06.09.2018 Türi Rahvaleht by Tyri Development Agency

TÜRI RAHVALEHT 6. september 2018

TÜRI VALLA AJALEHT

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

6. september 2018 nr 9 (873)

SÕNUMID

Türi vald ootab hariduspreemia kandidaate Türi vallavalitsus kuulutas 21. augustil välja konkursi „Türi valla haridustöötaja 2018” ja premeerib taas kolme haridustöötajat. Haridustöötaja nimetatud konkursi mõttes on Türi valla üldhariduskooli, Türi muusikakooli või Türi valla lasteaia töötaja, kelle töö või tegevus on seotud õpetamise, kasvatamise või haridusasutuse arendamisega. Põhjendatud ettepanekuid haridustöötajate premeerimiseks võivad teha kõik asutused või isikud. Iga isik või asutus saab esitada ainult ühe kandidaadi, kelle eelmise õppeaasta (2017/18) panus hariduseesmärkide saavutamisel on olnud silmapaistev ja kelle igapäevane tegevus haridustöötajana on kogukonnas hinnatud. Tähtajaliselt esitatuks loetakse ettepanekud, mis on esitatud Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleisse (Türi linn Kohtu tänav 2) või e-posti aadressil vallavalitsus@tyri.ee hiljemalt 18. septembril kell 17.00. Kandidaatide hindamiseks ja laureaatide väljaselgitamiseks moodustab vallavalitsus ajutise kolmeliikmelise komisjoni. Konkursi võitnud haridustöötajatele omistatakse tiitel „Türi valla haridustöötaja 2018” ja määratakse Türi valla eelarvest rahaline preemia, mille suurus on võrdne õpetaja kuupalga alammääraga. Konkursile esitatud nominente premeeritakse mälestusesemetega. “Türi valla haridustöötaja 2018” aunimetuse ja preemia saajaid ning nominente tunnustatakse 4. oktoobril Türi vallavalitsuse korraldataval tänuüritusel Türi kultuurikeskuses.

Türi vallavalitsus

Õunad kipuvad konkursile Käesoleval aastal toimub juba üheksas õunafestival. Festival toimub 6. oktoobril nagu juba tavaks saanud Türi kultuurikeskuses ning Türi kesklinna pargis. Tasuta kogupereürituse programm on kavandatud traditsiooniliselt võimalikult mitmekesise ja huvipakkuvana, et tegevust jätkuks kõikidele pereliikmetele. Festivali peaesinejaks on superstaarisaates hoo sisse saanud Sissi Nylia Benita. Päeva jooksul saab näha ja kuulda hulgaliselt kohalikke esinejaid ja juba tavapäraseid tegevusi. Pargi all seavad end sisse õunakoogikohvikud, võimalus on osaleda sportlik-meelelahutuslikes jõukatsumistes, lastele on avatud Türi noortekeskuse ja raamatukogu meisterdamisala, toimub ühiselt suure õunapildi värvimine. Traditsiooniliselt valitakse festivalil parimat õunakooki, maitsvaimat õunveini, õunahoidist ja alkoholivaba õunajooki. Konkursside täpsemad juhendid avaldatakse kodulehel ja Türi valla Facebooki lehel Õunafestivali sündmuse all. Kõiki töid hindab žürii ning parimatele on festivali toetajatelt auhinnad. Festivalilt ei puudu ka laadaala, kust saab osta traditsioonilisi laadakaupu. Kauplejate registreerimine telefonil 512 5423, e-mail triin.parna@tyri.ee

Mahlategu tuleb taas Hiiumaa ettevõtja Triinu Schneider tuleb türilastele õunamahla valmistama juba kuuendat aastat. Mahlategu toimub 16. septembril Türi kultuurikeskuse parklas algusega kell 9.00. Lisaks õuntele tuleb kaasa võtta ka mahla mahutamiseks vajalik taara. Selleks, et mahlategu häireteta sujuks, tuleb oma mahlapressimise soovist teada anda Triinu Schneiderile telefonil 518 9693. Mahlategu maksab 30 senti liiter ja tasuda saab kohapeal sularahas.

Mälumänguhooaeg alustab Lõuna-Järvamaa lahtine mälumängu seeriavõistlus (endise nimetusega Türi piirkonna mälumäng) alustab taas 5. oktoobril algusega kell 19 Järvamaa kutsehariduskeskuse Särevere spordihoones. Mängud toimuvad iga kuu esimesel reedel. Kavas on seitse etappi, millest arvesse läheb viis paremat tulemust. Küsimuste koostaja on Eesti mälumänguguru Alar Särgava. Võistlused viib läbi kultuuri- ja spordiklubi Alem. Teave: ann.valang.001@mail.ee

• Juhtub nii halba kui head lk 2 • Käru koolihoone sai värskelt remonditud lk 3 • Kärusse on plaanis rajada kärude muuseum lk 5

• Türil avati väljak rannajalgpalluritele lk 7 • Mis saab siis, kui üksi elamine muutub raskeks lk 8 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 4. oktoobril

Jändja paisul tehtavad tööd on jõudnud lõpusirgele. Jõkke loodi kärestik ja ehitati kaladele kudemisalad. Alumiselt pildilt saab näha, milline oli Jändja pais sadakond aastat tagasi. Teet Reier/Rene Viljati erakogu

Jändja paisul uus ilme Augusti viimastel päevadel olid Jändja paisu ja selle ümber asuvate hoonete rekonstrueerimis- ning konserveerimistööd jõudnud lõpusirgele – jõkke rajati kivide ja kruusa abil kaladele sobilikku kärestikku ja kruusaala. Koos tammi ostuga on projekti kogumaksumuseks ümmarguselt 1,3 miljonit eurot. Teet Reier Kuigi ehitusplatsil oleval teabetahvlil on kirjas tööde lõpptähtajana 2020. aasta algus, siis keskkonnaagentuuri haldus- ja tehnikaosakonna projektijuhi Külli Tammuri sõnul tehakse sel aastal ära kõik tööd, mis selle lepingu raames üldse planeeritud. „Lepingu sõlmisime teadlikult pikaks perioodiks, et vältida ilmastikust tulenevaid üllatusi ning vajadust seda pikendama hakata,“ selgitas Tammur. Tammur lisas, et peale kärestiku ja kudealade rajamist jääb teha veel viimane osa kivikindlustusest turbiinikambri voolusuunaja ümber, lõpetatakse paisukeha betoonkihiga katmine, sest pärast veetaseme langemist paljastusid paisust ka alumised osad, mis varasemate betoneerimistööde ajal olid vee all. „Teha on jäänud veel mõned muinsuskaitselised pisidetailid, pinnase planeerimine jõe paremkaldal ning prügikoristus

kõige lõpus. Samuti paigaldatakse viimased silladetailid. Oktoobri lõpuks on kindlasti kõik valmis, kuid usutavasti juba varemgi,“ ütles ta. „Jändja veskite ja paisu kompleks on väärtuslik kaitsealune rajatiste ansambel, kus hooned on säilinud üksnes osaliselt, see tähendab varemetena, ning alles on väga väärtuslik 1912. aastal ehitatud betoonist pais. Käesolevate tööde eesmärk on kalade ligipääsu võimaldamine ning paisu parandustööd, mille käigus restaureeritakse paisu betoonosad ning teostatakse varemete konserveerimine, et tagada mälestiste säilimine,“ selgitas muinsuskaitseameti Järva maakonna vaneminspektor Karen Klandorf. „Paisu keskosa on lammutatud meetri võrra madalamaks, mille tulemusel vee paisutus kaob. Antud objektil oli see kompromisslahendus, mille tu-

lemusel saab võimalikuks kalade liikumine ning samal ajal säilivad mälestised. Oluline nõue sealjuures oli, et veepiir peab ulatuma vastaskallastel asuvate vesiveskiteni, et need ajaloolised ehitised ei jääks ebaloomulikku olukorda.“ „Objekt saab heakorrastatud ning mälestiste säilimiseks vajalikud tööd saavad tehtud. Loodetavasti tagatakse heakorratööd objektil ka edaspidi, vastasel juhul lokkab võsa juba järgmisel suvel uuesti. See on väga ilus koht, kuhu tulevikus tasub kindlasti nädalavahetusel või ilusal õhtul väljasõit ette võtta,“ arvas Klandorf. Viimased üheksa kevadet on Jändja pais olnud kõige põnevamaks kohaks Türi-Tori kiirlaskumisel osalejatele, paljud veesõitjad on siin võtnud riski ka paisust allasõidu näol ja nii mõnelegi on see lõppenud märja suplusega kevadiselt külmas jõevees. Mida arvab kümnen-

da kiirlaskumise eel paisutõkke kadumisest Türi-Tori korraldaja Koit Raud? „Ise pole kohapeale kive vaatama veel jõudnud, aga pildi järgi paistab, et kanuutajatele on paadikanal täitsa olemas, parajalt kitsas ka, et natuke põnev oleks, ja tundub üsna sõidetav. Kive on siia päris kenal hulgal pandud ja “õige” veetaseme korral, mis kivid parasjagu ära katab, võib sellest üsna vahva koha saada ka kanuu ja süstamatkajate jaoks,“ arvas Raud. „Et lõplikku tulemust näha, peaks vähemalt ühe looduseringi mõjud ära ootama - neid kive nihutavad oma lõplikku asendisse suurvesi ja jääminek ja tugevam veevool hakkab kivide ümbert liiva eemale pesema ja istutab sellega kivid mõnevõrra sügavamale. Päris täpselt kõiki muutusi ette ennustada ei saa, ootame ja loodame, et Jändja võlud süsta ja kanuusõitjatele alles jäävad,“ sõnas Raud.

