni istungite algust. Praeguseks murepunktiks on teatavasti tervishoid, millest oli ka Troonikõnes juttu: toodi välja, mida on valitsus Fordi valitsu­s­ aja jooksul teinud tervishoiu heaks, nagu mitmed investeerin­ gud koduhooldusse jm., haig­ lavoodite lisamine jm. Kõnes märgiti ka märkimisväärset pinget ja survet tervishoiusüs­ ­ teemile praegusel ajal Ontarios ja üle Kanada – seoses tööta­ jaskonna puudusega jm., ning vajadust rohkema tegutsemise osas selles valdkonnas. Erilist pinget on sel suvel kogenud esmaabi-osakonnad (ER); mit­ ­ meid neist on ajutiselt suletud ülekoormuse ja töötajaskonna vähesuse tõttu. (Lüh. CTVNews)

Helsingi linn teisaldas esmas­ päeva varahommikul Nõu­ kogude Liidult kingituseks saadud ,,maailmarahu“ mo­ ­ nu­mendi, mille asemele Ha­­ka­ niemirannale tuleb kõnnitee. Monument kuulub Helsingi kunstimuuseumile ja see viiakse lattu. Monumendi lõplik saatus otsustatakse hiljem. Moskva linn kinkis 6,5 meetri kõrguse ausamba Helsingile 1989. aastal. See avati avalik­ kusele 1990. Ausammas kujutab inimesi, kes käed rusikas, hoia­ vad enda kohal pärjatud kerajat raami. Juba monumendi püstitamise ajal tekitas see palju arutelusid. Monument sai kannatada, kui kolm tudengit selle 1991. aastal tõrva ja sulgedega üle valasid. Teoga andsid tudengid märku, et Nõukogude Liidust pärit kin­ gitud kuju ei sobi Helsingisse. 2010. aastal prooviti monu­ menti õhku lasta, see aga ei ­õnnestunud. (ERR/EE)

Teade


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.