Eesti Elu / Estonian Life No. 17 | April 29, 2022

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, April 29, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 17, 2022

Reedel, 29. aprillil — Friday, April 29

www.eestielu.ca

Toronto skaudid-gaidid jüripäeva paraadil

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Väliseesti Muuseum Torontos asutab Arved Viirlaiu nimelise kirjandusauhinna 29.04.2022

Põhjarada hellakesed – kiituskirja saajad koos juhiga ngdr Maaja Uukkiviga: Eva Bradley, Olivia DiBase, Hanna Didzbalis, Siena Franzoi, Connor Gaunt, Mia‑Liina Hess, Petra Kittask, Ramona Kittask, Hillevi Leppik, Kaia Pajo, Kaili Pajo, Sara Pungar, Agnes Remerowski, Vera Remerowski, Julia Sehr. Foto: skm Enno Agur

Kaks pandeemia-aastat on mõjutanud tugevalt ka noortetegevust. Skautidel-gaididel on olnud palju vähem võimalusi tavapärasteks koondus­ teks ja samuti laagriteks. Kõigest hoolimata pole tegevust katkestatud ega lõpe­ ta­ tud, vaid seda on kohandatud vastavalt provintsi kehtesta­ tud rahvatervisereeglitele. Üle kahe aasta oli võimalik läbi viia ka jüripäevaparaad, millel muuhulgas anti üle aasta jooksul välja teenitud tunnustused. ,,Skautluse kaitsepühak on Püha Jüri, kes elas IV sajandil. Legendi järgi oli ta rooma armee ohvitser. Ühel ajal asus ta võitlema kurja lohe vastu, kes

hirmutas ühe küla rahvast. See võitlus nõudis tohutult püsivust ja vastupidavust. Lõpuks oli ta edukas, tappes lohe. Skautluse asutaja, Lord Baden-Powell valis Püha Jüri skautluse ­ pühakuks, sest tema arvates Püha Jüri omadused, seal juures vastutustunne, vaprus ja pühendus teiste aitamisele, olid head skaudi omadused. Hellakesed, hundud, gaidid ja skaudid on tõsielunäited sellest visadusest ja sihikindlusest igal päeval.“ Ülalolev oli osa Eesti Skautide ja Gaidide Maleva Kanadas ringkirjast, mis loeti ette lau­ ­ päeval, 23. aprillil Toronto Eesti Maja suures saalis toimunud skautide-gaidide jüripäevapa­ raadil, mida juhatas ngdr Liina

Põhjakotka hundud – hundu hoolsusmärgi saajad koos Põhjakotka lipkonna juhiga nskm Marcus Tammega: Roland Beatty, Leander Eaton, Gavin Gaunt, Paavo Tuju. Foto: skm Enno Agur

Sadul. Eesti Skautide ja Gaidide Maleva Kanadas tunnustused. Põhjarada lipkond – KIITUS­ KIRJAD hellakestele: Eva BRADLEY, Olivia DIBIASE, Hanna DIDZBALIS, Siena FRANZOI, Connor GAUNT, Mia Liina HESS, Petra KITTASK, Ramona KITTASK, Hillevi LEPPIK, Kaia PAJO, Kaili PAJO, Sara PUNGAR, Agnes REMEROW­ SKI, Vera REMEROWSKI, Julia SEHR. KIITUSKIRJAD juhtidele: Maiki MÜÜRSEPP, Laura NIPERNADO. Põhjakotka lipkond – HOOL­ SUSMÄRK hundule: Roland BEATTY, Leander EATON, Gavin GAUNT, Paavo TUJU. Eesti Skautmasterite Kogu Kanada Koondis kinnitas ülenduse: NOOREMSKAUT­M ASTE­ RIKS Mihkel KÜTTI (Põhjakotka); SKAUTMASTERI VÄITE­ KIRJA KAITSMISE ÕIGUS: Mikk ALTOSAAR, Marcus TAMM, Christopher TIMUSK (Põhjakotka). Sügisel toimunud Maleva aastakoosolekul anti üle ngdr. Piret Truuverti mälestuspreemia eeskujulikele noortele juhtidele: e-sk. Aleksander MELL ja ngdr. Maili VESS­ MANN. Preemia antakse välja igal aastal ühele eeskujulikule ja ettevõtlikule gaidjuhile ja

Väliseesti Muuseum (VEMU) Torontos asutab Arved Viirlaiu 100. sünniaastapäeva puhul kirjandusauhinna, mida antakse välja kord kahe aasta jooksul A. Viirlaiu sünni­ ­ päeval 11. aprillil Eestit ja eestlust mõtestava silmapaistva ilu­kirjandusliku teose eest. Esimene auhind antakse erakorraliselt välja 2022. a det­ sembris A. Viirlaiule pühendatud Kreutzwaldi päevade konverent­ sil Eesti Kirjandusmuu­ seumis. Sellele saab kandideerida teosega, mis on trükis ilmunud ajavahemikus jaanuar 2021 kuni august 2022. Kandideerimise tähtaeg on 31. august 2022. Kandidaate võivad esitada organisatsioonid ja üksikisikud, sealhulgas žüriiliikmed. Auhin­ nale kandideerimiseks tuleb VEMUle esitada vabas vormis taotlus koos põhjendusega ja auhinnale esitatav teos või selle koopia. Auhinna saaja valib välja ­ žürii koosseisus: Tiina Kirss, Janika Kronberg, Sirje Olesk, Kaja Telmet, Jaan Undusk. Auhinnafondi rahastab VEMU. Preemia suuruseks on 1500 ­eurot. Kontakt: Piret Noorhani, Väliseesti Muuseum, VEMU, 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4 Canada t. +1 416 025 9405 • piretnoorhani@gmail.com • vemu.ca

skautjuhile, kes on alla 30-aastane. PÕHJARADA GAIDLIP­ KONNA LINNAMÄNG toimus 27. novembril 2021. a. Võitjasalk oli „The Parking Meters“ – Rosemarie KÜTT, Kaili MEIUSI, Leila SEHR ja Imbi UUKKIVI. Välis-Eesti Gaidide Liidu ­tunnustused: Pikaajalise märkimisväärse panuse eest eesti gaidliikumises annetab välis-Eesti Gaidide Liidu Keskbüroo gaidjuhi kõrgeima teenetemärgi Põhjatäht (2020.a.) Kanadast: Põhjatäht III ngdr. Maaja Uukkivi, Põhjatäht II ngdr. Lydia Van der Veen. Välis-Eesti Gaidide Liidu ja Eesti Skautide Liidu Kesk­ büroo tunnustused: gaidi- ja skaudisõbra teenetemärk Tam­ metäht aastal 2020: Tammetäht II Kanadast Epp Aruja ja Nick Spence; USAst Kristjan Karu, Helvi Kiik Jester, Häly McQuiken Laasme, Kaarin Must Menser. Tammetäht I: Kaido Nipernado ja Martin Pede Kanadast. Aastal 2022: Tammetäht II: Richard Lepik, Külli Marotto, Kendra Myers, Andres Põld­ mäe, Siiri (Lafferty) Põldmäe, Ilmar Tamm, kõik USAst. Ringkirjas mälestati lahku­ nud gdr. Aet (Lannus) Sands­ tröm’i (15. 07. 1938 – 3. 02. 2022). Eesti Skautide Liidu Kesk­ büroo ringkirjas ütles peaskaut

skm. Rein Linask muuhulgas: ,,Skautlik tähtpäev on JÜRI­ PÄEV, ehk St George’s Day. Skautluse looja Lord Baden Powelli nägemuses kujutleb see skautlik tähtpäev legendaarse püha Jüri võitlust lohega, mis sümboliseerib just nimelt hea­ duse võitlust kurjuse vastu, valguse võitu üle pimeduse. ­ Tegelikult ega see võitlus ei tohi lõppedagi – peame alati valmis olema ja kindlalt seisma headuse, õigluse ja vabaduse eest. Sellest ka skautlik püüdlus – iga päev head teha. Käesoleval aastal tähistab eesti skautlus 110. aasta juubelit ja välis-Eesti skautlus 75. aasta­ päeva ning üleilmne skautlus on 115-aastane. Skautlusel on küll pikk ja väärikas ajalugu, aga kõige elementaarsemalt on skautlus ­ elav tegevus. Skaudi korraliku tegevuse kaudu see liikumine õnnestubki omapead, matkabki edasi põlvest põlve. Seega hoiame ennast vormis – ­tegutseme! Oleme aktiivsed! Ja on loomulik, et vanemad õpetavad nooremaid, kes omal ajal õpetavad omast nooremaid ja nii edasi. Hea töö nõuab pühendumist ja järjekindlust, aga koos – ega see polegi eriti raske. Tooge kaasa skautlusesse oma energia ja uudishimu, oma sõbrad ja tuttavad! Eesti noored jääge kokku! (Järgneb lk. 4)


2

EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022

Nr. 17

Estonia kontserdimajas avati Asutava Kogu mälestustahvel

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Vabatahtlik töö kui elustiil Käesoleval nädalal märgitakse Kanadas riiklikku vabatahtlike nädalat (National Volunteer Week), mille tänavuseks teemaks Volun­ teering is Empathy in Action, kinnitades tugevat sidet vabatahtliku töö ja empaatia vahel. Üle riigi avaldatakse tunnustust vabatahtli­ kele, kes heast tahtest tegutsevad paljudel elualadel ja kelle tegevus võib vahel kõrvaltvaatajale küll märkamatuks jääda, ent ilma kelleta ei kujuta paljusid valdkondi ettegi. Ja neid tegutsejaid on miljoneid – eelmisel aastal avaldatud statistika kohaselt tegi 2018.a. vabatahtlikku tööd mitteametlikult (mitte mingi grupi või organisatsiooni koosseisus) 74% ja ametlikult 41% kanadalastest, pühendades sellele tege­vusele ühtekokku 5 miljardit tundi. Vabatahtlikke kohtame pea kõigis eluvaldkondades, ühiskondlike ettevõtmiste juures, kirikutes, toidupankades, loomade varjupaikades jm., ning ka rohkearvuliste heategevuslike rahakogumisaktsioonide taga on tuhandete inimeste vabatahtlik töö. Küllap teavad meie lugejad, kelle seas on väga palju aasta­ kümnete pikkuse vabatahtliku töö tegijaid, mis neid selleks innustab ja motiveerib. Vajadus aidata erinevate ettevõtmiste ja projektide juures jõu ja nõuga, lüüa käed külge ja pakkuda ideid, kuidas asju paremaks muuta, absoluutselt mõtlemata isikliku kasu või isegi tunnustuse peale – kuigi tunnustus on hea ja tore! Panustades tunde, mida oleks võinud näiteks kasutada rahateenimiseks või puhkamiseks, aga ka lihtsalt oma aja veetmiseks. Paljude jaoks on vabatahtlikust tööst saanudki parim oma aja veetmise vorm. Sest keegi ju ei sunni seda tegema, see on süda­ mest tulev soov. Mõttekaaslaste grupiga koos vajalike asjade tegemine, olgu need suuremad või väiksemad, regulaarsed või ühe­ kordsed projektid, võib pakkuda rohkem rahuldust ja rõõmu kui liht­ salt puhkamine; ja see tegevus on saanud loomulikuks elustiiliks. Seda võivad kindlasti kinnitada rohked meie eesti ühiskonna vabatahtlikud, kellele kuulub suur tänu ja tunnustus. Küllap pakub käesolev nädal, kui vabatahtlike töö on meedia kesk­mes, ideid ja innustust ka neile, kes selle tegevusega alles alus­ tada soovivad, aga ei tea, kuidas seda teha, või on igapäevaelu kõrvalt vähe aega panustamiseks. Vabatahtlik töö ei ole piiratud mingi vanusegrupiga – kui ka noorematel, koolis ja tööl käivatel inimestel on vähem aega, saab hea tahtmise juures leida ikka võimalusi kaasa­löömiseks. Variante on rohkelt, ja mitmeid tegevusi saab läbi viia ka kodust lahkumata. Väikestest sammudest saavad alguse suured asjad. Eelmisel nädalal tähistatud Maa Päev (Earth Day), üks suuremaid vabatahtlikke kaasahaaravaid üritusi, oli heaks näiteks, kui paljud inimesed pöörasid tavapärasest enamat tähelepanu keskkonnale ja selle säilitamisele, ümbruskonna koristamisele ning keskkonna­ s­õbralikkusele. KAIRE TENSUDA

Asutava Kogu mälestustahvli avamine Estonias. Foto: Riigikogu kantselei, Erik Peinar

23. aprillil avas president Alar Karis Estonia kontserdimajas pidulikult Eesti esimese parlamendi Asutava Kogu ning selle esimehe August Rei mälestustahvli. Alar Karis meenutas 103 aastat tagasi kokku tulnud Asutava Kogu esimehe August Rei sõnu, et Eestist peab saama vabariik, kus õigus ja demok­ raatia valitseks. Karise sõnul ongi Eesti selline, toetudes õigusele ja demokraatiale. Samuti kui Asutava Kogu liikmetel toona, on ka praegu kõigil valitutel kanda vastutusrikas üles­ anne seista oma riigi ja rahva eest. Eesti esimese parlamendi Asutava Kogu avaistung toimus jüripäeval, 23. aprillil 1919.a. Estonia kontserdisaalis. August Rei juhtimisel võttis Asutav Kogu 1919–1920. a. vastu mit­ med omas ajas revolutsiooni­ lised seadused, mis panid aluse Eesti riigile: põhiseadus, mis ühena esimestest maailmas andis naistele valimisõiguse ja ­ vähemusrahvustele kultuuriautonoomia; maaseadus, mis jagas

mõisamaad talupoegadele ja andis eesti sõdurile põhjuse ­ Vabadussõda võita; tasuta kooliharidus jmt. Asutava Kogu esimees August Rei oli Eesti Wabariigi riigivanem 1928–29, kõigi riigi­ kogu koosseisude liige, Tallinna linnavolikogu esimees 1930– 1934 ning omariikluse järje­ pidevuse hoidja, Eesti eksiilva­ litsuse juht, peaminister presidendi ülesannetes alates 1945. a kuni oma surmani 1963. a. Mälestustahvli pidulikul ava­ misel kanti ette katkend August Rei avakõnest Asutavale Kogule. Sõnavõttudega esinesid ka riigikogu esimees Jüri Ratas, Tallinna linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski, Rah­ vusooper Estonia peadirektor Ott Maaten ning Riigivanem August Rei SA nõukoja esindaja ja endine riigikogu esimees Eiki Nestor. Mälestustahvli ava­ misel esines Tallinna Polit­ sei­ orkestri puhkpillikvintett. Mälestustahvli autor on mitmetel disainikonkurssidel pärjatud Kaarel Vahtramäe. (VPK/PM/EE)

Vene opositsioonipoliitik Kara-Murza mõisteti eeluurimisvangistusse

,,Need viimased süüdistused Vladimir Kara-Murza vastu on jultunud väljamõeldis, mille eesmärk on juhtida tähelepanu kõrvale Putini sõjakuritegudelt ja heidutada teisi julgeid venelasi Kremli vastu sõna võtmast. 2015. ja 2017. aastal elas Vladimir Kara-Murza üle kaks peaaegu surmaga lõppenud mürgitamist, mille süüdlasi otsides jõudsid uurivad ajakirjanikud Venemaa ametivõimudeni. Seetõttu oleme me sügavalt mures Vladimir Kara-Murza jul­ geoleku pärast,“ ütlevad väliskomisjonide juhid avalduses.

Vene kohus mõistis oposit­ sioonipoliitiku Vladimir KaraMurza (40 a) kuni 12. juunini eeluurimisvangistusse seoses süüdistustega, et ta levitas valeinfot Vene relvajõudude kohta, teatas tema advokaat. Süüdimõistmise korral võidakse ta saata 15 aastaks vangi. Süüdistuse aluseks on KaraMurza 15. märtsil peetud kõne USA Arizona osariigi esindajatekojas. Märtsis ja aprilli algu­ ses esines ta veel mitmel avalikul üritusel, kus ta mõistis hukka Venemaa sõjategevuse Ukrainas. 11. aprillil uudistekanalile CNN antud intervjuus nimetas Kara-Murza Kremlit ,,tapjate režiimiks“. Väliskomisjonide esimehed 18 riigi parlamendist ja Euroopa Parlamendist tegid sel nädalal ühisavalduse, millega nõuavad Venemaa ametivõimudelt Vene­ maa aktivisti, ajakirjaniku ja poliitiku Vladimir Kara-Murza viivitamata vabastamist.

Väliskomisjonide juhid kutsuvad kõiki demokraatlikke riike ja liitlasi sellisele kuritegelikule käitumisele vastu astuma, et kaitsta inimõigusi Venemaal ja kogu maailmas. Eesti algatatud avaldusele kirjutasid alla Ameerika Ühend­ riikide, Hispaania, Islandi, Itaalia, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi, Ukraina, Rootsi ja Suurbritannia parlamendi väliskomisjoni juhid. Avaldusega ühines ka Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees.