TÜRI RAHVALEHT 6. september 2018

arvamus Oleks minu arvamine… Mida siis kõike küll arvata võiks? Et oli kena suvi, mis nüüd sama väärikalt üritab sügisesse suunduda. Et algas uus aastaring, õppeaastaring nimelt ja lapsed kogunevad nüüd harjunud koduõue või mänguplatsi asemel hommikuti koolimajadesse. Et tervisekeskuse ehitus läks hooga käima ja hoonete, teede ja parkimisplatsi asukohad Viljandi ning Pärna tänava ääres hakkavad ilmet võtma ning sellel platsil asunud kunagisi Türi paberivabriku tööliselamuid ei meenuta siin varsti enam miski. Et siiski on ühes kunagises tööliselamus, mida rahvakeeli ka barakiks ja tänaste omanike poolt hellitavalt konna majaks nimetatakse, elu siiski käima läinud ja hoone uksed on nii mõnelgi nädalapäeval kõigile külastajatele valla. Astuge sisse ja veenduge ise! Et looduses on nii mõnigi suvelill läinud õitsemisega teisele ringile ja pakub nii silmarõõmu kui usinatele nektarikogujatele veel viimast võimalust oma talvevarusid täiendada. Et metsas leidub seeni ja marju, seda pole muidugi mõtet öeldagi: usinamatel juba ammu kümned purgid marineeritud seentega täidetud või siis sügavkülma sokutatud. Et õunasaak on tänavu samuti korralik, seda teavad ka kõik. Osad muidugi kiruvad, et sellest saagist kipub suur osa juba enne valmimist puu otsast pudenema, ei jõua äragi korjata, kellel nad kauem puu otsas püsivad, võib oma õunad Hiiumaa ettevõtja toel juba septembris ka mahlaks ajada või siis veidi hiljem õunafestivalile tuua. Et kaladel on nüüd Jändja paisust vaba tee ülesvoolu ujuda, seda saavad ehk nemadki varsti teada. Kes tahab imetleda võsast väljaraiutud veskihoonet ja uuenenud tammi, peab pisut ootama, lähikuudel valmivad viimasedki tööd ja uhked käigusillad võimaldavad tammile lausa patseerima minna. Selle juures on kurvad ainult kevadised veesõidu korraldajad: korralikku adrenaliinilaksu pakkunud veetakistus on Pärnu jõelt kadunud.

Teet Reier

klõps

Eelmisel nädalavahetusel võis Türi tervisekeskuse ehituse juurest leida toreda müügipakkumise ühe töökorras 1976. aasta kummiku näol. Erika Jaanhold

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Juhtub nii halba kui head lauri läänemets

Türi vallavolikogu liige, SDE

Viimane vallavolikogu 7 tundi kestnud maratonistung möödus väga tegusas õhkkonnas, mille käigus otsustati Türi järgmise nelja aasta arengusuunad. Olles üks paljude täiendusettepanekute autoritest, pean ütlema, et jäin valitseva üksmeelega rahule, kuid kahjuks mitte kõigega. Olulised rahaga seotud mõtted said täiesti vastupidised. Teen teile lühikokkuvõtte sotside ja valitseva koalitsiooni ühisnägemusest ja erimeelsustest. Eakatel tõmmatakse vaip alt. Kuigi arengukavas sai rõhutatud vajadust eakate vabatahtlikku tööd toetada ning seadsime eesmärgiks lõpuks ometi Türi linna eakate päevakeskus luua, otsustati siiski ainuke valla opereerida olev hooldekodu, Väätsa Eakate Kodu, 2020. aastal maha müüa. Esialgu on eelarvesse planeeri-

tud naeruväärsed 400 000 eurot, kuigi hoone ise valmis 2015. aastal ja maksis koos sisustusega 1,4 miljonit. Vallavalitsus ei näe hooldekodu omamise jaoks vajadust, kuna seaduses pole see omavalitsuse ülesanne. Suhtumise küsimus, kas eakate eest hoolitsemine on kohaliku kogukonna asi või mitte. Mina ütlen, et on! Väga oluline teema lausa. Erakapital ostab hooldekodu eesmärgiga kasumit teenida ja võime vaid aimata, millise käigu saab hinnapoliitika ja tulemuseks on, et ühel hetkel pole seal asutuses kedagi Türi vallast. Haridusküsimustes oli eeltööd palju tehtud ning kirja läinud eesmärgid said ambitsioonikad. Sisuliselt tähendab volikogu otsustatu kõigile valla koolidele uusi arengukavasid.

Koolijuhtide ja õpetajate kompetentsimudelite rakendamine tähendab põhimõtteliselt teistsugust lähenemist ja ühtlasi vallavalitsuse poolset kohustust koolijuhte hinnata, neid suunata ning vajadusel välja vahetada. Kõige tähtsam eesmärk aga on iga õpilase arengu esikohale seadmine. Tundub elementaarne? Jah, kuid kui see mõte detailideni lahti kirjutada, tuleks väga palju Türi hariduselus, koolide töökorralduses ja lõpuks ka hariduse rahastamises muuta, et selleni jõuda. Väätsa põhikooli näitel võib kinnitada, et kirja saanud eesmärgid on suured, kuid õiged. Kui kunagine Väätsa vallavalitsus seadis koos kooliga aastal 2015 uued ja suured eesmärgid, õppis koolis 105 õpilast. Selleks sügiseks on õpilaste arv kasvanud kolmandiku võrra – 155 õpilaseni, üle paljude aastate avati kaks esimest klassi. Kõlab vägevalt, aga selle taga on tohutult palju tööd ja tänaseks veel suuremad sisulised ambitsioonid. Arengukavas on kirjas palju, puudu on aga see, kuidas val-

lavalitsus eesmärke saavutab. Kuidas tekib julgus mõnelt koolijuhilt nõuda, kui seda julgust siiani pole olnud. Kuidas üldse suudetakse midagi teha, kui hariduse juhtimine on ära kärbitud. Kuidas tekib tahe haridus esikohale seada rahastamisel jne. Seega, oleme alles alguses, kuid vähemalt õigel teel. Loomulikult olid teemaks ka valla teed. Musta võib valgeks rääkida igapidi, kuid meie jaoks ei ole eelarvestrateegias ühinemislepingus kokku lepitud 800 000 eurot varasema Türi valla teede korrastamiseks. Üleüldiselt on teed aastaid täiesti vaeslapse osas olnud, investeeringuteks pannakse raha vaid näpuotsaga. Türi halduse hinnangul on ligi 20 km kruusaja 10 km asfaltteid vallas kriitilises seisus, igal aastal vajaksid teed 700 000 – 1 000 000 euro eest investeeringuid. Lõpuks suutsime kokku leppida vaid ühinemislepingu täitmise, et tehakse teehoiukava ning sellega koos suudame ehk kokku leppida ka põhimõtte, kuidas vaikselt investeeringuid teedesse suurendada.

Kaasav eelarve ootab vallakodanike aktiivset osavõttu Alates 1. septembrist kuni 18. septembrini saab esitada ettepanekuid vallaeelarvesse kogukonna huvides raha planeerimiseks ehk kaasavasse eelarvesse. Eesmärgiks on vallaeelarvesse sellisteks kuludeks raha planeerimine, mis eelarveaastal enim teenib kogukonna huve. Kaasava eelarve summa on 25 000 eurot. Ettepanekuid saavad esitada kõik Türi valla arengust huvitatud vähemalt 16aastased füüsilised isikud, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri alusel on Türi vallas. Ettepanekute esitamisel peab olema märgitud:

1. Esitaja andmed – nimi, kontakttelefon või e-posti aadress, et vajadusel saaks ühendust võtta andmete täpsustamiseks; 2. Ettepaneku nimetus; 3. Ettepaneku eesmärk ja olulisus – lühike kirjeldus ning miks on ettepaneku teostamine vallaeelarvest vajalik ja oluline; 4. Idee kirjeldus – kus ja millal ettepanekus toodud idee ellu viiakse, kas ettepanek investeeringu puhul on 12 kuu jooksul teostatav; 5. Sihtrühm – kes saavad probleemi lahendamisest otsest kasu; 6. Eelarve – hinnanguline maksumus; 7. Muu oluline info – lühike kir-

jeldus sellest, mida oleks idee hindajail oluline teada. Vallavalitsuse ajutine komisjon hindab töid septembrikuu lõpus ning valib välja 10 ideed, mis esitatakse avaliku huvi väljaselgitamiseks kogukonnale. Hääletusel on igal vallaelanikul ÜKS hääl ning hääletamine toimub 10. – 21. oktoobrini. Head vallakodanikud, olge aktiivsed, et teie head ideed saaksid vallaeelarvest rahastatud. Ettepanekud tuleb esitada 18. septembriks aadressil vallavalitsus@tyri.ee märgusõnaks „KAASAV EELARVE“.

Türi vallavalitsus

Head vallakodanikud, 1. septembrist kuni 18. septembrini saab esitada ettepanekuid vallaeelarvesse kogukonna huvides raha planeerimiseks ehk kaasavasse eelarvesse. Olge aktiivsed, et teie head ideed saaksid vallaeelarvest rahastatud. Ettepanekud tuleb esitada aadressil vallavalitsus@tyri.ee märgusõnaks „KAASAV EELARVE“.

TÜRI RAHVALEHT 6. september 2018

uudised/kultuur XXV metsa-ja matkapäev Tõrvaaugus 15. septembril algusega kell 11 toimub Tõrvaaugu XXV metsaja matkapäev. Metsapäev on pika traditsiooniga üritus, mida peetakse siin juba 25. korda ja seda metsatöötajate päeva tähistamiseks ning küla traditsioonide hoidmiseks. Metsapäeval näeme, kuidas vanasti tõrva aeti, saab osaleda mitmesugustel metsanduslikel võistlustel ja metsamatkadel. Avatud on seenenäitus ning teadjad annavad nõu, milliseid seeni korjata. Seekord on meil taas seenetundjaks Külli Kalamees-Pani. Huvitavat tegevust peaks jätkuma nii suurtele kui ka väikestele. Korraldajad on hoolitsenud ka selle eest, et osalejad ei peaks kannatama tühja kõhtu. Päevakorras on lisaks matkadele ja õpitubadele mitmesugused võistlused nagu silmateritamine, raievõistlus, traktoristide mitmevõistlus, viktoriin ja veel mõndagi huvitavat. Osa võivad võtta kõik huvilised, võistlusvahendid kohapeal olemas ning võistlusteks registreerimine alates kella 10.30. Metsapäeval on avatud ka võimalus osta-müüa omatoodangut. Kogu üritus on osalejatele tasuta. Metsapäeva korraldab Rassi külaselts. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest, Türi vallavalitsus ja Rassi külaselts. Metsapäeva toetab RMK. Osavõtust teada anda hiljemalt 11. septembriks telefonil 505 3401 või e-posti aadressil: elor.ilmet@rmk.ee

Klubi viis matkale Kultuuri- ja spordiklubi Alem viis augusti viimasel pühapäeval tervisespordihuvilised Järvamaa inimesed tutvuma Harjumaal Kose vallas asuva Paunküla mägede matkaradadega. Suve alguses matkasime koos ümber Viljandi järve kulgeval matkarajal, mis oli enamikule osalejatest uueks kogemuseks. Seekord oli sihiks Paunküla oma ilusa loodusega. Kes Tallinna-Tartu maanteel sõidab, ei oska võib-olla arvatagi, kui huvitav võib täiesti suure tee ääres asuv maastik olla. RMK pakub üle Eesti matkamiseks ja mõnusalt vaba aja veetmiseks erinevaid radu. Paunkülas on võimalik valida erineva pikkusega radade vahel, mis on värvidega tähistatud. Soovitan kindlasti kaardi kaasa võtta, sest kõigi kolme raja tähistus on sama värvi ning sellega võib väike segadus tekkida. Saime nautida vaateid järvedele, ronida mööda vallseljakut, läbida lühikese rabaraja ning maiustada mustikate ja pohladega.

Ann Valang,

Retla-Kabala kooli õpetaja

Vahva puitehitis Käru põhikooli juures ootab õuesõppijaid, samas saab ka koolibussi oodata. Teet Reier

Käru koolihoone sai värskelt remonditud Kui Käru kooli õpilased 1. septembril koolimajja aktusele läksid, oli enamus remondist juba valmis saanud. Vaid mõned tööd ootasid lõpetamist ja needki lootis ehitaja lõpetada enne täispikkade koolipäevade algust. Teet Reier Türi abivallavanem Elari Hiis iseloomustas remonditöid järgmiselt: „Käru koolimaja siseruumide ümberehitus käis nagu üks õige eesti pidu - alguses ei saa vedama ja pärast pidama. Projekteerimistööde venimine erinevatel põhjustel nihutas ehituse algust järjest sügise poole ja vahepeal olid nii kooli töötajatel kui ka vallamaja rahval pead muremõtteid täis, mis saab, kui kooliaasta alguseks töid valmis ei jõua.“ „Lühike ehitustähtaeg tekitas ühe pakkuja poolt ettepaneku tähtaja pikendamiseks, millega me ei nõustunud ja lühikesele tähtajale viitas ka hanke võitnud

pakkuja, kui loetud minutid pärast võitjaks kuulutamist pakkumusest taganes,“ selgitas Hiis. „Uute otsuste tegemine nihutas tööde algust veelgi, kuid kõigest hoolimata sai OÜ Vesiroos tööd õigeks ajaks valmis. Selleks töötas ehitusel tippaegadel üle 20 inimese ja vahel ka kahes vahetuses.“ „Selle suure pingutuse tulemusena sai lasteaed endale uued rühmaruumid, mis nüüd hoone ühes tiivas koos asuvad ja mille värvilahendused pakkusid välja lasteaia töötajad. Oma kabinetid said logopeed ja huvijuht, seda õpetajate toa ja direktori kabineti poolitamise tulemusena, direktor leidis endale uue asupaiga senises huvijuhi kabinetis. Seni lasteaia kasutuses olnud ruumid ehitati ümber taas klassiruumideks, osa senisest fuajeest muutus loodusainete kabineti abiruumiks,“ lisas Hiis. Kogu selle kiirustamise juures ei ole ehitaja kvaliteedis grammigi järele andnud ja kogu

seda ehitust ilmestab suurepäraselt üks lause meie paljunäinud ehitusspetsialisti Kalev Pagaranna suust: „Vaatamata väga lühikesele ajale ja tehtavate tööde mahule, on ehitaja suutnud kõik tööd teostada korrektselt.“ Kõige krooniks oli pisiasi, et samal ajal, kui majas sees ehitati „tavalisi“ klassiruume, kerkis koolimaja kõrvale omanäoline õuesõppe hoone.“Kui maja telliti, siis tuli kõigepealt mõelda, missugune sinna sobiks. Et koolimajal on ümarad osad, tundus kõige paremini sobivat sarnane vorm. Tellija sai joonise ja pakutu meeldis,“ selgitas õuesõppe hoone ehitaja Leo Eensoo. „Mõne sarnase maja olen ka varem teinud, seega ettekujutus lõpptulemusest oli olemas. Täna, kui maja valmis sai, käis sealt läbi ka minu enda kunagine inglise keele õpetaja, kes esmaspäevase tunni lubas juba õuemajakeses teha. Loodetavasti läheb see maja asja ette ja leiab tihedat kasutust.”

puud on haiged ja kahjuritest puretud. Need on vaja välja vahetada, et kahjustajad ei saaks levida. Türi halduse eestvedamisel soovitakse septembrikuu jooksul eemaldada Kooli pargist 12 haiget nulgu ja asendada need tervete noorte puudega. Samuti on plaan asendada ka hävinud noored punaselehelised õunapuud kultuurikeskuse parkla ümbruses ning istutada sinna kodumaal kasvatatud ja koolitatud mullapalliga istikuid. Täpsemat infot haigete puude mahavõtmise ning uute istutamise kohta saab küsida valla aednikult.

Traditsiooniline Käru järve päev toimus ka sel aastal 20. augustil Käru paisjärve kaldal. Selle aasta märksõna oli vesi ja seda juba jagus. Taevaluugid avanesid juba varavalges ja märjaks kasteti kõik, mis võimalik. Päeva alustasime nagu ikka sportlike ettevõtmistega ja hoolimata vihmasest ilmast, oli kohale tulnud päris palju vapraid ja tublisid, kes omavahel mõõtu võtsid. Ümber järve teatejooks alustas võistluspäeva, järgnesid kanuuvõistlus, ümber järve jooks ja rattaralli. Et halb ilm on vabandus vaid nõrkadele, seda tõestasid vaprad kolmeaastased, kes tegid jooksuringi ümber järve ja osalesid ka rattakrossil. Mõõtu võeti veel ujumises ja jõujuurikad selgitasid Käru Karu nii meeste kui naiste arvestuses. Kõige rohkem osalejaid oli ümber järve jooksus, kus starti tuli 25 võistlejat. Vihmane ilm ei soosinud kõige väiksemaid, kelle jaoks oli ka mitmeid mänge ja võistlusi plaanitud, aga jäägu need siis järgmiseks korraks. Paraku jäid seekord ära mitmedki muud plaanitud atraktsioonid. Kohal oli aga Käru Airsoft Club, kes näitas erinevaid õhkrelvi ja huvilised said kohapeal ka märki lasta. Türi noortekeskuse telgi all leidsid varju ja tegevust need, kes parasjagu sporti ei teinud. Suure telgi all sai kaasa elada Heino Seljamaa kohvriteatri etendusele „Okasroosike”. Õhtune kontsert algas sel aastal kell kaheksa. Avakõne pidas Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, kes ka hommikusest spordiprogrammist usinalt osa võttis. Siis tuli lavale vahva ja vahetu ansambel Väliharf. Nende tempokas ja muhe kontserdi algus sundis muutma ka teise esineja algseid plaane ja eelnevalt kokkulepitud kava asemel pani ansambel Karavan kohe täistuurid peale, ikka selleks, et publik saaks endale pisutki sooja teha. Kohe kontserdi alguses lubas Karl Madis, et Karavan laulab ilma paremaks ja nii ka läks, viimane kontserdi pool oli juba ilma vihmata. Improvisatsiooni korras olid korraga laval ka mõlemad ansamblid ja mängisid koos kaks lugu. Pika päeva lõpetuseks lendas taevasse võimas ilutulestik, mille ka seekord tõi kohale Triplex. Ja loomulikult suur tänu kõigile neile, kes hoolimata kehvast ilmast ikka Käru järve päeval kohal olid. Ma väga loodan, et teile jäi sellest päevast meelde ka midagi enamat, kui lõputu vihmasadu.