(PM/ERR/EE)

Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist Hiljutisest Kantar Emori poliitikute usaldamise uuringust selgub, et Eesti elanikud usaldavad poliitikutest kõige enam Alar Karist, Kersti Kaljulaidi ja Marina Kalju­ randa. Kaja Kallase usaldusväärsus on viimaste kuudega pea kahekordistunud. Üle kahe kolmandiku eestimaalastest ei usalda Mart Helmet ja Martin Helmet, neid usaldavad jätkuvalt vaid EKRE valijad. Enamikule Eesti elanikest on tegevpoliitikutest praktiliselt tundmatud Tiit Terik, Lauri Läänemets ja Andres Sutt, nemad juhivad nn ,,ei oska öelda“ edetabelit. Aprillis teostatud veebiuuringutel küsitleti 1192 elanikku vanuses 15–84. Uuringus paluti vastajatel hinnata, keda nad (nimetatud) poliitikutest usaldavad, keda ei usalda ning kelle kohta ei oska arvamust avaldada. (ERR/EE)

Veteranipäeval avati Tori kirikus uus mälestustahvel Veteranipäeval, 23. aprillil avati Tori kirikus uus mälestustahvalel. Kaitseminister Kalle Laanet koos Rootsi suursaadiku Ingrid Tersmani ja Tori koguduse juhatuse esimehe Jüri Kasega eemaldasid katte Vabaduse risti kavaleri­ dest Rootsi kodanike mälestusplaadilt, mille pühitses peapiiskop Urmas Viilma. Eesti sõjameeste mälestus­ kirikust Toris saadeti teele ve­ teranide ja vabadusvõitlejate mälestustuli ning pandi pärjad sõjameeste kaitsepühaku Püha Jüri monumendi juurde. Oikumeenilisel mälestustee­ nistusel osalesid ja kõnelesid kaitseminister Kalle Laanet, Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi, Rootsi suursaadik Ingrid Tersman, Poola suursaadik Grzegorz Kozlowski, Rootsi reservohvitseride kogu esindaja kapten Rein Viira. Teenistust juhtisid peapiiskop Urmas Viilma ja kaitseväe peakaplan Ago Lilleorg. Mängis Kaitse­ liidu Pärnumaa maleva orkester Saxon. (PPM/EE)

Venemaa saadab välja 40 Saksa diplomaati Saksa saadikule Géza Andreas von Geyr anti 25. aprillil Venemaa välisministeeriumis üle noot, milles kuulutati sümmeetrilise vastusena Saksamaa valitsuse otsusele persona non grata’ks 40 Saksa diplomaati­ liste asutuste töötajat Venemaal. Avalduses märgiti, et Saksa saadikule Moskvas esitati otsustav protest seoses Saksamaa valitsuse avalikult ebasõbraliku otsusega 4. aprillil 2022 kuulutada persona non grata’ks 40 Venemaa diplomaatiliste asu­ tuste töötajat Saksamaal. (PM/EE)


Nr. 17

EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022

3

Muuga sadamas peeti kinni hiiglaslik kokaiinilast Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad avastasid koostöös Hollandi politsei, Soome tolli ja Europoliga märtsikuus Muuga sadamas 3,5 tonni narkootilist ainet. Külmutuskonteinerite läbi­ val­gus­tamisel leidsid MTA töötajad, et ühes banaanikonteiners oli võrreldes teiste samalaadsetega anomaalia ning täiendava kontrolli tulemusena avastati 72 musta värvi kotti, millest leiti enam kui kolm tuhat kilesse pakendatud ning teibitud pakki tahke, valget värvi pulbriga. Valge pulber ­ reageeris kokaiini kiirtestile, aine on saadetud Eesti kohtu ekspertiisi instituuti analüüsimiseks, et selgitada välja, kui puhta ainega on tegemist. Tegemist on ühe suurima kokaii­nikogusega, mis on Balti­ maade ja Põhjamaade piirkonnas kätte saadud. Selle väärtus jaemüügis olnuks ligi pool miljardit eurot. (D/EE)

ÜRO hakkab nõudma Julgeolekunõukogu Ukraina sõda tõstab liikmelt veto nisu hinda kasutamise Ukraina on üks kümnest põhjendamist suuremast teravilja eksporti-

Urve Manueli klaasikunst „Wild Flowers for Ukraine“.

Abistame üheskoos! EERO on viimase kahe kuu jooksul saanud palju annetusi mitmetelt erinevatelt eraisikutelt ja organisatsioonidelt, kes on otsustanud aidata Ukraina põge­nikke Eestis. Täname Vancouveri eestlaste kogukonda, kes kogusid üle 4000 dollari EERO Ukraina pôgenike fondile! Korporatsioon Korp! Filiae Patriae (K! FP) ja Eesti Kultuuri Ühing Kanadas (EKÜK) korraldasid ühiselt ­ürituse10. aprillil Meie Kodus, Peetri kirikus Vancouveris. Loengu ,,Arvo Pärt-Modern Estonian Master“ esitas Lää­ne­ tuule armastatud koorijuht Thomas Kirves. Kohal oli 45 inimest ning paljud teised kogukonna liikmed said osaleda virtuaalselt. EERO tänab eestvedajaid: Ingrid Soide, Lillian Olljum, Kati Nõmme ja Viive Alexander. Lisaks üritusel kogu­ tud annetustele on EERO saanud mitu heldet annetust Vancouverist, mille eest oleme väga tänulikud. Paljud eestlased on kuulnud perekonna lugusid vanematelt või vanavanematelt, kes saabu­ sid Kanadasse sõjapõgenikena alates 1944. aastast. Sellepärast nad on otsustanud nende mälestuseks annetada EERO Ukraina põgenike fondile. EERO on saanud annetusi mälestades Mare Roometsa, Lilli Piili ja Irja Mägi. Urve Manuel (The Glass Sation galerii ja stuudio, www. urvemanuel.ca) Rocky Har­ bouris, Newfoundland on val­ mistanud imelisi klaastaieseid – Wild Flowers for Ukraine, mille müügi sissetulekust annetas EERO Ukraina põgenikke

fondile $3,000. Eesti Abistamiskomitee Kana­ d as – Ehatare üks eesmärkidest on aidata eestlaste kogukonda. EAK annetab EERO Ukraina põgenike fondile 10, 000 dollarit, et aidata Eesti kogukondadel t­oime tulla põgenevate ukrainlaste kriitiliste vajadustega. Viimased 55 aastat on Kotkajärve Metsaülikool (MÜ), pakkunud loenguid rahvusvaheliste lektorite poolt ning eesti­ keelset keelekümblust. MÜ pöördub endiste osalejate poole ja soovitab neid Metsaülikooli nimel annetama EERO-le, et toetada Eestit, abistamaks Ukraina põgenikke. „Metsaüli­ kool on aastate jooksul saanud Eesti Vabariigilt rahalist tuge ja praegu on sobiv rahaliselt toe­ tada Eestit vastutasuks,“ ütles MÜ juhataja Maimu Mölder. EERO tänab kõiki eraisikuid ja organisatsioone, kes jätkavad raha kogumist ja annetamist Ukraina põgenike toetamiseks Eestis: meie kodulehe www. EEROcanada.com kaudu, e-trans­feriga eerolaekur@gmail. com või tšekiga: EERO Ukraina põgenikud, 17 Tufton Crescent, Toronto, Ont. M4A 2E2 Järgmise EERO pangaüle­ kandega, toetused Ukraina põgenikele, kes on Eestis, jõuab $181,000. Suur aitäh! PS. Loodame, et saate nautida heategevuskontserti „World We Inherit“ / „Maailm, mis jääb meile“ YouTube’i vahendusel: https://youtu.be/Lu9idK5i4Us EERO

ÜRO peaassamblee 193 liiget kiitis konsensuslikult heaks resolutsiooni, mis nõuab Julgeolekunõukogu alaliselt liikmelt veto kasutamise põhjendamist. Resolutsiooni ettepaneku tegi Lichtenstein. Nüüdsest peale koguneb peaassamblee kümne päeva jooksul iga kord, kui julge­ olekunõukogu liige on kasutanud vetot, et kuulda selle põhjendust. Venemaa kritiseeris kohustust, öeldes, et see on surveavaldus Julgeolekunõukogu alalisele liikmele. (ERR/EE)

jast, mis moodustas aastatel 2016–2020 ligikaudu 9,5% kogu nisu ja 14,4% maisi ekspordist. Vaid kahe nädalaga pärast sõja puhkemist tõusid nisu ja maisi hinnad vastavalt 24,4% ja 11,8%, kirjutas veebiportaal kyivindependent.com. Teraviljapuudus võib mõjutada enam kui 5% maailma ela­ nikkonna toitumisharjumusi ja elatustaset. Lähis-Ida ja PõhjaAafrika piirkonna arengumaad on teravilja hinnatõusu ja kättesaadavuse suhtes eriti haavatavad. Viimase viie aasta jooksul moodustas Ukraina nisu üle 20% Tuneesia, Liibüa, Liiba­

Eesti veteranid tõid Invictus mängudelt koju kolm kulda ja ühe hõbeda Hollandis toimunud Invictus mängudelt tõid Eestit esindanud kaitseväe võistkonna liikmed kolm kuldmedalit ja ühe hõbeda. Järjekorras juba viiendad Invictus ehk Võitmatute mängud peeti 16.-22. aprillini Hollandis, Haagis. Eestlased tegid kaasa sellistel aladel nagu

kuulitõuge, kettaheide, ujumine, sisesõudmine ning käsirattasõit. Rahvusvahelises tihedas konku­ rentsis õnnestus sisesõudmises võtta hõbemedal Katrin Tukkial. Kuldmedali väärilisele kohale võitles end kettaheites Rene Hinrikus. Eriliselt silma­ paistva tulemuse tegi aga käsi­ rattasõidus võistkonna kapten

noni, Tai, Bangladeshi ning ka Egiptuse ja Indoneesia koguimpordist. Iisrael, Tuneesia ja Liibüa on omakorda ostnud Ukrainast üle 50% maisist, Egiptus aga ligi 30%. Kui maailmaturul napib Ukraina maisi, võib see kaasa tuua vaid mõõduka hinnatõusu: sel kauplemisaastal 1,5% ja järgmisel kauplemisaastal 1,5%. Maisipuudust kompenseerivad tarned Lõuna-Ameerikast ja Ameerika Ühendriikidest. Nisu hinda mõjutab Ukraina toodang rohkem: nisu keskmine hind võib sel kaubandusaastal tõusta 68% ja järgmisel aastal veel 14%. Isegi Ukraina ekspordi osalise ehk 25% vähenemise korral võivad nisu hinnad sel ja järgmisel kaubandusaastal tõusta vastavalt 59% ja 11%. (PM/EE) Janno Lepik, noppides esi­ kohad nii üksik- kui grupisõidus, olles edestanud konkurente veenvalt kindla edumaaga. Invictus mängud on Suur­ britannia prints Harry, Sussexi hertsogi poolt 2014. a ellu kutsutud spordivõistlused sõjalistel operatsioonidel viga saanud sõduritele. Järgmised Invictus mängud toimuvad 2023. aastal Saksa­ maal, Düsseldorfis. (KVPST/EE)

Foto: mil.ee


4

EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022

Nr. 17

Gaidid valmistasid 1500+ pirukat! Möödunud reedel tulid kokku 18 Põhjaraja lipkonna gaidi ja juhti pirukaid valmistama. Tublid vabatahtlikud asusid hakkima 14 kilo sinki, 9 naela porgandeid ja 5 tosinat mune singi- ja porgandipirukate täidise valmistamiseks. Taigna tegemiseks läks 22 kilo jahu, 3 tosinat mune, 12 liitrit piima, 8 naela võid ja margariini, 1 kilo suhkrut ja 1 kilo pärmi. Küll oli palju tegemist! ,,Piru­ kavabrik“ töötas 18 tundi varahommiku tundideni – viimased pirukad võeti ahjust välja kell 3 öösel! Gaidid tegid esimest korda jälle üle kümne aasta pirukaid ning oli näha, et Toronto eest­ lased tundsid pirukatest puudust, kuna laupäeva hommikul müüdi kõik ~1500 pirukat kiiresti ära! Mõni ostja isegi väitis, et tema äsja ostetud pirukad saavad kindlasti juba kõik ära söödud enne koju jõudmist. Gaidid on väga tänulikud Toronto Eesti Baptisti Kirikule, kes lahkesti lubas oma kööke kasutada pirukate valmistami­ seks. Pirukate tegemisel oli kaks

Maiki hakib veel rohkem sinki.

põhjust. Esiteks õppisid gaidid, kuidas pirukaid valmistada. Teine põhjus oli, et pirukate müügist raha teenida Rajatare kavatsetud juurde-ehituseks. Rajatare on Kotkajärvel asuv Põhjaraja hellakeste tare. Põhjaraja ridades on praegu 20 hellakest ja 15 gaidi ning järgmiste aastate jooksul on oodatud veel rohkem tüdrukuid lipkonda! Rajatare, mis ehitati 1972. aastal, oma 8-kohalise magamistoaga ja väikese köögiga on hakanud kitsaks jääma kasvavale lipkonnale. Selle­ pärast on vaja Rajatare reno­ veerida ja suurendada.

Plaanis on ehitada uus 12 voodikohaga magamistuba, suurendada kööki, ehitada ,,porituba“ [mud room] ning talvekindlustada põrandad. Lootus on, et juba tulevaseks tali­ laag­ riks on tare suuremaks kasva­ nud, et kõik hellakesed mahuvad ilusti ära. Lipkond korraldab sel keva­ del erinevaid müüke ja üritusi, mille kaudu saab toetada Rajatare juurde-ehitust. Pirukate müük oli vaid esimene. Hoidke silmad avatuna, et järgmistest toetusprojektidest mitte ilma jääda. Kõik, kes sooviksid ehitusprojekti toetada võivad võtta kontakti Põhjaraja lipkonnaga (pohjarada@gmail.com) või ­an­­netada GoFundMe lehekülje kaudu https://gofund.me/ adc07815. Suur tänu organisatsiooni­ dele: Akadeemilised Ka­nada Eesti Naised (AKEN) ja Eesti Gaiderite Kogu Kanada Koondis (EGKKK), kes on väga lahkelt annetanud sellele projektile. Tekst TALVI PARMING

Talvi ja Ingrid hakivad sinki.

Fotod MAILI VESSMANN ja INGRID KÜTT

Toronto Skaudid…

Imbi pintseldab ahjuminevatele pirukatele munakatet.

(Algus lk. 1)

Mõttesilla lugejad vanemgaidid Maiki Müürsepp ja Laura Nipernado. Foto: skm Enno Agur

Avamarss. Paraadi juht ngdr Liina Sadul, lipurid Annely Kütt ja Laas Kolga. Foto: skm Enno Agur

Skautlusele osutatud teenete eest on Eesti Skautide Liidu poolt annetati skautjuhi teenetemärk PÕHJATÄHT I David Hoggile Kanadast. Tänavuse MÖTTESILLA lugesid ette vgd Maiki Müürsepp ja Laura Nipernado. Traditsioonilise Mõttesilla ehitamisega tähistame oma ühtekuuluvust ja ka võitu ülekohtu ja vägivalla vastu. Esi­ mene „Sild Kodumaale“ üritus korraldati Jüripäeval 1959 Eesti Skautide Liidu eestvedamisel, millele luuletuse kirjutas Marie Under. Sellel ajal oli sild mõttes üks vähestest ühendustest kodu­ maaga. Tänu Eesti taasiseseisvumisele on side kodumaaga tihenenud. Hoiame mõttesilla ­ traditsiooni edasi, nüüd juba 63 aastat, et ühendada mõttes ­välis­eesti skaute ja gaide Eesti isamaaga. Meie ootus ja lootus on, et Püha Jüri vaimu ja julgu­ sega on võit õigusel ja headusel. Selle teadmisega me mõt­ leme taas oma väiksele kodumaale ja eesti gaidide / skautide perele ümber maailma. Saadame oma mõtted, palved ja toetuse Ukraina rahvale, ka nende gaidi- ja skaudiperele, sest ka nemad peavad rasket võitlust kurjuse vastu ja ootavad õiguse võitu. Gaidi/skaudi sõprusring ühendab meid – oleme koos ühises sõprusringis sest me jagame ühiseid aateid ning ­ teame, et ühiselt me oleme tuge­vamad. We stand united as family. We think of the struggles that our people have endured over centuries. As we promise to always remember the beautiful ­ land and spirit of our heritage, we also lend our strength to the people of Ukraine in the fight

Saksa parlament kiitis heaks raskerelvade tarnimise Ukrainale Saksa parlamendi alamkoda kiitis neljapäeval heaks raske­ relvastuse tarnimise Ukrai­ nale, ajalehe Spiegel andmeil kiideti otsus heaks häältega 586:100. Saksa valitsuse relvaekspordi ettepanekut toetas Bundestagi hääletusel ka kristlik-demok­ raatlik opositsioon. Vastu hääletasid parempopulistlik AfD ja vasakäärmuslik Linke. Saksamaa oli varem tarninud ainult kaitserelvastust, mis pälvis aga kriitikat, et Ukrainat ei toetata piisavalt. Neljapäevases eelnõus kutsu­ takse valitsust tarnima raskerelvastust otse, aga ka kaudselt, asendades varusid, mida saadavad Ukrainale Ida-Euroopa rii­ gid. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov märkis, et raskerelvade tarnimine ohustab Euroopa stabiilsust ja julgeolekut. (PM/EE)

against occupiers. Meie võitluslipp sini-must-valge Meie võitluslipp sini-must-valge aatekõrgusse näidaku teed! Lehvi, lehvi sa hõõguma palged süüta südames õilsuse leek! Lipuvärvide kolmkordne sära helgib võidukalt üle me pää Meile avaneb võitude värav julgus ületab kõrgeima mäe! Me vannume lipu all vande sulle elada, isade maa! Oma üllamad tunded ja anded

Reitingud: Eesti 200 populaarsus languses Viimase MTÜ Ühiskonna­ uuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS värske uuringu tulemustest selgub, et jätkuvalt on populaarseim Reformierakond, keda toetab 31,6% valimisõiguslikest kodanikest, Eesti Konservatiivset Rahvaera­ konda toetab 21,5 ja Keskera­ konda 16,9 protsenti. Järgnevad Eesti 200 (15,6%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,1%), Isamaa (5,1%) ja Eestimaa Rohelised (2,1%). Eesti 200 toetus langes nädalaga ühe protsendipunkti võrra ning võrreldes märtsi alguses saavutatud tipuga on parlamendivälise erakonna toetus praegu 4,1 protsendipunkti võrra madalam. Koalitsioonierakondi toetab kokku 48,5% ja opositsioonierakondi 32,7% vastajatest. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 28. märtsist 25. aprillini. (ERR/EE)

sulle pühendan, eestlaste maa! Meie oleme ühine pere sõprus soojalt me südameid seob Paneb kuumemalt tuksuma vere kui meid kutsuvad õilsamad teod. Ees ootavad välistegevused. Lootus on korraldada augustis suurlaager Järvemetsas, New Jerseys ja maleva laager Kotka­ järvel.