Türi halduse aednik

Türi kultuurikeskuse kultuurispetsialist

Soojatootja kingib linnale 50 puud Üle-eestilisest juubeliparkide istutamise ideest ajendatuna tegi Türi vallavalitsuse pikaajaline koostööpartner SW Energia vallale juubelikingituse 50 uue puu näol Türi linna haljastuse jaoks. Ühe puu väärtuseks arvestas SW Energia orienteeruvalt 50 eurot, seega kokku kingitakse linnale 2500 euro väärtuses uusi puid. Ostmisel püütakse etteantud summa piires varieerida omavahel odavamaid ja kallemaid istikuid. SW Energia tasub ka haljastuseks vajaminevad investeeringud. Türil on rohkelt erinevas vanuses ja seisukorras pargialasid. Kõige rohkem liigub inimesi

kesklinnas, kultuurikeskuse ümber, Laste pargis ja Kooli pargis. Vastavalt sellele on need alad järjepidevalt hooldatud ja järk-järgult kohandatud elanikkonnale meeldivamaks. Esimene puu, milleks oli arukask Youngii, anti SW Energia poolt Türi linna esindajatele üle 2. juulil ning ühiselt istutati see kohe Kooli parki. Miks just sinna, võiks ju küsida. Vastus on lihtne. Kooli park on juba sellises arengujärgus, et vajab suuremal määral värskendusi. Auväärses eas võimsaid lehtpuid on võimalik hoolduslõikustega veel kaua säilitada. Samas, mitmed vanad okas-

Käru järve päev 2018

Ele Schiff,

Rein Liivik,

TÜRI RAHVALEHT 6. september 2018

haridus/noored Toimunust ja toimuvast Laupa koolis Möödunud 2017/2018. õppeaasta otsad tõmbasime Laupa koolis kokku 30. augusti õppenõukogus. Mis seda õppeaastat peale tublide õpitulemuste meenutama jäi? Naljaga pooleks: koolis pole kunagi igav, sest kogu aeg juhtub midagi, toimub midagi, keegi keerab jälle miskit kokku. Kuid kui tõsisemalt rääkida, siis lõppev kooliaasta oli tõesti väga sündmusterohke, tegus ja töine - Laupa koolile väga hea ja ka väga tähenduslik aasta. Laupa koolil on hea maine, mis on kogu koolipere ühise töö tulemus. See pole üksnes n.ö mainekujundus, vaid konkreetselt selle töö tulemus, mida me oma koolis iga päev teeme. Olen aastaid tajunud positiivset huvi Laupa kooli suhtes – seda mitte üksnes Türi vallas, vaid kogu Järvamaal ja Eestis. Kuid nii suurt positiivset toetust kui sel aastal, huvi meie tegemiste ja käekäigu vastu, pole varem siiski avalikult olnud. Vähe oli neid mu tuttavaid terves Eestis, kes pärast Türi vallavolikogu aprillikuu istungit poleks ühendust võtnud või tulnud küsima, kuidas meil läheb. See on olnud soe ja siiras toetus. Jääb taas kord tõdeda: iga asi – ka halb asi – on reeglina millekski hea. See, et aprillis tuli ootamatult teemaks Laupa kooli kolmanda kooliastme sulgemine paari aasta pärast, näitas meile, kui suur toetajaskond on Laupa koolil; kui tugev on meie kogukond; kui tugevat tööd teeb meie kooli hoolekogu. Millises vormis ja kujul Laupa kool tegutseb edasi kahe, kolme või nelja aasta pärast, ei oska ma täna öelda. Võib-olla, et juba aasta-paari pärast polegi enam Laupa põhikooli – seda nime poolest –, vaid on üks suur Türi valla kool erinevate õppekohtadega. Nii on juhtunud juba Türi valla raamatukogudega, kultuurimajadega, ka lasteaedadega Türi linnas. Ebakindlust on. Ja kuigi tuleviku osas püütakse ju teha enamasti häid otsuseid, on lõpptulemus ikkagi kinni nende inimeste peades ja otsustes, kes istuvad Türi vallavolikogu laua ümber. Konkreetsemalt aga eelmise õppeaasta tegemistest. Mis meenub esmalt? Vaieldamatult andsid sellele oma näo Eesti 100-ga kaasnenud tegevused: meie koolimaja nägi pidukaunistustes välja võrratu; kaks taiest – kunstnik Babachi hiigelsuur lavapilt ja õpetaja Peeter Sergejevi loodud Eesti 100 kaunistavad koolisaali tänagi; varem kui paljud teised koolid tulime mõttele lavastada kogu koolipere pilt Eesti 100 logona; õpetaja Tiina Pärna stsenaariumi järgi ja tema lavastajakäe all valminud EV aastapäeva aktus koos laulja Siiri Sisaskiga oli uus lähenemine ja uus kvaliteet; Eesti 100 juubelinädalaks ajalooklassi valminud Laupa mõisa(kooli) ajatelg tõi koolile ühe Järvamaa noorte kodu-uurijate konkursi preemiatest. Kõiki toredaid tegemisi ja häid tulemusi ei jõua siin ette lugeda, kuid mida aastast veel? Nii nagu kogukond ja kooli toetajaskond pani õla alla siis, kui oli vaja seista Laupa kooli 9-klassilisena jätkamise eest, nii pandi õlg alla ka siis, kui Türi vallas hääletati kaasavat eelarvet. Ja rõõm oli suur, kui meie kooli idee rajada Laupa mõisaparki välijõusaal pälvis teistest kavanditest enim hääli. Aitäh kõigile toetajaile. Kooliaasta alguseks saime valmis ka kaua oodatud ja plaanitud pallimängude väljaku. Jääb tegeleda veel jooksuraja ja hüppekastiga. Igal aastal on õpilaste loovtööde seas häid ja väga häid töid. Nii seegi kord. Vaieldamatult menukaimaks sai Armido Aedma ehitatud puust jalgratas õpetaja Sergejevi juhendamisel, ületades uudiskünnise isegi ajalehtedes ja teles. Taas kord sai üks meie töötaja kõrgelt tunnustatud: õpetaja Külli Piirits kuulutati möödunud oktoobris Türi valla parimaks haridustöötajaks. Iga kollektiivi muudavad tugevamaks ühised eesmärgid ja väärtused, samuti ka tavad ja sümboolika. Laupa koolil on oma logo ja lipp. Meil on olemas ka oma koolimüts: ülehomme on juba kolmas kord, kus me alustavatele koolijütsidele surume pähe Laupa kooli kauni tekli. Kuid lõppeval õppeaastal jõudsime lõpuks ka selleni, et saame kanda oma kooli vormi. Oktoobris sai valmis Laupa kooli tööraamat «Laupa mõis. Ammendamatu inspiratsiooniallikas». Vähe on neid koole, millel on oma ajaloo kohta välja panna selline trükiste rida nagu Laupal. Alates augusti viimasest nädalast kütab meie väärikat hoonet pelletiküttel katel: suvel toimus kooli katlamaja ümberehitus. Kuid aitab heietustest, lähen jutuga algavasse õppeaastasse. Taas kord – nagu juba palju aastaid – on väike tõus õpilaste arvus. 1. septembrit alustasime 114 õpilasega (möödunud aastal samal ajal oli meil koolis 108 last). 1. klassi koolijütse on 12. Täiskasvanuid on kooli nimekirjas ja palgalehel 29. Õnneks suuri muutusi polnud: kehalise kasvatuse õpetaja naasis lapsehoolduspuhkuselt, vahetus ka kokk. Kui sageli räägitakse koolitöötajate kõrgest vanusest, siis Laupa koolis on see statistiline näitaja 51,8. Algava õppeaasta tööplaan, sealhulgas ürituste plaan, on õppenõukogus läbi arutatud. Alustame puhanult ja teotahteliselt. Head kooliaastat kõigile!

Kaarel Aluoja,

Laupa põhikooli direktor

Esimesse klassi minejad Käru põhikoolis (suurel pildil) ja Türi põhikoolis. Teet Reier

Türi valla kooliuusikud Türi põhikoolis alustasid kooliteed: Annaliisa Aren, Marie Rebecca Aule, Reyden Rey Eriks, Robin Leonardo Hosman, Marina Jasson, Gregor Juhe, Kaspar Jürisson, Joanna Kaaret, Martin Kiisk, Kateriina Kurvits, Samuel Lina, Sandra Masing, Kirke Renke, Kerttu Tarius, Sonja Tšaštšin, Miamarii Villems, Oskar Villems, Iris Vooremäe, Andris Juhkam, Laura Alissa Juhkam, Adeele Kontus, Karoliina Kunila, Ervin Kägu, Keilin Kägu, Karin Liidlein, Katrin Liidlein, Evar-Andreas Martin, Rasmus Nurmsalu, Adeli Reinaste, Janette Rohtsalu, Robert Rüütel, Lisete Susi, Grete Elina

Ulp, Andrek Valdur, Henri Veere, Emma Beekmann, Melissa Ilves, Kaur Ivanov, Kristjan Georg Kamzarov, Stepan Lihtman, Hanna Martjak, Oliver Nurmsalu, Regor Orav, Viktoria Plakk, Adeele Puusepp, Roosi Põllu, Martin Raudsepp, Katarina Riško, Kertu Rändva, Deivi Sinivee, Annabel Tuimann, Kaarel Tuimann, Enry Vahtre ja Karolin Valk.

Väätsa põhikoolis alustasid Lovise Anvelt, Paul Voldemar Berg, Destiny Hope Entrampas Cuizon, Laura Enn, Chris Hansen, Anni Juhvelt, Deily Keerles, Tairi Lehesalu, Aron Lieberg, Rasmus Meier, Andri Mikiver, Saamuel Murga, Laura-Maria

Neudorf, Mattias Orumaa, Greteli Pavlova, Kirke-Kreet Poll, Rasmus Oliver Prees, Lia Pärna, Mikael Pärnsalu, Kenert Rajasalu, Jargo Johannes Sootla, Jaanika Talts, Keilin Tamm, Kristo Taurus, Emmeliine Tšeljadinova, Romero Tullus ja Erik Varis.

Laupa põhikoolis alustasid Ken-Marten Eibak, Rasmus Kadak, Marta Norma, Kertu Nurk, Jane-Ly Närripä, Anderen Oss, Renar Pesti, Wisam Zaabout, Karmo Tankler, Rasmus Tikkerbär, Evelin Toht ja Steisy Viilipus.

Retla-Kabala kooli Oisu õppekohas alustasid: Mirell Kasar, Siim Lehtmets, Ca-

roliina Niitmäe, Anete Nurmsalu, Brayan Rang, Heidi-Merily Reinberg, Andris-Ain Tiganik ja Kevon Tohv.

Kabala õppekohas alustasid: Roland Rätsep, Laura Ratassepp, Lauri Ratassepp, Kaia Oss ja Handre Nirgi.

Käru põhikoolis alustasid Karl Kristjan Raidmäe, Karl-Anders Lasn, Daniel-Erik Türk, Karolin Männisalu, Karoliine Leemet, Anette Jõgi, Grete Maria Virvelaid, Trevor-Matthias Sarapik, Devon Sillasoo, Teele Lauren ja Eva Johanna Ihoma.

Türi vallavalitsus

Türi valla haridusasutuste edulood said tunnustusega pärjatud 29. augustil Järvamaa arenduskeskuse ja Järvamaa omavalitsuste liidu eestvedamisel Paide muusika- ja teatrimajas toimunud traditsioonilisel uue õppeaasta avaseminaril tunnustati ja tutvustati ka Järvamaa koolide edulugusid. Maakondlikud arenduskeskused on Ida-Viru ettevõtluskeskuse eestvedamisel viinud hari-

dusprogrammi Ettevõtlik kool edulugude konkurssi „Õppimine on põnev” läbi juba mitu aastat. Järvamaal kogutakse edulugusid viiendat aastat. Oma parimaid praktikaid olid nõus jagama Järvamaalt 9 kooli ja 2 lasteaeda, teiste seas ka Türi põhikool oma projektipäevaga Õiepäev, Türi ühisgümnaasium projektiga Keeletegu

2017, Väätsa põhikool ja selle Kosmoseprogramm, Retla-Kabala kooli Oisu ja Kabala lasteaed projektiga „Ümbritsev elu on põnev – avastame ja katsetame” ning Türi lasteaia kesklinna õppekoht projektiga „Kingitus 100-le Türi linna klienditeenindajale”. Türi valla haridusasutustel läks seekord väga hästi ja maa-

kondliku žürii otsusega pääsevad Türi vallast vabariiklikule konkursile edasi Türi põhikooli projekt Õiepäev, Väätsa põhikooli kosmoseprogramm ja Türi lasteaia lugu „Kingitus 100-le Türi linna klienditeenindajale”. Üle-eestilise konkursi tulemused tehakse teatavaks Haridusfestivalil, mis toimub 18. oktoobril Paides.

Türi ühisgümnaasiumi tegemistest Türi ühisgümnaasium alustas 1. septembril traditsiooniliselt oma õppeaastat armsas Tolli tänava majas. Mittestatsionaarse õppe õpilased alustavad õppetööd 10. septembril. Meie kooli õpilane saab valida endiselt kolme õppesuuna vahel, lisades oma õppekavasse lisaks kohustuslikele kursustele

valikaineid. Sellel õppeaastal on meil kaks uut pedagoogi. Tütarlaste kehalist kasvatust õpetab Karin Ruugla, kes on ametis ka Paide gümnaasiumis, ning muusikaõpet viib läbi Anne Toomistu, kelle nimi ilmselt Järvamaal tutvustamist ei vaja. Fotograafia valikainet hakkab õpetama Andrus Kopliste.

Õpilaste hulgas on lisaks Türi valla lastele gümnasiste Paidest, Jürist, Tapalt ja Roosna-Allikult. Koolis on kaks vahetusõpilast: Skyler USAst ja Charlott Saksamaalt. Nende esimesed muljed Türist ja meie koolist on positiivsed. Uueks aastaks on meil palju mõtteid ja plaane. Kõige oluli-

sem eesmärk on õpilaste aktiivsuse ja iseseisvuse toetamine, murekohtade märkamine ja omakoolitunde hoidmine. Oma tegemistest kirjutame pikemalt juba edaspidi. Ilusat kooliaasta algust!

Anneli Eesmaa,

Türi ühisgümnaasiumi direktor

TÜRI RAHVALEHT 6. september 2018

uudised Kuidas saavad Türi valla lapsed kooli ja koolist koju

Pildil on Aljona Suržikova koos tütre Vassilisaga ja õetütrega Janaga, kes tahaksid, et Kärus oleks suur kärude muuseum.

Marina Berezkina

Kärusse on plaanis rajada kärude muuseum kommentaar

Viimase paari nädala jooksul on erinevatest meediakanalitest olnud võimalik leida üleskutseid annetada või pakkuda vanu kärusid Kärus loodavale kärude muuseumile. Vahetult enne jaanipäeva oli kuulda, et muuseumi eesvedajad ostsid ära ka kaks Kärus aastaid tühjana seisnud hoonet mõttega sinna tulevikus muuseumile ruumid leida. Teet Reier Selleks, et saada ülevaadet kärude muuseumi saamisloost ja tulevikuplaanidest, sai tehtud intervjuu muuseumi mõtte algataja ja eestvedaja Aljona Suržikovaga. Kuidas tekkis mõte luua Kärusse kärude muuseum? Kui me Kärus maja ostsime, see oli aastal 2012, siis leidsime sealt nii palju asju, et kohe tegime muuseumi. Maja remont kestis 5 aastat ja nüüd sai see valmis. Kuna muuseum kasvas ja ka inimesed hakkasid meile asju juurde tooma, siis kõik, mis oli meie maja muuseumis, kahes–kolmes toas, ei mahtunud siia enam. Samas oli meie muuseumi idee pigem interaktiivse projekti jaoks. Me tegime näituseid, erinevad filmilinastusi, korraldasime töötubasid ja kohtumisi huvitavate inimestega. Meie MTÜ Käru heade tegude muuseum tegeleb sellega juba mõned aastad. Kärude muuseumi mõte oli ammu õhus, aga meil ei olnud ruumi, nüüd on. Kuidas kavatsete idee realiseerida, kogu soetada ja ruumid leida? Tänavu juunis ostsime juurde kaks maja Kärus, mis asuvad raudtee juures ja mille asukoht