Nr. 17

EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

mesed on kurjategijad, keda peab targem kinni pidama, arreteerima. Kuid tunded ei ole alati sõbralikud, vajavad seletust, lahendust nagu isa Brown oskas teha, olles ise elus palju näinud. (Huvitav, et kaks Browni siin.) Brené võitles nooruses asjadega, mida vist me kõik oleme kogenud, mõni edukalt pinnale ujunud, mõni mitte. Ju sealt sotsioloogiat õppima minek algas. Sealt kasvas ta populaarsus. Kuna Brené Brown on siiras, sõna, mida me harva näeme õiges kontekstis. Ta kirjeldab elutõkkeid, pingeid hästi, kuna on ise neid läbi elanud. Tunnistab oma nõrkusi, seletab miks oli nii ja miks ikka mõni tunne on talle ohtlik. Ja miks nii kirjutada? Ausalt saavutame rohkem kui enese­ pettusega. Browni enese sõna­ des, ta asus kirjutama atlast, kuna seiklushimulised vajavad neid. (Ning kes meist seda on pandeemia ajastul, ehk nooruses küll). Kes on nõus konsulteerima maakaarte, kel on süda, mida tunneme, aga alati sellest aru ei saa – siis saame kõikjale minna, mitte kartes, et eksime. Kao­ta­des väärtusi, mis inimkonnal on olemas. Huvitavalt, seda raamatut nautides üks, ehk liiga tundlik lugeja, juba esimesest peatükist peale pärast haruldast sissejuhatust, luges nii, et on kui kirikus. Peatüki kaupa, kuna pühakoja võrdlus on esitatud nii, et litur­

gia, laulud, kõik on tuttav. Aga jutlus mitte. Ning seda peab ootama, sellest saab õpetust. Meil on valik. Lugeda ja/või mitte kirikus käia. Ka sellest kirjutada, kui jõuab sõnum südamesse, kas hingekarjaselt või raamatu leheküljelt, siis julgeme avalikustada mõtteid. Kuna ­tunnete kaardistamine – ja neid emotsioone on ju palju – pole lihtne. Brown oma atlase metafooriga kirjeldab andekalt kohti, kuhu me emotsioonide maailmas läheme. Milleks aga ikka atlast tarvis. Mõni vihastab. Mõni neelab alla ülekohtu. Mõni võitleb valuga nii, et ilmub kohale kognitiivne dissonants. Mis on kahe, samal ajal toimuva tunde omavaheline võitlus. Mitte võistlus, vaid just võitlus. Ka kirjeldab autor kolmeteistkümne peatüki käigus, kõik lühikesed, aga selgelt esitatud, et uhkus, näiteks, pole mitte halb asi. Vaid hea, aga tuleb ­sellega maadelda. Kui on saavutatud midagi head – siis miks mitte olla uhke? Kui aga halba, ja siin tuleb vihjata meie elude hetkeseisule, siis ei mingi hubris, mis on ülemeelelik nõrkus või ülbus, ei päästa eksiteelt. Näeme ju seda kõikjal. Just poliitikas ja avalikus elus. Eriti, kui raha, õigemini rikkus ja võim, lisatakse valemisse. Selleks peab tavainimene teadma, miks ta nii tunneb.

Kognitiivne dissonanss, äng, kurbus, süütunded, eriti viha – kõik võivad viia masenduseni. Omakorda halbade otsusteni. Ning ega arstirohud alati aita, kuigi ehk leevendavad sümptomeid. Brown, kel on üle kahe­ kümne aasta kogemusi teisi aidates, leiab, et meil peab olema julgust oma lugusid avalikult esitada. Ning omaks võtta mida tunneme ja kuulda teisi. Ei psühhoteraapia kõigile sobi. Ning ei see odav ole. Aga ikka on hea, kui on keegi, kes kuuleb ja mõistab meie tundeid. Neile, kes kellegi kabinetis ei soovi, isegi usaldusväärsele inimesele oma tundeid paljas­ tada. Südame atlas on heaks ­aseaineks. Aastaid on Põhja-Ameerikas olnud eneseravi raamatud populaarsed. Sellised nagu juudi ema teadmine, kanasupp teeb kõige paremaks, ka hingelised haigused. Seda eriti ei usu, kõik on ju isiklik. Ent nagu me teame, sümptomeid, kas füüsilisi või vaimseid, ei tohi eirata, peita. Julgus ja enesekindlus on selli­ sed, mida peab ise leidma. Kui eriti nüüd pandeemia ja sõja tõttu oleme ühiskonnana hap­ rad, võitleme vaimse tervise eest, siis on iga abikäsi teretulnud. Browni raamat on kahtlemata selliseks, isegi kui mitte kõigile. Kanada raamatupoelettidelt kadumine kinnitab aga, et ta sõnum jõuab paljudele pärale.

Aprilli alguses esitles Hain Rebas Tallinnas ja Tartus oma uut raamatut „Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemereruumi ajaloost“. Sellele artiklitekogumikule kirjutas ajalooprofessor Jüri Kivimäe eessõna, mille ­alljärgnevalt ära toome.

Hansaga. Kui ajad muutusid, suundusid Hain Rebase pilgud sagedamini Eesti poole, kirjutades ja esitledes end siinsetes väljaannetes. Nii on selles raamatus taastrükitud tema „kahe saarlase“ lugu, mis ilmus algselt Sulev Vahtre pühendusteoses 2001 või ka „Sigtuna mahapõletamise“ artikkel, mis 2017

Saaremaa Muuseumi Aastaraa­ matus uuesti avaldati. Paljudes neis kirjatöödes on siirdeid uute küsimuste uurimiseks, kuid ­ultra posse nemo obligatur.

Tunnete kaardistamisest Nii mõnelgi meist on olnud eluaegne huvi gloobuste, atlaste, maakaartide vastu. Päevikupidaja võtab selle omaks, on teadlik teistest sel­ listest. Kuna ju vajalik, oluline teada maailma. Eestis roolis olek oli väljakutseks, tuli maanteede-kaart osta. Mis on olnud kasulik ka muidu. Okupatsiooniaegne Eesti Entsükopeedia atlase väljaanne, kus ka Eesti maakaart, on kahva­tu selle kõrval. Maakaardid on vajalikud, et ühest kohast teise jõuda. Ekselnud oleme kõik, kui tee­ viidad pole selged. Aga ikkagi jõuame tavaliselt sihtkohta. Kuigi kord sai Peipsi järve ääres maakaarti jälgides satutud teele, mis oli traktoritele mõel­ dud, mitte pisikesele autole. Ümber pöörata sügavate tee­ rööbaste tõttu ei saanud, teokiirusega sõites aga jõudsime tolmusele külavaheteele, asfalt polnud kauge. Atlaste ja maakaartide vajadust elus on metafooriliselt rakendanud sotsioloog Brené ­ Brown mullu sügisel ilmunud raamatus. Brown on viljakas kirjanik, just neil teemadel, mis praegegu inimkonda kimbu­ tavad. Pandeemia ajal eriti.

Tunded ja emotsioonid on alati keerulised, vajame vahel mitte ainult kellegagi kontakti, vaid ka elukutselise abi ja tuge. Brown mitte ainult ei kirjuta, on praksises teisi aitamaks, aga ta on ka väga tegev sotsiaalmeedias. Ta taskuhääling väärib jälgimist, on väga populaarne, põhjusega. Kuna Brown on ­esmalt inimene, alles siis sotsio­ loogia doktorikraadiga ravija, aitaja, toetaja. Seda kinnitab fakt, et Kanadas, kus ikka ka raamatuid loetakse, ei olda vaid kuvari taga, on enimmüüdud raamatute edetabelis ajakirjandusliku statistika järgi Browni Atlas of the Heart. Südame ­atlas. Alapealkirjaks, tõlkes, kaardistades tähendusrikkaid ühendusi, seoseid ja inimkogemuste keelest. Oli nädalaid esimesel kohal olnud raamatute müügi faktide uurijate järgi. Ning ikkagi esikümnes. (Kõrvalepõikena peab Peipsi lõunapoolsel kallaste lähistel ekselnu mainima, et pole näinud nii häid raamatukauplusi kui Eestis. Tuleb, käed taskus, kõndida, et silmadega nähtut mitte kätte võtta. Kuna kopsa­ kas arve ostuletis on muidu ­kindel.) Autor, meenuvad G.K. Chestertoni isa Browni detektiiviromaanid, kirjutab, kuidas elumüsteeriumide kütkeis olles tuleb selliselt läheneda, et uurime kõike, mis teada, et lahendust leida. Vähesed ini­ ­

Tundmatu Hain Rebas Kõik siin ilmas on suhteline. Pealkirjas olev väide pole õige ega ka vale. Eesti avalikkuses suunda andev noor põlvkond meenutab hägusalt, et Hain Rebas oli 1992–1993 Mart Laari esimeses valitsuses kaitseminister, kuid Pullapää jääg­ rimässu tõttu lahkus ametist ja Eestist. Tulnud ja läinud, ent kirjutab mõnikord Eesti mee­ dias julgeolekupoliitilistel teemadel ja esindab kindlameelselt EÜSi värve. Mis avalikkuse silmis aga vähetuntuks või koguni tundmatuks jääb, on Hain Rebas ajaloolasena, õppejõuna, professorina ja kirjutajana. Defi­ neerida teda Rootsi Eesti aja­ loolaseks on küll õige, aga segregeeriv. Suure sõja ajal, ­ 1943. aasta jaanuaris Tallinnas Hiiul sündinud Hain lahkus 1944 suvel koos emaga Soome, et külastada isa Robertit, kes soomepoisina oli raskelt haavata saanud, kuid Espoos kosumas. Isa väljaandmise vältimiseks toimetas Soome sõjaväeluure Rebase perekonna Raumast Rootsi minevale laevale. Olgu see selgituseks, kuidas Hain Rebasest sai Göteborgi eestlane. Tema sirgumise aega kroonib laitmatu klassikaline haridus Göteborgi Ülikoolis. Uhkusega

on ta nimetanud end Rootsi 20. sajandi ühe väljapaistvama ajaloolase, professor Erik Lönnrothi (1910–2002) õpila­ seks. Õpetaja sügavam huvi hiliskeskaegse Põhjala vastu ­ ­inspireeris õpilast ja nii valmis doktoriväitekiri „Infiltration och handel. Studier i senmedeltida nordisk Balticumpolitik, I. Tiden omkring 1440–1479“, millega Rebas promoveerus 1976. aasta septembris. Vajalik ja väärtuslik monograafia Põhjamaade Liivimaa poliitikast, mis jäi ootama järge 15. sajandi lõpukümnendite kohta. Nii astus Hain Rebas suurde historiograafiasse, kus hilis­ keskaegse Läänemereruumi uurimise ristteedel kohtusid Põhjamaade valitsejad ja aadli­ mehed, Hansa, Liivimaa ja Vene poliitiliste ja majanduslike ­pretensioonidega. Arvan, et vast isegi rohkem kui Põhjala aadlike ambitsioo­ nid, huvitas teda meri, seesama Läänemeri, mille ühel kaldal ta ise oli kunagi sündinud. Seda kiindumust mere poole märgitseb tema 1978. aasta rootsikeelne artikkel keskaegsetest mereteedest Baltikumi, mis 1980. aastal ilmus teises variandis eestikeelse raamatukesena Stockholmis ja mille eksempla­

rid asjahuviliste käes ka Eestis liikusid. Hain Rebase artikli ideed, mida võib tagantjärele pidada ka üleskutseks rahvusvaheliseks uurimisprojektiks olid neil aastatel eriliselt aktuaalsed. Toona, 1970. aastatel, ilmusid Paul Johanseni ja Gunvor Kerk­ koneni klassikalised tööd, kus sakslaste ja mittesakslaste vahekord ning üle-mere-seilamised ajaloolaste tähelepanu köitsid. Rebas ju rõhutab eestlaste, lätlaste ja liivlaste higivaeva ja tööd, mis olid füüsiliseks aluseks Baltikumi keskaegsele integratsioonile Euroopasse. Eestis rügasid ajaloolased tollal agraarajaloo väljadel ega mõelnudki Läänemere-üleste suhete peale kaugemas minevikus. Välja arvatud Lennart Meri „Hõbevalge“ (1976), mida Hain luges vaimustunult autori lugemusest ja võimsast visioonist mõned aastad hiljem. Hiljem sidus neid lähedane sõprus, ­ sarnased vaated ajaloole ja ­ ­maailmale. Traditsioonilises saksa stiilis Hansa-ajaloolast Rebasest siiski ei saanud. Kuid paljud tema kirjatööd, mis siinses raamatus ­ üllitatud, kaasavad Hansa kaubanduse huve ja poliitikat, ­ olgu siis Ghillebert de Lannoy retk, Gotlandi vastuoluline roll, Axelssonide apetiidid või Norra vanima linna Tønsbergi seosed

TÕNU NAELAPEA

Mis tähendab, et Hain Rebase akadeemilise karjääri varju jääv pool on õppetöö, (Järgneb lk. 12)

Hain Rebas signeerimas oma värskelt ilmunud raamatut „Sukeldumised“ 6. aprillil k.a. Tallinnas EÜSi majas toimunud esitlusel. Foto: Jüri Kivimäe


6

EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022

Erik Kreemi võluv ning maagiline soolokontsert Tekst ja foto Kati Kiilaspea Laupäeva, 23. aprilli õhtul kogunesid paljud muusikahuvilised ajaloolisesse Helico­ nian Halli Yorkville’is kuulama meie oma ühiskonnast kasvanud noort klaverivir­ tuoosi Erik Kreemi. Erik komponeerib ka oma lugusid, mitmed lugejatest on kindlasti kuulnud mõnda neist esitatud varasematel kontsertidel. Sel korral oli noor muusik, kes õpib Toronto Ülikooli Brian McDonough’ juhendamisel, valinud kavasse ainult teiste tuntud heliloojate palasid, sealhulgas ka üks keeruline ning vägev Rahmaninovi tükk, millel kallal Erik oli juba mitu kuud tööd teinud. Kava vaadates oli huvitav see, et olid valitud pisut uuema aja heliloojate palad, klassika ikkagi, aga sellised, mida ehk igapäevaselt ei esitata nii palju kui mõningaid teisi. Saal oli tulvil energiast ning ootusest, see kõik ainult andis ­ kontserdi mainele juurde.

Braavo, Hans Christian! Sirje Vihma-Normet Eesti muusikataevasse on tõusnud uus kirgas täht – nooruke viiuldaja Hans Christian Aavik, kes võitis Taanis rahvusvahelise Carl Nielseni nimelise konkursi. Estonia kontserdisaalis mängis ta 22. aprillil Rasmus Puuri Viiulikontserti (ERSO-t dirigeeris Kaspar Mänd), mil­ lest kujunes lausa muusikaline triumf. Lisapalaks mängis Aavik Ester Mägi sooloviiulipala, mis sobitus suurepäraselt kontserdi meeleoluga. Professionaalsete muusikute ring muidugi teadis, et alates 2017. aastast Frankfurdis Erik Schumanni viiuliklassis õppiv Hans Christian Aavik on meie viiulikunsti tulevikulootus. Laiem avalikkus sai sellest ­teada, kui nädal enne kontserti tuli teade Kopenhaageni kon­ kursivõidust. Kui viiul kõlab nii kaunilt, siis tekib kohe küsimus: missuguse meistri pillil ta mängib? Vastuse sain kavalehelt: Aavik mängib Eesti Pillifondi ning perekond Sapožnini lahkel loal Giovanni Paolo Maggini 1610.