erika jaanhold,

Türi muuseumi juhataja

Olen selle kärumuuseumi kohta kusagilt lugenud. Miks ka mitte, iseasi on, kuidas seda majandama hakatakse. Kui on avatud selliselt, et peab ette helistama, siis inimesed ei viitsi väga minna. Kui tõesti suudetakse teha korda need majad, kuhu muuseum rajada, siis asju leiab ikka. See oleks kogukonnale jälle üks koht, kus koos midagi ära teha. Muidugi on põnev selline muuseum, kus saab kõike oma käega katsuda, aga kuidas siis neid asju säilitatakse? on muuseumi tarvis väga hea. Me üritame neid korrastada, et siis sinna päris oma muuseumimaja teha, tuleb leida vahendid, võtta inimesed tööle ning teha päris ekspositsioon, mis oleks kogu aeg avatud. Selleks tuleb leida investor, kes aitaks kogu seda ala arendada. Kui need majad saime, hakkasime kogukonnaga arutlema, mida saaks siin teha, milline võiks see koht olla, kuidas seda oleks kõige mõistlikum korda teha. Usun, et saame hakkama, kuna meil on suund, kuhu liikuda. Käru idee tuli jälle päevakorda. Esialgu oli mõte esitada väljapanekut läbi erinevate aastakümnete. Näiteks 19201930 ruum, siis 1940-1950 ja 1960-1980ndate ruum, et seal oleksid kõik eksponaadid sellest ajast. Tänane kontseptsioon on aga, et kõige keskmeks oleks käru. Ehk natuke rohkem laste ja

naiste teema, aga ma usun, et leiame ka aiakärusid ja autokärusid, mis võivad meestele huvi pakkuda. Raha loodame saada läbi erinevate projektide ja korraldada ka ise üritusi, et teenida. Ruumid teeme korda. Raha on vaja palju, aga kui sul on plaan A ja plaan B, siis on lihtsam. Maailmas on palju raha, aga inimesi, kellel on ideid, on vähe. Mis võiks olla muuseumi eesmärgiks tulevikus? See on kindlasti peremuuseum. Me käisime sel suvel läbi kõik kohad, mis on lastele huvitavad alustades Vembutembumaast ja lõpetades Jääajakeskusega ja ma näen, et sellised kohad on vajalikud. Kõik ei pea kallis olema, aga peab huvi pakkuma nii lastele kui ka täiskasvanutele. Me reisime palju ja korjame kõik head ideed kokku. Ma usun, et see üldine

kontseptsioon, et muuseum on interaktiivne koht, kus inimesed saavad kogemuse, on õige. Me tahame teha Kärude paraadi, kuhu saame kutsuda kogu maailmast inimesi, saame teha erinevaid üritusi, näituseid ja loengud. Kindlasti teeme tulevikus ka fotostuudio või siis suure galerii. Ma usun, et kui sinu laev teab suunda, siis sa jõuad õigesse kohta, kui sul suunda pole, siis ei olegi võimalik seda kohta leida. Mida te ootate muuseumi ehk milline käru on muuseumisse sobiv käru? Me korjame praegu kõikvõimalikke kärusid, vanad kärud, retrokärud, aiakärud, autokärud, hobuste kärud. Viimaseid on veel puudu, aga aega on, ehk me leiame. Kui teil on mõni tore käru, kirjutage aljona@diafilm.ee või helistage 5569 3961.

Türi valla koolide õpilased saavad kooli peamiselt neljal viisi. Need, kelle koolitee on õpilase jalgsi läbimiseks paraja pikkusega (reeglina alla 3 km) ja jalutuskäik kooli on turvaline, tulevad kooli jalgsi. Suur osa õpilasi saab kooli ja koolist koju ühistranspordiga. Kui eelnevatel õppeaastatel on ühistranspordis sõitmiseks vaja läinud sõidukaarti, millel peal lapse koolitee marsruut ja täpselt koolipäevade arvuga võrdne sõidukordade arv, siis alates 1. juulist on Järvamaal ja ka paljudes teistes maakondades nii õpilastele kui kõikidele teistele ühistranspordiga sõitmine tasuta. Tasuta saab sõita kooli, koolist koju, huviringi, külla sõbrale ja vanaemale, kuid selleks tuleb siiski teha ühekordne väljaminek ja osta bussist ühistranspordi kaart, mille hinnaks on 2 eurot. Need õpilased, kellel eelnevast õppeaastast on olemas Järvamaa ühistranspordi sõidukaart või näiteks Tallinna ühistranspordis kasutusel oleva roheline kaart, uut kaarti ostma ei pea. Need lapsed, kellele ühistranspordiliinid ei sobi ja jalgsi käimiseks on koolitee liiga pikk, neile on vald korraldanud õpilasliinid. Õpilasliinide tekkimise eelduseks on kevadel kogutud andmed lapsevanematelt. Õpilasliinide sõidugraafikud avaldati augustikuu Türi Rahvalehes ning on nähtavad ka Türi valla kodulehel. Neljas võimalus jääb neile, kellele ei sobi ükski ülalnimetatud variantidest. Nende õpilaste puhul toovad lapsevanemad oma lapsed ise kooli ja viivad koolist koju ning vallavalitsus hüvitab neile osaliselt sõidukulu. Õpilase kooli ja koolist koju viimiseks tehtud sõidukulu hüvitatakse, kui õpilase, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Türi vallas, jalgsikäimise koolitee on pikem kui 3 km ning kellele Türi vald ei ole korraldanud transporti lähimasse elukohajärgsesse kooli ja tagasi koju või ei ole tagatud elukohajärgsesse kooli sõiduks ühistransporti. Isikliku sõiduautoga kooli ja koolist koju sõitmiseks tehtud kulu hüvitatakse taotlejale, kes on hüvitamise aluseks olevad asjaolud (põhjendatus, marsruut, koolitee pikkus) vallavalitsusega kooskõlastanud. Kooskõlastuse saamiseks tuleb esitada vormikohane avaldus. Avalduse vormid on leitavad Türi valla kodulehel ja saadaval vallavalitsuses. Eelnevalt kooskõlastamata taotlusi menetlusse ei võeta. Sõiduhüvitist makstakse hüvitist saama õigustatud isikule õppeperioodi igal koolipäeval üheks sõiduks kooli ja tagasi. Kui õpilasel puudub võimalus sõita lähimasse kooli ja koolist koju ühistranspordiga ning Türi vald ei ole korraldanud transporti kooli ja koolist koju muul viisil, hüvitatakse taotlejale isikliku sõidukiga kooli ja koolist koju sõiduks tehtud kulu arvestusega 0,30 eurot ühe kilomeetri kohta. Õpilasele, kes teeninduspiirkonnas olevatest koolidest on valinud kooli, mis ei ole tema elukohale lähim, hüvitatakse sõidukulu ulatuses, mis kataks õpilase sõidu kooli ja koolist koju tema elukohale lähima koolini, kus on võimalik vastavas kooliastmes õppida. Taotluse õpilase isikliku sõiduautoga kooli ja koolist koju viimisel tehtud kulu hüvitamiseks või ühistranspordis tehtud kulu hüvitamiseks esitab täisealine õpilane või alaealise õpilase seaduslik esindaja eelmise kuu sõidukulu hüvitamiseks hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks. Kui on täiendavaid küsimusi õpilastranspordi kohta, siis palun ühendust võtta Türi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonnaga.

Konn kutsub Konna ehk Türi kogukonnaseltsi maja Türil Viljandi 60 hakkab kaunistama logoga majasilt. Kevadel välja kuulutatud konkurss sai 20. augusti pidupäeval peetud Türi kogukonnaseltsi juhatuse koosolekul joone alla. Konkursil osales 7 autorit kokku 10 tööga: Tauri Must, Aili Sisask, Ester Pindmaa, Margus Tiitsmaa, Ivar Murel, Loore Luste ja Sille Varul. Täname kõiki suurt vaeva võtmast ning meile panustamast. Eks meiegi panusta tagasi kogukonda ja ehk saame vääriliselt vastata. 22. septembril kell 10-17 toimub ka Konnas „Avatud käsitöökojad Järvamaal“ päev - ootame külastajaid vaatama ka konkursi töödest üles seatud väikest näitust. Lisaks on avatud meie käsitöökojad ja lastel jt võimalus proovida puupõletustehnikat jms, kohvi ja kooki saab ka. Sel päeval tunnustame ka konkursil osalejaid. Logokonkursi töid hindasid Järvamaa ettevõtjad ja kogukonnainimesed Leaderi abil korraldatud reisil Gotlandile sel suvel. Pidasime oluliseks meie logo kohta peegelduste saamist just suurelt hulgalt inimestelt, nii meid teadvatelt inimestelt kui ka võõrastelt. Igal inimesel oli üks hääl. Hääletati töö autoreid teadmata. I koht - Ivar Murel, II koht - Margus Tiitsmaa ehk Sorge, III koht - Loore Luste ja Ester Pindmaa. Kohtume Konnas!

Türi kogukonnaselts

TÜRI RAHVALEHT 6. september 2018

uudised Türi raamatukogu pidas pidu Türi valla noortel lugejatel oli augustikuus kiire. Käis väga äge rebimine lugemises. Kõikidele raamatukoguhoidjatele meeldib, kui lapsed võimalikult palju loevad. Igaüks meist teab ju, milline hea mõju on raamatutel ja lugemisel lastele. Seetõttu mõtleme lastele igaks suveks välja suvelugemismänge, et nende abil lapsi lugema innustada ning samas tutvustada ka uusi häid laste- ja noorteraamatuid. Selle aasta suvelugemine kandis pealkirja “Loeme lilled õitsema“. Lapsed loevad meeleldi häid raamatuid ja veel toredam on see, kui pärast suurt lugemist kutsutakse ka peole, kus saab tutvuda lastekirjanikuga, meisterdada, mängida, torti süüa ja lõpuks on veel võimalus võita priipääse seiklusparki! Just sellised meeldivad tegevused ootasid ka meie suvelugemismänguga liitunud noori. Meeldival kombel soodustas tänavune suvi lugemist. Kuna ilmad olid palavad, eelistasid paljud inimesed veeta oma päevi toa kaitsvas jaheduses raamatut lugedes. Nii lugesidki Oisu, Kabala, Käru, Kahala, Laupa ja Türi raamatukogu lapsed terve suvi usinalt raamatuid ja kogusid lillekesi. Suvelugemise lõpupeol ootas väljaloosimist 18 Türi elamuspargi pääset. Mida rohkem raamatuid laps läbi luges, seda suurem oli võimalus võita pilet seiklusparki. Augustikuu lõpuks loeti suvelugemise programmi raames kokku ligi 650 raamatut! Lugejaid oli erinevas vanuses: eelkooliealistest lastest kuni 16-aastaste noorteni. Kõige usinam lugeja sel suvel oli Liisi Karu, kes luges läbi koguni 40 raamatut! Väga tublid olid veel Liisa Lorete Rehela, Annaliisa Aren, Roosi Gansen, Karolin Kaalep, Mehis Riga, ja Maria Palling, kes kõik lugesid suve jooksul läbi üle 20 raamatu. Kui keegi nüüd arvab, et see pole võimalik, siis ta eksib! Iga laps, kes raamatu läbi luges, jutustas raamatukoguhoidjale oma lugemiselamusest - nii said ka raamatukoguhoidjad teada, millised raamatud lastele enim meeldisid. Selline jutustamine on lastele väga vajalik - nende eneseväljendusoskus paraneb ja ka enesekindlust ning julgust tuleb juurde. Igatahes käis tihe lugemine kuni lõpuni välja. 29. augustiks oligi kutsutud 53 last peole Türi noortekeskusesse, kuhu oli lastega kohtuma tulnud ka kirjanik Markus Saksatamm. Kirjanik oli väga rõõmus, et Türi vallas on nii palju tublisid noori lugejaid ja soovis ka omalt poolt lastele midagi kinkida. Selleks olid tal kaasas lasteajakirjad Täheke, kuhu kõik lapsed said nimelise pühenduse koos kirjaniku autogrammiga (pildil). Markus Saksatamm rääkis oma kirjanikutegemistest ja endale omaselt viskas vahepeal naljakaid vimkasid ning muidugi luges ette palju jutukesi. Oli üks ütlemata lustakas päev, kus sai mängida, meisterdada, lasta endale näomaalingut joonistada ja torti süüa! Suvelugemismängule ja peole andsid hoogu juurde Türi noortekeskus ja Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp.

Teadaanded raamatukogukülastajatele Alates 1. septembrist on Türi raamatukogu avatud jälle ka laupäeviti kl 10.00-15.00 ja Oisu raamatukogu on nädalavahetustel avatud igal 2. ja 4. laupäeval kl 10.00-14.00.

Türi raamatukogus 15. septembril kl 12 saab avalöögi ka Türi raamatukogu lastehommik, mis toimub seekord hoopis Murumoori mängupargis. Saadame suve ära koos raamatute lugemise ja mänguga. NB! Kui vihma sajab, siis lustime raamatukogus! Lastehommikud on kujunenud väga menukaks ja kohale tuleb alati suur hulk eri vanuses lapsi. Uuest hooajast otsustasime jätkata lastehommikute korraldamist kahele erinevale vanuseastmele: väikelastele (kuni 4a) ja eelkooliealistele ning algklassides käivatele lastele eraldi. Aga meie esimesele kohtumisele Murumoori mänguparki 15. septembril kl 12.00 on oodatud kõik lapsed. 25. septembril kell 17 ootame Türi raamatukokku jälle reisihuvilisi. Sel korral on meie reisisihiks Norra. Oma reisimuljeid jagab ja pilte näitab Türi raamatukogu direktor Astrid Karpender.

Oisu raamatukogus 20. septembril toimub Oisu raamatukogus „Suur ajaloopäev“. Räägime Oisukandi ajaloost ja sealt pärit tuntud tegelastest. Sündmust toetab Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp.

Astrid Karpender,

Türi raamatukogu direktor

Käru põhikoolis olid avaaktusele “ära eksinud” ka jõuluvana ning päkapikud Otu ja Totu. Päkapikud, kes ajasid 1. septembri segi 1. detsembriga, tegid lastele üksjagu nalja. Igati põnev algus alanud kooliaastale igatahes!

Kirna mõisakohvik kogub tuntust Kirna mõisakohvik on leidnud esimese nelja tegutsemiskuuga omale kindla koha järvakate südames - rahvas muudkui käib ja kiidab. Ka mõisa pererahvas on rahul - kevadel alustanud uue operaatori OÜ Toidutuba ettekujutus heast toidust ja mõisakohviku atmosfäärist kattub sajaprotsendiliselt mõisapere ootustega. Kadi Nurmik sõnab, et nad arvestavad igati sellega, et kohvik on paljude külastajate jaoks Kirna mõisa visiitkaart. Mõisa ruumid omakorda seavad kohvikule kindla standardi. Inimesed tulevad vanasse mõisa otsima erilist hõngu ja ajaloolist atmosfääri, mida ei ole võimalik pakkuda üheski moodsas hoones. “Püüame mitte ülemäära peeneks restoraniks muutuda ja pakkuda lihtsaid maitsvaid roogi moodsas võtmes,” ütleb Kadi Nurmik ja lisab, et teinekord piisab vaid sellest, kui tuntud toit kaasaegses võtmes taldrikule serveerida, et külastajat meeldivalt üllatada. Kui mõisa esimese korruse söögisaalides ootavad kliente ajastutruu mööbel, pitslaudlinad ja sellega sobituvad vanad serviisid, siis köögis avaneb alates augustist sootuks teine pilt. Vanas võlvitud ruumis säravad nüüd uued moodsad roostevabad lauad, digitaalselt juhitavad professionaalsed külmikud, ahjud, pliidid. Akna alla on paigutatud 20-liitrise mahutavusega uus taignasegaja. Kirna mõisakohvikus tehakse kõik küpsetised kohapeal, kaasa arvatud mõisa leib, mida mitmed püsikliendid on hakanud ka koju kaasa ostma. Väga nõutud on koogid ja tordid, mis külastajate sõnul on mõnusalt mahlased ja rohkete marjadega. Kohevad suus sulavad pavlovad

on juba legendaarseks muutunud. Vajadusel tehakse küpsetised gluteenivabad, asendades nisujahu näiteks tatra- või hoopis mandlijahuga. “Valmistame heameelega tellimise peale torte. Eriti nüüd, uue mahuka ahjuga saame päris suuri tellimusi täita. Viime tellitud tordid-kringlid ka pidulistele kohale. Lisaks magusale pakume tegelikult toitlustuse täisteenust,” selgitab Nurmik. Ainuke asi, mida köögis välja ei vahetatud, oli vana hea puupliit. Peakokk Sirje Nurmik kiidab puupliiti ja kinnitab, et vaatamata uutele moodsatele seadmetele, millega on hea teha süüa kiiresti ja palju, jääb tema lemmik-töövahendiks kööginurgas hõõguv traditsiooniline puupliit, millel pikalt podisenud hautistel ja puljongitel on mingi sõnulseletamatult sügav ja kodune maitse, mis toob meelde kunagised vanaema tehtud hõrgud mooritud road. Lisaks ports hoolt ja armastust ning toit viibki keele alla. Sügisestest plaanidest rääkides mainib Kadi Nurmik, et kavatsus on pakkuda lihtsaid tervislikke lõunasööke ka siis, kui suurem Kirna pargikülastuste hooaeg sügisel läbi saab. Suvi-

sed rahvarohked nädalalõpud on andnud niipalju kogemusi, kuidas lühikese ajaga palju inimesi teenindada. Seega usub Nurmik, et vaid 7-8 minutit autosõitu nii Türilt kui Paidest on piisavalt lähedal, et Kirna mõisakohvikut sobiva lõunasöögikohana arvestada. Uudse teenusena kavatsetakse pakkuda võimalust viia värskelt valmistatud soe lõunasöök tellijale otse töö juurde. Selline teenus peaks eriti Paide rahvale huvi pakkuma, kuna viimasel ajal on kahjuks levinud uudised Paide armastatud lõunasöögikohtade sulgemise kohta. Tulevikuplaanidest rääkides kinnitab Kadi Nurmik, et praeguse seisuga jääb Kirna mõisakohvik kindlasti avatuks kuni aasta lõpuni, sest juba praegu on tehtud jõulude ajaks mitmeid broneeringuid. Sügiseks on planeeritud ka rida töötubasid oma ala spetsialistide juhendamisel põhimõttel “ise teeme, ise sööme”. Jaanuaris tuleb aga teha korralik puhkus, et tormiliselt kulgenud aastast taastuda, ideid koguda ja varakevadest uuesti alustada. 11. augusti seisis Kirna mõisakohvikul ees väljakutse toitlus-