Foto: Kaupo Kikkas, vikipeedia

Oli kohe näha, et muusiku sõrmed liikusid ning liuglesid üle mustade-valgete klahvide nagu võluväel ning seda kõike oli lihtsalt nauditav vaadata ja kuulata. Esimeseks palaks oli ,,Deux Études de Sonorité,“ komponeeritud tuntud Kanada helilooja François Moreli poolt 1954. aastal. Mitmed ehk ei ole kuulnud Morelist, aga huvitav on tema juures see, et kuigi ta oli professionaalne klaveri­ mängija, kirjutas ta ainult kaks soolopala klaverile. See tükk, mida esitati, on ikkagi üks kõige populaarsem ja enim esitatud moodsam Kanada päritolu pala tänapäevani. Esimene osa palast oli ekspressiivsem ja pani rohkem mõtlema, teine osa oli kontrastselt dissonantne ning rütmiline; kokku oli omamoodi tervik, mis tõeliselt näitas, ­missuguseid helisid saab pillist välja võluda. Oli isegi kuulda peaaegu džässilikke akorde ning huvitavat sünkopeeritust vasaku käe meloodias, mis viitas pala

aastal valmistatud pillil (Mag­ gini elas Itaalias, Brescias). Lisaks on kavalehel ära toodud ka 1930. aastast pärit viiulipoogna valmistaja nimi, kelleks on Prantsusmaa meister Victor Fetique. Keelpillide puhul mär­ gitakse pillimeistrite nimed kavalehel alati ära – meenutagen, et kui Ludvig Juhtil õnnestus pärast sõda New Yorgist endale muretseda Francesco Ruggeri kontrabass, siis tegi Bostoni ärieliit Juhtile suurejoonelise ­ vastuvõtu, kus pärast salongi­ kontserti külvati Bostoni sümfooniaorkestri solist Ludvig Juht üle kopsakate sponsorsummadega, et tal oleks kergem oma pillivõlg ära tasuda. Head pillid on ju üüratult kallid. Enne sõda olevat Eesti Vabariik suutnud meile muretseda ühe Stradi­ variuse viiuli, mis läks paraku sõja ajal kaduma. Aga lätlastel on Stradivarius sõjaeelsest ajast alles, mis teeb eestlasi muidugi veidi kadedaks. Kontserdi vaheajal sain osta ka Hans Christian Aaviku soolo­plaadi Aeternus, kus J. S. Bachi sooloteoste kõrval kõlab ka Arvo Pärdi Fratres (Vennad). Pärt on seadnud tintinnabuli­ stiilis kirjutatud Fratrest mitmesugustele koosseisudele, seda­ puhku kõlas see viiuli ja klaveri esituses. Hans Christian Aaviku ja Karolina Žukova interpretatsioon on niivõrd lummav, et tahad seda üha uuesti ja uuesti kuulata. Pärdi teose puhul hoomad eriti selgelt kuivõrd heal meistripillil Aavik mängib. Nii heal, et võid Arvo Pärdi kombel ahhetada: aitaks sellestki, kui ainult üks noot on nii ilusti mängitud. Kontserdi eel anti Jüri Reinverele üle LHV uue heli­ loomingu preemia „Au-tasu

­ odernsusele. Järgnes Johannes m Brahmsi ,,Variations on an Original Theme, op. 21 no.1“ kirjutatud 1857. aastal. Brahms kirjutas mitu sellist pala oma ­eluaja jooksul, seda spetsiifilist on vähem esitatud. Huvitav oli kuulata, kuidas pala lookles läbi mitme rütmilise ning meloo­ dilise variatsiooni, neid oli kogunisti üksteist terves tükis. Kokku tuli ilus ning omapärane tervik, mis hoidis publiku tähelepanu täienisti läbi terve pala. Pärast lühikest vaheaega tuli lõpe­­tuseks tõeliselt vägev tükk,

Sergei Rahmaninovi ,,Piano Sonata no.2, op.36“, 1913. aasta versioon. Kui Rahmaninov esitas originaalselt pala 1914. aastal ei olnud publik sellega rahul, kuna see olevat liiga pikk, keeruline, raskesti arusaadav ning mitte vastuvõtlik kõrva­ dele. Nii võttis Rahmaninov ette selle ümberkirjutamise ning lühendamise, kuid tänapaevani arutatakse, kas ümbertöötlemine tõesti andis tükile juurde või tegi veel vähem arusaadavamaks. Eriku oma sõnades otsustas ta esitada originaalset 1913. aastal kirjutatud versiooni, kuna

Nr. 17

tema arvates selle ümbertöötlemine ei teinud tükile head kui vaadata seda tervikuna. Eriku esitus oli fantastiline ning noore muusiku tõelised võimed olid täielikult esile toodud mängides seda pala. Tugevad akordid, kiired vahepealsed meloodiad ning kontrastselt liigutavad ja konkreetsed osad tulid kokku vägevaks ja võiks isegi öelda majesteetlikuks tervikuks. Terve tüki jooksul oli eriti huvitav näha, kuidas Erik elas läbi emotsioone, mida muusika tekitas, ta elas täiesti muusika sees ning nautis seda täienisti. Kui viimaste nootide kajad vaibusid, oli näha, kuidas muusik kergendatult hingas ja lai naeratus tuli näole. Pala esitus oli läinud väga hästi korda ja seda oli ka publikust näha, kes tõusid suure aplausiga jalule. Kontsert oli väga muljetavaldav ning nauditav, oli tõesti tore vaadata, kuidas muusik, kes tõeliselt oma pilli tunneb ning tunnetab, toob palad täielikult ellu silme ees. Selge on see, et Eriku tähelend alles algab ning oleme kõik põnevil ning ootu­ ses näha, mida ta järgmiseks ette võtab!

,,Homme saabub paradiis“ Hot Docsil Toiduraiskamine on teema, millest räägitakse viimasel ajal küll palju, aga suurtest muutustest ei ole siiani palju kuulda olnud. Selles maailma painavas probleemis on siiani ainsateks lootuskiirteks kogukonnapõhised organisatsioo­ nid, kes sageli peavad võitlema ahnete suurfirmade ja bürokraatiaga, et toitu prügist päästa. Anna Hints on eesti dokumentalist, kes kajastab oma uues filmis Homme saabub paradiis (For Tomorrow Para­ dise Arrives) seda teemat läbi noorte emade ja laste vaate­ punkti, tehes seda humoorikalt, lootustandvalt ja siiralt. Käies koos Tartu toidupäästjatega kaasas nende öistel prügikastireididel, nägi Anna 2022“ teose „Vom Sterben der Sterne. Symphonische Notizen für Orchester“ eest. Preemia eest tänades ütles Reinvere, et Eesti riik seisab kahel jalal – majandus ja kultuur, et riik ei hakkaks lonkama, peavad mõlemad tugeval alusel seisma. Eesti on eriline, sest meie teine jalg heliseb – just muusika on see, mis meie väikese riigi suurte kõrval võrdseks teeb. Seda näitas ka 22. aprilli kontsert, mille kava koosnes ainult eesti muusikast. Kõlasid Jüri Reinvere, Helena Tulve, Tõnis Kaumanni, Rasmus Puuri ja Jonas Tarmi sümfoonilised teosed. Dirigent Kaspar Mänd oskas ka esiette­ kandele tulnud teostes sügavuti minna. Jääb vaid lisada, et publikurohke kontsert toimus ­ iga-aastase eesti muusikale pühendatud festivali raames.

oma silmaga, millistest kogus­ test toiduraiskamisest me ei räägi ning otsustas, et sellest ­ peab saama film. Ja sai Eesti Lugude 2021 sarjas nii hea lühifilm, et tekitas ühiskonnas ­ dialoogi ja aitas eestlaste valehäbist jagu saada. Just see tule­ mus, mida üks hea film suudab. Filmis on palju kaadreid hõrgutavatest roogadest, mis ­ jõuavad peredes lauale just prügikastist päästetud toiduainetest. See paneb vaatajad täiesti teisiti mõtlema stigmadest, mis enamikku ühiskonnast kummitavad – toidu väärtus on unustatud ja me oleme valmis ­ seda kergekäeliselt raisku laskma. Võõrdumine väiketootmi­ sest, põllupidamisest ja sellega kaasnevast raskest tööst on devalveerinud toidu tõelise ­ väärtuse meie laual. Anna Hintsi film aitab mõista, et allahinnatud toidu ostmine ei tähenda riknenud toidu tarbimist ja aitab toidukettidel seda trendi kasvatada, kuna muutub nende jaoks tulusamaks kui äraviskamine.

Eesti animafilm pälvis Ameerikas maineka publikupreemia Eelmisel nädalal kuulutas võit­j ad välja Ameerika animatsioo­nifestival GLAS, millest on lühikese ajaga saanud üks autorianimatsiooni põhilisemaid teenäitajaid. Festivali publik valis tänavu parimaks Sander Joone filmi ,,Sierra“.

Film linastus hiljuti VEMU veebiprogrammi raames ning järelvaadatava intervjuu filmi autori Anna Hintsiga leiab VEMU Youtube’i lehelt. Kes pole filmi veel näinud, siis sel­ leks on võimalus Torontos Hot Docs festivalil. Film linastub 30. aprillil kell 5.15 pl Varsity Cinema’s erilises emadepäeva teemalises filmi­p rogrammis Persister Shorts koos mitmete teiste lühidokki­ d ega. Samuti on võimalik läbi Hot Docsi veebikino seda festivali jooksul endale sobival ajal vaadata. www. hotdocs.ca KAISA PITSI ,,GLAS on üks mu absoluutseid lemmikuid. Ameerikas on see üks väheseid festivale, mille fookuses on avangardne animatsioon. Selles osas võib sealset programmi võrrelda Ottawa animatsioonifestivaliga Kanadas,“ kommenteeris filmi režissöör Sander Joon. ,,Sierra“ keskmes on poiss, kes muutub rahvaralli ajal rehviks. Kiirevoolulise 3D animatsiooniga vahelduvad kaadrid must-valgest nukufilmist, mille animeeris 80ndatel autori isa, Heikki Joon. (PM/EE)


Nr. 17

EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1102 1

2

3

4

5

12

13

15

16 18

21

22

7

8

10

11

27

28

29

45

46

47

24

30

31

33

32

34 36

9

20

26

35

37

38

40

41

42

43

44

48

49

50

51

52

53

PAREMALE:

1. Uuesti, jälle. 5. Nõusolekut väljendav sõna. 8. Isetoituv organism, millel on juur, vars ja lehed. 12. Türgi ohvitseri tiitel. 13. Auk. 14. _____ütlev (kääne). 15. Spordijalatsite bränd. 16. Kirjamees, kirjandusliku tööga tegeleja. 18. Iva, pisike tükike. 20. ______ kalendri­ saba (rubriik Eesti Elus). 21. Õla- ja vöörihmad. 24. Teat. kange alkohol. 25. Teat. kaukaasia rahva liige. 26. Levinud silmahaigus. 27. Mitte ülal. 30. Rehetoa taladel asetsev latt. 31. Veoautodel rahvusvahelistel vedudel kasutatav märgistus. 32. Suurjärvistu järv. 33. Slippery Rock University. 34. Tantsusamm. 35. Vööt, jutt.

36. Täht (ingl.k.). 38. Pisut märg. 39. Kangekaelne loom. 41. Teat. ilmakaar (ingl.k.). 42. Hõbeda puhtusaste (ingl.k.). 44. Lapseootel. 48. Pehme määre. 49. _____tsiaal, nime esitäht. 50. Kurjus, õelus, pahe (ingl.k.). 51. Eesti pikamaa­ suusataja, Vasaloppeti võitja 2000.a. 52. Light-emitting diode. 53. (Peidetud) varandus. ALLA:

1. _____a, sõjaväelinn Eestis. 2. Varahommik. 3. Vaat. 4. Veeloom. 5. Teat. kehaosad. 6. Autorendifirma. 7. Müts, peakate (ingl. k.). 8. ______d, kõrge­ lennuline kõneosa. 9. Eesti president (ees- ja perek. nimi).

T

Paremale: 1. Erak, 5. Paa, 8. Take,

17

23

S

Ristsõna nr. 1101 LAHENDUS

14

19

25

39

6

I

10. Lääge, magus. 11. _____Hari, eksooti­ line tantsija (1876–1917), keda süüdistati spio­ neerimises. 17. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (lüh.). 19. Mõla. 21. Õlitaim. 22. Lai, ruumikas. 23. Atraktsioon lõbustuspargis. 24. Pindalamõõtühik. 26. Korea auto. 28. Sort. 29. Lepitus (van.). 31. Tõrv, pigi (ingl.k.). 32. Riik Aafrikas. 34. Sportimisvahend. 35. _____kre, asula Tallinna lähistel. 37. Mitte haige. 38. Varnad, riputamiskonksud. 39. Bensiini­ jaamadekett. 40. ______on, näidis­ eksemplar. 41. Ettetähendus. 43. Tuulepuhang. 45. Tee lahti! 46. Härra (ingl.k.). 47. _____egia, lüüriline kurvasisu­ line luuletus.

12. Tera, 13. RVL, 14. Edev, 15. Antiloop, 17. Reti(na), 18. Ate(ljee), 19. ISN, 20. Varss, 21. Art, 22. Oiv(aline), 23. Laama, 26. Eri, 27. Jaa, 30. Avab, 31. Aga, 32. Kaal, 33. TES, 34. Ila, 35. Kihnu, 36. Kit, 37. Tri, 38. Eesel, 41. Ora, 42. Kas, 45. Aser, 46. Ameerika, 48. Tige, 49. Ask, 50. Amor, 51. (S)ulis, 52. RKK, 53. Appi. Alla: 1. Etaa(n), 2. Rent, 3. Arte(r), 4. Kai, 5. (Alain) Prost, 6. Avon, 7. Alp, 8. Terav, 9. Ader, 10. Kets, 11. Evis, 16. Lira, 20. VII, 21. Amb, 22. Ora, 23. LAT, 24. Ave, 25. Aas, 26. Ega, 27. Jah, 28. (N)aan, 29. Alu, 31. (Pealt ja) alt, 32. Kii, 34. Iil, 35. Krae, 36. Keres, 37. Trekk, 38. Eatu, 39. Esil, 40. Segi, 41. Omsk, 42. Kimp, 43. AKOP, 44. Sari, 46. Aar, 47. Raa.

Nädala retsept

Roheliste ubadega täidetud veiseliharullid Roog, mida võib serveerida nii koduses ringis kui külalistele; valmib kerge vaevaga ja saab juba eelnevalt valmistada. Rostbiifi (roast beef) viilusid saab lõigata eelnevalt valmis­ tatud ja jahtunud veiseliha­ praest, aga ka osta poest kül­ mana deli-letist. Valmistusained: õhukeselt viilutatud rostbiifi (eelnevalt küpsetatud) keedetud rohelisi ube pisut majoneesi peeneks hakitud sibulat ja küüs­ lauku Valmistusviis: Laotada lihaviilud taldrikule, määrida kergelt majoneesiga, ­lisada hakitud sibul ja küüslauk ning rohelised oad ning keerata rulli, nii et ubade otsad jäävad välja. Asetada ahjunõusse ja soojendada 350 F kraadi juures ahjus, kuni need on soojenenud, milleks võib kuluda vaid 10-15 minutit. (Kuna liha on eelnevalt küpsetatud ja oad keedetud, on vajalik ahjus vaid soojenda­ mine, mida saab teha minutiga ka mikrolaineahjus, olenedes kogusest).

S P ORT TENNIS. Kaia Kanepi (WTA 55.) alistas Madridi WTA 1000 turniiri kvalifikatsioonis 6:2, 7:5 itaallanna Martina Trevisani (WTA 81.) ja tagas koha põhitabelisse. Kanepi kohtub reedel Tšehhi tulevikulootuse 16-aastase Linda Fruhvirtovaga (WTA 205.). (PM/EE)

Naljanurk Kolmapäeval, 27. aprillil toimus Torontos järjekordne kontsert Ukraina toetuseks. Seekordne heategevuslik muusikasündmus tõi Ukrainaga seotud muusikuid nii kohapealt kui videosilla vahendusel kokku. Teiste seas esines Toronto all-linnas Van Gogh Exhibit ruumides toimunud Shelter Our Sky: an immersive fundraiser to support Ukraine üritusel ka tuntud eesti DJ Torontos Erik Laar. Õhtu peaesinejaks oli Balaklava Blues, keda peatselt saab kuulata Tallinnas mai alguses toimuval Tallinn Music Week’il. (EE)

Pearaamatupidaja teeb kassapidajale märkuse: ,,Te olete kirjutanud arvu viis, nii et see on väga sarnane kolmega.“ ,,Aga see ongi kolm.“ ,,Miks see siis nii viie moodi on?“

7

KARLA KALENDRISABA

Kuri uni Ma olen ammu aru saand, et mõtlemine on kardetav tege­ mine, aga no arjund amet, ei saa alati pidama. Aga ükspäe juhtus, et läks kohe elukardetavaks. No sedasi, et lihtsalt kardad elada. Kõik akkas sellest peale, et losutasin seljakile tiivanil nigu ma enamaste ikke losutan, ja arutasin mõttes neid irmsaid asju, mis seal Krainamaal iga päev juhtuvad. Et kuda see ikke saab nii olla, et kõik teavad ja näevad ja usuvad, aga keski miskit ette ei võta. Et kunas omete keski selle nupu üles leiab, mis selle mõrtsukmassina seisma paneb. Ei old sest mõtlemisest tolku ühti, ainult silmaluugid vajusivad kinni. Kui uuesti lahti tegin, siis ma pold enam oma toas üksipäini. Minu tiivani jalutsis kössutas üks teine vanamees nigu ma isegi, ainult karkusi tal ei old. Vahtis mind sihukese kõvera muigega ja küsis, et noh, kas leitsid lahenduse. Ma õerusin silmi ja küsisin, et kes sa nisuke oled ja kust sa tead, et mul midagi lahendada on. Tema irvitas nüid juba mõlema suupoolega ja vastas, et mina olen see, kes kõik maailma konhvliktid on tekitand ja neid ka lahendada oskab. Muutkui mul pole sellega praega kiiret. Mul ainult akkas sinust ale ja juhtus olema lobisemise tuju, räägin sulle ära, kudas asjalood on. Sa võid ju edesi kõnelda küll ja seitungisse panna kah, aga sinusuguse juttu ei usu enam keski. Ma proovisin miskit vasta kosta, aga ei saand suu maigutamisest kaugemale. Ta ei lastki mul kõnelda, jätkas ise. Ütles, et vaata, Karla, ma ei saa seda sõda veel niipea lõpetada. Esiteks ei tohi lasta relvafaaberkantidel pankrotti minna. Sõjariistasi saab jagatud mõlemale poole. Krainalastele kingime, venelastele müüme. Nemad on kaotajaks määratud, neilt küsime kohe raha. Küll kraina­ lased kah ükskord maksavad. Igaüks maksab, kes rahaga, kes nahaga. Nii talitasin ma eelmises sõjas Saksa Itleriga, nii teen ma ka Vene Putleriga. Teiseks on inimesi ilmas liiga palju. Neid tuleb kõvasti tappa ja sealkandis on, keda tappa. Ja kolmandaks on nii, et kes elusse jäävad, need saadame oma maalt välja võera rahva ulka. Neist saavad ükskord sinusugused äbarikud, kes pole enam üks ega veel teine, nisukesi on kerge valitseda. Ja valitseda oskan ma palju paremini kui kõik Itlerid ja Putlerid. Ma sain kah ikke kõnevõime tagasi ja küsisin, et mis rahvusest sa siis ise oled ja kuda sa nii puhast eesti keelt kõneled. Tema kostis vasta, et mul on kõik maailma keeled selged, aga rahvust mul ei ole. Minu nimi on kuningas Mammon. Ma tahtsin veel miskit ütelda, aga Kata raputas õlast, et vanames, aja end omete püsti, toit jahtub ära. Aga kassa tead, mul äkiste poldki enam isu. Irmuigi tuli otsa ette, et ehk ma ei näindki und, et äkki ongi nisuke võimas ja õela südamega vanamees kuskil olemas. Mis teie arvate? KARGU KARLA