Teet Reier

tada päeva jooksul koguni 800 inimest. Kirna mõisakohvik toitlustas augustikuu nädalalõppudel Vargamäel ülimenuka Ugala etenduse “Kõrboja perenaine” publikut. Pikalt ette väljamüüdud etendustel oli igal õhtul 600 pealtvaatajat, kes vaheajal ja pärast etendust keha kinnitasid. Nii toimetasid ka 11. augustil pooled Kirna mõisakohviku meeskonnast Vargamäel. Kirna mõisas kohapeal meelitas aga ilus ilm ja põnevad esindajad samaks laupäevaks loengupäevale registreeruma rekordiliselt üle 250 tervisehuvilise. Samaks laupäevaks broneeriti mitu gruppi juhendatud ekskursioonile Kirna mõisaparki, kes soovisid mõisas ka lõunatada ning õhtupoolikuks oli kohvikusse reserveeritud juubeliõhtusöök ja pulmaaastapäeva õhtusöök. Nii sündis esimene selle suve rekord - päevaga sai toitlustatud pisut üle 900 inimese. Kuid rekord püsis vaid nädala. Mõisakohvik purustas enda püstitatud rekordi juba järgmisel laupäeval: 18.juulil külastas Vargamäe muuseumi lisaks etenduse publikule ka Looduse omnibussi seltskond, kokku oma 400 inimest eesotsas peaministri ja muude ametlike isikutega. Vargamäe muuseum kostitas Kirna kohviku abiga kõiki külalisi traditsiooniliste eesti talutoitudega nagu mulgipuder ja värske soolakurk. Kui lisada Vargamäel toitlustatud 1000 inimesele veel Kirna mõisa laupäevased külalised, siis pole kahtlust, et eelmisel nädalal seatud latt sai ületatud pika puuga. Selliste ülesannetega toimetulemine annab piisavalt julgust vaadata optimistlikult järgmise aasta poole.

Tuuli Org,

Kirna mõisa perenaine

TÜRI RAHVALEHT 6. september 2018

sport 79 aastane Aleksander Kiskonen tuli maailmameistriks 14.-18. augustini toimusid Lausannes, Šveitsis esimesed veteranide maailmameistrivõistlused 40 a ja vanematele vibusportlastele. Võistlustel osales ka 79 aastane Türi mees Aleksander Kiskonen, kes osales plokkvibus veteranide 70+ vanuseklassis. Kiskonen tunnistati veteranide maailmameistrivõistlustel siselaskmises meistriks ja nii välitingimustes laskmises kui maastikulaskmises saavutas ta teise koha. Kiskonen jagas oma rõõmu ka Türi spordiklubide liidu töötajatega ja rääkis emotsionaalseid lugusid võistlusest. Mees tõdes, et reis ei alanud eriti hästi, sest pagas läks kaduma, kuid lõppes siiski edukalt. Kiskonen märkis, et ei läinud võistlema medalite peale, vaid pigem kogemusi saama. Seega olid talle sellised tulemused suureks üllatuseks. Ta lisas, et eriti meeldis talle maastikulaskmine, sest oli unistanud sellisel maastikurajal laskmisest, kus on kõik elemendid olemas. Lõpetuseks lisas mees, et nüüd on võimalik ka muude aladega tegeleda ja minna näiteks Türi discgolfi rajale ketast loopima.

Liisa Gritšenko,

Petangimängijad lõpetasid Järvamaa seeriavõistluse Türi rannajalgpalliklubi BSC Türi tuli rannajalgpalli Eesti esiliiga võitjaks ning neil tekkis võimalus tõusta ka meistriliigasse.

Erakogu

Türil avati väljak rannajalgpalluritele 25. augustil avati Türi tehisjärve ääres maakonna esimene täismõõtmetes väljak rannajalgpalli mängimiseks. „Eelmisel aastal tekkis minul ja Rasmus Romandil mõte rajada Türile maakonna esimene rannajalgpalliväljak. Kuna me mõlemad mängime rannajalgpalli juba viiendat hooaega Eesti esiliigas BSC

Türi nime all ja treenimisvõimalused siin ligidal puudusid, panime pead kokku ja tegime selle ära,“ selgitas Tanel Viljat, idee üks autoritest. „Nagu näha, on sellest väljakust juba palju kasu - suutsime Eesti rannajalgpalli esiliigas tänavu esikoha saavutada.“ „Koos Türi vallavalitsusega leidsime asukohaks sobiva

platsi Türi tehisjärve ääres. Seal võeti mõned puud maha ja alustati süvendi rajamisega. Ehituse alguses oli ka veidike tõrkeid, kuna mõned kohalikud olid selle spordiobjekti vastu, aga lõpuks sujus siiski kõik,“ selgitas Viljat. „Ehitusele tulid appi paljud tuttavad ja eesotsas Rarex Ehitusega sai idee teoks. Peale minu

ja Rasmuse aitasid meid paljud kohalikud ettevõtjad ja sõbrad. Siinkohal sooviksin tänada kõiki sponsoreid ja koostööpartnereid. Väljak on mõeldud kasutamiseks kõigile - loodame, et tänu sellele väljakule viljeletakse Türil sporti aina rohkem ja ehk tuleb järelkasvu ka Türi rannajalgpallile.“

Tanel Viljat

Jalgratta maanteesõidu Eesti meistrivõistlused olid Türi noortele edukad Jalgrattaspordi maanteesõidu Eesti meistrivõistlused toimusid Otepääl, kus panid end proovile ka Türi rattaklubi Smart Sport noored. N14 klassis tuli läbida

grupisõidus 28,5 kilomeetri pikkune distants ja seal võitis hõbemedali Karolin Surva. Neljanda kohaga pidi sel korral leppima Hannah Kaljur.

Eraldistardis lõpetas Kaljur samuti neljanda kohaga ja Surva oli seitsmes. M16 klassis läbisid noormehed 66 kilomeetri pikkuse distantsi, kus võrdse ajaga

14. augustil toimus Türil Järvamaa petangi seeriavõistluse viimane etapp. Kohale oli tulnud taas 18 võistkonda. Vaatamata sellele, et viimaste mängude ajal hakkas juba pimedaks minema ja vihma sadas, andsid mängijad endast parima, et võidelda parimate kohtade eest. Viiendal etapil olid parimad Enn Lehtpuu ja Anneli Suits Mäost, teiseks tulid Erki Valdmaa ja Egerd Valdmaa Türilt ning kolmanda koha mängisid välja Triin Randväli ja Kristo Randväli Paidest. Seeriavõistluse üldarvestuses osales kokku 48 võistlejat. Viiest etapist läks arvesse neli parimat. 65 punktiga tunnistati parimateks Anne Sillamaa, Vallo Sillamaa ja Ilme Mägi Kärust. Teise koha saavutasid viimasel etapil suurepärase mängu teinud Enn Lehtpuu ja Anneli Suits Mäost 62 punktiga. Kolmas koht saadi 57 punktiga, kus kahel võistkonnal oli ühepalju punkte. Parima selgitamiseks loeti kokku viie etapi punktid ja tunnistati kolmandaks Erki Valdmaa ja Egerd Valdmaa Türilt ning neljandaks Kalev Lillepea ja Olavi Nurmsalu Väätsalt. Kuna sel aastal oli osalus väga suur, siis uuel aastal toimuvad seeriavõistluses suured muudatused: osaleda tuleb kolmeliikmelise võistkonnaga praeguse kahese asemel, lisaks saavad kõik punkte ka individuaalselt, mis võimaldab igal võistlusel kaaslaseid vahetada.

Liisa Gritšenko,

Türi spordiklubide liidu spordispetsialist

Spordisündmused Türi vallas Kuupäev

lõpetasid Oskar Kontus ja Kert Järva, saades kohtadeks vastavalt kaheksateist ja seitseteist. Eraldistardis oli Kontus seitsmes ja Järva kolmeteistkümnes.

Tule meie toimekasse Paide jaotuskeskuse meeskonda

POSTIKULLERIKS

Sinu ülesandeks on posti sorteerimine ning postisaadetiste kohale toimetamine kliendile Paide ja Türi kandepiirkonnas. Töö toimub täiskoormusega graafiku alusel E-L varahommikusel ajal. Tööks on vajalik B-kategooria juhtimisõigus. Lisainfo telefonil 5805 8858. Kandideerimiseks saada oma CV aadressil laima.parik@omniva.ee

Ürituse nimi

Asukoht

Korraldaja

Türi piirkonna lahtised meistrivõistlused kergejõustikus Türi karikas vibulaskmises koolinoorte tuletõrjespordi mängud

Türi linnastaadion

Leonhard Soom (509 6812)

Türi

Erki Jäätma (551 3636) Margo Tammepõld (515 5461) Leonhard Soom (509 6812)

7.09