Esilinastus esimene ,,Apteeker Melchiori“ film

ning HansaFilm. ,,Apteeker Melchiori“ filmide triloogia ­valmib Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös, kaastootjateks on Maze Productions Saksamaalt, Hiljuti esilinastus Tal­linnas Film Angels Productions Lätist Apollo kinos Solarises mängu- ja InScript Leedust. Operaator filmi ,,Apteeker Mel­ chior“ on Mihkel Soe, kunstnik Matis esimene osa. Filmi režissöör Mäesalu, monteerija Marion on Elmo Nüganen ja filmi Koppel, helilooja Liina Sumera, stsenaarium põhineb raama- helirežissöör Horret Kuus, tumüügi edetabelite tipus järeltootmise juht Jan Viljus, trooninud Indrek Harg­ la grimmikunstnik Gristina Pah­ samanimelisel romaanisarjal. mann, kostüümikunstnik Kris­tine Raamatute autor Indrek Jurjāne. Hargla kuulub koos Nüganeni Filmis mängib peaosa apja Olle Mirmega filmitriloogia teeker Melchiori noor näitleja stsenaristide hulka. Filmis on Märten Metsaviir. Kaasa teevad loojate sõnul omajagu erinevusi Maarja Johanna Mägi, Marko romaaniga, tuues esile, et filmi­Matvere, Henessi Schmidt, Melchior (keda kehastab Franz Malmsten, Mait Märten Metsaviir) on võrreldes Malmsten, Andero Ermel, Alo põhitekstiga oma ealt noorem. Kõrve, Ken Rüütel, Hendrik Sündmused hargnevad kesk­ aegses Tallinnas, kus mõrva­ Toompere jt. takse kuulus ordurüütel. Kuri­ Triloogia teine osa esilinastegu hakkab uurima apteeker tub tänavu 19. augustil ja Melchior, kes kõneleb surnu­ ­kolmas osa 14. oktoobril. tega. Filmi tootjad on Taska Film (ERR/PM/EE)


8

EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022

Nr. 17

How Estonian Music Week is expanding its network at jazzahead! festival Vincent Teetsov English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

The Russian military, valiant or vicious? Millions of TV viewers, outside of Russia, are now aware of the atrocities Russian troops have committed in Bucha and in many other Ukrainian towns and villages. We have seen the documented evidence of the constant, ­deliberate targeting of hospitals, schools, theatres, residences etc. We have heard the unencrypted radio talk between soldiers ­engaged in the deliberate murder of civilians and war prisoners. We know of the military honours bestowed upon those ­ involved in the most heinous war crimes in Ukraine. We have even heard of some Russian mothers urging their sons on to further barbarities. The massacre in Bucha brought the crimes of Russian soldiers starkly into everyone’s livingroom. Bucha had been occupied by Russians for one ­ month. After taking back the town from the invaders, Ukrainian troops uncovered mass graves of civilians with hands ziplocked behind their backs and women who had been raped before being ­murdered. No one expected the Rus­ sians to acknowledge their barbarity. Russia’s UN representative denied any allegation as a “provocation”. But that was an echo of a very similar denial from over 50 years ago, when Moscow insisted that the massacre of 4,000 Polish officers it committed in the Katyn Forest during the beginning of WWII was committed by the Nazis. The Soviets even attempted to include Katyn among the ­accusations facing Nazi leaders in the prosecution’s list of war crimes to be tried at Nurem­ berg. This would have made their false accusation part of the charges of the official allied powers case against German perpetrators. Nazi documents and witness testimony at Nuremberg ruling out the Russian version of the Katyn murders were not ­examined. Because the evidence was held by the Soviets and post-war Poland was under

Moscow’s control, the damaging evidence was held by the USSR. Even though Western investigations and studies, initiated by Polish organizations in exile, exposed the Russian role in Katyn, it was categorically denied by the Kremlin. Nikita ­ Khrushchev, the purported proponent of “de-Stalinization”, received a top-secret letter from Alexander Shelepin, the head of the KGB, which indisputably confirmed that the Soviets planned and killed the Polish officers. In fact Soviet archives revealed that Russians killed 21,857 Polish citizens in 1940. Only in April of 1990, after considerable documentation was uncovered 50 years later, evidence that Moscow was no ­ longer able to refute, did the Soviet Union, under Mikhail Gorbachev, finally acknowledge its culpability in the massacres. Must the world wait for another half century for Moscow to admit to Bucha and numerous ­ other crimes? The “special military operation”, as Russian law demands the invasion of Ukraine be named, was similarly used to describe Russia’s war with Chechnya during 1994–1996. Grozny, the capital was totally leveled by indiscriminate bombing. During this period some 20,000 to 30,000 civilians, including 2,000 children, were ­ intentionally killed by Russian bombing. Reports of civilian deaths from the second war in Chechnya, including the counter-insurgency from 1999 to 2009, have ranged from 40,000 to 45,000. Historians have noted that one tenth of a population of one million have perished. From a total of 428 villages, 380 were bombed in the wars, leaving behind 70% of de­ stroyed households. Some 57 mass graves have been recorded in Chechnya. These casualties were all citizens of the Russian Federation as defined by Moscow. Human Rights Watch has also recorded between 3,000 and 5,000 forced disappearances in Chechnya between 1999 and 2005. By 2009, the European Court of Human Rights (ECHR) issued 115 verdicts finding the Russian ­ government guilty of enforced disappearance, murder, torture and the failure to investigate these crimes. War crimes have been a

BREMEN, GERMANY – Since it was first created in 2018 by Estonian Museum Canada (VEMU), Estonian Music Week has united several big-name jazz artists and venues between Estonia and ­ Canada. More recently, this took shape in Mike Murley sharing the stage with Krist­jan Randalu. Nearly three years ago, Kadri Voorand performed together with Juno award-winning pianist and singer Laila Biali. Even more fruitful collaborations between Estonians and Canadians are on the horizon, though. For example, EMW is striving to bring Laila Biali and Toronto legends the Shuffle Demons to Jazzkaar festival in 2023. Now, there’s a chance to move further and show the value of the festival to the rest of the world at the “Family Reunion of Jazz.” That’s because Estonian Music Week will be making a trip to this year’s jazzahead! festival in Bremen, Germany. From April 28th to May 1st, the jazz section of the music ­industry will converge here, as they have since 2006; to listen and watch, but also establish business contacts for exciting events in the future. The anticipation is high because of the

festival being cancelled in 2020 and then taking place virtually in 2021. In past years, over 3,000 delegates from 64 countries and around 25,000 visitors came to the festival, according to jazzahead!. As Joe Woodard of Cadence Magazine has ­described it, it’s an “expanding phenom of a convention, expo, networking emporium and, yes, densely-packed and tightly ­organized music festival.” Particularly opportune is that, this year, jazzahead! is putting the spotlight on Canadian musicians, music businesspeople, and organizations, with the theme “Together again: jazzahead! meets Canada.” Among the featured music acts are Malika Tirolien and Laila Biali. jazzahead! confirms that during the trade fair weekend, “the program will culminate in 30 venues with 40 showcase concerts, GALA CONCERT and CLUBNIGHT.” As “featured partner country” for this iteration of the festival, Canada is also presenting ­samples of the country’s dance, performance art, literature, and film. Estonian Music Week will join over 30 Canadian delegates and effectively represent both

common part of the military tactics of Russians in numerous conflicts. International obser­ vers in 2008 witnessed the Russian use of cluster bombs in Georgia and the deliberate attacks against civilian areas and infrastructure. Armed militias engaged in plundering, burning and kidnapping. In 2021 the ECHR found Russia guilty of murder, torture and destruction of homes, as well as preventing 20,000 displaced Georgians from returning to their territory in South Ossetia and Abkhazia, areas that Russia recognizes as its protectorates. In 2017, the Office of the United Nations High Com­ missioner for Human Rights (OHCHR) reported that Russia was using cluster and incen­ diary weapons in Syria, constituting war crimes of indiscri­ minate attacks against civilian areas. In 2016 when Syrian government forces retook Aleppo, from the rebels with the help of Russian heavy artillery bombardment, observers witnessed the systematic targeting of medical facilities. By 2018, the Syrian Observatory for Human Rights had recorded over 8,000 civilian casualties from Russian air strikes and ­artillery. It’s now apparent that Russia has used the war in Syria as an effective military training ground, and Syria’s autocratic

president, Bashar al-Assad, has now supported the Russian ­onslaught in Ukraine. This is a behavioural patter that has repeated itself over ­decades. Arkadi Babshenko, author and former journalist, has examined the military traditions that spurred Russian brutality as shown in Bucha: in the Russian army “everyone thrashes everyone else. Non-coms, officers, get totally drunk and beat the recruits. … Nobody talks normally to anyone else. You just punch him in the face. Russia forces you to kill – kill your own, those that speak Russian. They should be shot in the head so that their brain is splattered against the wall. Demolished with tanks and ripped to pieces.” Babshenko was a veteran war correspondent for the independent minded Novaja Gazeta who personally witnessed Russian atrocities in Chechnya. The Soviet/Russian military has a history of “dedvoshchina” – the practice of brutally hazing and abusing junior conscripts. It not only approves the humiliation of new recruits, but also promotes violent, sometimes even deadly physical and psychological maltreatment. It ­ often includes extremely vicious bullying or torture, including rape. It’s a deeply-rooted Russian culture of cruelty. Russian soldiers taken as individuals probably have no ­

Photo: jazzahead.de

Canadian and Estonian jazz at the trade fair/conference. The festival’s aim is to build new relationships between those in ­ the jazz music scene from Estonia and Canada. This includes meetings with Jazz ­ Estonia, Toronto Downtown Jazz Festival, and Festival International de Jazz de Montréal. As stated by EMW’s Executive Director Sebastian Buccioni, who will be at jazzahead!, “EMW is already becoming a recognized name in the industry. Our long-term goal for EMW is to keep building on our ability to deliver career boosting opportunities for artists on both sides of the ocean.” Bold moves like these will ensure that Canada and Estonia’s cultural dialogue becomes more audible and that EMW will continue to serve in a supportive role for Estonian musicians trying to reach new audiences in the broader world.

ESTONIAN LIFE

additional inclination to be more brutal than soldiers elsewhere. But they live in a social environment that not only tolerates but actively encourages brutality. Radio intercepts in Ukraine have exposed troops discussing killing civilians as a normal battlefield tactic. And making it easier to put cruelty to practice is Putin’s propaganda campaign of dehumanizing Ukrainians. The Russian ruthlessness has been witnessed by some 6000 foreign journalists who have been accredited to cover the war in Ukraine. It’s been corroborated by constant satellite surveillance. Since these Rus­ sian war crimes are every day events, are we in danger of accepting them as a common ­ occurrence? We haven’t seriously dealt with them in the past. The abominable history of Russian war crimes proves that atrocities in Ukraine are not an exception but a primary aspect of war for Russians, waged over a century. The atrocities have not been the spontaneous activities of rogue soldiers. They have been a major part of de­ liberate, well-rehearsed policy. And those that only call for the war to end, with a blind eye to war crimes, are once again emboldening future Russian ­ aggression with its inevitable ­ atrocities. LAAS LEIVAT


Nr. 17

EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022

9

Ukrainian war photography exhibition launching at Toronto City Hall to mark European Unity Day

April 27, 2022 TORONTO – A new major exhibition featuring recent images from the war in Ukraine will be launched in Toronto’s City Hall on May 7th, 2022 and will be available for viewing by the public until May 13th. As the Russian invasion of Ukraine enters its third month the unspeakable horrors imposed on the Ukrainian people by the invading Russian army continue to mount. Entire towns and cities have been destroyed by Russian bombardment and the refugees fleeing it are forced to evade Russian attacks. The democratic world has been shocked by Russian mass murder, systematic sexual violence and the targeting of civilian infrastructure over the past ­ months. The photographs featured in the “European Unity Day in Toronto: United for Ukraine”

exhibit hosted by the City of Toronto, feature the everyday experiences of Ukrainians who are scrambling to survive the barbaric invasion of their nation and the many who have not ­escaped its savagery. The “United for Ukraine” images have been captured through the lenses of leading Ukrainian photo journalists since the February 24th Russian invasion. The Exhibition also features photos from the first Russian invasion of Ukraine in 2014 which were taken by ­acclaimed Los Angeles Times journalist, Sergei Loiko, and demonstrate that Russia’s war against Ukraine now spans 8 years. The exhibition has been organized by the Central and Eastern European Council in Canada and the Estonian Central Council in Canada in partnership with the Inter­ national Festival of Contem­po­ rary Photography Odesa Photo

House of Commons unanimously recognizes Russia’s Genocide against Ukrainians April 27, 2022. OTTAWA, ON. The Ukrainian Canadian Congress (UCC) welcomes the unanimous recognition by Canada’s House of Commons that the “Russian Federation is committing acts of genocide against the Ukrainian people.” The motion, introduced by Heather McPherson (MP, Ed­ mon­ton-Strathcona) was adopted by the House of Commons unanimously. “In unanimously recognizing that Russia is committing genocide against the Ukrainian ­people, our House of Commons has taken an important step in ensuring that the perpetrators will be brought to justice. The unanimous adoption of this motion by our Members of ­ Parliament demonstrates that the Canadian people stand with the people of Ukraine,” stated Alexandra Chyczij, National President of the UCC. “We are

grateful to Member of Parlia­ ment Heather McPherson for introducing this motion, and to all MPs for supporting it. The UCC will continue to work with the Parliament, the Govern­ ment and all parties to ensure that the Ukrainian people have the tools they need to prevail in this unjust war and that the Russian officials responsible for genocide face retribution and punishment for their crimes.” The motion adopted by the House states: That, given that: a) there is clear and ample evidence of systematic and ­ massive war crimes and crimes against humanity being com­ mitted against the people of Ukraine by the Armed Forces of the Russian Federation, directed by President Vladimir Putin and others within the Russian Parliament; and

Days, the Estonian Museum Canada/VEMU (Toronto), Cot­ ton Factory (Hamilton), OKAPI Gallery (Estonia) and the Canadian Association of Russian Journalists. “This exhibition represents a broad partnership with the Central and Eastern European communities in Canada and civil society groups that have ­ generously provided the prints of these images,” said Kairi Taul-Hemingway, President of the Estonian Central Council. “We cannot look away from the atrocities being committed by the Russian invaders against innocent Ukrainians as Putin seeks to wipe out Ukraine’s freedom, democracy, culture and language,” Marcus Kolga, President of the Central and Eastern European Council in Canada said, “our own demo­ cracy and the freedom of our allies are at stake and are being defended by all Ukrainians ­today.” The CEEC represents the i nterests of 4.5 million ­ Canadians of Central and Eastern European heritage. The millions of Canadians whose families fled Russian Soviet era and Nazi terror after WWII, are grateful for the freedom, democracy and opportunities ­ that Canada has provided and are proud of their contributions to helping build the Canada we know today. Public Launch: Toronto City Hall Rotunda, Saturday, May 7, 2pm. For more information: ceecouncilcanada@gmail.com

b) the crimes committed by the Armed Forces of the Russian Federation include: (i) mass atrocities in the invaded and occupied Ukrainian territories, (ii) systematic instances of willful killing of Ukrainian civilians and the desecration of corpses, (iii) forcible transfer of Ukrainian children to the Russian territory, (iv) torture and the imposition of life conditions causing grave suffering, (v) widespread instances of physical harm, mental harm and rape, the House recognize that the Russian Federation is committing acts of genocide against the Ukrainian people.

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians

The 10th VEMU fundraising evening is coming! This year for our 10th annual VEMU fundraising evening, we are looking forward to seeing our old and new friends again in person at Tartu College. Throughout the evening, we will hear about the growth of VEMU today and also look to its future. Our keynote speaker is Kristian Kirsfeldt, creative director of the Estonian design bureau, Velvet. We became good friends with Kristian over the past year while working on the new VEMU brand and now, we continue our work together with Velvet planning a future permanent exhibition for VEMU. Three representatives from the design bureau will be visiting Toronto in May to get to know us better. Over the course of the evening, you will hear all about where we are with the upcoming exhibition and the kinds of questions we are looking to ­answer. What should a modern, successful and inspiring museum look like? What ­ ­stories will the future VEMU tell? To whom and how? And how does it all fit into our ­future museum building? Ukraine has also been on the minds of all of us for two

months and VEMU cannot ignore this issue. We will be ­ opening the exhibition of Ukrai­ nian photographers “Ukrai­ nian Frontline Photography” at Tartu College in May which can also be viewed during the VEMU fundraising evening. The culinary side of the event will also connect with Ukraine as the dinner will be prepared by Baby Point Lounge from Toronto, which specializes in Ukrainian cuisine. We will also have “Estonians Stand with Ukraine” t-shirts made by VEMU for sale, of which proceeds will go directly to Ukrainian aid. Music will be performed by pianist and composer, Erik Kreem and accordionist, Matti Pulkki, both students of the University of Toronto. Register before May 7th online (https://www.vemu.ca/ index.php/en/) or by calling the Tartu College office at 416 925 9405. Tickets are $200 and include admission, dinner and donation. If you wish to purchase a t-shirt, it is an ­ addition $25, of which $15 ­ will go directly to Ukrainian aid.

Ukrainian war refugees and the soul life of our Russians Sergei Metlev, Head of Field at the Estonian Institute of Historical Memory, Estonia It is becoming increasingly apparent that some Russianspeaking Estonians are offended and complaining. In general terms, it sounds like this: Ukrainian war refugees are given immediate and plentiful aid, but we who have lived here for a long time are not given aid and do not hear good words. This comparison is embarrassing, of course, but we will try to look into it anyway. According to a survey published on 22 March 2022, 51% of non-native speakers in Estonia support the reception of war refugees from Ukraine – this is an important statistic to keep in mind. There are also many Russian-speaking Esto­ nian people among those volunteering for and donating to causes that are providing aid to Ukrainian refugees.

My argument about complaints from Russian-heritage Estonians is this: it is a psychological result of a syndrome of discrimination cultured for years and a lack of understanding the real scale of the war in Ukraine and the tragedies it is causing. This syndrome could limit natural human tendencies toward helpfulness, compassion, and conscience. This leads me to make these points: 1. Since the collapse of the Soviet Union, some politician-speculators and the local Russian contact network have tried to create a way of thinking that the average Russian should not even try to achieve success in Estonia because everything supposedly comes down to the question of blood – they are pushed away and disadvantaged even if they are very good at what they do and speak the official language. Some are ­ entrenched in the belief that they have been unjustly treated. Paradoxically, holding this (Continued on page 11)


10

EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022

Nr. 17

Encounter the lineage of Estonians through song at Collegium Musicale’s three concert dates in Ontario Vincent Teetsov In describing what he wants the audience to feel when leaving a Collegium Musicale concert, conductor Endrik Üksvärav identifies the understanding “that the choir sounds good.” Sometimes a judgement about music can be boiled down to an imme­ diate, intuitive impression – in other words, it’s either good or it isn’t. With Collegium Musicale, you may wish to ask yourself specifically what you want to gain as a listener. Üksvärav founded Collegium Musicale in 2010, with a repertoire that extends all the way from the Renaissance to the present day, with special empha­sis on contemporary classical composers from Estonia: namely Arvo Pärt, Veljo Tormis and Erkki-Sven Tüür. The key motive behind the choir has been to “offer a dynamic range of musical emotions and be ­ambassadors of Estonian music throughout the world.” On the more hair-raising, spiritually-demanding side of their repertoire is Veljo Tormis’ “Raua needmine” (“Curse Upon Iron”) from 1972, arguably his most famous song. American musicologist Mimi S. Daitz writes of how the text of the composition comes from the Kalevala, was “adapted and augmented by August Annist, Paul-Eerik Rummo, and Jaan Kaplinski”, and deals with “knowing the source of iron in order to overcome its deadly power.” In many cultures and folk traditions, metals are associated with war and destruction, weapons, industry, smoke, and ­ removing humanity from its original place in a pastoral setting. This sentiment dances ­ through with the intense, very present pounding rhythm of a shamanic frame drum in the background. It’s a beating that falls and then surprisingly rises again. Bass and tenor voices take turns in the lead role, so to speak, over continuous chanting. It’s a high pressure composition, with a clear basis in folklore. The song cycles of Veljo Tormis’ Forgotten Peoples: The Ancient Songs of my BaltoFinnic Kinsfolk are especially well-known among the music Collegium Musicale sings. These compositions were created with the influence of the ­traditional music and languages, sometimes with very few speakers, of Finno-Ugric peoples living on the shores of the ­ Baltic Sea. Between 1970 and 1990, Tormis gathered source material from cultures such as the Izhorians, Livonians, and Votians. Audiences may be ­familiar with these songs if they

watched the documentary In the Steps of Forgotten Peoples that was streamed during last year’s Estonian Music Week festival. Of a more typically classical form is the choir’s interpretation of Pärt Uusberg’s song “Talveöö” (“Winter Night”), which utilizes the words of poet Juhan Liiv. It is sweet sounding. It paints the picture of a resting place away from trials and tribulations, akin to what we ­ would see in a nativity scene. Somewhere in the middle is Erkki-Sven Tüür’s “Gloria.” In terms of the overall timbre, it’s quite smooth. But it offers ­dissonant combinations of notes and mysterious, withering ­melodies, where profound hope and mourning are found side by side. Informing these performan­ ces are the many years Endrik Üksvärav spent studying conducting, trumpet, French horn, and the vocal elements of early music. Highlights of his career so far include being awarded the Order of Orange-Nassau medal from King WillemAlexander of the Netherlands in 2018. The following year, he made his Estonian Song Festival conducting debut. As Estonian cultural ambassadors, the members of Collegium Musicale regularly tour through Europe, Asia, and now in North America. Their force as a live act has won them the title of Choir of the Year in Estonia three times, more than any other choir in Estonia. And their reputation does not precede experimentation: to open the 50th Estonian Culture Days of 2022, happening in New York City, they came together with Estonian rapper Nublu for his song “Öölaps” (“Night Kid”). You can see Collegium Musicale perform in Toronto at 8:00 PM on May 26th at Jeanne Lamon Hall (Trinity-St. Paul’s United Church). Tickets for the main floor are $70 and balcony tickets are $45, available for purchase on Eventbrite: www. eventbrite.com/e/301538097567. This concert, focusing most of all on the music of Veljo Tormis, will be part of SING! The Toronto International Vocal Arts Festival – Canada’s largest a capella festival. You can also see them in Hamilton in the historic space of The Cotton Factory, where the choir will perform on June 1st at 8:00 PM, together with members of the Hamilton Philharmonic Orchestra. This will be a shorter concert, part of the HPO Intimate and Im­ mersive series, including pieces by Erkki-Sven Tüür and Arvo Pärt. Tickets are available from estonianmusicweek.ca. Finally, at 2:00 PM on June 5th in Ottawa, they will per-

Collegium Musicale.

form Sounds of Freedom, which draws from the works of Estonian composers subsequent to Estonia re-gaining independence in 1991. Tickets for this concert, taking place at Carleton Dominion-Chalmers Centre, ($45) are available from Eventbrite: www.eventbrite.ca/e/ collegium-musicale-ottawa-­ tickets-326037796827. Audiences will witness the infinite possibilities of the

Photo: Kaupo Kikkas

h­uman voice. The songs will bring listeners in contact with the lineage of Estonians. Yet, each show will approach this end differently, so try to make it to as many as you can! ••• These concerts are being organized by Estonian Museum Canada (VEMU) and Estonian Music Week, itself a project of VEMU. Major funding is provided by the Estonian Foun­

dation of Canada. Support is also provided by the Estonian Embassy in Ottawa, the Esto­ nian Ministry of Culture (their program “Eesti kultuur maailmas”), and the Estonian Inte­ gration Foundation. EMW’s partners are SING! The Toronto International Vocal Arts Fes­ti­ val, the Hamilton Philhar­monic Orchestra, and The Cotton Factory.

Statement by Chairs of Foreign Affairs Committees calling for the immediate release of Vladimir Kara-Murza 27 April 2022 We, the Chairs of our respective national parliaments’ Foreign Affairs Committees, call on the Russian authorities to immediately release Vladi­ mir Kara-Murza. He has been detained and is now charged under draconian laws that ban criticism of Russia’s brutal war against Ukraine. On 11 April 2022, Russian activist, journalist and politician Vladimir Kara-Murza was arrested outside of his Moscow home following an interview on CNN where he criticized Russia’s invasion of Ukraine. The following day, he was sentenced to 15 days in prison for disobeying police orders. On 22 April 2022, a Russian court charged Vladimir KaraMurza under Russia’s new law that bans the spreading of “false” information about the Russian military, and he could now face up to 15 years in prison. These latest charges ­ against Vladimir Kara-Murza are a blatant fabrication meant to distract attention from Putin’s war crimes and deter other courageous Russians from speaking out against the Kremlin.

In 2015 and 2017, Vladimir Kara-Murza survived two near­fatal poisonings, traced by investigative journalists to Russian authorities. Conse­quent­ly, we are deeply concerned about Vladimir Kara- Murza’s safety. Since Russia invaded Ukraine, over 15,000 Russians have been detained for criticizing or opposing the war, or peacefully demonstrating against it. In addition, hundreds of Russians have been charged under the same Orwellian law ­ that Vladimir Kara-Murza is accused of contravening. Putin ­ and his regime have shown themselves to be willing to break any law, domestic or inter­national, to suppress political opposition at home and subjugate neighbouring coun­ tries. We call on all democratic nations and allies to oppose criminal behaviour like this to protect human rights in Russia and worldwide. Together with the free world, we stand in solidarity both with Ukraine and with Russian civil society in these difficult times. We condemn the Putin regime’s brutal repression of free speech and independent media in Russia and demand the

Vladimir Kara-Murza. Photo: Peeter Põldre

i­mmediate release of Vladimir Kara-Murza and all the prisoners of conscience whom the Russian government has detained.

E STO N I A N LIFE Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad


Nr. 17

EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022

Sir John Pitka 1872–1944 A large life Most of us know Sir John Pitka as the commanding officer of the Estonian Navy ­ during Estonia’s War of Independence 1918-1920 from the Soviet Union, and for his knighthood from King George V in 1920. We may not know that shortly after Pitka was promoted to Rear Admiral, his mental health from the stress of war was so compromised that on Dec. 14, 1919 he was given a six month vacation leave. Pitka went to England. He had lived in Liverpool in the years 19031912 operating a shipping brokerage firm, Pitka & Jummutz. Shortly after his departure from Estonia, a peace treaty was signed on February 2, 1920. Pitka’s life drastically changed on May 16th, 1923 when his eldest son, John Imant, age 27, was killed in a car accident in Reval. Five months later Johan Pitka, alone, arrived in Canada calling on the Department of Immigration and Colonization to discuss the migration of 100 independent ­ farmers with their families. On the 16th of October he left Ottawa to explore western Canada for six weeks. The next year Sir John Pitka and family left Liverpool on March 21, 1924 travelling in third class on the s.s. Mont­ calm, they arrived in St. John,

Ukrainian war… (Continued from page 9)

obviously erroneous belief is precisely what prevents a person from developing and succeeding. Among other things, the product of such belief is the assignment of personal failure to nationality even if that claim is lie and lack of success can be attributed to the usual reasons of ineptitude or lack of qualifications, which can be overcome by educating and retraining oneself. 2. As Russian-speaking and Ukrainian-speaking people come from Ukraine, many Estonian people who do not speak Estonian (or lack fluency) make this argument: “The new arrivals speak the same language that we do but have lived here only

New Brunswick, Pitka had $2,700.00 in his wallet. On his entry immigration form he listed his occupation (rather humbly) “Farmer and Man of Business.” Vanderhoof is only 80 kilo­ metres from Fort St. James but it took them 3 days to arrive as their railcar was disengaged from the train, and 3 wagons, each pulled by 2 horses through snow 15 km. over rough steep roads, getting stuck and eventually switching to sleighs. Homesteading began, Pitka tried dairy and sheep farming, a sawmill and raised various crops, but after a 5 year stint, the Pitkas returned to Estonia. Back in the homeland, the 1930s proved prosperous years for Pitka, he immersed himself in various organizations. It is thought that because he escaped to Finland in 1940, the Soviets retaliated by arresting and executing his 3 sons in 1942. ­ Pitka returned to Estonia from Finland, and some think he died in battle in 1944. We do know his wife and two daughters fled to Sweden in 1944, and in 1948 they re-immigrated to Vancou­ ver, Canada. My grandfather, Captain Johannes Suksdorf (1881-1925) a former harbourmaster of Kronstadt, Kotlin during the Tsarist years 1914-1917, was appointed as a direct advisor to Admiral Pitka on September 18. 1919 regarding Uppunud Varanduse Päästmise (Sunken Equipment Rescue). During

for a few weeks and are already surrounded by care and attention from the majority of Estonian society. Why are they not required to speak the national language?!” One might ask, how can that belief be held? How can a common-sense person compare his problems as a long-term resident of Estonia with the suffering of a mother fleeing a bomb blast with two children in her arms? In such a situation, how can a war refugee be expected to immediately master the Estonian language? 3. The survey cited above says that 39 percent of non-Estonian speakers trust Estonian channels in covering the topic of the Russian war on Ukraine, while 27 percent trust Russian channels. Putting it another way, almost one third of this group is

Young Erik Kreem, composer and pianist, performing on April 23 with Morel, Brahms, Rahmaninov at Heliconian Place. Photo: Peeter Põldre

11

Upcoming virtual artist talk by Britta Benno

Pitka’s time at Käsmu Marine School c.1891, he worked on the tall ship ‘Liina’ owned and operated by my great-grand­ father Capt. Magnus Mikenberg (1865-1928). I highly recommend My Formative Years, the book so beautifully translated into Eng­ lish by Hillar Kalmar, details Pitka’s memoirs of his adventures as a sea captain 18961900 of the barque ‘Lilly.’ Exciting chapters: A Sailor Declares War on Mexicans; We Borrow Some Food; The Cook Gets Angry; Liquor Flows to the Mate’s Bunk. Other books translated by Kalmar include ‘Captain on the Yangtze,’ (Capt. Peeter Mender’s 30 years in the Far East and China) and Evald Past’s By Land and By Sea. The books are available from Amazon and Earnshaw Books. EVA VABASALU

firmly in the grip of Russian state media. For this group there was no sweeping bombing of Mariupol, only a “special operation” going on in Ukraine. Ukraine has been “killing children in Donbass for eight ­ years” and there are neo-Nazis who must be suppressed by force. This third, largely comprised of people aged 50+, has connections with groups that think much more soberly and humanely, like their children and grandchildren. There is also a percentage of people in the survey who question both western and Russian media. If the alternative reality offered by Moscow is believed, it raises a question: what are the refugees doing here? Are these war refugees, or are they economic migrants and friends of the those Ukrainian neo-Nazis? And we do not trust these Ukrainians very much either, because there are good Ukrainians who welcome Rus­ sia’s “special operation” and bad Ukrainians who do not welcome it. The tragedy of people thinking in this way is that they do not understand that, in addition to almost all non-Russian­heritage Ukrainians, millions of Russian-heritage Ukrainians hate the current Russia wholeheartedly. Their tragedy is also that they cannot believe that Russia can have murderous, criminal motives, or that Putin’s decisions have negatively changed the status of the

Estonian printmaker Britta Benno visited Canada in 2021 and spent a month in Hamil­ ton working at the Cotton Factory on several art pieces for her art exhibition that was held in Tartu in January of this year. EKKT (The Society of Estonian Artists in Toronto) and VEMU (Esto­ nian Museum Canada) are co-hosting a virtual talk and pictorial presentation by Britta Benno of her art exhibition at Tartu Art House. The talk will be on Sunday May 15th, 1 pm through ZOOM. Britta Benno’s solo exhibition “Of Becoming a Land(Scape)” was open in the large gallery of the Tartu Art House in JanuaryFebruary 2022. Her explanation is as follows: “Tectonic layers are alive, moving and breathing, forming mountains and flooding continents. The layers arise from above while shaking and cracking holes and fissures to the earth’s crust. In order to imagine the future, one has to look at the past to form a better understanding about the present.” “Through imagining the Earth’s layers, I am also work-

Russian nation in the world. If the three beliefs discussed here fill the mind of a person, then human compassion for children and women fleeing war is delayed or absent. It can be argued that Moscow’s propaganda about the situation in Ukraine has created a local anesthetic to the humanity of ­ certain people, aided by complexes cultivated for the past 30 years. It should be taken into account that a psychological state that has developed over a long period of time does not quickly subside. The psyche begins to defend itself – the abandonment of the ideological fluid that fills the personality with political content leads to an existential lack of fluid, which can manifest itself as both mental and physical collapse. Since the ­collapse of the present Russia is only a matter of time, the ­worldviews of these people will also collapse as will the long-

ing with layered approaches to art. In a way, working in layers can be also called a method of piling up. Materials, traces and images cover each other just like the layers of Earth form a huge globe. Poetically flowing mountains can be discovered in the heap of blankets on my bed, on a topographic map or in an atlas of imaginary beings.” Britta Benno (b 1984) is an artist working with drawing and printmaking. She has studied printmaking at the Estonian Academy of Arts where she is currently also finalising her doctoral project “Thinking in Layers, Imagining in Layers: Posthumanist Landscapes in the Extended Field of Drawing and Printmaking.” She is an instructor in the printmaking workshop at the Academy, has taught various courses in the school, ­ and has participated in artistic residencies in Canada, Austria and Iceland. No registration is required to attend the virtual talk. VEMU has provided the following link to join in on the artist talk: Topic: Britta Benno Time: May 15, 2022 01:00 PM Eastern Time (US and Canada) Join Zoom Meeting: https:// us06web.zoom.us/j/85724490399

held hope that one day they will be “respected” again. Three main things will help (there are, of course, many ­other solutions): the creation of a social and legal environment where the justification or support of the war of aggression or public Putin-love are not ­tolerated. Those behaviors should be seen as in conflict with the true soul of Estonian society. We should persistently reveal the truth of the war in Ukraine and the criminality of the Putin regime from the windows, doors, ventilations and water taps. We should stubbornly direct misguided people to information that will cause them to question their beliefs. We should rescue young people from a linguistically segregated and stuffy school system, which means we need to reform Estonian school education and finally abolish a separate Russian school system.


12

EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022

Eestist Ukraina heaks Tekst ja fotod Mailis Sütiste-Gnannt Haabneeme, 25.04. 2022 Eestis on kõikjal näha leh­ vimas Ukraina lippe ja püütakse igati aidata sõja­ põgenikke. 24. aprillil toimus Haabneeme staadionil Viimsi heategevuspäev „Aeg olla koos“, mis oli mõeldud sõjas kannatanute aitamiseks ja vaba Ukraina toetuseks. Esinesid Arina Sesmji ja Katerina Ukrainast, Oleg Pissarenko, Villu Veski ja Viimsi Muusika­ kooli õpilased. Päeva juhtis ukrainlasest Svjata Vatra juht Ruslan Trochynskyi, kes on Eestis Ukraina eest kõneleja ja sõjapõgenike toetaja. Ta tõlkis ukrainakeelseid esinejaid eesti keelde ja kutsus ka publiku koos laval esinejatega kaasa laulma, liikudes mikrofoniga ringi rahva seas. Tema poole pöördutakse tihti küsimusega, kuidas saaks ukrainlasi aidata? Trochynskyi sõnul peame olema lihtsalt sel­ lised, nagu olime enne – inimesed! „Just Inimlikkust vajavad ukrainlased praegu kõige rohkem. Nad tulid siia, võttes kaasa ainult selle, mida käe ­otsas oli võimalik kanda ja olles kaotanud pea kõik, mis neil elus oli. Toetust vajavad ka ukrainlased, kes istuvad praegu pommivarjendites. Nende jaoks on tähtis teadmine, et meie siin võitleme praegu kurjusega ja toetame neid,“ leiab muusik. Heategevuspäeval Haabneeme staadionil pakuti Viimsi vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmete poolt valmistatud erinevaid ukraina ja eesti hõrgutisi, muuhulgas imehead borši, liharoogi, erinevaid värskelt ahjust tulnud ukraina küpsetisi. Koos Viimsis elavate ukrainlastega korraldati ukraina kevadpühade

Viimsis juhtis Ukraina toetus­ päeva Ruslan Trochynskyi, kes Eestis tuntud ka bändi Svjata Vatra eestvedajana.

tähistamiseks erinevaid töötu­ basid, näiteks said lapsed kaunis­ tada imeilusaid mune Viimsi raamatukogu ruumides. Kõik heategevuspäeva tulu läks Viimsisse jõudnud Ukraina sõja­ põgenike toetuseks, samuti sai kohapeal teha Ukraina heaks annetusi. Sama päeva õhtul toimus Saku Suurhallis heategevus­ kont­ s ert sõjas kannatanud Ukraina laste heaks „Maailm, mis jääb meile“, mille korraldajateks olid Eesti noored muusikud ja lauljad. Lavale astus 24 solisti, 12 koori, Siim Aimla bänd ja noorte muusikute or­ kestrit juhatas Kristjan Järvi. Kogu kontserdi ajal sai teha erineva suurusega annetusi ­ MTÜ Laste ja Noorte Kriisi­ programmi numbritel helistades. Kontserdi avaesinejaks oli ukraina-eesti päritolu Rute Trochynskyi, kes esitas Miina Härma/Anna Haava laulu „Ei saa mitte vaiki olla“, mis oli väga südamesse minev ja pisa­ rateni hingesööbiv. Järgnes John Williams lugu ,,Shindler’s List“, kus viiulil soleeris kontserdi idee autot Ingmar Erik Kiviloo. Ingmaril on Ukrainas sõbrad, kellega ta sai tuttavaks tänu ema tööle. Sõbrad elasid Zaporožje tuumajaamast vaid 18 kilomeetri kaugusel ja nendega on ta kogu aeg olnud kirjavahetuses ning selle­ pärast tekkiski tal idee korraldada heategevuskontsert Ukraina sõja eest põgenenud laste toetu­ seks. Ingmar ütles, et õiglus peab võitma ja et ta usub kindlalt, et kurjus saab karistuse. Seejärel sai sõna Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis, kes sõnas, et ühelt poolt on ütlemata kurb ja traagiline, et aprillis 2022 leiab aset rahukontsert, sest Eestist veidi rohkem kui 1000 kilomeetri kaugusel otsivad sõja tõttu lapsed emade ja vanaemadega koos varju pommivarjendites. Teiselt poolt on uhke ja ülev olla täna Eesti noorte muusikute kontserdil. Presidendi abikaasa tänas kõiki muusikuid ja kontserdi korraldajaid, soovides, et maailmas oleks rohkem rahu ja vähem kurjust. Ta rõhutas, et me ei tohi sõjaga Ukrainas harjuda ega sellest väsida. Kõik me saame midagi teha, et aidata kaitsta vabadust ja tuua lähemale rahu. Lavale astusid üksteise järel juba tuntud noored lauljad Uku Suviste, Getter Jaani, Maarja Liis Ilus, Jaagup Tuisk, Eesti laulu võitja Stefan ja paljud teised noored lauljad. Vahekli­ pina saatsid Ukraina laste toetuseks oma videotervitused

unique inc. 1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

Nr. 17

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

Haabneeme staadionile oli seatud lava, kus esinesid nii ukraina kui eesti muusikud.

Eesti koolid kogu maailmast: Toronto Täienduskool tervitas kõiki lauluga ja lapsed soovisid maailmale rahu. Videotervituse olid saatnud ka Lakewoodi, Los Angelesi ja New Yorgi Eesti koolide õpilased. Kontserdi dirigent Kristjan Järvi ütles intervjuus, et tänane nn võtmismaailm peaks muutuma andmismaailmaks. Muusika ei ole mõistusetasand, see on pigem südametasand ja nii saavad muusikud südamega oma panuse Ukraina toetuseks anda. Lauljatar Getter Jaani sõnas, et olles Eesti Vabariigi aasta­ päeval pisitütre magama pannud ja sukeldunud internetimaailma, tabas teda selline hirmus ärevus nagu ei iialgi varem. Peame andma endast parima, et armastus võidaks. Sissi Nylia Benita ütles, et ükski abi ei ole liiga väike. Ta näeb praegu, kuidas ta vanaema seda sõda üle elab. Vanaema poleks kunagi arvanud, et tema lapselapsed peavad midagi taolist tunda saama nagu tema Teise maailmasõja ajal. Kontserdi finaalis tulid lavale kõik 24 solisti, et koos kooridega esitada laulu „Ta lendab mesipuu poole“ ja Alo Mattiiseni „Isamaa ilu hoieldes“. Laval oli teistega koos ka Ruslan Trochynskyi. Ta soovis ukraina

keeles õnne oma emale, kes just päev varem sai 70 ja oli saalis kontserdile kaasa elamas. Esitusele tuli Kristjan Järvi „Ööbikulaps“, kus Ruslan soleeris tromboonil ja pidas nagu rahupalve Ukraina jaoks. Lava tagaseinal tuksus must süda. Tunne oli väga võimas ise­ gi vaid teleekraani vahen­ dusel kontserdile kaasa elades. Järgnes 1997. aastal Michael Jacksoni History Touril lauluväljakul esitatud „We Are The World“, mida Saku Suurhallis lauldi seekord vaheldumisi lauluga „Ei ole üksi ükski maa“.

Tundmatu…

Hain Rebase kui ajaloolase profiil on lai, selles leidub alati mingi annus poliitilisi hoiakuid, spontaanseid ideid ja küsimusi, mis osalt välja kasvanud trotsist historiograafilise defitsiidi pu­ hul, osalt seminaridest üliõpilastega, osalt genuiinsest pat­ riootilisest missioonist, kuulumisest vennaskonda vms.

(Algus lk. 5)

mille üksikasjadest professorid tavaliselt ei räägi, kui nad just mälestusi ei kirjuta. Göteborg, Toronto, Kiel, Tartu, põgusalt Kaliningrad ja taas kord Kiel, on Rebase kui õppejõu itineraar, unustamata seejuures, et loenguid ja seminare on ta pidanud rootsi, inglise, saksa ja eesti keeles. Erinevad loengukursu­ sed ja seminarid, kus Lääne­ mere­ruum keskkohaks, nõuavad laia lugemust ja pädevust, mida akadeemiline huumor mõnikord defineerib kui from Plato to Nato.

Ukraina suursaadik Mariana Betsa pidas väga liigutava kõne, et ukraina lastel, kes nüüd on tapetud, olid unistused, nad käisid koolis… Ta tänas Eestit, sest Eesti on Ukrainale suure südamega sõber. Tema sõnul on iga kolmas Eesti elanik annetanud Ukraina toetuseks. Suur­­­s­aa­ dik soovis oma kõne lõpetades rahu ja armastust ning ütles ­eesti keeles „Aitäh!“ ja „Elagu Eesti!“ Kontserdiga koguti ligikaudu 200 000 eurot sõjas kannatada saanud Ukraina laste toetuseks.

Kuigi uute viirusjuhtude ning hospitaliseerimiste arvud Kanadas on näidanud viimastel nädalatel piirkonniti tõusumärke, on terviseeksperdid lootusrikkad, et nimetatud trend on kontrolli all ega mõjuta haiglakoormust sama­ võrd nagu eelmiste viiruslai­ nete ajal. • Alates 25. aprillist leevendas Kanada piirireegleid riiki sise­ nemisel, mis puudutab karantiini, laste testimist jm. Enne reisile minekut ja tagasi tulekut tuleb end kõigi reeglitega kurssi viia, et ei tekiks ootamatuid olukordi piiriületusel. Üle Kanada kehtib endiselt maskikohustus lennu- ja rongi­ reisijatele. • Ontario pikendas maskiko­ hustust kõrgema riskiga kohtades (tervishoiu- ja hooldekodude sektor, ühistransport jm.), mis esialgu pidi lõppema 27. aprillil, 11. juunini. Ontario kõrgeim terviseametnik dr. Kieran Moore ütles eelmisel reedel, et ta on ettevaatlikult optimistlik, et COVID-19 kuuenda laine hullem osa on möödas, kuid haiglaravi vajavate patsientide arv võib kõrgpunkti jõuda lähipäevil. Ta ütles, et reovee jälgimise ja limiteeritud testide andmete kohaselt oli haigestu­ miste kõrgpunkt 10. aprillil, ent hospitaliseerimiste osas tuleb see natuke hiljem. Doktor eeldas, et juunikuuks langeb haigestumiste arv madalamale tasemele. Ontarios on viimase nädala uute nakatumiste arvud olnud järgmised: neljapäeval, 21. aprillil 5038, reedel 4668, laupäeval 3820, pühapäeval 4098, esmaspäeval 2028, teisipäeval 1827, kolmapäeval 3005; haiglaravil viibis sel päeval 1734 patsienti (nädal varem 1662), neist intensiivravil 211 (nädal varem 203). (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Kontserdi link järelvaatamiseks: https://etv.err.ee/1608562978/ maailm-mis-jaab-meile

Ajaloolaste tsunftis leidub neid, kelle töid oskavad lugeda üksnes teadlased-asjatundjad, need justkui pole määratud lihtsurelikele huvilistele. Hain Rebase stiil on vastupidine. Tema lood haaravad kaasa, isegi provotseerivad lugema ja on siiralt meeldiv neid leida ühes ­

koguteoses, ilma et neid jälitada akadeemilise kirjakultuuri ava­ rustes. Hain Rebase kui uurija ja kirjutaja mõtteloogikaga ei pruugi alati nõus olla, tema järelduste üle võib vaidlema jääda, kuid neis on ajaloo ilu, mis pole ettemääravalt nätt, vaid mineviku kuristikest peegelduvana tihti julm ja arvamatu. Ometi on siinsesse raamatusse koondatud lugudel mingi enigmaatiline ühtsus, möödaniku seotus Sigtunast Peterburini, Põhjalast Baltikumini, milles peegeldub Hain Rebase ainu­ omane ajaloonägemus. Head lugemist ja Hain Rebase tundma­õppimist! JÜRI KIVIMÄE


Nr. 17

EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022

13

Emakeelepäevad Hollandis Tekst ja fotod Mailis Sütiste-Gnannt Amsterdamis toimusid 25.-27. märtsil 12. emakeelepäevad, mil Eesti Kool Hollandis esindajad pakkusid eesti keele õpetajatele erinevatest Euroo­ pa riikidest mitmekesist koolitus- ja kultuuriprogrammi. Raamatukogude aastast lähtudes oli see pühendatud raamatukogude rolli muutumise rõhutamisele: info hoidjast nõustajaks, suunajaks ja harijaks. Sellest inspireeritult olid valitud ka esinejad. Esimesel päeval sai igaüks leida valikprogrammist sobiva linna külastuse: kas Kireva Keukenhofi oma kevadise tuntud lilleiluga 32 hektaril, Vertikaalse Rotterdami moodsa arhitektuurihullusega, Ahvat­ luste Amsterdami lummavate kanalite, coffee shop’ide ja punaste laternate tänavaga või ­ Hurmava Haagi Noordeinde – Kuningas Willem-Alexanderi tööpalee ja valitsushoone Bin­ nenhofi külastusega. Õhtu pää­ dis suursaadik Lauri Kuusingu vastuvõtuga Eesti Suursaat­ konna aias, kus esinesid muu­ sikud Kadri Tegelmann ja Maarten Ornstein. Suursaadik andis õpetajatele ka huvitava

ülesande leida Hollandis tuntud ‘borrel’ile’ tabav eestikeelne vaste. Laupäeval toimusid Amster­ dami Keskraamatukogus OBA Oosterdok huvitavad ettekanded ja paneelarutelud. Videotervi­ tuse saatis president Alar Karis. Ta nimetas, et Eestisse jõudnud tuhandetest Ukraina sõjapõgenikest on kolmandik lapsed, kellest paljud on asunud juba Eestis koolipinki. See meenutab Teise maailmasõja tõttu üle ilma laiali pillutatud eesti perekondi ja eesti koolide loo­ mist nende lastele, tagamaks emakeelset haridust. Teatri- ja kõnekunsti õpetaja Virko Annus esitles „Keeleõpet läbi draama ning rakendus­ teatri“. Virko sõnul on kõige aluseks lugu, sest selles on jõud ja vägi sees. Virko rõhutas mängu tähtsust ja viis läbi sõna- ja lausemänge, mida ka õpilastega kasutada. Merle Liivak-Praksi ette­ kannet „Kuidas saada laps tagasi raamatute juurde“ täiendas kommentaaridega poeg Juss, sest Merle rääkis oma pere kogemustest kooli, koduõppe, arvutite ja lugemisega. Tartus elava soomlasest las­ tekirjaniku Mika Keräneni ettekanne „Raamatukogu, minu

Aitäh, Hollandi Eesti Kool ja sünnipäevalaps Agnes!

Loo autor koos Tartus elava soomlasest lastekirjaniku Mika Keräneniga.

Hetk Eesti Draamateatri etendusest.

tarkuse tempel“ baseerus samuti kogemusel. Mika isa ei osanud lugeda, aga ütles Mikale ja ta õele, et raamatud on olulised. Põhja-Helsingis kodu lähedal asunud raamatukogu päästis Mika. Ta luges ohjeldamatult kõike ja tal on siiani meeles raamatud, mida ta seal luges. Mika tunnustab Eesti koole, et seal on eesti keel ja kirjandus eraldi õppeained. Soomes nii ei ole ja kirjandusest eriti ei rää­ gita. Jõgeva koolis eesti keele õpetajana töötades nägi Mika, et lapsed ei julge kirjutada. Tema soovitus on, et kirjandit tuleb kirjutada mitu korda, ei tohi karta teha õigekirjavigu, sest see takistaks loovust ja mõtete paberile jõudmist. Samuti on vaja aega lapse lugemisega tegelemiseks. Mika lapsed on kakskeelsed – temalt soome, laste emalt eesti keele oskus. Mika sõnul peabki keeltega kogu aeg tegelema, et neid säilitada. See on elukestev õpe. Jaan Tootseni teema oli „Ööülikooli raamatukogud“. Jaanile meeldib lugusid korjata, dokumentaalfilme ja Ööülikooli saateid teha. Ta rääkis Uku Masingust, kes oli 70 keele mees ja tema õemehest, Evald Saagist, kes uuris sumerite ajalugu ning kelle kodu uks Lillekülas oli alati üliõpilastele avatud. Jaan on vanade inimeste fänn. Tema sõnul elu algab alles 80+-aastaselt. Osad muidugi kibestuvad vanaduses, teised aga puhkevad õide. Nagu ütles Kanadas elanud preester ja ­humanitaarteadlane Vello Salo: „Keha võib väsida, aga vaimus kasvamine on piirideta.“ Jaani arvates peab romaanikirjanik vana olema, siis on tal midagi öelda. Jaanil on neli last, kelle kasvades hakkas ta tegema Laste ööülikooli – lühemaid 12-15-minutilisi saateid. Jaani arvates on laste raamatute juurde saamisel oluline kuulamisharjumus, näiteks raadiokuuldemängud, kus saad ise tegelasi ette kujutada. Eesti Instituudi välisõppe koordinaator Heidy EskorKiviloo tervitas osalejaid Andero Adamsoni poolt Hari­ dus- ja Teadusministeeriu­mist ning rõhutas, et kõigi Eesti koolide tegevus välismaal on

Suursaadik Lauri Kuusing Haagis toimunud vastuvõtul kõnelemas.

väärtuslik ja eripalgeline. Kokku on välismaadel umbes 70 kooli ja 80 organisatsiooni, kes keeleõppeks raha taotlevad. Pandeemia ajal on juurde tulnud 25 kooli, kus eesti keelt õpetatakse. Marin Mõttus, erisaadik ülemaailmse eestluse alal Välisministeeriumi juures ja nõunik Kadri Linnas kõnelesid teemal „Muutused keelepoliitikas ja üleilmse eestluse hoidmisest“. Marin rääkis lühidalt eestlaste kolmest suurest välja­ rändelainest. Esimene oli 19. saj., kui toimus idapoolne välja­ ränne Ülem-Suetuki ja Siberi ­aladele. Teise all mõtleme 1944. a suurpõgenemist, väljarännet Euroopasse, P-Ameerikasse ja Austraaliasse. Kolmas laine on toimunud pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. a – taas läände õppimise, töö või armastuse pärast, need on nn „vabaduse lapsed“. Kahjuks on side erinevate väljarändepõlvkondade vahel katkemas. Sellele sideme säilitamisele ongi rõhk asetatud. Praegu elab väljaspool Eestit hinnanguliselt 200 000 eestlast. Suurimad kogukonnad on Soo­ mes, Venemaal, Suurbritannias, Austraalias, Saksamaal ja P-Ameerikas. Üleilmse eestluse tegevuskava hõlmab keeleõpet ja erinevaid rahastustaotlusi: nt arhiivi-, kultuuriseltside, eesti­ keelsete väljaannete, estofiilsuse stipendiumi taotlused. Suvel korraldatakse eesti keele ja meele laagreid, uus on stipen­ diumivoor noortele Eestis praktika tegemiseks jt. Nõunik Kadri Linnas on elanud Saksamaal ja Belgias ning tutvustas üleilmse eestluse uudiskirja, mis ilmub üks kord

kuus eesti ja inglise keeles ja on tellitav Global Estonian portaa­ list https://globalestonian.com/ et. Kaks korda aastas toimuvad virtuaalfoorumid hajala eest­ lastele. Järgmine foorum toimub 5. mail. Väljakutseteks on ühine eestikeelne virtuaalne inforuum, e-teenused, Eesti maine toeta­ mine. Infot levitatakse ERRis, Vikerraadios, sotsiaalmeedia portaalides FB ja Instagram. Oodatakse kaastööd üleilmse eestluse uudiskirjale ja kõigi tagasiside on väga teretulnud. ­ Kadri sõnul on eesti keele õpetaja võtmeisikuks eestluse edasiarendamisel. Paneeldiskussioonides arutlesid Heidy Eskor-Kiviloo, Mika Keränen ja Hollandi Eesti Kooli eesti keele õpetaja Margit Tera mitmekeelse lapse kasvatamise ning õpetamise teemal, vestlust juhtis Edward ­ Kess Brüsselist. Enne vestlust näidati kahte videot: esimene neist oli eesti keelest täna­ päe­ val, kus eesti keelde on tulnud palju anglitsisme, teine video oli eesti keelest nõukogude ajal, kui meie keeles oli hulgaliselt venekeelseid sõnu. Välja valiti ka parim vaste hollandi sõnale ‘borrel’. Pakuti sõnu: mingel, jämm, joode, eha-ko, oodeldamine, sumila, ­ rüüpeõdusoo ehk rõss, lõmps. Hääletusel võitis Belgia õpetajate poolt pakutud ‘LÕMPS’, mis moodustati lonks ja amps liitmise ning muundamise teel. Õhtul etendus Tallinna Draamateatri „Millest tekivad triibud“, lavastaja ja kunstnik Urmas Vadi, osades Indrek Sammul, Inga Salurand ja Kristo Viiding. See on suure­ pärase lugu Eduard Vilde eluloo ainetel, mis põimitud paljude teiste Eesti kirjanike eludega ja eestlaste vabadusvõitlusega. Pühapäeval külastati Eesti Kool Hollandis tunde ja toimu­ sid vestlusringid. Pärastlõunal tegi Klarika Kopõtin ettekande „Covid-19 piirangute mõjust laste käitumisele ning haridusele“ ning esinesid Eesti kool Hollandis lapsed. Suur aitäh Eesti Kool Hol­ landis perele: sisukate ja mõnusate Emakeelepäevade eest! Aitäh, Margit, Agnes, Kaire, Katrin ja Krista! Järgmised emakeelepäevad toimuvad aasta pärast Pariisis.


14

EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022

Nr. 17

On lahkunud

PUHKA RAHUS, ARMAS EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Veera Ende

Veera Ende

Avaldame kaastunnet REINULE ema surma puhul

sündinud 25. jaanuaril 1926 Pärnumaal surnud 21. aprillil 2022 Hamiltonis

TARTU COLLEGE’I NÕUKOGU,    LIIKMED JA PERE ESTONIAN MUSEUM CANADA / VEMU

Sügavas leinas    REIN, JO-ANNE ELAINE, MATTHEW, MARGI LOCKETT, RHETT, BILL, SALOME, CAMILO

Mälestame kurbuses kauaaegset juhatuse liiget

LAHKUS MEILE ARMAS

Asta Ilves

Veera Ende’t

neiuna KANNUS

Südamlik kaastunne REINULE perekonnaga

sündinud 22. augustil 1928 Pärnus surnud 27. aprillil 2022 Torontos

HAMILTONI EESTI PENSIONÄRIDE KLUBI

Leinavad   TIIU ja PEETER    THOMAS, LESLIE, REIN, SILKA MARK, SAYURI SUGULASED Eestis

• Reede, 29. apr. – pühap., 1. mai KOOP CUP Markham PanAm Centre’is ja virtuaalselt; www.kalevestienne.com. • Laup., 30. apr. kl 4-6.30 õ MUSTERLOOMADE ÕPITUBA ENE TIMMUSKIGA. Reg. 25. aprilliks vemu@tartucollege.ca • Reede, 6. mai kl 5 pl NÄITUSE “UKRAINA RINDE­ FOTOGRAAFIA” AVAMINE Tar­ tu College’is. • Laup., 7. mai kl 10h – 1 pl ESTONIAN FRIENDS OF UKRAINE BAKE SALE Toronto Eesti Majas. • Laup., 14. mai kl 6 õ VEMU 10. TULUÕHTU Tartu Col­ lege’is. Reg. 7. maiks: 416-9259405; vemu.ca. • Laup., 14.–pühap., 15. mai Seedrioru TALGUD ja laupäeval LAAGRIPÄEV LASTELE. • Kolmap., 18. mai kl 7.30 õ FILM “PÕLVKOND PIIRI TA­­ GA” Alliance Francaise Theatre’is Estonian Arts Centre’i korraldusel; vastuvõtt 6.45 õ. • Neljap., 26. mai kl 8 õ KONTSERT. “COLLEGIUM MU­­ SI­­ CALE”, dir. ENDRIK ÜKS­ VÄRAV Jeanne Lamon Hallis Torontos. • Kolmap., 1. juuni kl 8 õ KONTSERT. “COLLEGIUM MU­­ SI­­ CALE”, dir. ENDRIK ÜKS­ VÄRAV koos Hamiltoni Filhar­ moonia orkestriga Cotton Fac­ torys Hamiltonis. • Pühap., 5. juuni kl 2 pl KONTSERT. “COLLEGIUM MUSICALE”, dir. ENDRIK ÜKS­ VÄRAV Carleton DominionChalmers Centre’is Ottawas. • Reede, 10. – pühap., 12. juuni JÕEKÄÄRU ALUMNI LAAGER. • Reede, 1. – pühap., 3. juuli SEEDRIORU SUVIHARI. • Laup., 2.-laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/Kalev VÕRKPALLILAAGER. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

Veera Ende 25.01.1926 – 21.04.2022

Lahkus minu kauaaegne väga hea sõber

Südamlik kaastunne REINULE ning omastele

Asta Ilves

MERIKE KOGER TOOMAS KOGER perega

sündinud 22. august 1928 Leinab sügavas kurbuses    ATI

Mälestan kurbuses enda ristiisa

Tõnu Lind’u

Head kauaaegset sõpra

Henn Mäeste’t

ristipoeg    HILLAR LAURI

mälestavad    MIA ja JÜRI DANIEL TEA ja AGO PETERS ENDEL TULVING Mälestame perekonnasõpra KANADA UUDISED

TORONTO. Ryerson University muudab ametlikult oma nime – uueks nimeks saab pärast laiaulatuslikku konsultatsiooniprotsessi Toronto Metropolitan University. Nimevahetuse teema tuli päevakorda seoses ülikooli nime kandva Egerton Ryersoni rolliga Kanada internaatkoolide süsteemis. (Lüh. CP24) • OTTAWA. Kanada parlamendiliikmed toetasid kolmapäeval ühehäälselt ettepanekut nimetada Venemaa rünnakuid Ukrainas genotsiidiks. (Lüh. CTVNews)

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTU­ T UBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

Aino Mitt’i

Emmanuel Macron jätkab Prantsusmaa presidendina

Avaldame kaastunnet perele

Prantsusmaal toimunud presi­ dendivali­ mised võitis valitsev president Em­ manuel Macron. Parem­ populistist vastane Mari­ ne Le Pen pidi tunnistama allajäämist. Macron on viimase 20 aasta jooksul teine president, kel õnnestub teiseks ametiajaks toolile jääda. Eelmine kord sai sellega hakkama Jacques Chirac 2002. a. Macronil õnnestus koguda üle 58% häältest Le Peni ~41% vastu. (ERR/EE)

MART, ANNE ja TIINA PEDEL

Mälestame kurbuses meie kauaaegset perekonnasõpra

Aino Mitt’i Südamlik kaastunne ANNELE HELJU HELLE-MAI ja ROBERT

Foto ©Ülle Baum

Sündmuste kalender

Lahkus meie kauaaegne naaber Hamiltoni ,,mäe“ peal

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca


Nr. 17

EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00. Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu. Pühapäeval, 1. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMU­LAUAGA. Kell 15.00 Jumalateenistus Ehatares. Pühapäeval, 8. mail kell 11.30 EMADEPÄEVA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 15. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­ M ULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus. Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­LAUAGA. Pühapäeval, 29. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Eelteated: Pühapäeval, 5.juunil kell 11.30 toimub NELIPÜHA jumalateenistus armulauaga. Surnuaiapühad toimuvad püha­ päeval, 19. juunil: kell 11.30 Jumalateenistus armulauaga EELK Toronto Peetri kirikus ja mälestuspalve urni­ müüride juures; kell 13.00 Surnuaiapüha jumalateenistus Mount Pleasanti surnu­aial; kell 15.00 Surnuaiapüha jumalateenistus Yorki surnuaial. Pühapäeval, 26. juunil kell 12.00 EELK Toronto Peetri kirikus Eesti Raadio Tütarlaste koori kontsert.

S P ORT LASKMINE. Norras Hamaris toimunud õhkrelva Euroopa meistrivõistlustel (EM) võitis Heili Lepp liikuva märgi harjutuses 30+30 lasku pronksmedali. Teise pronksi teenis Lepp liikuva märgi harjutuses 20+20 lasku. (PM/EE) • AUTO-MOTO. Nädalavahetusel Itaalias legedaarsel Imola ring­ rajal võitis Hitechi ridadesse kuuluv Jüri Vips F2-etapi kvalifikatsiooni. Paraku põhisõidus tuli esikohalt alustanud Vipsil sõit sõiduvea tõttu pooleli jätta. Sprindis oli 10. kohalt alustanud Vips 15, tehes ka sõidu kiireima ringiaja. Vormel-1 neljanda etapi Itaalias võitis valitsev maailmameister Max Verstappen (Red Bull), tiimikaaslase Sergio Perezi ja Lando Norrise (McLaren) ees. (PM/EE)

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga. Pühapäeval, 1. mail kell 1.30pl EMADEPÄEVA JUMA­LA­ TEENISTUS. Vana-Andrese KO­­ GU­DUSE KOOR Heli Tenno juhatusel. Kla­veri­saade Juha Tikkanen. EMADE­PÄEVA-KOHVILAUD. Pühapäeval, 8. mail kell 10.30 h EMADEPÄEVA JUMALATEE­ NISTUS Ehatares. Pühapäeval, 8. mail kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 15. mail kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. mail kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 29. mail JUMA­ LATEENISTUST EI TOIMU.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 1. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Arm või tegu”. Muusika Elli ja Alex. Pühapäeval, 8. mail kell 11.00 EMADEPÄEVA VIRTU­ A A L - J U M A L A­T E E­N I S T U S . Pastor Timo Lige jutlus: „Kandke vilja”. Muusika TEBK ansambel. Pühapäeval, 15. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Lige jutlus: ,,Kiusatud”. Muusika Timo Lige. Pühapäeval, 22. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Lihtne evangeelium”. Muusika Joshua Boutilier. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Peetrus uuendab lepingut ,,See oli Jeesusele juba kolmas kord jüngritele ilmuda pärast surnuist üles tõusmist. Kui nad nüüd olid einet võtnud, ütles Jeesus Siimon Peetrusele: ,,Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?“ Peetrus ütles talle: ,,Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas.“ Jeesus ütles talle: ,,Sööda mu tallesid!“ Tema ütles talle veel teist korda: ,,Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?“ Ta vastas talle: ,,Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas.“ Jeesus ütles talle: ,,Hoia mu lambaid kui karjane!“ Tema ütles talle kolmandat korda: ,,Siimon, Johannese poeg, kas ma olen sulle armas?“ Peetrus jäi kurvaks, et Jeesus küsis temalt kolmandat korda: ,,Kas ma olen sulle armas?“ Ja ta ütles temale: ,,Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas!“ Jeesus ütles talle: ,,Sööda mu lambaid!“ Jh. 21;14-17 Johannese evangeelium pü­ hendab paasapühadega seotud sündmustele umbes kolmandiku kogu mahust. Juutide paasa­ pühist said alguse kristlaste Ülestõusmisepühad. Toimus ,,ohvritallede“ vahetus. Jumala Poeg sai kristlastele ohvrital-

Tartu Maarja kirik saab uue kellakomplekti Tartu Maarja kirikule vala­ takse 29. aprillil Saksamaal Gescheri linnas asuvas Petit & Gebr Edelbrock kellavabrikus Ellen Hüeskeri juhtimisel uus kirikukellade komplekt. Maarja kiriku tornis hakkavad helisema neli kella. Ristil on neli haru, Piiblis neli para­ diisijõge, Vanas Testamendis maal neli veerandit. Kokku moodustab number 4 terviklikkuse. See kujutab lõpetatust ja ühtekuuluvust. Kelli ehivad Tartu Maarja kihelkonna vöökirjad Eesti Rahva muuseumi kogudest. Kõik kellad annetab Maarja kogudusele Janek Veeber koos perega. Kellakomplekti maksumus koos vajalike lisadega ­(helistamismasinad, kellatool, kellarõdu aknad jne) on ca 150 000 eurot. Kellade jaoks on 2000 euro suuruse annetuse teinud ka Rein Kermes. Kolm kella kannavad kristlike vooruste nimesid Armastus, Usk ja Lootus. Neljas kell on Rõõm. Igal kellal on lisaks vöömustrile oma spetsiifiline kaunistus. Rõõmu kell hakkab päevasel ajal lööma tunde. Tartu Maarja kiriku kellad paigaldatakse torni jaanipäeva paiku. (Allikas: Tartu Maarja kiriku­ sihtasutus)

leks. Ristija Johannes tutvustab tema esimesel rahvale ilmumi­ sel: ,,Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patud.“ Jh.1;29. Sellest ette­ kuulutusest on möödas kolm aastat. Jeesus tuleb juubelduste saatel pühadeks Jeruusalemma, kus meenuvad Tema viimane Püha õhtusöömaaeg neljapäeval, ristilöömine Suurel Reedel, hauasolek Vaiksel Laupäeval ja surmast üles tõusmine püha­ päeval. Tänane tekst kirjeldab kaoses olevate jüngrite kohtumist ülestõusnud Jeesusega. Peetrus oli nad kokku kogunud ja vii­ nud tagasi tuntud kalastamisele. Peetruse käitumine on oma­ pärane. ,,Siimon Peetrus, kuulnud, et see on Issand, võttis kuue ümber, sest ta oli alasti, ja hüppas järve.“ Jh.21; 7. Mees pidi olema šokiseisus! Miks just tema? Tema oli esimene, kelle Jeesus valis, andis uue nime, mis kuulutas tema uue liikumise üheks alustalaks. Kõigele sellele edule tuli ootamatu lõpp pärast Jeesuse arreteerimist Suurel Reedel. Oma nõrkushetkel ta salgas oma Õpetaja! Meenusid kohe Jeesuse sõnad: ,,Aga iga­ ühe, kes iganes minu ära salgab inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas.“ Mt.10;33. Sellises süütundes kohtus ta uuesti ülestõusnud Õpetajaga. Kas mu leping Kristusega on tühistatud? Mida tegi Jeesus murtud Peetrusega? Ei mingeid etteheiteid. Jeesus armastas Peetrust endiselt ka peale kolme­ kordset salgamist. Jeesus esitas talle ainult kolm küsimust

armastuse teemal! Kas sa mind armastad? Selline on jumalik armastuse tee elu keerdküsimuste lahendamiseks! Kristuse ja Peetruse vaheline leping sai uuendatud! Eesti raamatuturule hakkab taas ilmuma teoseid, mis elupraktika läbi jõuavad uuesti Jumala ja inimliku armastuse mõiste juurde. Üks viimastest, Loone Otsa oma, kannab isegi pealkirja ,,Armastus’. Autor küsib: ,,Kes on meis peituva armastuse loonud. Kas Jumal? ­ Kindlasti. See on Jumala säde meie sees, jäetud lohutuseks paradiisiaiast, pärandvaraks isa kodust pagendatuile ja meie vaimu kinnituseks, et me usk inimesse ja maailma ei raugeks, nähes ümbritsevat kaledust. Kes seda oskab tunda, on õnnis­ ta­ tud…“ Peetrusele sai Kristuse­ga lepingu uuendamine suurimaks õnnistuseks!

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑    Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 29. aprillil 2022 — Friday, April 29, 2022

Nr. 17

Tellige EESTI ELU!

Filmiõhtu Ukraina toetuseks Eesti, läti, leedu ja ukraina noored korraldavad reedel, 6. mail kl 7-11.30 õ filmiõhtu ,,A NIGHT AT THE MOVIES: THE BALTICS STAND WITH UKRAINE“, mille piletimüü­ gitulu annetatakse Ukraine Humanitarian Appealile. Kavas on Eesti, Läti ja Lee­ du lühifilmid ning põhifilmiks Ukrainas ,,The Earth is Blue as an Orange“ (1 t 14 min). Filmiõhtu toimub St. Vladi­ mir Institute’is, 620 Spadina Ave; piletid kohapeal või Guest List veebilehe kaudu: https:// guestlist.co/events/713910

Suri Kanada jäähokilegend Guy LaFleur

Teade raamatukogult Tartu College’i Estonian Studies Library on enne suve­vaheajale minekut viimast korda avatud nelja­ päeval, 12. mail. Avame jälle teisipäeval, 13. septembril. Suurepärane võimalus laenata raamatuid suviseks luge­miseks!

22. aprillil suri Montreal Canadiensi jäähokiklubi le­ gend Guy LaFleur 70 aasta vanuselt. Perekonna teatel suri Cana­ diensiga viis Stanley karikat võitnud LaFleur kopsuvähi tagajärjel. LaFleuri tegi profiliigas 1126 mängu, lõi 560 väravat ja andis 797 resultatiivset söötu. Kahel korral valiti ta ka NHLi kõige väärtuslikumaks mängijaks. 2017. aastal nimetati kanadalane NHL-i kõigi aegade 100 parema mängija hulka.

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca


Articles inside

Väliseesti Muuseum Torontos asutab Arved Viirlaiu nimelise kirjandusauhinna

1min
pages 1, 15

Collegium Musicale’s three concert dates in Ontario

5min
page 10

How Estonian Music Week is expanding its network at jazzahead! festival

3min
page 8

,,Homme saabub paradiis“ Hot Docsil

2min
page 6

Gaidid valmistasid 1500+ pirukat!

2min
page 4

Kanada päevikust: Tunnete kaardistamisest

1min
pages 5, 15

Abistame üheskoos!

1min
page 3

Emakeelepäevad Hollandis

1min
page 13

Eestist Ukraina heaks

1min
page 12

Sir John Pitka 1872–1944

1min
page 11

Erik Kreemi võluv ning maagiline soolokontsert

1min
page 6

Toronto skaudid-gaidid jüripäeva paraadil

1min
page 1
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.